Istungi stenogramm

Kolmapäev, 24. veebruar 2010 - Brüssel

22. Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektid (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine arutelu punkt on Adina-Ioana Văleani raport tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 (KOM(2009)0361 – C7 0125/2009 – 2009/0106(CNS)) (A7-0016/2010).

  Adina-Ioana Vălean, raportöör. – Austatud juhataja! Ma hindan kõrgelt teie kohalviibimist tänaõhtusel istungil. Tänan kõiki variraportööre meie vahel toimunud viljaka mõttevahetuse eest ning käesoleva raporti valmimiseks ühiselt tehtud töö eest. Lissaboni lepingu jõustumine annab Euroopa Liidule energiapoliitikas suurema pädevuse. Ma usun, et kui liikmesriigid selles valdkonnas koostööd teevad, suudab Euroopa oma kodanikele pakkuda ohutumat, odavamat ja tõhusamat energiat. Üheskoos suudame vähendada võimalikult palju selliste prognoosimatute sündmuste nagu eelmisel aastal Euroopat tabanud gaasikatkestuse mõju.

Muidugi ei saa Euroopa mõjutada gaasi liikumist väljaspool oma piire ega lahendada sellega seotud vaidlusi. Ent saame tagada, et meie infrastruktuur suudab tarnepuudujääkide ja riketega toime tulla, ning muuta turgu läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Euroopa tegevuskavas on see üks esimesi prioriteete. Eelmisel aastal võtsime vastu kolmanda energiapakme, mille eesmärk on suurendada energiaturu konkurentsivõimet ja tõhusust. Euroopa Parlament arutab praegu gaasitarnete turvalisust käsitleva määruse üle ning homne hääletus, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest, aitab turgu läbipaistvamaks ning prognoositavamaks muuta.

Seda arvesse võttes oleks minu arvates kahju, kui me laseksime selle uue vahendiga seotud võimalused raisku minna ega kohaldaks Lissaboni lepingu uues artiklis 194 sätestatud korrektset õiguslikku alust. See on väga oluline institutsionaalne, poliitiline ja juriidiline küsimus. See määrus ei ole üksnes teabe kogumise vahend, selle abil võib saada ka ülevaate, milliseid investeeringuid energeetika infrastruktuuri tehakse, millest saaks lähtuda poliitika kujundamisel. Seega, juhul kui nõukogu võtab selle määruse vastu valest õiguslikust alusest lähtudes, leian ma, et Euroopa Parlament peaks selle küsimuse Euroopa Kohtusse viima ning ma kinnitan, et seda me teemegi.

Kui nüüd põhiteema juurde tulla, ütlen ma volinik Oettingerile uuesti sama, mida ma varem Manuel Barrosole olen öelnud. Euroopa seisab ristteel ning meie prioriteet peaks praegu rohkem kui kunagi varem olema meie ettevõtete toetamine ning konkurentsile sõbraliku keskkonna loomine. Seega vajame tugevat poliitikat ning eeskätt tugevamat ja usaldusväärset energiapoliitikat. Lõppeesmärk on tagada, et nii meie kodanikud kui ka ettevõtted pääseksid ligi turvalisele ja odavale energiale. Seda arvesse võttes tuleks loota, et andmete kogumine ei muutu eesmärgiks iseeneses. Meil tuleb tagada, et see määrus ei loo ettevõtete jaoks järjekordset bürokraatlikku takistust ning et tundliku äriteabe konfidentsiaalsust suurendatakse.

Teise teema juurde tulles saan ma üksnes kahetsust väljendada PPE ning S&D fraktsioonide esitatud muudatusettepaneku üle, mille kohaselt peavad ELi äriühingud andma teavet kolmandates riikides läbiviidavate projektide kohta. Ma annan kõigile ülesande leida lepingutest õiguslik alus, mis võimaldaks energiapoliitikas kohaldada eksterritoriaalsuse põhimõtet. Lisaks usun ma, et me peaksime enne piiride taha vaatamist esmalt tõestama, et me teame, millised kavad Euroopa tasandil olemas on. Märkasin ka, et Euroopa Parlamendil on kiusatus selle määrusega kõike reguleerida. Minu arvates on see viga. Et see vahend oleks tõhus, tuleb meil keskenduda tegelikule ja sidusale teabele ning pidada meeles, et vältida tuleb liigse bürokraatia ja konfidentsiaalsusega seotud probleemide tekitamist meie ettevõtete ja komisjoni jaoks. Ma olen püüdnud sellist tasakaalu saavutada, andes komisjonile ühelt poolt võimaluse omada ülevaadet tulevikus toimuda võivate arengute kohta ning tagades ühtlasi teiselt poolt, et pakutav pilt on võimalikult täpne.

Samuti vajame me teatud kindlust tulevikus toimuvate investeeringute kohta, et tagada poliitika asjakohane ja kindel suunamine. Austatud volinik! Ühtlasi on vaja, et mu kahtlusi hajutataks. Ma tahan vältida olukorda, kus komisjon hakkab andmete kogumise järel investeerimiskavasid peale sundima ning jõutakse selleni, et ettevõtetele öeldakse, kuhu nad investeerida tohivad ja kuhu mitte. Samas peaks komisjon pakkuma ettevõtetele lahendusi ja soodustusi lühiajaliste mittekasumlike investeeringute tegemiseks, mida võib olla vaja varustuskindluse tagamiseks. Vastasel juhul jäävad õiguslikud lüngad püsima.

Siinkohal ma lõpetan. Tänan teid siia tulemast ning ootan huviga teie selgitusi.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, raportöör, head Euroopa Parlamendi liikmed! Eelmise aasta alguses toimunud gaasikriis näitas meile, kui oluline on Euroopa jaoks sellise energeetika infrastruktuuri olemasolu, mis üksnes ei edenda siseturu toimimist, vaid tagab kriisi korral ka solidaarsuse liikmesriikide ning kriisist mõjutatud piirkondade vahel. Seega on komisjoni jaoks oluline saada ülevaadet kavandatud või töös olevate uute investeerimisprojektide ning selle kohta, millised vanad rajatised jäädavalt kasutusest kõrvaldatakse. Seega on meie ettepanek arendada ning ümber kujundada teabemehhanismi, mis pärineb ühe teise kriisi, täpsemalt esimese naftakriisi ajast.

Ettepaneku eesmärk on laiendada selle määruse kohaldamisala muuhulgas taastuvenergiaallikatele ning süsinikdioksiidi kogumisele ja ladustamisele. Meil on hea meel Euroopa Parlamendi ettepanekute üle täiendada kohaldamisala selliste valdkondadega nagu kaugküttevõrgud ning gaasi-, süsi- ja naftatootmisseadmed. Samuti tahame arvesse võtta olemasolevat aruandluskohustust, eeldusel, et komisjoni läbiviidavate analüüside kohta saadav teave on kasutuskõlblik.

(Helikatkestus)

(Istung katkestati ajutiselt tehniliste probleemide tõttu.)

  Juhataja. – Proovime uuesti ja vaatame, kas see saksa keelega toimib.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, head Euroopa Parlamendi liikmed! Ma rääkisin sellest, et komisjon soovib selle määruse raamistikus liikmesriikidelt saadud teavet hinnata. Meie analüüsid käsitlevad esmalt infrastruktuuri prognoositavat arengut seoses nõudluse eeldatava muutumisega. Me kaalume, kas infrastruktuuri eeldatav võimsus sobib tuleviku nõudlusega seotud prognoosidega või on oodata puudujääke.

Siinkohal tundub oluline luua nende valdkondadega seoses institutsioonidevaheliste läbirääkimiste võimalus, mis praeguses määruses puudub. Seega teeb komisjon esiteks ettepaneku avaldada iga kahe aasta tagant raport energeetika infrastruktuuris toimunud struktuuriliste arengute kohta. Selle eesmärk on suurendada läbipaistvust kõigi turuosaliste jaoks. Teiseks soovime me Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega ka poliitilist arutelu, et selle põhjal järeldusi teha. Ma tahaksin seda viimast punkti rõhutada, kuna üks asi on selge: määrus ise on teabe kogumise vahend, mis peab meile näitama, kas tegutsemiseks on vajadus. Seda, milliseid samme me selles osas astume, tuleb käsitleda konkreetsete energiapoliitiliste algatuste raamistikus.

Austatud raportöör! Sellega jõudsin ma teile ja kogu Euroopa Parlamendile huvi pakkuva küsimuse juurde, milleks on Lissaboni lepingu uus artikkel 194 ja selle kohaldamine. Meile kõigile – Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile – tähendab see artikkel niihästi võimalust kui ka kohustust ELi energiapoliitika väljakujundamisel tihedat koostööd teha. Teisisõnu tähendab see tihedat koostööd muuhulgas Euroopa Parlamendiga. Uue energeetikavolinikuna tahan seega Euroopa Parlamenti tulevikus laialdaselt ning varakult kaasata kõigi poliitiliste meetmete väljatöötamisse, nii suurel määral kui võimalik. Ent tänase arutelu teemaks olev õigusakt käsitleb üksnes energiasektorit puudutava teabe kogumist ja hindamist, tuginedes seetõttu komisjoni tõlgenduse kohaselt ELi toimimise lepingu artiklile 337 ja Euratomi lepingu artiklile 187. Määruse sisu on vastavuses mõlema nimetatud esmase õigusakti artikliga ning kohtupraktika kohaselt peab institutsioonide õigusaktidele valitud õiguslik alus olema seotud mõõdetavate kriteeriumidega, mis käsitlevad õigusakti sisu.

Üksnes teavet kogudes ja seda hinnates energiapoliitikat kujundada ei saa, mistõttu on minu arvates siinkohal vajalik langetada otsus. Loodan selles asjas teie vastutulelikkusele.

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Austatud volinik! Te püüdsite selgitada, miks me ei tegutse kaasotsustamismenetluse raames. Ka mina jagan kolleeg Văleani, käesoleva raporti raportööri seisukohta, et määruse arutamine kaasotsustamismenetluse raames oleks olnud hea mõte.

Uus määrus on Euroopa Liidu energiaturu jaoks ülimalt tähtis õigusakt. See analüüs peaks täiendama riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid ning aitama suurendada energiajulgeolekut, määratledes infrastruktuuri ja investeeringuid puudutavad võimalikud õiguslikud lüngad ja riskid, eesmärgiga tagada energiasektoris tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel.

Ma arvan, et komisjoni ettepanekus on mitu ebaselget punkti, ent esitatud muudatusettepanekud lahendavad minu arvates need probleemid, näiteks liikmesriikide saadetud energeetikaalase teabe avaldamise küsimuse. Need andmed tuleb esitada riiklikul ja piirkondlikul tasandil koondandmetena. See aitab vältida tundlike äriandmete avalikuks tegemist.

Teine probleem on seotud vajadusega täpsustada, mida tähendab konkreetne asutus ehk asutus, millele on usaldatud üleeuroopaliste mitmeaastaste energeetika infrastruktuuri võrguarendus- ja investeerimiskavade ettevalmistamine ning vastuvõtmine. Samuti on probleem seoses nimetatud andmete dubleeriva kogumisega ning otsustamisega, millal tuleb konkreetset projekti puudutavad aruanded esitada, näiteks võiks seda teha pärast seda, kui ametiasutus on võtnud vastu ehitusloa taotluse.

Veel üks eriti oluline aspekt puudutab kolmandates riikides selliste Euroopa investeerimisprojektide jälgimist, mis mõjutavad ELi energiaturgu ja -julgeolekut. Ma usun, et selle määruse alusel tuleb aru anda niihästi valitsuste kui ka riigiettevõtete sellistest investeeringutest kolmandatesse riikidesse, mis mõjutavad oluliselt energiaturgu.

  Adam Gierek, fraktsiooni S&D nimel. – (PL) Austatud juhataja! Euroopa integratsioon, julgeolek ja energeetikaalane solidaarsus eeldavad investeeringute ühist juhtimist kõigis liikmesriikides, mis moodustaks osa laialt määratletud energeetika infrastruktuurist ning konkreetsemalt edastusinfrastruktuurist. Et seda valdkonda puudutavate investeeringute üle saaks langetada optimaalseid otsuseid, on vaja objektiivset teavet eraldiseisvate riiklike süsteemide infrastruktuuri seisundi kohta, samuti teavet, mis on hädavajalik selleks, et korraldada ELi keskset uuringut tulevase integreerimise kohta.

Oluline on see, et toodete ja teenuste ühisturul valitsev konkurents, mida mõjutavad peamiselt energiahinnad konkreetsetes liikmesriikides, ning ärisaladuste kaitsmise vajadus ei varjutaks ega häiriks integratsiooniprotsesse. Hoidkem saladuses üksnes seda, mida on vaja – sõjalise infrastruktuuri rajatisi.

See on oluline peamiselt seetõttu, et sellised investeeringud, näiteks põhja- või lõunapoolse gaasijuhtme ehitamist puudutavad otsused, ei oleks täielikult egoistlikud meetmed, mida võetakse üksnes mõne ELi liikmesriigi huvides. Loogem kompleksne ja pikaajaline energeetika infrastruktuuri kava, mis on mõeldud kogu Euroopa Liidu jaoks ja põhineks koostöö, usalduse ja solidaarsuse põhimõtetel. Kahjuks täidab praegune määrus seda eesmärki vaid teatud määral ning minu arvates peaks see hõlmama ka näiteks liikmesriikide prioriteete.

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel.– (SV) Austatud juhataja! Mul on äärmiselt hea meel näha, et komisjon peab oma kohuseks parimate tavade edendamist ja Euroopa energiaturu energiatõhususe suurendamist. Energiatõhusus on oluline niihästi Euroopa töökohtade kui ka majanduskasvu seisukohast ning on hädavajalik, kui me soovime saavutada eesmärki hoida globaalse soojenemise määr alla 2 Celsiuse kraadi. Nende eesmärkide täitmise kaks põhieeldust on arukate energiavõrkude olemasolu ning vaba ja hästitoimiv energia siseturg. Loomulikult peab komisjonil mõlemal juhul olema hea ülevaade praegusest infrastruktuurist ning turust ja seda see ettepanek tähendabki.

Ent meil on ka vaja, et selle teabega tegelemiseks mõeldud bürokraatia toimiks tõhusalt. Me peame vältima dubleerimist ning edastatud info peab olema vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Kui meie eesmärk on toimiv turg, siis on turumoonutuste vältimiseks ühtlasi erakordselt oluline, et Euroopa ettevõtetelt kogutud teavet kaitstaks. Mina toetan raportööri raportit ning kutsun Euroopa Parlamenti üles lükkama tagasi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud erakordselt bürokraatlikud ettepanekud.

Nagu varem mainiti, on ettepaneku eesmärgid erakordselt olulised – lausa niivõrd, et neile on Lissaboni lepingu artiklis 194 antud eraldi õiguslik alus, kus neid peaaegu sõna-sõnalt loetletakse. Seetõttu oleks muidugi vaja Euroopa Parlamendi osalust nimetatud lepingus sätestatud tavapärase õigusloomeprotsessi kaudu. Muud variandid ei oleks meieväärilised ning see oleks erakordselt kahetsusväärne algus koostööle, mida Euroopa Parlament ja komisjon energia siseturu toimimapanekuks vajavad.

  Yannick Jadot, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud volinik! On hea, et te tahate selle õigusakti vastuvõtmise tagajärgi Euroopa Parlamendiga arutada, ent peamine, millest Euroopa Parlamendiga suheldes tuleb kinni pidada, on tavapärane õigusloomeprotsess. Me peame seda õigusakti kasulikuks, ent see võiks olla paremas töökorras, tõhusam ja läbipaistvam.

Konkreetsemalt muudaks seda tõhusamaks kõigi detsentraliseeritud energiaallikate arvessevõtmine. Asi ei ole kõigi päikesepaneelide ülelugemises, vaid selles, et liikmesriikide tasandil on infot, mille kogumine aitaks teada saada, milline on kõigi detsentraliseeritud energiaallikaid käsitlevate kavade koosmõju. Ma olen imestunud, kuuldes meie liberaalist kolleegi kasutamas demokraatiast ja läbipaistvusest rääkimisel sõna bürokraatia. See õigusakt peab olema läbipaistev, see vajab arutamist ning komisjon peab kõigi osapooltega, muuhulgas ametiühingutega ning ühendustega nõu pidama. Lõpetuseks: maksumaksjate panus säästvamale energiasüsteemile ülemineku toetamisel on oluline ning on tähtis, et me saaksime rahastamist puudutavat teavet, mis näitaks, kuidas maksumaksjad täpselt Euroopa säästvamale energiasüsteemile üleminekut rahastavad. Ma loodan, et esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete arvukate poolthäältega, suurema hulgaga, kui meid täna õhtul siin viibib.

  Evžen Tošenovský, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Ettepanek anda regulaarselt teavet ELi energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest on küsitav. See kaasab ELi institutsioonid konkurentsisuhetesse ettevõtete vahel, mis kuuluvad enamasti eraomandisse. Minu arvates on sellel ettepanekul kaks kihistust. Üks neist puudutab sellise kohustusliku teavitamise sisu, eriti selle ulatust ja üksikasju. Teine kihistus puudutab konfidentsiaalsuse astet ning sellest tulenevalt komisjoni kohustust salastatust säilitada.

