Istungi stenogramm

Kolmapäev, 20. jaanuar 2010 - Strasbourg

10. SWIFT (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, milles käsitletakse nõukogu avaldust SWIFTi kohta.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Nagu teate, on tegemist nõukogu avaldusega Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu aluseks oleva programmi kohta, millega tahetakse jälgida terroristide rahastamist, mille raames vahetatakse ja edastatakse finantsandmeid ning mille eesmärgiga kõik usutavasti nõus on. See leping on toiminud mõned viimased kuud. See on hästi toiminud ja aidanud tagada teabevoo terroristide rahastamise jälgimise programmi jaoks.

Leping lõpeb ametlikult 31. jaanuaril. Seepärast mõtles nõukogu eelmise, Rootsi eesistumisperioodi ajal vajadusele allkirjastada leping, millega oleks võimalik terroristide rahastamise jälgimise programmi jätkata. Niisiis võttis nõukogu 30. novembril 2009. aastal vastu otsuse sõlmida terroristide rahastamise jälgimise programmi käsitlev leping.

Tegemist on ajutise lepinguga. Seetõttu kehtib see lühikest aega ja lõpeb põhimõtteliselt 31. oktoobril 2010. Seega kaotab ajutine leping, mille suhtes, nagu ma ütlesin, jõudis nõukogu kokkuleppele eelmisel aastal, 2010. aastal igal juhul kehtivuse, kui Euroopa Parlament ei võta selle kohta enne otsust vastu.

Niisugune on praegune olukord. Komisjon ei ole esitanud teatist lepingu varasema ja uue versiooni sisu erinevuste kohta ja parlament ei tea ikka veel, milline on uue lepingu sisu, kuid ma võin teile praegu öelda, et see esitatakse teile järgmisel nädalal, 25. jaanuaril. Parlament saab 25. jaanuaril teada, milline see on. Leping jõuab parlamenti nõuetekohaselt tõlgituna ja see antakse edasi Euroopa Parlamendi heakskiidu saamiseks.

Komisjoni sõnul ei ole seda varem tehtud sellepärast, et komisjon ei ole lõpetanud selle nõuetekohast tõlkimist, ja sellepärast ei olegi nõukogu seda komisjonilt veel saanud. Nagu ma teile ütlesin, eri keeleversioone veel lõpetatakse, ja nagu te teate, saab nõukogu edastada selle dokumendi, selle lepingu Euroopa Parlamendile siis, kui kõik keeleversioonid on komisjonil olemas. Need esitataksegi 25. jaanuaril.

Lisaks on komisjonil kavas tuleviku ja tulevase lepingu tarbeks – mitte ajutise, vaid alalise lepingu tarbeks – esitada soovitused, kuidas koostada nimetatud pikaajaline leping – mitte niisugune, mis lõpeb järgmise aasta oktoobris ja millest me praegu räägime, vaid pikaajaline leping. Pikaajalise lepingu läbirääkimised ja selle sõlmimine peavad tuginema Lissaboni lepingus ette nähtud uuele õiguslikule alusele ning Euroopa Parlament osaleb selles protsessis täiel määral. Euroopa Parlamendil on juba suur osa ka eelnevates lepingutes ja samamoodi on see tulevase lepingu puhul, mille kohta komisjon veel mingeid soovitusi esitanud ei ole.

Lõpetuseks soovin öelda, et see on ülimalt tähtis küsimus. Tegemist on terrorismivastase võitluse korra ja programmiga. Detroidi vahejuhtum näitas, et oht on endiselt olemas ja see püsib, ning seepärast ei tohi liikmesriigid lubada terroristide rahastamise jälgimise programmi raames saadetavate finantsandmete voo katkemist. Kohtunik Bruguière selgitas nimetatud küsimust siin parlamendis novembris kinnisel istungil oma sõnavõtus, mida ka filmiti. Ta ütles, et tema arvates on paljud liikmesriigid saanud ja saavad seda USA edastatud teavet kasutada terroristide tegevuse avastamiseks ja ärahoidmiseks.

Sellest tulenevalt esitas nõukogu Rootsi eesistumisperioodil taotluse sõlmida uus ajutine leping, et vältida kehtiva lepingu lõppemist 31. jaanuaril ja seega ka võimaliku teabevoo katkemist. See oli nõukogu ainus valik ja loomulikult on mõistetav ka parlamendi seisukoht teabe hankimise kohta. Nagu ma teile ütlesin, ei ole seda esitatud Euroopa Komisjoni viivituse tõttu tõlgete valmimisel.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud minister, head kolleegid! Loomulikult ilmestas kogu seda arutelu alguses viha ja ärritus, mida paljud Euroopa Parlamendis tundsid, sest meile jäi mulje, et taas püütakse dokument nõukogus kiiruga enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võtta. Sellepärast olen ma nüüd tänulik, et nõukogu mõistis, et hea oleks pidada nõu ka Euroopa Parlamendiga, kohaldada ratifitseerimisel uut Lissaboni lepingut ja anda meile võimalus analüüsida, kas seda lepingut tuleks kohaldada või mitte.

Kui me nüüd alustame seda õigusloomeprotsessi, siis Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon kohaldab selles täpseid otsustamiskriteeriume. Mündil on kaks poolt. Ühest küljest järgib fraktsioon PPE selget põhimõtet, et kus tahes Euroopa andmeid hoitakse, peavad nende kohta kehtima Euroopa andmekaitsenormid. Me järgime põhimõtet, et inimestel, kes leiavad, et neid puudutavate andmete kontrollimisega on neid koheldud ebaõiglaselt, peab olema õigus esitada kaebus. Me järgime põhimõtet, et andmeid tuleks edastada vaid teatud kindlatel juhtudel ja üksnes siis, kui inimest kahtlustatakse milleski, mitte lihtsalt üldises korras. Just neid punkte peame me oluliseks.

Mündi teisel poolel on aga meie soov teha muidugi koostööd USAga. Me tahame terrorismivastases võitluses oma partneritega koostööd teha. Me ei soovi olukorda, kus üksikud riigid, näiteks Belgia, satuvad lepingute lõppemise korral suure surve alla, sest siis võivad riigid alustada kahepoolset koostööd. Ka seda tahku on vaja hoolikalt kaaluda. Fraktsioon PPE ütleb oma arvamuse selle kohta siis, kui esitatakse õigusakti ettepanek.

Ma palun veel kord nõukogul ja komisjonil mitte püüda aega juurde võita, vaid esitada tekst meile kohe, et me saaksime seda käsitleda. Parlament on suuteline kiiresti töötama ja me suudame ka seda kiiresti käsitleda. Seejärel on juba ministrite ülesanne – ja ma ütlen selgelt välja: siseministrite ülesanne – veenda Euroopa Parlamenti, et lepingus esitatud meetmed on terrorismivastaseks võitluseks tõepoolest vajalikud.

Me oleme protsessile avatud, kuid meie veenmine on ikkagi täitevvõimu, teisisõnu ministrite ülesanne.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! See on tõsine õigusloomeprotsess, mida me nüüd Lissaboni lepinguga alustame.

Lugupeetud minister! Kui te ütlete meile, et tõlked või nende puudumine põhjustab niisuguses tundlikus valdkonnas viivitusi ja et meil tuleb lihtsalt sellega leppida, siis pean ma kogu lugupidamise juures ütlema, et see on vaid ettekääne, millega te soovite ennast kaitsta ja meid siin veidi rahustada. Kuid me ei saa seda tõsiselt võtta. Ma võtan selle vaid teadmiseks ja jätan seejärel sinnapaika.

Asja tuum on hoopis midagi muud, nimelt Euroopa Parlamendi osaluse puudumine. Niisuguste paljutähenduslike rahvusvaheliste lepingute puhul on see lihtsalt lubamatu. Me tahame, et Euroopa Parlament osaleks tõepoolest algusest peale selle lepingu rakendamises. Miks? Euroopa Parlamendi president, kolleeg Buzek, väljendus oma kirjas väga täpselt, öeldes, et SWIFT-lepinguga luuakse võimalus rikkuda ulatuslikult kodanike põhivabadusi, mis on enamikus liikmesriikides põhiseadusega tagatud ja mida tagatakse ka põhiõiguste hartaga.

Kui aga niisuguse lepingu alusel, millega luuakse võimalus rikkuda kodanike põhivabadusi, võetakse täitemeetmeid, tuleb ilmtingimata tagada kodanike kaitse rikkumiste eest. See tähendab, et tuleb igakülgselt tagada andmete kaitse, tuleb tagada andmete kustutamine pärast teatud mõistlikku perioodi ja kodanike jaoks peab olema välja töötatud täpne kaebuste esitamise kord, kui nende põhiõigusi rikutakse. Üks õigusriigi põhimõtte lahutamatu osa on see, et kodanikel peab olema võimalus ennast kaitsta, kui riik neid meelevaldselt kohtleb.

Euroopa Liit ei tohi tõlgete puudumisele viitamisega kahjustada seda õigustava, mida järgitakse 27 riigi süsteemides. Kui me soovime Euroopas õigusriigi põhimõtet tõsiselt edasi arendada, tuleb meil Euroopa tasandile kanda üle nii turvalisuse kaalutlusel sekkumise vajaduse põhimõte kui ka kodanike õigusliku kaitse põhimõte.

Seega peab nõukogu meile selgitama, milles seisneb SWIFT-lepingu lisaväärtus, kui see nüüd ajutiselt jõustub, nagu nõukogu soovib. Ma ei hakka rääkima USA arvukate julgeolekuteenistuste rikkumistest seoses andmetega. Keegi topib endale veidi lõhkeainet aluspesu vahele ja lendab üle Atlandi ookeani. Just seda on Ameerika salateenistused oma pingelise tööga seni saavutanud. Selles ei saa see aga ometi seisneda.

Mind paneb imestama, miks on meil vaja kohaldada kiirmenetlust, kui ELi ja USA vahel hakkab 1. veebruaril kehtima leping ajutise õigusabi andmise kohta, mille artiklis 4 on kirjeldatud üksikasjalikult, milline on põhjendatud kahtluse korral pangaandmete edastamise kord. See tähendab, et SWIFT-lepingu jõustumine ei anna kaitse valdkonnas lisaväärtust.

Seepärast on niisugune põhjendamatu rutt – saksa keeles ütleme me selle kohta sigade galopp –, see kiirustamissurve mõistetamatu ja seega tuleb esitada nõukogule meie selge üksmeelne nõue: saatke meile asjaomased dokumendid! Me arutame seda küsimust ja viime parlamendi menetluse lõpule vajaliku tempoga, sest me soovime julgeolekut – mitte ainult julgeolekuorganeid, vaid julgeolekut ka kodanikele, keda need julgeolekuorganid peaksid kaitsma. Ma usun, et see on lepingu eesmärk, kuid sellisel juhul soovime, et see ka nõuetekohase õigusaktina vastu võetakse.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Alustagem hea sõnumiga: eesistujariik Hispaania teatas, et dokument esitatakse esmaspäeval, 25. jaanuaril, teisisõnu järgmisel esmaspäeval. Ma panin selle kirja. Niisiis tähendab see, et meil on nüüd parlamendis üks nädal aega selle arutamiseks – niisugune on tegelikkus.

Lugupeetud juhataja! Minu palve on – ma olen seda juba varem öelnud ja loodan, et teised fraktsioonid toetavad mind –, et esimeeste konverents võtaks vastu otsuse korraldada selle vahelepinguga tutvumiseks nii parlamendikomisjoni koosolek kui ka osaistungjärk, sest oleks ebamõistlik lasta sellel jõustuda 1. veebruaril, ilma et parlament oleks seda kõigepealt arutanud.

Lugupeetud riigisekretär, seega on kaks võimalust: jah või ei. Ma võin teile öelda, et jah-sõna saamine oleneb paljudest tingimustest – seda on oluline teada – ja meil peab vastus sellele olemas olema enne 25. jaanuari. Parlamendi esitatud tingimustele ei ole vastatud.

Tingimused on järgmised: esiteks tuleb parlamendile edastada kogu asjaomane ja vajalik teave, teiseks peab parlament osalema lõpliku lepingu läbirääkimistes ja kolmandaks esitas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon oma resolutsioonis konkreetsed tingimused – kokku on neid üheksa –, mille parlament heaks kiitis ja mis seonduvad lepingu tegeliku sisuga.

Meie palve teile on väga lihtne: lisaks sellele, et teil tuleb esitada vaheleping meile 25. jaanuaril, tuleb teil anda vastus ka parlamendi kolmele tingimusele. Kui te olete meie kolme tingimusega nõus, on võimalik, et me kiidame lepingu heaks. Kui te ei nõustu meie tingimustega, on hääletuse tulemus minu arvates tõenäoliselt negatiivne, igal juhul on see minu fraktsiooni seisukoht.

Ma pean rõhutama, et hääletuse negatiivse tulemuse korral vaheleping 1. veebruaril ei jõustu. Selline on praegune olukord ja seega palun ma homme igal juhul esimeeste konverentsil kutsuda kokku nimetatud küsimust arutav komisjon ja korraldada selle vahelepingu arutamiseks osaistungjärk.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kogu parlamendi meelepaha valatakse nüüd kaela eesistujariigile Hispaaniale, kes on alles selles ametis alustanud. Võtke see vastu küll kogu nõukogu nimel, kuid ma arvan siiski, et selle olete põhjustanud osaliselt ka teie ise. Mind ärritab, et istekohtadel number 21 ja 22 ei ole komisjoni esindajaid, sest kui ma õigesti aru saan, oleks komisjon pidanud kogu seda asja kiirendama, kui parlament oleks palunud kohaldada nõusolekumenetlust. Komisjon aga hiilib vastutusest kõrvale ega osale arutelus.

Ma ei soovi korrata kolleegide sõnu, kuid soovin öelda, et minu arvates oleks nõukogul ülimalt ohtlik ajutist SWIFT-lepingut jõustada, ilma et parlament oleks kõigepealt hääletanud seda, mida te meile esitada kavatsete. Kui te püüate jätkuvalt ahvikiirusel või sigade galopiga, nagu Martin Schulz väga õigesti kogu tegevust kirjeldas, suruda selle dokumendi läbi 1. veebruariks, ei pea ma seda menetlust mitte ainult Euroopa Parlamendi provotseerimiseks, vaid ka aluslepingute ja Lissaboni lepingu rikkumiseks, pärast seda kui see on alles äsja jõustunud, ja niisugune teguviis on vastutustundetu.

Kiireloomuliste juhtumite korral on teil kõik võimalused vahetada olulist teavet kahepoolsete lepingute alusel USAga ja ükskõik missuguse riigiga maailmas, kellega niisugused lepingud olemas on. Seega pole põhjust kiirustada.

Ma soovin veel kord rõhutada, et ELi kodanikud vaatavad huviga, kuidas me taevani kiidetud Lissaboni lepinguga ümber käime. Kui me praegu ei taga parlamentaarset kontrolli, kui me nõustume selle riiklike andmekaitseseaduste rikkumisega ja eirame põhiõiguste hartat, millele Lissaboni lepingut käsitlevas arutelus sageli viidati, siis saab see olema kamikazelik tegu, mis on täiesti põhjendamatu. Lugupeetud eesistuja, te vastutate selle eest samamoodi nagu komisjongi.

Ma paluksin teilt üht. Mulle teatati äsja tekstsõnumiga, et SWIFT-leping on mõnes keeles juba avaldatud. Kas te võiksite palun öelda, millistes keeltes on leping Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, millal seda tehti ja miks ei ole need versioonid veel Euroopa Parlamendis olemas.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Viimased sündmused on taas tuletanud meile kõigile meelde, kui oluline on jagada teavet ELi kodanike turvalisuse tagamiseks. SWIFT on olnud selle saavutamiseks väärtuslik vahend. Õnneks sain ma pärast hiljutist Washingtonis toimunud kohtumist USA valitsuse ametnikega, eriti David Coheniga, kes on USA rahandusministeeriumis terroristide rahastamise valdkonna aseminister, kinnituse mitmetasandilise kontrolli süsteemi, ettevaatusabinõude ja sõltumatu järelevalve kohta, mis aitab loodetavasti jõuda selle uue, laitmatu lepingu rakendamiseni.

Kuid ma pean samamoodi nagu teisedki väljendama suurt muret selle pärast, et nõukogu ei ole parlamendiga nõuetekohaselt konsulteerinud, ja ka komisjoni väidetavate viivituste pärast. On tähtis, et Euroopa Parlamenti ja tema valitud esindajaid teavitataks sündmustest pidevalt ja nõuetekohaselt ning parlamendi heakskiit ei tohi olla tagasiulatuv vahend. Kui nõukogu teda sellisena kohtleb, siis kahjustab ta sellega siinviibijate ja Euroopa Parlamendi keskseid väärtusi ja demokraatlikke põhimõtteid. Ma loodan, et nõukogu ja ka eesistujariik märgib need tähelepanekud hoolikalt üles.

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamenti on koheldud kogu selle protsessi vältel solvaval ja alandaval viisil. Öelda meile, et me peame ootama eri keelte versioone, on vastuvõetamatu, kui me teame, et mitu versiooni on teabelekke tõttu ajakirjanduses ringlemas.

Siiski anti meile lepingust ülevaade reedel Brüsselis, kui Euroopa Parlamendi liikmed olid läinud Strasbourgi. Brüsselis oli kohal vaid üks Euroopa Parlamendi liige. See olin juhtumisi mina.

Korduv viitamine Bruguière’i salajasele aruandele on samuti vastuvõetamatu. See on väheveenev, sest igaüks, kes on Bruguière’i aruannet lugenud, teab, et see ei sisalda peaaegu mitte mingisuguseid kogemustel põhinevaid andmeid.

Lubamatu on öelda, et see on esialgne leping, kui järgmise üheksa kuu jooksul kogutavad andmed jäävad USA valitsuse kätte viieks aastaks ja selleks valitsuseks võib olla Sarah Palini, mitte Obama oma. Kuidas saavad Euroopa kodanikud ennast turvaliselt tunda? Te ei anna meile muud võimalust, kui see leping tagasi lükata. Te ei muuda meie elu kuidagi lihtsamaks.

Selle tagasilükkamisega teeme me komisjonile siiski teene, sest komisjonis on kaks uut volinikku, proua Malmström ja proua Reding, kes meie teada suudavad lepingu läbirääkimistel kindlasti saavutada algusest peale meile parimad võimalikud tingimused, ning me oleme veendunud, et nad ka soovivad seda teha.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Viimastel aastatel on paljud meetmed vastu võetud terrorismivastase võitluse ettekäändel, sealhulgas on seda teinud nõukogu. Paljud nendest meetmetest ei ole aga tegeliku terrorismiohuga mõistlikus proportsioonis. Vastupidi, need on toonud kaasa kodanike õiguste lubamatu piiramise. Andmete süsteemne ja kahtlusest sõltumatu vahetamine SWIFT-lepingu raames ei ole sealjuures loomulikult erand. Isegi Saksa föderaalne kriminaalpolitseiamet, mis ei ole tuntud just andmekaitserühmana, pidi tunnistama selle meetme ebaproportsionaalsust. Me peame lõpetama niisuguse kodanike õiguste pideva piiramise ja me ei tohi seda ajutist lepingut heaks kiita.

Mis puudutab nõukogu töömeetodeid, siis ma soovin veel kord selgelt välja öelda, et USA uurib ja säilitab SWIFTi kasutajate andmeid ilma igasuguste piiranguteta. Nõukogu aga ei keelustanud seda meedet, vaid seadustas selle! Mõistagi palun ma nõukogult veel tungivalt, et ta edastaks Euroopa Parlamendile kogu selle teemaga seonduva teabe.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Üks konkreetne sõnavõtja – ma arvan, et see oli proua Harms – viitas ühes keeles versiooni võimalikule avaldamisele. Ilmselgelt puudub mul teave selle kohta. Ma kontrollin seda ja annan teile olukorrast kirjalikult teada. Ma ütlesin teile, et 25. jaanuaril saab Euroopa Parlament enda kätte selle lepingu, mis jõustub ajutisena 1. veebruaril. Vastavalt Euroopa õigusele, Lissaboni lepingu artiklile 218 ja Viini konventsioonile võib lepinguid jõustada ajutisena. Seepärast on see õiguspärane.

Euroopa Liidu jaoks ja mõistagi ka nõukogu jaoks on oluline, et leping jääks jõusse. On tähtis, et need terroristide rahastamise jälgimise programmi käsitlevad lepingud jääksid jõusse. Me leiame, et see on positiivne samm ja aitab võidelda terrorismi vastu. See hõlmab koostööd USAga, mis on usaldusväärne riik, meie partnerriik ja naaber, kelle eesmärgid on samad mis meil – võidelda terrorismi vastu. Sellel ei ole midagi pistmist eri keeleversioonide hilinemisega, kindlasti ei ole see ettekääne, härra Schulz. Härra Weber, me ei püüa aega juurde võita.

Nagu teate, soovitas eesistujariik Rootsi mõned nädalad või isegi kuud tagasi nõukogul saata Euroopa Parlamenti leping ühes keeles, kuid komisjon leidis, et see ei ole võimalik, vaid et komisjon peab lepingu versioonid eri keeltes tegelikult valmis tegema ja saatma siis kõik edasi. Nõukogul ja eesistujariigil Rootsil olid head kavatsused, kuid nende teostamine ei olnud võimalik ei õiguslikult ega tehniliselt. Sellepärast on olukord praegu selline. Ma mõistan, et Euroopa Parlament oleks soovinud saada seda lepingut varem. Ma olen sellega täiesti nõus. Kui mina oleksin Euroopa Parlamendi liige, mõtleksin ma täpselt samamoodi ja oleksin soovinud eri keeltes versioone varem. Seda ei juhtunud aga põhjusel, millest ma teile rääkisin. Sellel ei ole midagi pistmist aja võitmisega või millegi varjamisega, samuti ei ole see ettekääne. Kindlasti mitte.

Minu arvates saab Euroopa Parlament selles lepingus täielikult osaleda, sest Lissaboni leping on jõustunud, me võtsime selle vastu – ma arvan, et enamik meist tegi seda – ning see annab parlamendile õiguse oma mõjukat osa täita. Parlamendil on soovi korral võimalik selle ajutise lepingu jõustumine peatada. Parlament osaleb sellele lepingule järgneva pikaajalise lepingu läbirääkimistes. Loomulikult on Euroopa Parlamendil koos nõukoguga õigus mõjutada SWIFT-lepingut, mis meie arvates on väga oluline ja mis väärib seda, et Euroopa Parlament arutaks seda põhjalikult, tõsiselt ja kiirustamata või ilma et talle survet avaldataks, kui kasutada teie endi väljendit.

Peale selle nõustume me täielikult härra Verhofstadti ja teiste sõnavõtjatega, et tuleb austada inimeste põhiõigusi ja õigust eraelu puutumatusele ning järgida andmekaitset käsitlevaid Euroopa õigusakte. Samuti on meil nüüd veel üks vahend, millega neid õigusi tagada – Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis äsja jõustus, sest see on seotud Lissaboni lepinguga, ja mis on täielikult kehtiv. Muu hulgas tagatakse sellega õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Seepärast on meil olemas kõik tingimused hea lepingu sõlmimiseks.

Mis puudutab härra Verhofstadti ettepanekut saata kiri või saada kohe teada nõukogu seisukoht Euroopa Parlamendi esitatud tingimuste kohta, siis minu arvates oleks kõige parem see, et kui parlamendil on leping olemas, oleme me valmis arutama selle kõiki tahke, sealhulgas nimetatud tingimusi, et jõuda siis põhjalikule ja üksikasjalikule kokkuleppele, ilma et kellelegi survet avaldataks.

Jah, muidugi oleme me praegu seisukohal, et oluline on selle ajutise lepingu jõustumine, ja igal juhul on Euroopa Parlamendil Lissaboni lepinguga antud õigus teha lõplik otsus, kas leping jõustub või mitte. See oleneb teist. See oleneb kogu Euroopa Parlamendist.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud. Ma ütlesin juba varem, et ei saa teistele sõna anda. Kui keegi soovib esitada kodukorda puudutava märkuse, siis selleks saan ma sõna anda. Palun jätkake.

  Sophia in 't Veld (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin aru saada ühest asjast: kui olemas on vaid üks või mõni keeleversioon, siis sooviksin ma teada, milline on komisjoni ja nõukogu nende liikmete keeleoskus, kes lepingu allkirjastasid ja kes selle üle 30. novembril otsustasid. Seega peaks see leping olema mõnes keeles saadaval.

  Juhataja. – See ei olnud kodukorda puudutav märkus, kuid me võimaldasime sõna võtta, sest proua in ’t Veld palus seda väga viisakalt. Palun jätkake, minister.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Ma kordan veel seda, mida ütlesin. Ma kontrollin teavet, mida proua Harms – ma usun, et tema – mulle dokumendi avaldamise kohta esitas. Ma ei ole asjas kindel, sest ilmselgelt ei ole mul seda teavet siin käepärast, kuid ma annan talle olukorrast teada.

Ma kordan, et igal juhul on teil leping olemas 25. jaanuaril ja me võime seda arutada nii palju, kui soovite. Eesistujariik Hispaania – tema valitsus – ja nõukogu on valmis seda lepingut teiega arutama nii kaua ja põhjalikult, kui te soovite, sest selle jõustumine oleneb Euroopa Parlamendist.

  Juhataja. – Ühest erandist saab kiiresti mitu, kuid ma ei saa keelduda härra Schulzile sõna andmast. Palun jätkake, härra Schulz.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhata! Palun vabandust, et ma veel kord sõna võtan. Seda juhtub minu elus harva, kuid siin ei ole tegemist laadaga. Lugupeetud minister, leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas 13. jaanuaril. Teie selle eest ei vastuta, kuid kui te ütlete meile praegu: „Ma pean välja selgitama, missugused keeleversioonid olemas on”, siis pean ma veel kord märkima, et tegemist ei ole Euroopa Parlamendi liikmete ja ministrite vastastikuseks lõbustamiseks korraldatud meelelahutusüritusega. See on õigusloomekoda, kus tuleb teha tõsist tööd!

Ma soovin teile öelda – mitte eesistujariigile Hispaaniale, vaid nõukogule –, et see, kuidas nõukogu neid küsimusi käsitles, näitab, et tal puudub igasugune austus Euroopa Parlamendi suhtes. Nüüd on meil aeg öelda nõukogule, et need väikesed mängud on läbi. Tegemist on tõsise õigusloomemenetlusega – Euroopas tähendab see loomulikult seda, et menetluse alguses peavad kõik dokumendid kõikides keeltes olemas olema, mitte seda, et me peaksime hakkama neid pärast menetluse eeldatavat lõppu nõiavitsaga otsima. See ei ole korrektne menetlus. Ma palun teil nüüd meile öelda, millised keeleversioonid olid olemas, kui leping Euroopa Liidu Teatajas 13. jaanuaril avaldati. Ma esitan selleks praegu oma fraktsiooni nimel ametliku taotluse.

  Juhataja. – Head kolleegid! Palun, kui härra Schulz on sõnavõtu lõpetanud, anname me viimaseks vastuseks sõna ministrile ja lõpetame arutelu.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Me anname Euroopa Parlamendile teavet kõige kohta, mida ta on palunud: keeleversioonide kohta, selle kohta, millised neist on olemas, ja nii edasi. Mis kõige olulisem – me teeme seda põhjalikult ja tõsiselt.

Minu arvates ei ole nõukogu Euroopa Parlamenti alandavalt kohelnud, samuti ei ole ta kuidagi keeldunud parlamendile teavet esitamast. Ma viitan siinjuures eelmisele eesistujariigile Rootsile, kes tegi kõik võimaliku, et lepingu oleks saanud teile esitada, kuid see ei olnud õiguslikult võimalik, sest mõnda keelde oli leping veel tõlkimata. Nüüd, kui Lissaboni leping on jõustunud, saab Euroopa Parlament seda küsimust igakülgselt arutada. Nõukogu on valmis andma parlamendile kogu tema nõutud teabe ja asuma selles küsimuses dialoogi pidama.

Minu arvates ei kohelda sellega Euroopa Parlamenti halvasti ja seepärast ei jaga ma härra Schulzi tundeavaldusi kõnealuses küsimuses. Seda näitavad faktid. Kogu tekst tehakse Euroopa Parlamendile kättesaadavaks, ta saab arutada seda nõukoguga nii kaua ja põhjalikult, nagu soovib, ning parlament teeb selle kohta lõpliku otsuse.

Nii lihtne see ongi. Seepärast ei olegi minu arvates põhjust muretseda, et nõukogu hoiab teavet enda käes, olgu tegemist ükskõik millise küsimusega. Nõukogu usub igati vajadusse austada nii liidu põhiõigusi kui ka parlamenti, kes on Euroopa rahva esindaja.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud. Ma ei anna rohkem kellelegi sel teemal sõna.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Niinimetatud SWIFTi (Ülemaailmse Pankadevahelise Finantstelekommunikatsiooni Ühingu) leping hõlmab rahvusvahelisest pankade võrgust pärit andmete edastamist. Ühingu kanalite kaudu suhtleb iga päev omavahel 200 riigi 8000 rahandusasutust, ühing ise asub Belgias ning andmekeskused Hollandis ja USAs. Komisjoni sõnul võib taotleda üksnes neid andmeid, mis on seotud rahvusvaheliste ülekannetega, ja teenust võib kasutada vaid salateenistus terrorismiga seonduva uurimiseks. Samas kahtlevad nii kõrged poliitikud kui ka kriminaalvaldkonna eksperdid, kas USAs kasutatakse neid andmeid ikka ainult võitluses terrorismi vastu. Nii andmete kuritarvitamine, kodanikuõiguste rikkumine kui ka andmete edastamine kolmandatele isikutele on SWIFT-lepingust tulenevad reaalsed ohud. Euroopa Parlamendi liikmetena ei tohi me mitte mingil juhul lubada selle lepingu jõustumist ja sellega seoses andmete edastamist Ameerika Ühendriikidele ning kindlasti ei tohi seda lubada ilma Euroopa Parlamendi heakskiiduta. Lepingu ajutine jõustumine veebruaris enne Euroopa Parlamendi arutelu kujutaks endast demokraatia aluspõhimõtete rasket rikkumist.