Istungi stenogramm

Teisipäev, 9. märts 2010 - Strasbourg

4. Siseturu tulemustabel – Tarbijakaitse – SOLVIT (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on väga tähtis ühendatud arutelu siseturgu ja tarbijakaitset käsitleva kolme raporti üle:

– siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raport A7-0084/2009 siseturu tulemustabeli kohta (SEK (2009)/1007 – 2009/2141(INI)),

– siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Anna Hedhi raport A7-0024/2010 tarbijakaitse kohta (2009/2137(INI)) ja

– siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Cristian Silviu Buşoi raport A7-0027/2010 SOLVITi kohta (2009/2138(INI)).

  Róża, Gräfin Von Thun Und Hohenstein, raportöör. – (PL) Mul on hea meel esitada teile selle aasta juulis valminud 19. siseturu tulemustabel. Kõne all olev dokument näitab, et liikmesriigid tulevad ELi õiguse ülevõtmisega üha paremini toime. Taas saavutati eesmärk, mille riigi või valitsusjuhid endale seadsid: mitte lasta ülevõtmise mahajäämuse keskmisel näitajal ületada 1%. Sellegipoolest on direktiivide arv, mida ei ole ühes või mitmes liikmesriigis üle võetud, ehk siis turu killustatus, liiga suur. Neid siseturu direktiive on üle 100. Lisaks sellele on 22 direktiivi puhul möödunud ülevõtmistähtajast juba üle kahe aasta. Liikmesriigid peavad veelgi enam oma jõupingutusi suurendama, et muuta siseturg kõigile eurooplastele kasutoovaks.

Praegusel raporti esitamise hetkel on minu käes ka järgmine tulemustabel ümmarguse numbriga 20, mis näitab, et ELi õigusaktide ülevõtmisel on tehtud veelgi rohkem edusamme. Ülevõtmise mahajäämus on langenud 0,7 protsendini ja on seega oluliselt madalam püstitatud eesmärgist. See on seni parim tulemus. Selgelt on näha, et Euroopa Komisjoni töö, mille tulemuseks on ka kõne all olev tulemustabel, ajendab liikmesriike tegutsema. Võime komisjoni tehtud tootliku ja tõsise töö eest südamest õnnitleda.

Teine hea uudis on, et turu killustatus on langenud 6 protsendilt 5 protsendile. Siiski on 74 direktiivi veel ühes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis üle võtmata, mis tähendab, et siseturul on ikka veel kodanikele ja ettevõtjatele väga kahjulikke takistusi. Need takistused tuleb üheskoos kõrvaldada.

Sel põhjusel teeb siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon ettepaneku suurendada koostööd kõikide institutsioonide vahel, mis üheskoos ülevõtmise ja sidusrühmade eest vastutavad. Teeme ettepaneku korraldada iga-aastaseid ühtse turu foorumeid, kus kohtuksid Euroopa institutsioonid ning samuti liikmesriigid, riiklike parlamentide liikmed ning ettevõtjate ja tarbijate esindajad. Selline foorum annab hea võimaluse ELi õiguse ülevõtmisega seotud kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks ning eelseisvate väljakutsete lahendamise nimel vajalike strateegiate ettevalmistamiseks.

Eelnimetatud kahjulikest takistustest lahtisaamiseks kutsume Euroopa Komisjoni üles rakendama kõikide ELi õigusaktide puhul nn siseturu testi, et kanda hoolt selle eest, et uued meetmed ei ohusta Euroopa Liidu nelja vabadust. Samuti on väga oluline anda kodanikele selgesti mõistetavat teavet siseturu toimimise kohta, pidades seejuures meeles, et just nende jaoks siseturg 20 aastat tagasi loodud saigi.

Siseturu arengust terviklikuma ülevaate saamiseks nõuab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon siseturu tulemustabeli, SOLVITi aruande, kodanike nõuandeteenistuse ja tarbijaturu tulemustabeli üheaegset avaldamist.

Lõpetuseks soovin tänada kõiki, kes kõne all oleva raporti koostamise nimel tööd tegid. Palun lugupeetud kaasparlamendiliikmetel selle poolt hääletada, sest olen kindel, et sellega võimaldame edaspidi kiiremat ja paremat ELi õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide õiguskorra raamistikus! Tänu sellele esineb eurooplaste jaoks siseturul vähem takistusi, mis on kindlasti äärmiselt oluline Euroopa majanduse ning samuti Euroopa identiteedi arengu jaoks.

  Anna Hedh, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan tänada variraportööre ja kõiki teisi nende suurepärase koostöö eest siseturu tulemustabeli koostamise käigus! Mul on hea meel ka selle üle, et esitasime taas raporti, mis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis valdava enamusega heaks kiideti.

Olen alati olnud arvamusel, et ELi siseturu korralikuks toimimiseks vajame usaldavaid ja rahulolevaid tarbijaid. Seepärast oli mul hea meel, et saime 2007. aastal voliniku, kes just tarbijaküsimuste eest vastutas. Tarbijakaitsepoliitika ja tarbijaküsimused on liikunud edasi osalt just tänu Meglena Kuneva tugevale isiklikule pühendumusele ja avatusele. Tema pani alguse ka tarbijaturgude tulemustabelile.

Vaatamata muredele seoses tarbijaküsimuste jagunemisega kahe voliniku vahel loodame, et selle tööga tehakse jätkuvalt edusamme, et see kannab vilja ja et uue komisjoni koosseisu tõttu ei vähene tähelepanu tarbijatele. See vastutus on tegelikult nüüd veelgi suurem, sest Lissaboni lepingu artikli 12 kohaselt tuleb liidu poliitikate ja tegevuste koostamisel ja rakendamisel pöörata tähelepanu ka tarbijakaitsenõuetele. See on tarbijate jaoks väga tähtis samm ning oma poliitilise tegevuse käigus ei kavatse ma lubada kellelgi seda unustada.

Tervitan väga teist tarbijaturgude tulemustabelit. Tulemustabel on üks mitmest vahendist, mis on siseturu paremaks muutmisel meie käsutuses, ning minu arvates on eriti huvitav just perspektiiv, millele tulemustabel tugineb, sest see on seotud kodanike ootuste ja probleemidega ning see parandab siseturu toimimist just nimelt tarbijate kasuks. Tulemustabelis analüüsiti tarbijaturgu samade näitajate alusel, mille alusel seda varemgi tehti: hind, teenuseosutaja vahetamise võimalus, turvalisus, kaebused ja rahulolu.

Lõpuks vajavad need kõik kahtlemata edasiarendamist ja täiustamist ning kasutusele tuleb võtta ka uusi näitajaid. Sellegipoolest leian ma, et hetkel annavad need näitajad hea aluse prioriteetide kehtestamiseks ja järelduste tegemiseks seoses edasiste vajalike analüüsidega. Äärmiselt oluline on, et oleksime kannatlikud ning annaksime tulemustabelile aega arenemiseks, sest see on alles värske.

Teises tarbijaturgude tulemustabelis nägime muu seas ka selgeid märke sellest, et tarbijatel on rohkem probleeme teenuste kui kaupadega ja et hinnad tõusevad harvemini sektorites, kus tarbijad tihti teenuseosutajat vahetavad. Piiriülene e-kaubandus areneb samuti aeglasemalt, sest piiridel esinevad takistused tekitavad tarbijatele muret ja vähendavad nende usaldust. Lisaks on näha, et õigusaktide tõhus rakendamine ja konkreetsed hüvitusmehhanismid on turu korraliku toimimise jaoks hädavajalikud.

Ka andmed näitavad, et liikmesriikide vahel on väga suured erinevused ja et hüvitusmehhanisme on vaja veel paremaks muuta. Seepärast kutsun komisjoni üles võtma järelmeetmeid rohelisele raamatule „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks”.

ELi tarbijakaitsesätete tõhus rakendamine ja vastav järelevalve on tarbijausalduse tõstmiseks äärmiselt vajalikud. Sellegipoolest ei ole järelevalve kõikjal ELis kaugeltki ühtne ning statistika näitab, et turujärelevalveks eraldatud eelarve suuruse ja inspektorite arvu osas on liikmesriikide vahel suured erinevused. Seetõttu peavad nii komisjon kui ka riiklikud järelevalveasutused suurendama oma pingutusi, kui tahame saavutada oma eesmärke seoses hea tarbijakaitse taseme tagamisega ning anda tarbijatele piisavat usaldust seoses kõikide siseturu võimaluste kasutamisega.

Turujärelevalve vahendite tugevdamine on tarbijausalduse tõstmiseks äärmiselt vajalik, sest tarbimine mängib Euroopa majanduse taastumise seisukohalt siiski väga olulist rolli.

  Cristian Silviu Buşoi, raportöör. – (RO) Kõigepealt tahan tänada kõiki neid, kellega ma SOLVITi raporti koostamise käigus tööd tegin, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni sekretariaati, kõiki variraportööre ja samuti kõiki kaasparlamendiliikmeid, kes näitasid seoses toimikuga üles huvi ning andsid olulise panuse lõpliku raporti valmimiseks.

SOLVIT on võrgustik, mis pakub mitteametlikke lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida siseturu õigusaktide ebaõige rakendamise tagajärjel. Tegemist on väga kasuliku uuendusega Euroopa tarbijatele ja Euroopa Liidu ettevõtjatele, millega nad saavad kasu Euroopa õigusaktidega loodud eelistest. Euroopa siseturu õigusaktide rakendamisega on tihti probleeme. Minu meelest on SOLVIT enam kui sobiv alternatiiv kohtulikule teele olukorras, kus kohtutel on käed igasuguste erinevate juhtumite tõttu tööd täis.

Me ei saa eirata asjaolu, et SOLVIT peab tegelema üha kasvava arvu juhtumitega ning et sellest vaatenurgast on SOLVITist saanud oma edu ohver. Selleks et SOLVIT saaks pakkuda kvaliteetset toetust Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtjatele, vajavad liiga väheste töötajatega SOLVITi keskused rohkem töötajaid.

Uusi töötajaid tuleb võtta tööle loogiliselt ja kontrollitult, võttes seejuures arvesse riigi rahvaarvu ning juhtumite arvu, millega keskus minevikus tegelenud on. Analüüsi teostamisel tuleb lähtuda seisukohast, et uusi töötajaid tuleb võtta tööle ainult nendes keskustes, kus neid ka tõepoolest vaja on. SOLVITi töötajate arvu suurendamine toob loomulikult kaasa ka kulude kasvu. Raportis kutsutakse liikmesriike üles kasutama SOLVITi keskuste töötajate arvu suurendamiseks kõikvõimalikke olemasolevaid vahendeid, sealhulgas ka alternatiivseid rahastamisvõimalusi.

Üks teine valdkond, millele kõne all olev raport keskendub, on SOLVIT-võrgustiku tutvustamine, mis on minu arvates äärmiselt tähtis ning arvan, et te kõik nõustute minuga selles. SOLVITi teenuseid kasutades saavad VKEd hoida kokku palju raha, mida nad saavad investeerida muudesse majanduskasvu edendavatesse valdkondadesse ja mis toovad nende arengule palju rohkem kasu kui õiguslik abi, mida nad vastasel juhul probleemide lahendamiseks vajaksid. Mis puudutab üksikuid tarbijaid, siis saavad nad tänu SOLVITile hoiduda pikaajalistest ja kulukatest kohtumenetlustest.

SOLVIT-võrgustiku eeliste kasutamiseks peavad kodanikud ja ettevõtjad olema esmalt teadlikud selle tõhususest. Seepärast arvan ma, et peame kaasama SOLVITi tutvustamisesse aktiivselt nii riiklikke ametiasutusi, Euroopa Komisjoni kui ka parlamendiliikmeid. SOLVITi tutvustamiseks on palju võimalusi alates massimeediast ja liikmesriikide korraldatud teavituskampaaniatest kuni ühise SOLVIT-portaali loomiseni. Lisaks sellele võiksid ametiasutused, mis on seotud Euroopa ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamisega, nimetada ametisse SOLVITi kontaktisiku, mis tugevdaks veelgi enam võrgustiku tõhusust ja aitaks kaasa selle tutvustamisele. Euroopa Parlamendi liikmetena saame ka meie ise aidata kaasa SOLVITi tutvustamisele ja tõsta sellekohast teadlikkust meie kolleegide seas riiklikes parlamentides.

Heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel seoses SOLVITi tutvustamisega ja SOLVIT-võrgustiku toimimisega seotud probleemide lahendamisega on samuti üks meetmetest, mida siin raportis ergutatakse. Häid ideid saab tegelikult levitada ja rakendada Euroopa tasandil kõikide kasuks.

Viimaks ei saa eirata ka asjaolu, et SOLVIT peab tihti tegelema juhtumitega, mis ei kuulu SOLVITi pädevusse või mis on eriti keerulised ja mille lahendused nõuavad alternatiivseid meetodeid. Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonid võivad pakkuda lahendust juhtumite puhul, mis on liiga keerulised SOLVITi tasandil lahendamiseks. Sel põhjusel palutakse ühes raportis esitatud ettepanekus suunata sellised juhtumid SOLVITi portaalist edasi Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni ja riiklike parlamentide asjaomaste parlamendikomisjonide lehtedele.

Need on vaid mõned ideedest, millele SOLVITi raport tugineb. Minu arvates on nende ettepanekutega võimalik parandada võrgustiku toimimist pakkudes kvaliteetset tuge nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. SOLVITi potentsiaal on tohutu ning selle parimaks ärakasutamiseks tuleb SOLVITi jõudlust pidevalt analüüsida.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõigepealt tahan öelda, et minu arvates on väga tähtis olla siin külg külje kõrval oma kolleegi John Dalliga, et vastata teie küsimustele ja rääkida teile mitmesuguste kõne all olevate vahendite ja tekstide rakendamisest.

Austatud kolleegid! Oma poliitikukarjääri jooksul olen tihti mõelnud sellele, et järelevalve mõju on tihtipeale sama oluline kui teadaandmise mõju. Seepärast arvan, et riiklikus parlamendis, Euroopa Parlamendis või komisjonis olles on väga tähtis saada võimalus kasutada vahendeid, millega kontrollida ja hinnata poolthääle saanud tekstide konkreetset ja tõelist rakendamist. Arvan samuti, et korralikuks tegutsemiseks on vaja korralikku arusaamist ja just sellele teie raportöörid väga oskuslikult ja valvsalt keskendusidki.

Tänan südamest Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini ja Cristian Silviu Buşoid, kes käsitlesid teemasid, mis on mulle eriti hingelähedased, ning samuti Anna Hedhi suurepäraste raportite eest!

Millest me räägime? Räägime siseturust. Ütlesin eile õhtul hilja siin istungisaalis, et praeguse kriisi ja majanduslike raskuste ajal ei saa me endale lubada seda, et me kõiki võimalus ei kasuta. Kui siseturg, suur Euroopa turg toimiks nii korralikult, nagu see toimima peaks, saavutaksime omaette ja isekeskis täiendava kasvu 0,5 kuni 1,5 protsendi ulatuses.

Me ei saa seda võimalust praegu käest lasta. Seepärast peab siseturg toimima täielikult igas mõttes ning see on loomulikult ülesanne, mille president Barroso mulle andis ja milles ma omakorda teie kontrollile allun. See on põhjus, miks tulemustabel ja SOLVITi vahend ning nende toimimine minu jaoks nii tähtsad on. Ma arvan, et volinik Dalli ütleb täpselt sama seoses tarbijate tähtsa küsimusega.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein rääkis meile headest ja veidi halvematest uudistest seoses tulemustabeliga. Räägime 1521 direktiivist või tekstist, mis võimaldavad siseturu toimimist, ja seda on palju. Hetkel on ülevõtmise mahajäämus kõigi aegade madalaimal tasemel, nagu te ütlesite. See on hea uudis ja tänada tuleb kõiki neid, kes liikmesriikide ja vahetevahel ka piirkondlikul tasandil direktiivi rakendamise eest vastutavad. Soovin siinkohal tänada ka oma kolleege siseturu peadirektoraadis.

On ka üks uudis, mis ei ole nii hea. Nimelt ei ole ülevõtmise kvaliteet, rakendamise kvaliteet rahuldav. Seepärast peame kõik Euroopa Parlamendi, riiklike parlamentide ja iga liikmesriigi ametnikega koostööd tegema. Nagu ma parlamendis ärakuulamise käigus ütlesin, on see minu visiitide põhjus igasse 27 pealinna – millega ma juba alustanud olen –, et kohtuda isiklikult ja ka koos pädevate ministritega ametnikega, kes vastutavad siseturu direktiivide rakendamise eest, et tegeleda tulemustabelis esitatud punktidega ja panna SOLVIT tööle, nagu Cristian Silviu Buşoi ka väga selgesõnaliselt ütles.

Seepärast ütlesin ka Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteinile, et olen nõus foorumiga, mis on väga hea idee. Peame inimesed kokku viima ja seda teeme siin parlamendis koos komisjoni, riiklike parlamentide ja kõikide nendega, kes igas liikmesriigis heade tavade jagamise, hindamise ja vahetamise eest vastutavad. Olen täiesti kindel, et kõige parem on kõik vastutavad kokku viia: vajame üksmeelt, mitte piiranguid. Esmalt üksmeel, vastastikune usaldus ja koostöö.

Mis SOLVITisse puutub, siis rääkis Cristian Silviu Buşoi juba nimetatud vahendi tähtsusest, mis väga hästi toimima hakkab. Hetkel on koostöö, lahenduste leidmise ja vahendamise kaudu lahendatud 1500 juhtumit ennekõike kodanike aga ka paljude ettevõtjate nimel. Cristian Silviu Buşoi mainis väga õigesti, et sellega saab hoida kokku raha ja aega ning nii saavad kodanikud, tarbijad ja ettevõtjad võtta taas oma koha ühtse turu südames, mitte ei pea algatama liigselt kohmakaid menetlusi, et mõista ja lahendada oma probleeme seoses ühe või teise neid puudutava siseturuga seotud sätte rakendamisega.

Mõnes mõttes on sama põhimõte ka ühtse turu abiteenuste (SMAS) projekti aluseks, mille eesmärgiks on anda kodanikele ja ettevõtjatele paremat teavet ning paremaid teenuseid. Ka siin on tehtud edusamme. Selle kavaga on õnnestunud viia omavahel kokku erinevad teenused ja ühised võrgupõhised vormid SOLVITi ja kodanike nõuandeteenistuse vahel.

Nagu teie raportöörid juba mainisid, nii arvan ka mina, et saame volinik Dalli kontrolli all ja peame lausa pingutama, et esitada kõik need dokumendid, kõik tulemused ja teadaanded üheaegselt, et viia kokku ja koordineerida paremini erinevaid vahendeid, mis kirjeldavad siseturuga seotud tekstide või direktiivide rakendamist.

Igal juhul pooldan ma sellist täiustatud koordineerimist ning kordan ka oma isiklikku lubadust kasutada hästi neid erinevaid vahendeid kõigi 1500 siseturu toimimisega seotud direktiivi hindamiseks ja jälgimiseks.

  John Dalli, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Kavatsen kommenteerida Anna Hedhi raportit, mis käsitleb väga olulisi Euroopa poliitikaid: tarbijaturgude tulemustabelit ja tarbijakaitset. Tahan tänada Anna Hedhi suurepärase töö eest raportöörina!

Tarbijakaitse on praeguste majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete südames. Kõige tähtsamad on inimesed. Teavitatud ja oma õigusi tundvad tarbijad on tähtsad nii uuenduse kui ka konkurentsivõime arendamisel, kuid kõige tähtsam on, et siseturu toimimapanemine tarbijate kasuks on kodanikega ühendatuse taasloomisel meie trumbiks. Tarbijapoliitika keskset rolli kajastavad mitmed portfellid. Hakkan oma kolleegiga tihedalt koos töötama, et tagada vastuvõetud eeskirjade muutmine praktiliseks tuluks tarbijatele. Olen täna siin koos oma kolleegi Michel Barnieriga, et näidata, millist tihedat koostööd me tegema hakkame. Sellest saab meie töötava.

Tarbijamõõdet arendatakse kõikides portfellides ja kogu komisjoni ulatuses võetakse kasutusele võrdlusnäitajad edu või selle puudumise mõõtmiseks. Tarbijaturgude tulemustabel on signalisatsioonisüsteem, mis ütleb meile, millal siseturg tarbijaid alt veab. Tulemustabeliga saab jälgiga ka edusamme seoses siseturu jaemüügi mõõtme integreerimisega tarbijate, VKEde ja muude jaemüüjate jaoks. Samuti aitab see näha, kas liikmesriigid teevad piisavalt palju uute tarbijaseaduste jõustamiseks ja tarbijate teavitamiseks, harimiseks ja nende positsiooni tugevdamiseks.

Jõustamisest rääkides on mul hea meel näha, et parlament jagab komisjoni seisukohta, et väga tähtis on anda inimestele praktikas need õigused, mis neil paberil kirjas on. Seoses sellega on meil veel palju tööd teha. 2009. juulis esitatud teatise eesmärgiks oli leida vahendeid, millega muuta jõustamine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja järjepidevamaks terve Euroopa Liidu ulatuses. Nüüd on vaja see konkreetseteks tegevusteks muuta. Üheks prioriteediks on suurendada pingutusi meie piiriüleste võrkude tulemuslikkuse ja tõhususe tõstmiseks, mis peavad saatma kauplejatele tugeva sõnumi, et ELis ei ole ühtegi kindlat pelgupaika, kus nad end peita saavad. Sama kehtib ka koostööle kolmandate riikide ametiasutustega. Eesmärgi saavutamiseks vajavad jõustajad piisavalt töötajaid ja vahendeid. Majanduslikult raskel ajal on kõik ametiasutused suure surve all, kuid tarbijakaitsega seotud õiguste jõustamise arvelt kokkuhoidmine saab olla ainult majanduslikult vale tegu. Vabad, avatud ja hea järelevalvega turud edendavad kvaliteedi ja hinna konkurentsi ning on konkurentsivõime eestvedavaks jõuks. See toob kasu nii tarbijatele kui ka kogu ELi majandusele. Komisjon ja parlament peavad töötama koos, et see sõnum selgelt ja valjusti kõikidesse liikmesriikidesse jõuaks.

Kavatseme jätkata ka head tööd seoses üleeuroopaliste kooskõlastatud jõustamismeetmetega, nn lauskontrollidega. Need lauskontrollid on aga näidanud, et vahetevahel ei piisa riiklike jõupingutuste ühendamisest. Vaja on üleeuroopalisi lahendusi. Seepärast on mul hea meel vastata teie üleskutsele leida asutamislepingus õiguslik alus tarbijakaitse tugevdamisele, ennekõike seoses komisjoni võimete täiustamisega. Seda tehakse aga kindlasti ning võtame selle ette niipea, kui oleme kindlad, et see annab lisaväärtust tegevustele riiklikul tasandil.

Mis hüvitusmehhanismidesse puutub, siis olen nõus, et alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid võivad pakkuda tarbijatele odavaid, lihtsaid ja kiireid hüvitusi ning säästa samas ka ettevõtjate mainet. Üks nimetatud strateegia elementidest on seotud ühishagide käsitlemisega. Kavatsen siinkohal kanda koos asepresidentide Joaquín Almunia ja Viviane Redingiga hoolt selle eest, et komisjon tegutseks selles küsimuses kooskõlastatud viisil.

Viimaks tahan öelda, et loodan teie toetusele seoses piisavate rahaliste vahendite eraldamisega 2013. aastale järgnevaks perioodiks, kui praegune tarbijaprogramm lõppeb, et toetada ambitsioonikat tarbijapoliitikat, sealhulgas ka täiustatud tulemustabeli jätkuvat esitamist. Olen kindel, et koos tuleme toime praeguste ja tulevaste keerulise väljakutsega ning töötame üheskoos selle nimel, et avada meie kodanikele siseturu täielik potentsiaal.

  Simon Busuttil, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. – (MT) Koostasin petitsioonikomisjoni nimel arvamuse SOLVIT-võrgustiku kohta, mida ma igati toetan, sest tegemist on vahendiga, mis aitab kodanikke, kellel on raskusi. Tahaksin aga teha ka ühe olulise märkuse, mida ma ka selgitan: kõikide sidusrühmade vahel, mille poole kodanik pöördub, peab toimima täielik koostöö. Millised võimalused on kodanikul, kellel raskusi esineb? Ta võib esitada petitsiooni Euroopa Parlamendile, millele asutamislepingu artikliga 194 vastavad volitused antud on, ta võib esitada kaebuse Euroopa Komisjonile või esitada kaebuse SOLVITi abil. Kodanik võib esitada hüvituse saamiseks ka kaebuse Euroopa ombudsmanile, kuid see tekitaks palju segadust ning kodanik ei teaks enam täpselt, kust hüvitust ja abi saada. Seetõttu on minu ja petitsioonikomisjoni seisukoht, et vajame paremat koostööd kõikide asjaomaste institutsioonide vahel, et kodanik teaks täpselt, kelle poole ta hüvituse saamiseks pöörduma peab.

  Zuzana Roithová, fraktsiooni PPE nimel. – (CS) Lugupeetud volinik, head kolleegid! Interneti-teenus SOLVIT on toiminud juba kaheksa aastat ning selle abil on lahendatud 83% kaebustest kodanikelt ja ettevõtjatelt, mille põhjuseks on olnud vale Euroopa õiguse rakendamine liikmesriikides, lisaks sellele on lahendused saavutatud kümne päeva jooksul. 2008. aasta jooksul õnnestus SOLVITi mitteametlike lahendustega vältida kohtuvaidlusi ja kahjutasusid 32 miljoni euro ulatuses.

Meie kolmes raportis väljenduval probleemil on kaks taset. Neist esimene on mõnede liikmesriikide aeglane tegutsemine seoses Euroopa õiguse ülevõtmisega riiklikesse õigusaktidesse. Seni on täielikult jõustamata 100 siseturgu käsitlevat direktiivi. Ma tean, et see osakaal on väike, kuid see on siiski oluline. Teiseks kasutatakse SOLVITit väga vähe praktilise vahendina. Tšehhi Vabariigis näiteks tunnevad SOLVITi teenust väga hästi oma ala asjatundjad, kuid registreeritud ettevõtjatest on teenusega tuttav vaid 7%. Olukord on palju halvem Prantsusmaal. Statistika kohaselt vastutab SOLVITi eest vaid üks praktikant.

Mul on hea meel, et meie parlamendikomisjon toetas ka ettepanekuid, mille ma variraportöörina esitasin. Nende hulka kuulub näiteks meede seoses SOLVIT-võrgustiku elukutseliste haldustöötajate arvu suurendamisega liikmesriikides. Kõige olulisem on aga siiski võrgustiku tutvustamine ettevõtjatele, välismaal elavatele inimestele, erinevatele ühingutele, riiklikele valitsustele ja parlamendile. Tahaksin mainida ka vajadust siduda SOLVIT ühtlustatud kontaktpunktide ja nõustamisteenustega, mida komisjon haldab, ning loomulikult on tähtis, et komisjon teavitaks kõiki riike aegsasti probleemidest, mis SOLVIT-võrgustiku kaudu lahendati. Komisjon peaks esitama need analüüsid iga-aastastes aruannetes ning seeläbi saaksime loomulikult SOLVIT-võrgustiku jätkusuutlikkust tõsta.

Mul on hea meel, et meie parlamendikomisjon toetas kõiki kolme raportit nii üksmeelselt terve poliitilise spektri ulatuses, ning loodan, et neid toetatakse ka täiskogu istungil. Tänan kõiki raportööre tehtud töö eest!

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, volinik Barnier, volinik Dalli, head kolleegid! Täna on meie arutelu teemaks siseturg, tarbijakaitse ja inimeste liikuvus Euroopa Liidus. Need on peamised probleemid kõne all oleva kolme vahendi puhul ning soovin neile ka erilist tähelepanu pöörata.

Nimetatud kolme teema üheskoos käsitlemine annab meile täna suure eelise, sest majandus ja tarbijate ning töötajate õigused ei ole loomu poolest üldsegi mitte vastandid, vaid neid tulebki üheskoos käsitleda. Selles valdkonnas peame tegema oma tuleviku nimel edusamme. Sel põhjusel on väga hea ka tänane ühine arutelu.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vaja tuua esiplaanile kolm poliitilist põhimõtet. Esiteks – ja volinik Barnier sõnastas seda ennist väga hästi – on vaja teha lõpp protektsionismile, millest liikmesriikide valitsustes ikka veel märke on. Seda tuleb igal juhul teha ja see on ka tegevuskavas olemas.

Teine poliitiline põhimõte on see, et peame tagama nii tarbijate kui ka töötajate õiguste kõrgetasemelise kaitse. Teisisõnu ei tähenda siseturg õiguste kaotamist ega dereguleerimist, vaid see tähendab, et me tagame nendes valdkondades hoopis oma kõrgetasemelised ühised õigused. Seoses sellega on Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis üks lõige, millega me nõus ei ole. See lõige käsitleb nn siseturu tulemustabelit või siseturu testi. See on vale lähenemine. Jääb mulje, et ainus asi mis loeb, on turu toimimine. See ei ole nii. Peame küsima, millist mõju Euroopa Liidu õigusaktid töötajate ja tarbijate õigustele avaldavad. Sel põhjusel lükkame nimetatud kontseptsiooni tagasi, sest see ei ole õige.

Kolmandaks vajame nende õiguste head jõustamist Euroopa tasandil. Vajame selleks kollektiivse hüvitamise süsteemi, et tarbijad ei oleks siseturul üksinda, vaid saaksid ka oma õigusi kaitsta.

  Robert Rochefort, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Tahan kõigepealt öelda, et olen väga rahul asjaoluga, et siseturu ja tarbijakaitse teemaline arutelu täna hommikul prioriteetsena päevakorda võeti.

Majanduskriisi kontekstis on siseturg vara, mida me tõesti arendama peame, volinik Barnier. Loomulikult on sellel siseturul kõige tähtsamaks liikumapanevaks jõuks tarbimine, mis kõige lühemas perspektiivis toetamist vajab. Kuid toetust ei vaja igat liiki tarbimine. Vajame tarbimist, mis valmistub tulevikuks ja lähtub jätkusuutliku arengu väljakutsetest. Vajame vastutusrikast tarbimist, mille eesmärgiks ei ole alati allahinnatud toodete edendamine, et parandada perede ostujõudu, kuid mis on tihtipeale keskmise kvaliteediga ja põhjustavad peaaegu süstemaatiliselt tootmise ümberpaigutamisest liidust väljapoole. Me teame, kes on siin peamised ohvrid: kõige madalama sissetulekuga tarbijad, kõige haavatavamad tarbijad.

Lühidalt öeldes peame taastama tarbijate usalduse ettevõtetesse, eriti levitamisega tegelevatesse ettevõtetesse, et tugevdada ja edendada ELi siseturu arengut. Tahan anda komisjonile edasi järgmise selge sõnumi. Jah, volinik Dalli, me toetame teid, aga me oleme mures teie kahe vahel jagunevate volitustega kaasneva riski pärast. Kardame, et sellega teie vastutused killustuvad. Samas oleme ka valvsad ja jälgime, et teie koostöö toimub koordineeritud viisil. Me tahame, et tarbijate huvidega arvestatakse ka päriselt kõikides Euroopa Liidu poliitikates, lähtudes Lissaboni lepingu vaimust.

Ma toon kohe näite, mis seob omavahel nii volinikud Barnieri ja Dalli kui ka volinik Redingi. On aeg järelemeetmeteks seoses kollektiivset hüvitamist käsitleva rohelise raamatuga. Ootame teilt seoses selle teemaga edusamme. Te juba mainisite seda, volinik Dalli, ning seega tahaksin ma teada, kas olete juba vastava ajakava paika pannud? Ootame teilt ka kindla Euroopa vormi loomist, et kollektiivse hüvitamise süsteem ei kannataks USA süsteemi puhul esineva teada-tuntud väärkasutamise all, et saaksime kasutada süsteemi, mis kõigile kasu toob ja mis ei mängiks ühe osapoole huvisid teise vastu välja.

Õnnitlen ka meie kolleegi Anna Hedhi ülimalt täiusliku raporti koostamise puhul. Tahaksin juhtida erilist tähelepanu tarbijate haridusele, mida ta oma raportis väga õigesti rõhutab, mis on väga oluline ja mis peab olema elukestev, sest arvestades toodete ulatusliku muutumise ja turustamise kasvava keerukusega, ei ole see teema ainult väikeste laste jaoks, vaid ka tarbijate jaoks.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

Kokkuvõtteks tahan öelda, et näitajad tulemustabelite kujul on küll väga head – ütlen seda endise statistiku ja majandusteadlasena –, aga need ei asenda poliitilist tahet, mis peab olema meie tegevuste tegelikuks ajendiks.

  Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin jätkata sellega, millest Michel Barnier ennist seoses siseturu märkimisväärse tähtsusega praeguse kriisi ajal rääkis ja mis on taas selgelt tõestust leidnud. Loomulikult peavad kodanikud siseturgu usaldama. Ainult siis saab see õigesti toimida. Mitmel tasandil on see aga ikka veel puudulik. Aruteludes oma riikides paneme just meie, parlamendiliikmed, tihti tähele, et rahvas üldiselt kardab ikka veel siseturgu ja et selliseid teemasid nagu protektsionism pooldatakse kahjuks ikka veel väga palju, sest neid pooldavad valitsused ja neid toetavad ka paljud kodanikud. Seepärast on veelgi olulisem, et parlament teeks kõik, mis selle võimuses, et suurendada usaldust siseturu vastu. Tarbijapoliitika mängib selle saavutamisel loomulikult tähtsat rolli, sest kõrgetasemelist tarbijakaitset tagav tarbijapoliitika saab suurendada ja kaitsta inimeste usaldust siseturu vastu. Seega peame selles valdkonnas palju rohkem tööd tegema.

Tervitan asjaolu, et mõlemad volinikud täna siin on. Loomulikult teate, et ka meie fraktsioon suhtus kriitiliselt asjaolusse, et tarbijapoliitika eest ei vastuta enam ainult üks volinik, sest sõnum, mille Meglena Kuneva meile andis, oli väga positiivne. Seepärast tervitame asjaolu, et te meile selgesti mõista annate, et kavatsete selles valdkonnas koostööd teha. Meile valmistas muret ka asjaolu, et vastutuste jagunemisega eri volinike vahel ei pöörata tarbijakaitsele enam piisavalt tähelepanu. Loodan aga, et see ei ole vaid ühekordne sündmus ja et hakkate meiega tihedat koostööd tegema, sest meie tähelepanu vajavad väga tähtsad küsimused. Näiteks peame lõpetama veel arutelud seoses kollektiivhagidega ja kollektiivse hüvitamisega ning nendel teemadel edusamme tegema. Loomulikult mängib see ka olulist rolli kodanike usalduse tõstmise seisukohalt.

Vajame rohkem vahendeid, millega on kodanikele siseturul tagatud kindel kaitse. SOLVIT on selles suhtes väga tähtis vahend ning seetõttu toetame kogu südamest Cristian Silviu Buşoi raportit. SOLVIT, mis loob võimalused kohtuväliste lahendite saavutamiseks, suurendab usaldust siseturgu ning annab tarbijatele paremad teadmised siseturust, millega liikmesriikide ametiasutused tihti eriti hästi toime ei tule. SOLVIT on selles suhtes oluliseks ja tähtsaks täiendavaks vahendiks. Sel aastal täidan ma eelarveraportööri kohuseid ning võin teile kinnitada, volinik Dalli, et oleme seoses eelarveküsimuste ja tarbijakaitse valdkonna jaoks vahendite eraldamisega väga valvsad. Pöördusime juba oma eelarvekomisjoni poole ja rõhutasime, et tahame loomulikult jätkuvalt rahaliste vahendite eraldamist ja vajaliku raha kasutamist. Võite seoses sellega meie toetuses kindel olla.

Kokkuvõtteks kordan, et üldiselt annavad kõne all olevad raportid väga tähtsa ja positiivse sõnumi. Olgugi et me raporteid toetame, on meil aga üks punkt, mille suhtes oleme kriitilised. Pean silmas siseturu testi, mis on meie arvates liiga ühekülgne. Kui direktiive läbi vaadatakse, siis tuleb seda teha erinevatest seisukohtadest lähtudes. Siinkohal on väga oluline jätkusuutlikkus ja sotsiaalsed küsimused. Kui läbivaatus teostatakse, siis ei tohi see keskenduda ainult siseturu aspektile, vaid see peab olema ulatuslik läbivaatus. Subsidiaarsuse teema vajab siinkohal samuti piisavalt palju tähelepanu. Sel põhjusel on ühekülgne keskendumine siseturu testile meie arvates kahetsusväärne. Põhimõtteliselt aga toetame raportööri lähenemist, kaasa arvatud seoses siseturu testiga, ning hääletame raporti poolt.

  Adam Bielan, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Neljal vabadusel – inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vabal liikumisel – põhinev ühtse turu loomisprotsess on ikka veel pooleli, eriti kui mõelda neljandale vabadusele, milleks on teenuste vaba liikumine, ning meil on veel palju teha. Tegemist on väga tähtsa protsessiga, seda eriti praeguse aeglaselt liikuva majanduse puhul ning arvestades majanduskriisiga, mille käes Euroopa vaevleb. Majanduslanguse ajal just aga peamegi rääkima ühtse turu eelistest ning ehk näeme siis ka poliitilist tahet, mille ülesnäitamist Robert Rochefort ootab.

Soovin sel põhjusel õnnitleda Euroopa Parlamendi juhatust selle puhul, et see mõistis antud teema tähtsust ning otsustas arutelu seoses kolme raportiga siin parlamendi istungil prioriteetseks päevakorrapunktiks teha. Soovin tänada ja õnnitleda ka siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimeest Malcolm Harbouri tema efektiivsete jõupingutuste eest seoses selle teemaga! Õnnitlen ka kolme raportööri kolme nii tähtsa raporti esitamise eest! Pean aga siiski juhtima tähelepanu ühele absurdsusele. Tänasel täiskogu istungil arutleme Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti üle, mis, tuleb tunnistada, on tõesti suurepärane, kuid milles käsitletakse 2008. aasta tulemustabelit. Mõne päeva eest avaldas komisjon aga juba 2009. aasta siseturu tulemustabeli. Ma arvan, et see on veel üks põhjus, miks komisjon peaks edaspidi avaldama kõik neli siseturu järelevalvet käsitlevat aruannet korraga. Siseturu tulemustabel, tarbijaturgude tulemustabel, SOLVITi aruanne ja kodanike nõuandeteenistus käsitlevad ju ikkagi kõik sama teemat ning me peaksime need ka ühel ajal kätte saama.

Lõpetuseks tahan väljendada veel oma toetust kahele Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti tähtsamale ettepanekule. Toetan täielikult ettepanekut seoses iga-aastase siseturu foorumi korraldamisega ja, mis veelgi tähtsam, toetan ka ettepanekut seoses kohustusliku testiga ehk nn siseturu testiga, mis kõikide tulevaste komisjoni ettepanekutega kaasnema peaks.

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud juhataja! Esile on kerkinud kindel seisukoht, mida toetab Lissaboni leping ja samuti ka komisjoni enda seisukoht, nimelt et tarbijakaitsepoliitika peab keskenduma tõrgeteta toimiva turu tagamisele, kus tarbijad ohutult ja enesekindlalt tegutseda saavad.

Arutluskäigu aluseks on asjaolu, et kui tarbijad tunnevad end turul mugavalt ja usaldavad turgu ning kui edendatakse piiriülest kaubandust, siis kasvab konkurents ja tarbijad saavad rohkem kaupu ning teenuseid palju konkurentsivõimelisemate hindadega.

Me ei ole nõus seisukohaga, et konkurentsivõime ja kodanike heaolu seisukohalt mängivad äärmiselt tähtsat rolli tõhusamad ja paindlikumad tarbijaturud. Majanduskriis tõestab, et peame lähtuma igas riigis valitsevatest tingimustest, mitte ühe standardi ehk siis rikkumata konkurentsi dogmaatilisest rakendamisest. Meie arvates ei ole konkurentsivõime seotud tarbijate heaoluga, sest see kipub pooldama ettevõtteid ja siiani ei ole hindade alandamine üldiselt tarbijatele kasu toonud.

Vajame põhikaupade hindade kontrollimist vaesemate klasside ja ühiskonna kui terviku heaks. Ainus poliitika, mis saab tugevdada ning tõsta tarbijakaitse taset, peab keskenduma inimesele ja tema heaolule, mitte konkurentsi tõstmisele.

Sellest lähtuvalt oleme nõus tulemustabeliga, milles jäädvustatakse ja hinnatakse Euroopa tarbijarahulolu seoses turu takistusteta toimimisega, kuid teisest küljest ei tohi me eemalduda põhimõttest ja eesmärgist, milleks on inimestele suunatud siseturg ja mille aluseks on inimese heaolu, mitte arvud. Meie arvates on tarbijate tulemustabel vahend tarbijarahulolu jäädvustamiseks ühes kindlas raamistikus ja ühel kindlal ajahetkel. Need hinnangud ja kirjed ei taga aga üksi kodanikele suuremat heaolu lihtsalt seepärast, et need annavad näiliselt tarbijatele rohkem enesekindlust ja turvalisust.

Lisaks sellele tuleb igasugused hindamised teha mõõdetavate sotsiaalsete eesmärkide alusel. Juhime tähelepanu ka sellele, et kuna tulemustabeli peamiseks eesmärgiks on jäädvustada tarbijate kaebusi, tuleb eriti rõhutada meetmeid, mida on vaja võtta kasutusele kasusaamise vältimiseks.

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna toimub arutelu kolme meetme üle, mis käsitlevad tarbijate heaolu ja kaitset. Hääletasime parlamendikomisjonis juba nende poolt ja kavatseme nende poolt ka täiskogu istungil hääletada.

Me oleme kodanike poolel, kes tihtipeale Euroopa ametiasutuste otsuste all kannatavad. Pean siinkohal silmas näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust keelata krutsifikside näitamine; suutmatust tegeleda tõhusalt seadusevastaste sisserändajatega; lõputut kolmandatest riikidest tulevate sisserändajate voogu, kes meie inimeste töökohti ära võtavad, ning vaoshoitust seoses tarbijatele korraliku teabe andmisega ostude või toiduainete päritoluriigi kohta.

Anna Hedhi raport annab mõjujõudu Euroopa kodanike seisukohale, kes päevast päeva siseturu voorusi ja puudusi kogevad ning rõhutab, kui arukas oli tarbijakaitsevoliniku ametisse määramine 2007. aastal. Raportis on juhitud tähelepanu ka vajadusele ühtlustada liikmesriikide ning samuti kolmandate riikide järelevalve- ja seiresüsteemid.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis kritiseeritakse teatud suhtumisviise, mis minevikus omaksvõetud said, ning kutsutakse üles jagama vastutust liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Cristian Silviu Buşoi raport käsitleb SOLVIT-võrgustikku, mille lõi Euroopa Komisjon selleks, et anda kodanikele ja ettevõtjatele tasuta abi oma õiguste kaitsmisel liidus ning ennekõike vaidluste puhul. Raportis kritiseeritakse ka teatud kitsaskohti SOLVIT-võrgustikus ning toetatakse paremat teabe andmist kodanikele ja ettevõtjatele, kes ei tea tihti midagi võrgustiku olemasolust. Õigusloojatena peame mõtleme siiski ennekõike kodanikele ja tarbijatele.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! SOLVIT saab ja peab andma olulisi panuseid suurema läbipaistvuse tagamiseks seoses isiku- ning kodanikuõiguste jõustamise ja kaitsmisega siseturul. Võrgupõhine probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT põhineb pragmaatilisel lähenemisel, mis toob ilma liigse bürokraatiata kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele.

Sellegipoolest näitab 2009. aasta aruanne, et peaaegu 40% kodanike küsimustest olid seotud mõnes teises ELi riigis viibimise tingimustega. See annab põhjust küsimiseks, kas elamisõiguste rakendamine ei toimu ikka veel läbipaistvalt?

  Tiziano Motti (PPE) . – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna hääletame tarbijakaitset käsitleva omaalgatusliku raporti üle. Tegemist on väga tähtsa vahendiga, mille puhul tahan tänada raportööri Anna Hedhi ja teisi raportööre muu hulgas ka suurepärase õhkkonna eest, milles meie koostöö laabus!

Raportites oli palju punkte, millega me täielikult nõus olime, ning teisi, millega me loodetavasti edaspidi töötada saame. Viimane kehtib eriti Euroopa Komisjonis edendatud Euroopa tarbijate tulemustabeli kohta, mis on küll väga oluline vahend, kuid mis minu arvates ei anna ikka veel standardseid andmeid, mille alusel inimesed saaksid selgeid otsuseid teha. Kui oleksime ettevõte ja otsustaksime oma tuleviku üle, tuginedes ikka veel ebatäpsetele andmetele, võiksime pankrotti minna. Seepärast loodan, et saame edaspidi töötada välja andmebaasi, millele tuginedes saavad inimesed kindlaid otsuseid teha.

Peame võtma arvesse, kaasa arvatud selle raporti puhul, ka tarbijate õlul lasuvat suurt koormat, kuid minu ja minu fraktsiooni arvates on vaja tulevikus ka paremat tasakaalu, sest Euroopa kodanikud ei ole ainult kodanikud, vaid ka töötajad ettevõtetes, mis siseturul tegutsevad. Peame seetõttu alati mõtlema tasakaalule, mis peab valitsema teenuste ja kaupade pakkujate ning tarbijate vahel, sest see ongi meie eesmärk.

Teadlik tarbija on vaba tarbija ning seega on teretulnud igasugused algatused seoses täiendava teabe esitamisega, kuid me ei ole nõus koolidega seotud kavadega, sest me ei tohi võtta tarbijalt enda peale nende vaba valiku tegemise õigust, ning me arvame, et lapsevanemad peaksid tarbijate hariduse seisukohalt olema lastele esimeseks orienteerumispunktiks. Lisaks sellele on lapsevanematel ka kontroll oma laste tarbimistavade üle, eriti siis, kui lapsed veel noored on.

Mis täiskasvanutesse puutub, siis on tarbijatel tõepoolest vahetevahel raskusi oma kaitsmisega, kasutades õigeid õiguslikke kanaleid, ning sel põhusel pooldame kohtuväliseid pöördumisi, kuid meie arvates on just kriisi ajal võimalik teha suuri edusamme pigem seoses olemasolevate meetmete toimima panemisega, mitte tarbijate ombudsmanide arvu suurendamisega.

Lõpetuseks mainin ma ka riiklike haldusasutuste teenuseid. Mul on kahju, et piisavat tähelepanu ei pööratud asjaolule, et tarbijate suhtumist mõjutavad tihtipeale ka riiklikud haldusasutused, omavalitsused, riigiasutused, provintsid ja isegi riigid. Loodan, et tulevikus saame rohkem teha, sest tarbijad peavad saama kaitset ka riigi haldusasutuste halvastitoimivate teenuste eest.

  Liem Hoang Ngoc (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Austatud juhataja, ma tänan Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini kohusetundliku töö eest ning nii kvaliteetse raporti koostamise eest!

Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni variraportöörina on mul hea meel, et hääletus siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis võimaldas integreerida lõplikku raportisse mitmeid ideid, mida me seal näha soovisime.

Esimene on vajadus võtta kasutusele kvalitatiivsem lähenemisviis seoses siseturu tulemustabeli rakendamisega, mis võimaldaks ülevõtmise mahajäämuse põhjuste tuvastamist. Me ei alahinda statistiliste andmete kasulikkust ja survet, mida avaldab ELi heade ja halbade õpilaste edendamine, kuid meie arvates peaks komisjon olema palju ambitsioonikam ning üritama teha tulemustabelist vahendit, mis on loodud nii, et see võtaks arvesse liikmesriikide raskusi õigusaktide ülevõtmise protsessi kontekstis. Seda veel enam seepärast, et me kõik teame, et ülevõtmise mahajäämuse põhjuseks ei pruugi vahetevahel olla liikmesriikide pahatahtlikkus, vaid ülevõetavate Euroopa õigusaktide keskpärane kvaliteet.

Teine aspekt, millele keskendusin, on vajadus parandada komisjoni ja liikmesriikide teabevahetust terve ülevõtmisprotsessi vältel. Mida enam teabevahetust toimub ettevalmistava töö käigus, seda paremini on võimalik vältida ülevõtmata jätmise või ebaõige ülevõtmise ohtu.

Raportis on aga üks probleem lõikes 10, mida ei olnud Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini esialgses raporti projektis. Nimetatud lõikes on tehtud ettepanek võtta kõigi uute õigusaktide puhul kasutusele nn siseturu test. Oleme kategooriliselt selle vastu, sest selline test paistab meie arvates olevat parimal juhul mõttetu ning halvimal juhul ohtlik.

Igasuguste siseturu takistuste läbivaatamine toimub juba Euroopa Komisjoni mõjude uuringu käigus iga õigusloomega seotud ettepaneku puhul. Me ei taha, et seda siseturu testi hakatakse kasutatama ettekäändena sotsiaalsete või keskkondlike arengute õõnestamiseks. Nendes tingimustes ei saanud me sellega nõustuda.

  Jürgen Creutzmann (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, volinik Barnier, volinik Dalli! Asjaolu, et täna toimub arutelu seoses kolme omaalgatusliku raportiga, mis käsitlevad tarbijakaitset ja siseturgu, näitab, et vaatamata kogu meie edule nendes valdkondades on ikka veel palju asju, mis täiustamist vajavad. Tunnistan, et siseturuga seotud direktiivide ülevõtmine liikmesriikides on keskmiselt paremaks muutunud, kuid seitse liikmesriiki ei ole siiski suutnud täita komisjoni eesmärki seoses siseturgu käsitlevate direktiivide ülevõtmise mahajäämuse vähendamisega ühe protsendini.

Peamine probleem on aga rohkem seotud ELi õiguse rakendamisega kui selle ülevõtmisega. See tähendab, et liikmesriikides avastatud rikkumiste korral võtab sellekohase Euroopa Kohtu otsuse täitmine nendes riikides aega keskmiselt 18 kuud, mis on ikka veel liiga pikk aeg. Seda on näha praegusest siseturu tulemustabelist ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni jaoks on see vastuvõetamatu. Selline mahajäämine tekitab probleeme kodanikele ning ennekõike just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis sõltuvad ühtlustatud siseturu eeskirjadest, kuid mille jaoks esineb ootamatuid, aeganõudvaid ja bürokraatlikke takistusi, kui nad tahavad piiriüleselt tegutseda.

Sel põhjusel ongi SOLVITi edasine arendamine nii oluline. SOLVIT on võrgupõhine probleemide lahendamise võrgustik, milles liikmesriigid töötavad koos, et leida pragmaatilisi lahendusi probleemidele, mis on tekkinud selle tulemusel, et liikmesriikide ametiasutused on siseturgu käsitlevaid õigusakte valesti kohaldanud. Kõik liikmesriigid peavad toetama SOLVITi keskusi ka rahaliste vahendite ja piisava väljaõppe saanud töötajate töölevõtmisega. ALDE fraktsioon rõhutab, et liikmesriikides on vaja inimestele SOLVIT-võrgustikku rohkem tutvustada, et lihtsustada nende toodete ja teenuste piiriülest müümist. Sel põhjusel on asjaomaste ühenduste osalemine laiaulatuslikes teavituskampaaniates sama oluline kui ühtne lihtsasti mõistetav ja kergesti leitav Interneti-portaal igat laadi kaebuste esitamiseks.

  Malcolm Harbour (ECR). – Austatud juhataja! Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimehena on mul esmalt väga hea meel öelda teile, kui palju tähendab meie jaoks asjaolu, et volinik Barnier ja volinik Dalli mõlemad täna siin on, nagu ka mitmed kolleegidki juba mainisid. Teiseks on mul hea meel märkida, et tegemist on ka parlamendi jaoks väga märkimisväärse sündmusega.

Meil on siin üks parlamendikomisjon, mis koostas kolm omaalgatuslikku raportit, mis käsitlevad väga oluliste õiguslike vahendite järelevalvet ja rakendamist ning, nagu te juba ütlesite, volinik Barnier, hinnatakse teie edukust osalt õigusloomega seotud algatuste arvu alusel ning osalt ka nende toimimise alusel.

Minu arvates on tegemist väga olulise arenguga, millest kõik parlamendikomisjonid osa võtma peavad. Tahan eriti tänada kõiki siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni koordinaatoreid, kes aitasid meil tööga edasi liikuda ning samuti riiklike parlamentidega suhelda ja neid aruteludesse kaasata.

Loodan väga, nagu ka mõlemad volinikud mainisid, et saame laiendada arutelusid seoses siseturuga, kuid tahaksime ka, et teie aruanded esitatakse üheskoos ning sellest saaks iga-aastane sündmus parlamendis, kus seda tähtsat teemat käsitleda.

Vaadates ELi 2020. aasta ettepanekut, on minu arvates väga oluline teha märkus, et ühtse turu väljakujundamine on taandatud lõikesse, mis käsitleb puuduvaid lülisid ja võrgustike väljakujundamist. Loodetavasti nõustuvad kõik mu kolleegid, et see ei ole mingil juhul vastuvõetav. ELi 2020. aasta algatuses kutsutakse liikmesriike üles andma oma panust ning raportöörid, keda ma väga esitatud raportite eest tänan, rääkisid meile asjaolust, et liikmesriigid peavad andma oma panuse ühtse turu väljakujundamisse.

Sellest peab saama juhtiv algatus, mida ei tohi taandada nii, nagu seda ELi 2020. aasta algatuses on tehtud, ning ma loodan, et te mõlemad aitate meil järgmise paari nädala jooksul seda saavutada.

  Trevor Colman (EFD). – Austatud juhataja! Minult tuleb täna hommikul esimene vasturääkiv märkus. Kõne all olevad raportid toetavad ihu ja hingega liikmesriikides ELi tarbijakaitse õigusnormide rakendamist ja turgude integreerimisprotsessi järelevalvet, mille kohta esitatakse aruandeid kord aastas.

Üks peamisi soovitusi on tarbijaturgude tulemustabeli koostamine, mis käsitleb selliseid teemasid nagu kaebused, hinnad, rahulolu, teenuseosutaja vahetamine ja turvalisus ning lisaks veel mitmeid pikaajalisi näitajaid. Komisjon kavatseb seejärel teha põhjaliku analüüsi nn probleemsetes sektorites, mis tarbijaturgude tulemustabelis tuvastati.

Selline bürokraatlik omavahel seotud jõustamise ja ennast alal hoidva reguleerimise võrk teeb Inglismaa jaekaubandusega tegelevate väikeettevõtete jaoks täpselt sama, mida tegi ühine kalanduspoliitika Inglismaa kalandussektori jaoks – see hävitab need.

Taas võetakse bürokraatliku sekkumise ja liigse reguleerimisega sihikule väikeettevõtjad ja pannakse nad ebasoodsasse olukorda. Oluline ei ole, kui head on kavatsused nende ettepanekute taga – ma olen kindel, et need on head –, kuid tegemist on taas järgmise ELi lahendusega, mis meeleheitlikult probleemi otsib.

  Andreas Schwab (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Toetan kogu südamest oma kolleegide väga mõistlikke kommentaare – välja arvatud viimast – ning tahaksin seega tulla kohe kõige tähtsama punkti juurde.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raport on suurepärane näide sellest, kuidas saame Euroopa Parlamendis näidata, et suhtume tõsiselt kõikide õigusaktide rakendamisse, mille üle me koos nõukoguga otsustanud oleme ning mille rakendamine on liikmesriikide ülesanne. Parlament koos komisjoniga peab seega pöörama tulevatel aastatel palju enam tähelepanu sellele, et nende õigusaktide rakendamine oleks tõepoolest ka edukas.

Teiseks näitab raport, et säärane eristamine, mida sotsiaaldemokraadid nii selgesti tahavad, nimelt et nad ise oleksid vastutavad heategude, tarbijakaitse ja töötajate kaitsmise eest ajal, kui komisjon peab siseturgu kontrolli all hoidma, ei toimi.

Seepärast on meie palveks, mida raportis seoses siseturu testiga käsitletakse, võtta kokku kõik olulised elemendid, mida me siseturul hindame ning mis tarbijatele meeldivad ja mida ettevõtted vajavad, ning koostada selge hinnang.

Me ei taha astuda üle töötajate õigustest, aga me tahame, et need töötajad saaksid ka osta neid tooteid, mida nad hindavad. Me ei taha tekitada probleem liikmesriikide sotsiaalstruktuurides, aga me tahame, et need sotsiaalstruktuurid tuleviku jaoks kohandatakse. Selleks on vaja tasakaalu, mille parlament koos komisjoniga leidma peab. Ei tohi tekkida olukorda, kus komisjon vastutab probleemide eest ajal, kui parlament lubab teha heategusid.

Teiseks näitab Anna Hedhi raport, mida variraportöörid suurepäraselt täiendasid, nagu ka kõiki teisi tänases arutelus käsitletud raporteid, et peame käsitlema tarbijate usaldust sama tähtsana kui ettevõtjate usaldust. Sellest saab ülesanne tulevikuks, millele lahenduse leidmiseks tuleb pikemas perspektiivis keskenduda siseturu eesmärgile, lõpetada jagunemine omaette peadirektoraatideks ja erinevateks poliitilisteks lähenemisteks ning siseturgu käsitleda kui Euroopa projekti suurt eesmärki, millele me viimastel aastatel küll eriti tähelepanu pööranud ei ole.

Mul on väga hea meel, lugupeetud volinikud, et te mõlemad täna siin olete ja et te sellise edasiviiva jõu ka järgmiseks viieks aastaks komisjoni kaasa võtate.

  Catherine Stihler (S&D). – Austatud juhataja! Ma tänan volinikke ja raportööre! Olin SOLVITi raporti koostamisel variraportööriks ning oma sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel soovingi just sellele keskenduda.

SOLVIT on suurepärane idee ja ma arvan, et volinik Dalli võttis selle hästi kokku, öeldes, et selles on kõige tähtsamal kohal inimesed. SOLVIT on suunatud kodanikele ning sellega üritatakse aidata inimesi, kellel esineb ELiga seotud takistusi ja probleeme, ning lahendada need probleemid kümne nädala jooksul. Tean, et mõned inimesed hoiduksid kõrvale ideest „Ma olen valitsusest ja ma olen siin, et aidata”, kuid SOLVIT ongi põhimõtteliselt 27 liikmesriigis esindatud võrgustik, mille ülesandeks ongi just inimeste aitamine.

Tahaksin jäädvustada protokolli oma tänuavalduse kõikide liikmesriikide SOLVIT-keskuste töötajatele. Alles eelmisel aastal kohtsusin väikese meeskonnaga, mis Ühendkuningriigi SOLVIT-keskust haldab. Ühendkuningriigi SOLVIT-keskuse toimimine on eeskujuks headele tavadele, sest seal üritatakse kasutada ja kasutataksegi mudelit SOLVIT+ ja minnakse oma probleemidega keskuse poole pöördunud ettevõtete ja üksikisikute abistamisel palju kaugemale. Nimetatud meeskond on integreeritud kaubandus- ja tööstusministeeriumi Euroopa õigusaktide osakonda. Ühega oma paljudest muudatusettepanekutest tahtsin kanda hoolt selle eest, et eranditult kõikide ELi liikmesriikide keskustes oleks piisav hulk töötajaid.

Volinik Barnier, tõstatasin detsembris SOLVITi küsimuse siin istungisaalis, kus te ka ise kohal viibisite, ja mainisin, et sügisel öeldi meile parlamendikomisjonis, et inimene, kes teie riigis SOLVITi eest vastutab, on praktikant. Parlamendikomisjoni liikmed olid šokis. Tahaksin nüüd teada, nagu tahtsin ka detsembris teada, kas see olukord on muutunud? Kui te täiskogule vastavat teavet anda ei saa, siis kas te võiksite seda selgitada? SOLVITi keskustes peab olema piisavalt töötajaid. See on tähtis!

Meid kõiki seob siseturg ja on väga oluline, et meie õigusaktide tõlgendamine oleks liikmesriikide jaoks palju selgem ja lihtsam, et siseturg saaks toimida takistusteta ning et tarbijad saaksid kasu parimatest tavadest ja kõrgeimast kvaliteedist.

Kokkuvõtteks küsin veel, miks ei ole Euroopa Parlamendis SOLVITi päeva? Miks ei ole kõikide meie valimisringkondade kontorite akendel plakateid, mis SOLVITit reklaamivad? Mida saame teha, et teavitada riikide poliitikuid ja nende kabinette SOLVITi eelistest? Loodan, et toetame jätkuvalt SOLVITit ja aitame inimesi, kelle esindajatena me siin oleme.

  Morten Løkkegaard (ALDE) . – (DA) Austatud juhataja! Olen siseturu tulemustabelit käsitleva raporti variraportöör ning seetõttu keskendun ka sellele raportile ning tahan öelda, et võime tänase päeva üle õnnelikud olla. Võime täna kõik nõustuda, et need tulemustabelid töötavad ülihästi. Need on saavutanud põhimõtteliselt suure edu ning seetõttu võime minu arvates kõik nõustuda, et peame suurendama nende edendamiseks oma jõupingutusi. Suure heameelega pean ka tunnistama, et paistab, nagu oleksid sotsiaaldemokraadid aru saanud, et raporti vastu hääletamine ei ole üldsegi hea mõte. Mis sellesse kuulsasse testi puutub, mille kohta ettepanek tehti, siis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon loomulikult toetab seda. Me isegi ei mõista, mida ettepaneku vastu esitatud mõnevõrra protektsionistliku argumendiga öelda tahetakse. Me võime seda aga edaspidi veel käsitleda. Üldiselt tahan vaid märkida, et on suurepärane, kui laialdase toetuse ettepanekud ja raport pälvisid.

Keskendun paarile heale punktile kõne all olevas raportis, mis minu arust väga head olid. Esiteks suutsime keskenduda liikmesriikide vajadusele suurendada ametiasutuste volitusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Minu arvates on tulemustabeli puhul suurimaks probleemiks asjaolu, et mõned volitused seoses asjade toimima panemisega on ikka veel puudulikud. Seepärast on hea, et see sai raportisse lisatud.

Veel üks hea asi on jõustamisele suurema tähelepanu pööramine. SOLVITi keskusi on palju kiidetud ja ma toetan seda täielikult. Nagu ka viimane sõnavõtja mainis, võiksime tõepoolest korraldada parlamendis SOLVITi päeva. Minu arvates on praegu suurim probleem SOLVITi puhul asjaolu, et seda eriti ei tunta. SOLVIT vajab kindlasti rohkem tähelepanu, kui see praegu saab, ning sellega jõuangi oma viimase punktini, milleks on vajadus rõhutada, et tegemist on teabe edastamise probleemiga, mida ka raportis selgesti öeldakse. Peame kandma kindlasti hoolt selle eest, et tutvustaksime SOLVITit ajakirjandusele ja rahvale ning tagaksime, et sellistele valdkondadele nagu SOLVIT ja tulemustabelid pöörataks palju enam tähelepanu.

Üldiselt tahan veel oma fraktsiooni nimel öelda, et mul on tõesti hea meel, et saame seda raportit ihu ja hingega toetada ning loomulikult loodan, et komisjon – ja ma arvan …

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Austatud juhataja, head kolleegid! Alustuseks tahan öelda midagi, mida siin istungisaalis veel öeldud ei ole. Nimelt, et me peame oleme väga tänulikud volinik Kunevale. Nagu kõikidel teistel parlamendiliikmetel, nii on ka minul hea meel, et täna viibivad siin kaks volinikku John Dalli ja Michel Barnier, kellest viimane oli enne uuele ametikohale nimetamist meie parlamendikomisjoni liige.

Kohtusin isiklikult töötajatega, kes vastutavad Tšehhi Vabariigis SOLVITi eest. Tuleb öelda, et praegu on siseturu jaoks kindlasti hea võimalus, kuid samas tuleb ka öelda, et eri riigid kasutavad erinevaid lähenemisi. Piiriülene element on kindlasti väga oluline. Loodan, et mõlemad volinikud annavad oma panuse piiriülese tarbijaturu avamisele ning ennekõike takistuste kõrvaldamisele erinevate riiklike erandite kujul ja et seeläbi on võimalik saavutada tarbijaturu täielik ühtlustamine.

Arvan isiklikult, et piiriülese turu avamine suurendab konkurentsi ning sellest saab lõpuks tõhus vahend võitluses praeguse majanduskriisiga.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Lähtugem avaldusest, mille volinik Barnier oma ärakuulamisel tegi ning tehkem siseturust oma sõber! Kui kavatseme seda ülesannet tõsiselt võtta, siis peame tegema siseturust koduse turu. Kui teeme siseturu koduseks turuks, siis teeme sellest koha, kus Euroopa Liidu kodanikud elada saavad. Meie oleme Euroopa! Teha sellest koht, kus elada, kuid mitte kodumaa, on hoopis teine asi.

Siseturg ei ole veel valmis. Arengupotentsiaali on veel palju. Komisjon peab tooma esile kõik takistused ning pakkuma välja meetmeid nende kõrvaldamiseks. Euro ja siseturg on meie kõige edukam vastus nii sisestele kui ka välistele globaliseerumisega seotud väljakutsetele. Siseturu tugevateks külgedeks on Euroopa kodanike kvalifikatsioon ning meie väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad kuni 90% majandusest. Seepärast peavad kõik liikmesriigid võtma võimalikult kiiresti üle väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”. Teeme sellest algatusest siseturu kvaliteedimärgi. Peame siiski finantsturu reguleerimise ümberkorraldamisel pidama meeles asjaolu, et 80% Euroopa Liidu majandusest rahastatakse laenudega ja ainult 20% rahastatakse kapitalituru vahenditega.

Kolmandaks tugevuseks on konkurentsivõimeline eksportmajandus. Meil on ka mõned probleemid, mis vajavad lahendamist. Nende hulka kuuluvad horisontaalse lähenemise vastandamine sektori muredega, nelja vabaduse ja eri sotsiaalsete faktide vastandamine, tasakaalu puudumine oskuste alal ennekõike maksustamise, hariduse ja teadusuuringute valdkondades ning seni veel rakendamata jätkusuutlik sotsiaalne turumajandus. Vajame ühtset kanalit, milles esitatakse siseturu jaoks olulist ettevõtluse ja tarbijakaitsega seotud teavet.

Siseturu foorum ja ühendatud arutelu seoses kõne all oleva kolme aruandega iga aasta samal päeval annavad meile võimaluse küsida kõiki neid küsimusi ning teha siseturust kodune turg kõikide kodanike jaoks.

  Bernadette Vergnaud (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Mul on hea meel, et saan praeguse prioriteetse arutelu käigus rääkida kolmest raportist, mis puudutavad meie kodanike igapäevast elu. Tahan õnnitleda ka meie raportööre suurepärase töö eest ning ennekõike tahan rääkida SOLVIT-võrgustikust.

Nüüdseks on SOLVIT-võrgustik olnud kasutusel juba kaheksa aastat ja see on lahendanud tõhusalt palju probleeme, kuid sellele vaatamata on see täiesti tundmatu. Olen pidanud arvututel kordadel soovitama inimestele SOLVIT-võrgustikku, mille olemasolu nad isegi mitte ette ei kujutanud, olgugi et see vahend suudaks tugevdada pilti Euroopast, mis oma kodanike õigusi kaitseb.

Pean tunnistama – ja mul on hea meel, et ka volinik Barnier siin on –, et ma mõistan, et minu riigi valitsus SOLVIT-võrgustikku eriti ei edenda. Kasvav juhtumite arv oleks väga suureks koormuseks ainsale praktikandile, kes vastutab praegu, 2010. aastal kogu SOLVIT-võrgustiku eest Prantsusmaal – riigis, milles on tõesti vaid 60 miljonit elanikku ja mis on 2009. aastal esitatud juhtumite arvust lähtudes kõigest teisel kohal ELi liikmesriikide seas.

Lahenduste tase on tegelikult üllatavalt hea, kuid ajavahemikud on kohutavad. Keskmiselt tegeletakse juhtumitega alles pärast 15. nädalat, mis on maksimaalset lubatud ajast viis nädalat rohkem.

Seepärast palun ma komisjonil ja liikmesriikidel eraldada SOLVITi jaoks reaalseid rahalisi vahendeid ja inimressursse ning korraldada suuri teavituskampaaniaid, mis on suunatud eeskätt ettevõtetele, mis esitasid 2009. aastal sama palju juhtumeid kui 2004. aastal.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud! Tahan tänada kõiki raportööre väga konstruktiivse töö eest. Vaatamata teatud puudustele on ELi siseturg väga edukas ning ma ei mõista hästi Trevor Colmani kriitikat. Siseturu eesmärk on anda tarbijatele lai valik kvaliteetseid tooteid ja teenuseid heade hindadega ning tagada samal ajal ka hea tarbijakaitse tase. Arvan seetõttu, et meie eesmärgiks peaks olema saavutada täielik tarbijaõiguste ühtlustamine kõrgetasemelise kaitsega, et tarbijad saaksid kasutada tõesti ka kõiki siseturu eeliseid. Eriti tähtis on see kasvava piiriülese kaubanduse ja e-kaubanduse puhul.

Olen kindel, et kollektiivhagid oleksid tõhus võimalus, Euroopa tarbijatele kindlamate vahendite andmiseks – see ei põhineks Ameerika mudelil, vaid Euroopa mudelil. Peame lõpetama selles suhtes kõhklemise ning tegutsema hakkama ning mul on hea meel, et volinik Dalli asja käsile võtab.

Teame kõik, et tänapäeval luuakse suurem osa töökohti teenindavas sektoris. Seepärast on väga oluline, et ELil on tõepoolest euroopalik teenindav sektor, milles ettevõtjad ja tarbijad saavad tegutseda vabalt nii riiklikul kui ka siseturu tasandil. Vajame ka toimivat tervishoiuteenuste turgu. Sellega oleks tagatud parem hoolekanne, rohkem valikuvabadust ja lühemad ooteajad. Hetkel on meil peaaegu reguleerimata olukord ning usaldan volinik Dallit, et ta selles suhtes midagi ette võtab.

Teine valdkond, millele peame rohkem tähelepanu pöörama, on finantsteenused, mille kohta teame, et nendega on ikka veel probleeme. Seetõttu vajame selgeid ja usaldusväärseid eeskirju ning seda mitte ainult keerukate olude tõttu finantssektoris. Selle väljakutse võtab vastu volinik Barnier. Tasakaalustatud mõistlikud ja veatud eeskirjad on tarbijate jaoks head.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) On väga hea, et parlament koostas SOLVITit käsitleva raporti ettepanekutega Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele.

Kui raport oli alles parlamendikomisjonis menetlusel, rõhutasin Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni variraportöörina, kui oluline on tutvustada ELi elanikele SOLVITit ning ennekõike kodanike ja ettevõtete võimalusi seoses oma õiguste kaitsmisega. Oleme tõenäoliselt kõik nõus, et SOLVIT-võrgustikku kui alternatiivset vaidluste lahendamise mehhanismi tutvustava teavituskampaania korraldamine on äärmiselt oluline. Seeläbi jõuaks teave SOLVITi olemasolu kohta huvitatud osapoolteni. Praegusel juhul mängib olulist rolli Internet ning seega oleks hea, kui komisjon võtaks kuulda parlamendi ettepanekuid ning looks kõikide riiklike SOLVITi keskuste jaoks ühise Interneti-portaali domeeninimega solvit.eu ning et liikmesriigid, mis ei ole seni veebilehti loonud, looksid Euroopa Liidu SOLVIT-portaaliga ühendatud riiklikud veebilehed.

Loomulikult ei piisa ainult tutvustamisest. Väga tähtis on ka suurendada riiklike SOLVIT-keskuste tõhusust pädevate riigiteenistujate töölevõtmisega ning Euroopa tasandil SOLVITi toetamisega.

  Sławomir Witold Nitras (PPE). – (PL) Õnnitlen südamest kõiki raportööre, sest nende esitatud raportites on kaks väga tähtsat omadust! Esiteks kaitsevad raportid tegelikult väga järjekindlalt siseturgu. Need toovad esile küll puudusi siseturu nähtavuses, kuid samas kaitsevad seda ka väga järjekindlalt. Raportite teine suurepärane omadus on asjaolu, et need pälvisid üldise poolehoiu. Pean silmas asjaolu, et meil on tegemist olukorraga, kus siseturgu ja selle väärtusi kaitseb terve Euroopa Parlament, kaasa arvatud need kaasparlamendiliikmed, kes on vaba turu suhtes üpris skeptilised – see on nende raportite suurepärane omadus.

Tahan juhtida tähelepanu mitmele spetsiifilisele punktile. SOLVITi puhul on tegemist paradoksaalse olukorraga, nagu Jacek Olgierd Kurski kirjeldas, milles vahend, mille eesmärgiks on võrdsustada erinevusi, toimib ise eri riikides väga erineva tõhususega. Minu arvates on vaja mingit liiki koordineerimist, sest süsteem peab olema järjekindel ja toimima hästi, kuid peab igal pool ka ühtemoodi toimima. Üks Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti tähtsamaid punkte käsitleb meetmeid, mida komisjon peaks leidma mudeli väljatöötamiseks ja millega saaks tagada, et meie loodud õigusaktid oleksid alati siseturuga ühilduvad. See paistab olevat üks raporti tähtsamaid punkte. Kui suudame sellise mehhanismi luua, ei peaks me ka enam uue turu tuleviku pärast muretsema.

  Barbara Weiler (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Tänahommikune ühendatud arutelu ning kõne all oleva kolme raporti kvaliteet näitab, kui tähtsad on Euroopa jaoks siseturg ja tarbijapoliitika. Tänan kõiki kolme raportööri ja paljusid variraportööre ning kolleege nende ühise töö eest!

Tahan keskenduda kahele tähtsale punktile. Kõigepealt see, et meie, see tähendab komisjon ja täiskogul olijad, eeldame, et siseturul toimib kõik ühtlustatult ja et meil on tegemist valgustatud tarbijate ja ausate pakkujatega. Tihti peab see paika, kuid mitte alati. On ka vastutustundetuid pakkujaid, kes näevad ainult oma lühiajalist kasumit ning seepärast vajamegi tugevamat turujärelevalvet ja kontrollimist. Siiski on ka palju teavitamata tarbijaid ning seetõttu vajame paremat teavet. Ei piisa sellest, et pakendil olev sedel on loetav. Vajame järjekindlat teavet.

Äsja ütles keegi, et vajame usaldust. Usalduse aluseks on aga teadmine. Kuulsin, et Saksamaal mõistab ainult iga teine 14- kuni 15-aastane inflatsiooni tähendust. Ma isegi ei taha teada, mis oleksid tulemused, kui küsida, mida tähendab deflatsioon. Koolid peavad paremini võrgustatud olema ning andma paremat teavet pakkujate ja tarbijate huvide konflikti kohta. Seda mainitakse ka minu kolleegide koostatud raportites ...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE) . – (RO) Ühtsel turul on Euroopa kodanikele antud põhiõigus, et olenemata sellest, millal nad mõnda toodet või teenust osta tahavad, ja olenemata sellest, millises liikmesriigis nad on, pakutakse neile samu hindasid ja tasusid ning lahknevuste korral tuleb neile selgitada, miks see nii on.

Arvan, et peame keskenduma rohkem probleemidele pangandus- ja finantsteenuste sektoris, sest ühtsel turul on hetkel suured lahknevused seoses nende teenuste eest võetavate tasudega. Kui tahate näiteks kasutada Rumeenias samade pankade pangateenuseid, mis tegutsevad nii Rumeenias, Prantsusmaa, Itaalias kui ka Austrias, siis tuleb Rumeenias maksta palju suuremaid teenustasusid ja palju kõrgemaid hindasid. Selline olukord on vale ning ma arvan, et nii Rumeenia kui ka teiste liikmesriikide kodanikel on õigus loota, et Euroopa institutsioonid võtavad nende lahknevuste kõrvaldamisel palju aktiivsema rolli. Kordan, et ma räägin pankade teenustasudest, mitte intressimääradest.

Tänan teid!

  Alan Kelly (S&D). – Austatud juhataja! Tahan õnnitleda eriti just kõiki oma kolleege siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist, kes töötasid siseturu tulemustabeli tuleviku nimel. See küsimus on mulle väga südamelähedane, sest see on suurepäraseks teabeedastusvahendiks selle kohta, kuidas liikmesriigid ELi direktiive käsitlevad.

Samuti on see mulle südamelähedane seepärast, et kuulen pidevalt liigselt innukast ELi reguleerimisest, eriti oma riigis Iirimaal. See nõuab läbivaatamist. Kiire pilk tulemustabelile näitab, et Iirimaa on kohelnud ELi direktiive vääralt 67 korral ning on oht, et Iirimaa ei täida ülevõtmise mahajäämuse jaoks kokkulepitud 1% eesmärki.

Sellega tekib küsimus, kes sellise väidetavalt liigselt innuka reguleerimise eest vastutab? Kui liikmesriik ELi õigusakte nõuetekohaselt üle ei võta või lisab direktiividele veel rohkem õigusakte, siis kas see on ELi või liikmesriigi süü? Ma arvan, et vist ikka viimase süü.

Võib-olla oleks tulemustabeli jaoks edaspidi hea idee käsitleda vahetult ülemääraste nõuete kehtestamise ehk siis õigusaktide nn kuldamise (ingl gold-plating), küsimust. Minu arvates oleks see positiivne tulemus.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Kõigepealt tahan õnnitleda inimest, kes mõtles välja nime SOLVIT! See on lihtne, selge ning teeb just seda, mida see lubab.

Alates SOLVITi asutamisest 2002. aastal on selle töökoorem aastast aastasse astmeliselt kasvanud. 2008. aastal kasvas juhtumite arv võrreldes eelnevaga koguni 22%, jõudes kuni 1000 juhtumini, ning 88% lahendite leidmise määraga hoiti kokku 32,6 miljonit eurot. See on muljetavaldav statistika! Miinuseks on aga asjaolu, et probleemide lahendamiseks kulunud päevade arv kasvas 53 päevalt 69-le. Sellega jõuamegi vajalike lahenduste juurde.

Loomulikult on meil tööjõupuudus. Sellega tuleb tegeleda. Vaja on ka korralikke vahendeid. Vaja on jätkuõpet, mis oleks kooskõlas ELi 2020. aasta elukestva õppe strateegiaga, ning parimate tavade vahetamist. Väga tähtis on ka korrapäraste kohtumiste korraldamine. Teen ka ettepaneku, et kuna paljud probleemid esinevad kohalikul tasandil, siis võiks SOLVITil olla kohalik aspekt, et käsitleda päringuid võimalikult varakult.

Tarbijaid vajavad ka suuremat teadlikkust. Minu arvates tagaks parema teadlikkuse internetiaadress, mis tõstaks ka tarbijate usaldust. Arvan, et on oluline, nagu eelminegi sõnavõtja ütles, pöörata hoolikalt tähelepanu üksikutes liikmesriikides toimuvale seoses ELi õigusaktide ülevõtmisega.

Lõpetuseks lisaksin veel, et üks eelmistest sõnavõtjatest ütles, et tegemist on „ELi lahendusega, mis meeleheitlikult probleemi otsib”. Mina ütleksin aga, et tegemist on hoopis ELi probleemiga, mis edukalt lahenduse leiab.

  Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Soovin palju õnne kõigi kolme raporti koostanud raportööridele ja variraportööridele ning tänan neid. Asjaolu, et saavutati üksmeel, teeb mind siseturu tuleviku suhtes optimistlikuks.

Tahaksin rõhutada kahte punkti, millest esimene on seotud Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raporti lõikega 10. Minu arvates on lõige ülimalt oluline ning leian, et kõige parem oleks, kui saaksime teha selgeks, et töötajate õigused, sotsiaalsed õigused ja keskkonnakaitse, ei ole siseturu arengu jaoks takistusteks.

Minu teine punkt puudutab SOLVITit. Tegemist on erakorralise mehhanismiga, kuid see vajab ikka veel palju abi. Kui tõtt rääkida, siis mõtlesin avaldada survet oma valitsusele Kreekas, et nad teeksid midagi seoses sellega, et meil on ainult kaks töötajat. Kui ma aga kuulsin, et Prantsusmaal tegeleb SOLVITiga ainult üks praktikant, siis mõtlesin, et peaksin esmalt ootama, et volinik Barnier enne oma valitsusele survet avaldab.

  Pascale Gruny (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, head kolleegid! Uus võrgupõhine probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT siseturgu käsitlevate õigusaktide väära kohaldamise küsimuste lahendamiseks on väga edukas süsteem, kuna selle kaudu on võimalik taotleda ilma ametlike menetlusteta hüvitust ligikaudu 10 nädala jooksul.

2002. aastal loodud võrgustiku töökoormus tõusis 2008. aastal 22%. Vaatamata sellele, et lahendatud juhtumite määr on 83 protsendiga veel suhteliselt kõrge, on lahendatud juhtumite arv aga kahanemas. Paistab, et nüüd, kaheksa aastat pärast SOLVITi loomist, on aeg mõelda kõne all oleva institutsiooni tugevdamisele ning anda sellele vahendid tõhusamaks toimimiseks.

Need uued meetmed võimaldaksid aidata Euroopa kodanikel ja ettevõtetel oma õigusi kaitsta, eriti seoses kvalifikatsioonide tunnustamise ning sotsiaalsete õiguste ja riigis elama asumise õigusega.

Seetõttu toetan ideed, et SOLVIT vajab liikmesriikides rohkem töötajaid ning et vajame toetus- ja väljaõppemeetmeid, mis aitaksid SOLVITi töötajatel oma tööd veel tõhusamalt teha.

Minu arvates on äärmiselt tähtis, et valitsused ja meie kui oma valimisringkondade valitud esindajad edendaksime SOLVIT-võrgustikku, millega meil õnnestus 2008. aastal säästa 32,6 miljonit eurot. Lisaks on kõne all oleva uue vahendi toetamisega võimalik vältida ka ülemäärast koormust kohtusüsteemis. Palun seetõttu kõigil liikmesriikidel võtta üle kõik Euroopa direktiivid ning tutvustada riikliku meedia ning teavituskampaaniate abul kodanikele ja ettevõtjatele nende õigusi siseturul.

Kokkuvõtteks tahan öelda oma fraktsiooniliikmete nimel petitsioonikomisjonis, et loodan, et SOLVITi ja meie parlamendikomisjoni vahel töö lihtsustamise nimel nende kahe organi koostööd tugevdatakse.

  Małgorzata Handzlik (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tahan õnnitleda raportööre väga heade raportite puhul. Oleme viimasel ajal rääkinud palju siseturu taaselustamise vajadusest. Lugupeetud volinik rääkis sellest ka oma ärakuulamisel siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ees. Sama lugu on ka professor Monti raportiga, mida me ootame. Minu arvates ei sisalda Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eriti palju siseturu kohta. Me vajame siseturgu! Sellele vaatamata ei vaja me siseturgu ainult nime poolest, vaid tõepoolest toimivat siseturgu. Ei saa öelda, et meil seda hetkel on. Nelja vabaduse vaba kasutamise jaoks on liiga palju takistusi ja need piiravad turu potentsiaali, samas ei ühildu ka liikmesriikide protektsionistlikud poliitikad siseturu põhimõtetega. Ühest küljest on vaja liikmesriikides korralikku õigusaktide rakendamist ning hästitoimivaid tugivahendeid, nagu SOLVIT, kuid samas vajame ka sügavamat (...).

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Saan ainult toetada järeldusi, mis meie kolleeg Anna Hedh oma raportis teeb, eriti järeldusi seoses vajadusega aktiivse tarbijapoliitika järele, mille eesmärgiks on kaitsta raskemas olukorras olevaid tarbijaid ja madala sissetulekuga rühmi.

Tahaksin keskenduda veel mõnedele kõne all oleva poliitika tähtsamatele punktidele. Tunnistan, et siseturu tulemustabel on väga tähtis statistiline töövahend, kuid see on täiesti ebapiisav, kuna selles keskendutakse ainult tarbijasektori toimimisele, ilma et üritaks lahendada ELi tarbijate probleeme sellel turul.

Siseturu tulemustabel ei tohiks vaadata ainult turu nõudlust ja käsitleda tarbijaid kui passiivseid vastuvõtjaid ahela lõpus. Üha selgemini on näha, et tarbijad peavad hakkama nüüdsest peale mängima vastutustundlikku ja aktiivset rolli, hakates tarbima jätkusuutlikult, eetiliselt, sotsiaalselt vastutustundlikult ja ökoloogiliselt. Seepärast tuleks tulemustabel üle vaadata ning kaasata sellesse näitajaid, mis käsitlevad üha tähtsamaks muutuvate valikute sotsiaalseid ja keskkondlikke aspekte.

Viimaks tuleb lisada õigustiku läbivaatamisse ka energiatarbimist, transporti, keskkonda, digitaalset tehnoloogiat jne käsitlevad õigusaktid.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin rääkida tarbijakaitset käsitlevatest ettepanekutest. Loomulikult soovin esmalt rääkida nende positiivsetest aspektidest, milleks on vahendid tarbijate teavitamiseks ja neile nende õiguste tutvustamiseks, andes rohkem teavet kõikidel tasanditel alates kohalikust ja piirkondlikust tasandist kuni ELi piiriüleste tegevusteni; tarbija huvide edendamine – näiteks Austrias kartellidevastsete õigusaktidega – ning loomulikult karmimad karistused hoolimatutele pankadele, mis annavad läbimõtlematuid laene. Väga positiivseks sammuks on ka standarditud laenutaotlemise vorm.

Tahan sellegipoolest mainida ka mõningaid probleemseid teemasid, milleks on tõsised eelarvamused õigusaktides seoses garantiide ja ebaõigete lepinguklauslitega, mida karistatakse näiteks palju rangemalt Austrias. Teen ettepaneku rakendada soosimise põhimõtet, et seal, kus riiklikud eeskirjad tagavad tarbijatele parema kaitse, kasutatakse vastavalt ka neid eeskirju.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Me kõik oleme tarbijakaitse poolt. Raskused esinevad seoses sellega, et liikmesriigid suhtuvad SOLVITi mehhanismi väga silmakirjalikult, nagu ka teised sõnavõtjad juba ütlesid. SOLVITile on vaja vajalik hulk töötajaid leida.

Tooksime teile aga ka mõned praktilised näited seoses tarbijate probleemidega, mis minuni jõuavad. Alles täna hommikul tegelesin probleemiga, mis käsitles kinnisvaratehinguid Euroopa Liidus. Ma tean, et ELil ei ole selles valdkonnas pädevust, kuid kas ma saaksin paluda, et liikmesriigid kohtleksid probleemide puhul väliskodanikke nii, nagu oma riigi kodanikke? Ma arvan, et siinkohal on tegemist tõesti probleemiga, mille suhtes me midagi ette võtma peame.

Teine näide on seotud ärikataloogidega. European City Guides on meile parlamendis palju peavalu tekitanud ning nad tegutsevad edasi, sest neid kaitstakse mõnel määral liikmesriigis, kus nad tegutsevad. Selle küsimusega tuleb tegeleda, sest kodanike kogemused nimetatud valdkondades mõjutavad nende suhtumist siseturgu, isegi kui ELil nendes valdkondades pädevusi ei ole.

  Christel Schaldemose (S&D). – (DA) Austatud juhataja! Tänan teid tänase suurepärase arutelu eest! Mul on hea meel, et volinik Barnier ja volinik Dalli tarbijate muredele seoses siseturuga nii palju tähelepanu pöörasid. Sellegipoolest tahan juhtida tähelepanu ühele kindlale lõikele Anna Hedhi raportis, nimelt lõikele 40, milles tehakse ettepanek seoses Euroopa tarbijakaitseameti loomisega. Kujutan ette, et see on midagi, mida te kindlasti saavutada tahaksite. Nimetatud amet aitaks koguda andmeid, et valmistada ette uuringuid tarbijate käitumise kohta ning loomulikult saaks see teostada järelevalvet seoses komisjoni ja parlamendi tööga tarbijaküsimuste valdkonnas. Tahaksin seepärast kuulda seoses selle ideega teie seisukohta. Kas oleksite valmis midagi sellist tegema? Minu poolest võime sellise ameti näiteks Maltal või Prantsusmaal luua, kui see kuidagi selle loomisele kaasa aitaks.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Christel Schaldemose rõhutas just praeguse arutelu kvaliteeti, eriti seoses Euroopa tarbijakaitseameti loomisega, mis, kui ma ei eksi, on juba Kanadas olemas, ning volinik Dalli räägib meile sellest, milline on olukord hetkel. Olen nõus hinnanguga, mis anti arutelu kvaliteedile ning konstruktiivsetele kriitilistele sõnavõttudele ja ettepanekutele, mida tehti seoses kõne all oleva 1500 – ma kordan kõikidele kuulajatele – 1500 suurt Euroopa turgu reguleeriva direktiivi või teksti rakendamise, hindamise ja järelevalvega. Lisaksin, et ma ei ole kindel, kas eelistan rääkida ühtsest turust või selle asemel hoopis suurest Euroopa turust, sest see oleks kodanike ja tarbijate jaoks palju selgem.

Tahaksin siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni eesistuja Malcolm Harbouri, kes kuulis mind komisjonis seda ütlevat, järelevalve all ning vastuseks Kyriacos Triantaphyllidese sõnavõtule teile meelde tuletada põhimõtet, millest ma järgmise viie aasta jooksul oma tegevustes Euroopa Komisjonis lähtun.

Austatud kolleegid! Minu eesmärk, mida ma iga päev ja iga õigusakti puhul meeles pean, on kanda hoolt selle eest, et Euroopa turg hakkaks taas teenima meie kontinendil elavaid mehi ja naisi. Mul on ka teine eesmärk, milleks on kanda hoolt selle eest, et turud – ma vastutan ka reguleerimise ja järelevalve eest –, et finantsturud, millest viimaste kuude jooksul on palju räägitud, hakkaksid taas teenima tõelist majandust ning inimesi.

Ma tahan, et kodanikud, tarbijad ja väikeettevõtted saaksid selle turu jälle enda kätte. Sellest lähtun ma kõigis tegevustes, mida ma kolleegiumis juhtima hakkan. Asi on usalduses – kasutada Robert Rocheforti ja Heide Rühle sõnu vastastikkuses usalduses. Seepärast tänan ma veel kord Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini nii kvaliteetse raporti koostamise eest Euroopa Komisjoni siseturu tulemustabeli kohta!

Nimetatud raportis on palju ideid ning üldiselt olen kuulnud, et neid tasub rakendada või lähemalt uurida. Adam Bielan toetas Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis olevat ideed seoses näitajatega eeskirjade rakendamise kohta. Evelyne Gebhardt mainis samuti direktiivide ja mõjude uuringute majanduslikku ja sotsiaalset hindamist. Vast on nüüd ka õige aeg vastata Malcolm Harbouri konstruktiivsele kriitikale seoses 2020. aasta strateegiaga. Kuulsin lisaks ka Małgorzata Handzlikit mainimas, et me ei räägi piisavalt siseturust.

Kui nüüd komisjoni eelmisel nädalal avaldatud 2020. aasta strateegiat tegelikult lugeda, siis on siseturg selle lähenemise südames ning igal pool mujal esindatud: intelligentne kasv patentide ja muude vahenditega, keskkonnasõbralik kasv korraliku hankelepingute kasutamisega ning kaasav õiglane ja aus kasv. Siseturg on igal pool. See peabki igal pool olema, kuid 2020. aastat käsitlev tekst ei pea kõike käsitlema, Malcolm Harbour. Selles ei räägita näiteks välispoliitikast ja kaitsepoliitikast ega ei üritata sellega vabastada komisjoni oma ülesandest, milleks on korralik jõustamine, juhendamine ja järelevalve seoses kõikide tekstide rakendamisega. Palun uskuge, et ma ei tunne kergendust seoses vajadusega kontrollida ja midagi ette võtta, rakendades vahetevahel isegi rikkumismenetlusi, et tagada siseturu korralik rakendamine. Sellegipoolest kordan ma, et kavatsen alati eelistada piirangutele üksmeelt, usaldust ja selgitamist.

Róża, Gräfin von Thun Und Hohensteini raportis on veel teisigi häid ideid, mida ma toetan, nagu koostöö liikmesriikidega ning siseturu foorumi loomine. Äkki võiksime tegeleda täna teistegi algatustega seoses mõnede ühiste teemadega, mida me volinik Dalliga koos käsitleme, nagu SOLVIT-võrgustiku rakendamine või esiletoomine ja tutvustamine, ning sellega rohkem asju korraga ära teha.

Rääkisin sellest, et järelevalve mõju on tihtipeale sama oluline kui teadaandmise mõju. See on minu viis tegeleda poliitikaga. Sellest lähtudes arvan, et tulemustabel ja hinnang peavad andma meile võimaluse nii kvantitatiivseks hindamiseks – kui palju direktiive üle võetakse – kui ka kvalitatiivseks hindamiseks.

Ma arvan, et Liem Hoang Ngoc mainis väga arusaadavalt õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise kvaliteeti ning samuti õigusaktide enda kvaliteeti, mis on õigusloomega tegelejale või volinikule hea selguse harjutus. Igal juhul on kõik ideed väga head, nagu ka Andreas Schwab ja Zuzana Roithová ennist ütlesid.

Mis SOLVITit puudutab, siis tahan lõpetada paari lühikese kommentaariga ja öelda, et ma toetan ideed – väga head ideed – luua veebileht SOLVIT.EU, mis jagab teavet või suunab kasutaja edasi riiklikele veebilehtedele. Alustame minu osakonnas kiiresti tööd veebilehega SOLVIT.EU koos ühe teise projektiga, mis käsitleb portaali Teie Euroopa. Nagu Seán Kelly ja teie ütlesite, on nimi SOLVIT vähemalt selge ja lihtne ning ma olen sellise positiivse hinnanguga nõus.

SOLVIT toimib hästi, aga see võiks veel paremini toimida. Liiga palju kodanikke ja ettevõtteid ei tunne ikka veel oma õigusi ega seda, kuidas neid kaitsta, ning olen nõus Angelika Werthmanni märkusega, et vajame rohkem läbipaistvust. Mõned teist – Bernadette Vergnaud, Oreste Rossi, Catherine Stihler ja Sylvana Rapti – viitasid ka ebapiisavatele vahenditele, mis on SOLVITile eraldatud, mitte muide ainult Prantsusmaal, kuid ma mõistan täpselt mida te mõtlesite. Ma ei kõnele siin Prantsuse ministrina, kuigi ma olin kunagi seda. Võite olla kindlad, et ma hoian selles riigis toimuval silma peal! Ma olen ju ikkagi Prantsuse kodanik ja jälgin, et seal kõik korralikult toimiks ning sama teen ma ka kõikide teiste riikide puhul.

Vajame tõepoolest sobivaid ja vajalikke vahendeid ning kontrollin seda igal visiidil kohapeal. Rõhutan, et need vahendid on vajalikud siseturu toimimise korralikuks kontrollimiseks, kuid ma lisan ka, et see turg ei ole veel valmis. Peame siseturu teema taas üles võtma ning seda piiriüleselt seisukohalt või igas riigis eraldi edasi arendama. Seda mainis ka mitu sõnavõtjat, näiteks Theodor Dumitru Stolojan, Evelyne Gebhardt, Othmar Karas ja Edvard Kožušník. Peame kõrvaldama takistused ning sel põhjusel, Malcolm Harbour, on äärmiselt oluline leida, kus on puuduvad lülid, mida ei ole võib-olla eriti rõhutatud, kuid mis on sellegipoolest 2020. aasta strateegias sätestatud. Kavatsen selle ette võtta volinike kolleegiumis koos oma 12 või 15 kolleegiga, kes ühel või teisel viisil vastutavad ühtset turgu käsitlevate direktiivide rakendamise eest.

Austatud juhataja! Kokkuvõtteks mainin veel kolme kindlat punkti. Jah, ma olen SOLVITi, ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tiheda koostöö poolt, nagu Simon Busuttil oma sõnavõtus esile tõi. See on lähenemine, mida ma kavatsen kasutada.

Ma tänan Heide Rühlet ja teisi eelarvekomisjoni liikmeid nende valmisoleku eest kaitsta SOLVITi eelarvet! Toetan Pascale Gruny ideed seoses konsultatsioonide ja seminaridega. Neid korraldatakse juba üks või kaks korda aastas kõikide liikmesriikide ja vahetevahel isegi regioonide SOLVITi eest vastutavate ametnike vahel, kuid ma kontrollin, kas sellest piisab.

Lõpuks, mis puudutab siseturu testi teemat, mida mitu liiget Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis kritiseeris, siis tuletan ilma dramatiseerimata meelde, austatud kolleegid, et iga õigusloomega seotud ettepanek peab austama asutamislepingut. Seda peab ka raportöör silmas. Teiste sõnadega tuleb iga ettepaneku puhul kontrollida selle ühilduvust siseturu põhimõtetega. See on üks asi. Kavatsen hoida silma peal ka mõnedel sotsiaalsetel, keskkondlikel ja majanduslikel kriteeriumidel, kuna ma olen pühendunud kõikide õigusaktide eelnevale hindamisele.

Need on kohustused, mida on vaja täita iga õigusakti igal tasandil, kui tahame luua parima võimaliku õigustiku, mis teeniks Euroopa Liidus töötavate ja elavate kodanike, tarbijate ja ettevõtete huvisid.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  John Dalli, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Nagu mu kolleegi Michel Barnieri, nii on ka minu jaoks väga julgustav osaleda nii elavas arutelus ning kuulda seoses tarbijaküsimustega nii asjatundlikke seisukohti. See on hea enne meie koostöö jaoks tõeliste partneritena ning meie eesmärkide jaoks, milleks on tarbijate õiguste esmatähtsaks muutmine.

Kui lubate, siis kordaksin ühte punkti, mida ma juba oma esialgses sõnavõtus mainisin. Lisaks tugeva tõhusa ja hästi jõustatud tarbijapoliitika majanduslikule argumendile peaksime hoidma pilku kindlalt kesksel rollil, mida see võib mängida Euroopa ja selle kodanike taasühendamisel, mis on vast meie ülim eesmärk. Ma tean, et üks minu peamistest ülesannetest on koordineerida sellega seotud jõupingutusi komisjonis ning teie valvsus on igati teretulnud ja julgust tekitav.

Tarbijaturgude tulemustabel on vahend, mis aitab meil leida turu kitsaskohti ning võimaldab seoses nende lahendamisega edasisi uuringuid. Minu arvates on see väga oluline mehhanism, mis täidab väga reaalset ülesannet, ning selle edasiarendamine ja tugevdamine toob meile kindlasti kasu.

Tulemustabel on meie silmadeks ja kõrvadeks ning aitab meil leida probleemseid alasid. Tarbijate vaatenurga parem kajastamine ELi poliitkate ulatuses ning meie ühine pühendumus nende tõhusamale jõustamisele muudab ELi tarbijaid tugevamaks, mis toob omakorda kaasa mitmeid majanduseeliseid.

Pärast avalikku arutelu möödunud aastal hindab komisjon märkusi, mis kollektiivse hüvitamise mehhanismi kohta tehti, ning kavatseb leida lahenduse, mis vastab Euroopa tarbijate vajadustele ilma USA tavasid sisse toomata. Alternatiivsed vaidluste lahendamised saavad selles valdkonnas meie peamisteks mehhanismideks.

Mu sõber Michel Barnier selgitas juba siseturu keskset kohta ELi 2020. aasta strateegias. Kui teksti lähemalt vaadata, siis tekib ka selge arusaamine, et tarbijad peavad jääma ühtse turu südamesse. Tarbijad on siseturul liikumapanevaks jõuks ning kavatseme nende keskset rolli ka edaspidi tugevdada.

Minu jaoks on tarbija harimise teema oluline osa tarbijate osatähtsuse suurendamise teemast. Otsime muidugi ka võimalusi, kuidas täiustada meie Dolcetta’ programmi nii, et see kataks uusi valdkondi.

Mis puudutab viimast punkti, mis seoses Euroopa tarbijakaitseametiga tõstatati, siis tuleb rõhutada, et jõustamine on eranditult liikmesriikide kohustus ning nad peavad eraldama piisavaid vahendeid selle korralikuks toimimiseks. Sellele vaatamata on asutamislepingus olemas õiguslik alus, millega EL saab nende jõupingutusi toetada ja täiendada. Tuleb hoolikalt hinnata, millistes valdkondades EL riiklikul tasemel riigi jõustamist täiendada saab ning milline on selle tegemiseks õige institutsionaalne struktuur. Komisjon hindab hoolikalt erinevaid võimalusi.

Ootan väga meie tulevast tõsist ja jätkuvat koostööd selle aja jooksul, mille vältel ma antud sektori eest vastutan.

  Róża, Gräfin Von Thun Und Hohenstein, raportöör. – (PL) Esmalt tahan tänada teid kõiki selle paeluva arutelu, elavate reaktsioonide ja tõsise kaasamõtlemise eest! Mõlema voliniku kohalolek ja nende avaldused ning veel mitmete komisjoniliikmete kohalolek näitab, et uus parlament ja uus komisjon hakkavad seoses ühtse turu edasiarendamisega tihedat ja head koostööd tegema.

Ühtne turg on üks Euroopa Liidu suuremaid saavutusi ning ma tänan teid kõiki positiivsete reaktsioonide eest seoses minu raportis olevate ettepanekutega! Neile sotsiaaldemokraatidest kolleegidele, kes tunnevad muret lõike 10 pärast, mis käsitleb nn siseturu testi, tuletan meelde, et esiteks ei ole see midagi uut. See ettepanek võeti siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis vastu juba 2003. aastal ning see on osa siseturustrateegiast. Me ei tohiks seda karta! Test ei ohusta mitte ühtegi Euroopa Liidu sotsiaalset saavutust. Alles hetk tagasi kuulsime lugupeetud volinikult, et Euroopa Komisjon hindab uusi direktiive sotsiaalsest, majanduslikust ja ökoloogilisest vaatenurgast lähtudes ning seega ei ole põhjust paanikaks. Me kõik hoolime ühtse turu edasiarenemisest ning peame muretsema ka selle pärast, et protektsionism Euroopa Komisjoni ei hiiliks.

Eurointegratsioon areneb ainult siis, kui kodanikud on teadlikud ja aktiivsed ning riigiasutused on pädevad, tõhusad ja kodanikusõbralikud. Pakkusin oma raportis välja mitmeid lahendusi, et teie, lugupeetud kolleegid, saaksite eurointegratsiooni protsessi käigus oma valijatega tõhusalt ja hästi suhelda ning praegusel juhul ühtset turgu tugevdades suurendada ka nende osakaalu ühtsel turul, mis on Euroopa Liidu suur edulugu. Peame jätkama vahendite väljatöötamist, mis aitavad ühtset turgu arendada. Nelja aruande üheaegne avaldamine on väga oluline element, nagu seda on ka parem õigusaktide koordineerimine ja ülevõtmine. Me ei tohiks suhtuda negatiivselt sõnasse „turg”. Maailmajaos, millest mina tulen, ei saanud me seda turgu aastakümneid kasutada, ning me teame, milleni see viis.

Viimaks tuletame kodanikele ka meelde, et ühtse turu südames on neli vabadust ning seda rõhutatakse ka minu raportis. Äärmiselt tähtis on mitte piirata selle turu vabadusi, aidata kodanikel kasutada rohkem ja paremini oma vabadusi ning arendada neid edasi ja mitte rikkuda ära midagi sellest, mida me seni saavutanud oleme.

  Anna Hedh, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Kuulasin huviga kõiki intelligentseid ja huvitavaid sõnavõtte tänases arutelus. Mul on samuti väga hea meel selle üle, et mõlemad volinikud lubavad teha koostööd ELi tarbijapoliitika arendamise ja paremaks muutmise nimel. Tahaksin lisada nüüd ka enda poolt paar punkti.

Tarbijaorganisatsioonid mängivad väga tähtsat rolli, juhtides ametiasutuste tähelepanu tarbijate igapäevastele probleemidele. Sellest tulenevalt oleks vaja täiustada tarbijaorganisatsioonide käsutuses olevaid vahendeid, et lihtsustada nende tõhusat tegutsemist nii ELi kui ka riiklikul tasandil.

Lisaks sellele palume liikmesriikidel pidada võimalikult palju arutelusid tarbijaorganisatsioonidega otsustamisprotsessi kõikides etappides, kus on tegemist tarbijapoliitikaga. Mul on hea meel ka selle üle, et volinik Dalli mainis, kui tähtis on, et liikmesriigid kannaksid hoolt selle eest, et tulemustabeli edasiarendamiseks on olemas vajalikud rahalised vahendid ja töötajad.

Viimaks ei tohi tulemustabelit kasutada ainult parema tarbijapoliitika loomiseks, vaid see peab mõjutama kõiki poliitikavaldkondi, mis tarbijate jaoks olulised on, ning kandma hoolt selle eest, et tarbijaküsimused integreeritakse suuremas ulatuses kõikidesse ELi poliitikatesse. Lisaks peaks tulemustabel stimuleerima rohkem üldisemaid arutelusid tarbijapoliitika teemal nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Mul oleks väga hea meel, kui aasta pärast saaksime siin istungisaalis taas kokku, et siseturu ja tarbijakaitse teemadel arutleda.

  Cristian Silviu Buşoi, raportöör. – (RO) Tahan tänada volinik Barnieri ning kõiki kolleege, kes andsid positiivset tagasisidet nii minu esimese raporti kui ka SOLVIT-võrgustiku kohta! Minu arvates annab SOLVIT tarbijatele praktilise lahenduse. Seepärast arvan ma, et peame koos liikmesriikidega võrgustikku täiustama ja edendama, et võimalikult paljud Euroopa kodanikud SOLVITi olemasolust teada saaksid ja SOLVITi abi oma õiguste kaitsmisel kasutada oskaksid.

Ma arvan, et nii siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis kui ka petitsioonikomisjonis saavutatud tulemus on rahuldav. SOLVIT on võrgustik, mis juba nüüd hästi toimib. Vajame aga lahendusi erinevatele probleemidele, mis nii SOLVITi teenuste kasutajate kui ka SOLVITi töötajate jaoks esinevad. Mõned nendest lahendustest on olemas kõne all olevas raportis ning mõned lahendused esitati ka tänase arutelu käigus.

Peale asjaolu, et SOLVIT-keskuste töötajate arv SOLVITi tõhususe tõstmiseks suurendamist vajab, peavad töötajad omama ka vajalikku kvalifikatsiooni ning väljaõpet siseturu õigusnormide alal. Üks teine sama oluline faktor on SOLVITi töötajate võimalus olenevalt SOLVITile esitatud juhtumite keerukusest saada õigusabi nii haldusasutustes töötavatelt ametnikelt kui ka Euroopa Komisjonilt. Euroopa Komisjon vastab vahetevahel liiga hilja SOLVITi töötajate õigusabitaotlustele, mis tekitab teatud viivitusi kogu juhtumite lahendamisprotsessis.

Tahan tänada volinik Barnieri Euroopa Parlamendile antud lubaduse eest, et ta teeb võimalikult kiiresti kättesaadavaks veebilehe http://www.solvit.eu" .

Usun siiralt, austatud kolleegid, et raport tähistab tähtsat sammu teel SOLVITi toimimise paremaks muutmise poole. Sel põhusel palun ma kõikidel fraktsioonidel raporti poolt hääletada!

Tänan teid!

  Juhataja. – Ühine arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kohe.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Uskumatu, et vaatamata silmnähtavatele üleastumistele kahes tähtsas valdkonnas, nagu seda on tervishoid ja tarbijakaitse, on Malta ja Gozo ametiasutused täiesti passiivsed.

Malta saartel on ravimid palju kallimad kui ühes teises ELi riigis, nimelt Belgias. Toon järgmised näited:

Galvus 50 mg (diabeediravim),

hind Maltal 28 tabletiga karbi eest: 27,84 eurot,

hind Brüsselis 180 tabletiga karbi eest: 135,13 eurot,

180 tableti hind on Maltal 178,97 eurot ning Brüsselis 135,13 eurot;

Tegretol 200 mg,

hind Maltal 50 tabletiga karbi eest: 17,00 eurot,

hind Brüsselis 50 tabletiga karbi eest: 7,08 eurot;

Zocor 20 mg

hind Maltal 28 tabletiga karbi eest: 34,94 eurot,

hind Brüsselis 84 tabletiga karbi eest: 21,71 eurot,

84 tableti hind on Maltal 104,82 eurot ning Brüsselis 21,71 eurot.

Need on vaid paar näidet olukorrast, mis muudab suure osa Malta perede raske elu veelgi raskemaks. EL tunneb uhkust oma tervishoiu ja tarbijakaitse üle, kuid Malta saartel on ravimite hind tõusnud igasuguse õigustuseta.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Siseturu tõhus toimimine on eeltingimuseks, et anda lepingus piisav garantii seoses inimeste, teenuste, kapitali ja kaupade vaba liikumisega ühenduse piires. Kriisi ajal võib see aidata kaasa ka stabiilse ja jõuka majanduskeskkonna loomisele. Siseturg ei saa aga täita oma ülesannet ilma sellele omaste õigusaktide korraliku rakendamise, kohaldamise ja jõustamiseta. Liikmesriigid on kohustatud rakendama õigusakte õigeaegselt, kui nad on seda kokkuleppega lubanud. Üheprotsendine ülevõtmise mahajäämus võib paista väiksena, kuid kui sellele lisada rakendamisega hilinenud või rakendamata direktiivid, avaldab see tõsist mõju siseturu toimimisele. Teatud liikmesriikide suhtes kerkivad lisaks korduvalt kahtlused. Toetan üksikasjalikuma teabe esitamist komisjoni veebilehel seoses direktiividega, mida ei ole veel täielikult rakendatud. See teave peaks aitama kaasa liikmesriikide elanikkonna ja põhiseaduslike institutsioonide teadlikkuse suurendamisele. Tervitan üleskutset liikmesriikidele seoses vajalike meetmete, sealhulgas vahendite eraldamise kasutuselvõtmisega, et tagada piiriüleste elektrooniliste teabevõrkude, näiteks toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi (RAPEX), toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) või tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku (CPC) toimimine. Need süsteemid ei tööta liikmesriikides ikka veel korralikult ja usaldusväärselt. Väga oluline on pöörata tähelepanu ka direktiivide õigele rakendamisele, mille saavutamine on võimalik tõhusa ametiasutuste koostööga riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – SOLVITi-laadsete üleliiduliste hüvitusmehhanismide üle tuleb tõsiselt järele mõelda. Seda alternatiivset hüvituse taotlemise mehhanismi ei kasutata eriti palju, sest kodanikud, tarbijad ja ettevõtted ei tea selle olemasolust midagi ning riiklikul tasandil ei ole selle jaoks piisavaid vahendeid eraldatud. Liikmesriikides olemasolevates SOLVIT-keskustes (kaasa arvatud Norras, Islandil ja Liechtensteinis) on liiga vähe töötajaid ja keskustel on liiga vähe rahalisi vahendeid. Seega on vaja täiustada töötajate koolitamist ja rahastamist nende keskuste haldussuutlikkuse tõstmiseks. Kutsun komisjoni üles viima prioriteetses korras lõpule ühtse turu abiteenuste (SMAS) projekti. Teen ettepaneku, et komisjon kaaluks tarbijaturu tulemustabelisse SOLVITi raames tehtud edusammude, saavutuste ja puudujääkide aruande lisamist. Lisaks sellele peavad liikmesriigid teadlikkuse suurendamise nimel edendama riikliku teavituskampaania raames SOLVITit kui kiiret ja kättesaadavat alternatiivset vaidluste lahendamise mehhanismi. Viimaks peavad komisjon ja liikmesriigid tegema oluliselt suuremaid jõupingutusi teadlikkuse tõstmise võimalustest, mida ühtne turg kodanikele, tarbijatele ja ettevõtjatele pakub.

  Danuta Jazłowiecka (PPE), kirjalikult. – (PL) Ühiskond, mis kasutab vabalt kõiki ühtse turu võimalusi, on eurointegratsiooni protsessi edukuse aluseks. Me ei saa luua tõeliselt ühtset Euroopa Liitu, kui inimesed ei ole veendunud, et kogu Euroopa on nende kodu. Seda ülesannet saab põhimõtteliselt täita SOLVIT. Võib kindlalt öelda, et SOLVITi süsteemi loomine 2002. aastal oli üks nendest sündmustest Euroopa kui ühise kontinendi ajaloos, mis paistavad küll tähtsusetuna, kuid mis aja möödudes on andnud ootamatuid tulemusi. SOLVITi idee on otseselt seotud eurointegratsiooni allikatega, ehk siis asjaoluga, et peamiseks eesmärgiks on liidu kodanike, mitte liikmesriikide või valitsuste huvide teenimine.

Kas on midagi paremat kui anda tavalistele inimestele lihtne vahend, millega nad saavad lahendada probleeme, mis piiravad ühtsel turul nende tegutsemisvabadust? Aastakümnete jooksul saadud kogemused on paraku näidanud, et paljude takistuste tõttu ei saa inimesed süsteemi kõiki võimalusi täies ulatuses kasutada. Peaksime seetõttu nõustuma ettepanekutega siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportis. Ennekõike peame keskenduma SOLVITi edendamisele liikmesriikide kodanike seas, kes sellest väga vähe teavad. Rahaliste vahendite ja personali suurendamine ning täiendkoolituste korraldamine või SOLVITi kontaktisiku määramine on asjatud tegevused, kui inimesed ei teagi, et selline vahend nende käsituses on. Seetõttu peaksid minu arvates põhinema kõik meie meetmed just sellel, kuid me ei tohi ka teisi ideid unustada.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. – (RO) Austatud juhataja, head kolleegid! Siseturu takistusteta toimimine peab jääma Euroopa Parlamendi prioriteediks ning SOLVITi-laadsed teenused on selle saavutamiseks äärmiselt vajalikud. Raportis ongi just seda esile toodud ning pööratud tähelepanu teenusega kaasnevatele probleemidele. Vaatamata sellele, et me kõik teame, kui tähtsad on teabe edastamine ja SOLVITi teenuste kohta teabe levitamine meedias, on näha, et ikka veel on probleeme, millega teenus juba oma algusaastatel tegelema pidi. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad kandma hoolt selle eest, et Euroopa kodanikud, ärisektor ning ennekõike väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis vajavad toetust siseturu võimaluste parimaks ärakasutamiseks, saaksid ligipääsu vahenditele, mis neile teavet ja kiireid lahendusi anda saavad. Lisaks sellele vajavad SOLVIT-keskused täiendavaid vahendeid. Pean siinkohal silmas kvalifitseeritud töötajaid ning neile mõeldud kestvaid koolitusi. Liikmesriigid peavad mõistma, kui tähtsad on need keskused ja kui oluline on nende roll siseturu määruste korrektse rakendamise protsessis. Minu arvates saab SOLVITi teenus pakkuda kodanikele ja ettevõtlusele veelgi rohkem eelised, kui neid praegu kasutatakse.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidus peab tarbijakaitse olema kujundatud nii, et kodanikud saaksid kasutada siseturul laia valikut kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning olla samas kindlad, et nende õigusi tarbijatena kaitstakse ning et nad neid õigusi vajadusel ka efektiivselt kasutada saavad. Ei ole tarvis öelda, et selle saavutamiseks peavad tarbijad olema täielikult teadlikud oma õigustest ja kohustustest kohaldatava õiguse raames. Raportis mainitud algatused seoses selgitamise ja teabe esitamisega ELi kodanikele on seetõttu väga olulised ning need tuleb kiiremas korras rakendada. Eelkõige on tõsiseks probleemiks teenindava sektori keerukamaks muutumine ning tarbijatel on üha raskem teha kaupu ja teenuseid ostes teavitatud valikut. ELi institutsioonid peavad oma poliitikate ja seaduste tegemisel arvestama teadmistega ning tarbijate vajadustega, mida näitas ka tarbijaturgude tulemustabel. Arvestades üha kasvava teenuste piiriülese kasutamisega, peame suunama oma jõupingutused tarbijakaitsemääruste ühtlustamisele ehk siis oma jõupingutusi suurendama. Kõikides meie üritustes seoses siseturu paremaks muutmisega ei tohi me aga unustada arvukaid importe kolmandatest riikidest. Seoses sellega vajame suuremat koostööd liikmesriikide tolliametite ja tarbijakaitseametite vahel, et kaitsta tarbijaid ohtlike importkaupade eest.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) ELi tarbijakaitsepoliitika reguleerimisala on aastatega laienenud, kajastades muudatusi inimeste vajadustes ja ootustes. Ligi 500 miljoni tarbijaga ELi siseturul on tähtis roll Lissaboni tegevuskava eesmärkide (majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamise) saavutamisel, tarbijate kulutused annavad poole ELi rikkusest. Ennekõike e-kaubanduse kiire arengu tõttu on ELis oluliselt kasvanud tarbijaturgude piiriülene mõõde, mistõttu on veelgi tähtsamaks muutunud kõrgetasemelise tarbijakaitse olemasolu. Kahjuks aga ei ole mitte kõigis liikmesriikides täna tagatud ELi tarbijakaitse-eeskirjade ühesugune rakendamine ja jõustamine. Olen seisukohal, et tugevdatud turujärelevalve ja jõustamismehhanismid ning nende tulemuslik ja laialdane rakendamine tarbija usalduse tõstmiseks on hädavajalikud. Sellest lähtuvalt toetan raportööri ettepanekut, et Euroopa Komisjonil tuleb teraselt jälgida liikmesriikides ELi tarbijaõigustiku ülevõtmist ja rakendamist ning neid selles ka igati aidata. Leian, et Euroopa Komisjonil tuleks kaaluda ka Euroopa tarbijakaitseameti loomise mõttekust, mis võiks koordineeriva keskasutusena tegeleda just piiriüleste juhtumite lahendamisega, toetamaks ja täiendamaks vastavaid liikmesriikide tarbijakaitseameteid ELi tarbijakaitse-eeskirjade rakendamisel ja jõustamisel. Leian, et ELi tarbijakaitse-eeskirjadest ei ole palju kasu, kui nad jäävad riiklikul tasandil nõuetekohaselt üle võtmata, rakendamata ja jõustamata.