Ma olen kindlal veendumusel, et kohustuslikuks edastamiseks mõeldud teave peaks olema kirjeldavat laadi, andes energiavõrgustikest ja nende tulevasest arengust üldise ülevaate. Niimoodi oleks komisjonil piisav ülevaade üksikute riikide vahelistest ühendustest ning samal ajal ka olemasolevatest võrgustikest ja tulevikuväljavaadetest. Ühtlasi tekib sellega seoses loogiline küsimus, mida teeb komisjon pärast veendumist, et teatud piirkonnas on ebapiisav või vastupidi ülemäärane jõudlus. Kui üldist teavet on piisaval määral, vabaneksime ka probleemist, mis on seotud energiaettevõtete strateegiliste kavade salajasena hoidmist puudutavate piinlike aruteludega.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Viimaste aastate sündmused on meile näidanud, et ELi energiajulgeolek on pigem soovunelm kui tegelikkus.

ELi liikmesriikide energiasüsteemid ei ühildu piisavalt ning pole ka omavahel piisavalt ühendatud. Seetõttu avastas mitu riiki end eelmise aasta alguses ilma soojuse ja gaasita, vaatamata kogu solidaarsusele ja heale tahtele ELis. Selle olukorra parandamine nõuab Euroopa Komisjonilt laiaulatuslikke algatusi ning seetõttu peavad nii liikmesriigid kui ka erasektor Euroopa Komisjoni tema töös sobivalt ja üksikasjalikult teavitama.

Seetõttu võime me pidada ettepanekut võtta vastu energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest teavitamist käsitlev nõukogu määrus loomulikuks ja vajalikuks sammuks, et laiendada ELi energiapoliitikat ning reageerida praegu ELi energiavarustuse valdkonnas toimuvatele arengutele. Raportisse lisatud ning seda kava punkti puudutavad muudatusettepanekud parandavad määruse sõnastust ning ma pean seega nende toetamist õigeks.

  Amalia Sartori (PPE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kolleeg Văleani suurepärases raportis tuuakse ära mõned mõistlikud argumendid, millega ma nõustun.

Esiteks nõue tagada ettepaneku alusel nõutavate andmete ja teabe optimaalne turvalisus, eriti selles osas, mida ettevõtjad loevad tundlikeks andmeteks. Teiseks nõue luua võimalus koondandmete esitamiseks laiemal piirkondlikul tasandil, arvestades, et riikliku tasandi teave on mõnikord tähtsusetu. Kolmandaks, teavitamisel peab olema praktiline eesmärk ning see peab täiendama Euroopa gaasisüsteemi arengu analüüsi.

Seetõttu peaks komisjon olema kohustatud arutlema oma analüüside üle liikmesriikide ja sektorite ettevõtjatega. Komisjon andis meile sellise lubaduse.

Samuti tuleb meil edukalt vältida selle töö dubleerimist, mida ettevõtjad, riiklikud kontrollorganid ning liikmesriigid peavad tegema varustuskindluse ja eeskätt gaasi infrastruktuuri kaitsmiseks mõeldud riiklike kavade määratlemiseks, ning ühtlasi tagada, et ettevõtjaid ei karistataks, kui nad otsustavad oma investeerimiskavasid muuta.

Lõpetuseks juhin tähelepanu ettepaneku artikli 1 lõikele 2, mis käsitleb teavitamisega seotud ajalisi piiranguid. Tuleb võtta arvesse asjaolu, et paljud projektid piirduvad kavandamisetapiga. Seega peaks teavitamine parima võimaliku tulemuse saamiseks puudutama üksnes vajaliku heakskiidu ja loa saanud projekte või ka selliseid, mille kohta on tehtud lõplik investeerimisotsus.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Alustuseks tahan kiita raportööri hea töö eest. Lissaboni leping tugevdab Euroopa Liidu mõjuvõimu energiapoliitikas. ELi energiajulgeolek ning liikmesriikidevaheline solidaarsus energiakriisi olukorras on Euroopa Liidu energiapoliitika jaoks hädavajalik. Käesoleva määrusega luuakse ühenduse õiguslik raamistik komisjoni teavitamiseks nafta-, gaasi-, elektri- ja biokütuste energeetika infrastruktuuride investeerimisprojektidest ning süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitlevatest energeetikasektori projektidest.

Komisjon saab tulevikus teha ettepanekuid olemasoleva võimsuse paremaks kasutamiseks ning lahenduste pakkumiseks energiakriiside korral. Määrus ei tohi liialt suurendada energiaettevõtete halduskoormust. Kuid ma usun, et seda määrust tuleks kohaldada ka kolmandate riikide energeetika infrastruktuuri projektidesse investeerivatele Euroopa ettevõtetele, mis on otseselt seotud ühe või enama liikmesriigi energiavõrgustikuga või mõjutavad seda suurel määral. Seetõttu loodan ma, et homsel hääletusel toetab Euroopa Parlamendi liikmete enamus muudatusettepanekut 74.

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Mõned muudatusettepanekud, mida me täna õhtul arutame, peegeldavad meie maniakaalset kinnisideed seoses taastuvenergiaga. Me räägime jätkuvalt CO2-heidete vähendamise olulisusest, ehkki globaalse soojenemise inimtekkelisuse teooria on meie silme ees kokku varisemas.

Ent kui me kavatseksime tõsiselt CO2-heiteid vähendada, peaksime ju kindlasti eelistama tuumaelektrijaamu, mitte taastuvenergiat. Me otsustasime kehtestada soodustused, mis moonutavad turgu äärmiselt tugevalt taastuvenergia kasuks ja tuumaenergia vastu.

Euroopa vajab tuumaenergia pakutavat konkurentsivõimelist, usaldusväärset, üldkasutatavat, baaskoormusega tootmisvõimsust. Seejuures ei saa Euroopa tööstusettevõtete energiaga varustamisel usaldada tuuleparkide pakutavat naeruväärset ja kõikuva iseloomuga elektriniret.

Paljud ELi riigid, sealhulgas mu enda kodumaa, seisavad käesoleval aastakümnel vastamisi energiavarustuse katkemise võimalusega, mis on osaliselt tingitud suurte põletusseadmete direktiivist. Kui me tegutsema ei hakka ega raja tõsiselt võetavat tootmisvõimsust, mille all ma pean silmas tuuma- ja söeenergiat, siis leiame end kustunud tuledega toas.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Energia ning selle võrgustiku küsimusel on Euroopa majanduse tuleviku jaoks otsustav tähtsus. Energiajulgeoleku olulisust korratakse erinevates dokumentides, aruteludel ja kohtumistel. Ent selleks, et sõnadele ja avaldustele järgneksid konkreetsed lahendused ja mõõdetavad tulemused, peaksime me eelkõige tagama kavandatavatele investeeringutele asjakohase rahastamise. Maailma ühe suurima kütusekorporatsiooni Exxon Mobili koostatud aruande kohaselt tõuseb maailma energianõudlus umbes 1,2% aastas, nii et 2030. aastaks on see tõusnud umbes 35%.

Gaasi kui tulevikus tähtsuselt teise energiaallika nõudlus tõuseb 1,8% aastas. Praegu kasutab maailm seda veidi üle 3 miljardi kuupmeetri. 2030. aastal on vaja umbes 4,3 miljardit kuupmeetrit. Euroopa kasvava gaasivajaduse tagajärg on suurem sõltuvus selle energiaallika impordist, mis tõuseb 2005. aasta 45%-lt 2030. aastaks 70%-le. Nende arvude valguses vajab Euroopa Ühenduse rahaline toetus energiavõrgustikule strateegilist käsitlusviisi.

Praeguses majanduslikus ja rahanduslikus olukorras on paljudele projektidele eriti raske investoreid leida. Need projektid saavad jätkuda vaid juhul, kui Euroopa Liit neid asjakohaselt toetab. Eelistus tuleks anda projektidele, mis keskenduvad piiriülestele vajadustele ning aitavad välja arendada uusi tehnoloogiaid, millel on tulevikus Euroopa energiavajaduse jaoks määrav tähtsus. Sellised projektid aitavad kõrvaldada erinevused Euroopa Liidu süsteemide ühenduste vahel ning võimaldavad Euroopa Liidu enda energiaallikaid edaspidi optimaalselt kasutada.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! See küsimus on vähemalt kolmel põhjusel väga oluline. Esiteks tuleb meil mõelda energiajulgeolekust, sest saabub päev, mil fossiilkütused saavad otsa. Teiseks tuleb arvestada meie kliimamuutusega seotud eesmärke 2020. aastaks või nagu mõned inimesed on üles kutsunud, 3020. või isegi 4020. aastaks. Kolmanda ning väga olulise punktina peame vähendama sõltuvust fossiilkütustest, mis pärinevad mõnikord ebastabiilsetest ning diktaatorlikest režiimidest.

Niisiis töötab aeg meie vastu ning üks meie tungivat tähelepanu nõudvaid valdkondi on teadus- ja arendustegevus. Ning selles valdkonnas tehtavate sammude dubleerimine teeb mulle muret.

Hiljuti sain teada, et salmonellabakterit uurib 45 töörühma. Kui niimoodi võib juhtuda salmonellabakteriga, siis taastuvenergiat, näiteks tuule-, päikese-, loodete- ja laineenergiat võib uurida 450 töörühma.

Nii et ma tahaksin komisjonilt küsida, millised on nende kavad sellise teadustegevuse koordineerimiseks nii, et me kasutaksime vajamineva tehnoloogia saamiseks oma ressursse parimal võimalikul viisil.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Soovin tunnustada kolleeg Văleani selle raporti eest. Tahaksin rõhutada mõnd aspekti, mis seotud infrastruktuuri puudutavate investeeringutega. Energeetika infrastruktuuri pidev areng on ainuke võimalus pidevalt muutuva ühiskonnaga sammu pidada. Olemasolevate võrgustike arendamine ning investeerimine uut tüüpi, uuenduslike energiaallikatega kohandatud võrgustikesse on tähtis faktor, mis aitab lihtsustada nii elanike kui ka tööstusettevõtete juurdepääsu uutele energiaallikatele.

Praegu tehakse energiasektoris de facto piirkondlikku koostööd. Ent seda tuleb selgete eeskirjadega tugevdada. Liikmesriikide solidaarsus peab saama ideest reaalsuseks. Samuti on oluline suurendada investeeringuid kütusevarude kriisiaegseks seireks ja seonduvaks aruandluseks mõeldud IT-süsteemidesse.

Viimaks tahaksin rõhutada, et investeeringud energiasektori IKT-lahendustesse ning nende kasutuselevõtmine on energiatõhusa ja väikese CO2-heitkogusega majanduse rajamisel võtmetähtsusega.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lissaboni lepingut, mis tugevdas ELi volitusi energiapoliitikas, tuleks aktiivselt ära kasutada, et raskustega toime tulla ning energiaturgu tabada võivaid probleeme ennetada.

Energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest teavitamine aitab määratleda lõhesid antud sektori nõudluse ja pakkumise vahel ning seega ka välja töötada paremat, solidaarsusel põhinevat ühist energiapoliitikat, tuues liikmesriigid energiaturul üksteisele lähemale. Eelmainitud põhjustel nõustun seisukohaga, et kavandatavatest investeeringutest täpse ja adekvaatse teabe kogumine on vajalik, et EL saaks energiapoliitikas langetada informeeritud otsuseid, mis põhineksid ühtsel ülevaatel ning kõigis liikmesriikides valitseval olukorral.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Euroopa Liidu liikmesriikide ning ühenduse kui terviku jaoks on saanud prioriteediks stabiilse ning katkestusteta energiavarustuse tagamine. Selles lasub eriline vastutus Euroopa Komisjonil, kelle tegevus peaks olema suunatud ühenduse energiavarustuskindluse tagamisele, ehitades üles ning jälgides õigesti toimivat Euroopa energiaturgu.

Üks komisjoni mitmemõõtmelise energiapoliitika mehhanismidest peaks olema tõhusate investeerimisprojektide toetamine energeetikasektoris. Komisjon peaks korraldama regulaarseid analüüse ja uuringuid. Need analüüsid peaksid lähtuma üksikute liikmesriikide energeetika infrastruktuuri investeerimisprojekte puudutavast teabest ning pöörama tähelepanu lisaks praegu kasutatavatele rajatistele ka investeerimisprojektidele, mille eesmärk on energia saamiseks mõeldud toorainete ning nende transpordi- ja töötlemisviiside mitmekesistamine. Kui sellised analüüsid on kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest komisjoni käsutusesse jõudnud, on võimalik valida Euroopa energiaturu jaoks kõige kasulikum strateegia.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja, austatud volinik! Üks energiasektori põhiprobleeme on mõistagi energia ladustamine. Ma usun, et seoses varustuskindluse küsimusega tuleb meil ladustamisele rohkem mõelda. Eriti taastuvenergiaallikate puhul on see tohutult keerukas ülesanne.

Teisest küljest peame looma ka arukad energiavõrgud. Mida rohkem taastuvenergiaallikaid meil on, seda paremad võimalused on meil oma keskkonda arukate energiavõrkude abil oluliselt energiatõhusamaks muuta ning lõppkokkuvõttes soodustada ka kodumajapidamiste intelligentsetele mõõtesüsteemidele üleminekut, et tarbimist ja kulusid vähendada. Mitte üksnes energiatootmise, vaid eeskätt -tarbimise tõhususe suurendamine mängib tulevikus väga tähtsat, lausa võtmerolli.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, austatud Euroopa Parlamendi liikmed! Tänan teid olukorra parandamiseks tehtud väärtuslike ettepanekute eest. Komisjon teeb samme tagamaks, et liikmesriigid võtavad määruse lõppversioonis mitmeid teie ettepanekutest arvesse.

Komisjon on teadlik, et kavandatavate projektidega seotud teave on konfidentsiaalne. Seetõttu nõustume Euroopa Parlamendi ettepanekutega avaldada ainult varem liikmesriikide tasandil kogutud andmeid. Lisaks sellele tuleks andmed esitada Euroopa koondandmete kujul nii, et nende põhjal ei saaks teha järeldusi üksikute ettevõtete ja nende äriplaanide kohta. See on vajalik juhul, kui ühe liikmesriigi kindlas energiasektoris tegutseb ainult üks ettevõte.

Nagu ma juba märkisin, toetame ka määruse kohaldamisala laiendamist gaasi-, söe- ja naftatootmisseadmetele. Ma ei taha eitada asjaolu, et liikmesriigid suhtuvad sellesse ettepanekusse vähem soodsalt, ent ma luban, et nende tootmisseadmete kaasamise küsimus vaadatakse viie aasta jooksul üle.

Sõltumata sellest, et me tõlgendame määruse õiguslikku alust erinevalt, võin teile kinnitada, et komisjoni eesmärk on tagada infrastruktuuri üle laiaulatuslik arutelu. Sellise võimaluse pakub tulevikus välja töötatav uus infrastruktuuri ja solidaarsuse vahend, mille eesmärk on jätkata ühenduse rahalist abi üleeuroopalistele energiavõrgustikele. Samuti aitavad seda teha komisjoni eduaruanded Euroopa majanduse elavdamise kava elluviimise kohta energiaprojekte puudutavas osas.

  Adina-Ioana Vălean, raportöör. – Austatud juhataja! Tänan volinikku ja oma kolleege nende huvipakkuva panuse eest sellesse arutelusse.

Ütleksin kokkuvõtteks, vähemalt enda seisukohast, paar sõna. Esiteks tahaksin veel kord rõhutada, et poliitika peaks kindlasti hoiduma turgu mõjutamast. Ärgem unustagem, et Euroopas kehtib turumajandus ning poliitika on mõeldud üksnes turu puuduste parandamiseks.

Teiseks olen endiselt kindlal seisukohal, et me ei peaks seda määrust kasutama selleks, et kontrollida, kas teisi määruseid õigesti kohaldatakse, või kõikehõlmava teabe saamiseks. See ei ole mõeldud statistika kogumiseks. Me peame kindlasti tagama, et kogutud teave puutub teatud määral asjasse, muidu kaotab määrus hiiglasliku andmehulga tõttu oma eesmärgi. Samuti ei ole selle määruse eesmärk taastuvenergiaallikaid või gaasi puudutava poliitika väljatöötamine.

Lõpetuseks tahaksin öelda kolleeg Lena Ekile, et ma loodan vaid, et selle määruse tulemusena kogutud koondandmed aitavad meil energiaküsimustes targemaks saada ning et see on meie üldistes huvides.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. veebruaril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Paolo Bartolozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon esitas nõukogule muudetud määruse, mis käsitleb Euroopa Liidu energeetika infrastruktuuri investeerimisprojekte.

Raport pakub sellele tähendusrikast ja värsket täiendust ning seda kahel põhjusel. Esimene põhjus on vajadus pakkuda läbipaistvat teavet selle kohta, kui turvalised ja konfidentsiaalsed on need tundlikud andmed, mida komisjon energiapoliitika tõhusaks juhtimiseks perioodiliselt vajab. Raport on kooskõlas Lissaboni lepinguga, kus pööratakse erilist tähelepanu energiapoliitikale, tugevdades ning koordineerides seonduvaid meetmeid ning sektorile vajalikke investeeringuid.

Asjaolu, et maailma poliitilised juhid ei jäänud Kopenhaageni tippkohtumisega rahule, tähendab, et elluviidav poliitika nõuab strateegia muutmist. Euroopa Parlament pöörab sellele probleemile erilist tähelepanu, seades eesmärgiks asjaomaste energiatoodete ehitamise, transpordi ja ladustamisega seotud energiaalaste investeeringute kontrolli, et rahuldada tootmise ja levitamisega tegelevate tööstusettevõtete huve ning kaitsta seeläbi tarbijate tervist.

Teine põhjus on, et kuna EL kannatab energiatoodete puuduse all ning sisenõudlus, nagu ka import, suureneb iga päev, peab ELi energiapoliitika keskenduma mitmekesistamisele, varustuskindlusele ja energiatõhususele.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu energiapoliitika väljatöötamisel tuleb lähtuda solidaarsuspõhimõttest. Liikmesriigid saavad koostööd tehes tagada, et kodanikel ja ettevõtetel oleks juurdepääs turvalisemale, odavamale ja tõhusamale energiavarustusele. Sellise energeetika infrastruktuuri olemasolu, mis lihtsustab liikmesriikide koostööd energiakriiside ajal esile kerkivate probleemide leevendamiseks, on Euroopa Liidu jaoks erakordselt tähtis. Antud määrus pakub Euroopa Komisjonile energiasüsteemide kohta teavet, et viimane saaks vajaliku ülevaate. See kehtib ka nafta ning maagaasi infrastruktuuri ja taastuvenergiaallikate kohta. Selle teabe kogumise järel on võimalik Euroopa energiasüsteemi puudustele tähelepanu juhtida ning pakkuda siis meetmeid nende leevendamiseks. Euroopa tasandil võetud meetmed peavad riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid täiendama. Ma usun, et meie jaoks on erakordselt oluline kaitsta kogutud tundlikku äriteavet. Samuti on oluline jälgida neid kolmandatesse riikidesse tehtavaid Euroopa investeeringuid, mis ELi energiaturgu märkimisväärselt mõjutavad.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta on tähtis vahend ELi energiapoliitika tõhusaks edendamiseks.

Ma toetan selle ettepaneku tegemise kaalutlusi, täpsemalt vajadust luua Euroopa Liidu energeetika infrastruktuuri tehtavate investeeringute arengule sidus ja kõikehõlmav raamistik, mis võimaldaks komisjonil energiasektoris kavandatud investeerimisprojektide arengut jälgida.

Järelevalve on kindlasti hädavajalik, et tagada projektide toetamiseks elluviidava poliitika läbipaistvus. Ent seda tingimusel, et väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete kui ELi majandust suunava jõu halduskoormus muudetakse võimalikult väikseks.

Ma pean positiivseks, et jõuti kompromissini, mis tagab, et komisjon kogub ja töötleb turul osalevaid ettevõtteid puudutavaid andmeid vajaliku konfidentsiaalsusega. Energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektid on vaba ja seega konkurentsivõimelise energiaturu loomiseks hädavajalikud.

Seetõttu kutsun komisjoni üles analüüsima kogutud andmete põhjal perioodiliselt energeetikasektori struktuuri arengut, et määratleda kõik valdkonnad, kus turgu saaks tugevdada, ning kõik turu optimaalset toimimist takistavad faktorid.

  András Gyürk (PPE), kirjalikult. – (HU) Ei möödu päevagi, mil ükski liikmesriik või suurettevõte ei teataks energeetika valdkonda puudutavatest suurtest investeerimiskavadest. Kavandamisfaasis on kümnete kaupa projekte gaasijuhtmete, avamere tuuleparkide ning elektrijaamade rajamiseks. Samal ajal jätab tulevikus tehtavate investeeringute koordineerimine paljus soovida. See oleks juba iseenesest enam kui piisav põhjus, et toetada arutelu teemaks olevat määrust, mis koondaks ühtse struktuuri alla liikmesriikide kohustused teatada energeetikasse tehtavatest investeeringutest. Vastuvõtmiseks esitatud määrus võimaldab piirkondlikke investeeringuid kooskõlastada ning aitab kaasa ühisele planeerimisele, tugevdades nii energiaturgu ja varustuskindlust.

Ma pean oluliseks, et investeeringutest teatamist käsitlevas ettepanekus sisalduvad nõuded ei seaks liikmesriikide ametiasutustele liigset halduskoormust. Meil tuleb tagada, et investeeringutest teatamise meetod vastaks varem vastuvõetud reeglitele. Sellega seoses tasub meenutada, et juba praegu kutsutakse ELi direktiivides üles koostama elektrienergia siseturu ja maagaasituru kohta kümneaastaseid investeerimiskavasid.

Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek ei laienenud kaugküttevõrkudesse tehtavatele investeeringutele. Sellepärast tuleks toetada Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt lisataks see valdkond nende hulka, mida kohustusliku teavitamise säte puudutab. Me ei tohi unustada, et uutes liikmesriikides on kaugküttevõrkudel elanike teenimisel oluline roll. Näiteks Ungaris varustatakse selle kütteviisiga umbes 2 miljonit inimest. Kaugküttevõrkudesse tehtavaid investeeringuid ei saa jätta energeetikaalaseid investeeringuid puudutava poliitika ühtlustamisel arvestamata.

  Edit Herczog (S&D), kirjalikult. – (HU) Austatud juhataja, head kolleegid! Vaatamata suurele ebakindlusele seoses energeetikatööstuse infrastruktuuri investeerimisprojektide elluviimisega, millele lisanduvad energeetikasektori investeerimiskavasid puudutavad ning praeguse majandus- ja krediidikriisi põhjustatud tõsised raskused, peame selgelt mõistma, et lähiaastatel tehtavad jõulised investeeringud Euroopa Liidu energeetikatööstuse infrastruktuuri on võtmeteguriks Euroopa uue energiapoliitika elluviimisel, mille eesmärk on energiavarustuse tagamine, kliimamuutuste leevendamine ja konkurentsivõime kindlustamine. See on oluline vahend ühise energiapoliitika kujundamiseks.

Piisava teabeta meie energeetika infrastruktuuri kohta ei saa me Euroopa energiapoliitikat ELi tasandil tõhusalt toetada. Seetõttu pean ma ühenduse ühiseks eesmärgiks anda täpset ja regulaarset teavet ELi energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta, kergendada teabe kogumisega seotud koormust, parandada komisjonile esitatud teabele põhinevat kasulikku analüüsi ja samal ajal kergendada infrastruktuuri arendamisse investeerimisel järjest suuremat rolli täitvate erasektori ettevõtjate koormust.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult.

– (PL) Tänan raportööri siiralt sellise tasakaalustatud raporti koostamise eest. Tänu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ühendatud jõupingutustele, mida selles raportis käsitletakse, on ühendusele tagatud integreeritud ja paremini toimiva energiajulgeoleku süsteemi olemasolu ning samal ajal parandatakse energiatõhusust ja vähendatakse energiatarbimist. Komisjon ning liikmesriigid peaksid ühenduse energiapoliitika raames tuvastama vajalikud investeeringud ELi strateegiliste vajaduste täitmiseks seoses maagaasi ja elektri pakkumise ja nõudlusega. Määrusega luuakse ühine raamistik, mille alusel saadetakse Euroopa Komisjonile andmeid ja teavet toornafta, maagaasi ja elektriga seotud energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide ning linnade kütte- ja jahutussüsteemide heitkoguste vähendamise investeerimisprojektide kohta. Pole kahtlust, et energiasüsteemi stabiilsuse säilitamise üheks faktoriks on süsi, mida ei tohi asendada taastuvate energiaallikatega, kuna need ei vasta uute liikmesriikide pidevalt laienevate ja arenevate majandussektorite vajadusele. Rääkides söe kui energiaallika eelistest, tuleks rõhutada, et uute tehnoloogiate kasutamine aitab vähendada reostust ning järk-järgult kohaldada ka kehtivaid süsinikdioksiidiheidete piiranguid.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Investeeringutel energeetika infrastruktuuri on oluline roll uues energiapoliitikas, mille eesmärk on energiavarustuse tagamine, kliimamuutuste leevendamine ja konkurentsivõime kindlustamine. Uued poliitikanõuded, nagu kütuseliikide turuosa mõjutavad eesmärgid suunavad liikmesriikide poliitika kujundamist uue, ajakohastatud energeetika infrastruktuuri suunas.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on parandada praegust energeetika investeerimisprojektidest teavitamise süsteemi. Eesmärk on koguda kavandatud investeerimisprojektide kohta sobivat teavet, mis võimaldaks komisjonil jälgida infrastruktuuri olukorda ning ennetada võimalikke probleeme. Arvestades, et kehtivates ELi õigusaktides on juba kehtestatud investeeringute ja infrastruktuuri suhtes teavitamis- ja aruandekohustused, tuleks aruande- ja konfidentsiaalsuse kohustuse dubleerimise vältimiseks tagada sellise teabe kasutamise parem kooskõlastamine ning parandada samal ajal ka kodanike juurdepääsu teabele. Kuigi ettepanek keskendub peamiselt haldusküsimustele, annab see märku tulevaste investeeringute eeldatavast iseloomust ja omadustest.

Seetõttu on tähtis veel enam rõhutada projektide keskkonnamõju, et tagada ja soodustada energeetika infrastruktuuri säästvat ja keskkonnasõbralikku ehitamist ja kasutusest kõrvaldamist. Kiitus raportöörile.

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult. – (DE) Üks tähtsamaid ülesandeid, mis ELil tulevikus ees seisab, on tulla toime suureneva energianõudlusega, kaitstes samal ajal keskkonda muuhulgas inimtekkelise kliimamuutusega seoses. Seejuures on äärmiselt oluline, et Euroopa Liit oleks teadlik liikmesriikide energeetika infrastruktuuri kõigist projektidest. See muudab energiaküsimusele Euroopa lahenduse leidmiseks tehtava töö tõhusamaks. Praegune energeetika infrastruktuuri investeerimisprojekte puudutava teabe vahetamist käsitlev tekst annab olemasolevatest Euroopa energeetika infrastruktuuridest hea ülevaate.

Enesestmõistetavalt ei tohi käesolev raport võimaldada andmete väärkasutamist. Seetõttu avaldan heameelt fraktsiooniülese kompromissi üle, millega kehtestatakse andmete vahetamisele kindlad reeglid. Tsentraliseeritud järelevalve võimaldab ka varakult kindlaks teha, kas Euroopa keskendub liialt ühele energiaallikale. Kokkuvõttes tähendab raport edusammu energiaallikate turuosa ajakohastamise suunas.

  Vladimir Urutchev (PPE), kirjalikult. – (BG) Austatud juhataja, head kolleegid! Siiani oleme arutanud ELi ühise energiapoliitika kiire väljatöötamise vajaduse üle üksnes kriisi korral, nagu juhtus 2009. aasta talvel. Võime põhjendatud murega öelda, et selline olukord ei saa jätkuda. Seetõttu kiidan kolleeg Văleani raporti heaks ning pean seda tähtsaks sammuks Euroopa ühtse energiapoliitika loomise suunas. On enesestmõistetav, et sellise ühtse poliitika väljatöötamiseks vajalikud tingimused luuakse mitme energiasektorit käsitleva direktiivi ja määruse vastuvõtmise abil. Arvan, et me oleme lähedal hetkele, mil saame hakata rääkima isegi ELi energiaühenduse loomise kokkuleppest. Kõigi liikmesriikide energiasektori investeerimisprojektidest teavitamise süsteemi loomine aitab komisjonil saada täielikku ülevaadet ELi energeetika infrastruktuuri arengust, juhtides samal ajal riike nõrgimate ja problemaatiliste valdkondade parandamise suunas. See aitab rajada rahuldavat ja usaldusväärset infrastruktuuri, mis on võimeline toetama energia siseturu toimimist ning leevendama ka toimuvate kriiside tagajärgi. Kõige olulisem on, et Euroopa ühtse ja rahuldava energeetika infrastruktuuri olemasolu on ELi ühtse sisemise energiapoliitika eeltingimus, nagu Euroopa Parlament on mitmes oma dokumendis rõhutanud.