Istungi stenogramm

Kolmapäev, 10. veebruar 2010 - Strasbourg

14. Kehaskannerid – Luureteenistuste tegevus terrorismivastase võitluse strateegiate raames (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühendatud arutelu terrorismivastase võitluse teemal ning nõukogu ja komisjoni avaldused kehaskannerite ja luureteenistuste tegevuse kohta terrorismivastase võitluse strateegiate raames.

  Alfredo Pérez Rubalcaba, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Tahan kõigepealt tänada Euroopa Parlamenti võimaluse eest viia läbi kaalutletud arutelu terrorismivastase poliitika, eelkõige selle teatud tahkude teemal. Kiidan ka antud arutelu ajastust, sest piisavalt palju aega on möödunud ülemaailmsest segadusest, mille põhjustas ebaõnnestunud rünnak Detroidis möödunud aasta detsembris.

Kui midagi sellist juhtub, kui tuleb võidelda sellise ohuga nagu terrorism, siis loomulikult pooldan ma vastusammude astumist, aga hoopis enam toetan töötamist tasahilju ja järjepidevalt ehk aeglaselt, aga kindlalt, nagu minu kodumaal öeldakse. Rõhutan Euroopa Parlamendile, et terrorismioht on kõigis ELi riikides sama suur nagu enne.

Me teame, et terroristid jälgivad meid, teame, et nad on leidlikud ja püüavad muuta oma meetodeid, et hoiduda meie terrorismivastase võitluse strateegia võrku langemast. Ka meie strateegia peab olema seetõttu uuenduslik ja eriilmeline. See peab muutuma paremaks ja, mis kõige tähtsam, me peame õppima oma vigadest, sest kahtlemata me teeme neid.

Samas teame kõik, et kui detsembris ei oleks Detroidis ebaõnnestunud rünnakut toimunud, ei arutaks me seda küsimust tõenäoliselt siin parlamendis sellises võtmes. Teisisõnu, praegune arutelu tuleneb vajadusest ettevaatusabinõude järele ja eelkõige järeldustest, mis me kõik oleme teinud juba mainitud Detroidi juhtumi edu analüüsimisel.

Tänase arutluse keskmes on ühtlasi analüüs selle kohta, mis meil väidetava rünnakuga tegeledes valesti läks, ning meetmed, mida erinevad riigid kehtestavad, et edaspidi sarnastest vigadest hoiduda. Seega räägime andmete analüüsimisest, terrorismivastastest teenustest, teabevahetusest ja kehaskanneritest. Räägime õnneks toimumata jäänud rünnakus leitud vigadest.

Arvestades meie arutelu teemat, tahan mainida mõnda minu meelest kõige ilmsemat järeldust, mis võib Detroidi ebaõnnestunud rünnaku põhjal teha. Neid on viis.

Esiteks, Detroidi juhtum rõhutas tõsiasja, et terroristide esmane siht on endiselt tsiviillennundus.

Teiseks, Detroidi juhtum näitab, kui oluline on andmete kogumine, aga ka nende liitmine ja analüüsimine.

Kolmandaks, Detroidi juhtum näitab, et Al Qaidaga seotud isikutel on võimalik viia rünnakuid läbi väljaspool territooriumit, mida me mõistame nende omana. See käib meid kõiki ohustava Araabia poolsaare Al Qaida (Detroidi ebaõnnestunud rünnakus kahtlustatava terroriorganisatsiooni) või Magribi islamiriikides tegutseva Al Qaida kohta.

Minu neljas järeldus on, et Detroidi sündmused peaks tuletama meile meelde, kui oluline on teha tööd äärmuslusse kaldumise tagasipööramiseks. Minu arvates on kahtlustatavate terroristide isiksus antud teema puhul väga oluline tegur.

Viimase asjana kutsub Detroidi juhtum meid üles pöörama suurt tähelepanu ebaõnnestunud riikidele või mis tahes riikidele, millest võivad oma olukorra tõttu saada ebaõnnestunud riigid.

Esimene ja teine järeldus puudutavad jätkuvat ohtu tsiviillennundusele ning vajadust liita kogu meil olemasolev teave. Need järeldused toovad meid otsejoones täna pärastlõunal toimuva andmete, andmekasutuse ja kehaskannerite teemalise arutelu või toimuvate arutelude juurde.

Peaksin ütlema, et tegemist ei ole uue aruteluga ega ka mitte esimese korraga, kui me seda teemat siin parlamendis käsitleme. Terrorismivastase tegevuse koordinaator Gilles de Kerchove kõneles teabehaldusest ja isikuandmete kaitsest oma huvitavas ja selges ettekandes, mille ta tegi Euroopa Parlamendis 26. novembril peetud vastavasisulise arutelu käigus. Teave ja selle analüüs on täna pärastlõunase arutelu aineks oleva terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise püüetes peamise tähtsusega.

Me peame terroristid tuvastama, peame teadma, kus nad kavatsevad rünnata ja kes varustab neid relvadega, me peame tundma neid toetavat füüsilist infrastruktuuri ja nende sidesüsteeme ning kõik selle saame me välja uurida andmebaaside ja eriallikate kaudu. Meil on vaja kogu olemasoleva teabe hankimiseks andmevahetust ja me peame seda andmevahetust nõuetekohaselt juhtima.

Tahan kohe lisada, et mõnda minevikus üleelatud rünnakut oleks saanud ära hoida, kui terrorismivastaste meetmete rakendamise eest vastutavatele isikutele oleks info õigeaegselt kättesaadavaks tehtud ehk kui teavet oleks hallatud ühtsel ja, vabandage väljenduse eest, targal moel, mida alati ei tehta. Nüüd jõuame teabehaldust käsitleva aruteluni.

Meil on Euroopa Liit, mille piires saame teavet nõuetekohaselt vahetada. Meie hiljuti vastuvõetud strateegia moodustas osa nõukogu möödunud aasta novembris tehtud järeldustest. Selle eesmärk on tagada julgeolekujõududele ja luureteenistustele vajalik teave, et muuta terrorismivastane strateegia kasulikumaks ja tõhusamaks. Jutt käib ainult vajalikest andmetest, mitte millestki rohkemast, sest liigne teave vähendab mõnikord andmete väärtust ja kasulikkust.

Nagu kõnealuses strateegias on märgitud, peaksid andmevahetuse kohta tehtavad otsused olema sidusad, professionaalsed, tõhusad, toimivad ning arusaadavad kõikidele kodanikele ja andmevahetusega tegelevatele spetsialistidele. Suuniste kohaselt tuleb strateegias arvestada siin parlamendis tehtud avaldusi ja käsitletud mureküsimusi, vajadust võidelda terrorismiga, samuti inimõigusi ning õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

Nagu ma arutelu alguses ütlesin, võime Detroidi väidetavast ründamisest teha veel ühe järelduse – kommertslennud on endiselt terroristide peamised sihtmärgid. Ilmselt õnnestus väidetavatel terroristidel pääseda lennuki pardale selle õhus plahvatama panemiseks piisava koguse lõhkeainega, s.t nad kavaldasid üle kõik meie jälgimissüsteemid ning lennujaamade turvasüsteemid ja -meetmed. Teisisõnu, meil tuleb nähtavasti nimetatud turvameetmed üle vaadata, sest need olid ilmselgelt ebapiisavad, et ennetada säärast sündmust nagu väidetav Detroidi rünnak, mis jäi õnneks toimumata.

Ühesõnaga, meil tuleb oma turvateenuste täiustamisega edasi tegeleda, et püüda takistada terroristide või terrorismis kahtlustatavate pääsemist kommertslendudele. Me peame tõkestama lennukile saamise mis tahes isikule, kellel on kaasas relvad, lõhkeained või nende keemilised koostisosad. Kui need kaks turvameedet ei ole piisavad, tuleb meil oma lennukite kaitsmiseks ja lennuaegsete vahejuhtumite ärahoidmiseks rohkem ära teha.

Just säärane ongi raamistik Euroopa Parlamendis ja nõukogus peetava arutelu teemale, s.o kehaskannerite küsimusele.

Nagu auväärsed parlamendiliikmed teavad, kuulub lennuohutuse vallas eesmärkide seadmine ja õigusaktide koostamine komisjoni pädevusse. Antud temaatikat arutatakse transpordiministrite nõukogu ametlikel ja mitteametlikel kohtumistel. Tahan siiski märkida, et lennuohutus oli aruteluteemaks ka mõni nädal tagasi Toledos toimunud ministrite nõukogu mitteametlikul kohtumisel.

Sellel ministrite nõukogu kohtumisel leppisime kokku mitmes küsimuses: esiteks, et korrektne ja kohane oleks, kui ELil oleks kehaskannerite ja üldse kõikide meie lennujaamade kaitsemeetmete osas ühine seisukoht. Ebaloogiline on, et mõni lennujaam on teistest vähem kaitstud, sest põhimõtteliselt tähendab see, et me kõik oleme vähem kaitstud. Seega oleks meil hea meel, kui Euroopa Liit jõuaks kokkuleppele ja sõnastaks antud arutelu käigus ühise seisukoha.

Teiseks leppisime keerulisemas ja delikaatsemas ning erinevate aspektide kaalumist nõudvas küsimuses kokku, et kõigepealt tuleb loomulikult teha selgeks, kui tõhusalt saab sedalaadi kehaskanneriga takistada terroristidel lõhkeainete või nende keemiliste koostisosadega lennukile pääsemist. Seejärel tuleb uurida ja analüüsida, kas need skannerid vastavad inimeste õigusele eraelu ja kehalisele puutumatusele, mille pärast nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament muret tunnevad. Kolmandaks olime kõik nõus sellega, et tuleb teha kindlaks, kas skannerid kujutavad mingit ohtu nende tervisele, kes on aparaadid läbinud selleks, et kommertslendudele pääseda.

Mainitud kolme küsimusega seoses töötab komisjon kolme uuringu kallal, mis käsitlevad kehaskannerite tõhusust, nende mõju tervisele ning vastavust inimõigustele ja põhivabadustele. Nimetatud uuringud tehakse nõukogule ja siinsele parlamendile lähitulevikus kättesaadavaks.

Eeltoodust tulenevalt lepiti Toledos toimunud mitteametlikul kohtumisel kokku vastavasisulise teabe uurimises ja edastamises selleks, et me saaks antud küsimust põhjalikult arutada ning loodetavasti jõuda üksmeelsele seisukohale, mis oleks ülimalt soovitav.

Ühise seisukoha kujundamisel arvestame igati resolutsiooniga, mille Euroopa Parlament võttis vastu 23. oktoobril 2008 pärast kehaskannerite teemal peetud arutelu. Mainitud arutelu käigus käsitlesime vajadust hinnata skannerite mõju inimõigustele ja majandusele ning nendega kaasnevat ohtu tervisele, samuti tarvidust konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga. Neid kaalutlusi tuleb arvestada ka meie järgmises arutelus.

Tahan Euroopa Parlamenti veelkord tänada võimaluse eest kõnealuseid küsimusi arutada ning edastada tänusõnad parlamendi presidendile tema paindliku suhtumise eest arutelu ajastamisse.

  Siim Kallas, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Me oleme siin selleks, et esitleda ühist arusaama terrorismivastase võitluse teatud tahkudest. Minu kui transpordiküsimuste eest vastutava voliniku jaoks on reisijate ohutus ja turvalisus kahtlemata esmatähtis. See on meie ühise transpordipoliitika põhieesmärk, mis jääb alati ülimalt oluliseks.

25. detsembril toimunud katse rünnata lennuettevõtja Northwest Airlines Detroiti suundunud lendu nr 253 on taaskord kinnitanud, et oht tsiviillennundusele on tegelik. Tahan rõhutada, et 25. detsembril rakendati ELi kehtivaid lennundusjulgestuse standardeid Amsterdami Schipholi lennujaamas õigesti.

Juhtum tõi eelkõige esile luuretegevuse vajakajäämised, võimetuse näha seoseid. Lennundus jääb terroristide sihtmärgiks. Me ei saa seda tõsiasja eirata. Lennundusjulgestus tuleb seega tagada kõikide asjakohaste vahenditega ja täielikus kooskõlas põhiõigustega.

Reisijad, ajakirjandus ja lennundusega seotud sidusrühmad küsivad kõik meilt õigustatult, kas olemasolevad turvameetmed on piisavalt head või tuleb veel midagi ette võtta. Sellega seoses on praegu kõikjal kõneaineks uued kontrollseadmed ehk niinimetatud kehaskannerid.

Mis puudutab kehaskannerite kasutust lennujaamades, siis lennundusjulgestuse spetsialistid arvavad, et nendel aparaatidel on parem avastamisvõime kui praegustel kontrollseadmetel. Mõned leiavad, et need on tunduvalt paremad. Mõnede arvates ei ole tegu väga suure edasiminekuga, kuid praegu ei ole täiesti selge, milline on nendest aparaatidest tulenev lisaväärtus lennujaama turvalisusele ning millised on tagajärjed tervisele ja eraelu puutumatusele.

Nagu Euroopa Parlament 2008. aastal märkis, tekitab kehakujutustehnika kasutamine hulga küsimusi, eelkõige seoses eraelu puutumatuse, andmekaitse ja tervisega. Aprillis kavatsen esitada teile aruande kujutustehnika ja selle kasutamise kohta ELi lennujaamades. Nimetatud aruandes käsitletakse Euroopa Parlamendi 2008. aasta resolutsioonis tõstatatud küsimusi.

Sellesse temaatikasse tuleb suhtuda tõsiselt. Meil tuleb otsustada ka, kas vastava problemaatikaga oleks parem tegeleda riiklikul või Euroopa tasandil. Minu meelest oleks ELi õigusraamistik parem. Väidan nii 2001. aasta 9. septembri sündmustele järgnenud ühise tegutsemise kogemuse põhjal ja pidades silmas ühtse lennundusturu tõhusust. ELi õigusraamistik tagab ühetaolised nõuded nii julgeolekule kui ka üksikute õiguste järgimisele.

Lõpetuseks tahan toonitada, et turvalisus lennujaamas on küsimus, mis hõlmab palju rohkemat kui uue kontrolltehnika kasutuselevõttu. Tsiviillennundust ohustava terrorismiga võitlemiseks on meil vaja erinevaid ühtseid ja kooskõlastatud meetmeid – luuretegevust, profiili koostamist, mitmesuguseid otsimismeetodeid ja rahvusvahelist koostööd. Nagu lugupeetud minister äsja mainis – terroristid arenevad edasi. Ka meie peame edasi arenema ja kehaskannerid on vaid üks valik.

Ootan huviga teie seisukohti ja tänan tähelepanu eest.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tegemist on komisjoni uue, kahetise käsitlusviisiga. Nagu varasem arutelu näitas, jõuab ELi tasandil tehtav töö nüüd, mil Lissaboni leping on jõustunud, uude etappi. Mul on väga hea meel ja suur au teha terrorismivastases võitluses ja teistes julgeolekuküsimustes teiega koostööd. Me teeme seda, mõistes loomulikult täielikult, et liikmesriigid on need, kellel lasub lõplik vastutus igasuguse operatiiv- ja luuretegevuse eest antud valdkonnas.

Tahan tuletada teile meelde – mõned teist viibisid minu kuulamisel mõni nädal tagasi –, et ma lubasin hinnata kõiki terrorismivastase poliitika valdkondi. Esimese asjana palusin oma talitustel koostada ülevaade ja anda hinnang kõige kohta, mis on siiani saavutatud. Selle põhjal otsustan ma, kuidas edasi liikuda. Me peame tegema kindlaks, mis meil olemas on, millised on selle mõjud, mis võib olla puudu ja mis kattuda, ning seda kõike korralikult mõistma, et olla võimelised tegema ettepanekuid uute ja enam läbimõeldud meetmete kohta. Ootan väga hetke, mil saan selle hinnangu teieni tuua ja seda teiega arutada.

Kuid taoline inventuur ei tähenda minu täielikku teadmatust sellest, et terrorismioht ei ole vähenenud. Nagu kolleeg Siim Kallas ja nõukogu eesistuja märkisid, me teame, et terrorism on endiselt üks meie väärtuste ja demokraatia suuremaid ohustajaid. Hiljuti näitas seda Denveri lend.

Meil on Europoli statistilised andmed, mille kohaselt andsid ELi liikmesriigid 2008. aastal teada kokku 515 ebaõnnestunud või edukalt korda saadetud terrorirünnakust Euroopas. Terrorismisüüdistus esitati 359 isikule, menetlusi oli kokku 187. 50% neist olid seotud Al Qaida või islami terrorismiga ning 39% separatistliku terrorismiga, näiteks ETA tegevusega Hispaanias. Me teame ka, et 2008. aastal toimusid Mumbais traagilised sündmused ja kohutavad pommiplahvatused, mis olid suunatud ka Euroopa kodanike, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmete vastu. Need juhtumid ja Europoli arvud räägivad selget keelt. Terrorism on endiselt olemas ning oluline on mitte oma valvsust kaotada ja võtta terrorismivastases võitluses kasutusele kõik vahendid, austades mõistagi alati ja täielikult põhiõigusi.

Kui vaatame hetkel olemasolevaid akte, siis meil on ELi terrorismivastase võitluse strateegia, mis töötati välja pärast Madridis ja Londonis toimunud rünnakuid. Kõnealune strateegia toonitab ELi võetud kohustust tegeleda üleilmse terrorismivastase võitlusega, mille käigus austatakse inimõigusi ja muudetakse Euroopa turvalisemaks, et võimaldada inimestel elada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. See kohustus kehtib mõistagi aina edasi.

Ilma turvalisuseta ei saa olla vabadust ning ilma vabaduseta ei saa olla turvalisust. Seetõttu ei ole põhiõiguste austamine terrorismivastases võitluses mitte üksnes iga demokraatliku ühiskonna nõue, vaid hädavajalik selleks, et tagada meie poliitika usaldusväärsus, õiguspärasus ja jätkusuutlikkus. Seda arvestades teeb komisjon ettepanekuid üksnes sääraste meetmete kohta, mille suhtes teostatakse endiselt kontrolli ELi õigusaktide alusel, eriti seoses põhiõiguste ning rangete mõjuhinnangutega, sealhulgas hinnangutega isikuandmetele ja üksikisikutele avalduva mõju kohta.

Teadaolevalt on terrorism üleilmne nähtus ning sellest tulenevalt pühendume jätkuvalt koostööle oma liitlaste, partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kogu maailmas.

Mis puudutab terrorismivastase võitluse ja terrorismi ennetamise sisemõõdet, siis meie terrorismivastases strateegias sisalduvad mõned põhieesmärgid, mis käsitlevad liidu osa terrorismivastases võitluses. Olen igati nõus nende eesmärkidega, eriti sellega, et tuleb peatada vägivaldne äärmuslusse kaldumine, kaitsta meie kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, abistada ohvreid, vahetada teavet riigiasutuste vahel ja teha koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Me peame reageerima ebatavalistele ohtudele ja parandama nende avastamist. Me peame jätma terroristid ilma rahalistest vahenditest ning investeerima rohkem teadustegevusse ja tehnoloogia arengusse.

Taolist muutust kõnealuses poliitikas on komisjon koostöös liikmesriikidega loomulikult igati toetanud. Viimase aasta jooksul on komisjon selle töö käigus aidanud palju kaasa liikmesriikide õigusraamistike ühtlustamisele. Näiteks on meil olemas Euroopa vahistamismäärus, millega loodi üleeuroopaline ühtne arusaam terrorikuriteost ja lihtsustati ELi liikmesriikide väljaandmismenetlusi. Me oleme ühtlasi astunud olulisi samme, et takistada Interneti kuritarvitamist terroristide poolt, pööranud tähelepanu terroristide äärmuslusse kaldumist soodustavatele oludele, algatanud Euroopa programmi kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitsmiseks ning piiranud terroristide juurdepääsu nende tegevuseks vajalikele vahenditele – rahale ja lõhkeainetele.

ELi tegevuskavas lõhkeainete julgeoleku tõhustamise kohta nähakse ette vajalikud meetmed, et muuta rünnakuks lõhkeaineid kasutada soovivate terroristide tegevus raskemaks. Minu ettepanek on koostada õigusraamistik, milles käsitletakse ise väljamõeldud lõhkekehade valmistamiseks kasutatavate koostisosadega kaasnevaid ohte. Teen vastava ettepaneku käesoleval aastal.

Meil on olemas ka keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku (KBRT) tegevuskava, mille komisjon möödunud aasta juunis välja pakkus ja nõukogu heaks kiitis. See tegevuskava sisaldab 130 meedet. Komisjon on tegevuskava rakendamise hõlbustamiseks näinud ette kuni 100 miljonit eurot, mille saab eraldada praeguste finantsprogrammide raames.

Võtan endale kohustuse tagada, et eelolevatel aastatel tõhustab komisjon jätkuvalt oma rolli lihtsustada ja soodustada koostööd, spetsialistide võrgustikke, parimate tavade vahetamist, vahendite koondamist, teadustegevuse parandamist ja rahvusvahelistele katsumustele vastu astumiseks vajaliku ühise tegevuse arendamist. Me peame uuesti läbi vaatama ka selle, kuidas me oma raha kasutame. Võimalik, et tuleks luua sisejulgeoleku fond, mis on ette nähtud Stockholmi programmis.

Üldiselt tuleb tuhandete isikute andmete kogumist ja säilitamist puudutavas rahvusvahelises teabevahetuses võtta arvesse – ja see tuli väga selgesti esile ka meie eelmises arutelus – väga rangeid andmekaitsenõudeid, et ennetada andmete kuritarvitamist ja väärkasutust. Nagu volinik Kallas ütles, peame veenduma ka selles, et me näeme õigeid seoseid. Koos kolleeg Viviane Redingiga esitan lähiajal ühtse andmekaitsekorra, mis hõlmab ka politsei- ja õigusalast koostööd.

Kõike eelnevat kaalutakse hindamise käigus ja see koondatakse sisejulgeoleku strateegiasse, mis esitatakse teile mõne aja pärast.

Lõpetuseks lubage mul toonitada, et kaugemas perspektiivis on meie terrorismivastane võitlus edukas vaid juhul, kui suudame jätkuvalt levitada oma väärtusi ja austada põhiõigusi. Me peame vältima seda, et meie poliitikas nähakse kahemõttelisust või kaksikmoraali järgimist. Me saame kaitsta rangeid eetikanorme ning välistada võõrandumist meie ühiskonnast ja eluviisist vaid juhul, kui jääme truuks oma demokraatlikele väärtustele ja õigusriigi põhimõtetele.

  Juhataja. – Te andsite meile suurt lootust. Võib-olla ühel päeval esindate teie, Siim Kallas ja Viviane Reding komisjoni üheaegselt.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, härra Rubalcaba ja volinikud! Mul on hea meel, et me ei räägi täna ainult SWIFTist ja kehaskanneritest, vaid arutame üldiselt sõja ja terrorismi üle, sest see on teema, mis puudutab meid kõiki. Tagasi vaadates peab ütlema, et terrorism on eurooplastele tõeline oht. Me võtame rõõmustavaid meetmeid ja ma tahan edastada oma siira tänu riikide ametiasutustele. Julgeoleku eest vastutavad isikud on viimastel aastatel teinud tublit tööd. Tahan tänada ka meie partnereid.

Nüüd peame vaatama tulevikku. Mis seisab meil ees järgmisel paaril aastal? Sellega seoses on mul kolm konkreetset palvet või ettepanekut. Esimene puudutab Euroopa ametiasutuste vahelist koostööd. Iga dokumendi pealkirjas rõhutatakse koostöö ja selle tihendamise tähtsust. Need on ilusad sõnad, aga tegelikult ei ole midagi toimunud. Ka Toledos ei astutud taas kord ühtegi sammu seoses tegeliku koostööga. Puudu ei jää tegevusest – seda tõestas ka Detroidi juhtum. Soovida jätab hoopis ametiasutustevaheline koostöö. Selles seisneb probleem. Seetõttu tahan paluda, et nõukogu teeks lõpuks ometi kõnealuses valdkonnas oma tööd, ja kutsuda üles komisjoni, et see esitaks mõned asjakohased ettepanekud.

Teiseks tahan öelda, et me peaksime üle vaatama oma kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad teabe ja näiteks mobiiltelefonide andmete kogumist nende säilitamise eesmärgil. Seetõttu toetab Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon selleks vajaliku hindamise läbiviimist. Mõneaastaste vaheaegade tagant tuleb nende õigusaktide toimimist kontrollida.

Kolmandaks, me arutasime just SWIFTi teemat. Tahan küsida Euroopa Parlamendilt, miks peab koostööd Ameerika Ühendriikidega sel moel korraldama. Seda tuleb teha nii sellepärast, et meie eurooplastena ei saa andmeid ise hinnata. Seega tekib küsimus, kas me oleme piisavalt enesekindlad, et seda ise teha. Seegi on mõtteaine tulevikuks.

  Saïd El Khadraoui, fraktsiooni S&D nimel. – (NL) Minule eraldatud lühikese aja jooksul tahan sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel seada kolm tähtsat põhitingimust, mida meie meelest on oluline arvestada võimaliku ja alles hiljuti n-ö imerohuna pealesurutud kehaskannerite kasutuselevõtu küsimuse hindamisel.

Esiteks peame Euroopas kujundama kooskõlastatud ja ühtlustatud arusaama. Seega, meil peavad olema üleeuroopalised eeskirjad, sest vastasel korral ilmneb julgeolekuprobleem lihtsalt teises kohas ja tekitatakse kaos. Nõukogu eesistuja viitas samuti sellele, aga ma tahan juhtida eesistujariigi Hispaania tähelepanu tõsiasjale, et mitu nõukogu liiget on vahepeal asunud üksi tegutsema, ja palun teil see sõnaselgelt hukka mõista.

Teiseks, julgeolekualane ja terrorismivastane tegevus peab olema üleilmne ning see tähendab, et meil tuleb hoiduda rutakatest järeldustest ja lõpetada avalduste tegemise poliitika. Samuti ei saa käsitleda kehaskannerite võimalikku kasutuselevõttu, arvestamata laiemalt muid olemasolevaid või potentsiaalseid meetmeid, ning ilmselgelt peame kõnealust küsimust analüüsima koos teiste, näiteks rahvatervise ja eelarvemõjudega seonduvate teemadega.

Kolmandaks tahan märkida, et me peame lõpetama sellise mulje jätmise nagu kehaskannerid tagaksid 100% turvalisuse. Te teate, näiteks, et kõnealused seadmed suudavad avastada lõhkeaineid keha küljest, aga mitte keha seest.

Kokkuvõtteks, lugupeetud juhataja, tahan öelda, et toodud põhjustel toetan ka mina komisjoni seisukohta viia enne ettepaneku esitamist läbi katsetused.

  Gesine Meissner, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Minister Pérez Rubalcaba ütles õigesti, et hetkel ei ole meil lennukiga reisimiseks turvalist süsteemi. Meil on vaja, et see valdkond oleks ohutum. Detroidi ja Müncheni sündmused näitasid, et turvalisuses on vajakajäämisi. Seetõttu on asutud kehaskannereid palavikulise rutuga kasutusele võtma, nagu oleks tegemist mingi imevahendiga. Skannerid on olemas juba Ameerika Ühendriikides, Hollandis ja teistes riikides.

Kuid probleem on selles, kas kehaskannerid muudavad lennukiga reisimise tõesti ohutumaks. See on üks peamisi küsimusi, mille peame endale esitama. Tegelikult tekib kehaskanneritega seoses terve hulk küsimusi. Millist tehnoloogiat kasutatakse? Mis laadi kiirgust skannerid tekitavad? Kas see võib olla tervisele kahjulik? Mida on skannerite abil võimalik näha? Kas lihtsalt mõnda rohelist või punast täppi või vaadatakse kogu inimene läbi? Lõpetuseks, kas me suudame tagada vastavate andmete kaitse? Pealegi on kõnealused skannerid kallid. Kui me need paigaldame, siis kes selle eest maksab?

Vastused tuleb leida paljudele küsimustele ja neid me otsimegi. Ka teie peaksite sellega tegelema ja pakkuma meile lahenduse. Mis ka ei juhtuks, meil on vaja lahendust kogu Euroopa jaoks. Me peame arvestama ka Tel Avivi juhtumit ning kaaluma muu meetodi rakendamise võimalust. Meil tuleb otsida pommipanijaid, mitte pomme. Me ei saa kõnealust vahendit valimatult rakendada, sest sellega kaasneks diskrimineerimine, vaid meil tuleb uurida kõiki võimalusi ja kaitsta samas oma põhiõigusi.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Mõni aeg tagasi kehtestas Euroopa Parlament nõuded, millele kehaskannerid peavad vastama, juhul kui need kasutusele võetakse. Need nõuded hõlmasid privaatsuse, andmekaitse, inimväärikuse, terviseohutuse ja valikuvabaduse tagamist.

On olemas tehnoloogiad, mis vastavad kõikidele nendele tingimustele, see tähendab, et röntgen, radiograaf ja alasti inimeste kujutised on ajast ja arust ning just siin teeme me hetkel vea. Londoni Heathrow lennujaamas kasutatakse mainitud seadmeid valikuvabadust jätmata. Uued aparaadid võetakse kasutusele Itaalias. Hollandi justiitsminister nõuab sääraste seadmete kasutuselevõttu kõikides Euroopa lennujaamades, mitte üksnes Ameerika Ühendriikidesse suunduvate, vaid kõikide lendude puhul.

Kui me lihtsalt jätkame sama vana arutelu kõnealuse tehnika üle, väldime ikkagi tegeliku ja tõsise küsimuse esitamist. Nimelt, kas skanneritest on tõepoolest abi ja kas me tahame sellist ühiskonda? Nõustun kolleegiga sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist, kes need küsimused tõesti tõstataski. Me peame mõtlema, millises Euroopas me tahame elada, sest täielikku turvalisust pole olemas.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Viimase põlvkonna skannerid vastavad Euroopa Parlamendi kehtestatud nõuetele. Turvameeskond näeb ekraanil inimese kontuure ja laike kohas, kus inimene kannab vedelikke, relvi või muid keelatud esemeid. Kui neid laike märgatakse, kontrollitakse vastavaid reisijaid kohapeal eraldi.

Uusimatel skanneritel ei ole ka mingit mõju tervisele. Neist eralduv kiirgus on väiksem kui see, mis tuleb mobiiltelefonidest. Peale selle on need skannerid ka kasutajasõbralikud. Järjekorrad turvakontrollis on lühemad, sest igas tunnis suudetakse läbi vaadata rohkem reisijaid. Seetõttu kaasneb skanneritega ka hinnavahe lennureisijate jaoks.

Kuid, austatud juhataja, uusimad skannerid on vaid täiendavad turvameetmed. Väga on vaja ka profiilide koostamist ja luureandmete tõhusat vahetust. Minu arvates aga võime asuda kiiresti kõnealuste vahendite kui lisaabinõude rakendamise juurde.

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Mõned päevad tagasi sain ma e-kirja kehaskannereid müüvalt lobistilt. Selles kirjas räägiti nn Detroidi-järgsest ajastust. See pole mingi üllatus. Iga aparaat maksab 250 000 eurot. Kehaskannerite müümisega teenib terve varanduse, aga lugedes seda e-kirja ja mõeldes mainitud Detroidi-järgsele ajastule pärast oskamatut rünnakukatset, mille sooritas üks teiste lennureisijate poolt mahasurutud terrorist, küsisin ma endalt, kas see rünnak tõesti väärib seda, et tema järgi nimetatakse ajaloos üks ajajärk.

Ei vääri, kui ei viidata just lausjultumuse ajajärgule. Päris kõike ei saa kasutada ettekäändena selleks, et suurendada inimeste eraellu sekkumise ulatust. Euroopa kodanikud peavad teadma ka seda, et meil siin Euroopa Parlamendis lasub vastutus. Jah, me peame uurima terrorismi. On tõsi, et politsei ja lennujaamad vajavad alati rohkem teavet, aga oluline on ka see, et uuringud põhineksid selgetel oletustel. Nõukogu ja komisjon teevad praegu palju oletusi, kahjuks pean ütlema, et need ei ole õiged.

Väide, et terrorismioht ei ole vähenenud, on vaieldav ja seda tuleks siin arutada. Õige on, et terrorism areneb ja ka meie peaksime arenema, aga esimese asjana tuleb meil oma tööd hästi teha, sest Detroidi rünnaku või pigem rünnakukatse oleks väga kergesti saanud ära hoida. Nüüd leiame end aga väitlemas andmebaaside ja politsei tulevase tegevuse üle.

Kui avastatakse, et terroristid saavad pommide valmistamiseks vajalikke materjale alla neelata, kas siis hakatakse lennujaamades endoskoopiaid tegema? Kas me tahame selleni välja jõuda? Ühel hetkel tuleb aeg, mil Euroopa Parlament peab istuma maha ja arutama seda küsimust põhjalikult, võttes arvesse üldsuse õigusi.

  Rolandas Paksas, fraktsiooni EFD nimel. – (LT) Euroopa Parlament peab tegema kõik endast oleneva tagamaks, et luureagentuurid ei kasuta terrorismivastast sõda, et õigustada piinamist, salajasi vanglaid või vastuseisu korral isegi riigipööret.

Lugupeetud juhataja, lubage ma tsiteerin teile Usbekistanis resideeriva Suurbritannia suursaadiku Graig Murray Euroopa Parlamendi ajutisele komisjonile antud tunnistust. Ta ütles nii: „Olen näinud piisavalt tõendeid piinamise kohta Usbekistanis. Leidsin juhuslikult ühe sellise kinnipeetava toimiku, kes suri ülekuulamisel, sest waterboarding’uks nimetatava uputamisvõtte puhul kasutati keevat vett.” Ütluste andmisel väitis teine ametnik Sir Michael Wood, et ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni järgi ei ole luureandmete saamine piinamise teel ebaseaduslik, kui me ise ei ole piinajad.

Kas inimõigusi on üldse võimalik rohkem naeruvääristada?

Lugupeetud juhataja, palun teil alustada uuesti parlamentaarset juurdlust ning kutsuda taas kokku LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutine komisjon.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Me peame hoolitsema selle eest, et terrorismiteemaline arutelu ei piirduks väitlusega kehaskannerite või andmekaitse üle. Mind rabas, et ei nõukogu ega ka komisjon maininud oma avaldustes islamiäärmuslust, mis on endiselt rahvusvahelise terrorismi kasvu- ja taimelava. Kuna poliitilise korrektsuse tõttu ei lasta meil tõde enam näha, siis on igasugune tegevus juba enne selle alustamist määratud läbikukkumisele.

Komisjon ja Euroopa Parlament rõhutavad kodanikuõiguste austamist. See on õige ja vajalik, aga me võime ennast formaalsustesse ära kaotada, mida võis just täheldada terroristide rahastamise jälgimisprogrammi üle peetud arutelu käigus. Teatud ringkondadel lasub süü selles, et nad meelestavad üldsust igasuguse terrorismiga võitlemiseks vajaliku tegevuse vastu ja nii me Euroopa kodanikke teenida ei saa.

  Werner Kuhn (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni meelest on terrorismivastane sõda 21. sajandi suurim katsumus. Me astume sellele katsumusele vastu nii tehnilisel kui ka parlamentaarsel tasandil.

Transpordi- ja turismikomisjonis oleme rakendanud õigusakte vedelike keelustamiseks käsipagasis ning uurime põhjalikult ka kehaskannereid. Kõigepealt tahan öelda ühte asja. Meil ei ole praegu täielikku turvalisust, nagu mitmed teised kõnelejad on juba toonitanud, ja me ei saavuta seda ka tulevikus. Kuid loomulikult saame me välja töötada meetodid, mis võimaldavad meil täielikule turvalisusele asümptootiliselt lähedale jõuda.

Me peame nii parlamendiväliselt kui ka -siseselt võtma arvesse teatud põhireegleid. Kõik fraktsioonid on juba jõudnud kokkuleppele selles, et mõju reisijate tervisele peab olema võimalikult väike. Seega tuleb meil kasutusele võtta uuemad ja kindlal põhimõttel töötavad kehaskannerid. Mõistagi on selge, et isiklikke õigusi tuleb kaitsta. Samuti ei tohi me rakendatava kontrolli kohta näiteid tuues viidata üksnes alasti keha uurivatele kehaskanneritele.

Transpordi- ja turismikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni vahel on saavutatud kokkulepe selle kohta, et Euroopa Komisjon esitab meile kehaskannereid käsitleva õigusakti ettepaneku märtsi lõpuks või aprilli alguseks, kuid igal juhul enne suvevaheaega. Kõnealuses valdkonnas tuleb arvestada paljude teguritega. Nende hulka kuulub tihe koostöö juhtrolli täitva transpordi- ja turismikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni vahel, seadmete usaldusväärsus, Euroopa sertifikaat ja ühtsete tingimuste kehtestamine kogu Euroopas, et me saaks tagada turvalisuse siinses maailmajaos.

  Claude Moraes (S&D). – Lugupeetud juhataja! Te ütlesite, et antud valdkonna eest vastutab kolm volinikku. See teeb meile suurt rõõmu. Lubage mul tsiteerida seda, kes neist ainsana puudub. Möödunud nädalal ütles volinik Reding nii: „Me teame, et kehaskanneritega võidakse inimeste eraelu puutumatust märkimisväärselt rikkuda ja seetõttu peame nende mõju põhjalikult kaaluma.”

Just sedalaadi avaldusi peaksimegi praeguses varajases etapis tegema. Meie sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonis usume, et tehnika abil saab terrorismi vastu võidelda, ning volinik Malmström sidus selle õigesti võimaliku ulatuslikuma õigusraamistikuga, millele ta oma kõnes viitas.

Tegemist on tõsise võitlusega. Mind on lennujaamades palju kordi peatatud. Kui tehnika abil saab minu liikumist kiirendada nii, et mind ei aeta segamini kellegi teisega, siis on see suurepärane. Kuid paljud minu valimisringkonna inimesed, keda ma esindan ja keda turvakontrollis halvasti koheldakse või kes valitakse seal teiste hulgast välja, soovivad ohutust. Me tagame selle, võttes transpordikomisjonis kasulikke ja ühiseid meetmeid, aga nemad tahavad, et nende kodanikuvabadusi kaitstaks terrorismimõjude eest ja et üheski lennujaamas ei oleks ainsatki nõrka kohta. Skaneerimist alustanud liikmesriigid peaksid teadma, et vaja oleks üleeuroopalist, tulemuslikku ja turvalist tegevust.

  Sarah Ludford (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Tahan rääkida õigusriigi põhimõtete järgimisest luureteenistuste poolt. Tänane Ühendkuningriigi apellatsioonikohtu otsus on toonud hoobilt esile Suurbritannia valitsuse salatsemispüüded. Otsusega leidis kinnitust šokeeriv tõde, et Suurbritannia elaniku ja üleviimise ohvri Binyam Mohamedi piinamine oli tõepoolest Ühendkuningriigi salateenistuste vahelise kokkumängu tagajärg, nagu Euroopa Parlament kolm aastat tagasi väitis.

Mida arvab nõukogu taolisest ELi lepingu artikli 6 ja ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni jõhkrast rikkumisest? 2006. aastal juhtisin ma Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni liikmete delegatsiooni Londonis. Tollane Ühendkuningriigi kaitseminister Geoffrey Hoon raiskas poole kohtumiseks ettenähtud ajast ära mulle peapesu tegemiseks selle eest, et ma ütlesin, et me uurime Ühendkuningriigi kaassüüd. Ta peab minu ning, mis veelgi tähtsam, Suurbritannia ja Euroopa üldsuse ees vabandama.

Nüüd tuleb Ühendkuningriigis teha nelja asja. Tuleb uurida põhjalikult ja sõltumatult Ühendkuningriigi kaassüüd terrorismivastases sõjas aset leidnud kuritarvitustes aastatel, mil Ühendkuningriigi leiboristlik valitsus käitus nagu George Bushi truualamlik teenija. Läbi tuleb viia kiire politseijuurdlus ja vajaduse korral peab esitama süüdistused ÜRO piinamise vastase konventsiooni rikkumise eest. Avaldada tuleb Ühendkuningriigi luureametnikele antud juhised ja teave selle kohta, kas neil kästi piinamise korral vaikida. Samuti tuleb anda üksikasjalikult aru parlamendi ees, mida meil Ühendkuningriigis luureteenistused ei tee.

  Philip Bradbourn (ECR). – Lugupeetud juhataja! Tuleme tagasi kehaskannerite juurde. Jään endiselt seisukohale, et rõõmustada tuleb igasuguste meetmete üle, mis suurendavad reisijate turvalisust.

Kuid meetmed peavad olema ka proportsionaalsed ja nendega tuleb kohelda lugupidavalt süütuid reisijaid, keda on suurem osa ja kes seda väärivad. Pärast esimesel jõulupühal Ameerika Ühendriikides sooritatud lennuki õhkimise katset oleme näinud, kuidas sellele läbimõtlematult reageeritakse eesmärgiga kehtestada kõikvõimalikud meetmed turvalisuse parandamiseks. Mõnes liikmesriigis, eeskätt minu kodumaal, on kõnealuste aparaatide kasutamine nüüd kohustuslik, kusjuures muud, näiteks inimese läbikompamise valikut ei ole, s.t rakendatakse taktikat, mille puhul ilma skaneerimiseta lennata ei saa.

Olen säärasele poliitikale kategooriliselt vastu. Seoses eraelu puutumatusega pean ütlema, et Ühendkuningriigi valitsuse otsus tühistada lastekaitsealased õigusaktid selleks, et võtta kasutusele kehaskannerid, on täiesti skandaalne. Me peame arvestama tõsiasja, et esimesel jõulupühal – tookord juhtunu on põhjus, miks antud arutelu uuesti alustati – ei olnud asi lennujaamade puudulikus turvakontrollis. Asi oli „süsteemi võimetuses tagada nõuetekohane luureandmete vahetus”, nagu ütles Ameerika Ühendriikide president.

Mõned spetsialistid on juba märkinud, et säärased skannerid ei oleks kasutatud lõhkeaineid avastanud.

Lõpetuseks pean kahetsusega märkima, et minu meelest on meil nüüd vaja asjakohast reisijate profiilide koostamise süsteemi.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Terrorism areneb pidevalt edasi ja me peame muutuvate sündmustega kaasas käima.

Üksikuid terroriste on raske tuvastada, aga meie oleme siin ning arutame eraelu puutumatust käsitlevaid õigusakte ja seda, kas võtta tehniliselt uuemaid meetmeid. Minu meelest peaksime selle asemel muretsema rohkem Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu teatud otsuste pärast, mis teevad võimalikuks lääneriikide ühtse terrorismivastase või – õige nimega – islamiterrorismivastase rinde lõhkumise. Meil tuleks väga ettevaatlikult suhtuda õigusalasesse poliitilisse korrektsusesse.

Õigusalane poliitiline korrektsus ei ole kellelegi kasulik, see ei vii meid mitte kuskile, vaid nõrgestab meid ajal, mil meie rinne peaks olema väga tugev, sest oht püsib ja on veelgi tõsisem nüüd, mil terroriste on nii keeruline tuvastada. Nii palju kehaskanneritest. Terroristid pääsevad igale poole. Homme hommikul võivad nad olla lennukis, millega me kavatseme reisida.

Kui Euroopa jätkab visalt kodanikuvabaduste liigset kaitsmist, tekitame me riikide sisejulgeolekusse ülimalt ohtliku lünga ja just selle üle peaks lugupeetud volinik muret tundma. Selle asemel näen ma teda kõnelemas väga üldistest asjadest, julgemata nimetada islamiterrorismi õige nimega ja rääkida sellest tulenevast ohust.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kogu maailmas hukkus 2000. aastal terrorirünnakute tagajärjel 1200 inimest. Kaheksa aastat hiljem, 2008. aastal oli see arv tõusnud 16 000 inimeseni. Võrdluseks – iga päev sureb 6000 inimest AIDSi.

Mida need arvud meile ütlevad? Esiteks, terrorism tekitab hüsteeriat, mille tagajärjel piiratakse kodanike õigusi põhjendamatult, näiteks kehaskannerite või kehtiva SWIFT-lepinguga. Teiseks, terrorismivastane sõda on kaotatud. Sellega õnnestus probleemi ainult süvendada. Julgeolekuteenistustevahelise koostöö kohta Euroopa Liidus tahan öelda, et Euroopa Parlamendil on hädasti vaja demokraatlikku õigust antud valdkonda kontrollida, nagu on tavaks igas demokraatlikus liikmesriigis. Lisaks tahan soovitada komisjonil toetada ühise standarditud kasutajaliidese (CSUI) kasutuselevõttu. Me peame selle kasutajaliidese väljatöötamisega edasi liikuma ja komisjon peab seda rahastama.

  Teresa Jiménez-Becerril Barrio (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Nii tõsise asja puhul nagu terrorism ei tohiks me tegutseda alles siis, kui sündmused on juba toimunud. Me peaksime sündmusi ennetama, aga ei tee seda. Kahjuks teeme muudatusi ainult vastuseks igale rünnakule. Näiteks Detroidis toimunud ebaõnnestunud rünnak sunnib meid praegu langetama otsuseid lennuliikluse ohutuse tagamiseks.

Otsustamine selle üle, kas võtta kehaskannerid lennujaamades kasutusele, on kohustus, millest me ei pääse, lugupeetud daamid ja härrad. Me ei saa enam oodata, sest terroristid ei oota.

Seetõttu peab komisjon esimesel võimalusel tagama inimeste väärikuse ja eraelu puutumatuse kaitse, samuti ohutuse inimeste tervisele.

Kui see on kindlustatud, peame võtma vastu otsused kogu Euroopa Liidu kohta. Neile, kes muretsevad põhiõiguste rikkumise pärast, ütlen, et pole suuremat õigust kui õigus elule ning et need meie hulgast, kes peavad vabadust kallimaks kõigest muust, peavad saama elada turvaliselt, et tunda end tõeliselt vabana.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Terrorism on üleilmne oht ja sellega võitlemine on meie kõigi kohus. Ka siin on Lissaboni lepinguga kehtestatud aluspõhimõtted, mis võimaldavad meil lõpuks ometi välja töötada Euroopa Liidu ühise terrorismivastase poliitika.

Ma nõustun täielikult nõukogu eesistuja märkustega ja tahan toonitada mõningaid alustalasid, millele kõnealune ühine poliitika tuleb rajada.

Kõigepealt tuleb täiustada teabevahetust, eeskätt eesmärgiga püüda ennetada terrorirünnakuid ja uurida rahastamisviise.

Teiseks tuleb võtta terrorismivastases võitluses kasutusele kõik teaduslikud ja tehnoloogilised uuendused, austades vajalikul määral isikute põhiõigusi.

Kolmandaks tuleb teha koostööd kolmandate riikide, eriti Afganistani, Pakistani ja Somaali poolsaare riikidega.

Neljandaks, lennuohutuseteemalise arutelu käigus tuleb meil tagada, et tehniliste uuendustega ehk kehaskanneritega ei rikuta inimeste tervist ega eraelu puutumatust, ning eelkõige see, et nende kasutamine ei mõjuta lennujaamade läbimise aega või reisijate mugavust.

Kuid on ka kolm institutsioonilist alust. Esimene on COSI ehk sisejulgeoleku komitee. Teine on avaldus, mis tehti terrorismivastaste meetmete kohta Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste (JSK) nõukogu viimasel mitteametlikul kohtumisel Toledos. Kolmas on transatlantiline turvalisusel rajanev ala, mis peab tagama tiheda koostöö kujunemise Ameerika Ühendriikidega kõnealuse ühise ohuga võitlemisel.

  Charles Goerens (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Üks terrorismi ennetamise vahend on teave. Teave peab ka ringlema. Kas see praegu tõesti nii on? Miski pole ebakindlam. Kas Ameerika Ühendriikide luureteenistused hoiavad oma Euroopa kolleege asjadega kursis? Igal juhul on seoses Amsterdami-Detroidi lennul kinni peetud väidetava terroristiga endiselt põhjust selles kahelda.

Lisaks sellele juhtumile tuleb välja selgitada, kas terrorismivastase võitlusega seotud andmete vahetamise süsteem üldiselt on ikka kooskõlas vastastikkuse põhimõttega. Hädasti on vaja vastavat parlamentaarset järelevalveorganit.

Tegelikult pole tarvis paluda Euroopa Parlamendilt toetust järjest suurema hulga meie kodanike isikuandmete edastamisele, kui vastukaaluks jätavad Ameerika Ühendriikide ametiasutused meie teenistused olulisest terrorismivastase võitlusega seotud teabest ilma. Sellega seoses tuleb Euroopa Parlamendis luua järelevalvekomisjon.

  Mara Bizzotto (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Pean tunnistama, et kui me räägime terrorismivastasest võitlusest ainult luuretegevust ja tehnikat silmas pidades, siis mul tekib alati tunne, et me ei ole ikka veel asja tuumani jõudnud ning püüame ravida ainult haiguse sümptomeid ja mitte selle põhjuseid.

Kas poleks aeg tegeleda terrorismiprobleemiga, keskendudes asja sisule, mitte piirdudes ainult selle väliste mõjudega? Probleemi sisuga tegelemine tähendab näiteks selle mõistmist, et terrorism näitab ühtlasi otseselt rahvusrühmade suutmatust või soovimatust lõimuda Euroopa ühiskonna struktuuridega.

Ma tahan teada ja küsin Euroopa Parlamendilt, kas me soovime terrorismiteemalist arutelu. Kas Euroopa Parlament julgeb viia läbi poliitilise arutelu, milles käsitletakse moslemite Euroopasse lõimimist ning nende tahet jagada lääneriikide väärtusi, õigusi ja vabadusi? Sellega seoses esitasin komisjonile küsimuse burka kohta, et ärgitada siinset parlamenti antud teemaga avalikult tegelema. Tundub, et keegi ei ole nõus seda küsimust käsitlema.

Tahan teada ja küsin teilt, lugupeetud kolleegid kõikidest fraktsioonidest, et kui eurooplaste poliitiline esindus ei suuda avaldada arvamust nende teemade kohta, siis mille kohta ta suudab arvamust avaldada?

  Diane Dodds (NI). – Lugupeetud juhataja! Põhja-Iirimaa esindajana tean liigagi hästi, kui kohutav on terrorismi mõju süütutele tsiviilisikutele. Tapmine ja kaos, mis tekitati Shankhilli tänaval Belfastis ajal, mil inimesed tegid oma laupäevaseid sisseoste, ning Enniskillenis maailmasõdades hukkunute mälestusüritusel õhitud vanad ja noored – need on Iiri vabariikluse nimel toime pandud teod. Me räägime siin koostööst julgeolekujõudude vahel. Põhja-Iirimaa kogemus näitab, et nende kaastöö hoidis ära paljude inimeste surma. Selles ma üldse ei kahtlegi. Me peame toetama oma julgeolekujõude seadmetega, mida nad vajavad terrorismi ennetamiseks.

Need, kes vastandasid täna ohutuse ja turvalisuse valikuvabaduse ja andmekaitsega, peavad mõtlema sellele, kus nad asuvad. Uskuge mind, terrorism hävitab elusid ja vapustab kogukondi. Kuulsin täna siin istungisaalis isegi seda, et terrorism on hüsteeria. Milline lauslollus! Uskuge mind, kui püssimees üritab tappa, siis on tegemist külma ja surmatoova tegelikkusega – see on midagi, millest minu valijad palju teavad.

  Carlos Coelho (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Usun, et me kõik oleme nõus sellega, et inimesi ja vara on vaja kaitsta ning tagada tuleb ühistranspordi turvalisus. Kehaskannerite suhtes on õigustatud kahtlusi. Loodan, et järgnevale kolmele mureküsimusele annavad komisjoni läbiviidavad uuringud vastuse. Palun, et komisjon teostaks uuringud kiiresti ja edastaks tulemused Euroopa Parlamendile. Esiteks, kas skannerid on vajalikud ja tõhusad? Teiseks, kas skannerid on tervisele kahjulikud? Kolmandaks, kas nendega rikutakse inimväärikust ja inimeste õigust eraelu puutumatusele?

Kuid on ka teisi probleeme. Alguses öeldi meile, et skannerite läbimine on vabatahtlik. Inimesed võivad valida, kas nad lähevad läbi skanneri või lasevad oma isiku endist moodi läbi otsida. Paistab aga, et teatud liikmesriigid rakendavad taolise lennueelse kontrolli põhimõtet kohustuslikuna.

Tahan tunnustada volinik Cecilia Malmströmi kõikehõlmava hinnangu eest, mida ta Euroopa Parlamendiga edaspidi arutab, ning tahan rõhutada, et meil lasub kohustus leida turvalisust suurendavad lahendused ilma inimeste õigusi ohvriks toomata.

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Me kõik tahame võidelda terrorismi ja sellest tuleneva ohuga demokraatiale. Usun, et selles küsimuses valitseb Euroopa Parlamendis üksmeel. Kuigi ütlus, et rahvas, kes on mõningase turvalisuse nimel nõus ohverdama pisut oma vabadusest, kaotab mõlemad, tundub minu jaoks täiesti ülepaisutatuna, olen sellegipoolest veendunud, et meil tuleb teha kõik võimalik selleks, et saavutada vabaduse ja turvalisuse vahel tasakaal, sest see on demokraatia alus ja ilma taolise tasakaaluta on terroristid võitnud, kui neil õnnestub meid kõiki terroriseerida.

Mul on kehaskannerite kohta kaks küsimust. Turvalisusega seoses – kas need skannerid võimaldavad praegu tõesti tagada turvalisuseks vajalikud tingimused? Mis puudutab vabadust, siis kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmena tahan teada, kas pole ohtu tervisele, ning mõistagi tahan teada ohte, mis seonduvad inimeste eraelu puutumatuse ja seega põhiõiguste rikkumise ning nende kujutiste kasutamisega. Oodakem kannatlikult ära komisjoni töö tulemus, et me saaksime teha edusamme ühtse Euroopa Liiduna, eesmärgiga tagada turvalisus Euroopa alal, mis rajaneb demokraatial.

  Juhataja. – Aja puuduse tõttu ei saa ma enam anda kõneaega ei sinise kaardi küsimusteks ega registreerimata sõnavõttudeks.

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Terrorismi määratletakse kui vägivalla kasutamist ja hirmutamist poliitiliste sihtide saavutamiseks.

Need meie hulgast, kes väärtustavad rahu, vabadust ja demokraatiat, peaksid terrorismi pärast muret tundma, sest see toimib. Sinn Féin / IRA on nüüdseks hõivanud kohad Põhja-Iirimaa valitsuses. Nad tagasid oma edu valimistel pommitamiste, tulistamiste ja tapmistega.

Kas on veel paremat näidet õnnestunud terrorismi kohta kui Venemaa, Ida-Euroopa ja Aasia kommunism?

Pärast 61 aasta pikkust võimulolekut terroriseerib Hiinat endiselt sealne kommunistlik partei. Enam paremat näidet terrorismi edu kohta ei ole olemas.

Komisjonis, kelle Euroopa Parlament eile ametisse nimetas, on kommuniste, endiseid Ida-Euroopa jõhkra kommunistliku režiimi ametnikke ja nende kaasajooksikuid. Ja loomulikult on komisjoni president José Manuel Barroso endine mauist. Kahtlemata on see kõik tulevastele terroristidele ülimalt julgustav.

  Carlo Fidanza (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Meie ühiskondade turvalisus on väärtus, mille üle läbirääkimisi ei peeta ja mille poole me peame otsustavalt püüdlema.

On täiesti selge, et tõhusamate turvakontrollidega peab kaasas käima tihedam koostöö luureteenistuste vahel ja kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutamine. Euroopa ministrid on käitunud õigesti, laskmata tunnetel ennast kaasa haarata ja keskendudes sellele, kuidas taolist tegevust kooskõlastada.

Mõned valitsused on õigustatult alustanud kehaskannerite katsetamist haavatavamate marsruutide puhul. Kui me ei taha, et tekiks erinevaid nõudeid järgiv Euroopa, siis peame esimesel võimalusel saama kätte pooleliolevate uuringute tulemused. Loomulikult tuleb kaitsta isiklikke õigusi, kuid seda ilma inimestes hirmu tekitamata.

Rääkigem tervisest, kinnitagem uuesti, et tegu on ettevaatusabinõuga, küsigem andmeid võimaliku ohu kohta, mis tuleneb kokkupuutest raadiolainete või röntgenkiirtega, kuid lõpetagem see hala eraelu puutumatuse rikkumise teemal lihtsalt mõne ähmase ja näota kehakujutise pärast, mis kohe kustutatakse. Niikuinii on GPS-seadmed, mobiiltelefonid ja telekaamerad juba aastaid meie elu osaks.

Seni, kuni rahvusvahelise terrorismi keskused ei ole hävitatud, tuleb meil õppida sääraste ohvritega elama ning pakkuda kodanikele usaldusväärseid vastuseid ja tõhusaid lahendusi, lähtudes vaid ühest piirangust – üksikisiku kehalisest puutumatusest.

  Juhataja. – Lugupeetud kolleegid! Nüüd asume registreerimata sõnavõttude juurde. See käib isikute kohta, kellele ma sõna annan. Ühe minuti möödumisel lülitan lihtsalt mikrofoni välja. Ma ei hakka oma haamriga koputama ega anuma ja ma ei taha, et mind valesti mõistetaks.

Nimetan kõnelejad alljärgnevas järjestuses:

Artur Zasada,

Salvatore Iacolino,

Iosif Matula,

Jörg Leichtfried,

Ioan Enciu,

Monika Flašíková Beňová,

Charles Tannock,

Cornelia Ernst,

Michèle Rivasi

ja Andreas Mölzer.

Igaüks saab ühe minuti ja kõik. Palun vabandust üle jäänutelt.

  Artur Zasada (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Tänane arutelu teemal, mis puudutab kehaskannerite kasutuselevõttu lennujaamades, jätab ikkagi paljud küsimused vastuseta. Loomulikult on reisijate ohutus peamise tähtsusega, aga me ei tohi unustada võetavate kaitsemeetmete proportsionaalsuse põhimõtet. Sedalaadi seadmete kasutamine tõstatab endiselt hulga vastuseta küsimusi. Milline on skannerite mõju läbivaadatud reisijate tervisele? Kuidas tagatakse läbivaadatud inimeste kujutiste kaitse? Kas poleks parem kindlustada olemasolevat süsteemi selle asemel, et kulutada miljardeid eurosid seadmetele, mille kohta on teada, et need ei avasta inimkeha sisemusse peidetud lõhkeaineid? Me ei tohiks toetada skannerite kohustuslikku kasutuselevõttu Euroopa lennujaamades enne nimetatud küsimustele vastuste saamist.

Lõpetuseks on mul üks märkus – mul on tunne, et me oleme leidnud lahenduse ja nüüd otsime me probleemi, mida sellega lahendada. Võimalik, et skannerid on vastuseks, aga kindlasti mitte lennujaamade turvalisuse probleemile.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Põhimõtteliselt tahtsin märkida järgmist: ükski probleem ei ole tõsisem kui probleem, mis tekib siis, kui isiklikke õigusi ja eraelu puutumatust piisavalt ei kaitsta.

Me võtsime siinsamas Euroopa Parlamendis mõni nädal tagasi vastu resolutsiooni Stockholmi programmi kohta just selleks, et saavutada tasakaal eri vajaduste, s.o esiteks üksikisiku vabaduse, teiseks eraelu puutumatuse ja kolmandaks turvalisuse vahel.

Kui me praegu tahame tagada, et Euroopa Liit mainitud ühise probleemiga tegeleks, sest liikmesriigid on edasi liikunud, siis tõenäoliselt peitub põhjus tõsiasjas, et tegelikkuses ei pruugita raske katsumuse, näiteks piiriületuspunktide kaitse või ka muude küsimustega hakkama saada.

Seetõttu kutsun eesistujariiki Hispaaniat ja volinikke üles tegema omavahel tõhusat ja teabevahetusel põhinevat koostööd.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Tahan kohe oma kõne alguses selgitada, et antud arutelu käigus ei kinnita me mitte üksnes terrorismiohu olemasolu, vaid toonitame ka vajadust olla selle nähtuse vastu võitlemisel terroristidest ühe sammu võrra ees.

Kuid arutelul kehaskannerite kasutuselevõtu üle kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide lennujaamades on ulatuslikumad tagajärjed. Nimetatud meetme tõhusus on vaieldav, sest see tehnika ei suuda avastada ei allaneelatud aineid ega pulbrilist lõhkeainet. Lisaks tekib meil probleem seoses ohutusega reisijate tervisele, eriti nende omale, kes läbivad kõnealuseid kontrollseadmeid sageli.

Seni, kuni skannerid tekitavad inimkehast üksikasjaliku kujutise, ei saa me eirata ka kodanike põhiõiguste, eraelu puutumatuse ja inimväärikuse küsimust. Minu meelest tuleb läbi viia sõltumatud uuringud selleks, et teha kindlaks mitte üksnes kasutatava tehnika ohutus, vaid ka tõhusus ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Üheks lennuliikluse turvalisuse suhtes kehtivaks põhimõtteks on Euroopa vastutuse pidev suurenemine. Üksikutel liikmesriikidel ei ole enam võimalik teha seda, mida nad tahavad. See kehtib eelkõige kehaskannerite kohta. Me kohaldame ühekordse julgestuskontrolli põhimõtet, mis tähendab, et kehaskannereid peab käsitlema kas üleeuroopaline õigusakt või ei kehti ühtki vastavat õigusakti ega kasutata kehaskannereid. Vastasel juhul teevad kõik seda, mida ise tahavad, ja mitte keegi ei tee seda, mida peaks, aga kõik teevad midagi.

Kui taoline meede kehtestatakse, peame arutama, kes selle eest tasub ja kuidas seda rahastatakse, sest nii vedelike kui ka kehaskannerid maksavad tohutult palju raha. Olen juhtumisi kõnealuse valdkonna raportöör ja mulle valmistaks rõõmu see, kui nõukogu hakkaks antud küsimusega vähehaaval edasi liikuma, sest oluline on kehtestada põhimõte, mille kohaselt on avalik julgeolek avalik asi ja seda peaks vähemalt osaliselt rahastama avalikest vahenditest.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Tahan juhtida komisjoni, nõukogu ja kolleegide tähelepanu kõrvalmõjudele ning suurenenud vähktõve ja geenimutatsioonide ohule, mida tekitab sage kokkupuude gamma-, röntgeni- ja teraherts- ehk T-kiirgusega.

Meditsiinis on röntgenikiirguse mõjud ja ohud hästi teada ning korduvat kokkupuudet sedalaadi kiirgusega ei soovitata. Üldsus on vähem teadlik terahertskiirguse toimest. Lisaks sellele, et T-kiirgusskanneritega saab luua täpse kolmedimensioonilise inimkeha kujutise, millega rikutakse isiku õigust eraelu puutumatusele, võib korduv kokkupuude säärase kiirgusega tekitada kahjustusi DNA-ahelas ja põhjustada hiljem geneetilisi hälbeid.

Tahan rõhutada, et ohud ja kahjud, mis võivad kaasneda kehaskannerite võimaliku ulatusliku kasutamisega, ning kahtlused skannerite tõhususe kohta ei õigusta sellist lahendust …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Terrorismil pole väärtusi ega ka mingit sügavamat mõtet. Terrorismi ainus eesmärk on surm – tsiviilisikute surm võimalikult väheste kulutustega. Ehk on see eri enesetaputerroristide lugu. Nimetatud eesmärgiga seondub kurb tõsiasi, et terrorismi tõttu oleme võtnud mitmeid meetmeid, et kaitsta tsiviilelanikkonda viisil, mis teatud määral kärbib sellesama tsiviilelanikkonna õigusi.

Seetõttu oleks väga tore, kui siinne täiskogu kiidaks kehaskannerid ühel päeval heaks ning me saaks hakata mõtlema õigusaktide kehtestamisele ja ühtlustamisele justiits- ja siseküsimuste valdkondades, sest ainult uute tehniliste vahendite kasutuselevõtt aitab meil tegelikult terrorismiga võidelda.

  Charles Tannock (ECR). – Lugupeetud juhataja! Minu meelest on täiesti kohutav peaminister Gordon Browni hiljutine avaldus röntgentehnoloogial põhinevate, kogu keha kontrollivate skannerite kohustusliku kasutuselevõtu kohta Suurbritannia lennujaamades.

Tegemist on esimese korraga, kui ioniseerivat kiirgust sunnitakse inimestele, sealhulgas lastele ja rasedatele naistele, peale ning rakendatakse ulatuslikult tervete inimeste suhtes ilma meditsiinilise näidustuseta.

Väikese energiaga röntgenkiired neelduvad tegelikult paremini kui suurema energiaga kosmilised kiired, millega lendamisel kokku puututakse, ning seetõttu on need nahale ja pehmetele kudedele ohtlikumad, mitte ohutumad. Veelgi enam – kui meditsiinis kasutatakse diagnostikaks röntgenkiirgust, võimaldatakse kasutajal ja patsiendil kaitsta suguelundeid tinapõllega, vähendamaks ohtu, et kogu rahva saadud kiirgusdoos kahjustab DNA-d või tekitab tulevikus geenimutatsioone. Ka see ei ole kõnealuste aparaatide puhul võimalik.

Arsti ja sagedase lennureisijana olen sellele julmale meetmele tervislikel põhjustel, rääkimata eraelu puutumatuse ja puuduliku tõhususega seonduvast, kategooriliselt vastu ning ma loodan, et EL keeldub sääraste kohustuslike meetmete kehtestamisest kogu Euroopas. Ma leian, et selle asemel peaksime Iisraeli eeskujul hakkama koostama reisijate profiile.

  Cornelia Ernst (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Täiesti vaieldamatult rikutakse kehaskannerite kasutamisega ilmselgelt inimeste eraelu puutumatust ja seda väga tõsiselt. Me peame esitama endale kaks küsimust. Esimene neist puudutab seda, kui suures ulatuses on taoline vastukäik proportsionaalne ja kuivõrd saab meid tõesti aidata terrorismiga võitlemise eesmärgi saavutamisel. Hetkel ei ole meil sellele küsimusele ühest vastust. Seetõttu toetan ma volinik Malmströmi, kes ütles, et tuleb hinnata kõiki skanneritüüpe. Ma tahaks, et see hindamine viidaks lõpule enne mis tahes muude sammude astumist.

Teine küsimus käib terviseriskide kohta. Kõik siinviibijad ja ka need parlamendiliikmed, kes on praegu mujal, peavad hakkama läbima kehaskannereid igal nädalal mitu korda. Mina peaksin seda tegema vähemalt kaks korda nädalas. Tegemist on alalise meetmega ja ma tahan teada, kui palju see mu tervist kahjustab. Nimetatud valdkonnas ei ole tehtud mingeid tegelikke uuringuid. Tahan päris avalikult öelda, et mina ei ole valmis kehaskannereid läbima enne, kui vastavad uuringud on läbi viidud. Seetõttu kutsun teid üles andma selgeid vastuseid ja hoiduma rutakast reageerimisest.

  Michèle Rivasi (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahan skanneri, tervise ja terrorismi teemad omavahel ühendada. Mida ütleb Euroopa Komisjoni, IAEAd ehk Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri ja Tuumaenergiaagentuuri liitev agentuuridevaheline kiirguskaitse komisjon? Ta ütleb, et rasedate naiste ja laste suhtes ei tohi kehaskannereid kasutada, isegi kui kiirgusdoos on väga väike.

Tõepoolest, me peaksime teadma, et sage kokkupuude väikeste kiirgusdoosidega võib põhjustada vähktõbe ja väärarenguid. Seega puudutab minu küsimus ohtude õigustamist. Kuna on muid tehnoloogiaid, mis võimaldavad saavutada samu sihte, peab kõnealuste skannerite kasutamist antud eesmärgi täitmiseks tõesti põhjendama ning me peame teadma …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Me ei tohi unustada, et USA salateenistuse edastatud valeteated ja tehtud väärotsused on korduvalt võimaldanud panna toime rahvusvahelisi terroriakte. Sellele vaatamata ei ole kunagi seatud küsimuse alla erinevate terrorismivastaste meetmete kasulikkust. Vastupidi, igale rünnakule järgnevad uued kodanikuõiguste ja -vabaduste piirangud. Euroopa Parlament ärkab alles nüüd, mil ELi kodanikud peavad end nii otseses kui ka rahalises mõttes Ameerika Ühendriikide ees paljaks koorima. N-ö läbipaistev kodanik on saamas üha tõelisemaks ning seda salateenistuste kogutud andmete ja teabe tõttu, kusjuures nimetatud teenistuste roll ja usaldusväärsus on muutunud ülimalt vaieldavaks, eriti pärast Afganistani ja Iraagi sõdu.

Lisaks kahtlustele kehaskanneritest tuleneva kasu ning nende kasutamisvõimalikkuse ja isiklikele õigustele vastavuse kohta, on väga ebatõenäoline, et need panevad islamiäärmuslasi oma terroristlikest kavatsustest loobuma. Me peame islamiterrorismiga võitlemiseks võtma ühtseid meetmeid, aga lõpetama ELi kodanike pideva …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Alfredo Pérez Rubalcaba, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Kuulasin hoolega kõikide fraktsioonide ja parlamendiliikmete kõnesid, mis antud teemat käsitlesid. Kuulda sai mitut ülimalt huvitavat arvamust ja mul on nende üle hea meel.

Nii nagu oma esimeses kõneski, tahan teile meelde tuletada, et ma kindlasti ei poolda säärases keerulises ja delikaatses küsimuses nagu terrorismivastane võitlus arutelude pidamist pärast rünnakuid või väidetavaid rünnakuid.

Ilmselgelt on meil neid rünnakuid või väidetavaid rünnakuid vaja uurida, et teha kindlaks, mis meie turvasüsteemides ei toiminud, aga nagu täna pärastlõunal on korduvalt öeldud, peab terrorismivastane poliitika kahtlemata olema hoolikalt läbimõeldud, rahulik ja kaalutletud ning seda tuleb rakendada proportsionaalselt.

Kui me kehtestame oma põhimõtteid kahjustavad meetmed, teeme tõenäoliselt raske vea. Seetõttu tuleb meil analüüsida näiteks seda, mis juhtus Detroidis, et püüda vigu ära hoida, kuid me ei tohi reageerida igale rünnakule läbimõtlematult, sest siis me ilmselt võtaksime mõnel juhul lausa põhjendamatuid meetmeid.

Euroopal on olemas terrorismivastase poliitika strateegia. Meil on hea strateegia, et võidelda terrorismiga Euroopa Liidus, ja see on viimastel aastatel osutunud tulemuslikuks. Vaadakem kas või erinevate riikide julgeolekujõudude astutud samme ja me näeme, kui suurel määral ja tihti põhinevad need mitu aastat tagasi kehtestatud ühise strateegia kohaldamisel.

Meil on olemas oluline ametiisik – terrorismivastase tegevuse koordinaator –, kelle kõned on väga huvitavad. Jällegi soovitan ma teil tutvuda üksikasjalikult tema viimase siin istungisaalis peetud kõnega, mis minu arvates on suurepärane ja milles tuuakse välja meie strateegia ulatus. Tõepoolest, viimasel ajal oleme püüdnud kõnealust strateegiat kohaldada ennetamise kaudu, erinevalt varasematest aastatest, mil hoopis suurem rõhk oli asetatud uurimistegevusele.

Loomulikult on terrorismivastase võitluse kõige tähtsam osa terrorismi ärahoidmine ehk teisisõnu rünnakute takistamine. Seetõttu, nagu öeldud, keskendume oma ühistes jõupingutustes ennetustegevusele. Samal põhjusel pöörame peatähelepanu sellistele valdkondadele nagu äärmuslus, mida ma oma kõnes mainisin ja mida mainis ka lugupeetud volinik. Me tahame analüüsida igas riigis rakendatavat poliitikat, et äärmuslust vältida, sest kahtlemata on see paljude viimastel aastatel üleelatud terrorirünnakute peamine põhjus.

Me tahame tagada ka kohase teabevahetuse. Seda on Euroopa Parlamendis mitmel korral rõhutatud. Oluline on edastada mitte kogu olemasolevat teavet, vaid sellist, mis on saajale asjakohane. Just sellist teavet tuleb anda. Eesmärgiks on ennast andmetega mitte üle koormata, vaid omada teabehaldusvahendeid, mis tagavad võimalikult tõhusa teabevahetuse.

Selles vallas on Euroopa Liidus viimasel ajal tehtud märkimisväärseid edusamme. Meil on olemas strateegia, mille rakendamisel paraneb näiteks meie teabevahetussüsteemide toimimine. Teabevahetusest rääkides pean silmas Europoli, Eurojusti, sisejulgeoleku komiteed, mida mõned parlamendiliikmed on siin maininud, ja viimasena ka teabevahetuse tõhusamaks muutmise viise.

Lõpetuseks: jah, vaidlusalused kehaskannerid on nüüd päevakorras ning nagu ma oma esimeses kõnes ütlesin ja nagu märkisid ka lugupeetud volinikud, ma leian, et see on küsimus, millega me peame tegelema. Ideaalis suudame teha Euroopa tasandil otsuse ühise lahenduse kohta. Kui me seda ei suuda, siis saab mõistagi iga riik rakendada oma poliitikat ning isegi kui me jõuame ühise lahenduseni, siis leidub tõenäoliselt riike, kes otsustavad jätkata oma poliitika elluviimist oma õigusaktide alusel. Kuid kahtlemata oleks ühine seisukoht antud küsimuses ülimalt kasulik.

Nimetatud seisukoha kehtestamiseks ning arvestades minu esimeses kõnes öeldut, peame asja rahulikult ja kaalutletult arutama, keskendudes kolmele komisjonis praegu uuritavale küsimusele, milleks on esiteks skannerite tõhusus (kas nad on tõhusad, milline on nende suutlikkus ja kas nad suudavad teha seda, mida me tahame), teiseks skannerite vastavus põhiõigustele ja isikute vabadustele ning kolmandaks nende ohutus skannereid läbivate inimeste tervisele.

Leian, et neid kolme teemat peame uurima. Kui aruanded on valmis, võtame vastu ühise seisukoha, mis minu arvates on vajalik.

Lugupeetud juhataja, tahan veel kord öelda, et mul on hea meel täna siin istungisaalis peetud kõnede üle. Leian, et need on nõukogu tööks ülimalt kasulikud.

  Sarah Ludford (ALDE). – Austatud juhataja! Mina küsisin nõukogult selge küsimuse ja ma tahan kuulda vastust. Ma küsisin, mida arvab nõukogu ELi lepingu artikli 6 – põhiõiguste sätte – räigest rikkumisest, arvestades Ühendkuningriigi apellatsioonikohtu otsust, millega leidis kinnitust, et Ühendkuningriik on süüdi …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Siim Kallas, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Suur tänu teile arvamuste eest, aga ma pean ütlema, et me ei ole praegu teinud ettepanekut võtta kõikides liikmesriikides ja lennujaamades kohustuslikus korras kasutusele mingid uued aparaadid. Asi ei ole nii. Me lihtsalt uurime hoolikalt seda uut tehnikat ning naaseme teie ette pärast aprilli, kui oleme saanud põhjaliku aruande, milles käsitletakse kõike kõnealuse uue tehnikaga seonduvat.

Minul isiklikult on teatud kahtlusi, eriti uue tehnika tõhususe ja, nagu keegi siin ütles, selle kasutamise proportsionaalsuse suhtes, aga me ei peaks uut tehnikat täielikult tagasi lükkama. Terrorism areneb edasi ja ka meie peaks kasutama kõiki uusi tehnilisi saavutusi, et oma kodanikke ja reisijaid kaitsta. Seega ärge halvustage uut tehnikat. Koos kolleegide Cecilia Malmströmi ja Viviane Redingiga esitame tulevikus Euroopa ühise seisukoha ettepaneku ühes kõikide vajalike nõuetega, mis puudutavad igasuguseid tehnilisi, õiguslikke ning põhiõiguste ja eraelu puutumatusega seonduvaid küsimusi ja valdkondi. Me kindlasti teeme ettepaneku mingi Euroopa ühise seisukoha kohta, mille suhtes, ma usun, on olemas üksmeel ning mida eelistatakse nii siin kui ka, nagu ma aru saan, paljudes liikmesriikides.

Niisiis, need on meie lähitulevikus astutavad sammud. Me tuleme tagasi aruandega ja jätkame siis praegust arutelu. Uskuge mind, me ei sepista mingit vandenõud teatud uute aparaatide viivitamatuks kasutuselevõtuks. Pole olemas täiesti veatut tehnilist lahendust, mis tagab 100% turvalisuse, ning lennundusjulgestus on eriti keeruline valdkond, kus meil on vaja suurt hulka erinevaid, omavahel seotud meetmeid ja ka väga tihedat rahvusvahelist koostööd.

Nii et pärast aruande valmimist naaseme me konkreetsete ettepanekutega ning kindlasti pakume välja Euroopa ühise seisukoha selle kohta, millised peaksid olema standardid ja nõuded juhul, kui liikmesriigid otsustavad uue kontrolltehnika kasutusele võtta.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Tegemist on tõesti ülimalt olulise aruteluga. Terrorismivastane tegevus on tähtis terrorismiga võitlemise vahend. Me oleme terrorismi mõjusid Euroopa Liidus valusalt tunda saanud ja tunnetanud sellest tulenevat ohtu mitte üksnes üksikisikutele, vaid ühiskonnale, demokraatiale ja meie põhiväärtustele.

Loomulikult vastutavad operatiiv- ja luuretegevuse eest liikmesriigid, aga ma olen veendunud, et olemasolevate vahendite kooskõlastamiseks ja n-ö timmimiseks saame Euroopa Liidu tasandil palju rohkem ära teha. Seetõttu palusin ma oma talitustel väga kiiresti analüüsida meil juba olemasolevaid poliitikavaldkondi, tegevusraamistikke ja vahendeid, et teha kindlaks, mida tuleb veel täiustada, ja leida viis, kuidas me nimetatut veel arukamalt saaksime rakendada. Nõustun parlamendiliikmetega, kes seda ütlesid. Olen kindel ka selles, et Europol, Eurojust ja liikmesriikide ametiasutused saavad oma tööd teha palju paremini ja kooskõlastatumalt. Selle saavutamiseks on kahtlemata olemas vastavad meetmed.

Sellised sündmused nagu Detroidis juhtunu on olulised, sest need on justkui häirekellad, mis juhivad meie tähelepanu tõsiasjale, et terrorism on endiselt olemas ja kujutab endast ikka veel suurt ohtu. Meilt, poliitikutelt nõutakse, et me tegutseks kiiresti, kehtestaks parandusi ja asuks kodanikke viivitamatult kaitsma ning meile avaldatakse selleks survet. See on täiesti loomulik. Meil lasub kohustus tagada turvalisus, aga ka kohustus tegutseda alles pärast põhjalikku analüüsi, hindamist ja arutelu, et teha ettepanekuid asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete kohta, nagu volinik Siim Kallas ja nõukogu eesistuja juba mainisid. Me teemegi seda. Me peame täielikult arvestama ka põhiõiguste austamise vajadust.

Nii hakkab komisjon tööle. Me tuleme teie ette tagasi üksikasjalikumate ettepanekutega pärast seda, kui hindamine on lõpule viidud, ja arutame küsimust teiega põhjalikumalt. Suur tänu teile olulise ja väga kaasahaarava arutelu eest.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Enne, kui me lõpetame, tahan lihtsalt teha kodukorda puudutava märkuse ja väljendada oma üllatust, sest kui algasid registreerimata sõnavõtud, tõstsin ma käe arvates, et siis alustataksegi, aga teil oli juba valmisnimekiri. Mul on ainult palve, et registreerimata sõnavõttude tingimused oleksid ühtsed, et me kõik saaksime kõnelda, sest tundus, et ka teised parlamendiliikmed said kõneaega, kuigi te ütlesite, et teil on lõplik nimekiri.

Seega tahan ma lihtsalt väljendada oma imestust ja paluda, et järgmisel korral teavitataks meid kõiki sellest, mida me peame tegema sõna saamiseks.

(Juhataja selgitas registreerimata sõnavõttude korda ja põhjust, miks kõnelejale sõna ei antud.)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Terrorism on Euroopa Liidus jätkuvalt suur oht. Seetõttu on kõik liikmesriigid süvendanud oma jõupingutusi, et terrorismi ennetamiseks ja sellega võitlemiseks kasutatavaid vahendeid täiustada. Lissaboni lepingu vastuvõtmine annab võimaluse anda palju tõhusam vastus igas terrorismivastase võitlusega otseselt või kaudselt seotud valdkonnas. Kehaskannerite kasutamine on delikaatne küsimus. Leian, et on olulisi tegureid, mida tuleb enne vastava otsuse tegemist hoolikalt uurida. Need puudutavad skannerite tõhusust, eraelu puutumatuse õiguse austamist, skannerite kasutamisega kaasnevaid rahalisi tagajärgi, arvestades skannerite eriti kõrget ostuhinda ning, mis kõige tähtsam, seda, kuidas kõnealused aparaadid mõjutavad kontrollitavate inimeste tervist. Komisjon esitab peagi kolm uurimust kehaskannerite kasutamise ja mõjude kohta. Seetõttu leian ma, et on oluline oodata ära spetsialistide järeldused, analüüsida neid põhjalikult ja alles siis langetada antud küsimuses otsus ühise seisukoha kohta.

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Kui kerkib terrorismivastaste meetmete küsimus, keskendutakse arutelus alati sellele, kuidas see mõjutab kodanikuvabadusi. Mina olen ikka arvanud, et küsimus on eelistustes. Küsimus on selles, kas reisijad on valmis ohverdama oma mugavuse ohutuse nimel. Kodanikuvabaduste eest seisvatel rühmitustel on kohustus kaaluda kõiki propageeritavaid uusi meetmeid. Need, kes pakuvad välja uusi vahendeid, näiteks kehaskannereid, peavad tõendama nende vajalikkust. Kuigi tavaliselt on lahenduste aluseks kompromiss, siis antud juhul ei pruugi see olla võimalik. On ilmne, et praegune kord, eriti läbiotsimine, ei ole piisav. Tuvastatud on, et kehaskannerid on tõhusamad. Probleem on selles, et need võivad riivata reisijate inimväärikust. Nii et selle küsimusega tuleb tegeleda. Võimalusi on mitu.

Näiteks võib eri soost inimeste puhul kasutada eraldi skannereid, mida käsitsevad samast soost töötajad.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Lennuliikluse turvalisuse tagamine terrorismivastase võitluse käigus on kahtlemata oluline, kuid me peame tegema kindlaks, kuidas mõjutavad selle turvalisuse saavutamiseks võetud meetmed meie tervist, põhiõigusi ja -vabadusi, eraelu puutumatust ja inimväärikust. Ühe võimaliku tehnilise lahendusena on kehaskannerite kasutuselevõtt väga tõsine küsimus, mis puudutab uue tehnoloogia rakendamist kodanike turvalisuse tagamiseks, ning seetõttu ma loodan, et komisjon esitab lõpuks hinnangu kehaskannerite mõju kohta isikute tervisele ning põhilistele inimõigustele ja vabadustele. Tahan juhtida tähelepanu tõsiasjale, et uute tehniliste meetmete võtmisel eesmärgiga saavutada lennujaamades kõrge turvalisuse tase, on ühtlasi väga oluline tõmmata piir inimõiguste ja turvalisuse vahele, sest nimetatud meetmed ei ole seotud ainult kodanike kaitsega, vaid mõjutavad ka nende õigusi ja vabadusi. Komisjon ei ole veel esitanud mõjuhinnangut, milles kinnitataks, et just kehaskannerid tagavad lennukiga reisivate inimeste tõhusa kaitse, ning seetõttu on endiselt kahtlane, kas need tehnilised turvameetmed on tõesti ohutud, tulemuslikud ja usaldusväärsed. Sellest tulenevalt peame oma tööd kõnealuses delikaatses valdkonnas jätkama siis, kui oleme andnud hinnangu praegusele olukorrale.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Kehaskannerite, mis on sisuliselt teatud laadi röntgenaparaadid, kasutuselevõtuga ei saa Euroopa Parlament nõustuda enne, kui Euroopa ametiasutused on nõuetekohaselt vastanud praegustele skanneritest tulenevatele tervise ja eraelu puutumatusega seotud kahtlustele. Ma tean, et sageli lendavad reisijad on mures ning mind paneb muretsema teiste reisijate, näiteks rasedate naiste ja laste läbivaatamine kehaskannerites. Palju ärevust tekitab ka kujutiste intiimne olemus ning enne, kui me nõustume kõnealuste, käsitsemise osas aeganõudvate ja kallite aparaatide laialdase kasutuselevõtuga, peame tagama Euroopa kodanike eraelu puutumatuse kaitse. Kuna Ameerika ametiasutused on möönnud, et hiljutise Detroidi terrorismiohu põhjustas nende julgeolekuagentuuride puudulik tegevus, mitte vajakajäämised lennujaama tehnikas, siis ma leian, et enne kõnealusesse vastuolulisse tehnikasse investeerimist tuleks uurida erinevaid odavamaid võimalusi, näiteks luuretegevuse tõhustamist, mitmesuguseid otsingumeetodeid ja rahvusvahelise koostöö tihendamist. Ameerika Ühendriikide looja Benjamin Franklin ütles kord, et see, kes peab julgeolekut vabadusest oluliselt tähtsamaks, ei vääri kumbagi, ning mina arvan, et Euroopal oleks kasulik seda nõuannet eelolevate kuude jooksul kuulda võtta.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon, mis esindab 125 riigi 600 000 ajakirjanikku, on kutsunud Iisraeli võime üles tühistama otsust ajakirjanik Jared Malsini väljasaatmise kohta, mis tehti sellepärast, et Jared Malsini lood olukorrast Jordani Läänekaldal ja Gaza tsoonis olid Iisraeli valitsuse suhtes kriitilised. Föderatsioon mõistis tema väljasaatmise hukka kui ajakirjandusvabaduse lubamatu rikkumise. Peale selle on 13 Iisraeli inimõiguste organisatsiooni esitanud Iisraeli Knessetile ja peaminister Netanyahule protesti seoses järjest süstemaatilisema Iisraeli inimõiguste organisatsioonide vastase tegevusega. Teadete kohaselt nõuab Iisrael nüüd, et Euroopa Liit lõpetaks Iisraelis ja Palestiina okupeeritud aladel tegutsevate inimõiguste organisatsioonide rahalise toetamise. Tahan paluda teilt, lugupeetud president, et võtaksite ühendust peaminister Netanyahuga ja selgitaksite talle, et EL põhineb austusel sõnavabaduse, oma valitsuse kritiseerimise õiguse, vaba ajakirjanduse ja rahumeelse protestimise õiguse vastu, mis on demokraatliku riigi aluseks. Ühtlasi peab peaminister Netanyahule tuletama meelde seda, et ELi kaubanduslepingute järgi peavad ka kaubanduspartnerid nimetatud õigusi järgima.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Peaaegu kümme aastat pärast 11. septembri sündmusi on terrorismioht endiselt olemas ning õhusõidukid on üks vahend, mida terroristid eelistavad meie riikide vastastes rünnakutes kasutada. Me peame leidma mooduse, kuidas kaitsta oma kodanikke, et neist ei saaks terrorirünnakute ohvreid. Kehaskannerid võivad olla üheks võimaluseks suurendada turvalisust lennujaamades ja lennukite pardal. Kuid enne otsuse langetamist tuleb meil veenduda selles, et nimetatud aparaatidega ei rikuta üksikisikute vabadusi ning et need ei ole kahjulikud reisijate ja lennujaamade töötajate tervisele. Ootan suure huviga vastavasisulist uurimust, mille komisjon esitab meile märtsis. Skannerite kasutamisega seotud kõigi küsimuste käsitlemise käigus peaks aruandes jäetama võimalus skannerite sertifitseerimiseks Euroopa tasandil. Nii kindlustatakse kodanikuõiguste ja tervisekaitse ning suurendatakse samal ajal turvalisust. Loodan, et pärast seda, kui komisjon on kõnealuse uurimuse esitanud, püüame me kõikidele kodanikele ühesuguse kaitse tagamiseks edendada liikmesriikide vahel vastavasisulise kokkuleppe sõlmimist.

  Kinga Gál (PPE) , kirjalikult. – (HU) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Rahvusvahelistes lennujaamades rakendatavate turvameetmete hulka suurendatakse pidevalt, sest lennundusjulgestuse – meie turvalisuse – valdkonnas seistakse silmitsi üha rohkemate katsumustega. Samas on mitmed lennundusjulgestuse parandamise eesmärgil juba võetud, kavandatavad või katsetatavad meetmed niigi karmimad kui olemasolevad lennuliikluse või lennundusjulgestuse nõuded. Seetõttu tuleks vastavat temaatikat uurida, võttes arvesse kõiki aspekte. Ohutus on meie elus peamise tähtsusega – see on kõige olulisem. Kuid me tunneme ennast turvaliselt ainult siis, kui turvameetmetega ei piirata meie õigusi ebaproportsionaalselt, ei rikuta meie isiklikke õigusi ega kahjustata ühelgi juhul meie tervist ning kui meie ohutuse tagamiseks võetud meetmed oma kogumis on proportsionaalsed, vältimatud ja piisavalt tõhusad. Meil on vaja seadmeid, näiteks kehaskannereid, millega saab reisijaid põhjalikult kontrollida ja mida kasutatakse vabatahtlikkuse alusel, võttes muu hulgas arvesse reisijaid, kellel on hädavajalikud meditsiinilised implantaadid (elektroonilised südamestimulaatorid või metallist implantaadid). Samuti ei tohi seadmed olla kahjulikud tervisele, ei lastele, rasedatele naistele ega sagedastele reisijatele, ning lisaks ei tohi need salvestada kujutise andmeid ja neid võidakse kasutatakse ainult selleks, et saada ohu olemasolu kohta kohane hoiatus. Seetõttu on igasugune edasine arutelu prooviskannerite kasutuselevõtu üle mõttekas ainult juhul, kui eespool mainitud tingimuste kohta on antud piisavalt üksikasjalikud mõjuhinnangud. Ainult sellistele nõuetele vastavate seadmete kasutamine on meile vastuvõetav.

  Jim Higgins (PPE), kirjalikult. – Me ei tohi venitada lennureisijate kaitsmisega järgmise katastroofi toimumiseni. Ettevõtja Dublin Airport Authority (DAA) on avaldanud pakkumisteate lepingu sõlmimiseks kahe miljoni euro suuruses summas, et paigaldada kehaskannerid Dublini lennujaama. DAA on öelnud, et kui transpordiamet annab vastava loa, mis on väga tõenäoline, ja seadmed osutuvad kasulikuks, võidakse skannerid võtta kasutusele ka Corcaigh ja An tSionainni lennujaamades. Kuid andmekaitsevolinik kahtleb, kas Iiri võimude sammud skannerite kasutuselevõtuks on põhjalikult läbi kaalutud ning kas turvavajadused ja üksikisiku eraelu puutumatusega seotud õigused on tasakaalus. Manchesteri lennujaam, kus ühte skannerit katsetatakse, kinnitab, et must-valged kujutised ei ole pornograafilised ega erootilised, neid vaatab üks eemalasuv ametnik ning need hävitatakse kohe pärast läbivaatamist. Kehaskannerid ei ole eksimatud, aga nad on parimad hetkel olemasolevad tehnikaseadmed ning terrorismiohu vähendamiseks peame kasutama kõiki saadaolevaid vahendeid. Skannerite küsimuses vajame üleeuroopalist seisukohta – lennujaamade turvalisus peab olema ühtne. Ootan väga komisjoni kehaskannerite mõju käsitleva aruande valmimist.

  Danuta Jazłowiecka (PPE), kirjalikult. – (PL) Lugupeetud daamid ja härrad! Tänast arutelu kuulates võis tekkida mulje, et peamine praegu Euroopa riikide ees seisev probleem on selles, kas laiendada kehaskannerite kasutust lennujaamades või piirata nende kasutuselevõtmise võimalusi. Kuid mulle tundub, et see ei ole õige arusaam antud teemast. Sellest vaatenurgast ei ole ka inimõiguste kaitse tagamine kuigi tähtis probleem. Peamine küsimus peaks olema see, kas uusi, eriteenistuste väljapakutud meetodeid ja vahendeid hakatakse tõhusalt kasutama. Kui me loobume turvalisuse nimel osaliselt oma vabadusest, kas siis meie turvalisus ka tõesti tagatakse? Meieni jõudev teave paneb meid sügavalt kahtlema. Kui asjakohased teenistused ei suuda kindlustada isegi tõhusat passikontrolli ega oska kasutada nende käsutuses olevat teavet – mis ilmnes nii selgelt seoses Detroidi lennul juhtunuga –, siis kuidas garanteeritakse meile, et nad on võimelised uusi vahendeid tõhusalt kasutama? Ajalugu on näidanud, et kriisiolukordades tahavad eriteenistused minna lihtsaimat teed mööda. Nad nõuavad uusi volitusi, rohkem raha ja paremaid vahendeid, kuid juba olemasolevaid võimalusi ei suuda nad täielikult ära kasutada. Keegi peaks seisma terve mõistuse ja kasuliku skepsise eest ning minu meelest ei ole Euroopa Parlamendi roll siin mitte vähetähtis.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Viimaste aastate sündmused on sundinud meid otsima uusi lahendusi, millega tagada võimalikult suur reisijate turvalisus. Terrorismiohu tõttu oleme kergemini valmis nõustuma oma vabaduse piiramisega. Loodan, et enne kui tehakse otsus kehaskannerite üldise kasutuselevõtu kohta lennujaamades, analüüsitakse põhjalikult nende tõhusust ja ohutust, samuti kulusid, mis tuleb kanda. Me ei taha, et korduks uuesti see, mis juhtus A(H1N1) tüvega gripi vastase vaktsiini massilisel hankimisel, kui paanikas valitsused ostsid kalli raha eest kokku vaktsiinivarud, saamata tootjatelt garantiid vaktsiini ohutuse kohta, ning nüüd seisavad need varud kasutamata. Vahest oleks iisraellaste väljatöötatud lahenduste kasutamine tulemuslikum. Seal asetatakse rõhk reisijate käitumise jälgimisele ja põhjalikult kontrollitakse kõige enam kahtlust äratavaid isikuid, mitte kõiki. Taoline süsteem on oma tõhusust paljude aastate jooksul tõestanud.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Meie kui Euroopa Parlamendi liikmete kohus on sekkuda kehaskannerite teema käsitlemisel nii terrorismivastase võitluse kui ka eurooplaste kodaniku- ja isiklike õigustega seoses tõstatatud küsimuste lahendamisse.

Olen igati nõus sellega, et meie kodanike turvalisuse suurendamiseks tuleb leida toimivad lahendused. Kuid meil on kohustus tagada mis tahes Euroopa Liidu nurgas asuvate kaaskodanike kõikide õiguste kaitse. Need hõlmavad õigust eraelu puutumatusele ja põhiõigust inimväärikusele, mis peavad olema tasakaalus lennujaamaseadmete kasutamisel järgitava turvakontseptsiooniga. Sellega seoses tekib küsimus, kas kõnealused kehaskannerid on kõige parem lahendus lennujaamade turvaprobleemidele.

Arvan, et Euroopa peab ütlema jah lahenduste otsimisele terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks ning ei sellele, et rikutakse õigust eraelu puutumatusele ja inimväärikusele, sest see õigus on demokraatia aluspõhimõte.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Iga kord, kui tegelik või tulevane terrorist astub lennuki pardale, vedades ninapidi meie vapraid turvakontrolle ja nende imelisi aparaate, muutub miljonite reisijate elu paljudeks aastateks veelgi nukramaks. 2001. aasta 11. septembri rünnaku läbiviinud terroristid olid uskumatult edukad – neil õnnestus muuta meie elu halvemuse poole igaveseks! Meie Ida-Euroopas tahtsime saada lahti oma Suurest Vennast, aga saime vastu selle nö lääne variandi, kes on väljapeetum, aga sama hirmus. Mõnedes lennujaamades käituvad paljud turvakontrollid kohatult. Nad leiavad, et nende kohta seadused ei kehti, ning peavad iga reisijat kahtlaseks, võttes endale õiguse uurida läbi viimanegi pagasinurk, andmata ühtegi selgitust ja – mõistagi – vabandamata, kui kahtlused osutuvad põhjendamatuks. Kui julgetakse protesteerida, naerdakse inimesele näkku. Te ju nõustute, et tegemist on ahistamisega. Seega on komisjonil viimane aeg uurida sääraste ettevõtjate tegevust ja kehtestada teatud nõuded selle kohta, kuidas tuleb käituda suure hulga ausate kodanikega. Meil on ju olemas Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mida peavad ühtmoodi täitma kõik eurooplased, ka need, kes vastutavad meie lennujaamades turvalisuse eest.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Et terrorismiga tulemuslikult võidelda, on meil vaja kooskõlastatud meetmeid, sealhulgas ELi eeskirju skannerite kohta. Vastuvõetavad põhimõtted peavad hõlmama põhiõiguste ja isikuandmete ning sama tähtsana ka kodanike tervise kaitset. Tuleb teha otsus skaneerimisseadmete kohustusliku kasutamise kohta. Pole mingit mõtet antud teemat üldse arutada, kui skaneerimine on vabatahtlik, sest raske on uskuda, et terroristid sellega nõustuvad. Loomulikult on väga oluline küsimus skannerite ohutus tervisele. Seisukohad on siin erinevad, alates Tšehhi tuumaohutuse ameti arvamusest, milles on näidatud, et skaneerimisseadmetest eraldub kiirgus ja see on inimese tervisele kahjulik, kuni Prantsuse tsiviillennunduse peadirektoraadi omani, mille järgi on kõnealused seadmed täiesti ohutud. Hädavajalikud on täiendavad katsetused, et selgitada välja, millist tüüpi skannerid on tervisele ohutud ja millised on nende kasutamise võimalikud kõrvalmõjud. Vastavat uurimust peaks kooskõlastama komisjon igakülgses koostöös liikmesriikidega. Kasutatavatel skanneritel peab olema turvasertifikaat, mille kohaselt on lubatud nende kasutamine kõikides liikmesriikides. Nii väldime seda, et üksikud liikmesriigid kannavad teadusuuringutega seoses topeltkulusid, ning saame olla kindlad, et kodanike tervis on kaitstud kõikides liikmesriikides ühtemoodi.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Lugupeetud juhataja! Mõnedes Euroopa lennujaamades on kehtestatud uued reisijate läbiotsimise meetodid. Lisaks praegustele turvasüsteemidele on võetud kasutusele kehaskannerid. Enamus lennureisijaid seisavad sellele otsustavalt vastu, sest nende arvates rikutakse taolise läbiotsimisviisiga põhilisi inimõigusi, sealhulgas õigust kehalisele puutumatusele ja inimväärikuse kaitsele. Peale selle – ja see on väga oluline – on nimetatud vastumeelsust süvendanud vähesed teadmised selle kohta, milline on skannerite mõju skaneeritute tervisele.

Puudub selge regulatsioon skaneerimisega kogutud andmete säilitamise ja kaitse kohta. Väidetakse ka, et skannerid ei ole kaugeltki nii tõhusad, nagu kinnitavad nende tootjad. Loodetavasti ei ole nende tõhususega lood sellised, nagu seagripivastaste vaktsiinidega, mis lõppkokkuvõttes osutusid tõhusaks vaid ravimikontsernide sissetuleku kasvatamisel. Kõiki neid põhjendatud kahtlusi arvestades leian ma, et komisjon peaks sätestama reisijate õiguste kaitseks põhimõtted, millega samal ajal tagatakse ka nende ohutus.