Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Kolmapäev, 10. märts 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Infotund (küsimused nõukogule)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B7-0017/2010).

Nõukogule on esitatud järgmised küsimused.

 
  
  

Küsimus nr 1, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-0052/10)

Teema: koostöö ELi ja Türgi vahel ebaseadusliku sisserände küsimuses

Enamik ebaseaduslikke sisserändajaid Euroopa Liitu saabuvad Kreekasse üle merepiiri Türgist. Kreekast liiguvad nad seejärel edasi mujale ELi.

Arvestades, et Türgi soovib täiesti õigustatult saada Euroopa Liidu liikmeks, siis milliseid algatusi kavatseb eesistujariik Hispaania teha, et avaldada Türgile koostöö tegemiseks survet, kuna koostöö on möödapääsmatu?

Millise hinnangu annab eesistujariik läbirääkimiste edenemisele ELi ja Türgi vahel tagasivõtulepingu osas ning Türgi ja Frontexi vahel andmete vahetamise lepingu ja Türgi kaasamise osas ühisoperatsioonidel? Kas Kreekat teavitatakse nendel läbirääkimistel saavutatud edust?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido , nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Nagu teate, on suurem koostöö kolmandate riikidega – rände päritolu- ja transiidiriikidega – Euroopa Liidu jaoks ebaseadusliku rändega võitlemisel ülimalt tähtis.

See on olnud üks suuremaid muutusi, arenguid ja edasiminekuid, mis on toimunud selliste asjade tulemusel, nagu seda on terviklik arusaam rändest ning Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt. Koostöö riikidega, kust ränne lähtub, on üks uue sisserändepoliitika tähtsamaid osi – enne 2004. aastat ei olnud Euroopa Liidus peaaegu mingit sisserändepoliitikat – ning üks peamisi pärast 2004. aastal Hampton Courtis toimunud kohtumist tekkinud poliitika osasid on koostöö ebaseadusliku rände päritolu- ja transiidiriikidega.

Nagu ma juba ütlesin, on see üks osa Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktist, ning seoses sellega väljendas nõukogu eelmise aasta detsembris oma järeldustes laienemise kohta heameelt selle üle, et Türgiga alustatakse suuremat rändeteemalist dialoogi, ja palus võtta vastu konkreetsed meetmed, mis puudutavad näiteks tagasivõtmist, piirikontrolli ja muud.

Stockholmi programm on kinnitanud vajadust tegutseda ebaseadusliku sisserände vastu ning lisaks on Stockholmi programmist ja nõukogu 2009. aasta detsembri järeldustest selgunud, et me peame sõlmima Türgiga tagasivõtulepingud ja senikaua kohaldama olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid.

Võin teile öelda, et seda tagasivõtulepingut käsitlevate läbirääkimiste viimane voor toimus alles eelmisel nädalal, 19. veebruaril Ankaras ning nõukogu kavatseb jätkuvalt toetada komisjoni tema pingututes selle nimel, et need läbirääkimised jõuaksid kõige sobivama tulemuseni.

Ma pean rääkima ka Frontexi ja Türgi koostööst. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 hõlbustatakse seda liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd. Lisaks tuleks mainida, et läbirääkimised toimuvad selles määruses nimetatud lepingu alusel, mis on sõlmitud Frontexi ja Türgi vahel.

Tegemist on operatiivülesandega, mis hõlmab teabevahetust, riskianalüüsi, uuringuid ja Frontexiga toimuvaid ühiseid kooskõlastatud operatsioone. Just selles raamistikus areneb praegu operatiivkoostöö Frontexi ja Türgi ametiasutuste vahel.

Loodame, et need läbirääkimised jõuavad võimalikult kiiresti eduka lõpuni ja et liikmesriike teavitatakse igal juhul kõigist võimalikest edasistest sündmustest.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papanikolaou (PPE).(EL) Suur tänu teile vastuse eest. Sooviksin esitada kaks lisamärkust.

Esiteks, täna või homme hääletab Kreeka parlament tänase arutelu järel Kreeka valitsuse õigusloomega seotud algatust, mis muudab Kreeka kodakondsuse taotlemise varasemast lihtsamaks ja paindlikumaks. Loomulikult suurendab see veelgi Kreeka ligitõmbavust sisserändajate, eelkõige ebaseaduslike sisserändajate jaoks, kes usuvad, et kunagi tulevikus suudavad nad oma staatuse seadustada. Strateegilisest vaatenurgast sooviksin kuulda, kas eesistujariik peab seda heaks tegevuseks.

Teiseks teatati veebruaris, et Frontex kavatseb luua oma esimese väliposti Pireusel, et suurendada kohalolekut Egeuse piirkonnas. Kas selle jaoks on olemas konkreetne ajakava?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja.(ES) Austatud parlamendiliige! Ma ei oska teile praegu täpselt öelda, milline on käimasolevate läbirääkimiste ajakava. Kindel on see, et on olemas poliitiline tahe saavutada läbirääkimiste käigus positiivne tulemus. Teave, mida te tõstsite esile seoses Kreekaga, rõhutab vajadust ja võimalust tugevdada võitlust ebaseadusliku sisserändega nende tagasivõtulepingute kaudu.

Peame toetama neid kõnelusi, neid läbirääkimisi, mida põhimõtteliselt viib läbi komisjon. Pean teile meelde tuletama, et enne eelmise aasta lõppu, nimelt 5. novembril 2009. aastal külastasid Türgit eesistujariigi Rootsi nimel minister Billström ja komisjoni asepresident Jaques Barrot.

Selle visiidi järel võttis komisjon Türgiga ühendust. Komisjoni uues koosseisus kuulub see küsimus peamiselt volinik Malmströmi vastutusalasse. Tema tunneb Stockholmi programmi väga hästi, sest ta osales selle teokssaamisel ja koostamisel. Ma arvan optimistlikult, et teie osutatud teabe puudumist võib heastada tagasivõtulepingute palju tugevam reguleerimine, tõeliste tagasivõtulepingute sõlmimine Türgiga. Ma ei saa teile anda praegu täpset ajakava nende sõlmimise kohta, kuid võin kinnitada, et nõukogu eesistujariik ja komisjon soovivad väga neid tagasivõtulepinguid Türgiga sõlmida. Me ei taha lepinguid mitte ainult Türgiga, vaid ka teiste riikidega, mis võivad olla rände päritolu- või transiidiriigid.

Lisaks pean teile ütlema, et Frontexi lepinguid, antud juhul lepinguid Türgiga, haldab otseselt Frontex ise. Paljudel juhtudel on tegemist tehniliste ja rakenduslike kõnelustega ning kuigi nõukogu kui institutsioon ei ole neisse läbirääkimistesse kaasatud, teavitatakse teda ja tema omakorda teavitab igal juhul teisi liikmesriike, see tähendab loomulikult ka Kreekat.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL).(EL) Lugupeetud nõukogu eesistuja! Te ütlesite, et Frontexi ja Türgi kõnelused on pooleli ning et komisjon annab nõukogule nende kõneluste kohta aru. Seepärast sooviksin teilt küsida, kas nende Türgi ja Frontexi kõneluste käigus austatakse Kreeka ja Türgi vahelist piiri, teisisõnu kas tunnustatakse ja austatakse Euroopa Liidu välispiire. Soovin meelde tuletada, et siiani on Frontexi lennuki tegevuse piiramist Türgi poolt põhjendatud selle vaidlusega.

Lisaks soovin teada, kas Türgi on kehtestanud mingeid muid tingimusi Frontexiga kokkuleppele jõudmiseks.

 
  
MPphoto
 

  Roger Helmer (ECR). – Tänan ministrit suurepärase vastuse eest ning hea töö eest, mida me teeme Euroopas sisserändajate õiguste kaitsmisel.

Kardan, et mõnikord ei suuda me kaitsta omaenda kodanike õigusi, kui nad liiguvad ühest riigist teise. Pean silmas eelkõige mõningaid oma Ida-Midlandsi valijaid, kes on kulutanud oma pensionisäästud kodu ostmiseks Hispaanias, et seejärel pärast paariaastast seal elamist avastada, et ukse taga on buldooser ning Hispaania kohtud ja ametiasutused eiravad nende õigust kinnisvarale, nende õigust lepingute jõustamisele.

Oleksin tänulik, kui minister seletaks meile, miks selline asi sünnib ja mida kavatseb Hispaania ette võtta, et lahendada see tema riigis asuvate Euroopa kodanike probleem.

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Vastuseks küsimusele Kreeka kohta soovin öelda, et loomulikult austatakse liidu liikmesriikide piire. Nende lepingute peamine eesmärk ongi nende piiride austamine.

Kui on olemas kokkulepe kolmanda riigiga, mille kaudu võib toimuda ebaseaduslik sisseränne, ja on olemas tagasivõtuleping – mille sõlmimine on meie eesmärk, sest sellega muudetakse Euroopa Liidu kokkulepped selle kolmanda riigiga kindlamaks, mis omakorda on Euroopa sisserändepakti üldine lähtekoht ja mõtteviis –, siis juhtub see, et liidu liikmesriikide piire tugevdatakse. Selline on mõju. Kui meil puudub selline tõhus kontroll ebaseadusliku sisserände üle, sest ei tehta piisavat koostööd teiste riikidega või pole tagasivõtulepinguid, muutuvad need piirid tegelikult nõrgemaks. Seega on kõnealuste läbirääkimiste ja tagasivõtulepingute eesmärk ilmselgelt tugevdada piire, sealhulgas muidugi ka Kreeka piire.

Mis puudutab austatud parlamendiliikme küsimust Briti kodanike kohta, kes on kolinud Hispaaniasse ja investeerinud sinna oma sääste, pean ütlema, et ilmselgelt ei esinda ma siin Hispaaniat kui riiki tema juriidilistes suhetes sealsete kodanikega, vaid ma esindan Euroopa Liidu Nõukogu. Neid suhteid või ükskõik milliseid võimalikke probleeme lahendatakse Hispaania riigi sõltumatutes kohtutes. Seepärast hoidun ma võtmast sõna konkreetse riigi nimel konkreetsetes küsimustes, mis ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 2, mille esitas Marian Harkin (H-0053/10)

Teema: koduvägivald

Eesistujariigi Hispaania avalduses 2010. aasta jaanuari täiskogu istungil rõhutas eesistujariik oma kindlat kavatsust võidelda naiste vastu suunatud vägivalla vastu, esitada naiste vastu suunatud vägivalla vastast võitlust käsitlevate õigusaktide eelnõud ja asutada Euroopa koduvägivalla vaatluskeskus. Kas eesistujariik võiks täpsustada, millised konkreetsed plaanid tal selles valdkonnas on ja millal on oodata nende algatuste elluviimist?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! On hästi teada, et üks nõukogu eesistujariigi Hispaania esmatähtis eesmärk on võitlus soolise vägivalla vastu, teisisõnu Euroopa Liidu meeste ja naiste võrdõiguslikkus, mida ei ole 50 aasta jooksul pärast liidu sündi täiel määral saavutatud. Naistevastane vägivald on ennekõike diskrimineerimise kõige levinum vorm, kõige suurem nuhtlus Euroopa ühiskonnas ja teistes maailma ühiskondades, õigupoolest kahjuks peaaegu kõikides ühiskondades.

See on eesistuja jaoks väga tähtis eesmärk, sest me usume, et see on Euroopa jaoks väga tähtis eesmärk. Et tegemist on Euroopa eesmärgiga, üleeuroopalise probleemiga, vajame selle nähtusega võitlemiseks ka üleeuroopalist strateegiat. See ei ole lisatud mitte ainult eesistujariigi Hispaania tegevuskavasse, vaid ka eesistujakolmiku, kuhu kuuluvad ka Belgia ja Ungari, 18kuulisse tegevuskavva.

Meil on hea meel, et Euroopa Parlament on institutsioon, kes on selles valdkonnas alati väga aktiivne olnud, ja et ta on kutsunud korduvalt üles võtma kõnealuses küsimuses, soolise vägivalla vastu meetmeid. Näiteks eelmise aasta novembris vastu võetud resolutsioonis nõudis parlament tungivalt, et komisjon koostaks ülddirektiivi meetmete kohta, millega hoida ära soolise vägivalla kõiki vorme ja võidelda nende vastu. Lisaks palus parlament liikmesriikidel esitada üksikasjalikumat statistikat soolise vägivalla kohta.

Korrates parlamendi seisukohta, pidas eesistujariik Hispaania seda ülimalt oluliseks küsimuseks, nagu ma ka juba ütlesin. Konkreetsemalt on Hispaania algatanud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus soolise vägivalla vaatluskeskuse loomise. Nõukogu võttis seda küsimust käsitlevad järeldused vastu esmaspäeval, 8. märtsil, rahvusvahelisel naistepäeval. Direktiiv soolise vägivalla põhjustajate lähenemiskeelu kohta on samuti koostamisel. Need on kaks väga tähtsat põhiküsimust, milles me loodame näha arengut ja lahendusi enne Hispaania eesistumisperioodi lõppu Euroopa Liidu Nõukogus.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Ma tänan teid, minister, ja soovin tänada ka eesistujariiki Hispaaniat selle eest, et ta juhib soolise vägivalla küsimusele tähelepanu. Liiga sageli hoitakse seda küsimust sõna otseses mõttes suletud uste taga, sest just seal suurem osa vägivallast aset leiabki – kodudes. Usun, et teie algatus suurendab kindlasti kogu Euroopa Liidu üldsuse teadlikkust.

Te rääkisite Euroopa Parlamendis 2009. aasta novembris vastu võetud resolutsioonist. Üks asi, mida resolutsioonis paluti, oli võimalus luua selles valdkonnas selge õiguslik alus. Soovin teada, kas te toetaksite seda, kui komisjon koostaks laiaulatusliku direktiivi soolist vägivalda ära hoidva tegevuse kohta, ja milline on teie arvamus selge õigusliku aluse loomise suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido , nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud proua Harkin! Nagu te teate, muudetakse Lissaboni lepinguga Euroopa õiguse – määruste ja direktiivide – õiguslikku alust, sest see leping toob ühe ühenduse samba alla kokku selle, mis kuulus varem kolme eri samba alla: ühenduse samba, välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad.

Need valdkonnad on koondatud nüüd ühte sambasse ja ühte juriidilisse isikusse ning see tähendab, et tavapärast ühenduse meetodit kasutatakse nüüd välispoliitika puhul ning justiitsküsimuste konkreetsema valdkonna – tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö puhul. See tähendab, et komisjonil ja ka parlamendil on suurem sõnaõigus Luxembourgis asuvas Euroopa Kohtus.

Kriminaalasjades tehtava koostöö valdkonnas on ikka veel olemas võimalus, et neljandiku Euroopa Liidu riikide valitsused võivad selles valdkonnas algatusi teha. Nii toimus ka soolise vägivalla direktiiviga: kaksteist valitsust esitasid algatuse, mille kohta nõukogu ja parlament peavad vastu võtma lõpliku otsuse, sest tegemist on seadusandliku tavamenetluse alla kuuluva küsimusega.

Nimetatud direktiivi juba koostatakse ja see direktiiv on vastuseks lepinguga valitsustele antud võimalusele näidata üles algatusvõimet. Meie arvates on sel direktiivil õige, piisav õiguslik alus, sest see käsitleb kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.

Me räägime kuritegudest, mis hõlmavad halba kohtlemist, isikuvastast vägivalda – see on kuritegu kõikides Euroopa Liidu riikides. Seepärast on asi sellise kuriteo ohvrite kaitsmises. Selle õiguslik alus on kriminaalasjades tehtavas koostöös ning me saame aru, et seepärast on täiesti võimalik – nagu nõukogu õigustalitus on öelnud – rakendada seda õigusdokumendi kaudu, mille Euroopa Parlament peab läbi vaatama ja mida ta peab arutama.

Loodan, et see juhtub kiiresti, sest ma usun, et just seda miljonid naised ja ka mehed Euroopa Liidus ootavad. Nad ootavad seda kaitset, mis peab nüüd tulema suletud uste tagant välja, nagu te väga õigesti ütlesite, ja see ei pea toimuma mitte ainult riikide, vaid ka Euroopa tasandil. See peab saama Euroopa tegevuskava osaks. Selline on kaheteistkümne Euroopa Liidu valitsuse esitatud algatus.

 
  
MPphoto
 

  David Martin (S&D). – Soovin ühineda Marian Harkiniga ja tänada eesistujariiki Hispaaniat, kes on asetanud naistevastase vägivalla oma poliitilise tegevuskava etteotsa.

Ehk heidaks eesistujariik pilgu 20 aasta tagusele kogemusele. Edinburghi linnanõukogu viis Euroopa Sotsiaalfondist saadud rahaga läbi naistevastase vägivallaga seotud kampaania „Täisleppimatus”.

Kokkuvõttes leiti, et seda küsimust tuleb käsitleda terviklikult. On vaja teavitamismeetmeid ning elamumajandusametite, politsei ja kohtuorganite kaasatust.

Kas nõukogu vaatab selle projekti läbi, et teha kindlaks, mida sellest võiks õppida?

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Lugupeetud minister! Te mainisite põgusalt, et koduvägivald pole loomulikult suunatud mitte ainult naiste, vaid ka laste vastu, ning et koduvägivald on ülekoormuse tõttu päevakorral ka seoses eakate hooldusega. Mil määral hakkavad need koduvägivalla tahud kuuluma kavandatava koduvägivalla Euroopa vaatluskeskuse pädevusse?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja.(ES) Austatud juhataja, lugupeetud David Martin! Loomulikult on selle algatuse puhul, mille reguleerimist parlament toetab antud juhul õiguslike kanalite kaudu – kõige tõhusamate võimalike kanalite kaudu, milleks on demokraatliku riigi õiguskanalid –, põhiline mõtteviis täisleppimatus soolise vägivallaga, nagu te väga õigesti seda nimetasite. Selle raames nähakse soolist vägivalda nähtusena, mis on sajandeid olnud meie ühiskonna sotsiaalsetesse struktuuridesse juurdunud, seda ka kultuurilisest vaatenurgast.

Seepärast vajame üldist käsitust, kõikehõlmavat lähenemist soolise vägivallaga võitlemisel, et see võitlus oleks tõhus, sest tegemist on sedalaadi vägivallaga, mida on väga raske, ülimalt raske välja juurida. Seepärast käsitleme vaatamata edusammudele, mida on tehtud sedalaadi vägivalla vastu võitlemisel riiklikul tasandil, ikka veel järjepidevalt seda nuhtlust, kusjuures sageli on see vaid jäämäe tipp, sest teada antakse ainult väikesest osast tegelikult aset leidvatest vägivallajuhtumitest, ja seepärast toimub see edasi.

Niisiis vajame üldist, kõikehõlmavat lähenemist, mille raames kasutataks ära kõiki meile kättesaadavaid õiguslikke vahendeid, suurendataks meedias teadlikkust ning hoolitsetaks selle eest, et haridussüsteemides võetaks probleemi arvesse. Esmaspäeval võttis tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu vastu selle kõikehõlmava üldise lähenemisviisi, mis käsitleb soolise vägivalla vastast võitlust, teisisõnu täisleppimatuse põhimõtte.

Mis puudutab austatud parlamendiliikme küsimust laste- ja eakatevastase vägivalla esinemise kohta, arvan, et räägime vägivallast haavatavate, kõige haavatavamate inimeste vastu. Paljudes riikides, ka minu riigis on kasutusel ütlus „tugevam jääb ellu” ja muidugi on see omane ka vägivallale, mis on suunatud nõrgemate vastu. See näitab ja väljendab seda, kui armetu on isik, kes on vägivaldne haavatavate inimeste suhtes, olgu need naised, lapsed või eakad inimesed. See on nähtus, mis käib selle olukorraga kaasas.

Nõukogu ja parlament kutsusid komisjoni üles kaaluma võimalust algatada laste-, noorte- ja naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa aasta. See teema on tõstatatud Daphne III programmis. Austatud parlamendiliige, sellega näidatakse, et kaitsma peab kõiki haavatavaid inimesi, sealhulgas kindlasti ka lapsi ja eakaid – neid kaht rühma, millele te osutasite.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 3, mille esitas Bernd Posselt (H-0054/10)

Teema: Doonau strateegia

Milliseid meetmeid kavatseb nõukogu võtta, et esitada Doonau strateegia projekt veel käesoleval aastal, nagu ette nähtud? Milline on ajakava ja millised on sisulised raskuspunktid?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud Bernd Posselt! Doonau piirkonna strateegia on üks eesistujakolmiku Hispaania, Belgia ja Ungari programmi osa. Nagu te võite arvata, lisati strateegia programmi Ungari algatusel.

Seetõttu on need kolm riiki võtnud kohustuse aidata kaasa Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia väljatöötamisele ning seoses sellega palus nõukogu eelmise aasta juunis tungivalt, et komisjon esitaks strateegia enne käesoleva aasta lõppu. Ootame, et komisjon seda teeks.

Komisjon on algatanud üldsusega konsulteerimise. See kestab käesoleva aasta märtsini. Siis esitab komisjon konsulteerimise tulemustele tuginedes strateegia projekti ja me loodame, et selle saab komisjoni teatise kujul ametlikult vastu võtta käesoleva aasta detsembris. Peame ootama, kuni see teatis koostatakse.

Igal juhul soovin ma öelda, et on toimunud tähtis kohtumine, millel saavutati edu seoses kõnealuse strateegia võimaliku sisuga. 25. veebruaril Budapestis Austria, Bulgaaria, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari osalusel toimunud kohtumisel võeti vastu tähtsad järeldused, milles esitati soovitused tulevase strateegia oluliste elementide kohta. Oluline on, et need riigid ühendavad oma jõud Euroopa Liiduga ja Euroopa Liidu ulatuses, kasutades Euroopa rahalisi vahendeid, kuid tehes seda finantsiliselt neutraalsel viisil, et saavutada soovitud edu ning märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja turismialane areng.

Kordan, et seega ootame komisjonilt antud valdkonda käsitlevat teatist, kui konsulteerimine on lõppenud. Nõukogu võtab seisukoha vastu kohe, kui on saanud komisjonilt teatise.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Lugupeetud minister, tänan teid selle mõistliku ja põhjaliku vastuse eest. Mul on vaid kaks lühikest lisaküsimust. Esiteks, mil määral on Doonau strateegia seotud transpordi ja kultuuri valdkonnaga? Arvan, et need mõlemad on eriti tähtsad piiriülese koostöö puhul. Teiseks, kas on juba olemas kaasatud riikide lõplik nimekiri või on see veel otsustamata, sest parlament on teinud ettepaneku nimekirja laiendada?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Nagu te kindlasti mõistate, ei saa nõukogu eesistuja selle nimekirja üle otsustada. Valitsused, mida ma mõni hetk tagasi nimetasin, on huvitatud selle strateegia väljatöötamisest ja me peame ootama, kuni komisjon avaldab oma teatise.

Soovin siiski öelda, et nende riikide arvates peab Euroopa Liidul, eriti komisjonil Doonau piirkonnas tehtava koostöö hõlbustamiseks olema selles strateegias juhtiv koht.

25. veebruaril tehtud avalduses, millele ma enne osutasin, on kirjeldatud, kuidas Doonau piirkonna strateegiat tuleb kasutada jõukuse, turvalisuse ja rahu suurendamiseks selles piirkonnas elavate inimeste heaks, ning selleks tuleb kasutada piirkondade- ja riikideülest koostööd, aga ka sel tasandil kooskõlastamist.

Lisaks on avalduses strateegiaga hõlmatavateks strateegilisteks poliitikavaldkondadeks peetud järgmisi valdkondi: infrastruktuur, innovatsioon, kultuuri- ja kunstitegevus, jätkusuutlik majandusareng, turism, toiduohutus, majandus, koostöö väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, teadus- ja arendustegevus, ränne, sport, haridus, tööhõive, tervis ja sotsiaalküsimused ning teised valdkonnad, mis leiavad selles dokumendis laialdast ja põhjalikku kajastamist.

Arvan, et Doonau piirkonna strateegia on tähtis dokument, ja seepärast tänan teid küsimuse eest, mis andis mulle võimaluse seda mainida. Usun, et eesmärk on kõrgelennuline, ning kordan taas, et praegu ootame komisjonilt konsulteerimise läbiviimist ja teatise koostamist, kuid poliitiline tahe on muidugi olemas. Eesistujakolmiku kolmel liikmel ja nõukogu eesistujal on poliitiline tahe lükata Doonau piirkonna strateegia käima.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Doonau on jõgi ja jõgede puhul tuleb pöörata tähelepanu ka puhtusele. Seepärast pean oluliseks saada teada, milliste puhastusjaamade ja reoveekäitlusjaamade ehitamist kavandatakse jõevee kvaliteedi parandamiseks. Meie eesmärk oleks see, et Doonau vesi oleks kogu jõe ulatuses joogivee kvaliteediga. Minu teine küsimus puudutab seda, kuidas hüdroenergiat energiatootmiseks ja ennekõike ka vee hoidmiseks paremini ära kasutada, et saavutaksime Euroopas suurema energiavarustuse kindluse?

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Euroopa Liidu Doonau strateegia edukus sõltub kaugeleulatuvast tegevuskavast, aga ka Doonau piirkonna elanike elu parandavate konkreetsete projektide kindlaksmääramisest.

Soovin teada, kas nende Doonau piirkonna arendamiseks vajalike strateegiliste projektide kindlaksmääramine on alanud ja millised kriteeriumid võetakse nende projektide valimisel aluseks.

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja.(ES) Lugupeetud juhataja! Loomulikult olen ma veendunud, et Doonau piirkonna strateegia hõlmab ka Paul Rübigi nimetatud eesmärki, ja selle strateegia ulatusest olen ma juba rääkinud.

Strateegia eesmärgid on tõesti tähtsad ja need on seotud paljude küsimustega, mis mõjutavad selles piirkonnas elavate inimeste igapäevaelu. Seetõttu on need eesmärgid seotud majanduse ja kultuurilise mõõtmega ning keskkonna ja loodusvarade, sealhulgas ilmselgelt ka vee kaitsega.

Nagu juba öeldud, on looduskeskkond selle piirkonnaga loomuomaselt seotud, ning ma olen veendunud, et see leiab selget kajastamist strateegias, mille rakendamist peavad eest vedama seda propageerivad riigid. Need on riigid, mida ma nimetasin ja mis kohtusid mõni päev tagasi Budapestis, et minna edasi eesmärkide kehtestamise ja strateegia täpsustamisega, sest see strateegia ei ole veel piisavalt piiritletud.

Seepärast arvan, et on vara – ma viitan teisena kõnelnud parlamendiliikme sõnavõtule – rääkida projektide valiku kriteeriumidest või projektide kõlblikkusest. Mõnda neist ma juba mainisin. Projekte võib lisanduda näiteks laevaliikluse, energiavarustuse kindluse, kliimamuutusega võitlemise ja finantsturgudel toimuvate muutuste mõjude valdkonnas ning üldiselt kõikides valdkondades, mida kõnealune strateegia ja selle rakendamine võiksid kahtlemata parandada.

Arvan, et me kõik Euroopa Liidus peame töötama koos, sest me räägime millestki, millel on Euroopa mõõde ning mis mõjutab kogu Euroopa Liitu ja selle peamisi poliitikavaldkondi. Olen näiteks kindel, et ühtekuuluvuspoliitika jõuab tähelepanu keskpunkti, mitte ainult sotsiaalne ühtekuuluvus, vaid Lissaboni lepingusse lisatud uus aspekt – territoriaalne ühtekuuluvus. See on ühtekuuluvuse vorm, ühtekuuluvuse mõõde, mis on esile tõusnud Lissaboni lepinguga ja mis sobib väga hästi algatusse, mis käsitleb Doonau piirkonna strateegiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmised küsimused esitatakse korraga, sest need käsitlevad sama teemat.

Küsimus nr 4, mille esitas Konstantinos Poupakis (H-0055/10)

Teema: Euroopa sotsiaalne mudel ja võitlus vaesusega

Majanduslanguse ja -kriisi ajal on inimväärset elatustaset kõige raskem säilitada töötutel, madalapalgalistel ja madalat pensioni saavatel pensionäridel. Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutamine ei ole andnud soovitud tulemust, kuna 80 miljonit ELi kaaskodanikku elavad allpool vaesuspiiri. Euroopa sotsiaalne mudel ei ole rajatud üksnes hästi toimivale majandusele, vaid ka kõrgetasemelisele sotsiaalsele kaitsele.

Kuidas kavatseb eesistujariik Hispaania sellises olukorras tulevaste eesistujariikidega ühise poliitika osana toetada majanduslikult ja sotsiaalselt nõrgemaid ühiskonnakihte, et aidata neil ellu jääda, ning kaitsta samas kaaskodanikke, keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, et päästa sotsiaalse Euroopa tuum?

Küsimus nr 5, mille esitas Liam Aylward (H-0102/10)

Teema: vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks 2010 on eraldatud 17 miljonit eurot. Kuigi Euroopa aasta eesmärk on antud küsimuste laiem tutvustamine, on vaja ka tõhusaid ühismeetmeid, et oluliselt muuta miljonite inimeste olukorda, kes kannatavad Euroopa Liidus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all. Mida kavatseb nõukogu ette võtta, et selle aasta jooksul jõutaks konkreetsete meetmete vastuvõtmiseni? Kas nõukogu selgitaks, kuidas kavatsetakse kõnealust Euroopa aastat ja selle eelarvet kasutada tõhusate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Eesistujariik nõustub parlamendiliikme seisukohaga, et eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist sotsiaalkaitset, eelkõige rühmadele, keda ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. See on üks Euroopa sotsiaalmudeli nurgakive, eriti majanduslanguse ajal.

Räägin töötusest. Arvatakse, et praegu on üle viie miljoni töötu rohkem kui majanduskriisi alguses. See tähendab, et paljudes kodudes on sissetulekud kahanenud ning paljud on sattunud vaesusesse ja liiga suurtesse võlgadesse. Lisaks on tõenäoline, et töötuse määr jääb suureks ja seetõttu toob pikaajaline töötus kaasa sotsiaalse tõrjutuse.

Seepärast muutuvad majanduskriisi sotsiaalsed tagajärjed järgmistel kuudel Euroopa poliitiliste teemade hulgas ja loomulikult ilma igasuguse kahtluseta ka eesistujakolmiku Euroopa tegevuskavas väga tähtsateks.

Meie käsutuses on üks vahend, üks tööriist. See on 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks, millel on neli konkreetset eesmärki: tunnustada inimeste õigust väärikusele ja aktiivsele ühiskonnaelus osalemisele, avaliku arvamuse osatähtsus sotsiaalse kaasatuse poliitikas, ühtsem ühiskond ning loomulikult kõikidel valitsemistasanditel tehtavad pikaajalised sammud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks. Nende sammude eesmärk peab olema esmajoones kõige haavatavamate kaitse – see on põhimõte, mida ma kasutasin eelmisele küsimusele vastates. Nemad on kokkuvõttes need, kes kannatavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tõttu kõige enam. Need on lapsed, naised ja eakad inimesed.

Seepärast kavatseme loomulikult toetada mitmesuguseid algatusi, mis võidakse teha seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ja nende vastu võitlemisega, ning ma pean ütlema, et loodan, et sellest kujuneb kogu Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia peamine eesmärk. Üks 3. märtsil komisjoni esitatud dokumendis sätestatud eesmärk on vähendada 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, keda ähvardab vaesusesse sattumine.

 
  
MPphoto
 

  Konstantinos Poupakis (PPE).(EL) Austatud minister, tänan teid vastuse eest.

Nagu te ka ise ütlesite, jõudis töötuse määr 2009. aastal 10%ni, 45% töötutest eurooplastest jääb tööta kauemaks kui aastaks ja selge institutsioonilise raamistiku puudumise tõttu on levinud paindlikud tööhõivevormid, kusjuures selle tulemuseks on 19 miljonit vaest töötut. Kõike seda arvesse võttes sooviksime teada – sest te olete alati väga täpne olnud ja ma hindan seda väga –, milliseid konkreetseid, koheseid meetmeid ning aktiivseid ja passiivseid tööhõivepoliitika vahendeid te kavatsete Euroopa tasandil vastu võtta Euroopa sotsiaalmudeli põhimõtteid ja vaimu järgides, et käsitleda ellujäämise eest võitlevate vaeste tööliste ja töötute, eelkõige pikaajaliste töötute küsimust.

 
  
MPphoto
 

  Liam Aylward (ALDE). – Kas nõukogu esindaja võib üldjoontes kirjeldada, kuidas nõukogu kavatseb tagada, et aktiivse kaasatuse soovitus, mis on perede vaesuse vastase võitluse vahend ja mille on heaks kiitnud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu, lisatakse ELi 2020. aasta strateegiasse ja seda rakendatakse nii, et vaesuse vähendamisel oldaks edukad?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Pean veel kord ütlema, et see on esimene kord, mil kavatsetakse vastu võtta nii kaugeleulatuv Euroopa strateegia sellel teemal – teisisõnu strateegia vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning eelkõige pikaajaliste töötute ja eakate aktiivseks kaasamiseks, nii et me pöördume taas mõiste „ühiskonna kõige haavatavamad” juurde.

Praegusele majanduskriisile reageerimiseks rakendas Euroopa Liit alustuseks kooskõlastatud poliitika, kohese, lühiajalise šokiteraapia, mis hõlmab riigi rahasüste finantssüsteemi. See käivitas automaatsed stabiliseerijad, nagu majandusteadlased neid nimetavad, milleks on heaoluriikides pakutav sotsiaalkaitse. See tähendas, et järgnes reaktsioon, millel oli vähemalt leevendav mõju nende inimeste jaoks, kes olid jäänud töötuks ja kelle jaoks on vähemalt lähiajal raske uut töökohta leida.

Teiste sõnadega öeldes on reageeritud ja seda võiks arvesse võtta, sest see on Euroopa Liidu olemasolev, praegune, kohene, lühiajaline reaktsioon. Lisaks kaalub Euroopa Liit pikaajalisest töötusest tuleneva vaesuse vastu võitlemise strateegiat, mis põhineks koolitusel, spetsialiseerumisel, ümberõppel või kooliharidusel – mis ei lõpe siis, kui inimene on noor –, et luua tingimused töölevõtmiseks. See on minu poolt enne mainitud ELi 2020. aasta strateegia väga tähtis osa ning see lisati tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumise järeldustesse. Seda kohtumist, mis toimus sel nädalal, on siin nii palju kordi nimetatud.

Tegemist on Euroopa strateegiaga, mis on arvatud eesmärkide hulka, millega liit kavatseb esmajoones tegelda, s.t ELi 2020. aasta strateegias kehtestatud eesmärkide hulka. Üks neist arvuliselt väljendatud eesmärkidest on vaesusesse sattumise ohus olevate inimeste arvu vähendamine veerandi võrra. Saame näha, kas Euroopa Ülemkogu, kes peab komisjoni teatise läbi vaatama, võtab need eesmärgid 25. ja 26. märtsil vastu.

Tuletagem meelde, et Euroopas ähvardab oht vaesusesse jääda 80 miljonit inimest. Selle arvu vähendamine 20 miljoni võrra ja samal ajal aktiivse elanikkonna suurendamine on keskpikad eesmärgid, mis kuuluvad strateegiasse ja mõjutavad seetõttu tervet hulka kooskõlastatud Euroopa strateegiaid.

Austatud parlamendiliikmed! Kokkuvõttes on oluline kooskõlastada meie tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat. Lissaboni lepingus öeldakse seda üsna selgelt: me peame kooskõlastama oma tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat.

Seda hakkabki Euroopa Liit kriisist ajendatult üha kiiremini tegema. See on parim viis olukorrale reageerida, kasutades loomulikult vahendeid, mis meil Euroopa Liidus olemas on ja mis kuuluvad Euroopa Liidu juurde, näiteks siseturgu või Euroopa tõukefonde.

 
  
MPphoto
 

  Vicky Ford (ECR). – Majandusele avalduv mõju on ilmselgelt mõnes liikmesriigis suurem kui teistes. Tänan, et rääkisite pensionäridest. Ma saan aru, et komisjonil on õigus tõukefondide kasutamine külmutada, kui liikmesriigid ei järgi ELi õigusakte.

Kas eesistujariik võiks uurida, kas on järgitud Aukeni raportis esitatud soovitusi, mida parlament eelmise aasta märtsis hääletas? Need käsitlevad kinnisvaraomanikke Hispaanias. Probleemil on olnud laastav mõju Euroopa pensionäridele ja mõnele neist on see kaasa toonud vaesuse ja tõrjutuse.

 
  
MPphoto
 

  Ádám Kósa (PPE). (HU) Mul on ainult üks küsimus. Vaesus mõjutab eelkõige kaht ühiskonnarühma: väheste oskustega inimesi ja puudega inimesi. Küsimuses öeldi, et kaks rahaliste vahendite allikat ei ole piisav nende kahe rühma probleemide tõhusaks käsitlemiseks. Minu küsimus on järgmine: kas Euroopa Ülemkogu soovib arutada, kuidas ta saaks neid kaht ühiskonnarühma paremini aidata ja nende olukorda parandada?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja.(ES) Austatud juhataja! Esimene küsimus Hispaanias kinnisvara omavate pensionäride kohta on väga sarnane küsimusega, mis mulle enne esitati, ja vastus sellele on väga sarnane varem antuga.

