Istungi stenogramm

Esmaspäev, 8. veebruar 2010 - Strasbourg

14. Maksustamisalane halduskoostöö – Vastastikune abi maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel – Tagasipööratud maksustamismehhanismi mittekohustuslik ja ajutine kohaldamine teatavate pettuse ohvriks langeda võivate kaupade ja teenuste tarnete suhtes (direktiivi 2006/112/EÜ muutmine) – Heade maksuhaldustavade edendamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt maksustamist käsitleva nelja raporti ühendatud arutelu.

Meil on siin:

– maksustamisalane halduskoostöö, raportöör: Magdalena Alvarez (A7-0006/2010);

– vastastikune abi maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel, raportöör: Theodor Dumitru Stolojan (A7-0002/2010);

– tagasipööratud maksustamismehhanismi mittekohustuslik ja ajutine kohaldamine teatavate pettuse ohvriks langeda võivate kaupade ja teenuste tarnete suhtes, raportöör: David Casa (A7-0008/2010);

– heade maksuhaldustavade edendamine, raportöör: Leonardo Domenici (A7-0007/2010).

Annan neljaks minutiks sõna raportöörile Magdalena Alvarezele.

  Magdalena Álvarez, raportöör. – (ES) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa Liit rajaneb liikmesriikide solidaarsuse suhtel. Tõepoolest on antud solidaarsuse heaks näiteks halduskoostöö maksuasjades, mis on liidu toimimisel peamine element. See kõik puudutab liikmesriikide ja nende maksuametite vahelist lojaalsust. Taoline lojaalsus väljendub usalduses, misläbi partnerid teineteist usaldavad, hakates endis nägema liitlasi, kes ei luba petturitel oma territooriumil varjupaika leida ning seal petturlikku tegevust jätkata.

Maksupettused määrivad tervet majandust ning on tõsiste tagajärgedega riikide eelarvetele, kuna vähendavad suutlikkust teha kulutusi ning investeeringuid. Lisaks rikutakse maksuvõrdsuse põhimõtet nende kodanike suhtes, kes reeglitest kinni peavad. Esineb ebaausat konkurentsi, mis viib turu puuduliku toimimiseni. Kõik antud tagajärjed on eriti murettekitavad, sest viimased hinnangud osutavad, et maksupettused Euroopa Liidus küünivad 200 miljardi euroni aastas. Kui võtame arvesse, et antud number võrdub komisjoni väljapakutud majanduse elavdamise kava kahekordse kuluga, on võimalik arvata asjasse puutuva summa suurust.

Oleme seetõttu silmitsi suure väljakutsega ning peaksime tulema välja otsustava vastusega. Hetkel kehtiv direktiiv kujutas kindlasti esimest sammu sellel teel. Kahjuks ning selles direktiivis kinnistatud headele kavatsustele vaatamata ei ole selle praktiline rakendamine soovitud tulemusi andnud.

Nüüd on aeg minna samm edasi ja varustada end uute vahenditega, nii et maksustamise valdkonna küsimustega tegeldaks paralleelselt turu integratsiooni ja liberaliseerimisega. Seetõttu tervitan volinik Kovácsi ettepanekut ja sooviksin teda õnnitleda kogu mandaadi jooksul tehtud töö ning konkreetselt täna väljapakutud uue direktiivi puhul!

Ettepanek varustab meid üha tõhusamate vahenditega maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega võitlemiseks Euroopas. Uus direktiiv kujutab endast selles suhtes kvalitatiivset ja kvantitatiivset hüpet edasi. Tegemist on kvantitatiivse hüppega, sest seab uusi kohustusi, ja kvalitatiivse sammuga edasi, sest laiendab ja täpsustab olemasolevaid kohustusi. Rakendusala laiendatakse, liikudes teabevahetuse saamisest nõude korral automaatsele vahetusele.

Kolmandaks elemendiks on pangasaladuse tühistamine. Minu nägemuses on tegemist ettepaneku tähelepanuväärseima meetmega, kuna pangasaladuse tava on peamiseks tõkkeks, millega maksuametid silmitsi seisavad. OECD on ammu nõudnud pangasaladuse tühistamist ning nüüd on G-20 eesmärgi käsile võtnud. Selle rakendamine annab väga tõhusa vahendi lõpetamaks ELi maksuparadiiside alusetut olemasolu.

Seda eesmärki jagatakse meie ees raportis, kus on meie eesmärgiks tegelikult tugevdada komisjoni ettepanekute tulemusi. Plaan on parandada uue direktiivi tõhusust ja rakendusala.

Ma ei kavatse pakkuda ammendavat kommentaari ja keskendun peamistele muudatustele. Esiteks laiendatakse rakendusala, tugevdatakse automaatse teabevahetuse rakendamist ja pangasaladuse osas tehakse ettepanek laiendada kohaldavuskriteeriumi kooskõlla viimine ülejäänud direktiivi. Samuti on kompromissmuudatusi, mis puudutavad nimelt automaatset teabevahetust, andmekaitset ja konfidentsiaalsust ning teabevahetust kolmandate riikidega.

Lõpuks sooviksin tänada komisjoni kaasparlamendiliikmeid tehtud töö ja koostöövalmiduse eest. Neid tuleks suhtumise puhul õnnitleda. Oleme saavutanud laiaulatusliku konsensuse. Täiskogu saadab välja selge sõnumi. Parlament on kindlalt pühendunud maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega võitlemisele ning ELi lojaalsuse, läbipaistvuse ja ausa konkurentsi põhimõtete tugevdamisele.

  Theodor Dumitru Stolojan, raportöör. – (RO) Hiljutine finants- ja majanduskriis on tõstnud täielikult esile suure tähtsuse, mis on tervel, säästlikul rahandusel igas liikmesriigis. Liikmesriigid, millel on riigi rahanduse ja antitsükliliste eelarvepoliitikate juhtimise üle hea kontroll, on suutnud pakkuda majandustele kriisist väljumiseks rahalisi stiimuleid.

Antud kontekstis tervitan raportöörina Euroopa Komisjoni algatust ja nõukogu direktiiviprojekti, mis käsitlevad liikmesriikide vastastikuse abistamise parandamist makse ja lõive puudutavate nõuete sissenõudmiseks. Antud direktiiv ei paranda ainult nõuete sissenõudmisega seonduvas valdkonnas tõhusust, vaid aitab paremini toimida ka ühtsel turul. Sooviksin teile mainida, et direktiivi projekt sisaldab sissenõuete oluliste tahkudega seotud täiustusi: ametiasutuste vaheline teabevahetus, nõuete esitamine ja tagasiside, mida Euroopa Komisjon nõuab liikmesriikidevaheliste juhtumite arvus kajastuva pidevalt kasvava tegevuse seireks.

Muudatusettepanekud on koostatud. Sooviksin tänada kõiki kaasparlamendiliikmeid, kes on esitanud antud muudatusettepanekud, mis on täpsustanud selgemini direktiivide rakendustingimusi.

  David Casa, raportöör. – (MT) Minu arvates illustreerib antud raport selgelt Euroopa Liidu toimimise tõhusust oma institutsioonide kaudu, kui seistakse silmitsi pakilist ja konkreetset tähelepanu nõudva probleemiga.

Minu arvates, kui räägime varifirmade ühendusesisestest pettustest, peab pöörama tähelepanu meetmetele, mida tuleb rakendada antud ajutises kavas, mis on mõeldud nende peatamiseks, kes Euroopas käibemaksusüsteeme kuritarvitavad. Sellist liiki pettused, nagu juba maininud olen, on tuntud varifirmade ühendusesiseste pettustena. Oma tõsiseimal kujul on see tuntud ka nn karussellpettusena, mis on asjatundjate ja professionaalsete petturite teostatav kriminaaltegevus.

Värsked uurimused on näidanud, et seda liiki pettused küündivad 24%-ni kõikidest käibemaksuga seotud pettuste liikidest. See toimub, kui teenust pakkuv või kaupa müüv isik saab käibemaksumakse ühendusesiseselt ostjalt ning antud makse sõna otseses mõttes haihtub antud petturite ja antud kurjategijate nõuetekohase makseta riigikassasse.

Seda nimetatud karussellpettuseks, sest antud käibemaks kaob järjest igast riigist, kus antud liiki kauplemist teostatakse. Komisjoni ettepanek annab seega võimaluse kõrvaldada antud risk, mis võetakse, kui toimub ühendusesisene kauplemine. Peame tagama, et me ei suurendaks bürokraatiakoormust ega sunniks ausat ärimeest tagajärgede pärast kannatama. Samuti kanname hoolt, et antud ajutist meedet ei rakendataks laiale hulgale toodetele, vaid ainult nendele, mida kontrollida ja hinnata saab.

Mainima peaks heitkogustega kauplemise süsteemi, kuna seda on komisjoni ettepaneku abil muudetud. Teatame, et heitkogustega kauplemise süsteemi haavatavuse tõttu, nõuab teine rakendatud muutus, et kui liikmesriik otsustab, et on süsteemi valmis kasutusele võtma, tuleb teha tagasipööratud maksustamine kohustuslikuks kõikidele kasvuhoonegaasiheitmeid puudutavatele maksetele, sest on ülioluline, et kõikide liikmesriikide vahel oleks koordineeritus ja viivitamatu tegevus.

Hetkel ja 2012. aastani eraldatakse ligi 90–95% ühikuid neile, kes enim heitmeid tekitavad. Neid väljastavad riikide valitsused ning neist 5–10% müüakse enampakkumisel. 2013. aastast alates müüakse suurem osa ühikuist enampakkumisel ning seetõttu enne, kui süsteem luuakse ja toimib, on meil tarvis tagada, et turgu kaitstakse nende eest, kes süsteemi kuritarvitada üritavad.

Minu usun, kui arvestada konsensust majandus- ja rahanduskomisjonis, isegi nende kompromissidega, mis mul saavutada õnnestus – sotsiaaldemokraatide, liberaalide ja kõikide fraktsioonidega, peaks see minu arvates sillutama teed töökindlamasse süsteemi. Seega, kui mu raport kinnitatakse, võitleksime pettustega tõsiselt ning oleksime seetõttu edukamad Euroopa Liidu käibemaksusüsteemiga seotud asjades.

  Leonardo Domenici, raportöör. – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Ehkki parema maksuhalduse temaatika on alati väga oluline olnud, on see muutunud veelgi asjakohasemaks ja olulisemas pärast kahe aasta tagust suurt majandus- ja finantskriisi. Euroopa ja rahvusvahelised tippkohtumised – G-20 – on seda arutanud ja arutavad jätkuvalt, eriti kui nad puudutavad võitlust maksudest kõrvalehoidmise ja maksuparadiisidega.

Kõik see on oluline. Tegemist on märgiga pühendumusest ja tahtejõust, kuid me ei peaks ekslikult arvama, et piisab teadaandest. Meil on tarvis tulemuslikku ja jooksvat poliitikat. Tegeleda on vaja veel paljude probleemidega. Tegelikult on ikka veel liiga lihtne maksustamise vältimiseks varifirmat osta või asutada. Vaadake vaid Internetis ringi: on tuhandeid veebilehti, mis müügiks ettevõtteid pakuvad, isegi Euroopa Liidu riikides. Tihti ei ole ettevõtte rajamiseks vaja muud kui saata e-kiri ja lisada skannitud passi fotokoopia. Peame tegema lõpu fiktiivsete juriidiliste isikute loomisele maksudest kõrvalhoidmiseks!

Raport, mida esitlen, rajaneb Euroopa Liidu teatisel 28. aprillist 2009, mis käsitles heade maksuhaldustavade edendamist. Raport liigub kindlate ettepanekut esitamise suunas ning nõuab tugevat pühendumist Euroopa Komisjonilt ja nõukogult, nii et ettepanekuid rakendada saaks. Võitlust maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidmise ja kapitali väljavooluga tuleb pidada Euroopa Liidu prioriteetideks.

Sellest ka läbipaistvusel, teabevahetusel, piirülesel koostööl ja ausal maksukonkurentsil põhineva hea valitsemistava põhimõte. Mõte on, et meil on Euroopa Liidus tarvis kasvavat maksude koostööd.

Üldeesmärk, mille endale seadma peame, on automaatne teabevahetus globaalses ja mitmepoolses mastaabis, kuid see peab enesest mõista algama Euroopa Liidust. Nagu Magdalena Alvarez juba öelnud on, peame Euroopa Liidu riikides kaotama täielikult ära pangasaladuse ja kiirustama lõpetama ajutist mööndust, mis lubab rakendada kinnipeetavat maksu, millest teabevahetuse asemel tihti kõrvale hoitakse või mida alahinnatakse.

Me ei soovi pikalt peatuda raportis sisalduvatel käegakatsutaval ettepanekutel. Küll aga rõhutan, et meil on ikka veel tarvis eriti just järgmist: laiendada 2003. aasta hoiuste direktiivi rakendusala, võidelda käibemaksupettustega, luua ELi avalik register, mis loetleb maksuparadiisides ettevõtted või arved loonud üksikisikud või ettevõtted, ning anda uut hoogu maksuühtlustusprojektidele, alustades ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasiga.

Euroopa Liit peab samuti rahvusvaheliselt saatma välja ainult ühe sõnumi ning võitlema OECDi standardite parandamise eest, et saavutada nõudel jagamise asemel automaatne teabejagamine.

László Kovács, olles kuulanud ka teisi raporteid, on meil tarvis komisjonilt tugevat pühendumust ning meil on samuti tarvis, et uus komisjon rõhutaks üleandmise ajal prioriteete. Euroopa Parlamendina on meil õigus nõuda nõukogult ja komisjonilt oma tööst aru anda.

Tänan kaasparlamendiliikmeid ja eriti variraportööre panuse eest, mis nad on teinud töösse, mille parlament loodetavasti vastu võtab.

  László Kovács, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Mul on hea meel arutleda teiega maksuasjade üle täna, minu kui maksustamise ja tolli eest vastutava voliniku mandaadi viimasel päeval.

Sooviksin esmalt avaldada tänu tervele Euroopa Parlamendile ja eriti majandus- ja rahanduskomisjoni toe eest, mis komisjon ja mina viimase aasta jooksul enamiku, ehkki mitte kõikide, maksuettepanekute osas saanud oleme.

Maksupoliitika küsimustel, mida hetkel arutate, on suur roll, et saavutada komisjon eesmärk võtta paremini käsile maksupettused ja kõrvalehoidmine, millest tuleneb ELi tasandil aastas 200–250 miljardit eurot kahju. Samuti on meie sihiks läbipaistvuse ja koostöö suurendamine.

Sooviksin avalda erilist tänu Leonardo Domenicile, Magdalena Alvazerele, Theodor Stolojanile ja David Casale maksualgatustega konstruktiivse tegelemise eest! Mul on väga hea meel, et raporti sisuline sõnum on toetus komisjoni algatustele. Mõistan, et raportid ergutavad suuremaid jõupingutusi. Esiteks, maksuasjade hea valitsemistava osas Euroopa Liidus ja kaugemal; teiseks, halduskoostöö osas maksude valdkonnas; kolmandaks, vastastikuse abi osas maksunõuete sissenõudmise osas ning neljandaks, käibemaksupettuste, iseäranis karussellpettusega võitlemise osas.

Maksuasjade hea valitsemistava osas on komisjoni poliitika suunatud läbipaistvuse, teabevahetuse ja globaalses mastaabis ausa maksukonkurentsi põhimõtete edendamisele. Komisjon võttis teatise vastu 2009. aasta aprillis, edendades põhimõtteid, et võidelda piiriüleste maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega, nii ELis kui ka kaugemal, ja saavutada ühetasane mänguväli.

Komisjon on esitanud mitu ettepanekut hea valitsemistava täiustamiseks ELis. Ettepanekute osas on arutelu jooksev, kuid loodan, et need võetakse vastu varsti ning see tugevdab meie argumente teistele jurisdiktsioonile sarnaste sammude astumiseks

Komisjon usub tugevalt sellesse, et ELi ja partnerjurisdiktsioonide vaheliste majandussuhete süvenemisega peaks alati käima kaasas hea valitsustavaga seotud kohustused. 2008. aasta nõukogu otsustest lähtuvalt on eesmärgiks võtta asutusele vastavates lepetes kolmandate riikidega säte, mille alusel ELi partnerid tunnistaks ja kohustuks rakendama hea tegevustava põhimõtteid maksuvaldkonnas.

Erilist tähelepanu on tarvis pöörata arengumaadele. Komisjoni teenistused koostavad hetkel teatist, mis oleksid pühendatud heale valitsemistavale maksuasjades arengukoostöö konkreetses kontekstis. See teatis käsitleb, millist rolli hea valitsemistava maksuasjades saab etendada ressursside mobiliseerimise täiustamisel arengumaades, iseäranis suutlikkuse väljaarendamise kaudu.

Tervitan teie toetust komisjoni sidumisele OECDi ülemaailmse foorumi vastastikuses eksperthindamises, iseäranis mittekoopereeruvate jurisdiktsioonide tuvastamise vastavuse hindamise menetluse arendamise ja standarditest kinnipidamise edendamise meetmete rakendamise osas. Euroopa Komisjon peaks olema jätkuvalt aktiivne tegija tagamaks, et kõik partnerid täidaksid oma kohustusi.

Maksuteabe vahetuse lepete arvu – 12 – suhtes, mis riigi koopereeruva jurisdiktsiooni oleku saavutamiseks sõlmida tuleb, toetab komisjon vajadust see üle vaadata ning võtta arvesse kvalitatiivseid tahke, nagu näiteks, esmajärjekorras, jurisdiktsioonid, millega lepped sõlmitud on. Kui täiesti selgelt väljenduda, siis maksuparadiis, millel on teiste maksuparadiisidega 12 lepet, künnist kindlasti ei ületaks. Teiseks, jurisdiktsiooni valmidus sõlmida leppeid pärast määratud künnise saavutamist ning kolmandaks, rakendamise tulemuslikkus.

Mis puudutab teie taotlust vaadata läbi sanktsioonide ja stiimulite võimalused hea maksuhaldustava edendamiseks maksuasjades, siis komisjon vaatab juba läbi paljusid algatusi hea valitsemistava edendamiseks ELi tasandil, näiteks abi tõhustatud kasutamine selleks, et ergutada teatud kolmandaid riike eemalduma ebaausast maksukonkurentsist. Töö võimalike sanktsioonidega ei ole nii hästi edenenud ning mõistagi peab ELi meede arvestama üksikute liikmesriikide maksupoliitikaid.

Ent on kaks konkreetset valdkonda, kus ma teiega täielikult nõus ei ole. Üks puudutab avalikke registreid ja maksuparadiisidesse investeerinuid puudutava teabe avalikustamist. Minu arvates tuleb saavutada tasakaal privaatsuse ja jurisdiktsioonide vajaduse vahel oma maksuseadusi jõustada.

Ehkki ei peaks olema vahetuse piiranguid pangasaladuse või riigisiseste maksuintressi tingimustest lähtuvalt, peab kehtima austus maksumaksjate õiguste ja vahetatava teabe range konfidentsiaalsuse vastu. Piire tuleb austada, mistõttu ei tarvitse avalik register olla parim lahendus.

Teine mureküsimus on siirdehinnad. Kavatsete minna üle võrdleva kasumi meetodile, et tuvastada paremini ebaõigeid siirdehindu ja kõige sagedamini rakendatavaid maksudest kõrvalhoidmise tehnikaid. Minu arvates, ehkki on tõsi, et ettevõtlusvaldkonna kasumite võrdlemine võib osutada, et midagi on valesti, ei ole see üks näitaja ainult piisav, et tuvastada lõplikult kohatud siirdehinnad, ning võiks kujutada vaid üht tegurit hargmaise ettevõtte tütarettevõtete vaheliste tehingute pealt võetud hindade õigsuse palju laiemal riskihindamisel.

Võrdleva kasumi meetod on vastuvõetav, kuid ainult juhul, kui jõuab sama tulemuseni nagu tehingupõhised meetodid. Üleminek otse võrdleva kasumi meetodile – nagu antud muudatusettepanek näib osutavat – ei annaks meile tingimata n-ö õiget sõltumatut vastust.

Väljapakutud uus maksustamisvaldkonnas tehtavat halduskoostööd käsitlev direktiiv taotleb kõikide teabevahetusmehhanismide ja muude liikmesriikide koostöövormide tõhustamist ja ühtlustamist, et ennetada paremini maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidmist. Iseäranis pakub direktiiv välja pangasaladuse tühistamise liikmesriikide suhetes halduskoostöö otstarbel. Tervitan soojalt Magdalena Alvareze raportis antud ettepaneku suhtes ilmutatud konstruktiivset hoiakut ja toetust!

Olen teadlik, et komisjonides on olnud vastuolulisimaks aruteluteemaks automaatse teabevahetuse muudatused, mille eesmärgiks on muuta automaatse vahetuse kasutus valikuliseks lähtuvalt liikmesriikide tehtud otsusest.

Lubage mul meenutada, et antud ettepaneku eesmärk on tõhustada ELis kõiki teabevahetuse liike ning muid halduskoostöövorme ning konkreetselt automaatset vahetust, mis on maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise ennetamise tähtis tugisammas.

Nõudel teabevahetuse kui OECD standardi edendamine on kindlasti vastuvõetav lähenemine kolmandate riikide puhul, kuid täielikult integreeritud siseturul, nagu ELi ühtne turg seda on, peavad olema liikmesriigid auahnemad ja minema kaugemal. Nad peavad suutma kasutada enda käsutuses olevaid parimaid vahendeid maksupettuste ja kõrvalehoidmisega võitlemise poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Panen tähele, et hea maksuhaldustava raporti projektis tõstetakse esile vajadust arendada üldjuhul automaatset teabevahetust kui vahendit, et teha lõpp kunstlike juriidiliste isikute kasutamisele maksustamise vältimiseks. Samuti panen tähele, et raportis tervitatakse halduskoostöö uue direktiivi ettepanekut, kuna see laiendab samuti rakendusala ja katab igat liiki makse ning kaotab ära pangasaladuse. Seetõttu kutsun teid üles mitte hääletama fraktsiooni PPE uue ettepaneku poolt kustutada raportist kõik viited automaatsele teabevahetusele.

Mis puutub muudatusettepanekutesse, mille eesmärk on sätestada eraandmete kaitse kohta määratletumaid eeskirju, sooviksin rõhutada, et igal juhul on liikmesriigid sunnitud austama antud teemat käsitlevaid olemasolevaid ühenduse õigusakte ning seetõttu tuleb antud eeskirju austada direktiivi projekti täiendavalt muutmata. Ent selguse huvides ei välista ma üldist põhjendust, mis viitaks olemasolevatele ühenduse eeskirjadele.

Mis puutub hindamissüsteemi ja nõudmiste muudatusi, peaks minu arvates ettepanekus ettenähtud ja presidentuuri kompromisstekstis kinnitatud eeskirjad tagama küllaldase raamistiku, milles kajastuks väljapakutud muudatuste vaim.

Komisjon saab põhimõtteliselt nõustuda teatud muudatusettepanekutega, nagu need, mis näevad ette võimaluste, et komisjon võtab tulu ja kapitali kategooriate tehniliste täisustuste suhtes vastu delegeeritud õigusakte, kuna aga seotud kategooriaid tuleks määratleda direktiivis eneses, mitte komiteemenetluse kaudu. See on samuti kooskõlas käimasolevate nõukogu arutelude suundumusega.

Komisjon võib põhimõtteliselt samuti nõustuda pangasaladust puudutavate muudatusettepanekutega, mis ei teeks maksumaksjate vahel vahet nende maksukohusluse residentsusest lähtuvalt. Lisaks nõustub komisjon põhimõtteliselt muudatusettepanekutega, mis käsitlevad ametnike kohalolekut ja osalemist haldusjuurdlustes.

Komisjon kaitseb antud muudatusettepanekute vaimu nõukogu nõupidamistel oma ettepanekut formaalselt muutmata, kuna paistab, et antud sätted on kajastatud juba kompromisstekstis.

Lubage mul nüüd vaadelda komisjoni ettepanekut, mis käsitleb vastastikust abi maksude sissenõudmisel! Maksude sissenõudmist käsitlevad riiklikud sätted piirduvad riiklike territooriumide rakendamisega ning petised on seda ära kasutanud, et korraldada maksejõuetust liikmesriikides, kus neil võlad on. Seetõttu paluvad liikmesriigid üha enam teiste liikmesriikide abi maksude sissenõudmiseks, kuid olemasolevad sätted on lubanud nõuda sisse vaid 5% võlgadest.

Komisjoni ettepaneku otstarve on tagada täiustatud abisüsteem, mille eeskirjad on hõlpsamini rakendatavad ja tagavad abi palumiseks paindlikumad tingimused. Nagu teate, saavutas majandus- ja rahandusministrite nõukogu 19. jaanuaril 2010 kokkuleppe üldise lähenemise osas direktiivi projektile. Tervitan vägagi Theodor Stolojani raportis antud ettepaneku suhtes ilmutatud toetavat hoiakut.

Komisjon võib põhimõtteliselt nõustuda muudatusettepanekuga muuta uurimisvolituste teostamine soovitud liikmesriigis taotleva liikmesriigi ametnike asjaosaliste liikmesriikide kokkuleppeks. See kajastub ka nõukogu kompromisstekstis. Ent komisjon ei saa nõustuda teiste muudatusettepanekutega, nagu süstemaatilise ja automaatse teabevahetuse kasutuselevõtt sissenõudmise vallas, sest see viiks ebaproportsionaalse halduskoormuseni, kuna kataks ka lihtsaid sissenõudmisolukordi. Sellest hoolimata vaatab komisjon koostöös liikmesriikidega läbi võimalused, kuidas täiustada veelgi abi maksude sissenõudmisel ning lahendada lõpuks tekkivad probleeme.

Lubage mul lõpetuseks teha mõnesõnaline kokkuvõte komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb tagasipööratud maksustamismehhanismi mittekohustuslikku ja ajutist kohaldamist! Mitmest liikmesriigist teatatud uutele ja murettekitavatele pettusestruktuuridele reageerides on antud ettepaneku eesmärk rakendada mittekohustusliku ja ajutise süsteemi alusel niinimetatud tagasipööratud maksustamismehhanismi, millest lähtuvalt just klient peab arvet piiratud arvule suure pettusetundlikkusega valdkonda makstava käibemaksu eest. Väljapakutud direktiivist lähtuvalt saaks liikmesriigid valida maksimaalselt kaks kategooriat eriti pettusetundlikke kaupu, näiteks mobiiltelefonid, ning ühe kategooria teenuseid, näiteks kasvuhoonegaaside saastekvoodid, mille osas on viimse suve jooksul viie loetletud kategooria seast avastatud suuemaid pettuseskeeme.

Neil tuleks hinnata antud meetme tulemuslikkust ja lisaks ka selle mõju pettuste võimalikule siirdele teistesse liikmesriikides, teist liiki varudesse ja pettusestruktuuridesse.

Mul oli hea meel, et nõukogu tuli antud ettepanekuga nii kiiresti kaasa ja saavutas selles osas kokkuleppe 2. detsembril kohtunud majandus- ja rahandusministrite nõukogus. Mõistagi on kahetsusväärne, et kokkulepe õnnestus saavutada ainult ettepaneku ühes – kasvuhoonegaaside saastekvootide – osas, kuid olen täiesti teadlik asjaolust, et antud osa oli see, kus vajati kiireimat reageeringut.

Komisjon jätkab panustamist nõukogu läbirääkimistesse ettepaneku ülejäänud osade suhtes võimalikult konstruktiivselt.

Lõpuks sooviksin veel kord tänada Euroopa Parlamenti kiire reageeringu ja lisaks ka selge toetuse eest! Ehkki komisjonil pole võimalik formaalselt kõikide väljapakutud muudatusettepanekutega nõustuda, pakuvad nad meile kasulikku sisendit eesseisvateks nõukogu aruteludeks. Kaalul on tõepoolest meie suutlikkus reageerida kiiresti massiivsele pettusemehhanismile, kuid samuti ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi tõsiseltvõetavus

  Juhataja. – Aitäh, volinik Kovács! Nagu mainisite, on see viimane kord, kui siia täiskogule tulete, niisiis lubage mul teid samuti oivalise koostöö eest, mis meil teie ametiaja jooksul olnud on!

  Astrid Lulling, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Õnnel on tihti asjades käsi sees. Ajal kui arutame privaatsuse ja üksikisikute kaitset ja kui antud aruteludel on uued tagajärjed, on täiskogu liikmel imeline võimalus teatud tugevatele põhimõtetele kinnitust avaldada. Puudutagu see kehaskannerite kasutuselevõttu lennujaamades või SWIFT-lepingut Ameerika Ühendriikidega, need, kes visalt isikuvabadusi kaitsevad, ei kõhkle see nädal oma hääli kuuldavaks tegemast isegi siis, kui see märkimisväärse diplomaatilise pinge tekitamist tähendab.

Kahetsen aga, et nende võitlus kodanikuvabaduste eest on muutlik ja ebajärjekindel. Kui küsimus on panga- ja finantsandmete kaitses, muutub hea äkki kurjaks. See, mis muudes valdkondades kaitset väärib, nõuab eiramist uue imperatiivi nimel: üldkohustuslik maksukolonoskoopia. Laialdane automaatne vahetus, mis moodustab Alvareze ja Domenici raportite aluse, on skanner, mis igal sammul alasti kisub. Tegemist on SWIFT-leping suurendatud kujuga, millest tagasi pöörduda ei saa. Ent praegune parlament ei lase end vastuolul peatada. See on võimeline otsustama Euroopa maksuametite vahelise kõikvõimalikku liiki andmete automaatse vahetuse poolt ja samas lükata SWIFT-leping Ameerika Ühendriikidega isikuvabaduste nimel tagasi.

Kas vastuolu, ebajärjekindlust saab mõista või vahetevahel isegi tulemuslikkuse nimel õigustada? Ei. Kuldreegel, teie kuldreegel, teisisõnu, kõikide mitteresidentide maksu-, panga- ja finantsandmete automaatne vahetus viib vältimatult juhitamatute andmete tulvani. Hoiuste maksustamise pretsedent peaks aga teile hoiatuseks olema. Ent nii see pole. Jällegi peate valima vale tee ja propageerima mittetoimivat süsteemi. Ei ole kurdimaid neist, kes kuulmast keelduvad.

Neile oma sõpradest, kes näivad muretsevad bürokraatlike liialduste üle, mida antud struktuuri rakendamine kaasa võib tuua, sooviksin öelda, et ainuke lahendus on sellele vastu olla, mitte kasutusele võtta seda ja siis selle katastroofiliste tagajärgede üle üllatuda.

Lubage mul, austatud juhata, pöörduda viimast korda volinik Kovácsi poole, kes täna õhtul oma viimast lahingut peab. Soovin talle meeldivat pensionipõlve. Oma karjääri jooksul, volinik, olete tihti valinud vale lahingu, ent heatahtliku hingena, kes ma olen, seda ma teile lõppude lõpuks süüks ei pane. Head pensionipõlve, volinik!

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Astrid Lulling! Sooviksin teile vaid ühe küsimuse esitada. Mis on teie sõnavõtus maksuteabe automaatsel vahetusel pistmist salatsemise lõpetamisega, kui need selgelt kaks eraldi küsimust on? Enamikul Euroopa riikidest pole pangasaladust. Automaatseid mehhanisme kasutatakse teabe levitamiseks maksuametite vahel ja nende jõukust Internetti üles ei panda. Kas pole võimalik kaht küsimust lahus hoida?

  Astrid Lulling, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kaasparlamendiliige ei ole kahjuks mitte raasugi mõistnud, ent kuna mul sõnavõtuks aega ei ole, selgitan talle seda nelja silma all. Loodan, et ta enne hääletust aru saab.

  Liem Hoang Ngoc, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Praegusel kriisiperioodil on ulatuslikult kasutatud riigi raha, alguses finantssüsteemi päästmiseks ja seejärel sotsiaalse ning majandusliku mõju pehmendamiseks.

Selles kontekstis on palju juttu avaliku sektori eelarvepuudujääkidest, rünnatakse liikmesriikide kulusid, kuid tagaplaanile lubatakse langeda maksulaekumiste vähenemisel. Unustatakse, et iga aasta hoitakse maksustamisest kõrvale 200 miljardit eurot, ning tegemist on ressurssidega, mida oleks saanud kasutada olulisteks elavdamispoliitikateks, ressurssidega, mis lubaks meil rahulikult vastamisi seista, mida mõned jutumärkides demograafiliseks kellapommiks kutsuvad.

Just seepärast on täna arutletavad tekstid niivõrd olulised. Ühiste vahendite ja täieliku läbipaistvuse kasutuselevõtmine liikmesriikide vahel võlgade sissenõudmise valdkonnas on olulisteks sammudeks, kui tahame tagada, et ükski kodanik, ükski ettevõte oma maksukohustusest kõrvale hoida ei saaks ning et kõik sellesse kollektiivsesse jõupingutusse panustaks.

Peame andma liidu iga riigi maksuametitele ressursid oma missioonide täitmiseks. Peame samuti rõhutama, kuivõrd oluline on terve maksupoliitika.

Hetkel on kõik mures Kreeka pärast. Näeme täna äärmusi, milleni tulemusliku maksuaparaadi puudumine viib. Tegemist pole pelgalt kriisiga, mis Karamanlise valitsust kahjustab. Eelkõige on tegemist tema eellase puuduliku poliitilise julgusega, kui ta ei reforminud Kreeka maksuhaldust ning niiviisi tulemusliku maksude sissenõudmise vahendi loomata jättis.

Loodame, et antud asjas kasutab liit kõiki selle käsutuses olevaid ressursse, et kinnitada oma solidaarsust Kreekaga. Loodan, et meie kolmapäevane hääletus kinnitab hääletust komisjonimenetlusega ning annab tulemuseks teatud julgustavad maksude sissenõudmist käsitlevad tekstid.

  Sharon Bowles, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et arutame antud raporteid voliniku ametiaja, olgugi et napilt. Komisjon on selle tagamiseks kõvasti tööd teinud. Paljudes – tegelikult ütleksin, et enamikus – asjades on meil olnud vastastikku toetav dialoog, volinik, ehkki muidugi me ei ole kõige suhtes ühel meelel olnud. Näiteks leppisime kokku käibemaksus ühendusesiseste tarnete puhul, ent olime eri meelt solidaarvastutuse osas piiriüleste tehingute raames ning nii mõnelgi juhul oleme olnud mõlemad pettunud liikmesriikide aegluses või nende toe puudumises. Üks sellistest ettepanekutest on ühtne konsolideeritud tulumaksubaas.

Ent antud pettumustele vaatamata olete toonud esile koostööl põhinevad intensiivsemad, traditsioonilised juhtimisvahendid. Seega kasutan isiklikult ja majandus- ja rahanduskomisjoni esimehena võimalust tänada teid ametiaja jooksul tehtud töö ja entusiasmi eest! Nagu kolleegid on öelnud, on maksupinge ajal veelgi olulisem võimaldada liikmesriikidel sisse nõuda kõik neile tasumisele kuuluvad maksud. Antud juhtiva jõuga peab nõukogu tulevikus edumeelsem olema. Need, kes teadlikult maksudest kõrvalehoidmiseks ja nende vältimiseks plaane sepistavad, kahjustavad ühiskonda ja neid ei tohiks vahele jäädes leebelt karistada. Meil peavad nende püüdmiseks ka vahendid olema.

Käsitledes nüüd konkreetselt halduskoostöö küsimust, arvan, et teabe automaatne vahetus on kasulik. See on kooskõlas hoiuste intresside maksustamise direktiiviga, mis nõukogus loodetavasti varsti vastu võetakse. Ent teie aktiivsus antud asjas on juba tekitanud positiivseid arenguid, nii ELi sees kui ka kaugemal. Kiidan samuti heaks nõuete sissenõudmisel vastastikuse abi osutamist käsitleva direktiivi, kuid pean rakendamisel kohasemaks madalamat künnist. Ja lõpuks palun teie ja kolleegide ees vabandust, et ma arutelu ülejäänud ajaks ei jää, kuid nagu alati, esineb täiskogus topeltbroneerimisi.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Nüüd on olnud mõni nädal moes muretseda teatud liikmesriikide eelarvepuudujääkide üle. Muidugi võib teatud näiteid riiklikest kulutustest kritiseerida – ja me ei hoidu seda tegemast –, võiks viidata miljarditele eurodele fossiilkütuste toetusteks, ent ärme unusta, nagu sotsiaaldemokraadist parlamendiliige ütles, et riiklikud kulutused on eelkõige finants- ja majanduskriisi tulemus.

Minu arvates pole tarvis valitsustele kindla juhtimise osas õpetust jagada neil, kes oma kalduvuse tõttu – võlgadega rahastatud, usute seda või mitte – riskantsetele tehingutele kriisi põhjuseks olid.

Kui see nii on, oleme ühel meelel, et riiklikud eelarvepuudujäägid on praegusel tasemel jätkusuutmatud, kuna vähendavad võimalikkust, et Euroopa juhib üleilmset rohelist uut kokkulepet, mida sellel tungivalt vaja on. Seetõttu peame vaatama probleemile näkku mitte ainult nn kulutuste rindel, vaid ka nn tulu rindel, ja see on vaim, milles loeme täna esitatud raporteid, iseäranis Magdalena Alvareze ja Leonardo Domenici oma.

Muutes maksuametite automaatse teabevahetuse normiks, annavad nad liikmesriikidele vahendi maksupettuste tõsiseks käsilevõtmiseks. Meenutan teile, et hinnanguliselt on iga-aastane maksupettuste maht 200–250 miljardit eurot ehk kaks protsenti SKTst. Enne, kui Euroopa maksustamise korra ümberstruktureerimisest isegi räägime, tagagem, et nõutakse sisse tasumisele kuuluv maks!

Pealegi toetab projekt ettevõtete maksustamiseks ühtse maksubaasi kasutuselevõttu, mis teeb asju selgemaks nii maksumaksjatele kui ka liikmesriikidele. Niiviisi on see sammuks edasi, kuid peaks sillutama teed mitte suuremale konkurentsile, vaid suuremal koostööle. On aeg teha lõpp maksudumpingule, sellele hukatuse teele, mis õõnestab liikmesriikide maksulaekumisi – ent kelle kahjuks? Maksumaksja ja VKEde kahjuks, kellel pole suurte hargmaiste ettevõtete ressursse, et liikmesriike üksteise vastu mängida.

Konsolideeritud tulumaksubaas on seetõttu meie seisukohast eelduseks – kooskõlas sellega, mida käibemaksu puhul teeme – ettevõtete maksumäärade järkjärguliseks ühtlustamiseks alates miinimumkünniste seadmisest.

Lõpuks nõuab liikmesriikide maksukorraldustele jätkusuutliku aluse rajamine palju sügavamaid muutusi: palgatulu maksustamise vähendamine ning antud vähenemise tasakaalustamine progresseeruva energiamaksu – mittetaastuvatelt energiaressurssidelt – ning finantstehingute ja -kasumi maksu sisseviimisega. Ent, nagu mu vanaema kunagi ütles, see on teine lugu.

Vahepeale õnnitleb Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Magdalena Alvarezet ja Leonardo Domenicit oivalise töö puhul, mis pole pelgalt Euroopa Parlamendi varasemaid seisukohti korranud, vaid neid ambitsioonikamaks ja praktilisemaks muutnud.

Lõpetan hüvastijätuga László Kovácsile. Mind siin ei olnud, kui saabusite. Kolleegid on mulle öelnud, et mulje, mis neile oma tegude kaudu jätnud olete, on palju parem sellest, mille jätsite, kui teid esimest korda ametisse määrati. Olete meid seetõttu meeldivalt üllatanud. Soovin teile kõike parimat!

  Ashley Fox, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada raportööre ja variraportööre raportitega tehtud raske töö eest!

Maksustamine, eriti igal kujul ühtlustamine, on alati tundlik teema. Meil on tarvis viia vajadus käitada tõhusat ühtset turgu tasakaalu vajadusega kaitsta liikmesriikide maksustamispädevust. Mina soovitaksin Philippe Lambertsile, et parim moodus viimaks maksudest kõrvalehoidmine miinimumini on võtta kasutusele lihtsamad maksud ja madalamad maksumäärad. Maksukonkurents on igavesti hea asi. See kaitseb maksumaksjat aplate valitsuste eest.

Liikmesriikidel peab olema vabadus allkirjastada kolmandate riikidega kahepoolseid lepinguid. Ühendkuningriik ja USA jagavad vabalt teavet oma varasema koostöö tõttu terrorismi vastu võitlemisel. Kui antud teavet jagataks üle ELi, keelduks paljud kolmandad riigid sarnaseid leppeid tulevikus allkirjastamast. Koostöö lakkaks ning riiklik julgeolek seataks ohtu.

Soovitan parlamendiliikmeil tungivalt antud raportitele pragmaatiliselt läheneda. Meil on tarvis tagada, et me ei läheks kaasa tarbetu ühtlustamisega, mis riiklikku julgeolekut ohustab.

  Nikolaos Chountis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud juhataja! Kahtlemata kujutavad kõnealused raportid halduskoostöö seisukohast positiivset jõupingutust Euroopa Liidu tasandil õigusloome raamistiku suunas otsese ja kaudse maksustamise vallas, välja arvatud käibemaks ja aktsiis.

Ent pean ütlema, et need raportid, direktiivide ettepanekud ja nii edasi puudutavad maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste probleemi.

Samas on kaks maksudest kõrvalehoidmise tahku, mis on kriisi jooksul eristunud. Esimene puudutab maksukonkurentsi Euroopas. Viimane, mida see edendab, on solidaarsus ja liikmesriikide majanduslik ning sotsiaalne ühtekuuluvus. Meil on tarvis probleem käsile võtta ja sellele lahendus leida.

Teine puudutab offshore-ettevõtteid. Nagu kõik teame, on sellised ettevõtted maksudest kõrvalehoidmise ja rahapesu kanalid. Kreeka valitsuse kavatsus võtta näiteks lihtsalt 10% taoliste tehingute pealt on skandaalne.

Kuna see on nii ja nagu paljud parlamendiliikmed on rõhutanud praegustel majanduskriisiaegadel, kui kõik liikmesriigid on silmitsi finantsprobleemidega, rääkimata asjaolust, et Euroopa Keskpanga ja stabiilsuspakti toimimine on ebapiisav ning lahendamise asemel halvendavad probleemi, on meil tarvis levinud lahendusi levinud probleemidele, millest üks on maksudest kõrvalehoidmine.

Me peame jõudma maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettusteni, nii et valitsustel oleks tulu ajal, kui ümberjaotus- ja arengupoliitikate järele on pakiline vajadus.

  Godfrey Bloom, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Maksustamine ei ole ideena viimase 3000 aasta jooksul tegelikult eriti muutunud, ega ju? Rikkad ja võimsad varastavad raha tavalistelt inimestelt, et oma elu mugavamaks teha.

Kaasajal on muutus olnud selles et, nüüd on maksustamine n-ö maksustatava hüvanguks: et meid maksustatakse justkui pro bono.

Selleks et seda müüti põlistada, leiutame perioodilisi paanikaid, et inimesi alluma hirmutada. Paanikatest on kõige hiljutisem muidugi see, et kui me rohelisi makse välja ei käi, keeme kõik surnuks – meenutab keskaegseid religioone, eks, kus sama mängu mängiti: maksa kõik ära või põled põrgus.

Maksude ühtlustamine on kaasaegse poliitilise klassi väljamõeldis tagamaks, et ükski valitsus oma rahvalt liiga vähe ei varastaks: midagi varaste kartelli taolist.

Lubatagu mul soovitada, et kui tõesti maksude ühtlustamist tahetakse, siis komisjon ja bürokraatia maksaks samu makse nagu hääleõiguslikud kodanikud, et nad kannaksid sama maksukoormat nagu ülejäänud meist, enne kui hääleõiguslikud kodanikud sellele hoonele tormi jooksevad ja meid katusesarikate külge üles poovad, milleks neil täielik õigus on.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Meil on tarvis demokraatlik protsess põhjalikult üle vaadata. Noore autori ja ajakirjanikuna maksin kunagi 62% tulumaksu veendumusest, sest olin kindel ja mul oli selline mulje, et meid valitsesid head inimesed. Ent Euroopa Parlamendi liikmeks saamisest alates olen näinud, mis tegelikult maksutuluga juhtub. Tollal maksime iga aasta miljoneid šillingeid. See, mis mind selles head valitsemistava käsitlevas arutelus häirib, on asjaolu, et me ei vaata iseenda kulusid, vaid lihtsalt räägime kurjadest maksupetturitest.

Tollal, kui maksumäär oli 62%, oli mu maksukonsultant Christoph Matznetter, kellest sai hiljem Austria rahanduse riigisekretär. Ta ütles mulle: „Sina oled pärit Vorarlbergist, mine üle piiri Liechtensteini või Šveitsi!”. Me ei teinud seda, kuid teised tegid. Ent, kui läheneda sellele antud kogemusi arvesse võttes sellise inimese kaine ja ratsionaalse mõistusega, kes ei ole riigiteenistuja, kes ei ole sotsiaalkindlustussüsteemi kuluartikkel, kes ei ole tegev riigivaldkonnas nagu enamik siin olevaid parlamendiliikmeid, siis tuleb küsida endalt, kuidas ometi oma vaevaga teenitud raha sellise raiskajalikkuse eest päästa?

Minu soovitus oleks järgmine: alustagem kohast, kus suudame näidata, et arukas haldus kasutab raha arukalt, see tähendab, meist endist. Miks meil veel 200 uut töökohta vaja on? Miks meil see nädal koolide suusatundi on vaja rahastada? Kui tõesti tahate võtta tõsiselt maksuparadiise, maksunõuete sissenõudmist ja Euroopa Liidu katset meeldida inimestele, siis peame alustama iseendist ja näitama inimestele, et institutsioonid, mida esindame, kulutavad maksumaksjate raha vastutustundlikult. Vastasel juhul kaotame jätkuvalt maksutulu igasuguse õigustuseta, miks need inimesed aru andma peaksid.

  Enikõ Gyõri (PPE). – (HU) Kallid kolleegid! SKT langemine 4%, 21 miljonit töötut ELi kodanikku, puudujäägimenetlused 20 liikmesriigi suhtes, 80% riigivõlga. Kui Euroopa Liidu seisukord on selline, siis küsin: kas võime lubada endale luksust, et miljardid maksud lihtsalt ära voolavad? On lubamatu, et samal ajal, kui ohverdame tohutuid summasid majanduse elavdamiseks ning töökohtade säilitamiseks, ei ole ELi tasandil olnud edusamme, et leida mooduseid, kuidas tõsta näiteks piiriüleste maksukohustuste sissenõudmist häbiväärsest 5% tasemest kõrgemale. Või kas peaksime laiendama automaatse teabevahetuse ühtlaselt kogu tulule, elimineerides seeläbi vajaduse, et valitsused hangiks varastatud andmekandjailt teavet oma kodanike siia-sinna investeeritud maksustamata tulu kohta.

Hetkel ulatub ELis maksupettuste tase kahe ja poole korrani ELi kogu eelarvest. Arvan kindlalt, et liikmesriikide maksuametid peavad tegema koostööd, et maksupettustele jälile saada. Kellelgi ei tohiks olla võimalik end pangasaladuse taha peita. Kaotagem ära sisulised maksuparadiisid Euroopa Liidu sees, isegi kui see, head kaasparlamendiliikmed, puudutatud liikmesriike kahjustab! Euroopa huvi tervikuna peab olema ülemuslik osaliste seisukohtade suhtes. ELi ausad makse maksvad kodanikud ei oota meilt midagi vähem kui eeskirju, mis kehtivad tagavaraväljapääsudeta kõigile.

Domenici raport annab ülevaate, kuidas need tagavaraväljapääsud kinni panna. Nüüd on meie teemaks mitte maksude ühtlustamine, vaid nõuda sisse iga liikmesriigi eeskirjadest lähtuvalt kogutud maksud, vajadusel teiste abiga. Vaadeldava maksupaketi kõik teised elemendid teenivad sama otstarvet. Olen fraktsiooni EPP nimel lisanud mitu ettepanekut Domenici raportisse, millel oli lisaks ka teiste fraktsioonide toetus. Kõigepealt soovitasin, et loodaks stiimulite süsteem, mis garanteeriks, et kellegi nimel piiriüleste maksude sissenõudmist taotlev liikmesriik saaks sissenõutud summadest teatud osa. Niiviisi saaksime anda hoogu maksuametite lonkavale koostööle. Teiseks saaksime võrdleva kasumi süsteemi kasutades rakendada tulemuslikke meetmeid, eriti hargmaiste ettevõtet suhtes, kes maksudest kõrvalehoidmiseks siirdehindu manipuleerivad. Tean, et volinik Kovácsil on selles osas kahtlusi, kuid minu arvates võiks sellel suunal töö alata.

Lõpetuseks, olen rõõmus, et komisjon toetab vajadust karmistada maksuteabe vahetuse nõudmisi, nagu seda nõuab 12 riigile kehtiv OECDi näidisleping. Minu arvates suudame neid radu pidi edasi minnes ausama maksupoliitika poole liikuda.

  Olle Ludvigsson (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Täna õhtul arutame mitmeid meetmeid eri liiki maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega võitlemiseks. Tegemist on väga oluliste asjadega. Oleks väga hea, kui me ELis suudaksime tugevdada oma vahendeid ja koostööd maksudest kõrvalehoidmisega võitlemiseks väljapakutud kujul.

Majandus- ja finantskriis kiirendas vajadust muuta meie maksusüsteem võimalikult tulemuslikuks, usaldusväärseks ja õiglaseks. Olen ettepaneku suhtes laiendada tagasipööratud maksustamismehhanismi rakendamist positiivsel seisukohal. Muu hulgas on tegemist üliolulise sammuga meie kliimamuutusega seotud öö arengus. Kui 2013. aastal saastekvoote enampakkumisel müüma hakatakse, on meil tarvis usaldusväärset kauplemissüsteemi, mida ei vaevaks käibemaksupettused ja muud sarnased probleemid. Tagasipööratud maksustamismehhanism on tõenäoliselt oivaliseks mooduseks taoliste käibemaksupettuste ennetamiseks. See tagab nii süsteemi tõsiseltvõetavuse kui ka tulemuslikkuse.

Töö tagasipööratud maksustamismehhanismi käsitleva raportiga on olnud väga konstruktiivne. Mul on hea meel näha, et komisjon, nõukogu ja asjaosalised kaasparlamendiliikmed olid võtnud kindlaks nõuks tulla kiiresti välja hea lahendusega. Raporti keskne element on kõikehõlmava hindamissüsteemi – ühtsetel kriteeriumidel rajaneva süsteemi – loomine. Väga oluline on, et jälgiksime hoolega, kui hästi tagasipööratud maksustamismehhanism asjasse puutuvas valdkonnas praktikas toimib. Praegu väljapakutavaid meetmeid maksudest kõrvalehoidmisega võitlemiseks tuleks vaadelda väikse osana ulatuslikumast ja pikaajalisest protsessist.

Selles valdkonnas on veel palju teha. ELi koostööd tuleks tugevdada ja EL peaks näitama teed tulemuslike rahvusvaheliste maksudest kõrvalehoidmisega võitlemise lepete loomisel.

  Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! See näiliselt üsna tehniline pakett puudutab tegelikult mõnesid väga poliitilisi küsimusi. Esiteks on riikide koostöö maksuasjades siseturu jaoks peamine küsimus. Minu arvates on oluline seda rõhutada, sest inimeste ja kapitalivaba liikumine moodustab ühe hinnalistest Euroopa Liidu õigustikest, millesse nii kiindunud oleme. Ent tulemuseks ei tohi olla ebaõiglane maksustamisolukord, kus mõned teavitatud ja liikuvad kodanikud oma maksukohustustest kõrvale hoiavad, samas kui paiksemad kodanikud nende kohuslasteks jäävad.

Samuti ei peaks see toimima riikidevahelise konkurentsi stiimulina, mille all mõtlen pettuste või kõrvalehoidmise stiimulit. See selgitab meie poolehoidu ettevõtete maksustamise konsolideeritud tulumaksubaasi ja liikmesriikidevahelise automaatse andmevahetuse suhtes, mida on juba arutatud.

Kui Astrid Lulling oleks osutanud meile au ja siia jäänud, oleksin talle öelnud, et tõesti kerkib kodanikuvabaduste küsimus, kui räägime tundlike andmete vahetusest, ent minu arvates on suur erinevus andmete vahel, mida võime liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel – teisisõnu siseturu raames ja siseturu teenistuses – vahetada, ning andmete vahel, mida vahetame teiste riikide, isegi Ameerika Ühendriikide taoliste sõbralike riikidega.

Teine äärmiselt poliitiline teema, eriti pärast kriisi, on võitlus maksuparadiisidega, aga ka hallide piirkondadega – või endale palju lubavate tavadega, mis kahjuks ikka veel Euroopa liikmesriikides või assotsieerunud territooriumidel eksisteerivad. Pärast G-20 deklaratsioon ootavad kodanikud tulemusi ja tõsiseltvõetavat liitu. See on olnud paljude parandusettepanekute motiiviks ning minu arvates peab parlament küsimuse uuesti oluliseks tegema.

Lõpetuseks sooviksin kokkuvõtvalt öelda paar sõna László Kovácsile – on üsna harva võimalus hüvasti jätta kellegagi tema mandaadi lõppemise samal õhtul – ning eelkõige anda nõu liikmeskandidaadile Algirdas Šemetale, kelle esimesi samme valdkonnas oleme tervitanud, nagu oleme tervitanud ka Barroso II Komisjoni, mis näib kindlalt eesmärgiks võtnud olevat teema ette võtta, eriti kõiki tahke sisaldava siseturgu käsitleva raporti koostamise usaldamisega Mario Montile.

Arvan, et ükskõik kui vastumeelsed ja tõrksad liikmesriigid ei ole, on komisjoni asi teha, nagu olete seda suutnud teha teie, László Kovács, ja kasutada oma algatusvolitust, aga ehk ulatuslikumalt. Liikmesriikide varakambrid on tühjad. Maksustamine on järjekordne moodus nende täitmiseks ning tingimusel, et seda mõistlikult tehakse, oleme poolt.

  Eva Joly (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Tänu Leonardo Domenici jõupingutustele on raport, mille üle see nädal viimast korda hääletama peame, kvaliteetne dokument. Loodan siiralt, et see kolmapäeval meie täiskogu istungil vastu võetakse. Paljud täiustused, mida see finantsläbipaistvuse, maksupoliitika ja maksuparadiiside vastase võitluse osas sisaldab, mille suuri tagajärgi õigusega siin rõhutatakse, on lihtsalt presenditud.

Kõigepealt peaksime tervitama asjaolu, et tekst tunnistab maksuparadiiside vastase võitluse märkimisväärseid piire sellisena, nagu seda seni peetud on. Maksulepped ja OECDi loendid mittekoopereeruvatest jurisdiktsioonidest, kui ametlikult kasutatavaid termineid kasutada, on ebarahuldavad ja isegi kujutavad osa probleemist, mida need lahendama peaks.

Just seepärast ongi tohutult olulised antud raportis sisalduvad ettepanekud, mille eesmärk on minna sellest lähenemisest kaugemale, võtta kasutusele maksuparadiiside uus mõiste ja rakendada uusi vahendeid – sealhulgas sanktsioone –, mis võitluses abiks tuleks. Ilmselgelt on see nii ettepaneku puhul rakendada automaatset maksuteabe vahetamist nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Samuti on see nii riikidepõhise arvepidamise puhul, mida raport nõuab ja mis võimaldab mõõta ettevõtete tegelikku tegevust riikides, kus need registreeritud on, ja kontrollida, et neil on tõepoolest tarvis maksta seal õiguspäraselt võlgnevaid makse. Tegemist on kahe alusnõudmisega, mida paljud asjatundjad on juba ammu toetanud. Saame ainult tervitada asjaolu, et Euroopa Liit need kasutusele võtab ja seeläbi üheks nendest institutsioonidest saab, kes antud võitlusse enim kaasatud on.

Kallid kolleegid! Maksuparadiiside probleem ei ole pelgalt tehniline küsimus. See puudutab fundamentaalseid valikuid. Kas soovime anda arenguriikidele vahendi saamaks kasu oma ressurssidest selle asemel, et need konfiskeeritaks? Kas soovime tagada, et kõik meie ettevõtted ja kaaskodanikud panustavad võimete kohaselt ühiskondliku elu rahastamisse? Leonardo Domenici raporti poolt hääletades anname nendele kahele küsimusele jaatava vastuse. Vastuse, mille üle me minu arvates üksnes uhked olla saame.

Isiklikul tasandil sooviksin tänada László Kovácsit seminari eest, mille ühiselt 9. detsembril Brüsselis korraldasime, et antud teema päevakorda panna. Suur tänu ja palju edu!

  Ivo Strejček (ECR). – (CS) Austatud juhataja! Volinik, täna arutame majanduslikult ja poliitiliselt vastuoluliste ettepanekute paketti, mis eeldatavalt tooks maksustamise vallas kaasa oluliselt parema koostöö. Maksupettused on kahtlemata suureks probleemiks, mis vähendavad riikide eelarvetulusid. Ent mis on maksudest kõrvalehoidmise põhjusteks ja mis on nende motiivid, kes maksupettused appi võtavad?

Esmalt kõrged maksumäärad. Mida kõrgemad on maksumäärad, seda enam otsivad maksumaksjad mooduseid maksukohustustest mööda hiilimiseks. Peaksime seda üldtuntud majandustõde silmas pidama eriti täna, kui enamik poliitikuid eeldab, et riigi rahanduse puudujäägid lahendatakse kõrgemate maksude kaudu, teisisõnu eelarve tulupoolelt, mitte aga suurema kulude kärpimise kaudu. Sooviksin veel ühe tähelepaneku teha: maksuparadiisid on olemas just sellel põhjusel, sest inimesed viivad oma kapitali madalamate maksudega kohtadesse. Kui tahetakse maksuparadiisid kinni panna või nende olemasolu piirata, tuleb makse kärpida.

Teine maksudest kõrvalehoidmise oluline põhjus on maksusüsteemide läbipaistmatus ja keerulisus. Mida rohkem erandeid, seda rohkem pettusi. Statistika ja eri uurimused kinnitavad, et näiteks käibemaksu sissenõudmise raskusi põhjustavad peamiselt segased selgitused ja tuhanded laialt erinevad erandid. Kahjuks ei tee ei komisjon ega Euroopa Parlamendi parlamendiliikmed ettepanekut, et liikmesriigid võtaksid ette maksukärpeid või fundamentaalseid korrektuure, mis võiks maksujurisdiktsioonides läbipaistvust tekitada.

Vastuolulised ettepanekud on järgmised: rakendada põhimõtet, et maksumaksjate kohta teabe jagamine on kohustuslik; teiseks, nõuda, et maksumaksjate teave oleks täpselt määratletud ja selgelt väga tundlik; kolmandaks, rakendada esimest korda kohustust jagada teavet igat liiki maksude kohta ning neljandaks – õigusloome uuendusena – rikutakse pangasaladust.

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Arutelu on väga oluline, sest see, mida valitsused ja komisjon ise meile on öelnud, on, et saabuvatel aastatel oleneb kriisist väljumise strateegia kavadest kärpida radikaalselt avalikke investeeringuid ja sotsiaalseid kulusid. Ja see, mida pidev teave täna arutatud eri raportitest meile ütleb, on, et lõpuks on veel üks tee edasi, parem tee edasi, tee edasi, mis edendab maksumaksjate seas ausust ja rahulolu!

Ja see tee edasi on samuti tee edasi kriisi ületamisel tulu seisukohast – peamiselt tulu seisukohast, kuna teeb lõpu luupainajale, mille on põhjustanud maksuparadiisid, ja luupainajale, mille on põhjustanud laialdane maksudest kõrvalehoidmine ja maksupettused suurte ettevõtete seas ja pangandussüsteemis.

Just seepärast olengi vägagi nõus Leonardo Domenici raportiga, kui selles öeldakse, et pangasaladuse lõpetamiseks ei tehta piisavalt. Ja just nii peaksimegi edasi minema, sest vastab tõele, et veidi õiglust majanduses kellelegi paha kunagi ei teinud.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE). – (LV) Austatud juhataja, volinik! Küsimus ei ole selles, kas oleme maksupettustega võitlemise poolt või vastu. Muidugi oleme poolt! Küsimus on pigem selles, mis vahendeid eesmärgi saavutamiseks kasutada soovime. Liikmesriikide seas on hetkel olukord, et on riike, mis meeleldi teiste liikmesriikidega maksumaksjate kohta teavet ei vaheta, isegi kui neilt seda palutakse. Arutletav ettepanek puudutab automaatse süsteemi rakendamist, milles maksuametid kogu välismaal resideeruvate kodanike ja ettevõtete teavet vahetavad. Minu arvates ei ole oluline mitte suurendada bürokraatiat, kuidas iganes me teavet vahetame. Hetkel on Euroopa Liit kriisis – Hispaanias on töötus peaaegu 20%, Lätis üle 20%, paljudes teistes riikides on see tublisti üle 10%. Kahjuks on tegemist tõusva suundumusega. Selle tulemusena sunnitakse liikmesriike vähendama avalikke riiklikke kulutusi, mis on tegelikult otse vastu bürokraatiamasina mõõtmete suurendamisele. Me ei saa lubada endale bürokraatiamasina mõõtmete suurendamist, ent antud automaatse teabevahetuse süsteemi kätkeks vältimatult bürokraatiamasina mõõtmete suurendamist. Minu arvates ei saa Euroopa maksumaksjad lihtsalt selle jätkumist hetkel lubada. Minu arvates on olemas teine ettepanek, mida arutama peaksime, nimelt võib-olla ei tohiks äärmustesse minna, st kogu teavet automaatselt vahetada, vaid selle asemel tagada vähemalt, et kõik liikmesriigid nõudel teavet jagavad. Kokkuvõttes siis automaatne teabevahetus nõudel. Tänan teid!

  Arlene McCarthy (S&D). – Austatud juhataja! Arvestades, et iga aasta läheb kaduma üle 200 miljardi euro, peab ELis maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega võitlemine olema käesolevale parlamendile, Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide valitsustele jätkuvalt prioriteediks. Ma ei suuda uskuda, et käesolevas täiskogus keegi usub, et õigus privaatsusele on õigus maksudest kõrvale hoida.

Mõistagi on olemas üleilmne konsensus, et hea valitsustava puudumine maksuasjades soodustab maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidmist. Maksupettustel on suur mõju riikide eelarvetele. See röövib eluliselt olulisi ressursse avalikelt teenustelt, tervishoiult, hariduselt ja teadusuuringutelt. Enamgi, ühe suurema heategeva organisatsiooni andmetel on ülirikaste ja üleilmsete korporatsioonide maksudest kõrvalehoidmisel tõsine mõju enam kui viie miljoni lapse elule arengumaailmas.

Kõige vaesemate arenguriikide valitsustelt petetakse aastas 92 miljardit eurot maksutulusid, samas kui Maailmapanga hinnangul jätkuks vaid kolmandikust sellest – 30–34 miljardist eurost – ÜRO milleeniumi arengueesmärkide rahastamiseks. Mis veelgi šokeerivam, Ühendkuningriigi heategev organisatsioon Christian Aid väidab, et umbes 7 triljonit eurot on peidetud maksuparadiisidesse.

Seetõttu on antud raportites väljapakutud meetmed ja soovitused olulised ühetasase mänguväljaku toetamiseks ning moonutuste ja kuritarvitamiste käsilevõtmiseks, millel need maksudest kõrvalehoidmise ja pettuste süsteemid tuginevad. Offshore-finantskeskustes hoitavad varad võrduvad nüüd kolmandikuga üleilmsetest varadest ...

(Juhataja palus sõnavõtjal tõlkide pärast aeglasemalt kõnelda.)

… pool maailma kaubandusest käib nüüd läbi maksuparadiiside ning vastumeetmete rakendamist tõhustatakse juba. Maksuparadiisid on juurdluse all – edasi minnakse ettepanekutega ELis ja OECDis.

Tugevam maksustamiskoostöö on ainuke tee edasi. See ei nõrgesta riikide suveräänsust, vaid vastupidi tugevdab ja tõhustab riikide maksusüsteeme, peatades neid, kes nende süsteemide terviklikkust ja toimimist õõnestada püüavad.

Kui oleme üleilmsest finantskriisist ühe õppetunni saanud, on see, et meil on finantstehingute osas enam avatust ja läbipaistvust. Just seepärast toetangi ettepanekuid liikuda üleilmse leppe ja automaatse maksuteabe vahetuse standardi poole, mille meie raportöörid esitasid.

Sooviksin lõpetada, öeldes, et need kes antud ettepanekute lahjendamist taotlevad, peites end andmete privaatsusega seotud paanikakülvamise taha, ei ole ei tõsised ega auahned toetajad üleilmsele meetmele võtta maksudest kõrvalehoidmise nuhtlus käsile ja edendada head valitsemistava, kodanikuvastutust ning sotsiaalset vastutustunnet.

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Käibemaksupettused ei ole pelgalt pisipatt. Tegemist on kuriteosündmuse ja probleemiga, mis kas aja jooksul eskaleerub või kahaneb. Viimaste hinnangute andmetel kaotavad kodanikud ja seeläbi maksumaksjad aastas kuni 100 miljardit eurot, võib-olla isegi enam.

Kiireneva riigivõla ja kriisi ajal ei leia kodanike poolehoidu asjaolu, et Euroopa Liit pole senini suutnud probleemi edukalt käsile võtta. Just seepärast tervitan värsket katset rakendada tagasipööratud maksustamist, mille üle ülehomme hääletame. Mida me tagasipööratud maksustamisega teha üritame, on sisuliselt käibemaksuprobleem elimineerida või seda vähemalt vähendada. Peame aga ootama ja vaatama, kas see kord tekitab soovitud käibemaksulaekumiste suurenemist ja hoiab ära uusi pettusejuhtumeid. Ent kahtlemata on see katset väärt. Jälgime tähelepanelikult korra tulemusi tähelepanelikult, mille kehtivus piirdub hetkel 2014. aastaga, ja hindame seda kriitiliselt.

Ent oleksin soovinud ühe konkreetse punkti muudatust: olen ettevõtete poolt, kes tõeliselt täidavad oma hoolsuskohustust oma käibemaksukohuslaste registreerimisnumbrite, kohustustest vabastamise, läbivaatamise kontekstis, isegi kui saaja petab. Kahetsen otseselt, et mu muudatusettepanek selleks majandus- ja rahanduskomisjonis enamust ei saavutanud.

  Vicky Ford (ECR). – Austatud juhataja! Maksupettused on kuritegu, mis mitte ainult ei röövi valitsustelt, vaid röövib viimaselt kui ühelt maksumaksjalt – viimaselt kui ühelt kodanikult, kes maksab makse õigel ajal. Palju head tööd on teinud OECD, G-20 ja tõepoolest eri parlamendi raportöörid maksupettustega võitlemise aitamiseks. Sooviksin võtta konkreetselt Leonardo Domenici raporti osas sõna ja tänada teda suure läbipaistvuse eest, mis ta kogu parlamendis koostööd tehes dokumendi parandamiseks ilmutanud on. Siiski muretsen kolme asja pärast.

Esimene on, et maksupettustega võitlust ei tuleks kasutada tagavaraettekäändena nende jaoks, kes tahavad algatada arutelu maksude ühtlustamise üle kogu ELis. Dokumendi sõnastuses on sees ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaas ning minu arvates peaksime ootama, kuni komisjon aasta lõpu poole tuleb meie juurde oma mõjuhindamisega, enne kui ennatlikult selle arutelu poolt- ja vastuargumentide osas järeldusi teeme.

Teine teema puudutab teabevahetuse vastuolulist küsimust. On väga selge, et teatud oludes on tarvis paremat vahetust ning tõepoolest, nagu hoiuste intresside maksustamiselgi, on automaatsel vahetusel eeliseid. Dokument läheb palju laiemaks ja nõuab automaatset vahetust kõikides valdkondades. Eelistaksin, et vaataksime iga konkreetset asjaolu nägemaks, kus meil seda tarvis on.

Kolmandaks soovitab Leonardo Domenici raport kogu ELi hõlmavat lõivu raha liikumiste pealt teatud jurisdiktsioonidesse või neist välja. Nagu volinik on välja toonud, on erinevaid sanktsioone ja erinevaid stiimuleid, mida saaks kasutada antud valdkonnas hea käitumise soodustamiseks. Mulle teeb väga muret, kui läheksime tagasi ainult ühe ettepanekuga, mis oleks tohutult vastuoluline, sisaldades antud sõnu kogu ELi hõlmavat lõivu kohta.

  Diogo Feio (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Tegeledes nende nelja raportiga, millel näib olevat väga silmapaistev tehniline ülesehitus, arutame nelja kaalukat poliitilist küsimust. Esiteks, selguse huvides: võitlus maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega peaks olema jooksev. Seda austusest nende vastu, kes makse maksavad ja eeskirjadest kinni peavad.

Samuti tahan siin selgelt väljenduda, et tegemist ei ole spetsiifiliselt üht mingit kriisi puudutava asjaga. Tegemist on avaliku eetikaga. Ning nii, nagu tuleks seda arutada, tuleks Euroopa Liidul ja liikmesriikidel arutada ka teist, maksustamisalast konkurentsivõimet puudutavat asja, eesmärgiga maksustamispoliitikate kaudu majanduskasvu soodustada.

Samuti on vajalik vaadata maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastast võitlust õigusloome valguses. Seadused ei tohi olla keeruliseks aetud. Need peavad olema läbipaistvad ja haldusorganitel tuleb kohaselt tegutseda. Just seepärast ongi oluline teabevahetusega seotud küsimus, kus peame vaatama läbi otsuseid, mis on tehtud rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu OECD, mis asja sellisena tõesti uurinud on. Kogemuste vahetamine on selles suhtes oluline, nii et teoreetiliselt head näivad meetmed ei oleks praktikas takistavad.

Maksuparadiiside küsimuses konkreetselt peame toetama kohtumisel G-20 tehtud otsuseid ja edusamme ning eelkõige ei tohi me unustada, et antud valdkonnas peaks meetmed olema sobivad, proportsionaalsed ja tulemuslikud.

  Elisa Ferreira (S&D). – (PT) Austatud juhataja, volinik! Siin on mõned faktid, mida meeles tasub pidada: OECDi andmetel peideti 2008. aastal maksuparadiisidesse kuni 5–7 triljonit eurot varasid. Euroopa Liidus ulatub maksudest kõrvalehoidmine, mida täna juba mainitud on, 2–5% ELi rikkusest ehk on kaks ELi eelarvest kaks korda suurem.

Täna pole samuti kahtlust, et maksuparadiisid, uute finantstoodete ebamäärasus, halduskoostöö puudus, regulatsiooni ja järelevalve luhtumine turgudel ning ettevõtjate ülemäärased ambitsioonid on kõik aidanud kaasa kohutavale kriisile, mida kogeme.

Globaalsel tasandil tehakse edusamme ning me saame sellest õppetunde – õppetunde, mis selgitati välja Rahvusvahelise Valuutafondi, OECD, G-20 ja finantsstabiilsuse foorumi algatustes. Euroopa Liit, iseäranis László Kovácsi juhtimisel, keda sooviksin õnnitleda, on olnud kaasatud reasse algatustesse. Nende hulka kuuluvad halduskoostöö, hoiuste intresside maksustamise direktiiv, abi võlgade sissenõudmisel, tegevusjuhend ja lisaks ka suurem koostöö Belgia, Austria, Luksemburgi, Mani saare ja isegi naaberriikide – Šveitsi, Monaco ja Liechtensteini – vahel.

Ent oluline on, et antud kollektiivne jõupingutus ei vii, mida kirjeldas nii hästi Leonardo Domenici kaasmaalane, kui ütles filmis „Leopardo”, et peab muutuma palju asju selleks, et kõik samaks jääks. See on näide sellest, mida juhtuda ei saa!

Euroopa kodanikud kannatavad nüüd töötuse, ähvardavate maksutõusude ja pensioni põhiõiguste kadumise all. Väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted ei saa krediiti ja levinud on ohvrite toomine. Need on need kodanikud, kes ootavad meilt – kui nende esindajailt parlamendis – õppetundidest õppimist ja tõeliselt konkurentsi, õigluse, läbipaistvuse ja aususe tagamist Euroopa Liidus.

Antud neli raportit, iseäranis Leonardo Domenici ja Magdalena Alvareze omad, on seda suunda. Loodan, et antud raportid saavad käesoleva täiskogu liikmete seas laialdase toetuse osaliseks ning et nad tegelikult annavad Euroopa Liidule poliitilise hoo, mida ta vajab õigetest õppetundidest õppimiseks ning soodustab antud õppetundide tunnistamist ka rahvusvahelisel tasandil.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Oleme kõik teadlikud, et maksud on tundlik teema, nagu oleme kuulnud. Liikmesriigid näevad üsna õigustatult makse riikliku asjana, ent finantskriisi järel taipab ühe enam riike, et koostöö ELis peab paranema.

Maksukonkurents on hea asi. Ent eeskirjad peavad olema õiglased ja ükski liikmesriik eit tohi saada kasu sellest, et tema eeskirju kasutatakse maksudest kõrvale hoidmiseks. Maksupettused on ebaseaduslikud, ebamoraalsed ning moonutavad olukorda üksikutes liikmesriikides.

Maksukoormat võime kritiseerida oma riikides. Olen seda teadupärast isegi teinud. Ent peame töötama, et oma riigis poliitikat muuta, mitte aga oma kohustustes kõrvale hoidma. Tulemuslikem moodus teabe vahetamiseks on seda automaatselt teha. EL on tihti igasugu maksuparadiiside suhtes kriitiline olnud. Seetõttu on oluline, et näitame, et samuti sisemiselt tööd teeme, et tõsta maksustamise valdkonnas läbipaistvust, avatust ja koostööd, samas eraelu pühadust austades.

Tarbetu halduskulu vältimiseks ja selgema õigusliku alusea loomiseks on esitanud Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon muudatusettepaneku, et liikmesriike ei tohi sundida teist liikmesriiki abistama, kui asi puudutab vähem kui 1500 eurot aastas. Minu arvates seab see ametivõimudele selged piirid ning, nagu mõistan, aktsepteerib László Kovács antud muudatusettepanekut.

Lõpuks sooviksin tänada László Kovácsit, kes veel 18 või midagi tundi volinik on. Teiega koostööd teha on olnud privileeg. Kõike te ei saavutanud, ent andsite endast parima. Tänan ja edu!.

  Jacek Włosowicz (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Oma kuuendal ametiajal võttis Euroopa Komisjon vastu rea seadusandlikke ettepanekuid maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega võitluse raames Euroopa Liidus. Siin on peamiseks teguriks ettepanek võtta vastu maksustamise valdkonnas tehtavat halduskoostööd käsitlev direktiiv. Tänu selle vastuvõtmisele praktiliselt kõikide liikmesriikide poolt, on hetkel kehtiv direktiiv kahtlemata esimene samm halduskoostöö suunas antud valdkonnas, ehkki oli ilme, et konkreetsed tulemused olid rakendamise osas puudulikud. Ent antud ettepanekus on meil tegemist üksikute liikmesriikide sisesuveräänsuse tugevdamisega maksustamise valdkonnas konkreetsema ja tulemuslikuma maksulaekumiste juhtimise rakendamise kaudu igas riigis ning samuti Euroopa integratsiooniprotsesside intensiivistumisega, mis on muutumas üha vajalikumaks maksustamise valdkonnas, nii poliitilisest kui majanduslikust ja lisaks ka halduslikust seisukohast.

  Thomas Mann (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tänan teid, volinik Kovács, oivalise töö eest. Halduskoostöö ELi liikmesriikide vahel maksuasjades, mis on minu pädevus, on ambitsioonikas projekt. See on vajalik, sest maksudest kõrvalehoidmine pole pelgalt pisipatt. See mõjutab riike piiriüleselt.

Peame tegema koostööd maksupettuste ja kahtlaste maksuparadiisidega võitlemiseks. Liikmesriikide seisukoht, et kõike ei ole võimalik Euroopa tasandil lahendada, on silmanähtav viga. Ebaseaduslikult hangitud petturite andmete ostmise võimaluse uurimine, mis on õiguslikult problemaatiline ning küsimus, millega Saksamaal maadelnud oleme, ei peaks olema meie ainsaks tegevuskäiguks. On väga võimalik aga, et taoline ost on vajalik.

Antud direktiivis tervitan esiteks kavandatavat automaatset teabevahetust maksuametite vahel, teiseks ametite vahelise vastastikuse personalivahetuse tõhustatud korra ning kolmandaks hädasti vajalikku meedet pangasaladusseaduste lõdvendamiseks kaugel väljaspool ELi.

Tuleb tunnistada, et meil on tarvis eemaldada teatud tõkked, iseäranis vastuolu ühelt poolt andmevahetuse ja teiselt poolt andmekaitse vahel. Meil on tarvis leida tasakaal kahe vahel tasakaal ega mitte lubada ühel huvil teise suhtes ülemuslik olla.

Lisaks peaks rohkem tähelepanu pööratama piiriülesele topeltmaksustamisele. Olen rääkinud rea väikese ja keskmise suurusega ettevõttega, kes tegutsevad üheaegselt erinevates liikmesriikides. Nad ütlevad, et olukord on kaugelt liiga keerukas ning et pole piisavalt läbipaistvust ja kogemusi, mistõttu nad ei suudagi õigeid investeerimisotsuseid teha. Peame seda arvestama. Samuti peame vähendama bürokraatlikku asjaajamist ja pöörama rohkem tähelepanu sellele, mis tegelikult vajalik on, nii et maksuametid saaks aidata meil teineteisega tihedamalt koostööd teha ning oma menetlusi lihtsustada. Kui seda saavutada suudame, kui taolised lihtsustatud menetlused ärimeeste argiellu sisse ehitada suudame, teeme selgelt edusamme. Antud direktiiv on oluline avaldus, et kavatseme seda teha.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Meie arutelu kavandatavate maksustamisreformide teemal leiab aset olukorras, mis vältimatult maksupoliitikatele jälje jätab. Majandus- ja finantskriis põhjustab eelarvepuudujääkide tõusu terves maailmas, mis omakorda tõstab riigieelarvele määratud ressursside olulisust.

Nagu juba öeldud, tõstavad värskeimad raportid antud teemal esile maksupettuste ärevusttekitava suurusjärgu Euroopa Liidus, küündides enam kui 200 miljardi euroni aastas, mis on võrdväärne 2–2,5% SKTst.

Meie kaasparlamendiliikmed, kes antud raportitega töötanud on, kellele sooviksin avaldada tänu nende jõupingutust eest, on esitanud meile räige pildi pettuste ulatusest. Euroopa Liidu väljapakutud majandus elavdamise kava, mille eesmärk on vähendada kriisi mõju, nõuab 1%-ni SKTst küündivaid kulusid. Minu arvates nõuab olukord tugevaid pettusevastaseid meetmeid ning liikmesriikidevahelist tihedamat koostööd maksuasjades, seda enam, kuna kriis on tõstnud esile enam kui varem riikide majanduste vastastikuste sõltuvuste negatiivse momendi.

Selle taustal märgi ettepanek võtta vastu direktiiv sammu edasi, kuna viib Euroopa maksuõigusaktid kooskõlla nii majanduslike arengute kui Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisega. Ses mõttes võivad teabe automaatne vahetus, pangasaladuse tühistamine ja nõuete sisenõudmise vastastikuse abistamise täiustamise meetmed aidata märkimisväärselt kaasa 27 liikmesriigi vahelise halduskoostöö tõhustamisele.

Lõpuks soovin volinik Kovácsile edasistes ettevõtmistes ainult edu.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) (alguses mikrofonita) … see direktiiv on väga teretulnud ajal, nagu praegu, kui maksutulud üle maailma kahanevad. Ühisel turul pole meil kuidagi võimalik käesoleva olukorraga leppida, kus maksustatavat tulu on võimalik varjata, nii et see jääb teises liikmesriigis maksustamata. Nagu on mainitud, kaotavad ELi liikmesriigid ilma miljardeist eurodest maksutulust iga aasta liikmesriikide vahelise teabevahetuse mittetoimimiste tõttu. Meenutaksin teile, et kuniks osad inimesed oma tulu peidavad ja nõnda maksude maksmist väldivad, peavad meist ülejäänud selle tasa tegemiseks rohkem makse maksma. See ei saanud kuidagi eesmärgiks olla – vähemalt mitte minu seisukohast.

Hämmastav on, et mõned inimesed kaitsevad valitsevat süsteemi, mis tegelikult lubab inimestel oma maksude maksmisest kõrvale hoida. Taipan, et osadel liikmesriikidel on palju kaotada, kuid kas nad esitavad tegelikult tõsiseltvõetavat argumenti? Ei, esita.

Peaksime edendama maksudealast rahvusvahelist koostööd ja koostama maksupettuste ennetamiseks ühised standardid, nii ELi tasandil kui üleilmselt. Samas meenutaksin teile, et on neid, kes usuvad, et privaatsus on oluline ja et seda küllaldaselt kaitsma peab. Oluline on seda silmas pidada, kuna süsteem, mille loomine meil käsil on, pole muidu meie kodanike silmis tõsiseltvõetav, aga see on edu saavutamiseks oluline.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – Austatud juhataja! Minu arvates on käesolevas majanduskriisis valulikult selge, et me kas kukume ELis eraldi läbi või saavutame koos edu. On olnud väga pikk protsess jõuda punkti, kus meil võiks olla tegelikult korralik automaatne teabevahetus ELi maksustamisküsimustes ning täielik läbipaistvus, seda tulemusliku vahelise koostööga ametnike ja rahvusriikide vahel.

Samas, kui palume erasektoril – pankadel – olla finantskriisi järel läbipaistvam ja usaldusväärsem, arvan tõesti, et meil on vaja nõuda seda lisaks ka oma rahvusriikidelt ja endilt. Seetõttu tervitan samme, mida siin astutud on, kuid minna on pikk tee. Soovitan komisjonil tungivalt olla väga ambitsioonikas ning väga tugev rahvusvahelise koostöö suhtes, et oleks rahvusvaheline maksuparadiise ja teabevahetust käsitlev lepe.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Riikide pidamiseks on maksustamine absoluutselt eluliselt vajalik – minu arvates nõustuks sellega enamik kodanikke. Sellele vaatamata ei tervita paljud kodanikud maksude maksmist avasüli ja naeratades. Nii on olnud issandast saadik, kui ta välja tõi, et üks põlatuimaid liike tema ajal oli maksukoguja, kelles nähti kaabakat.

Ma pole kindel, kas nende staatus nende vahepeal hulga tõusnud on. Nüüd nähakse neis tuluvolinikke, ent populaarsuskonkursse nad tõenäoliselt ei võidaks.

Sellele vaatamata on sellega kõrvuti asjaolu, et ajalooliselt nähti maksudest kõrvalehoidjates peaaegu kangelasi, kes valitsuse üle kavaldasid. Nüüd on ka see muutumas, ent samas on maksudest kõrvalehoidmine sage kogu riigis ja maailmas. Isegi mu oma riigis, 1980. ja 1990. aastatel pakkusid pangad ise inimestele maksudest kõrvalehoidmise otstarbel offshore-aadresse. Kui see välja tuli, siis pidi mõistagi maksma üksikisik.

Aga, see, mida meil tulevikus teha on vaja, on tagada, et maksudest kõrvalehoidmist vähendatakse. OECDi hinnangul läheb 2,5% üleilmsest SKTst kaotsi maksudest kõrvalehoidmise kaudu. Näiteks on sigarettide salakaubavedu, kus sigarette viiks madalate maksudega majandustest kõrgete maksudega majandustesse, põhjustades hirmsat kahju tervisele ning mõistagi ka rahandusele.

Samal ajal on ELi võime midagi teha piiratud, sest Lissaboni leping ei anna talle maksude valdkonnas suuri pädevusi. See tõusetus Lissaboni lepingus Iirimaale antud garantiides.

Sel põhjusel ei saa olla ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi ning ausa maksukonkurentsi põhimõte peab jääma. Seega see, mida tegema peame, on koostöö ja veenmise kaudu üritada asju liikuma panna – kuid sundusega teha me ei saa.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Need ettepanekud kujutavad oivalisi jõupingutusi hõlbustada maksupettuste vastast võitlust ning täiustada ametite vahelist koostööd.

Meil maksaks mäletada, et maksustamine pole kunagi eesmärgiks omaette, vaid ühiskonna vahend poliitiliselt kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas tulu jaotuse võrdsustamise, kahjuliku tegevuse maksustamise ja ühiste sotsiaalteenuste majandusliku aluse rajamise, rakendamiseks. Hea maksusüsteem tugineb õiglasele ja laiale maksubaasile ning mõistlikele maksumääradele.

Maksudest kõrvalehoidmine ja maksupettused söövad ära maksubaasi ning ausatel kodanikel ja ettevõtetel tuleb maksta kinni maksude arve, mille maksmist petturid väldivad. Nagu siin varem kuulnud oleme, on sisemajanduse kogutoodang nüüd Euroopa erinevates osades kriisipunktis. Maksupettuste ja kõrvalehoidmise tulemuseks on kehvemad SKT-tulemused, hinnaga umbes 200 miljardit eurot aastas. Seda me endale tõesti ei saa lubada.

Sooviksin teha mõned kommentaarid raportite eneste kohta. Käibemaksupettustega võitlemise mooduste kaalumisel tuleb pidada silmas tasuvuse, õiguskindluse mõisteid ja proportsionaalsuse põhimõtet. Väga silmanähtavalt on need tõstetud esile David Casa raportis. Mõistlik on seada käibemaksupettuste vastases võitluses fookusse iseäranis pettusealteid kaupu ja teenuseid ning tagasipööratud maksustamismehhanism annab antud liikmesriikidele võimaluse rakendada tagasipööratud korda, erandina käibemaksualase direktiivi peapõhimõttest.

Halduskoostöö on riikide õigusaktide täiendamise mooduseks, ent meil on tarvis meeles pidada, et ta ei asenda neid kunagi või lõppe nende ühtlustumisega.

Kõigest kõige vastuolulisem antud direktiivide osas on olnud teabevahetuse küsimus. Liikmesriikide tolli- ja maksuametite vaheline tulemuslik teabevahetus aitab võidelda kuritarvitamisega ning just seetõttu peaksime minu arvates edendama maksudokumentide vahetust, mitte seda takistama. Soomes on maksudokumendid avalik teave ning riik on üks vähim korrumpeerunuid maailmas. Kuna see nii on, ei näe ma, kuidas maksudokumentide automaatne vahetus võiks kuidagi rikkuda kodanikuõigusi moel, mida mõned kaasparlamendiliikmetest arvavat näivad.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Volinik Kovács, austatud juhataja! Finantsõigusaktid on muidugi riikide vastutusala ning ajendab liikmesriikide omahuvi. Siin, Euroopa Liidus, aga peaksime mõtlema sellele, kuidas säilitada siseturgu, iseäranis nelja vabadust, jätkusuutlikus tulevikus.

Üks põhiprobleemidest, mille siin käsile peame võtma, on muidugi topeltmaksustamine. Väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), mis ei suuda antud valdkonnas kõikide õigusaktidega kaasas käia, kogevad erilisi raskusi oma teenuste pakkumisel teistes riikides. Komisjon peaks seetõttu tulema välja ettepanekuga, kuidas topeltmaksustamist juhtida, ning see peaks olema selline, mis paneb antud ettevõtete jaoks paika lihtsa ja läbipaistva maksustamissüsteemi, sest lõppude lõpuks on ettevõtte krediidireiting see, mis määrab, kas see turul ellu jääda suudab või kas see maksevõimeliseks jääb. Samuti tervitaksin väga kõik-ühest-uksest-võimalust VKEde jaoks, nii et neil oleks olemas konkreetne kontakt ja nii et maksutagastused kiiresti tõhusalt ja läbipaistvalt tasutud saaks.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Sooviksin mainida e-valitsussüsteeme, mis on juba eri liikmesriikides väljatöötatud järgmist liiki rakenduste juurutamiseks: maksude tasumine elektrooniliselt ja lisaks käibemaksu tasumine elektrooniliselt või e-arvete esitamise taolised algatused. Räägime uuest digitaaltegevuskavast järgmiseks viieks aastaks, mis tähendab, et liikmesriikidel on tarvis kasutada infotehnoloogiat ka maksuasjades haldustegevuse täiustamiseks.

Minu arvates, vähemalt e-arvete esitamise osas, loodi juba 2008. aastal kõrgetasemeline rühm, mis viis läinud novembril Euroopa Komisjoni jaoks lõpule raporti ja ettepanekud. Volinik Tajani võttis kohustuseks, et järgneval perioodil tuleb ta välja e-arvete esitamisele suunatud algatustega, nii et need laialdaselt kõikides liikmesriikides kasutusele võetaks. Sooviksin komisjonilt küsida, millal see taolise ettepanekuga välja tuleb?

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! Maksukoostöö arutamine praeguse eurokriisi ajal on nagu lamamistoolide ümberpaigutamine Titanicu pardal.

Inglise keeles tuntakse lõunapoolseid riike rämeda lühendi PIGS (Portugal, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) järgi. Ent need, keda eurole risti lüüakse, pole sead, vaid inimesed, keda nuheldakse utoopilise üks-suurus-kõigile-dogmaga. Nende majandused surevad aeglast järkjärgulist surma või need päästetakse ära, laostades Suurbritannia ja teiste riikide maksumaksjad. Järgi jääb väga vähe makse, millega koostööd teha.

Lahenduseks on kaks teed: kas euro ära kaotada ja anda nn maasikanõukogu vangistatud riikidele tagasi nende valuutad või euroalast n-ö probleemsed riigid välja visata. Need oleksid PIGSi riigid. Õiglasem oleks, kui need oleksid Saksamaa koos oma Prantsuse kaasajooksikutega, sest euro haldamine Saksa huvidest lähtuvalt on praeguse segaduse alus.

Lõputu kriis hävitab föderaalsuse ürituse – maksukoostöö ja kõik muu. On tragöödia, et enne surub ta vaesusse nii palju süütuid ohvreid.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Sooviksin Theodor Stolojani õnnitleda kõikide tema jõupingutuste puhul nõuete sissenõudmist käsitleva raporti koostamisel! ELil on tarvis ühiseid õigusakte, mida jõustatakse ühtselt kõikides liikmesriikides, et võidelda maksupettuste ja kõrvalehoidmisega. Siseturule ja liikmesriigi eelarvele võib mõjuda mis tahes maksude või lõivude maksmatajätmine. Kapitali- ja inimestevaba liikumine on tinginud õigusaktide rakendusala laiendamise. Selle aasta algusest lülitatakse sisse ka kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed.

ELis on nõuete sissenõudmise protsessis oluline samm teabe kiire vahetus. Ühiste tüüpvahendite ja -vormide olemasolu, mis kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse tõlgitakse, aitab kaasa vastavate ametivõimude igapäevatööle. Ühtne automaatne süsteem võimaldab vastata päringutele kiiremini ja väiksema kuluga.

  Udo Bullmann (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Isegi kui õnnitleme täna Magdalena Alvarezet, Leonardo Domenicit ja teisi meie kaasparlamendiliikmeid oivaliste raportite puhul, kui õnnitleme volinik Kovácsit pühendunud töö puhul ja talle edaspidises töös kõike parimat soovime, ning kui väljendame lootust, et ta pärandab oma järeltulijale kire, millega ta ühise maksupoliitika eest on võidelnud, peame mainima ka liikmesriike, neid liikmesriike, kes kõhklevad jätkuvalt rakendamast meetmeid, mis on kriisiolukorras enam kui vajalikud ja mis juhatavad lõpuks sisse parema koostöö.

On täiesti šokeeriv, et meil ei ole ikka veel toimunud läbimurret maksubaasi küsimuses. Kõik, kelle arvates niiviisi oma suveräänsust kaitsta saab, kaotavad selle, nagu oma maksutulugi. Seetõttu on antud raportite peamine sõnum, et peame Euroopas paremat koostööd rajama. Ainult see viib edasiminekuni!

  Michael Theurer (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Võitlus maksupettustega on hädavajalik. Muidugi pole maksudest kõrvalehoidmine ja maksupettused majandus- ja finantskriisi põhjused. Mulle näib oluline veel kord siin täiskogul selgelt väljendada, et peame võitma tagasi maksumaksja usalduse lihtsate maksusüsteemide ja madalate ning õiglaste maksude kaudu. Ent see ei tähenda, et me ei peaks aktiivselt maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettustega võitlema, sest just maksudest kõrvalehoidmine õõnestab meie õiglustunnet.

See toob meid maksuparadiiside teema juurde. Saksamaa naaber Šveits on väljendanud muret, et seda survestatakse. Selles küsimuses sooviksin komisjonilt konkreetselt küsida: kas tehakse ettepanekuid või pigem rakendatakse meetmeid Šveitsi survestamiseks? Mu isiklik seisukoht on, et Šveits ei saa lubada endale kohelda ELi vähem hästi kui USAd. Seetõttu tähendab see, et Šveits peab tegelikult ühinema meie kooskõlastatud jõupingutustega maksudest kõrvalehoidmisega võitlemisel.

  László Kovács, komisjoni liige. – Austatud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Minu jaoks olnud arutelu huvitav ja innustav. Nagu enamik teist, olen veendunud, et meie jõupingutused maksupettuste ja kõrvalehoidmisega võitlemisel ning maksukoostöö tõstmisel on kasulikud. Olen teile tänulik toe ja nelja raportööri töö eest ning väga tänulik antud olulistele komisjoni algatustele osutatud toe eest!

Heade maksuhaldustavade edendamine on keeruline toimik, mis sisaldab eri teemasid. Teie raportid on käsitlenud neist peaaegu kõiki, formaalsest halduskoostööd soodustavast õigusloome ettepanekust kuni tööni kolmandate riikidega. Mul oli hea meel kuulda, et paljud teist ergutasid komisjoni ambitsioonikam olema. Olen teiega täiesti ühel nõul ning kindel, et teie ning riikide valitsuste toega suudab uus komisjon käsile võtta eelseisvad väljakutsed. Tean, et need failid jäävad minu järeltulijale prioriteediks. Komisjon, parlament ja nõukogu peaks jätkama jõupingutusi esitatud või tegemisel olevate õigusloome ettepanekute kinnitamiseks või käitumisjuhendi töörühma töö osas ettevõtlusmaksuga.

Heade maksuhaldustavade põhimõtete välistahkude osas tuleks soodustada kõiki teatises mainitud meetmeid, suunates eritähelepanu arenguriikidega seotutele.

Mis puudutab konkreetseid ettepanekuid halduskoostöö osas – vastastikune abi maksunõuete sissenõudmisel ja mittekohustuslik ning ajutine tagasipööratud maksustamismehhanismi taasrakendamine –, tahan teid samuti kommentaaride ja seisukohtade eest tänada! Mul on rõõm näha, et Euroopa Parlament ja komisjon jagavad seisukohti rakendatavate meetmete osas maksupettuste ja kõrvalehoidmisega paremaks võitlemiseks Euroopa Liidus ja mujal. Samuti näen üldist tuge kolmele ettepanekule.

Kiirete edusammude saavutamine ja üksmeelne kokkulepe halduskoostööd käsitleva ettepaneku osas on üks eesistujariigi Hispaania prioriteetidest. Samuti on see nüüd prioriteet enamikule liikmesriikidele. ELil on tarvis jõuda viivitamata sisemiselt üksmeelsele kokkuleppele, et suuta näidata rahvusvahelisel areenil oma järjekindlust liikuda OECDi standardist ja G-20 ettepanekutest edasi ning sillutada teed tulevasele arengule rahvusvahelisel tasandil, tõestades, et suudab arendada toimimisvõimelist halduskoostööd.

On selge, et ei ole ühteainsamat ja üleilmset lahendust maksupettuste ja kõrvalehoidmise elimineerimiseks, kuid ettepanekud, mida täna arutanud oleme, on olulisteks sammudeks edasi Euroopa Liidu maksupettustevastase strateegia raames.

Lõpuks, üks päev enne mandaadi lõppu, sooviksin korrata tänusõnu toetuse eest komisjoni maksu- ja tollialastele algatustele ning iseäranis komisjonide ECON ja IMCO koostöö eest!

  Magdalena Álvarez, raportöör. – (ES) Austatud juhataja! Sooviksin viidata põhjustele, miks läheme automaatse teabevahetuse osas väljakujunenud OECDi standarditest kaugemale.

Selles suhtes saaks tuua palju argumente, ent selgelt puudutab OECDi mudel rahvusvaheliste suhete laiemat raamistikku, kus mängureeglid on erinevad väga Euroopa Liidus kehtivaist.

Nagu László Kovács teatavaks tegi, on Euroopa Liidus ühtne majanduspiirkond, kus maksuteabel peaks olema sama liikumisvabadus nagu inimestel, nii et iga liikmesriik saaks kohaldada oma maksustamise korda. See, mis meil liidus on, on ühtne turg, kus kaupadele ega inimestele barjääre pole. Seetõttu ei ole maksuteabe puhul barjääre vaja.

Liikmesriigid on osa poliitilisest projektist ja nende maksuametite suhe peab olema kooskõlas selle poliitilise projektiga. Siin on kaalul praktilisest soovitavusest kõrgemal ja kaugemale ulatuvad poliitilised põhimõtted.

Sooviksin samuti rõhutada, et pettustega võitlus pigem tugevdab kui nõrgestab riikide maksusuveräänsust. Teisisõnu liikmesriikide maksusuveräänsus tugevneb, kuna neil muutuvad kättesaadavaks tulemuslikumad vahendid maksusüsteemi rakendamiseks. Seega peaksime seda kõike silmas pidama ning seetõttu on meie kohuseks antud direktiivi toetada.

Lisaks, nagu Wolf Klinz õigesti ütles, on pettus seaduserikkumine. Seda ei saa õigustada, võttes appi taolisi nõrku argumente, nagu teatud maksusüsteemide kõrgete maksudega maksustamise kord. Vastupidi, läheksin nii kaugele, et väita, et kui maksupettused väheneksid, saaks makse vähendada. Peame kindlasti püsima oma jõupingutustes eri maksusüsteeme lihtsustada.

Kokkuvõtteks sooviksin rõhutada, et neli raportit ja neli direktiivi, mida toetame, on tugeva ennetava mõjuga, sest kui maksumaksjad taipavad, et nende sätete tulemusena on petturitel vähem ruumi manööverdamiseks ja vähem varjupaiku, mida kasutada, on kiusatus taoliseks tegevuseks palju väiksem. Isegi kui mõned isikud üritavad taoliselt tegutseda, on meil tulemuslikumaid vahendeid nende käsilevõtmiseks.

Lõpuks pean mainima, et need meetmed tulevad väga sobival ajal, kuna kriis on tõstnud esile läbipaistvuse puudumise ohtusid, teatud riikidest teistesse edasikandumise ning vajaduse riiklike stiimulite järele. Selles suhtes sooviksin viidata Philippe Lambertsi toele. Ta on selgelt teatavaks teinud, et sellistel aegadel nagu praegu, peab riigi rahandus eriti jõudsalt pingutama võtmaks kasutusele majanduse elavdamisele ja sotsiaalsele kaitsele suunatud meetmed, et kriisi mõjusid leevendada.

Kõikidel antud põhjustel on tänapäeva kodanikud enam kui varem teadlikud maksupettuste tõsidusest ning selle tagajärgedest majandusele üldiselt. Nad soovivad väga, et nende esindajad rakendaksid asja käsilevõtmiseks kohaseid meetmeid.

  Theodor Dumitru Stolojan, raportöör. – (RO) Olen kuulanud tähelepanelikult kaasparlamendiliikmete väljendatud seisukohti. Märkasin samuti hääletamisest hoidumist automaatse teabevahetuse osas. Ent usun kindlalt, et siin istungisaalis, Euroopa institutsiooni tasandil, peame näitama igale Euroopa kodanikule, kes ausalt lõive ja makse tasub, et oleme võtnud kindlalt nõuks võtta kasutusele kõik meetmed maksudest kõrvalehoidmise miinimumini viimiseks, nii et lõivude ja maksude nõuete sissenõudmist puudutavad otsused saab nõuetekohaselt jõustada, olenemata sellest, mis liikmesriigis võlgnik resideerib.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  David Casa, raportöör. – (MT) Ka mina kuulasin tähelepanelikult kõike öeldut ja, kui peaksin antud olulisest arutelust järelduse tegema, oleks see, et me kõik nõustume, et peame kasutama iga võimalikku vahendit maksudest kõrvalehoidmise ja eri liiki pettustega võitlemiseks, mis eri riikides aset leiavad. Peame selle saavutama selliste meetmetega, nagu need, mis täna välja pakuti, kahjustamata kaubandussektorit – iseäranis VKEsid – ja suurendamata bürokraatiat. Vastupidi, soovitan, et peame jätkama bürokraatliku asjaajamise vähendamist valdkondades, mis tihti kaubandussektorit takistavad.

Peame tagama, et me ei karistaks ausaid kodanikke, kes tasuvad makse mitte ei hoia nendest kõrvale. See kehtib samuti nende kohta ettevõtlussektoris; need, kes tegelevad piiriülese kaubandusega, ja need, kes maksudest kõrvale ei hoia ja ei ole seetõttu kurjategijad.

Seetõttu tugevdame minu arvates antud ettepanekutega heitkogustega kauplemise süsteemi ja sellega seotud maksete tõsiseltvõetavust. Samas, nagu välja olete toonud, on meil tarvis vähendada ausate ärimeeste halduskoormust, ja pealegi tagame, et parlamenti teavitataks pidevalt terve kasutuselevõtu protsessi vältel tagasipööratud maksustamismehhanismist.

Nagu kaasparlamendiliikmedki, arvan, et peaksin tänama volinikku nende viimaste aastatega tehtud kogu töö eest. Austatud volinik, ilmselgelt ei ole me alati ühte meelt olnud, ent kui vaatame tagasi maksusektorile, siis minu arvates on meil täna õiglasem ja tõhusam süsteem kodanike, nimelt Euroopa Liidu kodanike jaoks.

  Leonardo Domenici, raportöör. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Sooviksin avaldada tänu kommentaaride eest meie raportite, kollektiivse jõupingutuse viljade, kohta. Loodan, et antud kommentaarid on Euroopa Parlamendi positiivse hääletuse hea enne.

Minu arvates – nagu ütlesid ka Theodor Stolojan ja David Casa – väärivad meie raportid toetust, isegi kui seda ainult meie kaaskodanike pärast: ausad maksumaksjad, kes esmajärjekorras pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise tõttu kannavad. Eesmärk on panna maksma kõik, nii et igal üksikisikul oleks vähem maksta.

Sooviksin teha vaid kaks märkust. Astrid Lulling võttis arutelu alguses sõna maksukolonoskoopia osas. Tean omast käes, et kolonoskoopia ei ole meeldiv läbivaatus, ehkki see võib inimeste tervisele väga kasulik olla. Maksude vallas on selle vältimiseks väga lihtne moodus: lihtsalt mitte varjata, peita oma tulu ja oma seaduslikest kohustustest mitte kõrvale hoida.

Teine märkus on, et on õige alati muret tunda, kuidas riigi raha kulutatakse, kuid et samuti on õige seda teha, kui valitsused on sunnitud riigi raha kasutama päästmaks meie pankade finantsasutusi, kes nende rahaga spekuleerinud on.

  Juhataja. – Ühine arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 10. veebruaril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Käibemaksupettused on kriminaaltegevus, millel on tohutu mõju eelarvetele. Arvestades, et keelatud tagastuse süsteeme kasutatakse kõikides liikmesriikides, ei ole Rumeenia erandiks (näiteks nn karussellpettused).

Mõnedes liikmesriikides, sealhulgas Rumeenias, rakendatud tagasipööratud maksustamismehhanism on toiminud väga hästi. Ent samuti oli vajalik kohandada käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ praegusele olukorrale, et hoida ebaseaduslike (fiktiivsel ekspordil rajanevat liiki) käibemaksu tagastamise süsteemide riski absoluutsel miinimumtasemel. Just seepärast ongi tagasipööratud maksustamismehhanismi rakendamine kõrge maksupettuste riskiga toodete puhul töökindel menetlus, millel on positiivne üldine mõju eelarvele, ehkki taolise maksu alustelt tehingutelt koguneva käibemaksu tasumine riigi eelarvesse on viivitusega.

Kokkuvõtteks, kui valikuteks on käibemaksu laekumine alles majandustsükli lõpus, kui valmis toode või teenus lõppkasutajani jõuab ja ebaseaduslike käibemaksutagastustega seotud pettuste vältimine, on õige valik esimene. Ideaalstsenaarium oleks, et tagasipööratud maksustamismehhanismi rakendataks reegli, mitte erandina. Ent samm tuleks astuda pärast eelarvele avalduva mõju süvaanalüüsi.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Soovin tõstatada lihtsalt ühe konkreetse momendi liikmesriikide maksustamiskoostöö osas. Tegemist oli suure tundliku küsimusega Iirimaa Lissaboni lepingu referendumi kampaania ajal. Soovin juhtida oma kolleegidele parlamendis tähelepanu ettevaatlikkusele. Liikmesriikide koostöö on liidu alus, ent see koostöö on rajanenud alati vastastikusel nõusolekul. See, mille suhtes maksustamise valdkonnas ettevaatlikud olema peame, on mõnede liikmesriikide vajaduste mittearvestamine. Mõnedel riikidel on tarvis eeskirju teisiti rakendada. Kui riik on näiteks saar või suure elanikkonnata, kes suurt toimivat turgu toetaks, on sellel tarvis kasutada iga enda käsutuses olevat eelist investeeringute kohale meelitamiseks. Kutsun kolleege seda antud asjas ettepanekuid tehes silmas pidama. Ettepanekud ei peaks segama subsidiaarsust. Igasuguste ettepanekute puhul on tarvis liikmesriikide heakskiitu. Tegemist on arutelu olulise elemendiga

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. – (RO) Täna arutatavad maksudega seotud algatused etendavad iseäranis olulist rolli võitluses piiriüleste maksupettuste ja kõrvalehoidmisega, probleemidega, millel on oluline poliitiline tahk ja tõsised tagajärjed liikmesriikide eelarvetele. Heade maksuhaldustavade edendamine nõuab meetmeid ELi tasandil ja väljaspool ning lisaks ka kõikides liikmesriikides. Meil on tarvis tugevaid meetmeid, lihtsaid läbipaistvaid seadusi ning sellest tulenevalt vähem bürokraatiat. Viimasena, ent mitte kõige vähem, on meil vaja tagada, et kodanikel oleks juurdepääs abile.

Meetmed, nagu läbipaistvuse tagamine, teabevahetus kõikidel tasanditel, liikmesriikidele osutatava abi täiustamine, tulemusliku piiriülese koostöö rajamine ning õiglane maksukonkurents, on olulised eesmärgid, eriti nüüd, praeguse finantskriisi ajal, kui oleme kõik näinud, kui oluline on maksusüsteemi jätkusuutlikkus. Liikmesriigid, kellel on head maksuhaldustavad, on suutnud reageerida majanduskriisile palju kiiremini ja tulemuslikumalt.

Tervitan komisjoni initsiatiivi ja raportööride tehtud tööd. Minu arvates on olemas poliitiline soov edendada häid maksuhaldustavasid. Ent meil on tarvis tagada, et antud ettepanekud on enam kui lihtsalt poliitilised heliefektid ning astuda võimalikult kiiresti samme nende rakendamiseks.

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult. – (NL) Austatud juhataja! Maksuametid seisavad ülelimastunud ja tervenisti digitaalses maailmas vastamisi väljakutsega. Maksu- ja sotsiaalsete pettuste avastamine on keerukas isegi siseturul. Enamgi, maksuametite piiriülest halduskoostööd käsitlevate kehtivate Euroopa õigusaktide puudumine on problemaatiline. Seetõttu väärib iga liikmesriigi jaoks maksustamise kontaktasutuse asutamine meie toetust. Hetkel võtavad maksuteabe jagamise nõuded nii kaua aega, et maksuametid tihti lihtsalt otsustavad mitte teavet oodata. Komisjoni väljapakutud automaatse teabevahetuse variant pälvib minu toetuse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see liikmesriikidel makse tõhusamalt sisse nõuda, mis kriisiaegadel on ainult õiglane ning mitte mingil juhul õiglus. Teiseks tähendab see ettevõtjate võrdset kohtlemist siseturul. Maksuteabe vahetuse vastastikususe põhimõte on samuti kooskõlas OECDi ja G-20 sees kehtivate lepetega. Tegemist on ühemõttelise sõnumiga, mida ka Belgia Kontrollikoda – õigesti – veel hiljuti tungivalt väljendas. Seetõttu toetan veendunult Magdalena Alvarese raportit.