Istungi stenogramm

Kolmapäev, 10. veebruar 2010 - Strasbourg

8. Horvaatia 2009. aasta eduaruanne – endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2009. aasta eduaruanne – Türgi 2009. aasta eduaruanne (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu nõukogu ja komisjoni avalduste üle järgmistes küsimustes:

– Horvaatia 2009. aasta eduaruanne [2009/2767(RSP)];

– endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2009. aasta eduaruanne [2009/2768(RSP)];

– Türgi 2009. aasta eduaruanne [2009/2769(RSP)].

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Sooviksin alustuseks kinnitada nõukogu eesistuja kindlat pühendumist Euroopa Liidu laienemisele. Järgime oma töös selles küsimuses 2006. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud uut konsensust laienemise kohta ning nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi, millele Euroopa Ülemkogu samuti oma heakskiidu andis.

Nagu on rõhutatud selle täiskogu resolutsioonis, mida me nüüd arutama hakkame, on käesoleva aasta esimene pool äärmiselt oluline Horvaatiaga peetavate läbirääkimiste jaoks. Nendega on jõutud lõppfaasi, kuid paljugi on veel teha, enne kui jõuame rahuldava tulemuseni. Peame käsitlema selliseid keerulisi peatükke nagu konkurents, kalandus, kohtusüsteem ja põhiõigused, keskkond ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Lisaks peame ajutiselt sulgema mõned finantsmõjudega peatükid.

Seepärast ootab meid ees palju tööd. Uus volinik Štefan Füle, kes on minu endine kolleeg ajast, mil olin Euroopa minister – ning ma sooviksin teda tervitada ja õnnitleda ametisse nimetamise puhul –, saab olema Horvaatia puhul laienemisküsimusega väga hõivatud, sest me kavatseme juba järgmisel nädalal korraldada ministrite tasandil esimese valitsustevahelise konverentsi, et avada kalanduse ja keskkonna peatükid, mis on kaks väga olulist peatükki ja, nagu te võite ette kujutada, nõuavad need ääretult suurt tööd ja pühendumist.

Lubage mul meelde tuletada järeldusi Horvaatia kohta, mille nõukogu võttis vastu detsembris. Loomulikult te teate neid järeldusi, kuid ma sooviksin rõhutada mõningaid punkte. Nõukogu kiitis Horvaatiat viimastel aastatel tehtud märkimisväärsete jõupingutuste ja üldiste suurte edusammude eest. Lisaks osutas ta mitmele finantsmeetmele seoses Horvaatia ühinemisläbirääkimistega ning märkis, et läbirääkimistega jõutakse lõppfaasi.

Nõukogu rõhutas, et tuginedes juba saavutatud edule, peab Horvaatia ikka veel märkimisväärselt parandama põhivaldkondi, näiteks kohtusüsteemi, avalikku haldust ning võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Lisaks peab ta tagama vähemuste hulka kuuluvate isikute õigused, sealhulgas põgenike tagasipöördumise ja sõjakurjategijate üle kohtumõistmise, et veenvalt tõestada oma tegevust neis valdkondades.

Lisaks nimetas nõukogu Horvaatia koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, kuigi nõukogu leidis, et vajalikud on täiendavad edusammud. Usume, et suudame selles valdkonnas saavutada enamat.

Loomulikult tervitasime ka Horvaatia ja Sloveenia vahel piirivaidluse lahendamiseks sõlmitud kokkulepet vahekohtu kasutamise kohta. Kokkulepe allkirjastati 4. novembril Stockholmis ning Horvaatia parlament ratifitseeris selle 20. novembril. Nõukogu julgustas Horvaatiat tuginema juba tehtule, et lahendada kõik kahepoolsed lahendamata küsimused, eelkõige piirivaidlused.

Nõukogu tervitas ka asjaolu, et detsembris, st natuke enam kui kuu aega tagasi, loodi töörühm, mille eesmärk on ette valmistada Horvaatia ühinemislepingu eelnõu. Lõpetuseks on riigi lõplikuks integratsiooniks ELiga valmistumisel äärmiselt oluline läbivaadatud ühinemispartnerluse rakendamine. Nagu ma juba ütlesin, ootab meid ees suur hulk tööd.

Kuna tegemist on ühise aruteluga Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Türgi üle, sooviksin märkida, et Lääne-Balkani riigid on üks Euroopa Liidu peamisi prioriteete. Stabiilsus selles piirkonnas on meile eluliselt tähtis ning 2010. aastal saame selle piirkonna muutumisel näha mitmeid verstaposte: edusammud ühinemise taotlemisel – nagu me just arutasime –, värske hoog stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute võrgustikule, tihedam regionaalne koostöö ning edusammud liberaalsema viisarežiimi suunas.

Teame, et liiduga ühinemise väljavaade – mida me nimetame Lääne-Balkani riikide Euroopa väljavaateks – on kõige tähtsam stabiilsuse ja reformi tagamise võimalus neis riikides. Tegemist on kahtlemata väljavaatega, tõelise väljavaatega, kuid mitte automaatse õigusega.

Liikudes edasi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi juurde, sooviksin alustuseks esitada kokkuvõtte riigi üldisest olukorrast ning viitan Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mille raportöör oli Zoran Thaler. Resolutsioonis antakse väga hea ülevaade dünaamilisest olukorrast, mis on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi jaoks täis võimalusi. Selles rõhutatakse paljusid riigi ees seisvaid ülesandeid: õigusaktide laialdane mittejärgimine, korruptsioon, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo soovituste rakendamine, rahaliste vahendite eraldamine mõjusale detsentraliseerimisele, juurdepääs õigusemõistmisele, naiste suurem osalemine poliitikas, toetus tsiviilühiskonna organisatsioonidele, püsivalt kõrge töötus, keskkonnaprobleemid jne.

Resolutsioonis rõhutatakse läbirääkimiste avamise ajakava olemasolu tähtsust ning samuti seda, kui oluline on ühine soov leida võimalikult kiiresti vastuvõetav lahendus riigi nime küsimusele, mille üle käivad praegu vaidlused Kreekaga.

Sooviksin esitada mõned märkused sündmuste kohta, millele te oma resolutsioonis olete osutanud, näiteks kohalikud valimised märtsis ja aprillis – mida OSCE pidas kehtestatud standarditele vastavaks – ning 2009. aasta juulis toimunud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kuues kohtumine, mille käigus me jõudsime järeldusele ja mis näitasid, et riik täidab tõesti oma kohustusi, mille ta oli selle lepingu alusel võtnud. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on jätkanud tööd suhetega Euroopa Liiduga ning seepärast märkis Euroopa Komisjon, et riik on teinud tõelisi edusamme, ning soovitas avada ühinemisläbirääkimised.

Nõukogu tunnistas eelmise aasta detsembri järeldustes komisjoni osutatud edusamme ning nõustus küsimust järgnevatel kuudel uuesti arutama. Nagu te teate, on Euroopa Parlament võtnud need nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldused teadmiseks.

Lisaks hakkas 19. detsembril endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanike suhtes kehtima viisavabadus kooskõlas Schengeni süsteemiga.

Peaksime nimetama ka mõnda konkreetset punkti seoses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga: rahvustevahelised suhted, erimeelsused Makedoonia slaavlaste vahel riigi vanameelsuse üle ning erimeelsused arvamustes suhete üle naaberriikidega. Kõiki neid teemasid kajastatakse Euroopa Parlamendi resolutsiooni eri osades.

Kokkuvõttes sooviksin öelda, et mõni küsimus nõuab suurt tähelepanu, mitte ainult pelgalt õigusaktide vastuvõtmist ja kohaldamist; mõni küsimus jääb Ohridi raamlepingu kohaldamisalasse, mõni on puhtalt riigisisene küsimus ning mõni seotud naaberriikidega.

Euroopa institutsioonid usuvad, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tulevik sisaldab Euroopa Liidu liikmesust ning et see tuleb saavutada täieliku riigisisese integratsiooni kaudu kooskõlas Ohridi raamlepinguga. See on see, mida Euroopa Liit usub praegu ja ka tulevikus.

Lõpetuseks sooviksin kasutada võimalust käsitleda lähemalt Türgi läbirääkimiste olukorda ning esitada eesistujariigi Hispaania kava selles tähtsas laienemisküsimuses.

On tähtis – ning ma soovin seda juba alguses rõhutada –, et me jätkaksime läbirääkimisi Türgiga ja teeksime seda plaanipäraselt. Varasemate eesistujariikide tööle tuginedes loodame veenda kõiki vajaduses jätkata võimaluse korral seda protsessi.

Läbirääkimistega on jõutud faasi, mida võiks kirjeldada mõnevõrra komplitseeritud või problemaatilisena ning mis nõuab, et Türgi kahekordistaks jõupingutusi kehtestatud tingimuste täitmiseks. Meid ootab ees hulk tehniliselt raskeid läbirääkimispeatükke. On siiski oluline – ning ma soovin ka seda juba alguses rõhutada –, et Türgi teeks edusamme Euroopa Liitu käsitlevates reformides.

Nagu uus volinik väga hästi teab, keskendub tehniline töö praegu neljale läbirääkimiste peatükile: riigihanked; konkurents; toiduohutus ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika ning sotsiaalpoliitika ja tööhõive. Peame rõhutama, et energeetikapeatükk on samuti tähtis ning see on muutunud eriti oluliseks pärast Nabucco kokkuleppe allkirjastamist.

Viimasel osaistungjärgul arutles Euroopa Parlament Türgi ja eelkõige riigi demokratiseerimise üle. Valitseb vastuolu ühelt poolt demokraatliku algatuse protsessi, nagu Türgi valitsus seda nimetab, ja teiselt poolt mõne murettegeva otsuse vahel, nagu näiteks põhiseaduskohtu hiljutine otsus partei keelustamise kohta, mida ka siin resolutsioonis on mainitud ning mis on väga tundlik teema.

Tehtud edusammudele vaatamata on seepärast selleks, et Türgi täidaks täielikult Kopenhaageni kriteeriumid, vajalikud täiendavad jõupingutused mitmes valdkonnas, mis hõlmavad kõikide usukogukondade väljendusvabadust, pressivabadust ja usuvabadust nii õigusaktides kui ka praktikas, omandiõiguse austamist, ametiühingute õigusi, vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, tsiviiljärelevalvet sõjavae üle, naiste ja laste õigusi ning diskrimineerimisvastaseid ja soolise võrdõiguslikkuse meetmeid. Seda on selgesõnaliselt käsitletud nii Euroopa Parlamendi resolutsioonis kui ka nõukogu 8. detsembri järeldustes.

Sooviksin mainida veel mõnda nõukogu järelduste aspekti. Näiteks rõhutas nõukogu, et Türgi peab pühenduma jäägitult headele naabrussuhetele ja vaidluste rahumeelsele lahendamisele kooskõlas ÜRO hartaga, paludes vajaduse korral abi Rahvusvaheliselt Kohtult. Seetõttu kutsus Euroopa Liit Türgit – nagu me oleme seda teinud ka Türgiga peetavate kahepoolsete kohtumiste käigus – vältima mis tahes ähvardusi, lahkhelisid või tegevust, mis võiks ohustada heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist.

Samuti väljendas nõukogu sügavat kahetsust, et Türgi ei ole veel rakendanud assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli, nn Ankara protokolli, ega ole teinud piisavalt edusamme, et normaliseerida oma suhted Küprose Vabariigiga.

2010. aasta esimesel poolel on meil Türgi assotsiatsiooninõukogus ja assotsiatsioonikomitees võimalik hinnata meie suhete arengut; see on hea võimalus käsitleda olulisi probleeme, näiteks poliitilised kriteeriumid, riigi õigusaktide kohandamisel tehtud edusammud ning Euroopa Liidu õigustiku rakendamine.

Lisaks oleme kavandanud mitu poliitilist dialoogi võimaldavat kohtumist ministrite tasandil ja poliitikakujundajate vahel, mis annab meile võimaluse vaadelda meie suhteid laiemas rahvusvahelises kontekstis. Seoses sellega ootab nõukogu, et Türgi toetaks vastavalt asjakohastele ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidele ja kooskõlas liidu aluspõhimõtetega ÜRO raames käimasolevaid läbirääkimisi küsimuses, millele ma just osutasin, nimelt seoses Küprose probleemiga.

Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ootan huviga teie seisukohti ning vastan kõigile teie märkustele või küsimustele, mille soovite mulle esitada.

  Juhataja. - Annan nüüd sõna volinik Fülele. Ühtlasi soovin teda õnnitleda, sest ta on ametis esimest päeva.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Alustuseks on mul hea meel, et minu esimene ametlik ülesanne pärast mõni tund tagasi aset leidnud ametisse asumist on siin, Euroopa Parlamendis. Lisaks pean seda suurepäraseks sündmuste käiguks, et esimene arutelu selles täiskogus uue komisjoniga toimub just laienemise küsimuses. Kolmandaks on mul hea meel selle üle, et Euroopa Parlament väljendas kolmes raportis suurt toetust laienemisele.

Resolutsioonid annavad tunnistust Euroopa Parlamendi pühendumusest Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Türgi ühinemisvõimalustele. See on kindel märk, et laienemine kuulub jätkuvalt Euroopa Parlamendi prioriteetide hulka, ning mina koos oma kolleegidega teen omalt poolt kõik, et seda edulugu jätkata. Olen väga rõõmus, et minu sõber riigisekretär López Garrido kinnitas just nõukogu ja selle eesistujariigi täit toetust sellele protsessile.

Horvaatia puhul hindan ma Euroopa Parlamendi õiglast ja tasakaalustatud aruannet ning soovin tänada raportöör Hannes Swobodat. Aruandes rõhutatakse Horvaatia edusamme ühinemiskriteeriumide täitmisel, kuid tunnistatakse samas jõupingutusi, mis on siiski veel läbirääkimiste lõpetamiseks vajalikud. Seega kinnitab teie aruanne veel kord sõnumit ning toetab komisjoni tööd. Lubage mul rõhutada, et läbirääkimiste lõpetamine 2010. aastal on võimalik, kui Horvaatia suudab täita kõik olulised eesmärgid. Seega on nüüd ilmselgelt Horvaatia kord tegutseda.

Horvaatia on viimastel aastatel kõvasti arenenud, kuid lahendamist vajavad veel mitu olulist probleemi. Selles oleme ühel meelel. Horvaatia peab keskenduma eelkõige oma kohtusüsteemi ja avaliku halduse täiendavale reformile, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, vähemuste õiguste austamisele, sealhulgas põgenike tagasipöördumisele, aga ka sõjakohtu istungitele ja täielikule koostööle endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Meid muudavad positiivseks hiljuti korruptsiooniga võitlemisel tehtud edusammud. Loodame, et eksimuste uurimisega kaasnevad konkreetsed tulemused. Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga tehtava koostöö suhtes kinnitas peaprokurör Brammertz, et koostööd ei tehta ikka veel täiel määral. Ta tunnistas siiski hiljuti astutud positiivseid samme, näiteks sellise rakkerühma loomine, mille eesmärk on muuta uurimine tulemuslikumaks. Loodan, et rakkerühma töö kannab peagi konkreetseid vilju. Lõpetuseks, 2009. aasta novembris Sloveenia ja Horvaatia vahel kahepoolsete piiriküsimuste lahendamiseks allkirjastatud kokkulepe vahekohtu kasutamise kohta on muutnud läbirääkimisteprotsessi aktiivsemaks, mida peaks Horvaatia saama minu arvates ära kasutada, suurendades oma püüdlusi veel lahendamata küsimustele vastuste leidmisel.

Endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile oli 2009. aasta reformiprotsessi mõttes hea. Tänu kõikide peamiste poliitiliste jõudude konsensusele suutis riik saavutada edu põhivaldkondades. Ta saavutas viisavabaduse ning komisjon sai teha ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. Mul on rõõm näha, et Euroopa Parlament ja komisjon on üksmeelel läbirääkimiste alustamise suhtes, nagu väljendati ka Thaleri konstruktiivses ja tulevikku vaatavas aruandes. Nüüd on riigi ülesanne säilitada reformitempot.

Kuigi riik täitis poliitilised kriteeriumid, on ikkagi veel palju teha. Edu tagamiseks on äärmiselt oluline ühine arusaam tulevikust ning tulemuslik poliitiline dialoog poliitiliste jõudude vahel. Jätkuvalt on vaja teha jõupingutusi eelkõige selleks, et täielikult rakendada Ohridi raamleping ning parandada rahvustevahelisi suhteid, tagada õigusriik ja sõltumatu kohtusüsteem ning tuua edukalt kohtu ette kõrgetasemelised korruptsioonijuhtumid.

Majanduskriis ei ole jätnud riiki puutumata. Kahjuks oli riigis juba enne üks kõrgemaid töötuse määrasid Euroopas. Nüüd on rohkem kui kunagi varem vaja mõistlikku makromajanduslikku juhtimist ja aktiivseid tööturumeetmeid, et töötust ohjata ja seejärel vähendada.

Nagu teie olen ka mina veendunud, et ühinemisläbirääkimiste alustamine on võtmeks riigi reformitempo säilitamisel. Samavõrra oluline on asjaolu, et see suurendab laiema piirkonna Euroopa väljavaadet. Seepärast on see Euroopa Liidu strateegilistes huvides. Selle sõnumi edastan ma liikmesriikidele ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, et protsessiga jätkata.

Türgi puhul sooviksin tänada raportöör Ria Oomen-Ruijteni järjepidevate jõupingutuste eest saavutada Türgit käsitlevas aruandes õiglane ja tasakaalus lähenemine. Komisjon on jätkuvalt pühendunud Türgi ühinemisprotsessile, sest see protsess aitab suuresti kaasa poliitilisele ja majandusreformile.

Kõige olulisemaks jääb töö poliitiliste kriteeriumidega ning seda eelkõige seoses põhivabadustega. Viimastel aastatel on läbi viidud mitmeid põhjapanevaid reforme. Mõni neist näis paar aastat tagasi peaaegu võimatuna. Eelmisel nädalal tühistati turvaprotokoll, mis lubas sõjaväel julgeolekuohtude korral loata sekkuda. See on põhjapanev saavutus tsiviilsektori ja sõjalise sektori vahelistes suhtes. Kavatseme põhjalikult jälgida selle rahusobituse raames võetavaid järelmeetmeid. Samuti on paljutõotavad sõltumatu inimõiguste institutsiooni loova seaduse eelnõu esitamine ning kauaoodatud korruptsioonivastase strateegia esitamine, mille Türgi valitsus võttis põhimõtteliselt vastu 21. jaanuaril.

Jätkame valitsuse algatatud demokraatliku avanemise toetamist. Selle algatuse eduks on vaja kõikide poliitiliste jõudude ja ühiskonnasegmentide osalus ja toetus. Komisjon on siiski mures, sest põhiseaduskohus otsustas lõpetada kurde toetava partei (Demokraatliku Ühiskonna Partei, DTP) tegevuse parlamendis. Samuti on meil kahju detsembri lõpus riigi kaguosas toimunud arreteerimiste pärast. Mõistame hukka samal ajal toimunud terrorirünnakud. Ükski neist arengutest ei soodusta tegelikult demokraatliku avanemise edukat läbiviimist.

  Hannes Swoboda, esitaja. – (DE) Lugupeetud juhataja, esiteks sooviksin ma tänada nõukogu ja hr Fület avalduste eest eelkõige Horvaatia kohta. Need avaldused näitavad, et nii nõukogul kui ka komisjonil jagub otsustavust viia see protsess lõpule niipea kui võimalik. Ka mina nõustun volinik Fülega, et vajalikku head tahet ja asjakohast poliitikat silmas pidades on võimalik läbirääkimised Horvaatiaga lõpetada sel aastal. Loomulikult vastutab ka Horvaatia eelkõige otsustavate sammude võtmise eest.

Sooviksin praegu öelda, et Horvaatia on teinud märkimisväärseid edusamme ning seda eelkõige viimastel kuudel ja seoses korruptsiooniga. Horvaatia on näidanud, et keegi ei jää seadustest väljapoole ega ole vabastatud korruptsioonivastastest meetmetest. See edastab olulise sõnumi. Lisaks on Horvaatia jõudnud kokkuleppele Sloveeniaga ning ratifitseerinud selle kokkuleppe parlamendis suhteliselt kiiresti, mis näitab laiapõhjalist pühendumist vajalike nõuete täitmisele. Loodan, et sama asi juhtub peagi ka Sloveenias. Olen veendunud, et Sloveenia valitsus toetab kokkulepet täiel määral, ning ma loodan, et riigisisesed poliitilised probleemid lahendatakse peagi ja kokkulepe ratifitseeritakse.

Siiski on veel vaja teha tööd. Juba on öeldud, et korruptsioonivastane võitlus on tähtis element. Olukord ei muutu siiski üleöö. Selles valdkonnas on palju lahendamata küsimusi, kuid olen kindel, et valitsus ja asjakohased riiklikud organid soovivad jätkata seda võitlust, kasutamata seejuures poliitilist mõju.

Kohtusüsteemi reform ei ole pelgalt korruptsiooniga võitlemine, vaid hõlmab ka paljusid teisi küsimusi, näiteks kohtunike koolitamist. Horvaatia peab astuma mitmeid samme, et luua kaasaegne kohtusüsteem, ning ma loodan, et see juhtub varsti.

Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga tehtava koostöö puhul kirjeldas volinik Füle olukorda täpselt ja kompleksselt. Härra Brammertz on välisasjade komisjonile kinnitanud, et paljugi on juba ära tehtud. Kindral Gotovina vastu algatatud menetluses on vaja vaid leida mõned dokumendid, kuid härra Brammertz isiklikult ütles, et ta ei tea, kas need dokumendid on veel alles või on need juba hävitatud. Võib-olla ei olnud mõnda neist kunagi olemaski. Sellest olenemata loodan, et Horvaatia teeb selles suhtes kõik endast oleneva. Soovin, et volinik Füle nimetatud rakkerühmale pakuksid laialdast tuge teiste riikide eksperdid, andmata samas automaatselt eelnevat heakskiitu Horvaatia tehtud jõupingutustele. Usun siiski, et selles valdkonnas on juba saavutatud märkimisväärset edu. Loodan, et mõned üksikud problemaatilised küsimused saavad järgmistel nädalatel või kuudel lahendatud, et veenda härra Brammertzit, et temaga tehakse täielikku koostööd.

Ka põgenike tagasipöördumise või riigisiseselt ümberasustatud isikute küsimuses on juba väga palju ära tehtud. Üksikasjade tasandil on siiski mõned probleemid, mida on suhteliselt raske lahendada. Kui inimesed on põgenenud majadest, mis neile ei kuulunud ja kus nad olid üürnikud, näiteks endises Jugoslaavias olnud sotsiaalmajadest, on keeruline korraldada nende tagasipöördumist ja tagada, et neil oleks jälle kodu. Kuigi paljud inimesed soovivad põhimõtteliselt tagasi pöörduda, ei pruugi majanduskriisi ja töötuse tõttu olla nende massiline tagasipöördumine kõrge töötuse määraga piirkondadesse tegelikult otstarbekas.

On tõsi, et selles valdkonnas on juba saavutatud märkimisväärset edu. Olen veendunud, et praegune valitsus, ning ma loodan ka, et opositsioon, teeb viimaste sammude astumiseks koostööd. Viimastel kuudel on Horvaatias üha selgemaks saanud, et ühine lähenemine Euroopa küsimustele on otsustav tegur. Peab olema laiapõhjaline soov lahendada veel allesolevad probleemid ning sisemistele erimeelsustele vaatamata teha selgeks, et tee viib Euroopasse ja et Horvaatia peab sinna jõudma võimalikult kiiresti.

(Aplaus)

  Zoran Thaler, esitaja. – (SL) 2009. aasta oli endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kui kandidaatriigile hea aasta. Seda on kinnitanud Euroopa Liidu Komisjon ja kaks eesistujariiki – kõigepealt Rootsi ja nüüd ka Hispaania. Ja seda olen ka mina oma raporti projektis öelnud.

Skopjes asuvad ametiasutused on ühinemispartnerluse põhiprioriteete – mida üldiselt teatakse kui mõõtemärke – käsitlenud ja need täitnud. Teiseks, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik oli piirkonnas esimene riik, kes täitis kõik viisavabastuse nõuded. Ta tegi seda eelmise aasta juuliks ning viisavabadus jõustus 19. detsembril. Riik on lahendanud piirivaidluse Kosovoga ning teinud edukat koostööd selliste piirkondlike algatuste suhtes nagu Kesk-Euroopa vabakaubandusleping (CEFTA) ja Kagu-Euroopa koostööprotsess. Lisaks on tehtud edukat koostööd Haagis asuva endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Eelmisel nädalal kiitis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlament heaks resolutsiooni Srebrenica kohta.

Mida me soovime kõnealuse resolutsiooniga ja minu aruandega endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edusammude kohta parlamendis saavutada? Ennekõike soovime aidata. Me soovime aidata endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil liikuda edasi stabiilsuse teel Euroopa Liidu suunas. Peaksime meeles pidama, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik oli ainus endise Jugoslaavia vabariik, kellel õnnestus vältida Miloševići sõdasid.

Teiseks tahame aidata kaasliikmesriiki Kreekat ja seeläbi ka Euroopa Liitu tervikuna, sest me ei tohi unustada, et iga riik kasvab jõudsalt ainult sel määral, mil teevad seda tema naaberriigid. See on empiiriline tõsiasi, mida on võimalik tõestada. Seepärast kutsun üles meie sõpru Kreekas püüdma lahendada see probleem Skopjes asuva valitsusega ning muutma oma hoiakut põhjaosa piiride suhtes leebemaks. Kutsun Kreekat üles olema Balkani riikide tõeline, õiglane ja salliv juht, mentor ja sponsor. Tänapäeva Balkani riigid vajavad seda.

Seoses sellega sooviksin eriti tervitada algatust „Agenda 2014”, mille valmistas ette Papandreou uus Kreeka valitsus. Kiidusõnad selle algatuse eest! Toetan Kreekat täielikult. Tehkem kõik selle eesmärgi saavutamiseks. Näidakem üles solidaarsust nii meie kaasliikmesriigi Kreekaga kui ka endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga. Solidaarsus peab olema vastastikune.

Me ei tohi unustada, et Balkani riigid on kui jalgrattasõit. Seni, kuni ratas liigub ja väntab muudkui edasi, on kõik enam-vähem hästi, kuid kui see peaks peatuma, kui tekib takistus või kui satutakse ummikusse, siis me kukume; meie kõik. Kui peatuksime praegu, siis rahu, stabiilsus, julgeolek ja sotsiaalne ühtekuuluvus laguneksid.

Kokkuvõtteks lubage mul rõhutada veel ühte asjaolu. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on olnud kandidaatriik alates 2005. aastast. Me kõik peame olema teadlikud oma otsuste või nende mittelangetamise tagajärgedest. Kui külastan Skopjet, selgitan neile alati, et nad vastutavad lahenduse leidmise eest oma naabri Kreekaga.

Pöördugem siinkohal Skopjes, Ateenas ja Sofias asuvate ametiasutuste ning ka eesistujariigi Hispaania, volinik Füle, välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ning Euroopa Parlamendi poole palvega: lubage meil vastavalt igaühe võimalustele teha kõik, et aidata kaasa selle probleemi lahendamisele. Just nii suudame luua teistsugused ja paremad Balkani riigid võrreldes viimasel 20 aastal nähtuga.

  Ria Oomen-Ruijten, esitaja. – (NL) Lubage mul alustuseks tervitada soojalt volinik Fület: õnnitlen teid ametissenimetamise puhul ning ootan kannatamatult kindlapõhjalist koostööd teiega.

Lugupeetud juhataja! Sooviksin tänada kõiki oma kaasparlamendiliikmeid, kelle konstruktiivne abi aruande koostamisel on teinud võimalikuks konsensuse saavutamise enamikus valdkondades. Samuti sooviksin rõhutada, et minu eesmärk selle parlamendi raportöörina on luua olukord, kus me edastaksime selgesõnalise, tasakaalustatud ja ladusa sõnumi. Usun, et suudame seda vaid juhul, kui saavutame enamuse heakskiidu.

Tegelikult on mul Türgile kolm sõnumit. Esiteks, ja nii algab ka raport, avalik arutelu, seejärel põhiseadus ning õigusaktide jõustamine. Alustan avaliku aruteluga, demokraatliku avanemisega. Täiesti objektiivsest vaatepunktist me tervitame laiapõhjalist arutelu, mille Türgi valitsus algatas eelmisel aastal seoses kurdide ja aleviitide õigustega, sõjaväe rolliga jne.

Lugupeetud juhataja! Eelmise aasta detsembris põhiseaduskohtus langetatud otsus kinnitas siiski, et terrorirünnakud toimuvad jälle. Leidis aset Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) liikmete arreteerimislaine ning Türgi parlamendiliikmeid varitseb ikka veel arreteerimisoht. Alates suvest toimunud avatud ja positiivne arutelu paistab seega enneaegselt lõpule jõudvat. Austatud juhataja! Rahva esindajana austan ma loomulikult seaduslikke otsuseid, kuid mõistan ka seda, et põhiseaduskohus on erakondade keelustamisega öelnud, et Türgi peaks nüüd entusiastlikult lähtuma sellest, mida Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjon on öelnud. Sel juhul palun Türgil seda teha eesmärgiga tagada, et selline õnnetu olukord ei tekiks uuesti.

Lugupeetud juhataja! See toob mind järgmise kohtuotsuse juurde, nimelt selle otsuse juurde, millega tühistati sõjaväekohtu jurisdiktsiooni piiranud seadus. Parlamendiliikmetena ei ole meil õigust otsust kritiseerida, kuid see näitab taas kord, et nende otsuste aluseks olev põhiseadus on puudulik selles mõttes, et – ja ma püüan seda sõnastada ettevaatlikult – igal juhul võimaldab see langetada selliseid otsuseid. Seepärast nõuame taas kord, et Türgi esitaks viivitamata oma põhiseaduse läbivaadatud versiooni, sest see on üks asi, mis võib tuua kaasa Türgi ühiskonna uuendamiseks nii vajalikud tegelikud reformid.

Lugupeetud juhataja! Minu kolmas põhimõtteline punkt käsitleb vastuvõetud õigusaktide rakendamist ja jõustamist. Naiste õiguste, usuvabaduse ja kriminaalkurjategijate väärkohtlemise valdkonnas tuleb kehtestatud standardeid järgida kogu Türgis. Austatud juhataja! Seepärast kutsun ma üles pöörama jõustamisele täiendavat tähelepanu.

Asun nüüd muudatuste juurde. Küprose küsimuses püüdsin jõuda variraportööriga selgele ja laiapõhjalisele kompromissile. Türgi peab teadma, et lisaprotokoll, mille suhtes kokkulepe saavutati, tuleb viivitamata vastu võtta. Punktis 34 olen kutsunud kõiki osapooli tagama, et Küprose jaotamise suhtes jõutakse lahenduseni. Seega selle punktiga palun ma konkreetselt, et Türgi edastaks positiivseid signaale.

Lugupeetud juhataja! Uues punktis 48 rõhutame, et mõlemat juhti tuleb julgustada, et neil oleks vaprust jõuda saare suhtes peagi lahenduseni. See on äärmiselt vajalik. Ütleksin proua Cornelissenile, et kuigi teie muudatus naistevastase vägivalla kohta on tõenäoliselt natuke ülemäärane, siis ka Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon toetab seda, nagu oli ka oodatud.

Lugupeetud juhataja! Lõpetuseks sooviksin veel kord rõhutada, et ka sel aastal on minu eesmärk koostada raport, mis sisaldab väga selget, väga kriitilist, aga samas ka tasakaalustatud sõnumit. Usun, et kui võtame selle raporti vastu suure enamuse toetusel, leiame ka hea lahenduse Türgi jaoks riigi uuendamisel ja riigi kodanike jaoks jõukaks muutmisel.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Meil on nõukogu ja komisjoni suhtes selged ootused. Ootame, et sellel aastal viidaks lõpule läbirääkimised Horvaatiaga ning alustataks läbirääkimisi Makedooniaga. See tähendab, et me tunnistame, et vähemusrühmade poliitika neis kahes riigis on parem kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ning et mõlema riigi kõik vähemused ja rahvusrühmad on oma riigi valitsuses esindatud. Volinik Füle, vabandage mind, et ma nii ütlen, aga põgenike tagasipöördumise küsimust on Horvaatias käsitletud selliselt, et seda võiks teistele riikidele eeskujuks tuua. Seepärast sooviksin selgelt öelda, et loomulikult peame neile riikidele selgitama, et nad peavad ikka veel jõupingutusi tegema. Kuid öelda, et pall on vaid Horvaatia väljakupoolel, on täiesti vastuvõetamatu. Horvaatia on ratifitseerinud piirilepingu ning ma sooviksin ühineda härra Swobodaga, kutsudes üles Sloveenia parlamenti tegema sedasama. Nõukogu ei ole veel avanud kolme läbirääkimispeatükki. Sooviksin kutsuda Ministrite Nõukogu Hispaania esindajat üles tagama, et need peatükid avataks Hispaania eesistumise ajal. Kui Horvaatiat koheldakse õiglaselt, võimaldab see tal lõpetada läbirääkimised sel aastal.

Mis puudutab kohutavat Makedoonia blokaadi seoses nime küsimusega, siis selles suhtes ei ole pall samuti mitte ainult Makedoonia väljakupoolel. Vastutus lasub hoopis ELi liikmesriigil, kes on alustanud rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat blokaadi. Sooviksin praegu selgeks teha, et EL peab käituma usaldusväärsel viisil ehk teisisõnu, me peame nõudma teistelt teatavaid asju, kuid peame ka ise standardeid järgima; vastasel juhul kaotame usaldusväärsuse. Leian, et meie jaoks on oluline teha tööd selleks, et jõuda sel aastal pärast pikka ja keerulist teed parlamendis hääletuseni Horvaatia liikmesuse üle. Siis võivad vaatlejad siia tulla, nagu tulid siia Tšehhi, Sloveenia ja Ungari vaatlejad, kelle me avasüli vastu võtsime. Loodan, et Euroopa valimised võivad Horvaatias toimuda kas järgmisel või ülejärgmisel aastal ning et Horvaatiast valitud parlamendiliikmed ühinevad meiega siin parlamendis ja aitavad ette valmistada teiste Lõuna-Euroopa riikide ühinemist ning Makedoonia oleks selles rivis esimene.

  Kristian Vigenin, fraktsiooni S&D nimel. – (BG) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud volinik Füle, soovin ühineda teistega ja õnnitleda teid kui Euroopa Komisjoni uut liiget ning öelda, et tegemist võib olla tegelikult tähtsa märgiga, et just sel päeval on selles parlamendis esimese uut komisjoni kaasava arutelu teemaks laienemine.

Tegelikult ei pea me kordama, et laienemine on osutunud üheks Euroopa Liidu kõige edukamaks poliitikaks ning see on ka kinnitust saanud. Soovin teile igati edu. Meie parlament annab parima, et toetada teid neis jõupingutustes, sest meie siin Euroopa Parlamendis oleme tegelikult selle turvalisust, jõukust ja kodanike õigusi pooldava piirkonna ehk Euroopa Liidu laienemise kõige suuremad pooldajad.

Seoses sellega arvan, et kolme raportööri avaldused tõstsid esile tõsist tööd, mida tegi välisasjade komisjon ja nemad ise isiklikult. Soovin neid tänada selle eest ning öelda, et need kolm raportit, mida me täna arutame, võeti välisasjade komisjonis vastu ääretult suure enamuse heakskiidul. Usun, et nii juhtub ka täna.

Tahan rõhutada, et soovime oma raportite kaudu edasi anda väga selge sõnumi ka kolmele riigile – kuigi üldine arutelu leevendab meie sõnumit tõenäoliselt teataval määral –, et me oleme protsessile jätkuvalt pühendunud, kuid et on teemasid, mida ei saa vältida ja millega seoses need kolm riiki peavad samme astuma. Need teemad on peamiselt seotud asjaoluga, et Euroopa Parlament ei saa ega kavatse silma kinni pigistada terve rea küsimuste puhul, mis on seotud põhiõiguste kaitset, pressivabadust ja ühinemisvabadust ning samuti vähemuste õiguste kaitset, heanaaberlikke suhteid jne toetavate Kopenhaageni kriteeriumide täitmisega.

Sooviksin peatuda lühidalt kolmel teemal, mis minu arvates on äärmiselt tähtsad edusammude tegemiseks kolme riigi ühinemisel liiduga. Esiteks, Horvaatia puhul on selge, et liikmesuse saavutamiseks on uks selle riigi jaoks juba avatud. Sloveeniaga saavutatud kokkulepe on äärmiselt tähtis, kuid me kutsume üles selle ratifitseerimisele niipea kui võimalik, et see annaks võimaluse lõpetada läbirääkimised Horvaatiaga käesoleva aasta lõpuks.

Makedoonia puhul loodame, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik näitab üles vajalikku paindlikkust. Lisaks loodame, et Kreeka uus valitsus leiab lahenduse nimeküsimusele, nii et Makedooniale võiks käesoleva aasta jooksul teada anda läbirääkimiste alustamise kuupäeva.

Türgi puhul ei saa vältida Küprose küsimust. Kuni selles küsimuses ei ole tehtud edusamme, ei saa Türgi loota märkimisväärsele edule integratsiooniprotsessis.

  Ivo Vajgl, ALDE fraktsiooni nimel. – (SL) Horvaatiat käsitleva resolutsiooniga, mille Euroopa Parlament kavatseb täna vastu võtta, tunnustame, et see riik on teinud edusamme Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike kriteeriumide täitmisel, viies läbi demokraatliku süsteemi reforme ja ühtlustades oma õigusakte liidu õigustikus sisalduvate nõuetega. See asetab Horvaatia kindlalt etteotsa nende riikide seas, kellel on võimalus saada Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks. Samuti annab see Horvaatiale võimaluse lõpetada läbirääkimised juba sel aastal, nagu oleme öelnud ka oma raportis.

Meil on hea meel märkida, et Horvaatia uus peaminister Kosor on kiiresti ja edukalt astunud samme valdkondades, kus me oleme siiani kõige suuremaid probleeme täheldanud: korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, haldusreformi programmi rakendamine, sõjakuritegude käsitlemine ning juriidilise või põhiseadusliku kaitse tagamine rahvus- või muudele vähemustele.

Allkirjastades piirivaidluste lahendamiseks vahenduskokkuleppe oma naabri Sloveeniaga, ei likvideerinud Horvaatia uus valitsus mitte ainult takistust läbirääkimiste protsessis, vaid sillutas ka teed teiste küsimuste lahendamiseks. On oluline, et Horvaatia jätkab piirivaidluste käsitlemist oma naabritega ning tagab, et neid läbirääkimisi peetakse heas usus ja vastavalt pacta sunt servanda põhimõttele.

Peaksin ka rõhutama, et kõnealune resolutsioon, mille koostamine toimus minu kolleegist parlamendiliikme ja raportööri Swoboda suurepärasel juhendamisel, on objektiivsel ja positiivsel moel esile tõstnud ka probleemsed valdkonnad, kus Horvaatial on veel palju vaja ära teha. Näitena võib tuua koostöö Haagi kriminaalkohtuga, senised jõupingutused korruptsioonigajuhtumite kohtu ette toomisel, majanduse ja rahanduse ümberkorraldamise ning suurema pühendumuse ja siiruse Horvaatia serblaste tagasipöördumiselt takistuste kõrvaldamisel. Horvaatia on ka nende kodumaa.

Horvaatia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edusamme käsitlevaid positiivseid raporteid tuleks näha ka kui lõplikku märki, et EL on avatud laienemisele Lääne-Balkani riikidesse, ning kui kinnitust seoses nende riikidega, sealhulgas Türgiga võetud kohustustele, tingimusel et nad täidavad kõik asjakohased kriteeriumid. See sõltub siiski suuresti neist. Lõpetuseks lubage mul soovida meie uuele volinikule Fülele edu. Tean, et ta saab suurepäraselt hakkama.

  Franziska Katharina Brantner, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja! Sooviksin fraktsiooni Verts/ALE nimel alustuseks tervitada selle täiskogu nimel volinik Fület. Meil on hea meel teiega koos töötada ning ootame meie tulevast koostööd kannatamatult. Samuti sooviksin tänada härra Swobodat hea koostöö eest Horvaatia raporti koostamisel. Arvan, et protsessi käigus toimus hea koostöö, ning ma tänan oma kolleege.

Sooviksin lihtsalt öelda, et meile oleks meeldinud, kui see arutelu oleks toimunud tervikuna, nii et oleksime hommikul arutlenud kõigi kolme riigi üle, kuid seda eraldi osades. Leiame, et see oleks olnud mõistlikum, selle asemel et neid omavahel segada, kuid see on lihtsalt kõrvalmärkus.

fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on selle poolt, et Horvaatia liituks Euroopa Liiduga kiiresti, ning on väga rõõmus riigi tehtud suurte edusammude üle. Horvaatia kiire ühinemine edastab tähtsa sõnumi seoses julgeolekupoliitikaga kõigile Lääne-Balkani riikidele. See tähendab, et Euroopa riigipeade või valitsusjuhtide poolt Thessalonikis kõikidele Lääne-Balkani riikidele antud lubadus liikmesuse kohta on ikka veel jõus. Selle lubaduse usaldusväärsus ja kehtivus kujutavad endast tohutut stiimulit kõikidele piirkonna riikidele rakendada kaugeleulatuvaid reforme, mis muudavad need riigid turvalisemaks, stabiilsemaks ja jõukamaks.

Horvaatia puhul on oluline mainida, et sealset avalikku teenistust tuleb tugevdada ja muuta läbipaistvamaks. Siinkohal on otsustavaks teguriks mitte ainult uute õigusaktide vastuvõtmine, vaid ennekõike õigusaktide administratiivne rakendamine. Meie fraktsioonis Verts/ALE sooviksime selles valdkonnas näha paremaid tulemusi. Usume, et ainus lahendus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse probleemidele on uute õigusaktide ja direktiivide järjepidev rakendamine. Sama kehtib ka kohtusüsteemi ning eriti tähtsa peatüki kohta, mis käsitleb kohtusüsteemi ja mille suhtes ei ole veel läbirääkimisi peetud. Horvaatia valitsuse avaldused on muidugi hea asi, kuid neile peavad järgnema teod, mis parandavad kohtute olukorda reaalselt. Sooviksime ka selles valdkonnas näha rohkem läbipaistvust ja vähem poliitilist mõju.

Seepärast esitame neli muudatusettepanekut, mille üle ma kutsun teid üles hääletama. Esimene neist käsitleb korruptsioonivastast võitlust. Soovime, et käsitletaks eelkõige ka ehitus- ja linnaplaneerimissektorit, sest just neis valdkondades sõlmitakse mahukamad riigihankelepingud.

Teiseks soovime, et punktis 19 osutataks asjaolule, et homode ja lesbide olukord on halb. Neisse vähemusrühmadesse kuuluvaid inimesi on korduvalt rünnatud. Nüüdseks oleme saanud Horvaatia valitsuselt kinnituse, et mõnda neist juhtumitest uuritakse. Leiame, et see on väga positiivne märk, ning soovime julgustada Horvaatia ametiasutusi kiirendama diskrimineerimisvastase seaduse rakendamist.

Lõpetuseks sooviksin öelda, et meil puudub ülevaade Horvaatia uuest energiapoliitikast. Seepärast kutsume teid üles toetama meie muudatusettepanekut nr 7. Ootame kannatamatult Horvaatia peatset ühinemist Euroopa Liiduga.

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon toetab Euroopa Liidu laienemist. Lisaks suuremast ühisturust tulenevale kasule otsime – erinevalt mõnest selle täiskogu liikmest – võimalust leevendada föderalistlikke ambitsioone Euroopa Liidu südames. Kandidaadid peavad siiski järgima rangeid ja nõudlikke standardeid Kopenhaageni kriteeriumides sätestatud kujul.

Seepärast kiidame täiel määral heaks komisjoni põhjaliku kava kandidaatide liikmesuseks ettevalmistamisel ja komisjoni soovi õppida varasematest laienemisest, eelkõige viimasest laienemisest, mis hõlmas Bulgaariat ja Rumeeniat, kus esinesid märkimisväärsed probleemid organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni valdkonnas. Horvaatia on Islandi kõrval – kui viimane kiidetakse kandidaadina heaks – kahtlemata riik, kes on kõige rohkem valmis liituma Euroopa Liiduga, ning tema ühinemine aitab stabiliseerida Lääne-Balkani riike. Tunnistades, et piirivaidlus Sloveeniaga on jätkuvalt lahendamata, ei arva me siiski, et kahepoolsed vaidlused võiksid põhjustada viivitusi Horvaatiale liikmestaatuse saamisel. Itaalia ju ei takistanud Sloveenial ühineda, olenemata tol hetkel pooleliolevatest piiriküsimusi ja vähemusi käsitlevatest vaidlustest.

Nagu komisjoni raportist selgub, on Horvaatia teinud ka mõningaid märkimisväärseid edusamme läbirääkimiste vahe-eesmärkide saavutamisel ning riigi pühendumine ELi ootuste täitmisele on jätkuvalt suur. Ka Makedoonia on nüüd jõudnud taas järje peale liikmesuse saavutamisel ning me tervitame tema ning Serbia ja Montenegro viisavabadust ELiga ning toetame seda, et nõukogult palutaks kohe luba avada Makedooniaga läbirääkimised liikmesuse üle.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon usub, et peaaegu koomiline vaidlus Kreekaga nime üle tuleks lahendada mõistlikult ja kiiresti. President Ivanov on aidanud kiirendada Makedoonia ELi ambitsioone ning me loodame, et tema soovile kohtuda Kreeka vastvalitud presidendiga vastatakse sõbralikult ja heanaaberlike suhetega. Samas Türgi taotlus saada ELi liikmeks on jätkuvalt problemaatiline ja seda eelkõige inimõiguste valdkonnas. Hiljutine õudusttekitav juhtum, kus teismeline tüdruk maeti poistega rääkimise pärast elusalt, annab vaid hoogu neile, kes ütlevad, et Türgile ei ole kohta Euroopa Liidus. Riigi suutmatus tunnustada Küprost või rakendada Ankara protokolle ning samuti Armeeniaga suhete taastamise lepingu ratifitseerimisega viivitamine tekitab pettumust.

Lõpetuseks, Montenegro parlamendi püsiraportöörina sooviksin lisada, et olles seda riiki hiljuti külastanud, on see minu arvates õigel teel kandidaadistaatuse poole ning ma loodan, et see juhtub võimalikult kiiresti.

Lisaks sooviksin ka mina kasutada võimalust ja õnnitleda Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni poolt volinik Fület tema eile toimunud valimisjärgse ametissenimetamise puhul ning minu fraktsioon teeb temaga täielikku koostööd teda ees ootavate väljakutseterohkete ülesannete raames.

  Takis Hadjigeorgiou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Soovime algusest peale rõhutada, et oleme Türgi integreerimise poolt. Mõtleme seda tõsiselt ja usume sellesse. See on vajalik ja peamiselt Türgile endale, et kaitsta kõikide vähemuste õigusi, vähendada valimiskünnist parlamendis koha saamiseks ning kaitsta tööõigusi, näiteks streigiõigust ja kollektiivlepinguid.

Kurdide probleemile poliitilise lahenduse leidmine, Armeenia genotsiidi tunnistamine, naaberriikidega suhete normaliseerimine ja Küprose okupeerimine on mõned teemad, mida Türgi peab käsitlema. Nagu nõukogu rõhutas, peab Türgi kiiresti ja viivituseta järgima täielikult ja diskrimineerimata Ankara lepingu lisaprotokolli.

Rahvusvahelist õigust eirates takistab Türgi teostada Küprose Vabariigil oma suveräänseid õiguseid tema kinnises majandusvööndis. Sellest tulenevalt väidame, et ei nõustu seisukohaga, et asjakohane energeetikapeatükk peaks avatama.

Kokkuvõtteks sooviksin mainida mõne liikme kavatsust hääletada muudatusettepaneku poolt, millega kutsutakse kõiki huvitatud isikuid üles aitama lahendada Küprose küsimus. Olen kindel, et kõik aitavad. Kas sellega siiski ei muudeta lubamatult kõik võrdselt vastutavaks, st ohver ja okupeerija võrdselt vastutavaks? Kui soovime lahendust Küprose küsimusele, peame rõhutama Türgi kohustusi. Peame rääkima avameelselt Türgiga, kelle integratsiooni me, lubage korrata, toetame. Kuid me toetame Türgi integreerumist Euroopa Liiduga, mitte Euroopa Liidu integreerumist Türgiga.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Riskides taas kord ärritada Türgi diplomaate – tuletage meelde nende reaktsiooni mitmele Euroopa Parlamendi muudatusettepanekule –, palun tungivalt, et nõukogu ja komisjon lisaks peagi Türgi ametiasutustega toimuvate läbirääkimiste päevakavva järgmised viis punkti.

1. Anda juriidilise isiku staatus kõigile Türgi usukogukondadele – fundamentaalne eeltingimus usuvabaduse saavutamiseks Türgis.

2. Lõpetada kohe Türgi kristlaste vastu suunatud avalikud vihakampaaniad, mis toimuvad selle varjus, et õpikutes ja kohalikus meedias lubatakse kasutada kahekordselt negatiivset mõistet misjonäritegevus, justkui Türgi kristlased oleksid määratluse järgi riigiõõnestajad ja võtnud eesmärgiks riigi kukutamise.

3. Lõpetada kohe mitteislami vähemuste silmatorkav diskrimineerimine, kui täidetakse tähtsaid tsiviil- ja sõjalistel ametikohti Türgi valitusasutustes.

4. Efektiivsed valitsusmeetmed kasvava antisemitismi vastu Türgi avalikus elus. Türgi akadeemik rääkis hiljuti mürgitatud atmosfäärist. Mul on hea meel, et atmosfäär on ikka veel piisavalt avatud, et akadeemik saab avalikult sellist asja öelda. Seepärast on vaja efektiivsetid valitsusmeetmeid Türgis kasvava antisemitismi vastu ning selles suhtes peaks eelkõige peaminister Erdoğan võtma enda kanda juhtiva rolli.

5. Lõpetuseks, viia suhted Iraani Islamivabariigiga rangelt kooskõlla Teherani ja selle vastuolulist tuumaprogrammi käsitleva üleatlandilise poliitikaga. Türgi peab konkreetselt välja ütlema, milline on tema seisukoht üha kiireloomulisemas Teherani tuumaprogrammi küsimuses. NATO liikme ja ELi kandidaatriigina peab Türgi otsustama. Ta peab tegema selge valiku.

Kutsun nõukogu ja komisjoni üles võtma minu mainitud Kopenhaageni kriteeriume ja Türgit käsitlevat kiiret kriitikat tõsiselt ning volinik, taas kord, soovin teile kõike paremat teie uues ametis. Ootan huviga konstruktiivseid konsultatsioone ning usun ka, et teie võtate Kopenhaageni kriteeriume tõsiselt ning et me saame seeläbi teha tööd, et uuendada Türgit, mis on riik, mida ka mina tahan austada.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Lugupeetud volinik Füle! Tere tulemast täiskogusse! Lugupeetud juhataja! Minu erakond Hollandi Vabaduspartei (PVV) on otsustanud tegutseda selles parlamendis iseseisvalt. Kõnealuses küsimuses oli meil suurepärane koostöö Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooniga ja Morten Messerschmidtiga, kellele sooviksin edastada oma südamliku tänu.

Austatud juhataja! Esiteks sooviksin ma öelda, et PVV ei poolda laienemist – ei Horvaatiasse, Makedooniasse ja kindlasti mitte Türgisse. Küprose okupeerimine Türgi poolt on ebaseaduslik ja kogu see saal usub seda ning ikkagi sõlmime me Türgiga suhteid, mõistmata teda selle okupeerimise pärast tõsiselt hukka. Me ei rakenda Türgi suhtes peaaegu mingeid sanktsioone. Minu arvates on selline käitumine nõrk ning seepärast olen esitanud muudatusettepaneku, mis mõistab selle okupatsiooni hukka ja käsib Türgil viia oma väed viivitamatult Küproselt välja. Seepärast loodan, et toetate seda muudatusettepanekut.

Kõige tipuks on pressivabadus Türgis suure surve all. Kui ma külastasin Türgit, jäeti pressiga kohtumine isegi ära. Peame selle kindlalt hukka mõistma ning seepärast olen esitanud muudatusettepaneku nr 16.

Kallid kolleegid! Nüüd jõuame Iraani, võrukaelast riigini. Islami diktaator Ahmadinejad terroriseerib oma enda rahvast, tahab kustutada Iisraeli kaardilt ja kuulutab seda avalikult, töötab kaugmaarakettide kallal, viib korrapäraselt läbi raketikatseid ning hakkas eile rikastama uraani, mis sobib tuumarelvade jaoks. Lugupeetud kolleegid! Võime vaid väljendada oma põlgust selle suhtes. Türgi, kes tahab ühineda ELiga, peab Iraani valitsust suureks sõbraks ning tuleb selle pärast tõsiselt hukka mõista ning seepärast olen esitanud muudatusettepaneku nr 17. Ma loodan teie toetusele.

Järgmiseks sooviksin mainida läbirääkimisi Türgiga. Türgi, kes peab Iraani oma sõbraks, okupeerib Küprost, ahistab kristlasi, rikub naiste õigusi, on Islami Konverentsi Organisatsiooni (OIC) liige, tegutseb inimõiguseid piirava šariaadiseaduse alusel ja on islamiriik, ei tohi kunagi ühineda Euroopa Liiduga. Me ei tohiks lasta sel juhtuda ning seepärast olen esitanud muudatusettepanekud nr 18 ja 19, mille eesmärk on lõpetada ühinemisläbirääkimised. Seega ma loodan, et te toetate kõiki minu muudatusettepanekuid.

  Eduard Kukan (PPE). – Lugupeetud juhataja! Esiteks soovin õnnitleda Zoran Thalerit aruande esitamise puhul ning tänada teda ja kõiki teisi kolleege nende konstruktiivse töö eest selle resolutsiooni ettepaneku koostamisel. Siirad tervitused volinik Fülele ning ma soovin talle edu tulevases töös.

Euroopa Rahvapartei leiab, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik arenes viimasel aastal positiivses suunas väga palju. Edu, mida see riik saavutas enamiku kriteeriumide täitmisel, et alustada ELiga ühinemise läbirääkimisi, on tõepoolest ühtviisi oluline kui ka märkimisväärne. Asjaolu, et komisjon on soovitanud avada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimised, tuleks näha selgesõnalise sõnumina, et see riik on õigel teel.

Seepärast peaks Euroopa Parlament kindlalt toetama seda soovitust ning edastama selle resolutsiooni vastuvõtmisega positiivse sõnumi riigile ja isegi kogu piirkonnale. Loodan, et Euroopa Ülemkogu kinnitab komisjoni otsust ja kõnealuses resolutsioonis sisalduvat üleskutset ning annab nõusoleku alustada lähitulevikus viivitamata läbirääkimisi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga. Lisaks usun, et kuni see juhtub, tehakse edusamme ka nime küsimust käsitlevatel läbirääkimistel ning suhted naaberriikidega paranevad.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik peaks väljakutse vastu võtma ning näitama, et ta on valmis täitma Kopenhaageni kriteeriume, ning selle alusel tuleks hinnata tema soovi saada ELi liikmeks.

  Raimon Obiols (S&D). - (ES) Arvan, et täna hääletusel olev Türgi edusamme Euroopa Liiduga ühinemisel käsitlev raport on positiivne. See on otsekohene ja seda võib natuke kritiseerida, kuid samas on see tasakaalus raport ning ma tänan raportöör Oomen-Ruijtenit selle eest.

Ilmselgelt oleks meie fraktsioon pööranud suurt rõhku teatavatele aspektidele. Oleme siiski saavutanud laia konsensuse, sest usume, et see saal peaks raportit toetama võimalikult suurel määral.

Peame edastama selles küsimuses selge sõnumi. See peaks olema positiivne ja näitama üles head tahet, kuid samas peaks see olema ka karm, et kiirendada läbirääkimiste protsessi ja stimuleerida Türgis uuendamist ja demokraatlikke reforme. Peame selles küsimuses end selgelt väljendama: peame saama lahti läbirääkimiste protsessis valitsevast pikatoimelisusest ja otsustusvõimetusest.

Arvamusküsitluste kohaselt on üldsuse toetus Türgi ühinemisele kahanenud ning üldsuse arvamust tuleb muuta. Ainus viis selle saavutamiseks on tagada, et läbirääkimised ja reformid jätkuvad, Euroopa Liit näitab end kohustusi austavana ning väldib edastamast vastuolulisi sõnumeid, mis tekitavad ebakindlust. Loomulikult peab ka Türgi astuma otsustavaid samme reformide suunas.

Ees seisab kaks stsenaariumi: jagamiste, vastasseisude ja usaldamatuse paheline voor või tõsiste ja karmide, kuid ühemõtteliste läbirääkimiste tõhus voor.

Kui see raport aitab kas või natukene kaasa nende eesmärkide saavutamisele, siis võime minu arvates rahul olla.

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE). - (DE) Lugupeetud juhataja! Delegatsiooni juhina sooviksin kõigepealt tänada Zoran Thalerit väga tasakaaluka raporti eest. Skopje on läbi viinud reforme ning on nüüd teel Euroopa Liiduga ühinemise poole. Me tervitame seda väga ning meil on selle üle väga hea meel. Viisavabadus oli ehk kõige selgem ja nähtavam märk. See oli meie koostöö vahe-eesmärk. Nimetatud eesmärk sai täidetud vaid tiheda koostöö tulemusel ELi liikmesriikidega. See näitab avatust, suhtlust ja koostööd.

Me ei tohi siiski unustada, et Makedooniale anti kandidaatriigi staatus neli aastat tagasi ning alates sellest ajast oleme endalt pidevalt küsinud, millal see riik lõpuks ühineb Euroopa Liiduga. Kutsun kõiki osapooli üles tagama, et praegu tähelepanu keskmes olev nimekonflikt lahendataks. Peame ära kasutama uut hoogu, mille andsid protsessile nõukogu detsembris langetatud otsus ja Kreeka uus valitsus. See hoog väheneb iga päevaga. Sooviksin osapooltele selgitada, et kui keskendume nüüd muudele teemadele, näiteks finantskriisile, siis lükatakse eesmärki, milleks on Makedoonia ühinemine, veelgi kaugemasse tulevikku. Loomulikult ei soovi me, et selline asi juhtuks, ning just seepärast peame jätkuvalt tegema kõik endast oleneva selles valdkonnas.

  Marije Cornelissen (Verts/ALE). – (NL) Viimase kuue kuu jooksul olen kasutanud iga võimalust reisida Balkani riikidesse ja Türgisse ning rääkida sealsete inimestega. On ülitähtis tegelikult näha, mis toimub kohapeal ühinemist silmas pidades: suured poliitilised läbimurded, aga ennekõike ka täiesti praktilised muutused, mis toovad kasu sealsetele elanikele.

Näiteks Montenegros tunnistatakse lõpuks ometi homoseksuaalsuse olemasolu. Türgis on naiste varjupaikadel viimaks ometi õnnestunud luua head suhted politseiga. Need on vaid paar näidet. Peaksime olema entusiastlikud selle suhtes, mida neis riikides on saavutatud ja mis läheb hästi, kuid samas peame väljendama väga selgelt, mis veel tegemist vajab.

Euroopa Parlament ja liikmesriigid peavad jätkuvalt nõudma protsessi alguses sätestatud kriteeriumide täitmist. Peame siiski vältima ka ühinemisprotsessi võimu vähendamist lisatakistuste püstitamise näol.

Sooviksin keskenduda hetkeks Makedooniale. Me kõik oleme nõus, et kahepoolne nimeküsimus tuleb lahendada. Samuti nõustume, et EL peab selles protsessis pakkuma kõikvõimalikku tuge. Kahepoolsed probleemid ei tohiks iseenesest takistada ühinemisprotsessi. See kehtib Makedoonia, aga samavõrd ka Horvaatia, Serbia, Türgi, Kosovo ja Islandi kohta. Seal elavate inimeste jaoks on ühinemise võimalus liiga tähtis, et seada selle eelduseks kahepoolse erimeelsuse lahendamine.

Seepärast palun teile kõigil hääletada ka meie muudatusettepaneku nr 4 poolt, mille eesmärk on lisada Makedooniat käsitlevasse raportisse uus punkti 30 alapunkt 2. Lisaks palun teil kõigil nende kolme raporti puhul tõesti meeles pidada, kui tähtis ühinemisprotsess tegelikult on.

  Tomasz Piotr Poręba (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja, volinik! Esiteks soovin õnnitleda teid, hr Füle, teie valimise puhul sellele ametikohale. Olen kindel, et meie koostöö Euroopa Liidu laienemise küsimuses on viljakas ja tõhus. Olen kindel, et te viite enne aasta lõppu lõpule Euroopa Liidu läbirääkimisteprotsessi Horvaatiaga. Ma olen veendunud, et alustate varsti ka läbirääkimisteprotsessi Makedooniaga. Loodan, et ka see leiab aset käesoleval aastal.

Oma kõnes sooviksin rõhutada Horvaatia erilist rolli Euroopa Liidu tulevase liikmesriigina ning seda eelkõige meie ühiste väärtuste ja meie mandri julgeoleku kontekstis. Väärtustame asjaolu, et Horvaatia väed on NATO raames kohal Kosovos ja Afganistanis. Lisaks võtab umbes 300 Horvaatia sõdurit, diplomaati ja politseinikku osa rahvusvahelise julgeoleku abijõudude (ISAF) operatsioonidest kolmes Afganistani piirkonnas. Meie uus liitlane on vapralt toetanud terrorismivastast võitlust mitmel NATO missioonil. Olen veendunud, et Horvaatia kuulumine Euroopa Liitu aitab kaasa stabiilsuse jätkumisele selles Euroopa osas, millele alles mõned aastad tagasi sai osaks julm konflikt ja etniline puhastamine.

Kui Horvaatia viib lõpule kõik reformid, suudab ta lõpetada läbirääkimised Euroopa Liiduga enne aasta lõppu. See on hea eesmärk ning ma kutsun kõiki üles toetama selle täitmiseks tehtavaid jõupingutusi. Peaksime hindama asjaolu, et Zagreb on läbi viinud mitmeid reforme, eelkõige kohtusüsteemi ja avaliku halduse valdkonnas ning samuti korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Horvaatia toomine Euroopa Liidu liikmesriikide perre on osa meie strateegiast ehitada üles demokraatlik ja jõukas manner. Selle Balkani riigi näide kinnitab, et Euroopa Liidu laienemise protsess on tugev stiimul poliitilisteks ja majanduslikeks reformideks liikmesust soovivates riikides. Pidagem seda meeles ka siis, kui vaatame oma idanaabrit Ukrainat.

  Niki Tzavela (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Viimaste aastate jooksul on Türgi mitmepalgeline välispoliitika tekitanud segadust nii rahvusvahelises kui ka Türgi ühiskonna ilmalikus kogukonnas. Kuhu Türgi suundub? Kas ta liigub multikultuurse Euroopa või üleislamistliku riigi suunas?

Ehk võin ma täiskogule meelde tuletada selle riigi käitumist Iraani suhtes, tema vastuvõetamatut diplomaatilist suhtumist Iisraeli, vaidlust Egiptusega Gaza piiride üle ning Türgi valitsuse hiljutist otsust kaotada sissesõiduviisad seitsme Araabia riigi puhul. Nagu me teame, asuvad paljudes neist ekstremistlikud islamiühendused, kelle liikmed võivad nüüd kergesti siseneda Euroopasse ja Läände. Eelkõige on Türgi ilmalikku kogukonda vihastanud just viisade kaotamise küsimus.

Kui me kehtestame uued sanktsioonid Iraani vastu, on Türgi seisukohavõtt ÜRO Julgeolekukomitees esimene samm, et selgitada tänapäeva Türgi tulevikku, ning siis saame kõnelda Türgist selles saalis teistmoodi.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Arusaadavatel põhjustel on Euroopa üldsus rangelt Türgi kui Euroopasse mittekuuluva ja islamistliku riigi ühinemise vastu. Komisjoni eelmine koosseis lubas, et läbirääkimised Türgiga peatatakse, kui selgub, et Türgi ei täida oma demokraatlikke kohustusi, ning et läbirääkimised peaksid toimuma Türgi reformiprotsessiga samas tempos. Kumbagi neist lubadustest ei ole täidetud.

Vastupidi, aegajalt on avatud uusi peatükke, samas muudab Türgi edusammude tegemise asemel olukorda hoopis halvemaks. Erakonnad keelustatakse, kurdi linnapead arreteeritakse ning kristlasi hirmutatakse, nende kallal kasutatakse vägivalda ja neid koheldaks ametiasutustes eelarvamustega. Kristlastest kirjanikud ja akadeemikud peavad minema pakku. Ma ei ole veel käsitlenud selliseid nähtuseid nagu pealesunnitud abielud ja nn aumõrvad.

Millise tähtaja annab komisjon Türgile tunnustada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike? Kuna peab Türgi hakkama järgima Ankara protokolli? Millal lõpetatakse Küprose ebaseaduslik sõjaline okupatsioon?

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). - (ES) Lugupeetud juhataja! Sarnaselt oma kolleegidele soovin ka mina õnnitleda volinik Fület ametisse asumise puhul ning ma loodan, et ülimalt positiivne mulje, mille ta jättis väliskomisjoni istungil, leiab tema volituste jooksul kinnitust, eelkõige laienemise tundliku teema puhul.

Sooviksin öelda paar sõna Türgi kohta. Esiteks soovin õnnitleda raportöör Oomen-Ruiitenit komisjoni saavutatud suurepäraste tulemuste puhul.

Tema raport, mis käsitleb 2008. ja 2009. aastat, ei üle- ega alahinda küsimusi; selles rõhutatakse Türgi poolt Kopenhaageni tingimuste ja kriteeriumide täitmisel tehtavaid jõupingutusi.

Minu arvates tuleks neid jõupingutusi siiski käsitleda Türgi praegust seisu ja poliitilist olukorda arvestades: seitse aastat peaminister Erdoğani mõõdukat islamistlikku valitsust, kusjuures valimised peaksid toimuma 2011. aasta juulis; riik, mis kubiseb raske käega lajatamise juhtumitest; Emasya protokolli tühistamine, mis andis sõjaväele üle suure võimu; ning eelkõige otsus, millega keelustati Türgis Demokraatliku Ühiskonna Partei.

Volinik, selline seis tähendab, et Türgi juhtumit tuleb käsitleda väga ettevaatlikult. Türgi peab täitma Kopenhaageni kriteeriumides sisalduvad tingimused ja nõuded ning loomulikult peab ta järgima Ankara protokolli. Ja volinik, selle konkreetse seisu ja olukorra puhul ei ole tarvis öeldagi, et kui edastatakse mis tahes vale signaal, võib sel olla väga tõsine tagajärg Euroopa Liidu julgeolekule, eelkõige kui võimuloleval erakonnal ei ole 3/5 enamust, mis on parlamendis põhiseaduse muutmiseks vajalik. Selline signaal võib tugevalt kaasa tuua muret tekitava segaduse juba niigi ebastabiilses riigis, mis on Lääne strateegiline partner Atlandi liidu raames.

Peame oleme läbirääkimisprotsessis eriti ettevaatlikud, et mitte teha vigu.

  Richard Howitt (S&D). – Lugupeetud president! Esiteks lubage mul avalikult edastada minu personaalsed õnnesoovid volinik Fülele. Ajasime teid teie esimesel tööpäeval varakult jalule ning ma arvan, et see ei jää ainukeseks korraks, mil seda teeme.

Türgis valitseb üldsuse seas märkimisväärne skeptitsism selles, kas EL täidab oma lubadusi, ning nagu te astute vastu skeptitsismile meie üldsuse seas ELis, on teie kui voliniku ülesanne olla õiglane ja objektiivne – ning jah, niimoodi on võimalik võita üldsuse usaldus. Aga ka muuta laienemine positiivseks ja murda üldsuse skeptilisus ning meie fraktsioon toetab teid sel teel.

Türgi puhul on sotsialistide ja demokraatide fraktsioon ühinemise ja reformi poolt. Komisjoni eduaruandes öeldakse, et reformidega on jätkatud, kuid neid tuleks kiirendada. Oleme sellega nõus. Seega lubage mul selle viieks aastaks valitud parlamendikoosseisu esimese raporti puhul keskenduda oma avamärkustes sellele, kuidas meie kui parlament peaksime Türgiga käituma. Raportöörile soovin öelda, et ma hindan teie siirast pühendumust konsensuse leidmisele selles täiskogus ning ma tänan teid koostöö eest. Loodan, et tulevikus püüate saavutada enne fraktsioonide nõusoleku, kui esitate täiskogul muudatusettepanekuid komisjonis kokkulepitud kompromissidesse, sest meie erimeelsused on väikesed.

Kuid teie kui raportööri ja selle parlamendi tõeline väljakutse on tagada, et kasutaksime oma mõjuvõimu, et saavutada aastast aastasse ühtlane progress Türgi juhtimisel ühinemise suunas, ning see nõuab juhtimist nii siin kui ka selles riigis.

Oma Küprose kolleegidele sooviksin öelda, et me mõistame seda ebaõigluse valu, mida te tunnete. Oleme oma fraktsioonis püüdnud teiega saavutada täielikku konsensust, kuid sellel otsustaval ajal soovime võtta seisukoha, mis toetab leppimispüüdlusi, et pakkuda õiglust mõlemale kogukonnale, ega soovi kummagi poole seisukohast mõista nende püüdluste tulemust eelnevalt hukka.

Teistele siin täiskogus sooviksin öelda, et me vajame konstruktiivset kriitikat Türgi kohta. Oleme ju kriitilised tegelased. Kuid Türgi vastastele selles arutelus soovime öelda, et te olete vähemuses. Paljusid teist motiveerib religioosne sallimatus islami vastu ja te soovite saada endale poliitilisi eeliseid, levitades meelega valesid hirme sisserände kohta. Need väited on jõledad ja eemalepeletavad ning seda olete ka teie.

Lõpetuseks sooviksin öelda Türgi ühinemist soovivale enamusele selles täiskogus, et me peame oma soovi aina kordama. Keeldujate kime hääl ei tohi meie häält summutada. Loodame, et meie Türgi kaaslased teevad oma ühiskonnas jätkuvalt valulikke muudatusi, millel on suur mõju nende siseriiklikule poliitikale.

Need reformid on omamoodi head, kuid need, kes ütlevad siin parlamendis, et soovivad ühinemist: me peame nende vaeva tasuma, pidades kinni oma lubadustest, avades ja sulgedes peatükke vastavalt tulemustele, täites nõukogu antud lubadusi, käitudes ise heas usus.

  Norica Nicolai (ALDE). – (RO) Käsitlen oma kõnes ainult Makedooniat, sest ma tahan rõhutada, et raport näitab positiivseid muutusi Makedoonia olukorras ja toetab poliitilist otsust alustada selle riigiga läbirääkimisi.

Ma ei hakka mainima raporti tasakaalukust ja seda, mil viisil selles kirjeldatakse üksikasjalikult positiivseid ja negatiivseid tegureid, millega riik maadleb.

Sooviksin rõhutada kahte asja. Hääletused ja arvamusküsitlused Makedoonias näitavad, et see riik on kõige euro-optimistlikum selles piirkonnas. Arvan, et elanikkonna toetus on eeltingimus edukaks läbirääkimisprotsessiks. Teiseks leian ma, et Euroopa Liidu liikmesriigina peab Kreeka aru saama ajalooga leppimise Euroopa mudelitest ning tegema kõik endast sõltuva, tagamaks, et vaidlus Makedoonia nime üleei takistaks selle riigi liikumist Euroopa suunas, sest mis tahes teistsugune suhtumine on vastuolus Euroopa vaimu ja saatusega.

  Hélène Flautre (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Esiteks soovin tervitada ja õnnitleda volinik Fület.

Esmaspäeval peeti Istanbulis Hrant Dinki väidetavate mõrvarite üle 12. kohtuistung. Esimest korda leidsid ametnikud selle kohtuasja jooksul, et kohus püüdis südamest tõde jalule seada ja et süüdistaja tõstis esile seose selle kohtuasja – Hrant Dinki väidetavate mõrvarite kohtuasja – ja teiste pooleliolevate kohtuasjade – näiteks Ergenekon võrgustiku kohtuasja – vahel.

See asjaolu on äärmiselt oluline, sest siin on kohtu all iga poliitmõrv, sallimatus ühiskonnas ja valitsev karistamatus. Lisaks on see nende poliitiliste mõrvade ohvrite perekondade ilmekalt väljendatud seisukoht, kui nad Türgi „sügavale riigile” (derin devlet) osutades kuulutasid end Hrant Dinki „sügavaks perekonnaks”. Räägin teile seda kõike seepärast, et asjad arenevad, ja seepärast, et Türgi kodanikuühiskonnas valitseb soov demokraatiat ja õigusi edendava reformi järele ja liikumine selle poole ning see liikumine on eriti võimas.

Tahan ka esile tõsta ühte teist näidet, mis on praegu ajalehtede esikaantele jõudnud – perekonna au kaitsvaid kuritegusid on juba mainitud – ning selleks on 16-aastane tütarlaps, kes leiti kanaaedikusse maetuna ja kelle perekonnanõukogu oli süüdi mõistnud poistega rääkimise eest. See on kohutav ja see on kuritegu. Selle perekonna liikmed tuleb ilmselgelt vangi panna.

Tõsiasi on, et mõned aastad tagasi ei jõudnud need kuriteod ajalehtedesse. Seepärast on mul praegu hea meel näha, et Türgi ühiskond ei salli enam neid nn aukuritegusid, mis on tegelikult lihtsalt barbaarsed kuriteod. Türgi ühiskond on üleminekufaasis, isegi segaduses, ning ma arvan, et Türgi üle arutledes peame oleme äärmiselt teadlikud, et mis tahes reform selles riigis mõjutab sügavalt suhteid kodanike, riigiaparaadi, Türgi ajaloo ja demokraatia vahel. Need on lausa äärmiselt olulised elemendid.

Usun, et meie protsess peab oleme täiesti siiras. Praegu meie protsessi siirust kinnitatakse ning see vastab meie võimele toetada keerulisi, kriitilisi ja ajaloolisi protsesse Küprosel. Praegu peab EL Küprosele selgelt ütlema, et oleme valmis toetama ja garanteerima – kasutades selleks kõiki, sealhulgas majanduslikke ja rahalisi vahendeid – mis tahes kokkulepet põhja ja lõuna vahel ning et me soovime tagada, et miski ELi õiguse olemuses ei saa takistada konsensuse saavutamist Küprosel. Peame siirduma edasi. Ka Türgi ELi liikmesuse tulevik sõltub sellest küsimusest.

  Geoffrey Van Orden (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ei juhtu just sageli, et ma nõustuksin Hélène Flautre’iga, kuid ma olen nõus paljude tema poolt just tehtud avaldustega. Esiteks, kas ma võiksin paluda meie suhtumisel Türgisse rohkem ausust. Olen kindel, et me kõik soovime häid suhteid Türgiga ning paljud meist, tõenäoliselt enamik, soovivad näha Türgit ühel päeval sellise Euroopa Liidu liikmena, mis on erinev täna kujundatavast Euroopa Liidust. Seda sellepärast, et mõned leiavad, et Türgi ühinemine muudaks vältimatult ELi projekti laadi, juhtides seda antud kujul soovimatu poliitilise integratsioonini, millele nad nii väga vastu on.

Mul on komisjonile paar küsimust. Mis on saanud läbirääkimistest Türgiga? Miks on avatud nii vähe peatükke? Miks ei ole ajal, mil kõikides meie riikides valitsevad tõsised mured seoses energiavarustuse kindlusega ning Türgil on geograafiliselt selline võtmepositsioon, mis võimaldab Kaspia merest torujuhtmeid vedada, ikka veel avatud energeetikapeatükk? Ning kohe kättejõudvate presidendivalimistega Küprosel ja käimasolevate liitmiskõnelustega on Küpros vägagi meie mõtetes. Türgi üle ei saa selles saalis vist kunagi arutleda, viitamata samas Küprosele, kuid võib-olla oleks kasulikum, kui Türgi pideva kritiseerimise asemel vaevuks EL pakkuma talle selles küsimus rohkem tuge. Miks me pöördume vaid Türgi poole palvega kasutada oma mõjuvõimu, samas kui Kreekal ja Küprose Vabariigil, kes mõlemad on ELi liikmed, on samuti äärmiselt oluline roll?

Olen nõus, et Türgi vägesid Põhja-Küprosel tuleks olulisel määral vähendada. Tegelikult teen ma Türgi emissaridele pidevalt ettepanekuid, et vägede ühepoolne vähendamine oleks kartmatu usaldust loov meede, kuid me kõik teame, et kui Annani kava oleks ellu viidud, oleks kohalolevaid Türgi vägesid vähendatud pelga 650ni ning Kreeka vägede arvu 950ni. On ennekuulmatu, et rahvusvahelise kaubanduse avamiseks Põhja-Küprosega ei ole tehtud reaalseid samme. Miks ei ole Euroopa Liit pidanud oma 2004. aasta mais antud lubadust lõpetada Põhja-Küprose isolatsioon?

Küpros paistab silma kõikidest maailma kohtadest, kus EL võiks tegelikult kasulik olla ja head mõju avaldada – kuid ikkagi ei ole me kohal. Ärgem süüdistagem Türgit ELi sisemiste raskuste pärast.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Meie vastuseis Euroopa Liidu laienemisele on kooskõlas meie vastuseisuga minu riigi Kreeka integratsioonile Euroopa Liitu ja võitlusega vabastada see imperialistlikust masinavärgist.

Kogu laienemisprotsessi eesmärk on tugevdada NATOt ja Lääne-Balkani riikide okupatsiooni NATO poolt, suurendada Kososvo eraldumist ja destabiliseerida Bosnia ja Hertsegoviina selle kaudu, vaidlustada Euroopa Liidu poolt piirkonna piirid ja stabiilsus, avaldada sundi Serbia elanikkonna suhtes ja tekitada uusi vaidlusi ja vastuseisu Balkani riikides.

Sest nn kahepoolsed küsimused ei ole tegelikult üldsegi kahepoolsed. Need on hoopis rahvusvahelised küsimused ning seepärast käsitlebki neid ÜRO. Samas valitseb Balkani riikides uskumatu kriis, mille on ilmselgelt põhjustanud reformid, mida nende riikide inimesed peavad taluma Euroopa Liiduga ühinemiseks.

See protsess on kooskõlas Ankara järeleandmatusega Küprose küsimuses, casus belli põhimõttega Egeuse mere piirkonnas, millele aitab kaasa piirkonna piire vaidlustav Frontex ning ametiühinguliikumise tõhus keelustamine ja muud demokraatiavastased korraldused Türgis.

See on järjekordne põhjus, miks me toetame integratsiooni vastu olevaid töötajaid neis riikides, et nad saaksid võidelda oma õiguste eest.

  Lorenzo Fontana (EFD). - (IT) Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Eesistujariigid Rootsi ja Hispaania on muutnud Türgi kuulumise Euroopa Liitu prioriteetseks teemaks, nagu see oleks juba ette ära otsustatud küsimus.

Me ei arva, et Türgi liikmesus oleks realistlik või kohane mitmel põhjusel. Esiteks, Türgi ei asu geograafiliselt Euroopas. Teiseks, Türgi muutub üha islamistlikumaks ning Ankara on tegelikult suurima rahvusvahelise pan-islamistliku organisatsiooni OIC juhtliige. Kolmandaks, usuvähemusi kiusatakse taga ja nende alaväärsus on juurdunud ühiskonda. Neljandaks, Türgi eitab jätkuvalt ametlikult 1,5 miljoni Armeenia kristlase genotsiidi ning okupeerib Küprost nii sõjalises kui poliitilises mõttes, rikkudes sellega rahvusvahelist õigust.

Lisaks peame meeles pidama, et kui Türgi kuulub Euroopa Liitu, on meie piiririikideks Iraak, Iraan ja Süüria. Lõpetuseks ei tohi me unustada, et Türgi oma 90 miljoni elanikuga on 2030. aastaks Euroopa Liidu kõige suurema rahvastikuarvuga riik. See tähendab, et tal oleks kõige enam liikmeid Euroopa Parlamendis ja kõige märkimisväärsem häälte arv Euroopa Liidu nõukogus. Euroopa tasakaal oleks kindlasti häiritud.

  Diane Dodds (NI). – Lugupeetud juhataja! Nagu paljud minu kolleegid siin saalis täna hommikul on teinud, palun ka mina ausust ja realismi eelkõige Türgit käsitlevas arutelus. Ma ühinen nende kolleegidega, kes on palunud proaktiivset tuge Küprosele, et jõuda Türgiga mingigi lahenduseni.

Soovin juhtida meie tähelepanu väga kiiresti sellega seotud ühele aspektile, mis on minu tähelepanu pälvinud. Nimelt kimbatusele, mis valdab paljusid kodanikke, keda ma esindan ja kes on kandnud suurt finantskahju Türgis aset leidnud kinnisvarapettuste tõttu. Alates juulis Euroopa Parlamendi liikmeks saamisest on minuga ühendust võtnud paljud valijad, kes on investeerinud kinnisvarasse märkimisväärseid rahasummasid, mis ulatuvad 50 000 eurost 150 000 euroni, ning kes on seejärel sellest investeeringust ilma jäänud ning paljudel juhtudel tundub tegemist olevat häbitu petturliku tegevusega. Palun, et komisjon uuriks seda asja ja käituks selles osas proaktiivselt.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud Diego López Garrido! Volinik! Siiani on laienemispoliitika olnud edukas, kuigi nagu me viimase ringi puhul nägime, peame põhjalikumalt keskenduma nende riikide sisemistele arengutele seoses õigusriigi, korruptsiooni ja muude sarnaste küsimustega. Usun, et see toimub praeguste läbirääkimiste puhul. Minu arvates oleme Horvaatia puhul saavutanud märkimisväärset edu ning võime protsessi kiiresti lõpule viia. Loomulikult on siiski oluline, et igal juhul täidetaks Kopenhaageni kriteeriumid, sealhulgas nõue integreeruda Euroopa Liiduga, sest me peame olema teadlikud meie peade kohal varitsevatest riskidest.

Peame täitma Lääne-Balkani riikidele antud lubadused, kuid üksikjuhtudel võib tee olla pikk. Peame sellest teadlikud olema, et me ei tekitaks valesid lootusi. Teisest küljest on selge, et Euroopa väljavaade on väärtuslik ja võib-olla ainus kättesaadav vahend teatava surve avaldamiseks, eesmärgiga tagada, et neis riikides jätkuks sisemiste reformide protsess ning seda nii turu kui ka poliitilise süsteemi küpsuse osas.

Türgi valmistab mulle muret, kui vaatan tema käitumist Berliiniga ja kui mõtlen Küprose, usu- ja arvamusvabaduse, erakondade keelustamise ja muude samalaadsete küsimuste peale. Võin endalt vaid küsida, kas võetakse viimased vajalikud sammud – mentaliteedi ja mitte vormi seisukohast – eesmärgiga tagada, et Türgi saaks liikmeks, ning kas me võime olla kindlad, et Euroopa Liit suudab Türgi integreerida.

Volinik Füle, teil on tähtis võimalus, sest teil on suurem vastutusala, mis hõlmab laienemispoliitikat ja naabruspoliitikat. Mõlemad neist on seotud Euroopa väljavaatega, kuid nende poliitikate puhul kasutatakse erinevaid vahendeid. Seepärast on teil huvitav töö ning ma loodan väga, et te naudite seda.

  Michael Cashman (S&D). – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel ühinemisaruannete üle ning ma sooviksin rääkida konkreetsemalt Makedooniast ja Horvaatiast ning seejärel Türgist. Mul on hea meel esineda oma silmapaistva sõbra Elmar Broki järel, kes mainis Kopenhaageni kriteeriume. Kas ma võin veel kord kinnitada, et Kopenhaageni kriteeriumid ei kuulu vaidlustamisele, eriti kui me räägime vähemuste õigustest ja inimõigustest, ning Makedoonia ja Horvaatia ei saa seega hakkama ühenduse õigustiku järgimisega ning seda eelkõige seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vältimise küsimuses.

Ütleksin neile kahele riigile, et ühinemisprotseduur kujutab endast võimalust viia oma õigus kooskõlla ühenduse õigusega ning selgitada oma kodanikele selle vajadust ning et kui te juba selle klubiga liitute, siis ärge liituge sellise klubiga, mis põhineks à la carte menüül. Jõustame õigustikku karmilt ning eelkõige artiklit 19, mis annab liidule õiguse võidelda diskrimineerimisega – ja see on väga oluline loetelu – rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puuete, või seksuaalse sättumuse alusel. Miks see tähtis on? Sest ühte inimest võib diskrimineerida iga erineva põhjuse alusel ning võtmata selle ühe inimese puhul selles osas midagi ette muudame mõttetuks kõik hea, mille oleme teinud teistele. Seepärast ütlen, et lesbide, geide ja biseksuaalsete isikute õigused ei kuulu vaidlustamisele. Juurutage diskrimineerimisvastased õigusaktid kohe. Mis tahes tsivilisatsiooni arengu näitajaks ei ole see, kuidas ta kohtleb oma vähemusi, vaid see, kuidas ta kohtleb vähemusi, kes moodustavad enamuse.

Türgi puhul on tehtud edusamme ning mul on hea meel tsiteerida Ban Ki-mooni, kes ütleb, et Küprose puhul on samuti tehtud edusamme. Meie siin parlamendis peaksime selle üle head meelt väljendama. Diane Doddsil on õigus: kui me soovime osaleda lahenduse leidmises, peame olema absoluutselt ausad ja lähendama vaidluse pooli teineteisele. Kuid taas kord pean ütlema, et diskrimineerimisvastase võitluse puhul soovin, et nad teeksid täiendavaid jõupingutusi.

Mittediskrimineerimise nõue sisaldub põhiseaduses, kuid seda tuleb kajastada ka muudes õigusaktides ning seda eelkõige seoses lesbide, geide ja biseksuaalsete inimestega ning transseksuaalidega, kes mõrvatakse sageli just nende transseksuaalsuse pärast. Seega lubagem Türgil jätkata seda teed samadel tingimustel ja samade nõuete alusel. Kui me õõnestame ühinemispõhimõtteid, ei jää meile alles enam ühtegi põhimõtet.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Lubage mul alustuseks öelda, et ma olen üsna üllatunud, et kõikidest inimestest just Michael Cashman – kellest ma väga lugu pean – Ühendkuningriigist tuletab meile meelde, et Euroopa Liiduga ühinev riik peaks olema kaasatud liidu igas võimalikus aspektis ega tohiks valida à la carte lähenemist. See tundub mulle üsna kummaline.

Sooviksin siiski arutleda Türgi teema üle. Teised sõnavõtjad on öelnud, et Türgi on arenev ühiskond ning see vastab tõele. Aususe mõttes peame siiski selgitama, et tegemist ei ole lineaarse liikumisega Euroopa väärtuste suunas. Türgi liigub kord edasi, kord tagasi. Lubage mul tuua relvajõudude näide. Meil on loomulikult hea meel määruse üle, mis takistab relvajõududel sekkuda poliitilise loata. See on hea. Kuid põhiseaduskohtu otsus näitab asjade teist külge ning see takistab relvajõudude liikmetele esitada süüdistust tsiviilkohtus. See ei ole muidugi hea.

Hr Cashman, kui me vaatame sõnavabaduse ja arvamusvabaduse näidet, siis vastab tõele, et elav arutelu toimub mitmetel teemadel, mis varem olid tabu, sealhulgas vähemuste ja seksuaalvähemuste õiguste üle. Arvame, et see on väga hea. Kuid samal ajal on keelustatud YouTube ning kehtivad õigussätted, mis loovad sõna- ja arvamusvabaduse küsimuses õiguslikku ebakindlust tekitava raamistiku ning see küsimus on eriti oluline Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonile. Lisaks käib „erasõda” Doğani rühmituse vastu. Sellest kõigest on väga kahju.

Teine näide on naiste roll. Loomulikult on tore, et meedias arutatakse nn aumõrvu, mis on barbaarsed kuriteod, kuid kas me tõesti usume, et Türgi ühiskond liigub võrdsuse puhul lineaarselt Euroopa väärtuste ülevõtmise poole? Ma ei usu seda.

Sooviksin öelda ühtteist ka selle kohta, mida minu kolleeg Richard Howitt ütles. Vastab tõele, et meil on protsess – läbirääkimiste protsess –, mida peame läbi viima heas usus. Kuid tegemist ei ole siiski automaatse protsessiga. Selle protsessi jooksul ei vastuta me mitte ainult ühineva kandidaatriigi ees. Meie peamine vastutus lasub Euroopa Liidu ees. Meie laienemispoliitika peab olema usutav ning me peame lähenema ühinevatele kandidaatriikidele ausalt ja usutavalt. Pean ütlema, et mulle teeb mõnikord muret, et valitseb üksmeel roheliste fraktsiooni – kes soovivad tugevat Euroopat ja laienemist niipea kui võimalik – ja selliste liikmete nagu Geoffrey van Ordeni vahel, kes soovivad uued riigid liitu tuua niipea kui võimalik, et nõrgestada Euroopa Liitu. See näib mulle väga kummaline.

On olemas ühinemisvõimalus, kuid ühinemine leiab aset alles siis, kui täidetud on kõik kriteeriumid.

(Kõneleja nõustus vastama sinise kaardi tõstnud parlamendiliikme küsimusele vastavalt parlamendi kodukorra artikli 149 lõikele 8)

  Michael Cashman (S&D). – Austatud juhataja! Minu kolleeg Alexander Graf Lambsdorff esitas süüdistuse Ühendkuningriigi vastu. Paluksin tal selgitada sellele täiskogule, kuidas Ühendkuningriik rikub oma lepingulisi kohustusi.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma ei öelnud, et Ühendkuningriik rikub oma lepingulisi kohustusi. Osutasin vaid tõsiasjale, et Ühendkuningriik otsustas mitte osaleda teatavates tähtsates Euroopa integratsiooniga seotud poliitikavaldkondades, näiteks Schengen, euro, sotsiaalharta ja – kui ma õigesti aru sain –, siis ka põhiõiguste harta. Need on kõik valdkonnad, mida ei saa just vähetähtsateks pidada.

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja!. Esiteks soovin ma öelda Alexander Graf Lambsdorffile, et ma ei ole nõus tema süüdistustega. Te ütlesite, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon soovib laienemist iga hinna eest. On üsna selge, et oleme laienemise poolt, sealhulgas loomulikult Türgisse ja Balkani riikidesse, kuid seda ainult kõikide kriteeriumide täitmise korral. Türgi küsimuses soovin öelda, et olenemata kõikidest probleemidest, millele täna on viidatud, usun ma, et Türgi valitsus soovib jätkata. Näiteks on siseministeerium tühistanud protokolli, mis siiani lubas relvajõududel sekkuda julgeolekuküsimustesse sõltumatult. See on väga oluline. Loodan, et enamik sellest täiskogust toetab meie muudatusettepanekut nr 10, mis käsitleb ühinemise eesmärgi suunas liikumist. Ainult nii suudab EL säilitada oma usaldusväärsuse seoses antud lubadusega, milleks on ühinemiseesmärk, kui kõik kriteeriumid on täidetud.

Makedoonia küsimuses on saavutatud edu paljudes valdkondades. Tunnustan seda ning mul on selle üle hea meel. Viidates siiski ühele punktile, mida Michael Cashman juba mainis, ei ole siiski õige, et valitsus kehtestab diskrimineerimisvastased õigusaktid, mis ei hõlma seksuaalse sättumuse küsimust. Selline on Euroopa õigus. Inimõigused ei kuulu vaidlustamisele ning ma loodan, et enamik selles täiskogus hääletab nende ühiste, meie muudatusettepanekus sisalduvate Euroopa inimõiguste poolt.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Volinik! Soovin õnnitleda Teid, volinik Füle, ning öelda, et ma loodan, et olete volinikuna sama hea kui olite kandidaadina. Teie kuulamine oli esmaklassiline. Soovin kinnitada Alexander Graf Lambsdorffile, et Geoffrey van Orden armastab Euroopat väga. Ta ei soovi siiski, et eurobürokraatia tuleks selle Euroopa ja tema kodanike vahele.

Räägime täna laienemisest ning on hea, et me seda teeme, sest – ja ärgem varjakem seda – Euroopa Liit läbib teatavat institutsionaalset kriisi ning seega üks viis sellest väljumiseks on Euroopa Liitu laiendada. See võib anda meile teatavat energiat, teatavat jõudu, seega tasub riskida selle tee valimisega. Euroopa selle Balkani hinguseta ei ole Euroopa. Euroopa kultuuri ja Euroopa ajalooga Euroopa riigi Horvaatia ühinemine tuleks lõpule viia niipea kui võimalik. Kuid mõelgem realistlikult ka sellistele riikidele nagu Serbiale, Montenegrole, Makedooniale ning Bosnia ja Hertsegoviinale võimalikult kiiresti liikmesuse andmise üle. See on midagi tõesti väga tähtsat. Türgi liikmesus on palju kaugemal ning ei juhtu kindlasti mitte järgmise kümne aasta jooksul.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Asjaolu, et Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonina oleme Euroopa Liidu laienemise poolt ja seda eelkõige Lääne-Balkani riikidesse, ei tähenda, et me ei oleks mures kahe asja pärast.

Esiteks, siin ei looda mitte sotsiaalse ühtsuse ja solidaarsuse Euroopat, vaid hoopis turuna toimivat Euroopat, ning teiseks, teataval määral on laienemispoliitika ja rahvusvahelise õiguse vahelised seosed problemaatilised. Viitan siinkohal raportile endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta, kus raportöör ei lahenda ühepoolselt nimeküsimust, nagu seda tehakse punktis 17, vaid väldib süstemaatiliselt selle väitmist, et lahendust otsitakse ja seda peab tegema ÜROs. See viide muudab probleemi rahvusvaheliseks probleemiks, sest tõepoolest ei ole tegemist kahepoolse probleemi, vaid rahvusvahelise probleemiga, ning edastab täpsema sõnumi, kui vaid lootuse, et probleem laheneb iseenesest.

Võite küll öelda, et oh ajad, oh kombed, aga asjaolu, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik osaleb – ma kordan osaleb – ELi sõjalisel missioonil Afganistanis, peetakse tähtsaks tunnuseks kehva majanduse ja väheste sõjaliste ressurssidega endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul, nagu ka asjaolu, et vastupidiselt ÜRO resolutsioonile 1244/1999 tunnistab ta ühepoolselt Kosovot.

Ma ütleks, et poliitiline laienemine koos laienemispoliitika ja rahvusvahelise õiguse vaheliste problemaatiliste suhetega on iseenesest problemaatiline.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Sooviksin alustuseks öelda, et me pean Horvaatiat ja Makedooniat käsitlevaid raporteid heaks ja hästi koostatuteks ning leian, et me peaksime rõõmustama raportööride töö üle ja toetama raportite vastuvõtmist.

Türgi puhul on mul tunne, et me mängime selles valdkonnas peitust. Türgi ametiasutused teavitavad küll näiliselt muutuste suunas tehtud jõupingutustest, kuid tegelikus elus on ühiskonnas vähe muutunud. Isad müüvad ikka veel oma tütreid või vahetavad neid karja vastu. Mehed, kes ostavad endale naise, kohtlevad neid orjadena.

Usun kindlalt, et ühiskondade lähenemise protsess saab olema keeruline ja pikaldane ning see ei saa olema kerge ei meile ega Türgi ühiskonnale. Seepärast arvan, et antud juhul peame varuma kannatust ja olema valmis pikkadeks läbirääkimisteks, kuid nende läbirääkimiste käigus peame käituma korrektselt ja auväärselt ning rääkima ausalt kõikidest probleemidest. See on nii meie kui Türgi inimeste huvides ning kui probleem on edukalt lahendatud, on see saavutus nii Euroopa kui Türgi jaoks.

  Ioannis Kasoulides (PPE). – Lugupeetud juhataja! Euroopa Rahvapartei fraktsioonis pooldavad kõik, et järgitaks komisjoni soovitust alustada ühinemisläbirääkimisi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga. Lisaks teame, et nende läbirääkimiste alustamiseks peavad endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Kreeka jõudma kokkuleppele nime küsimuses.

See küsimus on Kreekas tõeline poliitiline probleem. Ükski Kreeka valitsus ei suuda püsima jääda, kui läbirääkimisi lubatakse alustada, ilma et selles küsimuses oleks saavutatud kokkulepe. Selline poliitiline tegelikkus. Olenemata sellest, kuidas kolleegid seda küsimust hindavad, peame andma endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile sõbralikku ja paindlikku nõu, kui soovime olla head nõuandjad. Kui nimeküsimusele tähelepanu ei pöörata ja nimetatakse seda näiteks koomiliseks, muutume halbadeks nõuandjateks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi jaoks ega aita kaasa eesmärgi täitmisele.

Türgi peaks teadma, kui suur on Türgi toimik nii suure elanikkonnaga riigi puhul. See hõlmab ELi suutlikkust sellise laienemisega toime tulla, eelarvepiiranguid jne, seega Türgi peaks mõistma, kuivõrd lihtsam – ning takistuste- ja külmutatud peatükkide vabam – oleks tema ühinemine Küprose probleemita. Ta peab tegelema garantiide küsimusega, vägede kohalolekuga ja ühepoolse sõjalise sekkumise õigusega, mida Küpros ei vaja.

  Victor Boştinaru (S&D). – Lugupeetud juhataja! Tervitan jõupingutusi ja edu, mida Horvaatia on saavutanud Euroopa Liiduga ühinemise teel. See on kindlasti suur samm edasi kogu Lääne-Balkani piirkonna integreerumisel Euroopasse. Loodan, et 2010. aasta saab Horvaatia ja ka Lääne-Balkani riikide jaoks olema väga hea, kuid ma sooviksin rõhutada ka vajadust kaaluda ja nõuetekohaselt käsitleda pagulaste ja riigi siseselt ümberasustatud isikute küsimust.

Heitke pilk ÜRO pagulaste ülemvoliniku viimasele raportile. Nagu te teate, kirjutasid Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Montenegro 2005. aastal Sarajevos alla kokkuleppe ehk nn Sarajevo deklaratsiooni. Kokkuleppe eesmärk oli piirkonnas valitsenud konflikti tõttu tekkinud pagulaste ja riigi siseselt ümberasustatud inimeste väga suure arvu probleemi lahendamine. Selles küsimuses ei ole siiski veel lahendust leitud. Sooviksin väga, et Horvaatia kinnitaks lõpuks oma valmisolekut uuendada Sarajevo deklaratsioonis võetud kohustusi ning kõrvaldada minu arvates äärmiselt tundlik olukord ning teha seda vähemalt enne ühinemist.

Tervitan rõõmuga komisjoni võetud kohustust käivitada sel kevadel läbirääkimised uuesti ning ma kordan teie ees veel kord, et see probleem tuleks lõplikult lahendada enne Horvaatia liitumist ELiga.

Kokkuvõtteks üks märkus Türgi kohta: Türgit hinnates kutsun teid üles mitte laskma end mõjutada eelarvamustest, mis põhinevad usul, etnilisel kuuluvusel ja klišeedel.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Selle parlamendi Horvaatia delegatsiooni asejuhina ootan ma kannatamatult päeva, mis selle parlamendi ridades istuvad Horvaatiast valitud parlamendiliikmed. Horvaatia on liikmesuse saavutamiseks maha käinud pika maa ja võtnud vastu mitmeid raskeid otsuseid, et Euroopa nõudmistega hakkama saada. Enne liikmesuse saavutamist tuleb siiski saavutada kokkulepe tähtsate põhipunktide osas.

Mulle on väga südamelähedane detsentraliseerimise küsimus. Teisisõnu, poliitilised otsused tuleks teha rahvale võimalikult lähedal. Kui lisame neljanda otsuste langetamise tasandi, nagu ELi liikmesuse puhul juhtub, on äärmiselt tähtis, et inimesed teaksid, millised otsused võetakse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil. Selles küsimuses näitab eduaruanne, et paljugi vajab veel tegemist.

Teisteks lahendamata nõrkadeks kohtadeks on õiguskindlus, korruptsioonivastane võitlus ja naiste olukord tööturul – neis valdkondades peab Horvaatia võtma täiendavaid meetmeid. Näen siiski, et ääretult palju on juba ära tehtud ning et ka uus Horvaatia valitsus pöörab neile küsimustele suurt tähelepanu. Ma tõesti loodan, et ei lähe kaua, mil meie Horvaatia kolleegid liituvad meiega siin parlamendis.

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE). – (EL) Austatud juhataja! Sooviksin esile tõsta, et Balkani riigid püüavad täna, nagu nad tegid seda kogu 20. sajandi jooksul, saavutada tasakaalu natsionalismi raske pärandi ja vajaduse vahel ühtse Euroopa väljavaate järele lähitulevikus.

Tänane endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitleva resolutsiooni ettepanek püüab anda ülevaate sellest õrnast tasakaalust. Ettepanek ei saa sellega siiski adekvaatselt hakkama. Surve alustada läbirääkimisi viivitamatult tekitab hirmu, et edastatakse vale sõnum nimeküsimuste kõnelustele. Teisest küljest võib läbirääkimiste alguse määramata ajaks edasilükkamine taas kord soodustada samavõrd ebaproduktiivset käitumist.

Mõned muutused on positiivsed. Sooviksin siiski rõhutada, et mis tahes natsionalismi vorm kahjustab kõigepealt seda riiki ennast. Kreeka peab ise saavutama oma tasakaalu. Kreeka makedoonlasena kutsun üles saavutama paremat enesevalitsemist. Nime üle käivates vaidlustes vajame kahte erinevat enesemääratlust, mis mõlemad kasutavad kooseksisteerimiseks nime „Makedoonia”. Seda liiki kompromiss kiirendaks vastastikuse usalduse tekkimist, mis on eluliselt oluline ökoloogilise kriisi, samas kui lähinaabreid tuleb näha vajalike koostööpartneritena selle vastu võitlemisel.

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Tahaksin alustuseks tänada kõiki oma kolleege tervikliku raporti esitamise eest. Samas soovin tervitada uut volinikku ja soovida talle edu tõeliselt huvitava portfelli käsitlemisel. Mul on ainult kolm märkust, sest paljugi on selle arutelu jooksul juba ära öeldud. Minu arvates peaksime keskenduma ka asjaolule, et laienemist kui sellist tuleb mõista ühe võimaliku lahendusena Euroopa Liidu majanduskasvu taastamisel ning me ei tohiks seda meelest lasta. Minu teine märkus on seotud sõnaga „laiaulatuslik”. Leian, et peame lähenema Balkani riikide küsimusele laiaulatuslikult ega saa keskenduda vaid ühele konkreetsele riigile, olgu selleks siis Horvaatia või Makedoonia. Selle asemel peaksime keskenduma laiaulatuslikule lähenemisviisile, mis hõlmaks selliseid riike, nagu näiteks Serbia. Ka Türgi puhul peame ütlema selgelt „jah” või „ei”, sest ei ole võimalik Türgile puru silma ajada ja lubada võimalikku tulevast liikmesust. Peame ütlema selgelt „jah” või „ei”.

  Willy Meyer (GUE/NGL). – (ES) Lugupeetud juhataja! Volinik! Nõukogu eesistuja! Euroopa Liit peaks praegu põhjalikult jälgima läbirääkimisi, mis toimuvad kõrgeimal tasemel Küprose kahe kogukonna juhtide vahel.

Türgil on neis läbirääkimistes väga negatiivne roll. Ta ei toeta mõistlikku lahendust ning seepärast peab Euroopa Liit edastama selgesõnalise ja üheselt mõistetava sõnumi: Türgi ei saa jätta Küprosele 40 000 sõdurit, kes okupeerivad selle riigi põhjaosa, rikkudes sellega rahvusvahelist õigust. Türgi ei saa jätkata ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkudes Famagusta linna okupeerimist. Ta ei saa jätkuvalt saata saare põhjaossa ümberasujaid, kes lämmatavad Türgi küproslastest elanikkonda. Türgi on praegu valinud just sellise tee.

Euroopa Liit, komisjon, nõukogu ja parlament peavad Türgile edastama ühemõttelise sõnumi. Kui Türgi jääb oma seisukoha juurde, ei saa ta kunagi ühineda Euroopa Liiduga. Just sellise sõnumi peab edastama selles Küprose kui Euroopa Liidu liikmesriigi taasühendamist käsitlevate läbirääkimiste kriitilises punktis.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Ma ei jäta kahe silma vahele asjaolu, et Türgi on suur riik, mis lisaks raportis nimetatud sisemistele sotsiaalsetele probleemidele käitub minu arvates siiski väga vastuoluliselt oma välispoliitikas.

Seega, kuigi Türgi valitsus püüab end näidata mõõdukana, paistavad riigi relvajõud olema vaenulikud Kreeka suhtes, rikkudes pidevalt Kreeka õhuruumi Egeuse mere piirkonnas, kui ka pidevalt tülitades Frontexit. Tuleks märkida, et olenemata asjaolust, et Kreeka ja Türgi on NATO liikmed ja ka liitlased, ähvardab Türgi Kreekat casus belli põhimõttega, laiendades oma territoriaalvett ja keeldudes tunnustamast Küprose riiki, kes on Euroopa Liidu liige.

Lõpetuseks tundub, et Türgi valitsus ei suuda praegu tagada rahva suveräänsust riigis ning kavatseb uut liiki Ottomani ühendust, nagu selgus Sarajevos novembri alguses toimunud kohtumisel, millel osales minister Davutoglu. Lisaks pean kummaliseks Türgi valitsuse suhtumist Iraani, mis on vastuolus rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu tunnustatud vaadetega.

Lisaks ei tohiks me jätta kahe silma vahale asjaolu, et vastuolus teekaardiga võimaldab ja võib-olla julgustab Türgi ebaseaduslike immigrantide liikumist oma territooriumi kaudu Euroopa Liidu riikidesse ega järgi oma kohustusi anda Küprose laevadele dokkimisõigust ja lennukitele maandumisõigust.

  Gunnar Hökmark (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Hannes Swobodat Horvaatiat käsitleva raporti eest. Selles tunnustatakse Horvaatia valitsuse jõupingutusi ja saavutusi. Arvan, et on tähtis ära märkida, et see riik jõuab nüüd liikmesusele lähemale, mis rõhutab – ja ma ütlen seda nõukogu eesistujale –, et on oluline viia läbirääkimised Horvaatiaga lõpule 2010. aasta jooksul.

Kuid minu arvates väärib lisaks esiletõstmist sõnum, et Horvaatia jõupingutused ei ole tehtud meie jaoks. Need muudavad Horvaatia paremaks riigiks ja paremaks ühiskonnaks oma kodanike jaoks ning sellega muutub Horvaatia paremaks naabriks ja annab oma panuse Euroopasse, sest võitlus organiseeritud kuritegevuse või korruptsiooni vastu peab toimuma piiriüleselt ning meie jaoks on soodne näha Horvaatia saavutatud edu.

Sama kehtib ka teiste kandidaatriikide suhtes. Kõik meile nähtavad edusammud on tehtud Euroopa kasuks ning ma pean ütlema, et võttes arvesse laienemisprotsessis omandatud kogemusi, on meil saavutatu puhul väga vähe kahetseda. Türgist, Makedooniast või teistest Lääne-Balkani riikides rääkides peaks meil olema sama vaatenurk. Kui nad viivad läbi reformid, muutuvad nad naabriteks. Kui sulgeme ukse, võtame riski tekitada uusi probleeme ja uusi ohte Euroopa väärtustele. Peaksime rõhutama vajadust koos edasi liikuda, et saavutada parem Euroopa laienemine, mis põhineks väärtustel, mida me täiel määral toetame.

  Luigi Berlinguer (S&D). - (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Horvaatiaga läbirääkimiste lõpetamine 2010. aastal on teostatav eesmärk ning Hannes Swoboda raport uurib tasakaalustatult meie edusamme ja veel vajalikke samme.

Justiitsvaldkond on nüüd see, mis vajab tugevatoimelist reformi. Sellest ei piisa, kui viiakse läbi vajalikud süsteemireformid, võetakse vastu uusi õigusakte ja tehakse vastavalt nõutule koostööd endise Jugoslaavia rahvusvahelise sõjakohtuga.

Rõhutan vajadust ehitada üles tõeline õiguskultuur ja -mentaliteet kooskõlas Euroopa standarditega. Selleks on äärmiselt oluline kohtusüsteemi sõltumatus, mis on keskne küsimus, ning samuti rahukohtunike koolitamine, värbamine ja nende karjäär, ehk siis teiste sõnadega asjaolu, et valitsus ei tohi kohtunike suhtes kehtestada mingeid tingimusi. Kutsun komisjoni üles kaaluma vajadust tugevatoimeliste meetmete järele, millega käsitletaks neid küsimusi läbirääkimiste lõppetapis.

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud juhataja! Lubage mul edastada tervitused volinik Fülele. Nagu me teame, on president Christofiase ja president Talati vahelised kõnelused kriitilises seisus. Nende edukuseks tuleb kokkulepe saavutada avaliku arvamuse heakskiidul. Hädasti oleks vaja tekitada usaldust. Türgi peaks edastama sõnumeid. Kahjuks tundub, et kaubandusküsimusi käsitlev toimik on täiesti blokeeritud, seega on vägede väljaviimisega alustamine raske, kuid arukas samm üldsuse toetuse saamiseks lõunas ja põhjas, eesmärgiga näidata, et lõpliku kokkuleppe saavutamise võimalus on tegelikult reaalne.

Me kõik mõistame, et kui Küprose probleemi ei lahendata nüüd, on võimalus teha Türgi ühinemise suhtes edusamme tõepoolest väike. Praegu on aeg tegutseda. Ma tõesti loodan, et komisjon kavatseb oma vastuses arutelule vastata neile kõnelejatele, kes tõstatasid Küprose küsimuse.

  Mario Mauro (PPE). - (IT) Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Soovime toetada Horvaatia liikmesust ning just seepärast kutsume Horvaatia ametasutusi tagama, et Itaalia kodanikele II Maailmasõja lõpus natsionaliseeritud varad, mis ikka veel kuuluvad riigile või munitsipaalinstitutsioonidele, olenemata Euroopa õigusaktides sisalduvatest nõuetest, tuleb tagastada nende seadusjärgsetele omanikele.

Soovime toetada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liikmesust ning seepärast kutsume üles järgima konsensuse meetodit, mis moodustab ühe osa Euroopa Liidu ajaloost, ning kutsume Euroopa institutsioone pakkuma oma poolehoidvat toetust kõikide liikmesriikide seisukohtadele seoses põhjustega, mis on ikka veel teel takistuseks.

Soovime olla Türgiga ausad. Ria Oomen-Ruijteni aruandel on omad plussid: selles ei eitata, et tee on täis raskusi, ning raport on eelarvamustevaba, käsitledes Kopenhaageni kriteeriumeid, kui kindlaksmääratud pidepunkte. Seepärast teeb parlament õigesti, kui mõistab jõuliselt hukka inimõiguste rikkumised ja demokraatia puudumise.

Kuid siin saalis ei tohiks leiduda neid, kes muudavad selle liikmesuse taotlemise tee peaaegu et paradoksaalseks. Neid võib leida paljude valitsuste esindajate hulgast, kes lubavad igal ametlikul kohtumisel seda, mis on nende huvides, ning eitavad seda väljaspool saali. Tuginedes Ria Oomen-Ruijteni raportile, on siiski kasulik tugevdada priviligeeritud partnerluse vahendeid, sest me ootame arenguid, mis ei tuleneks mitte eelarvamustest, vaid ühenduse õigustiku sisu täielikust ja vastutustundlikust omaksvõtmisest.

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA­TSAGAROPOULOU
asepresident

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Sooviksin kommenteerida Horvaatiat ja Makedooniat käsitlevaid raporteid. Minu arvates on oluline märkida, et Kagu-Euroopa riikide ühinemisprotsessis tehtavad edusammud on suurel määral ka Euroopa Liidu huvides, sest piirkonna stabiilsus, õitseng ja reformimise edenemine ei ole tähtis üksnes kandidaatriikidele, vaid ka Euroopa Liidule. Mõlema riigi puhul on areng naabrussuhteid puudutavates küsimustes seiskunud. Minu hinnangul on nende küsimuste lahendamisel äärmiselt tähtis, et nii kandidaatriigid kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid kasutaksid oma poliitilist arukust, julgust ja vastastikust head tahet. Nii oli see Horvaatia puhul ja ma loodan siiralt, et eesistujariigi Hispaania pühendunud tegutsemine toob kiiremini edu Makedoonia ja Kreeka küsimuses. Eesistujakolmiku kolmanda liikmena sooviks Ungari protsessi jätkata ja sellele kaasa aidata.

  Nadja Hirsch (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin õnnitleda Štefan Fület volinikuks nimetamise puhul. Sooviksin õnnitleda ka raportöör Swobodat raporti eest, mis käsitleb Horvaatia edusamme väga tasakaalustatult. Samal ajal tuuakse seal selgelt välja valdkonnad, kus Horvaatial on vaja veel pingutada, et ühinemisprotsess lõpule viia.

Märkimist väärib ka see, et eelmise aasta sügisel tehtud Eurobaromeetri uuringus toodud statistiliste andmete kohaselt ei ole 84% horvaatidest oma riigi demokraatiaga rahul. See näitab, et lisaks kohtureformidele on vaja parandada ka vähemuste olukorda. Samuti on oluline tagada ajakirjandusvabadus. Need reformid tuleb algatada ja ellu viia ning eelkõige peab reforme toetama ka elanikkond. Formaalselt võib kriteeriume kindlasti täita väga kiiresti, kuid protsessi peab olema kaasatud kogu elanikkond, kes peab Horvaatia ühinemise ELiga heaks kiitma.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Türgi ühinemine Euroopa Liiduga on põhjustanud teatavates ringkondades palju vastuolusid. Et ühinemisprotsess toimuks vastastikuses mõistmises, tuleb tagada selle kvaliteet. Uute liikmete vastuvõtmine toimub rangetel, kuid selgetel tingimustel, mis on arusaadavad ja vastuvõetavad mõlemale poolele, ning see kehtib ka Türgi kohta.

Tahaksin tänada raportöör Ria Oomen-Ruijtenit laiahaardelise raporti eest Türgi edusammude kohta 2009. aastal. Sel aastal on raport kriitilisem ja kahjuks juhib õigusega tähelepanu Türgi vähesele arengule, eriti kodanikuvabaduste ja kohtusüsteemi vallas. Siiski ei olnud seisak demokratiseerimisprotsessis eelmisel aastal ainus probleem. Seega on vaja olla kriitiline nendes valdkondades, kus edusamme ei tehtud või kus olukord halvenes, kuid näidata samas, et me väärtustame muutusi paremuse suunas. Ühest küljest ei pöörata tähelepanu vajadusele tugevdada õigusriigi põhimõtteid, kuid põhiseadus just neil põhinebki ja seepärast peaks see olema esmatähtis. Teisest küljest teeb Türgi suuri pingutusi seoses alanud läbirääkimistega. Samuti on mul hea meel toimunud muutuste ja Türgi soovi üle reformidega jätkata, et täita Kopenhaageni kriteeriume.

Siiski ei piisa vaid heast tahtest. Ankaral on Euroopa Liiduga ühinemise teel lahendada veel palju probleeme, mis ei ole sugugi lihtsad. Ma usun, et Türgi ületab kõik takistused, ja soovin edu riigi reformimisel.

  Debora Serracchiani (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga rõhutab Euroopa identiteeti, mis suudab väljendada uue Euroopa ühiseid väärtusi, seejuures pigem ühendades oma liikmete eripärasid, kui vaadates neist lihtsalt mööda.

Horvaatia Vabariik on teinud nõutud normide järgimiseks hinnatavaid edusamme, eelkõige näiteks võideldes organiseeritud kuritegevusega uute maffiavastaste meetmete abil, kuid 2010. aasta läbirääkimiste lõpuleviimiseks on vaja teha veelgi suuremaid pingutusi, esmajoones õiguse alal.

Horvaatia Vabariigi asutused saaksid astuda edasisi samme 1952. aastal Pariisis allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 1 nõuete täitmiseks, kui nad kaaluksid riigistatud varade tagastamist õigusjärgsetele omanikele.

  Sophia in 't Veld (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin samuti tervitada siin parlamendis volinik Fület.

Raportöör on esitanud väga tasakaalustatud resolutsiooni projekti. Türgi on tõepoolest palju edasi arenenud, kuid siiski on vaja kiiremas korras tegelda mitmesuguste mureküsimustega. Tuleb teha lõpp kohutavale aumõrvade nähtusele, samuti transseksuaalsete isikute mõrvamisele. Alles eile kuulsime taas ühest transseksuaalse naise tapmise juhtumist Antalyas. Türgi valitsus peab kiiremas korras tagama karistuse transseksuaalsete isikute mõrvamise eest.

Lisaks palun veel kord Türgi valitsusel tagada ühinemisvabadus ja lõpetada pidevad katsed sulgeda lesbide, geide, bi- ja transseksuaalide organisatsioonid. Resolutsioonis nõutakse õigusega usu- ja sõnavabaduse tagamist. Liberaalide jaoks on need kaks vabadust meie demokraatia keskmes ning nende tagamine on ELiga ühinemise vaieldamatu eeltingimus.

Paludes Türgil ELi norme täita, peame siiski olema kindlad, et ka meie ise neid täidame. See on usaldusväärsuse ja moraalse autoriteedi küsimus. Homofoobia, kohustusliku usundiõpetuse ja ajakirjandusvabaduse piirangute vastu tuleb võidelda sama palju ka praegustes liikmesriikides.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Nagu on rõhutatud ka Ria Oomen-Ruijteni raportis, andis Türgi 2009. aastal selge lubaduse viia ellu reforme ja hoida oma naabritega häid suhteid. Lisaks on Türgi ametivõimud julgustanud avalikku arutelu teatavates reformimise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, näiteks kohtu roll, rahvusvähemuste õigused ja sõjaväe roll riigi poliitikaelus.

Teisest küljest näitas Nabucco kokkuleppe allkirjastamine Türgi osalust gaasi tarnekindluse tagamisel Euroopas. Seda näitasid ka Türgi läbirääkimised Euroopa Energiaühendusega ühinemiseks.

Türgi on näidanud, et ta mängib piirkonnas võtmerolli, luues normaalsed suhted Armeeniaga ning parandades suhteid Iraagi ja Kurdistani piirkondliku valitsusega. Kindlasti ei tohiks unustada ka Türgi koostööd Musta mere sünergia raames, mis sai alguse kolm aastat tagasi eesmärgiga edendada Musta mere piirkonna riikide stabiilsust ja reforme.

Lisaks tahaksin meelde tuletada mõnd peamist põhjust, mis toetab Türgi ühinemist Euroopa Liiduga. Türgi kuulub vaieldamatult Euroopa perekonda ja on tsivilisatsioonide vahelises dialoogis tähtis partner. Ilmaliku, demokraatliku ja tänapäevase Türgi lähendamine Euroopa Liidule on meie ühenduse jaoks kindlasti väärtuslik.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Mul on väga hea meel, et laienemisportfelli eest vastutab volinik Füle, kes Euroopa tsentristide hulka kuuluva poliitikuna suudab kõige paremini mõista Kagu-Euroopa ja Lääne-Balkani riikide suurt koormust, mis on tingitud rahvusrühmade konfliktidest ja kahepoolsetest vaidlustest naabrusküsimustes. Lääne-Balkani riigid ja Balkani maad ei ole kunagi olnud stabiilsed, välja arvatud sellel lühikesel perioodil, mil Jugoslaavias oli võimul Josip Broz Tito. Ühinemine Euroopa Liiduga on ainus võimalus piirkonda stabiliseerida. Seda tõestasid 2004. ja 2007. aasta ühinemised, mis mõjusid väga hästi näiteks Ungari ja Rumeenia suhetele.

Samal ajal tahaksin juhtida volinik Füle ja Euroopa Parlamendi tähelepanu asjaolule, et kõik rahvusrühmadevahelised probleemid, olulised küsimused ja naabrussuhted tuleb lahendada enne ühinemist, sest pärast ühinemist puudub Euroopa Liidul võim niisuguste küsimustega tegelda. Võtame näiteks Lätis elavate venelaste lahendamata probleemi või Slovakkia, kus Fico valitsuse poliitika tagajärjel on halvenenud suhted slovakkidest enamuse ja ungarlastest vähemuse vahel.

Seepärast on Lääne-Balkani riikide puhul, kus niisugused probleemid on isegi keerulisemad, eriti oluline need riikide vahel lahendada. Horvaatia on Ungari naaberriik ja seega on äärmiselt tähtis, et Horvaatiast saaks võimalikult kiiresti Euroopa Liidu liige. On väga oluline, et Horvaatia kannaks oma vastutust sõja osas ning lubaks pagulastel tagasi pöörduda. See on väga tähtis küsimus. Võimalikult kiiresti tuleks alustada läbirääkimisi Makedooniaga. Seda märkis oma suurepärases raportis ka Zoran Thaler. Mis puudutab Türgit, siis kuni kurdidele ei tagata võimalikult laias tähenduses autonoomsust ning kuni ei lahendata naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seotud probleeme ja Türgi ei vabanda Armeenia genotsiidi eest, ei saa Türgist saada Euroopa Liidu liiget.

  Metin Kazak (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Peaksin õnnitlema Ria Oomen-Ruijtenit põhjaliku töö eest. Siiski näib mulle, et Türgit käsitleva eelmisel aastal vastu võetud ja sel aastal esitatud dokumendi vahel on erinevusi.

Euroopa Parlament rõhutas oma 2009. aasta resolutsioonis Küprosel toimuvaid läbirääkimisi, kuid ei seadnud ühtegi eeltingimust seoses kolooniate ega Famagusta olukorraga. Neid küsimusi käsitletakse kuues läbirääkimiste peatükis ning see toimub ÜRO egiidi all. Seepärast arvan, et kui parlament võtab niisuguse tugeva ühepoolse seisukoha, võib see läbirääkimisi kahjustada ja muuta meid erapoolikuks.

Nagu endine volinik rõhutas 16. novembril 2006, on Famagusta tagastamine selle õiguspärastele elanikele küsimus, mida tuleb käsitleda ÜRO egiidi all osana Küprose üldise probleemi lahendamisest.

Tahaksin tuua veel ühe näite nõukogu järeldustest. 2004. aastal väljendas Küprose türgi kogukond selgelt soovi ELiga ühineda. Nõukogu otsustas selle kogukonna isoleerimise lõpetada ja lihtsustada Küprose taasühendamist, soodustades Küprose türgi kogukonna majanduslikku arengut.

(Aplaus)

  György Schöpflin (PPE). – Lugupeetud juhataja! Tahaksin tervitada volinik Fület ja ministrit. Kõigil on hea meel Horvaatia edusammude üle ühinemisprotsessi lõpuleviimisel. Valitsemise võtmetähtsusega valdkonnad tuleb kohandada ühenduse õigustiku nõuetele ning mõni muudatus – väljendugem selgelt – on tõenäoliselt vastuolus traditsioonide ja ootustega. Seega nõuab ümberkujundamise üle läbirääkimine olulist poliitilist tahet.

Lubage lisada, et jõupingutused on vaeva väärt, eriti sellise suhteliselt väikse riigi nagu Horvaatia jaoks, ning sama kehtib ka teiste Lääne-Balkani riikide puhul. ELi liikmesus – usun, et võime pidada seda enesestmõistetavaks – annab hulga eeliseid poliitilises, majanduslikus, kultuurilises ja julgeoleku tähenduses.

Kõige suurem kohanemisega seotud probleem peitub siiski mujal. Üks asi on muuta võimustruktuure, kuid hoopis teine küsimus on muuta ühiskonna hoiakuid millegi hoopis erineva suhtes, nagu on Euroopa Liidus loodud vorm ja sisu. Need kaks küsimust jäävad üksteisest sageli kaugele ning kindlasti on ühiskonnas üpris mõjukaid isikuid, kes näevad uutes eelistes üksnes halba.

Ärgem loogem illusioone. Horvaatia ametivõimud ei pea üksnes viima lõpule läbirääkimisi Euroopa Liiduga, vaid samal ajal ka tegema kõik, et muuta ühiskonna hoiakuid. See võib osutuda kõige raskemaks ülesandeks.

  Maria Eleni Koppa (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Need kolm raportit, mille üle täna arutleme, väljendavad Euroopa Parlamendi kindlat seisukohta jätkata laienemisprotsessi. Siiski leidub olulisi erinevusi.

Lubage kõigepealt õnnitleda Hannes Swobodat Horvaatiat käsitleva raporti eest. Meil on hea meel, et see riik ühineb peagi Euroopa Liiduga.

Mis puudutab Türgit, siis Ria Oomen-Ruijteni väga tasakaalustatud raporti sõnum on sama, mis eelnevatel aastatel. Türgi peab täitma kõiki oma lepingulisi kohustusi, nagu on teinud kõik eelmised kandidaatriigid. Ühinemine on ja peab olema lõppeesmärk. Siiski ei saa me teha Türgi ühinemise puhul erandit. Türgi on suur riik, kes peab kiitma heaks pideva reformimise, inimõiguste austamise, aitama kaasa Küprose probleemi lahendamisele, hoidma heanaaberlikke suhteid ning lõpetama Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes ähvardava poliitika – need sammud toovad ta liidule lähemale.

Mis puudutab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, sisaldub Zoran Thaleri raportis riigi kohta positiivne sõnum. Kreeka omakorda kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liidreid üles astuma läbirääkimistelaua taha heas usus, et leida ÜRO raames kõigile vastuvõetav lahendus. Kreeka valitsus teab, et protsess vajab uut hoogu, ja on teinud kindla otsuse, et probleem tuleb lahendada. Me loodame näha ka teise poole samasugust siirast seisukohta.

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Tere tulemast parlamenti, volinik Füle. Soovin teile teie töös palju edu. Sooviksin tänada Hannes Swobodat, Zoran Thalerit ja Ria Oomen-Ruijtenit tasakaalustatud ja objektiivsete raportite eest.

Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma poliitilist soovi, et Lääne-Balkani riigid ühineksid Euroopa Liiduga, ning valmisolekut aidata neil kiiresti liikmesuse kriteeriume täita. Horvaatia täidab peagi kriteeriumid. Loodan siiralt, et selle riigiga sõlmitakse ühinemisleping juba käesoleval aastal. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on teinud edusamme, et täita kriteeriumid ühinemiseelse protsessi alustamiseks. Eelduste kohaselt kinnitab Euroopa Ülemkogu veel kord Euroopa Komisjoni eelmise aasta lõpus tehtud otsust ja algatab ühinemisprotsessi. Usun, et selleks peab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik tegema veelgi suuremaid pingutusi, lahendamaks oma naabritega probleemid Euroopa stiilis. Kui Skopje ametivõimudel on poliitilist tahet mitte kasutada ajalugu, kas kauget või hiljutist, et õigustada praegusi poliitilisi ja riiklikke kavatsusi, on võimalik saavutada kompromiss. Ajalugu peab meid ühendama, mitte lahutama. Ajaloolased võivad teha teaduslikke järeldusi, kuid nad ei tohi takistada ühegi kandidaatriigi ühinemist Euroopa Liiduga. Vihkamisele õhutamist ei tohi sallida. Eelkõige pean ma silmas kooliõpikuid. Need ei tohi sisaldada peatükke, mis õhutavad vaenu teiste liikmesriikide vastu.

Balkani maade vastu usalduse suurendamine ei peitu üksnes viisanõude kaotamise kavas, mis on käimas ning mille üle on mul väga hea meel, kuid minu arvates ka teatavate Balkani maade ühiste ajalooliste tähtpäevade ja kangelaste mälestamises. Ma loodan, et liikmesriikide asjaomased asutused võtavad raportites tehtud soovitusi arvesse. Soovin Horvaatiale, Makedooniale ja Türgile Euroopa Liiduga ühinemisel palju edu.

  Evgeni Kirilov (S&D). – Lugupeetud juhataja! Peaksime jätkama Lääne-Balkani riikide ELi liikmeks saamise väljavaate toetamist. Kogu protsess toetab stabiilsust ning me ei tohiks lasta sellel aeglustuda.

ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarse ühiskomisjoni delegatsiooni viisanõuete lihtsustamise raportöörina leian, et viisavaba režiimi kehtestamine riigis oli selle elanike jaoks väga oluline julgustav samm. Viimases komisjoni aruandes rõhutatakse, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on arenenud mitmes valdkonnas, ja see on kiiduväärne.

Mina tulen naaberriigist Bulgaariast ja nii Bulgaaria kui ka teised naaberriigid näevad teatavaid murettekitavaid suundumusi. Minu arvates ei peaks kõnealune probleem olema esikohal. Makedoonia ülesehitamine algas pärast Teist maailmasõda ja nüüd peab suur osa elanikkonnast end makedoonlasteks. Siiski peame oma väärtusi hoidma: me ei saa lubada riigi ülesehitust, kui sellega seguneb natsionalistlik retoorika või märkimisväärne kaugesse minevikku tagasiulatuva ajalooga manipuleerimine. Lisaks ei tohiks rahvusliku identiteedi kinnitamine viia ksenofoobiani kodanike suhtes, kes tunnistavad oma Bulgaaria päritolu. Need inimesed kannatavad sõnalise ja füüsilise väärkohtlemise all ning neid võidakse isegi kunstlikel põhjustel seaduslikult taga kiusata.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Lugupeetud juhataja! Tahaksin õnnitleda volinikku ja soovida talle palju edu selles väga olulises valdkonnas, mille ta üle võttis.

On tõsiasi, et Euroopa saab ning tal on õigus laienemist jätkata. Eelkõige Lääne-Balkani riikides, kuna sealsetel elanikel on õigus paremale tulevikule ja oma osale tegelikest Euroopa väärtustest.

Siiski tuleks märkida, et eriti endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi jaoks oleks parem, kui riik ei kasutaks Euroopa Liidu liikmeks saamise vahendina ajalugu valikuliselt ja segi paisatuna. Ta peab harjuma ÜRO menetluste läbiviimisele kaasa aitama ja lahendama oma probleeme diplomaatia, mitte propaganda abil. Seega tuleb kutsuda endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki üles tegutsema, kui ta soovib lähitulevikus liiduga ühineda.

Soovin õnnitleda Ria Oomen-Ruijtenit Türgit käsitleva suurepärase raporti eest, samuti soovin õnnitleda Hannes Swobodat ja loomulikult Zoran Thalerit, hoolimata sellest, et ma ei ole nõus tema seisukoha teatavate aspektide ja raportiga.

Peame tingimata mõistma, et kui saavutatakse kompromissid, mis ei kajasta tõde ja tegelikkust, korduvad probleemid tulevikus. Teisest küljest, mis puudutab Türgit, tahaksin öelda, et areng on toimunud, kuid pole tehtud ühtegi sammu, mis lubaks öelda, et Türgi lahendab oma probleeme diplomaatiliselt, s.t viies oma väed Euroopa Liidu liikmesriigist Küprosest välja või tehes sellega algust.

  Wolfgang Kreissl-Dörfler (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Tahaksin samuti õnnitleda teid, volinik Füle, uue ametissenimetamise puhul ning soovin edu selle väga tähtsa ülesande täitmisel.

Te tegite juba parlamendikomisjonile selgeks, et läbirääkimised Türgiga käivad tema ühinemise, mitte hullumeelse privilegeeritud partnerluse idee üle, mida selle toetajad ei ole kunagi sobival moel avalikkusele tutvustanud. Siiski tegite selgeks – ja see on väga tervitatav –, et kumbki pool, nii Türgi kui ka Euroopa Liit, peab oma kohustusi ja ülesandeid täitma. Käesoleval juhul, härra Posselt, kehtib põhimõte pacta sunt servanda. Teile peaks see eelmise mõjuka liidri kasutatud fraas tuttav olema.

Minu jaoks on väga tähtis veel üks punkt. Loomulikult on Türgil veel palju teha, kuid ka Euroopa Liidul, olgu siis tegemist Küprose küsimuse, vähemuste õiguste rakendamisega Türgis või poliitiliste ja sõjaliste aspektidega. Siiski on üks asi selge. Protsess ei ole kunagi sirgjooneline. Teame seda Euroopa Liidu ajaloo põhjal. Piisab, kui vaadata Lissaboni lepinguga seotud protsesse ja menetlusi. Türgi protsessis on alati nii edu kui ka tagasilööke.

Veel on selge, et kui Türgi on kõik nõuded täitnud ja saab ühenduse õigustiku vastu võtta, saab temast teine riik. Siiski kaasnevad Lissaboni lepinguga ka Euroopa Liidus püsivad muutused. Peaksime sellest teadlikud olema. Nagu ma ütlesin, peavad mõlemad pooled oma kohustusi täitma.

  Alojz Peterle (PPE). – (SL) Kui Euroopa Liit tahab tõepoolest rahvusvahelisel areenil omale mõjuvõimsamat rolli, peab ta tugevdama oma rolli ka Euroopas. See tähendab ühtse Euroopa projekti lõpuleviimist Kagu-Euroopas. Me ei vaja üksnes Euroopa väljavaadet, vaid ka dünaamilisust ja stiimuleid.

Mul on hea meel võimaluse üle tunnustada kõigi arutluse all oleva kolme riigi edusamme ja õnnitlen raportööre Ria Oomen-Ruijtenit, Zoran Thalerit ja Hannes Swobodat hea töö eest. Erilist heameelt tekitab asjaolu, et kõik kolm riiki on pööranud suurt tähelepanu suhete arendamisele oma naabritega.

Mainiti ka Sloveenia ja Horvaatia vahelist vahekohtu kokkulepet. On selge, et Horvaatia ja Sloveenia valitsused näevad kõnealuse kokkuleppe võtmeküsimust täiesti erinevas valguses, mis ei tekita just vastastikust usaldust. Kutsun mõlemat valitsust üles kasutama kahepoolseid võimalusi, et leppida kokku kokkuleppe ühtses tõlgendamises ja kiirendada heanaaberlike suhete teket, mis võiks aidata viia ühinemisprotsessi eduka lõpuni.

Õnnitlen siiralt volinik Fület vastutusrikka rolli võtmise eest ja soovin talle palju edu nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel. Soovin ka eesistujariigile Hispaaniale palju edu ja arukust.

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Naabrid hoolitsevad üksteise eest ja üksteisele on toeks. Kui naaberriikide suhted on head, tuleb see kasuks ka sealsetele elanikele. Türgi ja Küpros on naabrid. Kui nad vaatavad üle piiri teisele poole, ei näe nad mitte teineteist, vaid Küprose türgi kogukonda, kes on kahe poole vahele surutud.

Et kõik Küprose elanikud saaksid taas tõepoolest koos elada, on vaja lahendust, mis nõuab mõlemalt naabrilt oma osa täitmist. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon väljendas eelmisel nädalal usku, et Küprose probleemile on tõenäoliselt võimalik leida lahendus. Parlament peab tegema suurt tööd, et Küprose olukorra muutmisele positiivselt kaasa aidata, otsides konstruktiivselt lahendusi ja kõrvaldades takistusi, mitte neid tekitades. Jah, Türgi on vaja panna lahenduse leidmise lihtsustamiseks pingutusi tegema. Just seda nõutakse hääletamisele pandavas raportis. Siiski ei pea ainuüksi Türgi pingutama. Kõik mõjutatud pooled peavad oma osa täitma, luues positiivse keskkonna, kus on võimalik leida usaldusväärne lahendus. Just seda me kõik kokkuvõttes soovime – lahendust.

Et oleks võimalik läbirääkimistega alustada, peame olema toetavad ka kandidaatriigi Makedoonia suhtes, pidades silmas tema nime küsimust. Liikmesriikidena peame hoolikalt jälgima, et me ei oleks üks osa probleemist, vaid aitaks kaasa lahenduse leidmisele.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on palju edasi arenenud ning võib olla eeskujuks teistele Balkani maadele, andes võimaluse suurendada piirkonnas stabiilsust. Peame siinkohal pingutama, et ELi kõige olulisemad eksporttooted – demokraatia, inimõigused, rahu ja turvalisus – oleksid edukad.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Horvaatia näitab oma kindlat tahet ühineda ELiga, astudes selgeid samme kriteeriumide täitmise suunas. Poliitilist tahet on kajastanud nii avaliku halduse ja kohtusüsteemi reformid kui ka võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. On suurenenud kohtusüsteemi läbipaistvus, vähenenud pooleliolevate kohtumenetluste ja ülemäära pikkade menetluste arv. Üks oluline tegur on sõjakuritegude jätkuv paljastamine, milles Horvaatia teeb täielikult koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Horvaatia näitab head taset oma õigusaktide ühtlustamisel ühenduse õigustikuga. Käimas on olulised õiguslikud ja institutsionaalsed muutused, mille eesmärk on võidelda organiseeritud kuritegevuse ja maffiaga ning tugevdada piiriülest koostööd naaberriikide õiguskaitseasutustega.

Horvaatia pangandussektor on usaldusväärne, investoritel on usaldus riigi majanduse vastu ning on säilitatud makromajanduslik stabiilsus. Endiselt on vaja täiendada väiksemahuliste erastamiste programme ja vähendada riigi sekkumist majandusse. Minu arvates on eriti kiiduväärt horvaatide ja serblaste lepitamine, vähemuste õiguste kaitse parandamine ja pagulaste lõimimine, sh eluasemete ülesehitamine. Seepärast kutsun Horvaatiat tungivalt üles jätkama poliitilise vastutuse arendamist ning pidama avalikku arutelu liikmesuse ja ühinemise tagajärgede üle, sest üksnes üks kolmandik elanikkonnast peab praegu ELiga ühinemist kasulikuks. Samuti sooviksin õnnitleda uut volinikku Fület ja tervitada teda uues ametis.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – Lugupeetud juhataja! Tervitan volinik Fület ja sooviksin ka õnnitleda kolme tasakaalustatud raporti autoreid. Pole kahtlust, et ELi liikmesuse väljavaade on sundinud Türgit liikuma paremuse poole. Lõppude lõpuks on see moslemiriik ainulaadne, kuna tegi esimesed sammud Euroopa väärtustega kohanemiseks peaaegu sada aastat tagasi ja mitmesugustest ajaloolistest sündmustest hoolimata ei pöördunud ta teelt kõrvale. Türgi on idapoolsetest riikidest kõige läänelikum ja läänepoolsetest riikidest kõige idalikum, seega ei mängi ta ainulaadset rolli üksnes Euroopa, vaid ka üldisel tasandil.

Ankara peab reforme kiirendama, püüdma otsida otsusekindlamalt lahendust Küprose probleemile ning astuma edasisi samme Armeeniaga lepituse saavutamiseks. Siiski toetan tugevalt sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni seisukohta, et Türgi ELi liikmesuse väljavaadet ei tohiks muuta ükski Ersatzlösung ega muud alternatiivid.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Ma tervitan volinikku. Käesoleval aastakümnel on laienemispoliitika ühes euroga olnud Euroopa Liidu kõige suuremaid saavutusi. Seda poliitikat ei tohiks peatada. Lisaks ei saa me murda lubadusi, mida oleme kandidaatriikidele andnud, kuigi peaksime kinni pidama ka konsolideerimise ja tingimuslikkuse tuntud põhimõtetest.

Me ei tohiks unustada ka Euroopa Liidu integratsioonisuutlikkust ega vajadust arutleda kodanikega laienemise ning selle eeliste ja tagajärgede teemal.

Arvestades ajaliste piirangutega, teen vaid mõne lühida märkuse. Põhimõtteliselt peaksid kandidaatriigid lahendama eelisjärjekorras kõik territoriaalsed vaidlused ja muud sarnased küsimused, mis neil võivad omavahel või liikmesriikidega olla tekkinud, et hiljem mitte aeglustada liidu toimimist.

Türgi puhul tahaksin iseäranis rõhutada, kui oluline on hoida või isegi kiirendada reformide tempot. See on vajalik ka Türgi enda jaoks.

Väljendan samuti heameelt seoses Nabuccoga Türgi võetud hiljutise kohustuse üle, mis on Euroopa energiaallikate mitmekesisuse seisukohast väga tähtis. Pean siiski tunnistama, et olin mõneti üllatunud žestist, mille Türgi valitsus tegi sügisel Iraani ametivõimude toetamiseks. Ma usun, et kandidaatriigi välispoliitika peaks olema kooskõlas liidu omaga.

Lisaks lugesin eelmisel nädalal intervjuud Türgi Euroopa asjade ministriga, kes paistis soovitavat, et Türgi kaotaks viisad selliste riikide jaoks nagu Süüria, Liibanon ja Liibüa. See üllatas mind, sest kandidaatriik peaks ka oma viisapoliitikat Euroopa Liidu omale lähendama, mitte liikuma vastassuunas.

Sooviksin sellele teabele kinnitust.

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Ria Oomen-Ruijten on teinud tohutut tööd, et esitada tasakaalustatud raport, ning me täname teda selle eest. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekud 13 ja 14 lõhuvad seda tasakaalu ning seepärast nõuan tungivalt nende vastu hääletamist.

Küprose teemal toimunud kõnelustes on Türgi Mehmet Ali Talati kaudu esitanud vastuvõetamatuid ettepanekuid ning on oma seisukohtades järeleandmatu ja maksimalistlik. Seepärast on vale kutsuda kõiki pooli üles käimasolevaid läbirääkimisi toetama. Pool, kellele tuleb rohkem survet avaldada, on Türgi kui okupeeriv riik. Türgi peab viivitamata kõik oma väed välja viima ja lõpetama okupeerimise ning Küprose türgi kogukonna pantvangis hoidmise, kuna just Türgi, mitte Küprose kreeka kogukond, vastutab Küprose türgi kogukonna isoleerimise eest. Türgi peab tagastama sissepiiratud Varosha linna ning kaotama ebaseaduslikud asulad ja Küprose kreeka kogukonna valdustesse tungimise.

Türgi käes on võti Küprose probleemi lahendamiseks ja ühinemisprotsessi edendamiseks. Väike riik Küpros ei palu rohkem ega vähem kui lahendust, mis oleks eranditult kooskõlas Euroopa õigustiku ja ÜRO resolutsioonidega. Küproslased ei ole Ottomani või mõne muu koloonia teise klassi kodanikud. Me oleme Euroopa kodanikud, kellel on Euroopa õigused.

  Doris Pack (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! On viimane aeg, et EL alustaks viimaks läbirääkimisi Makedooniaga. Makedoonia on tingimused täitnud ja ootab läbirääkimisi juba 2005. aastast. Kreeka suhtes on teised 26 liikmesriiki näidanud üles nii palju solidaarsust, et ta ei peaks panema nüüd vetot läbirääkimiste alustamisele naaberriigi Makedooniaga. Kõnealune küsimus on puhtalt kahepoolne, isegi kui ÜRO on seoses sellega oma abi pakkunud.

Horvaatia kohta tahaksin öelda, et see riik võitleb korruptsiooni vastu niisugusel määral, et teised riigid, sh mõni ELi riik, peaks temalt eeskuju võtma. Teiseks on minu arvates pagulaste tagasipöördumise küsimusega, mida kolleeg Boştinaru just mainis, tegeldud eeskujulikult. Nagu kolleeg Swoboda ütles, ei saa paljusid küsimusi lahendada nii, nagu me ette kujutame.

Kolmandaks tahaksin juhtida tähelepanu koostööle Haagis asuva rahvusvahelise sõjakuritegude tribunaliga. Horvaatia andis üle kõik oma tagaotsitavad sõjakurjategijad juba aastaid tagasi. Kodusõja dokumendid, mille esitamist nõuti, ei ole enam kättesaadavad või ei ole neid kunagi eksisteerinud. Seetõttu on nendes küsimustes vaja ratsionaalset seisukohta. Valitsus üritab dokumente leida ja on selleks loonud töörühma, kuid ta ei saa teha midagi rohkemat kui otsida. Kui ta midagi ei leia, tuleb astuda samm edasi, pidades silmas asjaolu, et Horvaatia on tribunaliga juba aastaid koostööd teinud ja seetõttu on tingimusi suurel määral täitnud. Ma loodan väga, et peatükk varsti avatakse, nii et läbirääkimised Horvaatiaga oleks võimalik lõpule viia selle aasta lõpuks.

  Ismail Ertug (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja! Härra Füle, tahaksin soovida teile tulevases töös palju edu. On raske eirata Küprose küsimuse ambivalentsust. Meie Euroopa Liidus ei tohiks ilmseid ebameeldivaid küsimusi kõrvale jätta või püüda teha nägu, et neid ei ole olemas. Me ei ole oma lubadust täitnud. See on tõsiasi ja me peame topeltstandardite probleemi lahendama.

Me teame, et Ankara protokolli tuleb Küprose küsimuses kindlasti rakendada. Siiski on ka selge, nagu väitis nõukogu 2004. aastal, et Põhja-Küprose isoleerimisele tuleb lõpp teha. Mul on hea meel, et Lõuna-Küpros pakub Põhja-Küprosele vajalikku tuge, kuid see ei olnud Euroopa Liidu kavatsus. Tema soov oli, et kogu ELis peaks igaüks isoleerimisele lõpu tegema. Et selles valdkonnas lõplik takistus kõrvaldada, peame astuma sammu edasi ja isoleerimise lõpetama.

  Tunne Kelam (PPE). – Lugupeetud juhataja! Uue komisjoni jaoks – ning siinkohal tervitan soojalt volinik Fület – on nüüd aeg uuendada ELi võetud laienemise kohustust, viies käesoleval aastal lõpule ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga ja alustades läbirääkimisi Makedooniaga.

Viimane on teinud muljetavaldavaid edusamme, hoolimata mitmesugustest probleemidest, ning teda tuleks ergutada jätkama. Tahaksin kutsuda mõlemat poolt üles nimetatud küsimuse lahendama avatud ja suuremeelses Euroopa stiilis, mida toetas eile ka president Barroso.

Ka Türgi on saavutanud olulist edu. Kui vaatame Ukrainat, saame aru, kui erinevad võivad olla ühinemise väljavaated. Türgi on tervitatav liikmena Kopenhaageni kriteeriumide täitmise alusel. Uus volinik ei tohi kaotada aega ning peab panema Türgi oma väed Küproselt välja viima ja Ankara protokolli rakendama. Minu arvates võiks see olla läbirääkimiste jätkamise tingimus. Oleksin Türgi ühinemisega rahul, kui Ankarasse oleks kristliku kiriku ehitamine sama lihtne kui mošee ehitamine Brüsselisse.

  Jürgen Klute (GUE/NGL). – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kommenteerida Türgi küsimuses kahte aspekti. Üldiselt arutletakse rahvusrühmade konfliktide üle ja seda õigusega. Kõnealuses valdkonnas on endiselt vaja tööd teha ja püsivad teatavad raskused. Siiski vaatavad inimesed tavaliselt mööda asjaolust, et Türgis on endiselt suuri probleeme seoses ametiühingute ja töötajate õigustega. Türgi valitsus on endiselt vastu ametiühingutele – kasutades teatavates olukordades isegi politsei jõudu –, kes toetavad oma liikmeid, s.t Türgi töölisi. See juhtus hiljuti ettevõtte Tekel töötajatega seotud vaidluses. See on üks märkustest, mida sooviksin teha. Demokraatlik ühiskond peab kaitsma töötajate ja ametiühingute õigusi ning oluline on nende õiguste eest võidelda. Ka EL toetab neid õigusi, eelkõige oma rollis sotsiaalse Euroopa Liiduna.

Teine tegur on erastamine. Türgi kohandab end ELiga ning see hõlmab ka erastamise valdkonda. Tekeli töötajaid, kellest 12 000 praegu streigib, ähvardab erastamise tõttu töökoha kaotamine või on nad selle juba kaotanud. Siiski ei tööta tubakatööstuses üksnes Tekeli töötajad. Ligikaudu 500 000 inimest, kes töötasid Kagu-Türgis tubakakasvatajana, on viimastel aastatel töö kaotanud. Selle tagajärjel on Türgist kui ühest suuremast tubakatootjast ja -eksportijast saanud importija. Nädal tagasi oli mul võimalus käia Ankaras ja rääkida Tekeli töötajatega. Kui töökohtade kaotamine ja tervete tööstussektorite hävitamine erastamise tõttu jätkub, kaotavad Türgi elanikud oma entusiasmi ELiga ühineda. Seetõttu peame keskenduma ELi sotsiaalsele aspektile. Sooviksin seda veel kord rõhutada.

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Volinik Füle, tervitan teid soojalt, nagu me kõik, ning soovin teile püsivust järgnevateks ametisoleku aastateks. Ma tean, et me ei tohiks rääkida uue ametiaja lõpust selle esimesel päeval. Loomulikult soovin ma, et teid ootaks ees veel teisigi ametiaegu, härra Füle, kuid minu soov on, et kui te võtate praeguse ametiaja lõpus siin taas sõna, kohtute meiega uues, laienenud Euroopa Liidus, mis koosneb võib-olla isegi 30 liikmesriigist.

Härra Füle, lisaks teie tööle oluliste riikidega, millest me täna räägime, sooviksin paluda teil pöörata tähelepanu ka teistele riikidele, kes unistavad Euroopa Liidu liikmeks saamisest. Nagu mina tulete teiegi riigist, kes just Euroopa Liiduga ühines, ning ma leian, et teie, mina ja kõik uutest liikmesriikidest pärit parlamendiliikmed mõistame, kui oluline oli meie ühiskondade jaoks hetk, mil Euroopa Liiduga ühinesime. Soovime seda ka teistele riikidele, millest täna räägime.

Poolakana on mul väike unistus, millega tahaksin oma kõne lõpetada. Soov, et Horvaatia, kes on praegu läbirääkimistel kõige edukam riik, oleks võimeline ühinema Euroopa Liiduga Poola eesistumisperioodi ajal, mis ei ole enam väga kaugel.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Rõhutan veel kord, et Türgit käsitlev raport ei ole raport Türgi edusammude, vaid ebaõnnestumiste kohta. EL kutsub Türgit üles tegema suuremaid pingutusi vähemuste õiguste valdkonnas, kuid selle asemel, et kurdide probleemi lahendada, mida ta lubas teha, kavatseb Türgi keelustada kurdimeelse Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP). Neljandat aastat järjest ei ole Ankara valitsus rakendanud assotsieerimislepingu lisaprotokolli, vaid kutsub oma suursaadikute kaudu suuremaid ELi liikmesriike Küprose küsimust lahendama. Minu arvates ei ole põhjust tähistada kauaoodatud läbirääkimisi Vahemere saare üle, kuna kõige uuem Küprose türgi kogukonna ettepanek on teatavates punktides vastuolus praeguse konsensusega. See tähendab, et tegelikult on see tagasiminek.

Nii palju siis loodetud positiivsetest tulemustest, mida eesistujariik Hispaania lubas. Türgi ei kuulu Euroopasse geopoliitiliselt ega religioosses või kultuurilises tähenduses. Inimõigused, vähemuste õigused ja rahvusvaheline õigus on Türgi jaoks võõrad. Leian, et ainus aus vastus, mis oleks kooskõlas ELi kodanike sooviga, on lõpetada ühinemisläbirääkimised ja võtta eesmärgiks privilegeeritud partnerlus.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Lugupeetud volinik, tervitame teid ja soovime teile teie töös palju edu. Täna arutleme muu hulgas ka Türgi edusammude üle Euroopaga ühinemisel. Eile arutlesime teatavate euroalasse kuuluvate riikide raske majandusliku olukorra üle, eriti Kreeka kriitilise olukorra üle.

Need kaks arutelu kattuvad ühes punktis – neil on ühine põhjus. See ühine põhjus on Kreeka tohutud püsivad kaitsekulutused, mis moodustavad ligikaudu 5% tema SKPst ja on eraldatud sõjalisteks kulutusteks – ja mitte seepärast, et Kreeka seda tahaks. Loomulikult kulutatakse osa sellest Kreeka kohustuste täitmiseks NATO liikmena. Siiski on suurem osa kulutustest vajalik, et tegelda naaberriigi ja kanditaatriigi Türgi poliitikaga.

Türgi ametlik poliitika ehk casus belli seisneb Kreeka ähvardamises sõjaga ning tegemist ei ole üksnes ähvardustega paberil. Türgil on kombeks rikkuda Kreeka õhuruumi ning isegi lennata üle asustatud Kreeka saartest Egeuse mere idaosas.

See peab lõppema ning Euroopa Parlament peab saatma Ankarale tugeva sõnumi. Kui toimub paranemine, saab Türgi ühinemine ELiga taas hoo sisse, kuid lisaks sellele peab Türgi täitma loomulikult ka kõiki muid kohustusi.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Lugupeetud juhataja! Naabruspoliitikas on liidu eesmärk olnud alati stabiilsuse levitamine liidust väljapoole, mitte ebastabiilsuse sissetoomine.

Seepärast kutsun liikmesriike ja kandidaatriike üles mitte arendama liidu tasandil kahepoolseid konflikte. Advokaadina tahaksin meelde tuletada, et Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise vahelepinguga, mis allkirjastati 1995. aastal, nõustus Kreeka mitte seisma vastu endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi taotlustele ühineda rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonidega, kui see toimub ÜRO antud nime all, s.t endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigina. Liidu institutsioonid viitavad sellele riigile kui endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile. Need sätted on rahvusvahelise õiguse tähenduses õiguslikult siduvad. Seetõttu puudub Kreekal õiguslik alus takistada riigi ühinemisprotsessi. Otsuseid tuleb teha kandidaatriigi tulemuste põhjal.

Seoses sellega toetan arutelusid tehtud edusammude ja valdkondade üle, milles tuleb veel edasi liikuda. Peame rääkima saavutustest ja teostama põhjalikku järelevalvet reformide elluviimise üle. Saavutatud tulemuste põhjal tegi komisjon ettepaneku, et riigile määrataks läbirääkimiste alguskuupäev. Ma ühinen komisjoniga ja kutsun nõukogu üles määrama oma 2010. aasta märtsi tippkohtumisel ühinemisläbirääkimiste alguskuupäeva.

  Eleni Theocharous (PPE). – (EL) Lugupeetud juhataja, volinik! Isegi kui täna võetakse vastu väga tugev Türgit pooldav resolutsioon, ei kao selles riigis olulised puudused demokraatia alal, kuna rikutakse häbitult miljonite inimeste inimõigusi ning okupeeritakse Küprose Vabariiki, mis on Euroopa Liidu liikmesriik.

Siiski nõuavad Küprose puhul paljud, et nii ohver kui ka süüdlane tuleb teha võrdselt vastutavaks. Me ei saa aktsepteerida kuritegevust ja relvastatud vägivalda ning kutsume kõiki kaasatud pooli üles – kuid tegema mida? Me ei saa kuulata demokraatia pühakojas, Euroopa Parlamendis, selliseid sobimatuid väljendeid nagu Põhja- ja Lõuna-Küpros ning rääkida Põhja-Küprose valimistest, kus 70% nn valimiskogust moodustavad ebaseaduslikud kolonistid.

On selge, et kui probleemi lahendamisel ei austata Küprose kodanike inimõigusi, on ohus kogu Euroopa Liidu väärtuste süsteem. Loomulikult kõnelused jätkuvad, kuid need on takerdunud Türgi maksimalistlike nõuete tõttu. Et me hindame pigem Türgit kui teisi riike, kutsume Türgit üles lihtsustama kõneluste protsessi, astudes kaks endastmõistetavat sammu: esiteks alustades kohe okupeeriva väe väljaviimist ning teiseks tagastades okupeeritud Famagusta linn selle seaduslikele elanikele.

  Giovanni Collino (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Me tunnustame Horvaatia viimastel aastatel tehtud edusamme Euroopa Liidu liikmesuse nõuete täitmiseks. Toetame avaldust, mille minister López Garrido täna hommikul tegi.

Siiski jääb alles üks lahendamata küsimus, millega tuleb tegelda Horvaatia ja Itaalia kahepoolsete suhete üle peetavatel läbirääkimistel ning mis võib ühinemisprotsessile varju heita. Ma pean silmas seda, et itaallased, kes olid sunnitud oma maa pärast Teist maailmasõda pagulastena maha jätma, ei ole saanud rahalist ja moraalset hüvitist kannatatud kahju eest, samuti ei ole neile antud tagasi konfiskeeritud vara.

Nüüd, mil Horvaatia püüab ühineda Euroopa Liiduga, kutsun teda üles kiirendama protsessi, et leida sellele kurvale ja endiselt lahendamata probleemile lepitav, konstruktiivne ja õnnelik lõpp.

Kutsume Horvaatiat üles tagama õigused neile, kes on seda juba nii kaua oodanud, ja tegema seda kooskõlas Euroopa õigusega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Lugupeetud juhataja! Tahan teha Türgi kohta lühikese märkuse.

Türgis esineb inimõiguste vallas endiselt väga tõsiseid probleeme. Üks esiletorkavaid küsimusi on rahvus- ja usuvähemuste – kurdide, kristlaste, aleviitide kogukonna jt – õiguste tagamine. Nende vähemuste õigusi rikutakse pidevalt. Küpros ja Kreeka on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt tähtsad ja jäävad ka selleks.

Seega, lugupeetud volinik, peame oma Türgi partneritele selgeks tegema, et väga keeruline on rääkida Türgi lõimumisest Euroopaga, kui Türgi usu- ja rahvusvähemuste probleemid ei ole lahendatud.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Tänasel arutelul peame jõudma Türgi suhtes selgele seisukohale, pidades silmas, et ta ei ole võtnud konkreetseid meetmeid probleemide lahendamiseks naaberriikidega.

Võttes Küprose küsimuses eelkõige arvesse, et oleme kuulnud ettepanekuid lisada raportisse Küprose türgi kogukonna isoleerimise probleem, leian, et Euroopa Liit võiks ja peab tegutsema ÜRO resolutsioonide raames. See tähendab, et ebaseaduslikult okupeeritud maid ei saa tunnustada; vastupidi, igasugust abi tuleb anda seaduslikul alusel nagu praegu.

Samal ajal peaks Türgi oma väed välja viima, et kõrvaldada oluline takistus üldistelt jõupingutustelt, mida tehakse Küprose türgi kogukonnaga suhtlemise raskuste ületamiseks.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Õnnitlen kõiki raportööre tasakaalustatud raportite puhul ning teile, lugupeetud volinik, soovin uute ülesannete täitmisel palju edu.

Tahaksin rõhutada, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei suhtle Lääne-Balkani riikidega parimal võimalikul moel. Mõni neist pakub välja ebareaalseid kuupäevi. Aasta 2014, mida mõni teist täna välja pakkus, tekitab petlikku lootust ja ebareaalseid ootusi ning eksitab kõnealuste riikide poliitikuid ja avalikku arvamust. Me saame tugevdada euroopameelseid jõude üksnes siis, kui võtame vastu reaalse seisukoha ja käitume sellele vastavalt. Valed lubadused teevad kahju nii neile kui ka meile. Olgem ausad, korrektsed ja usaldusväärsed.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mõistan, kui keeruline on Türgi sotsiaalses olukorras Ankara valitsusel võtta midagi ette demokraatia ja inimõiguste parandamiseks. Ma hindan seda, kuid tahaksin juhtida tähelepanu probleemile, millele on käesoleval arutelul liiga vähe rõhku pandud. Pean silmas usuvabadust, mis on Türgis endiselt piiratud, eelkõige kristlaste puhul. Türgis on usukogukondadel endiselt takistusi seoses oma õigusliku seisundiga. Kristlikel kogukondadel on sihtasutuste seaduse kehtestamisest hoolimata tõsiseid probleeme konfiskeeritud vara tagasisaamisel. Oikumeenilisel patriarhaadil on piiratud õigused vaimulike koolitamisel ja oikumeenilise patriarhi valimisel. Olen raportöörile väga tänulik raportis kõigi nende aspektide väljatoomise eest. Samal ajal avaldan kahetsust, et minister López Garrido kõnes seda küsimust täielikult eirati. Härra López Garrido, mul on teile isiklik märkus: ideoloogiat ja inimõigusi ei tohi segi ajada.

  John Bufton (EFD). – Lugupeetud juhataja! Tahaksin kõnelda Türgi teemal.

Tunnen muret selle üle, et 2003. aastal väitis Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei, mille liige ma olen, siin parlamendis, et uutest liikmesriikidest Ühendkuningriiki saabuvate rändajate probleemil on kohutavad tagajärjed. Ma kardan, et kui Türgi ühineb, antakse 70 miljonile inimesele luba Ühendkuningriiki tulla. Ühendkuningriigis ei ole ruumi. Meil on tööta miljonid inimesed. Surve meie avalikele teenustele on uskumatu. Mõte Türgi ühinemisest ei ole sugugi meeldiv.

Meile ei jäetud valikut. Meie riigi elanikele ei antud võimalust Lissaboni lepingu üle hääletada. Meil on oma riigis kindlasti vaja arutada, kas me peaksime Euroopa Parlamendis olema esindatud või mitte. Ma kardan, et Türgi ühinemine on õlekõrs, mis murrab kaameli selja. Olen veendunud, et me oleme praegu punktis, kus kogu Euroopa olukord võib kokku variseda euro tõttu jne. Türgi ühinemine muudab asjad palju-palju hullemaks.

Volinik, täna on teie esimene tööpäev. Lubage mul teile midagi olulist öelda. Võtke seda kuulda minult kui Ühendkuningriigi Walesi kodanikult: me ei soovi Türgi ühinemist.

  Zoltán Balczó (NI). – (HU) Seoses Türgi ühinemisega tuleb selgitada ühte peamist küsimust: millisena me soovime Euroopa Liitu näha? Kas ühised Euroopa väärtused on meile endiselt tähtsad? Need väärtused põhinevad kristlikul õpetusel, olenemata aktiivselt religioossete inimeste osakaalust. Kas me peame Euroopa kultuuripärandit oluliseks ühtseks jõuks? Kui vastus on „jah”, ei ole Türgil Euroopa Liidus kohta. Loomulikult peaks meie eesmärk olema luua Türgiga võimalikult head partnerlussuhted. Teine tähtis tegur on see, et Türgi ühinemine looks pretsedendi. Iisraeli välisminister väitis, et Iisrael on kannatlik, ent ka nemad soovivad saada kindlasti Euroopa Liidu liikmeks. Pean ütlema, et ka Iisraelil ei ole Euroopa Ühenduses kohta.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Vähemuste kaitsmisel on Horvaatia ja Makedoonia teinud edusamme, kuid need riigid ei ole selles vallas veel kaugeltki kõige paremaid tulemusi näidanud. Mida me saame ette võtta? Euroopa Liit võiks julgustada neid riike, olles vähemuste kaitsmisel eeskujuks, kuid mis tegelikult Euroopa Liidus toimub? Oleks hea, kui Prantsusmaa ja teised ratifitseeriksid piirkondlike ja vähemuskeelte harta, kui Slovakkia lõpetaks oma vähemusi diskrimineerivad meetmed (vt keeleseadus) ning kui Kreeka tunnistaks, et tema territooriumil elavad vähemusrühmad, ja tagaks nende kui üksikisikute ja kogukondade õigused. Rumeenias koostatakse loodetavasti vähemusi käsitlev seadus, kuigi me ei ole veel kaugeltki sealmaal, et sõjaväe tippjuhtide hulgas oleks vähemuste esindajaid, ning autonoomiat kardetakse rohkem kui 14. Transnistria Vene armeed. Parlament võiks julgustada praeguseid liikmesriike näitama eeskuju, luues vähemuste kaitsmise normid, mis oleksid kohustuslikud kogu liidu territooriumil.

  Danuta Jazłowiecka (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja, volinik! Aasta 2009 pidi rahvusvahelise kriisirühma koostatud aruande kohaselt olema otsustava tähtsusega Türgi lõimumisel Euroopa Liiduga. Pidi toimuma kas läbimurre ühinemisläbirääkimistel või kõneluste lõppemine. Praegu on kõnelused teatavates ühinemisega seotud valdkondades ikka veel käimas. Eesistujariik Hispaania soovib väidetavalt Ankara võimalikult kiiret ühinemist ühendusega, kuid on üha selgemaid märke sellest, et Ankara on muutmas oma kohta maailma tasandil ning tema ühinemine ühendusega ei ole prioriteet. Viisade kaotamine Jordaania, Liibüa, Iraani ja Süüria jaoks, suhete halvenemine Iisraeliga, suhete tugevdamine Sudaaniga, kokkuleppe allkirjastamine diplomaatiliste suhete alustamiseks Armeeniaga ning vastastikusel mõistmisel põhinevate suhete lõpetamine Küprosega – kõik see näitab, et Ankara võtab üha selgema suuna koostöö tegemiseks oma naabritega, isegi kui see halvendab tema positsiooni ühinemisläbirääkimistel.

Siiski tähendab energiajulgeoleku küsimus ja Türgi oluline geograafiline asukoht, et ta muutub aegamööda Euroopa huvide tagamisel hädavajalikuks. Seega ei pruugi minna kaua, kuni Türgi ühinemine Euroopa Liiduga on tähtsam meile kui Türgile endale. Seepärast kutsun komisjoni ja nõukogu üles muutma Türgi väljavaateid Euroopa Liiduga ühinemiseks.

  Alf Svensson (PPE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Usun, et äärmiselt oluline on tunnustada ja rõhutada läbirääkimistesse kaasatud kandidaatriikide tehtud edusamme. Olen veendunud, et see on väga tähtis puhtalt psühholoogilises tähenduses. Peale selle ei saa eitada, et läbirääkimised ELiga on loonud paremad tingimused kõnealuste riikide elanikele. Läbirääkimised on iseenesest positiivne nähtus.

Olen kindel, et meie kõigi arvates peab Türgi tegema suuri pingutusi ning usu-, sõna- ja ajakirjandusvabadus on enesestmõistetavad. Siiski on minu arvates vaja selgeks teha, et läbirääkimised Türgiga ei ole üksnes läbirääkimised Türgi rahvaga, vaid Türgi kujutab endast teatud mõttes ka võtit või silda juurdepääsuks kogu piirkonnale. Seepärast tuleb meeles pidada, et ELi suhted piirkonnaga halvenevad märkimisväärselt, kui uks jälle suletakse.

  Chrysoula Paliadeli (S&D). – Lugupeetud juhataja! Soovin, et mul oleks aega selgitada parlamendiliikmetele põhjuseid, miks Kreeka rahvas on nii tundlik endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nime küsimuses. Kahjuks oleks selleks vaja rohkem aega kui üks minut.

Lugu, mis ulatub tagasi 1940. aastatesse, on kurb ja lõppes kreeklastest vale kujutluse loomisega. Võin kinnitada, et kreeklased ei ole natsionalistid ega ekspansionistid. Nad on vastu üksnes sellele, et kasutatakse nime, mis on osa nende iidsest ajaloolisest ja arheoloogilisest traditsioonist.

Ma mõistan, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on uue sõltumatu riigina hilises etnogeneetilises etapis. Skopje tõsimeelsed teadlased ei toeta oma peaministri natsionalistlikke suundumusi. Nad eelistavad pigem vaikida kui astuda vastu trendikale fraasile, mis võib luua pingeid, millele osutatakse õigusega ka Thaleri raportis.

Sooviksin, et parlament ja uus komisjon püüaksid aidata kõnealust küsimust lahendada, mitte ergutades endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse natsionalistlikke suundumusi, vaid toetades Kreeka seisukohta, mille abil võideldakse sõbraliku kompromissi eest, mis võiks lõppkokkuvõttes rahuldada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi elanikke rohkemgi kui Kreeka elanikke.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Tänased arutelud on näidanud, et kuigi parlamendiliikmete seas esineb erinevaid arvamusi Türgi edusammude kohta, oleme tõenäoliselt kõik nõus, et ELi liikmesuse peamine eeltingimus on oluliste reformide nõuetekohane elluviimine. Leian, et praegu on liiga vara konkreetseid kuupäevi määrata, kuid me peame Türgi edusamme jälgima ja temalt neid nõudma, sest hiljutised sündmused seoses poliitiliste parteide tegevuse keelamisega tekitavad muret ega näita Türgi pühendumust austada tsiviil- ja poliitilisi vabadusi ning õigusi. Siiski peame andma Türgile võimaluse oma meetmed läbi vaadata ning ma loodan, et tulevikus saab Türgist demokraatlik ja vaba riik.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Horvaatia on ELiga ühinemisel jätkuvalt kõige edasijõudnum Lääne-Balkani riik. Ta võib olla piirkonna riikidele ühinemise väljavaadete puhul eeskujuks seoses ühinemiskriteeriumide ja -tingimuste täitmisega.

Mul on hea meel riigisisese reformi alal saavutatud arengu üle, mis on välja toodud ka 2009. aasta eduaruandes. Ühinemiskriteeriumide täitmise meetod, iseäranis peatüki 23 alla kuuluvate õiguse ja põhiõiguste alal, on selle riigi jaoks oluline verstapost Euroopa standardite poole pürgimisel.

Me toetame Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga tingimusel, et see põhineb ühinemiskriteeriumide rangel täitmisel, sh täielikul koostööl endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Horvaatia lõpetab ühinemisläbirääkimised käesoleval aastal. Täna arutlusel olev raport on viimane eduaruannet käsitlev Euroopa Parlamendi raport. Me oleme veendunud, et järgmisel aastal on meil võimalus hääletada Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu üle, mis on positiivne signaal kogu piirkonnale.

  Milan Zver (PPE). – (SL) Lugupeetud volinik, õnnitlen teid uue ameti puhul ning loodan, et olete sellel alal edukas.

Mul on väga hea meel, et kõik kolm raportit on positiivsed ja raportööride arvates on kõnealused riigid teinud edusamme uuendamise osas, nagu me seda Euroopa seisukohast näeme. Kõige olulisem on, et kõik kolm riiki vastaksid inimõiguste kõrgetele standarditele. Euroopa peab seoses sellega olema range ja nõudma tungivalt, et need riigid parandaksid suhteid oma naabritega.

Tahaksin veel rõhutada, et ma ei toeta Horvaatiat käsitlevat raportit, eelkõige seepärast, et Horvaatia ei kohtle Sloveeniat õiglaselt.

  Iuliu Winkler (PPE) . – (RO) Euroopa Liidu kõige tõhusam laienemisalane välispoliitika seoses Lääne-Balkani riikidega on laieneda sellesse piirkonda. See tagaks rahu ja viiks demokraatia piirkonda, mille mainet iseloomustab hiljutise ajaloo tõttu kahjuks võrdlus Euroopa Liidu püssirohutünniga.

Samal ajal on uute Lääne-Balkani riikide kõige tõhusam välispoliitika kuuluda Euroopa Liidu stabiilsesse ja jõukasse piirkonda. Meil on selles protsessis vaja vahendeid. Seepärast tunnen heameelt Horvaatiat ja Makedooniat käsitlevate eduaruannete üle, mis on väärtuslikud vahendid.

Samuti usun, et on vaja majanduslikke vahendeid, millega kaasneb piirkondlik, majanduslik ja kaubanduslik koostöö, sh investeeringud, mis on juba osutunud tulemuslikuks. Leian, et Euroopa Komisjon ning Horvaatia ja Makedoonia valitsus peaksid neid vahendeid kaaluma.

(Sõnavõtja küsis proua Flautre’ilt küsimuse sinise kaardi menetluse alusel (kodukorra artikli 149 lõige 8).)

  Barry Madlener (NI). – (NL) Sooviksin küsida Türgi delegatsiooni juhilt proua Flautre’ilt ühe küsimuse. Ma ei tea, kas ma saan seda nüüd teha – seepärast tõstsin oma sinise kaardi. Kas ma tohin proua Flautre’ilt ühe küsimuse küsida?

Proua Flautre, tahaksin teilt küsida Türgis toimuvate kohutavate aumõrvade kohta. Kas te olete nõus, et peaksime nõudma aumõrvade ulatusliku uurimise läbiviimist Türgis? Minu kodumaal, Hollandis, pannakse türklaste seas toime šokeerivalt palju aumõrvu, samamoodi ka Saksamaal, ning ma usun, et see on vaid jäämäe tipp ja Türgis toime pandavate aumõrvade hulk on tohutu. Kas me võime paluda volinik Fülel korraldada uurimine Türgis toimuvate aumõrvade kohta?

(Hélène Flautre nõustus sinise kaardi menetluse alusel (kodukorra artikli 149 lõige 8) esitatud küsimusele vastama.)

  Hélène Flautre (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Jah, küsimus, kuid milline küsimus! Kellele ja mis eesmärgil see on esitatud? Ma usun, et meie delegatsioon, mille liige olete ka teie, härra Madlener, on pühendunud ja pühendub jätkuvalt inimõigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele ning kõigile algatustele, mis tehakse naistevastase vägivallaga võitlemiseks.

Mainisin seda just oma kõnes. Olen veendunud, et nn aumõrvad, mis on perekonna või suguvõsa tasandil organiseeritud kuriteod, on äärmiselt taunitavad, ning praegu on rõõm näha, et mitte keegi Türgis ei lepi enam selle arhailise kuritegevusliigiga.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Tänan teid ulatusliku arutelu eest, mille käigus keskenduti Euroopa Parlamendi esitatud suurepärastele resolutsioonidele, ning sooviksin õnnitleda nende autoreid Hannes Swobodat, Zoran Thalerit ja Ria Oomen-Ruijtenit.

Minu arvates võime öelda, et enamik teist on rääkinud laienemisprotsessi kui Euroopa integratsiooni olulise osa poolt. Nagu ütles Elmar Brok, on laienemine olnud Euroopa Liidu jaoks edukas, ning ka teised parlamendiliikmed tõid välja mõne näite laienemisprotsessi edukuse kohta. See on ka oluline liikumisel demokraatliku reformi suunas ning nende riikide demokraatia süvendamisel, kes kas liiguvad Euroopa Liidule lähemale, on juba alustanud oma ühinemist Euroopa Liiduga või kellel on selleks väljavaateid. Nagu rõhutas Mario Mauro, kaasneb ühinemisega alati kohustus täita Kopenhaageni kriteeriumid – mis on veel üks laiaulatusliku konsensuse saavutamise tingimus – ja seega näidata täielikku austust inimõiguste vastu.

Nõustun täielikult Michael Cashmaniga, et riik paistab silma just vähemuste, mitte enamuse kohtlemisega, kuigi ka viimane on oluline. Seepärast peaksime just nii hindama inimõiguste austamist ja selle tulemusena Kopenhaageni kriteeriumide täitmist.

Veel üks üldise heakskiidu saavutamise põhjus oli see, et Lääne-Balkani riikide jaoks on Euroopa väljavaade peamine arengu osis – nagu rõhutasid Marietta Giannakou ja Iuliu Winkler –, ja seda mitte üksnes nende riikide, vaid ka Euroopa Liidu huvides, nagu ütles Kinga Göncz.

Horvaatia puhul jõuti üldisele kokkuleppele vajaduses avada võimalikult kiiresti uued peatükid, kuid peab ütlema, et praegu on 35 peatükist avatud juba 28 ning 17 nendest on ajutiselt suletud. Eesistujariik Hispaania jätkab koostöös Euroopa Ülemkogu ja nõukoguga tööd selle nimel, et teha läbirääkimistel uusi edusamme ja jõuda peagi lõppfaasi. Seepärast märkisin enne, et Horvaatiaga peetavad ühinemisalased kohtumised algavad viivitamata.

Loodame, et liikmesuse läbirääkimiste kava lõpetatakse käesoleval aastal, nagu raporti autor Hannes Swoboda ette pani ja mõned parlamendiliikmed nõudsid, sh Gunnar Hökmark, Luigi Berlinguer ja Krzusztof Lisek, kes avaldas lootust, et Horvaatia võiks Euroopa Liiduga ühineda juba Poola eesistumisperioodi ajal.

Seega on Horvaatia puhul toimunud areng, nagu rõhutas ka Tomasz Piotr Poręba. Siiski on veel vaja tööd teha; näiteks esineb puudujääke õiguse valdkonnas, millele viitas ka Debora Serracchiani.

Seetõttu leiame, et oleme jõudnud Horvaatia ühinemise osas olulisse lõppetappi, ning loodame, et läbirääkimised viiakse peagi lõpule ja Horvaatia ühineb liiduga võimalikult kiiresti pärast asjakohaste Euroopa Liidu aluslepingute ratifitseerimist.

Rääkides Makedooniast, siis keskendus arutelu peamiselt tema nime probleemile. Ilmselgelt ei kuulu nimi Kopenhaageni nõuete hulka, kuid head naabrussuhted mängivad kõigi kandidaatriikide riikliku poliitika kujundamisel peamist rolli.

Nii kandidaatriigid kui ka liikmesriigid peavad seetõttu näitama niisugustes küsimustes üles ülimat osavõtlikkust. Me ei tohi unustada, et läbirääkimiste alguspunkt on ühehäälsus, s.t praeguste liikmesriikide ühehäälne nõusolek.

Lahendus, mida toetasid enne Bernd Posselt, Ioannis Kasoulides, Marije Cornelissen, Jorgo Chatzimarkakis, Kinga Göncz ja Chrysoula Paliadeli, peitub nii ÜRO egiidi all toimuvates läbirääkimistes kui ka endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka vahelistes kahepoolsetes suhetes. Kuigi see on loomulikult väga tähtis küsimus, ei võta Euroopa Liit ise osa niisugustest ÜRO raames toimuvatest aruteludest.

Seepärast pole praegu võimalik täpselt öelda, millal konflikt lahendatakse. Siiski võin kindlalt väita, et eesistujariik Hispaania ühineb teistega ja õnnitleb peaminister Gruevskit ja peaminister Papandreoud vahetu dialoogi uuendamise puhul. See näitab mõlema peaministri juhtimisoskusi ning tekitab kahtlemata avatud atmosfääri ja hoiaku, millele Michail Tremopoulos oma sõnavõtus viitas.

Usume, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsus suudab läbirääkimisi edasi viia. ELiga ühinemise väljavaade on kogu riigi, samuti nii riigi suuremate kui ka väiksemate rahvusrühmade jaoks olnud alati väga tähtis.

Ka Türgit käsitleti väga paljudes sõnavõttudes ning tahaksin alustuseks öelda, et läbirääkimised jätkuvad mõistlikus tempos, neid ei ole peatatud. Ütlen seda vastuseks Geoffrey Van Ordeni märkusele läbirääkimiste kiiruse kohta.

Loodame avada järgmised läbirääkimiste peatükid Hispaania eesistumisperioodi ajal. Mainisin mõnda neist, kuid loomulikult ei saa me ennustada läbirääkimiste kiirust, sest need sõltuvad Türgi reformide edenemisest ning sellest, kas Türgi täidab kriteeriumid. Lisaks, nagu te kõik teate, on ühinemisprotsessis iga juhtumi puhul, igas etapis ja iga peatüki puhul vaja ühehäälset nõusolekut.

Inimõiguste kaitsmine ja Kopenhaageni kriteeriumide täitmine on teema, mida paljud sõnavõtjad mainisid ja millele viitas oma raportis selgelt ka Ria Oomen-Ruijten. Tuleb öelda, et Türgi peab selles vallas rohkem pingutama. Ta peab tegema suuremaid jõupingutusi. Ütlen seda vastuseks Bastiaan Belderile, José Ignacio Salafrancale ja teistele ning Charalampos Angourakisele ja Jürgen Klutele, kes kõnelesid inimõiguste ja põhivabaduste edendamisest.

Neil on õigus, kuid õige on ka, et läbirääkimiste protsess on jätkuvalt Euroopa Liidu peamine vahend toimuva arengu mõjutamiseks, ja kuigi edusamme on tõepoolest tehtud, ei ole need piisavad. Seda märkisid oma sõnavõttudes ka teised parlamendiliikmed, näiteks Raimon Obiols, Hélène Flautre, Ulrike Lunacek, Cristian Dan Preda ja Zigmantas Balčytis. Minu arvates peame seda endale teadvustama, kui koostame tasakaalustatud hinnangut Türgiga peetavate läbirääkimiste kohta.

Ka Küprost käsitleti üsna paljudes sõnavõttudes. Küpros on järgmiste kuude jooksul kindlasti otsustava tähtsusega teema. Peab ütlema, et käimasolevad läbirääkimised saare kahe kogukonna liidrite vahel on positiivsed ja on loodud usalduslikum õhkkond.

On enesestmõistetav, et Küprose küsimuse lahendamine kõrvaldaks selle takistuse või kõik takistused või vähemalt mõne takistuse, mis võib aeglustada Türgi edu ühinemisel. Mis ka ei juhtuks, saadaks selle probleemi lahendamine kogu piirkonnale siiski olulise positiivse märguande, mille peamine eesmärk on lepitus, nagu märkis õigusega Richard Howitt.

Loomulikult nõustume kõik, et Türgi peab järgima lisaprotokolli. Türgit on selleks korduvalt üles kutsutud ja iga kord, kui peame Türgiga dialoogi, tuletab nõukogu talle meelde kohustust, mida tuleb täita. 8. detsembril 2009 võttis nõukogu vastu järeldused, milles oli sätestatud, et kui kõnealuses küsimuses ei toimu edasiminekut, säilitab nõukogu 2006. aastal vastu võetud meetmed ning see mõjutaks püsivalt läbirääkimiste üldist edu.

Maria Eleni Koppa ja Nikolaos Salavrakos viitasid ka teistele vahejuhtumitele: õhuruumi rikkumine ja Egeuse merel toimunu. Seega kordan, et naabrussuhted on Türgi läbirääkimistel saavutatud edu mõõtmisel hädavajalik nõue. Nõukogu 8. detsembri järeldustes, mida ma mitmel korral olen maininud, saadeti Türgile vastavasisuline sõnum. Kinnitan, et eesistujariik jätkab probleemi tähelepanelikku jälgimist, vajaduse korral kõigil tasanditel.

Igal juhul, lugupeetud juhataja, on eesistujariigi seisukoht Türgiga peetavatel läbirääkimistel täiesti selge. Me oleme nõus uuendatud laienemiskonsensusega, mille kohta langetas nõukogu otsuse 2006. aasta detsembris. See tähendab, et läbirääkimiste eesmärk on kindlasti Türgi tulevane ühinemine Euroopa Liiduga.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Olen väga tänulik, et sain juba nii vara võimaluse osaleda teie arvamuste vahetuses kandidaatriikide üle. Oma kuulamise ajal lubasin, et tulen teid siia kuulama ja teilt nõu saama, ning tänane arutelu oli selge tõend parlamendi suutlikkusest, tarkusest ja läbinägelikkusest.

Lubage mul teha kaks üldist märkust. Esiteks võtan ma kuulamiste ajal antud lubadusi väga tõsiselt. Mind ei huvita kahe monoloogi pidamine, vaid dialoog parlamendiga tõelises Lissaboni lepingu vaimus.

Lubage teha veel üks üldine märkus, millele ma oma kuulamisel mitu korda viitasin. Kõnelustel kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikidega rõhutan ma alati nelja põhimõtet. Esiteks, Kopenhaageni kriteeriumide range täitmine, kusjuures need kriteeriumid ei ole läbiräägitavad. Teiseks, põhivabaduste ja -õiguste range järgimine, sh usulised ja vähemuste õigused ning loomulikult naiste õigused. Kolmandaks peab protsess olema aus ja kajastama mõlema poole usaldusväärsust kõigil tasanditel. Neljandaks, ma ei alahinda kunagi integratsioonisuutlikkuse küsimust.

Horvaatia puhul rõhutatakse nii parlamendi resolutsioonis kui ka komisjoni seisukohas, et Horvaatia võib arvestada parlamendi ja komisjoniga kui usaldusväärsete liitlastega. Kui riik suudab täita kõik olulised tingimused, olen veendunud, et ühinemisläbirääkimised võib käesoleval aastal lõpule viia. Komisjon ja mina oleme veendunud, et nii praegune eesistujariik kui ka tulevased eesistujariigid ja Euroopa Parlament toetavad Horvaatiat selle eesmärgi saavutamisel.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul lubage taas kord rõhutada, et riik sai komisjonilt soovituse alustada ühinemisläbirääkimisi tänu oma saavutustele. Siiski seisab riik jätkuvalt silmitsi paljude pakiliste ülesannetega, sh poliitilised kriteeriumid. Nagu arutelu käigus rõhutati, on praegu võimalus probleem lahendada, ja ma olen täielikult pühendunud käimasolevate kõneluste toetamisele.

Türgi puhul teame, et nii Türgil kui ka Euroopa Liidul on veel käia keeruline tee, mida arutelul paljud ka selgelt rõhutasid. Siiski tean, et Türgi valitsus on endiselt pühendunud demokraatliku avatuse saavutamisele. Kes oleks võinud veel viis aastat tagasi arvata, et Türgi ühiskond ja poliitikud arutavad avatult ja tõhusalt kurdide küsimust, tsiviilvalitsuse ja sõjaväe suhteid, Halki seminari taasavamist või suhteid Rumeeniaga?

Sellest hoolimata olen jätkuvalt mures ajakirjandusvabaduse ja meedia pluralismi piirangute pärast. On vaja edasisi õiguslikke muudatusi ajakirjanike, inimõiguste aktivistide ja poliitikute kaitsmiseks tagakiusamise ja mittevägivaldsete arvamuste avaldamises süüdimõistmise eest.

Seoses ühinemisläbirääkimistega on julgustav samm olulise keskkonda käsitleva peatüki avamine eelmise aasta detsembris. Tänu sellele on avatud peatükke nüüd kokku 12. Ma loodan, et käesoleval aastal saame avada veel rohkem peatükke. Siiski peab Türgi nõutavate sihteesmärkide täitmiseks rohkem pingutama. Seepärast on oluline jätkata rangelt vajalike ettevalmistuste tegemist.

Komisjon kiidab heaks ka dialoogi tugevdamise Türgiga rände alal. See peaks viima konkreetsete tulemusteni, eelkõige tagasivõtu ja piirikontrollide osas. Vastuseks ühe teie kolleegi küsimusele lubage öelda, et komisjon on teadlik hiljutistest sündmustest seoses Türgi viisanõude kaotamisega Liibanoni ja Süüria jaoks. Nende küsimuste eest vastutav komisjoni peadirektor külastab Ankarat järgmisel nädalal, et pidada kõnelusi. See on üks küsimusi, mida ta sel puhul arutab, ning ma koostan nende arutelude kohta aruande.

Et mult seda nõuti, siis lubage samuti lisada komisjoni järgmine seisukoht. Kõigi komisjoni kavandatud ja võetud meetmete eesmärk on alati olnud Küprose türgi kogukonna isoleerimise lõpetamine, et lihtsustada Küprose taasühendamist kooskõlas nõukogu 2004. aasta aprilli järeldustega. Me võtame vastu 259 miljonit eurot sisaldava abipaketi, et tagada Küprose türgi kogukonna jätkusuutlik sotsiaalne ja majanduslik areng ning täielik osalus Euroopa Liidus pärast probleemi lahendamist ja Küprose taasühendamist. Eraldusjoone määrus lihtsustab Küprose türgi ja kreeka kogukonna vahelisi majanduslikke ja isiklikke suhteid. Kaubandusmäärust Küprose türgi kogukonna kaubavahetuse eritingimuste kohta peab nõukogu veel kaaluma.

Tulles tagasi Türgi juurde, siis reformiprotsess jätkub ning Euroopa Liit peaks protsessi ja progressi edaspidi ergutama. Komisjon on jätkuvalt pühendunud Türgi ühinemisprotsessile. Meie võimendav mõju Türgis muutub usaldusväärsemaks ja tugevamaks, kui meie võetud kohustused jäävad üheselt mõistetavaks.

Ootan järgmiselt viielt aastalt viljakat ja tihedat koostööd.

(Aplaus)

  Juhataja. – Sain aruteluks väliskomisjonilt kolm ettepanekut kodukorra artikli 100 lõike 2 alusel⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses raportis tunnustatakse positiivseid samme, mida alates 2005. aastast kandidaatriigiks olev Türgi on teinud ELiga ühinemise suunas, kuigi temalt nõutakse tungivalt reformide kiirendamist. Tuletan meelde, et 2006. aasta detsembris läbirääkimised osaliselt peatati, sest riik keeldus kohaldamast Küprose suhtes ELiga loodud tolliliidu kokkulepet. Konflikt Küprosega tuleb lahendada ja riik peab jätkama oma edusamme, pidades silmas demokraatiat ja inimõiguste kaitsmist, võitlust korruptsiooni vastu, ajakirjandusvabaduse parandamist, vajadust poliitilise läbipaistvuse ning sujuvama ja tõhusama kohtusüsteemi järele, sugu, seksuaalset sättumust, rahvus- ja usuvähemusi käsitlevate diskrimineerimisvastaste seaduste tugevdamist ning avaliku teenistuse reformimist. Türgi valitsus näitab endiselt poliitilist tahet reforme jätkata ning on tugevdanud riigis märkimisväärselt põhivabadusi ja demokraatlikku arengut. Seepärast peame läbirääkimistel edasi minema, et tagada Türgi ühinemine, kuna riik mängib tähtsat rolli Iisraeli ja Palestiina konfliktide vahendajana ning Iraagi ja Iraani üksmeele loomise platvormina.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Raport sisaldab kindlasti huvitavaid punkte, isegi nende jaoks nagu mina ja paljud teist, kes on Türgile ELi liikme staatuse andmise vastu. Raporti sisu illustreerib Türgi mõningaid tõsiseid puudujääke ELiga ühinemise peamiste tingimuste täitmisel. Väliskomisjoni resolutsiooni ettepaneku teatavad peatükid on samuti üpris ranged. Need dokumendid ei ole vastu Türgi teoreetilisele tulevasele ühinemisele ELiga. Siiski on mul väga hea meel dokumentides sisalduvate järelduste üle, et parlament kavatseb Türgi edusammude puudumise teatavaks teha. Need, kes samamoodi nagu mina on vastu Ankara ühinemisele ELiga, leiavad selles kinnitust oma tavapärastele vastuväidetele ühinemise kohta: Türgit iseloomustavad endiselt põhivabaduste piiramine, inimõiguste rikkumised, agressiivne hoiak Küprose ja Kreeka suhtes ning rahvus- ja usuvähemuste diskrimineerimine. Need kõik on probleemid, millest Euroopa ei saa mingil juhul mööda vaadata. Sellele kõigele lisandub tavapärane mure Türgi ja Euroopa kultuuriliste ja geograafiliste erinevuste tõttu ning probleemide tõttu, mis võivad tekkida ligi 80 miljoni elanikuga riigi ühinemisest. Need tegurid tugevdavad veelgi minu kindlat veendumust, et Türgi ühinemine Euroopaga ei ole õige, kuna Euroopa ühtsuse aluseks on eelkõige kristluse põhimõtted.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Ühest küljest on Türgi demokratiseerimisprotsessi viis ja ulatus ning ELile lähemale liikumise protsess pöördeline. Teisest küljest ei saa Türgi tulevast ELiga ühinemist käsitlev arutelu jääda ühekülgseks. Iga laienemine hõlmab eelarvega seotud kaalutlusi selle kohta, kas antud riigi ühinemine ELiga annab panuse või domineerib rahaline kahju. Kardan, et praeguses olukorras, kus on tegemist ühise põllumajanduspoliitika ja seetõttu ka Euroopa eelarve kriisiga, ei saa me lubada ühineda riigil, kus seitse miljonit elanikku teenib elatist põllumajandusega (ELis on vastav näitaja 10,4 miljonit). Võrdluseks: praegustes tingimustes moodustaksid Türgile mõeldud kulutused aastani 2025 ligikaudu kümme miljardit eurot, samal ajal kui idalaienemise raames moodustaksid need kõigi kümne uue liikmesriigi jaoks kokku ligikaudu kaheksa miljardit. Türgi põllumajandustootjatele mõeldud otsetoetused ja maaelu arenguga seotud maksed ning turutoetus määraksid kehtiva õiguskorra alusel hukatusele Euroopa põllumajanduse ja põllumajandustootjad. Pidades silmas selle kandidaatriigi tohutut pindala, elanike arvu ja majanduslikku olukorda, seaks Türgi ühinemine ELiga eelarvele tohutu koormuse ning ELi SKP elaniku kohta väheneks 9%. Nendel põhjustel peame Türgi ühinemist ELiga ja sellega seotud ühise põllumajanduspoliitika reforme veel kord ja põhjalikumalt arutama.

  Martin Kastler (PPE), kirjalikult. – (DE) On kiiduväärt, et Makedoonias on uus demokraatia edenenud kõigis ühiskonna ja ärivaldkondades. Mul on väga hea meel selle üle, et 2009. aasta märtsis toimunud presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimised kulgesid sujuvalt. See on märk kogu piirkonna üha suuremast demokratiseerimisest, mis kajastus Makedoonias. Makedoonia on täitnud kõik viisaeeskirjade liberaliseerimise kriteeriumid ja seetõttu on alates 19. detsembrist 2009 riigi kodanikel viisavaba staatus. See on oluline samm edasi. Siiski peab Makedoonia ellu viima veel mitmeid reforme. Loodan väga, et saame kasutada ELi idalaienemise esimeses etapis saadud kogemusi Makedoonia toetamiseks ühinemisprotsessis. Selle all pean ma silmas institutsionaalsete reformide elluviimist, mille puhul poliitilised sihtasutused ja mitmed vabaühendused on nii palju saavutanud. Seoses muutuste ja ELi standarditega peaksime tugevdama koostööd kahes valdkonnas. Nendeks on avaliku halduse, kohtu- ja politseisüsteemi reformimine. Isiklikult sooviksin, et Makedoonia ja Kreeka vaheline vaidlus nime küsimuses lõppeks lähitulevikus. On oluline, et Euroopaga ühinemiseks tehtavad edusammud ei seiskuks kahepoolsete erimeelsuste tõttu.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. – (PL) Horvaatia peaks oma geopoliitilise asukoha ja ajalooliste suhete tõttu kahtlemata Euroopa Liiduga võimalikult kiiresti ühinema. Hoolimata mitmesugustest pingetest naabritega ja kodusõja ajal tekkinud rahvusrühmade konfliktidest ei suuda ma integreeritud ja ühtset Euroopat ilma Horvaatiata ette kujutada. 2004. aastal alanud läbirääkimised kujutasid endast lootustandvat arengut ning kui ei teki takistusi, peaksid need käesoleval aastal lõpule jõudma, pidades silmas, et lõpule on vaja viia 28 valdkonda. Horvaatia ühinemine NATOga 2009. aasta aprillis on kindlasti tugevdanud tema õigust ühineda ELiga. Ajalooliselt tuntud nn Balkani katlas tagab stabiliseerimise üksnes Horvaatia ühinemine. Loodan, et kui ma 2012. aasta alguses Euroopa Parlamendis istet võtan, on mul võimalik suruda kätt ka Horvaatia kolleegidel.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Kiidan heaks Horvaatia edusammud, eriti korruptsiooni vastu võitlemisel. Asutustes tuleb võtta korruptsioonivastaseid meetmeid. Lisaks on vaja muuta põhihoiakut ning elanikke tuleb rohkem teavitada korruptsioonist, mis on kahjuks endiselt osa Horvaatia igapäevaelust. Pidades silmas Horvaatia suhteid oma naabritega, siis on hea meel näha, et on tekkinud väljavaade jõuda Sloveeniaga piirivaidluses kompromissile. Loodan ka, et Horvaatia poolt Kosovo tunnustamine ei suurenda Lääne-Balkani riikides pinget, eelkõige Serbiaga, kes praegu arusaadavalt muret üles näitab. Võttes arvesse Horvaatia silmnähtavaid edusamme ning minu veendumust, et Horvaatia on kultuuriliselt, poliitiliselt ja ajalooliselt osa Euroopast, hääletan ma resolutsiooni ettepaneku poolt. Kui Horvaatia täidab kõik tingimused, usun, et tal on võimalus Euroopa Liiduga peatselt ühineda.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud eesistuja! Viidates oma pöördumisele 20. jaanuaril, tunnen ma huvi, milliseid meetmeid on Türgi valitsus nõukogu ja komisjoni andmetel rakendanud, kaasamaks elanikkonda demokratiseerimisprotsessi ja Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike reformide läbiviimisesse. Türgi 2009. aasta arenguaruanne toob välja vajakajäämisi Kopenhaageni kriteeriumite täitmisel erilise rõhuga poliitilistel kriteeriumitel, mis hõlmavad demokraatia ja õigusriigi toimimist, inimõigusi ning vähemuste õiguste kaitset. Arenguaruandes on märgitud, et laienemiseelse abi instrumendi kaudu eraldati Türgile möödunud aastal 567 miljonit eurot. Eraldised on suures osas suunatud poliitiliste ja kohtusüsteemi puudutavate reformide elluviimiseks ning kodanikuühiskonna arendamiseks. Samas on selgitatud, et antud instrumendi kasutamine on detsentraliseeritud, mis tähendab, et eraldatud abi haldavad Türgi võimud, lähtudes komisjoni akrediteeringust. Olles huvitatud Türgi liitumisläbirääkimiste võimalikult kiirest läbiviimisest, mis eeldab seniste vajakajäämiste kõrvaldamist, peaks nõukogul ja komisjonil olema täpne ülevaade konkreetsetest Türgi valitsuse tegevustest, mida viimane eesmärgi saavutamise nimel teostab. Komisjon on oma kodulehel näitlikult küll välja toonud projektid laste tööjõu kasutamise lõpetamiseks, põhihariduse omandamiseks, puuetega inimeste kaasamiseks ühiskonda ja usaldustelefoni loomiseks koduvägivalla all kannatavatele naistele Türgis, kuid kas need tegevused on piisavad vajalike reformide peatseks edukaks lõpuleviimiseks vajaliku laiapõhjalise avalikkuse toetuse tekitamiseks? Lähtudes arenguaruande sisust, milliseid täiendavaid meetmeid või projekte on ette nähtud, et ületada probleemsetes valdkondades ilmnenud takistused võimalikult kiiresti?

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Kui mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ühinesid Euroopa Liiduga suure laienemise päeval, 1. mail 2004, lõppes viimaks Euroopa jagunemine raudse eesriidega. Mitte kõik Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei ühinenud sel päeval Euroopa perekonnaga. Siis sai ka selgeks, et suur laienemine peaks jätkuma mitme teise selle piirkonna riigi ühinemisega. 2007. aastal said Euroopa Liidu liikmesriigiks Rumeenia ja Bulgaaria. Siiski ei saa nende riikide ühinemisega pidada Euroopa Liidu laienemist lõppenuks.

Praegu on ELiga ühinemisele kõige lähemal Horvaatia. Toetan täielikult Horvaatiaga peetavate läbirääkimiste võimalikult kiiret lõpuleviimist, et riik saaks Euroopa Liiduga esimesel võimalusel ühineda. Kutsun mõlemat poolt üles võimalikult paindlikele läbirääkimistele ja näitama üles tahet kokkuleppele jõuda. Lisaks kutsun Horvaatiat üles suurendama jõupingutusi ühenduse nõuete täitmisel niisugustes valdkondades nagu avaliku halduse korraldamine ja kohtusüsteem ning parandama organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu tõhusa võitlemise mehhanisme. Lisaks tahaksin ka mina kutsuda Horvaatiat üles näitama maksimaalselt head tahet koostöös endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) 2005. aastal Türgiga alustatud läbirääkimiste protsessi lõppemise eeldusena tuleb Türgil täita kõiki Kopenhaageni kriteeriume ning ta peab igati vastama ELi integratsioonivõimele. Tõepoolest, Türgi on hakanud teostama talt oodatavaid reforme, arendama heanaaberlikke suhteid ja viima ennast järk-järgult vastavusse ELi liikmesuse kriteeriumitega. Ma toetan tehtut ja toetan Türgi liitumist ELiga, muidugi juhul, kui liitumise eeldused on täidetud hinnaalanduseta. Täna tekitab mulle muret aga see, et viimasel ajal on positiivseid sõnumeid läbiviidud reformide osas hakanud nappima ning ikka veel on Türgis tõsiseid probleeme õigusnormide rakendamisel, seda eriti nende osas, mis sätestaksid naiste õigused, mittediskrimineerimise, sõna- ja usuvabaduse, nulltolerantsi piinamise suhtes ja korruptsioonivastase võitluse. Kutsun Türgit üles jätkama ja tõhustama jõupingutusi, et täita täielikult Kopenhaageni kriteeriumid ning konsolideerida Türgi ühiskond vajalike reformide toetuseks, lähtudes kõikide inimeste võrdsusest – sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Usun, et laienemisprotsessi jätkumine on mõlema poole, nii ELi kui ka Türgi huvides. Seepärast peab Türgi reforme jätkama, et täita võetud kohustused.

Lubage tuua siinkohal mõni näide. Ühtlustatakse soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid õigusakte, kuid rakendamiseks on vaja suuremaid pingutusi, et vähendada meeste ja naiste vahelisi erinevusi, pidades silmas nende osalemist tööturul, poliitikas ja otsuste tegemises, samuti nende juurdepääsu haridusele. Areng on toimunud keskkonnakaitses, eriti tänu Kyoto protokolli allkirjastamisele praegusel kliimamuutuse mõjudega kohanemise ajastul. Siiski on veel vaja palju tööd teha seoses veekvaliteedi, looduskaitse ja geneetiliselt muundatud organismidega (GMOd).

Kiidan heaks Türgi edusammud, kuid toetan samal ajal Ankarale esitatud nõuet teha reformimisel suuremaid pingutusi, et Türgi saaks Euroopa klubiga ühineda.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Üks oluline Kopenhaageni kriteerium, mida tuleks kahtlemata täita, et Türgist saaks Euroopa Liidu liikmesriik, on inimõiguste austamine. Tahaksin juhtida tähelepanu naiste õiguste üldteada rikkumistele.

Peaaegu iga päev teatatakse ajakirjanduses järjekordsetest naiste mõrvamistest, mida tuntakse aumõrvade nime all. Praegu käsitletakse ajakirjanduses 16aastase Medine Memi mõrva, mille panid julmalt toime tema isa ja vanaisa. On šokeeriv, et need kaks inimest võtsid tüdruku elu, kuna ta rääkis poistega, kuid veelgi šokeerivam on jälgi teo toimepanemise viis. Lahkamistulemused näitavad, et Medine, kes maeti kanakuuri alla, oli matmise ajal veel elus ja kuni lõpuni teadvusel. Sureva teismelise kujuteldamatud kannatused pidid korvama perekonna au määrimise. On hirmutav, et Medine juhtum ei ole üksikjuhtum, vaid see on levinud ja barbaarne nähtus. Tüdruk, kes oma elu pärast kartis, oli oma kartustest korduvalt politseile teada andud, kuid edutult, sest ta saadeti iga kord koju tagasi.

Mõrva, mis on põlvkondade vältel juurdunud sügavalt Türgi traditsiooni, peetakse meeste puhul tihtipeale kiiduväärseks, kuna nad tegutsevad eelduste kohaselt oma perekonna häbistatud au taastamise nimel. Riik, kes ei ole veel suutnud seda probleemi lahendada, jääb Euroopast jätkuvalt kõrvale, sest Euroopa seisab põhiväärtuste kaitsmise eest. See erinevus on ühise identiteedi loomisel suur takistus.

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – (RO) Loodan, et käesoleva aasta hindamisaruanne kannustab Türgit parandama oma välispoliitika kooskõlastamist ELi omaga. Musta mere piirkond peaks olema esmatähtis ala, kus Türgi ELi peamise partnerina aitab saavutada Euroopa eesmärke, mis moodustavad ühe osa Musta mere sünergiast.

Sama tähtis on Türgi kaasatus ELi energiajulgeoleku tagamisse. Eelmisel aastal pooldasin Türgi osalust Nabucco projektis valitsustevahelise kokkuleppe allkirjastamise kaudu. Siiski väljendasin ka sügavat muret Türgi kavatsuse üle teha koostööd Venemaaga South Streami projekti raames. Seepärast nõuan Türgilt tungivalt selget pühendumist Nabucco projekti rakendamisele.

Tunnen heameelt raportööri üleskutse üle ühtlustada Türgi ja ELi energiapoliitika, eelkõige avades ühinemisläbirääkimiste energiat käsitleva peatüki ja kaasates Türgi Euroopa Energiaühendusse.

ISTUNGI JUHATAJA: GIANNI PITTELLA
asepresident

(1) Vt protokoll.