Pean ütlema, et tegemist on küsimusega, mis puudutab liikmesriigisiseste õigusaktide kohaldamise selgitamist. Ma ei saa nõukogu nimel sõna võtta küsimuses, millega tegeldakse liikmesriigis oma õiguslike kanalite kaudu. Olen kindel, et kui selline olukord oleks tekkinud mõnes muus liikmesriigis, oleks sellega tegeldud täpselt samamoodi: riigisiseste õiguslike kanalite kaudu.

Haavatavaid inimesi käsitleva küsimuse osas olen ma täiesti nõus, et peaksime pöörama erilist tähelepanu kahele rühmale, millele austatud parlamendiliige viitas. Eriti peaksime seda tegema nüüd, mil meie käsutuses on veel üks vahend: Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Selles viidatakse eriti haavatavate inimeste õigustele, olgu tegemist eakate või puudega inimestega, nende väärikusele ja osalusele ühiskonna- ja kultuurielus. Igal juhul räägitakse hartas nende kaitsmisest, nende kehalise väärikuse ja vaimse puutumatuse kaitsmisest alandava või ebainimliku kohtlemise eest.

Euroopa Liit on välja töötanud mitmeid dokumente selle olukorra lahendamiseks, sealhulgas koostanud üksikasjaliku olukorda käsitleva uurimuse. Sooviksin mainida Eurobaromeetri 2007. aasta huvitavat tulemust, mille kohaselt pooled eurooplased leiavad, et kõiki eakaid, kes on haavatavaimad inimesed, koheldakse halvasti ja isegi kuritarvitatakse selles mõttes, kuidas nende vajadusi täidetakse. Peaaegu pooled eurooplased arvavad, et ühiskond kohtleb neid inimesi halvasti, just sellepärast, et nad on haavatavad.

Liikmesriigid ja Euroopa Liit on selles küsimuses liikmesriikidevaheliseks kogemuste vahetamiseks kasutanud avatud koordineerimise meetodit. Selle teema kohta tuleks veel öelda, et mõnel juhul räägime küsimustest, mida reguleeritakse liikmesriikide õigusaktidega. Need küsimused kuuluvad riigi vastutusalasse ning seetõttu peavad just liikmesriigid neid küsimusi lahendama, tuginedes muu hulgas subsidiaarsuse põhimõttele.

Euroopa Liit võib neid poliitikasuundi toetada, kuid ei saa neid täiel määral asendada. Liit võib neid toetada, kuid ma arvan, et see on seotud ka juba mainitud sotsiaalse mõõtmega. Pöördun selle juurde veel kord tagasi, sest pean seda tähtsaks. Majanduskasvu ja tööhõive strateegia sotsiaalne mõõde tõuseb komisjoni esitatud dokumendis tugevasti esile ning riigipead ja valitsusjuhid hakkavad selle üle arutlema.

Leian, et selle sotsiaalse mõõtme raames saab käsitleda probleeme, millele te osutasite ja mis ei leidnud eelmises strateegias nii suurel määral kajastamist. Arvan, et tulevikus – võttes arvesse, et läbime sotsiaalset mõju avaldavat kriisi – peame majanduskriisi sotsiaalset mõju väga suurel määral arvesse võtma.

 
  
MPphoto
 

  Robert Atkins (ECR). – Mida kavatseb eesistujariiki esindav minister teha, et kaitsta meie kaaskodanike rühmasid, keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? See on põhjustatud otseselt Hispaania poliitikast, mis on mitmes Hispaania piirkonnas suunatud Briti ja teiste liikmesriikide elanike vastu. Nende vara sundvõõrandatakse ja nad kannatavad ebakindla elamumajanduspoliitika tõttu. Minister ei saa eesistujariigi nimel esinedes sellest teemast enam kõrvale hiilida. Ta peab veenma Hispaania valitsust ja kutsuma seda üles võtma vajalikud meetmed.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR).(ES) Minister López Garrido, mul on hea meel, et te olete täna siin. Minu küsimus puudutab mõnes Hispaania piirkonnas paiknevate Euroopa kodanike vaesust. Ma mõistan, et te esindate siin nõukogu, mitte Hispaania kohtusüsteemi, ning et te ei ole Valencia autonoomse piirkonna kõneisik, kuid me vajame vastust. Tegemist on kuritarvitamisega, mis ei ole mingil määral seotud kirjutatud õigusega, vaid pigem õigusaktide rakendamisega, ja see on probleem, millele on lahendus. Ma ei palu teilt enamat kui vaid seda, et Hispaania valitsus uuriks kindlakstehtud kuritarvitamisjuhtumeid.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Härra Hannan, teie hispaania keel on muljetavaldav. Lasen taas ministril otsustada, kas ta soovib sellest küsimusest rääkida või mitte.

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Ma ei soovi kuritarvitada oma seisundit nõukogu eesistujana, et kaitsta konkreetset valitsust või konkreetset liikmesriigi õigusakti. Ma ei soovi seda seisundit kuritarvitada, sest olen kindel, et mind kritiseeritaks selle eest, kui kasutaksin seda kohta konkreetse liikmesriigi või konkreetse riigi kesk- või piirkondliku valitsuse tegevuse kaitsmiseks.

Te teate väga hästi, et tegemist on küsimusega, mida käsitletakse riiklikul tasandil ja mille jaoks on olemas kanalid riiklikul tasandil. Mitte ainult Hispaanias, vaid kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis valitseb õigusriigi põhimõte ning seal on piisavalt kohtukanaleid sedalaadi väidetava kuritarvitamise käsitlemiseks.

Need kohtukanalid toimivad kõikides Euroopa riikides ning ma olen kindel – ma ei viita mitte ainult Hispaania juhtumile –, et kõikides Euroopa riikides, kus kindlasti tuleb ette õiguse kuritarvitamist või õigusrikkumisi, on olemas õigusriigi põhimõttele vastavad vahendid nende rikkumiste lahendamiseks.

Nii toimub see igas Euroopa riigis, kus selline asi juhtub. Ma ei soovi vastamisest kõrvale hiilida ega taha lihtsalt vastamisest keelduda, kuid te teate väga hästi, et kui te esitate küsimuse Euroopa Parlamendis, siis on võimalik, et ma ei soovi kasutada oma nõukogu eesistuja seisundit vastamiseks küsimusele, mis on Euroopa Liidu liikmesriigi siseasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 6 võeti tagasi.

Järgmised küsimused esitatakse korraga, sest need käsitlevad sama teemat.

Küsimus nr 7, mille esitas Justas Vincas Paleckis (H-0057/10)

Teema: Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline viisarežiim

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Hispaania püüab saavutada ELi ja Venemaa kodanike viisanõude tühistamise. See protsess võib olla pikaajaline ja oleneb paljuski Venemaa suutlikkusest viia ellu selleks välja töötatud tegevuskava.

ELi avamine Venemaa piirkonna Kaliningradi suunal – või ka vastupidine protsess – annab tunnistust ELi ja Venemaa liikumisest viisamüüri lammutamise suunas. Kaliningradi piirkonna isolatsionismivastane poliitika ja piiriülese koostöö põhimõtted on nii Venemaa kui ka ELi huvides. Selleks on naaberriigid Poola ja Leedu pidanud läbirääkimisi piirialade elanike piiriületuse lihtsustamise meetmete üle, aga neid ei ole veel rakendatud.

Milline on nõukogu seisukoht Kaliningradi piirkonna eriseisundi kohta ELi ja Venemaa viisadialoogis? Kuidas aitaks see dialoog kaasa ELi liikmesriikide (Leedu, Poola) ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kohaliku piiriliikluse kokkulepete sõlmimisele ja seeläbi piirialade elanike piiriületuse lihtsustamisele?

Küsimus nr 8, mille esitas Laima Liucija Andrikienė (H-0080/10)

Teema: eesistujariigi Hispaania tegevuskava seoses ELi-Venemaa suhetega

ELi eesistujariik Hispaania on seoses ELi-Venemaa suhetega esitanud mahuka tegevuskava, milles soovitakse näha uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste lõpuleviimist, viisavabaduse lepingu sõlmimist ning edasiminekut ELi ja Venemaa vabakaubanduslepingu küsimuses.

Vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ELiga peab Venemaa kõigepealt saama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Kas on loota, et Venemaa peatselt WTOga liitub? Kas nõukogul on konkreetne strateegia, mille abil mõjutada Venemaad WTOga ühinema?

Kas nõukogu näeb tegelikku edasiminekut partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimistes Venemaaga?

Kas nõukogu arvates on mõte Venemaaga vabakaubanduslepingu sõlmimisest ajakohane, arvestades ELi sisemisi lahkhelisid selles küsimuses? Kas nõukogu arvates on Venemaa viisavabaduseks rohkem valmis kui muud ELi partnerriigid, näiteks Ukraina, Moldova või Gruusia?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Mõistan, et tegemist on kahe küsimusega, millest üks viitab viisadele, Venemaa ja Euroopa Liidu kodanike viisanõudele, ning teine Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele pärast Stockholmi tippkohtumist ja Venemaa liitumisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Austatud juhataja, mina mõistan neid kaht küsimust nii.

Viisade küsimuses sooviksin rõhutada, et 2003. aastal võttis nõukogu vastu määruse, millega kehtestati transiiti hõlbustav eridokument ja raudteetransiiti hõlbustav dokument. Kolm aastat hiljem jõudis komisjon järeldusele, et selle süsteemi jõustamine läheb ladusalt ja mõlemad pooled on rahul.

Pikas plaanis – me räägime Kaliningradi piirkonnast võrreldes muu Venemaa Föderatsiooniga – sõltub niinimetatud hõlbustatud transiidi kord Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste viisapoliitikat käsitlevate kokkulepete rakendamisest tulevikus.

Justiits- ja siseküsimusi käsitleva Euroopa Liidu ja Venemaa alalise partnerlusnõukogu kohtumise järel eelmise aasta 2. detsembril vastu võetud ühisdeklaratsioonis otsustasid pooled arutada võimalikke muudatusi Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises viisade andmist käsitlevas lepingus, et lihtsustada Euroopa ja Venemaa kodanike, eelkõige Kaliningradi piirkonna elanike reisimist.

Euroopa Liit ja Venemaa lootsid sama ühisdeklaratsiooni kohaselt omakorda läbi rääkida ja sõlmida kohalikud piiriliikluslepingud Venemaa ja nende Euroopa Liidu liikmesriikidest naaberriikide vahel, kes on sellest huvitatud. Sellega seoses lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid, liikmesriikidel sõlmida kohaliku piiriliikluse eeskirjade kohaldamiseks kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega.

Nende lepingute läbirääkimised on antud juhul küsimus, mis kuulub asjaomaste liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni vastutusalasse. Nõukogu märgib igal juhul, et läbirääkimised käivad ka Leedu ja Venemaa ning Poola ja Venemaa vahel.

Mis puudutab Euroopa Liidu ja Venemaa strateegiliste suhete küsimust, võib nõukogu parlamendile teada anda, et pärast novembris Stockholmis toimunud tippkohtumist Venemaaga korraldatakse Hispaania kuuekuulisel eesistumisperioodil veel üks tippkohtumine. See toimub Venemaal Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis tähendab, et mõlemad pooled on suhetest väga huvitatud.

Alati on võimalik, et neis suhetes tulevad ette raskused ja võib esineda lahkarvamusi, kuid Euroopa Liidu ja Venemaa suhe on laiaulatuslik ja mitmepalgeline. Meil on laienevad majandus- ja kaubandussidemed ning – peame seda tunnistama – suur vastastikune energiasõltuvus, ühised huvid teistes valdkondades, mis käsitlevad meie riikidest kaugemale ulatuvaid probleeme, ning katsumused, sealhulgas ülemaailmsed katsumused, millega peame toime tulema, sealjuures võimalikult suures ulatuses ühiselt.

Seepärast on meile alati olnud kasulik otsida võimalusi tugevdada suhteid Venemaaga, jäädes siiski kindlaks oma põhimõtetele ja väärtustele, millele tuginedes Euroopa Liit on rajatud.

Venemaa ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga võib öelda, et Euroopa Liit toetab seda, kuid Venemaa peab selles vallas edusammude tegemiseks meetmeid võtma.

Mis puudutab uut kokkulepet Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, nõustuvad mõlemad pooled, et uue laiaulatusliku lepingu sõlmimine oleks hea. Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus- ja koostööleping, mille üle peeti läbirääkimisi 1990ndatel, on mitmes mõttes aegunud. Alates 1990ndatest on paljugi toimunud ja muutunud. Me peame liikuma edasi uue lepingu sõlmimise poole ja me oleme selles küsimuses tarmukad. Oleme lati kõrgele tõstnud ning soovime võimaluse korral hõlmata kõiki Euroopa Liidu ja Venemaa suhete aspekte.

Nende läbirääkimiste mõnes valdkonnas on edu saavutatud. Teistes valdkondades, näiteks kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas liigume edasi aeglaselt. Igal juhul on meile väga tähtis, et meil oleksid kaubanduse, investeerimise ja energeetika vallas Venemaaga kindlad tingimused ja kindlad kokkulepped.

Me oleme nõus vabakaubanduslepingu läbirääkimistega, kui Venemaa on Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitunud, s.t kui see üldse juhtub ja alles siis, kui see on teoks saanud.

Viisanõude kaotamine on poliitiliselt väga tähtis küsimus, mis mõjutab otseselt Venemaa ja Euroopa Liidu kodanikke. Arvan, et selles küsimuses soovime viisade andmise lihtsustamist võimaluse korral.

Ideaalne oleks viisanõude kaotamine ehk viisa nõudmisest loobumine, kuid loomulikult on selles vallas veel paljugi vaja ära teha. Lisaks peame leidma tasakaalu siin kõne all olevates küsimustes, mis puudutavad julgeolekut, ja muidugi tuleb seda alati teha kahepoolselt.

Ukraina, Moldova ja Gruusia kohta võib öelda, et kõikides neis riikides valitseb viisade puhul erinev olukord, ning me ei saa praegu ennustada, kui edukad ollakse neis kolmes riigis võrreldes Venemaaga peetava viisadialoogiga.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Sooviksin korraga esile tõsta kaht kõige kriitilisemat küsimust. Esimene neist puudutab demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi. Neis valdkondades esineb kõige enam vajakajäämisi. Kui tihe on dialoog neis kriitilistes küsimustes? Meile tundub, et selles valdkonnas toimub arengu asemel pigem taandareng.

Minu teine küsimus käsitleb energiavarustuse kindlust. Milline on konkreetselt olukord energiaküsimuste läbirääkimistel?

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Aitäh, juhataja! Austatud parlamendiliige, nagu teate, on energiavarustuse kindlus liidu üks prioriteet või keskne strateegiline eesmärk. Euroopa Liit peab energiavarustuse kindlust ülimalt väärtuslikuks, eriti pärast seda, kui paljud Euroopa Liidu riigid Venemaa ja Ukraina vahelise gaasikriisi tõttu 2009. aasta alguses otseselt kannatasid, ning kindlasti peame seda üheks Euroopa Liidu peamiseks eesmärgiks. See eesmärk on loomulikult seotud niisuguse tähtsa sihiga nagu võitlus kliimamuutuse vastu.

Nõukogu ja nõukogu eesistuja energia- ja energiavarustuse kindluse strateegia peegeldab vajadust suurendada tarnijate, energiaallikate ja energiagavarustuse viiside mitmekesisust. Seepärast peame mitmekesistama võimalusi, vältides oligopole või liigset sõltuvust.

Osa Euroopa riike sõltub energia tarnimisel Venemaast ilmselgelt liiga palju. See on seotud ka asjaoluga, et Euroopa oli 20. sajandil pikka aega lõhestatud ja mõnel juhul puuduvad otseühendused Euroopa riikide vahel.

Nimetatud kriisi tekkides nägime, et riigid, keda see kriis ei mõjutanud, ei saanud ühenduste puudumise tõttu aidata kriisist tabatud riike. Seepärast on energiaalased eesmärgid Euroopas äärmiselt tähtsad nii keskpikas kui ka pikas plaanis ning seetõttu pooldame energiaallikate mitmekesistamist ja selliste projektide edendamist nagu Nabucco, Nord Stream või South Stream, mis on seotud Venemaaga, ning millegi sellise saavutamist, mida Euroopas praegu olemas ei ole: see on ühtne energiaturg. Et saavutada eesmärgid, mis kajastuvad Lissaboni lepingus, millega kehtestatakse varem puudunud pädevus energiavaldkonnas, on vajalik ja ülimalt oluline luua Venemaaga strateegilised suhted energia- ja muudes küsimustes.

Lisaks on meil Lissaboni lepingus teisigi vahendeid, mis on seotud välispoliitikaga. Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa välispoliitikat – on olemas Euroopa Ülemkogu eesistuja ja kõrge esindaja ning luuakse Euroopa välisteenistus. Teisisõnu peab Euroopa Liidu välist kuvandit tugevdama. See omakorda aitaks kaasa meie läbirääkimistele teiste riikidega kõikides valdkondades, sealhulgas majandus- ja energiavaldkonnas. Sellise ülevaate saan teile anda suhetest Venemaaga.

Me peame läbirääkimisi lepingu üle, milles on energiaküsimusel äärmiselt tähtis koht. Need läbirääkimised on algamas ja meil on nende suhtes väga head väljavaated, kuid nagu kõik lepingud, sõltub ka see väga keerulistest läbirääkimistest, mis on omakorda üks osa reast läbirääkimistest, kus käsitletakse seda koostöölepingut, mida me soovime ajakohastada, sest nagu ma ütlesin, viimase 15 või 20 aasta jooksul on Euroopas nii mõndagi juhtunud. Üks neist asjadest on meile vajalik oluline suhe Venemaaga, kes on kõigile teadaolevalt üks viimastel aastatel kõige enam muutusi läbi teinud riike.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Sonik (PPE).(PL) Austatud juhataja! Seoses küsimusega nr 9, mille ma kavatsesin esitada kolleeg Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė nimel ja mis oli seotud eelmise küsimusega, sooviksin öelda järgmist: Venemaa kavatseb paigutada tuumaelektrijaama Euroopa Liidu idapiiri lähedale, Kaliningradi oblastisse, ja Valgevenel on samalaadsed plaanid. Tšernobõli kogemust silmas pidades tekitavad need plaanid kahtlusi kaasneva ohu pärast. Kas nõukogu kavatseb järgmises Venemaaga peetavate kõneluste voorus tõstatada keskkonnaohutuse küsimuse? Meie meelest on see üsna tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Władysław Zemke (S&D).(PL) Sooviksin pöörduda tagasi küsimuste nr 7 ja 8 ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhete juurde. Minister López Garrido ütles õigesti, et need suhted peaksid põhinema väärtustel, kuid kui see on nii, siis on Euroopa Liidul eriline kohustus inimõiguste kaitsjate ees Venemaal.

Seoses sellega sooviksin esitada järgmise küsimuse: kas Euroopa Liidu liikmesriikide ja kogu Euroopa Liidu poliitika ei peaks sisaldama erieeskirju, mis käsitlevad viisade andmist Venemaa inimõiguste kaitsjatele? See aitaks neil inimestel saada viisat suhteliselt kergesti.

 
  
MPphoto
 

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. Tuumaohutuse teemasse sekkumise kohta pean ütlema, et vastutus, mis kuulub selles valdkonnas riigile, on ette nähtud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri rahvusvahelistes lepingutes, teisisõnu tuumaohutuse konventsioonis, mille osalised Valgevene, Venemaa, Euratom ja enamik Euroopa Liidu liikmesriike on.

Nõukogu mõistab, et lepinguosalistega, kes asuvad kavandatava tuumarajatise lähedal, tuleks konsulteerida, sest see võib neid riike mõjutada. Seepärast peab praegu Euratomi ja Venemaa vahel sõlmitav ja tuumaenergia rahumeelset kasutamist käsitlev leping sisaldama sätteid tuumaohutuse kontrollitavate nõuete kohta ning töötajate tervise kaitsmise ja ohutuse tagamise kohta. Soovin teile meelde tuletada, et seda küsimust käsitletakse perioodiliselt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise energiadialoogi käigus.

Mis puudutab rahvusvahelist tagajärgede hindamist, märgib nõukogu, et Valgevene on piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni osaline ning selles on siduvad kohustused hinnata keskkonnamõju ja võimalikku ohtu keskkonnale. Antud juhul peab nõukogu siiski ütlema, et keskkonnamõju hindamise korraldamise kohustus on suuresti projektide väljatöötajatel.

Venemaa Föderatsioon ei ole selle konventsiooni osaline. Loomulikult soovime, et Venemaa kohaldaks Espoo konventsiooni vabatahtlikult. Ta on seda teinud mõnda aega seoses olemasolevate tuumaelektrijaamadega.

Lõpetuseks soovin vastuseks austatud parlamendiliikme küsimusele inimõiguste ja Venemaa kohta öelda, et on toimunud eelarutelu, kus tõstatati inimõiguste küsimused, ning ma arvan, et inimõiguste kaitsmise või inimõiguste rikkumisest teatamise kriteeriumid kehtivad igal pool, kus selline asi juhtub. Seepärast ei ole ühelgi riigil pääsu rikkumiste õigustatud hukkamõistmisest – ma ütleksin isegi, et me oleme moraalselt kohustatud seda tegema –, ning me mõistame ja peaksimegi mõistma sellised rikkumised hukka, kui need leiavad aset Euroopa Liidus või mõnes selle riigis.

Selle küsimuse sidumine viisapoliitikaga on samm, mida on praegu väga raske astuda või määratleda. Üldised viisaläbirääkimised käivad. Arvan, et nende üldiste viisaläbirääkimiste raames võib keegi teha ettepaneku kasutada muud liiki erikanaleid viisakorra hõlbustamiseks, kuid nagu ma ütlesin, on praegu Venemaaga toimuvad viisaläbirääkimised väga laiaulatuslikud, ja ma arvan, et me peame keskenduma just viisakorraldusele üldises mõttes.

Nimelt võib see tõesti parimal viisil mõjutada inimeste vaba liikumist, ning ma ütleksin, et see võib isegi pakkuda parimat võimalust eurooplastele ja Euroopale tervikuna, et nende väärtusi järgiksid ja jagaksid ka teised väljaspool Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu vastata ei jõutud, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika