Märksõnaregister 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Neljapäev, 11. veebruar 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (arutelu)
MPphoto
 

  Stephen Hughes, autor. − Austatud juhataja! Tegemist on tähtsa tervishoiu- ja ohutusalase õigusaktiga. Liz visandas teile taustaloo. Selle dokumendi teokssaamine on võtnud kaua aega − nagu Liz ütles, on meie esimestest kohtumistest möödunud kuus aastat. Tore on täna hommikul siin näha volinik Andorit, ehkki on kahju, et volinik Špidlat ei ole siin. Me oleme teda siin kojas sageli kritiseerinud, kuid täna hommikul oleksime me teda õnnitlenud, et ta lõppude lõpuks võttis initsiatiivi, et esitada ettepanek süstlatorkevigastuste, teravate esemete põhjustatud vigastuste kohta!

Meil võttis aega, et veenda teda tegutsema. Tegelikult olid tema ametkonnad need, kes andsid talle pidevalt nõu, et ta ei peaks tegutsema, et sedalaadi vigastuste ärahoidmiseks piisab 2000. aastal kokkulepitud direktiivist töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest koostoimes 1989. aasta raamdirektiivi riskihindamisklauslitega, kuid lõpuks veensime kõnealuseid teenistusi, et midagi peab olema mäda, kui igal aastal on üks miljon vigastust. Meil oli selle probleemi lahendamiseks vaja konkreetset õigusakti, nii nagu Ameerika Ühendriikides ja osaliselt Hispaanias, kus see olemas on ja väga tõhusalt toimib.

Lõpuks nõustus volinik tegutsema ja, nagu Liz ütles, koostas ta 2000. aasta direktiivi muudatusettepaneku, kuid siis andsid avalike teenuste ametiühingud HOSPEEM ja EPSU märku oma soovist sõnastada kokkulepe. Selle kokkuleppe nad ka sõnastasid. Mul on selle üle hea meel! Kokkulepe on hea, kuid mõnes osas pisut ebaselge. Olen seetõttu esitanud tööhõivekomisjonis kokku lepitud ettepaneku, et komisjon avaldaks direktiivi juurde suunised, mis tagaksid direktiivi sujuva ja ühtse ülevõtmise liikmesriikide õigusesse.

Me toetame täielikult komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv ja me mõistame, et sotsiaalpartnerite kokkulepet ei tohi puudutada. Me ei saa seda muuta. Nõukogu ei saa seda muuta. See on nende kokkulepe. Kuid kokkuleppe kõige tähtsam osa − punkt 6, mis käsitleb kõrvaldamist, vältimist ja kaitset, on natuke ebaselge riskide hindamise osas ning selles osas, missuguseid ennetavaid meetmeid ja millal tööandjad kasutama peavad.

Kui seda ebaselgust ei kõrvaldata, siis on oht, et direktiivi hakatakse kohaldama erinevalt. Seetõttu palume, et komisjon koostaks rakendussuunised, mis aitaksid tööandjatel aru saada riskidest ja vajalikest ennetavatest meetmetest, et tagada direktiivi järjepidev kohaldamine.

Süstlatorkevigastused on kõige tavalisem ja kõige ohtlikum teravate meditsiiniinstrumentide põhjustatud vigastuste vorm. Süstlanõela kasutamisega patsiendil kaasneb alati süstlatorkevigastuse oht, mille tagajärjeks võib olla tervishoiutöötaja tõsine nakatumine, kuna süstlanõela õõnsus toimib patsiendi vere või muu kehavedeliku mahutina.

Eksisteerib tohutul hulgal sõltumatuid tõendeid selle kohta, et parem väljaõpe, ohutumad töömeetodid ja ohutuks konstrueeritud kaitsemehhanismid hoiavad ära enamiku süstlatorkevigastustest. Kõik need meetmed on vajalikud, mitte vaid üks või kaks neist − kõik on vajalikud.

Uuringutega on ka tõestatud, et kui üks neist kolmest meetmest rakendamata jätta, siis mõju väheneb oluliselt. Sarnaselt ei ole ohutuks konstrueeritud meditsiiniinstrumentide kasutamine vaid teatavates valdkondades või vaid teatavatel patsientidel ei praktiline ega tõhus.

Riikides, kus on sellekohased kehtivad õigusaktid, nt USA, Kanada ja osa Hispaaniast, on selgelt sätestatud, et süstlatorkevigastuste vältimiseks on kohustuslik rakendada kõiki kolme meedet. Mitte juhuslikult ei ole need kõik meetmed samad. Niisiis, soovime suuniste avaldamisega kõrvaldada punktist 6 ebaselguse.

Liz mainis traumat, mida süstlatorkevigastus inimesele põhjustab. Nende kuue aasta jooksul, mil me selle teemaga tegelenud oleme, olen kohtunud süstlatorkevigastuse saanud inimestega, ning ma tõepoolest tahan seda traumat esile tõsta. Kohtasin arsti, kes loobus süstlatorkevigastuse pärast oma praksisest. Olen kohtunud inimesega, kellel on süstlatorkevigastuse tagajärjel HI-viirus. Olen kohanud inimesi, kes küll ei osutunud nakatunuks, kuid pidid kuude kaupa elama kindlusetustundes teadmata, kas nad on või ei ole nakatunud. Olen kohanud ka süstlatorkevigastuse läbi elanud jäätmekogujaid ja vanglaametnikke. Neid see kokkulepe ei hõlma. See on veel üks valdkond, millele me tulevikus peame mõtlema.

Sellegipoolest on tegemist hea lepinguga ja ma arvan, et kui sellega kaasnevad head suunised, mis tagavad selle ühtse kohaldamise kogu Euroopa Liidus, siis oleme me teinud ära hea töö ning loodetavasti suudame otsustavalt vähendada seda arvnäitajat üks miljon süstlatorkevigastust aastas.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika