Istungi stenogramm

Neljapäev, 11. märts 2010 - Strasbourg

3. Tormi Xynthia tagajärjed Euroopas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus tormi Xynthia tagajärgede kohta Euroopas.

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Vaid kaks nädalat pärast hirmsat katastroofi Madeiral, šokeerisid ja kurvastasid komisjoni surmad ja laastamised, mille põhjuseks oli torm Xynthia Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides.

Ma soovin väljendada oma isiklikku kaastunnet kõigile neile, kes kannatavad katastroofi tagajärjel. Komisjoni kaastundeavaldused lähevad eriti nende peredele ja sõpradele, kes kaotasid elu.

Komisjon on kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskuse kaudu hoolikalt jälginud tormi Xynthia põhjustatud sündmusi ning on teinud ettepaneku luua mehhanism ELi aktiivseks abiks. Õnneks suutsid Prantsuse päästeteenistused katastroofile reageerida oma vahenditega ning ei taotlenud mehhanismi käivitamist.

Komisjon uurib nüüd koos liikmesriikide vastavate ametkondadega kõiki võimalusi ja vahendeid ELi tasandil, et abistada rahaliste vahenditega katastroofist ülesaamist ja aidata võimalikult peatselt naasta normaalsete elutingimuste juurde.

Kaks päeva tagasi kohtus komisjoni president Barroso olukorra arutamiseks Prantsuse president Sarkozy’ga. Eile kohtus ta ka mitmete selle täiskogu liikmetega eri riikidest. Nädal tagasi külastas minu kolleeg Johannes Hahn, regionaalpoliitika ja solidaarsusfondi eest vastutav volinik, kõige rängemalt kannatada saanud piirkondi Prantsusmaal − La Rochelle ja l’Aiguillon-sur-Mer − ja kohtus riigi ja piirkonna ametiasutustega.

Madeiral, kus katastroof toimus kaks nädalat varem, on ametiasutused ja päästeteenistused teinud tohutuid edusamme üleujutuse tagajärgede vastu võitlemisel. Volinik Hahn külastas eelmisel nädalavahetusel Madeirat, et saada vahetuid muljeid ja arutada kohalike ametiasutustega, mida edasi teha.

Euroopa solidaarsusfond asutati 2002. aastal spetsiaalselt ELi tasandi vahendina, et pakkuda rahalist abi ulatuslikus looduskatastroofis kannatada saanud ELi liikmesriikidele, tingimusel et vastatakse teatavatele tingimustele. Prantsusmaa on juba teatanud kavatsusest taotleda solidaarsusfondist abi. Ma peaksin osutama sellele, et Euroopa solidaarsusfondi määruse kohaselt on sealt abi võimalik taotleda üldiselt ainult „ulatusliku looduskatastroofi” puhul, kus riigi kahjud ületavad 0,6% rahvamajanduse kogutulust ehk 2002. aasta hindade kohaselt 3 miljardit eurot. Prantsusmaa puhul tähendab, et kahju peaks praeguste hindadega olema rohkem kui umbes 3,4747 miljardit eurot.

Erakorralistel asjaoludel ja, kui vastatakse konkreetsetele kriteeriumidele, võib fondi siiski ka kasutada väiksemate „erakorraliste piirkondlike katastroofide” puhul, eriti kui tegemist on äärepoolseimate piirkondadega, nagu Madeira.

Prantsuse ametiasutused hindavad praegu kahjusid ja tagasilööke majandusele ja elanike elamistingimustele.

Need on vajalikud andmed, et esitada taotlus, mis peab komisjonini jõudma pärast katastroofi 10 nädala jooksul. See tähendab, et enne 9. maid. Pärast taotluse saamist vaatab komisjon selle võimalikult kiiresti läbi. Komisjoni teenistused, eriti regionaalpoliitika peadirektoraat abistavad ja juhendavad igakülgselt taotluse koostamisel. Asjatundjate tasemel on sisse seatud head kontaktid Prantsuse ametiasutustega, mis tõotab tõhusat edasiliikumist.

Palun siiski teadmiseks võtta, et solidaarsusfondi abi ei saa kohe välja maksta. Solidaarsusfondi ei tohiks pidada hädaabivahendiks. Tegemist on rahastamisvahendiga, millega aidatakse kanda hädaabimeetmete finantskoormat. Sellisena saab võimalikku toetust kasutada hädaabimeetmeteks tagasiulatuvalt katastroofi esimesest päevast alates.

Solidaarsusfondi rahalised vahendid leitakse liikmesriikide lisapingutuste abil väljaspool tavalist Euroopa Liidu eelarvet. Parlament ja nõukogu peavad selle eelarve muutmise menetlusega heaks kiitma.

Nagu teate, võtab kogu menetlus − alates taotluse tegemisest kuni toetuse väljamaksmiseni − vältimatult mitu kuud aega. Komisjon teeb siiski kõik, et see ajavahemik oleks võimalikult lühike.

Mis puutub struktuurifondidesse, eriti ERFi, siis neid loomulikult ei saa kasutada kohesteks hädaabimeetmeteks. Prantsusmaa ja komisjon on siiski aga hakanud arutama võimalusi ning võimalikke ja vajalikke programmilisi muutusi, mis võivad osutuda kasulikuks pikemaajalisemal taastamisel ning üleujutusest mõjustatud ettevõtetesse investeerimisel.

Viimane märkus, mille selle täiskogu liikmed juba Madeira-teemalisel arutelul kaks nädalat tagasi tegid. Komisjon kasutab hetke poliitilist hooba, et tõsta nõukogus blokeering ettepanekult solidaarsusfondi määruse muutmise kohta. Parlament toetas seda ettepanekut laialdaselt ja ma arvan, et praegu on õige hetk nõukogu kaudu jällegi ühiselt tegutseda.

  Elisabeth Morin-Chartier, PPE fraktsiooni nimel. − (FR) Austatud juhataja, volinik! 27.−28. veebruari õhtul ründas torm Xynthia eriti rängalt minu piirkonna Charente-Maritime’i ja Vendée rannikuid. Viiskümmend kolm inimest suri, tosin inimest on kadunud ning sajad inimesed kaotasid oma kodu.

Need on märkimisväärsed kaotused, millele lisanduvad tõsised probleemid infrastruktuuriga. Eelkõige viitan ma tammidele, raudteeliinidele, kanalisatsiooni-, elektri- ja telekommunikatsioonivõrkudele ning kogu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete võrgustikule, eriti merendus-, akvakultuuri- ja põllumajandussektoris, kus 45 000 hektarit on üle ujutatud soolaveega, kuna üleujutus sai alguse merest.

See kahju on laiaulatuslik. Tegemist on kahjuga, mille tagajärgi tuntakse aja jooksul, kuna osa põllumajandusmaast on mitmeteks aastateks kasutuskõlbmatuks muutunud.

Kutsun seega Euroopa Liitu üles solidaarsust näitama ning loomulikult sellele, et solidaarsusfondi võimaldatakse kasutada parimatel võimalikel tingimustel ja võimalikult kiiresti, sest me ei saa öelda oma kaaskodanikele, et fondidega tuleb oodata ja et probleeme ei saa lahendada siin ja praegu. Pärast voliniku − keda ma siiralt tänan, et ta läks kohapeale ja nägi oma silmaga katastroofi ulatust, ja ma tean, et ka teda mõjutas see sügavalt − visiiti peame me koos ühendama oma jõupingutused, et parandada selle fondi kasutamist, et saaks kiiremini edasi liikuda. Me kaebame pidevalt, et Euroopa on oma kodanikest liiga kaugel. Näidakem neile täna, et me suudame kiiresti reageerida! Mul on kahju, et täna ei viibi siin nõukogu, kes saaks meid selle regulatiivse muudatuse tegemisel aidata. Igal juhul võite kindlad olla, et me vajame seda ja et meie kaaskodanikud ootavad seda.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Edite Estrela, fraktsiooni S&D nimel. − (PT) Austatud juhataja! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis nimel sooviksin ma lisada meie siirad kaastundeavaldused Portugali, Madeirat, Prantsusmaad ja Hispaaniat tabanud looduskatastroofide ohvrite peredele.

Eelmisel nädalal käis meie fraktsiooni delegatsioon Madeiral, külastas katastroofi kõige raskemini kahjustatud alasid ning kohtus piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning ettevõtete, tööstuse, kaubanduse ja talunike liitudega.

Meie mälusse on sööbinud rabavad pildid ja sõnumid sellest, mida me nägime ja kuulsime. Saime teada tervetest perekondadest, kes omaenda kodus surid; kuulsime dramaatilisi pealtnägijate kirjeldusi inimestest, keda vesi endasse haaras ja keda enam kunagi ei nähtud. Terved majad paisati tänava ühelt küljelt teisele ning autod koos reisijatega pühiti tänavatelt merre.

Sama rabav oli aga Madeira inimeste vaprus õnnetusele vastuastumisel. Mulle jäävad alati mälupildid nende inimeste meelekindlusest, kes keeldusid alla andmast, ehkki olid kaotanud oma äri, oma kodu, oma asjad. Vastupidi, nad asusid otsemaid tööle, valmis alustama nullist. Vaid mõne päevaga veeti Funchali linna keskusest ära tonne ja tonne kive, mulda ja muud prahti.

Riigi, piirkonna ja kohalikud ametiasutused ühinesid jõupingutustega, et saarel saaks elu naasta tavapärase juurde. Seetõttu on oluline anda teada, et turistid võivad Madeirale tagasi tulla. Saare looduse ilu ja selle inimeste soojus ootavad meid.

Madeira inimesed ootavad nüüd ka solidaarsust Euroopa institutsioonidelt, et nad saaksid üles ehitada hävinud teed, sillad ja avalikud hooned. Ka ärimehed, töösturid ja talupidajad vajavad meie toetust, et ehitada uuesti üles oma elu ja anda panus regiooni majanduslikku arengusse.

Mul on väga hea meel, volinik, kuulda, et komisjon ja ka parlament ning nõukogu tahavad kindlalt ühtekuuluvusfondi blokeeringut vabastada − parlamendi juba vastuvõetud uus ettepanek −, et saaks rakendada uusi eeskirju, mis on paremini kohandatud üldsuse reaalsetele vajadustele.

Nagu te teate, volinik, ka teisi struktuurifonde on vaja ümber korraldada ja ümber jagada kõige enam kannatanud aladele, kuna eriolukorrad nõuavad erilahendusi.

  Giommaria Uggias, fraktsiooni ALDE nimel. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon sooviks ühineda kaastundeavaldustega tormi Xynthia, mis on mõjustanud mitmeid Euroopa piirkondi, ohvritele. Me peame tegutsema ja selles mõttes kiidan ma heaks volinik Potočniki, kelle asjatundlikkust ma hindan ja kelle pühendumust ma tunnustan, täna tehtud tõsised avaldused. Selles osas pöördun ma tema poole, et tehtaks vajalikud muutused solidaarsusfondis, ehkki tuletan talle meelde, et parlament võttis suure häälteenamusega meetme 2006. aastal vastu. Arvestades kõnealuseid olukordi ja hukkunuid, võime ainult korrata, kui olulise tähtsusega on selliseid meetmeid vastu võtta.

Ent, austatud juhataja, samal ajal peame me tegutsema mitmel rindel ja kõigepealt vaatama üle kõik arengu- ja regionaalplaneerimiskavad ning neid vastavalt keskkondlikule mõjule ajakohastama, lisades ka kohapeal tehtud mõjude hinnangu. Meil on samuti vaja investeerida olulisi summasid, et luua pikaajaline tegevusplaan eesmärgiga viia ellu katastroofi vältimise strateegia. See ei ole vabatahtlik ega luulelennuline valik, vaid vajalik valik, kui me tahame, et sellistel katastroofidel nagu need, mida me täna arutame, ei oleks nii traagilisi tagajärgi.

Ent eksisteerivad ka majanduslikud põhjused, kui me tahame piirduda ainult selle tahuga, mis sunnivad institutsioonidel ärahoidmise nimel tegutsema. Samal ajal, kui väidame resolutsioonis, et kahju heastamiseks on vaja kulutada olulisi summasid, peame oma tähelepanu ja tegevuse nihutama keskkonnakaitsesse investeerimisele ja sellealastele algatustele, metsa uuendamisele ja taimkatte kaitsele, sest nii vähendame keskkonnale tekitatud kahju heastamise kulusid.

Me peame sedalaadi katastroofidest õppima − tänapäeva inimene peab neist õppima −, et kõike ei ole võimalik kontrollida, kuid piisavate ettevaatusabinõude võtmisel saab kõike piirata. Me peame seda tegema, austatud juhataja, ka selliste ohvrite mälestuseks, kes viimastel päevadel ja viimastel nädalatel on õnnetuseks kogu Euroopas meie piirkondade realiteete iseloomustanud.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. − (IT) Austatud juhataja! Ma tahaksin samuti väljendada sügavaimat kaastunnet − nii minu kui ka minu fraktsiooni − ja solidaarsust kannatanud piirkondadele, tundes samal ajal kahju katastroofide tõsiste majanduslike tagajärgede pärast, ning eriti avaldada meie kaastunnet ohvrite peredele. Tähtis on ka rõhutada vajadust selle järele, et riigi, piirkonna ja kohalikud ametiasutused keskenduksid nüüd tõhusatele ennetusmeetmetele ja pööraksid rohkem tähelepanu maakasutusega seotud piisavatele tavadele ja õigusaktidele.

Just sellel põhjusel esitas meie fraktsioon kaks muudatusettepanekut, sest meie arvates on need ühisresolutsioonist puudu. Esimeses sedastatakse: arvestades, et Prantsusmaal on lubatud ehitada lammidele ja looduslikel märgaladel; arvestades, et ehitistega spekuleerimine on julgustanud ehitiste ehitamist tundlikele aladele. Meie jaoks on see aspekt edasimineku saavutamiseks elulise tähtsusega.

Teises muudatusettepanekus kutsutakse üles kasutama nende kavade rakendamiseks kaasrahastamist ühenduse fondidest, eriti struktuurifondidest, EAFRDst, ühtekuuluvusfondist ja Euroopa solidaarsusfondist vastavalt säästlikkuse meetmetele. Meie jaoks omab see elulist tähtsust, kui otsustame, kas me hääletame resolutsiooni poolt.

  João Ferreira, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (PT) Austatud juhataja! Meie esimesed sõnad saavad olla ainult kaastunde ja solidaarsuse avaldamiseks katastroofi ohvrite peredele. Me tervitame Euroopa Liidu solidaarsuskinnitust kannatanud piirkondadele ja linnadele. Nüüd on tähtis muuta see solidaarsus reaalseks, mobiliseerides kiiresti vajalikud vahendid ja ressursid, et leevendada halva ilma põhjustatud kahju.

Möödunud aastatel on liikmesriike tabanud arvukalt katastroofe, millest annab tunnistust 62 taotlust solidaarsusfondi kasutuselevõtu kohta, mida on esitanud kokku 21 riiki ja seda ainult fondi esimesel kuuel eksisteerimisaastal.

Nende katastroofide põhjustatud kahju on raske hinnata, eriti inimelude kaotuse tõttu. Igatahes on majanduslik ja sotsiaalne kulu peaaegu alati väga märkimisväärne.

Me peame ennetamise kontekstis mängima tähtsamat rolli ning ennetusest peab saama aina olulisem osa katastroofi ohje protsessis. Tähtis on arendada koostööd ja solidaarsust selles Euroopa Liidus asuvas piirkonnas. Kõigepealt, luues selleks ennetuseks sobiva finantsraamistiku, millega toetatakse liikmesriikide kaitsemeetmete rakendamist üldsuse, keskkonna ja kliima tarbeks.

Eriabi peavad muu hulgas saama sellised meetmed nagu potentsiaalselt ohtlike olukordade korrigeerimine, kõige riskialtimate alade kaitse, varaste hoiatussüsteemide tõhustamine liikmesriikides ning erinevate varaste hoiatussüsteemide olemasolevate ühenduste loomine ja tõhustamine.

Nagu siin on juba öeldud, on katastroofide ennetamisel elulise tähtsusega tegurid ka maa mõistlik kasutamine, loodusega kooskõlas olev majandus- ja sotsiaalareng, tugevam ühtekuuluvus Euroopa Liidus.

  Bruno Gollnisch (NI). − (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mitmeid Euroopa piirkondi on tabanud erakordsed looduslikud meteoroloogilised nähtused, mis on põhjustanud tohutut materiaalset, majanduslikku, põllumajanduslikku ja keskkonnakahju ning on kahjuks nõudnud ka palju inimelusid.

Ma julgen loota, volinik, et lisaks meie kaastundeavaldustele, suudetakse nii Prantsusmaal kui ka Madeiral kiiresti ja paindlikult rakendada Euroopa solidaarsusfondi, meedet, mis on siinkohal kasulik, just nagu seda on tehtud − nagu keegi ütles − teistes Euroopa riikides, et aidata minu kaasmaalastel Vendeés ja Charente-Maritime’is taastada eluliselt tähtsad infrastruktuurid ja teenused.

Ma saan sellest, mida te ütlesite, aru nii, et Prantsuse valitsus ei ole seda asja veel teie ette toonud ja ma olen selle üle väga üllatunud. Kuid ma pean ütlema, et see, kuidas teatavad inimesed neid sündmusi ära kasutavad, on mulle mõnest küljest täiesti vastuvõtmatu.

Esiteks, sundvajadus siduda meile kannatusi toonud looduskatastroofid niinimetatud globaalse soojenemisega. Mis tahes poliitilisi või pseudoteaduslikke väiteid meile on esitatud, ei dikteeri need ilma ega tõuse ja mõõnasid, nagu ei hoia need ära ka maavärinaid.

Teiseks, süstemaatiline süüdlaste ja ilmsete patuoinaste otsimine. Xynthia katastroofi Lääne-Prantsusmaal põhjustas kahe väga harva esineva sündmuse kombinatsioon: loomulikult torm ise ja ka ebatavaliselt kõrged merevee tõusud, mis viisid tammide kokkukukkumiseni.

Purskunud on vastuolud seoses ehituslubadega, mida on väljastanud linnapead, kes on tehtud isiklikult vastutavaks nende linnades aset leidnud surmade eest. Kuid mitte keegi − ei département, piirkond, avalikud teenistused, linnaplaneerijad ega arhitektid − ei vaidlustanud inimeste taotletud ehituslubasid.

Kaaskodanikud austavad täiesti õigustatult piirkonna, eriti väikeste omavalitsuste valitud esindajaid. Nende õlul lasub vastutus vaat, et eimillegi eest. Nad tunnetavad suurepäraselt üldsuse huvi, nad saavad hakkama veelgi keerukamate ülesannetega, mille eest osaliselt vastutab Euroopa, ja riigi ametivõimud on nad täiesti üksinda jätnud, ja ma tahtsin seda teile siin öelda.

  Lambert van Nistelrooij (PPE). − (NL) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon kiidab resolutsiooni heaks ja soovitab, et me annaksime üle sobivad kaastunde- ja solidaarsusavaldused ning hakkaksime kohe tegutsema. Ma tahaksin siinkohal lisada paar märkust. Esiteks arvan ma, et on suurepärane, et komisjon on kriitilisel silmapilgul asunud tühja kohta täitma ja et ka volinik Hahn kaalub, kuidas oleks tal võimalik oma tegevuskava muuta. Lähiajaks on see hea enne.

Tegelik probleem on siiski seotud solidaarsusfondiga. Kuidas on nõukogul aastaid õnnestunud puhtalt pääseda parlamendi meetme, mille eesmärk on muuta solidaarsusfond paindlikumaks, elluviimise venitamisega? Minu arvates on tõepoolest väga tore, et volinik Potočnik rääkis täiesti ühemõtteliselt sellest, et komisjon kavatseb nüüd initsiatiivi võtta. Eesistujariik peaks tõesti täna siin kohal olema, et seda kinnitada. Praegu on aeg tegutseda ning parlament on äärmiselt õnnetu selle venitamise pärast.

Selle küsimusega seoses on aga veel üks mõõde. Ma olen pärit Hollandist. Suurem osa Hollandist asub allpool merepiiri. Meie mälestuses on 1953. aasta kevadüleujutused veel värsked, mistõttu me teame, et on eluliselt tähtis ettepoole vaadata. Me teame, et ohutus- ja ennetusmeetmed peavad käima käsikäes nende regioonide arendamisega, st rannikut mõjutavate tegevuste arendamisega, ja see eesmärk on kindlasti saavutatav. Me oleme nüüd Hollandis koostanud kava, deltakava, et tugevdada meie rannikukaitset ning uurime ka muid küsimusi, mille puhul on vaja siduda ohutus majandusarenguga.

Lubage mul järeldusena lisada, et 2008. aastal tuli Prantsuse rannikulinn Saint Malo välja algatusega koondada ühenduses OECD-ga kõik rannikupiirkonnad ÜRO egiidi alla. ÜRO-l on nüüd olemas katastroofide ennetamise kava rannikualadele ning just see ülemaailmne vaatenurk on nii tähtis. Euroopa Parlamendil on perioodiks 2009−2010 pilootprojekt ja me oleme toetanud oma piirkondade osalemist selles, muu hulgas seda rahastanud. Ülemaailmne mõõde on midagi, mis on vaja saabuval perioodil lisada siinsesse tegevuskavasse.

  Bernadette Vergnaud (S&D). − (FR) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Ma tahaksin alustada sellega, et väljendan oma sügavaimat kaastunnet ja solidaarsust Madeira üleujutuste ja tormi Xynthia ohvritele.

Oluline on esitada vajalikud küsimused meteoroloogiliste nähtuste murettekitava sagenemise kohta ning selle kohta, mis rolli mängib selles kliimamuutus, ning samuti on pakiline vajadus leida lahendused. Hetkel on tegemist kiirete lahenduste leidmisega elanikele, keda need katastroofid on raputanud. Loomulikult peavad reageerima avaliku ja erasektori kindlustusandjad, kuid kui jutt on hävinenud infrastruktuurist ja kannatanud piirkonna taasülesehitamisest, siis tuleb väljendada Euroopa solidaarsust.

Seepärast on Prantsuse valitsus taotlenud abi 2002. aastal loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondist, mida loodetavasti antakse kiiresti ja tähendusrikkalt. Sellele rõhusin ma kahes kirjas, mille ma alates 1. märtsist olen saatnud komisjonile Lääne-Prantsusmaa piirkonna valitud esindajana ning seda oli mul eelmisel neljapäeval võimalik arutada La Rochelle’is koos volinik Hahniga, keda ma reageerimise eest siiralt tänan.

Volinik Hahn nõustus, et mehhanism on keerukas ja raskesti rakendatav. Noh, peame järeldama, et see oleks paindlikum, kui nõukogu ei oleks mõistetamatul kombel blokeerinud selle fondi tegutsemispõhimõtete läbivaatamist, mille väga suur osa Euroopa Parlamendi liikmetest oli 2006. aasta mais vastu võtnud. Ma loodan seega, et eesistujariik Hispaania murrab selle tekstiga seoses patiseisu, et oleks võimalik süsteemi tõhusamaks muutma.

Lähitegevusega seoses kutsun ma komisjoni üles lubama ühekordset kaasfinantseerimise suurendamist regionaalsete fondide ERDF ja ESF kaudu projektidele kannatanud piirkondades sellise ajakavaga, et nad suudaksid oma majanduse suveks taastada.

Viimaseks, seda abi ei tohi kasutada taasülesehituseks viisil, et tehakse samasuguseid traagilisi keskkondlikke ja linnaplaneerimisvigu. Pigem tuleb seda kasutada läbimõeldult, et ennetada sarnaste tragöödiate kordumist niivõrd, kui see võimalik on.

  François Alfonsi (Verts/ALE). − (FR) Austatud juhataja! Pärast seda, kui vaid mõni nädal pärast Madeirat tabas Prantsuse rannikut katastroof, esitas meie fraktsioon mõned muudatusettepanekud, et parlament mõistaks lisaks solidaarsuse väljendamisele hukka need, kes on vastutavad, sest Euroopa kodanikud ei surnud ja ei kaotanud nendes katastroofides kõike lihtsalt loodusjõudude vallapaiskumise tõttu. See juhtus ka seetõttu, et lubades rannikujooni ja jõekaldaid hoonestada, tehti väga rõhuvaid vigu. Nendes vigades on süüdi liikmesriigid ning samuti riikide seadused, mis on äärmiselt ebapiisavad, ametiasutused, mis on liiga lodevad, ja valitsused, mis on liiga vastutusvõimetud.

Lubada ehitustegevust üleujutuste tsoonis ei ole vähem tõsine kui lubada aastate jooksul tarbida tubakat ja asbesti, kuigi inimesed surid ja oli täiesti ilmne, et just see oli põhjus. Enne Xynthiat oli Madeira ja enne Madeirat oli Sitsiilia. Homme on uued katastroofid. Kui Euroopa Parlament ei tõsta häält, siis on ka tema tulevikus asetleidvate katastroofide eest vastutav. Euroopa Liit peab näitama oma solidaarsust, kuid peab demonstreerima ka vastutustunnet.

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL) . − (FR) Austatud juhataja, volinik! Nagu igaühel siin, on meie mõtted esmajoones rahva, leinast murtud perede ja nende juures, kes kaotasid tormis Xynthia kõik.

Üks selle tormi õppetunde on ikka uuesti liikmesriikide, linnavalitsuste, departemangude, piirkondade teenistuste kasulikkus, sealhulgas avalike teenistuste ja kodanikukaitse teenistuste, mis on demonstreerinud oma tõhusust. Nagu me kõik nõustume, peame täna kiiresti aitama peredel parandada ja taasülesehitada, kuid taasülesehitus peab toimuma teistmoodi, võttes arvesse loodust ja inimolendeid. Selle jaoks peame julgustama kasumites suplevaid kindlustusfirmasid, et nad hüvitaksid inimestele tekkinud kahju.

Teisest küljest, arvestades kõnealuseid piirkondi tabanud katastroofide ebatavalisust, peab Euroopa Liit koos liikmesriikidega tegutsema palju suuremas ulatuses ja palju kiiremini ning, mitte vähemal määral, rakendades selleks Euroopa solidaarsusfondi ja, volinik, seda tuleb teha paindlikumalt kui äsja kirjeldasite. Tõepoolest, kodude ja ettevõtete hävimist ja põllumajandusmaa viljatuks muutumist on arvatavasti võimatu traditsiooniliste kriteeriumide abil numbriliselt hinnata.

Teiseks peame me ka kombineerima piirkondlikke fonde ja fondi ESF, et aidata piirkondadel tagasi jalule tõusta. Peale selle on oluline äsja juhtunust täies ulatuses õppida ning võtta kõik meetmed, et selliseid katastroofe ennetada või selliste kliimanähtuste kahju piirata. Üleujutuste tsoonide hoonestamise küsimus ning võitlus kinnisvaraspekulatsiooniga rannajoonel tuleb täielikult läbi vaadata, arvestades looduse, põllumajanduse, akvakultuuri, austrikasvanduste ja kalanduse tasakaalu, mida nii sageli Euroopa poliitikaga hävitatakse.

Sellepärast teen ma ettepaneku, et Euroopa Liit koostöös liikmesriikide ja piirkondadega kehtestaks järjekindla säästliku rekonstruktsiooni- ja arengukava, milles arvestatakse geograafiat, keskkonda, bioloogilist mitmekesisust ja tegevusi rannajoonel.

Lõpetuseks, peab olema võimalus kehtestada ühtne ennetus-, järelevalve- ja hoiatussüsteem, mille abil saab elanikkonnale kiiresti osutada solidaarsusel põhinevat abi.

  Maurice Ponga (PPE). − (FR) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Nagu kolleeg Morin-Chartier ja teised parlamendiliikmed juba on öelnud, räsis 27. ja 28. veebruaril äge torm Xynthia mitmeid Prantsuse piirkondi, nõudes 53 inimelu ning põhjustades tohutuid materiaalseid kahjusid.

Torm oli ebatavaliselt äge ja põhjustas Prantsuse rannikul laastavaid üleujutusi. Pärast Madeirat on Euroopa jälle kannatanud. Bretagne, piirkond, kust on pärit mu sõber ja kolleeg Cadec, sai raskelt kannatada. Seega on kolmes Prantsuse piirkonnas kehtestatud looduskatastroofi olukord: Bretagne’is, Poitou-Charentes’is ja Pays de la Loire’is.

Nende katastroofide valguses peab Euroopa Liit demonstreerima oma reageerimisvõimet ja väljendama solidaarsust. Üksnes sõnad ja resolutsioon ei võimalda meil toetada nende katastroofide ohvreid, peame samuti ja eelkõige andma finantsabi.

Seetõttu kutsun Euroopa Komisjoni − ja minu kolleeg Béchu toetab minu palvet − kiiresti vabastama vahendid ELi solidaarsusfondist, et aidata katastroofipiirkondadel kahjudega toime tulla.

See katastroof näitab, et Michel Barnier’ ettepanek luua Euroopa kodanikukaitse üksus, on aktuaalne. Eurooplased peavad tegutsema üheskoos, kuna katastroofe toimub aina rohkem ning nendes kannatab meie Euroopa territoorium ja eriti meie kõige isoleeritumad ja haavatavamad piirkonnad, nagu India ookeani ja Kariibi mere saared.

  Ricardo Cortés Lastra (S&D). − (ES) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma tahaksin kõigepealt väljendada oma solidaarsust tormis Xynthia kannatanud ohvrite peredega.

Eelmisel nädalal oli mul võimalus külastada Madeirat regionaalarengu komisjoni delegatsiooniga, mis koosnes sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Liidus liikmetest. See oli esimene kord, kui Euroopa delegatsioonil oli võimalus kohapeal olla ja kohtuda saare ametiasutuste ja inimestega.

Madeirat tabanud tormid tapsid üle 40 inimese ning vigastasid ja sundisid mujale sadu inimesi. Hinnanguliselt on majanduskahju 100 miljonit eurot, otseselt on kannatada saanud 900 ettevõtet ja rohkem kui 3500 töötajat.

Nüüd on prioriteediks taas üles ehitada infrastruktuur, tagada olukorra normaliseerumine ning esmajoones taastada Madeira kuvand välismaal ja võita tagasi inimeste usaldus saare turismitööstuse vastu, mis stimuleeriks selle majandust ja arengut.

Halvad ilmastikuolud, eriti torm Xynthia, on mõjutanud ka Hispaaniat, eelkõige piirkondi Andaluusias ja Kanaari saartel, samuti Prantsusmaad ja teisi riike.

Need ulatuslikud katastroofid on tekitanud tohutut majanduslikku kahju ning vaja on Euroopa Liidu kohest kiiret ja tõhusat reageerimist, mistõttu on vaja kasutusele võtta seda laadi katastroofiga toimetulemiseks vajalikud vahendid.

Volinik, tegemist on erakorralise olukorraga, mis nõuab erakorralisi meetmeid.

  Marian-Jean Marinescu (PPE) . − (RO) Viimasel ajal aset leidnud loodusõnnetuste ja -katastroofide sagedus ja mastaap teeb ärevaks. On saabunud aeg praktikas kasutusele võtta Michel Barnieri 2006. aastal tehtud ettepanek luua Euroopa kodanikukaitse üksus.

Samuti on vaja ruttu leida lahendus, kuidas kiiresti algatada Euroopa solidaarsusfondi määruse läbivaatamine. Vastavalt parlamendi 2006. aasta seisukohale kiitis parlament heaks määruse muudatusettepaneku eesmärgiga võimaldada liikmesriigilt taotluse saamisel reageerida kiiresti ja tõhusalt. Fondi kasutuselevõtu künnise alandamine ning kiire väljamakse säte, mille aluseks on eelhindamine, on läbivaadatud määruses sisalduvad äärmiselt tähtsad meetmed.

Seetõttu palun ma nõukogul loobuda Euroopa solidaarsusfondi määruse läbivaatamise toimiku blokeerimisest, see kohe läbi vaadata ja uut määrust mitte tagasi lükata.

Tänan teid!

  Karin Kadenbach (S&D). − (DE) Austatud juhataja, volinik! Eelmise aasta oktoobris oli mul regionaalarengu komisjoni delegatsiooni liikmena võimalus näha kõiki neid imelisi asju, mida ELi fondide abiga Madeiral tehakse, ja seetõttu mõjutab sealne katastroof ka mind isiklikult väga. Ma tahan avaldada kaastunnet kannatada saanute perede liikmetele, kuid ka neile, kes vaid mõne tunniga kaotasid kõik, mida nad oma elu jooksul olid loonud.

Eriti just praegu on Euroopa Liit mikroskoobi all ning solidaarsusfond loodi just selliste raskete olukordade jaoks, kuna Madeira ja Prantsusmaa inimesed ei vaja mitte ainult meie kaastunnet, vaid üle kõige meie finantsabi.

Prantsuse ja Madeira katastroofe raskendas ka see, et inimesed on olnud võib-olla oma looduse kontrollimise püüetes liiga ambitsioonikad ning on elanud loodusseaduseid eirates. Jälle kord sai väga valuliselt selgeks, et pikaajaliselt ei ole see võimalik.

Mida see tähendab, on see, et kõiki fonde tuleb kasutada viisil, mis tagaks turvalisuse, ennetuse ja säästlikkuse, ning sellele tuleb pöörata erilist tähelepanu.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). − (ES) Austatud juhataja! Esitaks tahaksin väljendada oma solidaarsust ja kaastunnet Prantsusmaa ja Portugaliga, eelkõige La Rochelle’ ja Madeiraga; teiseks, kas tohin väljendada solidaarsust oma riigiga, eelkõige Andaluusia ja Kanaari saartega, kes nendes ulatuslikes tormides kannatada said. Kuid ma pean karmilt kritiseerima Euroopa Liidu Solidaarsusfondi.

Solidaarsusfond on iganenud ning ei arvesta parlamendi 2006. aasta resolutsiooni. See on praegu väärtusetu. Etteantud näitajad − 0,6% SKTst ja 3 miljardit eurot − ei vasta sellele, mida praegune olukord nõuab, kuna tegemist ei ole enam lihtsalt hädaolukorra, vaid ka ülesehitamisega. Meil on usku eesistujariik Hispaaniasse ning seega kutsume teda üles andma tõuget, mis on vajalik solidaarsusfondi reformimiseks.

  Nuno Teixeira (PPE). − (PT) Austatud juhataja! Alustan sellega, et avaldan südamlikku kaastunnet Xynthia kõigi ohvrite peredele, eelkõige Prantsusmaal ja Hispaanias. Mitte keegi ei oodanud, et vaid nädal pärast Madeiral juhtunut tabab see torm nii rängalt Prantsusmaa, Hispaania ja eriti Kanaari saarte rannikuid.

Eelmisel laupäeval oli mul võimalus saata volinik Hahni, kes oli Madeiral, et külastada kõige enam kannatanud piirkondi, ning tal oli võimalik oma silmaga näha kohapeal toimunut hävingut. Homme teeb komisjoni president Barroso sama. Asjaolu, et nad seda teevad ja on isiklikult tunnistajaks hävingu määrale, teeb neist juhtunu priviligeeritud tunnistajad ja suunab inimeste tähelepanu sellele, mis on praegu kõige tähtsam: kiirele abile.

On hädavajalik, et parlament saaks pühenduda, et vaadata kiiresti läbi solidaarsusfondi struktuur, lihtsustada seda ning anda abi kiiremini, et me saaksime kiiresti abistada inimesi, kellelt me ei saa nõuda, et nad meile aega juurde annaksid.

  Petru Constantin Luhan (PPE). − (RO) Ma tervitan algatust, millega toetatakse Euroopa Parlamendi resolutsiooni ulatuslike looduskatastroofide kohta, mis leidsid aset Madeiral, ja tormi Xynthia mõjude kohta Euroopas. Lubage mul väljendada kaastunnet neile, kes on kannatanud, ja heakskiitu kõigile, kes on aidanud kaasa katastroofidejärgsele sekkumisele.

Ma usun, et Euroopa piirkondadele tuleb anda palju suuremat finantstoetust, et aidata rakendada meetmeid sedalaadi katastroofide ennetamiseks. Euroopa Liit saab teha paremini ning töötada välja komplekssed süsteemid katastroofide põhjuste analüüsimiseks, et luua nende ärahoidmiseks kõige tõhusamad meetmed. Ma usun, et konkreetselt selleks mõeldud meetmeid võib kasutada Euroopa iga makroregiooni jaoks. Ma mõtlen praegu ELi Doonau strateegiat, isegi kui sellele ei ole kõnealuses resolutsioonis konkreetselt viidatud, kuna sellest jõest on lähiminevikus, 2002. ja 2004. aastal alguse saanud looduskatastroofid.

Lisaks hõlbustab kõigi olemasolevate ressursside täiendav kasutamine kõige kergemini kättesaadaval viisil majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kujunemist, olles selliste katastroofide puhul solidaarse tegevuse platvormiks.

Tänan teid!

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Ma olen pärit väikesest umbes 500 elanikuga külast, mida vaid kaks aastat tabasid rängad üleujutused. Et inimohvreid ei olnud, oli tegelikult täielik ime või, kui tahate, õnn. Tollal saime suurt abi samast solidaarsusfondist, millest me siin räägime. Ma mõistan täielikult kohapeal olevate inimeste tundeid. Ka nemad ootavad solidaarsust kogu Euroopa Liidust, solidaarsust, mis on kiire ja tõhus.

Sellepärast arvan ma, et on ülimalt oluline keskenduda solidaarsusfondi määrusele. Nagu teate, esitas komisjon ettepaneku Euroopa Liidu Solidaarsusfondi määruse muutmiseks 2005. aastal. Kõnealuses ettepanekus käsitleti peamiselt fondi laiendamist lisaks muud liiki katastroofidele kui looduskatastroofid. Selles on siiski ka punkte, mis oleksid olnud asjakohased ka Xynthia puhul − ettepanek alandada künniseid ja võimalus teha ettemakseid oodatava abi arvelt.

Viimasel ajal on mitmed liikmesriigid − sealhulgas Prantsusmaa − andnud märku, et nad võivad oma negatiivset seisukohta revideerida. Komisjon kavatseb koos parlamendiga teha väga kiiresti nõukogu ja eesistujariik Hispaania kaudu uue algatuse loobuda toimiku blokeerimisest.

Ma nõustun samuti märkusega, et peaksime andma endast parima, et olla paremini ettevalmistunud. Katastroofiliste sündmuste sagedus ja intensiivsus on selgelt suurenemas ja see on murettekitav. Nii et ma arvan, et parem ettevalmistus on ülimalt tähtis. Selles kontekstis peaksid oma osa mängima ka ühtekuuluvus- ja struktuurifondid. On ka muid võimalusi, mida võib uurida. Ma juba mainisin struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde. Ka maaelu arengu fondi võib ümber suunata, kuid seda loomulikult üksnes liikmesriigi taotlusel.

Ma tahaksin teid teie toetuse eest tänada ning tahaksin teid tänada ka oma kolleegi Johannes Hahni nimel, kes selle valdkonna eest vastutab.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) 27. ja 28. veebruaril räsis ränk torm Xynthia Prantsusmaa mitut piirkonda. See nõudis 53 ohvrit ja põhjustas tohutut materiaalset kahju, sealhulgas raskeid üleujutusi. Madeira katastroofi järel tabas Euroopat uus löök. Minu piirkond Bretagne on saanud rängalt kannatada ning kolmes departemangus on kuulutatud välja loodusõnnetuse olukord, nagu ka Poitou-Charentesi ja Pays de la Loire’i piirkondades. Sooviksin avaldada täit solidaarsust kannatanud perekondade ja õnnetuse ohvritega. Euroopa Liit tervikuna peab näitama oma reageerimisvõimet ja solidaarsust finantsabipaketi ja rekonstrueerimisele suunatud toe kaudu. Christophe Béchu ühineb minuga abi taotlemisel. Täna näib raske solidaarsusfondi rahalisi vahendeid rakendada. Peab tunnistama, et parlament on nõudnud ELi Solidaarsusfondi tulemuslikumat ja kiiremat kasutamist alates 2005. aastast. Komisjon ja nõukogu peavad aitama kaasa selle fondi kiirele eraldamisele puudutatud piirkondade tarbeks. Õnnetus näitab, et Barnier’ raport Euroopa kodanikukaitsejõu – EuropeAid – kohta on täiesti loogiline ning võimaldaks meil töötada välja tulemuslikum reageering õnnetustele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimastel nädalatel on tabanud Euroopat ja selle liikmesriike kaks traagiliste mõõtmetega loodusõnnetust, jättes endast maha surma ja hävingut ning põhjustades kümneid tuhandeid eurosid maksvat kahju.

Me ei unusta dramaatilisi pilte Madeiralt veebruari lõpus – mida vaatasin erilise kurbusega, kuna tragöödia puudutas saart, mida väga hästi tunnen – või dramaatilist teadet Xynthia rajast läbi mitme Euroopa piirkonna.

Sellel juhul, peale siira mure väljendamise kõigi nende pärast, kes tragöödiates kannatada said, soovitan komisjonil tungivalt enim kannatanud piirkondade abistamisel kiiresti tegutseda. Seda ei tohi teha ainult Euroopa Liidu Solidaarsusfondi võimalikult kiiresti ja paindlikult ning suurima võimaliku rahastamisega aktiviseerides, vaid kasutades samuti kõiki Ühtekuuluvusfondiga kättesaadavaks tehtud abivahendeid ja mehhanisme, et abistada puudutatud piirkondi sellest kohutavast tragöödiast ülesaamiseks.

Sooviksin samuti kasutada võimalust solidaarsuse väljendamiseks kõikide jõupingutustega, mida teevad Madeira kohalikud omavalitsused ja selle riigi inimesed.

  Veronica Lope Fontagné (PPE), kirjalikult. – (ES) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kahjuks peame tegelema nüüd uuesti selle kurva ja juba tavapärase asjaga. Sooviksin avaldada austust ja tänulikkust kõikidele elukutselistele ja vabatahtlikele, kes on aidanud puudutatud piirkondades kaasa pääste- ja rekonstrueerimistöödele ning sooviksin avaldada erilist kaastunnet ohvrite perekondadele. Meil on tarvis osutada abi ohvritele ja sillutada teed, nii et puudutatud piirkonnad saaksid kiiresti taastuda. Meil on samuti tarvis jätkata intensiivset töötamist ennetamise vallas. Lõpuks, ja mis kõige olulisem, sooviksin kutsuda Hispaania valitsust üles kasutama oma praegust Euroopa Liidu eesistujamaa staatust hoo andmiseks praeguse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi määruse muutmisele – palve, mille Euroopa Parlament juba arvukatel puhkudel esitanud on, et saavutada kiiremat, paindlikumat ja tõhusamat juurdepääsu fondile.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Üleilmsete loodusõnnetuste esinemissagedus on murettekitav. Näeme täna oma varasemate vastutustundetute tegude tagajärgi, samas kui seisame silmitsi uue väljakutsega: kliimamuutuse mõjudega võitlemine.

On enesest mõistetav, et loodusõnnetustest puudutatud piirkondade ülesehitamisega kaasnevate tööde maksumus on ennetamiseks vajaliku tegevuse suhtes võrreldamatult kõrgem. ELi tasandil on meil olemas abivahendeid taoliste olukordadega tegelemiseks, mis täiendavad piirkondades teostatavaid projekte. Näiteks Rumeenia lääne piirkonnas, mida esindan, edendatakse projekti eriolukordades rakendatava sekkumissüsteemi suutlikuste ja kvaliteedi parandamiseks. Kasutada olevad finantsvahendid, sealhulgas struktuuri- ja Ühtekuuluvusfond ning lisaks maaelu arengu fond, tuleb üle vaadata, nii et need pakuksid eriolukordades suuremat paindlikkust.

Solidaarsusfondi suhtes kiirendaks fondi aktiveerimise künnise langetamine ja vastavate summade ettemaksete võimalus sekkumis- ja rekonstrueerimistegevust ning muudakse selle tulemuslikumaks.

Viimasena, ent mitte vähem olulisena, peame pöörama vajalikku tähelepanu vanemale algatusele, nimelt kiirreageerimisjõule, mis katab Euroopa Liidu kogu territooriumi, kuna loodusnähtused puudutavad naaberpiirkondi, ja see loob tingimused solidaarsuseks ning piiriüleseks tegutsemiseks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Sooviksin ühineda paljude kaastundeavaldustega 20. veebruaril Madeirat räsinud paduvihmadega tormi ohvritele ja lisaks ka avaldatud solidaarsusega kõigi suhtes, kes kannatavad leinavalu kaotatud pereliikmete ja sõprade ning kadunud asjade pärast. Sooviksin rõhutada pidevat vajadust konsolideerida Euroopa Liidu suutlikkust osutada abi loodusõnnetustest puudutatud elanikele. Isikliku vara, nagu kodud, elatiseallikad ja töökohad, kaotades võivad elanikud meeleheitlikku olukorda sattuda. Antud juhtudel saavutatakse sotsiaalne õiglus ainult solidaarsuse kaudu, pidades meeles, et terve ühiskond saab sellest kasu, kui riigi igal kodanikul korralikud elamistingimused on. Seetõttu ei ole liiast rõhutada vajadust Euroopa Liidu Solidaarsusfondi laiendamiseks ja paindlikumaks muutmiseks. Sellega seoses sooviksin väljendada täielikku toetust täna Euroopa Parlamendis vastuvõetud Madeirat puudutavale resolutsioonile.

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult. – (DE) Hiljutised tormid Madeiral, Hispaania ja Prantsusmaa piirkondades, on nõudnud ränka hinda 40 hukkunuga Madeiral, teise 60-ga Prantsusmaal, loetlematute teadmata kadunud inimeste ja ulatusliku varakahjustustega. Loodusõnnetustega toimetulek on võimalus Euroopal oma lisandväärtust tõestada. Euroopa partnerite kiiret ja probleemitut koostööd on vaja tormi Xynthia ja laastavate paduvihmade dramaatiliste tagajärgedega võitlemiseks. Solidaarsusfond ja muud ELi finantsvahendid saavad vähemalt võimaldada õnnetuse majandusliku kahjuga kiiremat võitlemist. Ent õnnetuste ennetamise korraldamine peab jääma alati liikmesriikide kätte, kes suudavad kõige paremini toime tulla oma riiklike oludega ja nõnda eriolukordades kõige kiiremini reageerida. Edaspidiste tormikahjustuste ennetamiseks peaks komisjon toetama liikmesriikide jõupingutusi tulemuslike eriolukorra lahendamise kavade ja riskitabelite koostamisel. Kliimamuutuse süvenemise ja sellest tingitud veetsüklite nihke tõttu ei ole võimalik tulevikus täielikult ära hoida metsikumaidki torme. Ent taoliste tormide põhjustatud kahju saab kindlasti parema eelneva kavandamisega vähendada.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Torm Xynthia on järjekordne traagiline ja valus tõendus kliimahäiretest, mis intensiivistavad selle ägedust ja sagedust, mis on sellele vaatamata siiski loodusnähtused. Tänapäeval on Euroopa Liit liiga tihti vastamisi taoliste loodusõnnetustega, et tulla toime oma olemasolevate poliitikatega, ning minu arvates peaks see tugevdama oma kodanike paremini kaitsmiseks kolme sekkumise valdkonda: ennetamine, mida käsitletakse 2009. aasta valges raamatus kliimamuutusega kohanemise kohta, mille puhul olin arvamuse raportöör, ja mis konkreetselt rõhutab ranniku- ja mägiste alade kaitsetust; kiire sekkumine, luues lõpuks Euroopa kodanikukaitsejõud, millega me ei ole teinud muud, kui nendest rääkinud, ja millel on teostumiseks tarvis vaid ettepanekut, ning parandamine, lubades struktuurifondide – vajadusel väljaspool kavandatavate sekkumisalade piirkondlikku raamistikku – ja Solidaarsusfondi aktiveerimist eriolukordades, mille määrust peab muutma, et kiirendada ja lihtsustada aktiveerimist. Seega on selge, et toetan resolutsiooni, kuid kahetsen, et meie täiskogul tuleb jälle kord nõuda meetmeid, mida oleks võinud välja pakkuda pärast ühte liiga arvukatest loodusõnnetustest, mis Euroopa viimastel aastatel leina heitnud on.