Istungi stenogramm

Teisipäev, 19. jaanuar 2010 - Strasbourg

6. Olukord Jeemenis (arutelu)

  Juhataja. – Istung jätkub.

Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni asepresidendi avaldus olukorra kohta Jeemenis.

  Catherine Ashton, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Me teame, mis põhjusel on Jeemen täna meie päevakorras. Me jälgisime Detroidi pommiviskaja rada Ameerika Ühendriikidest Euroopasse, sealt Aafrikasse ja Jeemenisse. Sellega on meile taas meelde tuletatud, et meie enda julgeolek on ohus, kui me ei aita Jeemeni taolisi riike, kes üheaegselt mitme raske probleemiga võitlevad.

Esmajärjekorras tuleb tähelepanu pöörata terrorismile, kuid see on vaid üks läbipõimunud probleemikogum. Riigi põhjaosas valitseb ebastabiilne olukord, mida toidab relvastatud konflikt Houthi mässulistega. Konflikt lõunapiirkondadega maa- ja veeõiguste pärast ning pikaajalised pinged tunduvad kriitilisemaks muutunud olevat pärast 1991. aasta ühinemist. Valitsus on siiani suutnud üldist stabiilsust säilitada, aga kuna naftatulud on kahanenud, võitleb riik kontrolli säilitamiseks tervikliku territooriumi üle.

Sellele võime lisada piraatluse Adeni lahel, salakaubaveo, väljarände ja inimkaubanduse Aafrika Sarve riikidest ning nüüd ka džihaaditerrorismi tõusu. Jeemeni rahvastik kasvab tunduvalt ja noor elanikkond muutub aina rahulolematumaks. Kaasav riigisisene poliitiline üksmeel jääb edasiliikumisel raskesti saavutatavaks.

Kõige selle keskel on selge üks asi: me ei saa lubada, et peaaegu seadusetu vöönd ulatuks Aafrika Sarve riikidest Afganistanini. Selle eest maksame ise kallist hinda.

Viimase 18 kuu jooksul on Euroopa Liit rõhutanud, et Jeemenil on prioriteetne koht selle terrorismivastases strateegias ning terviklikus lähenemisviisis riigi ülesehitamisele ja arengule. Nõukogu võttis seoses Jeemeniga oktoobris vastu ulatuslikud otsused. Praegu püüame kõiki oma olulisi tegureid selle strateegia ümber koondada. Sellepärast ei saakski paremini ajastatud olla Ühendkuningriigi algatus korraldada järgmisel nädalal kõrgetasemeline kohtumine koos Jeemeniga ja Jeemeni teemal.

Kohtumise peatähelepanu koondub julgeolekule. Praegu valmistatakse valitsuse jõupingutuste hoogustamise toetamiseks ette olulist paketti: koolitus ja varustus õiguskaitseorganitele, parem õiguslik raamistik ja kriminaalkohtusüsteem, tegevus radikaliseerumise ärahoidmiseks ja konfliktide ennetamiseks. See lisandub 11 miljonile eurole, mis viimase kahe aasta jooksul on komisjoni arenguprogrammis politsei koolituseks ja alaealisi käsitleva õigussüsteemi väljatöötamiseks juba eraldatud.

Al-Qaeda kindlustumine Jeemenis annab tunnistust sügavamatest probleemidest. Oluliselt tähtsad on majanduslike, poliitiliste, sotsiaalsete ja julgeolekuprobleemide vahelised seosed. Sellepärast ongi meil tarvis terviklikku lähenemisviisi. Samuti on eluliselt tähtis, et Jeemen tugevdaks oma suutlikkust vastata rahva vajadustele kõikjal riigis. EL teeb ettepaneku oma aastateks 2011–2013 mõeldud arengufonde ühe kolmandiku suurendada. ECHO humanitaarabi jätkub ka 2010. aastal. Tõstatame valitsusega pidevalt juurdepääsu küsimuse paljudele ümberasustatud inimestele.

Valitsuse enda pühendumist ja tegutsemist ei saa siiski asendada ükski abi. President Salehi võetud kohustusel alustada riigisisest dialoogi kõigi asjaomaste osalejatega on potentsiaali uue riigisisese üksmeele loomiseks, kui kõik osalejad kaasatakse ja nende huvidega arvestatakse. Rahvusvaheline üldsus peaks sellele dialoogile pidevat toetust osutama. See on ainus jätkusuutlik tee edasi.

Lõpetuseks, kuid kindlasti mitte vähem tähtsana, ütlen, et ühistesse jõupingutustesse Jeemeniga tegelemisel tuleb hõlmata selle piirkonna olulised jõud – ja nende seas on tähtsaim Saudi Araabia. Londoni tippkohtumine annab väärtusliku võimaluse kaasata Saudi Araabia, Ühendriigid ja muud riigid sisukasse rahvusvahelisse dialoogi Jeemeniga ja Jeemeni probleemide üle. Ootan huviga meie arutelu!

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Pärast kohutavat kunsttükki, millega Taliban tuli välja eile Afganistanis, kus, ärgem unustagem, võitleb vabaduse eest 100 000 mehe suurune armee, ning pärast luhtunud terrorirünnakut viimaste jõulude ajal Detroidis, arvan ma, paruness Ashton, et võiks õigusega juurelda, kas terrorism on praegu tugevam, kui see New Yorgi kaksiktornide barbaarse ümberpaiskamise ajal oli.

Pidasime just arutelu Iraani üle ning võime näha, mis toimub Afganistanis, Pakistanis, Lähis-Idas, Somaalias ning isegi sündmusi meie oma kontinendi südames, kui rünnatakse Madridi ja Londonit. Küsimus, mille peame ise endale esitama – sest kõik me peame püüdma neist sündmustest järeldusi teha – on järgmine: kas me saame hästi hakkama.

On tõsi, austatud juhataja, et mängu on tulnud uus tegur ja nimelt see, et nüüd on meil sõjaväed ilma silmnähtava vaenlaseta ja vaenlased, kellel ei ole sõjavägesid. Siiski asus president Obama pärast metsikut rünnakut Detroidis kiiresti tegutsema ning kindral Patraeus tegi väga lühikese ajavahemiku jooksul Jeemenisse oma kolmanda visiidi. Võime näha, et Ameerika Ühendriigid on koostanud märkimisväärse majandusabi paketi ning välja töötanud poliitika, mis annab tulemusi.

Rääkisite just meile, paruness Ashton, konkreetsetest meetmetest, mida Euroopa Liit kavatseb rakendada, ning rääkisite ka 11 miljonile eurole lisanduvast summast. Ameerika Ühendriikide kulutatud summa on tõusnud 67 miljonilt dollarilt 2009. aastal 167 miljonile dollarile 2010. aastal.

Paruness Ashton! Küsin sel põhjusel: kas usute, et kui seisame vastamisi terrorismiga, siis arusaamad välispoliitikast, julgeolekust, kaitsest, arengust, koostööst ja abist, kaubandusest – ning ma lisaksin isegi kultuurist või tsivilisatsioonist – kõik need sulanduvad ja me peame mõistma, et kui seisame silmitsi ohtude ja ähvardustega, mis tabavad meid ühevõrra, siis peab ka vastutus olema jagatud meie kõigi vahel võrdselt?

Rääkisite kooskõlastamisest Ameerika Ühendriikidega. Kas võiksite nimetada meile tähtaja, millal see koostöö, mis on nii oluline ja nii vajalik, toimuma hakkab?

  David-Maria Sassoli, fraktsiooni S&D nimel. – (IT) Austatud juhataja, kõrge esindaja, head kolleegid! Meie fraktsioon on suures mures olukorra pärast Jeemenis, sest see kujutab endast ülemaailmset ohtu: ebaõnnestunud katset USA lennuki õhkulaskmiseks, välissaatkondade vastu suunatud ähvardusi ning al-Qaeda rünnakute intensiivistumist, millest äsjaseim toimus Afganistanis, tuleb võtta väga tõsiselt.

Kahjuks Jeemeni siseolukord selleks kaasa ei aita ja me peaksime meeles pidama tõsiasja, et see on üks maailma vaesemaid riike, kus on tõsine puudus veest, kus on kõrge töötuse tase ning majandus, mis tugevasti sõltub nafta- ja gaasikasumist, mis eeldatavasti saab ammendatud järgmise 10 aasta jooksul.

Sellepärast ma arvan, et Euroopa Liidul on eluliselt tähtis tegutseda tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga – seoses humanitaarabi ja arenguaspektidega – ning välisasjade kõrge esindajaga – seoses ühise julgeoleku, politseijõudude koostöö ja piirikontrolliga.

Pean mainima ka meie muret poliitilise opositsiooni esindajate, ajakirjanike ja inimõiguste eest võitlejate mahasurumise pärast Jeemenis, millest seal töötavad humanitaarorganisatsioonid on juba ammu rääkinud. Paruness Ashton, pean seepärast esmatähtsaks tagada, et humanitaarorganisatsioonid saaksid Jeemeni territooriumile sisenda ja seal täiesti turvaliselt töötada.

Loodan ka, et Euroopa Liidu jõupingutused tagavad, et Jeemen täidab 2006. aastal doonorriikide rahvusvahelisel konverentsil võetud kohustused, nimelt alustada poliitiliste ja majandusreformide protsessi, millega suurendada demokraatiat ja tõsta rahva elatustaset.

Me oleme pärast 11. septembri rünnakut mõistnud, et riskipiirkondade turvaliseks muutmisest oleneb, kui palju oleme valmis kaalule panema paremate elutingimuste nimel. Paruness Ashton, demokraatia algab siitsamast, suutlikkusest likvideerida lõhed rikaste riikide ja vaeseimate riikide vahel.

  Holger Krahmer, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Mulle tundub, et ELi jaoks üldiselt, aga parlamendi jaoks eriti on natuke iseloomulik, et kipume pidama teatavate riikide olukorra üle mõttetuid harjumuspäraseid arutelusid, milles pole mitte midagi uut. Kahjuks juhtub tihtipeale, et ootamatud sündmused panevad meid siin parlamendis tekitama poliitiliste nõudmiste laineid, mis minu arvates on mõnevõrra kahtlased. Arvan, et see ei jäta meist kuigi head muljet, kui ebaõnnestunud pommirünnak lennukis põhjustab kõigest üldiseid arutelusid Jeemeni teemal. Meile peaks olema selge, et tuleks pigem kaaluma hakata strateegiat, kuidas selle olukorraga toime tulla.

Arvan ka, et olukord Jeemenis nõuab täpset analüüsi, pidades eelkõige silmas tõsiasja, et praegu valitseb äpardunud olukord, kus valitsusel puudub kontroll riigi ulatuslike piirkondade üle. Peaksime iseenda jaoks analüüsima, milliseid ohte see Euroopa jaoks kaasa toob. Paistab, et on tekkinud oht, et seal õpetatakse välja terroriste, ning on tekkinud veel ka oht seoses Jeemeni rannikuga, kus ilmselgelt tegeldakse piraatlusega. Me – ja ehk ka paruness Ashton – peame kaaluma, mida saame teha nende riskide tõrjumiseks. Nagu mina seda näen, võiks peamine küsimus olla selline: kuidas me saame toetada Jeemeni valitsust, et see saaks tagasi kontrolli riigi üle ning ohjeldaks seega need riskid? Muidugi on tarvis pidada ka kõiki muid arutelusid riigi pikemaajalise ülesehitamise üle, kuid ma ei arva, et meil oleks tõesti mingit mõtet esitada praegu siin parlamendis poliitiliste nõudmiste kataloog, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi – alates meediavabadusest kuni naiste õigusteni – või et meid tõsiselt võetaks, kui me seda teeme. Sellega ei saavuta me Jeemenis oma eesmärki, nii et võiksime selle asemel keskenduda käegakatsutavale abile, mida saame praeguses olukorras pakkuda mõne pakilise probleemi lahendamiseks.

  Franziska Katharina Brantner, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Tahan pisut jätkata sellega, millest eelmine sõnavõtja rääkis. Jeemen pole kindlasti mitte uus kriis: see on pidevalt süvenenud juba aastakümneid, ning poliitilise olukorra halvenemine oli selgelt sedastatud ka komisjoni vahekokkuvõttes.

Arvan, et meil on tõepoolest tarvis koondada tähelepanu poliitilisele kontekstile: valitsuse ja Houthide vahelisele pikaajalisele konfliktile põhjas ja rahutustele lõunas, mida te nimetasite, – ning nüüd hakkab see põhjapiirkonna konflikt regioonis levima ning häirima Saudi Araabiat ja Iraani.

Niisiis, küsimus on: mida täpselt teha. Kuulsin just praegu üleskutseid CSDP missiooni vahendite osas, millega suunata raha enamate inimeste koolitusse, kuid arvan, et lähenemisviisina ei ole see piisav – vähemalt ei ole see lahenduseks kriisile, kui me just ei nõustu püsiva kriisi põhimõttega.

Arvan, et peaksime Pärsia Lahe Koostöönõukogu kaudu peale suruma, et Jeemenis oleks kaasatud rohkem riike, mitte ainult Saudi Araabia. Me vajame seda organisatsiooni, et tuua milleski rahuprotsessi taolises kokku Jeemeni eri parteid, valitsus, opositsioon, lõuna setsessionistid, Houthid ja piirkondlikud tegutsejad ning ma mõtlen, et seda tuleks toetada ja rahastada näiteks stabiilsusinstrumendi kaudu. Arvan, et just selleks stabiilsusinstrument mõeldud ongi.

Kui meil on järjekordne CSDPi missioon ja järjekordne voor stabiilsusinstrumendi koolitust poliitilise protsessita, mis kuhugi viiks, siis ma ei arva, et see meid aitaks. Soovitan tungivalt, et kasutaksite stabiilsusinstrumenti pigem varajase hoiatamise poliitilise instrumendina, mille abil üle minna poliitilisele protsessile ning seda toetada ja rahastada. Arvan, et minu seisukohast oleks sel rohkem väärtust.

Tahaksin lisada veel ühe punkti: juba on nimetatud soolist võrdõiguslikkust, te võtsite selle küsimuse üles ning ma arvan, et peaksime sellesse tõepoolest tugevalt investeerima. Rahvastiku kasv on nendes riikides üks peamistest muredest ja, nagu me kõik teame, ei õnnestu meil seda probleemi lahendada, kuni puudub pereplaneerimine – ja see tähendab: puuduvad naiste õigused.

Ma tean, et te ei hakka läbi suruma naiste peamisi õigusi, kuid ma arvan, et soolisel võrdõiguslikkusel ja eriti pereplaneerimisel on oluline tähtsus, kui me nüüd mõtleme, mida teha selleks, et aidata Jeemeni ühiskonda.

  Adam Bielan, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Kogu maailma silmad olid hiljuti pööratud Jeemeni poole, kui sealsed al-Qaeda aktivistid võtsid enda peale vastutuse teo eest, mis õnneks osutus ebaõnnestunud katseks Ameerika reisilennuk jõulude ajal õhku lasta. Oleme siiski juba tükk aega teadnud, et julgeoleku halvenev olukord selles riigis võimaldab terroristlikel rühmitustel leida seal pelgupaika, kust nad saavad kavandada ja korraldada oma edasisi operatsioone. Terrorism oli selles piirkonnas levinud juba palju aastaid enne 9. novembrit – päeva, mida me kõik mäletame. Tarvitseb vaid meelde tuletada al-Qaeda rünnakut Ameerika sõjalaevale USS Cole, mis toimus 12. oktoobril 2000.

Jeemen on äärmiselt oluline riik eelkõige oma geograafilise asendi poolest. Peame meeles pidama, et iga päev veetakse Jeemeni ja Djibouti vahel asuvast 26,5 kilomeetri laiusest Bab-el-Mandebi väinast läbi 3,5 miljonit barrelit toornaftat, mis on 4% maailma kogutoodangust. Samas on see väga keerulise siseolukorraga riik. Peale jõudsalt kasvava al-Qaeda toimub seal ka tõsine šiiitide mäss riigi põhjaosas Saada provintsis ning setsessionistlike liikumiste vägivallapuhang lõunas. Kui lisame sellele kahjulikud mõjud, mida avaldasid kahe aasta tagune toiduainetekriis, hiljutine finantskriis, riigi kahanevad toornafta varud, mis toodavad kolm neljandikku Jeemeni sissetulekutest, ning lõpuks ka üha teravamaks muutuva veepuuduse, siis saame pildi põlvili surutud riigist, ideaalsest sihtmärgist al-Qaedale, mis probleemide tõttu Afganistanis otsib endale praegu uut peakorterit.

Sellepärast peab rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Euroopa Liit – ja siinkohal pöördun ma proua Ashtoni poole – lisaks sõjalisele tegevusele, mis näib kohalike võimude passiivsuse ja abituse tõttu ühel või teisel kujul vältimatuna, olema väga aktiivne eelkõige riigi institutsioonide taastamise protsessis.

  Sabine Lösing, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Meedia mobiliseerib juba masse terrorisõja kolmandale rindele. Praegusel hetkel ei ole Jeemenis ja Aafrika Sarve regioonis tegelikult USA-le ja ELi liikmesriikidele strateegilist valikuvabadust jäänud. Tõsiasi on see, et president Salehit ümbritsev valitsev eliit diskrimineerib julmalt ja surub maha šiiitlikku elanikkonda riigi põhjaosas ning peab sõda separatistliku liikumisega lõunas, endise Jeemeni Rahvademokraatliku Vabariigi aladel. Kõik see põhjustab sealsele elanikkonnale suuri kannatusi. Šiiitliku elanikkonna ja al-Qaeda vahel puudub tegelik tõestatav side, mis oleks kõneväärt, ning korrumpeerunud ja de facto autokraatlik valitsus kasutab seda ideed üksnes suitsukatteks, mille varjus ülisuurt sõjalist abi saada.

Tuleks vältida sellele valitsusele abi andmist julgeolekujõudude loomiseks – selline teguviis valab ainult õli tulle. Igasugusest antavast abist peavad kasu saama kõik piirkonnad, olenemata nende religioossest, etnilisest või poliitilisest suundumusest. Tuleb algatada lepitusprotsess, mis hõlmaks ÜRO ja kõik kohalikud osalised, sealhulgas ka naaberriigid – näiteks Iraani –, ning seda protsessi edendada. Me ei tohi anda valitsusele ühekülgset toetust mässajate vastu. Operatsiooni Atalanta poleks tarvis jätkata ega laiendada, ja kindlasti mitte Jeemeni mandriosale, sest see teeniks üksnes Lääne tööstusriikide geostrateegilisi huve.

Peaksime ka koondama kõik oma jõupingutused tagamaks, et Euroopa Liit ei lähe kaasa USA täiesti väära strateegiaga laiendada sõjategevust Jeemenis.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Jeemen ei ole mitte uus terrorismirinne, nagu keegi ta ristis, vaid pigem ebakindla stabiilsusega riik.

Keskvalitsuse kontrolli puudumine kogu territooriumi üle ning hõlpus piiriületamine võimaldavad salakaubaveol, kontrollimatul rändel, piraatlusel ja terroristlikul tegevusel üha kasvada. Seoses al-Qaedaga Jeemenis tekkinud uute probleemide lahenduseks ei peaks siiski olema üksnes sõjaline surve, vaid tuleks aidata kohalikel võimudel oma territooriumi üle ka parem kontroll saavutada. Ma kordan: kohalikel võimudel ja mitte ainult valitsusel.

Tuleks siiski taastada Jeemeni stabiilsus, arvestades riiklikku ja piirkondlikku omandit ning kehtestamata väljastpoolt tulevaid või eelnevalt ettevalmistatud lahendusi, mis sageli on kohaliku olukorraga vastuolus ja määratud läbikukkumisele. See võiks soodustada Pärsia Lahe Koostöönõukogu, kelle rahalisel osalusel kohalikes projektides oleks oluline tähtsus, suuremate kohustuste võtmist. Euroopa Liit peaks oma partneritega – Jeemeni, G8 ja Pärsia lahe riikidega – tegema koostööd rahalise ja arenguabi andmiseks Jeemeni valitsuse toetuseks.

Kokkuvõtteks: pikaajaliste poliitikatega, ehkki need on suurepärased, peaks kaasnema vahetu tugev toetus riigi territooriumil julgeoleku ja kontrolli saavutamiseks, milleta me riskime Jeemeni riigi kaotamisega ja terrorismi tohutu kasvuga selles piirkonnas.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Teame väga hästi, et Jeemen on praegu islami ekstremistide taimelava, vaesusest tabatud riik, kus on ebatõhus julgeolek ja relvade suur esinemissagedus, mida vapustavad konfliktid ja mis kannatab terava veepuuduse all. See on riik, kus paistab, et valitsusel ei ole täielikku kontrolli isegi kapitali üle.

Niisiis on Jeemen leidnud end terrorismivastase võitluse tulipunktist ning sellepärast on see veel üks riik, milles USA eelmiste poliitiliste läbikukkumiste õnnetu tagajärjena viibivad islamiäärmuslased. Seda tuleks arutelu käigus väga teadlikult meeles pidada, samuti ka CIA ülelende, salajasi vanglaid ning nii kaugel Lähis-Idas toimuvate USA sõjakäikude hukatuslikke tagajärgi.

Minu arvates oleks naiivne võrdsustada terrorismi ja vaesust, samuti nagu oleks vastutustundetu lubada USA poliitikal endale ettekirjutusi teha ja usaldavalt arvata, et kohalikke probleeme võiks lahendada ainult Jeemenile antava sõjalise abi suurendamine. Diktaatorist president on üpris rõõmus, kogudes Lääne sõjaotstarbelisi miljoneid, ent minevikus on ta islamistidelt aeg-ajalt abi otsinud, et oma opositsiooni püsivalt vaikima sundida.

Muidugi ei saa me kõrval seista ja pealt vaadata, kuidas riik muudetakse džihaadi propageerijate pelgupaigast, mis see siiani on olnud, nende peakorteriks ja treeningbaasiks. Selgelt on tarvis ka arutada, kuidas parandada arenguabi, isegi kui võrrandist välja jätta ainult džihaadisõdurite hulk.

Lõpetuseks: Euroopa Liit ei tohi lasta endale peale sundida USA laekuri rolli. Selle asemel peab liit enesestmõistetavaks pidama erapooletu vahendaja rolli, et algatada dialoog ja sillutada teed pikaajalisele poliitilisele lahendusele.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Mul on lühike kommentaar ja kaks küsimust paruness Ashtonile. Paistab, et Euroopa Liit seisab nüüd dilemma ees. Ühest küljest on meil tarvis toetada karmimaid meetmeid terroristide vastu, kes kujutavad Euroopa kodanikele otsest ohtu. Mitmesugused islamiäärmuslaste rühmitused Jeemenis on aktiivsemad kui kunagi varem ning al-Qaeda näeb Jeemenit ühe oma tähtsaima piirkonnana, kus kavandada rünnakuid Lääne sihtmärkidele ning välja õpetada oma sõdureid ja potentsiaalseid suitsiidipommitajaid.

Ebaõnnestunud rünnak Northwest Airlinesi lennukile on kõige värskem näide meie ees seisvast ohust. Teisest küljest peaks teadma, et mitmesugused inimõiguste organisatsioonid on Jeemeni võime rohkem kui üks kord süüdistanud piinamises, ebainimlikus kohtlemises ja kohtuvälistes hukkamistes. Laialdaselt on levinud kodanike meelevaldsed vahistamised ja kodude läbiotsimised ning sellise seadusevastase tegevuse peamiseks õigustuseks tuuakse võitlus terrorismiga.

Kui viidata selles kontekstis nõukogu otsustele seoses Jeemeniga, paruness Ashton, siis millist abi on EL Jeemenile terrorismiga võitlemiseks pakkunud? Peale selle arvab EL, et sõjaline lahendus pole selle piirkonna kriisi puhul võimalik. Samal ajal on Washington alla kirjutanud sõjalise koostöö tugevdamise lepingule Jeemeni võimudega. Niisiis oleks mul hea meel kuulda teie arvamust ja Euroopa Liidu seisukohta ameeriklaste otsuse kohta terroristidega võitlemiseks Jeemenis aktiivsemalt tegutseda, eelkõige sõjalist luuret ja väljaõpet käsitlevale lepingule allakirjutamise kaudu.

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Tervitan tänast arutelu juba ette järgmisel nädalal toimuva välisasjade nõukogu istungi ning Gordon Browni kokkukutsutud Londoni konverentsi nimel.

Meie tähelepanu võib olla põhjustanud lennuki õhkulaskmise katse. Täna pöördun ma rahvusvahelise üldsuse poole ka selleks, et paluda tugevdada jõupingutusi Suurbritannia inseneri Anthony S. ja viie muu Euroopa pantvangi vabastamiseks, kes töötasid Jeemeni kohalikus haiglas ning rööviti eelmise aasta juunis.

Kuid tulevikus peaks meie töö arvestama ka Jeemeni sisemisi, mitte üksnes väliseid vajadusi. Tuleb võidelda alatoitlusega, mille tase on seal isegi kõrgem kui mõnes Sahara-taguses Aafrika riigis, näiteks Nigeris, ning inimõiguste rikkumisega, nagu Laima Liucija Andrikienė just ütles, riigis, mis asub hukkamiste arvu poolest 11. kohal maailmas ning kus seejuures hukatakse ka lapsi. Niisiis, rahvusvahelise üldsusena ei jää me ootama, et terroristid enne sisse koliksid, kui oleme jõudnud meie maailma nõrkades riikides hakata tegelema kompetentsi, halduse ja arenguga.

Ma tervitan kõrge esindaja tänast avaldust abi kohta ja palun tal tagada, et järgmise nädala istungitel tegeldaks kõigi osaliste tegeliku kohustusega Jeemenile rahalist abi anda ajal, mil ÜRO konsolideeritud pöördumine selle riigi nimel on saanud tulemuseks vähem kui 1% vajaminevatest rahalistest vahenditest. Nagu Franziska Katharina Brantner arvab, leian ka mina, et istungitel tuleks püüelda tulevahetuse lõpetamise poole ja võib-olla korraldada rahukonverents Houthidega põhjas peetud viimaste lahingute tulemuste kohta ning tagada humanitaarabi juurdepääs piirkonda. On vaja tagada, et riigi naftatulu investeeritaks Jeemeni rahva majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse. Euroopa peaks koostööd tegema püsiva lahenduse leidmiseks seoses Jeemeni vangidega, kellest kõige suurem osa on veel jäänud Guantánamo Baysse.

Kuid ma loodan, et kõrge esindaja uurib, kas on võimalik korraldada ELi ja Pärsia Lahe Koostöönõukogu ühisprojektina Jeemenis turvavaldkonna koolitus, milles meie jõupingutused on otsustavalt tähtsad nii paljudes riikides.

Lõpetuseks: Bin Ladenid võivad küll pärit olla Al-Rubati külast Jeemenis, ent rahvusvaheliste kohustuste puudumine on see, mis võimaldas nii paljud selle riigi noored inimesed tema nimel äärmuslasteks muuta. Need on rahvusvahelised kohustused, mis nüüd tuleb täita.

  Charles Goerens (ALDE). − (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Piisab rünnakukatsest, et meie kaaskodanike julgeolekuõiguse kinnitamist ei peetaks enam triviaalsuseks. Enamgi veel, selleks, et oma ühiskonda kaitsta, peame lähemalt uurima võimalust tagada tasakaal turvalisuse ja vabaduse vahel.

Õigus kaitsele, eelkõige kaitsele terrorirünnaku eest on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 188R, veelgi täpsemalt selle artiklis 4, mis annab Euroopa Liidule ja tema liikmesriikidele volitused tegutseda tõhusalt. Samas lõigus tehakse selgeks, et Euroopa Ülemkogu peab korrapäraselt hindama Euroopa Liitu ähvardavaid ohte. Ma palun Catherine Ashtonil mulle selgitada, kas ja mil määral on Euroopa Liit ja tema liikmesriigid tegutsenud kooskõlas selle klausliga.

Kas tema arvates võimaldab Euroopa Liidu sisene koostöö tal väita, et USA luureteenistuse tegematajätmised, mis tulid päevavalgele seoses hiljuti Amsterdam-Detroiti lennu 253 vastu üritatud rünnakuga, ei oleks Euroopa Liidus olnud võimalikud?

Üks küsimus on selles arutelus absoluutselt keskne: kas kahtlustatava terroristi nimi oli Euroopa luureteenistustele, kõigile Euroopa luureteenistustele teada? Kui ei, siis mis järeldusi kavatseb ta teha? Kas tema arvates on luureteenistuste vaheline koordineerimise ja teabevahetuse tase praegu piisavalt hea, et sellised tegematajätmised ei tuleks Euroopa Liidus kõne alla?

Kas kõrge esindaja loeb liikmesriikide luureteenistuste suutlikkust piisavaks, et teha koostööd solidaarsuse vaimus, nii nagu sätestatud artiklis 188R?

Kodanikel on tõepoolest õigus nõuda, et terrorismiohu jälgimisel ei tehtaks vigu. Nad ei saaks sellest aru, miks Euroopa Liit ühelt poolt annab Ameerika Ühendriikidele üha rohkem SWIFTi-laadset isiklikku teavet ning kuidas on teisest küljest võimalik, et Euroopa Liidus on preventsiooni ja luure valdkonnas puudujääke.

  Geoffrey Van Orden (ECR). − Austatud juhataja! Kahjuks on Jeemen juba ammu omandanud terroristide inkubaatori tunnused ja aastate jooksul ei ole sellele piisavalt tähelepanu pööratud. Konfliktid, seadusetus ja korruptsioon on sügavalt juurdunud.

Muide, väärib meeldetuletamist, et põhjus, miks Briti sõjavägi 19. sajandi alguses Jeemenit ründas, oli soov teha lõpp piraatlusele Adeni lahes ning nad olid selles osas väga edukad rohkem kui saja aasta jooksul. Viimastel aastatel on Jeemen loomulikult kujunenud terroristide inkubaatoriks, kus on toime pandud terrorismiakte, kui ka eksportinud terrorismi teistesse riikidesse. Terroristlikud rühmitused on meistrid kasutama ära ebaõnnestunud riikide pakutavaid võimalusi. Me peame aitama selle vastu võidelda.

Hetkel osutab Ühendkuningriik ebaproportsionaalselt suurt abi. Ma loodan, et Londoni konverents julgustab teisi riike, sealhulgas Euroopa Liitu ja, olen nõus, teisi piirkondlikke riike rohkem ära tegema.

Loomulikult ei saa me loota, et suudame lämmatada terrorismi igal pool, kus see juuri ajab, ja see tähendab, et peame tõstma oma riikide julgeolekut ja teostama oma piiridel tõhusamat kontrolli. Ma kahtlen, kas EL on selleks piisavalt motiveeritud, nii et kõik me peame oma riigis korra majja lööma.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL) . − (EL) Austatud juhataja! Jeemeni rahvas on imperialistlike konfliktide ja sekkumiste ohver. Ma usun, et imperialistlikud jõud ässitavad selles riigis etnilisele, rassilisele ja usulisele võitlusele. Aastaid on nad sageli kasutanud sõjalist jõudu. Nad takistavad erinevuste rahumeelset lahendamist, et säilitada kontroll selles piirkonnas asuvate energiareservide ja energiaülekandekanalite üle.

Kõnealuses riigis toimunud arengud on alati olnud NATO poliitika imperialistlike valikute ja selle riigi sügavalt reaktsioonilise ja rohujuurevastase režiimi toetamise poliitika tulemus. USA poolt al-Qaeda vastu võitlemise ettekäändel meeletult suurendatud rahaline ja sõjaline abi, Jeemeni liigitamine terroriste varjavaks riigiks, riigi alade pommitamine USA abiga Saudi jõudude poolt ning välisvägede kohalolek riigis teeb võimalikuks selle, et avalik sõjalis-imperialistlik sekkumine võib suureneda. See on ilmne hüsteeriast, mis hiljuti puhkes, kui üritati terroristlikult rünnata Delta lennukid. Ma loodan, et rahvad vastavad sellega, et hoogustavad võitlust nende vastu suunatud repressiivsete meetmete ja imperialistlike sekkumistega.

  Andrew Henry William Brons (NI). − Austatud juhataja! Kirjandusest tuntud leedi Bracknell oleks võinud lausuda, et üks suur viga moslemimaailmas on õnnetus, kuid teha kaks tundub hooletusena.

Kolm või rohkem viga näitab rumalust, hullumeelsust või pahatahtlikkust. Jeemenit on hakatud nimetama uueks Afganistaniks. USA on oma sõjaväe juba sinna paigutanud nõuandvas rollis. Kui kaua võtab aega enne, kui USA ja tema liitlased, sealhulgas britid viivad sinna oma väed, et võidelda al-Qaeda vastu?

Mida peaks lääs tegelikult tegema, et ohtu ära hoida? Esiteks tuleb lõpetada sõjategevus moslemiriikides, kus tapetakse lääne sõdureid ja tsiviilisikuid ning muudetakse noored moslemid radikaalideks nii kodus kui ka välismaal. Lääs peaks oma sõjaväe koju tooma, et tagada meie kodumaa julgeolek, kaitsta meie rahvast ja infrastruktuure.

Lähis-Ida suhtes tuleks vastu võtta tõeliselt neutraalne poliitika ning loobuda USA partisanipoliitikast, lõpetada sisseränne moslemiriikidest ning veenda läänes elavaid radikaalseid moslemeid, et nad oleksid palju õnnelikumad oma kaasusklike seas elades.

  Angelika Niebler (PPE). – (DE) Austatud juhataja, austatud paruness Ashton, kallid kolleegid! Viimastel kuudel on Jeemenis inimeste ning üldine poliitiline ja majanduslik olukord dramaatiliselt halvenenud. Seetõttu peame meie, Euroopa kodanikud, tegema kõik võimaliku, et seda riiki lõpuks stabiliseerida.

Austatud kõrgem esindaja! Kas ma võiksin teilt paluda vältida olukorda, kus Jeemenist saab teine Afganistan? Peame tegema kõik, mis meie võimuses, rahvusvahelise terrorismiga võitlemiseks. Seda on meil võimalik saavutada aga ainult juhul, kui toetame ka Jeemeni rahuprotsessi. Peame selles regioonis rahu saavutama ja toetama sealse valitsuse rahu saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi. Samuti tuleb Jeemeni valitsusele veel kord meelde tuletada, et neil tuleb tagada olukord, kus kedagi ei diskrimineerita – ainult sel juhul on rahu riigis võimalik. Rahu nõuab vähemuste õigusi kinnitavaid demokraatlike struktuure. See on Euroopas järgitav suund ja võib teistest suundadest erineda. Ma palun teilt, et te ei säästaks oma uues rollis jõupingutusi seda Euroopa suunda koos meiega järgida.

Ilma poliitilise stabiilsuseta Jeemenil võimalust ei ole. Poliitilise stabiilsuse saavutamisega saab taastuda kohalik majandus, seejärel saab majanduse üles ehitada ja inimestele tulevikuväljavaateid anda. Palun teid selle nimel kõvasti tööd teha. Samuti palun teil kasutada oma mõjuvõimu, et tagada kohalike abivägede võimalus humanitaarabi jagada. Jeemenis on üle 130 000 Somaalia põgeniku. Kohapealne olukord on kohutav. Paruness Ashton, ma panen kõik oma lootused teile, eeldades, et te kohapeal oma mõjuvõimu kasutate. Palun seiske ka kuue eurooplase eest (üks Suurbritannia ja viis Saksa kodanikku), keda Jeemenis pantvangis hoitakse! Võib-olla saate kaasa aidata ka nende vabastamisele. Tänan teid!

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Nõustun komisjoni ja kaasparlamendiliikmetega, kelle sõnul olukord Jeemenis pingeline on. Riik on lõpututest sissisõdadest ja separatistide võitlusest kurnatud ja vaesunud ning inimesed kannatavad ülima vaesuse käes. Selline majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus on põhjustanud juba probleeme ka Jeemeni naaberriikidele Araabia poolsaarel ja ohustab lisaks piirkondlikule julgeolekule ka ülemaailmset julgeolekut. Uudised terroristlike rühmituste tegevuse hiljutisest intensiivistumisest on murettekitavad. Me ei tohi unustada ka ebaõnnestunud katset lasta õhku Ameerika Ühendriikidesse suunduv lennuk ja ohtusid, mis ähvardavad Jeemenis asuvaid saatkondi. Ameerika Ühendriigid on juba teatanud, et pööravad Jeemeni olukorrale erilist tähelepanu. Seetõttu leian ma, et ühtse välispoliitika rakendamisel on Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja teiste institutsioonide kohustus, eriti pärast Lissaboni leppe jõustumist, arendada koos rahvusvahelise kogukonnaga ühist ja kooskõlastatud tegevust.

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Ma räägin sloveeni keeles, seega kuulake palun tõlget. Jeemen on riik, mis vaevleb usuliste ja hõimukonfliktide ning mineviku koloniaalpoliitika ja Ameerika Ühendriikide poliitika rakendamisel tehtud vigade käes. Nagu mõned kaasparlamendiliikmed mainisid, tegeleme meie siin kõigepealt Lähis- ja Kesk-Idaga, mis on ebastabiilne ja lahendamata probleemidega piirkond, ja teiseks loomulik kõigi konfliktide algallika, Iisraeli-Palestiina konfliktiga.

Kõik need probleemid on Jeemenis esindatud ja me ei peaks petma end mõtteviisiga, et tegeleme kohaliku probleemiga. Jeemen võitleb kodusõja, al-Qaeda tugipunktide, jõuetu seisukorra, halvas seisus luureteenuste, ebapiisava ohutustaseme ja relvastatud sõjaväega. Mida me Londoni konverentsilt oodata võime?

Austatud kõrge esindaja! Minu arvates on kõige raskem formuleerida holistiline lähenemisviis, kuid just seda meil teha tuleb. Ainuüksi see lahendab Jeemeni probleemid. Vajame majanduslikku ja arengutegevuse lähenemisviisi ja peame pakkuma Jeemenile sellist abi, mis aitab neil oma riiki rajada ja valitsusasutuste suutlikkust üles ehitada.

Usun aga, et teine raport, mida ma paruness Ashtoni esitatuna kuulda soovin, ei pane meid ekslikult mõtlema, ja ärgem laskem kellelgi ekslikult mõelda, et see on vaid veel üks teema või probleem, mida sõjaliste vahenditega lahendada saab! Kardan, et eriti maailma meedias on palju viidatud sellele, et valmistume uueks rindejooneks, uueks relvastatud konfliktiks. See oleks halvim, mis Jeemenis juhtuda saaks, ja midagi sellist mürgitaks tõenäoliselt veelgi enam kogu selle piirkonna suhteid. Oleme piisavalt palju õppinud sõjategevusest, millele tunnistajaks oleme olnud ja mis on ulatunud Lähis- ja Kesk-Idast Afganistanini ja mõnede teiste piirkondadeni.

  Struan Stevenson (ECR). – Austatud juhataja! Eelnevalt arutlesime inimõiguste olukorra halvenemise ja brutaalse fašistliku režiimi üle Iraagis. Kuulsime selles arutelus, kuidas mullad terrorismi Palestiinast Liibanoni viinud on ja kuidas nad nüüd oma alatut terrorit Jeemenisse viivad.

Oktoobri lõpus teatasid Jeemeni ametnikud, et nad pidasid kinni relvalastiga Iraani laeva. Nad arreteerisid viis Iraani instruktorit. Need relvad ja instruktorid olid mõeldud Houthi mässajatele.

Iraan on tuntud meister sõdades kellegi volitusel võitlema. Nii võitles ta Palestiinas ja Liibanonis. Nüüd tahab Iraan õhutada piirkondlikku konflikti sunniidide domineeritud Saudi Araabias. Sooviksin paruness Ashtonile öelda, et kui riik Iraani suhtes otsustavalt tegutseb, paneb see piiri Kesk-Idat ohustava pahaloomulise kasvaja levikule.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja, austatud kõrge esindaja, kallid kolleegid! Jeemeni tõsine majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne kriis on seotud al-Qaeda tegevusega Jeemeni territooriumil ja seda motiveeriva džihaadliku nägemusega.

Jeemen on üks maailma kõige vaesemaid riike ja selle sisekonfliktide juhtimine on raske šiiidi ja sunniidi vähemuste vahelise konflikti usulise tagapõhja tõttu. Nagu resolutsiooni ettepanekus rõhutatakse, on ülioluline sotsiaalabiprogrammide rakendamiseks antav abi, koostöö ja toetus. Siiski tuleb meil rõhutada ohte, millesse võib sattuda ka läänemaailm, kui julgeolekuprobleeme konkreetselt ja pühendunult lahendada ei püüta.

Põhjused, mis terroriste sõjalist väljaõpet omandama ja märterlustegudele suunama ajendavad, on džihaadliku ideloogia tulemus, mis on hakanud rohkem levima ja juurduma ka Aafrika mandril, osaliselt selle tõttu, kuidas rahvusvaheline kogukond on erinevalt ja pealiskaudselt või pigem üldse mitte käsitlenud al-Quaedat ja selle rakukesi Somaalias, Sudaanis ja Jeemenis.

Peaksime pidama meeles põhjuse ja tagajärje seoseid terroristide olemasolu suhtes Jeemenis ja mitmeid meetmeid, mille terroristid viisid läbi Somaalia destabiliseerimiseks, mis on nüüd Jeemenis asuvate al-Qaeda jõudude liigutatav ettur. Need jõud omakord ei sõltu niivõrd mitte Saudi Araabia Wahhabitest, vaid Iraani ajatolladest, kellelt nad relvi ja raha saavad. Jeemenile osutatavat toetust ei saa lahutada julgeolekuküsimusest.

  Arnaud Danjean (PPE). – (FR) Austatud juhataja, austatud paruness Ashton! Teil oli õigus, kui rõhutasite, et julgeolekuprioriteedi osas on oluline teha lõpp Jeemeni sisekonfliktidele. Me ei tohi ajada segi põhjusi ja tagajärgi ja me ei pea terrorismiohtu ebatähtsaks, kuid Jeemeni ebastabiilsuse peamine põhjus ei ole terrorism. Terrorism areneb sisekonfliktidest tingitud ebastabiilsuse tõttu. Sellest vaatepunktist peaks Euroopa Liidu prioriteet olema ergutada ja toetada praegusi jõupingutusi riikliku dialoogi alustamiseks Jeemeni president Salehiga.

Piirkondlikul tasandil, nagu juba mainitud, on siin seos Somaalia kriisi ja kriisiga Somaalia poolsaarel. Jeemeni ja Somaalia vahel toimuvad väga suured rändevood, kuid ka relvakaubandus ja džihaadi võitlejate liikumine. Selles suhtes sooviksin ma teada, kas Euroopa Liit on võtnud seisukoha mereseire suutlikkuse tugevdamise suhtes, mis puudutab ka Jeemenit.

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Jeemen on Araabia maailma kõige vaesem riik. Viibisin seal mitte väga kaua aega tagasi ja nägin seda oma silmaga. Pole kahtlust, et paljudest probleemidest mõnede, millega see riik silmitsi seisab, intensiivistumise allikas või vähemalt oluline tegur on vaesus.

Kahjuks saavad globaalses maailmas Jeemeni probleemidest ka meie probleemid. Otsuse eelnõus ja praeguses arutelus osutatud konflikte tuleb lahendada poliitiliste vahenditega ning konfliktide pooled peavad austama inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust. Euroopa Liit peab tegema jõupingutusi praeguse kriisi leviku tõkestamiseks. Meie antav arenguabi, kui see on tõhus ja seda kasutatakse mõistlikult, võib aidata kaasa poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele stabiliseerimisele.

Ometi ei ole katastroof kaugel. Mainiti veedefitsiiti ja kahanevaid toornafta varusid, kuid probleem on ka see, et 90% Jeemeni elanikest kuritarvitavad qat’i, hallutsinogeenset narkootilist ainet, mis on muud põllumajanduskultuurid välja tõrjunud. Näiteks eksportis Jeemen kohvi, kuid enam ta seda teha ei saa, sest kohvi asemel kasvatatakse narkootilist ainet.

Jeemeni valitsus ja rahvusvaheline kogukond ei peaks kasutusele võtma lihtsalt ajutisi meetmeid, sest need põrkuksid struktuuriliste probleemide vastu, ja isegi siis, kui al-Qaeda tegevus Jeemenis peatada suudetakse, kerkivad probleemid uuesti esile, kui nende põhjusi ei kõrvaldata.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Nagu me juba kuulsime ja nagu me kõik teame, on olukord Jeemenis sotsiaalsest ja majanduslikust ning sotsiaalse ühtekuuluvuse vaatenurgast drastiline. Riigis ei ole vett, naftavarusid veetakse välja ja elanikud kasvatavad narkootilisi aineid.

Täpselt sellises olukorras oli ka Afganistan 26 aastat tagasi, kui me siin täiskogul, ma pean silmas Euroopa Parlamendi vana täiskogu, arutlesime narkootikumide ja Afganistani tuleviku üle. Kui praegu samalaadselt ei sekkuta ja ÜROl ei võimaldata kõigil tasanditel pidevalt kohal olla, avastab Jeemen end kindlasti sellisest olukorras, kus Afganistan oma lahendamata probleemidega praegu on.

Terrorismiga võitlemiseks ei ole palju viise ja läänemaailma valitud viis ei kuulu kindlasti nende hulka. Ainuke viis, kuidas aidata sel riigil al-Qaeda eelpostiks saamiseks pääseda, on Jeemenil sõlmida kokkulepped kõigi Araabiamaadega, mitte ainult Saudi Araabiaga, ja loomulikult tuleb meil teha jõupingutusi, et aidata sellel rahval hõimufilosoofiast ja tsiviilkonfliktist eemale liikuda ja demokraatlike õiguste poole püüelda.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Ebaõnnestunud katse 25. detsembril Amsterdami-Detrodi lennuki pardal pomm õhata paljastas tegelikult ainult tähtsa tõsiasja. See tõmbas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu Jeemeni olukorra tõsidusele, sest nagu teada, ei toimu selles riigis mitte üks, vaid kolm konflikti. Lisaks lahingutele, kus osaleb riigi lõunaosa separatistide liikumine, puhuti riigi põhjaosa Saada provintsis taas lõkkele konflikt solvangu osas, mille valitsusjõud umbes kuus kuud tagasi al-Huthi šiiitide mässus tegid, ja al-Qaeda baaside suhtes teostatakse lennustreike.

Nagu ka ÜRO peasekretär 5. jaanuaril mainis, on humanitaarolukord väga murettekitav ja on oht, et kui ükski nendest konfliktidest ei lõpe, muutub see veel halvemaks. Mõeldes ette järgmisel nädalal Londonis peetavale rahvusvahelisele konverentsile, usun ma, et Euroopa Liit peab julgustama kooskõlastatud reageeringut Jeemeni stabiilsuse tagamiseks, mis aitab kaasa ka rahvusvahelisele julgeolekule.

Minu arvates viib tee ühtse stabiilse ja demokraatliku Jeemenini selle kaudu, et koostatakse terviklik kava sõjalise ja majandusliku toetuse suurendamiseks ja terrorismiga võitlemiseks, mida tuleb toetada Jeemeni majanduslikule arengule kaasaaitavate erimeetmetega. Tänan teid!

  Alf Svensson (PPE). – (SV) Jeemen ei ole ainult al-Quaeda paradiis. See on praeguses arutelus selgeks tehtud. Riigist võib väga edukalt kujuneda sõjaväli piirkonna kahe peamise jõu vahel ja need on Saudi Araabia ja Iraan. Jeemeni valitsus on Iraani korduvalt süüdistanud šiiitide vastupanuliikumise toetamises. Iraan on süüdistused tagasi lükanud, kuid nii on tegelikult kirjutatud ka Saudi Araabia ajakirjanduses.

Sellele viitavate tõendite hulka kuuluvad Jeemeni valitsuse aruanne, et 2009. aasta oktoobris tegid nad lõpu Iraani relvatarnele vastupanuliikumise tarbeks, ja tõsiasi, et viimastel kuudel on Iraani riiklik meedia käsitlenud Shia vastupanuliikumise võitlust varasemast intensiivsemalt ja heatahtlikumalt. Saudi Araabia pealetungi algusest 2009. aasta 4. novembril on mässajatevahelistes konfliktides Jeemenis hukkunud 84 Saudi sõdurit.

Nagu juba välja toodud, on Jeemen Araabia maailma kõige vaesem riik, kuid ta on kiilutud piirkonna kahe peamise jõu, Iraani ja Saudi Araabia vahele. Mind huvitab, kas paruness Ashton saab seda kinnitada ja ühtlasi olukorda analüüsida?

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Ma nõustun paruness Ashtoni esitatud analüüsiga olukorra kohta. Paruness Ashton! Teil on õigus, et kui me tahame olukorda Jeemenis muuta, on meil vaja humanitaarmeetmeid ja võib-olla ka sõjalisi meetmeid. Kui sellised meetmed peavad olema laiaulatuslikud, siis nõuavad need ka kooskõlastamist, sest mitte ainult Euroopa Liit ei vastuta Jeemeni olukorra arendamise eest. Selliseid institutsioone on palju. Sellega seoses sooviksin esitada järgneva küsimuse: kas te ei leia, et ÜRO ja Euroopa Liidu tegevus humanitaarküsimustes peaksid olema paremini kooskõlastatud? Sõjanduse ja luure valdkonnas on meil vaja ka paremat kooskõlastatust NATO ja luureteenistustega – pean silmas just konkreetsete riikide luureteenistusi. Sellised meetmed peavad olema kooskõlastatud, sest nii on need märkimisväärselt tõhusamad.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja, paruness Ashton! Minu küsimus on seotud koostöövormidega, mida me teie arvamuse kohaselt Jeemenis arendama peaksime, näiteks väikse ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonnas või hoopis energia ja veevarustuse valdkonnas, sest suhtlus ja suhete ülesehitamine võivad tulevikus erilist osa etendada. Austatud kõrge esindaja! Millised programmid teie arvamuse kohaselt eelisjärjekorras oleksid?

  Marek Siwiec (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi presidendil oleks äärepealt tulnud avaldada kaastunnet Amsterdamist Detroiti suunduva lennuki pardal viibinud peaaegu kolmesaja potentsiaalse ohvri perekonnale. Ta oleks seda teinud täna. See ei toimunud juhuslikult. See dramaatiline sündmus oli vajalik, et maailm saaks teada Jeemeni probleemist – uuest terrorismiallikast.

Me seisame abitult silmitsi olukorraga, mida me kunagi Afganistani puhul kogesime. Me seisame abitult, vaadates praegu Jeemenis toimuvat, ning Euroopa ja see hoone on täidetud inimõiguste kaitsjate eksiteele viidud häältega, kes tunnevad kaasa Guantánamo vangidele. Need vangid lasti vabaks ja nüüd organiseerivad nad jälle rünnakuid. Taas kord surevad inimesed ja meie ütleme, et oleme võimetud midagi tegema.

Tahaksin Janusz Zemke öeldut täielikult toetada – ilma sõjalise ja luurekoostööta ja ilma koostööta nende institutsioonide vahel, kelle ülesanne on terrorismi jälitamine, seame ohtu oma kodanike tervise ja elud.

  Catherine Ashton, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Taas kord on meil tähtis ja kõikehõlmav arutelu maailma piirkonna üle, mis meil mõned aasta tähelepanu keskmes olnud on. Mõtisklesin tõsiasja üle, et vahemikus 2007–2012 kulutas komisjon toetuseks 100 miljonit eurot ja sama summa on kavas kulutada ka edaspidi, kuid sellest hoolimata on tegemist piirkonnaga, kus me peame jälle mõtisklema jätkusuutlike ja kooskõlastatud jõupingutuste üle, nagu paljud parlamendiliikmed välja tõid.

Kolleeg Salafranca tõi arutelu alguses ära oma kommentaarid ja mõtiskles selle üle, kuidas tagada tõhus koordineerimine julgeolekupoliitiliste ning poliitiliste ja majanduslike küsimuste vahel, et käsitleda koos probleeme, millega see rahvas silmitsi seisab. Marietta Giannakou tõstatas kahanevate vee- ja naftavarude küsimuse ja ma arvan, et Jeemen on esimene riik, kelle veevarude lõppemist umbes 2015. aastaks ennustatakse. Seda tuleb meil vaadelda kui tõelise ja olulist väljakutset.

Selle väljakutse käsitlemiseks tuleb meil leida integreeritud lähenemisviis. Mitmed parlamendiliikmed tõstatasid küsimuse, milline strateegia võiks olla Euroopa Liidul. Lubage mul esitada ja rõhutada mõningaid võtmeelemente: esiteks, julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimused. Kuna Londoni kohtumine läheneb, tuleb meil teha tõhusat koostööd punkti osas, mille mitmed parlamendiliikmed tõstatasid: peame panema kokku abipaketi ja keskenduma juba tehtavale, näiteks Atalanta missioon ranniku lähedal ja selle tähtsus.

Mereseire arendamise küsimust hetkel vaadeldakse. See oli teemaks minu hiljutises arutelus Hispaania kaitseministriga jõudmaks selgusele, mida veel on võimalik teha parema ja tõhusama meresõiduohutusega tegelemise koordineerimiseks, arvestades ranniku pikkust ja hõlmatava ala suurust.

Ka mina leian, et oleme kirjeldanud kõikehõlmavat lähenemisviisi eri tegevuselementide ühendamiseks ja Jeemeni naabrite kaasamiseks. Franziska Brantner, teie tõstatasite just Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu teema. Olen nõus: väga märkimisväärne osa sellest, kuidas me kõnealust valdkonda esitame ja käsitleme, on koostöö kõnealuse piirkonna naaberriikidega ja taas kord loodan ma, et Londoni kohtumine toob kokku selle piirkonna tähtsamad ELi liikmesriigid, kes meid aidata saavad.

Loomulikult on Londoni kohtumine võimalus meie arvamused koondada ning teha sama ka Ameerika Ühendriikide ja teiste arvamuste osas. Ameerika Ühendriikidega oleme me seotud. Vale on öelda, et nende lähenemisviis on piiratud terrorismivastase võitlusega. Nad annavad ka oma toetuse ning osalevad täielikult selles, mida meie nimetame rohujuure tasandil lähenemiseks ja mis käsitleb eri tegevuselemente, mis meil tuleb Jeemeni toetamiseks tagada.

Julgeolekut käsitlevale eripunktile vastuse andmiseks toimub sel nädalal Hispaanias ELi siseministrite mitteametlik kohtumine. Minu teada on seal kohal ka Ameerika esindaja, et arutleda meie parlamendi liikmete tõstatatud punktide üle.

Olen nõus kommentaariga, et me ei saa huupi tegutseda. Peame olema väga valikulised selles osas, mida me usume olukorra muutmiseks teha saavat. Aidates Jeemenil pidada sellist sisedialoogi, mida ta vajab, et toetada inimesi ning esitada ja lahendada mõningaid riigis toimuvaid konflikte, on minu arvates sama oluline kui meie muu tegevus.

Õiget liiki abi leidmisel tuleb minu arvates abi taseme tagamiseks kasutada asjakohaselt ka stabiilsuse instrumente, kuid see ei asenda ja ei saa kunagi asendada valitsuse toetamist riigisiseseks dialoogiks, mida ainult nemad teostada saavad. Partnerid peavad tegutsema Jeemenis, et neil oleks võimalik käsitleda selle riigi jaoks kõige olulisemaid probleeme.

Minu jaoks on see arutelu väga kasulik olnud. Olen väga tänulik, sest taas kord aitab see mul mõttes koostada nende teemade päevakorra, mille ma välisasjade komisjonis üles võtan, mille võtan kaasa Londoni kohtumisele. Nagu juba viidatud, arutleme valitsusega kõigi tegevuselementide üle, kus me saame pakkuda pidevat toetust riigi majanduslikuks arenguks ja terrorismivastase võitlusega tegelemiseks ning ka naaberriikidest saadava toetuse üle.

Arvan, et viimane teema, mis mitmeid kordi tõstatati, on pantvangide olukorra tunnistamine: pantvangi on võetud kuus inimest, üks Suurbritannia ja viis Saksa kodanikku, sealhulgas mõned väga väiksed Saksa perekonna lapsed. Tean, et hiljuti viibis Jeemenis Saksa välisminister Westerwelle. Rääkisime temaga sel nädalal ja meie mõtted lähevad alati pantvangidele, kes praegu kannatavad. Tegeleme kõigi nende küsimustega Londoni kohtumisel ja ma olen veel kord väga tänulik austatud parlamendiliikmetele nende tähtsate teemade tõstatamise eest!

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub esimesel osaistungjärgul veebruaris.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme pikka aega näinud võimsate geostrateegiliste huvide koondumist tohutusse piirkonda, mis hõlmab Kesk- ja Lähis-Ida, Kesk-Aasiat ja Põhja-Aafrikat, sealhulgas Punane meri ja Adeni laht, kus Somaalia kõrval on tähtis strateegiline positsioon Jeemenil. Neid huve kaitstakse üha rohkem sõjaliste vahenditega ja suureneva agressiivsusega. Jeemeni praegust olukorda ja sealsete inimeste kannatusi tuleb analüüsi selle olukorra valguses. USA ja ELi kasvavat sõjalist osalust selles piirkonnas tuleb vastavalt mõista ja hukka mõista. Brutaalne ja jälestusväärne näide sellest, mille me rangelt hukka mõistame, oli USA suundrakettidega pommitamine väidetavalt al-Qaeda terroristide baasi pihta, kuid selle tulemuseks olevat olnud hoopis tosinad langenud tsiviilkodanikud. Tegelikud lahendused selle piirkonna inimesi ohustavatele keerulistele probleemidele ja ohtudele tuleb leida demilitariseerimise kaudu, respekteerides riiklikke õigusakte ja inimeste suveräänsust, ja siira koostöö kaudu, mille eesmärk on leida lahendus sügavatele sotsiaalsetele probleemidele, millega silmitsi seistakse.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja! Tahaksin delegatsiooni Araabia poolsaare riikidega suhtlemiseks liikmena avaldada muret Jeemeni julgeolekuprobleemi ning majandusliku ja poliitilise stabiliseerimise suhtes. Need probleemid on hiljuti väga tihti esile kerkinud. Araabia maailma kõige vaesem riik Jeemen on saanud terroristlike rühmituste eriliseks huviobjektiks. Terroristlikud rühmitused kasutavad ära riigi nõrkust ja on muutnud Jeemeni väljapoole selle piiri suunatud terroristlike rünnakute baasiks. Vastavalt vaatlejate andmetele on Jeemenil riigi põhjaosa šiiitide vastupanuliikumise, lõunaosa separatistide liikumise ja al-Qaeda terroristliku tegevuse tulemusena oht lõheneda. Seetõttu taotlen ma kahepoolsete suhete tugevdamist Jeemeniga ja kavade koostamist kõige tõhusamate julgeoleku ja poliitilise olukorra arendamise meetodite kohta, eriti seoses selleteemalise erikohtumisega, mille Gordon Brown 28. jaanuaril Londonis korraldab.