Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2105(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0029/2010

Arutelud :

PV 24/03/2010 - 18
CRE 24/03/2010 - 18

Hääletused :

PV 25/03/2010 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0088

Arutelud
Neljapäev, 25. märts 2010 - Brüssel EÜT väljaanne

11. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Euroopa teine romide teemaline tippkohtumine (RC-B7-0222/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta avab uued võimalused Euroopa Liidu romi elanikkonna probleemide lahendamiseks.

On selge, et eri riikide üksikud jõupingutused romide integreerimiseks ühiskonda ei ole andnud rahuldavaid tulemusi. Selle olukorra põhjused on väga erinevad. Seetõttu tervitan Euroopa Liidu jõupingutusi seoses romide probleemide lahendamise ning nende kogukonna ühiskonda integreerimise parandamisega organiseeritud viisil.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Olgugi et ma mõistan hukka kõikide ühiskonnarühmade diskrimineerimise igasugustel põhjustel, ei saa ma resolutsiooni toetada. Resolutsiooniga tahetakse aga panna vastutust diskrimineerimisega võitlemise eest ELi konteksti, kuid minu arvates on liikmesriikide suhtumised ja lähenemised niivõrd erinevad, et vähemuste huvide kaitsmisega peaksid tegelema liikmesriigid ise, eriti need liikmesriigid, mis ei jaga sama tolerantsuse ja võrdsuse ideaali, mida meie, inglased enesestmõistetavaks peame.

Ma tean näiteks, et üks Itaalia parlamendiliige EFD fraktsioonist võeti vastutusele omakaitseväelaste korraldatud reidis osalemise eest, mille käigus ta pani põlema ühe sisserännanu vara. See on vastuvõetamatu! Palun ärge siduge inglasi sellise käitumisega, vihjates sellele, et Inglismaal vajavad vähemused samasugust kaitset nagu too vaene hing, kelle juhtumit ma just kirjeldasin!

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Austatud juhataja! See on juba teada tõsiasi, et mitte keegi, kes probleemi ja tõde eitab, ei suuda kindlasti probleemi lahendada. See on fakt. Peaksime olema teadlikud sellest, et meie Euroopas elavaid romisid käsitleva resolutsiooniga, mis on täis poliitiliselt korrektset mõttetust, ei suuda me leida ega pakkuda isegi ainsatki lahendust, sest me eitame probleemi olemasolu. Esmalt peaksime tunnistama, et meil on tõepoolest tõsised probleemid paljude romidega, kes end täielikult väljaspool meie ühiskonda hoiavad ning kes on väga tihti vastutavad ka väga tõsiste suurte ja väiksemate kuritegude eest. Paljud romide kogukondades järgitavad väärtused ja standardid või siis nende täielik puudumine on otseses vastuolus nende väärtuste ja standarditega, mille järgmist me Euroopa riikides ootame. Minu sõnad võivad kõlada küll mõnevõrra ühekülgselt, kuid äsja vastu võetud resolutsioon on veel palju rohkem ühekülgsem hoopis vastassuunas. Igal juhul arvan ma, et igal liikmesriigil peab olema õigus valida, kuidas selle väga tõsise probleemiga tegeleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Austatud juhataja! Raport on poliitiliselt väga korrektne. See on lausa seda tüüpi raport, mille jaoks see täiskogu oleks nagu lausa patendi taotlenud. Romide majanduslikud ja sotsiaalsed raskused on pandud taas nn sallimatuse ja diskrimineerimise süüks. Kui me lihtsalt kehtestame uued kvoodid ja piiravad seadused ning keerame jälle rahakraani lahti, siis saab kõik jälle korda.

Hollandi kogemused on aga selgelt näidanud, et olenemata meie ettevõtmistest, ei kavatse suurem osa romide kogukonnast kohaneda ja integreeruda. See ei ole meie süü vaid romide kogukonna enda süü, et romid on kuritegude statistikas ebaproportsionaalselt esindatud. Nende väärtused ja normid on meie omadega otseses vastuolus. Olen ka kategooriliselt iga Euroopa katse vastu selle probleemiga tegeleda ning kordan, et igal liikmesriigil peab olema õigus eemaldada oma territooriumilt inimesi, kes süstemaatiliselt keelduvad kohanemast ning käituvad kuritegelikult.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7-0033/2010)

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Hääletasin 2011. aasta eelarve prioriteete käsitleva resolutsiooni poolt mitmel põhjusel, kuid peamiselt seetõttu, et selles pöörati tähelepanu noorte töötusele. Paljude Euroopa Liidu riikide praegune majanduslik ja sotsiaalne olukord nõuab erilist lähenemist kasvavale lõhele noorte ja tööturu vahel, olgugi et üldiselt tunnustatakse, et investeerimine noortesse ja haridusse tähendab investeerimist tulevikku. Kogemused näitavad, et majanduslanguse ajal jäävad noored töö otsimise asemel meelsamini haridussüsteemi või alustavad õpinguid. Samasugused tendentsid on hetkel märgatavad ka meie riikides. Seepärast ütleksin ma, et kavandatavad meetmed, palju aktiivsem tööturg ja haridussüsteemi sidusus on äärmiselt tähtsad. Ettevõtlusoskuste arendamine ning eriprogrammid on igati vajalikud, olgu siis tegemist Erasmuse esimest töökohta edendava eriprogrammiga või muude meetmetega. Loodan väga, et Euroopa Liidul on piisavalt poliitilist tahet ja et see ei võta lihtsalt vastu tähtsaid dokumente, vaid hakkab neid ka rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Austatud juhataja! Hääletasin raporti vastu peamiselt sel põhjusel, et ma ei ole üldsegi nõus prioriteetidega, mille parlament komisjonile on esitanud, mille hulka kuulub ka rändepoliitika ühtlustamine. Ma tean, mida see tähendab. See tähendab, et kõikide liikmesriikide rändepoliitika ühtlustamist edendatakse selge prioriteedina. Ma ei ole sellega nõus.

Hääletasin aga raporti vastu eeskätt seepärast, et parlament on juba väga selgesti väljendanud, et ei poolda Euroopa bürokraatia kärpimist, mida väga vaja oleks. Hoopis vastupidi. Peame tõsiselt kaaluma igasuguste institutsioonide ja ametite kaotamist, mis on muutunud ülearuseks või siis juba algusest peale ülearused olnud. Parlament aga nõuab veel rohkem nn detsentraliseeritud ameteid. Ma kordan, et minu arvates on meil neid juba liiga palju. On ameteid, mis tuleks kaotada enne uute loomist. Pean siinkohal silmas Regioonide Komiteed, Põhiõiguste Ametit ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti. Kui palju läheb see kõik meie maksumaksjatele maksma ja miks neid kõiki jumala pärast üldsegi vaja on?

 
  
  

Raport: Helga Trüpel (A7-0036/2010)

 
  
MPphoto
 

  Vito Bonsignore (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Praegustel erakorralistel aegadel on vaja võtta kasutusele erakorralised meetmed.

Järgmise aasta eelarve koostamisel ei tohi lähtuda sellest, et praegu on harilikud ajad. Kahjuks ei ole majanduskriis veel läbi ning seda tõsiasja ei saa tähelepanuta jätta. Hääletan koos oma fraktsiooniga täna eelarveprioriteetide poolt, kuid lähitulevikus peab meil olema poliitiline vastutus tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks.

Peame mõtlema ühenduse eelarve reformimisele, millega Euroopa oleks piisavalt heas seisundis, et juhtida majanduspoliitikat palju otsustuskindlamalt. Meie järgmisteks eesmärkideks peavad olema täielikult rakendatud siseturg, rohkem vahendeid teadustegevuse ja infrastruktuuride jaoks, rohkem investeeringuid julgeolekusse ning perekonnad. Vastasel juhul on oht, et liikmesriigid hakkavad veelgi konservatiivsemalt tegutsema.

Kokkuvõtteks peame olema rohkem euroopalikud ning vähem natsionalistlikud ja võtma kasutusele tõelise Euroopa poliitika.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR).(ES) Austatud juhataja! Lubage mul öelda, et teid on taas hea istungi juhataja kohal näha!

Mark Twain tegi tähelepaneku, et kui sul on ainult haamer, siis hakkab kõik nägema välja nagu nael.

Euroopa Liidul tuleb väga hästi välja raha kulutamine – teiste inimeste raha kulutamine. Ma arvan, et Milton Friedman märkis, et maailmas on kahte liiki raha: sinu raha ja minu raha. Viimasega käime ringi palju hoolikamalt kui esimesega. See selgitab ka seda, mis tänapäeva Euroopas toimub.

Kõik liikmesriigid otsivad võimalusi eelarvekärbete tegemiseks. Kreekas kavandatakse avaliku sektori eelarve vähendamist 10%, Iirimaal enam kui 7% ja Saksamaa kaalub pensioniea tõstmist. Hispaania – teie riik – kavatseb hoida kokku 2% SKTst, kuid meie eelarve siin Euroopa Liidus kasvab kindlameelselt edasi. Miks? Sest Euroopa Liidus puudub side maksustamise, esindatuse ja kulutuste vahel ning seega puudub ka igasugune väline sundus maksumaksjatelt.

Liigne kulutamine on süüdi maailma praegustes probleemides – inimesed kulutasid liiga palju, ettevõtted kulutasid liiga palju ja valitsused kulutasid samuti liiga palju. Kui oleksime need triljonid raiskamise ja meie võla veelgi suuremaks ajamise asemel andnud maksude kärpimise kujul tagasi inimestele, siis mõelge vaid, millist stimuleerivat mõju see avaldanud oleks.

 
  
  

Raport: Giancarlo Scottà (A7-0029/2010)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Euroopa põllumajandustooted vastavad maailma kõige rangematele kvaliteedistandarditele, mis peaks need loomulikult rahvusvahelistel turgudel palju konkurentsivõimelisemaks tegema.

Seepärast tuleb ELi kodanikele ja taiplikele tarbijatele nende eeliseid neile täies ulatuses tutvustada. Ennekõike on vaja kiita asjaolu, et Euroopa tooted ei täida ainult rangeid puhtuse, ohutuse ja veterinaaria standardeid, vaid lähtuvad lisaks sellele ka jätkusuutliku arengu, kliimamuutuse ärahoidmise, bioloogilise mitmekesisuse ja loomade heaolu põhimõtetest. Seetõttu toetan ma täielikult Euroopa kvaliteedilogo kasutuselevõtmist eksklusiivselt ELis toodetud toodete jaoks. Logu tunnistab ametlikult Euroopa põllumajandustootjate jõupingutusi ning tagab intellektuaalse omandi kaitse rahvusvahelisel tasandil. Usun siiralt, et see aitab paljusid maapiirkondi, kus puuduvad teised arenguvõimalused.

EL peab pakkuma rahalist toetust põllumajandusettevõtete uuendamiseks ja mikroettevõtete arendamiseks, seda eeskätt maapiirkondades, et saavutada liidu vahenditega põllumajanduslike toiduainete hea kvaliteet.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest minu arvates on ökoliigiline ja puhas põllumajandustootmine meie tulevik ning seda tuleb edendada. Peame edendama ka inimeste huvi ökoloogilistesse põllumajandusettevõtetesse ja toodetesse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Teisest küljest ei tohi me ökoloogilise põllumajandustootmise tagamise ja edendamise huvides kiirustada geneetiliselt muundatud organismide seadusliku lubamisega. Mõned riigid on olnud heaks eeskujuks ning piiranud rangelt geneetiliselt muundatud organismide kasvatamist ökoloogiliselt tegutsevates põllumajandusettevõtetes. Eristus peab olema selge. Tarbijatele peab olema kättesaadav kogu teave ja teadusuuringute tulemused geneetiliselt muundatud organismide ja geneetiliselt muundatud loomasööda mõjude kohta keskkonnale ja inimeste tervisele. Midagi ei tohi varjata. Alles siis saame luua tõelise ökoloogiliste toodete ühisturu, mis on meie kõigi jaoks väga tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahan esmalt tänada Giancarlo Scottàt tema töö eest kõne all oleva raporti koostamise nimel.

Minu arvates on põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kaitsmine ja tugevdamine Euroopa Liidu üks prioriteete, sest sellega kaasneb ning see on seotud mitme teise äärmiselt tähtsa teemaga Euroopa tasandil, nagu üha parem tarbijakaitse, toetus VKEdele, paljude Euroopa piirkondade kultuurilise ja traditsioonilise pärandi kaitsmine ning Euroopa toiduainete tootjate konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil.

Nendel põhjustel hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Jan Březina (PPE). (CS) Hindan väga asjaolu, et põllumajandustoodete kvaliteedipoliitikat käsitlev raport on kooskõlas juba varem kvaliteedipoliitika tugevdamise nimel tehtud sammudega. Minu arvates on eriti kasulik töötada välja päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste süsteem, säilitades samas ka nõudlikud kriteeriumid kaitse tagamiseks. Olen nõus, et traditsiooniliste eritunnuste garanteerimise vahend tuleb alles jätta tingimusel, et sellega seotud registreerimiskorda muudetakse lihtsamaks. Arvestades asjaoluga, et tegemist on madalama kaitse tasemega ilma vajaduseta tõestada toote geograafilisi omadusi, ei näe ma mingit põhjust, miks taotluste läbivaatamine peaks kestma sama kaua kui päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul.

Minu arvates on praeguses tavas üks kitsaskoht seoses komisjoni volitustega lükata omal äranägemisel tagasi taotlusi, mis komisjoni arvates ei ole täielikud. Seda tehakse tihti umbropsu ja suvaliselt ilma toote ja geograafilise piirkonna omadusi teadmata. Kasutusele tuleb võtta ka meetmed registreerimisprotsessi tähtaegadest üleastumise vastu, mis väljenduvad selles, et komisjon teeb üha enam kommentaare ja esitab täiendavaid küsimusi.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Tahan samuti tänada kõigepealt Giancarlo Scottàt tema töö eest tähtsa raporti koostamisel.

Juhin tähelepanu muudatusettepanekule 4, milles nõutakse, et tarbijatele antaks kogu olemasolev asjakohane teave. Ettepanek toetab ka tootmiskohamärgist käsitlevate kohustuslike õigusaktide kehtestamist.

Olgugi et tegemist on väga kiiduväärt eesmärkidega, arvan ma, et nimetatud muudatusettepanek on liiga piirav ning võiks kujutada endast ehk pigem vabatahtlikku teavet.

Põhja-Iirimaa on paljuski sõltuv toodete eksportimisest ülejäänud Ühendkuningriiki ja teistesse Euroopa riikidesse. Nimetatud muudatusettepanek võib aga potentsiaalselt mõjutada Põhja-Iirimaa võimet müüa tooteid teatud turgudel, kus praegu raskusi ei esine, ning minu arvates on väga oluline, et märgised ei looks kaubandusele eri liikmesriikide vahel takistusi.

Olgugi et muudatusettepanek 4 tekitab mõningaid raskusi, tunnistan ma seoses sellega tehtud tähtsat tööd ning seda, kui oluline on jälgitavate kvaliteetsete ja ohutute toiduainete tootmine.

 
  
MPphoto
 

  Vito Bonsignore (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletusega andsime endale vahendid, millega kaitsta tarbijaid ning anda lisaväärtust põllumajandustoodetele, mida kõike oleme juba kaua aega saavutada üritanud.

Tänasest peale peab lihatoodete, piimatoodete, puu- ja köögiviljade, linnuliha ning muude ühest koostisosast koosnevate töödeldud toodete märgistusel olema nende päritolu selgelt tähistatud. Mis loomadesse puutub, siis peab päritolukoht olema tähistatud ühe kindla kohana ainult siis, kui loom on ühes riigis sündinud, kasvatatud ja tapetud.

Tegemist on sekkumisega, mille abil saab vääriliselt tunnustada põllumajandustootjaid ja põllumajandustoodete töötlejaid. Näitasime, et Euroopa Parlamendil on vaid üks eesmärk seoses põllumajanduslikku päritolu toiduainetega seotud tegevustega – tagada tarbijatele saadavaloleva teabe kvaliteet ja ligipääsetavus.

Tegime tubli töö! Avaldan kiitust kõigile parlamendiliikmetele, kes toimiku koostamise nimel töötasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Põhimõtteliselt ei ole mul mingit probleemi kvaliteedilogode ideega. Me näeme neid paljudes eluvaldkondades. Aga probleemi ei ole ainult seni, kuni neid ei hakata kasutama vabandusena tarbijate valikute muutmiseks.

Kui toit ei vasta teatud suurusega seotud või esteetilistele piirangutele, ei peaks me seda hunnikusse minema viskama, nagu on näha 30% Euroopa põllumajandustoodete puhul, mida tihti raisatakse, sest see ei vasta rangetele Euroopa standarditele.

Me ei tohiks kasutada oma kvaliteedistandardeid ka vabandusena, et keelata arengumaade põllumajandustootjate toodete importimist, mis nad vaesusesse kukutab, ning võtta siis oma maksumaksjate raha, et seda korrumpeerunud valitsustele anda, sel ajal kui põllumajandustootjad vaesusesse langevad.

Kindlasti peaksime kvaliteedimärkide kasutuselevõtmise ja seda laadi žestide tegemise asemel usaldama turgu, tarbijaid ja inimesi.

 
  
  

Raport: Enrique Guerrero Salom (A7-0034/2010)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Hääletasin kõne all oleva raporti vastu, sest nagu tihti ka teiste raportite puhul, nii edendab ka omaalgatusliku raportiga Euroopa oma nn seksuaal- ja reproduktiivõiguse kontseptsiooni ning surub seda peale arengumaade elanikele.

Tuleb lõplikult selgeks teha, et Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni kohaselt kuulub nimetatud kontseptsiooni alla ka abort kui pereplaneerimise meetod. Inimelu on püha alates eostamisest kuni loomuliku surmani ning seetõttu ei saanud ma kõne all olevat raportit toetada. Teisest küljest on raportis aga ka häid ideid, mis aitaksid tõepoolest arengumaade inimesi, ning seetõttu võiks öelda, et kui sajad miljonid inimesed arengumaades peavad leppima põhitoodete ja toiduainete tõusvate hindadega, seisavad nad seetõttu silmitsi ellujäämise seisukohalt oluliste probleemidega. Mulle valmistavad muret rahvusvaheliste finantsasutuste hinnangud, mille kohaselt kasvab meie planeedil elavate miljardite inimeste arv veel sadu miljoneid ja et Sahara-taguses Aafrikas tõuseb laste suremus veel 30 000–50 000 last.

 
  
MPphoto
 

  Joe Higgins (GUE/NGL). (GA) Austatud juhataja! Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb finants- ja majanduskriisi mõju maailma vaestele riikidele. Olgugi et raport ei anna piisavalt radikaalset vastust vaeste riikide probleemidele, saame siiski nõustuda paljude raportis olevate punktidega.

Majanduskriisi tõttu kannatavad kõige enam vaesed inimesed ja vaesed riigid. Peaksime pakkuma just nendele riikidele kogu abi, mida me avalike investeeringutega pakkuda saame. Tuleb ka siiski öelda, et Euroopa Liidu kaubanduskokkulepped vaeste riikidega ei ole nende riikide jaoks eriti soodsad. Nendest kokkulepetest saavad kõige enam kasu suured Euroopa ettevõtted. Väikesed tootjad, väiketalunikud ja tööinimesed ei saa nendest kokkulepetest aga mingit kasu ning seetõttu peame muutma oma koostööd nende riikidega.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti lõike 7 vastu ning mulle valmistas taas meelehärmi, et meie parlament kasutab sedalaadi raportit selleks, et kehtestada arenevates riikides varjatult abordi tegemise õigus ning samuti seksuaal- ja reproduktiivtervise ning rahvatervise side.

See ei ole parlamendi otsustada, kas ligipääs abordi tegemisele on õige või vale. See küsimus kuulub riiklike valitsuste õigusloome valdkonda. Mina ning suur osa minu valijatest Põhja-Iirimaal usume vanukumatult, et sündimata lapsel on õigus elule.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Austatud juhataja! Parlament peaks enne iga ettepaneku tegemist kaks korda järele mõtlema. Me peame tegema ettepanekuid seoses poliitikatega, mis probleeme lahendavad, mitte neid halvemaks muudavad. Seoses arenguabiga on tehtud palju tõsiseid uuringuid, mis on tegelikult näidanud, et liiga automaatne arenguabi andmine toob arengumaades vältimatult kaasa viivitusi seoses majandusreformidega ning seega ka viivitusi seoses võimalustega majanduskasvu jaoks. Sellest hoolimata lähtub meie parlament ikka veel kreedost või nn aksioomist, et üha suurema hulga arenguabi andmine aitab näiteks Aafrika riigid tagasi jalgadele. Mitmete aastakümnete vältel antud märkimisväärsest arenguabist hoolimata ei ole kahjuks veel selgeid tõendeid sellest, et suurem osa Aafrika riikidest oleks tänapäeval paremas seisundis kui vahetult pärast dekoloniseerimist. Seda tahtsin kõigepealt öelda.

Minu teine märkus on palju lühem. Nagu ka raportis öeldud, vastab loomulikult tõele, et arengumaid ohustab ka ajude äravool, kuid miks tahame kasutada edasi nn sinist kaarti, mis selle probleemi veelgi tõsisemaks muudab?

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Ma ei mõista, miks reproduktiivtervis on taas lisatud raportisse, mis käsitleb ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju arengumaadele ja arengukoostööle.

Reproduktiivtervise küsimustega tegelevad organsatsioonid toetavad abordi tegemist kui sündimuskontrolli vahendit. Seda tööstust rahastatakse Euroopa tasandil ka nende kodanike maksude kaudu, kes on abordi vastu ja kes elu kaitsevad. Juba aastakümneid on rahvusvahelised institutsioonid väljendanud oma seisukohti seoses sündimuskontrolliga kui võimalusega vaesuse vähendamiseks, kuid arengumaad elavad ikka veel äärmises vaesuses. Minu arvates raiskab EL väärtuslikke rahalisi vahendeid sündimuskontrollile, mis ei lahenda vaesuse probleemi. Minu jaoks on elu au sees ning samuti austan suhetes arengumaadega subsidiaarsuse põhimõtet. Sel põhjusel hääletasin lõike 7 vastu ning samuti terve raporti vastu.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Asjaolu, et Euroopa Liit kasutab finantskriisi Kreekas oma hästi läbimõeldud eelarvepoliitika ühtlustamise kavade edendamiseks, oli ennustatav ja ehk isegi vältimatu.

Oleme näinud korduvalt üleskutseid seoses Euroopa võlaameti, Euroopa rahandusfondi ja üleeuroopalise maksustamise kasutuselevõtmisega, et me ei peaks pöörduma päästefondide puhul enam oma riikide valijate poole.

Herman van Rompuy ja teised volinikud nõustuvad ausate föderalistidena täpselt Briti skeptikute seisukohaga, et rahaliit on võimatu ilma maksu- ja majandusliiduta.

Ma arvan, et John Maynard Keynes kirjutas: „Kes kontrollib raha, kontrollib riiki”. Ma luban, et see on ainus kord, kus ma Keynesi heakskiitvas kontekstis tsiteerin.

Kavatsen tsiteerida veel palju kõrgemal olevat ja paremat autoriteeti, kui seda on John Maynard Keynes. Pean silmas Püha Matteuse evangeeliumi 22. peatükki. Olen kindel, et te mäletate seda. Jumalalt küsitakse, kas maksude maksmine Roomale on õige. Ta vastab: „Te silmakirjatsejad, miks te mind kiusate? Näidake mulle maksuraha!” Ja nad tõid tema kätte ühe teenari. Tema [Jeesus] ütles neile: „Kelle kuju ja pealkiri see on?” Nad vastasid temale: „Keisri.” Siis ta [Jeesus] ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!”.

Ma ei väida nüüd, et jumal oli ühel või teisel poolel arutelus seoses euroga. Asi on selles, et kui otsime ilmaliku autoriteedi ülimat sümbolit, absoluutset suveräänsuse märki, siis see on münt. Ja nii me olemegi näinud, et euro toob kaasa ühise majandusvalitsuse. Taevale tänu, et me olime piisavalt targad, et oma naelsterlingist mitte loobuda!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid tänahommikuse istungi õnnistamise eest, Daniel Hannan!

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Raportit vaadates võib näha paljusid vanasid ja juba palju kordi kasutatud lauseid selle kohta, kuidas arenev maailm majanduskriisi tõttu kannatab. Kindlasti on nendes riikides inimesi, kes majanduskriisi tõttu kannatavad, kuid tihtipeale ei ole need inimesed need, keda me aidata tahame. Tihti on need hoopis valitsused, mis on mures, et nende abi eelarveid kärbitakse, sest kui abiraha on vähem, siis on ka korrumpeerunud ja ebatõhusate valitsuste võimu säilitamine palju raskem. Kui ma möödunud aastal Aafrikas paljude paremasse poliitilisse spektrisse kuuluvate poliitikutega rääkisin, kurtsid nad mulle, et abi eelarved hoiavad tegelikult korrumpeerunud valitsusi võimul ning majandusliku ja poliitilise juhtimise säilitamine nendes riikides on seetõttu palju raskem.

Kuid vaatame mõnda meie ettepanekut. Räägime suurematest investeeringutest arengumaades – ning sellega on kõik nõus –, kuid täiskogu nõustus ettepanekuga, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitleva direktiiviga, mis vähendab investeeringuid arengumaadesse. Räägime arengumaade põllumajandustootjate aitamisest, kuid isegi tänase eelarve puhul hääletame me ühise põllumajanduspoliitika jaoks rohkemate vahendite poolt, mis ohustab tõsiselt arengumaade põllumajandustootjate elatise teenimise võimalusi.

Peame võtma käsile nende riikide probleemide tegeliku põhjuse, milleks on halb valitsemine ja protektsionism ELis.

 
  
MPphoto
 

  Martin Kastler (PPE).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma hääletasin kõne all oleva raporti vastu kahel põhjusel. Esiteks häirib mind asjaolu, et Euroopa kasutab seoses arengupoliitikaga üha jõulisemat lähenemist ja et sellist lähenemist toetab üha kasvav arv resolutsioone ja taotlusi. Teiseks hääletasin raporti vastu seepärast, et minu arvates ei ole hea, et sunnime arengumaadele ja arenevatele riikidele mingit liiki kultuurilise imperialismi kujul peale pereplaneerimise poliitikat. Abordi tegemine ei ole lahendus ning mul on kahju, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed räägivad eufemistlikult reproduktiivmeditsiinist, kui nad tegelikult abordi tegemist silmas peavad. See ei muuda asjaolu, et abordi tegemine tähendab sündimata lapse tapmist. Sel põhjusel hääletasin kõne all oleva raporti vastu ning loodan, et me ei kasuta enam tulevikus sellist eufemistlikku terminoloogiat igas resolutsioonis ja omaalgatuslikus raportis, et kirjeldada kultuurilise imperialismi erinevaid aspekte.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (ECR). – Austatud juhataja! Ma hääletasin raporti vastu, sest see on rumal ja täiesti ebaoluline. Toon näite: kõik varad on New Yorki, Londoni, Tokyo, Frankfurti jne väärtpaberibörsidel. Nüüd kogute 6 triljoni USA dollari väärtuses kapitali. Kui müüte maha õigusvälised varad, slummi tasemel väärtusega varad, mis ei kuulu arengumaade õigussüsteemi, siis saate 7 triljonit USA dollarit. Arengumaades ootab palju kapitali, mis ei kuulu nende riikide õigussüsteemi, alates slummidest kuni nende miljonite ettevõteteni, mida on näha teede ääres ning mis ei kuulu ametliku majanduse juurde.

Teiseks, kui küsida, kui palju raha tuleb igal aastal arengumaadest maailma finantssüsteemide kaudu, siis vastus on 800 miljardit USA dollarit. Miks ei näe me vaeva selle nimel, et see kapital nendesse riikidesse jätta ja neid rikkamaks muuta?

Ei, mida me äsja tegime? Hääletasime Tobini maksu poolt, et kurnata sellega niigi nõrkasid lääne finantsinstitutsioone ja anda see hulgale inimestele, kes selle tõenäoliselt niikuinii varastavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Nagu eelmised sõnavõtjad, nii olin ka mina lõike 7 kaasamise vastu. Meie fraktsioon andis meie delegatsioonile hääletamisvabaduse, kuid me otsustasime selle lõike vastu hääletada, sest, nagu teised sõnavõtjad juba ütlesid, tähendab reproduktiivtervise õigustest rääkimine vaid teiste sõnadega abordist rääkimist. Kui see on tegelik kavatsus, siis tuleb see selgelt sõnastada, mitte majanduskriisi käsitleva plaani kontekstis lisada. Nagu ka teised sõnavõtjad, nii ei olnud ka meie sellega nõus ning hääletasime kõne all oleva lõike vastu.

 
  
  

Raport: Edward Scicluna (A7-0010/2010)

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Austatud juhataja! Taani Rahvapartei delegatsioon hääletas kõne all oleva raporti vastu. Sellegipoolest tahan ma väljendada oma tänu seoses mõnede tähelepanekutega, mida raportis tehti. Pean eeskätt silmas lõiget 27, milles on väga ausalt välja öeldud, et euro peaks loomulikult viima euroala majanduspoliitika tihedama koordineerimiseni. Loomulikult olen ma täielikult sellise avalduse vastu, kuid tahan avaldada tänu raportöörile selguse ja aususe eest, mida ta seoses euroga väljendab. Seega on euro loodud selleks, et Euroopa majanduslikult palju ühtsemaks muuta. Teisisõnu ühendatakse omavahel finantspoliitika, tööturupoliitika, struktuuripoliitika – kõik majandusvaldkonnad, kõik, mis on majanduse seisukohalt tähtis. Seda on praegu näha Kreekas, kus Frankfurdi majandusteadlased ütlevad kreeklastele, millist majanduspoliitikat nad kasutama peavad, ning sama näeme paari kuu pärast ka Hispaanias ja Itaalias ning veel paljudes teistes riikides. Sellega näitab raport absoluutse selgusega, miks Taani – ja eeskätt Taani Rahvapartei, millesse ka mina kuulun – tahab edasi euroalast välja jääda. Me tahame ise otsustada, millist majanduspoliitikat me rakendame. Seda peavad otsustama Taani valijad, mitte majandusteadlased Frankfurdis.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Jo Leinen (A7-0018/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. – Olime nõus ettepanekuga, et olemasolevad eeskirjad seoses elusloomade, liha ja lihatoodete importimisega peaksid jääma jõusse, kuni need asendatakse meetmetega, mis võetakse kasutusele uues regulatiivses raamistikus. Olgugi et me eelistaksime, et need eeskirjad oleksid iga liikmesriigi enda eeskirjad, mitte ELi superriigi omad, on sellegipoolest vaja eeskirju, mis sellistes küsimustes kehtiksid. Raportis on toodud ka loetelu riikide või riikide piirkondade kohta, kust liikmesriigid lubavad importida veiseid, sigu ja värsket liha. Seoses sellega antakse Ühendkuningriigile õiguslik kohustus lubada nendest riikidest importimist. Sellega kaasneb ka konkurents meie põllumajandustootjatele ning edasine iseseisvuse õõnestamine. Selliste heade ja halbade ettepanekute üheskoos esitamise tõttu otsustasime hääletusest hoiduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, lammaste ja kitsede ning sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest artikli 3 lõikes 1 on öeldud, et nõukogu koostab komisjoni ettepaneku alusel loetelu kolmandate riikide või nende osade kohta, kust liikmesriigid lubavad importida veiseid, sigu ja värsket liha. Olgugi et see direktiiv on kehtetuks tunnistatud, peetakse sellest menetlusest ikka veel kinni ning aastate jooksul on selles nimetatud loetelu muudetud. Komisjon teeb nüüd ettepaneku luua määrus, mis kodifitseerib kõik aastate jooksul tehtud asjaomased muudatused ning mida hakatakse tihti muutma ehk pidevalt ajakohastama.

Minu arvates toob see menetlus selgust ja läbipaistvust nii liikmesriikidele, kus on tehtud muudatusi, kui ka kolmandatele riikidele, mis kõne all olevaid tooteid ELi ekspordivad.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Tervitan raportit tervishoiu ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, lammaste ja kitsede ning sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest. Raporti aluseks on nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiiv 72/462/EMÜ, mille alusel kiitis nõukogu heaks loetelu kolmandate riikide või nende piirkondade kohta, kust liikmesriigid lubavad importida veiseid, sigu ja värsket liha. Olgugi et see direktiiv on kehtetuks tunnistatud, peetakse sellest menetlusest ikka veel kinni ning aastate jooksul on selles nimetatud loetelu muudetud. Komisjon teeb nüüd ettepaneku luua määrus, mis kodifitseerib kõik aastate jooksul tehtud asjaomased muudatused ning mida hakatakse tihti muutma ehk pidevalt ajakohastama.

Minu arvates annab see menetlus lisaks ELi elanike toiduohutuse tugevdamisele ka rohkem läbipaistvust liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, mis lihatooteid ELi ekspordivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Toiduohutuse tagamine Euroopa inimestele on äärmiselt tähtis teema, mis meie kõigi tähelepanu nõuab. Sanitaarstandardite kehtestamine teatud elusloomade ja nende värske liha importimisele kolmandatest riikidest peab toimuma äärmiselt jäigalt ning neid tooteid tuleb süstemaatiliselt jälgida, et kontrollida nendest standarditest kinnipidamist.

Seepärast on äärmiselt vajalik koostada loetelu kolmandate riikide kohta, mis peavad kinni loomatervishoiu-, tervisekaitse- ning veterinaarsertifitseerimise standarditest elusloomade (veiste, lammaste ja kitsede ning sigade) ja nende värske liha importimiseks ELi riikidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Praeguses halastamatus hinnalahingus kasutavad ettevõtted oma kasumite tõstmiseks lausa ennekuulmatuid meetodeid. Imporditud liha müüakse kodumaise tootena, tihti leiab müügist roiskunud liha ning siis veel see probleem nn võltssingiga. Nüüd peavad imitatsioonid olema selgesti tähistatud. Sellele vaatamata ei toetanud suur osa parlamendist geneetiliselt muundatud organisme sisaldava loomasööda kohustuslikku märgistamist, olgugi et eurooplased suhtuvad geneetilisse muundamisse väga kriitiliselt. Äärmiselt oluline on panna paika ka sätted seoses loomade tervishoiu ja hügieeniga. Impordi õigusnormides ei olnud aga siiski lahendatud geneetiliselt muundatud organismide küsimust ning sel põhjusel hoidusin ma hääletusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin lõpphääletusel kõne all oleva resolutsiooni poolt. Tuleb nentida, et nõukogu ja komisjoniga toimus mitteametlik kohtumine, kus sai selgeks, et parlament saab anda menetlusele oma heakskiidu. Hääletusele esitatud Jo Leineni raporti projekt võtab üle komisjoni ettepaneku ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis esitati sellele muudatusettepanekuid. Nõukogu nõustus juba kiitma heaks parlamendi seisukoha ning seega võib eeldada, et kokkuleppele jõutakse juba esimesel lugemisel. Meie, rohelised, oleme menetlusega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Róża Gräfin Von Thun Und Hohenstein (PPE), kirjalikult. (PL) Loomade heaolu paremaks muutmist käsitlevate õigusaktide muutmine on äärmiselt tähtis ning mul on hea meel, et Euroopa Komisjon ei kavatse nüüd neid muudatusi ilma Euroopa Parlamendi osavõtuta teha. Sel põhjusel toetasin Jo Leineni raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nõukogu otsuse 79/542/EMÜ (millega koostatakse loetelu kolmandate riikide või kolmandate riikide osade kohta ja sätestatakse loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused teatavate elusloomade ja nende värske liha importimisel ühendusse) kehtetuks tunnistamise kohta.

Hoolimata sellest, et ma ei kuulu keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, võtan ma ka edaspidi osa õigusaktide muutmisest, eriti kui nende eesmärgiks on muuta oluliselt paremaks hobuste transportimist. Mul on küll palju põhjusi, kuid põhimõtteliselt kohustab kristlik eetika mind hoolima nii inimeste kui ka loomade heaolu ja meie looduskeskkonna parandamisest. Euroopa Liit saab nendes valdkondades palju ära teha.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0047/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin mõlemat raportit seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmisega töötute töötajate toetamiseks Leedus. Majandus- ja finantskriis on mõjutanud mitut eri Leedu sektorit ning paljud inimesed on kaotanud töö ja elatise teenimise allika. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eeskirju seoses vahendite kasutuselevõtmisega lihtsustati, võttes arvesse keerulist olukorda tööturul ning kasvavat töötute arvu. Seetõttu peab Leedu kasutama kõiki võimalusi taotletud vahendite kättesaamiseks, et aidata oma töötuid nii palju kui võimalik. Väga oluline on ka kanda hoolt selle eest, et neid vahendeid tõhusalt kasutatakse ja et need Leedu rahvale ka tõesti kasu toovad.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati 2006. aastal täiendava abi andmiseks töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning et aidata neil uuesti tööturule integreeruda. Fondi rakendusala on laiendatud alates 1. maist 2009 ka ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele.

Praeguse tõsise majandus- ja finantskriisi üks peamisi tagajärgi on kasvav töötuse tase. EL peab kriisi tagajärgedega tegelemiseks kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, seda eeskätt toetuse kujul, mis on nähtud ette inimestele, kes kannatavad päevast päeva töötuse tagajärgede all.

Sel põhjusel hääletasin ma ettepaneku poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Leedule abi andmiseks eesmärgiga toetada töötajaid, kes koondati 49 mööblitööstussektori ettevõttes.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahalist toetust kasutatakse paljude mööblitööstussektori ettevõtete töötajate toetamiseks, kes koondati mööbli eksportimise vähenemise tagajärjel. ELi toetus on nähtud sihtotstarbeliselt ette töötajatele ümberõppimise, uute töökohtade otsimise või ettevõtete loomise toetamiseks. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon kiitis heaks Leedu taotluse saada ELilt toetust, sest majanduslanguse ajal on koondatud mööblitööstussektori töötajatel vähe võimalusi tööturule naasmiseks ning 49 ettevõttes toimunud massilised koondamised avaldavad negatiivset mõju riigi majandusolukorrale. Kutsun ELi institutsioone üles võtma sujuvalt ja kiirelt vastu otsuseid, kui on tegemist rahalise toetuse andmise küsimustega, sest selliste otsuste edasilükkamine võib töötajate juba niigi rasket olukorda ainult veelgi halvemaks muuta. Tahan rõhutada, et ELi rahaline abi aitab uuesti tööturule integreeruda töötajatel, kes kannatavad majanduses ja kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Sarnaselt Leedu ehitussektorile, mida juba varem analüüsisime, tunneb nüüd ka riigi mööblitööstussektor globaliseerumise tagajärgi, kuna peab konkureerima armutute konkurentidega, kelle tootmistase on hoopis teistsugune. Kõik Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt abi taotlemise ja selle kasutuselevõtmise nõuded on täidetud ning seega arvan, et sellest on kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kõigest kaks nädalat pärast seda, kui parlament kiitis heaks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise seoses koondamistega Leedus ja Saksamaal, kiidame selle kasutuselevõtmise taas heaks, seekord seoses koondamistega Leedu 49 mööblitööstussektori ettevõttes. Nagu me juba tookord ütlesime, ületas koondatud töötajate arv juba mõnda aega tagasi oluliselt komisjoni esialgsed hinnangud seoses töötajate arvuga, kes fondi kasutuselvõtmisest kasu saaksid.

Tuletame meelde, et see sektor kannatab ka Portugalis tõsiste raskuste all, seda eriti omavalitsustes, kus antud sektori osakaal väga suur on, näiteks Paredeses ja Paços de Ferreiras. Nendes piirkondades on samuti koondamisi toimunud, mis on sealse sotsiaalse olukorra palju halvemaks muutnud.

Iga uue taotlusega saab üha selgemaks, et palju enam kui leevendusmeetmeid, mis on ka kindlasti vajalikud, on vaja kiireloomulisi meetmeid tootvate sektorite ja töökohtade kaitsmiseks, eriti selliste, mis on kriisi tõttu väga haavatavad ja mis kasutavad ära iga riigi arengupotentsiaali, edendavad avaliku sektori projekte ning toetavad mikro- ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning samuti ühistutevaldkonda …

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0048/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati 2006. aastal täiendava abi andmiseks töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning et aidata neil uuesti tööturule integreeruda. Fondi rakendusala on laiendatud alates 1. maist 2009 ka ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele.

Praeguse tõsise majandus- ja finantskriisi üks peamisi tagajärgi on kasvav töötuse tase. EL peab kriisi tagajärgedega tegelemiseks kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, seda eeskätt toetuse kujul, mis on nähtud ette inimestele, kes kannatavad päevast päeva töötuse tagajärgede all.

Sel põhjusel hääletasin ma ettepaneku poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Leedule abi andmiseks eesmärgiga toetada töötajaid, kes koondati 45 rõivatööstussektori ettevõttes.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Mul on hea meel, et hääletasime täna rahalise toetuse andmise üle Leedu rõivatööstussektorile, mis on majanduslanguse tõttu tõsiselt kannatada saanud. Juhin tähelepanu asjaolule, et rõivatööstussektoris töötavad peamiselt naised ning kriisist tingitud koondamiste tõttu oli töötute naiste arv Leedus aasta jooksul kuni 2009. aasta juulini kahekordistunud. Hääletasin raporti poolt, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahalisi vahendeid kasutatakse tööhõive stimuleerimise meetmeteks, millega aidata koondatud töötajatel võimalikult kiiresti uut tööd leida ning koolitusi ja oma ümberõpet rahastada ning samuti toetuste maksmiseks alla kaheksa-aastastele lastele ning puudega pereliikmete hooldamiseks. Seega on rahaline toetus rõivatööstussektori jaoks äärmiselt vajalik, sest dramaatiline nõudluse langus nii Leedus kui ka eksportriikides on vähendanud oluliselt rõivatööstussektori tootmismahtu. Rõhutan ka, et nende töötajate koondamine ei avalda negatiivset mõju ainult meie riigile ja kohalikule majandusele, vaid ka üksikute töötajate elule.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Leedu rõivatööstussektor ühineb riigi ehitus- ja mööblitööstussektoriga, mis kannatavad samuti globaliseerumise tagajärgede all ning on pidanud koondama palju töötajaid. Suur poolthäälte enamus pädevas parlamendikomisjonis kinnitab kõne all oleva meetme ilmset mõistlikkust. Sellest lähtudes ei näe ma mingit põhjust hääletada antud juhul fondi kasutuselevõtmise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kõigest kaks nädalat pärast seda, kui parlament kiitis heaks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise seoses koondamistega Leedus ja Saksamaal, kiidame selle kasutuselevõtmise taas heaks, seekord seoses koondamistega Leedu 45 rõivatööstussektori ettevõttes. Tasub meelde tuletada, et sama tööstus kannatab tõsise kriisi all ka Portugalis, kus see peab tegelema eriti tõsiselt maailmakaubanduse liberaliseerimise tagajärgedega, ilma et selle kaitsmiseks oleks midagi ette võetud.

Iga taotlus fondi kasutuselevõtmiseks muudab üha kiireloomulisemaks ka meetmeid, mille kasutuselevõtmist me edendanud oleme: töötuse küsimusega tuleb tegeleda tõhusalt ning töökohtade loomisel ja edendamisel tuleb tõtta aluseks majandustegevuse arendamisest lähtuvad õigused, töötamise stimuleerimine riigiettevõtetes, tööga kindlustatus ja töötundide vähendamine, vähendamata seejuures palkasid. Vaja on ka meetmeid, et võidelda ettevõtete riikidest väljakolimise vastu, alates riigi toetustest – eeskätt ühenduse toetustest –, mis sõltuvad selliste tingimuste täitmisest nagu töökohtade ja kohaliku arengu kaitsmine ning meetmed, mis sunnivad ütlema lahti neoliberaalsetest poliitikatest, mis meie silme ees põhjustavad Euroopa Liidus majandusliku ja sotsiaalse katastroofi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on ühendus, kus valitseb solidaarsus ning sellest põhimõttest sai alguse ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond. Fondi abi on vajalik töötute ja globaliseerumisest tingitud ettevõtete ümberpaigutamiste tõttu kannatanud töötajate aitamiseks.

Üha rohkem ettevõtteid paigutuvad ümber, et kasutada teiste riikide, eriti Hiina ja India madalamaid tööjõukulusid, mis kahjustab aga oluliselt selliseid riike, kus töötajate õigusi austatakse. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiks on aidata töötajaid, kes kannatavad ettevõtete ümberpaigutamise tõttu ning selle saavutamiseks peab nendel töötajatel olema tulevikus võimalus uutele töökohtadele ligipääsemiseks. Fondi vahendeid on kasutanud varem juba mitmed ELi riigid, eeskätt Portugal ja Hispaania ning seega peaksime nüüd sama abi ka Leedule andma.

 
  
  

Raportid: Barbra Matera (A7-0047/2010 ja A7-0048/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin mõlema Barbara Matera raporti poolt, mis käsitlevad Leedu koondatud töötajate toetamist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditega. Tahan tänada ka kõiki neid kolleege, kes kvalifitseeritud häälteenamusega raportite poolt hääletasid, sest raportite vastuvõtmiseks oli vaja kolme viiendikku antud häältest.

Mõlemad raportid, mis käsitlevad olukorda mööbli- ja rõivatööstussektoris, kajastavad ühte Leedu tõsisematest tööhõivekriisidest. Summad ei ole ELi jaoks üldsegi suured aga need aitavad leevendada Leedu töötajate rasket olukorda.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest makstakse 662 088 euro ulatuses toetust 49 mööblitööstussektori ettevõtte koondatud töötajatele ning 523 481 euro ulatuses 45 rõivatööstussektori ettevõtte töötajatele.

Kuigi see võib olla kõigest Leedu töötuse probleemi jäämäe tipp, on see rahaline toetus ikkagi abiks nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. – Me ei poolda asjaolu, et Euroopa Liit vastutab koondatud töötajate abistamise eest (või millegi muu eest). Me oleksime vastu raha eraldamisele nii Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile kui ka igale teisele ELi fondile. Meie arvates peavad liikmesriigid oma koondatud töötajaid ise aitama. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks on aga juba raha eraldatud ning see raha tuli liikmesriikidelt endalt. Kui oleks tehtud ettepanek, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raha tuleb kasutada Inglismaa koondatud töötajate abistamiseks, siis hääletaksime selle raha eraldamise poolt ning kui me seda ei teeks, siis kritiseeritaks meid. Seepärast peame hääletama ka selle poolt, et fondi vahendeid kasutatakse asjakohaselt ka teiste liikmesriikide puhul. Sellegipoolest kavatseme kanda hoolt selle eest, et edaspidi eraldatakse raha ka Inglismaa koondatud töötajatele, ja kui me leiame, et nad ei ole abikõlblikud, siis hääletame kõikide edasiste fondi kasutuselevõtmiste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Mind sunnib hääletusest loobuma mõte Leedus koondatud töötajatest, kes toodi ohvriks globaliseerumise altaril. Need töötajad sattusid praegusesse olukorda Euroopa Liidu neoliberaalsete poliitikate tagajärjel ning seetõttu võiks öelda, et hääletamine nende sandikopikate eraldamise vastu, mida Euroopa eliit nendele töötajatele nüüd anda tahab, oleks täiesti õigustatud. Sellegipoolest võib seegi väike summa nende töötajate kannatusi leevendada. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi põhimõte on ikka veel üks talumatu mõttetus. Eurokraatide kuningriigis on aga puhas südametunnistus väga odav.

 
  
  

Raportöör: Sven Giegold (A7–0031/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Sven Giegoldi raport teeb huvitavaid tähelepanekuid praeguse majanduskriisi kohta, mis on kõige hullem Euroopa integratsiooniprotsessi algusest saadik.

Sooviksin rõhutada, et küsimuses, mille adresseerisin hiljuti komisjonile, tõstatasin teema stabiilsus- ja kasvupakti rakendusalast, mida võib ületada teatud erakordsetel juhtudel, näiteks avalike ehitushangete ja sotsiaalelamute projektide rakendamisel. Taolised tööd on mõeldud tegelikult sotsiaalseteks otstarveteks ning kujutavad reageeringut iseäranis suurtes linnades esinevatele elamispinnaga seotud eriolukordadele ning seetõttu võib olla soovitav võtta seda liiki probleem käsile, rakendades erakordseid meetmeid.

Seetõttu pean soovitavaks, et komisjon võtaks väga selge seisukoha, nii et ta saaks välja anda direktiive liikmesriikidele eelarve ja kulutuste piiride suhtes, mis stabiilsus- ja kasvupakti parameetrid kehtestavad kohalikele omavalitsustele, mis vajavad iseäranis suurte omavalitsuste puhul olulisi infrastruktuuriinvesteeringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Komisjoni iga-aastasi euroala ja riiklikku rahandust käsitlevaid märkusi. Eelkõige meenub raportist, milles on rohkelt analüüsi ja ettepanekuid, tõhustatud Euroopa majandusjuhtimise ja iseäranis eelarvepoliitikate parema koordineerimise nõue. Kasv ja solidaarsus – need on kaks võtmesõna, millest Euroopa majandusstrateegia peab juhinduma. Kasv, sest ilma selleta ei suuda me vastata sotsiaalsele väljakutsele. Solidaarsus, sest see on Euroopa integratsiooni raison d’être ja sellest saab tema tulevik.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward ja Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Euroopa Parlamendi Fianna Fáili liikmed Pat the Cope Gallagher ja Liam Aylward on tungivalt vastu sellele, mida raportis pakutakse välja ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi (inglise keeles CCCTB) kasutuselevõtu osas.

Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas ei parandaks Euroopa Liidu konkurentsivõimet ega ühtse turu toimimist ja oleks lisaks sellele takistuseks väikestele avatud majandustele nagu Iirimaal. Maksustamise küsimus on üksikute liikmesriikide pädevusalas ning Iirimaa valitsusel on õigus kasutada vetoõigust mis tahes maksumeetmete, sealhulgas CCCTB, suhtes. See õigus on kaitstud lepingute, sealhulgas Lissaboni lepinguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin raportit, kuna minu arvates tõstab see pika ootamise peale esile euroala ja riikliku rahanduse probleemid. Euroopa Liidu liikmesriikides on tööhõive veelgi langenud ning prognoositakse selle tendentsi jätkumist. Mõnede liikmesriikide kaootilised struktuurireformid, mida rakendatakse konkreetse kavata, ohustavad terve ELi stabiilsust. Iseäranis raske aeg on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, kuna ei liikmesriigid ega Euroopa Keskpank ole suutnud kontrollida ega tagada, et pankadele eraldatud vahendeid eraldataks põhieesmärgiks – sooduslaenude pakkumiseks väikeettevõtetele. Samuti on väga oluline toetada euroala arengut ja rakendada sobivaid meetmeid sobilike tingimuste loomiseks liikmesriikidele, kelle eesmärk on saada euroala liikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin 2009. aasta iga-aastastele euroala ja riiklikku rahandust käsitlevate märkuste poolt. Toetan raportis tehtud ettepanekut, mis kutsub eurorühma üles aitama kaasa euroalasse sisenemisele ühineda soovivate ja konkreetsetele tingimustele vastavate liikmesriikide puhul. Minu arvates on eluliselt oluline täiustada finantsturgude reguleerimist ja järelevalvet ning lisaks ka piirata sise- ja maksebilansi puudujääke, et aidata kaasa majandus- ja rahaliidu edukale arengule. Lisaks peame pöörama erilist tähelepanu eelarvedistsipliiniga seotud probleemidele. ELi 2020. aasta tulevikustrateegia peab kaaluma poliitikaid töökohtade loomiseks ja jätkusuutliku arengu soodustamiseks, nii et suudaksime ennetada uute majanduskriiside vallandumist. Samal ajal peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tegema ühiselt tööd selle nimel, et vähendada eelarve tasakaalustamatust. Riikliku rahanduse ühtlustamine on jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks ülioluline eeldus. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist etendab Euroopa Komisjon suuremat rolli liikmesriikide majandusarengu seirel. Vastavalt artiklile 121 on Euroopa Komisjonil võimalik väljastada hoiatusi riikidele, kes ei täida majanduspoliitikate osas üldisi juhiseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, kuna Euroopa Parlament juhtis komisjoni tähelepanu asjaolule, et ehkki arenguriigid on järk-järgult üleilmse kriisi sügavikust välja ronimas, muutub arenguriikides olukord ainult hullemaks. Seetõttu peavad Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Komisjon ja euroala liikmesriigid soodustama Euroopa Liidus integratsiooniprotsessi majandus- ja rahanduspoliitika valdkonnas. Olen selle poolt, et kutsuda EKPd üles toetama euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide jõupingutusi euro kasutuselevõtuks, eriti juhtudel, kus liikmesriigid tõestavad, et nad suudavad säilitada usaldusväärset ja stabiilset eelarvedistsipliini. Sooviksin tuua välja, et finantskriiside vältimiseks tulevikus peame kutsuma eurorühma, nõukogu ja EKPd üles paremini koordineerima oma tegevust vahetuskursipoliitika vallas. Seetõttu on kriisile vaatamata tehtud vähe edusamme üleminekul euroala ühisele rahvusvahelisele esindatusele. Suurim mure on, et hoolimata asjaolust, et tehakse kõiki jõupingutusi rahandus- ja eelarvepoliitika valdkonna stabiliseerimiseks, jätkab tööhõive ELis langemist ning töötus ja sotsiaalne tõrjutus kasvavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult.Hääletasin Giegoldi raporti poolt, sest on vaja jätkuvat üksikasjalikku arutelu raportis üles kerkivate erinevate küsimuste osas. Vaja on kindlustada, et erinevad ettevõtete maksustamisrežiimid ei võimalda ettevõtetel kõrvale hiilida vastutusest toetada ühiskonda kasumiosaga õiglase ettevõtete maksurežiimi kaudu. Ent erilist tähelepanu on vaja pöörata negatiivsele mõjule, mis võib CCCTBl olla väikestele riikidele nagu Iirimaa, kelle õitseng ja tööhõive tase oleneb suuresti suutlikkusest meelitada ligi välisinvesteeringuid. Iirimaa Tööpartei CCCTB kasutuselevõttu ei toeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Jäin konkreetse raporti puhul erapooletuks. Peame mõistma, et majanduslangus ei lähe ära, arvestades, et majandusolukord peaaegu kõikides liikmesriikides on selgelt negatiivne ja töötus kasvab. Konkreetne probleem ei ole usaldusväärses rahanduses. Kreeka-taolised riigid on silmitsi valitsemissektori laenuvõtmist puudutavate probleemidega nii turgude spekulatiivsete rünnakute kui EMU institutsiooniliste ja poliitiliste probleemide tõttu. Eelarvepuudujääkide kriis, mis on üldine nähtus kogu ELis, on tingitud muuseas laiaulatuslikust maksudest kõrvalehiilimisest, mis on komisjonil ununenud. Peale selle suurendasid eelarvepuudujääke ka liikmesriikide valitsuste abipaketid pankadele, nagu möönis eesistujariik Hispaania, vastates mu küsimusele sellel teemal. Sellele vaatamata on stabiilsuspakti juurde jäämine, eriti majanduslanguses, katastroof. See teeb hullemaks sotsiaalsed ebavõrdsused ja tingib riiklike investeeringute kärpeid, suurendab töötust ja õõnestab riikide kasvuväljavaateid. Just seepärast on tarvis kasvu- ja sotsiaalse mõõte vastast stabiilsuspakti muuta ja panna majandus- ning sotsiaalpoliitika teostamiseks kokku teistsugune raamistik, mis rajaneks tööle ja sotsiaalsetele vajadustele ning jätkusuutlikule, elujõulisele kasvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult.Murettekitava majandus- ja sotsiaalse kriisi ajal on meil tarvis suurendada jõupingutusi makromajanduslike ja struktuurireformistrateegiate koordineerimiseks üle liikmesriikide piiride, et võidelda töökohtade tekkimist takistavate tasakaalustamatustega. Jagan muret euroalal toimuvate tasakaalustamatuste üle, nagu spekuleerimine ehitusvaldkonnas, mille liialdused soodustavad asümmeetrilisi tagasilööke, ja kutsun komisjoni üles uurima võimalikke mehhanisme euroala majandusliku juhtimise parandamiseks ning taoliste tasakaalustamatuste laienemise ohjeldamiseks. Rangema regulatsiooni ja finantskriisi järelevalve vajadus ei ole muutunud vähem pakilisemaks. Mis tahes Euroopa arutelu ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi üle peab arvestama ELi geograafiliste äärepiirkondade, nagu Iirimaa, vajadusi ja nende suutlikkust meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid. Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas ei puuduta ühtset maksumäära. Ettevõtete maksustamine on iga liikmesriigi ainuvastutus. Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi mõte on kehtestada ühtne õiguslik alus arvutamaks kasumit ettevõtetes, kellel on tegevuskohad vähemalt kahes riigis, et kergendada nende riikide, kus nad tegutsevad, halduskoormust nende ettevõtete jaoks maksuseadustike täitmise tõendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Finants-, majandus- ja sotsiaalne kriis on põhjustanud Euroopa Liidu liikmesriikidele suuri raskusi, mis kajastub nende riikliku rahanduse tõsises olukorras. Enamikul riikidel on võlgade tase ülemäärane, seega on kiiresti tarvis stabiilsust ja kasvu soodustavaid meetmeid, et saavutada tasakaalustatum olukord.

Riiklik võla vähendamine ja liikmesriikide prioriteetide ülevaatamine on oluline, et riiklikke vahendeid rakendataks tõhusalt ja iseäranis et loodaks alus poliitikatele, mis edendavad majanduskasvu ning selle tagajärjel sotsiaalset heaolu. Maksupoliitika ülevaatamine on oluline, et võetaks kasutusele sobivad majandusstiimulid, sest ainult tugeva majandusega on võimalik ületada praegused raskused ja valmistuda tulevikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult.Ma ei toeta lõiku 29, kuna see nõuab ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kasutuselevõttu. Üks asjadest, mida meile ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta räägitakse, on, et ta on tõhusam ja teeb asju lihtsamaks. Arvestades, et käesoleval kujul võivad ettevõtted osaleda või osalemisest loobuda, jääks meile praeguse 27 asemel 28 maksubaasi; seda ei saa nimetada lihtsustamiseks. Praegu väljapakutud kujul tähendaks ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas Euroopa kasumi ümberjaotamist üle ELi, nii et Iirimaa-taoline riik, mis ekspordib toodetavast palju, saaks karistada, sest kasum oleks muidugi müügikohas. Tõepoolest näib see veidi imelik, kuna ELis on kesksel kohal kaupade vaba liikumine; seetõttu lõppkokkuvõttes karistaksime ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi kasutades eksportivaid riike. Selle kasutuselevõtt kahjustaks Euroopa suutlikkust meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, sest eeskirjad kui sellised ei kohalduks liikmesriigile, kus ta asub, vaid käiks kuidagi viite kaudu keerukale valemile, mida saab arvutada ainult tagantjärgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletan raporti vastu, mis sõgedalt propageerib neoliberaalset loogikat, mis vastutab majandus-, sotsiaalse ja keskkonnakriisi eest, mille tagajärgede käes kannatame me kõik. Meile väljapakutud tekst ei ole mitte ainult äärmiselt dogmaatiline, see ilmutab ka põlgust rahvaste, iseäranis kreeka rahva vastu. Kuidas saab parlament hääletada teksti poolt, mis on niivõrd häbiväärne, et seab kahtluse alla Kreeka sisenemise euroalasse lähtuvalt eelarvepuudujääkidest, mille tekitasid tema toetatavad poliitikad? Selge on, et Euroopa on järjekordne rahvavaenlane.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Majanduskriis, mis ELi tabanud on ja mis annab ikka veel üsna tugevasti tunda, on paljastanud lünki ühenduse rahanduspoliitikas ja teatud liikmesriikide riiklikus rahanduses. Peame õppima tehtud vigadest, nii et neid tulevikus vältida saaks.

ELil on vaja parendusi mitmes valdkonnas, iseäranis rahanduspoliitika, majanduspoliitikaalase täiustatud koordineerimise ja koostöö ning liikmesriikide riikliku rahanduse seire osas. Ta peab samuti rakendama jõupingutusi energiasõltuvusega võitlemiseks ning suurema arvu uute töökohtade loomiseks tööstusharudes, mis oleksid nüüdisaegsed ja keskkonnasäästlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt. See väljendab rahuldaval ja pealekäival toonil nõukogule eeldatava tööhõive vähenemise probleemi Euroopa Liidus, mis puudutab iseäranis Kreekat, tõstes samas esile erakordseid elavdamismeetmeid, mida on tarvis rakendada Euroopa tasandil. Lõigud 12–18, mis viitavad koostöö paremale koordineerimisele majanduspoliitika vallas, tõstavad esile euroala tasakaalustamatused, mis on tingitud liikmesriikide majandus- ja, mis veelgi olulisem, kaubanduspoliitikate vahelisest puudulikust sidususest majanduslanguse ajal. Minu arvates on Euroopa Parlamendi ametlik soovitus komisjonile, et väljastataks eurovõlakirju ja et rakendataks ühtset lähenemist väljakutsetele euroalal (lõik 26), iseäranis oluline, arvestades poliitikat, mida Euroopa Liit lähitulevikus teostada otsustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Jälgisin meie raportööri Sven Giegoldi, seisukohta sellel teemal ja hääletasin tema raporti poolt. Komisjoni iga-aastaste euroala käsitlevate märkuste eesmärk on ajendada laiapõhjalist arutelu euroala majanduspoliitikate üle. Konkreetsemalt tutvustavad nad ühest küljest komisjoni seisukohti väljakutsete osas, millega euroala majandusel silmitsi tuleb seista, ning teisest küljest majanduspoliitikates seisneva sobiva reageeringu analüüsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Oma sõnavõtus kõnelesin euroala ja riikliku rahanduse olukorrast 2009. aastal. Otsusel, mida mu hääl väljendas, on laiem kontekst.

Nagu majandusteadlased prognoosisid, oli 2009. aasta kriisist tabatud liikmesriikidele kõige raskem. Liidu SKT langes 4%, tööstustoodang 20%, töötus kasvas 23 miljonini ja nii edasi. Kriisiga võitlemise kulud on viinud riiklike rahanduste olukorra drastilise halvenemiseni. Ent mõnedel riikidel ilmnes riikliku võla kõrge tase isegi enne majanduslangust, mis oli vastuolus stabiilsus- ja kasvupaktiga.

Euroala jaoks on osutunud finantskriis tema ajaloo suurimaks väljakutseks. Kriis on armutult paljastanud ühtse rahasüsteemi nõrkused. Neist tõsiseim on kahtlemata tohutute erinevuste olemasolu euroala riikide vahel riikliku rahanduse stabiilsuse ja võlataseme osas. Järsku sai ilmseks, et liikmesriikide ametiasutused ja samuti ELi ametiasutused heitsid kõrvale stabiilsus- ja kasvupakti, mis pidanuks põhimõtteliselt tagama lähenemiskriteeriumide täitmise. Distsipliini ja sobiva karistuste süsteemi puudumine viis ühisraha kriisini. Paljud poliitikud, kes ei ole Euroopa majandusintegratsiooni poolt, on juba kuulutanud euroala kokkukukkumist ning levitavad nägemust kogu integratsiooniprotsessi katastroofist.

Ent minu arvates ei ole seisukohad õigustatud ja on iseloomult spekulatiivsed, sest euroala on silmitsi põhjaliku reformi võimalusega, mis parandaks järelevalvemehhanisme ning kindlustaks suurema koordineerituse. Meil on vaid tarvis see protsess ratsionaalselt ellu viia.

 
  
  

Raportöör: Sharon Bowles (A7–0059/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Vítor Constâncio taolise väljapaistva professionaali nimetamine Euroopa Keskpanga (EKP) asepresidendiks tõstab majandus- ja finantspoliitikate väärtust, mida institutsioon toetab. Vítor Constâncio asub EKP asepresidendi ametisse euroala jaoks raskel ajal. Ent tema seisukohad selles osas, kuidas Euroopa Liit peab reageerima Kreeka kriisile, annavad märku, et tal on arusaam ning ettekujutus sellest, kuidas Euroopa raha kaitsta. Vítor Constânciol on muljetavaldav CV. Asjaolu, et ta on Portugali Panga (Banco de Portugal) president, kinnitab tema kui professionaali mandaati. See vaid meenutab mulle hiljutist vahejuhtumit seoses Rumeenia Keskpangaga, kus nimetati ametisse asepresident, kes oli kõike muud kui eeskujulik professionaal, kelle näiteks on Vítor Constâncio. Õnneks on Rumeenia Keskpangas tohutu arv professionaale ning tema tegevuskäik käesoleva majanduskriisi ajal on olnud laitmatu, ent keskpangad peaks olema viimane koht, kus ametisse nimetatakse poliitiliste, mitte aga pädevuskriteeriumide alusel. Vítor Constânciol oli Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees karm kuulamine, ent ta ei vääratanud kordagi, väljendas pidevalt järjekindlaid arvamusi ja näitas, et tema nägemus euroala tulevikust on usaldusväärne.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oma aastate jooksul Portugali Panga presidendina on Vítor Constâncio olnud Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtestatud suuniste truu järgija. Suunised on olnud liikmesriikide huve ja suveräänsust sügavalt kahjustavad ning kujutavad rünnakut Portugali tööliste ja rahva õigustele.

On hästi teada, et ta on pidevalt nõudnud palgataseme piiramist riigis, kus ongi valdavalt madalad palgad ja karjuv sotsiaalne ebavõrdsus. Need on tingitud samuti ebaõiglasest tulujaotusest, mis karistab töölisi kapitali huvides. On samuti hästi teada, et ta kukkus läbi talle määratud pangasüsteemi järelevalve ülesannetes.

Jätkame visalt ja jõuliselt vastuseisu stabiilsuspakti kriteeriumide ja valuutapoliitika suuniste ning muude makromajanduslike suunistega esitatavatele irratsionaalsetele argumentidele ning lisaks tootmise ja tööjõu devalveerimisele – milles Vítor Constâncio on etendanud keskset rolli –, nagu me siiani oleme teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletus Vítor Constâncio ametisse nimetamise üle Euroopa Keskpanga (EKP) asepresidendina ei tule meile üllatusena. Tema tegevus Portugali Panga presidendina on alati EKP liberaalsete suunistega hästi sobinud.

Poliitikad, mida EKP järgib ja mida ta Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestab, mis on sügavalt kahjulikud liikmesriikide huvidele ja suveräänsusele ning kujutavad rünnakut Portugali tööliste ja rahva õigustele, on sisuliselt samad mis need, mida Vítor Constâncio toetas ja Portugali Panga presidendina ikka veel toetab. Jätkame võitlust nende poliitikate vastu hoolimata sellest, kes nende juhtimisse segatud on.

Just seepärast hääletasime raporti vastu, kuna vastused, mida ta annab, kinnitavad uuesti sama vana EKP joont. See toetab stabiilsuspakti ja valuutapoliitika ning teiste makromajanduslike suuniste irratsionaalseid kriteeriume ning lisaks ka devalveerib pidevalt tootmise ja tööjõu rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) Just kõiki asjaolusid arvestades olen keeldunud andmast heakskiitu Vítor Constâncio edaspidiseks nimetamiseks Euroopa Keskpanga (EKP) asepresidendiks. Kahtluse all ei ole ei tema isik ega ka tema oskused, mida, muide, ta talendikalt ilmutab. Nii väga tahaksime teda uskuda.

Ainult et tema järelemõtlematuse ja ettenägelikkuse puudumise tõttu laostunud tuhanded portugallased on elavaks tõendiks tema katastroofilisest minevikust Portugali keskpanga juhina. Kolm taolist olulist intsidenti on ühe mehe kohta palju.

Kuidas saab keegi, kes on oma riigis läbi kukkunud, pürgida järelevalve eest vastutama Euroopas? Tegin provokatiivse märkuse, et see on sama, kui anda püromaanile dünamiidipulki.

Nendele sõnadele oli Portugalis vali vastukaja. Nagu mina, ei mõista ka portugallased, kuidas kedagi, kes on niiviisi nurjunud, saab tipptasemele edutada.

Üldiselt rääkides on mul kahju, et Euroopa Liit ei lähe USA senati teed ega sea üles kandidatuure, mis Euroopa Liidu tuleviku seisukohast on otsustavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Osalesin 2008. aastal mitu kuud Portugali parlamendi nimel uurimiskomisjonis, kes avastas ja teatas tõsistest järelevalvehäiretest, mille tulemusena 2008. aastal riigistati üks pank. Teine, veel tänase päevani tuntav tagajärg on see, et ühe teise panga sajad kliendid ei saa liigutada investeeritud raha (paljudel juhtudel elu jooksul kogutud sääste). Viitan siin pankadele Banco Português de Negócios ja Banco Privado Português.

Samal ajal arvustasin korduvalt ja avalikult viisi, kuidas Vítor Constâncio Portugali Panga eest vastutades oma järelevalvekohustusi täitis. Asjaolud, et ta on portugallane ja et mina olen lojaalne Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile, takistavad mind vastu hääletamast. Ent südametunnistus ja intellektuaalne ausus ei saaks lubada mul hääletada ametisse nimetamise poolt, mille tulemusena saaks temast Euroopa Keskpangas inspektor.

 
  
  

Raportöör: Inés Ayala Sender (A7–0039/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin Rasa Budbergytė ametisse nimetamist Euroopa Kontrollikoja liikmena. Tema kandidatuuri suhtutakse väga soosivalt nii Leedus kui ka Euroopas, kuna tal on ulatuslikud tööalased kogemused ja ta on rajanud Leedus kõrge kvaliteediga sõltumatu kontrollisüsteemi. Eelarvekontrollikomisjonis hinnati Rasa Budbergytė kandidatuuri väga kõrgelt – peaaegu kõik liikmed kiitsid tema kandidatuuri heaks. Ta on pädev spetsialist ja tema kutsealased kogemused ning isikuomadused lubavad tal kohaselt täita Euroopa Kontrollikoja liikme kohustusi. Veelgi enam, Rasa Budbergytė on avalikult tõotanud korraldada oma tööd sõltumatuse ja auditeerimisstandardite alusel, võttes arvesse eetilisi nõudeid. Ametikohale nimetamise korral lubab ta teostada oma tööd kahest põhimõttest lähtuvalt. Esiteks, laitmatu kinnipidamine rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest ja menetlustest, mille Euroopa Kontrollikoda kasutusele on võtnud. Teiseks, viljakas töö, täites oma isiklikke ülesandeid, ülesandeid fraktsiooni/istungisaali tasandil ning Euroopa Kontrollikoja kolleegiumi liikmena. Ta plaanib tugevdada Euroopa Kontrollikoja institutsioonidevahelist koostööd Euroopa Parlamendi ja eriti eelarvekontrollikomisjoniga. Olen veendunud, et audiitor on tõestanud oma pädevust ja professionaalsust auditeerimise vallas. Olen kindel, et tema laitmatu töö on oivaliseks panuseks tervesse Euroopa Liitu.

 
  
  

Raportöör: Inés Ayala Sender (A7–0038/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Szabolcs Fazakase kandidatuur Euroopa Kontrollikoja liikmeks on põhjustanud eelarvekontrollikomisjonis tulist ja vastuolulist arutelu. Ehkki kandidatuur on olnud teada novembrist saadik, levitati vaid mõni päev enne tema kandidatuuri kuulamist komisjonis teavet tema võimalikust koostööst riikliku salapolitseiga. Mind hämmastab, et Szabolcs Fazakase pädevuse küsimust tõstatatakse alles nüüd, kui Ungari valmistub valimisteks, samas kui viie aasta jooksul, mis Szabolcs Fazakas on olnud Euroopa Parlamendi liige, eelarvekontrollikomisjoni esimees ja kvestor, ei ole tema pädevuse ja ülesannete täitmise suutlikkuse küsimust tõstatatud. Olen veendunud, et Euroopa Parlament ei ole koht udusteks poliitilisteks mängudeks; seetõttu toetasin Szabolcs Fazakase kandidatuuri. Minu arvates oli huvitatud osapooltel novembrist kuni kuulamiseni küllaga aega nõuetekohaselt põhjendatud teabe esitamiseks asjaolude kohta, mis võinuks mõjutada Szabolcs Fazakase ametisse nimetamist Euroopa Kontrollikojas, ja kindlustada ammendava parlamentaarse hindamise, mida ei tehtud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vastuväited kõigilt, kes kõnealust ametisse nimetamist näha ei soovi, on mõistetavad. Sellele vaatamata, kui peaksime rangelt kinni sellest kriteeriumist, siis paljudele teistelegi – ja Euroopas on neid üksjagu palju – jääks samuti ametikoht kättesaamatuks sõjaka truuduse tõttu kommunistlikule või kommunismist innustunud vasakäärmuslusele ja sellepärast on nad süüdi tegudes, mis väärivad veelgi rohkem hukkamõistu. Asjaolusid silmas pidades on minu erapooletuks jäämine õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult.Hääletasin Szabolcs Fazakase vastu, sest ta on oma ametlikus autobiograafias varjanud teavet, et oli kommunistliku diktatuuri ajal 1976. aastast režiimi kokkuvarisemiseni 1989. aastal Ungari riikliku salapolitsei salaagent. Ungari riikliku julgeolekuteenistuse ajalooarhiividest pärit ametlike dokumentide andmetel värbas riiklik julgeolekuteenistus, kommunistlik salapolitsei, Szabolcs Fazakase 1976. aastal nn patriootlikul alusel (st ta astus teenistusse vabatahtlikult) vastuluuretegevuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult. – (PL) Täna Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaatide ametisse nimetamise üle toimunud hääletusega seoses sooviksin väljendada toetust otsusele, mille oleme teinud vastuolulise kandidaadi Szabolcs Fazakase osas.

Ametlike dokumentide andmetel toetas Szabolcs Fazakas Ungari julgeolekuteenistuse liikmena Ungaris aastaid kommunistlikku diktatuuri. Üldteada tõsiasjad heidavad tema elulookirjeldusele tumeda varju ning neid oleks tulnud varem arvesse võtta. EL on alati seisnud demokraatia, sõna- ja südametunnistusevabaduse kaitsel ning neid väärtusi rikkus sotsialistlik režiim aastakümneid mitte ainult Ungaris, vaid ka paljudes teistes riikides, mida tunti idablokina. On tõsi, et ajad on muutunud ja täna on meil kõigil võimalik ulatuslikke vabadusi nautida, ent peame meeles pidama neid, kes seda vabadust piirasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult.Hääletus Szabolcs Fazakase poolt valmistab pettumust. See loob tõsise pretsedendi. Hääletasin koos Euroopa Rahvaparteiga Szabolcs Fazakase kontrollikoja liikmeks kinnitamise vastu. Tegemist ei olnud tavalise hääletusega. Szabolcs Fazakasel on endise kommunistlike salateenistuste kollaborandi kahtlus. Ungari kirjutavas ajakirjanduses esitati selle kohta tõendeid. Kuulda oli rida arvamusi, mis olid Szabolcs Fazakase n-ö karistamise vastu. Need nõudsid, et minevikku ei taaselustataks. See on vale. Minevik ei ole surnud. Kümned miljonid ida-eurooplased elavad ikka veel kommunismi õudustest painatud elu. Kui minevik on surnud, ei ole mõtet elada normidest ja väärtustest lähtuvat elu. See sillutaks tee piiratud süüdivuse poliitikale. Avalikud ametikohad kaotaksid väärikust. Igaüks, olgu ta nii korrumpeerunud või moraalitu kui tahes, võib avalikule ametikohale kandideerida. Kui on ikka veel poliitikuid, kes kommunismi minevikust Ida-Euroopas teadlikud ei ole, siis see neid põhjendatud arvamuse avaldamiseks sobivaks ei tee. Kommunistlike häbitegude toimepanijad ei peaks olema osa demokraatlikust korrast, mida nad maha suruda püüdsid. Szabolcs Fazakas varjas oma minevikku ja valetas, kui talt selle kohta küsiti. Taolist aususe puudumist ei peaks premeeritama.

 
  
  

Raportöör: Inés Ayala Sender (A7–0041/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Sellel täiskogu istungil hääletasime raporti üle, mis käsitles Augustyn Bronisław Kubiki kandidatuuri kontrollikoja liikmeks.

Hetkel on ta ministri asetäitja regionaalarengu ministeeriumis. Varemalt on ta täitnud riigikontrolli ülemkoja eesistuja nõuniku ja rahandusministeeriumi sisekontrolli peainspektori ametikohti. Augustyn Bronisław Kubik esines Euroopa Parlamendi kuulamisel väga hästi ja tema kandidatuur ei ole tekitanud kahtlusi. Tal on kontrollikoja liikme jaoks sobivad kutsealased kogemused ja temast saab õige inimene õiges kohas. Sellest lähtuvalt otsustasin tema kandidatuuri toetada.

 
  
  

Raportöör: Inés Ayala Sender (A7–0037, 0039, 0040, 0041, 0042, 0043, 0044, 0045 ja 0046/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kontrollikoda on institutsioon, mis vaatab üle Euroopa Liidu sissetulekud ja väljaminekud nende seaduslikkuse kontrollimiseks ja lisaks kontrollib häid finantsjuhtimistavasid. Ta tegutseb täielikult sõltumatult. Selles vaimus peavad isikute, kellest ta koosneb, ametisse nimetamist reguleerima suutlikkuse ja sõltumatuse kriteeriumid.

Niisiis pakuti nõukogu algatusel eri ELi riikidest kontrollikoja jaoks välja mitu isikut. Nad kõik esitasid oma elulookirjelduse, vastasid kirjalikule küsimustikule ja esinesid kuulamistel eelarvekontrollikomisjoni ees. Enamik neist esitas oma seisukoha piisavalt hästi, et õigustada ametisse nimetamist kontrollikotta, kus nad täidavad oma ülesandeid võimekalt ja sõltumatult.

 
  
  

Raportöör: Alexander Graf Lambsdorff (A7–0049/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult.Toetan soovitusi täielikult. Minu arvates tuleks kasutada ELi tugevamat välisrolli dialoogi tõhustamiseks võtmepartneritega ja tugevama ELi rajamiseks. EL ja tema liikmesriigid panustavad oluliselt ÜRO eelarvesse. Kindlustamaks liidu väärtuste ja huvide sidus ning tulemuslik esindatus ÜRO süsteemis, on vaja, et EL kõneleks ühel häälel. EL peaks etendama aktiivset rolli ÜRO süsteemi reformiprotsessi ja eriti julgeolekunõukogu reformi toetamisel. Minu arvates peaks jääma Euroopa Liidu eesmärgiks ELile eraldatud koht laiendatud julgeolekunõukogus.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. – (SV) Täna, 25. märtsil 2010, võeti hääletuseta vastu raport ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärgu kohta (A7–0049/2010). Sooviksime käesolevaga teatavaks teha, et me ei toeta raporti sõnastust, mis ütleb, et nõukogule tuleks tungivalt soovitada innovaatiliste rahastamismehhanismide, nagu näiteks rahvusvahelise finantstehingute maksu, väljapakkumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult.Pooldasin soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärgu kohta, mis nõuab ELi kohalolu tugevdamist Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. Euroopa Liidul on tarvis toetada ja ergutada üleilmse valitsemistava reformi, iseäranis julgeolekunõukogu osas, mille koosseisus ei kajastu 21. sajandi tegelikkus. Samuti tuleb teostada eesmärki saavutada laienenud julgeolekunõukogus ELile koht. Kui Euroopa Liit soovib edendada mitmepoolseid lähenemisi üleilmsetele väljakutsetele, peavad tema liikmesriigid tegutsema ÜRO tasandil kooskõlastatult ja järjekindlalt, iseäranis arvestades eelseisvaid nõupidamisi aastatuhande arengueesmärkide ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ülevaatamiseks ja lisaks ka inimõiguste nõukogu staatuse ning töömeetodite ülevaatamiseks. Meil on tarvis liikmesriikide ja riikidevaheliste parlamentaarsete assambleede sügavamat kaasatust ÜRO süsteemi toimimisse, tugevdamaks tema õigusjärgsust ja demokraatlikku iseloomu. Liikmesriigid peaks tegema kõik jõupingutused, saavutamaks küsimuse lisamine peaassamblee päevakorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sügava sotsiaalse kriisi ajal, kui suureneb kapitalismi kriisist tulenev vaesus ja töötus, muutub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärk veelgi olulisemaks.

Üleilmsel tasandil on palju huvipakkuvaid küsimusi. Iseäranis oluline on jälgida edasiliikumist aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kui miinimumsihtmärkide suunas, mis on tarvis kätte saada 2015. aastaks. Võidelda tuleb kõikide katsetega lubadusi vähendada, nõrgestada või edasi lükata.

Seetõttu on oluline püüda saavutada protsessi kiirendamise osas arenenud ja arenguriikide vahel kokkulepe. See peab sisaldama selgeid ja konkreetseid kohustusi, kuna rahvusvahelisel kogukonnal on aastatuhande arengueesmärkidest tulenevate kohustuste täitmiseni veel pikk tee. Kui kohaseid meetmeid ei rakendata, võib meil tekkida töötuse või ebakindla ja halvasti tasustatud töökohtade tõttu peaaegu 1,5 miljardit vaesuses töölist.

 
  
MPphoto
 
 

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Sooviksin öelda, et mul on hea meel selle üle, et raportöör on lisanud nõukogule esitatava Euroopa Parlamendi soovituse teksti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärgu kohta asjad, mis puudutavad ÜRO ja ELi vahelise kriisiohjamise alase koostöö teemat. Alles näitasid Haiti ja Tšiili maavärinad meile, kui kaitsetud on inimesed loodusõnnetustest põhjustatud kannatuste ja kahju eest. Mõlema riigi puhul toimis aga ELi ja ÜRO vaheline koostöö ohvrite päästmise ja abistamise ajal väga hästi. Minu arvates peaksime nüüd keskenduma koostöö optimeerimisele, kasutamaks võimalikult hästi ära olemasolevaid ressursse, nii et suudaksime mitte ainult päästa võimalikult palju ohvreid võimalikult kiiresti, vaid samuti võimaldada neil hiljem ellu jääda. Lisaks on veel üks ülioluline küsimus abi osutamine korra säilitamisel ja kriisist tabatud riigi ülesehitamisel. Hoolimata asjaolust, et kõik ELi liikmesriigid kuuluvad samuti ÜROsse ja et Euroopa Liidul on ÜROs alalise vaatleja staatus, on raske välja töötada kooskõlastatud seisukohta, mida kõik ELi riigid jagaksid. Olen kindel, et asjus, mis puudutavad tulemuslikku koostööd abiprogrammide ajal loodusõnnetuste põhjustatud kriisiolukordades, on ühise, konstruktiivse lähenemise arendamine prioriteet.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Minu jaoks on võimatu teksti poolt hääletada, ehkki tunnistan, et seal on teatud häid külgi. On tõsi, et sellega edendatakse tuumarelva leviku tõkestamist ja kõikide relvade leviku piiramist. On tõsi, et sellega edendatakse surmanuhtluse ärakaotamist. Sellega edendatakse aga ikka veel mittesõjalise tuumaenergia kasutamist ja uuringuid, mis, nagu kõik tänapäeval teavad, tuleb kiiresti hüljata; toetatakse ikka veel G20 olemasolu, millel puudub õigusjärgsus, ning rõhutatakse ikka veel kaitsmiskohustuse põhimõtte olulisust, mis on nii ebamäärane, et ajendaks igasugust sekkumist rahvaste riiklikku suveräänsusse. Kõikidel sellistel ja muudel põhjustel, mida siin loetleda ei saa, ei näi tekst olevat Euroopa Liidu vääriline, nagu mina teda ette kujutan.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Eelseisev Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on järjekordne võimalus ELile enda tutvustamiseks maailma rahu ja solidaarsuse tõelise kiirendajana. Me ei saa unustada, et EL on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni jaoks suurim rahaliste vahendite allikas, panustades 40% kogu eelarvest, 40% rahuvalvekuludest ja 12% vägedest konfliktipiirkondades. Tegemist on samuti esimese peaassambleega, kus ELi esindab komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Sellest lähtuvalt peame võtma endale põhiosalejate rolli, kes kujundaks ümber ELi rolli Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja oleks kaasatud seoses üleilmse valitsemise ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reformi, rahu ja julgeoleku ning arenduse ja kliimamuutusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Saksa parlamendiliikme Alexander Graf Lambsdorffi koostatud raport on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eri vastutusalade ja edaspidiste eesmärkide väga põhjalik ja pädev esitlus Euroopa Liidu seisukohast. Ei ole kahtlust, et ÜROd ja tema rolli rahvusvahelises süsteemis tuleb tugevdada kogu maailmas kohaste reformide teel. Arengukoostöö süsteemi reformi, mida raportis käsitletakse, tuleb samuti toetada. See tuleb võtta käsile viivitamata, kuna praegune arenguabi poliitika on ilmselgelt äpardunud. Seetõttu ei mõista ma, miks raport nõuab liikmesriikidelt reformide eel osamaksete olulist suurendamist. Arenguabi tuleb üle vaadata, ümber korraldada ja ümber struktureerida koos arenguriikidega. Kliimapoliitika teemalised avaldused, mis keelduvad kangekaelselt alustamast arutelu valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma arvustajatega ja mis kohtleb selle järeldusi dogmana, on samuti problemaatilised. Seepärast jäin lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Tunnustan ja toetan täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärke: tuumadesarmeerimist, soolist süvalaiendamist, võitlust vaesusega, aastatuhande arengueesmärke ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni olulist rolli inimõiguste edendamise ja kliimamuutusega võitlemise osas. Kui hääletusel erapooletuks jään, siis sellepärast, et raportis püütakse takistada liikmesriike ÜROle oma arvamusi tutvustamast, näiteks kui nad on erinevate diktatuuride suhtes EList kriitilisemad. Lisaks seostatakse raportis järjekindlalt mittesõjalisi ja sõjalisi abivahendeid, mida mina toetada ei saa.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0222/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult.Enamik Euroopa romidest sai kodanikeks pärast 2004. ja 2007. aasta laienemisi ning nendel ja nende peredel on õigus ELi territooriumil vabalt liikuda ja elada. Mõnedes riikides, kus on romidest elanikkonna oluline osakaal, on romid ikka silmitsi arvukate probleemidega nagu eraldatus hariduses, elamispind, väga madal tööhõivetase ja ebavõrdne ligipääs tervishoiule ning avalikele teenustele. EL ja liikmesriigid jagavad vastutust romide kaasamise soodustamise ja kindlustamise eest ning nende kui Euroopa kodanike põhiõiguste kaitsmise ja jõupingutuste eest saavutada nähtavaid tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna Euroopa romid kannatavad jätkuvalt suure diskrimineerimise all, kogevad tohutut vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sooviksin juhtida tähelepanu tõsiasjale, et paljudes ELi liikmesriikides elavate romide olukord erineb teiste Euroopa rahvusvähemuste olukorrast ja seetõttu peame rakendama vajalikke meetmeid ELi tasandil ja rajama ühise strateegia romide vastase diskrimineerimisega võitlemiseks. Nõustun Euroopa Parlamendi üleskutsega, et komisjoni uued liikmed käsitleks romide asju oma pädevusaladel prioriteetsena ja pühendaks vajalikku tähelepanu romide kaasamise strateegia rakendamisele. Sooviksin rõhutada, et demokraatlikus ja vabas ühiskonnas elades peame austama kõikide inimeste põhiõigusi ja -vabadusi. Seetõttu peavad komisjon ja liikmesriigid leppima kokku ühise dialoogi romide olukorra teemal ning rakendama meetmeid nende diskrimineerimisega võitlemiseks. Alles siis, kui oleme leidnud Euroopa romide küsimustele ühise Euroopa lähenemise, saab strateegiat aktiivselt rakendada. Toetan samuti parlamendi seisukohta, et peaksime lülitama romide kogukonna esindajaid romide küsimusi puudutava ELi poliitika ettevalmistamise protsessi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on hetkel teadlik probleemidest, millega romide vähemus silmitsi seisab, nagu seda tõestab ka arutatavate ja rakendatavate raportite arv, sealhulgas märkimisväärsed rahalised vahendid romide sotsiaalse kaasamise kavadele, mis ei ole aga oodatud mõju avaldanud. Sellest hoolimata on jutt umbes 10–12 miljoni inimesega vähemusest kogu Euroopas, kes elavad oma elu sadade aastate vanustele reeglitele vastavalt ning arvavad, et nende jaoks on loomulik niiviisi käituda, elades tõrjutuna enamuse seas. Rumeenias ulatub mõnede hinnangute andmetel romide vähemus üle 2 miljoni. See on suurem ungari vähemusest ning mõnede sõnul loogiliselt tugevam. Rumeenias aga ei ole romide vähemus määranud endale juhti, kes esindaks rühma avalikult või Rumeenia Parlamendis. See tõsiasi võib samuti olla põhjus, miks liikmesriikide sotsiaalse kaasamise kavad on täielikult äpardunud. Arvestades seda, et romidest elanikkond on levimas üle mitme Euroopa riigi territooriumi ning on teada nende kalduvus rändele ja kuritegevusse kaasatusele (tõsiasi, mis on viinud sõna „mustlane” kasutamiseni selleks, et viidata samuti paljudele teistele kodanikele), on hetkel sotsiaalse kaasatuse küsimus muutunud ühenduse tasandi küsimuseks. On tõenäoline, et teemadel, kus liikmesriigid on nurjunud (mille pärast neid tihti arvustatakse), saadab Euroopa Liitu edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa teine romide teemaline tippkohtumine väljendab pühendumust dialoogile kultuurilise mitmekesisuse ja selle üle, mida see kujutab inimrikkuse mõttes.

Integratsiooniprotsessi võti on haridus. Pakkudes haridust ja koolitust, võitleme tõrjutuse, töötuse ja diskrimineerimisega. Tagame samuti ühiskonna, mis on õiglasem, loovam ja dünaamilisem.

Rahvusvähemusi on oluline integreerida mitte ainult tööturgu, vaid ka ühiskonna kõikidesse valdkondadesse. Põhiõiguste kaitse ja ühtse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine on Euroopa integratsiooni eesmärk.

Tunnustan kõiki neid, kes edendavad integratsiooni kohalikul tasandil, sealhulgas poliitikuid, õpetajaid ja ühendusi. Seda sellepärast, et tihti just need inimesed vastutavad ligipääsu eest elamispinnale, tervishoiule, haridusele, kultuurile ja paremale elukvaliteedile.

Kutsun Euroopa Liitu ja liikmesriike üles edendama ühiseid jõupingutusi ning pühenduma poliitilistele strateegiatele, mis sisaldavad selgeid seadusandlikke kohustusi ja tõsiseltvõetavaid eelarvelisi eraldisi.

Oluline on võtta struktuurilise ja ühinemiseelse rahastamise poliitika osas vastu ühine seisukoht.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hinnanguliselt elab ELis 10–12 miljonit romit, kes moodustavad ühe suurimatest rahvusvähemustest Euroopas. Enamik nendest inimestest elab äärmise vaesuse tingimustes ja ühiskonna äärtel, nii et neil on piiratud ligipääs tööhõivele ja tervishoiule. Rahvusvähemuse liikmed kannatavad jätkuvalt diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all, hoolimata nende integreerimiseks tehtud jõupingutustest.

EL on toetanud liikmesriikide jõupingutusi tulemuslike poliitikate rakendamisel. Iseäranis on osutatud tuge konkreetsetele projektidele ning üritatakse kindlustada, et diskrimineerimisvastaseid seadusi kohaldatakse õigesti ja tulemuslikult. Brüsselis oli sel kuul konverents, kus tutvustati erinevaid ELi projekte, mida praegu ette võetakse. Tulemusi tuleb arutada aprillis Córdobas peetaval Euroopa teisel romide teemalisel tippkohtumisel. Loodan, et tippkohtumise tulemused saavad aidata kaasa tugeva poliitilise pühendumuse saavutamisele Euroopas, mis puudutab edaspidist strateegiat romide kaasamise edendamiseks Euroopa majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurielus, ning saavad aidata kindlustada ELis võrdsed võimalused kõigile, sealhulgas romidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Kõikidel suure romidest elanikkonnaga riikidel on poliitikad nende integreerimiseks, kuid neid rakendatakse ainult valdkonniti, samas kui muud poliitikad ei arvesta konkreetseid tegureid, mis muudab nad lõppkokkuvõttes mõjutuks. Analüüsida tuleb kõiki toiminguid, millega romide integreerimisel on saavutatud edu, kasutades neid alusena, et lõpuks koostada ja vastu võtta Euroopa strateegia tegelemaks selle rühmaga, kes on, nagu on hästi teada, suurim vähemus ELi territooriumil. Peamine rõhuasetus peab olema jätkuvalt haridusel, laste kooliharidusel, kutseõppel, järkjärgulisel tööle asumisel, naiste mõjuvõimu suurendamisel, sotsiaalkindlustussüsteemi süvalaiendamisel jne. Ka selles valdkonnas on vaja palju tihedamat Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide valitsuste vahelist koostööd projektide rahastamisel struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondide ning lisaks ka konkreetsete kavade kaudu, mis keskenduvad rohkem üksikisikute mõjuvõimu suurendamisele kui traditsioonilisele hierarhiale. Minu arvates on ühenduse meetmete sünergia eluliselt oluline komponent üldsusele ja romidest elanikkonnale suunatud laiapõhjaline teavituskampaania, mis võitleb tundega, et romid on Euroopa sotsiaalelust tõrjutud, ning rõhub tugevalt võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Romide kogukonnad on Euroopas sajandeid eksisteerinud ja alles hiljuti kiusati neid paljudes liikmesriikides taga. Nende traditsiooniline rändav eluviis, tegevusalad ja endogaamia ning tõrjutuse kõrge tase, millele nad truud olid, on kõik võimendanud nende kogukondade märgistamist soovimatute, ohtlike ja ühiskonnavastastena.

Need eelarvamused on visad kaduma, nagu ka neile ajalooliselt loomuomased tagajärjed: tänagi on romid üks madalaima koolihariduse ja kõrgeima kuritegevuse tasemega kogukondadest. Romisid ümbritsevate probleemide põhjused ja tagajärjed jäävad sotsioloogide ja ajaloolaste hinnata.

Poliitikuilt nõutakse suutlikkust teha midagi kogukondade heaks, keda nad teenivad. Just seepärast on iseäranis oluline välja pakkuda viise, kuidas võidelda romide tõrjutusega ja edendada nende tõelist integreerumist ühiskondadesse, kus nad elavad, ning rakendada selleks probleemi tõsistel ja üksikasjalikel uurimustel rajanevaid konkreetseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Resolutsioonis viidatakse teatavatele põhimõtetele, mida ei tohi alahinnata, nagu romide diskrimineerimise vastase võitluse olulisus ja vajadus seda vähemust üldise strateegia abil integreerida.

Tegemist on heade ettepanekutega, kuid nad ei arvesta degradeerumust, millesse romide kogukonnad teatud liikmesriikides, nagu Itaalias, sattunud on, seda tihti omal valikul. Ebaseaduslik tegevus (vargus, kottide näppamine, kerjamine, prostitutsioon), mida tihti teeb hullemaks laste ärakasutamine taolisteks otstarveteks, ning peaaegu olematu soov integreeruda ja tsiviliseeritud elu elada, on Itaalias teatavate romide kogukondade valdavad omadused.

Reageering sellele kriitilisele olukorrale peaks olema kodanike vaba liikumist käsitleva ELi direktiivi 2004/38/EÜ täielik kohaldamine, mis sätestab ELi kodanike teisaldamise, kes kolmekuuse viibimise järel liikmesriigis ei suuda tõendada korrapärast sissetulekuallikat ja keelduvad alustamast integratsiooniprotsessi, mida pakuvad riiklikud ja/või kohalikud ametiasutused.

Üldisest integratsioonist ei piisa. Meil on tarvis kavasid, et harjutada romide kogukondi austama õigusriiki ja sotsiaalseid norme, ning teatavaid karistusmeetmeid nende puhul, kes protsessist kõrvale jäävad. Muidu ähvardab vähemuse austamise õigustatud nõuet oht muutuda teatavaks vastupidise diskrimineerimise vormiks, seda kõikide ausate kodanike kahjuks, kes paljude romide kuritegude ja kuritarvitamiste käes kannatavad.

Integratsioon ei saa eksisteerida austuseta reeglita vastu ja romide vähemused ei ole selle põhimõtte järgimisest vabastatud. Just nendel põhjustel jäin resolutsiooni osas erapooletuks ja eriarvamusele oma fraktsiooni suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsioonis Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta, mis peetakse 8. ja 9. aprillil Córdobas, väljendatakse muret diskrimineerimise üle, mille all romid kannatavad hariduse, elamispinna, tööhõive ja ligipääsu osas tervishoiusüsteemidele ja muudele avalikele teenustele, ning lisaks ka nende poliitilise osaluse jahmatavalt madala taseme üle.

Siiski on parlament palunud komisjonil koostada uued ettepanekud romide sotsiaalse kaasatuse kohta. Käimasolev täiskogu kutsub samuti liikmesriike üles rakendama suuremaid ja nähtavamaid meetmeid, reageerimaks romide õigusjärgsetele õigustele, arvestades asjaolu, et diskrimineerimisega võitlemise meetmetest ei piisa nende sotsiaalse kaasatuse soodustamiseks. Vaja on ühenduse tasandil ühiseid jõupingutusi, sealhulgas rahalisi panuseid.

Resolutsioon soovitab, et nõukogu võtaks vastu ühise seisukoha struktuurilise ja ühinemiseelse rahastamise suhtes, mis kajastaks Euroopa poliitilist pühendumust romide kaasatuse edendamiseks.

Loodame, et Euroopa teine romide teemaline tippkohtumine keskendub strateegilistele poliitilistele eesmärkidele, mis demonstreerivad poliitilist tahet romide kogukondade ning rahvastiku enamuse vahelise lõhe ületamiseks eri riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Resolutsioon on järjekordne tekst, kus absoluutne prioriteet tuleb anda mingile inimeste kategooriale, kategooriale, kes mõistagi peab saama kasu eritähelepanust ja kellega tuleb arvestada kõikides liikmesriikide ja Euroopa poliitikates. Täna räägime 10–12 miljonist romist ELis. Teistega võrreldes, siin ja muudel puhkudel vaadelduna, seab see meid silmitsi inimeste hierarhiaga, mis nüüdsest asetab etteotsa romide vähemuse, seejärel sisserändajad väljastpoolt Euroopat, seejärel mitte-euroopa päritolu eurooplased ja viimaks päris lõppu euroopa nn päritolu eurooplased. Kui siis lisame nn soolise mõõtme ja valitseva nooruse kultuse, võime järeldada, et teie niinimetatud Euroopa Liidus ei ole tore olla meesterahvas, kes on keskeas, eurooplane ja euroopa päritolu ega kuulu ühtegi rahvus-, kultuuri-, religiooni- või seksuaalvähemusse, keda te sellisena identifitseerida suvatsete. Millal kord tuleb poliitika, mis teenib kõigepealt eurooplasi? Millal koheldakse prioriteetsena vaeseid töölisi, maksude käes ägavaid keskklasse, töötuid ja perekondi, kes on lihtsalt eurooplased ja moodustavad Euroopa Liidu elanikest valdava enamiku ning on kodanikud, kelle eest vastutame ja kellele teie ainult valimiste eelõhtul mõtlete?

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Toetasin resolutsiooni, mis eelneb 8. aprillil 2010 peetavale Córdoba tippkohtumisele, sest romide kaasamine ühiskonna kõikidesse sfääridesse peab olema üks prioriteetidest, mida Euroopa tasandil kaitstakse. Minu arvates ei tohi me rõhutada ainult romide olukorda Ida-Euroopas, kus nad olulise diskrimineerimise all kannatavad, vaid peame olema samuti teadlikud asjaolust, et need probleemid on jätkuvalt samavõrra teravad ja varjatult veelgi kahjulikumad teistes Euroopa riikides, näiteks Prantsusmaal. Peame samuti kahtluse alla seadma rakendatud meetmete tulemuslikkuse ja uurima välja, kuidas neid täiustada saaks, saavutamaks tõeliselt nende eesmärke võimaldada romidele sotsiaal-majanduslikku integreerumist ja täieliku Euroopa kodakondsuse saavutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin romide integratsiooni käsitleva resolutsiooni poolt, lähtudes seisukohast, et see Euroopa vähemus vajab konkreetseid poliitikaid, mida on vaja rakendada kiiresti. Ehkki meil on läbi pool romide kaasatusele pühendatud kümnendist, on hariduse, töötuse, piirkondliku arenguga jne seotud probleemid visad kaduma ning mõnedes liikmesriikides isegi hullemaks muutumas. Olen nõus, et põhimõtted on vaja määratleda uuesti, kuid arvan, et peaksime hoopis kujundama valdkonnaülese, horisontaalse strateegia, millega võetaks vähemuse probleemid käsile integreeritult, kuid mitte erandlikult. Kasutame resolutsiooni, et paluda uutelt volinikelt romidega seonduvate portfellitahkude kohtlemist prioriteetsena ja lõpetada praeguse poliitika teostamine, mis on pikatoimeline, kuid tegeliku mõjuta. Meil on Córdoba tippkohtumisele suuri ootusi, kuid romide, kes ootavad tulemusi oma õiguste austamise ja diskrimineerimisevastaste poliitikate mõttes, vajadused on suuremad.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – (HU) Kallid kolleegid! Sooviksin tervitada resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist, mille esitasid ühiselt parlamendi kuus suurimat fraktsiooni ja milles, korrates eelmise tsükli resolutsiooni 2008. aastast, kutsutakse Euroopa Komisjoni uuesti üles tulema välja kõikehõlmava romisid käsitleva Euroopa strateegiaga, mis oleks kujundatud heastama sotsiaalset ja majanduslikku tõrjutust, mille käes romid Euroopas kannatavad. Ettepanekus rõhutatakse õigesti, et diskrimineerimisvastastest meetmetest iseenesest ei piisa romide sotsiaalse integratsiooni edendamiseks. Vaja on ühtlustatud, kindlal õiguslikul alusel tuginevaid ühenduse tasandil jõupingutusi, et viia kokku kõik sotsiaalsed ja institutsioonilised osalejad ja samal ajal avaldada osalistele survet oma lubaduste pidamiseks.

Lisaks on äärmiselt oluline, et resolutsioonis võetaks mittesiduvatest õigusaktidest koosnevatest abivahenditest kaugemale ulatuv ühemõtteline seisukoht, mis toetaks siduvaid seadusandlikke kohustusi ja realistlikke eelarvelisi eraldisi. Lõpuks lubage mul väljendada lootust, et Euroopa Komisjon vastavalt parlamendi sõnaselgele juhisele ja Euroopa Nõukogu heakskiidule käivitaks võimalikult pea resolutsioonis kirjeldatud keeruka arenduskava. Sellega on võimalik viimaks lõpp teha äärmise vaesuse pikendamisele, mille käes romid põlvest põlve kannavad, sellega on võimalik teha ühiseid samaaegseid jõupingutusi kõikides seonduvates poliitikavaldkondades ning võimalikuks saab sekkumine piirkondades, mis maadlevad tõsiste struktuuriliste puudujääkidega ja mis on muutumas getodeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult.Mina ja minu kolleegid fraktsioonist ECR nõustume suurema osaga raportist ning toetame jätkuvalt võrdsete õiguste ja võimaluste tagamist kõikidele inimestele olenemata rassist, usutunnistusest, soost või seksuaalsest sättumusest.

Kuid ehkki me toetame täielikult romide integratsiooni Euroopa Liidus, on meil tõsiseid kahtlusi Euroopa Liidu kaasatuse suhtes küsimustes, mis meie arvates on üksikute rahvusriikide ainuõigus, nagu näiteks juurdepääs tervishoiule, haridusele, tööhõivele ja elamispinnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on solidaarsuse ja kaasatuse ala, seega peab ta tegema, mis on nõutav, takistamaks romide diskrimineerimist ja andmaks neile samad õigused hariduse, tööhõive, tervishoiu ja elamispinna suhtes kõikides liikmesriikides ning lisaks ka riikides, kes liiduga tulevikus ühineda kavatsevad.

Diskrimineerimisele lõpu tegemiseks tuleb astuda otsustavaid samme. Kui aga soovitakse seda saavutada, ei saa romid kõrvale jääda ja peavad aitama kaasa oma integreerumisele Euroopa alasse, mille mõte on olla kaasav.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Paljud kerjused Lääne riikides on pärit Slovakkiast, Rumeeniast ja Bulgaariast ning enamik neist kuulub romide vähemusse. Pika aja jooksul on tehtud katseid parandada ühiskonna äärtel slummides või telklinnades elavate romide kehva sotsiaalset olukorda. Lihtsalt raha pumpamine romide asumitesse kasu ei too, nagu varasemad kogemused on näidanud. Edu võti on hariduses, sest see on ainuke viis pikaajaliste võimaluste avamiseks teist liiki elu elamiseks. Põhimõtteliselt on meetmed vaesusega võitlemiseks Ida-Euroopas mõistlikud. Varem kehtestatud meetmed on aga nurjunud ja välja on pakutud uusi, mõistlikke lähenemisi. Seepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Resolutsiooni ettepanek läheb ühepoolses suunas, pakkudes romidele Euroopa Liidus subsiidiume ja rahalist toetust. Muidugi peame tegema kõik võimaliku kindlustamaks, et romide taolisi marginaliseerunud rühmi integreeritaks paremini ühiskonda ja iseäranis tööturgu. Ent romid peavad näitama, et neil on tahe ja nad suudavad teha ise jõupingutuse, et integratsiooniprotsess õnnestuks. Nad peavad alustama sellest, et toovad lapsed ja noored Euroopa koolisüsteemi. Nendele tahkudele asetatakse romide teemalise tippkohtumise resolutsiooni ettepanekus liiga vähe rõhku ja seetõttu hääletasin selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Romide diskrimineerimine oli aastaid Euroopa suurimaid tabusid. Viimastel aastatel on see muutunud. Romide diskrimineerimisega võitlemiseks rakendatavad meetmed on jätkuvalt ebapiisavad. Probleem jäetakse tihti hooletusse.

Väidet kinnitav väga hea näide on Euroopa Komisjoni reageeringu puudumine Euroopa Parlamendi ettepanekule 28. jaanuarist 2008, mis käsitleb romide Euroopa strateegia väljatöötamist koostöös liikmesriikidega. Hetke vajadus on seda ettepanekut uuendada, sest majanduskriisi ajal on suurenenud romide vastu suunatud agressioon. See on puudutanud paljusid romide kogukonna 10–12 miljonist esindajast Euroopa Liidus.

Minu arvates peaks äsja ametisse nimetatud volinikud kohtlema romide küsimust prioriteetsena, seega otsustasin toetada teist romide teemalist tippkohtumist käsitleva resolutsiooni ettepanekut, mille koostasid kaasparlamendiliikmed Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Parlamendis vastuvõetud ühine resolutsiooni ettepanek, mille poolt hääletasin, on äärmiselt oluline. Nagu rõhutatakse lõigus 7, ehkki romid moodustavad üle-euroopalise kogukonna ja seetõttu on tarvis kollektiivset jõupingutust Euroopa tasandil, ei ole seni Euroopa Komisjon reageerinud nõudmisele, mis Euroopa Parlament talle 28. jaanuaril 2008 esitas romide Euroopa strateegia sõnastamiseks koostöös liikmesriikidega, et tõhustada koordineerimist ja parandada selle konkreetse kogukonna olukorda. Arvestades, et subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt on just liikmesriigid pädevad seda konkreetset elanikkonnarühma sujuvalt oma ühiskonda integreerima – ja Kreekas on suur, väljakujunenud romide kogukond, peaks Euroopa Komisjon – ja tegemist on selle konkreetse ettepaneku otstarbega – nõudma komisjonilt ja nõukogult dünaamilisemat algatust meetmete paremaks koordineerimiseks, mille eesmärk on romide täielik integreerimine Euroopa ühiskondadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt veendumuses, et vahetult järgneva perioodi jooksul rakendatakse konkreetsed romide olukorra parandamisele suunatud meetmed praktikasse, mitte ei jää toredateks avaldusteks. Euroopa struktuurifondid pakuvad tohutut võimalust romidest elanikkonna sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks. Seonduvad menetlust ja sisu puudutavad tahud on aga kahjuks selle võimaluse kasutamise raskeks muutnud. Rumeenias on rakendamisel täheldatud, et tööhõive küsimuses on romidest elanikkonna puhul tarvis võtta kasutusele teistsugune lähenemine POSDRU (inimressursside arendamise valdkondlik rakenduskava) raames. Tavapärased meetmed, mis hõlmavad kutsealast ümberõpet, konsultatsioone ja romidest abisaajate teavitamist, peavad arvestama ka nende kultuuri spetsiifilist iseloomu. Ehkki maapiirkondadest abisaajad on enim puudutatud, ei ole kunagi olnud mingisugust kava romide kogukondadele maaelu arengule suunatud Euroopa kavade raames. Romid ei ole sihtrühmade hulgas, keda taolised rahastamisprogrammid soosivad. Kavade käivitamine põllumajandusettevõtete arendamiseks, karjakasvatusettevõtete asutamise soodustamine koos algatuste paketiga, nagu subsiidiumid valdkonna tööandjatele, on lahendused, mis tuleb lisada valemisse, kui tegu on romidest elanikkonna integreerimisega tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna romide kogukondade kaasamine on üks Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis prioriteete. Resolutsioon näitab parlamendi seisukohta enne Euroopa teist romide teemalist tippkohtumist, mis peetakse eesistujariigi Hispaania juhtimisel 8. ja 9. aprillil Córdobas. Romidest elanikkonna olukord on ELi teiste vähemuste omast erinev ja nende kaasamine nõuab tulemuslikke poliitikaid süstemaatilise diskrimineerimise piiramiseks, mille all nad kannatavad. Kõik valitsemise tasandid EList kohalike omavalitsusteni peavad olema kaasatud ja etendama rolli võrdse kohtlemise saavutamisel nende jaoks, kuna see on üks ELi põhiväärtusi. Resolutsioonis kutsutakse Euroopa institutsioone üles tegema Euroopa romidest populatsiooni kaasamisse koordineeritud ja strateegilist panust. Córdoba tippkohtumine peab aitama astuda sammu edasi, liikudes heade kavatsuste juurest konkreetsete poliitikate juurde, mis võimaldaks ületada probleemid, millega need inimesed elamispinna, hariduse, avalike teenuste ja tööhõive osas silmitsi seisavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult.Olen tõesti rõõmus, et resolutsioon vastu võeti (hääletasin muidugi poolt), kuna see sisaldab üliolulisi avaldusi romidest elanikkonna mittediskrimineerimise edendamise osas. Konkreetsemalt öeldes, selles kutsutakse uuesti Euroopa Komisjoni üles töötama välja kõikehõlmavat romide kaasamise Euroopa strateegiat kui abivahendit romide diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb Euroopa teist romide teemalist tippkohtumist, kuna minu arvates nõuab võitlus romide, üle-euroopalise kogukonna, vastu suunatud diskrimineerimisega ühenduse tasandil lähenemist. Peame väljendama oma muret diskrimineerimise üle, mille all romid kannatavad hariduse, elamispinna ja tööhõive ning lisaks ka ligipääsu osas tervishoiusüsteemile ja teistele avalikele teenustele. Mõistame hukka romide vastu suunatud vaenulikkuse (romidevastasuse) hiljutise laienemise reas ELi liikmesriikides, mida ilmutatakse korrapäraselt vaenu õhutavate sõnavõttude ja rünnakute näol romidest elanikkonna vastu. Kutsume uuesti komisjoni üles võtma romide küsimuse suhtes kasutusele horisontaalset lähenemist ning koostama täiendavaid ettepanekuid, mis on suunatud romide sotsiaalse kaasamise osas sidusa Euroopa tasandil poliitika rakendamisele. Seda silmas pidades palume komisjoni ette valmistada Euroopa romide strateegia koostöös liikmesriikidega, mis pakuks paremat koordineerimist ja edendaks romidest elanikkonna olukorra parandamisele suunatud jõupingutusi. Lisaks loodan, et liikmesriigid kasutavad romide tõrjutusega võitlemiseks erinevaid hetkel kättesaadavaid abivahendeid, nagu maksimaalselt 2% Euroopa Regionaalarengu Fondi ressursside eraldamine, mida kasutatakse marginaliseerunud kogukondadele mõeldud elamispinna või Euroopa Sotsiaalfondi olemasolevate võimaluste jaoks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0227/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult.Oleme muidugi selle poolt, et Frontex teostaks järelevalvet ELi piiririikides territoriaalvetest kaugemal. Juriidiline nõu on vastuoluline selle osas, kas tal taoline volitus juba on või mitte. Resolutsioon aga kehtestas eeskirjad ja suunised, mis takistavad seda funktsiooni. Konkreetselt nõutakse neis, et Frontex mitte ainult ei päästaks ebaseaduslikult sisserändajaid, keda merel ohus olevaks peetakse (enesestmõistetav moraalne tegu), vaid talle kehtestatakse ka kohustus pakkuda päästetud ebaseaduslikult sisserändajaile varjupaika. Meie arvates tuleks taolised päästetud ebaseaduslikult sisserändajad viia tagasi arvatavasse riiki, kust nad pardale astusid, või kodumaale ja sinna jätta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt põhjustel, mis ulatuvad väliste merepiiride järelevalve osas kaugemale otsuse projektist ja piirieeskirjade täiendamist käsitleva nõukogu ettepaneku sisust. Hoolimata tõsiasjast, et eriti teises osas, mis ei ole liikmesriikidele siduv, viitab otsus positiivsetele elementidele inimõiguste kaitsmise seisukohast, hiilib ratifitseerimise taotlemiseks kasutatav menetlus selgelt kõrvale Euroopa Parlamendi tööst ja pädevusaladest. Otsuse projektis ületab nõukogu oma täitevvõimu piire. Kui Euroopa Parlament taolise menetlusega nõustub, loob see väga negatiivse pretsedendi tema rolli ja tulemusliku toimimise seisukohast, samas kui ta peaks kaitsma oma kontrolli, seadusandlikke ja muid volitusi ainsa Euroopa tasandil valitud institutsioonina. Hiljuti nägime, et otsustav hääletus Euroopa Parlamendis lükkas ümber kokkuleppe Euroopa kodanike isikuandmete edastamise kohta USA salateenistustele ja valitsusele. Taolisi vahendeid ei peaks käivitatama.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) On ümberlükkamatu vajadus edasi minna piirikontrolli tugevdamisega, mida koordineerib Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur. Samuti on vaja ühist tegutsemiskorda ja lisaks ka selgeid eeskirju ühistes mereoperatsioonides – peamiselt otsingu- ja päästeoperatsioonides – osalemiseks ning päästetud isikute mahaminekuks.

Sel otstarbel otsustas komisjon esitada komiteemenetlusel põhineva otsuse projekti. Nõukogu ei suutnud teema osas oma erimeelsusi ületada, eelistades varjuda parlamendi eest tehniliste argumentide taha ja niiviisi meie pädevusalasid kõrvaldades. Parlamendi õigusteenistuse arvamus on väga selge. Komisjon ületas oma rakendusvolitusi. Tegemist ei ole pelgalt tehnilise menetlusega. Cecilia Malmströmi enda sõnul on tegemist algatusega, millel on suur poliitiline tähtsus ja praktilised tagajärjed.

Meie vastuhääl ei ole ainult parlamendi eelisõiguste kinnitus, vaid samuti solidaarsusakt väikeste riikide suhtes, keda otsusega ebaõiglaselt karistatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelia Ernst ja Sabine Lösing (GUE/NGL), kirjalikult. – Pidades silmas, et Frontex loodi muu hulgas ELi piiride n-ö kaitsmiseks niinimetatud ebaseaduslikult sisserändajate eest, oleme agentuurile ja tema eesmärkidele vastu. Tervitame aga suuniseid, et komisjoni ettepaneku (KOM(2009)0658 lõplik) raames võetaks nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist ja Euroopa varjupaiga ja inimõiguste õigust. Eriti tervitame I lisa punkti 1 (mittetagasisaatmise põhimõtte järgimine, kaitsetute isikute ja kiiret arstiabi vajavate isikute erivajaduste arvestamine, inimõiguste ja pagulasõiguse alane koolitamine piirivalvuritele) ning täiendavalt ka II lisas mainitud punkte 3 ja 4 (sealhulgas sisserändaja olukorra arvestamine, võimalike abipalvete või laeva merekõlblikkuse arvestamine, mittemahaminek riikides, kus inimesi ohustab tagakiusamine ja piinamine). Lisaks rõhutame vajadust, et teine lisa oleks siduva iseloomuga, ja juhime tähelepanu, et kavatseme parandada Frontexi mandaati nendele põhimõtetele vastavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni vastu, mis oleks takistanud rea meetmete vastuvõtmist, mis kujutavad sammu õiges suunas, ehkki tunnistan, et olukord on kaugel ideaalsest. Tekst võimaldab esitada Euroopa Liidu Kohtule apellatsioone riikide suhtes, kes ei täida oma kohustusi mittetagasisaatmise põhimõtte osas avamerel, samas kui hetkel pääsevad nad sellest täielikult. Oluline on, et Frontexi toetusel tegutsevad liikmesriigid osutaks abi sisserändajaile, kes on merehätta sattunud, olenemata kodakondsusest, staatusest või oludest, kus nad leiti.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Resolutsiooni ettepanek puudutab nõukogu otsuse projekti ja täiendab piirieeskirju merepiiride järelevalve suhtes tegevuse raames, mida Frontex koordineerib merel inimeste päästmise meetmete tarvis. Mis puutub Kreekasse, ja suurenenud sisserändesurve tõttu, aitavad need konkreetsed meetmed kaasa Frontexi kohalolule Kreeka merevetes.

Konkreetselt on tegemist meetmetega, mis koosnevad nii eeskirjadest kui ka mittesiduvatest suunistest ja keskenduvad inimeste vastuvõtule, otsimisele ja päästmisele merel. Sisuliselt on tegemist meetmetega, mida on vaja rakendada, kui laev on tuvastatud ja kui on kahtlus, et pardal on piirikontrollist mööda hiilida üritavaid inimesi. Lisaks peaks teostama otsimist ja päästmist konkreetsest põhimõtetest lähtuvalt ja arreteeritud või päästetud inimesed peavad minema maha konkreetsest operatiivkavast lähtuvalt. Just seepärast tuleks minu arvates seda konkreetset algatust toetada ning nõukogu ettepanekus viidatud meetmete rakendamist oleks vaja kiirendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult.Vastupidiselt meie seisukohale (hääletasin poolt), kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutatud ja seega on resolutsioon lükata tagasi komisjoni ettepanek ja järgida parlamendi õigusteenistuste nõu langenud. See tähendab, et Schengeni piirieeskirju muudetakse nüüd vastavalt komisjoni ettepanekule komiteemenetlusega, lisades direktiivile lisa mittesiduvate meetmetega kohustuste osas otsingu- ja päästetoimingute ajal merel. Võime vaid loota, et komisjon kasutab seda tõepoolest võimalusena Frontexi koordineeritavate toimingute rangemaks seireks, et meil oleks võimalik merel vältida inimtragöödiat ja meeleheidet. Selle tulemuse puhul on aga tõeline oht, et meil ei ole võimalik nõuda nüüd kohe siduvate meetmete ülevaatamist Frontexi mandaadis, kuid mõistagi ei saa me käega lüüa ja peame üritama anda endast parimat, et selle kallal tehtavas töös tulevikus parem tulemus saavutataks.

 
  
  

Raportöör: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7-0033/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Ashworth (ECR), kirjalikult. – Mina ja mu kolleegid fraktsioonist ECR oleme nõus suurema osaga raportist, sealhulgas eelarvetõhususe suurendamise, ELi rahaliste vahendite taotlemiskorra lihtsustamise ja lisaks ka 2020. aasta strateegia lõpule viimise prioriteediks seadmisega.

Meil on aga tõsiseid kahtlusi viidete osas ELi sotsiaalsele mõõtmele, ambitsioonikale sotsiaalsele tegevuskavale, ühtlustatud sisserändepoliitikale ja ühtse põllumajandusturu piirangutele ning rõhutame, et haridus, sõjavägi ja kaitse on liikmesriikide ainuõigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Hääletasin 2011. aasta eelarve prioriteete käsitleva raporti poolt. Nagu raportis öeldakse, tuleb osutada konkreetset tuge ettevõtlusele ja mikroettevõtetele, ja need teemad tuleks asetada Euroopa Liidu noorte- ja innovatsioonipoliitika keskmesse.

Raportis nõutakse, et abi osutataks kõikidele kavadele ja abivahenditele, mis ergutavad ettevõtlust, iseäranis maapiirkondades, ja lisaks osutataks abi ka uute ettevõtete käivitamisfaasis ning ergutataks teabevahetust noorte ettevõtjate seas.

Toetada tuleks kavu, mis aitavad noori, kes asutavad uut ettevõtet. Tervitan raporti rõhuasetust noortepoliitikale ja rollile, mida noored etendama peavad ajal, kui üritame pääseda praegusest majandus- ja finantskriisist.

Toetan kindlalt raporti nõudmist, et suurendataks investeeringuid noortesse ja haridusse, nagu soovitati „ELi noorsoostrateegias”. Noorte rolli ja olulisust Euroopa Liidus ja liidu tulevikus on tarvis tunnistada, soodustada ning toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Noored, teadus ja innovatsioon on Euroopa Liidu järgmise eelarve prioriteetide keskmes. Noortesse investeerimine on tulevikku investeerimine. Investeerima peab erinevate poliitikate vahel koordineerides.

Haridus, kutsealane õpe ja siirdumine haridussüsteemist tööturule on eelarves kesksel kohal. Diplomeeritud ja kvalifitseeritud noori puudutab töötus üha enam. Just seepärast pean liikuvusprogrammi Erasmus First Job strateegiliseks kohustuseks tuleviku ees, sest sellega luuakse selge seos haridussüsteemi ja tööturu vahel. Eelarve teistest prioriteetidest tõstaksin esile teadusuuringute, innovatsiooni valdkonna ja digitaalse tegevuskava: need valdkonnad on olulised Euroopa jätkusuutlikule arengule.

Sooviksin juhtida tähelepanu ka mõnedele juba olemasolevatele kavadele, mis eesmärgile kaasa aitavad, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut. Eelarve keskendab jõupingutusi isegi roheliste ja uuenduslike tehnoloogiate arendamisele, panustades nõnda oluliselt majanduse elavdamisse ja andes hoogu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Pühendumus noortele, innovatsioonile ja teadusele on võti, muutmaks Euroopat uuesti maailmaliidriks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. – (DA) Täna hääletasid Taani sotsiaaldemokraadid 2011. eelarve prioriteetide poolt. Toetame üldisi prioriteete ja iseäranis jõupingutusi noorte töötusega võitlemiseks ja teadusuuringute, innovatsiooni ning rohelise tehnoloogia edendamiseks. Sarnaselt toetavad Taani sotsiaaldemokraadid täielikult vajalike rahaliste vahendite eraldamist ELi kasvu- ja tööhõivestrateegia, EL 2020, tarbeks. Taani sotsiaaldemokraadid sooviksid aga rõhutada, et ELi ühise põllumajanduspoliitika otstarve peab olema jätkuvalt turu stabiilsuse tagamine, ning seetõttu ei saa me toetada alalisi ELi subsiidiume piimale ja piimatoodetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime täna hääletada 2011. aasta eelarve prioriteetide poolt. Nõustume suuresti raportis teatavaks tehtud prioriteetidega. Näiteks on meie arvates oluline investeerida noortesse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning rohelisse tehnoloogiasse. Arvame samuti, et ELi uuele kasvu- ja tööhõivestrateegiale, EL 2020, antakse piisavalt rahalisi vahendeid, võimaldamaks tal edu saavutada.

Sooviksime aga rõhutada, et meie arvates ei ole ELi ühise põllumajanduspoliitika põhiülesanne tagada turu stabiilsust, ning nõnda ei soovi me, et EL pakuks alalisi toetusi piimale ja piimatoodetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üldise kriisiga seoses ja 2020. aasta strateegia ambitsioonikate nõuete foonil, mis puudutavad innovatsiooni, võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning majanduskasvu ja tööhõivet, on oluline asetada 2020. aasta strateegia väljakutsed eelarveprioriteetide keskmesse.

Seetõttu on mul heameel avastada selge pühendumus haridusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile prioriteetides, mis komisjon 2011. aasta eelarvele seadis. Samuti on oluline silmas pidada majanduse elavnemist ja kriisist väljumist, seega on mul heameel näha toetust väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele 2011. aasta eelarve ühe suurema murena. Kordaksin vajadust ühise põllumajanduspoliitika reformimise raames suurendada ühise põllumajanduspoliitika rahastamist; tegemist on prioriteediga, millega peab tulema kaasa ka komisjon.

Tooksin välja, et 2011. aasta eelarve võetakse vastu esimesena Lissabonist lepingust lähtuvalt, millest tuleneb parlamendi sekkumise tugevdamine.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata sotsiaalsest retoorikast, mis on kriisiaegadel vältimatu, on 2011. aastaks väljapakutud prioriteedid kaunis selged: säilitada sisuliselt samad prioriteedid, mis on andnud suuna eelmistele eelarvetele. Jällegi on märke eelarvest, mis on suunatud ühtse turu süvendamisele, turvalise paindlikkusena tuntud töökohtade turvalisuse puudumisele, liberaliseerimisele ning keskkonna ja sotsiaalse elu kasvavate valdkondade kommertsialiseerimisele. Ehkki need on rühmitatud niinimetatud 2020. aasta strateegia alla, on tegemist vanade suunistega.

Väidetav noortele antud prioriteet ei varja asjaolu, et kavatsus on hakata nüüdsest peale plaanidesse lülitama tulevasi tööliste põlvkondi, kelle puhul töötus on struktuuriline, mida nähakse strateegilise muutujana, millega kehtestada nende töö mõjujõu devalveerimine. See kohustab isegi kvalifitseerituid ebaturvaliste töökohtade ja sekka vältimatu töötuse vahel edasi-tagasi liikuma. Tegemist on prioriteetidega, mis samuti panevad 2011. aasta eelarve teenima ELi välist sekkumist; ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat; militarismi ja sõda; sisserännet kriminaliseerivaid poliitikaid; Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri.

Seda arvestades saab olla meie ainus reageering raportile selle vastu hääletamine. See ei ole aga ei ainuke ega ka vältimatu tee. Üritasime täpselt seda demonstreerida arutelu ajal esitatud erinevate ettepanekutega.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) ELi eelarve kokkupanemine finantskriisi ajal, väga kitsa eelarvevahemikuga ja uute töövaldkondadega, mis puudutavad Lissaboni lepingu jõustumist, ei ole kerge. Seetõttu pakkus mulle seda enam rahuldust hääletuse ajal toetada Sidonia Elżbieta Jędrzejewska raportit, mis käsitleb 2011. aasta eelarvet, ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekut, milles mõlemas sätestatakse järgmiseks aastaks ambitsioonikaid eelarveprioriteete.

Traditsiooniliste prioriteetide kõrval, nagu ühtekuuluvuspoliitika ja innovaatiliste ning ökoloogiliste tehnoloogiate toetamine, peaks 2011. aasta eelarve keskenduma ELi uute algatuste täieliku toimimise kindlustamisele: Euroopa välisteenistus, ELi 2020. aasta majandusstrateegia ja meetmed, mis on osa idapartnerlusest. Kõiki kolme ootab fiaskoga lõppemise oht, kui neile määratud rahalised vahendid osutuvad liiga sümboolseks.

Samuti väärib tähelepanu kõikehõlmav lähenemine noorte küsimusele. Seistes silmitsi demograafiliste probleemidega, ei tohi EL lubada endale väikest haritud noorte protsenti, sest see viiks veelgi suurema töötuse kasvuni selles vanusevahemikus, mida EL lihtsalt ei saa võimaldada. Seetõttu peab Euroopa eelarves olema eraldatud rahalisi vahendeid keeleõppe, kultuuridevahelise dialoogi, noorte liikuvuse suurendamise ja koolilõpetajate tööturgu integreerimise toetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kui olen raporti sõnadest õigesti aru saanud, muutub kõik või peaaegu kõik prioriteediks, mis tähendab, et prioriteeti ei ole. Lihtsalt võttes, küsitakse suuremat eelarvet; teisisõnu, rohkem makse eurooplastele. On tõsi, et raportööri mure, kuidas kindlustada, et ELi eelarvest rahastatavad kulutused ei oleks mitte ainult kasulikud, vaid ka tulemuslikud ja et need tooks liikmesriikide poliitikatele tõelist Euroopa lisandväärtust, on kiiduväärt. Kui päris aus olla, oleks see pidanud olema aastate jooksul pidev mure. Teisest küljest meenub mulle, et viimasel 14 või 15 aastal ei ole see nii olnud, kuna Euroopa Kontrollikoda ei arvanud end suutvat iga-aastaste eelarvete kasutamist heaks kiita. Iseäranis otsin ettepanekuid, millega teha lõpp kavadele, mis ei ole muud kui puhas populism, väikeste rahasummade kasutu eraldamine, ideoloogiline propaganda ja katsed sekkuda enam valdkondades, kus ELil on kahjuks ainult vähe volitusi ning eelkõige, kus ta on mõjutu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ehkki ma hääletasin raporti poolt, sooviksin rõhutada kriitilisi vastuväiteid, mis mul on 2011. eelarve prioriteetide suhtes. On tõsi, et toetan meelsasti ELi pühendumust osutada abi noortele, innovatsiooniks ja vabatahtlikule sektorile kui reale struktuurielementidele meie ühiskonna seisukohast. Siiski ei ole finantsraamistik täiesti piisav, iseäranis majanduskriisi ja töötuse ajal: see ei võimalda meil rahastada poliitilisi eesmärke, mis ajendaks tõelisi muutusi. Tööhõivele sihtotstarbeliselt eraldatud 9 miljonit eurot ehk 0,07% eelarvest ei kujuta tegelikult sisulisi eesmärke tööhõivet toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Komisjoni käsitleva raporti poolt, kuna minu arvates on oluline, et ELil oleks tasakaalustatud, realistlik eelarve, mis vastaks tulemuslikult kodanike ootustele, kes soovivad käesolevast majanduskriisist väljuda, hästi tasustatud töökohti ja kindlamat tulevikku. Minu arvates tuleks seada Euroopas prioriteediks rahaline toetus VKEdele, kuna VKEd etendavad üliolulist rolli töökohtade suure arvu kindlustamisel ja lisaks ka regioonide ja maapiirkondade arengus. Samuti on noored minu arvates väga olulised praegu ja ELi tulevikus. See peab kajastuma eelarveprioriteetides. Noored on Euroopa sotsiaalsete ja kaasamisstrateegiate keskmes. Noorte innovatsioonivõime on võtmeressurss arengus ja majanduskasvus, millele EL tuginema peaks. Arvan kindlalt, et noortesse ja haridusse investeerimine tähendab investeerimist olevikus ja tulevikus, nagu ELi noorsoostrateegias on visandatud. Tervitan asjaolu, et noortepoliitika peab samuti arvestama tööturuks ettevalmistamist koolides ja ülikoolides.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletan 2011. aasta eelarve prioriteete käsitleva raporti vastu. Viimasega rakendatakse dogmaatilisi ja kahjulikke eurokraatlikke poliitikaid, millele olen vastu kogu Euroopas ja maailmas. Ma ei saa mõistusega hääletada eelarve poolt, mis toetab nii paljusid potentsiaalseid katastroofe.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni strateegia nurjumise kiiluvees on ELil 2020. aasta strateegia näol uus võimalus olla maailmamajanduse suur kiirendaja. Uue plaani õnnestumiseks on vaja, et kinnitatavad erinevad eelarved kohtleks prioriteetsena mitut valdkonda, mis on 2020. aasta strateegia edule fundamentaalse tähtsusega.

Räägime innovatsioonist, noorte toetamisest sotsiaalse liikuvuse suurendamiseks ja tasakaalustatud toetusest väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on riikide tõeline majandusmootor. Samuti on oluline, et investeeritaks väga mastaapselt kliimamuutuse, keskkonna ja sotsiaalpoliitika valdkondadesse. 2020. aasta strateegia õnnestumiseks on seetõttu oluline, et leitaks uusi finantseerimis- ja vahendite hankimise mooduseid, kuna me ei saa teha, mida oleme teinud varemalt, ja viia üle struktuuri-, ühtekuuluvus- või ühisele põllumajanduspoliitikale mõeldud vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin 2011. aasta eelarve prioriteete käsitleva raporti poolt. Üheks põhjuseks olid ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika rahastamise osas. Iseäranis märgitakse selles, et prioriteetide rahastamine seoses tulevase ELi 2020. aasta strateegiaga vahendite võimaliku ümberjaotamise kaudu ei tohi olla kahjulik fundamentaalsetele ELi poliitikatele nagu ühtekuuluvus-, struktuuri- või ühine põllumajanduspoliitika. Selles korratakse käesoleva aasta ühenduse eelarve kinnitamisel väljendatud muret, mis puudutab kitsast vahemikku põllumajanduskulutusteks, ja toetatakse piisava vahemiku tagamist 2011. aasta eelarves. Rahuldav vahemik põllumajanduskulutusteks on eriti oluline ettenägematute vajadustega toimetulekuks põllumajandusvaldkondades, eriti hindade ebastabiilsust arvestades.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt: 2011. aasta eelarve prioriteedid – III jagu – Komisjon. Kinnitasin sellega, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide prioriteediks peab olema olemasolevate töökohtade säilitamine ja uute loomine, mis võimaldaks Euroopa kodanikel korralikku elatist teenida. Komisjoni teatis pealkirjaga „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” pakub alust ulatuslikuks aruteluks ELi tulevate aastate majandus- ja sotsiaalse strateegia üle. Hääletasin samuti muudatusettepaneku 5 poolt, pidades silmas, et töötus on praegustel aruteludel võtmeteema, ning et oleks võimalik täielikult käsile võtta juba kõrge ja üha kasvava töötuse küsimus, peab EL rakendama ambitsioonikat sotsiaalset tegevuskava. Euroopa Liit peab investeerima eelkõige teadusuuringutesse ning transpordi- ja energiainfrastruktuuri, et oleks võimalik üleilmselt konkurentsivõimeliseks jääda. Lisaks peavad liikmesriigid ja EL investeerima noorte haridusse ja arengusse. Just seepärast peavad kavad nagu Erasmus, eriti Erasmuse noorte ettevõtjate kava, figureerima prioriteetsena, mis samuti 2011. eelarves kajastub.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Tundsin heameelt Sidonia Elżbieta Jędrzejewska raporti hääletuse tulemuste üle, mis käsitleb Euroopa Liidu eelarveprioriteete 2011. aastaks. Hääletasin muidugi poolt. Tänane hääletus oli erakordne kahel põhjusel. Esiteks oli tegemist esimese Lissaboni lepingu reeglite alusel vastuvõetud eelarvega. Teiseks esitas esimesena oma prioriteetide ettepanekuid just Euroopa Parlament, mitte komisjon.

Raportöör viitas oma dokumendis väga asjakohaselt noorte ja hariduse küsimusele. Kriisi ajal on iseäranis oluline noori toetada, näiteks aidates neil leida esimene töökoht või käivitada oma ettevõte. Asjale osutatud piisava tähelepanu puudumine varasematel aastatel on täna iseäranis nähtav. Tööhõiveasjatundjad tõdevad, et koolilõpetajad ei ole ainukesed, kellel tööturul raskusi on – seal on ka kolmekümnendates inimesi, kes on tööturul mitu aastat olnud.

 
  
  

Raport: Helga Trüpel (A7-0036/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetan raportit, sest majandusseis, milles 2011. aasta eelarve vastu võetakse, on jõustuva Lissaboni lepingu ning jätkuva majandus- ja finantskriisi tõttu erakordne. Eelarve peab olema täpselt tasakaalus, et tagada Lissaboni lepingus määratud eesmärkide edukas teostamine, näiteks ühtse energia siseturu loomine. Eelarve planeerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata finantskriisi tagajärgedele, mida endiselt paljudes riikides tunda on, ning jõupingutustele nende eemaldamiseks. Peamiseks prioriteediks peab jääma töökohtade säilitamine ja loomine. See on tihedalt seotud finantsabi vajadusega väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis loovad suure hulga töökohti. 2011. aasta Euroopa Parlamendi eelarve heakskiitmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata Euroopa Parlamendi prioriteedile – kõrgetasemelise õigusloome hindamisele – ning selle eesmärgi täitmiseks peavad olemas olema kõik vajalikud abinõud. EP töö efektiivse organiseerimise küsimusele, kaasa arvatud ühe töökoha loomine Euroopa Parlamendi liikmetele, tuleb leida sobiv lahendus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumine tähendab parlamendile suuremat võimu. Globaliseerunud maailmas muutuvad probleemid järjest keerukamaks ning otsused peavad olema tehniliselt korras ja teaduslikult toetatud. On väga oluline, et poliitikud oleksid teadlikud teaduse viimastest arengutest, sest need teadmised võimaldavad poliitikutel parimaid otsuseid langetada. See eelarve sisaldab pikaajalisi ehituspoliitika juhiseid, mis võib tulevikus viia kulude vähenemiseni.

Ma pooldan suuremaid kulutusi parlamendiliikmete koolitusele ja tehnilisele toele, kuna need pakuvad parlamendile vajalikke ressursse oma ülesannete täitmiseks heal tasemel, teadusliku ja tehnilise toega, mis on 21. sajandil vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Uues raamistikus on paljudele institutsioonidele antud suurem vastutus, nagu ka parlamendile, ning on oluline, et iga institutsiooni tegevuseelarve tagaks vajaliku hulga materjalide ning inimressursi olemasolu, mis on vajalikud selle täpseks ja laitmatuks toimimiseks institutsioonilises raamistikus.

Ma pooldan eelarvet, mis on realistlik ja jõukohane, kuid mis pakub eri institutsioonidele nende ülesannete täitmiseks vajalikke materiaalseid vahendeid. Selle hinnaks ei tohi aga olla eelarve jätkusuutlikkuse ning range raamatupidamise ohtuseadmine, mis on iga institutsiooni jaoks ülimalt oluline. Lisaks peab eri institutsioonide kasutatavate rahastamiste haldamisel olema tagatud täpsus ja läbipaistvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – 2011. aasta eelarve planeerimine on väga oluline ning ma ühinen raportis kõlanud üleskutsega pidada hoolikalt läbimõeldud ja läbipaistvaid arutelusid. Selles on ka õigesti nenditud, et eelarve künnise probleem on delikaatne teema ning arvesse peab võtma globaalseid kulusid. Mulle meeldib selle raporti ettevaatlikkuse aspekt. Eelarvele lähenemine millegi vähema kui ettevaatusega oleks solvang minu kodumaa inimestele ning samuti kogu Euroopale, sest kõik tegelevad oma eelarveprobleemidega. Ma kasutaksin võimalust ning avaldaksin lootust, et meie ettevaatus näitab ka solidaarsust ja vendlust meie Kreeka ja Portugali kolleegidega, kellel on hetkel eriti rasked ajad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni leping on toonud parlamendile uusi kohustusi. See olukord nõuab täiendavat administratiivtööd, mistõttu vajavad parlamendiliikmed endale nõunikeks kvalifitseeritud töötajaid. See uus olukord viib meid kahe probleemini: täiendavate assistentide vajaduse tõttu suurenevad kulud ning selleks, et neile head töötingimused tagada, on vaja täiendavaid tööruume. See viib meid aga suurenenud kulutusteni. Kriisi ajal on seda raske seletada, kuid laitmatu parlamenditöö tagamiseks peavad sel olema vajalikud finants- ning inimressursid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin selle tähtsa raporti poolt. Eelarveprotseduuri esimeseks sammuks on juhised, mis annavad Euroopa Parlamendi peasekretärile ning juhatusele üldised juhised järgmiseks sammuks, eelarvestuse esialgseks projektiks, mis on nüüd juba juhatuse ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Olukord, milles 2011. aasta eelarve vastu võetakse, on erakordne ning kujutab endast samal ajal ka väljakutset. Lissaboni lepingu edukas elluviimine on väga oluline ning samal ajal teevad majanduskriisi mõjud, mis end Euroopa Liidus tunda annavad, selle eesmärgi saavutamise veelgi vajalikumaks.

Selles kontekstis toetab Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, millesse ma kuulun, endiselt jätkusuutlikku ning ranget eelarvet, kus kõik kuluartiklid on õigustatud ning kus rangus ja efektiivsus on püsivalt tagatud. Seega toetan liikumist nullbaasieelarve suunas, mis võimaldab efektiivsust ja säästmist. Selle eesmärgi paremaks saavutamiseks on vaja kiiresti valmis saada pikaajaline ehituspoliitika.

Ma olen nõus, et ressursside paremaks kasutamiseks eri valdkondades, nagu tõlkimine ja ehituspoliitika, on vaja edendada paremat koostööd ning rahvusvahelisel tasandil tugevamat dialoogi. Ma rõhutaksin, et parlamendi õigusloome perfektsus on oluline prioriteet ning samuti on oluline tagada sellele täiskogule õigusloome rolli edukaks täitmiseks vajalikud vahendid. Seetõttu hääletasin 2011. aasta eelarve juhiste poolt, mida see raport sisaldab...

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
  

Raport: Giancarlo Scottą (A7-0029/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin ELi põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika raporti poolt, sest mulle tundub see äärmiselt oluline kahes valdkonnas. Esiteks rõhutab see Euroopa Liidu tähtsust toodete kvaliteedi kaitsmisel ning teeb sellest Euroopa põllumajandusstrateegia peamise eesmärgi. Teiseks kaitseb see geograafilise identiteedi ja traditsiooniliste eripärade põhimõtet, esitledes neid kahe elemendina, mis panustavad Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimesse ning kultuurilise pärandi säilitamisse. Lõpetuseks, see raport toetab põllumajandustooteid, mille üle me nii uhked oleme ning pooldab samal ajal vajalikke administratiivseid lihtsustusi, mis puudutavad nende kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti „Põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika: millist strateegiat kasutada?” poolt, sest kvaliteet on rahvusvahelisel turul Euroopa toodete konkurentsivõimes otsustav tegur.

Selles kontekstis pean ma positiivseks kohustusliku tootmiskohamärgise kehtestamist, sest nii on võimalik tarbijatele pakkuda kvaliteedistandarditega seotud teavet. Samuti pean ma positiivseks viisi, kuidas selles raportis keskkonnakaitset ja loomade heaolu on käsitletud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühine põllumajanduspoliitika peab pühenduma põllumajandusliku tootmise kvaliteedi parandamisele, mis muudab Euroopa globaalsel turul vaieldamatult konkurentsivõimelisemaks. Kvaliteedipoliitikat ei saa eraldada ühisest põllumajanduspoliitikast kui tervikust. Samuti ei saa seda käsitleda eraldiseisvana väljakutsetest võitluses kliimamuutustega, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest, energiatarne probleemidest, bioenergia arendamisest, loomade heaolust ning veevarude majandamisest põllumajanduses. Tulevase põllumajandustoodete kvaliteedipoliitikaga peavad olema sobivalt ühendatud ka tarbijate kasvavad ootused, misjuures ei tohi unustada, et teadliku tarbija jaoks on otsuste langetamisel oluline kvaliteet.

Ma tuletaksin teile aga meelde, et põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika ei saa olla nii range, et see seaks ohtu väikesed ja keskmise suurusega põlluharijad või traditsiooniliste toodete olemasolu, mis on teatud piirkondadele omased ning mille tootmisele ei saa ühesuguseid reegleid kehtestada. Kvaliteedipoliitika peab liikmesriikide põllumajandusele globaalsel turul hoogu juurde andma ning kaitsma Euroopa tooteid. Seega teenib see tootjate ja tarbijate huvisid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Arutluse all olevas raportis on mõned positiivsed elemendid: näiteks toetab see vahendite loomist, mis edendaks ja reklaamiks kohalikke tootjaid ning samuti teatud piirkonnaga seotud või geograafilist nime kandvaid traditsioonilisi tooteid ja käsitööd. Samuti on positiivne, et saadakse aru, kui koormav ja kulukas on väiketootjale kvaliteedisertifikaatide taotlemise protseduur.

Ometi põikab see kõrvale teemadest, mis on ELi põllumajandustoodete kvaliteedi ja põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks tähtsad: näiteks maailmakaubanduse piirangute kaotamise ja kontrollimatu turgude liberaliseerimise tagajärjed nii kahepoolsete lepingute kui ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames; eri ohud, mis kaasnevad geneetiliselt muundatud organismide toomisega keskkonda sel viisil, nagu seda on tehtud; viimaseks, ühise põllumajanduspoliitika põhjalik reformimine, mis toetab kohalikku kaitset, õigust toota ning õigust olla toiduainete varustamises sõltumatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Ma sooviksin kaasparlamendiliiget selle raporti puhul õnnitleda ning öelda, et ma nõustun vaatega, mille kohaselt ei tohiks põllumajandustoodete kvaliteedipoliitikat käsitleda eraldi ühisest põllumajanduspoliitikast ega ka kogukonna järgmiste aastate poliitika kesksetest ideedest, nagu jätkusuutlik areng, bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutustega võitlemine.

Euroopa Liidu kodanikud ootavad kvaliteetseid tervislikke tooteid, mis on toodetud uuendusliku tootmisprotsessi keskkonnamõju arvestava tehnoloogia abil. Ma jagan raportööri arvamust ka heakskiidetud Euroopa põllumajandustoodete teemal teavitavate ning harivate kampaaniate korraldamise küsimuses. Selline kampaania on vajalik, sest tarbijate puudulikud teadmised sümbolite täpsest tähendusest seavad kahtluse alla kogu kvaliteedipoliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ma sooviksin selle algatusliku raporti eest tunnustada oma kolleege põllumajanduskomisjonis. Põllumajandustoodete kvaliteet on midagi sellist, millest peab kasu lõikama. Me pühendame Euroopa Liidus palju aega sellele, et tagada kõrgeimate standardite täitmine põlluharimises, kariloomade hea kohtlemine ja tervis, tootmise ohutus ning põlluharimise eetilisus seoses keskkonnamõjudega. Selle tööstusharu tootmisahela iga lüli on reguleeritud, piltlikult öeldes alates farmist kuni kahvlini. Selleks, et tööstusharu ainulaadset müügiomadust, toodangu kõrget kvaliteeti, kõige paremini ära kasutada, vajame me rohkem reklaami, nagu ka Scottą raportis on välja toodud. Kui toodetele on märgitud nende päritolukoht või traditsioonilise eripära vastav staatus, siis on see kõik väga hea, kuid kui tarbija ei tea selle tähendust, on see nagu võõrkeele lugemine. Seega olen ma nõus aruande soovitustega komisjonile, mille kohaselt teadlikkuse suurendamine teabe kohta on efektiivne turundusvõte. Samuti aitab see väikeettevõtteid. Eriti kasulik võib see olla meie põllumajanduslikule toidutööstusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Ma toetan tugevalt seda omaalgatuslikku raportit põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta (A7-0029/2010), mille üle hääletati 25. märtsil 2010. Tootekvaliteedi ja toormaterjali vahel on selge side. Tootmiskohamärgise kehtestamise ettepanekuga näidatakse ära toormaterjali päritolu. Minu silmis kujutab see endast põllumajandustööstusele olulist võimalust, mis aitab luua kvaliteetseid põllumajandustooteid. Toodete päritolu selge märgistamine mitte ainult ei garanteeri tarbijale parimat tootekvaliteeti, vaid võimaldab neil ka objektiivsete ning läbipaistvate kriteeriumide põhjal otsuseid langetada. Kvaliteet on kogu toiduainetööstuse võtmeteema ning oluline väärtus Euroopa põllumajandusliku toidu tootjate konkurentsivõime toetamiseks. Kvaliteetsete toiduainete tootmine on sageli paljudes piiratud tootmisalternatiividega maapiirkondades ainus tööhõive võimalus. Seetõttu pooldan väga kaitstud geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi ning lisaks reguleeritud ja kaitstud nimetuste kasutuselevõtmist nende toodete jaoks, mis on pärit mägipiirkondadest ja GMO-vabadest piirkondadest. Samuti tuleb säilitada garanteeritud traditsioonilise eritunnuse ning mahepõllumajanduse skeemid.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest toetan Euroopa toodete paremat globaalset kaitset. Geograafilised tähised tõstavad tarbijate silmis põllumajandustoodete usaldusväärsust ning taset, pakkudes samal ajal tootjatele konkureerivat keskkonda. Samal ajal tagab see ka toodete intellektuaalomandi õiguste kaitse. Geograafiliste tähiste süsteem on Euroopa Liidus ning paljudes teistes riikides, näiteks Ühendriikides, Austraalias ja Uus-Meremaal hästi kasutusele võetud. ELi äripartneritel kahjuks aga selles valdkonnas õigusaktid puuduvad. Seega ei ole Euroopa tooted nende riikide rahvuslikes süsteemides võltsimisohu tõttu hästi kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (DE) Kuigi ma olen arvamusel, et peaksime omaalgatuslike raportite korral komisjonilt nõu küsima, toetan ma raportit põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta.

Eriti toetan ma üleskutset parema järelvalve teostamiseks ning paremaks koordineerituseks komisjoni ja liikmesriikide vahel, et tagada imporditud toiduainete vastavus ELi kvaliteedi ja toiduohutuse standarditele, samuti ka keskkonnastandarditele ja sotsiaalsetele standarditele.

Ühe koostisosaga värske või töödeldud toote puhul peaks sellel olema märgitud päritolumaa, mis aitaks tarbijal langetada ostetava toote kohta teadliku, hästi informeeritud otsuse.

Ma tunnen kergendust, sest kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähite standardimise vastu suunatud parandusettepanek, mille ma tegin, võeti täiskogu istungil vastu. Selle teabe kombineerimine oleks praegused märgistused üleliigseks muutnud ja kaitstud päritolunimetusi omavatele tootjatele oleks tekitatud olulist kahju.

Kvantitatiivse tootmisjuhtimise teema on komisjoni teadaannetes teadlikult maha vaikitud. Ma olen veendunud, et vajame endiselt tootmise kontrollimise instrumente, mis tagaksid tootjatele stabiilse hinna ning annaksid neile edasise tegevuse planeerimiseks kindlustunde. Nii saaksid nad tulla vastu tarbijate ja seadusandja kõrgetele ootustele. See ei kehti mitte ainult piimatööstusele, vaid ka viinamarjakasvatusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Sellel raportil on üks ilmselge viga: see sisaldab omakasupüüdliku maksimaalse kasumi saamise loogikaga põllumajanduspoliitikast, mis on vastupidine meie arusaamadega põllumajandusest. Seega ei saa ma absoluutselt selle poolt hääletada. Vaadates aga neid uuendusi, mida see endaga kaasa toob, on mul targem erapooletuks jääda. Tõele au andes ei soovi ma toetada selliseid produktiivsuse vastaseid ideesid nagu nn ökoloogilise jalajälje märkimise ning osa põllumajandusliku tootmise ümberpaigutamise soov. Ma märkan kavatsust eemalduda tootlikkuse loogikast. Mul on väga kahju, et need on ainukesed tekstis kirjeldatud võimalused ning nende ellurakendamine kapitalistlikus keskkonnas vähendab tunduvalt nende mõju. Ma ei soovi selliste ideede edendamise tähtsust aga ümber hinnata.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa põllumajandustoodete kvaliteet kujutab endast üle maailma hinnatud pärandit. Sel põhjusel tunneme me vajadust kaitsta neid tooteid ning vältida nende segiajamist teiste, kehvema kvaliteediga toodetega, mis on vähem ohutud ning mõnikord võltsitud.

Selle vältimiseks on väga tähtis, et need tooted oleksid märgistatud ning tarbijatele proovitakse tagada nende toodete kohta usaldusväärne teave. Konkurentsi moonutamise vältimiseks on oluline, et valitseks arusaam, mille kohaselt peavad imporditud põllumajandustooted vastama samadele nõuetele kui ELi toodang. Seetõttu ma hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Tiziano Motti (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud president! Head kolleegid! Tänu Euroopa õigusnormidele, mis on kehtestanud ranged reeglid põllumajandustoodangule, kodanike tervisele, keskkonnakaitsele ning saagi eriomadustele, võime uhkusega öelda, et tänapäeva Euroopa põllumajandusele maailmas võrdset ei ole.

Kui ühest küljest tuleb tänada põllumehi, kes on suure kohusetundega neid reegleid täitnud, siis teisest küljest peame endilt küsima, miks kipub Euroopa Liit takerduma bürokraatiasse, mis seda kõrget kvaliteeti varjutab ja kodanikes suurt pettumust valmistab.

Miks alustavad meie kodanikud täna päeva hea apelsinimahlaga, mis ei ole tehtud apelsinidest, joovad lõunaks roosat veini, mis on tehtud punase ja valge veini segust ning kääritatud suhkruga, söövad pitsat, millel olev mozzarella on tehtud kaseiinist. Nad võivad süüa alati kiretult šokolaadi, kus puudub kakao.

Isegi lapsed ei jää meie kvaliteetsete toiduainete skisofreenilisest hävitamisest puutumata. Euroopas ohustab meid rikutud toodete tarbimine juhul, kui me ei tea, kust need pärit on. Tuleb mainida vaid Hiinast pärit melamiiniga rikutud piima.

Kodanikel on õigus kaitsele! Selleks et tarbijad saaksid teha teavitatud valikuid, peame nõudma, et toodetel olevad sildid oleksid täielikud ja kõikehõlmavad ning et laiatarbekaubad, nagu püsivalt bakterivabad või kõrgkuumutatud lehmapiim ning otse lehmapiimast saadud piimatooted, kannaksid märgistust tootmisel kasutatud toorpiima päritolu kohta ning lisaks teisi seadusega nõutud märgistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin 3. muudatusettepaneku poolt, sest see on seotud resolutsiooni ettepanekuga, mida võiks tõlgendada kui põllumajandustoodangu standardimise tagasitulekut (puu- ja köögiviljade kuju ning mõõtmed).

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) See raport rõhutab kvaliteetsete põllumajandustoodete keskset rolli tarbijate kaitsmisel. See tõstab esile ka toetust traditsioonidega piirkondade toodetele ning väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele. Sellepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE), kirjalikult. (EL) Hääletasin muudatusettepaneku 3 vastu, sest ma pooldan kaubandusstandardite taastamist puuviljasektoris. Ma pean õigustamatuks komisjoni otsust nende tühistamiseks vaatamata sellele, et enamik liikmesriike ja suurem osa tootmissektorist sellele vastu oli.

EL on õigustatult kehtestanud põllumajandustoodetele kõrgeimad standardid, mis tulevad Euroopa tarbijatele kasuks. Samal ajal omab strateegilist tähtsust ka kvaliteedipoliitika, kuna peamiselt just selle tõttu kaotab Euroopa põllumajandustoodang globaalsel turul oma lisaväärtuse. Probleemiks jääb aga imporditud toodete vastavus ekvivalentsete kvaliteedispetsifikatsioonidega. Tuleb koostada kataloog kõikidest eraõiguslikest kvaliteedi sertifitseerimise süsteemidest ning nende süsteemide läbipaistvaks toimimiseks tuleb ELi tasemel vastu võtta peamiste põhimõtete õiguslik raamistik.

Ma pooldan peamistele põllumajandustoodetele tootmiskoha märkimist. Mis puudutab geograafilisi tähiseid, siis me peame kolm ELi süsteemi – põllumajandustooted ja toit, alkohoolsed joogid ning vein, puutumata jätma. Peamise tähtsusega on geograafiliste tähiste parema kaitse tagamine kahepoolsete kaubanduslepete ja WTO raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest Euroopa Liidu tasemel kvaliteedipoliitika tugevdamine on oluline stiimul selleks, et Euroopa põllumajandustootjad kvaliteedi parandamise, toiduohutuse ning keskkonnahoiu valdkonnas oma pingutusi suurendaksid. Ma usun, et see poliitika võib oluliselt suurendada Euroopa põllumajandusliku toidutööstuse kui üha rohkem globaliseeruva turu lisandväärtust. Samal ajal tuleb aga tarbijatele sobivate teabekampaaniate abil edastada paremat teavet. Kampaaniaid tuleb korraldada ka teistsugustest, keskkonda ja loomi säästvatest tootmismeetoditest, näiteks integreeritud tootmisest, väljas karjatamisest ja mägipõllumajandusest, teavitavate märgistuste reklaamimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. (DE) Scottą raporti hääletamisel kiideti heaks muudatusettepanek 5, mis näeb ette ühest koostisosast tehtud toiduainete päritolu kohustuslikku märgistamist. See nõue tähendab põllumajandustööstusele ja toidu töötlejatele oluliselt rohkem tööd ning suuremaid kulutusi, ilma et tooks tarbijatele mingit reaalset lisandväärtust. Sel põhjusel hääletasin ma muudatusettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin tulevase toidu kvaliteedipoliitika raporti poolt. Lubage mul kohe välja tuua tekstis olev positiivne punkt: Euroopa logo kasutuselevõtt orgaanilistel toitulel. See on ühtaegu selge tarbijate soov ning nõue, mis tuleb siseturu arendamiseks täita.

Ma tulen geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste eritunnuste tähtsa küsimuseni. Geograafilised tähised ja traditsioonilised eritunnused on tihedalt seotud traditsioonide ja maitse ajalooga ning on Euroopa põllumajanduses olulised seetõttu, et aja jooksul on toodete ja regioonide vahel tekkinud priviligeeritud seosed. Seetõttu peame me neid kaitsma. Seega on mul hea meel, et me seisame vastu kahe mõiste, PDO (kaitstud päritolunimetuste) ja PGI (kaitstud geograafiliste tähiste) ühendamisele, mis oli Euroopa Komisjoni ettepanek. Tõsi, et standardite lihtsustamine võib esmapilgul bürokraatliku koorma vähendamise eesmärgil tunduda soovitav, kuid selle tulemuseks ei tohi olla nende standardite vähenemine, mida Euroopa tootjad on endile julgelt seadnud. Lõpetuseks ärgem unustagem seda tööd, mis on meil vaja teha geograafiliste tähiste rahvusvahelisel tasandil (eriti aga läbi WTO) kaitse suurendamiseks!

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Lõpuks hääletasin selle resolutsiooni poolt peamiselt selle tõttu, et vastu võtta muudatusettepanekud 3 (vastuseis puu- ja köögiviljade kohta käivate reeglite standardiseerimisele) ja 5 (kohustuslik päritolukoha märkimine).

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. – Meil on hea meel näha, et vormitute puu- ja köögiviljade küsimuses võitis kaine mõistus, kuid Briti leiboristide parteisse kuuluvatel Euroopa Parlamendi liikmetel on Scottą raportiga seoses mõningaid küsitavusi ning seetõttu hääletasid nad selle vastu. Me oleme vastu ELi kvaliteedilogo loomisele, mida saaksid kanda ainult ELi tooted, sest nii diskrimineeritakse kolmandate riikide põlluharijaid ning see ei oleks kooskõlas meie arengueesmärkidega. EPLP pooldab üleliidulist orgaaniliste toodete märgistamist, kuid komisjon on juba teadlik parlamendi toetusest sellele ning teised raporti punktid on piisavalt olulised, et hääletada terve raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. (SV) ELis peaks olema tugev tarbijakaitse. