Istungi stenogramm

Kolmapäev, 24. märts 2010 - Brüssel

18. Põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika: millist strateegiat kasutada? (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Giancarlo Scottà põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel esitatud raport (A7-0029/2010) teemal „Põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika: millist strateegiat kasutada? (2009/2105(INI)).

  Giancarlo Scottà, raportöör. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Turu globaliseerumise ja Euroopat praegu mõjutava tõsise kriisi puhul, mis esineb ka põllumajandussektoris, on põllumajandusturu üks võimalik reaktsioon panna rõhku toodete kvaliteedile.

Minu arvates suudab ELi hea kvaliteedipoliitika suurendada konkurentsivõimet ja luua lisandväärtust Euroopa piirkondade majandusele, sest paljudes maapiirkondades, kus tootmisvalikuid on vähe, on see sageli ainus arengu võimalus. Toetades nišipõllumajandust nendes ebasoodsas olukorras piirkondades, ergutame neis majandust ja töökohtade loomist.

Lisaks peab tulevane kvaliteedipoliitika olema samuti seotud põllumajanduse peamiste võimalustega, mis on Euroopa puhul ajakohane, arenev, rikkalik ja mitmekesine ning suudab pakkuda peale kvaliteetsete toiduainete ka suure väärtusega teenuseid pidevalt arenevale ühiskonnale.

Rõhutasin oma raportis seda, kui oluline on hoida kolm geograafiliste tähiste registreerimise süsteemi eraldi, kuna need tähendavad sidet Euroopa piirkondadega, esindades nende tavasid, ajalugu, maitset ja ainulaadseid teadmisi, mida on põlvest põlve edasi antud.

Seepärast usun, et hoides kaht süsteemi – päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist – eraldi, võetakse arvesse toodete ja nende geograafilise tootmispiirkonna seoste laadi ja tugevuse kindlaid erinevusi. Tarbijad ajavad sageli segamini toiduaine tootmiskoha geograafilise tähise ja põllumajandussaaduse kui sellise päritolukoha ega pole tihti teadlikud toiduahela toimimisest.

Seepärast leian, et ainult tooraine tootmise koha kohustuslikus korras märkimisega on võimalik anda tarbijatele täielikku teavet ostetavate toodete kvaliteedi kohta, sest toodete tootmistsükkel avaldab märkimisväärset mõju toodete kvaliteedinäitajatele ja toiduohutusele. Jätkem meelde, et meie kohustus on kaitsta seda, mida meie kodanikud, kes meie poolt hääletasid, toodavad ja söövad.

Veel kaks küsimust, mille lisamist oma raportisse pidasin oluliseks, on järgmised: ulatuslik tarbijate koolitamise ja teavitamise kampaania, mille Euroopa Liit peab ellu viima ja mis hõlmab eri märgiseid ning märgistega seotud garantiisid, ning rahvusvahelistesse registritesse kandmine ja rahvusvaheline tunnustamine WTO geograafiliste tähiste süsteemi kaudu. Viimane punkt on äärmiselt oluline, kui soovime kaitsta oma kõrge kvaliteediga tooteid võltsimise eest.

Tahaksin tänada volinik Cioloşt tema siinviibimise eest ja tuletada talle meelde, kui oluline on piisavalt kaitsta kvaliteedisüsteeme, mis on meie tulevik, ning tuletada talle meelde ka seda, et ebasoodsas olukorras maapiirkondade majandust on võimalik toetada põllumajandussektori abiga, et kaitsta kõikide nišitoodete piirkonnale tüüpilisust ja hoida inimesi seotuna oma kodukohaga, mis muidu hüljataks. See toetaks keskkonna- ja maastikukaitset ning looks võimaluse korral turismi- ja önogastronoomilise majanduse, mis on seotud mitmete piirkondlike, kultuuriliste ja ajalooliste erinevustega Euroopa Liidus.

Tahaksin tänada oma kolleege, et nad toetasid mind põllumajandus- ja maaelu arengu komisjonis, ning loodan, et ka Euroopa Parlament väljendab homsel hääletusel oma toetust.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud härra Scottà, kallid kolleegid! Usun, et põhielement, mis annab rahvusvahelisel tasandil Euroopa põllumajanduslikule ja põllumajanduslike toiduainete mudelile jõudu, on just tema kvaliteedipoliitika ja mitmekesisus. Seepärast on põllumajanduslike toiduainete sektoris kvaliteedipoliitika minu pädevusvaldkonnas üks prioriteete, üks minu põhilisi prioriteete kohe pärast ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta järgset reformi.

Põllumajanduslike toiduainete kvaliteedipoliitika ei tõenda üksnes seda, et Euroopa põllumajandustootjad suudavad vastata Euroopa tarbijate ootustele, vaid see võib sillutada teed ka selleks, et Euroopa põllumajanduslike toiduainete sektor kinnitaks kanda rahvusvahelisel turul.

Kui tahetakse saavutada kvaliteedipoliitika eesmärki, siis vajame raamistikku, mis on selge, arusaadav, hea ülesehitusega, tarbijate poolt kergesti tuvastatav ning võimaluse korral kõikehõlmav ja piisav. Minu eesmärk on suuta struktureerida kvaliteedipoliitika sisu ja muuta see juurdepääsetavamaks nii põllumajandustootjatele, kes peavad sellest kasu saama, kui ka tarbijatele, ohverdamata selle tähendust ja kaotamata kogu selle sisu.

Kvaliteedipoliitika pakub tarbijatele garantiid, aga see pakub ka põllumajandustootjatele lisandväärtust; selles olen härra Scottàga täielikult nõus. See võib aidata säilitada meie põllumajanduse mitmekesisuse ning teha seda konkurentsivõimeliselt, sest põllumajandusettevõtted, kes saavad müüa oma toodangut, on konkurentsivõimelised. Kui nad suudavad teenida elatist sellega, mida nad toodavad, siis nad on konkurentsivõimelised, ning kui nad suudavad müüa suure lisandväärtusega tooteid, siis nad on veelgi konkurentsivõimelisemad, isegi kui nad on mõnikord mahult väikesed.

Seepärast usun, et mõnes piirkonnas võib kvaliteedipoliitika aidata suurendada ka meie põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet. Sel viisil võivad kvaliteedipoliitika ja kohalike turgude arendamine, toidu hankimiseks läbitavate vahemaade vähendamine ning otsesed ja tihedamad kontaktid tarbijate ja tootjate vahel anda häid tulemusi just selleks, et suurendada teatavat tüüpi põllumajanduse konkurentsivõimet, millel praegu on suhteliselt väike turuosa. Euroopa põllumajandustootjad juba pingutavad, et pakkuda ohutuid tooteid, kasutades tehnoloogiat, mis kaitseb keskkonda ja loomade heaolu.

Arutelu selle kohta, kuidas muuta see nähtavamaks märgistamissüsteemi abil, on kasulik ja teretulnud ning raport pakub välja teatavad elemendid ja mõtted vastavalt nendele punktidele. Usun, et neid seoseid põllumajandustootjate järgitavate normide ja märgistamise kvaliteedi poliitika vahel tuleks arutada ka siis, kui hakkame arutama ühist põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat. Igatahes on see minu kavatsus.

Usun, et me peame arendama ja edendama oma vahendeid seoses teabepoliitikaga, suhtluses nii Euroopa põllumajandustootjate kui ka Euroopa tarbijatega ja eelkõige rahvusvahelisel tasandil. Olen kindel, et meie kvaliteedisüsteem võib hästi esindada meie põllumajanduslike toiduainete mudelit ja isegi meie ühist põllumajanduspoliitikat.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et Giancarlo Scottà raport esitati just õigel ajal. Nagu te teate, kavatseb komisjon esitada 2010. aasta lõpuks kvaliteedipoliitika kohta õigusaktide paketi. See raport, mida härra Scottà täna tutvustab ja mida arutatakse, hõlmab mitmeid sellekohaseid küsimusi, mõtteid ja ettepanekuid, ning ma üritan võimalikult palju võtta arvesse neid mõtteid, kui hakkan teile õigusaktide ettepanekuid esitlema.

Soovin avaldada tunnustust raportöörile ja parlamendikomisjonide liikmetele, kes on selle raporti kallal tööd teinud, ning mul on väga hea meel kuulda teie seisukohti ja ettepanekuid.

  Esther Herranz García, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse raportöör. – (ES) Austatud juhataja! Ausalt öeldes tahtsin täna õhtul esimese asjana tänada härra Scottàt tema suurepärase oskuse eest seda raportit läbi rääkida. Koostöö temaga ja parlamendi fraktsioonide teiste esindajatega on olnud äärmiselt meeldiv.

Oleme uhked seisukoha üle, mis esitatakse homme Euroopa Parlamendis hääletamiseks, ja sellise raporti üle, mis kaitseb kvaliteeti ja kohustub arendama ja edendama maapiirkondi, mis ei näita üksnes tavapärast Euroopa kultuuri, vaid loob tõesti jõukust ja töökohti. Neid töökohti vajame väga praeguse majanduskriisi ajal ja sellises nukras olukorras, arvestades tööhõive taset mõnes liikmesriigis.

Lisaks on meil hea meel Euroopa Parlamendi pakutava kaitse üle ja põllumajandus- ja maaelu arengu komisjoni seisukoha üle, nagu komisjon selgitas, üritades tagada kõrgeimat kvaliteeti. Seoses kõrgeima kvaliteediga kohustume muidugi lisaks tagama, et eristame endiselt kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist. Muidugi oleme vastu ettepanekutele tuua kvaliteeti allapoole ja tahame, et ELi toodang saaks tähelepanu ja et seda väärtustataks.

Mul on hea meel selle üle, mida härra Cioloş ütles. Muidugi oli rõõm kuulda teda kõnelemas kohustusest toetada Euroopa põllumajanduskeskkonna tulevikku. Loomulikult loodame, et ta kuulab Euroopa Parlamendi arvamust, mida kajastab homne hääletus.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et loodame, et see ei kordu enam kunagi, et Euroopa Komisjon jõuab Euroopa Parlamendist ette, keelates sellised asjad nagu näiteks puu- ja köögivilja turustusstandardid, mis on põhjustanud sellist kahju Euroopa vabale konkurentsile.

Tahame, et turu tasakaalustamatused kõrvaldatakse, ning tahame tagada kvaliteedi, valiku, toiduohutuse ja toodangu õige koguse.

Lisaks tahame, et ELi toodangut ja ELi põllumajandusliku ja toiduainete tootmise kvaliteeti kaitstaks Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Tugineme loomulikult härra Cioloşe tööle, kuna ei Euroopa tootjad ega meie Euroopa tarbijad ei saa jätkata kaitsetuna.

  Giovanni La Via, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ka mina tahaksin Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsiooni nimel tänada raportööri Giancarlo Scottàt silmapaistva töö eest, mida ta on teinud, ning tahaksin rõhutada, et kvaliteedipoliitikal ei ole üksnes oluline väline väärtus tulenevalt sellest, mida suudame pakkuda tarbijatele; vaid see on väga tähtis ka seetõttu, mida see suudab pakkuda tootjatele.

Nagu olete kõik täheldanud, võib konkurents turul esineda eri vormis. Nii suures ja mitmetahulises maailmajaos nagu Euroopa, mida iseloomustavad peale selle palju kõrgemad tootmiskulud kui konkurentidel, on keeruline konkureerida hinnaga ning me oleme valmis konkureerima vaid toodete eristumise põhjal.

Just eristumise seisukohast peame vaatlema kvaliteedipoliitikat, mis suudab pakkuda toodet ja viia turule toode, mis erineb konkurentide omast, toode, mida saab müüa ka nii, et ei viidata täpselt ja eelkõige hinnale, mis on võrreldes konkurentidega madalam.

Seepärast toetame ühenduses juba kasutatavate märgistamistavade jätkamist, rõhutades samal ajal vajadust säilitada erinevus geograafiliste tähiste ja päritolunimetuse vahel. Ent me peaksime siiski rõhutama ka seda, et rahvusvaheliselt ja rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste tasandil peab liit täitma oma rolli, kaitstes päritolunimetusi ja päritolunimetuste poliitikat, et hoida ära paratamatu märgistuste vahetamise poliitika, mis põhjustaks kahju meie toodetele.

Enne lõpetamist tahaksin öelda veel viimase mõtte, mis puudutab märgistamist. Oleme juba taotlenud ja taotleme homme veel kord eraldi muudatusettepaneku kaudu seda, et Euroopa Parlament hääletaks võimalust märkida tooraine päritolu mitte vaid värskete ja töötlemata toodete puhul, aga ka töödeldud ühe koostisosaga toodete puhul; see tähendab toodete puhul, milles iseloomulik osa on peamiselt tooraine.

  Csaba Sándor Tabajdi, fraktsiooni S&D nimel. – (HU) Lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni nimel leiame, et härra Scottà koostatud raport on äärmiselt oluline, ning üldjoontes me nõustume sellega. Raportis oli neli või isegi viis vaidlusalust punkti. Esiteks ühine Euroopa Liidu logo. Paljud inimesed ei saa aru, et ühine ELi logo ei ole samm föderalismi suunas, vaid näitab tarbijale, et toode vastab teatavatele ELi toiduohutuse nõuetele, eristades samal ajal toodet väljastpoolt ELi. Seepärast palun, et toetaksime ELile omast logo.

Teine punkt on päritolukoha küsimus. See on väga hea, et ELil on nüüd Dacian Cioloşe isikus põllumajandusvolinik, kes on mõistnud kohalike turgude tähtsust ja toetab seda, sest see on ainus võimalus, kuidas saame säilitada kohalikke maitseid, piirkondlikke maitseid ja toidu mitmekesisust Euroopas. Samuti on selge, et võtmeroll on selles küsimuses toidu kvaliteedipoliitikal, päritolukohal ja -nimetusel. Komisjoniga toimus vaidlus ja ma loodan väga, et uus volinik ei toeta enam varasemat seisukohta, et me peaksime ühendama kõik kaitstud päritolunimetused kaitstud geograafiliste tähistega. Aeg-ajalt tekitab see muret, viimati Tokaj veini puhul. Tänan volinikku, et on need probleemid osaliselt kõrvaldatud, kuigi osa neist ootab lahendamist.

Neljas küsimus on mahetoote logo. Selle suhtes valitseb täielik üksmeel. Viies punkt on see, et mõned põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmed kutsusid üles kehtestama uuesti varasemad ranged puu- ja köögiviljade normid. Tahaksin pöörduda tagasi härra Scottà raporti algse kuju juurde. Ärgem mingem tagasi ülereguleerimise aega, mil otsustasime, kui kõverad võivad kurgid olla.

  George Lyon, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Ka mina tahaksin avaldada härra Scottàle tunnustust tema raporti eest.

Selles on palju kiiduväärset. Kahjuks ei saa mina ega minu kolleegid ALDE fraktsioonist raportit selle praegusel kujul toetada ilma paari muudatuseta.

Me ei saa toetada punkti 19 ehk nii-öelda vale kujuga puuviljade punkti. Minu arvates on nonsenss, et Brüsselis asuvad bürokraadid ütlevad tarbijatele, et nad tohivad osta vaid sirgeid banaane või kurke.

Kindlasti on see tarbija otsustada, mida ta soovib osta, seega loodan, et Euroopa Parlament käitub arukalt ja toetab ühist muudatusettepanekut, mille on esitanud rohelised ja ECRi fraktsioon, et visata välja sirgete banaanide eeskirjad ja jätta tarbijatele vaba valik, kas nad soovivad süüa kõveraid või keerdus puu- ja köögivilju või mitte. See on kindlasti tarbijate otsustada.

Endine volinik Marianne Fischer-Boel otsustas standardid kaotada ning ma loodan, et me toetame endistviisi seda otsust.

Tahaksin näha ka mõningaid muudatusi punktis 16. Mõistan, et soovitakse kehtestada ELi logo, aga kui see ei tähenda midagi tarbijatele ega lisa väärtust põllumajandustootjatele, siis on see minu arvates mõttetu samm. See peab tarbijatele meeldima ja pakkuma midagi ka põllumajandustootjate kogukonnale. Vastasel korral on see väärtusetu. Pole mõtet selle poole püüelda ning ma ei näe ühtegi tõendit selle kohta, et Euroopa tarbijad soovivad ELi logo.

Lõpetuseks ütleksin, et punktis 62 on tehakse pisut kriitikat erasektori sertifitseerimissüsteemidele, mis on Šotimaal olnud väga edukad. Mulle tundub hea, et põllumajandustootjad saavad vabatahtlikult lisada väärtust oma toodangule kvaliteedi tagamise kavade kaudu, ning me peaksime neid toetama ja mitte takistama.

Loodan, et näeme homsel hääletusel selles raportis mõningaid muudatusi, ja kui see on nii, siis saame seda homme hääletatud muudatustega toetada.

  Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Kordaksin oma Šotimaa kolleegi – ehkki me pole samast fraktsioonist – George Lyoni mitut märkust. Selles raportis on mitu kiiduväärt punkti ja mõni punkt, milles saaksime minu arvates toimida veidi paremini. Oleme toonitanud mitut punkti ning keskenduksin neist ainult kahele.

Mina ja teised usume, et meie tarbijad soovivad teada, kust nende toit pärineb. Me usume, et selle teabe andmine peaks olema kohustuslik. Seega, just seda punkti käsitlev muudatusettepanek 4 asendab mõnevõrra nõrga sõnastuse palju kindlama nõudega, et kui me saame tegelikult teavet tootmiskohamärgise kohta, siis peaks see olema kohustuslik, sest just seda soovivad meie tarbijad näha.

Peatuksin ka muudatusettepanekul 3 – nagu tegi minu kolleeg – millega jäetakse välja katse kehtestada uuesti tüütuid ja mittetoimivaid eeskirju tarbijale puu- ja köögivilja otseturustamise kohta. Alles eelmisel aastal leppisime kokku nende eeskirjade kehtetuks tunnistamises ning kuigi tarbijad ei ole erilist vahet märganud, siis meie tootjad on märganud ja märkavad endiselt. Igasugune katse need eeskirjad uuesti kehtestada oleks jälle üks vahend, millega töötlejad, kauplusteketid ja selvehallid saaksid tootjat nüpeldada, seejuures tarbijad ei saaks otsest kasu.

Selles raportis on niisiis palju positiivset. Kordaksin härra Lyoni märkusi ELi logo kohta. Ma arvan, et siin on pigem tegemist selles istungisaalis olijate ambitsioonidega kui sellega, mida meie tarbijad soovivad. Kui see tarbijatele meelepärane ei ole, siis me ei peaks seda tegema ning peaksime asendama selle kohustusliku päritolumärgistuse kavaga, mida meie tarbijad soovivad.

Muudatusettepanekud on konstruktiivsed. Loodan, et neid saadab edu ja et kolleegid toetavad neid homme.

  James Nicholson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Tahaksin samuti avaldada oma kiitust raportöörile väga hea raporti eest.

Minu arvates on selles raportis väga palju häid mõtteid ning ma nõustun täielikult raportööri härra Scottàga, kui ta räägib sellest, kui tähtis on Euroopa tootjate jaoks lisada väärtust ja maksimeerida oma toodete potentsiaali. Me peame alati üritama saavutada Euroopa põllumajanduslike toiduainete tööstuse maksimaalse võimsuse. See aitab lõppkokkuvõttes suurendada meie konkurentsivõimet ja tugevdada majandust maapiirkondades.

Seoses sellega on mul hea meel näha, et härra Scottà tegeles kaitstud geograafilise tähise ja päritolunimetuse süsteemide tulevikuga. Need vahendid on osutunud populaarseks nii tarbijate kui ka tootjate hulgas. Siiski nõustun raportööriga, et nende juhtimist ja kohaldamist tuleb lihtsustada. Pealegi kui meil on tõsi taga seoses nende väärtusega välismaal, siis peame tagama suurema kaitse kolmandate riikide eest.

Tahaksin näha, et rohkem tooteid minu piirkondadest taotleks kaitstud geograafilist tähist, ning loodetavasti võtab komisjon arvesse mõnda soovitust, et lihtsustada taotlemise korda, et esitataks rohkem taotlusi minu kodupiirkonnast Põhja-Iirimaalt.

Samas pean märkima, et selles raportis on mõni osa, mida ma ei toeta. Olen ELi kvaliteedilogo sisseseadmise vastu. Toetan päritoluriigi märgistust. Tegelikult tundub ELi logo mulle tähenduseta ning aja ja raha raiskamisena ja ma arvan sama ELi mahetoote logo kohta.

Teine küsimus, mis mulle muret valmistab, on muudatusettepanekud, mis võeti vastu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, nõudes puu- ja köögivilja turustusstandardite taaskehtestamist, mida mõned parlamendiliikmed üritavad meeleheitlikult taas päevakorda võtta. Fakt on see, et komisjon tühistas need eeskirjad eelmisel aastal. Ma toetasin täielikult seda otsust ning nüüd saame lasta turul ise standardeid kehtestada. Seoses sellega kutsuksin kolleege üles toetama minu fraktsiooni ja teiste fraktsioonide täiskogul esitatud muudatusettepanekuid, mis on väga selged ja lihtsad, ning jätma need punktid välja.

  Lorenzo Fontana, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, lugupeetud volinik Cioloş! Tänan teid julgustavate sõnade eest, mille just laususite, ning tänan härra Scottàt tundliku töö eest, mida ta on teinud selle olulise raporti kallal.

Leian, et raportiga, mida homme hääletame, soovitakse kaitsta ja suurendada põllukultuuride ja toodangu väärtust, mis on omane igale piirkonnale ja Euroopa Liidu liikmesriigile. Piisab sellest, kui öelda, et olen pärit Itaaliast, kus on 4500 iseloomulikku toodet ja see on meie riigi vara, mida me soovime kõigest hingest kaitsta.

Me mõistame täielikult, et parimate tulemuste saavutamiseni on veel pikk tee käia, aga meie sõnum peab olema see, et vaid Euroopa toodete kvaliteedi kaudu on meie põllumajandustootjatel võimalus maailmaturul mõttekalt konkureerida. Pidades silmas ka laiaulatuslikku kriisi, mida me kahjuks läbi elame, ei saa me teha midagi muud, kui säilitada põllumajandustoodetega seotud teabe kvaliteeti, jälgitavust ja läbipaistvust.

Oluline on teada, kuidas igat põllukultuuri töödeldakse ja kust põllukultuur pärineb. See on oluline, sest see on õige, et tarbija teab, kas ta sööb näiteks minu piirkonnas – Veronas või Venetos – kasvatatud õuna ja et ELi eeskirju on seega terve tootmisahela jooksul järgitud, või ta sööb hoopis Hiinas toodetud õuna, mille puhul ainus asi, mida me teame, on see, et mitmel puhul ei täida Hiina kaugeltki mitte Euroopa põllumajandustootjate järgitavaid määruseid ja häid tavasid.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja, tänan teid võimaluse eest rääkida sel väga olulisel teemal.

Tarbijad nõuavad täiesti õigustatult, et toit, mida nad ostavad, oleks ohutu ja toodetud kõrgeid standardeid järgides ning et selle päritolu oleks võimalik kindlaks teha. Ma toetan päritoluriigi märkimise süsteemi, mis neid standardeid edendab, ning usun, et see oleks vastuvõetav enamikule tarbijatele ja tootjatele. Sellise poliitika õnnestumine või ebaõnnestumine on muidugi seotud reklaami ja turundusega. Me peame võtma kindlakäeliselt meetmeid toodete võimaliku võltsimise ja vale märgistamise vastu.

Mina – nagu ka paljud kolleegid siin saalis – olen ELi logo vastu. Minu arvates oleks see üsna mõttetu ja sellest ei oleks tarbijatele mingit kasu. Päritoluriigi märkimine ja isegi geograafilised tähised on olulised, sest nendega edendatakse kohalikku tootmist, kohalikku pärandit ja kohalike meetodite säilimist ning kaitstakse piirkondi, mis sõltuvad konkreetse toote valmistamisest.

Ma olen pärit Põhja-Iirimaalt, mis on põllumajandustoodete netoeksportija. Seetõttu on minu soov, et igasugune märgistussüsteem looks võrdsed tingimused. Igasugune süsteem, mis mõjutab toodete eksportimist sellistest riikidest nagu minu kodumaa, avaldaks kahjulikku mõju kõnealusele majandussektorile. Nagu teisedki kolleegid, pooldan ma olemasolevaid kvaliteeditagamissüsteeme ja toetan nende rakendamist osana kohalikule tootmisele viitamisest.

  Elisabeth Köstinger (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kvaliteetse kauba tootmine on Euroopa põllumajandustootjate jaoks ülitähtis. Minu jaoks on ilmselge, et toote kvaliteedi ja tooraine päritolu vahel peab olema seos. Seetõttu leian, et kohustuslik kvaliteedimärgis on meie põllumajandustootjate jaoks oluline võimalus. Kvaliteet on kogu toiduahelas võtmetähtsusega tegur, mis toetab Euroopa toiduainetootjate konkurentsivõimet. Kvaliteetse toidu tootmine on pikaajaline traditsioon ning sageli ainus töö- ja müügivõimalus paljudes maapiirkondades, kus tootmise alternatiive on vähe.

Hea kvaliteedi tagamiseks on kahtlemata vaja kontrolle ja objektiivseid kriteeriume. On aga fakt, et oma mõju on ka tarbijate majanduslikel kaalutlustel. Kvaliteet maksab raha, ja põllumajandustootjad vajavad õiglast sissetulekut. Tarbijatel on vabadus valida soodsama hinnaga tooteid ja sageli otsustavad nad toote kasuks, mis ei ole nii kvaliteetne. Sellegipoolest peab üks asi olema selge: nimelt see, et valikuvabadus peab tarbijatele alles jääma ning neil peab tõepoolest olema võimalus teha otsus objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel.

Samuti on vaja suurendada tarbijate üldist teadlikkust selles küsimuses. Me vajame kaitstud geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi. Meil tuleb kasutusele võtta reguleeritud ja kaitstud päritolunimetused mägipiirkondadest ja GMO-vabadest piirkondadest pärinevate toodete jaoks. Kuid me vajame ka garanteeritud traditsioonilise eritunnuse ja mahepõllunduse tähiseid. Need peavad alles jääma, mis ka ei juhtuks.

  Paolo De Castro (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kolleegid! Täna algas Euroopas uus etapp, mil me mõtleme kvaliteedile, mis ei ole üksnes tarbijatele antav garantii, vaid ennekõike stiimul, mis aitab meie tootjatel parandada oma konkurentsivõimet märksa suuremal ja konkurentsitihedamal turul.

Meie ettevõtted peavad võitma turgude tunnustuse oma toodete eristuvatele ja kvaliteediga seotud omadustele. Giancarlo Scottà raportiga – ja minagi tänan raportööri – teeme esimese sammu, tagamaks rohkem teavet toodangu päritolu, koostise ja omaduste kohta.

Samal ajal, austatud volinik, on äärmiselt oluline, et Euroopa õigusnormid lubaksid kvaliteettoodete kaitsmiseks ja edendamiseks mõeldud organisatsioonidel planeerida toodete pakkumist ja kohandada oma tootmispotentsiaali turu vajadustele, tuginedes õiglastele ja mittediskrimineerivatele põhimõtetele.

Loodame, et selle raporti heakskiitmise tulemusel kinnitatakse kvaliteet lõplikult Euroopa põllumajanduslike toiduainete sektori strateegia nurgakivina ning et Euroopa Komisjon kaalub tõsiselt meie parlamendikomisjoni ettepanekuid, nii et Euroopa põllumajanduse ühest peamisest tugevast küljest saaks väärtuslik konkurentsieelis.

  John Stuart Agnew (EFD). – Lugupeetud juhataja, kui lubate, siis ma teeksin kõigepealt oma huvid teatavaks. Ma olen munatootja.

Eeskirju tuleb rakendada ausalt ja ühtse standardi kohaselt. See on ülioluline. Iga kriis, mis Euroopa Liidust alguse saab, tabab peagi Ühendkuningriigi munatööstust. Alates 1. jaanuarist 2012 on puurikanade munade tootmine keelatud. See keeld ei laiene munadele, mis toodetakse Rumeenias või Bulgaarias ja ehk veel mõnes riigis, mille suhtes ühinemislepingu alusel kohaldatakse ajutist erandit.

Tingimusel, et neid mune töödeldakse, võivad nimetatud riigid seaduslikult eksportida puurikanade mune, mis on toodetud pärast seda, kui keeld hakkab kehtima Ühendkuningriigi suhtes.

Ühendkuningriigi munatootjad, kes on investeerinud väga suuri summasid alternatiivsetesse süsteemidesse, peavad ebavõrdses olukorras konkureerima importtoodetega, mida on võimalik toota palju odavamalt.

Ma nõuan esiteks, et need imporditud tooted peavad olema selgelt märgistatud, ja teiseks – ning see on veelgi tähtsam –, et me võtaksime kohe kasutusele lisanumbri „neli”, mis tähistab kolooniasüsteemide kasutamisel toodetud mune. Ainult nii saavad tarbijad teha teadliku valiku.

  Michel Dantin (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja raportöör! Minu arvates on tõeliselt sümboolne, volinik, et teie esimene kõne Euroopa Parlamendi ees käsitleb just kvaliteedipoliitikat.

Ma usun, et me oleme kvaliteettoodete suhtes ühel meelel. Jah, need annavad meie kõige haavatavamatele piirkondadele võimaluse. Jah, need on vahendid, mis muudavad piirkonna ettevõtjad, eelkõige põllumajandustootjad, dünaamilisemaks. Jah, nendega saadetakse tugev sõnum meie põllumajandusmudeli kohta nii Euroopa kui ka muu maailma tarbijatele. Burgundia vein, Parma sink, kindlad Hispaania lihasordid – neil on tähendus kaugel meie riikide piiride taga, kaugel väljaspool Euroopa piire.

Resolutsioon, mille me homme kahtlemata vastu võtame, annab teile, lugupeetud volinik, võimaluse ajada tõhusamat poliitikat seoses kvaliteettoodetega – toodetega, mida tuntakse eri tähiste järgi. Euroopa poliitika peab olema selgem; see peab takistama tootjate ülevõtmist mõningate suurte tööstus- või müügikontsernide poolt, kes ilmselgelt tahaksid jätta tootjad ilma lisandväärtusest, mida need tooted neile annavad.

Kuulamisel juhtisin ma teie tähelepanu vajadusele anda päritolunimetusi kasutavatele organisatsioonidele üldine halduspädevus oma toodete suhtes. Tootmisõiguste haldamine moodustab olulise osa kvaliteetse tootmise poliitikast. Peaaegu kõik meie parlamendikomisjoni liikmed hääletasid sellekohase muudatusettepaneku poolt.

Tahaksin vastata Ühendkuningriiki esindavatele kolleegidele seoses lõikega 19, mis puudutab puu- ja köögiviljasektorit. Jah, kallid kolleegid, me ei tohi liikuda tagasi, kuid me saa ka lubada, et puu- ja köögiviljasektori poliitikas tekiks tohutu lünk, mis tähendaks, et kontroll olukorra üle kuulub ainult turustajatele. Tõlgendagem kõik seda muudatusettepanekut üleskutsena leida uus kesktee.

Lugupeetud volinik, te võite meid väga kiiresti veenda oma entusiasmis selle konkreetse poliitika suhtes, mis annab tarbijatele põllumajandusest teistsuguse ettekujutuse. Esitage nüüd meile hea tekst. Tehke seda kiiresti, me usume teisse.

  Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Põllumajandustoodete kvaliteet on toiduainete tarneahelas määrava tähtsusega tegur. Kvaliteet on ka väga vajalik eelis, mis aitab suurendada Euroopa tootjate konkurentsivõimet. Kõik see kajastub Giancarlo Scottà raportis. Lisaks rõhutatakse muid kaalutlusi, mida komisjon peab kõnealuse poliitika rakendamisel arvesse võtma.

ELi kvaliteedilogo, mis väljendab meie tootjate kokkulepet Euroopa Liidus kohaldatavate tootmisnõuete suhtes, peab saama kasutada üksnes selliste põllumajandustoodete puhul, mis on toodetud täielikult Euroopa Liidus.

Kaitstud geograafilistele tähistele tuleb tagada tõhusam kaitse nii Maailma Kaubandusorganisatsioonis kui ka kahepoolsete kokkulepete üle peetavatel läbirääkimistel. Samuti tuleb koostada integreeritud tootmist käsitlevad õigusaktid, mis suurendavad selle säästvama tootmismeetodi nähtavust ja millega ühtlustatakse eri liikmesriikides kohaldatavad kriteeriumid.

Lisaks tuleb arvesse võtta turustusahelas ilmnevat tasakaalustamatust, sektoripõhiste turustusstandardite rakendamise tähtsust ning vajadust koostada ELi suunised põllumajandustoodete kvaliteediga seotud süsteemide rakendamise ja nende vastastikuse tunnustamise parimate tavade kohta.

Ma viitan eelkõige vajadusele kontrollida erasektori sertifitseerimissüsteeme, mida sageli kasutatakse suurtele turustuskanalitele ligipääsu eeltingimusena.

  Timo Soini (EFD). – (FI) Lugupeetud juhataja, väga tähtis on minna selle küsimuse tuumani ja kinnitada, et põllumajandusega tegelevatel pereettevõtetel põhinev põllumajandus on kohaliku iseloomuga, annab tööd, tugevdab piirkondi, on inimlik ja võtab arvesse ka loomade kaitsega seotud küsimusi. Selliselt toodetavad toiduained ja toodangu kvaliteet tagavad edu nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

See, kust toode pärineb, on tähtis. Kohalikud eritoidud on mõõtmatu väärtusega. See Soome piirkond, kust mina pärit olen, toodab maitsvat kitsepiimajuustu. Ma soovitan teil kõigil seda proovida. Selliseid erilisi kohalikke tooteid valmistatakse kõikjal Euroopas. Me peame tagama, et need leiaksid tee turule.

Uus volinik on siin ja ma tahaksin talle öelda, et põllumajandusega tegelemine peab olema võimalik kogu Euroopas. Kui me seda meeles peame, on meil suurepärane tulevik ning ohutu ja puhas kohalik toit.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja, ma tahaksin raportööri tema suurepärase raporti eest veel kord tänada. Kvaliteetsed põllumajandustooted annavad Euroopa Liidu põllumajandusele olulise asukohast tuleneva eelise, mis võimaldab tal säilitada oma positsioon rahvusvahelise konkurentsi tingimustes. Seega on neil toodetel tähtis roll Euroopa Liidu maapiirkondade arengus. Euroopa Liidu põllumajandustooted vastavad juba praegu kõrgetele kvaliteedistandarditele. Kogu maailmas teatakse, et Euroopa kvaliteedinõuded on väga ranged. Kahjuks ei ole mitte kõik tarbijad sellest teadlikud. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit tõhustaks oma kvaliteedipoliitikat ja samas ka teabepoliitikat. See motiveeriks tootjaid rohkem keskenduma kvaliteedile ja toidu ohutusele.

Euroopa Liidu tarbijatel on õigus põllumajandustooteid muretult ja rahuliku südamega nautida. Vabatahtlik märgistus „Valmistatud Euroopa Liidus” ja kohustuslik piirkondlikule päritolule viitamine, nagu ka kohustuslik päritolutõend, ei välista üksteist.

Mis puudutab aga pakendisuurusi ja põllumajandustoodete kuju, siis siin peame olema mõistlikud. Euroopa Liidu eesmärk ei ole kurkide kõverusega tegelemine. Sama kehtib pitsa suuruse kohta. Tahaksin tõsiselt hoiatada ülereguleerimise eest selles valdkonnas. Kui me tahame tekitada piirkondlikke majandustsükleid, peame keskenduma kvaliteedile, mitte köögiviljade kõveruse astmele. Kui tööstus tahab ühesuguseid kurke ühesuguse kaaluga ühesugustes purkides, siis see on tööstuse enda, mitte Euroopa Liidu ega Euroopa Parlamendi mure. Niisiis, keskendugem kvaliteedile ja mitte pakenditele.

Seoses sellega loodan Euroopa Parlamendi ja uue põllumajandusvoliniku tervele mõistusele ja arukusele.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Lubage mul kõigepealt tunnustada raportööri põllumajandustoodete kvaliteedi küsimusega tegelemise eest.

Turu nõudmised on erinevad ja kasvavad pidevalt. Euroopa Liidus on enamik küsimusi seotud toiduhügieeni ja -ohutuse, tervislikkuse ja toiteväärtusega, samuti teatud sotsiaalsete nõuetega.

Lisaks muutuvad tarbijad üha teadlikumaks põllumajanduse seostest jätkusuutlikkuse, kliimamuutuse, toiduohutuse, bioloogilise mitmekesisuse, loomade heaolu ja veepuudusega.

Seistes silmitsi nende uute kaubanduslike raskustega, saavad Euroopa põllumajandustootjad tugineda ennekõike kvaliteedile. Euroopa Liit pakub kvaliteeti, mis tuleneb erakordselt kõrgest ohutustasemest, mis on kehtivate õigusaktidega tagatud kogu toiduainete tarneahelas. Selle kvaliteedi saavutamisele aitavad lisaks põllumajandustootjatele kaasa ka teised tootjad.

Siiski on paari aspekti abil võimalik kvaliteeti veelgi parandada. Minu arvates on Euroopa Liidu kohus edendada hea kvaliteediga tooteid ja võtta meetmeid, kaitsmaks neid kogu maailmas. Seetõttu leian, et tuleb rangemalt kontrollida kolmandatest riikidest pärinevaid mahetooteid, tagamaks aus konkurents Euroopas toodetud ja kolmandatest riikidest imporditud mahetoodete vahel.

  Spyros Danellis (S&D) . – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Põllumajandustoodete kvaliteet on tarbijate jaoks üks esmatähtsaid aspekte: see suurendab tootjate konkurentsivõimet ja tugevdab piirkonda, kus neid toodetakse. Seetõttu tehakse jõupingutusi nende toodete kaitsmiseks, muu hulgas märgistamise abil.

Praegu aga näevad ühenduse õigusaktid tootmispaiga kohustusliku märkimise ette üksnes teatud toodete puhul, tagades neile toodetele erikohtlemise ning jättes välja suure toiteväärtusega ja tarbijate jaoks olulised põllumajandustooted. Seetõttu peaks Euroopa Parlament omaks võtma järjekindlama ja loogilisema hoiaku, et kaitsta tarbijate huve, pooldades tootmispaiga kohustuslikku märkimist kõikide põllumajandustoodete puhul, sealhulgas töödeldud toodete puhul, mis sisaldavad ainult ühte koostisosa, nagu piim.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Põllumajandustoodete kvaliteedi poliitika võib pakkuda lahendust paljudele põllumajandustootjatele. Kvantiteedi asemel kvaliteedile keskendumine võib tuua pikaajalist kasu paljudele majapidamistele. Seetõttu vajab Euroopa Liit kõnealuses valdkonnas ühtset poliitikat, mis pakuks samas Euroopa põllumajandustootjatele võimalust olla maailmaturul konkurentsivõimeline. Seda arvestades on Giancarlo Scottà raport tervitatav, nagu ka pakett, millest teatas volinik Cioloş.

Me vajame aga ka midagi muud, mis võimaldaks meil saavutada kvaliteedieesmärgid: me vajame tulevikus tugevat ühist põllumajanduspoliitikat koos sobiva eelarvega. Põllumajandustoodete kvaliteedi poliitika ja Euroopa põllumajanduse eelarve vähendamine on omavahel kokkusobimatud ideed.

Samuti tuleb põllumajandustootjatele kättesaadavaks teha piisavalt vahendeid, et nad saaksid arendada omaenda kvaliteedipoliitikat. Lisaks on oluline see, et nii ida- kui ka läänepoolsete liikmesriikide põllumajandustootjatel oleksid võrdsed võimalused.

  Britta Reimers (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kolleegid! Rääkides kvaliteedilogodest ja toidu päritolu kohustuslikust märkimisest, ei tohi unustada, et meie poliitilised otsused peavad olema praktikas rakendatavad. Ma ei näe, kuidas muudatusettepanekuid 4 ja 5 saaks praktikas rakendada, ning hääletan seetõttu nende vastu.

Põhimõtteliselt tuleks kvaliteedilogosid pidada kasulikuks juhul, kui nende lisamine on vabatahtlik. Nad annavad tootjatele ja töötlejatele võimaluse olla edukad nišiturgudel. Kuid me peame võtma arvesse asjaolu, et mõne kaupluseketi turgu valitseva seisundi tõttu peetakse paljusid vabatahtlikke märgistusi sama hästi kui normiks. See röövib tootjatelt ja töötlejatelt nende ettevõtlusvabaduse ning ahendab ka tarbijate valikuvõimalusi.

Sama kehtib ka põllumajandustoodete – nagu piim – päritolu kohustusliku märkimise kohta. Selle nõude rakendamine põllumajanduses ja töötlevas tööstuses on tehniliselt vaevalt võimalik. Peame olema ettevaatlikud, et head kavatsused ei muunduks liigseks bürokraatiaks.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin juhtida tähelepanu Giancarlo Scottà raporti lõike 9 asjakohasusele. Selles rõhutatakse, et WTO läbirääkimistel peab komisjon püüdma saavutada kokkuleppe kaubandusvälistes küsimustes, et tagada imporditud põllumajandustoodete vastavus samadele toiduohutuse, loomade heaolu ja keskkonnakaitse nõuetele, mida kohaldatakse ELis toodetavate põllumajandustoodete suhtes.

Paraku on see tõenäoliselt juba 150. kord, kui Euroopa Parlament ütleb, et importijate suhtes tuleks kohaldada samu nõudeid nagu Euroopa Liidus tegutsevate tootjate puhul. Mingit reaktsiooni ei ole järgnenud, me oleme endiselt olukorras, kus meie põllumajandustootjad ja teised tootjad on kohustatud järgima kõrgeid ja kulukaid standardeid, samas kui importijad seda tegema ei pea. Tulemuseks on kõlvatu konkurents. See olukord peab muutuma, nagu raportis õigesti rõhutatakse.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja, toiduainete kontrollimine on utoopia. Tundub, et sama võib öelda kontrollimiseks avaldatava surve ja kontrollimise tagajärgede kohta. Tekkinud on suur segadus! Terviseriskide korral peaksid ametiasutused välja andma hoiatused, kuid nad ei ole kohustatud seda tegema. Mis on selle tagajärjed, nägime hiljuti Listeria monocytogenes’e bakteritega saastunud juustu skandaalis. Toiduinspektorid peavad sageli võitlema puuduliku märgistusega – ja see pole mitte ainult inspektorite, vaid ka tarbijate probleem. Eri märgistuste džungel ajab nad täiesti segadusse. Näiteks võib pakendil olla märgitud, et tegemist on talutootega, ehkki tegelikult on see tööstuslikult töödeldud, või et toode on Austria päritolu, kuigi selle koostisosad pärinevad mis tahes paigast.

Kvaliteediteadlikud kliendid on valmis kvaliteetse toidu eest rohkem maksma. Küsimus on selles, kui kaua nad on valmis seda tegema, kui sektoris tegutsevad ka petturid. Kui kontrollisüsteemid on suunatud väikestele põllumajandusettevõtetele ja peaaegu mingit tähelepanu ei pöörata sellele, mida teevad suured ökokontsernid, siis on midagi valesti kogu süsteemis.

  Herbert Dorfmann (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik! Te ütlesite täna, et päritolunimetusega tooted on meie tööstuse lipulaev. Teil on õigus. Eriti kehtib see nende toodete suhtes, mida toodetakse rasketes tingimustes, näiteks mägipiirkondades, ja mis eeldavad suuremat hinnalisa. Tähistus „mägipiirkonna toode” on seega väga tähtis.

Sooviksin käsitleda kaht küsimust. Ma arvan, et me peaksime nende toodete puhul andma põllumajandustootjatele võimaluse moodustada kutsealaüleseid komiteesid ja tugikonsortsiume, kus nad saavad võtta vastu ka turgu puudutavaid otsuseid. See ei oleks vastuolus konkurentsiõigusega ja isegi kui oleks, oleks see igal juhul palju väiksem rikkumine kui kauplusekettide koondumine, mida me viimastel aastatel näinud oleme.

Mis puudutab kvaliteedistandardeid, millest on juba palju räägitud, siis ma olen teadlik ajakirjanduses toimuvatest aruteludest, ka neist, mis puudutavad kõveraid kurke. Kuid tootjad soovivad ja vajavad neid eeskirju. Me peaksime seda oma arutelus ja ka homsel hääletusel arvesse võtma.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Sertifitseerimine võib kaasa aidata põllumajandustootjate töö väärtuse ja nende sissetulekute suurendamisele ning toidu kvaliteedi ja ohutuse edendamisele. Kuna aga praegused sertifitseerimismenetlused on keerukad ja aeganõudvad ning – mis veelgi tähtsam – kulukad, on nende tulemused olnud negatiivsed, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jaoks. Tootmiskulude suurenemine ja tulude jaotamine kogu väärtusahelas muutub tootja jaoks veelgi ebasoodsamaks, kui sellesse ahelasse kaasatakse veel üks osaline.

Seetõttu – ja et tõepoolest tagada klientide jaoks sertifitseerimise läbipaistvus, kvaliteet ja turvalisus – peavad sertifitseerimisega tegelema riiklikud asutused ning sertifitseerimine ei tohi tekitada tootjatele suuremaid kulusid.

Kvaliteedipoliitika jaoks on aga ennekõike vaja teistsugust põllumajanduspoliitikat – põhjalikult reformitud ühist põllumajanduspoliitikat, mis toetab kohalikku tootmist, tootmise õigust ja toiduga isevarustamise õigust ning mis kaitseb põllumajandustootjaid ja tarbijaid maailmakaubanduse dereguleerimise ja turgude ohjeldamatu liberaliseerimise tagajärgede eest kahepoolsete lepingute alusel või Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse raames.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Euroopa Liidu põllumajandussaadused on rahvusvahelisel turul tuntud ja hinnatud oma hea kvaliteedi tõttu. Mis puudutab ühise põllumajanduspoliitika tulevikuväljavaateid, siis ma olen veendunud, et toodete kvaliteet peab jääma oluliseks eesmärgiks ka tulevikus. Kvaliteetsed põllumajandustooted pole lihtsalt meie visiitkaart maailmas, neil on ka ülitähtis roll Euroopa Liidu ühiskondlikus ja majanduselus. Kvaliteedipoliitika arendamisel tuleks tagada suurem selgus toodete sertifitseerimise ja kõigile Euroopa Liidu tarbijatele arusaadava märgistamise kohta. Et kaitsta kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmist, peame kehtestama selged eeskirjad selliste toodete märgistamise kohta, mis võivad sisaldada geneetiliselt muundatud organisme. See probleem on muutunud eriti aktuaalseks pärast komisjoni otsust lubada geneetiliselt muundatud kartulite kasutamist loomasöödaks. Kuni me ei ole kehtestanud selliste toodete märgistamise ja sertifitseerimise standardeid, on ELi tulevane toidukvaliteedi poliitika ja meie kõigi tervis ohus.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tänu ühise põllumajanduspoliitika vahenditele pakutakse Euroopa Liidu põllumajandusturul kvaliteetseid põllumajandustooteid ja toiduaineid. Kõrged standardid, nõuetekohane toidu kvaliteet ja piisav pakkumine on aluseks toiduainetega kindlustatusele, mis on äärmiselt oluline.

On tähtis, et teave kaupade kvaliteedi kohta jõuaks tarbijani. Me teame, et kõik turule lubatud tooted peavad vastama miinimumnõuetele. Eriline kvaliteet, mis ületab miinimumnõudeid, peab olema tootel üksikasjalikult välja toodud, et suurendada selle konkurentsivõimet, juhtides tähelepanu lisaomadustele, mille eest tarbija peab maksma.

Muu oluline teave, mis tuleks toiduainete puhul välja tuua, on tooraine päritolu ja töötlemise koht. Tarbijad peavad teadma, mida nad ostavad ja mille eest nad maksavad. Selle teabe puudumine nõrgestab Euroopas toodetud ja töödeldud põllumajandustoodete ja toiduainete konkurentsivõimet võrreldes imporditud kaubaga, mille tootmisel ei ole arvesse võetud loomade heaolu, keskkonnanõudeid ega töötajatega seotud sotsiaalseid nõudeid.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kolleeg Scottà õnnestunud raport teenib igati tarbijakaitse huve. Põllumajandustoodete ohutus, sealhulgas tervise seisukohast, tuleb tõepoolest seada esikohale. Ma tahaksin juhtida tähelepanu toiduainete päritolu märkimise parandamise suurele tähtsusele. Euroopa Liidus peab igal põllumajandustootel olema selgelt märgitud tooraine päritolu. Tarbijaid ei tohi märgistusega petta. Võtame näiteks Hiina. Imporditud seemned jõuavad Austriasse ja seejärel müüakse seal niinimetatud pressitud seemneõli. Mis veelgi hullem: üle kogu Euroopa veetakse kohutavates tingimustes kohale nuumatud loomi, et valmistada näiteks niinimetatud Tirooli peekonit. Me peame seega oma tarbijate ja põllumajandustootjate huvides keskenduma piirkondlikule varustamisele ning toetama kohalikke põllumajandustootjaid ja väikeettevõtjatest lihunikke.

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (BG) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kolleegid! Ma tunnustan Giancarlo Scottàt selle raporti puhul, mis annab selgelt märku Euroopa Parlamendi soovist ja kindlast kavatsusest osaleda aktiivselt eelseisvates aruteludes ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Ma tervitan ka ettepanekut luua logo, mis näitab selgelt, et antud toodet toodetakse ja töödeldakse üksnes Euroopas. Usun, et sellest saab järjekordne märk toetusest meie toodetele ja omamoodi garantii nende kvaliteedile.

Leian, et kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste süsteemi tuleb rakendada. See võimaldab meil säilitada piirkondade eripära ja olemuse ning panna inimesed tundma, et see, mida nad toodavad, on turul eristatav ja väärtustatud. Seetõttu tuleb minu arvates säilitada garanteeritud traditsioonilise eritunnuse märgis, ma pean seda heaks näiteks meie mitmekesisusest ühtsuses. Pole midagi halba teadmises, et me sööme Kreeka feta juustu, Bulgaaria valget soolatud juustu või Itaalia mozzarella juustu. Toidu kvaliteet ja ohutus on üks tähtsamaid küsimusi, mis meil tulevikus lahendada tuleb. Säilitagem oma toodete kvaliteet ja konkurentsivõime ning tagagem oma põllumajandustootjatele ja teistele tootjatele inimväärne sissetulek ja elatustase.

Tänan teid tähelepanu eest.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, ma ei hakka kõiki siin tõstatatud küsimusi uuesti käsitlema, eriti kuna hääletus toimub homme, kuid tahaksin siiski esile tuua mõned mõtted, mis sõnavõttudes korduvalt välja öeldi.

Mis puudutab erinevate geograafiliste tähiste süsteemide ühendamist, siis ma mõistan täielikult teatud kolleegide muret. Ma võin teile kinnitada, minu kavatsus ei ole hävitada midagi, mis toimib ja millega tarbijad on harjunud. Me peame lihtsalt muutma kvaliteedikaitsesüsteemid selgemaks ja ühtsemaks, seda enam, et me püüame rahvusvaheliste läbirääkimiste kaudu saavutada nende süsteemide tunnustamist.

Seetõttu on oluline, et need süsteemid oleksid selged ja meie partneritele arusaadavad, et nad võiksid neid tunnustada. Niisiis, ma ei taha süsteeme ühendada ainult ühendamise pärast. Lõpptulemuseks on süsteem, mille abil me saame asjad lihtsamaks teha, muutmata seda, mis on tarbijatele juba praegu kergesti arusaadav.

Seoses Euroopa kvaliteedilogoga tuleb siin, Euroopa Parlamendis, arutada ja otsustada, milliseid eesmärke me tahame sellega saavutada. Kas eesmärk on lihtsalt väljendada vastavust põhinõuetele, mida täidavad kõik Euroopa põllumajandustootjad ja millele vastavad ka imporditud kaubad? Tõepoolest – ma rõhutan – kõik imporditud põllumajanduslikud toiduained peavad vastama teatud minimaalsetele toiduhügieeni- ja ohutusnõuetele, millele vastavad meie oma tooted.

Me peame niisiis vaatama, kuidas oleks kõige parem edukalt eristada meie tooteid teistest. Kas me vajame Euroopa Liidu logo või peaksime hoopis esitama teabe toodete päritolu, s.t tootmise asukoha kohta? Parim viis tuleb kindlaks teha ja me kaalume seda igal juhul.

Mis puudutab geograafilisi tähiseid rahvusvahelisel tasandil, siis võite olla kindlad, et minu eesmärk on tagada selle süsteemi tunnustamine meie partnerite poolt. Me püüame tagada seda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni läbirääkimistel ja kasutame ära ka kõik muud võimalused kahepoolsete lepingute üle läbirääkimiste pidamisel.

Seega, me kavatseme seda teemat edasi arendada. Lisaks tahan ma oma ametiajal tugevdada poliitikat, mille eesmärk on propageerida ja edendada neid kvaliteedimärke mujal maailmas, sest kvaliteet on eelis ja võib meile tagada suurema esindatuse rahvusvahelisel areenil.

Mis puudutab kaitstud mõisteid nagu „mägi”, „saar” jne, siis me uurime võimalusi sedasorti süsteemide kasutuselevõtmiseks. Ka siin tuleb meil otsustada, kuidas teha nii, et neist ei tuleneks lisakulusid põllumajandustootjatele, kes soovivad neid kasutusele võtta.

Mis puudutab kutsealaüleseid organisatsioone ja nende rolli kaitstud päritolunimetuste haldamisel, siis meie eesmärk, eriti seoses piimaga – kuna enamik kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid on kasutusel piimasektoris –, on viia läbi uuring, et näha, millist mõju kvootide lõppemine avaldab nende kvaliteedikaitsesüsteemide tõrgeteta toimimisele. Ma loodan, et selle raporti põhjal on meil võimalik otsustada, milliseid meetmeid vajaduse korral võtta tuleb.

  Giancarlo Scottà, raportöör. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänan teid, volinik Cioloş. Ma räägin kõigepealt väga lühidalt maast.

Maa on see, mis annab meile saaki toodete valmistamiseks ja mille me peame säilitama tulevastele põlvedele, kes omakorda peavad tegema sedasama. Võttes selle lihtsa mõtte lähtepunktiks, tahaksin edasi liikuda tootjate juurde – nende juurde, kes maad harivad ja keda peavad tunnustama ka need, kes hiljem naudivad kaupu, mida nad supermarketitest ja muudest kauplustest ostavad. Seetõttu on õige, et me austame esiteks maad, mis annab toodangut, seejärel võimalikku töötlejat, kuid ennekõike tarbijat.

Ma tahaksin tarbijate huvides teha ühe ettepaneku ja ma ei ole kindel, kas see leiab toetust või mitte: miks mitte küsida tarbijatelt, mida nad tahavad teada? Sel viisil teeme kindlaks, millist võimalikku etiketti tarbijad suudavad lugeda ja mõista, ning saame praegu kasutatavad keerulised etiketid ehk palju lihtsamaks muuta. Miks ei võiks tarbija teada, et tal on võimalik valida Euroopa või Brasiilia piima vahel? Ta otsustab ise, kas Brasiilia piim on parem kui Euroopa Liidus toodetud piim.

Igal juhul ma arvan ja loodan, et see raport on volinik Cioloşele kasulik, pakkudes täiendavaid üksikasju selle ahela edasiarendamiseks, mida ma mainisin: maa, tootja, võimalik töötleja, tarbija, ohutus ja ohutusega seoses eelkõige kvaliteet. Me kõik oleme rääkinud kvaliteedist ja ma usun, et me kõik toetame meie toodangu kvaliteedi parandamist, sest see tähendab, et me sööme hästi ja tervislikult.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Paolo Bartolozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Põllumajandustoodete kvaliteedi poliitika küsimus on saanud Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis autoriteetse ja üksmeelse vastuse, mille tulemusena täiendatakse olemasolevaid õigusakte. Euroopa põllumajandustootjad on lõpuks leidnud tunnustust Euroopa õigusaktides, mille alusel nende toodangu kvaliteet seostatakse tootmise piirkonnaga. See kaitseb neid turu globaliseerumise eest ja tagab, et teadlik tarbija saab lükata tagasi tooted, mis ei kanna kohustuslikku geograafilise päritolu tähistust, mis ei ole selgelt sertifitseeritud ning mis ei vasta turustamisalastele ja võltsimisvastastele eeskirjadele. Tarbijad saavad teha oma ostuvalikuid täie teadmisega eeskirjadest, millele nende soovitud tooted peavad vastama. Euroopa Parlament jätkab võitlust nii põllumajandustootjate kui ka tarbijate kaitsmise eest. Tarbijate tervis sõltub põllumajandustootjate toodangu kvaliteedist. Minu muudatusettepanekus toodete omaduste kaitse kohta, mille põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon heaks kiitis, kinnitatakse, et piirkondadel on oluline roll tootjate, eelkõige traditsiooniliste ja mahetoodete tootjate partneritena, ning väljendatakse seisukohta, et piirkonnad tuleks kaasata geograafilise tähisega toodete, traditsiooniliste toodete ja mahepõllumajandustoodete tunnustamisse ja edendamisse. Mul on hea meel, et seda nõuet on arvesse võetud.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Põllumajandustoodangu kvaliteedi küsimus on äärmiselt tähtis, sest see on seotud ostjate ja tarbijate teavitamisega toodete omadustest ning see kvaliteet tagab, et endiselt võib tõmmata võrdusmärgi Euroopa Liidust pärinevate toodete ja hea kvaliteedi vahele, mis tuleneb liidu mitmesugustest piirkondlikest traditsioonidest. Aastate jooksul on põllumajandustoodete kvaliteedi poliitika areng olnud killustunud, mida iseloomustab rea valdkondlike õigusaktide vastuvõtmine. Turu globaliseerumine ning Euroopat tabanud majandus- ja finantskriis ei ole põllumajandussektorit säästnud. Et sellest välja tulla, peame keskenduma oma toodangu kvaliteedile ja ohutusele. Pidev kvaliteedi poole pürgimine peab moodustama olulise osa strateegiast, mida ELi põllumajanduslike toiduainete sektor maailmaturul rakendab. Leian ka, et tõsist tähelepanu tuleb pöörata komisjoni ettepanekule võtta üksnes Euroopa piires toodetavate ja töödeldavate toodete puhul kasutusele Euroopa kvaliteedilogo. Tegelikult kujutaks see logo endast ametlikku tunnustust jõupingutustele, mida Euroopa põllumajandustootjad teevad kõrgete toomisstandardite säilitamiseks. Lõpetuseks: kahtlemata on hea mõte lihtsustada õigusakte, et vähendada ettevõtete halduskoormust, tagades samas Euroopa tootjate saavutatud standardite säilimise.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Põllumajandustoodete kvaliteedi poliitika ei ole staatiline poliitika ega seisa eraldi teistest põllumajandusega seotud poliitikavaldkondadest. Vastupidi: ühise põllumajanduspoliitika reformimine peaks hõlmama ka kliimamuutusega kohanemise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, energia ja veega varustamise kindluse, loomadele korralikke elutingimuste tagamise ja Euroopa kalandusega seotud poliitikat. Kvaliteedipoliitika võib aidata suurendada Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja säilitada kriisi ajal maapiirkondade tulusid, keskendudes põllumajandustoodete kvaliteedile ja kvaliteetsetele toiduainetele. Alati ja igasuguse kauba puhul peab jääma alles teadmine, et ELi toodete ostmine tähendab kvaliteetsete toodete ostmist, mille valmistamisel on lähtutud Euroopa mitmesugustest piirkondlikest traditsioonidest ja järgitud kõrgeimaid toiduohutusega seotud tootmisstandardeid. Ma toetan komisjoni ettepanekut võtta kasutusele Euroopa kvaliteedilogo, millega tähistataks ainult Euroopas toodetud ja töödeldud tooteid. Tarbijad ajavad põllumajandustoote geograafilise tähise, mis tähistab kohta, kus toiduainet töödeldi, segamini päritolukohaga. Tuleb rõhutada, et tootmisprotsess võib avaldada märkimisväärselt negatiivset mõju toote kvaliteedile ja omadustele. Samuti on mul hea meel, et säilitatakse geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste eritunnuste registreerimise süsteemid, sest sellised tähistused on Euroopa põllumajanduse jaoks olulised nii majanduslikust, keskkonnaalasest kui ka sotsiaalsest vaatenurgast.