Arutelud

Kolmapäev, 10. märts 2010 - Strasbourg

12. Kuuba (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Kuuba kohta.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja! Orlando Zapata surm oli väga kurb sündmus, mis ei oleks pidanud juhtuma, ning me soovime, et sellised asjad ei korduks Kuubas ega kusagil mujal.

Euroopa Liit ja tema institutsioonid peavad kindlameelselt mõistma hukka sündmused, mis kujutavad endast inimõiguste rikkumist, ning püüdma tagada, et midagi sellist enam ei juhtuks. See peab olema Euroopa Liidu kohus.

Inimõigused on Euroopa Liidu identiteedi põhisümbol, sest me usume sellistesse väärtustesse nagu vabadus, sallivus ja pluralism. Sellepärast on see meile omane, meile kõige omasem joon. Kui neid üldisi õigusi rikutakse, mõistab Euroopa Liit selle avalikult hukka, ja seda me Kuuba puhul tegime. Me tegime seda siis, kui väljendasime oma pessimismi ja muret Kuuba inimõiguste valdkonna edusammude puudumise pärast, ning tegime seda ka siis, kui nõudsime Kuuba vanglates viibivate meelsusvangide vabastamist. Praegu on ligikaudu 200 meelsusvangi. Nendest mõne tervislik seisund on väga keeruline – üks neist on näljastreiki pidav Guillermo Fariñas, kelle olukord on väga tõsine.

Me tegime seda ka siis, kui ütlesime, et inimõiguste kaitsjaid Kuubas tuleb kaitsta, ja siis, kui ütlesime, et Kuuba valitsus, kelle jurisdiktsioonis on palju vange, peaks võtma vastutuse Orlando Zapata surma eest.

Ent Euroopa Liidu poliitika Kuuba suhtes on ulatuslikum. Euroopa Liidu poliitika Kuuba suhtes on koondunud mõningate põhipunktide ümber ja ma tahaksin paari neist esile tõsta.

Esiteks toimub poliitiline dialoog Kuuba institutsioonidega, ametivõimudega ja kogu kodanikuühiskonnaga ning loomulikult hõlmab see ka inimõigusi. Teiseks tehakse Kuubaga arengukoostööd, mis näitab solidaarsust Kuuba elanikega – ei rohkem ega vähem. Selle raames edendatakse ka kultuuri ja demokraatlike tavade arengut Kuubas.

Need on põhipunktid selles poliitikas, mis on suunatud eelkõige ühele eesmärgile: Kuuba rahvale, tema heaolule, arengule, elutingimustele ja inimõiguste kaitsmisele.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon tunneb sügavat kahetsust Orlando Zapata surma ja selle asjaolude pärast. Tahaksin väljendada sügavat muret ka teiste Kuuba poliitvangide pärast. Me kõik siin istungisaalis tunneme Zapata surma puhul samamoodi viha ja pettumust ja me peaksime andma endast parima, et sellised sündmused Kuubas ja mis tahes muus riigis enam ei korduks.

Euroopa Liit tugineb sellistele väärtustele nagu demokraatia, inimõigused ja põhivabadused. Neid püüame me kaitsta ja edendada, olles veel väga hiljuti kannatanud inimõiguste rikkumiste all meie enda maailmajaos. Inimõigused on üldised ega sõltu piiridest. See põhimõte on kindel osa meie dialoogis kõikide partneritega Euroopas ja väljaspool seda.

Mitte sunduse ega sanktsioonide poliitika, vaid edasiviiv kaasamine jääb meie Kuuba-poliitika aluseks, nagu on toonitatud 1996. aastal vastu võetud ühises seisukohas. See on põhjendus, mis pani nõukogu 2008. aasta juunis tegema otsuse tühistada 2003. aasta diplomaatilised meetmed, et edendada poliitilist dialoogi ja võimaldada täielikult kasutada 1996. aasta ühisele seisukohale vastavaid vahendeid. See on ka põhjendus, mis on pannud mitut liikmesriiki taastama oma arengukoostöö Kuubaga viimase paari kuu jooksul. See peegeldab Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide seisukohti ja seega ühist arusaama olulisest rollist, mis tuleb Kuubaga tehtavas arengukoostöös võtta.

Arvestades praegust aega Kuubas, oleks tegevusetus Euroopa Liidu kui üleilmse osalise usaldusväärsuse pärast kõige halvem võimalik valik. Kaalul pole mitte ainult usaldusväärsus, vaid ka meie suutlikkus Kuubas kohal olla. Seega usun kindlalt, et edasiliikumist võimaldab see, kui üritada pidada ja süvendada käimasolevat poliitilist dialoogi ja jätkata koostööd Kuubaga, sest nii aitame edendada Kuuba rahva elujärge.

Euroopa Liit ei ole koostööd Kuubaga kunagi peatanud, sest areng ei seisne valitsuse toetamises. See seisneb inimeste toetamises. Me oleme alati olnud seisukohal, et arengukoostöö on meie suhetes Kuubaga oluline osa. Kuubas käimas olevad projektid toovad kasu otse elanikkonnale, sest nendega täidetakse inimeste põhivajadusi, toetatakse orkaanidejärgset taastamis- ja ülesehitustööd ning toiduainetega kindlustatust ja aidatakse kliimamuutusega kohaneda. Toimuvad ka projektid valitsusväliste osalejate tegevuse toetamiseks.

Tahaksin väga selgelt öelda, et ELi antud vahendid ei liigu valitsuse ega riigiasutuste kaudu. Raha antakse ÜRO asutuste ja Euroopa valitsusväliste organisatsioonide kaudu, kes avaldavad komisjoni ja Euroopa Liidu kohaloleku üle Kuubas heameelt.

On tähtis, et Euroopa Liit tegeleks jätkuvalt Kuuba rahva põhivajadustega ja sekkuks samal ajal kättesaadavate valdkondlike või geograafiliste vahendite kaudu strateegilistesse sektoritesse. Ülesanne, mille EL peab otsusekindlalt ette võtma, on leida õige tasakaal dialoogiks valmisoleku näitamise, arengukoostöö kaudu Kuuba rahva toetamise ja meie põhimõtete taaskinnitamise vahel.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Lugupeetud juhataja! Kui minu fraktsioon palus selle teema päevakorda võtta, ei teinud ta seda selleks, et toonitada vigu, mida ei saa mõnikord heastada, poliitikas, mis soosib vabaduse vaenlasi. Samuti ei teinud ta seda selleks, et hukkamõistu pealt poliitilist kasu lõigata.

Ta tegi seda selleks, et Euroopa Parlament, mis on Euroopa Liidu demokraatlikus keskmes asuv institutsioon, saaks kõnelda avameelselt, et mõista hukka süütu inimese surm ning eelkõige väljendada solidaarsust nende isikutega Kuubas, kes võitlevad, elavad ja surevad oma vabaduse ja väärikuse nimel, nagu tegi Orlando Zapata.

Nagu Euroopa Komisjon ütles, kehtib nõukogu ühine seisukoht endiselt, ning see on austusväärne seisukoht, sest selles palutakse poliitvangid viivitamata ja tingimusteta vabastada. See on ka järjepidev seisukoht, sest selles nõutakse inimõiguste ja põhivabaduste austamist, et Kuubas oleks võimalik kinnistada meie väärtustesüsteem, mitte võõrad süsteemid, mis kehtivad näiteks Hiinas ja Vietnamis.

Austatud juhataja! Ühe vapra mehe, 2002. aastal Sahharovi auhinna võitnud Oswaldo Paya sõnad kõlavad endiselt siin istungisaalis. Ta ütles, et esimene võit, mida ta kuulutab, on see, et tema südames ei ole vihkamist. Ta ütles nendele, kes teda rõhusid, ja nendele, kes olid tema vennad, et ta ei vihka neid, aga et nad ei kehtesta oma tahet hirmu kaudu.

Ta ütles, et Andrei Sahharov jättis maha pärandi, mis näitab väärikust ja pingutusi selle nimel, et inimesed elaksid koos rahus, ning et sageli on kõige olulisemad need hääled, mida pole kuulda.

Siin parlamendis ei ole me saanud kuulda rühmitust Daamid Valges, kellele Euroopa Parlament andis samuti Sahharovi auhinna. Nüüd ei saa me kahjuks enam kuulda Orlando Zapata häält, aga peagi saame kuulda paljusid teisi kuubalasi.

Vahepeal, austatud juhataja, peab Euroopa Parlament, kes esindab 500 miljonit kodanikku liidu 27 liikmesriigist, selle õiguspärasuse toel laskma valjusti ja selgelt kajada katkematul vabadust nõudval hüüdel, mida me kuuleme armastatud saarelt Kuubalt.

(Aplaus)

  Luis Yáñez-Barnuevo García, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja, härra López Garrido, lugupeetud volinik! Ärgem laskem enam kunagi juhtuda sellel, et aitame oma vaikimisega kaasa vabaduse äravõtmisele. Ärgem laskem enam kunagi Kuubas ega mujal surra vanglas inimesel, kes võitles enda ja kõigi teiste õiguste eest, ilma et nõuaksime valjuhäälselt ja kindlameelselt tema päästmist.

Orlando Zapata Tamayo, 42aastane mustanahaline ehitaja, kes palus vanglas oma olusid parandada, suri pärast 86päevast näljastreiki ja seitsmeaastast vangistust selle eest, et nõudis inimõiguste austamist. Selle seitsme aasta jooksul sai talle osaks väärkohtlemine, alandus ja ahistamine tema valvurite poolt ning me ei tohiks unustada, et selle aja jooksul ei teinud rahvusvaheline üldsus muud, kui vaikis.

Kuubas peavad praegu näljastreiki veel mõned vangid ja inimõiguste aktivistid, näiteks psühholoog ja ajakirjanik Guillermo Fariñas. Kallid kolleegid! Täna päevakorras ja arutelul olev ning homme hääletusele pandav resolutsioon, mida ma sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel esindan, nõuab kõikide Kuuba meelsusvangide vabastamist. Kordan, et see toetab üleminekut demokraatiale ja põhiliste inimõiguste ranget austamist.

Ärgem laskugem praegu küsimusse, mis meid lahutab – kas ühine seisukoht tuleks jätta jõusse või mitte. Keskendugem praegu elude päästmisele ja inimõigustele. Alustagem ka rahuliku järelemõtlemise aega, mille jooksul me valime välja tulevast Kuuba-poliitikat käsitleva kokkuleppe punktid.

Sellel tekstil on siiski oluline lisandväärtus. Asjaolu, et selle on esitanud kuus fraktsiooni, näitab Euroopa Parlamendi uut inimõigusi puudutava ulatusliku üksmeele ajastut.

Ärgem laskem enam kunagi öelda, et Euroopa demokraatlik õigus allub „jänkide imperialismi” korraldustele. Ent ärgem laskem ka kunagi öelda, et sotsiaaldemokraadid ja demokraadid soostuvad kommunistliku diktatuuriga või osalevad selles. Ütlen seda lihtsalt seepärast, et mõlemad need väited on valed ning vabaduse äravõtmise ohvrid peavad oma asukohast olenemata teadma, et me kaitseme neid tingimusteta ja ühiselt nende juhtumis.

Austatud juhataja! Lõpetuseks tahaksin tänada José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyrat, kes pidas selle dokumendi üle läbirääkimisi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel, Renate Weberit Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist, Raül Romeva i Ruedat, kes esindas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, Edvard Kožušníkut Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist ja teisi kolleege, kes osalesid selles töös. See on olnud raske ja keeruline, aga loodetavasti kroonib seda homme edu.

Lõpetuseks tahaksin tänada ka Hispaania peaministrit ja praegust Euroopa Liidu eesistujat José Luis Rodríguez Zapaterot julgustuse ja toetuse eest, mis aitab edendada seda resolutsiooni, mida me täna arutame.

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Tahaksin oma fraktsiooni nimel kõigepealt avaldada kaastunnet Orlando Zapata Tamayo perekonnale. Ta maksis oma veendumuste eest kõrgeimat hinda.

Aastate jooksul on tema aktiivsus inimõiguste kaitsmisel innustanud paljusid teisi inimõiguslasi nii Kuubas kui ka mujal.

Mitme fraktsiooni esitatud resolutsioon väljendab meie sügavat muret Kuuba inimõiguste tingimuste pärast. Olgem päris ausad: olukord pole paranenud ja mitmeid sõltumatuid ajakirjanikke, rahumeelseid dissidente ja inimõiguslasi hoitakse endiselt vangistuses vaid seetõttu, et nad soovivad kasutada oma sõna- ja kogunemisvabaduse ning koosolekute korraldamise vabadust.

Samal ajal ei ole Kuuba sõltumatutel valitsusvälistel organisatsioonidel lubatud tegutseda, sest valitsus kontrollib neid ülirangelt.

Praeguse arutelu ajal peavad mitmed inimõiguste kaitsjad näljastreiki. See valmistab muret, sest on märke, et vähemalt härra Guillermo Fariñase tervis halveneb kiiresti.

On väga halb, et siiani on Kuuba ametivõimud eiranud korduvaid ELi üleskutseid kõik poliitvangid tingimusteta vabastada. Seepärast usun kindlalt, et Euroopa Parlament peaks paluma ELil ka edaspidi kasutada kõiki võimalikke mehhanisme, et tagada pluralistliku ja demokraatliku Kuuba poole püüdlevate inimeste töö ja elu.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Tahaksin ühineda nii enda kui ka oma fraktsiooni nimel kaastundeavaldustega Orlando Zapata surma puhul.

Vaatamata eri isikute arvamusele Kuuba kohta on see ilmselgelt iseenesest kahetsusväärne vahejuhtum, mis väärib meie hukkamõistu ja kindlasti pisut enamat kui sellest kõnelemine ja selle mälestamine. See juhtum väärib selles resolutsioonis esitatud järjekindlalt sõnastatud taotlust, mis nõuab nende isikute vabastamist, keda peetakse kinni poliitiliste motiivide või põhjenduste tõttu Kuubas või mujal maailmas.

Ma arvan, et see, mida me teeme, on järjekindel, ma arvan, et seda tuleb teha, ning ma pean oluliseks, et teeme seda ka – tahaksin seda rõhutada – olenemata põhjendustest, mis võivad selle taga olla. See on osa kokkuleppest.

Kuubast rääkides peame nõudma ka nende inimeste viivitamatut vabastamist ja eelkõige tuletama meelde – nagu juba mainiti – kehva seisundit, milles on mõni inimene, kes Orlando Zapata eeskuju järgides alustasid näljastreiki, eriti Guillermo Fariñas.

Ent tahaksin hoiatada ka ohu eest, et seda juhtumit kasutatakse ja ekspluateeritakse poliitiliselt muude teemade jaoks. See võib olla väga ohtlik, nagu ütles härra Yáñez-Barnuevo. Minu arvates on oluline pidada meeles, et käimas on paljud protsessid, mis on vajalikud ja mis toimivad, ning me ei tohiks mitte mingil juhul anda järgi kiusatusele – nagu mõned tunduvad soovivat – pöörduda tagasi varasemate sündmuste ja möödunud aegade juurde ja taastada poliitiliselt läbikukkunud embargo, sest me teame selle tagajärgi.

Seepärast, kui lepime kokku, et me ei taha näha kordumas selliseid juhtumeid nagu Orlando Zapata oma, on minu arvates oluline, et me teaksime, kuidas me saame koos edasi liikuda, et hoida ära selle kordumist, alustades saare demokratiseerimise ja normaliseerimise protsessi hõlbustamisest.

  Edvard Kožušník, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Olin Orlando Zapata surmast isiklikult väga löödud ning seepärast tahaksin terve Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni nimel avaldada kaastunnet kogu tema perekonnale. Ma olen sündinud 1971. aastal, mil meie riigis oli nii-öelda kommunistliku normimise tippaeg, üks raskemaid kommunistliku terrori perioode, mille meie riik on läbi elanud. Need kogemused, mille meie riik sai kommunismi kuritegeliku ideoloogia tõttu, on põhjus, miks Tšehhi kodanikud on kuubalastega niivõrd solidaarsed, ja seepärast puudutavad hiljuti Kuubast saabunud kurvad uudised meid sügavalt.

Arvestades, et Kuuba totalitaarrežiim kuulutab endiselt, nelikümmend aastat pärast Kuuba revolutsiooni, loosungit „Sotsialism või surm”, ei vääri ta mitte mingisugust sallimist. Usun, et Orlando Zapata surm ei olnud asjata ja et see äratab Kuuba rahva massilise vastupanu kommunistlikule korrale. Kui Pavel Wonka minu riigis valitsenud kommunistliku terrori viimase ohvrina kommunistlikus vanglas suri, kukkus see režiim pooleteise aastaga kokku. Loodan, et Orlando Zapatast saab Kuuba Pavel Wonka, teisisõnu kommunistliku despotismi viimane ohver. Ehk murrab Kuuba peagi lahti revolutsioonilise vahtkonna haardest ja saab tõeliseks vabaduse saareks.

Seepärast pöördun ma teie poole: kuni pole tehtud olulisi ja pöördumatuid edusamme poliitvangide vabastamisel, edusamme, mis viivad Kuuba ühiskonna demokraatliku toimimiseni ja vabade valimiste pidamiseni, ega alustatud struktuurireforme, millega kaasneb muu hulgas kõikide Kuuba kodanike parem elatustase, on võimatu kaaluda läbirääkimiste alustamist ELi ühise seisukoha ümberhindamise kohta.

  Willy Meyer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Austatud juhataja! Minu fraktsioon avaldab sügavat kahetsust vang Orlando Zapata surma pärast. Nii nagu iga vangi puhul, vastutas riik tema ohutuse ja elu eest. Käesoleval juhul vastutab Kuuba ja me avaldame seetõttu sügavat kahetsust tema surma pärast.

Me ei ole nõus sellega, kuidas Euroopa Parlament manipuleerib inimõiguste teemaga. Täna arutame seda küsimust ja homme hääletame seda. Me ei teinud seda Hondurase sõjalise riigipöörde puhul. Euroopa Parlament oli võib-olla maailma ainus parlament, kes ei mõistnud hukka Hondurase sõjalist riigipööret ja sellega kaasnenud mõrvu ja piinamisi ega hääletanud selle vastu.

Seepärast ei ole me nõus mõtteviisiga, et asi sõltub sellest, kus sündmused aset leiavad, millist inimõigust rikutakse ja milline on olukord seoses sellega, kas me peame avaldama arvamust või mitte.

Nädal tagasi avastati Colombias Ladina-Ameerika suurim massihaud. Ametivõimud ise kõnelevad 2500 surnukehast, kuid see arv võib tõusta 50 000ni. Kas see mõistetakse hukka? Kas seda arutatakse, hääletakse või taunitakse? Mis saab tsiviilohvritest Afganistanis? Mis saab hukkamistest Lääne-Saharas? Ei, me ei kavatse jagada seda silmakirjalikkust!

Minu arvates on põhieesmärk luua suhe võrdse suhte Kuuba Vabariigiga, et käsitleda kõiki päevakorral olevaid teemasid: poliitilisi küsimusi, inimõiguste küsimusi, kinnipidamisasutuste olukorda. Aga seda tuleks teha võrdsetel alustel, sest Euroopa Liidul on endiselt erandlik ühine seisukoht Kuuba Vabariigi suhtes. Tal ei ole ühist seisukohta ühegi teise riigi kohta maailmas. Tal ei ole seda Hiina Rahvavabariigi kohta, mida juba öeldi, ega Vietnami kohta. Miks? Miks tal on ühine seisukoht Kuuba kohta, aga mitte Hiina Rahvavabariigi kohta?

Kutsun nõukogu ja nõukogu eesistujat üles tõstatama selgelt järgmise küsimuse: kas ühise seisukoha kehtivus kavatsetakse lõpetada? See on minu arvates üks ilmsemaid asju, mis takistab edasiliikumist Euroopa Liidu ja Kuuba Vabariigi vahelise otsekohese dialoogiga ühistel teemadel, mis on mõlema poole huvides.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Dissident Orlando Zapata surm näljastreigi tagajärjel ja maailmale sotsialistliku Kuuba igapäevaelust rääkinud blogija Yoani Sáncheze surm näitab selgelt, et me peame jätkama oma Kuuba-poliitikas 1996. aastal loodud sidemega, et demokratiseerimise ja inimõiguste valdkonnas edasi liikuda. Lootused saavutada edu Raúl Castro valitsemise ajal on loomulikult juba ammu õhku haihtunud.

Näiteks poliitvangide olukord ei ole tegelikult paranenud. Neil ei ole ka ühtegi sellist vabadust, mida vendadele Castrotele endile võimaldati nende vangistuses Batista diktatuuri ajal. Järgides kangekaelselt plaanimajandust, ei suuda Kuuba täita enam isegi oma rahva põhilisimaid vajadusi. Kuubas peetakse heaolu ja omaalgatust selgelt kriitikaks režiimi pihta. Selles suhtes on isegi kommunistliku Hiina elanikel lihtsam elu, sest nad saavad vähemalt oma elujärge enda pingutuste abil parandada.

Ameerika Ühendriikide majandusembargo lõdvendamine arvuti- ja tarkvarateenuste valdkonnas ei suuda täielikult täita ootusi, mis on üldsusel president Obama lubaduste põhjal tekkinud, aga ehk võimaldab see opositsioonil paremini organiseeruda. Lisaks on valikuvõimaluste suurenemise tõttu ka Kuuba režiimil raskem mõttevabadust alla suruda. Ainuüksi sel põhjusel peaksime toetama Euroopa algatusi nii hästi, kui suudame, ja nõudma edasisi järeleandmisi kommunistlikus süsteemis.

ISTUNGI JUHATAJA: ISABELLE DURANT
asepresident

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Kuuba meelsusvangi Orlando Zapata traagiline surm on veel üks tõendus selle kohta, et vendade Castrote režiim eirab rahvusvahelise üldsuse palveid lõpetada inimõiguste rikkumised, püüdes vabaneda vaikselt nendest, kes nõuavad vabadust ja demokraatiat. Nüüd on see tragöödia, see traagiline surm omandanud sümboolse tähenduse. See on meeleheitlik hüüd abi ja tõhusa tegevuse järele, mida oodatakse eelkõige rahvusvahelistelt poliitikutelt ja otsustajatelt, kes Kuuba ametivõimudega suhteid kujundades ei soovi kõnelda opositsiooni kuuluvate isikutega ega võta kuulda Kuuba kodanikuühiskonna esindajate häält.

Me peame võimalikult kiiresti hakkama kooskõlastatult tegutsema, et avaldada Castro režiimile survet ja nõuda nende isikute viivitamatut vabastamist, kes on oma vaadete tõttu aastateks vangi mõistetud.

Viimastel aastatel on Euroopa Liit üritanud oma seisukohta pehmendada ja koguni tühistanud diplomaatilised sanktsioonid Kuuba vastu, lootuses, et see tegu paneb ametivõimud demokraatlikke norme austama. Kahjuks näitab Orlando Zapata traagiline surm, et see käitumine on naiivne ja ebatõhus ning tuleks ilmselgelt lõpetada.

Homme hääletame resolutsiooni, et tänane arutelu kokku võtta. See peaks olema selge märguanne meie vastuseisust inimõiguste rikkumistele, poliitvangide ebainimlikule kohtlemisele ja põhiliste kodanikuõiguste eiramisele Kuubas. Me peame näitama, et oleme Kuuba rahvaga solidaarsed. Me peame kõnelema nende eest, kes Kuubas praegu kõnelda ei saa.

(Aplaus)

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Orlando Zapata Tamayo traagiline saatus on kogu maailmas põhjustanud sügava meelepaha. Oma lootusetus olukorras tundis Zapata, et tema ainus võimalus on tappa end näljastreigiga. Ta pidi maksma eluga selle eest, et protestis oma vangistamise ja kohutavate tingimuste vastu Kuuba vanglas. Ja miks? Millise kuriteo Zapata esiteks toime pani, mille tõttu pidi teda selles vanglas hoidma? Rahumeelsel viisil valitsuse arvamusest erinevate seisukohtade väljendamine ja propageerimine ei ole kuritegu. See ei tee inimesest kurjategijat ega reeturit.

Zapata surm ei ole ainus selline juhtum. Psühholoog ja ajakirjanik Guillermo Fariñas alustas samuti näljastreiki, sest ta soovib 26 haige poliitvangi vabastamist. Milline saatus ootab teda? Kas ka tema peab peagi maksma oma eluga selle eest, et ta võitleb inimõiguste austamise nimel? Millal kavatseb Kuuba valitsus oma seisukohta muuta? Hinnangute kohaselt on Kuubas veel ligikaudu 200 poliitvangi. Inimeste kinnipidamine nende ideaalide pärast on täielikus vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooniga.

Kutsume Kuubat üles otse ja tingimusteta vabastama need meelsusvangid ja lõpetama see tõsine inimõiguste rikkumine. Ükski valitsus ei saa kontrollida ega reguleerida oma rahva mõtteid. Isegi kui panna inimesed vangikongi või pista nad trellide taha, jäävad nende mõtted alles. Igasugune katse selliseid mõtteid ja ideid maha suruda kukub alati läbi. Kas Kuuba ei ole seda juba aastate vältel kogenud?

Valitsus peab lihtsalt alustama dialoogi inimestega, kellel on teistsugused arvamused. Poliitiline dialoog on ainus vahend edasiliikumiseks. Kuuba võlgneb just seda oma kodanikele, sest Kuuba rahvas väärib demokraatiat ja oma põhivabaduste austamist. Zapata surm ei tohi vajuda ajalukku tähenduseta, see peab tähistama Kuuba praeguse inimõiguste olukorra lõppu.

Euroopa Liit peab tegema kõik endast oleneva, et aidata parandada inimõiguste olukorda Kuubas. Küsimus ei ole vaid poliitvangides nagu Zapata, vaid ka selles, et inimõiguste kaitsjad saaksid vabalt oma tööd teha. Kuuba valitsus peab hoolitsema Kuuba rahva eest. Ta ei saa hirmu pärast inimesi lihtsalt kinni pidada ja kurjategijatena kohelda. Kodanike ilmajätmine nende vabadusest on kuritegu.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Inimõiguste kaitsmine tähendab seda, et mõistame hukka Orlando Zapata julma ja ebaõiglase surma, mida oleks saanud ära hoida, ning kutsume üles vabastama need, kes on veel vangis. Ma loodan, et see paneb Kuuba ametivõimud mõtlema, sest nende režiim peab tegema edusamme, et sealsed kodanikud saaksid tunda tõelist demokraatiat.

Kuubas valitseb diktatuur. Seal on meelsusvangid, hirm arutelude, vaba mõttevahetuse ja kavatsuste väljaütlemise ees ning hirm vabaduse ees. Ei ole kuritegu omada mõtteid. Need võivad provotseerida, üllatada ja šokeerida, aga nende üle tuleb alati vaielda ja arutada. Nende pärast ei pea kunagi vangi panema.

Ühiskonnad mõtlevad ja tunnevad ning seda teevad ka vangid. On võimatu keelata inimesi mõtlemast ja tundmast. See tähendab, et inimeste soov suruda alla mõtted ja tunded lõpeb sellega, et need imbuvad kogu ühiskonna teadvusesse nagu vesi. See on nii ka Kuuba ühiskonnas ning revolutsiooni eestvõitlejad, kes tegid lõpu Fulgencio Batista režiimile, peaksid seda teadma paremini kui keegi teine.

Loodan, et see resolutsioon aitab neil saavutada ülemineku, mille nad peavad läbi tegema. Aga inimõigused ei kuulu vaidluse alla. Euroopa Parlamendi usaldusväärsus kasvab, kui ta reageerib sama tugevalt kõikidele inimõiguste rikkumistele kõikides riikides: Afganistanis, Palestiinas, minu väikeses koduriigis Baskimaal, Hondurases ja Colombias. See peaks olema meie kohus. See on muidugi sama kohus.

  Tomasz Piotr Poręba (ECR). – (PL) Ma arvan, et me kõik siin istungisaalis nõustume, et korruptiivne kommunistlik diktatuur teeb igasugused soodsad muutused Kuubas võimatuks. Vendade Castrote politseiriik hukutab saare majanduslikult, hävitab kodanike vabaduse ja võtab paljudelt kuubalastelt lootuse elamisväärsele elule.

Kuuba tulevik on loomulikult kuubalaste endi kätes, aga Euroopa Liidul võib selles olla mõjukas osa. Me peame nõudma kõikide poliitvangide vabastamist. Tegelikult peaks see olema esimene tingimus igasuguseks dialoogiks Kuubaga. Me peame toetama valitsusväliste organisatsioonide tegevust ja inimõiguste järgimist ning edendama sõltumatu meedia, sealhulgas Interneti kättesaadavust. Demokraatlike muutuste edendamine on valdkond, milles Atlandi-ülestel sidemetel võib olla väga suur kaal. Seepärast peame tegema tihedat koostööd Washingtoniga. Ühiste pingutustega saame välja töötada Kuubat käsitleva pikaajalise strateegia, milles ei lähtuta pimesi praeguse olukorra tunnistamisest, vaid kaugeleulatuvast demokraatliku ja majandusliku ülesehituse eesmärgist.

(Aplaus)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! See arutelu näitab jälle, et Euroopa Parlamendi enamus on kahepalgeline. Seesama enamus, kes keeldus mõistmast hukka sõjalist riigipööret Hondurases, eirates tõsiasja, et see tõi kaasa väga paljude inimeste vangistuse ja surma, on nüüd valmis rääkima läbi assotsieerimislepinguid valitsusega, kes sai võimule riigipöörde taga olevate isikute poolt võltsitud valimistulemustega.

Muidugi on meil kõigil kahju, et Kuuba kodanik Orlando Zapata Tamayo suri pärast näljastreiki Kuuba haiglas. Ent me peame mõistma hukka selle arutelu tingimused ja selle vastuvõetamatu Kuuba-vastase seisukoha, milles jäetakse kõrvale Ameerika Ühendriikide poolt Kuuba suhtes kehtestatud majandus-, kaubandus- ja finantsembargo tõsised tagajärjed ning viie vaid oma riiki kaitsta soovinud Kuuba kodaniku kinnipidamise Ameerika vanglates.

Me ei saa jätkata vastuvõetamatu ühise seisukohaga, mis takistab Euroopa Liidul hoidmast kahepoolsetele huvidele tuginevaid avatud ja igakülgseid suhteid Kuuba valitsusega. On aeg lõpetada ühise seisukoha kehtivus, et alustada Euroopa Liidu ja Kuuba suhete normaliseerimist. Ootame seda eesistujariigilt Hispaanialt.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Me mäletame Fidel Castro kuulsat hüüdlauset „Sotsialism või surm!”. Täna võime kindlalt öelda, et sellest hüüdlausest jääb alles vaid surm. Selle tõenduseks on asjaolud, mis tõid kaasa Kuuba vangi ja patrioodi Orlando Zapata surma. Castro diktaatorlik valitsemine häbistab demokraatliku sotsialismi ideed.

See, mis toimub Kuubas, toob häbi kõikidele, kes tegutsevad poliitikas vasakpoolsete loosungite all. Mul oli häbi ka Euroopa Liidu pärast, kui tollane volinik Louis Michel külastas Kuubat arengukoostöö ettepanekuga, aga vältis hoolikalt kokkupuudet demokraatliku opositsiooniga.

Me peame tegema lõpu sellisele tegutsemisviisile, et pigistame silma kinni reaalse olukorra ees riigis, kus ei ole kunagi toimunud vabasid valimisi ja kus meelsusvangid kannavad skandaalsetes oludes aastatepikkuseid vanglakaristusi. Eesistujariik Hispaania teeb praegu ettepaneku kasutada Havanna suhtes avatud poliitikat, aga selle poliitika oluline tingimus peab olema Kuuba riigikorra demokraatlikuks muutmine, poliitvangide vabastamine, ühiskonnaga dialoogi alustamine, tsensuuri lõpetamine ja kodanikuõiguste taastamine. Seda tuleks öelda selgelt, avalikult ja kindlameelselt Kuuba valitsusele. Pealegi on see nende endi huvides.

Me teame, et on mitmesuguseid viise, kuidas diktaatori rõhutud rahvas võib saavutada vabaduse: näiteks nii, nagu toimisid Poola ja Lõuna-Aafrika – dialoogi ja mõistmise teel. Ent on olemas ka tee, mille valis Rumeenia oma riigikorra verisel kukutamisel. Igaühe huvides on sellist stsenaariumi vältida. Millise tee Havanna valib? Lahendus sellele tuleb leida Kuubas. Euroopa Liidu poliitika peaks aitama aktiivselt kaasa sellele, et juhtida Kuuba vabaduse ja demokraatia alale. Ka see peaks olema Euroopa Parlamendi seisukoht.

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Tahan kõigepealt avaldada sügavat kaastunnet Orlando Zapata Tamayo surma puhul ja väljendada suurimat muret veel nelja Kuuba vangi ja ühe opositsionääri pärast, kes on protestiks alustanud näljastreiki.

Euroopa Parlament peaks üle kordama meie nõude meelsusvangid Kuubas viivitamata ja tingimusteta vabaks lasta – Amnesty Internationali andmetel on neid 50 ja Kuuba inimõiguste komisjoni andmetel 200 – ning me peaksime väljendama praegu erilist muret Havanna tervishoiu ja inimõiguste keskuse direktori Darsi Ferreri hiljutise kinnipidamise ja peksmise pärast. Amnesty Internationali ennast ei ole 19 aasta jooksul kutsutud Kuubat külastama. Tal tuleks lubada seda teha. Me peaksime paluma Kuuba valitsusel leppida kokku kindlad kuupäevad kavandatavaks visiidiks, mille teeb piinamisküsimusi käsitlev ÜRO eriraportöör Manfred Nowak, kellega me kavatseme Genfis järgmisel nädalal kohtuda.

Et ma olen siin parlamendis üks neist, kes on olnud alati vastu 1962. aastast saati kehtinud USA kaubandusembargole, olen avaldanud heameelt asjaolu üle, et president Obama valitsemisel on kiidetud heaks meetmed, mis lubavad USA kuubalastel reisida vabamalt ja saata koju rohkem raha. Avaldasin heameelt meie ELi ühise seisukoha 2008. aastal toimunud läbivaatamise üle, millega kaasnes Kuuba ja ELi poliitilise dialoogi alustamine ning EÜ arengukoostöö taasalustamine, ning mul on hea meel, et BBC-le anti hiljuti vaba pääs Kuubasse. Ent ma väljendan pettumust, et Kuuba ei ole ÜRO Inimõiguste Nõukogus suutnud kokku leppida soovitustes ratifitseerida kaks peamist inimõiguste konventsiooni – kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (ICCPR) ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti (ICESCR) – ning lubada vanglate sõltumatut kontrolli.

Ma ütlen komisjonile ja eesistujariigile täna pärastlõunal: te peaksite jääma kindlameelseks – ja seda peaksime tegema me kõik, kes me külastame Kuubat –, et tagada meie kohtumine Kuuba kodanikuühiskonna liikmetega. USA abivälisministri asetäitja Bisa Williams sai teha sellise piiranguteta visiidi eelmisel aastal ja meie peaksime nõudma – igaüks meist, kes läheb Kuubasse –, et me teeksime sama.

  Louis Michel (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, lugupeetud minister! Orlando Zapata Tamayo surm on traagiline tõendus meeleheitest, milleni vähene vabadus või vabaduse puudumine võivad viia.

Nagu minister ütles, ei oleks see kindlasti tohtinud juhtuda. Me peame avalikult mõistma hukka meelsusvangide kinnipidamise ja nõudma nende vabastamist. Me ei saa toetada meelevaldset võimu, mis keeldub kramplikult lubamast kasutada põhilisimaid vabadusi, aga minu arvates ei saa me jätta end ilma poliitilise dialoogi eelistest ja väljavaadetest, mis rohkem kui kunagi varem on endiselt kõige käegakatsutavam Euroopa väärtuste väljendus.

Kuuba ja Euroopa Liidu suhted on olnud keerulised juba väga pikka aega. Sageli tuginevad need teadlikkuse ja mõistmise puudumisele, mis on toonud kaasa tõsised pinged ja mis järjepidevalt nõrgestab poliitilise dialoogi edusamme ja väljavaateid. Me kõik teame, et Kuuba on praegu oma ajaloo pöördepunktis. Rohkem kui kunagi varem olen ma veendunud, et me teeksime valesti, kui ei hoiaks selle dialoogi eeliseid ja edusamme – olgugi et tagasihoidlikke –, mis on püsinud teatavate ajalooliste, kultuuriliste ja keeleliste seostega.

Euroopa Liit on kahtlemata ainus poliitiline jõud, mis suudab veenda kuubalasi, et eraldatus, millega nad end piiravad, on enesehävituslik ning saab nad varem või hiljem vaid traagilise lõpuni viia. Me ei saa kõrvale põigelda oma vastutusest selle eest, et dialoogi viidaks edasi, jätmata välja ühtegi keerulist küsimust, aga kohaldamata topeltstandardeid, mida minu arvates liiga sageli tehakse.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Vabadus saab Kuubas võitu. Seal saabub demokraatia ja tuleb vaba turumajandus.

Euroopa Liit ei saa riigikorra muutmisel aidata ja ma oletan, et ta ei taha seda teha, aga ta peaks tahtma ja suutma aidata kuubalasi pärast süsteemi muutumist. Selliste riikide nagu Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari kogemused näitavad, et seda on võimalik teha ning et see võib olla edukas. Me saame aidata oma kogemustega ning pärast Castro kukutamist peaks Euroopa Liit aitama oma kogemuste ja oma rahaga, et Kuuba ei jõuaks kunagi olukorda, mida kirjeldas Poola kommentaator Marek Magierowski: et siin istungisaalis mitu korda mainitud Orlando Zapata järeltulijad serveerivad tulevikus Havanna promenaadidel ja bulvaritel rummi Castro järeltulijatele.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL). – (CS) Olen elukutselt arst ja tean, kui keeruline on päästa inimelu. Tunnen siirast kahetsust iga kaotatud inimelu pärast ja jagan teie muret Orlando Zapata surma tõttu. Olen hoolikalt uurinud kõiki fraktsioonide resolutsiooni ettepanekuid. Kardan, et pean kordama seda, mida ütlesin siis, kui arutasime hiljuti raportit inimõiguste olukorra kohta Kesk-Aasia vabariikides. Ütlesin tookord, et me teeme vea, kui näitame end mentorina, kellel pole midagi head öelda ja kes ei austa nende riikide erilisi ajaloolisi ja kultuurilisi tavasid, isegi mitte heade tulemuste pärast, mida need riigid on saavutanud. Sama kehtib Kuuba kohta. Usun kindlalt, et ainus võimalus Kuuba olukorda parandada on võrdne vastastikune dialoog, milleks Kuuba ametnikud on valmis. Sel viisil saame aidata parandada ka sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi Kuubas. Me ei tohi unustada, et Kuuba on oma keerulisele majanduslikule olukorrale vaatamata alati üks esimesi riike, kes pakub teistele abi, nagu ta tegi näiteks Haiti katastroofis. Tõsi on see, et kes rutakalt hukka mõistab, sellele meeldib hukka mõista. Me ei tohiks kindlasti seda teed valida.

  Mario Mauro (PPE). - (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma usun siiralt, et võin öelda, et me kirjutame täna olulise lehekülje Euroopa Parlamendi ajalukku ja veel enam teeme seda homme, kui me hääletame. Me kirjutame selle seepärast, et jättes kõrvale oma vastastikused eelarvamused, mis tulenevad meie kuulumisest eri fraktsioonidesse, langetame ükskord ometi pea inimese surma ülima müsteeriumi ees ja tunnistame tõde.

Mida me selles resolutsioonis tegelikult kirjutame? Me kirjutame asju, mis võivad tunduda lihtsad ja olla ütlematagi selged, aga mis on tegelikult väga olulised. Me kirjutame, et Kuubas ei ole vabadust, kirjutame, et Kuubas ei ole demokraatiat, ja kirjutame, et elu on elu ja et inimesi ei tohiks tappa. Me võime võtta seda peaaegu enesestmõistetavana, aga on läinud palju aastaid, et saada üle oma vastastikustest eelarvamustest ja tunnistada fakti, mis ei solva ühtegi meie poliitilist tõekspidamist, vaid paneb meid lihtsalt tunnistama põhilist kübekest tõtt, mis on arutelu ainus alus.

Me ei tohi vältida arutelusid Kuubaga, vaid peame selle asemel nõudma, et igasugune tõeline arutelu peaks tulenema tõest, teisisõnu Kuuba suutmatusest tunnistada üksikisiku keskset tähtsust. Rohkem kui käepigistusi ja sõbralikke žeste vajame asjakohaseid meetmeid, mis paneksid Castro valitsuse jätma igasuguse lootuse saavutada kompromisse, milles ei pöörata mingit tähelepanu või pööratakse teisejärgulist tähelepanu inimõiguste küsimusele.

Euroopa Parlament on üsna õigesti sellest võimalusest kinni haaranud, erinevalt kõrgest esindajast, kellele ma tuletan jälle meelde, nagu täna hommikul, et Cuba libre ei ole kokteili nimi. See on hüüd, mida me kanname oma südames, sest tahame demokraatiat ja Kuuba vabadust.

  María Muñiz De Urquiza (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Hispaania liikmed avaldavad sügavat kahetsust Orlando Zapata surma ja meelsusvangide olukorra pärast ning me nõuame väga tungivalt nende vabastamist.

Orlando Zapata surm on kahetsusväärne, aga see võib ajendada meid ka lõpetama rääkimise inimõigustest Kuubas ja alustada inimõiguste nimel tööd Kuuba ametivõimudega, et edendada inimõigusi Kuubas. Selleks peame hakkama mõtlema, kuidas muuta oma ühist seisukohta, mis takistab meid pidamast dialoogi Kuuba ametivõimudega, kelle võimuses on muuta inimõiguste olukorda saarel.

Ühine seisukoht – mis juhtumisi ei ole nii ühine, sest suurel osal Euroopa Liidu liikmesriikidest on kahepoolsed sidemed Kuubaga – on takistus, mis pärsib igasugust poliitilise dialoogi võimalust. See takistab Euroopa Liidul rakendamast põhimõtteid, mis on tema välistegevuse aluseks ning mille hulka kuulub demokraatia ja inimõiguste edendamine maailmas.

Ühine seisukoht on vanamoeline ja aegunud vahend, mille võtsid eelmisel sajandil vastu Euroopa Liidu 15 liikmesriiki. Nüüd on meil 27 liikmesriiki. Olukord maailmas on muutunud. Ameerika Ühendriigid peavad dialoogi Kuubaga sellistes tundlikes küsimustes nagu sisseränne. Ameerika Riikide Organisatsioon on võtnud Kuuba vastu dialoogi põhjal, mis puudutab organisatsiooni aluseks olevate põhimõtete austamist.

Sellel Euroopa Liidu jaoks uuel ajastul vajame kahepoolselt kokku lepitud vahendit, mis võimaldab meil olla tulemuslik selles, milles Euroopa Liit on tulemuslik – see on demokraatia ja inimõiguste edendamine. On veider, kui Euroopa Liit blokeerib Kuubaga peetavat dialoogi, sest oma välissuhetes on ta rääkinud läbi ja rakendab lepinguid riikidega, kes ei vasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste miinimumnormidele ega muidugi ka sotsiaalõigustega seotud normidele, millele Kuuba vastab.

Vaid dialoog, koostöömehhanismid ja kompromiss rahvusvahelise lepingu kaudu lasevad Euroopa Liidul Kuubalt midagi nõuda ning need, kes dialoogist keelduvad, takistavad leidmast väärikat pääsemise viisi nende jaoks, keda nad väidetavasti kaitsevad.

Seevastu Hispaania valitsuse välispoliitika on olnud hea näide, sest edasiviiva ja range dialoogi tulemusel on lastud vabaks märkimisväärne hulk meelsusvange.

Nagu ütles Don Quijote: kui kedagi karistatakse tegude kaudu, siis ei pea teda karistama sõnade kaudu. Seepärast kavatseme lõpetada rääkimise ja asuda tööle Kuuba inimõiguste nimel koostöös Kuuba ametivõimudega. Meelsusvangid vajavad just seda, mitte Euroopa Parlamendi hukkamõistu.

  Ramon Tremosa i Balcells (ALDE). – (ES) Austatud juhataja, kallid kolleegid! 2003. aasta Kuuba Musta Kevade reididel võeti vangi 75 dissidenti, keda süüdistati Ameerika Ühendriikide spiooniks olemises. Orlando Zapata arreteeriti samal ajal austuse puudumise, avaliku korra rikkumise ja sõnakuulmatuse eest.

75 dissidendi abikaasad moodustasid rühmituse Daamid Valges, millele Euroopa Parlament andis 2005. aastal Sahharovi mõttevabaduse auhinna. Muuseas tahaksin mainida, et Castro režiim ei andnud rühmitusele Daamid Valges viisasid, et tulla siia Euroopa Parlamenti oma auhinnale järele.

Kuuba inimõiguste komisjon kinnitab, et seal on ligikaudu 200 poliitvangi, kellest 22 on ajakirjanikud. Kuuba on vangistatud ajakirjanike kurvas nimekirjas 52 vangiga Iraani ja 24 vangiga Hiina järel maailmas kolmandal kohal.

42aastase Orlando Zapata tunnistas meelsusvangiks Amnesty International. Zapata alustas näljastreiki 3. detsembril 2009 korduvate peksmiste ja muu väärkohtlemise tõttu, mida ta pidi kannatama, ning suri 23. veebruaril, 85 päeva pärast näljastreigi alustamist.

Euroopa Parlament peaks avaldama toetust Zapata perekonnale ja lähedastele ning väljendama oma suurt muret inimõiguste olukorra pärast Kuubas. Euroopa Parlament peaks saatma selge sõnumi Castro režiimile, eriti arvestades eesistujariiki Hispaaniat. Seejuures peaks eesistujariik Hispaania olema põhiõiguste kaitsmisel Kuubas palju aktiivsem.

Head kolleegid, lõpetuseks tahaksin kasutada võimalust kutsuda üles vabastama viivitamata kõik Kuuba poliitvangid.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Demokraatial ja inimõiguste kaitsmisel on oluline koht liidu põhimõtete ja välistegevuse eesmärkide seas – ma viitan Euroopa Liidu lepingu artiklile 21. Seda artiklit kohaldatakse ka suhetele Kuubaga ja Kuuba rahvaga, kellest me väga lugu peame.

Kahjuks tundub, et viimasel viiel aastal on nõukogu oma meetmetes juhindunud eelkõige soovist parandada kurssi, mis on võetud varasematel aastatel, eriti 2003. aastal, kui Kuubas leidis aset eriti julm rõhumislaine. 2005. aastal peatas nõukogu 2003. aasta meetmed.

Sellest tulenevalt külastasid saart välisministrid ja volinikud. 2008. aasta juunis 2003. aasta meetmed tühistati ja alustati üleilmset poliitilist dialoogi – nagu härra López Garrido meile meelde tuletas – koos korrapäraste kõrgetasemeliste kohtumistega. Isegi ühe liikmesriigi riigipea külastas hiljuti Havannat. Kahjuks ei olnud nendel Euroopa poliitilistel liidritel, kes saarele läksid, aega kohtuda dissidentide esindajatega, ja viimased tundsid end seetõttu kõrvalejäetuna.

Kogu selle aja vältel on repressioonid Kuubas jätkunud. Ei ole toimunud muutusi ega reforme. Sellegipoolest on poliitiline dialoog alles jäänud. Nüüd raputas meid kõiki poliitvang Orlando Zapata julm hukkumine.

Head kolleegid! Nagu hästi teada, on mõned valitsused, näiteks Hispaania valitsus, korduvalt öelnud, et nad soovivad ühist seisukoha tühistada. See ütleb midagi väga loogilist: toetada demokraatlikku üleminekut, põhimõtteliselt sama, mida nõutakse lepingu artikli 21 põhimõtete ja eesmärkidega.

Ütlen kokkuvõtteks kaht asja. Ühine seisukoht ei ole dialoogi takistanud. See on ilmselge. Veelgi enam, seda taaskinnitasid hiljuti, 2009. aasta juunis 27 ministrit. Teiseks ei saa olla esmatähtis ühise seisukoha muutmine – see oleks viimane piisk karikasse! Praegu on esmatähtis nõuda kõikide poliitvangide viivitamatut, täielikku ja tingimusteta vabastamist.

Ma näen Kuubat ja Ladina-Ameerikat läänelikena ning läänt iseloomustavad inimolendite väärikus ja nende põhiõiguste austamine. Lõpuks veel viimane mõte. Tahaksin tuletada nõukogule meelde, et oma 2009. aasta juuni järeldustes ütles ta, et Kuuba ametivõimudega peetava poliitilise dialoogi tulevik sõltub edusammudest, mida tehakse eelkõige inimõiguste vallas. Kas keegi saab öelda, et neid edusamme praegu tehakse? Kas keegi saab seda tegelikult öelda?

  Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) „Ajalugu andestab mulle” oli tuntud ütlus noorelt juristilt, kes innustas oma rahvast. Ajalugu andestab talle tema vastuhaku türanniale ja seejärel Ameerika Ühendriikide embargole.

Ent sellesama kaastundliku arvamusega mõistab Euroopa Parlament, kes esindab maailma suurimat vabaduse ja demokraatia ala, hukka diktatuuri, mille all kannatab Kuuba rahvas, inimõiguste rikkumise sellel saarel, poliitvangidele osaks saava julmuse ja eksiilis elavate kodanike põlastamise. Ajaloo otsus on selge.

Selle resolutsiooni kaudu seisavad kõiki eri mõtteviise esindavad parlamendiliikmed Kuuba rahva võitluses tema kõrval. Me peame tegema kõik, mida suudame, et hoida ära neile osaks saavat julma rõhumist, ja see hõlmab halvava ühise seisukoha tühistamist.

Ma avaldan austust Raúl Riverole viimastes värssides, mille ta kirjutas oma kodulinnas Havannas ja mis ütlevad: nad ei maksusta armastust, tühjust, lämmatamist ega kibedust. Kodumaa jäänused on ohutud. Ärge muretsege, kaaslased. Nüüd me läheme.

  Fiorello Provera (EFD). - (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Taas kord tekitavad Kuuba kommunistliku režiimi valikud ja käitumine Euroopa Parlamendi jaoks dilemma: kas on võimalik jätkata arutelu selle režiimiga? Juba aastaid on Euroopa Parlament palunud Kuuba ametivõimudel viia läbi demokraatlikud reformid, millega austataks inimõigusi. Aga võimu üleandmine Fidel Castrolt tema vennale Raúlile ei ole toonud kaasa ei demokraatlikke reforme ega poliitvangide vabastamist.

Orlando Zapata surm vanglas pärast 85päevast näljastreiki näitab režiimi ideoloogilist ja rõhuvat olemust. Kümme aastat on Euroopa Liit 145 miljoni euro ulatuses rahastanud Kuubale mõeldud abimeetmeid. Tulemused pole olnud kaugeltki hiilgavad. Tegelikult on see rahastamine aidanud hoida türanniat elus. Kui me tahame olla usaldusväärsed, peame nõudma, et suhted Havannaga, sealhulgas arenguabi, seotakse kõikide Kuuba kodanike inimõiguste olukorra kindla ja tõendatava paranemisega, alustades poliit- ja meelsusvangide viivitamatust vabastamisest.

Me ei peaks esitama ultimaatumit, vaid kutsuma üht maailma rõhuvamat režiimi üles muudatustele. See režiim imiteerib vaid nõrgalt ideoloogiat, mis on ajalooks saanud ja kiiresti hääbub.

  Michael Gahler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Me peaksime tegema käegakatsutava pakkumise Kuuba rahvale ja ka saare riigikorrale: poliitilise status quo asemel rahastagem Kuuba üleminekut demokraatiale. Esimene samm peab olema kõikide poliitvangide vabastamine. Samal ajal peaksid Ameerika Ühendriigid lõpetama oma sanktsioonid, mis on aidanud režiimi kinnistada, mitte sellest vabaneda. Järgmine samm peaks olema ümarlaud, millel osalevad valitsuse esindajad ja Kuubas paikneva kodanikuõiguste liikumise esindajad, et koostada ajakava üleminekuks demokraatiale ja demokraatlikele valimistele.

Kesk-Euroopa näitab, et endisel valitseval parteil on siiski tulevikku – isegi selle partei elu on pärast vana süsteemi surma võimalik. Meie, EL ja liikmesriigid, peaksime toetama seda protsessi samamoodi, nagu me tegime seda Kesk-Euroopas. Selline teguviis aitaks Kuuba rahvast, stabiliseeriks piirkonda ja sillutaks teed ka uutmoodi suhetele USAga, milles ei korrataks Castro-eelset ajastut.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Põhjustest olenemata on Orlando Zapata Tamayo surm kahetsusväärne. On kahetsusväärne, et tema protest lõppes igavikuga. Ent me ei saa heaks kiita ühtegi hoogustuvat Kuuba ja tema rahva vastast poliitilist või ideoloogilist kampaaniat, milles kasutatakse seda kurba ja kahetsusväärset sündmust ettekäändena.

Hoolimata eri isikute seisukohtadest Kuuba rahva valikute suhtes tuleb austada neid valikuid ja rahva suveräänset õigust otsustada oma saatus ja oma riigi poliitilise korralduse vorm.

Nendel põhjustel mõistame hukka igasuguse sekkumise või rünnaku, sealhulgas kuritegeliku blokaadi, mida Kuuba on peaaegu pool sajandit kannatanud.

Nendel põhjustel me leiame ka, et Euroopa Liidu loogiline seisukoht ja põhimõte, mida meil tuleb järgida, peab olema see, et tuleb täielikult normaliseerida suhted Kuubaga, tühistades ühise seisukoha Kuuba suhtes, sest see on vastuvõetamatu diskrimineerimine, mida kasutatakse Kuuba ja tema rahva vastu.

Lisaks kõigele ei nõustu me tohutu silmakirjalikkusega, mis on omane paljudele Euroopa Parlamendis, ja taunime kindlalt Euroopa Liidu kahepalgelist poliitikat.

  Antonio López-Istúriz White (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Ma pöördun oma sõnavõtuga Orlando Zapata ema ja koos Zapataga Kuubas vabaduse eest võideldes kannatanud isikute poole. Nad ei ole üksinda.

Resolutsiooniga, mille eest ma soovin oma fraktsiooni peasekretärina tänada esitajaid ja eelkõige kõiki fraktsioone, kes on sellele alla kirjutanud, kõneleb Euroopa Parlament täna ühel häälel selle isoleeritud ja nõdrameelse diktatuuri vastu. Täna kirjutame alla selle riigikorra rahvusvahelise surmaotsuse täideviimise algusele.

Olen enamiku kuuldud sõnavõttude põhjal veendunud, et kõik koos mõistame me kindlalt ja selgelt hukka teie poja surma. Kuid paljud meist ütlevad enamat kui see avaldus: te võite olla kindel meie jätkuvas valvsuses, et tagada kõikide poliitvangide tingimusteta vabastamine saarel.

Me püsime valvel seoses inimõiguste rikkumise olukorraga saarel. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon võitleb muidugi selle nimel, et säilitada Euroopa Liidu ühine seisukoht, ja ma olen kuuldu põhjal kindel, et paljud teised teevad sama.

Me ei edasta segaseid märguandeid, vaid anname pigem selge suunise, et täita oma unistus näha demokraatlikku Kuubat. Orlando ülim ohver on kogu maailmas tekitanud vastukaja kõigis, kellel on head kavatsused. Hoolitsegem selle eest, et tuhandete kuubalaste vaikset ohvrit tähistataks lähitulevikus vabas Kuubas.

  Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Meil on suhteliselt lihtne rääkida, kui inimõiguste rikkumised toimuvad mujal ja inimesed ka surevad oma veendumuste pärast. On tähtis sellest aru saada. Orlando Zapata kaotas tõepoolest oma elu näljastreigi tagajärjel ja on veel vange, kes on nüüd saanud ajendi alustada näljastreiki.

Seepärast peame mõtlema eelkõige sellele, kuidas me saame sihipäraselt edasi liikuda. Mõned on öelnud, et me ei peaks üldse Kuubaga rääkima, sest sealne riigikord on meile vastuvõetamatu. Teised – ja minu arvates pole see seisukoht sugugi hea, härra Ferreira – on avaldanud arvamust, et siin on tegemist silmakirjalikkusega ja et Kuuba rahvale tuleks anda vabadus oma poliitilised otsused ise teha. Minu arvates lõpeb tegelikult vabadus teha poliitilisi otsuseid siis, kui rikutakse inimõigusi ja inimesed surevad. Sellises olukorras peame meie, Euroopa Parlament, midagi ette võtma.

Seda olukorda arvestades on täiesti õige arutada üksikasjalikult eriettepanekuid – sealhulgas neid, mis hõlmavad mõningaid uusi soovitusi härra Gahlerilt – ja me peaksime arutama, mida saame teha, et sekkuda inimõiguste rikkumiste korral kogu maailmas ja aidata inimkonda.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kui me arutame praegu siin oma suhteid Kuubaga Orlando Zapata traagilise surma varjus, siis peame tunnistama, et meie senine seisukoht Kuuba suhtes pärineb ajast, kui meie mõtteid juhtis sõbra ja vaenlase põhimõte. Meil olid ühelt poolt halvad kuubalased, kes olid Nõukogude Liidu rahvusvahelise revolutsiooni kavatsuse vasallid, ja teiselt poolt head kuubalased, kes päästsid riigi suhkruparunite, maffia, CIA ja USA imperialismi haardest. Ühel pool olid halvad kuubalased, rahva kommunistlikud rõhujad, ja teisel pool need, kes andsid rahvale haridust, arstiabi ja tegid lõpu nende näljahädale. Kui Orlando Zapata surmal oleks mingi mõte – kui surmal saab üldse olla mõtet –, siis peaksime praegu võtma seda pärandit igal juhul väga tõsiselt. See surm ei tohi olla asjata.

Teine asi on see, et EL peab võtma kindla suuna, kindlameelse poliitilise suuna, ega tohi lasta meil alluda Ameerika Ühendriikidele. Me peame olema vabad vanadest ideoloogilistest koormatest. Peame olema poliitilises dialoogis võrdsel tasandil ning püüdlema selle poole, et toimuks inimõiguste olukorra selge areng, nii et me saaksime peagi kõnelda vabast Kuubast ja et saare elanikud saaksid elada demokraatlikus riigis.

  Alf Svensson (PPE). – (SV) Austatud juhataja! USA kaubandusembargo on kehtinud ligikaudu 50 aastat. Embargo on Kuuba rahvale toonud kaasa vaesust ja rõhumist, nagu paljud kõnelejad on rõhutanud.

Paljud on tuttavad organisatsiooni Human Rights Watch poolt 2009. aasta novembris koostatud aruandega „Uus Castro, sama Kuuba”, milles tehti ettepanek tühistada embargo ja anda Kuuba diktaatoritele kuus kuud poliitvangide vabastamiseks. Kui nad seda teha ei suutnud, siis tuleks kehtestada palju arukam embargo. See oleks sedalaadi embargo, mida viimasel ajal on mõnel puhul kasutatud ning mis hõlmab varade ja välisinvesteeringute külmutamist ja reisimiskeelu kehtestamist. Suuremad demokraatlikud riigid ja EL peaksid seda muidugi toetama. Oleks huvitav teada, mida nõukogu eesistuja sellest organisatsiooni Human Rights Watch ettepanekust arvab.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Inimõiguste rikkumiste vastases tegevuses osalemine peab alati olema Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk.

Kuuba poliitvang Orlando Zapata suri pärast näljastreiki. Veel üks Kuuba vang peab näljastreiki protestiks 25 vangi nimel, kes on väga halva tervise juures ja kelle elu on ohus. See ei ole lahendus, mida Hispaania valitsus soovitas, kui ta pakkus nälgivale vangile varjupaika. Mind paneb imestama Hispaania valitsus, kes on praegu Euroopa Liidu eesistuja, sest tema ettepanek ei lahenda olukorda. Poliitvangide viivitamatu vabastamine on üsna keeruline. Ja ma palun ka volinik Piebalgsil lasta Euroopa Komisjonil alustada läbirääkimisi Kuuba valitsusega, et võimaldada Rahvusvahelisel Punasel Ristil Kuuba poliitvange külastada. See lubaks anda objektiivse hinnangu nende seisundile ja aidata edasistes läbirääkimistes. Punasel Ristil lubati seda teha ka Guantánamo vanglas.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ka mina toetan inimõiguste järgimist Euroopas ja muudes maailma osades. Orlando Zapata surm oli appihüüe inimeselt, kes juhtis väga traagilisel viisil tähelepanu olukorrale, mis vähemalt tema jaoks oli täiesti talumatu. Ma tahan näha, et meie, eurooplased, asume väga selgele seisukohale ÜRO hartas sätestatud inimõiguste järgimise eest, olenemata poliitilisest olukorrast.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja! Ma usun, et meie arutelu, mis on seotud meelsusvangide olukorraga Kuubas neist ühe, Orlando Zapata surma tõttu, näitab, et parlamendiliikmete ja fraktsioonide vahel valitseb väga suur üksmeel. Olen kindel, et seda näidatakse homme hääletusel, mis toimub praegusest arutelust tulenevate resolutsioonide teemal. Need resolutsioonid on üldiselt kooskõlas nõukogu, komisjoni ja kõikide Euroopa Liidu institutsioonide seisukohaga. Kahtlemata tugevdab see Euroopa Liitu olulises dialoogis Kuubaga ning Kuuba elanike saatuse edendamise ja parandamise eesmärgi täitmisel.

Arvatavasti saame kõik nõustuda, et me peame viivitamata võtma sõna igal pool, kus inimõigusi rikutakse. Ma arvan, et see on aluspõhimõte, mida on rõhutatud, ja seda tuleks alati mõõta sama mõõdupuuga.

Euroopa Liit peab haarama ohjad kohe, kui esineb inimõiguste rikkumine, sest see on osa tema põhiolemusest. Käesoleval juhul teeme seda seoses Kuubaga, öeldes ja nõudes, et kõik Kuuba ülejäänud meelsusvangid tuleks vabastada ja et seal tuleks austada inimõigusi.

Kuid see pole veel kõik. Me peame töötama efektiivselt ja olema tõhusad, saavutama tulemused, mis parandavad meelsusvangide heaolu ja elamistingimusi, või isegi muutma võimalikuks nende vabastamise.

Mõnel juhul on see eesmärk saavutatud ja mõnel juhul on tehtud edusamme, muu hulgas sellepärast, et Kuubaga seotud Euroopa Liidu poliitikas on üks põhielement – poliitiline dialoog. Seda dialoogi taasalustati hiljuti – mis on minu arvates hea märk – ning tehes lõpu sanktsioonidele, mis olid osa Euroopa Liidu seisukohast ja millel ei ole mitte mingit mõtet, ja taastades selle poliitilise dialoogi, on suudetud saavutada midagi, mis pole olnud võimalik alates 2003. aastast: kõnelda Kuuba ametivõimudega meelsusvangidest.

Loomulikult tuleb aeg-ajalt hinnata seda, mida mõned teist on nimetanud, hinnata selle dialoogi tulemust, ning sel aastal tuleb hinnata seda protsessi. Paljud teist – ma viitan näiteks Mario Mauro, Luis Yáñez-Barnuevo García või Louis Micheli sõnavõttudele – toonitasid, kui tähtis on dialoog ja koostöö ning Euroopa Liidu moraalne kohus kõnelda Kuubaga ja saavutada lõppeesmärgina edu.

Seepärast avaldame heameelt, et enamus on siin parlamendis saavutanud kokkuleppe, mis puudutab inimõiguste olukorda Kuubas ja mille minu arvates saab kokku võtta ühe sõnumiga: kuigi me oleme endiselt valmis pidama Kuubaga dialoogi, nõuab Euroopa Liit jätkuvalt kõikide sealsete poliitvangide vabastamist ja Kuuba kodanike kodaniku- ja poliitiliste õiguste austamist.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Minu meelest on see arutelu taas tõestanud, et inimõiguste ja demokraatia küsimustes on Euroopa Parlament teenäitaja.

Ka komisjon ei salli kunagi inimõiguste ja demokraatia rikkumist. Seega jääb see meie poliitika nurgakiviks – mitte vaid selle tugevuse pärast, aga me usume ka, et kui on olemas kindlad vaated, siis peab need teatavaks tegema.

Nagu te ka teate, põhineb meie töö Kuubaga 1996. aasta ühise seisukoha jätkamises. See on aluseks ja on väga selge, et Kuubas peaksid toimuma mõned olulised inimõigustega seotud muutused.

Samal ajal on soodsaid märke ka edasiviivatest dialoogidest, mis 2008. aastal algasid. Ma ei ütleks, et oleme saavutanud olulisi läbimurdeid, aga paljudes küsimustes on tehtud edusamme.

Usun, et niiviisi peame jätkama. Ning me peaksime ka edaspidi kodanikuühiskonnaga kohtuma. Komisjon järgib nõukogu järeldust, mille kohaselt on kohtumised demokraatliku opositsiooniga osa kõrgetasemelistest visiitidest, kui see on asjakohane, ning me püüame aktiivselt neid pidada.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud seitse resolutsiooni ettepanekut.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Orlando Zapata Tamayo, kelle ametivõimud arreteerisid opositsioonirühmitustele korraldatud haarangu ajal 2003. aastal koos veel 75 dissidendiga, suri pärast kahekuulist näljastreiki Kuuba vanglas. Loodan, et Kuuba ühe tuntuma poliitvangi traagiline surm on tuletanud igaühele meelde, et inimõiguste olukord Kuubas ei ole lahenenud.

Olen täiesti nõus Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja paljude inimõiguste organisatsioonide nõudmistega, et Euroopa riikide valitsused peaksid avaldama Kuuba ametivõimudele survet, et poliitvangid vabastataks tingimusteta, sest muidu ähvardab see takistada kõiki katseid parandada Euroopa Liidu ja Kuuba suhteid. Olen seisukohal, et Kuuba-vastaste sanktsioonide täielik tühistamine Euroopa Liidu poolt, leppimata kokku kõikide poliitvangide tegelikus vabastamises, oli ennatlik. Samal ajal tahaksin rõhutada, et Kuuba kodanikud ei peaks maksma selliseid otsuseid tegevate inimeste vigade eest. On ülim aeg, et riik astuks konkreetseid samme demokratiseerimise poole, looks kodanikuühiskonna ja austaks inimõigusi, eelkõige sõna- ja ühinemisvabadust.

Tahaksin korrata Hispaania endise peaministri José María Aznari sõnu ning öelda, et on vastuvõetamatu, kui Kuuba-visiitide ajal keelduvad Euroopa poliitikud kohtumast opositsiooni esindajatega. Me peame leidma vahendeid, millega toetada demokraatliku süsteemi arengut Kuubas, ja andma Kuuba rahvale edasi üldised väärtused, mis on seotud demokraatia ja demokraatliku ühiskonna loomisega.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Selle eest, et Orlando Zapata Tamayo suri enneaegselt pärast seitset aastat ebaseaduslikku vangistust, mille vastu protestimiseks jäeti talle vaid üks vahend, tuleb pidada vastutavaks repressiivset Kuuba valitsust. Meie kohus on pidada meeles Orlando Zapata ema sõnu: „Te ei peaks elama läbi seda, mida minu poeg koges.” Raúl Castro nelja viimase valitsemisaasta jooksul on ootusi, et Kuuba kommunistlik diktatuur võiks muutuda inimlikumaks, selgelt petetud. Inimesed riskivad seal arvamust avaldades jätkuvalt oma eluga. Kuubas on endiselt ligikaudu 200 poliitvangi. Nii USA kui ka ELi liikmesriigid on Orlando Zapata surma hukka mõistnud, kuid see protest pole olnud piisavalt tugev ega õigeaegne. Sellistel puhkudel ei saa me raisata reageerimisel aega nagu eesistujariik Hispaania. Zapata juhtumi moraal on see, et keegi ei saa eirata Kuuba diktatuuri karmi reaalsust. Meie Kuuba-poliitika peab endiselt sõltuma sealsetest tegelikest muudatustest. EL peab asuma Kuuba rahva poolele, mitte hellitama lootust, et Zapata mõrvareid saab usaldada.

(Istung katkestati kell 17.25 ja seda jätkati kell 18.00).

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident