Istungi stenogramm

Kolmapäev, 10. veebruar 2010 - Strasbourg

13. ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb rahaülekannetega seotud andmete töötlemist ja edastamist EList USAsse terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on raport, mille esitas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Jeanine Hennis-Plasschaert soovituse kohta, mis puudutab ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb rahaülekannetega seotud andmete töötlemist ja nende edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames (05305/2010 – C7­0004/2010 – 2009/0190(NLE)) (A7­0013/2010).

Nagu teate, on Euroopa Parlament olnud selles küsimuses väga tegus. Meie parlament koosneb Euroopa kodanike poolt otse valitud liikmetest. Meie peamine ülesanne on kaitsta oma kodanike õigusi ja me peame seda tegema. Oleme sellest täiesti teadlikud. See on meie esmane ja suurim ülesanne. Samas saame aru, kui oluline on SWIFT-leping – täiesti teistsugustel põhjustel. Seepärast on väga tähtis leida õige kesktee. Viimaste kuude sündmuste ajal on jõustunud ka Lissaboni leping.

Eelmise aasta novembris kirjutasin härra Reinfeldtile, kes oli sel ajal Euroopa Ülemkogu eesistuja, ning palusin otsuse tegemine edasi lükata ja arvestada Euroopa Parlamendi otsust kooskõlas Lissaboni lepinguga. Nagu teate, seda ei juhtunud, ning 30. novembril langetas ülemkogu selles küsimuses otsuse ja võttis SWIFT-lepingu vastu. Saatsin 21. detsembril härra Reinfeldtile uue kirja. Parlament väljendas selles kirjas kaht ootust: lisada meie seisukoht alalise lepingu läbirääkimisvolitustesse ja anda edasiste läbirääkimiste käigus parlamendile kogu teave. Kirjutasin 21. jaanuaril samasuguse kirja härra Zapaterole, kes on praegu eesistuja, ja saatsin selle kirja veel kord 8. veebruaril. Olen saatnud kirja, milles kordan samu asju, ka härra Barrosole. Samuti olen ühendust võtnud Ameerika Ühendriikide valitsuse esindajatega ja proua Clintoniga. Olen ka saanud selles küsimuses kirja, milles esitatakse Ameerika Ühendriikide valitsuse seisukoht SWIFT-lepingu suhtes.

Arvatavasti teate seda kõike, sest kõik need dokumendid on kättesaadavad – olen saatnud kõik dokumendid fraktsioonidele, et saaksite neid igal ajal kasutada. See on tähtis. Meil peab olema igakülgne teave, et saaksime selles küsimuses vastutustundlikke otsuseid teha. Meie võetud meetmetele on abiks ka tänane arutelu. Sellepärast ongi see SWIFTi käsitlev arutelu nii oluline. Mul on väga hea meel, et kohal on nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad, kes saavad sõna võtta, ning siis läheme arutelu juurde ja räägime oma vastutusest selles küsimuses tehtava otsuse eest.

  Jeanine Hennis-Plasschaert, raportöör. – Lugupeetud president! Alustuseks ütlen, et ka mina toetan tugevat, näoga maailma poole pööratud Euroopa Liitu, mis on suuteline tegutsema Ameerika Ühendriikidega õlg õla kõrval nagu tõeline partner. Ma arvan, et selles raamistikus on väga tähtis olla avatud, õiglane ja läbipaistev, kui me tegeleme küsimusega, kuidas Euroopa peaks Ameerika Ühendriikidega terrorismivastases võitluses koostööd tegema, sealhulgas andma õiguskaitseorganite kasutusse ärilistel eesmärkidel kogutud andmeid.

Andmete sihtotstarbeline vahetus ja kasutamine terrorismivastasel eesmärgil on kahtlemata praegu vajalik ja jääb selleks ka edaspidi, kuid lubage mul selgelt välja öelda: Euroopa kodanikud peavad saama usaldada nii julgeolekut kui ka andmenõudeid. Tuleks seada eesmärgiks see asi korda ajada, kuid kogu lugupidamise juures pean ütlema, et nõukogu ei ole selle tegemiseks piisavalt tugev olnud.

Tõepoolest, kavandatav vaheleping kaldub märkimisväärselt kõrvale Euroopa õigusest selles osas, kuidas õiguskaitseorganid tohivad hankida eraisikute finantsandmeid – nimelt tohivad nad seda teha kohtumääruste või ­korralduste kaudu konkreetsete tehingute uurimiseks. Kuid kavandatava vahelepingu järgi hakkame selle asemel miljonite Euroopa kodanike andmete uurimisel tuginema laialdastele halduskorraldustele.

SWIFTi enda olemuse pärast ei ole võimalik rääkida niinimetatud piiratud taotlustest. Tehnilistel põhjustel peab SWIFT edastama terve andmeploki, rikkudes sellega ELi andmekaitsealaste õigusaktide peamisi põhimõtteid, näiteks vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Seda ei saa järelevalve- ja kontrollimehhanismidega tagantjärele parandada.

Alati olgu selge, et Euroopa Parlament pole loodud selleks, et nõukogu ja komisjoni tegevus lihtsalt passiivselt teadmiseks võtta. Tegelikult on parlamendile alati lubatud homme kommi anda, et me vaid kannatlikud oleksime. Kuid me ei saa jääda edasi uskuma võltse lubadusi homsest kommist. Meil on tarvis selgeid kohustusi kohe praegu ja pall oli nõukogu väljakupoolel. Tegin selle selgeks eelmisel nädalal, kuid nõukogu pole senini vastavalt käitunud.

Nõukogu kinnitab, et tahab tagada äärmise austuse eraelu puutumatuse ja andmekaitse vastu, kuid tal ei õnnestu lahendada eelkõige küsimust õigustest andmetega tutvuda ja neid parandada ega küsimust andmesubjektide õigusest hüvitisele ja heastamisele väljaspool Euroopa Liitu. Nõukogu teatab, et jagab parlamendi muret, ja kutsub seetõttu komisjoni üles võtma vastu läbirääkimisjuhiste eelnõu.

Milleks ennast komisjoni taha peita? Nõukogu on ju see, kes läbirääkimisjuhised viimaks vastu võtab. Miks ei ole läbirääkimisjuhiseid juba esitatud? Nõukogu teatab siiski veel kord, et tahab tagada TFTP jätkumise. Kuid tal ei õnnestu lahendada probleemi, et sel viisil allutab Euroopa Liit oma finantsluureteenistuse ka edaspidi Ameerika Ühendriikidele. Vastastikkuse puudumist ei ole üldse arutatud. Tõeline vastastikkus võimaldaks ELi ametivõimudel saada samasuguseid USAs hoitud andmeid ja pikemas plaanis kaaluda, kas oleks vaja panna alus meie enda suutlikkusele sellega ELis tegelda.

Nõukogu ei näita üles erilist tahet täita kehtivaid õigusakte, näiteks telekommunikatsiooniteenuste osutajate kohta kehtivat andmete säilitamise direktiivi, mis puudutab eriteavet ja sihtotstarbelist teavet. Nõukogul ei ole õnnestunud riigiasutuste täpset rolli selgitada. „Tõukesüsteem” ei loe midagi, kui SWIFT peab tegelikkuses edastama andmeploki. Teisisõnu on edastamine ja säilitamine vahelepingu tingimuste kohaselt juba määratluse poolest ebaproportsionaalsed ja nõukogu ei otsi Euroopa lahendust andmevahetuse järelevalveks.

Nõukogu eesistuja, öelge mulle, kuidas ometi saan ma rääkida viiesajale miljonile Euroopa kodanikule, et me müüme oma tähtsat julgeolekut ja põhimõtteid ainult sellepärast, et ei suuda endale jalgu alla saada, sest nõukogu pole lihtsalt võimeline koostööd tegema. Öelge mulle, ma olen üksainus suur kõrv.

(Aplaus)

  Alfredo Pérez Rubalcaba, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Tahaksin oma sõnavõttu alustada ühemõttelise avaldusega: Hispaania on üles näidanud selget ja piiramatut toetust Lissaboni lepingule ning ta on seda teinud päris algusest peale. Me olime seda tehes kindlad, et uue lepingu rakendamine tähendab muu hulgas Euroopa institutsioonide toomist meie kodanikele lähemale.

See on ülesanne, mis Lissaboni lepingus usaldatakse suuresti Euroopa Parlamendile. Parlamendile suurema rolli andmine ja laialdasema osaluse võimaldamine sellistes küsimustes nagu vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajanev ala on viis, kuidas leping püüab kodanikke ja institutsioone teineteisele lähendada.

Lubage mul siis alustuseks kinnitada kõigile austatud parlamendiliikmetele, et nõukogu kohustub parlamendiga tihedat ja ausat koostööd tegema. Eesistujariigi Hispaania jaoks on niisugune järeldus Lissaboni lepingule ja selle eesmärkidele pühendumise tulemus.

Nõukogu jagab ka parlamendi muret kõigi Euroopa kodanike julgeoleku tagamise pärast, sest julgeolek tähendab, et nad võivad oma vabadust täielikult kasutada. Selline on kontekst, milles me kõik üheskoos võitleme terrorismi vastu – terrorismi kõikide vormide vastu.

Nagu siin istungisaalis 17. septembril vastu võetud resolutsioonis on sätestatud, rõhutab Euroopa Parlament taas „oma otsusekindlust võidelda terrorismi vastu ja oma kindlat usku vajadusse leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel”. Olen selle avaldusega kogu südamest nõus.

See on raamistik, milles tahaksin näha selle arutelu toimumist. See on Lissaboni lepingule vastav uus raamistik ja see põhineb institutsioonidevahelisel ausal koostööl ja ühisel soovil – ja see pole mingi uus soov – võita terrorism, kuid austada samas proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtteid, mis on samuti otsustavad, kui tahame terrorismiga tõhusalt võidelda.

Lugupeetud president! On laialdaselt teada, et rahvusvaheline terrorism on toonud meie ühiskondadele uusi raskusi. See terrorismi suhteliselt uus vorm, millel puudub selge organisatsioon, on äärmiselt hukutav ja toimib üle kogu maailma. Sellepärast on ka tema hävitamiseks tarvis tegutseda üle maailma. Sellel puudub jäik hierarhiline struktuur ja seepärast saab selle vastu võidelda üksnes luureteenistuse erakordsete jõupingutustega. See on nii hukutav, et peame olema ülimalt valvsad kohtades, kuhu koguneb palju inimesi.

Ennetamine, koordineerimine ja luuretegevus on kolm sõna, mis võtavad kokku meie strateegia selle suure ohu ohjamisel.

Kõik riigid on püüdnud parandada sisemist ja välist koordineerimist, hankida rohkem infot ja viimaks ka teha koostööd teiste samas võitluses osalejatega. Euroopa Liit on suurendanud ka oma ühiste juurdlusasutuste ja -rühmade arvu, teabevahetust ja ühist analüüsi.

Niisugune taust on täna käsitletaval Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisel lepingul rahaülekannetega seotud andmete edastamise kohta. Lepinguta andmevahetus on toiminud katkematult juba palju aastaid.

Kui ma kaks nädalat tagasi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ette astusin, esitas mitu parlamendiliiget selle andmevahetuse tulemuste kohta mulle küsimusi. See on asjakohane teema, mis minu teada tõstatati ja millele vastati kohtunik Bruguière’i teises aruandes. Siin Euroopa Parlamendis on sellele viidatud ja ma tsiteerin nüüd seda: „TFTP on 2009. aasta jooksul olnud ülimalt väärtuslik vahend, mida luureteenistus ja õiguskaitseorganid on kasutanud selleks, et aidata kaardistada terroristlikke võrgustikke, leida juurdluste puuduvaid lülisid, tuvastada kahtlusaluste isikut, kindlaks määrata kahtlusaluste asukohta, välja selgitada uusi kahtlusaluseid ning samuti nurjata kavandatavaid terroriakte.” Lisaksin veel, et seda ei kohaldatud üksnes 2009. aastal, vaid ka varasemal ajal Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja terves maailmas: Barcelonas 2008. aasta jaanuaris, Saksamaal 2007. aasta suvel, Londonis pärast 7. juuli rünnakuid ja Madridi 11. märtsi rünnaku juurdluses, Bangkoki tapmiste puhul 2005. aasta aprillis ja Balis pärast 2002. aasta pomme. Need on kõigest mõned näited, mida kohtunik Bruguière oma aruandes nimetab.

Niisiis on andmevahetus andnud häid tulemusi. See on võimaldanud meil rünnakuid uurida ja neid ära hoida. See on võimaldanud meil terroriste vahistada pärast seda, kui nad on rünnaku toime pannud, ja mis veelgi tähtsam – enne kui neil on õnnestunud see toime panna.

Kuigi SWIFT teatas 2007. aastal, et on otsustanud oma andmebaase vahetama hakata, ei teinud ta seda tegelikult enne kui kõigest mõni kuu tagasi. See tähendas, et pidime läbi vaatama protokollid, mis kuni selle ajani olid võimaldanud meil finantsandmeid vahetada. See pidi tehtud saama väga lühikese ajaga. Nõukogu kiitis volitused heaks 2009. aasta suvel, kui Lissaboni lepingu jõustumise suhtes valitses ikka veel ebakindlus.

Vastuvõetud otsus on hästi teada. Kirjutasime alla üheksa kuu pikkusele vahelepingule, mis tuleks Euroopa Parlamendis ratifitseerida. See vaheleping kehtib üheksa kuud, mille jooksul parlament, nõukogu ja komisjon peaksid algatama uued läbirääkimised lõpliku lepingu sõlmimiseks. Selline oli vastuvõetud otsus.

Võib-olla ei olnud see parim otsus. Siiski on oluline Euroopa Parlamendile selgelt välja öelda, et eraelu puutumatuse kaitse mõttes on allkirjastatud ad referendum leping, mida me täna siin arutame, märgatav edasiminek enne seda lepingut kehtinud protokollidest.

See on edasiminek sellepärast, et ses vahelepingus on muu hulgas lisatagatised, mida parlament on soovitanud ja raportöör meile täna esitatud raportis rõhutanud.

Siinkohal tahaksin öelda, et nõukogu eesistujariik Hispaania on igati arvestanud parlamendis vastu võetud resolutsioone ja parlamendi presidendi saadetud kirju, samuti raportit, mille koostas proua Hennis-Plasschaert ja mida kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 4. veebruaril hääletati. Seepärast kiitis nõukogu heaks avalduse, mis saadeti parlamendile eile ja mille põhipunktid ma teie jaoks nüüd kokku võtan.

Esiteks on nõukogu kohustunud lisama lõplikku lepingusse usaldusväärsed tagatised, mis tugevdaksid nõuetekohast kaitset, muudaksid kindlaks andmete kustutamise ja suurendaksid täpsust nende andmete vahetamisel, mille riigiasutused ja kolmandad riigid on TFTP kaudu saanud.

Me oleme muidugi kohustunud tugevdama ka praeguses lepingus sisalduvaid tagatisi. Lõplikus lepingus tuleks need alles jätta ja neid tugevdada, samuti tuleks karmistada andmete lõppkasutuse piiranguid ning täielikult keelata andmete kopeerimine ja profiilide kasutamine.

Lõpetuseks ütlen, nõukogu on Lissaboni lepingu jõustumisega tekkinud uuele olukorrale reageerinud ja kohustunud pidama läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, et võimaldada hõlpsamat juurdepääsu rahvusvaheliste lepingutega seotud salastatud dokumentidele.

Soovin veel kord võimalikult selgesti rõhutada, et eesistujariik Hispaania on täielikult pühendunud Lissaboni lepingule ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, eriti selle artiklile 8, ning tunnistab igati parlamendi õigustatud muret.

Me teame nüüd, et pühendumus, mida ma just rõhutasin, on võimalik. Kirjas, mille Ameerika Ühendriikide välisminister Hillary Clinton ja rahandusminister Timothy Geithner Euroopa Parlamendi presidendile saatsid, kohustus USA valitsus lisama lepingusse nõutavad tagatised, mis vastavad Euroopa Parlamendi seisukohale.

Daamid ja härrad! Võimalik, et nõukogu oleks võinud täna arutatava lepingu heakskiitmise protsessiga paremini hakkama saada. Kindel on igatahes see, et nõukogu on sellest protsessist õppinud ja parlamendi muret asjakohaselt arvesse võtnud. Samuti on kindel, et leping, mida me täna arutame, on aidanud kaasa – ja ma loodan, et aitab veelgi – kodanike julgeoleku suurendamisele kõikjal maailmas ja muidugi ka Euroopas.

  President. Tänan, härra Rubalcaba. Tahaksin tuletada kõigile meelde, et nagu ma enne juba ütlesin, olen oma kirjadele nõukogult vastuse saanud. Need on fraktsioonidel olemas, et saaksite nendega igal ajal tutvuda. Oma vastuses täitis nõukogu meie ootused, parlamendi ootused. Tänan teid, härra Rubalcaba, selle avalduse eest ja nõukogu seisukoha seletamise eest. See on meie jaoks väga tähtis.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Lugupeetud president! Lubage mul alustuseks tänada kõiki selle eest, et andsite eile meile ja mulle oma usalduse, hääletades komisjoni uue koosseisu poolt.

Täna on mul esimene huvitav tööpäev ja ma olen tänulik, et saan teiega koos arutada nii tähtsat küsimust nagu teabe jagamine USAga terrorismivastasel eesmärgil, sedapuhku seoses terroristide rahastamise jälgimisprogrammiga (TFTPga).

Euroopa Parlament on selle küsimuse vastu muidugi suurt huvi üles näidanud. See on väga õige, sest TFTP seab meid taas silmitsi probleemiga, kuidas sobitada andmete jagamist andmekaitsega, ja kui me selle probleemi lahendame, aitab see meil võimaldada kodanikele julgeoleku, eraelu puutumatuse ja andmekaitse.

Üks vahelepingu eesmärke on olnud tagada Euroopa Parlamendi 2009. aasta septembri resolutsiooni tingimuste rakendamine. Meil on kindel kavatsus pöörata pikaajalise lepingu läbirääkimistel veel rohkem tähelepanu andmekaitsele, eelkõige seoses õigusega saada teavet selle kohta, kas kodanike õigusi on lepingu kohaselt austatud, ning tugevamini tagada tõhus hüvitamine, õiguspärane andmetöötlus ja andmete kustutamine.

Bruguière’i teine aruanne tehti parlamendiliikmetele kättesaadavaks eelmise nädala esmaspäeval ning see näitab TFTP tähendust ja väärtust terrorismi tõkestamisel ja sellega seotud juurdlustel, sealhulgas Euroopa Liidus. Aruanne kinnitab, et TFTPd on kasutatud nende isikute kindlakstegemisel ja vahistamisel, kes seejärel on meie liikmesriikides terrorismis süüdi mõistetud. Samuti on aruandes rõhutatud, et TFTP on väärtuslik usaldusväärse teabe allikas, mida me vajame terrorismi vastu võitlemiseks. Selle kohta on konkreetseid näiteid ja nõukogu esindaja nimetas neist mõnda.

Me teame, et terrorismioht mõnes meie liikmesriigis on jätkuvalt väga suur, ja ma olen kindel, et te saate aru, et vahelepingu tagasilükkamine Euroopa Parlamendis kujutaks endast tõsist lööki Euroopa Liidu julgeolekule.

Osa meie liikmesriike on väga selgelt teatanud, et tahavad TFTP jätkumist, sest nad on varem sellest kasu saanud ja tahavad veelgi saada. Nad on meile öelnud, et usaldusväärne teave, mida TFTP teadaoleva ja kahtlustatava terrorismi kohta pakub, on tähtis õiguspärane luureteave, mida on tarvis toimetulemiseks keeruka ohuga, eelkõige Al Qaeda õhutatud terrorismiga. Vaheleping pole mitte üksnes teene Ameerika Ühendriikidele, see on meie ühistes huvides.

Palju on räägitud andmekaitse tasemest vahelepingus ja see on muidugi keskne probleem. Ma julgustan parlamendiliikmeid vahelepinguga hoolikalt tutvuma ja olen kindel, et enamik teist ongi seda juba teinud. Te näete, et see sisaldab olulisi ja üksikasjalikke õiguslikult siduvaid kohustusi selle kohta, mismoodi Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium võib andmeid lepingu alusel töödelda. Need hõlmavad näiteks karmi piirangut andmetöötluse eesmärgi kohta, mis peab piirduma terrorismiga seotud juurdluse, avastamise ja jälitamisega. See sisaldab andmeotsingu täielikku keeldu – otsinguid andmebaasist tohib teha üksnes siis, kui suudetakse tõendada alust arvata, et otsingusubjekt on terrorismiga seotud.

See tähendab, et TFTP andmebaasis sisalduvad andmed on tõeliselt anonüümsed. Ainult siis, kui on põhjust arvata, et üks kindel isik on terrorist, võib selle isiku andmeid vaadata ja andmebaasist välja võtta. See on oluline. Vaheleping kohustab rahandusministeeriumi andmed kustutama, kui nende saamisest on möödunud viis aastat – see ajavahemik on kooskõlas andmete säilitamise ajaga, mis on sätestatud ELi õigusaktides terrorismi rahastamise kohta. Lepingus on ette nähtud ka üksikasjalik ELi-poolne kontroll, milles hakkavad osalema mõned meie andmekaitseasutused, tagamaks nende ja paljude muude andmekaitsekohustuste täitmist.

Leping ei tähenda, et peaaegu kõik SWIFTi andmed edastatakse Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile. Võin teile kinnitada, et vahelepingu kohaselt edastatakse ainult väga väike osa SWIFTi andmetest. See ei kahjusta mingil moel andmekaitseasutuste volitusi seoses SWIFTi või finantsinstitutsioonide töötlemistegevusega ELis.

Nõusoleku andmisest keeldumine lõpetab vahelepingu kehtivuse, sealhulgas selles sisalduva ulatusliku andmekaitse. Kui Ameerika Ühendriigid suudavad hankida andmeid muudmoodi – näiteks kahepoolsete suhete kaudu Hollandiga –, siis neid kaitseabinõusid enam ei kohaldata. Kui vaheleping kukub läbi, läheb tõenäoliselt tublisti aega, enne kui saab mõne alternatiivi kasutusele võtta. Seega tekib oht, et nõusoleku andmisest keeldumine põhjustab lünga nii andmekaitses kui ka julgeolekus.

Ütlen lõpetuseks, et vaheleping on üksnes vaheleping. Võib-olla pole see maailma parim leping. Seda saab parandada ja seda peabki parandama. Komisjon on praegu lõpule viimas pikaajalise lepingu volituste ja juhiste koostamist ning me võtame need kiiresti vastu.

Võtan endale teie ees isikliku kohustuse tagada, et Euroopa Parlamendi murega tegeldakse ning et me püüame uues lepingus eraelu puutumatust ja isikuandmeid tugevalt kaitsta. Euroopa Parlamenti hoitakse kogu selle menetluse käigus igati kursis. Loodan, et saite sellega vastuse mõnele oma küsimusele.

  President. Tänan selgituste eest, proua Malmström. Need olid meie jaoks tõepoolest väga olulised. Nõukogu ja komisjon tegid just mõningad avaldused, mis on seotud meie ootustega läbirääkimisvolituste ja parlamendi kursishoidmise suhtes.

Selles, mida me teeme, on veel üks tähtis asjaolu: Euroopa Parlament on nüüd saanud ühisvastutuse Euroopa õigusaktide eest. Me vastutame ka selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimise eest nagu SWIFT-leping ja me anname kindlalt märku, et nüüd, mil Lissaboni leping on jõustunud, on olukord muutunud. See on oluline. Minu arvates näitavad Ameerika Ühendriikide valitsuse hiljutised reageeringud mõistmist, et Euroopa Parlamendil on nüüd täielik vastutus õigusloome eest. Tahtsime, et see oleks tugev märguanne. Igatahes teame, et vastutame oma kodanike ees. Me oleme otse valitud Euroopa Parlamendi liikmed. Meie kohustus kodanike õigusi kaitsta on põhjapaneva tähtsusega ja me rõhutame seda alati.

  Ernst Strasser, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud president, daamid ja härrad! Tahaksin teid kõigepealt teie esimesel tööpäeval tervitada ja kinnitada, et meie fraktsioon teeb teiega igati koostööd. Tahaksime selle arutelu alguses öelda, et soovime head partnerlust ameeriklastega, eriti kui tegemist on terrorismivastase võitlusega. Teiseks toetame kindlalt oma kodanike julgeolekut, samuti kodanike õigusi ja andmekaitset. Kolmandaks oleme kõvasti tööd teinud, et läbirääkimisjuhised ja meie seisukoht oleksid otsustatud juba septembri keskpaigaks, ja nüüd me tahame näha nende rakendamist. Neljandaks, proua Malmström, tahaksin kogu lugupidamise juures öelda, et pole õige, nagu poleks parlamendil suurt huvi selle valdkonna vastu, vaid pigem peame end õigusloomeprotsessi eest vastutavaks, nagu president ütles, ning me tahame olla sellesse protsessi kaasatud nõukogu ja komisjoniga võrdsetel alustel.

Läbirääkimistekstile vastuseks esitame kaks väga selget mõtet. Esiteks ei saa me nõustuda sellega, kuidas see tekst koostati. Teiseks, kuigi nõukogu kinnitab, et parlamendi resolutsiooni punkte on täielikult arvesse võetud, ei ole tegelikult mõningaid punkte üldse arvestatud. See puudutab eelkõige õigust võtta õiguslikke meetmeid, andmete kustutamist ja muud. Need on peamised põhjused, miks me ütlesime julgeoleku ja kaitse allkomisjonis, et meile on see vastuvõetamatu. Samuti sai selgeks, et alles pärast seda hakkasid asjad liikuma. Ameerika Ühendriikide välisminister polnud millegagi nõus, kui just nõukogu pole saanud teistsugust teavet, kui parlamendile anti. Seda on väidetavasti mõnel puhul juhtunud. Nõukogust on sel nädalal tulnud julgustavaid märke, kuid ta pole andnud ühtki tagatist. Tahaksin selle väga selgeks teha. Sellepärast ütlemegi, et tahame seda veel arutada, et tahame head lepingut ja et pooldame väga arutelude jätkamist, kui on kindel, et saame selle tulemusel hea lepingu.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Lugupeetud president! Iiri kirjanik Jonathan Swift saadab oma kuulsa raamatu „Gulliveri reisid” kangelase Gulliveri liliputtide maale, mille elanikud on kõigest kuue tolli pikkused. Siiski uskus Gulliver, et on jõudnud hiiglaste maale. Mulle tundub väga sedamoodi, nagu usuks Ameerika diplomaatia Gulliveri kombel, et võib kohelda Euroopa Parlamenti, nagu oleks see tillukeste inimeste organisatsioon. See on viga.

Proua Malmström, tahaksin teid õnnitleda ametissevalimise ja ühelt ametipostilt teisele ülemineku puhul. Kuid te peaksite teadma, et see polnud üksnes Ameerika diplomaatide viga, vaid ka Euroopa Liidu valitsuste eksitus, sest nemad arvasid, et sedalaadi lepingu võiks parlamendis läbi suruda, ega mõistnud, et me ei saa nii puuduliku lepingu poolt hääletada. Selles lepingus on kehastunud Ameerika Ühendriikide julgeolekuideoloogia vaim, kuid puudub põhiõiguste kaitse, mille me Euroopa Parlamendi liikmetena peame Euroopa kodanikele tagama.

Võimalus, et edastatakse suurt hulka andmeid neid täpsemalt määratlemata ja üksikjuhtudel täpsustamata, on põhimõtteliselt vastuolus andmekaitsealaste õigusaktidega, mille me oleme Euroopas vastu võtnud kõigis oma parlamentides, sealhulgas riikide parlamentides. Tõsistele andmekaitseprobleemidele on juba viidatud. Olete ise seda teinud. Kui kaua andmeid säilitatakse? Kes neid säilitab? Kes kellele edastab? Mis võimalusi on mul teada saada, mis minu andmetega toimub, kes neile ligi pääseb ja kas need on õiged? Milline õiguskaitse on mul selleks, et minu kohta ei saaks valeandmeid koguda ja neid kolmandatele isikutele edastada, olgu need kes tahes? Kui minu andmeid on kogutud ja säilitatud, siis millal need kustutatakse? Sisejulgeolekuseaduse kohaselt võib andmeid säilitada kuni 90 aastat. Kui sellega tagatakse, et ma võin elada 90 aasta vanuseks, siis arutan seda heameelega. Tasub korrata, et neid andmeid võib säilitada kuni 90 aastat! Kõik need tegurid näitavad selle lepingu tõsiseid puudusi.

Sel põhjusel, härra Rubalcaba, pean teile ütlema, et see on üks halb leping ja me ei saa selle poolt hääletada. Kui me lükkame selle tagasi, on teie töö pidada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi uue ja parema lepingu üle, mis vastaks julgeolekuhuvidele, kuid milles samal ajal peetaks lugu ka kodanike julgeolekuhuvidest, arvestades nende vabadust. Kui te sellega hakkama saate, siis toetame uut lepingut. Uue läbirääkimisvooru eesmärk peab olema leida kompromiss nende kahe vahel.

Ma ei saa hetkel soovitada oma fraktsiooni liikmetel hääletada praegusel kujul lepingu poolt. Täna õhtul soovitan oma fraktsioonil hääletada selle lepingu vastu.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud president! Tahaksin tervitada oma endist kolleegi ja head sõpra Cecilia Malmströmi. On väga meeldiv teid siin näha.

See on Euroopa Parlamendi esimene tähtis otsus, mis tuleb teha Lissaboni lepingul põhinevate uute volituste kohaselt, ja ootused on suured, kuid me peame pea selgena hoidma. Võlgneme seda oma kodanikele, et teha kaalutletud otsus, mis ei sõltuks välisest survest või sellisest hirmutamistaktikast nagu valeväited julgeolekulünga kohta, sest me teame, et Ameerika Ühendriigid saavad andmed hankida ka meie nõusolekuta. Ärgem unustagem, et ka liikmesriigid ei olnud selle lepingu suhtes üksmeelel. Saame anda oma nõusoleku ainult lepingule, mis on sisu ja menetluse poolest igati demokraatlikult õiguspärane. Asi pole nõukogu ja Euroopa Parlamendi omavahelises võitluses selle pärast, kelle tahtmine peale jääb, ega ka mitte Atlandi-ülestes suhetes. Asi on Euroopa kodanike õiguses nõuetekohasele demokraatlikule ja läbipaistvale menetlusele.

Nõukogu vastused on siiani olnud täiesti küündimatud. Euroopa kodanike demokraatlikke õigusi ei saa vahetada lubaduste vastu Ameerika Ühendriikidesse reisida ega nõukogu ebamääraste lubaduste vastu tulevikus uued lepingud sõlmida. Nõukogul on 2007. aastast saadik olnud lugematuid võimalusi tegelda sellega nõuetekohasel viisil ja tagada julgeolek, samuti isikuandmete kaitse ja kodanikuõigused, või siis võimaldada riikide parlamentidele või 1. detsembrist alates Euroopa Parlamendile demokraatlikku kontrolli, ent nõukogu on olnud uskumatult paindumatu. Euroopa Parlament ei saa otsust langetada ega tohikski seda teha, kui ta ei saa tutvuda kogu asjakohase teabe ja kõigi dokumentidega. Meie valijatel on õigus teada, et me kaalume kõiki tegureid väga hoolikalt ega kiida nõukogu otsuseid lihtsalt pimesi heaks.

Lõpetuseks ütlen, et Euroopa Parlament on juba aastaid oma muresid ja ootusi väga selgelt väljendanud, ning nõukogu võiks selle asemel, et veel rohkem ähmaseid lubadusi jagada, esitada meile viimaks oma õigustalituse arvamuse ja nõutud teabe, mis näitab, kuidas andmeid terrorismivastaseks võitluseks kasutatakse. Ma ei arva, et Bruguière’i teisest aruandest piisab. Niisiis, kui nõukogu tahab saada Euroopa Parlamendi nõusolekut, peab ta täitma meie nõudmised. See on ainus võimalus, lugupeetud nõukogu esindaja.

(Aplaus)

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud president! Tahaksin kõigepealt kommenteerida kohtumisi ekspertide ja USA suursaadikuga. Kahel kohtumisel, mida ma juhatasin, polnud mul sugugi tunnet, nagu peetaks mind Euroopa tillukeseks inimeseks. Otse vastupidi. Nende kohtumiste ajal USA ekspertidega sain ma väga palju teada mitmesugustest õigussüsteemidest, mis puudutavad põhiõiguste kaitset Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Olen ameeriklastele tänulik, et nad sellest põhjalikust dialoogist osa võtsid. Meie ees seisva ülesande olemus sai mulle selgeks. Nõukogu seda ülesannet korralikult ei täitnud. Samuti sai mulle selgeks, milline ülesanne seisab eurooplaste ees, kui me tahame tõhusa terrorismivastase võitluse ja tõhusa põhiõiguste kaitse samas lepingus ühendada.

Tegelikult pean ma seda piinlikuks, et inimesed pidid üle lombi kohale tulema ja meile selle vastuolulise valdkonna ära seletama ning et nõukogu pole siiani suutnud parlamendiga samasugust ausat arutelu pidada. Raportöör on teinud täiesti selgeks, millises valdkonnas rikutakse põhiõigusi, mida Euroopas kaitstakse kõige kõrgemal tasemel. Tahaksin teha lisamärkuse punkti kohta, mida pean õiguslikust ja poliitilisest seisukohast põhiprobleemiks, kui uurida seda teemat üksikasjalikumalt. Ameerika Ühendriikides ja Euroopas on täiesti erinev terrorismi määratlus ning see on lepingu läbiv probleem.

Nagu siin õigusega öeldud, vastutavad Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa kodanike õiguste kaitsmise eest. Minu arvates ei peaks me andma poolthäält lepingule, mis rikub kehtivat õigust, nagu paljud meist, sealhulgas härra Weber, härra Langen, keda praegu kohal pole, ja härra Schulz on korduvalt avalikult öelnud. Peame nüüd tegutsema hakkama. Oleme avalike arutelude käigus Euroopa kodanikele lubanud, et teeme seda. Peame vahelepingu vastu hääletama ega tohi hääletust edasi lükata.

Parlament ei tohi oma vastutusest jälle kõrvale hiilida, nagu ta tegi novembris. Siis oli meil võimalus kõike peatada, ent enamus ei tahtnud seda teha. Nüüd peame tegutsema ning pärast arupidamist ameeriklastega arvan, et see seab meid läbirääkimistel paremasse olukorda ja annab võrdse aluse, mis võimaldab meil tugevdada julgeolekut ja kodanike õigusi Euroopa Liidus ja võib-olla isegi Ameerika Ühendriikides.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud president! Nagu kolleegid, olin minagi väga pettunud ja vihane selle pärast, kuidas nõukogu kõnealuse lepingu puhul Euroopa Parlamenti kohtles ja kui ebarahuldavalt toimusid arutelud. Parlamendiga konsulteerimine ja tema nõusolek ei tohiks olla tagantjärele kasutatav vahend. Andmekaitse vastastikkus ei peaks olema küsimuse all ning see, kuidas lepingu üle läbirääkimisi peeti ja see sõlmiti, ei tohi enam kunagi korduda.

Kuid mind on rahustanud vähemalt Ameerika Ühendriikide võimud, samuti mitmekihilised andmekaitsesüsteemid ja õiguskaitsemeetmed, mis selles vahelepingus on paika pandud. Seega ei tohiks asjaolu, et nõukogu kohtles meid viletsalt, seada ohtu Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lepingut või mis tahes muud tulevast lepingut, mis puudutab Euroopa julgeolekut. Saame praegu nõukogult ja komisjonilt tohutul hulgal kinnitusi ja lubadusi. Ma ei oska veel otsustada, kas need vastavad kõigile mõistlikele nõudmistele, mille me oleme esitanud, nii et minu arvates on meil nüüd tarvis natuke aega, enne kui selle eluliselt tähtsa meetme kaalutlemisega edasi minna.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud president, daamid ja härrad! SWIFT-lepingu läbirääkimised peeti kahtlase menetluse alusel ja suruti kiiresti läbi kõigest üks päev enne Lissaboni lepingu jõustumist, et parlamendist mööda minna. Tahaksin siiski keskenduda eelkõige selle lepingu sisule. Suure venna väike õde ootab meie heakskiitu. Proua Clinton arvab, et suudab Euroopa Parlamendi liikmeid veenda tegema midagi, millega me oma valitsuste puhul nõus ei oleks.

Minu seisukohast on põhimõtteliselt vale, et väidetavad terrorismiuurijad saavad nii ulatusliku juurdepääsu andmebaasidele, sest see õõnestab inimeste enesemääramisõigust nende endi andmete suhtes. Isikuandmeid säilitatakse aastakümneid ja keegi ei saa kontrollida, mismoodi neid kasutatakse. Pealegi võidakse andmeid säilitada ikkagi ka pärast seda, kui lepingu kehtivus on lõppenud. Pole võimalik võtta õiguslikke meetmeid andmete asukoha kindlakstegemiseks ega nõuda kahjutasu nende ebaseadusliku kasutamise eest kolmandate riikide poolt. See annab riigile ülimuslikkuse oma kodanike ees, kes kõik taandatakse kahtlusaluste objektide seisundisse. Liikmesriigid lubavad muudel valitsustel kaudselt Euroopa Liidu kaudu oma kodanike järel spioneerida.

Kui tuua mõni näide Saksamaalt, siis kas Deutsche Telekom, Deutsche Bahn või Schleckeri apteegikett peaksid ikka veel muretsema selle pärast, et nende töötajate kohta kogutakse teavet? Kas nüüd on Saksamaa valitsuse jaoks saanud normiks osta maksuameti uurijatelt andmeid, mis on omandatud ebaseaduslikul teel? Leiame end olukorras, kus Euroopa Parlament peab oma tõekspidamisi kaitsma hakkama ja otsuse langetama. Miks peaks Google suutma edaspidi andmetele künniseid seada? Terrorismi ja eriti selle põhjuste vastu peab võitlema ning ma usun, et me kõik oleme sellega nõus, kuid selle hinnaks ei tohi olla põhiõigused. Sellega seoses olen kuulnud palju sõnavõtte, milles ELi nimetatakse väärtuste ühenduseks. Oleme parajasti üht neist väärtustest kalevi alla pistmas ja minu fraktsioon ei saa selle poolt hääletada.

  Simon Busuttil (PPE). - (MT) Lubage mul selgelt öelda, et Euroopa Rahvapartei on selle lepingu poolt. Ta toetab SWIFT-lepingut täielikult ja hääletab homme selle poolt. Ma selgitan, miks. Euroopa Rahvapartei kavatseb anda oma toetuse, sest tema esmane mure on inimeste turvalisus, meie kodanike julgeolek.

Selle lepingu tulemusel paraneb meie kodanike julgeolek ja sellepärast me seda toetamegi. See pole ainult minu arvamus, vaid nende ekspertide arvamus, kelle eriülesanne oli uurida ja hinnata, kas see leping suurendab või ei suurenda nende kodanike julgeolekut, keda me kõik siin parlamendis esindame.

Julgeolek paraneb kogu Euroopas ja see puudutab kogu maailma, sealhulgas Ameerika Ühendriikide kodanike julgeolekut. Ma nõustun nüüd nendega, kes kinnitasid, et nõukogu ei käitunud Euroopa Parlamendiga kohaselt, kuid usun, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni eelmise nädala sõnum andis nõukogule õppetunni, selgelt arusaadava õppetunni. Ma mõistan ka kolleegide muret eraelu puutumatuse pärast, kuid siinkohal peame jälle meelde tuletama, et see leping on esialgne. See tähendab, et tuleb koostada uus leping, mis pakub julgeoleku jaoks paremaid tagatisi.

Lugupeetud president, te nimetasite oma sissejuhatuses vastutust. Pöördun kolleegide poole üleskutsega kasutada täie vastutustundega Euroopa Parlamendi võimu, uut võimu, mis meil on, et võiksime tõepoolest astuda viiesaja miljoni kodaniku ette ja öelda neile, et kaitseme nende julgeolekut. Kui võimalik, tuleks parlamendi suurema ühtsuse alalhoidmise huvides homne hääletus edasi lükata. Oleme valmis kaaluma hääletuse edasilükkamist, aga kui seda ei saa teha, siis peaksime hääletama poolt.

  Claude Moraes (S&D). – Lugupeetud president! Ka meie, sotsiaaldemokraadid ja demokraadid, tahame võidelda Euroopa kodanike eest ja tahame võidelda terrorismi vastu. Sellepärast soovitamegi, nagu meie liider ütles, öelda homsel hääletusel „ei”, et hääletaksime siin parlamendis esmakordses Lissaboni lepingule vastavas nõusolekumenetluses kogu meie parlamendile kahjuliku lepingu vastu.

See pole meie jaoks lahkulöömise küsimus, vaid sisuline küsimus. See on küsimus, kas halvasti koostatud leping ikka teenib julgeoleku ja terrorismivastase võitluse huvisid. Nagu ütles kord üks mu nõuandjatest – ja ta on jurist, nagu minagi varem olin ja nagu oli ka härra Kirkhope – Benjamin Franklinit tsiteerides: see, kes seab julgeoleku vabadusest nii palju tähtsamaks, ei vääri neist kumbagi.

Niisiis oleme kõik nõus, et tahame ELi kodanike jaoks head lepingut. Nüüd on COREPERis täiesti õige, et nõukogu tuli välja kõigi küsimustega, mida meie fraktsioon on tähtsateks pidanud. Ka proua Clinton tunnistas oma kirjas, et parlamendi avaldustes on mõtet, kuid ükski neist dokumentidest ei läinud kaugemale ega andnud meile selle probleemi lahendamiseks plaani, ning sellepärast võikski „ei” meie arvates avaldada survet kogu parlamendi jaoks parema lepingu saavutamiseks.

Seepärast taotlebki meie fraktsioon, et terve Euroopa Parlament, mitte ainult meie fraktsioon, toetaks raportööri tema püüdes saavutada parem terrorismivastast võitlust käsitlev leping. Mitte kellelgi pole siin moraalset üleolekut. Me tahame tõhusamat terrorismivastast võitlust, see tähendab paremat lepingut, ning just seda me täna õhtul oma fraktsioonis sotsiaaldemokraatidele ja demokraatidele soovitamegi.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). - (ES) Lugupeetud president! Ma olen selle lepingu puhul kasutatud meetodite ja ajastuse vastu. Parlamendi roll on Lissaboni lepingu tähtis osa ja kõik asjaosalised peaksid sellega arvestama.

Läheme edasi selle küsimuse sisu juurde. Demokraatlik ühiskond saab terrorismi kõige rohkem kahjustada siis, kui lõikab ära selle rahastamisallikad. Sellepärast peakski vaheleping kehtima jääma, kuni lõpliku lepingu üle kiiresti läbirääkimisi peetakse. Vähemalt üheksal tõendatud juhul on SWIFT ja TFTP seoses vahelepingu teksti ja andmekaitsega näidanud oma tõhusust ja väärtust terroritegevuse ärahoidmisel ja mahasurumisel Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Ameerikas.

Daamid ja härrad, milline aruanne peaks olema esmatähtis? Kas Euroopa andmekaitseinspektori või erikohtuniku oma? Mõlemad on hästi põhjendatud, kuigi omavahel vastuolus. Ei, daamid ja härrad, me ei ole seda küsimust arutanud ega sellele ka lahendust leidnud. Vahelepingu sõnastusega tagatakse õigused. Selles sedastatakse, et esitatud andmeid töödeldakse ainuüksi terrorismi või selle rahastamise vältimiseks, et esitatud andmeid ei kopeerita, et esitatud andmed ei satu vastastikusesse seosesse ühegi muu andmebaasiga ja et andmetele pääsevad ligi üksnes avaliku julgeoleku asutused.

Ma usaldan Ameerika Ühendriikide valitsust ja üldist demokraatiat, millele toetudes see on loodud. Meil on kohustus tugevdada oma sidemeid selle riigiga, sest oleme loomupärased üksteist usaldavad partnerid.

Kõigil neil põhjustel toetan ma seda, et Euroopa Parlament hääletaks vahelepingu poolt, ning tunnustan parlamendi väga positiivseid samme oma õiguste tugevdamiseks ja asjaolu, et proua Clinton ja härra Geithner on tunnistanud need õigused asendamatuteks nii praegu kui ka edaspidi.

Lugupeetud president! Lõpetuseks ütlen, et nõukogu ja komisjon teavad, mida neilt oodatakse. Institutsioonidevahelist kokkulepet on väga vaja.

  Stavros Lambrinidis (S&D). – Lugupeetud president! Piisaks lihtsast nõukogu kirjast, et läbirääkimisjuhised käsitlevad kõiki parlamendi muresid, et läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega algavad kohe, mitte ebamäärases tulevikus, ning et parlament on neisse läbirääkimistesse täielikult kaasatud. Poleks ju kuigi raske leevendada parlamendi muret selle pärast, kuidas teda varem on koheldud, temaga arvestamata jäetud ja mängitud.

Kuid praegu seda enam teha ei saa. Andmeploki edastamine pole mingi probleem, ütles volinik. Edastatakse ainult osa andmetest. SWIFT ütleb meile, et see pole nii. Ameerika Ühendriikide administratsioon ütleb meile, et see pole nii. Miski ei tõenda seda, mida te oma avalduses ütlete.

Te nimetasite läbirääkimisjuhiseid, millega olete peaaegu valmis saanud. Kus need on? Miks ei saa te praegust survet arvesse võttes meile täpselt öelda, milles te parlamendiga nõustute ja milles mitte, selle asemel et teha üldsõnalisi avaldusi?

Ma saan aru, et on väga oluline koos Ameerika Ühendriikidega terrorismi vastu võidelda. Ma nõuan tungivalt, et Ameerika Ühendriigid ja nõukogu teeksid pärast homset hääletust meiega väga tihedat koostööd, et nad ei valiks kahepoolseid võimalusi ega unistaks solidaarsuse rikkumisest, vaid teeksid koostööd põhiõiguste kaitsmiseks, samas kui meie kaitseme julgeolekut.

  Birgit Sippel (S&D). – (DE) Lugupeetud president! Kõigil, kes on viimastel nädalatel SWIFTi üle peetud arvukaid arutelusid jälginud, võiks jääda mulje, et ilma SWIFTita tekiks kaos ja et lepingu tagasilükkamine võiks põhjustada Atlandi-üleste suhete katkemise ja ühise terrorismivastase sõja lõpetamise. Neid katseid meid ähvardada saab kirjeldada ainult ühe sõnaga: naeruväärne. USA ja nõukogu ei ürita päästa tähtsat vahendit. Nad säilitavad lihtsalt välisilmet.

Terrorismivastaseks võitluseks on palju lepinguid ja meetmeid. SWIFT võiks olla neile kasulik lisandus. Luhtunud rünnak 25. detsembril näitas selgelt, et meil ei jää puudu mitte andmetest, vaid suutlikkusest kasutada tõhusalt andmeid, mis meil juba on. Eesmärk on tähelepanu sellelt faktilt kõrvale juhtida. Vaheleping ei saakski enam viletsam olla. See on täis vasturääkivusi ja järjekindlusetust. Selle asemel et võtta kasutusele asjakohased ettevaatusabinõud, mis tagaksid, et edastatakse üksnes tegelikult kahtluse all olevate isikutega seotud andmed, saadetakse USAsse iga kuu tohutu hulk teavet. See leping kujutab endast kodanikuõiguste, andmekaitse ja õigusriigi põhimõtete skandaalset rikkumist. Kui nõukogu ja USA on tõepoolest valmis selle kriitikaga arvestama ja need punktid uude lepingusse lisama, siis poleks meil tarviski praegust kohutavat lepingut heaks kiita. Kodanike huvides peame vahelepingu tagasi lükkama ja alustama viivitamata uusi läbirääkimisi, et saaksime koostada tõesti hea lepingu, mis toimib tõhusa lisavahendina terrorismivastases võitluses ja hoiab alles meie põhiõigused.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). - (ES) Lugupeetud president! Lissaboni leping on avanud uue peatüki Euroopa Parlamendile, aga ka nõukogule ja komisjonile.

Oma sõnavõtus ütles nõukogu eesistuja, et Euroopa Parlamenti tuleks kuulata ning tema muresid ja nõudmisi arvesse võtta.

Ta märkis ka, et selle lepingu läbirääkimisi ei juhitud väga hästi või siis piisavalt hästi. Eelkõige rõhutas ta siiski edaspidist kohustust: alustada kohe läbirääkimisi lõpliku lepingu üle, mis vastab raportööri raportis esitatud nõuetele ja hõlmab nõudmist tagada õigus edasikaebamisele, teavitamisele ja eraandmete hilisemale muutmisele või kustutamisele.

Sellepärast peame saavutama uue tasakaalu eraelu puutumatuse, kodanikuvabaduste ja julgeoleku vahel, mis on ka nende kodanike põhiõigus, keda me siin parlamendis esindame.

Seega innustab parlament arutelu tulemustest olenemata ministrit alustama neid läbirääkimisi niipea kui võimalik ning täitma seega nõuded, mis on Lissaboni lepingus, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja viiesajal miljonil kodanikul, keda parlament esindab ja kellel on põhiõigus julgeolekule.

  Axel Voss (PPE). – (DE) Lugupeetud president! Liikuvuse ajastul ei saa meil olla julgeolekut ilma tõhusa ja kiire andmevahetuseta ning meie töö on kaitsta oma kodanikke terroristlike rünnakute eest. Sellepärast peame leidma tasakaalu julgeoleku ja eraelu puutumatuse vahel. See tasakaal peab peegelduma lepingus, mida me parajasti arutame.

Kõnealuse küsimuse tähtsust silmas pidades on nõukogu praegusel juhul võtnud tõesti amatöörliku hoiaku. Seetõttu tahaksin näha, et raportöörile tehtaks rohkem järeleandmisi, sealhulgas osutataks mõningast konkreetset abi, nii et me võiksime ehk parlamendis enamuse saavutada.

Kui me seda ei suuda, jääb terroristide rahastamise jälgimisprogramm üheks keskseks programmiks ja meil on tähtis tagada, et SWIFT edastaks ainult üksikuid teabeühikuid. Kui me seda ei suuda, on kogu leping õige asi ja praegune leping jääb endiselt tähtsaks. Seepärast arvan, et peaksime eesmärgiks võtma edasilükkamise ja siis lõpuks…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  President. – Kolleegid, see on väga oluline arutelu. Ma ei taha teid katkestada, kuid kõik te räägite pool minutit kauem, kui peaks. Nimekirjas on üksteist inimest. Kui te kõik nii pikalt räägite, ei saa ma ülejäänutele sõna anda.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Lugupeetud president! Kellelgi pole tõsiseid kahtlusi, et terrorismi vastu on vaja võidelda. Kuid õigusriigi põhimõtetel rajanevate arenenud demokraatiaga riikide jaoks seisneb küsimus alati selles, mida tuleks teha ja kuidas seda teha. Antud juhul on sellele küsimusele lihtne vastata. Me ei tohi tegutseda nii, et viitsada miljonit inimest hakatakse kahtlustama ja rikutakse ulatuslikult nende õigusi, andmata neile võimalust õiguskaitselt abi otsida. Eelkõige ei tohi neid meetmeid kehtestada nii, et kehtivad demokraatlikud eeskirjad põlatakse täielikult ära.

Euroopa Parlament on nüüd olukorras, kus tal tuleb upsaka eesistujariigi Rootsi tegude eest pea pakule panna. Me ei pea seda tegema. Sellepärast arvan, et peame homme hääletama selle lepingu vastu.

  Carl Schlyter (Verts/ALE). – (SV) Lugupeetud president! Tahan öelda, et selle ettepanekuga ei peatata mitte midagi – mitte ühtegi terroriakti. Ühtki nõukogu eesistuja nimetatud neljast rünnakust poleks peatatud, kuigi neile järgnenud uurimised oleksid ehk olnud hõlpsamad. See leping vähendab julgeolekut samamoodi, nagu vähendab julgeolekut ükskõik milline üldise järelevalve eeskiri Internetis, sest kui on olemas üldine järelevalve, siis püüavad inimesed sellest kõrvale hiilida – isegi ausad kodanikud. Siis luuakse võrgus anonüümsust tagavad teenused, just nagu praegu pangandussektoris. Kui terroristid saavad ennast tavaliste inimeste sekka peita, väheneb julgeolek. See on vilets leping.

Kutsun selle asemel üles kõik need terrorismivastased õigusaktid läbi vaatama. Mida need maksma lähevad ja milline on nende ühine mõju eraelu puutumatusele ja vabadusele? Alles siis hakkan ma üldse mõtlema, kas hääletada terrorismivastaste õigusaktide lisamise poolt. Näidake meile, kui tõhusad need meetmed on, kasutades avalikke dokumente, mitte salajasi.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Lugupeetud president! Tahaksin juhtida tähelepanu kahele küsimusele, mis on minu arvates väga olulised. Vaieldamatult peaksime me terrorismi vastu võitlema, kuid tuleks läbi arutada, mismoodi seda teha ja milliseid lepinguid ameeriklastega selles vallas alla kirjutada. Tahaksin tõstatada kaks küsimust. Esimene on see, et leping mõjutab ainult üht poolt – see on ühepoolne leping. Kas me oleme mõelnud, et ka Euroopa riikide asjaomased teenistused peaksid USAst andmeid saama ja et see võiks hõlbustada terrorismivastast võitlust siin Euroopas? Teine küsimus – põhiline vastuväide on seotud faktiga, et võimaldatakse hankida kõiki finantsandmeid. Rõhutan eriti sõna „kõiki”. Minu arvates peaksime tegutsema selles suunas, et lubada Ameerika ja Euroopa eriteenistustel saada andmeid ainult kahtlusaluste subjektide kohta.

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Nõukogu saatis lepingu Euroopa Parlamendile väga hilja. See on ebaharilik. Loodan, et sedalaadi juhtumid rohkem ei kordu. Teisest küljest on mind väga meeldivalt üllatanud USA võimude ja Euroopa Parlamendi tihe koostöö. Täiesti ootamatult on nad meie institutsiooni kuulda võtnud ja ma loodan, et see kordub ka tulevikus.

Ootan USA võimudelt sama suurt huvi ja ka liikmesriikide võrdset kohtlemist seoses viisanõudest loobumise programmiga. Ameerika Ühendriigid peavad kehtestama veel selged läbipaistvad kriteeriumid viisanõudest loobumiseks teatud liikmesriikides. Usun sellest hoolimata, et ajutist lepingut tuleb toetada, sest see aitaks kaasa Euroopa kodanike julgeoleku tugevdamisele. Selle lepingu heakskiitmine ei tohi siiski peatada Ameerika Ühendriikidega peetavaid läbirääkimisi pikaajalise lepingu üle, milles võetakse arvesse kõiki Euroopa Parlamendi vastuväiteid.

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud president! Nõukogu tunnistas täna, et võib-olla pole läbirääkimiste tulemused nii head, kui oleksid võinud olla. Peaksime sellest õppima ja kasutama võimalust leping paremaks muuta. Lihtsalt edasilükkamine siiski ei aita, sest edasilükkamisprotsessi pole mingite tingimustega reguleeritud. Seetõttu võime end järgmisel täiskogu istungjärgul leida täpselt samast olukorrast. Ma ei usu, et see midagi muudaks.

Teiseks tahaksin öelda, et oleme kuulnud juba küllalt lubadusi, et asjad lähevad läbirääkimiste järgmise vooru ajal paremaks ka parlamenti kaasamata. Meile lubati juba enne seda lepingut, et seekord on asjad hoopis teistmoodi. Ütlen veel kord, et edasilükkamine ei aita. Ainus asi, mis praegusel juhul aitab, on selge signaal.

Kolmandaks – julgeolekulünkasid, mida pidevalt väidetakse tekkivat, kui me vahelepingu poolt ei hääleta, ei ole lihtsalt olemas. Meil on õigusalased aruanded, mis seda tõendavad, ja meil on lepingud vastastikuse õigusabi kohta.

  Sajjad Karim (ECR). – Lugupeetud president! Meie kodanike julgeolek on meie kõigi jaoks ülimalt tähtis ning kui me seisame ja palume, et meie kodanike kodanikuvabadusi kaitstaks, on väga lihtne sattuda olukorda, kus meid süüdistatakse liigses pehmuses terrorismi vastu võitlemisel. Olen näinud paljusid riikide parlamentide liikmeid seda ikka ja jälle tegemas, kui asi jõuab Euroopa Parlamendi võetavate meetmeteni.

SWIFTil on muidugi saavutatud edu kohta palju näiteid ja me toetame kõiki neid näiteid, kuid sama oluline on pöörata tähelepanu ka neile juhtumitele, mil SWIFT on läbi kukkunud või meid alt vedanud. Euroopa Liidus on toimunud palju ebaõnnestunud või halbu juurdlusi. Üksnes minu valimisringkonnas vahistati kaksteist süütut inimest, kellele ei suudetud süüdistust esitada. Sel ajal, kui neid kinni peeti, teatati meile, et finantstehingud on osa nendevastastest olulistest tõenditest.

Mida me võime neist halbadest juhtumitest õppida? Nõukogu, astume sammu tagasi. Meil on aega. Me ei ole seljaga vastu seina surutud. Edasiliikumiseks on tee olemas. Mööngem seda. Nõukogu, mine tagasi. Tee seda korralikult – mitte Euroopa Parlamendi pärast, vaid meie kodanike pärast.

  Carlos Coelho (PPE). – (PT) Lugupeetud president! Kui minu riigis tahab politseinik mõnele pangakontole ligi pääseda, peab tal selleks olema kohtumäärus. Ma ei saa lubada lepingut, mille kohaselt tuhanded või miljonid pangaandmed edastatakse Ameerika politseinikule kohtult luba küsimata. Vahelepingus, mille üle läbirääkimisi peeti, puudub andmekaitse. Andmekaitse pole mingi luksus, see on meie vabaduse eeldus. Puudub vastastikkus ja puudub proportsionaalsus. Me ei saa seda lubada.

Muidugi loodame, et lõplik leping räägitakse läbi korralikult. Kuidas saab seda läbi rääkida? Kas viletsal alusel või mõistlikul alusel? Usun, et see, kui meil ei ole halba vahelepingut, on meile parem, kui et meil on lihtsalt mingisugune leping. Kui me vahelepingu tagasi lükkame, tähendab see, et meil on hea alus läbirääkimisteks lõpliku lepingu üle.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Öeldakse, et häid lepinguid sõlmivad võrdväärsed partnerid. Praegu kavandatav leping ei näita siiski, nagu oleksime võrdväärsed partnerid, vaid näitab pigem seda, et Ameerika Ühendriigid esitavad meile nõudmisi ja ootavad, et nõustuksime nende arvamustega.

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Parlamendil siiski palju rohkem võimu ja ülesandeid, sest siin istuvad parlamendiliikmed kaitsevad tõepoolest ELi liikmesriikide viiesaja miljoni kodaniku huvisid ja õigusi, põhiõigusi. Seepärast toetan samuti ettepanekut see leping uuesti läbi töötada ja lisada sellesse ettepanekud, mida meie, Euroopa Parlamendi liikmed, kes on ainsad otse valitud esindajad ELi institutsioonides üldse, eeldame selles lepingus sisalduvat.

Ma tean, et Euroopa Liidus on riike, millel on terrorismiga tohutuid probleeme. Ütlen lõpetuseks, et Hispaania on üks nendest riikidest, kes on pikka aega terrorismi vastu võidelnud, ja arvan, et antud juhul peaks nõukogu olema partner siiski Euroopa Parlamendile, mitte Ameerika Ühendriikidele.

  Alfredo Pérez Rubalcaba, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud president! Tahaksin kõigepealt öelda, et kuulasin suure huvi ja lugupidamisega kõiki austatud parlamendiliikmete sõnavõtte, nii toetavaid kui ka kriitilisi, ning kuigi tuleb tunnistada, et viimased olid ülekaalus, võtan ma kõik need rõõmuga vastu.

Tahaksin esiteks öelda, et mul on väga hea meel saada siin istungisaalis toimunud arutelu käigus taas kinnitust, et Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu on täiesti ühel meelel, kui tegemist on meie ühiste väärtuste kaitsmisega ja nagu ma oma sõnavõtus ütlesin, igasuguse terrorismi vastu otsustava hoiaku võtmisega. Minu arvates on see üksmeel ülimalt oluline ja me ei tohiks seda meelest lasta.

Ma tahan teha selget vahet kaht liiki kriitikal, mis erinevad teineteisest põhjalikult. Kuulsime neid siin seoses SWIFT-lepinguga, mida me täna pärastlõunal uurime: need on kriitika menetluse kohta ja kriitika sisu kohta.

On tõsi, et siin on pidevalt kritiseeritud selle lepingu sisu ja seda on teinud isegi need parlamendiliikmed, kes lepingut iseenesest selgelt toetasid. Kordan seda, mida ütlesin juba oma eelmises sõnavõtus: arvatavasti oleks saanud neid asju paremini teha. Tegelikult oleks neid kindlasti saanud paremini teha. Kuid ma ütlesin veel – ja ma kordan ka seda –, et nagu austatud parlamendiliikmed hästi teavad, olid tähtajad sellised, nagu need olid, nii et nõukogu ja komisjon pidid tegutsema väga lühikese aja jooksul. Igatahes lubage mul väga selgelt öelda, et nagu ma täna pärastlõunal juba rääkisin, soovib nõukogu nüüdsest peale asju teistmoodi teha, mitte nii, nagu neid varem on tehtud.

Mõned parlamendiliikmed ütlesid – arvatavasti oma kogemuste põhjal –, et see on lubadus, kohustus, mida siin täiskogu ees on korduvalt rikutud. Tahaksin nõukogu toetuseks öelda, et see kohustus on sündinud Lissaboni lepingus sisalduvast põhikohustusest, sest seal on seatud keskseks eesmärgiks Euroopa Parlamendi järjest tähtsam roll Euroopa institutsioonilises elus, nii et kodanikud tunneksid end paremini esindatutena.

See minu riigi võetud kohustus, mis on Lissaboni lepingus sisalduv põhikohustus, on põhjus, miks ma tahan siin kindlalt väita, et Hispaania eesistumisperioodil teeb nõukogu asju teistmoodi.

Juhul kui mõned inimesed nõukogu sõnu ei usalda – ja neil on õigus seda mitte teha –, peaksid nad meeles pidama, et Lissaboni leping sunnib meid tegema asju teistmoodi. Kui siis nõukogu poliitilisest tahtest ei piisa, on meil olemas Lissaboni leping, mille abil tagatakse, et tulevikus tehakse asju teistmoodi. See sõltub Euroopa Parlamendi koostööst komisjoniga ning loomulikult sõltub see ühisest vaimsusest, mida parlamendiliikmed siin üles näitasid, vaimsusest, mis otsib tasakaalu julgeoleku kaitsmise ja meie põhiväärtuste säilitamise vahel. See on üleeuroopaline vaimsus, millega nõukogu ühtib täielikult.

Tahaksin selle küsimuse enda kohta teha kolm märkust. Ma ei hakka käsitlema mõningaid konkreetsemaid küsimusi, mis said samuti kriitika osaliseks, mõni neist minu arvates põhjendamatult. Nii näiteks öeldi mitmel puhul, et SWIFT-leping lubab sellisena, nagu see praegu siin parlamendi ees on, edastada andmeplokke. Aga ei öeldud, kuigi oleks pidanud siiski selgelt ütlema, et selline asi ei tulene loogiliselt lepingust tervikuna, vaid et andmeploki edastamine on SWIFT-lepingu kohaselt lubatud üksnes erandjuhtudel ja ainult siis, kui on tekkinud õigustatud kahtlused (lepingu artikli 4 lõige 6). See on kõigest üks näide. Lepingu sisu kohta esitati veel muidki mõnevõrra pealiskaudseid süüdistusi, mida minu arvates oleks hea kontrollida, kuid ma ei hakka nendega praegu tegelema.

Tahaksin selle küsimuse kohta teha veel kaks märkust. Esiteks soovin koos komisjoni ja mõne Euroopa Parlamendi liikmega rõhutada, et lepingust on terrorismivastases võitluses kasu olnud. Ma tõin mõned näited ja neid oli veelgi kohtunik Bruguière’i aruandes, mis on antud parlamendiliikmete käsutusse. Võin tuua veel ühe näite või veel parem, isegi kaks, millele ma enne juba seoses oma kodumaaga viitasin.

Tõsi on see, et SWIFT-lepingut kasutati 11. märtsi Madridi rünnakute uurimiseks ja sellel olid head tulemused. Tasub meeles pidada ka seda, et SWIFT-lepingut kasutati rünnaku ärahoidmiseks Barcelona linnas kõigest üle aasta tagasi. Kõik nende rünnakute toimepanijad kannavad praegu karistust Hispaania vanglates.

Sellepärast võime öelda: jah, see toimis, jah, see võimaldas meil tulemusi saavutada. Sel juhul on austatud parlamendiliikmed minuga kindlasti nõus, et lepingu peatamine tähendab tegelikult Euroopa kodanike julgeoleku standardite vähemalt väikest alanemist. Peate kindlasti tunnistama, et kui lepingust on kasu olnud ja kui sellest on meie jaoks kasu olnud, siis võiks selle peatamine jätta meid mõnevõrra vähem turvalisse olukorda, ja ma valin sõnu väga hoolikalt, et keegi ei saaks nõukogu süüdistada olukorra liigses dramatiseerimises. Kindlasti oleksime natuke vähem turvalises olukorras. Nii lihtne see ongi.

Seepärast tahangi nõukogu nimel rõhutada – ja arvan, et sellega nõustub ka komisjon –, et on ülitähtis seda lepingut mitte peatada. Võib ju olla, et leping väärib kriitikat, ja ma tahan veel kord rõhutada, et me peame täna pärastlõunal kuuldud karmi kriitikat õigeks. Siiski on austatud parlamendiliikmed kindlasti minuga nõus, kui ütlen, et see leping on palju parem kui teabevahetuse protokoll, mille nõudeid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit on aastaid pidanud täitma.

Täna arutatav leping pole ilmselt täiuslik. Kindlasti saab seda parandada ja ma võin teatud fraktsioonide kriitikaga isegi nõustuda, kuid ma palun teil tunnistada, nagu tegin ka ise, et võrreldes sellega, mis meil enne oli, on asi paranenud. Euroopa Liit, nõukogu ja komisjon on esitanud mitu muutmisettepanekut selle lepingu kohta, mis tekitab mõnes parlamendiliikmes muret ja mille puhul nad püüavad õigustatult tagada eelkõige seda, et julgeoleku hind poleks inimõigused ja põhivabadused.

Seepärast tahangi korrata voliniku sõnu: on oluline lepingut mitte peatada. Tahan parlamendile korrata ka seda, et nõukogu soovib siiralt alustada läbirääkimisi uue lepingu üle, millest saab lõplik leping – lepingu üle, millesse lisatakse paljud siin täna pärastlõunal nimetatud küsimused, mida nõukogu heaks kiidab ja mida ta tahaks avalikult toetada. Nõukogu kohustub seda tegema. On tõsi, et nõukogu eesistuja on oma kirjas parlamendi presidendile selle kohustuse juba võtnud, kuid me hoiame seda meeles seni, kuni saabub aeg läbirääkimisteks.

Niisiis arutame täna vahelepingut, mis parandab praegust olukorda. Arutame lepingut, mis kehtib üheksa kuud. See on aeg, mida komisjon, nõukogu ja parlament uue lepingu sõlmimiseks vajavad – ja see on lõplik leping, milles kindlasti käsitletakse kõiki väga põhjendatud ettevaatusabinõusid, mida täna pärastlõunal siin parlamendis arutati.

Nõukogu ei saa tänase pärastlõuna arutelu eirata. Me ei saa eirata tõsiasja, et see leping pälvis väga palju kriitikat. Nagu ma juba ütlesin, on osa kriitikast kindlasti rohkem põhjendatud kui ülejäänu, aga kriitikat on siin tehtud ja minu arvates väärib see tõsist tähelepanu. Ma palun nõukogu nimel, et parlament annaks meile järelemõtlemiseks aega.

Aega on vaja loomulikult selleks, et seda arutelu koos mu kolleegidega nõukogus analüüsida ja selle üle mõtteid vahetada, selleks, et arutada seda komisjoniga, ja eelkõige selleks, et uurida võimalust sõlmida USAga parem leping. Minu arvates on see reaalne võimalus. Daamid ja härrad, lugupeetud president, me palume aega, et võiksime tulla tagasi parlamenti mõne nädala või mõne kuu pärast. See võimaldaks luua meil aluse selleks, et allkirjastada lõplik leping, milles käsitletakse asjakohaselt muresid, mida mõned auväärt parlamendiliikmed täna väljendasid. Ma kordan: need mured peegeldavad paljudel juhtudel nõukogu enda muresid.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Lugupeetud president! See oli ülimalt tähtis arutelu. See on täpselt nõnda, sest me räägime niisugustest olulistest asjadest nagu küsimus, kuidas me saame säilitada oma kodanike julgeoleku ja samas hoida alles ka head teabevahetussüsteemid koos kõrgetasemelise andmekaitsega.

Ma arvan, et nagu nõukogu eesistuja ütles, on siin olnud mõned küsimused ja mõned vääritimõistmised. Mõnele neist on vastatud Bruguière’i aruandes, nii et ma tõesti julgustan teid seda lugema. Kuid ma mõtlen, et meil on tarvis aru saada ja meeles pidada, miks meil vaheleping on. Miks see meil on? Aga sellepärast, et SWIFT arenes ja me leidsime end olukorrast, kus meil polnud eeskirju andmete edastamise kohta. Niisiis pidid nõukogu ja komisjon kiiresti tegutsema, et midagi korraldada. Saime Ameerika Ühendriikidelt teatud järeleandmisi ja mõned väga head andmekaitsemehhanismid. Ka kaks asjaomast liikmesriiki palusid komisjonil tegutseda, et meil oleks antud asjas Euroopa seisukoht ja võiks vältida kahepoolseid lepinguid. Seda on tähtis meelde tuletada.

Nüüd siis on see vaheleping. Nagu ma ütlesin, saab seda parandada ja peabki parandama. Komisjon ja nõukogu kavatsevad Lissaboni lepingu kohaselt kaasata Euroopa Parlamendi alalise lepingu koostamisse. Meil on tarvis rohkem selgust seoses hüvitamise, õiguspärase andmetöötluse ja andmete kustutamisega. Alaline leping hõlmab ka tagatisi parandamise ja andmetele juurdepääsemise kohta.

Härra Lambrinidis küsis, miks komisjonil neid ei ole. Härra Lambrinidis, komisjon on olnud ametis 16 tundi ja 20 minutit. Need läbirääkimisvolitused on ülimalt olulised. On tarvis, et saaksime neid arutada komisjoni uue koosseisuga, enne kui sõnastame täielikud läbirääkimisvolitused, mida arutada Euroopa Parlamendiga. Astusime alles äsja ametisse, nii et te ei saa eeldada, et oleksime seda juba teinud. Kuid tahame kinnitada – ja härra Barroso väljendas seda väga selgelt oma kirjas härra Buzekile –, et töötame nende läbirääkimisvolitustega. Esitame need Euroopa Parlamendile niipea kui võimalik ja hoolitseme kindlasti selle eest, et oleksite kõigest täiesti teadlikud.

Oleks väga hea mõte hääletamine edasi lükata ja anda meile rohkem aega volituste läbiarutamiseks. Te võiksite läbirääkimisvolitusi näha, teil oleks aega uurida pabereid, aruandeid ja muud. Ning komisjon tahab, nagu ma ütlesin, teie ja nõukoguga koostööd teha, et koostada hea ja palju parem alaline leping.

  President. – Head kolleegid, sinise kaardi reegel nõukogu ja komisjoni sõnavõttude ajal ei kehti, kuid see on äärmiselt oluline arutelu. Me peame homme otsuse tegema.

See pole küll kodukorraga kooskõlas, aga kas ma võiksin paluda, lugupeetud eesistuja, et te vastaksite härra Schulzi ja härra Lambrinidise kahele lühikesele – ma rõhutan, lühikesele – küsimusele; ei midagi muud, sest muidu võime siin veel kaks tundi arutada.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Aitäh, president! Härra Rubalcaba, kuulasin koos teiste parlamendiliikmetega tähelepanelikult, mida te rääkisite. Kasutasite järgmisi sõnu: „Andke mulle rohkem aega, et seda teiste nõukogu liikmetega arutada. Andke mulle rohkem aega, et parema lepinguga teie juurde tagasi tulla.” Seepärast tahaksin küsida teilt väga konkreetselt: kas see tähendab, et nõukogu ei käi rohkem selle lepinguga ja selle lepingu hääletamisega peale, ning kas te tahate saada aega selleks, et USAga uue ja parandatud lepingu üle läbirääkimisi pidada? Kas ma olen sellest, mida te ütlesite, õigesti aru saanud?

  Stavros Lambrinidis (S&D). – Aitäh, president! Kas nõukogu on teadlik asjaolust, et viimastel aastatel ei ole SWIFT kordagi saatnud konkreetseid andmeid, sest ta ei suuda neid eraldada, vaid edastab alati andmeploki?

Kas nõukogu on teadlik asjaolust, et just selle pärast on USA ja SWIFTi vahel kokkulepe, mille alusel on SWIFTi personal pandud rahandusministeeriumi alluvusse, tagamaks, et ministeeriumi saadud andmeplokke ei uuritaks läbi tervikuna?

Kas nõukogu on teadlik asjaolust, et vaheleping ei sisalda vähimaidki järeleandmisi Euroopa Parlamendile? Kui mul on õigus – ja ma loodan, et on –, siis kas nõukogu ja komisjon lubavad võtta läbirääkimisvolitustes andmeploki küsimust väga tõsiselt?

  Alfredo Pérez Rubalcaba, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud president! Nõukogu tahaks veel korrata, kui oluline see on, et me ei katkestaks finantsandmete vahetamist Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel.

Nõukogu peab siiski meeles ka asjaolu, et ettevaatusabinõude, kriitika ja austatud parlamendiliikmete soovituste üle tuleb tõsiselt järele mõelda.

Seepärast palusingi aega juurde, et teha koostööd kõigi Euroopa Liidu riikidega, kõigi liikmesriikidega, veendumaks, kas on tarvis sedalaadi kaalutlused uude lepingusse lisada. Mis veel tähtsam – palusin aega, et pidada nõu Ameerika Ühendriikidega. Usun, et USA tahab uude lepingusse lisada paljud ettevaatusabinõud, tingimused ja piirangud, mida Euroopa Parlament siin täna esitas. Lühidalt öeldes taotleb ta lõplikus lepingus julgeoleku ja vabaduse vahel suuremat tasakaalu, mis põhimõtteliselt on seesama, millest meie täna räägime.

Tahaksin saada aega selle võimaluse uurimiseks, et võiksin tulla parlamenti tagasi ja öelda niisugusel istungil nagu praegu, enne hääletamist, et komisjon ja nõukogu on saanud Ameerika Ühendriikidelt lubaduse need Euroopa Parlamendi soovitused uude lepingusse lisada.

Arvan, et neil tingimustel võiksime pidada väga erineva arutelu sellest, mis meil oli täna pärastlõunal.

  Manfred Weber (PPE). – (DE) Sellest on palju abi, president. Tänan teid väga selle võimaluse eest. Kui ma olen asjast õigesti aru saanud – sest me arutame tundlikku küsimust –, siis ei saa härra Rubalcaba meile kinnitada, et olemasolev leping ei jõustu. Teisisõnu, kui lükkame otsustamise edasi ja võtame endale rohkem aega, siis see jõustub.

Seetõttu on mul järgmine küsimus: kas härra Rubalcaba saab meile näiteks kinnitada, et pikaajaline leping valmib kuu aja jooksul ja sisaldab rangemaid norme, või kas nõukogu ütleb, et peame ikkagi üheksa kuud ootama, kuni vahelepingu kehtivusaeg lõpeb? Parlamendil on väga raske tingimusteta kinnitust tunnistada. Seepärast peavad meil seoses nõukogu kinnitusega olema selged tingimused, et saaksime homme otsustada võimaliku edasilükkamise.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). – (ES) Lugupeetud president! Aitäh, et kohaldasite kodukorda suuremeelselt ja lubasite kõnelda kahel esindajal, esiteks Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis ja teiseks Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist.

Härra Rubalcaba, te osutasite väga õigesti. Enamik Euroopa Parlamendis arutamiseks esitatud argumente on olnud õiglased. Suhtun kõigesse öeldusse suure austusega. Siiski oleks neis sõnades pidanud leiduma dokumentaalne ja informatiivne osis, mis sisaldanuks täit teadmist faktidest, ning ausalt öeldes olen väga üllatunud, kui kuulen avaldusi, mis soovitavad midagi muud. Sellised avaldused jätavad mulje, et väga vähesed on tegelikult lugenud lepingut, mida nad kritiseerivad, sest kui nad oleksid seda lugenud, siis poleks nad mõne argumendiga mingil juhul välja tulnud.

Seepärast, härra Rubalcaba, tahangi esitada teile küsimuse probleemi kohta, mida nimetasid kolleeg Manfred Weber ja oma kirjas ka Jeanine Hennis-Plasschaert (nagu te juba teate, olen ma selle poolt, et vaheleping uue lepingu läbirääkimiste ajaks alles jätta). Oma kirjas esitab Jeanine Hennis-Plasschaert sama küsimuse kui Manfred Weber. Kas nõukogu tagab Euroopa Parlamendile, et esitab parlamendi osalusel uue lepingu lõpliku teksti juunis parlamendikomisjonile ja juulis täiskogule?

  Alfredo Pérez Rubalcaba, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud president! Mõned auväärt parlamendiliikmed toetavad vahelepingut, teised aga alalist lepingut.

Ajakavast rääkides on selge, et see, kui parlamendile esitatakse lõpliku lepingu alused või teisisõnu saadakse Ameerika Ühendriikidelt lubadus lisada lepingusse mõned siin välja pakutud ettevaatusabinõud ja soovitused, ning see, kui antakse üle uue lepingu ettepanek, ei ole üks ja sama.

Kui austatud parlamendiliige küsib minult, kas me saame esitada uue lepingu Euroopa Parlamendile kuu aja jooksul, siis vastus on „ei”. Aga kui te küsite, kas saame mõne kuu pärast tuua Euroopa Parlamendile Ameerika Ühendriikide ja parlamendi (kelle osalus on nii oluline) dialoogi tulemused, et saaksime arutada, kas meil on õigus arvata, et lõplik leping saab palju parem kui praegune, siis on mu vastus „jah”. Minu arvates suudame seda.

Täpselt seda minult palutigi. Seepärast ei viita ma eriliselt raportööri ettepanekule, mida – tunnistan – ma pole täna pärastlõunal eriti tõsiselt kaalunud, pärast seda kui nägin siin valitsevat üldist meeleolu ning kuulsin arvukaid mõtteavaldusi ja sõnavõtte vahelepingu sõlmimise vastu. Lubage mul korrata oma arvamust, et kui asjad on nii, nagu need on, siis on palju realistlikum võimalus paluda Euroopa Parlamendilt tähtajaks näiteks kolm kuud, et anda meile aega esitada Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu alused parlamendile arutamiseks. Teisisõnu peaks see leping sisaldama elemente, mis tuleks Euroopa Liidu (komisjoni, nõukogu ja parlamendi) ning Ameerika Ühendriikide arvates lisada lõplikku lepingusse, mille üle seejärel läbirääkimisi pidada.

Usun, et sellisel juhul oleks tänane arutelu olnud täiesti erinev.

  Jeanine Hennis-Plasschaert, raportöör. – Härra president! Siin on öeldud paljutki. Lubage mul rõhutada eelkõige härra Busuttilile ja nõukogu eesistujale, et kui me lükkame vahelepingule nõusoleku andmise edasi, ei ohusta see Euroopa kodanike julgeolekut. Arvan, et on väga ebaaus seda argumendina kasutada. Muud õiguslikud vahendid jäävad sihtotstarbelise Atlandi-ülese andmevahetuse jaoks alles ja nagu nentis Claude Moraes, ei ole kellelgi siin moraalset üleolekut.

Mis puudutab USA kirja, siis seda on nähtavasti kõrgelt hinnatud, selles pole mingit kahtlust. Kuid sedastada, et parlamendi seisukohti on kuulda võetud, need läbi kaalutud ja neile vastatud, on küll pisut kahtlane, eks ole? See ei ütle mitte midagi. Samuti on siin kuulutatud, et kõik toimub üksnes siis, kui vaheleping jääb jõusse. Mina pean seda selgeks väljapressimiseks. Ma hakkan vihaseks saama ja mul on selle pärast kahju, kuid see arutelu hakkab mulle tasapisi närvidele käima.

TFTP ei ole kooskõlas Euroopa kodanikuvabaduste tugevaimate traditsioonidega ega saagi eeldada, et ta seda oleks. Seda peab nägema, ja ma tahan, et see tunnistataks taganemiseks Euroopa õigusest ja tavadest. Ütlesin seda juba enne ja tahan, et seda oleks jälle selgelt kuulda. Samuti soovin öelda, et keegi ei kahtle vajaduses teha USA ja ELi vahel kestvat ja tihedamat koostööd, kuigi EL ja selle liikmesriigid peavad eelkõige nõukogus oma eesmärkide nimel kindlalt tegutsema. Selles mõttes ei ole Euroopa Parlament ja nõukogu veel samal lainel.

Lubage mul lõpetuseks rõhutada, et kõik see on seotud Euroopa vastutusega ja seetõttu tuleb leida Euroopa lahendus. Holland ja Belgia ei tohiks lõppkokkuvõttes lasta end haneks tõmmata. Kuulasin tähelepanelikult teie seisukohavõtte, palvet rohkem aega saada, ning ma tahan edastada selle palve esimeeste konverentsile, kuid te ei andnud mulle kinnitust, mida ma ootasin. See oli liiga ähmane. Tahan siiski esitada teie taotluse esimeeste konverentsile, mis toimub hiljem täna pärastlõunal.

  President. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 10. veebruaril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Koostöö Ameerika Ühendriikidega terrorismivastases võitluses on küll tähtis, aga see ei pea toimuma iga hinna eest. Finantsandmete edastamise leping Ameerika Ühendriikidega taandub pigem kõigi Euroopa kodanike isiklike kirjade avamiseks ja lugemiseks või kogu nende elektroonilise kirjavahetuse jälgimiseks ettekäändel, et tõenäoliselt saadavad terroristid üksteisele kirju või elektroonilisi sõnumeid. Lepingus, millest me räägime, ei austata isikuandmeid ja veel vähem arvestatakse seal seda, milleks neid võidakse kasutada. Oht, et juhtkonna käsul sekkutakse lihtsalt miljonite süütute kodanike eraellu või Euroopa äriühingute täiesti õiguspärastesse finantstehingutesse, on vastuvõetamatu. Mul on ikka veel meeles Echeloni afäär, see pealtkuulamissüsteem, mis oli väidetavalt mõeldud sõjaliseks ja julgeoleku otstarbeks ning mis osutus liitlaste vastu suunatud ärevusttekitavaks potentsiaalseks kaubandusliku ja poliitilise luure süsteemiks. Võime aga nõustuda nii-öelda vastastikust kasu toovate andmete, kohtuasutuse poolt konkreetses olukorras nõutud sihtotstarbeliste andmete vahetamisega. Muidugi tahame aidata SWIFTil jagu saada tehnilisest ummikseisust, mis takistab tal andmete edastamist teisiti kui hulgakaupa. Aga seda lepingut me siiski heaks kiita ei saa.

  Indrek Tarand (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Lugupeetud president! Soovitame kolleegidel raporti vastu hääletada selleks, et anda nõukogu liikmetele ja komisjonile võimalus teha mõningaid kohandusi ja seega muuta oma seisukohti. Loodame väga, et nad haaravad sellest võimalusest kinni. Mis puutub ülejäänusse, siis Prantsusmaa otsustas just müüa Venemaale ühe Mistrali tüüpi sõjalaeva. Arvame, et ta kahetseb seda tegu hiljem siiralt.

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Terrorismioht ei vähene. Enesetapuründaja hiljutine katse lasta õhku Euroopast USAsse suundunud lennukit näitab, et on isikuid, kes fanaatiliste veendumuste nimel on valmis tapma sadu süütuid inimesi. Siiski oleks viga vaadelda terroriakte üksnes meeleheitel inimeste tegudena. Sest kõigi terroristide taga on organisatsioon, mis õpetab neid välja, varustab neid lõhkeainetega ja rahastab neid. Terrorism peab olema väga hästi organiseeritud, et ellu jääda, ja selleks on põhimõtteliselt tarvis raha. Me ei tohi peatuda oma püüetes jälgida raha liikumist ja välja selgitada rahastamisallikas, mida on kasutatud terrorismi toetamiseks. Tõhus teabevahetus valitsuste vahel ja vastastikune abi kahtlusaluste isikute ja organisatsioonide tuvastamisel on meie kodanike julgeoleku tagamiseks ülimalt tähtis. Peaksime tegema kõik võimaliku, et lõplik leping tagaks isikuandmete vajaliku kaitse.

Me ei tohi siiski unustada, et meie peamine eesmärk peaks olema terrorismi piiramine, sest terrorism on siiani reaalne oht, muu hulgas Euroopas. Kui kõneleme julgeolekust, tuleks poliitilised mängud kõrvale jätta. Euroopa Parlament ei tohiks teha näitemängu oma võimust ja lükata tagasi USAga sõlmitavat vahelepingut rahaülekannetega seotud andmete töötlemise kohta, sest see leping suurendab meie maailmajao julgeolekut.

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident