Istungi stenogramm

Neljapäev, 11. märts 2010 - Strasbourg

12.1. Gilad Shaliti juhtum

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutelu (kodukorra artikkel 122), kõigepealt Gilad Shaliti juhtum (neli⁽¹⁾ resolutsiooni ettepanekut).

  Bastiaan Belder (IND/DEM), autor. − (NL) Austatud juhataja! Täna hommikul kella 8 paiku külastasin ma siin parlamendis Gilad Shalitile pühendatud veebilehte ja kohe torkas silma üks valus fakt: 1355 päeva, 3 tundi, 12 minutit ja 37 sekundit on röövitud Giladile keelatud igasugused kontaktid oma isa, ema, venna ja õega. Ent samalt veebilehelt leidsin ma ka järgmise lõigu Jeremia raamatust: „Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand. Su lapsed tulevad tagasi su oma maale”. Noam Shalit, kes on täna siin koos meiega, asetab oma lootuse ja usu teie kätesse, samuti Iisraeli jumala kätesse, et tema kallis poeg saaks vabaks.

Austatud juhataja, kallid kolleegid! Täna arutame me Gilad Shaliti juhtumit. Eile pärastlõunal Iisraeli delegatsiooniga toimunud erikohtumisel ma juba kinnitasin Noam Shalitile, et tema üritus − Gilad Shaliti vabastamine − on ka meie üritus. Las see arutelu ja see resolutsioon olgu sellest selged märgid, millele loomulikult peavad järgnema liidu välisasjade kõrge esindaja järelmeetmed. Eile hommikul rääkisin ma isiklikult sellest paruness Ashtoniga. Shaliti juhtum on meie üritus, Euroopa üritus.

Kallid kolleegid! Palun jääge sellele üritusele truuks ka edaspidi! Ma loodan teie peole! Laskem Euroopal muuta Lähis-Idas asju! Koos Noam Shaliti ja tema perega loodame juudi palve täitumist Shaliti jaoks, psalm 126, värss 1: „Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad”.

  Frédérique Ries, autor. − (FR) Austatud juhataja, volinik! Gilad Shalit oli 19aastane, kui ta rööviti Gaza lähedal Hamasi rünnaku ajal. Mitte Gazas, vaid Iisraelis, kibbutzis, kus tema üksus oli paigutatud.

Ligi neli aastat on see noor mees elanud keldris; tal ei ole õigust võtta vastu külalisi, ei mingit arsti, advokaati, posti, kohtuprotsessi ja ei mingit Genfi konventsiooni Giladi jaoks − mitte midagi. Tema, keda teati − tegelikult ekslikult − kui sõdur Gilad Shalitti, oli armeeteenistuses, nagu kõik teisedki noored tema riigis.

Ta on üsna tagasihoidlik noor mees − nagu muide ta isagi, kellega ma olen mitmel korral kohtunud ja keda meil on hea meel täna siin saalis jälle tervitada −, noor mees, kes armastab matemaatikat, kes armastab jalgpalli ja kes oleks loomulikult naasnud tsiviilellu, kui ta nüüd neljandat aastat ei elaks urkas, lõigatuna maailmast ja lõigatuna oma perest.

Volinik, ma ei taha teile täna pärastlõunal rääkida poliitikast; ma ei taha teile rääkida Lähis-Idast, konfliktidest, kauplemisest ega vangide vahetamisest. Meie parlament pöördub täna teie poole üksmeelselt, et te aitaksite noorel mehel − noorel iisraellasel, noorel prantslasel, noorel eurooplasel − pöörduda tagasi koju.

Sellepärast kirjutan ma täna koos selle resolutsiooni kaasautorite ja kuue poliitilise fraktsiooni liikmega − Sari Essayah, Daniel Cohn­Bendit, Richard Howitt, Charles Tannock ja Bastiaan Belder, kes just äsja sõna võttis −, paruness Ashtonile.

Me kutsume paruness Ashtonit, kes järgmisel kolmapäeval sõidab Iisraelisse ja Gazasse, tungivalt üles kasutama kogu oma mõjuvõimu, et nõuda Gilad Shaliti vabastamist, mõjuvõimu, mis tal on tänu meie tänase resolutsiooni mandaadile, mõjuvõimu tänu 500 miljonile Euroopa kodanikule, keda me siin täiskogul esindame.

(Aplaus)

  Proinsias De Rossa, autor. − Austatud juhataja! Ma tervitan fraktsioonidevahelist resolutsiooni, millega kutsutakse üles vabastama Iisraeli sõdur Gilad Shalit, keda Hamasi sõjaline tiib on alates 2006. aastast vangistuses hoidnud. Ma nõustun Giladi isaga, kes on palunud, et tema poja juhtumit käsitletaks kui humanitaarküsimust, mitte ei muudetaks seda poliitiliseks jalgpallimatšiks. Kirglikus poliitilises debatis ei tohi me kunagi unustada nii Iisraeli kui ka Palestiina perede kannatusi, kellelt selle konflikti käigus on võetud neile kallid inimesed.

Genfi konventsioone peavad austama kõik pooled. On täiesti vastuvõetamatu, et Gilad Shalitile on keelatud talle kui sõjavangile kuuluvaid õigusi, milleks tal on vastavalt Goldstone’i raportile täielik õigus. Tema perel puudub teave tema tervisliku, nii füüsilise kui ka vaimse seisundi kohta.

Samal ajal on 7200 Palestiina vangist, keda samuti Genfi konventsioone rikkudes hoitakse Iisraeli vanglates, 1500 vangi kinni peetud piiramatu perioodi jooksul ja 13 neist on seal olnud 25 aastat. Nelikümmend neli neist on lapsed ning 23 on Palestiina Seadusandliku Nõukogu liikmed, keda peetakse kinni kättemaksuks Gilad Shaliti vangistamise eest. Goldstone ei jäta jällegi kahtlust: Palestiina Seadusandliku Nõukogu liikmete kinnipidamine on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Ma tõstatan need küsimused Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarsel assambleel sellel nädalavahetusel Jordaanias. Ma kutsun Catherine Ashtonit tungivalt üles, et ta oma peatsel visiidil sellesse piirkonda avaldaks Iisraeli ja Palestiina võimudele, sealhulgas Gaza võimudele, survet vabastada Gilad Shalit ning Palestiina lapsed ja Palestiina Seadusandliku Nõukogu liikmed ning tagada nende turvaline ja peatne tagasipöördumine perede juurde.

  Charles Tannock, autor. − Austatud juhataja! Hamasi Jihadi fanaatikud on kapral Gilad Shalitti nüüdseks rohkem kui kolm aastat pantvangis hoidnud. Hamas väidab, et tegutses seaduslikult kooskõlas Genfi konventsioonidega ja seega on Shalit sõjavang, kuid Iisrael näeb teda, ja minu arvates õigesti, alates tema kinnivõtmise hetkest kui röövitut. Hoolimata sellest, missugune on tema õiguslik seisund ja rahvusvaheline õigus, on teda Gazas julmalt peetud isolatsioonis vahi all, jäetud ilma igasugustest kontaktidest välismaailmaga ning talle on isegi keelatud Punase Risti abi, mille lubamine on Genfi konventsioonide kohaselt kohustuslik. Tema perel ei ole tema käekäigu kohta mingit teavet peale ühe video ja harvade teadete Hamasilt, et ta on ikka veel elus ja terve.

Kui Hamasil oleks mingeidki väiteid, mida rahvusvaheline kogukond saaks tõsiselt võtta, siis peaksid nad vähemalt nüüd ühemõtteliselt näitama, et Shaliti vangistuse tingimused vastavad rahvusvahelisele humanitaarõigusele.

Kuid me nõuame rohkem. Me nõuame tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist! Ma ei tee saladust, et olen Hamasi terroristidega, organisatsiooniga, mis on pühendunud Iisraeli hävitamisele, dialoogi pidamise vastu, kuid kui me kunagi peaksime Hamasiga suhtlema, siis ainult pärast seda, kui Gilad Shalit on vabastatud rüvedast vangistusest.

  Sari Essayah, autor. − Austatud juhataja! Tavaliselt, kui siin täiskogul koostatakse resolutsioon, mis vaid natukene on seotud Lähis-Ida situatsiooniga, siis on raske jõuda üksmeelele. Selle juhtumi puhul ei ole see nii tänu kolleegidele, kes on selle võimalikuks teinud.

Giladi Shaliti olukord on humanitaarküsimus ja meie ühisresolutsioonis rõhutatakse tõsiasja, et alates pantvangi võtmisest ligi neli aastat tagasi on teda hoitud teadmatus kohas Gazas, kus ta ei saa teostada oma põhiõigusi vastavalt mis tahes humanitaarnormidele, sealhulgas Genfi konventsioonile. Just sellest humanitaaraspektist lähtudes nõuame me Gilad Shaliti viivitamatut vabastamist. Vahepeal on minimaalseks nõudmiseks, et Punasel Ristil ja Shaliti vanematel lubatakse temaga ühenduses olla.

Inimolendi väärtust ei saa mõõta. See on mõõdetamatu. Gilad Shalitist ei tohiks teha terroristliku organisatsiooni Hamas vahetuskaupa, vaid ta tuleb kohe vabaks lasta. See on sõnum, mida me tahame, et kõrge esindaja paruness Ashton viiks endaga kaasa oma eesseisval visiidil Gazasse.

  Takis Hadjigeorgiou , autor. − (EL) Austatud juhataja! Eile osalesin koos teiste parlamendiliikmetega kohtumisel, millel viibis kohal Shaliti isa, ning ma tahan öelda, et selle perekonna tragöödia ei saa jätta kedagi liigutamata. Sellepärast on meie seisukoht, et Gilad Shalit, Iisraeli relvajõudude liige, kes arreteeriti Iisraeli territooriumil 24. juunil 2006. aastal, vastab sõjavangi kriteeriumidele Genfi kolmanda konventsiooni mõistes.

Sõjavangina tuleks seda kohelda humaanselt ja lubada talle suhtlemist. Rahvusvahelisel Punasel Ristil peaks olema lubatud teda külastada ning tema perekonnal peaks olema täielik õigus saada teavet tema olukorra kohta ja loomulikult teda külastada. Samal ajal väljendame oma usku ja soovi, et see isik vabastatakse.

Soovimata aga mingil viisil tagasi võtta seni öeldut, usun ma, et meie seisukoht, et seda küsimust võib eristada teiste vangistatud palestiinlaste juhtumist, on mõnevõrra apoliitiline. Nende vangistuses viibimine on samuti humanitaarküsimus. Usun, et annaksime tema perele valelootust, kui me arvame, et saavutame midagi, kui keskendume parlamendina ainult selle konkreetse isiku vabastamisele, kelle vabastamist, ma kordan, me nõuame.

Kas tõsiasi, et tosinad 16aastased Palestiina lapsed on vangistuses, ei ole humanitaarküsimus? Kuidas te nende kahe küsimuse vahel saate vahet teha? Me ei saa mitte jätta mainimata asjaolu, et Gaza ise − keegi enne ütles enne, et Shalit elab urkas ja ta tõesti elab urkas −, et Gaza ise, ma kordan, on üks suur urgas. Seal elavad poolteist miljonit palestiinlast kollektiivses urkas. Iisraeli vanglates on 7200 palestiinlast, kelle seas on 270 last vanuses 16−18 ja 44 alla 16aastast last. Alates 1967. aastast on arreteeritud ja vangistatud 750 000 palestiinlast.

Niisiis kutsume üles vabastama Shalitti, kuid meie seisukoht, et me usume, et seda on võimalik saavutada tema eraldamisega üldisest pildist Palestiinas, on apoliitiline.

Lõpetuseks sooviksin ma lisada, et Palestiina on ainus piirkond maailmas, kus on olemas vangide minister. Ma sooviksin veel kord väljendada oma armastust ja kaastunnet perekonnale ning ma usun, et see probleem leiab peatselt lahenduse.

  Nicole Kiil-Nielsen, autor. − (FR) Austatud juhataja! Kapral Gilad Shalitti käsitlev resolutsioon, mida me täna arutame, täiendab arvukaid resolutsioone, mida Euroopa Parlament on varem vastu võtnud Lähis-Ida inimõiguste olukorraga seoses.

Kapral Gilad Shalit, keda on hoitud pantvangis 1355 päeva, tuleb vabastada niipea kui võimalik. Me nõuame ja loodame väga siiralt, et ta vabastatakse! Vabastada tuleb noor prantsuse-palestiinlane Salah Hamouri, keda Iisraeli võimud on alates 13. märtsist 2005 kinni pidanud. Iisraelis rahvusvahelise õiguse norme ja lapse õiguste konventsioone rikkudes tuleb vangistatud lapsed vabastada. Okupatsioonivastase vägivallatu rahvaliikumise liikmed, nagu Abdallah Abu Rahmah Bi’inist, tuleb vabastada. Valitud esindajad, Palestiina Seadusandliku Nõukogu liikmed − sealhulgas Marwan Barghouti − tuleb vabastada.

On aeg, et Euroopa Liit nõuaks tungivalt, et Lähis-Idas austatakse inimõigusi ja rahvusvahelist õigust. Lahendus ei ole ületrumpamine, mida kasutatakse repressiivsetes ja vägivaldsetes tingimustes, mille näide on Hamasi liidri mõrvamine Dubais, mille me hukka mõistame juba üksnes seetõttu, et see raskendab veelgi Giladi Shaliti vabastamist.

  Elena Băsescu, fraktsiooni PPE nimel. − (RO) Viimase kahe nädala jooksul on see teine kord, kui ma täisistungil olen Gilad Shalitist rääkinud, ning mul on hea meel, et minu ja minu kaasparlamendiliikmete ühised pingutused on selle resolutsiooni kujul vilja kandnud. Gilad Shaliti juhtum näitab Euroopa Liidu erilist muret humanitaarolukorra pärast Gazas. Giladi õigusi, mis on sätestatud Genfi konventsioonis, ei tohi seada sõltuvusse Iisraeli-Palestiina konfliktist. Tõepoolest, Gilad Shaliti isa Noam on korduvalt kinnitanud, et ei tema ega tema perekond ei ole poliitikas tegevad. Nad ei valinud olukorda, millest nad end leidnud on. Meie, eurooplaste jaoks oleks ideaalne lahendus, kui need kaks riiki eksisteeriksid koos rahus ja turvalisuses.

Läbirääkimised Giladi vabastamiseks on eri vahendajate kaudu toimunud kohe algusest, 2006. aastast peale ning tegelikult on tehtud üks väga vastuoluline ettepanek tema vahetamiseks 1000 Palestiina vangi vastu. Gilad ja tema perekond vajavad meie abi.

Suur tänu teile!

  Olga Sehnalová, fraktsiooni S&D nimel. − (CS) Gilad Shaliti juhtumist on saanud Lähis-Ida lõputu meeleheite ja frustratsiooni sümbol. See käib nii seal elavate inimeste kui ka seal tegutseva rahvusvahelise kogukonna kohta. Gilad Shalit on pantvang, kellel on nimi, kelle sündmusterohket saatust me jälgime kaastunde ja murega. Lähis-Ida inimesed on selle igavese konflikti nimetud pantvangid. Silm silma ja hammas hamba vastu. Või on Giladi ja kõigi teiste ohvrite jaoks muud lootust?

Rahvusvahelise õiguse ükski norm ei korva seda, millest me selles konfliktis nii vähe kuuleme − apelleerimine inimlikkusele. Et üritada loobuda geopoliitilisest maailmavaatest, kus inimolendite ja nende saatusega nagu mängukaartidega manipuleeritakse. Et üritada asetada ennast ohvrite perekondade ja kõigi süütult kinnipeetavate ning vireluses vaevlevate inimeste olukorda.

Mis takistab Gilad Shaliti ja kõigi teiste, kelle süü ei ole väljaspool kahtlust, kohtus kinnitatud, vabastamist? Rääkimata nende julgustamist, kes soovivad elada rahus. Rahu võti on usaldus, kompromiss ja julgus kaitsta rahu kõigi nende vastu, kes on lepitamatud. Ma tahaksin teid paluda astuda esimene samm!

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. − (DA) Austatud juhataja! Tänase arutelu eesmärk on täie tõsidusega viia inimkannatused kokku nime ja näoga ning seeläbi laiendada meie kaastunnet ja empaatiat. Selles mõttes on tõesti hindamatu, et oleme oma tänase arutelu teemaks valinud Gilad Shaliti. See aitab meil laiendada empaatiat teistele, et me saaksime end identifitseerida nende ja nende perekondade kannatustega. Tuhandeid palestiinlasi peetakse kinni absoluutselt vastuvõetamatutes tingimustes, mis on igas suhtes vastuolus rahvusvaheliste normidega, ning see on nende jaoks täpselt sama raske olukord kui Gilad Shaliti ja tema pere jaoks. Me teame andma endast parima, et suhtuda sellesse probleemi tõsiselt, ning ma tunnen, et kõik meist siin täiskogul on valmis seda tegema. Me ei räägi siin ainult ühest vangist, vaid tuhandetest vangidest, kes on selle ulatusliku konflikti ohvrid.

Lisaksin veel ühe märkuse: on tähtis, et me ei põrkuks tagasi nende kannatuste põhjuse eest ja et me mõistaksime, et kui me midagi ette ei võta mitte ainult Gaza piiramise, vaid ka Palestiina okupeerimise vastu tervikuna, ja kui me ei leia nendele riikidele kahepoolset lahendust, mida ma usun, et me kõik nõuame ja tahame, siis neil inimestel ei ole tulevikku. Ma usun, et me läheneme ühise lahenduse leidmisele väga produktiivselt, ja ma loodan, et paruness Ashton suudab asetada ELi olukorda, kus ta ei pea mitte ainult maksma, maksma ja maksma, vaid kus tal aeg-ajalt õnnestub oma häält kuuldavaks teha.

  Louis Bontes (NI). − (NL) Austatud juhataja! 25. juunil 2006. aastal rööviti Iisraeli armee ajateenija kapral Gilad Shalit pärast Gaza sektorist lähtunud terroristide infiltratsiooni. Sellest ajast on ta olnud Hamasi käes pantvangis. Hamas on hoidnud Shalitti täielikus isolatsioonis välismaailmast. Ta on vangistatud sügavasse pimedusse ning isegi Punane Rist ei pääse tema juurde.

Shaliti juhtum tõestab veel kord, et Euroopa ja Iisrael on samal poolel. Barbaarsed Islami jõud peavad otsustavat sõda lääne tsivilisatsiooni vastu. Iisrael on selle sõja rindejoonel. Iisraelis ja Euroopas loeb iga inimelu. Islami terroristide jaoks ei tähenda inimelu midagi ehk õigemini, üks inimelu on võrdne tuhande eluga, sest Hamas nõuab, et Iisrael vabastaks Shaliti vastu 1000 vangi, sealhulgas arvukalt terroristlike mõrtsukaid.

On tähtis, et me saavutaksime Shaliti vabastamise, kuid nii, et Iisrael ei peaks vastutasuks terroriste vabastama. Lõppude lõpuks oleme ju näinud, kuhu sellised vahetused on minevikus viinud: terroristide, nende jüngrite ja liidrite võidueufooriani, millele vältimatult järgneb uus terror. Me ei saa lubada inimestel terrorismist kasu lõigata ja oleksime vastutustundetud, kui me julgustaksime Iisraeli sellisele pantvangivõtule vahetusega vastama, sest järgmine Hamasi pantvang võib olla keegi Pariisist, Amsterdamist või Brüsselist. Ja mis olukorras me siis oleksime?

Olukorda tuleb teise kandi pealt vaadata: Hamas, mitte Iisrael peab maksma Gilad Shaliti, eurooplase pantvangi võtmise eest. Hind peab olema nii kõrge, et nad vabastavad ta vabatahtlikult. Selles osas taotleme me, et Hamasi režiimi kõigile ametnikele, sealhulgas neile, kes ei ole formaalselt Hamasiga seotud, ja neile, kes ei ole Euroopa terroristide nimekirjas, pannakse täielik Euroopasse ja Euroopast läbisõidu keeld.

  Tunne Kelam (PPE). − Austatud juhataja! Seda noormeest on vangistuses peetud peaaegu 1400 päeva, eirates täielikult rahvusvahelisi norme ning ilma, et isegi Punasel Ristil oleks talle juurdepääs. Ma arvan, et seda juhtumit peaks vaatlema ja lahendama üksnes kui inimtragöödiat. Mind julgustab Euroopa Parlamendi laialdane toetus sellele arutelule ning see, kui soojalt meie kolleegid eile Shaliti isa vastu võtsid.

Shaliti juhtumist ei tohiks saada vahetuskaup. Selle asemel on see Hamasi huvides, kui nad tahavad ennast rahuprotsessis legitimiseerida. Kokku võttes oleks parim tõend nende usaldusväärsusest Gilad Shalit tingimusteta vabastada ning loobuda tulevikus inimröövidest.

  Filip Kaczmarek (PPE). − (PL) Täna arutletav resolutsioon ei ole poliitilise alatooniga ning me ei ürita lahendada Lähis-Ida konflikti. Ainus, mida me tahame, on, et süütul pojal lubataks tagasi pöörduda oma isa ja perekonna juurde. Ma ei tea, kas kaasparlamendiliikmed teavad organisatsioon Parent Circle. See on organisatsioon, mis ühendab Iisraeli ja Palestiina peresid, kes on konfliktis sugulase kaotanud. Täna räägime me üksikjuhtumist just sellepärast, et me ei taha, et Gilad Shaliti isa peaks ühinema nendega, kes on kaotanud kõige lähema neile kallitest inimestest − oma lapse.

Me palume pantvang vabastada, sest me ei nõustu sellega, et eesmärk pühitseb abinõu. Võitlusega õiglase ürituse nimel ei saa vabandada tegusid, mida üldiselt peetakse vääraks või terrorismiaktideks. Organisatsioon, mis tahab saavutada meie heakskiitu, meie austust, ei tohi võtta pantvange.

(Aplaus)

  Cristian Dan Preda (PPE). − (RO) Ka mina soovin lisada oma toetuse neile, kes on siin saalis nii täna kui ka eile kutsunud üles Gilad Shaliti vabastamisele ning ma soovin samuti väljendada tema perele oma kaasaelamist.

Ma tahaksin oma sõnavõtu adresseerida neile, kes võib-olla küsivad endalt: „Miks on meil resolutsioon Gilad Shaliti juhtumi kohta ja miks just nüüd?” Teised kaasparlamendiliikmed tuletasid meile meelde, et varsti saab sellest neli aastat, kui noort Gilad Shalitti on hoitud pantvangis jõhkrates tingimustes, rikkudes sõjavangide kohtlemise Genfi (III) konventsiooni tunnustatud rahvusvahelisi norme. Nagu me igaüks võime ette kujutada, tähendab iga mööduv päev vangistuses kohutavaid kannatusi Shalitile ja tema perele.

Ma annaksin veel ühe põhjuse toetamiseks, nimelt on Gilad Shalit Euroopa kodanik, ta on eurooplasest terrorismiohver ja täna, Euroopa terrorismiohvrite päeval, ei ole minu arust kõnealusest resolutsioonist sümboolsemat žesti.

  Ana Gomes (S&D). − Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin ma anda au Gilad Shaliti perekonnale jõupingutuste eest tema vabastamiseks, mida me kogu südamest toetame. See on sõnum, mida me selle resolutsiooniga edastada tahame. Me usume vastavalt Goldstone’i raportis esiletõstetule, et tal on tõepoolest õigus sõjapõgeniku staatusele, nagu peaks olema ka Iisraeli riigi vangispeetavatel, sealhulgas paljudel lastel.

Me tahame nende kõigi vabastamist! Me tahame Gilad Shaliti ja kõigi noorte Palestiina meeste ja naiste vabastamist. See on tõepoolest ainus viis selles regioonis rahu saavutamiseks. Me palume paruness Ashtonil tungivalt teha kõik jõupingutused, et avaldada survet Gilad Shaliti ja teiste Palestiina sõjavangide vabastamiseks, eriti vangistuses vaevlevate noorte inimeste vabastamiseks.

  Ryszard Czarnecki (ECR). − (PL) Gilad Shaliti juhtumil on eriline isiklik mõõde. Tegemist on väga noore, minu pojaga samavanuse mehe traagilise juhtumiga ning see on ka tema perekonna traagiline juhtum. Ärgem siiski teeselgem, et sellel juhtumil puudub laiem poliitiline kontekst! Tegelikult meenutab see meile must-valget filmi, mida ka siin saalis sageli väga ühepoolselt näidatakse; film, mis räägib ainult Palestiina-poolsetest ohvritest, ei ole tegelikult kuigi objektiivne.

Ma arvan, et me peaksime täna väga selgelt nõudma selle noore mehe vabastamist, kuid ärgem unustagem, et need, kes tulistavad praegu Sderotis välja rakette, vastutavad selle eest, et ta on ikka veel vang.

  Eija-Riitta Korhola (PPE). − (FI) Austatud juhataja! Nagu teame, selle resolutsiooni taustaks on poliitiliselt väga tundlike asjaolude kogum, kuid see ei tohiks takistada meil võtmast vastu selgelt humanitaarset resolutsiooni, mida ei ole lahjendatud üldiste poliitiliste avaldustega situatsiooni kohta tervikuna.

Mul on hea meel, et selles resolutsioonis ei kalduta teemast kõrvale. Kavatsen selle poolt hääletada. Selles rõhutatakse ideed, et Lähis-Ida kriisi kõik pooled peavad järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ning inimõigusalaseid õigusakte. Ma loodan, et täiskogu toetab resolutsiooni kindlalt.

(Aplaus)

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Röövitud Iisraeli sõduri Gilad Shaliti juhtum on Euroopa Liidule suure tähtsusega küsimus.

Minu endine kolleeg volinik Ferrero-Waldner esitas täiskogule juba 5. juulil 2006, vähem kui kaks nädalat pärast Gilad Shaliti vangistamist, tungiva üleskutse tema vabastamiseks. Aastate jooksul ja paljudel kordadel, sealhulgas viimasel ELi ja Iisraeli assotsiatsiooninõukogu kohtumisel eelmise aasta juunis ja välisasjade nõukogu järeldustes 2009. aasta detsembris, on EL järjepidevalt kutsunud üles neid, kes Galid Shalitti kinni peavad, teda viivitamata vabastama. Seega ühineme me täna parlamendi ettepanekutega, milles kutsutakse üles teda vabastama.

Meie arvamus, mis ühtib paljude inimõigusorganisatsioonide hinnanguga, on, et Galid Shaliti kinnipidamise tingimused on vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega. Seega palume tema vangistajaid tungivalt austada sellekohaseid kohustusi, eriti lubada Punase Risti rahvusvahelise komitee esindajatel teda külastada. Lõpuks oleme teadlikud käimasolevast vahendustegevusest eesmärgiga vabastada Gilad Shalit. Me julgustame kõiki sellesuunalisi jõupingutusi ning väljendame lootust, et neid kroonib varsti edu. Ma annan isiklikult oma kolleeg Cathy Ashtonile üle teie selge sõnumi.

Meie mõtted on loomulikult Gilad Shaliti perekonnaga. Ma tean, et tema isa on sel nädalal siin täiskogul viibinud ja olen aru saanud, et ta istub praegugi koos meiega siin.

(Aplaus)

Ma tahan talle kinnitada, et meie mõtted ja jõupingutused on temaga ja loomulikult koos kõigi teistega, kes kannatavad selle pikka aega kestnud konflikti tagajärgede tõttu.

(Aplaus)

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Indrek Tarand (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma soovin väljendada oma kahetsust Gilad Shaliti vangistamise tõttu. Tema röövimine koos ülejäänud vangide kinnipidamisega selles piirkonnas on vastuvõetamatu. Olukorda tuleb võimalikult kiiresti parandada. Ma usun, et Shaliti vabastamine aitab üldiselt kaasa Lähis-Ida rahuprotsessile.

(FR) Mis muusse puutub, siis Prantsusmaa otsustas äsja müüa Venemaale Mistral-tüüpi sõjalaeva. Me usume, et ta hakkab seda siiralt kahetsema.

(1) Vt protokoll.