Istungi stenogramm

Kolmapäev, 20. jaanuar 2010 - Strasbourg

SWIFT (arutelu)

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud minister, head kolleegid! Loomulikult ilmestas kogu seda arutelu alguses viha ja ärritus, mida paljud Euroopa Parlamendis tundsid, sest meile jäi mulje, et taas püütakse dokument nõukogus kiiruga enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võtta. Sellepärast olen ma nüüd tänulik, et nõukogu mõistis, et hea oleks pidada nõu ka Euroopa Parlamendiga, kohaldada ratifitseerimisel uut Lissaboni lepingut ja anda meile võimalus analüüsida, kas seda lepingut tuleks kohaldada või mitte.

Kui me nüüd alustame seda õigusloomeprotsessi, siis Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon kohaldab selles täpseid otsustamiskriteeriume. Mündil on kaks poolt. Ühest küljest järgib fraktsioon PPE selget põhimõtet, et kus tahes Euroopa andmeid hoitakse, peavad nende kohta kehtima Euroopa andmekaitsenormid. Me järgime põhimõtet, et inimestel, kes leiavad, et neid puudutavate andmete kontrollimisega on neid koheldud ebaõiglaselt, peab olema õigus esitada kaebus. Me järgime põhimõtet, et andmeid tuleks edastada vaid teatud kindlatel juhtudel ja üksnes siis, kui inimest kahtlustatakse milleski, mitte lihtsalt üldises korras. Just neid punkte peame me oluliseks.

Mündi teisel poolel on aga meie soov teha muidugi koostööd USAga. Me tahame terrorismivastases võitluses oma partneritega koostööd teha. Me ei soovi olukorda, kus üksikud riigid, näiteks Belgia, satuvad lepingute lõppemise korral suure surve alla, sest siis võivad riigid alustada kahepoolset koostööd. Ka seda tahku on vaja hoolikalt kaaluda. Fraktsioon PPE ütleb oma arvamuse selle kohta siis, kui esitatakse õigusakti ettepanek.

Ma palun veel kord nõukogul ja komisjonil mitte püüda aega juurde võita, vaid esitada tekst meile kohe, et me saaksime seda käsitleda. Parlament on suuteline kiiresti töötama ja me suudame ka seda kiiresti käsitleda. Seejärel on juba ministrite ülesanne – ja ma ütlen selgelt välja: siseministrite ülesanne – veenda Euroopa Parlamenti, et lepingus esitatud meetmed on terrorismivastaseks võitluseks tõepoolest vajalikud.

Me oleme protsessile avatud, kuid meie veenmine on ikkagi täitevvõimu, teisisõnu ministrite ülesanne.