Istungi stenogramm

Neljapäev, 25. veebruar 2010 - Brüssel

9. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on suulised selgitused hääletuse kohta.

  Zoltán Balczó (NI). – Austatud juhataja! Kas saaksime teha kaheminutilise pausi sel ajal, kui inimesed istungisaalist lahkuvad? Või siis üheminutilise pausi?

Raport: Adina-Ioana Vălean (A7-0016/2010)

  Zoltán Balczó (NI). – (HU) Määruse eesmärk on positiivne: koguda liikmesriikidelt teavet seoses energeetika infrastruktuuriga, organiseerida andmed ning teha need ühenduse tasandil majandusjõududele kättesaadavaks. Sellega sekkub määrus turu toimimisse, mis on väga hea. Parlament aga võttis vastu sellega vastandliku algatuse ning läheb isegi nii kaugele, et suhtub sellesse kui määruse poliitilisse eesmärki. Tsiteerin: „Kõik liidu tasandil kavandatavad või võetavad meetmed peaksid olema neutraalsed ega tohiks segada turu toimimist”. Suurem osa parlamendiliikmetest ei ole õppinud midagi ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist. Parlament kaitseb neoliberaalseid dogmasid ning isegi antud strateegilises valdkonnas usaldab parlament turu enesekontrollisüsteemi. See on vastuvõetamatu ning seepärast hääletasin ma resolutsiooni vastu.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Toimiv infrastruktuur Euroopa Liidus on otsustav tegur jõukuse mõistliku kasvu tagamiseks. Toiduainetega kindlustatuse ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrval mängib väga tähtsat rolli ka energiapoliitika. Ainuüksi sel põhjusel peab Euroopa Parlament osalema kindlasti siin arutelus ning kasutama ka oma kaasotsustamisõigust. Seetõttu kutsun ma komisjoni üles lõpetama oma poliitilist blokaadi ning andma parlamendile kaasotsustamisõigust.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Minu sõnavõtt tuleb lühike. Kogu idee on üpris hea. Eriti meeldib mulle ökoloogilise aspekti rõhutamine. Sellest rääkides peame olema järjepidevad. Ökoloogilised ja keskkonnakaitse küsimused moodustasidki kõige olulisemad faktilised argumendid, millele tugines vastuseis Põhja-Euroopa gaasijuhtme ideele. Need igati õigustatud, praktilised ja teaduslikult põhjendatud argumendid lükati aga kõrvale, sest poliitilised põhjused võitsid. Arvan, et kõne all olevat projekti toetades ei tohi me olla poliitikas silmakirjalikud. Põhja-Euroopa gaasijuhtme puhul unustasid selle aga paljud Euroopa Liidu liikmesriigid ja paljud fraktsioonid.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) 2009. aasta alguses sai selgeks, et Euroopa Liit ja liikmesriigid ei suuda aidata üksteist elektri või gaasiga varustamise katkemise korral. Oli selge, et elektrivõrgud läänes ja idas ei ole omavahel seotud, neil on erinevad parameetrid ja need ei ühildu omavahel.

Seepärast on väga hea, et riigid ja võrkude operaatorid peavad esitama Euroopa Komisjonile olulist teavet oma energiaga varustamise võimete kohta. Komisjon saab siis nende andmete alusel hinnata võrkude ja ELi energia varustuskindluse poliitika kitsaskohti ning teavitada üksikuid riike nende energiasüsteemide reservvõimsusest. Sellest seisukohast lähtudes arvan ma, et me peame toetama nõukogu ja komisjoni algatust seoses teabe esitamise ja kogumisega energiavaldkonnas Euroopa Liidu kasuks.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0116/2010

  Viktor Uspaskich (ALDE). – (LT) Tahan ennekõike rõhutada oma toetust Ukrainale seoses demokraatlike valmiste korraldamisega ning inimestele võimaluse andmisega oma vaba tahet väljendada. Tunnen Ukrainat hästi ja näen seetõttu, et mitte ainult valitsus, vaid ka riigi ühiskond on aktiivselt liikumas demokraatia ja demokraatlike institutsioonide asutamise poole. Loodan ka, et need valimised toovad Ukraina lähemale Euroopa Liidule ning aitavad ehk kaasa ka ELi ja Venemaa koostöö tugevdamisele. Mul on samuti hea meel selle üle, et varsti võib isegi üks Nõukogude Liidu järgne riik saada viisavabaduse Euroopa Liitu reisimiseks.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Resolutsioon seoses olukorraga Ukrainas on tasakaalustatud ning annab objektiivse ülevaate sealsest reaalsest olukorrast. Saame nüüd vaid soovida Ukrainale edu seoses majandusprobleemidest ning samuti Ukraina geopoliitilistest läbikukkumisest tingitud ühiskondlikust lõhest ülesaamisel.

Tahan juhtida ka tähelepanu ametist lahkuva Ukraina presidendi Viktor Juštšenko otsusele anda Stefan Banderale Ukraina rahvuskangelase tiitel ning tema määrusele, millega ta tunnustab kahe natsionalistliku organisatsiooni, Ukraina Natsionalistide Organisatsiooni ja Ukraina Vastupanuarmee, osalemist võitluses Ukraina vabaduse eest. Nii Stefan Bandera kui ka nimetatud organisatsioonid on vastutavad etnilise puhastuse ja muude jõleduste eest, mida 1940ndatel tänapäeva Lääne-Ukrainas poola rahvusest elanikkonna vastu toime pandi. Natsionalistid mõrvasid 120 000 poolakat. Soovides Ukrainale kõike head, loodan ma siiski, et ekstreemse ja kuritegeliku natsionalismi ülistamist mõistetakse hukka.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE). – (PL) Austatud juhtaja! Mul oli meeldiv võimalus osaleda Euroopa Parlamendi vaatlejana Ukraina presidendivalimiste esimesel voorul. Pean tunnistama, et ukrainlased said sellest katsumusest üle. Vaatamata viimasel hetkel tehtud muudatustele valimisnormides toimusid valimised väga läbipaistvalt ja demokraatlikult.

Täna vajab Ukraina poliitilist, administratiivset ja majanduslikku stabiilsust. Seepärast peaksime ukrainlaste demokraatlikku valikut austama ning toetama ja kiirendama meetmeid, mis aitavad Ukrainal olemasolevaid probleeme lahendada. Euroopa Liit peab andma selgesti mõista, et uks Ukraina ühinemisele Euroopa Liiduga on avatud. Kui Euroopa Liit on Ukrainast tõepoolest huvitatud, siis peaks olema esimeseks sammuks viisavabaduse kehtestamine ukrainlastele. Loodan, et tänase resolutsiooni vastuvõtmine aitab kiirendada nende ideede teokstegemist. Sel põhjusel hääletasin ma resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Mul oli suurepärane võimalus osaleda vaatlejana Ukraina presidendivalimiste esimesel ja teisel voorul, nagu juba mitu aastat varemgi. Ma leian, et me peame kohtlema Ukrainat partnerina, sekkumata Ukraina valijate poolehoidu. Minu arvates oli eile siin täiskogul Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ühe juhi, liberaali tehtud märkus, et uus president on moskvameelne, täiesti tarbetu. Oma esimesel ametlikul visiidil tuleb Ukraina uus president Brüsselisse. Peaksime hindama Ukraina poliitikuid selle alusel, mida nad teevad, mitte selle alusel, milliseid avaldusi nad teha võisid. Ukraina peaks olema meie poliitiline partner ja me peksime andma Ukrainale võimaluse Euroopa Liiduga ühinemiseks. Mul on hea meel uue presidendi teadaande üle, et ta kavatseb tühistada skandaalse määruse, millest Jarosław Kalinowski juba rääkis, millega tunnistatakse riigikangelasena ukrainlast, kelle kätel on tuhandete poolakate veri.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL) . – (EL) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni ettepaneku vastu. Esiteks leian ma, et antud juhul on tegu katsega sekkuda Ukraina siseasjadesse ning ettepanekus on ka vastuolulisi viiteid. Minu jaoks on see vastuvõetamatu.

Teiseks arvan ma, et Ukraina inimesed ainult kannataksid Euroopa Liiduga ühinemise tagajärjel. Kõne all olev resolutsiooni ettepanek sillutab teed nendele väljavaadetele ning loomulikult tehakse protsessi käigus ka ümberkorraldusi, nagu on olnud näha paljude teiste riikide puhul.

Kolmas põhjus, miks ma ettepaneku vastu hääletasin, on viide Stefan Banderale. Temale viitamine resolutsioonis on küll õigustatud, kuid täiskogul ja Euroopa Liidul on seoses selliste fenomenide käsitlemisega väga suur vastutus nii Ukraina kui ka teiste riikide, nagu Balti riigid, ees ning Euroopa Liit ja Euroopa Parlament kannavad suurt vastutust just sel põhjusel, et oleme jõudnud aega, kus sõjakuritegusid hakatakse heaks kiitma.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Ukrainas vahetus küll poliitiline juhtkond, kuid riigi lihtrahva jaoks ei ole midagi muutunud. Ukrainlased võivad küll elada suures vaesuses, kuid sellele vaatamata on Ukraina väga rikas ja suure potentsiaaliga riik.

Sellest vaatenurgast lähtudes usun ma, et Euroopa Liit peaks jätkama läbirääkimisi Ukrainaga ning keskenduma veelgi intensiivsematele ja tõhusamatele läbirääkimistele. Üldiselt vajab Ukraina ELi abi ning seda vajab ennekõike riigi rahvas, mitte poliitikud, vaid Ukraina kodanikud ning Ukraina ja ELi koostöö võib kujuneda väga tugevaks partnerluseks ning samuti veelgi tugevamaks koostööks ja tõukeks majandusele. Soovin, et me selles valdkonnas palju algatusvalmimad oleksime.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Nõukogude Liidu kommunistlik režiim oli kõige roimarlikum ideoloogia, mille inimrass on välja mõelnud. Empiiriliselt lähenedes mõrvati selle režiimi all rohkem inimesi kui ühegi teise poliitilise süsteemi all ning ebaloomulikult palju nendest roimadest pandi toime Ukrainas.

See tragöödia jätkub ikka veel. Nagu ma aru saan, tähendab nimi Ukraina piiri või äärt ja siinkohal on tegemist piiriga kahe suure bloki vahel. Seda Ukraina slavofiilide ja läänemeelsete vastasseisu kajastavad ka riigi naabervõimude rivaalitsevad eesmärgid.

Mis oleks kõige parem, mida me Ukraina kasuks teha saaksime? Võiksime pakkuda oma turgude avamist. Ukrainlased on haritud ja töökas rahvas, nende hinnad on suhteliselt madalad ja nende eksportkaubad suhteliselt konkurentsivõimelised. Kui annaksime neile lihtsalt täieliku juurdepääsu Euroopa tolliliidule, saaksime nende elatustaset oluliselt parandada.

Selle asemel me aga surume neile peale veel rohkem bürokraatiat ja arenemisvõimet ning üritame tõmmata neid Euroopa Liidu konkurentsistruktuuridesse. Ukrainlased ei taha seda. Nad ei taha meie annetusi. Nad tahavad kõigest võimalust oma kaupade ja teenuste müümiseks.

Raport: Adina-Ioana Vălean (A7-0016/2010)

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kui midagi juhtub, siis on juba inimloomuses see, et üritame fakte oma maailmavaatega kooskõlla viia. Psühhiaatritel on selle jaoks veel parem nimetus kui maailmavaade, nad nimetavad seda kognitiivseks dissonantsiks. Seega, kui rahvahääletuses öeldaks „ei”, on selle täiskogu reaktsioon öelda, et inimesed tahtsid rohkem Euroopat. Nad ütlesid hääletusel „ei”, sest nende jaoks ei olnud liikumissuund piisavalt föderalistlik.

Samad on lood ka praeguse majanduskriisiga. Meil on kriis, sest meil on raha otsas. Oleme kõik ära kulutanud, oma riigikassad tühjaks teinud, oma laenu ammendanud ja nüüd ütleb täiskogu, et me peame veel rohkem kulutama. Vajame rohkem Euroopa infrastruktuuriprojekte, vajame suuremat eelarvet.

Austatud juhataja! See oleks lihtsalt järjekordne annus sama ravimit, mis haiguse esmajoones üldse põhjustas. Oleme juba 1970ndatest näinud, kuhu see protsess meid viib. Selle tulemuseks on SKT vähenemine, töötus ja stagnatsioon, mille tõttu meie kontinent veelgi rohkem meie rivaalidest maha jääb.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0123/2010

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Toetasin resolutsiooni ning nimetatud dokumendi ühe koostajana tahaksin öelda paar sõna Goldstone’i aruande kohta, mida resolutsioonis käsitletakse.

Goldstone’i aruanne näitas taas, et juurdlused, mida teostavad üksteise vastu võitlevad osapooled ise, on harva erapooletud ja objektiivsed. Raportis on üpris selgesõnaliselt öeldud, et kumbki osapool ei ole teinud piisavalt põhjalikku ja tõhusat juurdlust seoses oma jõudude toimepandud väidetavate sõjaõiguse rikkumistega.

Peaksime samuti tervitama asjaolu, et aruanne hiljuti läbi vaadati ja vähem vastuoluliseks muudeti ning selle sõnastus vähem lõikavaks ning seega palju vastuvõetavamaks tehti.

Peamine, mida me sellest õppima peaksime, on see, et oleksime pidanud suurendama oma jõupingutusi seoses Euroopa Liidu kaasamisega antud protsessis, mitte ainult seoses väidetavate sõjakurjategude uurimisega, vaid võtma ka ennetava hoiaku Lähis-Ida kvartetis osaledes.

  Martin Kastler (PPE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Tahaksin öelda mõnede Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esindajate nimel ning ennekõike oma kolleegi Elmar Broki nimel, et meid šokeeris asjaolu, et täiskogu lükkas täna tagasi muudatusettepaneku, millega oleks raportisse kaasatud kristlased ja teised usuvähemused. Minu arvates on ennekuulmatu, et vaatamata sellele, et me pidevalt inimõiguste probleemide kohta avaldusi teeme, ei tasu meie arvates kaitsta seda osa elanikkonnast, keda kiustatakse taga nende usulise tausta tõttu. Mul on väga kahju, et me ei saanud võtta vastu muudatusettepanekut, mis käsitleb maailma tuleviku seisukohalt väga olulist teemat. Kui me ei suuda kaitsta vähemusi ükskõik mis põhjusel, siis ei ole meil ka õigust väita, et Euroopa Parlament seisab inimõiguste ja põhiõiguste ning nende nimel peetava võitluse eest kogu maailmas. Hääletasin resolutsiooni ettepaneku vastu, sest usuvähemusi ei tohi sellest välja jätta.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Nagu Martin Kastler ennist ütles, oleks meie fraktsioon soovinud seoses usuvähemusi käsitleva lõikega osade kaupa hääletada, kuid kahjuks ei olnud suurem osa parlamendiliikmetest sellega nõus.

Peame mõistma, et usuvähemuste õiguste kaitsmine on sama tähtis kui iga teise vähemuse õiguste kaitsmine.

EL peaks sekkuma ÜRO inimõiguste komisjoni töösse, mis on hetkel täielikult halvatud ja erapoolik ning paljudel inimestel ei ole sellesse enam usku.

Goldstone’i aruanne on vaid üks näide sellest, kuidas ÜRO inimõiguste kohus on pandud teenima eri antisemiitlike elementide huvisid. Hetkel on kohtu 25st aruandest 21 seotud Iisraeliga, nagu oleks Iisrael maailmas kõige enam inimõigusi rikkuvam riik. Euroopa Liit peab ÜRO inimõiguste nõukogu töösse sekkuma.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhtaja! Külma sõja lõpust saati on ÜRO 200 liikmesriigile sundinud end peale uus revolutsiooniline doktriin. On tärganud idee, et seadusi ei peaks tegema riiklikud seaduseandjad, mis on mingil viisil oma rahvaga seotud, vaid neid peaks sundima peale rahvusvaheline tehnokraatia, mis koosneb juristidest, kes vastutavad ainult oma enda südametunnistuse eest.

Oleme muutmas 300 aastat kestnud demokraatlikku arengut. Oleme eemaldumas ideest, et seadusi andvad inimesed peavad andma ülejäänud rahvale mingil viisil vastust hääletustel ning lähenemas eeluusaegsele ideele, et seaduseandjad peavad vastutama kõigest oma looja ning iseenda ees.

Selliste inimõiguste eeskirjade kujul antud vahenditega saavad need rahvusvahelised bürokraatiad tegutseda ka väljaspool liikmesriikide piire ning sundida oma vasturääkivaid tahtmisi kohalikule elanikkonnale peale.

Tahaksin lõpetada president Reagani esitatud, kuid tagasilükatud Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtunikukandidaadi Robert Borki mõtteavaldusega, kes tegi oma nimest ingliskeelse sõna, kui ütles, et oleme sepistanud riigipöörde, see võib olla küll aeglane ja suursugune, kuid on sellegipoolest riigipööre.

Resolutsiooni ettepanek B7-0118/2010

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Soolise võrdõiguslikkuse küsimus seisab praegusel etapil taas uue väljakutse ees. Praegune majanduslangus tekitab ohu, et viimastel aastatel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edusammud Euroopa Liidus hakkavad aeglustuma või isegi ümber pöörduma.

Tõhusad soolise võrdõiguslikkuse poliitikad võivad aga olla lahenduseks küsimusele, kuidas praegusest kriisist välja tulla ning kuidas toetada taastumist ja tugevdada majandust. Seetõttu peame keskenduma eeskätt investeeringutele sellistesse poliitikatesse, mille eesmärgiks on edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning praeguses majandusõhkkonnas peame neid veelgi kindlamini toetama.

Raport: Vladimír Maňka (A7-0017/2010)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Minu arvates peaks parlament tundma natuke häbi raportis vastuvõetud de facto eelarve muudatuse pärast. Enam-vähem kõik Euroopa riigid kannatavad suure finants- ja majanduskriisi all ning tohutul hulgal inimesi kaotab oma töökohti ja parim, mida me sel ajal siin taha saame, on eraldada enda tarvis veel rohkem vahendeid, personali ja kulusid maksumaksjate arvelt. Igaüks teab, et nende täiendavate vahendite ja personali eesmärk on tegelikult kanda hoolt selle eest, et kõik sotsialistid, kes viimastel valimistel oma mandaadi kaotasid, saaksid hea rahalise kindluse. Minevikus tõi see samuti kaasa oluliselt suuremaid toetusi, kaasa arvatud toetusi Euroopa fraktsioonidele ja Euroopa poliitilistele sihtasutustele. Hämmastav, et me leiame alati kenasid argumente, et kaevuda veel sügavamale oma institutsiooni maksukohvritesse. Praeguse kriisi ajal on see aga vastuvõetamatu tava.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Tahan öelda, et äsja heaks kiidetud 13 400 000 euro suurune paranduseelarve, mis hakkab kehtima 1. maist ning katab seega poolt aastat, ei ole eriti tark tegu.

Paranduseelarve osa, mis on seotud parlamendi komisjonide ja fraktsioonide personali suurendamisega 4 miljoni euro suuruse summa ulatuses, on õigustatav sellega, et seoses Lissaboni lepinguga on parlamendil uusi õigusloomega seotud nõudmisi. Assistentide palkamisega seotud Euroopa Parlamendi liikmete vahendite suurendamine 8 miljonit eurot tähendab aga seda, et järgmisel aastal on see juba 16 miljonit eurot, mis on juba liig, sest tuleval aastal on kavandatud eraldada Euroopa Parlamendi liikmetele veel lisaks 1500 eurot kuus, mis ei oleks enam 16, vaid 32 miljonit eurot. Ajal, mil kõik meie riigid kannatavad massilise töötuse ja sotsiaalkriisi all, ei ole parlamendiliikmete käsutuses olevate rahaliste vahendite suurendamine sobiv, kui me just ei kärbi samal ajal kulusid ja elatusrahasid, millele meil parlamendiliikmetena õigus on ja mis kõik kindlasti mitte õigustatud ei ole.

Ma ei mõista, kuidas saab Euroopa Parlamendi liige ühe päeva reisimise eest 300 eurot elatusraha, millele lisandub toetus reisi pikkuse ja kulunud aja eest ning et need assigneeringud on ka veel täiesti maksuvabad. Võime kärpida mittevajalikke kulusid ning alles siis arutleda selle üle, kuidas suurendada vahendeid, mida me seoses õigusloomega vajame. Kui me seda samaaegselt ei tee, näitame sellega ainult oma hoolimatust meie valijate probleemide suhtes. Meie kohuseks on olla heaks eeskujuks, kuid täna anname hoopis halba eeskuju.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Mul on hea meel nõustuda antud juhul Miguel Portase ja tema kolleegidega parlamendi vasakust tiivast. Üle kogu Euroopa alates Iirimaast kuni Lätini näevad valitsused palju vaeva, et tulla toime finantskriisiga, laenuraha vähenemisega. Selleks vähendavad nad oma kulusid, aga meie siin täiskogul suurendame erandina tohutul määral oma kulusid nii suhtelises kui ka absoluutses mõttes. Suurendame parlamendiliikmete ja personali ametihüvesid ja eelarveid.

Raportis antakse sellele väga huvitav õigustus, sest meile öeldakse, et vajame kõiki neid lisakulutusi Lissaboni lepinguga loodud uute vastutuste tõttu. Mõnes mõttes on see ju õige, aga ma arvan, et raporti koostajad ei pidanud seda silmas. Näeme, et bürokraatiat suurendatakse, et täita kõigest bürokraatia vajadusi. Lissaboni lepingu peamine ülesanne on anda lisatööd ja lisasissetulekut kümnetele tuhandetele inimestele, kelle elatis sõltub nüüd otseselt või kaudselt Euroopa Liidust. Ainsad, kellega me ei ole seoses sellega nõu pidanud, on meie valijad. Tahan tõepoolest, et sellised küsimused antakse meie valijatele otsustamiseks, et näha, kas nad kiidavad heaks, et me hääletame iseendale täiendavate vahendite eraldamise poolt sel ajal, kui kõik nemad peavad oma vöösid rohkem kokku tõmbama.

Raport: Maria do Céu Patrão Neves (A7-0014/2010)

  Viktor Uspaskich (ALDE). – (LT) Tervitan väga otsust seoses uute eeskirjade vastuvõtmisega kalandussektori jaoks! Kala, nagu ka loomi, ei saa piirata teatud territooriumitega ning seega peaksime arutlema lõpmatuseni, et leida, kas üks riik hoolib rohkem kui mõni teine.

Kui võtame arvesse uusi teadusuuringute tulemusi, mille kohaselt on paljud kalaliigid nüüdseks väljasuremise äärel, siis on veel eriti oluline võtta vastu ühine seisukoht, mitte ainult ELi, vaid ülemaailmsel tasandil. Seepärast on see Euroopa Liidu samm väga teretulnud ning see on ka heaks näiteks kolmandatele riikidele.

Loodan, et otsus, mille raames tehakse ka ühine analüüs, aitab nii ettevõtteid kui ka riike, kus kalandussektor tähtsat rolli mängib, olenemata nende suurusest. Loodan samuti, et otsus aitab meil kaitsta väljasuremisohus olevaid kalaliike. Toetan raportit täielikult.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Ma ei hääletanud täna sugugi mitte hea meelega raporti vastu, milles on paljusid potentsiaalselt positiivseid aspekte meie kalanduse tuleviku jaoks.

Sellest hoolimata ei muutu midagi asjaolus, et ühine kalanduspoliitika minu riigis jätkuvalt kaost tekitab.

Haagi Eelistustega diskrimineeritakse igal aastal Põhja-Iirimaa kalureid, lahutades kvoote neile eraldatud mahtudest. Üksteist aastat ajutist püügikeeldu Iiri meres on vähendanud meie siiapüügi laevastiku 40 traallaevalt kuuele ja ikka räägitakse veel liigsest püügivõimsusest.

Siis räägitakse veel Põhjamere püügikohtade jaoks väljatöötatud eeskirjade kohaldamisest Iiri meres. Selline järjekindel ja ühine lähenemine ei ole aga üldsegi seotud reaalsete oludega. Võtame näiteks mõõtekiilud, mille kasutamine lepiti kokku väga imetlusväärsetel põhjustel, kuid mille kasutamise Euroopa oma kalandussektorile peale surus ilma, et oleks uue meetodi kasutuselevõtmisest tulenevat täpsustanud.

Sel põhjusel hääletasin ma resolutsiooni ettepaneku vastu, olgugi et mõned selle aspektid väga julgusttekitavad olid.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – (LT) Hääletasin ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu kohta esitatud resolutsiooni poolt. Loodan, et tänase hääletusega annab Euroopa Parlament vähemalt väikese panuse kalavarude ja terve merekeskkonna kaitsmisele ning samuti ühise kalanduspoliitika reformile.

Nagu me teame, on 27% kalaliikidest väljasuremise äärel ja kui kalapüüki ei piirata, siis nad kaovad. Teame ka, et kalavarusid oleks võimalik kasvatada 86%, kui nende püüdmine ei leiaks aset nii äärmuslikul viisil. Samuti teame, et 18% kalaliigi varud on halvas seisundis ning teadlased soovitavad nende püüdmise otsekohe lõpetada.

Loodan ja palvetan, et Euroopa Liidul on piisavalt poliitilist tahet nii reformi koostamiseks kui ka selle rakendamiseks.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Soovin kõigepealt öelda, et hääletasin ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu poolt, mida soovitas meie fraktsioonile meie variraportöör Carl Haglund.

Sellegipoolest tahan ma öelda, et Euroopa Liidu kalandus ja meie veekogude olukord vajab palju rohkem tähelepanu. Hetkel on see suur väljakutse. Eriti valmistab mulle muret asjaolu, et ELis on kontrolli alt väljunud olukord seoses ülepüügiga, mis on tegelikult samaväärne vargusega, ja et kvantiteet on tähtsam kvaliteedist.

Peaksime hakkama mõtlema palju tõsisemalt sellele, kuidas kalavarusid jätkusuutlikult suurendada ning kuidas kanda hoolt selle eest, et kalapüük ka tulevikus võimalik oleks. Siinkohal vajavad kõige enam tähelepanu looduslik lõhe ja muud looduslikud kalavarud. Loodusliku lõhe varude taastamiseks on vaja koostada eriprogramm.

Ma olen pärit Soomest Lapimaalt. Me tahame looduslikku lõhet tagasi oma kudejõgedesse ja vajame programmi, millega oleks tagatud, et loodusliku lõhe varusid on võimaik säilitada ja tugevdada ning et nende jätkusuutlik püük oleks võimalik ka tulevikus.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Olen siin täiskogul juba 11 aastat protesteerinud ühise kalanduspoliitika negatiivsete mõjude pärast minu kodumaale: rahvusvaheliste seaduste kohaselt kattis 65% Ühendkuningriigi kalavarudest Põhjameres ühine kalanduspoliitika, kuid meile eraldati kvoodisüsteemiga 25% mahust või 15% väärtusest.

Argument on muutumas puhtakadeemiliseks, sest kalavarud on juba põhimõtteliselt kadunud. Isegi selle aja jooksul, mis ma siin täiskogul olnud olen, on ressurss, mis oleks pidanud isetaastuv olema, hukatuslikult vähenenud. Teistes riikides, Islandil, Norras, Uus-Meremaal ja Falklandi saartel, kus leiti viis, kuidas anda kalavarude omamise stimuleerimisega kaluritele põhjus kohelda merd kui isetaastuvat ressurssi, on suudetud kalavarusid jätkusuutlikul tasemel hoida. Euroopas aga tuli meile see traagiline ühise omandi idee, kui ütlesime, et need on ühised ressursid, millele kõigil laevadel on võrdne juurdepääs.

Te ei saa oodata, et kapten oma laeva sadamas hoiab, kui ta teab, et keegi teine samal ajal merd rüüstab. Nagu ma ütlesin, on argument nüüdseks puhtakadeemiline. Kõik on läbi! Meie laevad on kuivale tõmmatud. Meie sadamad on puhtad. Meie ookeanid tühjad.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Adina-Ioana Vălean (A7-0016/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõne all oleva raporti poolt, sest sellega lisatakse olemasolevasse süsteemi parandusi, mis toetavad paremat aruandlust seoses ELi energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidega. Vajadus täiustada aruandlussüsteemi tuleneb energiaolukorra muutumisest ajal, mil riikidevaheline energiaalane sõltuvus on kasvanud ja meil ka siseturu võimalused on. Seetõttu vajame nüüd ELi tasandil vahendeid, mis aitaksid meil teha seoses energiasektoriga otsuseid.

Toetan komisjoni ettepanekut seoses õigusliku aluse muutmisega, mille kohaselt oleks määruse õiguslikuks aluseks Lissaboni lepinguga kehtestatud uus artikkel 194. Artikkel tugevdab ELi institutsioonide pädevusi energiapoliitika valdkonnas, eriti seoses energiaturu toimimise ja ressursside turvalisusega, energiatõhususe edendamise ja uute taastuvenergia liikide arendamisega ning seoses vastastikku seotud elektrivõrkude toetamisega.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Hääletasin energeetika infrastruktuuri investeerimisprojekte käsitleva raporti poolt, mille eesmärgiks on tagada energiaga varustuskindlus ja konkurentsipotentsiaal ning tugevdada võitlust kliimamuutuse vastu. Raport kohustab Euroopa Liidu valitsusi esitama komisjonile teavet seoses investeeringutega energeetika infrastruktuuri uuendamiseks või tõhusa energiatootmise arendamiseks, mis aitab kaasa tõhususele, koostööle ja energiaalasele planeerimisele Euroopa Liidus. Euroopa Liidu tähtsaimateks teemadeks on võitlus kliimamuutusega, energia varustuskindluse tagamine ja taastuvenergia kasutamine ning tõhusamate ja paremini suunatud investeeringute tagamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi. Samuti on vaja kanda hoolt selle eest, et need jäävad püsivalt Euroopa Liidu energiapoliitika keskseteks teemadeks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Toetasin kõne all olevat raportit. Euroopa Liit sai Lissaboni lepinguga uusi volitusi ning peab neid nüüd täies ulatuses ja tõhusalt kasutama. ELi pädevused energiapoliitika valdkonnas on tugevamaks muutunud ja ühise energiaturu loomine on üks Euroopa Komisjoni tähtsamaid ülesandeid. Sellele vaatamata ei saa edendada Euroopa energiapoliitikat tõhusalt ilma piisava ja selge teabeta olemasolevate ja kavandatavate energeetika infrastruktuuride ja projektide kohta Euroopa Liidus.

Uus määrus on väga oluline õigusakt ELi energiapoliitika jaoks ning loodan väga, et see ka praktikas toimib. Euroopa energiapoliitikat ei saa aga edendada tõhusalt ilma piisava ja selge teabeta olemasolevate ja kavandatavate energeetika infrastruktuuride kohta Euroopa Liidus.

Nagu me teame, ei pidanud vana määruse raames paljud liikmesriigid kinni aruandluskohustusest ning uue määruse raames ei tohiks seda enam juhtuda. Euroopa Komisjon kui ELi asutamislepingu kaitsja peab kandma hoolt selle eest, et kõik liikmesriigid peavad määruse sätetest kinni ning esitavad aegsasti kogu vajaliku teabe seoses oodatavate arengutega oma energeetika infrastruktuuris.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Sidus ELi energiapoliitika ei saa toimida enne, kui kõik 27 liikmesriiki saavad esitada täpseid ja põhjalikke aruandeid igas riigis tehtud energia investeeringute kohta. Sellegipoolest peab Euroopa Liidu täidesaatev institutsioon pidama meeles, et riigisiseste agentuuride teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena, kuna tegemist on tundliku teabega väga tähtsa turu kohta.

Euroopa energia varustuskindlus on tähtis teema, kuid komisjon peab olema teadlik, et igalt riigilt saadud teavet ei tohi avalikustada, eriti juhul, kui see on puhtalt kaubanduslikku laadi. Energeetikaalaste investeerimisprojektide kohta aruannete saamine iga kahe aasta järel võimaldab Euroopa Komisjonil koostada korrapäraseid analüüse, millega on võimalik määratleda Euroopa Liidu energiasüsteemi edasist arendamist. Seeläbi on lünkade või probleemide esinemisel võimalik aegsasti sekkuda.

Peame leidma mehhanismi, millega on võimalik tagada vastavus Euroopa Komisjoni aruandlusnõudmistega juhtudel, kus kõik liikmesriigid ei pidanud kinni eelmise määruse sätetest seoses komisjoni teavitamisega Euroopa Ühenduses tehtud energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest.

  Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletame täna määruse poolt, seoses millega on parlamendil nüüd tänu Lissaboni lepingule energiapoliitika määratlemise valdkonnas palju rohkem volitusi. Kindlasti on palju kasu institutsioonidevahelisest koostööst seoses ELi panustega energeetika infrastruktuuri väljatöötamisse ja rakendamisse, mis toimub süstemaatiliselt, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Mõtlen siinjuures võimalikele eelistele seoses projekti TEN-E ja süsinikdioksiidi säilitamise katseprojektide käikulaskmisega, mis kujutavad endast energiasektori tulevikku. Määrusega kehtestatud teabe esitamise kohustus võib aga tähendada, et antud poliitika sekkub liiga suurel määral majandusse ja võib projektide kohta teabe levitamisega konkurentsile negatiivset mõju avaldama hakata. Seepärast on väga tähtis kanda hoolt selle eest, et andmete kogumise ja kasutamise puhul oleks tagatud ka nende konfidentsiaalsus ja äritegevuste kaitsmine. Kogutud andmete analüüsimine aitab kindlasti kaasa investeeringute parimale võimalikule kasutamisele. Analüüsidega peavad aga kaasnema ka konkreetsed finantsmeetmed tööde toetamiseks ja erasektori investeeringute stimuleerimiseks energiasektoris. Tugevdamist vajab ka Marguerite’i energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond. Selline algatus on õigustatud ning vajalik, kuid fond vajab palju rohkem ELi vahendeid, mis on juba eelarves olemas ning mis on seotud rahastamisvormidega, mida garanteerivad Euroopa Investeerimispank ja/või muud finantsasutused. Sellega oleks fondil piisav omakapitali osakaal käiku lastud üksikutes avaliku ja erasektori partnerlustes.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni leping andis Euroopa Parlamendile rohkem volitusi energiapoliitika valdkonnas.

Liikmesriikide koostöö tõhusama, turvalisema ja meie kodanikele vähem kulukama energiapoliitika loomisel on hädavajalik. Hädavajalik on samuti vajaliku stabiilsuse loomine, et vähendada uue Ukraina ja Venemaa vahel puhkeva gaasikriisi ohtu. Sellega oleks tagatud energia varustuskindlus, mida ELi liikmesriigid ja tarbijad nõuavad.

Üks ELi tähtsamaid prioriteete on energiaala loomine. Kliima- ja energiapaketi eesmärk on tõsta ELi tööstuse konkurentsivõimet maailmas, kus kehtestatakse üha rangemaid piiranguid süsinikdioksiidi heitkogustele.

See Euroopa Liidu energeetika infrastruktuuri investeerimisprojekte käsitlev määrus aitab muuta turgu palju läbipaistvamaks ja etteennustatavamaks, toetab meie ettevõtteid ning loob positiivse konkurentsikeskkonna.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Euroopa energiapoliitikaga seotud ülesannete tõhusaks täitmiseks vajab Euroopa Komisjon igal juhul täpset teavet energiasektori kõikide arengute kohta. See on üks põhjustest, miks ma raporti poolt hääletada otsustasin.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96, sest nimetatud määrusega saab komisjon jälgida energeetika infrastruktuuri ning ennetada potentsiaalseid probleeme, ennekõike keskkonnaprobleeme. Seoses sellega tasub rõhutada energeetika infrastruktuuri projektide keskkonnamõjude hindamise olulisust, millega oleks tagatud nende jätkusuutlik ehitamine ja kasutusest kõrvaldamine.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse integreeritud energiapoliitika tähtsust mitte ainult kliimamuutuse vastu võitlemise ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise, vaid ka tõhususe tagamise ja Euroopa väiksema energiasõltuvuse tagamise seisukohalt, on teabe vahetamine ja esitamine investeeringute ja energeetika infrastruktuuri projektide kohta äärmiselt oluline.

Euroopa energiapoliitika seisukohalt on kindlasti oluline, et komisjonil oleks ajakohane ülevaade trendidest liikmesriikide energiainvesteeringutes, millest lähtudes on võimalik töötada välja integreeritud poliitikaid suurema energiatõhususe ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute edendamiseks ning tagada seeläbi üha kasvav energiasõltumatus välistarnijatest ja fossiilsetest kütustest.

Sellest lähtuvalt toetan ma ettepanekut seoses kõne all oleva määrusega, eriti kui arvestada määruse rakendamise vajalikkust, millest ei peetud kinni olemasoleva määruse puhul, mille see määrus kehtetuks tunnistab.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek seoses määruse vastuvõtmisega aitab kaasa tõhusama, usaldusväärsema ja turvalisema Euroopa energiapoliitika loomisele. Arvestades ressursside säilitamise ja nende arvu suurendamise vajadusega ning Euroopa Liidu lubadustega seoses võitlusega kliimamuutuse vastu, on energiatõhusus üks tähtsamaid ELi poliitikaid.

Tuletan meelde, et enne uute projektide juurde asumist tuleb esmalt käsitleda ELi eesmärki seoses 20% energiatõhususe saavutamisega. See tähendab, et energeetika infrastruktuuride investeerimisprojektid peavad ühilduma eesmärgiga saavutada 2020. aastaks vähemalt 20% jätkusuutlikest ja taastuvatest energiaallikatest saadud energia osakaal. Edendatava energiapoliitikaga peavad olema tagatud madalamad süsinikdioksiidi heitkogused ning see peab põhinema solidaarsusel ja jätkusuutlikkusel. Väga oluline on ka süsteemi töökindlus, kuna selle toimimine peab olema pidev. Süsteem peab võtma arvesse ka energiaga varustamise halvenemist energiasektoris, mis on täheldatav nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool liitu. Tähelepanu tasub pöörata ka oluliste investeeringute tegemisele sellisesse infrastruktuuri, mis suudaks vältida probleeme seoses energia varustuskindlusega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportööri arvates on tegemist ELi energiapoliitika väga olulise osaga. Ta põhjendab seda sellega, et tõhusa Euroopa energiapoliitika edendamine ELi tasandil ei ole võimalik ilma vajaliku teabeta meie energeetika infrastruktuuri kohta. Siiski võib raportit käsitleda lisaks meie põhimõttelistele lahkarvamustele seoses Euroopa energiapoliitikaga ka õiguslikus kontekstis või siseturu raamistikus.

Sellegipoolest on raportis ka positiivseid aspekte. Eriti positiivne on näiteks viide teabe konfidentsiaalsuse tagamise tähtsusele ja see, et kõik esitatud teabe alusel tehtud ettepanekud on neutraalsed ning ei kujuta endast sekkumist turu toimimisse poliitilisel tasandil. Lisaks peaks olema aruandlusnõudeid kerge täita, et vältida liigset halduskoormust seoses ettevõtjate ning liikmesriikide või komisjoni töökorraldusega.

Seetõttu otsustasime lõpuks siiski hääletusest hoiduda.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Adina-Ioana Vćleani raportile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest.

Piisavalt üksikasjaliku ülevaate omamine on hädavajalik selleks, et luua Euroopa tasandil parem energia pakkumise ja nõudluse tasakaal ning võtta seoses infrastruktuuri tehtavate investeeringutega võimalikult läbinägelikke otsuseid. Samuti on seeläbi võimalik suurendada turgude läbipaistvust (sealjuures loomulikult ettevõtete andmeid kaitstes) ning vältida energiasõltuvuse probleeme seoses mõne kindla ressursi või tarnimise kohaga.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Pettumustvalmistanud Kopenhaageni kohtumisest hoolimata ei saa EL lubada, et üksmeele puudumine rahvusvahelisel tasandil aeglustab meie jõupingutusi seoses jätkusuutliku energiapoliitika kujundamisega. Šoti valitsus on jätkuvalt eesrinnas taastuvenergia valdkonnas ja ELi roll seoses oma tegevuskava arendamisega on samuti väga oluline. Oma energiapoliitika tõhusaks edendamiseks vajame piisavat teavet infrastruktuuride kohta ning sellest lähtusin ma ka tänasel hääletusel.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Asjaolu, et ELis on vaja koguda põhjalikke andmeid energeetika infrastruktuuri investeeringute kohta, on täiesti selge, sest korraliku ettekavandamise huvides ja potentsiaalsete probleemide esiletoomiseks on vaja ülevaadet energiasektori tähtsamatest trendidest. Energeetika infrastruktuur on meie tulevase majanduskasvu aluseks ja kui Euroopa saab selle saavutamise nimel koostööd teha, siis tuleb seda igati edendada.

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. – (IT) Ettepanek kajastab 2009. aasta jaanuaris seoses gaasiga varustamisega tekkinud kriisi tagajärgi, kui komisjonile sai selgeks, et liidu energeetika infrastruktuur ei suuda oma ülesannet täita. Euroopa Komisjoni eesmärk, mida parlament igati toetas, oli saada ajakohane ülevaade energeetika infrastruktuurist. Tänaseks ei saa enam kindel olla, kas investeerimisprojekte teostatakse. Olukorda on veelgi halvendanud majandus- ja finantskriis. Minu arvates on sekkumine kindlasti vajalik ja praegune olukord, kus meil ei ole kooskõlalisi andmeid ning teavet investeerimisprojektide kohta, vajab kohest lahendamist. Ilma nende andmeteta on võimatu analüüsida liidu infrastruktuuri ennustatavat arengut ning hakata teostama rahuldavat järelevalvet valdkonnaülese lähenemise seisukohalt. Lisaks sellele ei rakendada määrust (EÜ) nr 736/96, mis kõnealuse ettepanekuga kehtetuks tunnistatakse, enam eriti järjekindlalt ning see ei ühildu ka hiljutiste arengutega energiasektoris. Seetõttu tugevdasime ettepanekuga olemasolevat süsteemi ning parandasime oluliselt teabe võrreldavust, vähendades samas sellega kaasnevat halduskoormust. Lõpetuseks tahan veel rõhutada, et hääletasin muudatusettepaneku 81 vastu (mille kohaselt oleks määruse kohaldamisalasse kuuluva infrastruktuuri hulka lisatud ka kogu tuumaenergia ahel), sest Euratomi lepingus on juba vastavaid punkte reguleerivad sätted olemas.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi energiapoliitika mängib olulist rolli, kui tahame lähitulevikus olla edukad suuremalt jaolt taastuvate energiaallikate kasutuselvõtmisega. Lissaboni lepingu jõustumisega tehakse otsuseid seoses energiapoliitika küsimustega kaasotsustamismenetluse raames ning seega on vaja kohandada määrused ELi uue õigusloomega seotud korra kohaselt. Sel põhjusel ning ka selleks, et kõik liikmesriigid saaksid esitada teavet oma energeetika infrastruktuuri kavandatava arendamise kohta rahuldaval ja kasutooval viisil, on vaja rakendada uut määrust selle protsessi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kogu kava aluseks võib olla hea idee – nimelt võime reageerida energiaga varustamise probleemidele –, kuid liikmesriigid ei pidanud kinni juba vana määrusega kehtestatud aruandluskohustusest. Meile esitatud ettepanek ei paista seoses sellega eriti midagi muutvat. Ettepaneku praeguse kuju puhul ei ole võimalik välistada sekkumisi turu toimimisse ega liigseid halduskulusid ettevõtetele. Nimetatud põhjustel ning liigse bürokraatia ärahoidmiseks hääletasin raporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Resolutsiooni ettepaneku eesmärk on kanda hoolt selle eest, et liikmesriigid esitaksid täpset teavet oma projektide kohta energeetika infrastruktuuride valdkonnas. Niipea kui energiasektoris alustatakse uue projektiga või peatatakse mõni olemasolev, tuleb komisjonile sellest teada anda, et komisjon saaks koostada või muuta projektide ettepanekuid, millega avaldada olulist mõju energiaallikate mitmekesisusele üksikutes liikmesriikides. See kujutab endast järjekordset sammu tsentraliseerimise suunas. Sellel põhjusel hääletasin ma resolutsiooni ettepaneku vastu.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Määruse ettepaneku eesmärk on tagada, et komisjonile esitatakse korrapäraselt täpset teavet ELi energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta, et komisjon saaks täita oma kohustusi, ennekõike kohustusi seoses Euroopa energiapoliitikaga

Kehtetuks tunnistatud määrust peetakse aegunuks, sest see ei kajasta suuri muutusi, mis energiasektoris 1996. aastast peale aset leidnud on (Euroopa Liidu laienemine ja aspektid seoses energia varustuskindlusega, taastuvenergia allikatega, kliimamuutuse poliitikaga ning Lissaboni lepingust tuleneva ELi uue rolliga energiasektoris). Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa õigusaktid vajavad uuendamist igas valdkonnas, kuid ennekõike energiasektoris.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Määrus on väga tähtis, kuna selle eesmärk on kanda hoolt selle eest, et komisjonile esitatakse täpset ja korrapärast teavet energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta riiklikul ja piiriülesel tasandil, et EL saaks tagada siseturu toimimise ja et tagatud oleks ka kõikide liikmesriikide energia varustuskindlus. Määrusega uuendatakse 1996. aasta määrust seoses Lissaboni lepingust tulenevate ELi uute kohustustega varustuskindluse, kliimamuutuste ja taastuvenergiaga valdkonnas. Raport on eriti huvitav, sest sellega on tugevdatud määruse rolli eelhoiatussüsteemina seoses puuduste tuvastamisega energiavõrkude sidususes. Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon on alati rõhutanud vajadust siduda liikmesriikide energiavõrgud 10% ulatuses, mida ka Euroopa Ülemkogu ette näeb, ning igasugused sätted, mis sellega kaasnevaid kitsaskohti esile toovad, on väga teretulnud. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin lõpliku resolutsiooni poolt peamiselt seetõttu, et hääletuse ajal saime kasutada kaasotsustusmenetlust. See on suur võit, kuna esimest korda saime rakendada Euroopa Liidu toimimise lepinguga (Lissaboni lepinguga) loodud õiguslikku alust seoses energia valdkonnaga, mis annab meile õiguse kaasotsustusmenetluse raames komisjoni otsuse vastu hääletada. Veel ajaloolisem on asjaolu, et esimest korda minu ametiaja jooksul saime siin täiskogul loobuda Euratomi lepingust kui õiguslikust alusest, kuigi nimetatud leping käsitleb samuti läbipaistvust seoses investeeringutega tuumaenergia sektoris. Seda kinnitati positiivse hääletusega seoses muudatusettepanekuga 30, milles on määruse raames ka tuumkütused primaarenergia allikatena nimetatud. Kindlasti peame tõsiselt vaeva nägema, et oma võitu eelseisvatel kolmepoolsetel läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga kaitsta. Liikmesriigid peavad esitama vähemalt viis aastat enne ehitustegevuse algust andmed energeetika projektidesse tehtud investeeringute summa ja tüübi kohta. Tegemist on väga aruka sammuga paremate tulevaste energiastsenaariumide seisukohalt, sest komisjon saab nüüd parema ülevaate energiaturu arengust ning taastuvenergiast, mille puhul tuleb ka detsentraliseeritud jaamu täielikult arvesse võtta. Kustutati ka kõik viited seoses vähese süsihappegaasi heitkogustega, mida tuumaenergia pooldajad kasutasid kui Trooja hobust.

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. - – (FR) Hääletasin Adina-Ioana Vćleani raporti vastu, sest selles kutsutakse üles liberaliseerima energiasektorit ja muutma liberaalsemaks Euroopa energiapoliitikat. Me kõik teame, mis oleksid selle traagilised tagajärjed selle sektori töötajatele ja kasvavale arvule meie kodanikest, kes võivad isegi hakata korrapäraste voolukatkestuste all kannatama.

Raport rõhutab turu esmatähtsust ja avaliku sekkumise neutraalsust ning annab suurema tähtsuse majandusettevõtjatele. Võime olla kindlad selles, kelle huvisid need teenivad. Peame kartma olemasoleva infrastruktuuri säilitamise pärast, kui muudatusettepanekuga on nõutud garantiid seoses sellega, et prioriteetseid investeeringuid tehakse ainult energiaturgude huvidest lähtudes.

Euroopa energiapoliitika vastuvõetavaks muutmiseks ei piisa sellest, kui lisada muudatusettepanekuga kõigest sõna „solidaarsus” samal ajal, kui sama muudatusettepanek keelab ELil sekkumise turu toimimisse. See annab fraasile „aus konkurents” täiesti uue tähenduse.

Üldiselt ei peaks eesmärk olema keskendumine üha suurema energianõudluse rahuldamisele. Täiendavaid rahalisi vahendeid uute infrastruktuuride investeeringute jaoks tuleks kasutada hoopis energiatõhususe parandamiseks.

Vaatamata praegusele majanduskriisile tuginevad paljud ELi poliitikad jätkuvalt neoliberaalsetele dogmadele.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0116/2010

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan resolutsiooni ja kiidan puhtsüdamlikult heaks kõik selles tehtud tähelepanekud. Mul on hea meel, et aset leidnud presidendivalimised kajastasid Ukraina suuri edusamme ning laabusid palju paremini kui eelmised valimised, järgides kodaniku- ja poliitilisi õigusi, sealhulgas kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadust. Rahvusvahelistest valimisstandarditest kinnipidamine näitab, et Ukraina on saamas küpseks demokraatiaks ning riik tihendab oma koostööd ELiga, võttes aluseks vastastikuse lugupidamise ELi põhiväärtuste vastu. Peame julgustama Ukrainat osalema aktiivsemalt idapartnerluses ning toetama riigi katseid seoses jõupingutustega suurema demokraatia ning õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamiseks, samuti sotsiaalse turumajanduse, säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Olen üks resolutsiooni ettevalmistajatest ning seetõttu hääletasin ma selle eesmärkide poolt. Nüüd, pärast presidendivalimisi, peab Ukraina Euroopa Liidule lähenema hakkama. Mul on hea meel, et Ukraina liigub kindlameelselt demokraatia poole ning mõistab, et riigi õiguspärane koht on teiste Euroopa demokraatlike riikide seas. Ukraina jaoks peaks tee Euroopasse nüüd avatud olema.

Läbipaistvad valimised on tähtis samm demokraatliku riigi põhimõtte tugevdamise poole. Olgugi et Ukraina presidendivalimised olid vaatlejate sõnul kooskõlas kõrgete kvaliteedinõudmiste ja demokraatlike põhimõtetega, peaksid Ukraina valitsuse institutsioonid võtma siiski vastu selged valimiseeskirjad. Sõnavabadus ja pluralism meedias peab olema tagatud kõikidele Ukraina kodanikele ja valimiskandidaatidele.

Ukraina jaoks on osalemine idapartnerluses ja Euronesti parlamentaarses assamblees ning koostöö Euroopa Parlamendiga väga tähtis. Tänane Ukraina on Euroopa riik, millel on õigus teha Euroopas otsuseid. Euroopa Liit peab tegema Ukrainaga tihedat koostööd, et tugevdada sealset demokraatlikku protsessi ja integreerida riik Euroopa Liitu.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Valides oma esimeseks ametlikuks visiidiks Brüsseli, saadab hiljuti ametisse valitud Ukraina president tähtsa sõnumi. Ukraina soovib kuuluda Euroopasse ning asjaolu, et president Janukovitš tuleb ELi pealinna komisjoni juhtivate liikmetega kohtuma, näitab, et Kiiev on suunanud oma pilgu Läände.

Ukraina uue presidendi ees seisvad rasked ülesanded, kuna Rahvusvaheline Valuutafond peatas arvukate täitmata või rikutud kohustuste tõttu Kiieviga allkirjastatud reservkrediidilepingu. President Viktor Janukovitš ei tohi mitte mingil juhul unustada lubadusi, mis ta ametisseastumise päeval andis. Nagu Kiievi uus juht ütles, vajab Ukraina sisemist stabiilsust ning peab võitlema korruptsiooniga ning tugevdama ja kindlustama majandust. Ebastabiilse poliitilise kliima tõttu veelgi halvemaks muutunud majanduskriisist ülesaamiseks peab Ukraina võitma tagasi ärisektori ja rahvusvahelise kogukonna usalduse.

Valimiskampaania lõpetamine ja president Janukovitši ametisseastumine peavad tähistama lõppu populistlikele tavadele, nagu rahva sissetuleku kunstlik tõstmine majanduslikul jätkusuutmatul alusel. President Janukovitši ametisseastumise kõne annab rahvusvahelisele kogukonnale lootust, et olukord Ukrainas võib stabiliseeruda. Lähitulevikus peavad nendele sõnadele nüüd ka väärilised teod järgnema.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hoidusin hääletusest, sest arvan, et suhteid Euroopa Liidu ja teiste riikide vahel peaksid iseloomustama võrdsus, vastastikuselt kasulikud kaubandus- ja majandussuhted, mittesekkumine iga riigi sisepoliitikasse ja demokraatlikesse protsessidesse ning loomulikult austus inimeste tahte vastu. Rahumeelse Euroopa eeltingimuseks on ennekõike iga riigi võime määrata oma rahvusvahelised suhted ilma igasuguse kohustuse ja surveta. Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks on väga oluliseks teguriks energia varustuskindlus ning seetõttu on ka Ukraina roll väga oluline, mistõttu tuleb julgustada Ukrainat lahendama oma energiaprobleeme, parandades oma suhteid Venemaaga kahepoolsete kokkulepete kaudu. See tooks kasu mõlemale osapoolele ning garanteeriks Euroopale katkematu varustatuse maagaasiga.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Tervitan Ukrainat käsitlevat kompromissresolutsiooni, mis ei käsitle ainult viimaste valimiste demokraatliku läbiviimise küsimust, vaid pakub lahendusi ka nafta ja maagaasiga varustatuse probleemile ning milles soovitatakse tungivalt, et Ukraina võtaks vastu energiaühenduse lepingu ning energeetika õigusaktid, mis oleksid vastavuses direktiiviga 2003/55/EÜ. Olen nõus, et Ukraina aktiivne ja positiivne lähenemine ELile ei ole ainus hindamise kriteerium. Ukraina peab tõstma esmakohale ka head suhted naaberriikidega ning idapartnerluse ja EURONESTi riikidega. Toetan kompromissresolutsiooni ettepanekuid ja teisi sätteid tervikuna ning hääletan nende vastuvõtmise poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle resolutsiooni ühisettepanekule, milles on rõhutatud ELi ja Ukraina koostöö tugevdamise olulisust. Ukraina poliitiline ja majanduslik stabiliseerimine ning Ukraina ja ELi koostöö tugevdamine energeetika valdkonnas on Ukraina Euroopa poole pürgimise eeltingimusteks. ELi stabiilsus sõltub ka liidu naaberriikide stabiilsusest.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Mäletan veel lootusetunnet, mida tõi Ukraina rahvale oranž revolutsioon ning lahtiütlemine Nõukogude Liidu mõjutustega minevikust. Mäletan edu, arengu, demokraatia ja koostöö lubadusi, mida andsid tol ajal ukrainlastele nii Ukraina kui ka välisriigid. Sel ajal paistis, et Euroopa Liit on kõige tõenäolisemaks sihtpunktiks rahvale, mis nii selgesti Lääne poole pöördus.

Nüüd, kus eufooria on möödas, paistab selgesti, et oranži revolutsiooni peategelased ei tulnud oma ülesandega toime. Sama selgesti on näha, et on purunenud inimeste illusioonid seoses riigi juhtimisega.

2004. aasta detsembris Viktor Juštšenkole allajäänud kandidaadi valimine tõestab, et riik on tugevalt lõhestunud või et avalikkuse poolehoid on muutunud, mistõttu on rahvas Venemaa mõjutustele vastuvõtlikum.

Minu arvates on väga oluline, et Euroopa Liit püsiks ka edaspidi Ukraina jaoks atraktiivse väljavaatena ja et riik kasutaks selle nimel kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid. Loodan, et Ukraina jääb kindlalt demokratiseerimise teele ja liigub oma minevikku ja ajalugu silmas pidades ELi poole ning saab lõpuks täisväärtuslikuks ELi liikmesriigiks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Idabloki ja Nõukogude Liidu lagunemise järel on ukrainlased ja Ukraina institutsioonid olnud pühendunud oma riigi demokraatlikuks muutmisele ning kaasaegse ühiskonna loomisele. Selle nimel on arendatud sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist süsteemi, mis suudab seista õigusriigi põhimõtte ning inimõiguste kaitsmise eest vaatamata raskustele, mis harilikult esinevad riigis, mis on taastamas oma struktuurilist korraldust ja poliitilist identiteeti.

Euroopa Liidul kui eeskujul ning riikide ühendusel, kus edendatakse rahu ning kodanike majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, on kohustus võtta enda kanda otsustav roll demokraatliku süsteemi arendamises Ukrainas, kaasa arvatud eurointegratsiooni vahendite tugevdamises. See aitab lahendada ka piirkondlikke konflikte riigis, mis on geostrateegiliselt väga oluline ELi suhete jaoks Venemaa ja Kesk-Aasiaga just eeskätt energeetika valdkonnas. Selle protsessi raames tahan rõhutada ka resolutsiooni ettepaneku panust seoses suure hulga Ukraina sisserännanute integratsiooniga ELi, sealhulgas ka noorte rolli edendamisega ja haridusega Ukraina sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu raames.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Seoses tänase hääletusega Ukraina olukorda puudutava resolutsiooni üle tervitasime nii asjaolu, et presidendivalimised korraldati demokraatlikest põhimõtetest lähtudes kui ka seda, et ametisse nimetatud uue presidendi poliitikaid hakkab loodetavasti iseloomustama avatus ja koostöö seoses ELiga. Rõhutasime täiendavate energeetikasektorit puudutavate kokkulepete allkirjastamise tähtsust, millega tagada energia varustuskindlus. Tervitasime hääletusega ka vajadust jätkuvate arutelude pidamiseks seoses soosiva viisade andmise süsteemiga. Sõnumiga, mille täna Ukrainale andsime, kutsusime riiki üles jätkama meiega koostööd, et see jääks kindlasti püsima teel demokraatia poole. Kinnitasime veel kord hääletusega juba varem avaldatud seisukohta, et peame olema avatud nii oma dialoogis kui ka lubadustes seoses Ukrainaga, et anda riigile vajalikku julgust Euroopa-poolse arengu pooldamiseks. Ukraina peab aga omalt poolt tõestama, et on usaldusväärne partner.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Toetasin muudatusettepanekut 2, mille esitas fraktsioon ECR seoses resolutsiooni ühisettepanekuga olukorra kohta Ukrainas, milles väljendatakse muret, et Nord Streami gaasijuhtme projekt õõnestab ELi energiajulgeoleku osas kehtivat solidaarsuse põhimõtet ja see ehitatakse Ukraina vältimiseks. Isegi kui see ei puuduta otseselt praegust olukorra Ukrainas, olen samuti arvamusel, et Venemaa valitsus koostas Nord Streami projekt peamiselt poliitilise projektina, mille eesmärgiks on lõhestada Euroopa ning isoleerida nii Ukraina kui ka mõned uued liikmesriigid. Kõne all olev muudatusettepanek tuletab meelde, et arutelu seoses Nord Streamiga ei ole veel lõppenud, vaid ootab jätkamist. Solidaarsusel põhineva energiapoliitikaga ühise energiaturu poole liikuv EL ei tohi sõltuda pikaajalisest suhtest poliitilise orientatsiooniga riikliku monopoliga, mis on juba majanduslikult läbikukkunud ning rikub ELi aluspõhimõtteid seoses avatud konkurentsi, läbipaistvuse ning tootmise, transpordi ja levitamise üksteisest eraldamisega.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates peab EL aitama Ukrainat demokraatlike reformide ja euroopalike väärtuste omaksvõtmisel ning inimõiguste ja rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste õiguste tagamisel.

Ukraina uus president võitis valimised, toetudes programmile, millega garanteeritakse rahvusvähemustele nende õigused. EL peab toetama selle programmi tõhusat rakendamist pikemas perspektiivis. Seda meeles pidades tuleb Ukrainas võtta kasutusele ja jõustada seadust seoses Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta rakendamisega. Endised meetmed, mis piirasid oluliselt koolide võimalusi seoses vähemusrahvuste emakeelte õpetamisega, tuleb tühistada. Parandada tuleb ka vähemuste esindatust Ukraina kohalikes, ringkondlikes, piirkondlikes ja kesksetes institutsioonides. Kõikide vähemuste, kaasa arvatud venelaste, poolakate, tatarlaste, bulgaarlaste, kreeklaste, rumeenlaste, ungarlaste, juutide ja romide õigused peavad olema tagatud Euroopa standarditest lähtuvalt. Mitte ühtegi vähemust ei tohi unustada!

Tahan juhtida tähelepanu ka Tšernivtsi piirkonna kultuurilise ja ajaloolise pärandi säilitamise ning taastamise tähtsusele. Antud piirkond moodustab osa juudi, saksa-austria, poola, rumeenia, vene ja ukraina kultuuripärandist. Minu arvates peaks selle väärtusliku mitmekultuurilise ja eri uske iseloomustava Euroopa pärandi, mille hulka kuuluvad kalmistud, mälestusmärgid, hooned ja kirikud Põhja-Bukoviinas, säilitamine moodustama ELi ja Ukraina koostöös prioriteetse eesmärgi.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse OSCE/ODIHRi vaatlusmissiooni avaldusi, mille kohaselt peeti valmistel kinni rahvusvahelistest standarditest, on hiljutised valimised Ukrainas märgiks, et riik liigub positiivselt tulevase ELiga ühinemise poole. Sellele vaatamata peavad Ukraina poliitikud ja ametivõimud tunnistama vajadust poliitilise ja majandusliku stabiilsuse järele ja tegema selle nimel tööd, seda peamiselt põhiseaduse reformi, õigusriigi põhimõtete kindlustamise, sotsiaalse turumajanduse loomise ja uute jõupingutuste kaudu korruptsiooni vastu võitlemiseks, ning äri- ja investeerimiskliima parandamisega.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Resolutsiooni ettepanek seoses olukorraga Ukrainas käsitleb väga hästi praegust olukorda nimetatud riigis ning samuti olukorda seoses presidendivalimistega. Resolutsiooni ettepanekus kutsutakse Ukraina poliitikuid ja ametivõime üles tunnistama vajadust poliitilise ja majandusliku stabiilsuse järele, mida saab saavutada peamiselt põhiseaduse reformi, õigusriigi põhimõtete kindlustamise, sotsiaalse turumajanduse loomise ja korruptsiooniga võitlemise uute jõupingutuste kaudu ning äri- ja investeerimiskliima parandamisega. Sellegipoolest lähevad minu arvates kaalutlused seoses Ukraina tormaka kaasamisega vabakaubandustsooni ehk siis ELi ühisesse siseturgu liiga kaugele. Ukraina peab oma majandust järk-järgult üles ehitama ja tugevdama ning jõudma seoses oma vajadustega üksmeelele. Kogu Ukraina Euroopa poole pürgimise juures ei tohi unustada ega eirata riigi pikka minevikku Venemaa mõjupiirkonnas ning sellega tuleb kindlasti arvestada. Nimetatud põhjustel hoidusin ma hääletusest seoses kõne all oleva resolutsiooni ettepanekuga.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Tekstis on mõningaid häid avaldusi, nagu kommunistliku režiimi hukkamõistmine. Teisest küljest aga arvan ma, et kaugeleulatuv viisapiirangute leevendamine ja Ukraina tormakas kaasamine ühisturule ei ole arukas. Sel põhjusel hoidusin ma hääletusest.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud eesistuja! Toetasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas. Muuhulgas leian, et peaksime väga tõsiselt suhtuma vastvalitud president Janukovitši otsusesse tulla esimesele välisvisiidile just Brüsselisse. See on selgeks märgiks, et Ukraina jätkab Euroopa Liidu integratsiooniga. Pean oluliseks, et Euroopa Liit avaldaks praeguses olukorras Ukrainale toetust, sõlmides assotsiatsioonilepingu ning tagades viisavabaduse, eeldades, et Ukraina täidab omapoolsed kohustused. Euroopa Liidu uksed peavad jääma Ukrainale avatuks.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Tervitan asjaolu, et Ukraina presidendivalimised korraldati demokraatlikest standarditest lähtudes. 2010. aasta alguses näitas Ukraina demokraatia oma elujõudu. Erilist tähelepanu väärib suur valijate osalus. Seekord ei tekkinud seoses Ukraina presidendivalimistega kahtlusi, mille tõttu selle tulemusi võidaks kohtus vaidlustada.

Siiski ei tohi Euroopa Liit piirduda seoses valimiste korraldamisega vaid heakskiiduavaldustega. Ukrainale tuleb kindlasti pakkuda Euroopa perspektiivi mitme sammuna. Esimene samm peaks olema osalemine idapartnerluses ning viimane Euroopa Liidu liikmeks saamine. Euroopa Liit peab Ukraina suhtes oma avatud uste poliitikat säilitama. Integratsioon eri kogukondadega jääb Ukraina otsustada ning see peaks sõltuma Ukraina ühiskonna iseseisvast otsusest.

Ukraina ja Venemaa suhete parandamine on Euroopa Liidu jaoks eluliselt oluline, sest riikidevaheliste kahepoolsete läbirääkimiste tulemused avaldavad mõju ka ELi liikmesriikidele. Tervitan teadaannet, et need suhted on paremaks muutumas.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ukraina presidendivalimistel peeti kinni rahvusvahelistest valimisstandarditest. Sellega astus Ukraina sammu Euroopa demokraatia poole, mis tõestab, et riik tunneb üha enam, et on osa Euroopa demokraatlike riikide ühendusest.

Loodame, et Ukraina presidendist saab usaldusväärne partner, kellega saame teha koostööd, et tugevdada koos teiste naaberriikidega Ida-Euroopa stabiilsust ja arendada sealset majandust! Üks tähtsamaid praktilisi samme ELi ja Ukraina suhetes on viisarežiimi lihtsustamine, mille lõppeesmärgiks on ELi reisivatele Ukraina kodanikele viisavabaduse kehtestamine.

Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles on võetud arvesse positiivseid muutusi ELi jaoks väga olulises naaberriigis. Siiski on riigi eri valitsuse institutsioonide vahel veel palju probleeme ja pingeid.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Selle täiskogu istungi ajal hääletasime Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle seoses olukorraga Ukrainas. Toetasin resolutsiooni, sest tegemist on meie institutsiooni väga olulise deklaratsiooniga, mis näitab, et jälgime hoolikalt demokraatia arengut Ukrainas. Resolutsioonis antakse üldiselt hea hinnang presidendivalimiste korraldamisele ning kutsutakse üles pöörama tähelepanu poliitilise ja majandusliku stabiilsuse loomisele riigis. Üheks oluliseks punktiks on Ukraina ja ELi koostöö tugevdamine just nimelt energiavaldkonnas. Minu seisukohalt esitati kaks vaidlusttekitavat muudatusettepanekut. Esimene neist puudutas vähemuste keeli. Hääletasin muudatusettepaneku vastu, sest see suurendas vene keele kasutamise võimalust ukraina keele asemel. Teine muudatusettepanek käsitles Nord Streami gaasijuhet. Antud juhul hääletasin muudatusettepaneku poolt, sest tahtsin väljendada oma vastumeelsust seoses gaasijuhtme ehitamisega.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0123/2010

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit töötas ÜRO inimõiguste nõukogu sisseseadmise nimel ning on võtnud endale koos liikmesriikidega eesmärgi mängida aktiivset ja kõrge profiiliga rolli tõhusa asutuse toetamise nimel, mis käsitleb inimõigustega seotud aktuaalseid küsimusi. Lissaboni lepinguga loodud uus institutsiooniline struktuur annab võimaluse suurendada ELi meetmete sidusust, nähtavust ja usutavust ÜRO inimõiguste nõukogus. Sel põhjusel on oluline, et EL võtaks inimõiguste nõukogu 13. istungjärgul arutatavate teemade puhul ühise seisukoha. EL peab avaldama kindlat ja tõhusat mõju ÜRO laiendatud süsteemis ning jääma kindlaks ühise seisukoha leidmisele. EL peab suurendama ka paindlikkust seoses vähemoluliste küsimustega, et võimaldada kiiremat ja tõhusamat reageerimist tähtsamaid probleeme käsitlevates aruteludes. Ennekõike peab EL aktiivselt püüdlema inimõiguste nõukogu spetsiaalsete mehhanismide loomise poole, et reageerida inimõiguste kriisidele Iraanis, Afganistanis, Iraagis ja Jeemenis.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Paljudes riikides rikutakse endiselt inimõigusi ning kahjuks ei vasta rahvusvaheline kogukond vahetevahel tõsistele rikkumistele aegsasti ja vajalikul viisil. Meil puudub koordineeritud lähenemine rahvusvahelisel tasandil. ELi roll maailmas on viimastel kümnenditel palju olulisemaks muutunud ning Lissaboni lepinguga loodud Euroopa välisteenistusega kaasnev uus lähenemisviis võib aidata liidul tegutseda palju tulemuslikumalt ülemaailmsete ja inimõiguste rikkumise probleemide sidusal, järjekindlal ja tõhusal lahendamisel. ELil on nüüd suurepärane võimalus oma rolli tugevdamiseks ÜRO inimõiguste nõukogus ning liit peaks kasutama kõiki sellega kaasnevaid võimalusi, et suurendada ELi meetmete nähtavust ja usutavust inimõiguste valdkonnas.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Täiskogul hääletamiseks esitatud kompromissresolutsioon sisaldab kahjuks tekstiosasid, mille tõttu ma selle poolt hääletada ei saa. Resolutsiooni tekst tunnistab, et ÜRO inimõiguste nõukogu kui poliitilise organi puhul esineb äärmusliku politiseerimise oht. Arvan siiski, et oleksime saanud veelgi enamat öelda, eriti arvestades sellega, et meil on tegemist paljude jaoks väga tundliku ja olulise inimõiguste teemaga. Teksti lugedes panin selles tähele ühte kahetsusväärset nõrkust, mis ei pruugi olla nõrkus poliitilise diplomaatia seisukohalt, kuid on seda kindlasti väärtuste seisukohalt. Nimelt puudub kindlameelsus seoses kriitikaga teada-tuntud aspektide suhtes, mis teevad inimõiguste nõukogu nii vastuoluliseks organiks. Oleksime võinud olla kindlasti palju otsustavamad ning esitada vastuväiteid seoses Iraani kandideerimisega järgmistel nõukogu valimistel. Puudub kindel viide nõukogu mõttetule koosseisule, milles on liiga palju liikmeid, kes sobivad seoses inimõigustega vaevu teisi õpetama ja kellel on veel vähem õigust selles valdkonnas teiste üle kohtu mõistmiseks või otsustamiseks. Seetõttu hoidusin ma hääletusest ning väljendan sellega oma skeptilisust seoses resolutsiooni tekstiga. Hoidun hääletusest ka lootuses, et parlament võtab peast diplomaadimütsi – parlament ei pea olema diplomaatiline – ning astub uljamalt võitlusesse väärtuste ja inimõiguste kaitsmise nimel.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Vaatamata asjaolule, et resolutsiooni ettepanekus on positiivseid elemente, hoidusin hääletusest, sest Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni olulised muudatusettepanekud hääletati maha, mille tulemusena oli resolutsiooni sisu ebapiisav. Euroopa Liit peab toetama ÜRO jõupingutusi, mille eesmärgiks on tagada inimõiguste austamine kõikjal maailmas. EL peab veelgi kindlamini sedalaadi algatustes esiplaanile astuma, sest tänapäeva autokraatlikes režiimides on saanud normiks kapitalistlikku vägivalda rakendavad inimõiguste rikkumised ühiskonnavaenulike poliitikate pealesurumisel. Euroopa Liit peab vaatama üle oma suhted Iisraeli riigiga ning võtma kindlasti arvesse Iisraeli sõjalisi operatsioone Palestiina territooriumil ning rünnakuid palestiinlaste õiguste vastu, mille hulka kuulub ka õigus oma kodumaale. Euroopa Liit peab taanduma USA nn demokraatia eksportimise kampaaniatest ning looma rahvusvaheliste suhete raamistiku, milles peetakse lugu rahvusvahelisest õigusest ning milles ÜRO roll palju suurem on.

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. – (SV) Täna, 25. veebruaril 2010, hääletasid Rootsi konservatiivid ÜRO inimõiguste nõukogu 13. istungjärgu kohta käiva Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepaneku poolt (B7-0123/2010). Tahame aga siiski märkida, et ELi liikmesriike tuleb kutsuda üles mõistma üldiselt hukka kõiki inimõiguste rikkumisi. Samuti on kahetsusväärne, et ÜRO inimõiguste nõukogu ei ole suutnud tegeleda piisavalt kiiresti tõsiste inimõigusi puudutavate olukordadega muudes riikides, mida resolutsioonis ei nimetatud, muu hulgas ka Kuubal.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Pean rõhutama, et maailmas õiglase ja kestva rahu saavutamise oluline eeltingimus on see, kõik osalised järgivad igas olukorras rahvusvahelist inimõiguste õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust.

Minu arvates tagaks Euroopa Liidu tasemel ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide kooskõlastatud ühist kindlat seisukohta nõudev tegutsemine rahvusvahelised inimõiguste õigusaktid ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkujate vastutuselevõtmise.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Hääletasin ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi käsitleva resolutsiooni poolt, milles on tuvastatud peamised sammud, mis on vajalikud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamise strateegiliste eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidus. Komisjon peab kindlasti suurendama oma pingutusi seoses võrreldavate andmete kogumisega tegevusprogrammi järelmeetmete kriitiliste näitajate kohta ning tõlgendama neid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise algatuste korrapärasteks läbivaatamisteks eri poliitikavaldkondades. Eriti oluline on jälgimine ning tegutsemine, lähtudes vaesuse, vägivalla ja tütarlaste vajaduste soolisest mõõtmest. Järelmeetmed komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistele 2006–2010 peavad võtma arvesse majanduskriisi ja kliimamuutuse pikaajalisi tagajärgi vananevas ja etniliselt mitmekesisemaks muutuvas ühiskonnas. Seksuaal- ja reproduktiivtervist ning nendega seonduvaid õigusi tuleb tunnistada ja edendada Euroopas ja samuti ülamaailmsel tasandil. Euroopa Liit peab ühinema konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta vastavalt Lissaboni lepinguga kehtestatud uuele õigusraamistikule.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ÜRO inimõiguste nõukogu 13. istungjärgu kohta käiva Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepaneku poolt. ELi uus institutsiooniline struktuur pakub ainulaadset võimalust suurendada ÜRO inimõiguste nõukogus ELi meetmete sidusust, nähtavust ja usutavust. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevused aitavad samuti kaasa ELi võimele teha koostööd teistesse rühmitustesse kuuluvate riikidega, et lõpetada inimõiguste rikkumised, kaasa arvatud just naiste ja laste vastu suunatud vägivald.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste nõukogu politiseerimine ning jätkuv hoiak nende suhtes, kes on võtnud kindlama seisukoha seoses inimõiguste rikkumiste hukkamõistmisega eri maailma osades, õigustavad nõukogu struktuuri ja tööviisi muutmist. Väljakuulutatud Iraani kandideerimine on järjekordne märk, et kõne all oleva organi tegevussuund ei ole piisavalt usutav ja ohutu ning et minevikus korduvalt inimõiguste rikkumisi toime pannud riigid saavad kasutada oma liikmestaatust nõukogus, et end oma rikkumiste süüst puhtaks pesta.

Euroopa Liit peab osalema aktiivselt inimõiguste nõukogu töös, olles samas teadlik selle piirangutest ja probleemidest, ning esindama tasakaalukat, kuid samas ranget ja nõudlikku vaadet seoses sellega, mida austus inimõiguste vastu tähendama peab. Kui EL sellega hakkama saab, tuleb see toime ka oma enda vastutusega selles valdkonnas.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste nõukogu (UNHRC) on üldistele inimõigustele spetsialiseerunud platvorm ja inimõigustega tegelev erifoorum ÜRO süsteemis. Inimõiguste universaalsuse austamine, edendamine ja kaitsmine on osa ELi õiguslikust, eetilisest ja kultuurilisest acquis’st ning üks liidu ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest.

Olen kindel, et ELi liikmesriigid seisavad aktiivselt vastu igasugustele katsetele kahandada inimõiguste universaalsuse, lahutamatuse ja vastastikuse sõltuvuse põhimõtte tähtsust. Kutsun ELi liikmesriike üles osalema aktiivselt iga-aastasel interaktiivsel arutelul puuetega inimeste õiguste üle ning iga-aastasel kohtumisel lapse õiguste teemal … Tahan rõhutada, kui tähtis on inimõiguste nõukogu 13. istungjärk, kuhu on oodata valitsuste ministreid ja teisi kõrgetasemelisi esindajaid. Istungjärgu päevakorda kuulub majandus- ja finantskriis ning Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioon inimõigustealase hariduse ja koolituse kohta. Lõpetuseks, tunnen heameelt selle üle, et Ameerika Ühendriigid osalevad jälle ÜRO organite töös ning et nad valiti inimõiguste nõukogu liikmeks, samuti nende tehtud konstruktiivse töö üle ÜRO Peaassamblee 64. istungjärgul seoses sõnavabadusega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme igati nõus raportis nimetatud inimõiguste universaalsuse, lahutamatuse ja vastastikuse sõltuvuse põhimõttega. Samade eelduste alusel tuleb aga rõhutada andestamatut vasturääkivust, mida väljendab ühelt poolt nimetatud seisukoht ja teiselt poolt kapitalistliku süsteemi tekitatud kriisist tingitud tõsine rünnak töötajate ja inimeste õiguste vastu, mille hulka kuulub kõrge töötuse tase, kasvav vaesus ja üha raskem juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele avalikele teenustele. Kahjuks ei võtnud suurem osa parlamendiliikmetest seda vasturääkivust piisavalt arvesse.

Meil on kahju, et meie fraktsiooni muudatusettepanekud tagasi lükati. Nende hulgas olid ka järgmised:

– juhib tähelepanu sellele, et ÜRO liikmesriigid peaksid edendama toiduainetega varustamise sõltumatust ja toiduga kindlustatust kui vaesuse ja tööpuuduse vähendamise vahendit;

– avaldab rahulolu, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku raport Hondurases pärast riigipööret toimunud inimõigusrikkumiste kohta on võetud 13. istungjärgu päevakorda; palub ELi liikmesriikidel toetada riigipöörde ranget hukkamõistmist ning demokraatia ja õigusriigi taastamist Hondurases ja selle nimel töötada;

– avaldab muret seoses olukorraga Colombias, eriti seoses tuhandete tuvastamata surnukehade avastamisega.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin ÜRO inimõiguste nõukogu 13. istungjärgu kohta käiva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt kõigepealt selleks, et tervitada algatust võtta nõukogu istungjärgu päevakorda majandus- ja finantskriisi mõju kõigi inimõiguste teostamisele. Samuti arvan, et ELil peab olema kindel ühine seisukoht Gaza ja Lõuna-Iisraeli konflikti käsitleva teabe kogumise ülesande järelmeetmete küsimuses. Seoses sellega on igati oluline Goldstone’i aruandes toodud soovituste rakendamine. Viimaks väljendan oma muret seoses Iraani kandideerimisega 2010. aasta mais toimuvatel ÜRO inimõiguste nõukogu valimistel. EL peab tegema kõik endast oleneva, et takistada inimõiguste nõukogusse selliste riikide valimist, kus inimõiguste olukord on kaheldav.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades sellega, et ÜRO inimõiguste nõukogu on valitsustevaheline organ, mille peamiseks ülesandeks on tegeleda inimõiguste rikkumistega ning et üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest on inimõiguste universaalsuse austamine ja kaitsmine, tahan inimõiguste nõukogule väljendada oma toetust ning lootust, et nõukogu jätkab võitlust kõikide diskrimineerimise vormide vastu.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Meie resolutsioon on suunatud ÜRO inimõiguste nõukogule, institutsioonile, millest oleks võinud loota, et sellele oleks saanud anda maailma õiguste, väärtuste ja põhivabaduste kaitsja tiitli. Kasutan tingivat kõneviisi, sest ÜRO inimõiguste nõukogu puuduv erapooletus ohustab igati selle õigusjärgsust.

Nüüd lisandus järsku ka Iraani kandideerimise probleem. See on provokatsioon. See riik, see valitsus ja see president põlgavad meeste ja naiste õigusi. 2008. aastal tapeti poomise või kividega surnuks viskamise läbi 346 iraanlast, kelle seas oli ka alaealisi. Riigis toimuvad kohtuprotsessid on lausa farslikud. Inimesi piinatakse. Riigis puudub absoluutselt igasugune sõnavabadus, avalike arutelude pidamise vabadus ja pressivabadus. Vähemusi kiusatakse taga, eriti Baha’i usurühmitust. 2009. aasta juunis toimunud presidendivalimistest peale on surutud vägivaldselt ja süstemaatiliselt maha igat laadi meeleavaldused. Ma võiksin veel jätkata.

Maailm vajab valitsemist, mille aluseks on universaalsed väärtused. Kui ÜRO tahab olla sellise dialoogi pidamise foorumiks, peavad selle organid olema objektiivsed. Iraani kandideerimine ei pane kaalule mitte ainult ÜRO usaldusväärsuse, vaid ka selle rakendatavuse.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni lõpliku teksti poolt muu hulgas seepärast, et teksti jäeti sisse lõiked seoses ühisuuringuga salajaste kinnipidamiskohtade olemasolu kohta ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Goldstone’i aruandes toodud soovituste täitmise kohta ning fraktsiooni GUE esitatud muudatusettepanek Lääne-Sahara kohta. Mul on samuti hea meel, et lükati tagasi Elmar Broki taotlus korraldada osade kaupa hääletus usundite halvustamist käsitleva lõike üle ja et antud lõige on nüüd järgmiselt sõnastatud:

„kordab oma seisukohta seoses usundite halvustamise kontseptsiooniga ning tunnistab küll vajadust tegeleda igakülgselt usuvähemuste diskrimineerimise probleemiga, aga peab asjakohatuks lisada nimetatud kontseptsioon rassismi, rassilist diskrimineerimist, ksenofoobiat ja kõiki diskrimineerimise vorme käsitlevasse täiendavate normide protokolli; kutsub ÜRO liikmesriike üles täielikult rakendama sõna- ja usuvabaduse kehtivaid norme;”.

Tahtsime selle lause säilitada, sest meie arvates ei vaja me ÜRO tasandil uut õigusakti, mis käsitleks usundite halvustamise kontseptsiooni, sest meil on juba olemas rahvusvahelised standardid, nimelt nimetatud protokoll, mis käsitleb usuvähemuste diskrimineerimise ärahoidmist.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) ELi inimõiguste poliitika on üks tähtsamaid väärtusi, millest me päevast päeva lähtume. Ühenduse inimõiguste poliitika alla kuulub kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaal- ja kultuuriõiguste kaitsmine. Selles poliitikas on tähtsal kohal naiste, laste ja rahvusvähemuste õiguste kaitsmine ning ennekõike võitlus rassismi, ksenofoobia ja muude diskrimineerimise vormide vastu. Vähemusi diskrimineerivate õigusaktide kasutamine vähemuste usuvabaduse rikkumiseks või nende juurdepääsu piiramiseks haridusele ja tööhõivele on väga ohtlik, sest sellega piiratakse nende õigust tööle ning sellest tulenevalt ka nende õigust heale elatustasemele. ELi seni tehtud töö selles valdkonnas annab meile õiguse nõuda ka teistelt demokraatia ja inimõiguste valdkonnas kõrgetest standarditest kinni pidamist.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Rääkides inimõiguste teemast ELi kõikidel tasanditel ja kõikides valdkondades, siis tuleb rõhutada, et meie kui Euroopa Parlamendi liikmete kohustused ei piirdu ainult kolmandate riikide kritiseerimise ja neid käsitlevate resolutsioonide ettevalmistamisega, vaid peame jälgima hoolikalt ka ELi liikmesriike ning pöörama tähelepanu isegi kõige pisematele inimõiguste rikkumisi puudutavatele negatiivsetele nähtustele. Inimõiguste rikkumiste juhtumite korral koostab Euroopa Parlament asjaomasele riigile suunatud resolutsiooni. Enne teiste kritiseerimist peame tegema lõpu inimõiguste rikkumistele ELis, alles siis saame kritiseerida teisi ja üritada neid võimalikult hästi aidata.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma ei toetanud resolutsiooni, sest selles ei ole toodud esile kristlike vähemuste õiguste tähtsust Lähis-Idas. Mul on kahju, et me ei näita üles piisavat südikust seoses kristlike vähemuste vastu suunatud rünnakute hukkamõistmisega Lähis-Idas ning suuname selle probleemi edasi inimõiguste nõukogule. ÜRO Peaassamblee nimetas 2009. aasta rahvusvaheliseks inimõiguste kohta õppimise aastaks (International Year of Human Rights Learning) ning EL nimetas 2010. aasta vaesuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Peame meeles pidama, et ÜRO tunnistab ka äärmist vaesust inimõiguste rikkumisena. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu hoonete marmorisse on tahutud 17. oktoobri, rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päeva juhtmõte: „Kui inimesed on mõistetud elama viletsuses, rikutakse inimõigusi. Ühinemine nende jaluleseadmise nimel on püha kohustus.” (Isa Joseph Wresinski). Meie resolutsioon ei väljenda aga meie sügavat muret seoses äärmise vaesuse kui inimõiguste rikkumisega. Sel põhjusel kutsun Euroopa neljanda maailma komitee liikmeid üles saatma ÜRO Peaassamblee delegaatidele kirja nimetatud teemal, milles parlament väljendab oma muret seoses kõne all oleva valdkonnaga.

Resolutsiooni ettepanek B7-0118/2010

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiõigustest ja ühistest väärtustest. Võrdõiguslikkus on ka eeltingimuseks ELi majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisele. 1995. aastal vastu võetud Pekingi tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest hoolimata püsivad endiselt ebavõrdsus ja soolised stereotüübid.

Minu arvates tuleb Lissaboni strateegia läbivaatamisel pöörata rohkem tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele, seada uued eesmärgid ning tugevdada sidemeid Pekingi tegevusprogrammiga, et liikmesriigid saaksid konkreetsete poliitikatega märgatavaid tulemusi saavutada. Seepärast vajab rohkem edendamist liikmesriikidevaheline kogemuste ja heade tavade vahetamine kõikides valdkondades, mille puhul Pekingi tegevusprogrammi rakendatakse.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Andsin oma poolthääle resolutsioonile „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta. Täna, viisteist aastat pärast Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamist, arutleb Euroopa Parlament soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ülemaailmselt tehtud edusammude üle. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on rõhutatud selliseid liikmesriikide ühiseid väärtusi nagu pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning sooline võrdõiguslikkus. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele teatud valdkondades ja tööstussektorites on siiski säilinud veel palju ebavõrdsust ning Euroopa Liit peab jätkama oma jõupingutusi seoses nende probleemide lahendamisega. Võrdõiguslikkust tuleb edendada kõikides valdkondades. Euroopa tasandil majanduskriisi ning kliimamuutuse tagajärgedega võitlemise strateegiaid koostades peab Euroopa Komisjon võtma arvesse ka nende strateegiate tagajärgi naistele. Resolutsioon ergutab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kavandatud soolise võrdõiguslikkuse olukorra saavutamiseks vajaminevate strateegiate ja vahendite väljatöötamist.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle resolutsioonile „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta, sest Pekingi tegevusprogrammi strateegilisi eesmärke ei ole saavutatud ning ebavõrdsus ja soolised stereotüübid püsivad, kuna tegevusprogrammis käsitletud valdkondades on naised endiselt meestest alamal tasemel.

Peame kahetsusväärseks, et nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil puuduvad õigeaegselt laekuvad usaldusväärsed ja võrreldavad andmed Pekingi tegevusplatvormi järelmeetmete jaoks, muu hulgas naiste ja vaesuse, naiste vastu suunatud vägivalla, institutsiooniliste mehhanismide, naiste ja relvakonfliktide, ning tütarlaste kohta. Komisjon peab arendama edasi Pekingi tegevusprogrammi rakendamise iga-aastase läbivaatamise protsessi ning kasutama tõhusal viisil ära näitajaid ja analüüsiaruandeid eri poliitikavaldkondade edendamisel ja uute soolist võrdõiguslikkust taotlevate algatuste alusena. Kinnitame vajadust süstemaatiliselt rakendada ja jälgida soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist õigusloome-, eelarve- ja muudes olulistes protsessides ning strateegiaid, programme ja projekte erinevates poliitikavaldkondades.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest soolise võrdõiguslikkuse aspekt Euroopa Liidus vajab edasiarendamist. Euroopa Komisjon peab koostama tegevusstrateegia soolist võrdõiguslikkust käsitlevate suuniste jaoks, võttes sealjuures arvesse majandus- ja finantskriisi, jätkusuutlikku arengut ning samuti olemasolevate suuniste prioriteete, naiste ja meeste võrdset majanduslikku iseseisvust, töö-, pere- ja eraelu ühitamist, naiste ja meeste võrdset osalemist otsustamisprotsessis.

Hetkel puuduvad märgatavalt andmed soolise võrdõiguslikkuse, naiste vastu suunatud vägivalla ja institutsiooniliste mehhanismide kohta. On väga oluline, et liikmesriigid teeksid võimalikult tihedat koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga, mille ülesannete hulka kuulub ka töötamine võrreldavate andmetega. Instituut koostab statistikat ja tegeleb teadusuuringutega, mille eesmärgiks on esitada analüüse seoses soolise võrdõiguslikkuse küsimustega, ning korraldab uuringuid seoses andmete statistiliste omadustega ning andmete selgitamisega. Instituudi töökavas nimetatud eesmärgid peavad aitama kaasa ennekõike Pekingi näitajate rakendamisele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Sooline võrdõiguslikkus on üks meie ajastu aluspõhimõtetest. Siiski ei ole sooline ebavõrdsus kadunud ja Pekingi tegevusprogrammi strateegilisi eesmärke ei ole veel kaugeltki saavutatud.

Tervitan resolutsiooni ettepanekut, mille üle me täna täiskogu istungil hääletame, sest see ergutab tugevdama institutsioonilisi mehhanisme soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine arengukoostöös mängib olulist rolli õitsva ning õiglasema ja jõukama ühiskonna edendamisel.

Soovin rõhutada naiste rolli teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas. Teadusuuringute valdkonnas tegutseb üha enam naisi, kuid sellegipoolest on nad veel kaugel oma karjääride tippu jõudmisest ja otsuste tegemises kesksele kohale saamisest. Selle potentsiaali kasutamine on väga tähtis õiglasema tasakaalu edendamiseks ning kasvu ja tööhõive toetamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist eri poliitikavaldkondades tasub kindlasti käsitleda õitsvama, õiglasema ja jõukama ühiskonna sambana.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vankumatu inimõiguste ja võrdõiguslikkuse põhimõtte kaitsjana ei kavatse ma kahandada naiste ja tütarlaste õiguste kaitsmiseks ettenähtud algatuste tähtsust. Neid õigusi rikutakse tihti ja rängalt maailmas, kus naised kannatavad endiselt kõige enam nende füüsilise heaolu ja soolise enesemääramise vastu toime pandud kuritegude all.

Sellegipoolest ei saa sooline võrdõiguslikkus hetkekski varjata sugudevahelisi loomulikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi. Võrdõiguslikkus ei ole sama, mis võrdne kohtlemine. Mehi ja naisi on vaja õiglaselt kohelda, andes neile samad õigused, kuid arvestades ka nende vastavate vajadustega. Naiste puhul on see eriti asjakohane sellistes valdkondades nagu ematoetus, pereelu ja tööelu ühitamine ning erikaitse peamiselt naiste ja laste vastu toime pandavate kuritegude eest, nagu seksuaalne ekspluateerimine, inimkaubandus või kuritarvitamine.

Lõpetuseks tahan veel rõhutada, et mitte ükski selle valdkonna ELi algatus ei tohi käsitleda naistele abordi tegemise õiguse andmist seksuaal- ja reproduktiivtervise nimel. See peab jääma iga liikmesriigi enda otsustada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest ning see on sätestatud ka Euroopa Liidu toimimise lepingus. Seega on liidu konkreetseks ülesandeks meeste ja naiste võrdsuse edendamine ja süvalaiendamine. Kahtlemata jätkub kahetsusväärne olukord seoses soolise diskrimineerimisega ikka veel nii arenevates kui ka arenenud riikides, täpsemini Euroopa Liidus – ning kõikidel sotsiaalsetel, majanduslikel ja kultuurilistel tasanditel. Tõhus võitlus sellise nähtuse vastu nõuab tõhusate vahendite kasutuselevõtmist probleemide tuvastamiseks ning teabe kogumist seejuures takistuste või poliitiliste piirangute vastu põrkamata, et tuvastada selgelt ja järjepidevalt põhjused ja tagajärjed kõikehõlmava vastuse saamiseks. Kõne all olev struktuuriline probleem on takistuseks nii kogukondade kui ka inimkonna kui terviku edasijõudmisele ja arenemisele.

Minu arvates peab olema koduvägivalla kaotamine üks peamistest eesmärkidest. Selle saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada meeste ja naiste kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik võrdsus. Majandus- ja finantskriis, kliimamuutuse tagajärjed ja vananev ühiskond on faktorid, millega Euroopa Komisjon ja liikmesriigid oma soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks ettenähtud tegevustes ja poliitikates arvestama peavad.

  Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. – (SV) Täna, 25. veebruaril 2010, hääletasid Rootsi konservatiivid „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta esitatud resolutsiooni poolt (B7-0118/2010). Tahame aga siiski rõhutada, et meie arvates ei tule lisada 2010. aastal toimuvasse Lissaboni strateegia läbivaatamisse võrdõiguslikkuse peatükki, kuna antud teemat käsitletakse juba EÜ asutamislepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Rõhutame samuti, et meie arvates peavad naised saama ise oma seksuaalsuse ja reproduktiivsuse üle otsustada. Meie arvates peavad inimesed ise oma elu üle otsustada suutma. EL ei tohi sellesse sekkuda. Suurem sooline võrdõiguslikkus on üks ELi suurtest väljakutsetest, kus Rootsi edusammud võivad teisi ELi liikmesriike inspireerida.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Toetasin resolutsiooni, sest 15 aastat pärast Pekingis toimunud naiste maailmakonverentsi tuleb tunnistada, et edusammud seoses soolise võrdõiguslikkusega on olnud väga väikesed ja et seksistlikud stereotüübid on ikka veel levinud paljudes valdkondades, nagu tööhõive, haridus ja poliitika. Toetasin samuti viidet seoses vajadusega parandada seksuaal- ja reproduktiivtervist Euroopas ja kogu maailmas ning jagada seoses isade julgustamisega perekonnaga seotud kohustusi, näiteks vanemapuhkuse abil. Lõpetuseks lisan, et Lissaboni strateegia läbivaatamise raames tuleb anda suurem tähtsus soolise võrdõiguslikkuse eesmärgile, mis peab avaldama tõelist mõju riikliku sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse meetmetes.

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – (HU) Viisteist aastat tagasi vastu võetud Pekingi tegevusprogrammi eesmärgid on senini saavutamata ning enamikus meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevates valdkondades ei ole tehtud mingeid erilisi edusamme. Kahjuks pööratakse liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil väga vähe tähelepanu võitlusele äärmise vaesuse ja mitmekordse diskrimineerimise vastu, mille all naised kannatavad.

Vajame ÜRO raames vastuvõetud Pekingi eesmärkide ja uue ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste tihedamat omavahelist ühtlustamist. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal vajavad küllaldast kaitset just naised, kes elavad vaevalt ülalpool vaesuse piiri, sest muutused nende töö- või pereoludes, näiteks töö kaotamine, lahutus, lesestumine ja isegi sünnitus, tähendavad, et vaesumise oht kasvab nende jaoks astmeliselt. Mul on väga hea meel, et Hispaania, Belgia ja Ungari eesistujakolmiku programmis pannakse ühest küljest suurt rõhku Pekingi eesmärkide rakendamise järelemeetmetele ja teisest küljest väljendatakse kavatsust võtta kasutusele ulatuslik lähenemine, et ennetada ja võidelda vaesusega, mille all naised ja lapsed kannatavad. Loodan, et neid väljavaateid käsitletakse ka vajaliku tõsidusega mai alguses toimuval ÜRO kohtumisel. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamisele suunatud poliitikate hindamiseks ja läbivaatamiseks on vaja usaldusväärseid andmeid kummagi soo kohta ning samuti tasub kaaluda standardiseeritud ühiste soolise ebavõrdsuse mõõtmise näitajate kasutuselvõtmist.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Hääletasin „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta esitatud resolutsiooni lõike 9 poolt, mis käsitleb naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning nendega seonduvate õiguste toetamist. Seksuaal- ja reproduktiivõiguste aluseks on universaalselt tunnustatud õigused seoses kehalise puutumatuse, mittediskrimineerimise ja parima saavutatava tervisetasemega. Need õigused on sätestatud rahvusvahelises õiguses (kaasa arvatud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti 12. artiklis, millega paktist osavõtvad riigid „tunnustavad iga inimese õigust maksimaalsele füüsilisele ja psüühilisele tervisele” ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni 12. artiklis, et likvideerida „naiste diskrimineerimine tervishoiuvaldkonnas ning et tagada meestele ja naistele võrdne juurdepääs meditsiinilisele teenindamisele, eriti selles osas, mis puudutab perekonna planeerimist”). Konsensusdokumendid (näiteks 1994. aasta Kairo tegevusprogramm ja 1995. aasta Pekingi tegevusprogramm) näitavad samuti valitsuste pühendumust (naiste) seksuaal- ja reproduktiivõigusele. Sama seisukohta jagavad ka paljud mu valijad Rumeenias.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Aastate jooksul on muutunud ähmaseks meeste ja naiste ebavõrdsus eri tasemetel, kas siis elukutses, sektoris või eri stereotüüpidena väljendudes. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ELis on saamas üha enam reaalsuseks ja vaatamata aeg-ajalt esinevale diskrimineerimisele, hakkab asi siiski paremuse poole liikuma.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Naiste õiguste kaitsmine on väga oluline ka minu jaoks. Sellegipoolest ei ole minu arvates eriti arukas kvootide ja nn positiivse diskrimineerimise rakendamine. Otsustavaks peavad olema kutseoskused, mitte sugu. See peaks olema põhireegel nii meeste kui ka naiste puhul. Sel põhjusel hoidusin ma hääletusest.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest soolise võrdõiguslikkuse rakendamine on kohustuslik kõikides valdkondades.

Mis Rumeeniasse puutub, siis on seal tehtud viimase viieteistkümne aasta jooksul edusamme ainult mõnedes Pekingi tegevusprogrammis määratletud valdkondades. 2009. aasta valimiste järel on naiste osakaal poliitika otsustamisprotsesside tasemel Rumeenia parlamendis ligikaudu 11% ja valitsuses nimetati ametisse vaid üks naine. Meeste vägivald naiste vastu, inimkaubandus ja naiste esindatus otsustusorganites on prioriteedid, mis vajavad meie tähelepanu kõige enam.

Kõike seda saab otsustada ainult siis, kui naised naiste eest otsuseid teevad. Kui naisi ei kaasata sotsiaalsetesse ja poliitilistesse täidesaatvatesse organitesse, läheb sellega raisku 50% intellektuaalsest võimekusest ning sellega ei ole tegelikult esindatud ka kõikide kodanike huvid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni lõpliku teksti poolt, sest selles olid meie järgmised petitsioonid komisjonile: et komisjon võtaks oma 2010.–2014. aasta tegevuskavas arvesse nii majandus- ja finantskriisi kui ka kliimamuutuse mõju naistele; asjaolu, et ebavõrdsus ja soolised stereotüübid püsivad ELis, kuna Pekingi tegevusprogrammis käsitletud valdkondades on naised endiselt meestest alamal; et komisjon edendaks soolist võrdõiguslikkust, eriti isapuhkuse abil.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles on toodud välja vajalikud edusammud, mida Pekingi tegevusprogrammile alla kirjutanud 189 riiki veel tegema peavad, et saavutada tõeline meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Toetan eriti lõiget, milles on rõhutatud, et „seksuaal- ja reproduktiivtervis ning nendega seonduvad õigused on naiste õiguste tegevuskava lahutamatu osa”. Tahan seoses sellega rõhutada, et kui minu naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitlev raport 2009. aastal vastu võeti, toetas enamik Euroopa Parlamendi liikmeid seisukohta, et naistel peab olema lihtne ligipääs rasestumisvastastele vahenditele ning abordi tegemise võimalusele.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mina ja mu kolleegid Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonist hääletasime Eva-Britt Svenssoni „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi käsitleva raporti poolt. Tema hinnangud esitavad segase pildi.

Tõsi, edu on saavutatud, aga kuidas saame olla rahul, kui meeste ja naiste palkade vahe on ikka veel 14% kuni 17,5%.

Lisaks sellele on vastuvõetamatu, et suurem osa Euroopa Parlamendi liikmetest võttis vastu Euroopa Konservatiivide ja Reformistide väga mitmetähendusliku muudatusettepaneku⁽¹⁾, milles antakse mõista, et abordi teinud naised ei tee teadlikku ja vastutustundlikku otsust. See on otsene rünnak abordi tegemise õiguse vastu.

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Fraktsiooni ECR kuuluvad riigid allkirjastasid ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja Pekingi tegevusprogrammi. Seetõttu leiame, et Euroopa Liidul kui tervikul ei ole vaja antud konventsiooniga liituda ning me ei poolda asjaolu, et EL käitub antud juhul ühtse riigina. Olgugi et fraktsioon ECR peab kõikide inimeste võrdõiguslikkust väga oluliseks, oleme täiendavate ELi tasandil antud valdkonnas vastuvõetavate õigusaktide vastu. Meie arvates on kõige parem käsitleda soolise võrdõiguslikkuse küsimust riiklikul tasandil kohalikes kogukondades ja kodanikuühiskonda kaasates. Sel põhjusel hääletasime resolutsiooni vastu.

Raport: Vladimír Maňka (A7-0017/2010)

  Alexander Alvaro, Jorgo Chatzimarkakis, Nadja Hirsch, Silvana Koch-Mehrin, Holger Krahmer, Britta Reimers ja Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. – (DE) Lähtudes 2010. aasta üldeelarve projekti käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsioonist, mis võeti vastu 17. detsembril 2009, toimus täna hääletus parlamendi administratsiooni läbivaadatud Euroopa Parlamendi paranduseelarve üle. Saksamaa Vaba Demokraatlik Partei (FDP) Euroopa Parlamendis hoidus hääletusest, sest kõnealuses muudatuste paketis oli lõige, mis meie tõekspidamistega mingil juhul kokku ei sobinud. FDP väljendas juba parlamendi juhatuses toimunud arutelude käigus oma vastumeelsust seoses sekretariaaditoetuste tõstmisega 1500 euroni. Sekretariaaditoetust kasutavad Euroopa Parlamendi liikmed oma assistentidele palga maksmiseks. FDP arvates ei ole õigustatav argument, et Euroopa Parlamendi liikmed vajavad Lissaboni lepingust tulenevate uute kohustuste tõttu rohkem raha, sest selle kohta ei ole varasematest kogemustest mingisuguseid tõendeid. Kindlasti kasvas äsja jõustunud Lissaboni lepingu tõttu parlamendi töömaht seoses õigusloomega seotud tegevustega üldiselt, kuid pärast assistentide põhimääruse vastuvõtmist selle parlamendi ametiaja alguses, ei ole ikka veel tõendeid selle kohta, et Euroopa Parlamendi liikmed vajavad rohkem assistente. Lisaks on põhjust arvata, et esitatakse veel täiendavaid nõudmisi ja vahendeid suurendatakse veelgi või et suurendatakse personali arvu. Sel põhjusel hoidus FDP Euroopa Parlamendis hääletusest.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Esimest korda 25. jaanuaril 2010 eelarvekomisjonis esitatud Vladimír Maňka raportit iseloomustavad kolm kriitilist punkti, mille tõttu ma hääletusest hoidusin.

Esiteks äkiline ja hilinenud avastus seoses 2010. aasta eelarve allkirjastamisega 2009. aasta detsembris, et rubriigis 5 olev 20% kulude piir oli ületatud. Otsus lükata probleem detsembrist edasi jaanuari, soov mitte avaldada Lissaboni lepinguga kaasnevat eelarvekoormust ning asjaolu, et küsimus tõstatati väga kiiresti, ilma et oleks olnud võimalust nõuda vajadusel tõhusamat olemasolevate vahendite kasutamist, on faktid täiesti arusaamatuks muutnud.

Teiseks ei ole ma nõus otsusega kasutada tekkinud maksevajaduste katmiseks sihtotstarbeliselt kinnisvarapoliitika jaoks eraldatud reserve. Kui oleme kindlad, et saame arvestada vajalike rahaliste vahenditega, on tegemist palju vaidlusi tekitava küsimusega, mis nõuab lähikuudel lahendust.

Lõpuks tahan veel lisada, et minu arvates ei ole 1500 euro suurune igakuine toetus parlamendiliikmetele assistentide palkamiseks piisav, sest uue esimese taseme akrediteeritud assistendi ametisse nimetamise miinimumpiir on 1649 eurot.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepinguga sai parlament endale rohkem volitusi. Sellegipoolest muutuvad meie globaliseerunud maailma probleemid üha keerukamaks ja otsused peavad olema tehniliselt kindlad ning tuginema teaduslikele järeldustele.

Poliitikud peavad alati olema kursis viimaste teaduslike arengusuundadega, mis aitavad neil parimaid otsuseid teha.

Kõne all olevas eelarves on tehtud otsuseid seoses kärbetega hoonete rubriigis ning parlamendiliikmete tehnilise toetuse tõstmisega, millega antakse parlamendile vajalikud vahendid, et täita oma kohustusi hästi, lähtudes seejuures teaduslikust ja tehnilisest toest, mis on 21. sajandil igati vajalik.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin raporti vastu, sest ELi eelarve moodustab endiselt väga väikese protsendi Euroopa SKTst (0,97%), mis ei kata vajadust tugevdada nõrku majandusi ja ühiskondi ning rahastada liidu laienemist. Üha pakilisemaks muutub vajadus suurendada eelarvet julgelt vähemalt 5 protsendini, et täita sotsiaalseid vajadusi ning lõpetada kärbete tegemine avaliku sektori kulutustes, seda eriti praeguses majanduskriisis, mis andis kogu Euroopa Liidule raske hoobi. Just selles raamistikus tuleb käsitleda probleeme seoses Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu tegevusvajaduste ja kulude ühtlustamisega.

  Jürgen Creutzmann (ALDE), kirjalikult. – (DE) Lähtudes 2010. aasta üldeelarve projekti käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsioonist, mis võeti vastu 17. detsembril 2009, toimus täna hääletus parlamendi administratsiooni läbivaadatud Euroopa Parlamendi paranduseelarve üle. Saksamaa Vaba Demokraatlik Partei (FDP) Euroopa Parlamendis hoidus hääletusest, sest kõnealuses muudatuste paketis oli lõige, mis meie tõekspidamistega mingil juhul kokku ei sobinud.

FDP väljendas juba parlamendi juhatuses toimunud arutelude käigus oma vastumeelsust seoses sekretariaaditoetuste tõstmisega 1500 euroni. Sekretariaaditoetust kasutavad Euroopa Parlamendi liikmed oma assistentidele palga maksmiseks. FDP arvates ei ole õigustatav argument, et Euroopa Parlamendi liikmed vajavad Lissaboni lepingust tulenevate uute kohustuste tõttu rohkem raha, sest selle kohta ei ole varasematest kogemustest mingisuguseid tõendeid. Kindlasti kasvas äsja jõustunud Lissaboni lepingu tõttu parlamendi töömaht seoses õigusloomega seotud tegevustega üldiselt, kuid pärast assistentide põhimääruse vastu võtmist selle parlamendi ametiaja alguses ei ole ikka veel tõendeid selle kohta, et Euroopa Parlamendi liikmed vajavad rohkem assistente. Lisaks on põhjust arvata, et esitatakse veel täiendavaid nõudmisi ja vahendeid suurendatakse veelgi või et suurendatakse personali arvu. Sel põhjusel hoidus FDP Euroopa Parlamendis hääletusest.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Vladimír Maňka raporti poolt, mis on esimeseks sammuks Euroopa Parlamendi 2010. aasta eelarve muutmises, mille raames Euroopa Parlament taotleb seoses oma tähtsamaks muutunud rolli täitmisega täiendavaid eelarvevahendeid ja inimressursse. Täiendavate vahendite hulka kuulub Euroopa Parlamendi liikmete igakuiste sekretariaaditoetuste suurendamine, et toetada nende Lissaboni lepingu tõttu suurenenud rolli seoses õigusloomega. Lissaboni leping tõstab parlamendi kui kaasseadusandja nõukoguga võrdsele tasandile ning parlament vastutab ligikaudu 95% õigusloomemenetluste eest. Parlamendi vastutuse alla kuuluvad nüüd sellised valdkonnad nagu vabadus, julgeolek, õigus, põllumajandus, kalandus, teadusuuringud ja struktuurifondid. Lisaks peab parlament andma nüüd oma nõusoleku rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimisteks ja sõlmimiseks, mis nõuab asjatundjate üksikasjalikku uurimist. Kogu selle töö tegemiseks vajavad Euroopa Parlamendi liikmed aga vajalikke inimressursse.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, usume, et komisjonid, mille töökoormus Lissaboni lepingu tõttu kasvas, vajavad täiendavaid vahendeid. See õigustab vastavate komisjonide personali suurendamist parlamendi ja fraktsioonide sekretariaatides. Sellegipoolest ei arva me, et Euroopa Parlamendi liikmed rohkem personali vajavad. Kõige enam oleksime tahtnud, et parlamendi vahendeid oleks suurendatud ümberpaigutamiste ja tõhususe tõstmisele kaasaaitavate meetmete, mitte lihtsalt kogu eelarve suurendamise kaudu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades parlamendi uut rolli Lissaboni lepingu kontekstis ning uusi funktsioone ja ka lubadusi, mis anti 2010. aasta eelarve heakskiitmisel, on see parlamendi haldusvahendite tõstmine mõttekas, sest sellega on parlamendile tagatud vajalikud vahendid ja inimressursid, et täita täpselt ja silmapaistvalt oma uusi ülesandeid uues institutsioonilises raamistikus.

Sellele vaatamata ei tohi kõne all oleva rahaliste vahendite tõstmisega seada ohtu eelarve jätkusuutlikkust ja raamatupidamisaruannete täpsust, sest see on äärmiselt vajalik iga institutsiooni puhul. Lisaks sellele peab kõne all oleva eelarve raames eraldatud vahendite juhtimisel valitsema täpsus ja läbipaistvus.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle Euroopa Parlamendi eelarvet käsitlev (liidu üldeelarve I jagu) 2010. aasta paranduseelarve suuruseks on nüüd 1 616 760 399 eurot, mis moodustab 19,99% esialgsest rubriigist 5, mis esimesel lugemisel vastu võeti. Paranduseelarves vähendasime hoonete reservi 15 miljonilt eurolt 11 miljoni euroni.

Kõne all olev paranduseelarve tuli võtta vastu Lissaboni lepingu jõustumise tõttu, millega sai parlament endale uued volitused ja vastutused. Meie prioriteediks on nüüd kõrgetasemelised õigusaktid, mille saavutamiseks vajavad parlamendiliikmed, parlamendi komisjonid ja fraktsioonid piisavaid vahendeid. Paranduseelarve vastab õiguslikele ja eelarvestandarditele ning heale finantsdistsipliinile. Selle eelarve koostamisel osalenud Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni raportöörina arvan, et eelarve rakendamise käigus peame rohkem kui kunagi varem lähtuma eelarvedistsipliini säilitamisest ja kokkuhoidmisest. Sellega võin veel kord kinnitada, kui tähtis on töötada välja nullpõhine eelarvestus, millega tagatakse rangus ja läbipaistvus, ning nõuan, et parlamendi eelarves sisalduvate püsikulude kohta esitataks võimalikult kiiresti teavet. Rõhutan samuti, et eelarvete jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb kinnisvarapoliitikat pikaajaliselt planeerida.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Eile astusid tuhanded meeleavaldajad Ateena tänavatele ning Kreekat halvas üldstreik, milles avaldati meelt kokkuhoiukava vastu, mille EL, Euroopa Keskpank Frankfurdis ja Rahvusvaheline Valuutafond riigile peale sundisid. Võime puhtsüdamlikult öelda, et Kreeka ei ole olnud oma avaliku sektori raamatupidamisaruannete ja ELi raha haldamisel nii range, kui ta oleks pidanud olema. Sellegipoolest on skandaalne, et kõne all oleva kokkuhoiukava peamiseks vooruseks peaks olema asjaolu, et see kindlustab turgusid, samasid turgusid, mis hetkel Kreeka võlaga spekuleerivad ja mis praeguses segaduses üldse süüdi on. Need on samad turud, millelt liikmesriigid tänu teie üliliberaalsetele seadustele kõrgete intressidega laenama peavad. Samas aga tasustavad Euroopa Parlamendi liikmed end „väikese” eelarve suurendamisega paar miljonit eurot, et fraktsioonid saaksid palgata rohkem personali, tuues ettekäändeks väidetava Lissaboni lepinguga kaasneva töökoormuse tõusmise ja parlamendi arvatava mure seoses oma õigusloomega seotud tekstide kvaliteediga. Seepärast ütlen, et kontrollige pedantselt oma kulusid ja tegutsege sama rangelt, nagu te seda liikmesriikidelt ootate! Meie hääletame selle teksti vastu.

  Sylvie Goulard (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kriis on käes ja palju ettevõtteid ja kodanikke on tõepoolest raskustes. Sellele vaatamata hääletasin ma parlamendiliikmete assisteerimise paketi poolt, sest Lissaboni lepingu jõustumisega suurenesid ka Euroopa Parlamendi vastutused: peame tegema rohkem tööd ja meil on oma kodanike ees rohkem kohustusi. Sellest muudatusest saavad kasu ainult meie assistendid. Euroopa Parlamendi liikmed ise rohkem palka ei saa.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Koos oma fraktsiooniga toetasin sekretariaaditoetuste tõstmist sellel menetluse etapil ainult ühel tingimusel. Selleks tingimuseks on sekretariaaditoetuste kasutamise hindamine, nagu Vladimír Maňka raportis nõutud oli. Meie lõplik seisukoht seoses toetuste suurendamisega sõltub nimetatud hindamise tulemusest.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin veendunult kõne all oleva paranduseelarve poolt. Asi ei ole nii, et me küsime endale raha juurde, nagu ajakirjandus seda väidab. Sellegipoolest vajab Euroopa Parlament kui institutsioon vajalikke vahendeid, et täita seoses meie foorumiga Euroopa kodanike ootusi. Tean, et ajad ei ole rasked ainult majanduslikult, vaid et paljudes riikides on ka suured eelarvepiirangud. Kõne all olev eelarve ei ole isegi mitte eriti pillav. Eelarves hoiti kokku ning hoitakse kokku ka edaspidi.

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Vladimír Maňka raporti poolt, olgugi et ma ei ole nõus Euroopa Parlamendi liikmete sekretariaaditoetuste tõstmisega eelarves. Oma selgituses meie hääletuse kohta jäädvustas Helga Trüpel, kes rääkis kogu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel, protokolli, et meie poolthääl sõltub sellest, et enne sekretariaaditoetuste tõstmist hinnatakse sekretariaaditoetuste kasutamist. Minu arvates on teised punktid, nimelt komisjonide ja fraktsioonide ametikohtade arvu suurendamine, mõistlikud ja vajalikud, sest Lissaboni lepingu jõustumisega sai parlament uued õigusloomega seotud volitused. Meie, parlamendiliikmed, tahame võtta ja võtame neid volitusi väga tõsiselt ning õigustame sellega enda rolli ainsate Euroopa kodanike valitud esindajatena.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – Lissaboni lepingu heakskiitmine ja jõustumine ning sellega kaasnev halduskoormus suurendas parlamendi vastutusi. Arvestades sellega, et kõrgetasemeline õigusloome on üks parlamendi prioriteetidest, vajavad parlamendiliikmed selle saavutamiseks vajalikke vahendeid ja inimressursse. Kõne all olev uus eelarve peab eelarvete jätkusuutlikkuse säilitamiseks pidama kinni mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 5 (haldustegevused) toodud väärtuste kasutusmääradest, mis fikseeriti 20% juures antud rubriigi väärtusest.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. – (SV) Arvestades kõikide kärbetega, mida igal pool Euroopas tehakse, peame näitama üles solidaarsust riikidega, mis ELi eelarvet rahastavad ja mitte oma eelarvet suurendama. Seetõttu hääletan ma Euroopa Parlamendi paranduseelarvet käsitleva ettepaneku vastu.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Hääletasin raporti vastu, sest sellega on nähtud ette assistentide palkade ja toetuste piiri suurendamine 1500 eurot kuus alates 1. maist 2010. Õnneks nõuab Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon oma muudatusettepanekus olemasoleva 2009. aasta valimistest kasutuses oleva sekretariaaditoetuste süsteemi hindamist. Sellegipoolest peab sekretariaaditoetuste tõstmine rakenduma tingimustega, ilma et oleks kohustust võtta arvesse eelnimetatud hindamise tulemusi. Raportis on nähtud ette ka parlamendi komisjonide ja fraktsioonide tugevdamine. Nimetatud tegevus maksab aastas 13,3 miljonit eurot, millest 8,832 miljonit eurot on nähtud ette sekretariaaditoetuste jaoks.

See on halb otsus, sest see kahjustab meie institutsiooni mainet ja seda ei ole põhjalikult läbi mõeldud. Edasistele tagajärgedele ei ole mingit tähelepanu pööratud. Kuhu kavatsetakse uued assistendid mahutada? Kas mõnda uude hoonesse? Kas kulusid tuleb juurde? Lisaks kardan, et kõne all olevat raha kasutatakse peamiselt akrediteerimata assistentide palkamiseks riiklikest palgatingimustest lähtudes. Sama süsteem on mõnel juhul põhjustanud väga räpaste võtete kasutamist. Võimalik, et avame nüüd täielikult ukse selle kuritarvitamiseks. Sel põhjusel nõuan tungivalt olema süsteemi eelnevat hindamist. Alles siis saame teha teadliku otsuse.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumise tõttu võeti vastu ettepanek seoses 2010. aasta eelarve muutmisega, et täita parlamendi uusi nõudmisi, mis tulenevad lepingu jõustumisest. Arvestades sellega, et kõrgetasemeline õigusloome on üks parlamendi prioriteetidest, rõhutan ma, kui oluline on anda parlamendiliikmetele, komisjonidele ja fraktsioonidele vajalikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks ning samuti vahendid seoses kinnisvarapoliitika pikaajalise planeerimisega kaasnevate vajadustega.

Seega on 2010. aasta paranduseelarve suuruseks nüüd 1 616 760 399 eurot, mis moodustab 19,99% esialgsest rubriigist 5, mis esimesel lugemisel vastu võeti ning hoonete reservi vähendati 15 miljonilt eurolt 11 miljoni euroni. Tahan veel rõhutada, kui oluline on raportis kaasatud nullpõhise eelarvestuse kasutuselevõtmine, millega on võimalik tagada suurem eelarvete jätkusuutlikkus ning nõue, et see oleks kooskõlas iga-aastase õigusloomekavaga. Hääletasin ülalnimetatud põhjustel dokumendi poolt, mis võimaldab anda parlamendile vajalikud vahendid, et katta kulud seoses uue rolliga, mille parlament Lissaboni lepinguga sai.

  Helga Trüpel (Verts/ALE), kirjalikult. – Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon toetab sekretariaaditoetuste tõstmist käesoleval menetluse etapil ühel tingimusel. Meie fraktsiooni jaoks on äärmiselt oluline sekretariaaditoetuste kasutamise hindamine, nagu Vladimír Maňka raportis nõutud oli. Nimetatud hindamine peaks valmima selleks ajaks, kui eelarvepädev institutsioon teeb kevade lõpupoole otsuse seoses vastava paranduseelarvega. Meie fraktsioon kaalub sekretariaaditoetuste suurendamist nimetatud hindamise tulemusest ja fraktsioonisisestest aruteludest lähtudes.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Tahan tõesti toetada Euroopa Parlamendi liikmeid ning väljendada samas oma muret, et just kriisi ajal suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete ja nende meeskondade töötajate mitmesuguseid hüvitisi. Soovin juhtida tähelepanu ennekõike nendele kulude kategooriatele, mida on raske jälgida või mida üldse ei jälgitagi. Kriisi ajal ei tohiks tõsta just selliseid kulude kategooriaid.

Raport: Maria do Céu Patrão Neves (A7-0014/2010)

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport toetab ELi kalanduspoliitikat, mille tulemusena on kalavarude kaitsmise nimel võetud Kreekas kasutusest mitmeid väikeseid kalalaevu ning mille tõttu on mitmed väikese ja keskmise suurusega kalandusega tegelevad ettevõtted pidanud on tegevuse lõpetama. Lisaks on jäetud maha või kannatavad töötuse all paljud rannapiirkonnad ning püügitegevus on kontsentreerunud suurtele kalandusettevõtetele. ELi poliitika monopole soosivat iseloomu näitab ka asjaolu, et 2/3 ühenduse rahalistest vahenditest on suunatud suurettevõtetele (kalandusettevõtted, kalakasvandused, töötlusettevõtted), ajal kui allesjäänud 1/3 anti vaestele ja keskklassi kaluritele, et nad oma laevad lammutaksid ja ameti maha paneksid. Meetmed seoses laevade asendamise või täiustamisega on toonud kasu vaid suurettevõtetele. Raport, nagu ka roheline raamat, annab kalavarude vähenemise eest võrdse vastutuse nii suurtele kalandusettevõtetele kui ka väikesemahulisele rannapüügile. Raportis ei ole tehtud vahet meetmetel, mis on vajalikud kalanduspiirkondades, ning ei ole arvestatud nende individuaalsete omapäradega. ELi ühine kalanduspoliitika teenib vaid suurte kalandusettevõtete huvisid, mis saavad mere rikkusi edasi rüüstata, ning toetab kalakasvatussektoris suuri ettevõtteid. Nimetatud poliitika, mille ainsaks kriteeriumiks on kapitali kasum, hävitab merekeskkonda ja ökosüsteeme.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tervitan uue strateegia kasutuselevõtmist seoses kalandust puudutavate küsimustega Euroopa Liidus. Mere ökosüsteeme ohustavad sellised tegurid nagu ülepüük, seadusevastane kalapüük, reostus ja kliimamuutus. Sel põhjusel toob keskendumine kvaliteetsele vesiviljelusele Euroopas üheaegselt nii majanduslikke kui ka ökoloogilisi eeliseid.

Õige tasakaalu säilitamine majanduskasvu, teatud piirkondlike kogukonda kalapüügitraditsioonide ja parimate püügitavade vahel on äärmiselt oluline. Kõige tähtsam on mõista, et jätkusuutliku ja majanduslikult tõhusa vesiviljeluse edendamine pikemas perspektiivis sõltub peamiselt sellest, kui keskkonnasõbralikud me oleme.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa kalandussektoril on rasked ajad. Kalurid kaotavad oma ainsa elatise teenimise allika, mis on eriti tõsine nendes ELi piirkondades, kus on vähe sotsiaalseid ja majanduslikke alternatiive. Seepärast toetan ma täiest hingest komisjoni rohelises raamatus tehtud ettepanekut, et kalanduspoliitika vajab põhjalikku ja ulatuslikku reformi, millega abil kalandussektor turumuutustega kohandatakse. Ühise kalanduspoliitika loomisest on möödas juba 27 aastat, kuid kahjuks ei toimi sektor nii, nagu see toimima peaks, ja probleeme ei lahendata piisavalt kiiresti. 2002. aasta probleemid on ikka veel alles ning neid on muutnud veelgi tõsisemaks viimased sündmused seoses majanduskriisi ja kliimamuutuse mõjuga kalavarudele. Ühise kalanduspoliitika reformi prioriteetideks peavad jääma ka edaspidi kalavarude taastamine, jätkusuutlik haldamine ja kalurite elatustaseme kindlustamine. Kalandus on väga oluline terve ELi jaoks ning seetõttu ei tohi seda käsitleda vaid tegevusena, vaid sektorina, mis on vahetu tööhõive allikas.

  Gerard Batten, John Bufton, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark, William (The Earl of) Dartmouth, Nigel Farage ja Paul Nuttall (EFD), kirjalikult. – Olgugi et raportis on märke ühisest kalanduspoliitikast, mis ei ole nii hirmus kui see õudus, mis meil tegelikult praegu on, soovitatakse selles ikkagi jätta kalavarud mittedemokraatliku ja demokraatiavastase „Euroopa Liidu” röövelliku kontrolli alla ning sel põhjusel ei saa UKIP seda toetada.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ühise huvi edendamine tootjaorganisatsioonide seas seoses Euroopa Liidu edendatud põhimõtetest lähtumisega saab kalanduspoliitika reformi oluliseks elemendiks. Euroopa Liit ei saa eeldada, et Euroopa kalalaevastike suurused majanduslikest faktidest lähtudes loomulikult muutuvad. Laevastike liigne püügivõimsus kaheksa aastat pärast ülemaailmset jätkusuutliku arengu tippkohtumist ja jätkuv kalavarude vähenemine on täiendavad põhjused, miks on vaja põhjalikku ühise kalanduspoliitika reformi. Sellegipoolest ei tohi unustada, et Euroopa Liidu rannapiirkondades on terveid kogukondi, mille olemasolu sõltub kalapüügist. Nagu ühise kalanduspoliitika reformi käsitlevas raportis mainitud, on kalapüük osa kultuuripärandist ja traditsioonidest, mille kadumist keegi ei taha.

Ühise kalanduspoliitika läbivaatus on iga liikmesriigi huvides, et saavutada 2012. aasta tippkohtumisel vastuvõetud peamine eesmärk, et kalavarud jõuaksid tasemele, mis võimaldaks saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse 2015. aastaks, millega oleks tagatud, et Euroopa Liit ei pea enam importima poolt vajaminevast kalast muudelt turgudelt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalandussektoril on strateegiline tähtsus rannikukogukondade sotsiaalmajandusliku heaolu, kohaliku arengu, tööhõive ning majandustegevuse säilitamise ja loomise seisukohalt.

Jätkusuutliku arengu tagamine kalandussektoris on äärmiselt tähtis majanduslikul ja sotsiaalsel tasandil, kuid ka selleks, et säilitada head keskkonnatingimused kõikides ELi mereakvatooriumis.

Ühise kalanduspoliitika rakendamine on seotud vahetult selliste probleemidega nagu keskkonnakaitse, kliimamuutus, ohutus, rahvatervis, tarbijakaitse, piirkondlik areng, sise- ja väliskaubandus, suhted kolmandate riikidega ja koostöö arendamine. Kõikide nende valdkondade vahel tuleb säilitada korralik ja kindel tasakaal.

Tahan rõhutada, et vajame Euroopa teadusruumi ühtset raamistikku ookeanide ja merede säästva kasutamise toetuseks.

Väga oluline on tunnistada ka äärepoolseimaid piirkondi mõjutavate piirangute olemust, mis piirangute alalise ja läbiva laadi ning koosesinemise tõttu eristab neid piirkondi liidu teistest geograafiliselt ebasoodsatest ja/või elanikkonna probleemidega piirkondadest.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin ühist kalanduspoliitikat käsitleva raporti vastu, olgugi et selles on mitmeid elemente, mis kujutavad endast praeguse olukorraga võrreldes positiivsemat arengut. Kahjuks on aga raporti põhipunktid vastuolus asjaoluga, et mereressursid on ühine avalik vara, mida ei saa erastada ja seda käsitlev Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni muudatusettepanek lükati tagasi. Raportis ei ole õnnestunud siduda omavahel merekeskkonna vajalikku kaitsmist, kalavarude kaitsmist ning kaluritele, eriti väikesemahulise püügiga tegelevatele kaluritele, sotsiaalse ja rahalise tagatise andmist. Sellel on omakorda katastroofilised tagajärjed keskkonnale ja elujõulistele püügikohtadele ning negatiivne mõju kaluritele ja tarbijatele, kes peavad toote eest lõpuks kõrget hinda maksma, mis toob aga kasu ainult suurtele eraettevõtetele, mitte kaluritele, kes tegelevad väikesemahulise püügiga. Raportis ei ole suudetud võtta arvesse üksikutes ELi liikmesriikides valdavaid erinevaid tingimusi ning seetõttu ei ole raportis suudetud esitada ka sätteid vajalike ning korrakohaselt kohandatud poliitikate koostamiseks.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovin õnnitleda Maria do Céu Patrão Nevesit tema suurepärase ühist kalanduspoliitikat käsitleva raporti puhul! Ühise kalanduspoliitika arvukad probleemid ja väljakutsed tuvastati juba 2002. aastal, kuid nüüdseks on majandus- ja energiakriis ning kliimamuutuse laastavad tagajärjed muutnud need veel halvemaks. Kui ühisest kalanduspoliitikast peab olema kasu kaasaegsele kalandusele, tuleb selle raames teha põhjalikke muudatusi, millega oleks tagatud aus tasakaal ressursside säilitamise ja sektori jätkusuutlikkuse vahel, mis pakub võimalusi uutele juhtimissüsteemidele ELi eri tüüpi püügikohtades.

Tervitan tähelepanu pööramist ühise kalanduspoliitika detsentraliseerituks ja bürokraatiavabaks muutmisele ning kalanduse juhtimise piirkondlikuks muutmisele Lissaboni lepingu piires. Samuti tervitan vajadust kanda hoolt selle eest, et väikesemahulist rannapüüki käsitletaks eraldi tööstuslikust kalapüügist, samas keskkondlikest, majanduslikest ja sotsiaalsetest nõuetest kinni pidades. Soovin rõhutada ka ühenduse kalandushuvide kaitsmist, mis nõuab aga riiklike valitsuste vastavat järelevalvet, mis peaksid rannikukogukondade majandusliku ja sotsiaalse elujõulisuse tagamiseks tegema kalandusest strateegilise prioriteedi.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates on vaja koostada kavad kalavarude pikaajalise taastumise haldamiseks ja toetamiseks seoses igat liiki kalapüügiga ning kõikide Euroopa Liidu geograafiliste piirkondade jaoks. Ennekõike tuleb pöörata tähelepanu Euroopas esinevatele kalanduse suurtele erinevustele. Püügipiirkondadele tuleb anda suurem vastutus ning täiustamist vajab ka traditsiooniline kvootide süsteem. Euroopa peab võtma kasutusele tugeva ühise lähenemise seoses kalavarude juhtimisega, mille juurde kuuluvad kalandussektori turu- ja kontinentaalne mõõde ning samuti püügisektori ja vesiviljeluse mõõde, mis on kõik kooskõlas Euroopa Liidu uue integreeritud merenduspoliitikaga ning selle rannapiirkondade jätkusuutlikku kasvu puudutavate huvidega.

  William (The Earl of) Dartmouth, Nigel Farage ja Paul Nuttall (EFD), kirjalikult. – Olgugi et raportis on märke ühisest kalanduspoliitikast, mis ei ole nii hirmus kui see õudus, mis meil tegelikult praegu on, soovitatakse selles ikkagi jätta kalavarud mittedemokraatliku ja demokraatiavastase „Euroopa Liidu” röövelliku kontrolli alla ning sel põhjusel ei saa UKIP seda toetada.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ühise kalanduspoliitika reformi puudutavat rohelist raamatut käsitleva raporti poolt, sest selles oli võetud olulisi kohustusi, mis aitasid selgelt kaasa esialgse ettepaneku täiustamisele. Tahan rõhutada keskkondliku ja sotsiaalse lähenemise kasutuselevõtmise olulisust uute kalavarude juhtimissüsteemide otsinguil, mis suhtelise stabiilsuse põhimõttele tuginedes täiendavad olemasolevat süsteemi.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime rohelist raamatut ja ELi kalanduspoliitika reformi käsitleva raporti vastu. Parlamendi enamus lükkas ökoloogilise jätkusuutlikkuse tähtsuse tõstmise tagasi ning hääletas muudatusettepaneku poolt, mille kohaselt peab meie poliitika seoses EList väljapoole jäävate riikidega lähtuma ennekõike Euroopa kalanduse huvidest. Meie jaoks on see vastuvõetamatu ning hääletasime eitavalt. Oleme ka skeptilised asjaolu suhtes, et Euroopa Parlament tahab eraldada ühise kalanduspoliitika jaoks veel rohkem raha. Me ei taha sellest osa võtta, kui eesmärk ei ole just poliitikas selgete muudatuste tegemine.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõigepealt tahan rõhutada, kui suurepärase raporti on Maria do Céu Patrão Neves koostanud. Kalapüügiga tegelevate kogukondade jaoks on hetkel käsil raske periood, mida iseloomustab kalavarude vähenemine. See avaldab omakorda mõju rahva toiduainetega varustatusele ja Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade ühtekuuluvusele. Sel põhjusel vajab ühise kalanduspoliitika reform integreeritud ja kõikehõlmavat lähenemist.

Minu arvates peab Euroopa Liit tõhusalt, kiiresti ja igal juhul tagama kaluritele paremad majandusliku jätkusuutlikkuse tingimused raamistikus, mis suudaks kaitsta iga piirkonna omapärasid, ning mis tunnistab, et väikesemahuline kalapüük vajab teistsugust lähenemist. Mainimist vajab ka konkreetsete meetmete väljapakkumine, näiteks vahendajate arvu vähendamine tootja ja tarbija vahelises ahelas. Teisest küljest ei saa kõne all olevat reformi isoleerida mereressursside jätkusuutlikust kasutamisest tehnilise ja teadusliku hindamisprotsessi raames, mis on põhjalikult kontrollitud ja mis aitab kaasa sektori lepitamisele ning on suunatud tarbijatele kvaliteedi ja toiduainetega kindlustatuse tagamisele. Püügivõimsuse muutmise kontekstis tahan rõhutada varustuse kaasajastamise mõju kalurite professionaalsele väärikusele ja ohutusele sektoris, kus surmajuhtumid ei ole kaugeltki mitte haruldased.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Asjaolu, et parlament lükkas suure häälteenamusega tagasi meie kalavarude erastamise vastu esitatud ettepanekud, näitab, millise suuna kavatseb parlament eelseisva ühise kalanduspoliitika reformiga võtta. Parlament ei suutnud lükata tagasi komisjoni ettepanekut võtta kasutusele (era-) omandi õigused seoses avaliku hüve kasutamisega ning avab sellega ka tee kavatsuse ametlikuks tegemisele. Selline lahendus ei taga ressursside jätkusuutlikkust ning lõppeb vältimatult tegevuste kontsentreerumisega suurema majanduslike ja finantsvõimetega osapoolte kätte ELis, mis seab tõsiselt ohtu väikesemahulise rannapüügi, mis näiteks Portugali puhul moodustab üle 90% kalalaevastikust.

Panime raportis siiski tähele ka mõningaid positiivseid punkte, millest mõned sobisid kokku meie ettepanekutega. Sellegipoolest peame tunnistama, et üldiselt on raporti lähenemine märgatavalt liberaalne ning see piirab oluliselt liikmesriikide iseseisvust seoses nende mereressurssidega. Raport ei anna põhjalikku vastust ühele sektori peamistest probleemidest, milleks on tööga seotud sissetulek. Saame aga kõigest juhtida tähelepanu oma tagasilükatud ettepanekutele seoses kalandussektori turustamise parandamisega, mis suurendaksid kalurite tasustamist tehtud töö eest.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. – Toetan rannapiiri laiendamist 12 miililt 20le, mis on üks ühise kalanduspoliitika peamisi reforme. Samuti peame tegema lõpu haavatavate kalavarude vette tagasi laskmise tavale. Praeguse kvootide haldamise süsteemi säilitamine on väga oluline ning ma ei toeta kvootide kohustuslikku erastamist.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis oli palju häid ja olulisi elemente ning valitseb üksmeel seoses sellega, et ühise kalanduspoliitika tsentraliseeritud kõigile sobiv mudel oli läbikukkumine. Minu muudatusettepanekutest võeti mitu edukalt vastu ning seega tunnistab raport suhtelist stabiilsust, vajadust ergutada kaitsmisega seotud jõupingutusi ning riikliku kontrolli all oleva 12 miili tsooni edukust. Siiski öeldakse raportis ka, et ajaloolised õigused vajavad läbivaatamist. Kalavarude juhtimine tuleb anda tagasi kalapüügiga tegelevate rahvaste kätte, kes ei tohi oma ajaloolisi õigusi kaotada. Sel põhjusel hääletasin raporti vastu, milles kutsutakse üles ründama neid traditsioonilisi põhiõigusi seoses kalavarudele ligipääsemisega.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Ühise kalanduspoliitika põhjalik ja kõikehõlmav reform on väga teretulnud, eriti kalavarude jätkusuutliku juhtimise seisukohalt. Selle saavutamiseks on vaja täiustada ja standardiseerida raamtingimusi. Liikmesriigid peavad võtma kasutusele paremad kontrollmeetmed ning lihtsustamist vajab ka otsuste tegemise süsteem. Olgugi et Austria omaette riigina otseselt asjasse ei puutu, mõjutab kalandust ühtlaselt kasvav merekala tarbimine. Vajame praktilisi ja tõhusaid lahendusi, mis annaksid kalandussektorile heade kalavarude tingimustega aluse piisavaks elujõulisuseks, tagaksid kala toimetamise tarbijateni, garanteeriksid samas ka liikide mitmekesisuse säilimise ja kaitseksid tervet mere ökosüsteemi.

  Isabella Lövin (Verts/ALE), kirjalikult. – Raport kujutab endast põhjalikku dokumenti, mis käsitleb kõiki ühise kalanduspoliitika aspekte vesiviljelusest kuni õngitsemiseni, Läänemerest kuni kalanduskokkulepeteni kolmanda maailma riikidega. Rohelised on rahul paljude raporti jaoks esitatud ja vastuvõetud muudatusettepanekutega. Nendeks on näiteks aluspõhimõtted seoses jätkusuutlikkuse nõuetega püügiõiguse omajaile; keskkonnamõju hinnangu nõuded püügikohtade haldajatele; seisukoht, et EL ei tohi konkureerida kohalike kaluritega kalanduskokkulepete raames, vaid tohib püüda kala vaid ülejäägi korral, ning samuti ettepanek kõikidele ELi institutsioonidele tõsta seadusevastane kalapüük rahvusvahelise päevakorra tippu kõikides asjaomastes foorumites, et kaitsta ookeane ja toiduainetega kindlustatust. Kahjuks kiideti lõplikus tekstis heaks ka täiesti vastuvõetamatuid ja vasturääkivaid lõike, nagu ühise kalanduspoliitika välismõõtme eesmärgid seoses Euroopa kalanduse huvide kaitsmise ja edendamisega, et ökoloogilist jätkusuutlikkust ei tohi käsitleda enne sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust ja et kõik poliitikavaldkonnad peaksid panustama ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmisele. Sel põhjusel ei saanud roheliste fraktsioon raportit toetada, vaid hoidus hääletusest.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimati 2002. aastal läbi vaadatud ühine kalanduspoliitika ei suuda veel tundlikus kalandussektoris toimuvaid muutusi üle elada. Sel põhjusel on vaja analüüsida uusi kalandussektorit mõjutavaid faktoreid ning leida uusi lahendusi selle täielikult elujõuliseks muutmiseks, seda ennekõike majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus mõttes. Sel põhjusel teen ettepaneku võtta kasutusele uued meetmed, millega kalandussektor saaks oma praegusest ohtlikust olukorrast pääseda.

Kalandussektor on ELi jaoks väga tähtis. Seepärast on äärmiselt vajalik, et uus kalanduspoliitika lähtub ratsionaalsest ja vastutustundlikust ressursside haldamisest ning pöörab tähelepanu mereressursside kaitsmisele ja nende eluviisi kaitsmisele, kes on alati kalapüügiga elatist teeninud. Uus kalanduspoliitika peab suutma lahendada kalandussektori probleemid tootlikkusega, stabiliseerida turgusid ning tagada hea alatustaseme peredele, kes sõltuvad kalandussektorist. Sektorit tuleb aga analüüsida tervikuna, mitte osade kaupa, et kõik probleemid ja muutused oleks võimalik üheskoos käsile võtta pakkumaks rahuldavat lahendust kõikide sektori osaliste jaoks ning lahendamaks peamised probleemid, mis sektorit mõjutavad: ülepüük, liigne püügivõimsus, liigne investeerimine ja raiskamine.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Asjaolu, et kalandusel on Euroopas pikaajaline traditsioon ja et see loodetavasti ka edaspidi nii jääb, on väga teretulnud. Viimaste aastate sündmused näitavad kindlasti, et nimetatud majandussektoris tegutsemine on muutumas üha vähem atraktiivsemaks. Selle põhjuseks on asjaolu, et ettevõtete rühmad suruvad oma tohutu kalatoodete hulgaga jaehinnad nii madalale, et väikesed kalandusettevõtted ei saa enam konkureerida. Nende olude tõttu muutub kalandussektor üha enam sõltuvaks kolmandate riikide töötajatest. Arvestades sellega, et resolutsiooni ettepanek ei käsitle probleemi piisavalt tõsiselt, hääletasin ma selle vastu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hoidusin lõplikust hääletusest Maria do Céu Patrão Nevesi raporti üle, sest selles oli nii positiivseid kui ka negatiivseid lõikeid. Raportis ollakse nõus, et eelisligipääs tuleb anda neile, kes püüavad kõige keskkonnasõbralikumalt ja jätkusuutlikumalt. Selle abil jõutakse vähema hulga saagi vette tagasi laskmiseni, töökohtade juurde loomiseni ning vähema energia kasutamiseni. Lisaks on rõhutatud, et püügiõiguse aluseks peavad olema keskkondlikud ja sotsiaalsed kriteeriumid, mitte see, kes 30 aastat tagasi kõige enam püüdis. Praeguse kriisi põhjuseks on aastaid kestnud ülepüük ning seetõttu on absurdne lasta samadel laevastikel ka edaspidi kalavarusid kahjustada. Teiste positiivsete punktide hulka kuulub ökoloogilisest jätkusuutlikkusest ühise kalanduspoliitika põhieelduse tegemine ning tunnistamine, et ELi laevastikud ei tohi enam arenevate riikide vetes ülepüügiga tegeleda. Kahjuks sisaldab raport ka vähemkonstruktiivseid ideid, nagu toetuste hävitava mõju mittetunnistamine. Raportis kuulutatakse ka ühine kalanduspoliitika ELi peamiseks poliitikaks, millele keskkonna- ja arengupoliitikad peavad alluma. Just selline peame-säilitama-kalandussektorit-iga-hinnaga-suhtumine on viinud mere ökosüsteemi ja sellest sõltuvate kogukondade hävimiseni.

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni sakslastest liikmete hääletus erines kogu fraktsiooni hääletusest kahe punkti osas. Neist esimene puudutab Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekut 3. FDP liikmed hääletasid muudatusettepaneku vastu, sest kalanduspoliitika radikaalne detsentraliseerimine, mida muudatusettepanekus seoses volituste ja vastutuse ülekandmisega liikmesriikidele ja kohalikele otsuste tegijatele välja pakutakse, ei ole lepitatav Euroopa ühise kalanduspoliitikaga. Siin on ideeks leida ELi tasandil just ühiseid edumeelseid lahendusi. FDP liikmed toetasid muudatusettepanekut 33, sest see toetab väga olulist suhtelise stabiilsuse põhimõtet, mis on sakslaste jaoks väga oluline, sest käsitleb kvootide jagunemise aluseid.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa kalandussektoril on rasked ajad: kalavarud on vähenemas, 400 000 Euroopa kalurit ja nende pered tunnevad muret oma tuleviku pärast ning kahtlevad ühise kalanduspoliitika tõhususes, mis on neile seni kindlust andnud.

Tuvastatud struktuuriliste probleemide valguses, milleks on ülepüük, liiga vähesed investeeringud, kalalaevastiku liigne püügivõimsus ja raiskamine (kui mitu tonni kala lastakse iga päev tagasi merre, sest need ei ole söögikõlblikud?), peab olema ühise kalanduspoliitika reform meie peaeesmärgiks. Kindlasti peab igasuguse reformi puhul arvestama eri püügipiirkondade omapäradega ning vältima iga hinna eest kõigile sobiva juhtimismudeli kasutamist. Püügitehnika ja laevad, mida Põhjameres kasutatakse, erinevad oluliselt Gaskoonia lahes kasutatavatest. Seepärast on komisjoni ettepanek seoses reformiga, mis põhineb piirkondlikkusel ja mille parlament täna pärastlõunal vastu võttis, äärmiselt oluline.

Vastutustundlik poliitika peab arvestama ka faktidega, mida esindab järgmine arv: ELi osakaal maailma kalatoodangust on ligikaudu 4,5% ning EL ei kavatse saada antud sektoris suureks osapooleks. See on veel üks põhjus, miks ma peaksime otsustama väiksemahulise uuendusliku ja jätkusuutliku kalanduse kasuks.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Kõne all olev roheline raamat oli hukkamõistev süüdistus ja aus ülestunnistus, et ühine kalanduspoliitika ei ole toiminud. Pigem vastupidi, ühine kalanduspoliitika tekitas mitmeid probleeme, mis avaldavad siiani majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju. Kõigest kahe nädala eest kiitis täiskogu heaks ettepaneku keelata mittekodumaine kauplemine hariliku tuuniga, mille varud on kriitiliselt madalale tasemele langenud. Nimetatud olukord on järjekordseks märgiks sellest, et meie praegused püügitasemed on jätkusuutmatud ning nendel on tõsised tagajärjed kalandussektori bioloogilisele mitmekesisusele ja tulevikule. Peame tunnistama, et vajame uut lahendust. Rohkema rahastamisega detsentraliseeritud poliitika võimaldab eri piirkondadel oma oludega kohaneda ja nendele reageerida. Endine ülalt-alla poliitika seda ei võimaldanud. Sellega peaks olema tagatud kalavarude parem haldamine ning see peaks avaldama ka positiivset mõju merekeskkonnale. Toetan täielikult komisjoni pühendumust põhjalikule ja ulatuslikule reformile, mida ka kalanduskomisjon igati toetas. Äärmiselt oluline on tegutseda selle nimel, et Euroopa Liit rakendaks tõeliselt jätkusuutlikku kalanduspoliitikat kalavarude, keskkonna ja Euroopa töökohtade kaitsmise nimel pikemas perspektiivis.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Toetasin muudatusettepanekuid, mis esitati seoses ühise kalanduspoliitika muutmisega, et teha lõpp mõningatele moonutustele, mis selles olid.

Laevastike uuendamiseks ettenähtud vahendite suurendamine või kala hindade tsentraalne kehtestamine on eriti moonutavad tegevused ning võimaldavad kasutada üha enam toetusi.

Ühendkuningriigi kalurid, eriti lõunaranniku kalurid oma kümnemeetristes laevades, kannatavad tihti teiste kalalaevastikega võrreldes tasakaalustamata kvootide ja toetuste tõttu. Ühendkuningriigi parlamendi Hastings ja Rye valimisringkonna parlamendiliige Mike Foster juhtis mu tähelepanu asjaolule, et kalapüügiamet ja Euroopa Komisjon peavad lõpetama diskrimineerivad ja moonutavad tavad, eriti seoses tursapüügiga Ühendkuningriigi rannikuvetes ning tema oma Hastings ja Rye valimisringkonnas, millest me mõlemad lugu peame.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Hoidusin hääletusest ühist kalanduspoliitikat käsitleva raporti üle, sest selles oli liiga palju punkte, mis olid teiste, sama raporti punktidega vastuolus ning lisaks sellele ka vastuolus minu poliitilise seisukohaga Euroopa kalanduspoliitika suhtes. Ühest küljest öeldakse raportis, et Euroopa kalalaevastikud ei tohi tegeleda enam ülepüügiga arenevate riikide vetes, kuid teisest küljest öeldakse seal, et ühine kalanduspoliitika on tähtsam keskkonna- ja arengupoliitikast. Selline seisukoht on ilmselgelt vastuolus Lissaboni lepingu artikliga 208, mille kohaselt ei tohi meie välispoliitika ohustada arenevate riikide arengueesmärke. Parlamendi soovitatud poliitika on kindlasti kasulik Euroopale, kuid Euroopa vetest väljaspool toetab Euroopa ainult oma kalalaevastikke, mitte kohalikke kalavarusid ja kalureid. Sel põhjusel hoidus Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon hääletusest. Lisan veel, et kuigi raport tunnistab, et ülepüük on tõsine probleem ja et poliitika peab võtma aluseks jätkusuutlikkuse, ei tunnistata raportis, et laevastike liigne püügivõimsus ning toetuste ja kvoodisüsteemid on selle probleemi põhjuseks. See selgitab meie hoidumist hääletusest.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Täna vastuvõetud raportis ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu kohta vaadatakse läbi kalanduspoliitika majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud aspektid, et määratleda lähenemine, mis on vajalik sektoris veel esinevate probleemide lahendamiseks. Tahan korrata, et eesmärgid, nagu suurem tõhusus kalavarude juhtimisel ning finantstoetuse strateegia kalandussektori töötajatele koos jätkusuutlikkuse garantiiga kalaliikide kaitsmise kaudu on äärmiselt olulised reformi osad ning need tuleb rakendada piirkondlikul tasandil. Dokument kutsub üles tegema kalandussektori jaoks olulisi reforme, mis on eriti tähtsad äärepoolseimate piirkondade, nimelt Madeira jaoks, kus kalapüük mängib kohalikus arengus ja kohalike inimeste eludes olulist rolli.

Tahan rõhutada ka raportis olevaid ideid eri osapoolte aktiivsema kaasamise kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil seoses rakendamisega ja tehniliste meetmetega, mis kalandussektoris kasutusele tuleb võtta. Kõigil ülalnimetatud põhjustel hääletasin ma kõne all oleva raporti poolt, mis tähistab Euroopa ühise kalanduspoliitika jaoks uut algust.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Maria do Céu Patrão Nevesi raporti vastu, sest selles lükati tagasi muudatusettepanekud seoses tasakaalu loomisega keskkonnahuvide ja väikesemahulise kalapüügi säilitamise vahel.

Samuti mõistan hukka nende muudatusettepanekute tagasilükkamise, milles nõuti põhjalike läbirääkimiste pidamist kaluritega enne kõne all olevat reformi.

Sellest lähtudes ei näe ma, kuidas oleks võimalik võtta vastu reform, mis oleks vastuvõetav kaluritele ja mis teeks kõik vajaliku, et muuta ühine kalanduspoliitika oma nime vääriliseks.

  Juhataja. – Istungi protokoll esitatakse parlamendile kinnitamiseks järgmise istungi alguses. Kui vastuväiteid ei ole, siis esitan ma tänasel istungil vastuvõetud ettepanekud viivitamatult inimestele ja ametitele, millele need mõeldud on.

(1) Muudatusettepanek 3, mille esitas Marina Yannakoudakis fraktsiooni ECR nimel lõikele 9 ter. (uus): „rõhutab, et aborti ei tohiks propageerida pereplaneerimise moodusena ning et igal juhul tuleks tagada abordi teinud naiste inimlik kohtlemine ja nõustamine”.