Istungi stenogramm

Neljapäev, 21. jaanuar 2010 - Strasbourg

3.1. Hiljutised rünnakud religioossete vähemuste vastu Egiptuses ja Malaisias

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on arutelu resolutsiooni ettepaneku üle, mis puudutab hiljutisi rünnakuid religioossete vähemuste vastu Egiptuses ja Malaisias⁽¹⁾.

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Egiptuse ortodoksi jõulude nädalal leidis aset rünnak, milles tapeti ja haavati 20 koptist egiptlast. Kuigi rünnakut võib vaadata kui kriminaalset tegu eraisikute vastu, nõuavad mitmed teised murettekitavad juhtumid meie jätkuvat keskendumist kõigi Egiptuse vähemuste austamisele.

Vägivalda ja viha ei saa religiooni nimel aktsepteerida. Inimestel on universaalne õigus usuvabadusele nagu ka vabadusele usust. Etniline ja religioosne mitmekesisus nõuab ärgast ühiskonda, mis suudab ühitada erinevused avatud arutelus; ühiskonda, kus igasuguse tausta või veendumustega inimesed teavad, et nende vabadused on tagatud.

Avatud ühiskonda saab realiseerida vaid siis, kui religiooni ja riigi eraldatust rakendatakse põhiseaduses ja kogu valitsuse süsteemis. Turvameetmed ei saa olla ainus vahend pluralistliku ühiskonna haldamiseks. Ent riiklikud erakorralised õigusaktid on Egiptuses kehtinud juba viimased 28 aastat. Vaba arutelu on võib-olla kõige võimsam vahend äärmusluse ja vägivalla vastu. Seega võib sõnavabadust – nii veebis kui ka väljaspool seda – näha Egiptuse valitsuse parima vahendina ühiskonnas pingete leevendamiseks.

Seega on väga lihtne mõista või aktsepteerida seda, et valitsuse jõud arreteerisid umbes 30 aktivisti, poliitikut ja blogijat, kes reisisid Lõuna-Egiptuse linna Nag Hammadisse, et avaldada kaastunnet nende peredele, kes sektantliku vägivalla käigus tapeti. Arreteerimised on eriti silmatorkav näide sellest, mis on saanud mudeliks Egiptuse valitsuse sekkumisest kodanike õigusesse sõnavabadusele.

Midagi on väga valesti, kui inimesi koheldakse kui kurjategijaid lihtsalt selle eest, et nad üritavad kaasmaalaste suhtes kaastunnet ja solidaarsust üles näidata. Liiga paljudel juhtudel kuritarvitatakse avaliku korra säilitamise argumenti. 2008. aastast saadik ei ole egiptlased saanud registreerimata telefoniliini, ent kontroll ei ole täielik. Nüüd kehtivad uued eeskirjad, mille kohaselt peavad Wi-Fi kasutajad ühenduse eest maksma ja esitama e-posti aadressi, et neile saadetaks salasõna ja kasutajanimi. See võimaldab valitsusel kasutajaid aktiivselt kontrollida. Lisaks sellele on parlamendis arutlusel seaduseelnõu, mis käsitleb võrgu reguleerimist, sätestades vanglakaristuse multimeedia sisu avaldamise eest ilma valitsuse loata.

Ent Egiptuse põhiseaduses on öeldud, et „sõnavabadus või arvamusvabadus on tagatud. Igal inimesel on seaduse piires õigus oma arvamust väljendada ja avaldada seda sõnaliselt, kirjalikult, fotograafias või teiste vahendite abil”. Enesekriitika ja konstruktiivne kriitika tagavad riikliku struktuuri ohutuse.

Kutsun Egiptuse valitsust üles mitte kasutusele võtma erakorralisi õigusakte, mis praeguste sektantlike pingete ajal põhiõigusi piiravad. Sobiv reaktsioon usu nimel täideviidud kuritegude suhtes on ainult kohane. Ent seda ei tohiks kasutada kui võimalust suruda rahvast tervikuna alla seadustega, mis piiravad vaba kõnet ja eneseväljendust. Ainult juhul, kui põhivabadusi kaitseb põhiseadus ja kõik õigusaktid on vabad, saab Egiptuses võimalikuks avatud ühiskond. Egiptuse valitsus peaks juhtima oma kodanikke sellel teel vabaduse suunas ning Euroopa peaks selle tugevaim partner olema.

  Fiorello Provera, autor. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Resolutsioon, mille ma esitasin, on vastus mõnedele traagilistele sündmustele, mis hiljuti Egiptuses ja teistes maailma riikides aset leidsid – just eile Nigeerias –, ning selle eesmärk on juhtida parlamendi tähelepanu järjest tõsisemale ja talumatule olukorrale, kus kristlaste kogukonna liikmeid kiusatakse taga ja tapetakse.

See ei ole resolutsioon Egiptuse valitsuse vastu, mis on taganud, et süüdlaste üle õigust mõistetaks. Pigem on see aeg mõelda suure ja murettekitava teema üle. Igal aastal tapetakse kogu maailmas, Vietnamis, Põhja-Koreas, Hiinas, Nigeerias ja Malaisias tuhandeid kristlasi ning miljoneid teisi kiusatakse nende usu tõttu erineval moel igapäevaselt taga. Need rünnakud muutuvad keset vaikust või ükskõiksust järjest sagedasemaks ja mürgisemaks ning tagavad kiire tegutsemise.

Eelkõige peavad võtma kõik endale kohustuse muuta leviva usuviha kliimat ning ergutada sallivust ja mitmekesisuse aktsepteerimist. Euroopa on vägagi teadlik sõjatragöödiatest, milles katoliiklased ja protestandid on sajandeid üksteisega võidelnud, ning juudi holokausti pole tarvis isegi mitte mainida. Just oma ajaloo pärast peabki Euroopa sellel rindel kohustusi võtma.

Teine algatus võiks olla riiklike seaduste uurimine, mille kontekstis leiame eeskirju, mis kiusavad taga kristlasi või teisi usuvähemusi. Valitsusväliste organisatsioonide koostöö võiks selles projektis väga kasulik olla, ent valvsus on samuti tähtis tagamaks, et kui on olemas õigus usuvabadusele, siis seda ka rakendatakse.

See arutelu võiks olla võimalus käivitada ettepanek koostada Euroopa Parlamendi raport maailma usuvabaduse kohta.

  Mario Mauro , autor. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Usuvabadus on tegelikult selle resolutsiooni teema. Seega ei ole see identiteediga seotud ristisõda või üritus tekitada ühe või teise valitsuse jaoks probleeme, vaid selle fakti hukkamõistmine, et tänapäeva maailmas inimesed surevad, kuna nad usuvad Kristusesse või et neid diskrimineeritakse, sest nende usk erineb kellegi teise omast.

Seega nõustuvad kõik poliitilised fraktsioonid, et usuvabadusega on probleeme ja et sellega tuleb rahvusvahelises kogukonnas tõsiselt ja kindlalt tegeleda.

Seega palume nõukogul ja komisjonil ning eelkõige välisasjade kõrgel esindajal pöörata erilist tähelepanu vähemuste olukorrale, kaasa arvatud kristlastest vähemusele, nii et kogukondade vahelisele dialoogile ja austusele suunatud algatusi toetataks ja võetaks ette, kutsudes kõiki religioosseid asutusi üles sallivust edendama ja viha ning vägivalla olukordi vältima.

  Véronique De Keyser, autor. – (FR) Lugupeetud juhataja! Egiptuses aset leidnud vahejuhtum võiks kindlasti juhtuda ka kusagil mujal. Auto möödub kopti kiriku lävest, rahva sekka tulistatakse. Tagajärg: seitse surnut (kuus kopti ja üks politseiametnik). Egiptuse võimud reageerivad kiiresti. Riigiprokurör otsustab – ja ma tsiteerin – et kolm Nag Hammadi sündmustes kahtlustatavat viiakse riigi erakorralise julgeolekukohtu ette süüdistusega ettekavatsetud mõrvas.

Malaisias vaidlevad kristlaste ja moslemite kogukonnad Allahi nime üle – vaidlus, mis toob kaasa kirikute rüüstamise ja riisumise.

Need uudislood, mida võib pidada tavaliseks, avaldavad mõju kogu maailmale, kaasa arvatud Euroopale. Usulise sallimatuse ja usufanatismi hoogustumine ohustab põhivabadust – kõigi usuvabadust, olgu nad usklikud või agnostikud. Kogu maailmas pannakse vähemuste vastu toime kuritegusid, olgu nad kristlased, juudid või moslemid. Kogu maailmas tapetakse või vangistatakse ka mitteusklikke mehi ja naisi, sest nad ei austa riitusi, dogmasid või usutavasid, millest nad end vabastanud on.

Mitteuskliku inimesena toetan tugevalt seda resolutsiooni, mis kutsub üles sallivusele, mitte Egiptuse või Malaisia häbimärgistamisele. Ent jättes mainitud juhtumid kõrvale, tahaksin välja tuua sellise riigi vastutuse, mis hoolib oma kodanike õigusest sõnavabadusele. Usun, et ilmalik riik on oma struktuurilt suurim usuliste erinevuste jaoks vajaliku ruumi tagaja. See on vorm, milles riik saab kõige paremini oma kodanikke kaitsta ning edendada dialoogi oma kogukondade vahel.

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

  Ryszard Antoni Legutko, autor. – Austatud juhataja! Teave vägivalla kohta kristlaste vastu Egiptuses ja Malaisias on vaid jäämäe tipp. Tahaksin öelda kolme asja.

Esiteks on kristlased saanud jõhkra vägivalla ohvriteks paljudes maailma riikides, mitte vaid kahes. Teiseks on kristlased saanud kõige enam tagakiusatavaks usuliseks rühmaks maailmas. Numbrid on jahmatavad – miljonites, mitte tuhandetes ega sadades tuhandetes. Kolmandaks on Euroopa ühiskondade, Euroopa valitsuste ja Euroopa Liidu reaktsioon ei ole siiamaani olnud rahuldav: arglik, pelglik, väiklane, poliitiliselt ebakorrektne või puudub üldse.

Peame resoluutselt tegutsema, muidu arvavad kristlaste tagakiusajad, et neil on meie vaikiv õnnistus. Kas seda me tõesti tahamegi?

  Heidi Hautala, autor. – (FI) Austatud juhataja! On kahetsusväärne, et maailmas on nii palju eri konflikte, mis on maskeeritud usu varju. Selles suhtes tuleb öelda, et maailmas on kristluse, islamiusu ja teiste uskudega seoses väga palju mitmesuguseid fundamentalistlikke trende. Mina isiklikult olen budismiga seoses neid fundamentalistlikke püüdlusi vähem kogenud. Igal juhul on tähtis, et Euroopa Parlament võtaks vastu kindla seisukoha, kui toimuvad sellised vägivaldsed episoodid usurühmade vahel.

Tahaksin aga öelda, et eile juhiti parlamendi tähelepanu sellele, et 33 inimõiguste kaitsjat võeti suvaliselt vahi alla, kui nad üritasid toetada koptidest kristlasi, kellele selles resolutsioonis viidati ja kes pidid kannatama vägivalda. Nüüd tahaksin Egiptuse võimudele öelda, et peame tagama, et niimoodi ei takistataks inimesi teisi kaitsmast. Peame nõudma, et teistes olukordades inimõiguste kaitsjaid ei vangistataks ega koheldaks ebaõiglaselt. Antud juhul on eitamatu tõsiasi, et neid 33 koptide kaitsjat koheldi vangis ebainimlikult. Neid hoiti ebainimlikes tingimustes.

Loodan, et tulevikus pöörab parlament alati tähelepanu kõigile juhtumitele, kus usulise rühma vastu vägivallatsetakse, mitte ei keskendu ainult kristlaste tagakiusamisega seotud teemadele.

(Aplaus)

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tuneesial, Egiptusel ja Malaisial on sallivusega seoses pikaajalised traditsioonid. Sellest annavad tõendeid nimed, nagu Tunku Abdul Rahman, Malaisia iseseisva riigi asutaja, või president Sadat, kelle sõnavõtt siin Euroopa Parlamendis oli nagu Magna Carta kristluse ja islami kooseksisteerimisele.

Täpselt seetõttu peamegi toetama nende riikide valitsusi nende võitluses islami äärmusluse ja kristlaste vastaste rünnakute vastu. Loomulikult on meil Euroopas kui peamiselt kristlaste mandril eriline kohustus seista kristlaste eest kogu maailmas, sest kui meie seda ei tee, kes siis?

Ent see puudutab selgelt usuvabadust ennast ning tahaksin näiteks tänada Malaisia valitsust tõsiasja eest, et Tema Majesteet Yang di-Pertuan Agong ja peaminister tegid 9. jaanuaril selle teema osas oma seisukoha selgeks. Soovime neile edu nende võitluses usulise sallivuse eest, mille osas see riik oli ja on ikka veel hea näide, ning see on midagi, mida meie kui partnerid, kes saavad avalikult rääkida inimõigustega seotud teemadest, peame Egiptuses, Tuneesias ja Malaisias säilitama.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Austatud juhataja! Usuvabadus on oluline osa inimõigustest. Kahjuks näeme seda, et kristlastel on eriti raske paljudes riikides, kus domineerib islamiusk. Selline on olukord muu hulgas ka Egiptuses. Koptidest ortodokssed kristlased, ent ka rooma katolikud ja protestantidest kristlased ning juudid on Egiptuses institutsionaalselt ebasoodsamas olukorras. Rõhutakse näiteks kristlaseks hakanud moslemeid. Seda on näha nende isikudokumentidelt, mis väidavad jätkuvat, et nad on moslemid, kuna usuvahetus on seaduslikult keelatud.

Viimase 10–20 aasta jooksul on vägivald koptide vastu tohutult kasvanud. Juba on teatatud rohkem kui 100 rünnakust, millel on tuhandeid ohvreid. Egiptuse valitsuse suhtumine on minu arvates selgrootu. Kolm meest on vahi alla võetud, ent üldiselt vägivalda kristlaste vastu talutakse. Kutsun nõukogu ja komisjoni üles hõlmama Egiptust otseselt dialoogi tagamaks, et sealne valitsus võtab teistsuguse lähenemise. Kui Kairo sellest keeldub, arvan, et see peaks meie ja Egiptuse suhetele tagajärjed kaasa tooma.

  Joe Higgins, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Austatud juhataja! Kõik, kes on pühendunud demokraatlikele õigustele ja usuliste veendumuste väljendamise vabadusele, mõistavad hukka kristlaste mõrvamise Egiptuses ja ka pommirünnakud kristlaste kirikutele Malaisias. Peaksime tähele panema järjest sagedasemaid rünnakuid usuvähemuste vastu ka Euroopas ning neid samamoodi hukka mõistma.

Malaisias on majanduslike ja valitsevate eliitide eri elemendid rassi ja usuga seoses juba ammu jagamise ja valitsemise taktikat kasutanud. Praegune rahvarinde valitsus on selles suhtes silmakirjalik: kuulutades avalikult välja n-ö ühtse Malaisia poliitika, mis väidetavalt hõlmab kõik usud ja vähemused, laveerib see kulisside taga, kasutades usulisi ja rassilisi jagunemisi, et kindlustada oma positsioon enamiku moslemitest Malaisia inimeste hulgas, nagu see tegi seoses nn Allahi otsusega.

Malaisias on ka suured majanduslikud lõhed. See on Kagu-Aasia kõige ebaühtlasem ühiskond. Praegune valitsus valitseb vennaliku kapitalismi alusel. See ongi tulemus ning töökohtadel toimub sageli rõhumine ja ametiühingute õigusi on tugevalt piiratud. Parim taust usuvabaduseks ja demokraatiaks Egiptuses ja Malaisias ning igal pool mujal on tõepoolest majanduslik õiglus ja demokraatia, kus jõukus ja võim on töötavate inimeste ja vaeste enamuse kätes ning ära võetud suurtelt korporatsioonidelt ja vennalikelt kapitalistidelt.

  Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud juhataja! Eile algas Hollandis kohutav poliitiline kohtuprotsess meie partei juhi Geert Wildersi vastu. Geert Wildersile, kes on Hollandi parlamendiliige ja Hollandi parlamendi Vabaduse Partei juht, esitati süüdistus oma arvamuse avaldamise eest. Geert Wildersit kiusab taga vasakpoolsete eliit, sest ta hoiatab Hollandit, Euroopat ja kogu maailma fašistliku ideoloogia eest, mida nimetatakse islamiks. See on täielik häbiväärsus!

Lugupeetud juhataja! Hollandi ja Euroopa islamiseerumine ähvardab Euroopa judaistlik-kristlikku ja humanistlikku kultuuri, ja kui paljud, kaasa arvatud siinses parlamendis, teevad kõik selleks, et meeldida, ning lubavad islamiseerumise lainel neist üle pühkida, võitleb Vabaduse Partei Euroopa kultuuri eest. Austatud juhataja! Malaisias, Egiptuses ja paljudes teistes riikides, näiteks just sel nädalal ka Nigeerias toimunud barbaarsed juhtumid on islami kui sallimatu ja fašistliku ideoloogia tagajärg. Islamiriikides alandatakse ja mõrvatakse mittemoslemeid pidevalt. Malaisia ja Egiptuse sündmusi ei saa pidada isoleeritud juhtumiteks, vaid need on pärit ideoloogiast, mis nõuab austust, ent ei paku seda. See parlament võib tagada, et need kohutavad sündmused ei leia kunagi aset Euroopas, hakates koos Vabaduse Parteiga võitlema Euroopa islamiseerumise vastu. Palume teil kõigil seda teha!

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Räägime parlamendis üsna sageli eri foobiatest ja nende kahjulikust sotsiaalsest mõjust. Ma pean silmas ksenofoobiat ja homofoobiat. Kahjuks ei ole need kaks foobiate nimekirjas ainsad. On olemas ka nähtus nimega kristianofoobia – kristluse kartus. Täpselt nagu teiste foobiate korral, on ka siin sotsiaalsed mõjud negatiivsed ja mõnikord ka traagilised, ning just sel põhjusel peaksimegi asuma eri kohtades üle kogu maailma kristlaste õiguste rikkumiste juhtumitega tegelema.

Võtame ette eri uskude järgijate juhtumid ja isegi nende inimeste omad, kes ühtegi usku ei tunnista. Ka kristlased ei tohi meie hoolest ilma jääda. Teeme seda sellepärast, et usuvabadus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Just sellel põhjusel mõistamegi hukka igasuguse vägivalla, diskrimineerimise ja sallimatuse kõigi uskude juhtide või nende järgijate vastu. Vägivallaakte teostatakse, kuna ohvri uskumused on põlastusväärsed, ning ei ole kahtlustki, et see väärib meie kriitikat.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Usuvabadus on õigus, mida on rahvusvahelistes ja Euroopa inimõiguste konventsioonides tunnustatud üle 50 aasta. Samal ajal oleme palju aastaid seisnud silmitsi järjest suureneva usuviha lainega, mis on kõige rohkem mõjutanud maailma kristlasi. Kristlastevastase kommunismi koha on tänapäeval võtnud peamiselt sõjakas islam. Egiptusel ja Malaisial on usuvabaduse põhiseaduslikud tagatised, ent radikaalsete islami ringkondade surve all ei kaitse sealsed valitsused kristlaste usuvabadust piisavalt hästi.

Euroopa Liit, mille käsutuses on uued välispoliitilised vahendid, peab rohkem sekkuma peksmiste, rüüstamise ja mõrvade põhjustaja ristiusuvastaste meeleolude vastasesse võitlusesse. Ainult ideoloogiline eelarvamus on see, mis paneb Euroopa Liitu seda praegu kõheldes tegema. Meie usaldusväärsus on kaalul.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tahaksin toetada oma kaasparlamendiliikme Fiorello Provera ideed, kes ütles, et usuvabaduse kohta tuleks koostada raport. Tahaksin kõigile meelde tuletada, et parlamendi eelmisel tööajal esitasime mina ja Mario Mauro ettepaneku koostada raport kristlaste olukorra kohta riikides, kus nad on vähemuses, riikides, kus domineeriv usk on islam. Kahjuks ei võtnud juhatus ettepanekut vastu, aga võib-olla oleks selline raport kirjutamist väärt. Nüüd esitan taas sama ettepaneku.

Resolutsioon, mida täna oleme vastu võtmas, peaks välja saatma selge sõnumi. Koptidest vähemus moodustab 10% Egiptuse rahvastikust, ent isegi kui see oleks vaid 0,5%, peaks Euroopa Parlament ikkagi tegutsema, eriti olukorras, kus inimõigusi nii drastiliselt rikutakse.

Lugesin hoolikalt Rahvusassamblee presidendi kirja Jerzy Buzekile. Kirjas kinnitab ta, et juhtumid, millest ma kõnelesin, olid isoleeritud juhtumid. Mul on seda raske uskuda. Kopte on Egiptuses palju aastaid taga kiusatud. Proovigem seekord tagada, et meie abi sellele allasurutud vähemusele ei lõppe tühjade avaldustega.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Kristlasi ei kohtle halbade ja mõnikord ka vaenlastena mitte ainult Egiptus ega Malaisia, vaid ka Sudaan, Nigeeria ja palud teised Aafrika ja Aasia riigid ning ühiskonnad. Ärgem peitkem neid tõsiasju! Ärgem matkem pead liiva alla nagu jaanalind! See on tõsine probleem ning kristlaste Euroopa parlament, kristlaste traditsioonid ja kristlaste pärand peavad sellest rääkima.

Ent me ei tohiks ka endale vastu rinda taguda. Hetk tagasi kõneles enne mind sõna võtnud parlamendiliige õigusega parlamendi patust seoses väljajätmisega eelmisel tööajal. Meenutan arutelu, mida pidasime paar nädalat tagasi, kui mõistsime õigusega hukka Hiinas Uyghuri moslemite vähemuse vastased rünnakud ja nende rõhumise. Ent samal ajal lükkasid teatud poliitilised fraktsioonid tagasi muudatusettepanekud, mille eesmärk oli rõhutada, et kristlased kannatavad ka Hiinas ning on diskrimineerimise ohvrid. Me ei saa lubada olukorda, kus kaitseme mõnda usuvähemust, aga mõnda teist vähem või üldse mitte.

  Eija-Riitta Korhola (PPE). - (FI) Lugupeetud juhataja! Oleme mitmetest allikatest kuulnud murettekitavaid uudiseid Egiptuses ja Malaisias kristlaste vastu toimepandud kuritegudest. Seoses Malaisiaga tahaksin eelkõige öelda, et tunneme sügavat muret kirikute ründamise pärast riigis, mis on muidu olnud salliv ja mõõdukas.

Teiseks tahan mainida islami valitsusväliste organisatsioonide eeskujulikku tööd usulise sallivuse nimel. Malaisia peaministri avaldused Allahi nime kasutamise üle päästsid valla avaliku rahulolematuse, mis on suunatud kristlaste kogukondade vastu. Islami valitsusväliste organisatsioonide eeskujulik suhtumine ja kõigutamatu avalik seisukoht peaministri avalduste suhtes on sellegipoolest olukorda rahustanud. Kahju, et me seda oma lõplikku resolutsiooni ei märkinud, sest minu arvates pöörame siin positiivsetele olukordadele liiga harva tähelepanu. Kas moslemeid ei peaks samuti kiitma, kui selleks on põhjust?

Usulist sallivust peavad edendama need, kellel on poliitiline võim, kuid seda tuleb teha ka rohujuure tasandil. On sama tähtis aru saada, et on olnud läbikukkumisi, kui tunnistada edusamme ja pakkuda selleks toetust.

  Dominique Baudis (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Egiptuses kristlasi tapnud fanaatiliste kurjategijate tegusid ei saa omistada kogu rahvale ja selle valitsusele. Oleks ebaaus pidada Egiptust ja egiptlasi vastutavaks selle kohutava veresauna eest, mille toimepanijad vastutusele võetakse.

Me ei tohi ühe kurjategija tegusid kogu riigi poliitikaga segi ajada! Ärgem kohelgem fanaatikuid ja muud rahvast samaväärselt! Kokkuvõttes, üritades sekkuda koptidest kristlaste ja moslemitest kaaskodanike vahele, valame õli äärmuslaste tulle, kes tahavad idariikide kristlasi kujutada lääne vahendajatena.

  László Tőkés (PPE). - (HU) Just hiljuti räägiti uudistes, et paar päeva tagasi võttis Egiptuse režiim vahi alla mitu kopti õiguste aktivisti, kes sõitsid Nag Hammadi asulas toimunud kuritegude paikadesse, et kaitsta ja toetada sealseid koptidest kristlaste kogukondi, kelle mitmed liikmed jõululaupäeval mõrvati. Egiptuse võimud, mis on moslemitest enamuse suhtes erapoolikud, üritavad koptidest vähemuse vastu toime pandud vägivallaakte näidata vähem tähtsatena ning blokeerivad nüüd kristlaste seadusepärast enesekaitset diskrimineeriva erapoolikusega probleemi ühe külje suunas. Ameerika Ühendriikide valitsus on selle vastu selgesõnaliselt üles astunud. Teades, et koptidest kristlaste kogukond, keda peetakse pärismaisteks egiptlasteks, on üle 1500 aasta sageli olnud jõhkra rõhumise ohvriks, peab Euroopa Liit veelgi jõulisemalt ja selgemalt oma kaitset tugevdama, kui see siiamaani teinud on.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Tänan teid, et juhtisite taas tähelepanu usuvabaduse rikkumisele teatud riikides, täpselt nagu 2007. ja 2008. aastal! Huvitav, kas see on Euroopa Liidu nõrkus või ükskõiksus, mis ei lase sellel piirkonnas inimõigustest kinnipidamist järjekindlamalt edendada? Kuuleme pidevalt samu kaebusi ja pakume välja samu meetmeid.

Egiptus ja Malaisia on nende riikide hulgas, kus kristlased elavad äärmiselt ohtlikes tingimustes, seisavad silmitsi tagakiusamise, kodudest väljaviskamise, röövimiste ja mõrvadega, ning nende kirikuid suletakse. See toimub nii Maghrebis kui ka Iraanis, Indias, Hiinas, Pakistanis ja paljudes teistes riikides. Kristlasi kiusavad tavaliselt taga äärmuslikud rühmitused. Ent see kujutab endast ohtu kõigile kristlastele, juutidele ja moslemitele. Ma palun, et Euroopa Liidu esindajad ja Euroopa Parlamendi delegatsioonid kasutaksid ära kõiki võimalusi dialoogi, usulise sallivuse ja austuse suurendamiseks ning eri kultuuride kooseksisteerimise parandamiseks!

  Mitro Repo (S&D). - (FI) Austatud juhataja! Tunnen Egiptuse olukorra pärast suurt muret sellega seotud ajaloolise, etnilise ja poliitilise tausta tõttu. Tegelikult on kopti kristlased ikka veel oluline vähemus. Egiptuses on umbes 10% rahvastikust ehk kaheksa miljonit kopti kristlased ning just sel põhjusel ongi nad endine enamus. Nad uhked selle üle ja ka oma idamaise kristluse traditsiooni üle. Seetõttu oli eelmise aasta jaanuaris jõuluürituste ajal toimunud provokatsioon eriti jultunud ja ette planeeritud. Lisaks sellele on paljudele koptidele vägivaldselt survet avaldatud, et nad muudaksid oma uskumusi, ning toime on viidud vägistamisi ja muid kuritegusid.

Egiptuse olukord on väga halb eeskuju teistele riikidele, kus samasugune kättemaksuspiraal aset võib leida, ja just seetõttu peabki Euroopa Liit olema valvas, rahutuste korral kohe sekkuma ning rõhutama rahuliku dialoogi tähtsust usuliste rühmituste vahel.

  Ivo Vajgl (ALDE). - (SL) Kui toimub mõrv, eriti religioonist ajendatud, ei saa me loomulikult eriti muud teha kui õudusega kohkuda ja seda hukka mõista.

Ent see uus juhtum ja uus kuritegu Lähis-Idas on tegelikult tõend üldistest arengutest ja jätkuvast sallimatusest usuvabaduse vastu ning austuse puudumisest nende vastu, kes on erinevad. See tähendab, et on palju ilmakaari, kus usulisi väärtusi ei austata.

Põhjus, miks Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon tegi ettepaneku, et see arutelu edasi lükataks, või pigem, et arutelusid Egiptuses ja Malaisias inimõiguste ja usuvabaduste austamise üle eraldi peetaks, on see, et peame tegelema selle teemaga väga tundlikult ja tegelema iga riigiga eraldi. Egiptus ei ole kindlasti kõige hullem näide usulisest sallimatusest. Hoopis vastupidi.

  Charles Tannock, (ECR). - Austatud juhataja! Kahjuks on islamimaailmas suurenemas üldine Jihadi võitlusvaim, mis on nende hulgas suunatud mittemoslemitest kogukondadele – eriti tähendab see pigem kristlasi.

Koptidel, kes esindavad üht vanimatest kristlaste kirikutest maailmas, on suur diasporaa Londonis, mida mina esindan. Nende juhid on minu juurde pöördunud ja kaevanud halveneva olukorra üle Egiptuses, mida korraldab Moslemi Vennaskond. Hoolimata president Mubaraki valitsuse suurtest pingutustest eesmärgiga neid kaitsta, on asjad halvemaks läinud.

Oleme tunnistajaks samasugusele loole Assüüria kristlastega Iraagis ning Palestiina ja Pakistani kristlastega, ning nüüd, nagu esimest korda näeme, ka Malaisias.

Parlament on – minu arvates liiga kaua – ignoreerinud kristlaste vähemuse õigusi ülejäänud maailmas, ent nad otsivad Euroopa Liidult ja Ameerika Ühendriikidelt kaitset. Nii et mina tervitan seda resolutsiooni.

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Kristlaste ja teiste usuvähemuste tagakiusamine on islamimaades aina kasvamas. Kristlasi, kes on elanud sellistes riikides nagu Egiptus ja Vahemere piirkonnas peaaegu 2000 aastat, kiusatakse järjest rohkem taga ning tõrjutakse oma esivanemate kodumaalt välja. Seda sallimatu fundamentalistliku ja äärmusliku islami ideoloogia – islamifašismi – kasvava võimu tõttu

Lääne meedia kajastab kristlaste vähemuste ja teiste tagakiusamist islamimaailmas väga vähe. Meedia ei peaks mitte ainult tagakiusamisest raporteerima, kui see aset leiab, vaid peaks avalikkusele ka selle põhjuseid selgitama. Nad peaksid selgitama, kes seda teeb, nimelt moslemitest fanaatikud, ning miks nad seda teevad – islami ideoloogia sallimatute ja vägivaldsete vealiinide tõttu.

Kogu maailma demokraatlikud valitsused peaksid sellistele riikidele nagu Egiptus avaldama maksimaalset diplomaatilist survet, et seda talumatut tagakiusamist alla suruda.

  Neelie Kroes, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon on väga šokeeritud ja kurb selle tõttu, mis juhtus Lõuna-Egiptuses Nag Hammadis koptide jõululaupäeval: kuue kopti ja moslemist politseiniku traagiline surm möödasõidul tulistamises.

Oleme kindlad, et ametivõimud tegutsesid kiirelt, et leida ja vahi alla võtta selles kohutavas kuriteos süüdistatavad, ning põhjalik uurimine ja süüdlaste vastutusele võtmine saadab välja selge signaali, et usulisel mõjul põhinev vägivald ei ole Egiptuse ühiskonnas vastuvõetav.

Egiptuse põhiseadus sätestab usuvabaduse ja usu vaba praktiseerimise. Ent kuuleme kaebusi koptide ja teiste usuvähemuste, nagu Bahá’íde diskrimineerimise kohta töökohal ja õigussüsteemi poolt. Oleme teadlikud mitmete kristluse omaks võtnud isikute, nagu Maher El-Gohary ja Mohammed Hegazy, raskustest Egiptuse kohtutes. Tõstatasime need küsimused meie tavapärases poliitilises dialoogis Egiptusega.

Me saame aru, et valitsus üritab tegeleda mõnede koptide kaebustega, eemaldades näiteks takistused, mis aeglustavad ja piiravad kirikute ehitamist ja taastamist. Kiidame sellised tegemised heaks ja julgustame neid ning kutsume valitsust üles tuvastama usuliste pingete põhjuseid Egiptuse ühiskonnas ning nendega tegelema ja lõpetama igasuguse diskrimineerimise nende vastu, kes kuuluvad teistesse religioonidesse.

Vandalismiaktid Malaisia kirikute vastu pärast ülemkohtu otsust sõna „Allah” kasutamise üle tekitasid tõsist muret. Valitsus ja ka opositsioon, kaasa arvatud Malaisia islamipartei ning 130 moslemite valitsusvälist organisatsiooni, on kõik need rünnakud tugevalt hukka mõistnud. Valitsus on suurendanud turvameetmeid, et kaitsta kõiki pühakodasid, ning kinnitanud ka oma kohustust kaitsta Malaisia sotsiaalset ja usulist harmooniat ning usulise ja etnilise mitmekesisuse kultuuri.

Malaisia föderaalne põhiseadus sätestab, et islam on föderatsiooni religioon, ent föderatsioonis võib rahus ja harmoonias harrastada ka muid religioone.

Julgustame ametivõime algatama võimalikult kiiresti kõikehõlmavat uskudevahelist dialoogi kõigi usuliste veendumustega, et edendada vastastikust mõistmist, nii et Malaisia saaks jätkata rahulikku arengut etnilises ja sotsiaalses harmoonias. Selles suhtes on Malaisia siseministeeriumil eriti suur vastutus oma selgitada kodanikele põhjalikult ja objektiivselt kaalulolevat küsimust.

Mõistame tugevalt hukka kõik usust põhjustatud sallimatuse juhtumid kõigi inimeste vastu igal pool. Kahjuks ei ole ükski riik selle eest kaitstud. Kutsume avalikke võime üles täielikult kaitsma kõiki religioosseid kogukondi, kaasa arvatud kristlasi, diskrimineerimise ja mahasurumise eest.

Komisjon peab usuvabadust kui Euroopa Liidu inimõiguste poliitika keskset doktriini väga tähtsaks, tõstatades küsimuse poliitilises dialoogis riikidega, kus probleem kestab, toetades kohalikke inimõigustega seotud projekte ja edendades aktiivselt usuvabadust ÜRO foorumitel.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Hääletades ühisresolutsiooni poolt, rõhutan Malaisias eranditult nominalistlikule teemale reaktsioonina aset leidnud vägivallaaktide suurt tõsidust.

On tõepoolest kindel, et nii kristlased kui ka moslemid usuvad vaid ühte jumalat, kes on kõigi inimeste, nii uskujate kui ka uskmatute jumal. Tõsiasi, et talle viidatakse mitmesuguste nimedega, on täiesti teisejärguline. Väide, et moslemite jumal on ainult moslem ja seega saavad teda paluda ainult moslemid, kasutades traditsioonilist moslemi nimetust, tähendab tagasiminekut esivanemate ja hõimude vaate juurde, et igal inimrühmal on oma jumal. Teiste sõnadega tähendab see vastuolu monoteistlikule ideele, mis teeb universaalsed religioonid, mis nagu kristlus ja islamiusk on vastu ebajumalakummardamisele ja polüteismile, suurteks religioonideks, mis on inimestele südamelähedased.

Koptide tagakiusamine Egiptuses ei ole sugugi vähem tõsine. Monoteistlikud religioonid, mis on väidetavalt ja ka tegelikult vendluse ja rahu edendamise jõud, tekkisid Vahemere kallastel. Ent on tähelepanuväärne, et just Vahemere kallastel, Jeruusalemmas – Jumala, Allahi ja Jehoova uskujate jaoks pühas linnas – on põhiline kasvupind konfliktidele.

Just Egiptus on piirkonna kõige võimsam riik, kus kristlased ja moslemid peavad rahumeelselt kõrvuti elama, et mängida lepitavat rolli kogu Vahemere lõunapiirkonnas.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan resolutsiooni ühisettepanekut hiljutiste rünnakute kohta kristlaste kogukondade vastu, sest see mõistab tugevalt hukka igasuguse usul või uskumustel põhineva vägivalla, diskrimineerimise või sallimatuse. Minu arvates on väga tähtis toetada kõiki algatusi, mille eesmärk on julgustada dialoogi ja vastastikust austust kogukondade vahel ning mis üritavad kaitsta põhiõigusi, nagu mõttevabadus, südametunnistusevabadus ja usuvabadus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Naised ja mehed üle kogu maailma kannatavad jätkuvalt kõige jõhkramat tagakiusamist lihtsalt selle tõttu, et nad usuvad Jumalat samamoodi, nagu teda austatakse alates Atlandi ookeanist kuni Uurali mägedeni. Muude riikide hulgas Hiina, India, Iraagi, Pakistani, Türgi ja Vietnami tehtud avalduste järel mõistis parlament täna Egiptuses ja Malaisias kristlaste ahistamise hukka.

Euroopa vaatab seda kõike suhteliselt ükskõikselt. On isegi neid, kes kaitsevad seda tegevusetust, paludes austust teiste inimeste kultuuri ja usuvabaduse vastu. Euroopa vaikus teema osas, tõeliselt hämmastav piirkonnas, mille päritolu, kultuur ja traditsioonid on kristlusest läbi imbunud, ähvardab kõrvulukustavaks muutuda...

See tuletab meelde Bologna peapiiskopist kardinali kommentaari varasemate tagakiusamiste kohta, mis asjakohaselt illustreerivad meie aja vaimu, milles ta märkis, et inimesed muretsevad pigem jääkarude saatuse pärast kui tuhandete kristlaste pärast, kelle elusid pidevalt ähvardatakse.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. – (PL) Järjekordne aasta, 2010, on alanud kristlaste verise tagakiusamisega paljudes maailmajagudes. Meie kui Euroopa Parlament ei saa nende kuritegude ja vägivallaaktide juures passiivseks jääda. Kristlaste olukord on sama dramaatiline ka riikides, mida tänases resolutsioonis mainitud ei ole, näiteks Põhja-Koreas, Iraagis, Indias ja Sudaanis. Vietnamis on suurenemas katolikevastased rünnakud. Liikmena Poolast, mis on sügavate kristluse traditsioonidega ja pikkade austuse traditsioonidega riik, kus elab palju usulisi kogukondi, tahan väljendada oma solidaarsust ohvrite perekondadele. Egiptuse ja Malaisia ametivõimud peavad kristlastele ja teiste kogukondade ja usuvähemuste liikmetele tagama võimaluse nautida kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, või Euroopa Liit kohaldab neile sanktsioone. Sellel põhjusel peaksime toetama resolutsiooni hiljutiste rünnakute kohta kristlaste kogukondade vastu.

  Csaba Sógor (PPE), kirjalikult. – (HU) Hiljutisi rünnakuid kristlaste kogukondade vastu Egiptuses ja Malaisias saab vaadata kahest eri vaatenurgast. Esiteks peame rõhutama, et Euroopa Liit kui nende Euroopa riikide ühendus, mis on saavutanud kõrge demokraatia ja õigusriigi taseme, ei tohi usulise sallivuse, inimõiguste ja vähemuste õiguste vaimus selliseid sündmusi vaikuses mööda lasta, ükskõik, kus need siis maailmas ka toimuvad. Peame valitsustele, mis üritavad meiega häid suhteid jätkata, selgeks tegema, et Euroopa nõuab oma partneritelt laialdaselt aktsepteeritud universaalsete inimõiguste normidest kinnipidamist ja et inimõigustega seotud probleemid võivad tulevaste suhete arenemist mõjutada. Samal ajal ei tohi me unustada Euroopa Liidu territooriumil toimuvaid inimõiguste rikkumisi.

Mõnedel juhtudel tuleb usulist sallivust ning inimõigusi ja vähemuste õigusi – kaasa arvatud vähemuskirikute liikmeid – ka Euroopa Liidu liikmesriikides edasi arendada. Kui Euroopa tahab maailmale eeskujuks olla, ei saa see lubada, et keegi selle territooriumil oma usuliste veendumuste, etnilise päritolu või rahvuslikku vähemusse kuulumise tõttu diskrimineerimist kannatama peaks. Me näeme, et Egiptuses kehtivad õigusaktid tagavad samamoodi usuvabaduse, ent praktikas näitavad kristlaste kogemused vastupidist. Kahjuks leiame samasuguseid vasturääkivusi ka Euroopa Liidu liikmesriikide seaduste ja igapäevatavade vahel.

(1) Vt protokoll