Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2602(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0188/2010

Arutelud :

PV 11/03/2010 - 12.2
CRE 11/03/2010 - 12.2

Hääletused :

PV 11/03/2010 - 13.2

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0067

Istungi stenogramm
Neljapäev, 11. märts 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

12.2. Vägivalla laienemine Mehhikos
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu seitsme(1) resolutsiooni ettepaneku üle vägivalla laienemise kohta Mehhikos.

 
  
MPphoto
 

  Ramón Jáuregui Atondo, autor. − (ES) Austatud juhataja! Ma tahaksin alustada sellega, et Mehhiko on demokraatlik riik, mis on viimase 20 aasta jooksul stabiilselt edasi arenenud. Tegemist on Euroopa Liidu sõbraga, kellega meil on strateegiline partnerlusleping. Tahaksin öelda ka seda, et hetkel peab Mehhiko väga rasket sõda organiseeritud uimastikaubanduse vastu.

Täna räägime Mehhikost Euroopa Parlamendis siiski inimõiguste kontekstis, sest vägivald on oluliselt kasvanud ja jätkab kasvamist, mille all kannatab eriti Mehhiko rahvas, ning kuna korduvalt on esitatud tõsiseid kaebusi inimõiguste rikkumiste kohta.

Resolutsioon, mille peamised poliitilised fraktsioonid täna siin vastu võtavad, põhineb austusel ja konsensusel. Selles tunnustatakse loomulikult minu äsjakirjeldatud olukorda ja kutsutakse Mehhikot tungivalt üles jätkama teed õigusriigi ja täieliku demokraatia suunas.

Kuid selles esitatakse ka neli tähtsat palvet: Mehhikot kutsutakse üles tagama ajakirjandusvabadus, sest ajakirjanike on rünnatud; tagama inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide kaitse, kuna neid on rünnatud ja ähvardatud; tagada vägivalla all kannatavate naiste kaitse, kuna palju naisi on tapetud; hoida ära politseijõudude karistamatus ja võimu kuritarvitused. Seda palub parlament Mehhikolt sõpruse vaimus, arvestades häid suhteid Mehhikoga.

 
  
MPphoto
 

  Renate Weber, autor. − (ES) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Sellel nädalal tähistame me rahvusvahelist naistepäeva. Oleme siin parlamendis näinud päris palju plakateid kõigis Euroopa Liidu keeltes, millel öeldakse, et me suudame peatada naistevastase vägivalla. Täna räägime me vägivallast Mehhikos ning minu arvates on õige tunnistada, et Mehhiko naised, nii põliselanikest kui ka mittepõliselanikest ohvrid, on kohalike ja föderaalsete ametiasutuste poolt kõige vähem kaitstud.

Mehhiko naised langevad igasuguse vägivalla ohvriteks alates koduvägivallast seksuaalse vägivalla ja piinamiseni, mida panevad toime sõjaväelased või politseinikud, ning nad langevad ka mõrvade ohvriteks. Kahetsusväärselt on Mehhiko ametiasutuste reageerimine siiani olnud ebatõhus, mistõttu võime nüüd õigustatult öelda, et tegemist on praktiliselt täieliku karistamatuse juhtumiga.

Meie resolutsioonis kutsutakse Mehhiko valitsust üles võitlema feminitsiidi vastu, mis on küll karm, kuid täpne sõna, kui arvestada, et peaaegu kõik naisohvritega mõrvad jäävad karistuseta. Viimasel neljal aastal näiteks on Mehhikos ainult 11% kurjategijatest, kes on mõrvanud peaaegu 700 naist, saanud karistuse.

Samal ajal tundub, et naised on kohtusüsteemi lemmikohvrid. Muul viisil ei ole võimalik selgitada, kuidas on võimalik, et kaks põliselanikust naist Alberta Alcántara ja Teresa González mõisteti 21 aastaks vangi, kus nad nüüd on veetnud rohkem kui kolm aastat, Föderaalsest Juurdlusbüroost − täiesti omapäi − kuue mehe röövimise eest turul toimunud intsidendi käigus. Loodame, et kohtunik, kes nädala pärast teeb otsuse naiste edasikaebuse suhtes, saab aru olukorra naeruväärsusest ja ebaõiglusest.

Naistevastane vägivald saab siiski alguse kodust. Ma loodan, et Mehhiko seadusandjad muudavad peagi üldseadust naiste õiguse kohta elada vägivallavaba elu, et oleks võimalik korrektselt määratleda vägivalla eri vormid ja seaduste rakendamismehhanismid. Samuti oleks õige kriminaliseerida koduvägivald ja abielusisene vägistamine.

Lisaks on Mehhiko ühiskonna muutumiseks ja naistevastase vägivalla lõppemiseks tähtis, et seda teemat käsitletaks koolides noorte hariduse elementaarse osana.

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan, autor. (PL) Mehhiko ametivõimud, sealhulgas esmajoones president Felipe Calderón, on nüüdseks juba mitu aastat pidanud verist sõda narkojõukudega. Sõjas on osalenud üle 40 000 sõduri ning saavutatud on mitmeid võite. Edulugude seas on kahtlemata Sinaloa ja Juareze kartellide bosside vahistamine, üle 23 000 hektari oopiumisaagi ja 38 000 hektari marihuaanataimede hävitamine, rohkem kui 50 ebaseadusliku narkolabori sulgemine ning rohkem kui 45 000 selle protsessiga seotud inimese vahistamine.

Me peame teadma, et Mehhiko uimastikartellid saavad aastas mitmeid miljardeid dollareid kasumit, mis on võrreldamatult palju rohkem kui summad, mida Mehhiko valitsus eraldab uimastiprobleemi lahendamiseks. Nõnda kulutavad jõugud tohutuid summasid poliitikute, kohtunike ja politseiametnike korrumpeerimiseks. Just sellel põhjusel on võimud sõda kaotamas. Alates 2006. aastast on tapetud ligi 15 000 inimest, rohkem kui 6000 neist on tapetud alates eelmise aasta oktoobrist. Eriti on ohus ajakirjanikud, kuna tapetud on neist rohkem kui 60, sealhulgas hiljuti Jorge Ochoa Martínez.

Me peame aru saama, et ilma rahvusvahelise abita Mehhiko seda sõda ei võida.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Santiago Fisas Ayxela, autor. − (ES) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mehhikol on suured probleemid uimastikaubanduse ja uimastitega seotud vägivallaga. Olukorra lahendamiseks on president Felipe Calderóni valitsus võtnud karmi hoiaku, et probleemid likvideerida: ta võttis vastu otsuse mobiliseerida ajutiselt relvajõud, millel on olnud märkimisväärne mõju vahistatud inimeste arvule, uimastite hävitamisele ja relvade konfiskeerimisele. Sõjavägi aktsepteerib kõiki rahvusliku inimõiguste komisjoni soovitusi, sealhulgas neid, mis käsitlevad nende enda tegevuse kohta esitatud kaebuste uurimist.

Valitsus tunnistab samuti, et julgeoleku ja õiguse valdkonnas on vaja teha olulisi muudatusi ning viib ellu ambitsioonikat kohtusüsteemi reformi, et muuta see läbipaistvamaks ning anda inimõigusi järgides kohtu alla need, kes panevad toime kuritegusid.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon soovib näidata solidaarsust Mehhiko rahvaga tema võitluses uimastikaubanduse vastu ja me toetame president Calderóni tema valmisolekus võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.

Lõpetuseks tahan ma väljendada oma rahulolu selle kokkuleppe üle, mis ühendab parlamendi peamisi poliitilisi fraktsioone.

 
  
MPphoto
 

  Marie-Christine Vergiat, autor. (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Alates 2007. aastast on inimõiguste rikkumised Mehhikos pidevalt kasvanud.

Mehhiko valitsusväliste organisatsioonide ja meedia kohaselt on üksnes 2009. aastal registreeritud 6500 uimastikartellidele omistatavat mõrva, millest suurem osa pandi toime Chihuahua’ osariigis. President Calderóni valitsus on saatnud tuhandeid sõdureid piirkondadesse, kus probleem on kõige teravam.

Sellest ajast saadik on mõlema, sõjaväe ja politseijõudude toimepandud vägivallaaktid täieliku karistamatuse olukorras ühtemoodi sagenenud. Valitsusvälised organisatsioonid koostavad aina enam raporteid ning räägivad riigi kuritegudest. Eriti kannatavad ajakirjanikud, põliselanike kogukonnad ja just naised, nii põliselanikud kui ka mittepõliselanikud. Ma kohtusin mõnede selliste San Salvador Atencost pärit naistega, keda politseinikud olid vägistanud ja piinanud. See, mida nad rääkisid, kohutas mind. Nende 2006. aasta mais aset leidnud tegude toimepanijad naudivad siiani täielikku karistamatust.

Seega ei saa me jagada Mehhiko ametiasutuste muresid, kuna nende esindajad rikuvad korrapäraselt inimõigusi. Sellest järeldub, et me ei toeta ühisresolutsiooni ning esitame…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Barbara Lochbihler, autor.(DE) Austatud juhataja! Pidevalt jõuavad meieni massimeedia vahendusel kujutised vägivalla jõhkrast kasutamisest tänavatel nõndanimetatud Mehhiko narkosõja käigus. Sadade naiste, enamasti riigi põhjaosa tööliste tapmised on saanud esileheuudisteks ning sünnitanud mõiste „feminitsiid”. Euroopa Parlament on selle kohta koostanud oma raporti. Kuigi Mehhiko valitsus teab inimõiguste tõsiste rikkumiste olulisest kasvust, tundub, et ta ei suuda või ei taha midagi ette võtta. Järjepidevat valitsuse tegevust ei saa asendada, viidates karmusele, mida läheb vaja võitluses narkodiileritega. Sõjalise kohaloleku ja sõjaväevõimu, sõdurite toimepandud kuritegude uurimisega tegelevate militaarkohtute pädevuse ulatuslik laiendamine, peaaegu täielik karistamatus − need on tõelised põhjused, miks vägivald riigis on laienenud. Isegi Mehhiko rahvuslik inimõiguste komisjon on korduvalt dokumenteerinud sõjaväelaste toimepandud vägivallakuritegude kasvu.

Valitsus ise ei taha olukorda tunnistada. Samuti mätsib see pidevalt kuritegusid kinni. Eile näiteks ringles meedias jutt, et kaitseministeerium maksis vaikimise ostmiseks meeletu summa vägivalla ohvrite perekondadele. Kes olid toimepanijad? Nendeks olid sõdurid. EL peab kõigis oma suhetes Mehhikoga adresseerima karistamatuse vastu võitlemise küsimust. Arvestades inimõiguste rikkumiste raskust, on absoluutselt vajalik, et EL ei uuendaks globaalset kokkulepet Mehhikoga. Seda ei tohi teha seni, kuni selles riigis inimõiguste olukord otsustavalt ei parane.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda, fraktsiooni PPE nimel.(RO) Vägivalla laienemine Mehhiko osariikides Ameerika Ühendriikidega külgnevatel aladel, eriti Ciudad Juárezis on sügavalt murettekitav. Viimaste kuude sündmused on olnud eriti verised, kuna föderaalvõimude sekkumisega nimetatud piirkonnas kaasnes ka narkokaubandusega seotud kuritegude arvu märkimisväärne kasv. Seega lisandus sõda uimastikaubitsejate vastu rivaalitsevate kuritegelike jõukude vahelisele sõjale, mille tulemuseks on erakordselt jõhkrate mõrvate seeriad.

Ma usun, et Mehhiko puhul on tegemist äärmusliku juhtumiga, mis tõstab esile, kui keeruline on võtta kindlakäelisi meetmeid kuritegevuse vastu rahvusliku julgeoleku kaitsmise nimel. On äärmiselt tähtis, et meie siin Euroopa Parlamendis saadaksime selge signaali, millega toetame Mehhiko valitsuse kuritegevuse likvideerimisel tehtud jõupingutusi, millega on parandatud tsiviilelanike olukorda.

Samal ajal peame me Mehhiko võime julgustama jätkama eluliselt tähtsate reformidega õigusriigi kindlustamise valdkonnas, eelkõige kohtu- ja karistussüsteemi reformidega.

Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Ana Gomes, fraktsiooni S&D nimel. (PT) Vägivald Mehhikos on seotud uimastikaubanduse ja sotsiaalse ebavõrdsusega, mida halvendab majanduskriis. Võti on võitlus karistamatuse vastu. On eluliselt tähtis investeerida kohtusüsteemi, et mõista kurjategijate üle kohut ja neid karistada ning tagada kaitse tunnistajatele ja ohvritele, kellest paljud on noored töölisnaised, kelle uimastikaubitsejad on vägivallalainesse kiskunud.

On šokeeriv, et Juárez on maailma feminitsiidi pealinn, kuid veelgi šokeerivam on macho-kultuur, mis selgitab võimude tegevusetust kuritegude eest vastutajate kohtu alla andmisel ning inimõiguste eest võitlejate, sealhulgas ajakirjanike kaitsmisel.

Euroopa peab kasutama oma strateegilist partnerlust Mehhikoga, et konstruktiivselt toetada kõiki neid, kes võitlevad inimõiguste eest. Need samad inimesed võitlevad õigusriigi põhimõtete ja demokraatia kaitsmise eest. Ilma inimõigusteta ei ole ei õigusriiki ega demokraatiat.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni ECR nimel. (PL) Austatud juhataja! Vaid hetk tagasi kuulsin siin saalis üleskutset mitte alla kirjutada arusaamise kokkuleppele Mehhiko võimudega. Ma ei mõista seda soovitust. Lõppude lõpuks me kiidame Mehhiko presidenti − ja enne mind hetk tagasi sõna võtnud tegid seda samuti − tema kindlameelse võitluse eest narkoparunite ja maffia vastu. Seega peaksime me Mehhiko võime nende tegevuse eest kiitma, kuid samal ajal loomulikult osutama sellele, et nad ei tohiks last koos pesuveega välja visata, ning sellele, et oma võitluses peaksid nad siiski austama inimõigusi. See on ilmne! Me peame aru saama riigi olukorrast, mis on aastakümneid heidelnud tohutute organiseeritud kuritegevuse sündikaatidega ja maffiaga. Kui riigi president kuulutab selles valdkonnas välja sõja, siis tuleb teda täielikult toetada. Loomulikult oleme siin aga rääkinud ajakirjanikest ning teistest ohvritest. Tuleks rõhutada, et neid inimesi ei tohi muuta diskrimineerimise ohvriteks.

 
  
MPphoto
 

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Kallid kolleegid! Just täna hommikul piiras Mehhiko elektrikute ametiühingu ümber 100−200 politseinikust koosnev politseijõud. See on sama ametiühing, mis pärast üldstreigi väljakuulutamist oli tunnistajaks ühe oma liidri, Domingo Aguilar Vázquezi tabamisele järgmisel päeval, 16. märtsil, ja tema vahistamisele fabritseeritud süüdistuse alusel.

Nimetatud rünnak ametiühingute vabaduse vastu Mehhikos, mille vahetult korraldas valitsus, on seda šokeerivam, et me räägime siin Mehhiko föderaalvalitsusest, mis ei karista kuritegude eest, mille on toime pannud oma sõjaväelased ja mis on uimastikaubanduse vastu võitlemisel ebatõhus.

Jah, olukord on keeruline. Relvajõududega rünnatakse uimastikaubitsejaid, kuid samal ajal rünnatakse ka ametiühinguid. Tulemuseks on, et ebatõhususe, karistamatuse ja süveneva autoritaarsuse olukorras väljub selline demokraatia nagu Mehhikos kontrolli alt.

Meie parlament peab jõuliselt hukka mõistma Mehhiko valitsuse ja esmajoones kutsuma teda üles lõpuks jätma tegevusetuse kurjategijate suhtes ning ilmselt ka näiteks ametiühingute, töötajate ja kodanikuühiskonna liikumiste autoritaarse kohtlemise.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE). (FI) Austatud juhataja! Ma tahaksin meie Mehhikot käsitleva resolutsiooniga seoses esile tõsta kaks küsimust.

Esiteks, nagu kuulsime, on sellel aastal vägivald kasvanud. Mehhiko on suurte narkokartellide haardes ja nende toimepandud vägivald on juba hinnanguliselt maksma läinud 15 000 inimelu. Eriti halb on olukord Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahelise piiri lähedal. Mehhiko valitsus üritab olukorda ulatuslike militaar- ja politseioperatsioonidega kontrolli alla saada. See strateegia on samuti esile kutsunud hulgaliselt kriitikat. Ilmselgelt laieneb vastutus uimastikaubanduse, rahapesu ja nende põhjustatud probleemide eest ka teistele riikidele ning Mehhikole on vaja pakkuda abi ja koostööd.

Teiseks tahaksin ma mainida Amnesty Internationali hiljutisi raporteid, mis käsitlevad võimude soovimatust kaitsta inimõiguste aktiviste. Eriti on ohus need, kes astuvad üles põliselanike ja vaeste kogukondade kaitseks. Kui inimõiguste edendamine muutub ohtlikuks, siis peavad paljud kaaluma oma töökohaga seotud riske. Need, kelle nimel aktivistid töötavad, kaotavad siis lootuse.

Uimastikaubanduse ja inimõigustega seotud küsimused tuleb esitada arutamiseks mais, kui me mõtleme oma koostööplaanidele järgmisel ELi-Mehhiko tippkohtumisel.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Mehhiko valitsus peab otsustavalt võitlema uimastikaubanduse vastu ja austama inimõiguseid ja õigusriigi põhimõtteid.

Uimastikaubanduse tulemusel on pandud toime vägivallaakte, mille tulemusel on inimesed kaotanud elu. 2009. aastal olid Tijuana ja Ciudad Juárez maailma kõige ohtlikemate linnade seas. Alates 2007. aastast on uimastitevastases sõjas toime pandud 15 000 mõrva, üksnes 2009. aastal oli see näitaja 7724.

Narkootikumidega kaubitsemine ja narkootikumide tarbimine tabab kõige rängemini noori ja naisi. Mehhikos võib majanduskriis minna üle sotsiaalseks konfliktiks, kusjuures vaesus ja hariduse puudus on need tegurid, mis võivad olla määravad selles, kas noorest inimesest saab uimastite tarbimise ohver. 2010. aastal ei ole umbes 7,5 miljonil noorel inimesel mingit võimalust registreeruda formaalses haridussüsteemis, mis tähendab ka, et neil puudub igasugune lootus edaspidi normaalselt ära elada.

Kokkuvõttes ütleksin ma, et Euroopa Liidu ja Mehhiko dialoogi on vaja kiirendada eesmärgiga edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist.

Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE). (DE) Austatud juhataja! Siin täiskogul oleme sageli arutlenud diktatuuride üle. Mehhiko ei ole diktatuur, vaid demokraatlik riik. Me arutame tõsiste inimõiguste rikkumiste üksikjuhtumeid. Mehhiko osas ei ole see põhiteema. Põhiteema on selles, et see suur demokraatlik riik, meie strateegiline partner, on aastakümnete jooksul vaevelnud raske ja võib-olla isegi surmava tõve käes.

Seega on vaja seda õigesti ravida ja leida õige arst. President Calderón ja tema kaasvõitlejad on selleks arstiks. See ei tähenda, et nad suudaksid rakendada või et neil lubatakse rakendada mis tahes ravi, kuid me peame neid toetama.

See on põhjus, miks ma arvan, et resolutsiooni lõige 12 on nii tähtis, milles me sedastame, et kavatseme paremini kasutada oma finantsvahendit, et tugevdada head valitsemistava, õigusriigi põhimõtteid, õigusriigi struktuure riigi lagunemise vastu, organiseeritud kuritegevuse vastu, selle karistamatuse vastu, mida on õigesti kritiseeritud. Kuid me ei saa seda teha, kui külmutame või loobume oma sidemetest; pigem peaksime me neid tugevdama.

 
  
MPphoto
 

  Francisco José Millán Mon (PPE). (ES) Austatud juhataja! Meile kõigile teeb muret vägivalla kasv Ciudad Juarezes, kuid ma usaldan Mehhiko valitsuse kehtestatud laiapõhjalisi meetmeid selle keerulise olukorra tõhusaks lahendamiseks. Samuti toetan ma president Calderóni jõulist võitlust uimastikaubanduse vastu, mis on väga tõsine globaalne oht ja puudutab meid kõiki. Sellepärast peaksime me Mehhiko võime selles raskes heitluses aitama.

Kallid kolleegid! Viimase 10 aastaga on Mehhiko läbi teinud väga positiivse poliitilise ja valitsuse moderniseerimise protsessi. President Calderón edendab järjekindlalt reforme. Mehhiko on endale võtnud ka suurema rahvusvahelise vastutuse ning mängib aktiivset rolli näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja G20-s.

Olen siin parlamendis alati oma tagasihoidlike võimete piires toetanud strateegilise partnerluse loomist Euroopa Liidu ja Mehhiko vahel, mille me lõpuks 2008. aastal saavutasime. Ma loodan, et mais Madridis toimuval tippkohtumisel võtame me vastu ambitsioonika ühise tegevuskava või -programmi, sest Euroopa Liidul ja Mehhikol on vaja teha koostööd paljudes valdkondades nii kahepoolsel tasandil kui ka mitmepoolsetel foorumitel, et ühiselt astuda väljakutsete ja ohtude, sealhulgas narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse muude vormide vastu.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (ECR). Austatud juhataja! Mehhiko on pikka aega olnud peamine kanal ebaseaduslike narkootikumide toomiseks maailma suurimale turule, Ühendriikidesse. Seetõttu on Mehhiko räsitud julmusest ja vägivallast, mis käib narkokaubandusega käsikäes. Peale selle on ka Mehhiko ise, 100 miljoni elanikuga riik ja ELi tähtis strateegiline partner, hakanud kahjuks üha rohkem muutuma oluliseks kokaiinituruks. Eriti murettekitav on narkootikumide tarvitamise tõus noorte seas.

Uimastitega seotud vägivald Mehhikos näib muutuvat üha hullemaks, toimub aina rohkem kohutavaid mõrvu, ja ajakirjanikud, kes sellest kirjutavad, satuvad ka ise märklauaks. Arvatavasti raskendavad valitsevad tööpuudus ja vaesus olukorda veelgi ning tekitavad Mehhiko mõnedes piirkondades seadusetuse õhkkonna. President Calderóni ees seisavad tohutud väljakutsed, ent ta astub neile otsustavalt vastu ning EL peaks teda selles tugevalt toetama. Eriti peaksime toetama tema jõupingutusi politsei ja kriminaalkohtusüsteemi reformimisel ja ümber struktureerimisel, et lõhkuda korrumpeerunud seoseid uimastikartellide ja õiguskaitseorganite vahel. Arvan ka, et tal on õigus kasutada ajutise hädaabimeetmena sõjaväge.

 
  
MPphoto
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Enneolematu vägivalla tõus on tekitanud Mehhiko elanikkonnas tugeva kindlusetustunde. Muidugi on komisjon selle olukorra pärast ülimalt mures. Me teame, et Mehhiko ametivõimud suhtuvad asjasse tõsiselt ning on võtnud probleemiga tegelemiseks hulga meetmeid.

President Calderóni jaoks on sõda organiseeritud kuritegevuse vastu esmatähtis. Lisaks sõjaväe riigis laiali paigutamisele organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks, teeb Mehhiko tohutuid jõupingutusi õiguskaitse- ja kohtusüsteemi tugevdamiseks.

2008. aasta augustis võeti vastu turvameetmete pakett, eesmärgiga ümber korraldada Mehhiko õiguskaitse- ja kohtusüsteem. Mehhiko Kongressis 2008. aastal heakskiidetud kohtureformil oli potentsiaali tegelda süsteemi peamiste probleemidega, mis olid tekkinud Mehhiko kriminaalkohtutes, kuigi me oleme teadlikud, et selle reformi kohaldamine nõuab pikaajalist pühendumust.

Mehhiko teeb ka väga tõsiseid jõupingutusi, et tegelda inimõiguste rikkumise probleemidega, eelkõige organiseeritud kuritegelike rühmituste kahjulike mõjudega ning ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse seaduslike õigustega, millele kodanikuühiskonna organisatsioonid on ELi tähelepanu juhtinud. Sellega seoses on Mehhiko valitsus 2006. aastal loonud eriprokuröri ametikoha ajakirjanike vastu sooritatud kuritegude uurimiseks.

See teeb märgatavaks ka jõupingutused muude vajakajäämistega tegelemisel, nagu võib näha naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks mõeldud föderaalõiguse heakskiitmisest ja vastava eriprokuröri ametisse määramisest ning uuest föderaalõigusest inimkaubandusega võitlemiseks.

ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena lubas Mehhiko seoses inimõigustega vastu võtta riikliku poliitika ning jääda inimõiguste osas rahvusvahelisel tasandil avatuks. Inimõiguste kaitsmise teema organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise raamistikus ja inimõiguste eest võitlejate ühtsus peegeldub Mehhiko vastuvõetud soovitustes, mis on riigi ÜRO universaalses perioodilises läbivaatamises osalemise tulemuseks.

Mehhiko on ilmutanud huvi ja valmidust Euroopa Liiduga kõiki neid küsimusi arutada. Viimati tegi see seda ELi-Mehhiko ühiskomitee istungjärgul Brüsselis 26.–27. novembril 2009. Muidugi nõuab see valdkond ka pühendunud koostööd.

3.–4. detsembril 2009 korraldasid EL ja Mehhiko ühiselt Cancúnis jõu õigustatud kasutamise ja inimõiguste kaitse teemal rahvusvahelise seminari. Seminar pakkus kokkusaamiskohta, kus asjatundjad said nõu pidada poliitikadokumendi eelnõu üle seoses piirkondlike politseijõudude vastutusega inimõiguste eest.

Pärast seminari esitleti poliitikadokumendi eelnõud Quintana Roo kohalikule kongressile. See algatus on võrreldav hiljuti vastuvõetud föderaalõigusega kohtusüsteemi reformi kohta ja seda võiksid korrata ka muud liitriigid.

Arvame, et ELi-Mehhiko strateegiline partnerlus pakub ELile parima raamistiku Mehhiko toetamiseks avaliku julgeoleku ja õigusriigi valdkondades. Strateegilise partnerluse täitevdokumendiga, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse, on ette nähtud dialoogi algatamine ELi-Mehhiko ametliku julgeolekupoliitika küsimustes, samuti koostöö tugevdamine asjakohaste ELi ametitega, näiteks CEPOL, Europol, Eurojust ning Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EMCDDA).

Komisjon omalt poolt juba toetabki 2004.–2007. aastast pärit projekti õigusemõistmise tugevdamiseks Mehhikos. Edasine koostöö selles vallas on ette nähtud aastateks 2011–2013.

Kokkuvõttes on selge, et Mehhiko ees seisavad avaliku julgeoleku ja inimõiguste austamise valdkonnas suured probleemid. Nendega toime tulla ei ole lihtne ja olukord on ideaalsest kaugel, kuid on siiski õiglane öelda, et see demonstreerib tahet ja otsustavust tagada tõhusa avaliku julgeoleku poliitika kooskõla inimõiguste austamisega. Me toetame jätkuvalt Mehhikot selle jõupingutustes.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelude lõppu.

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika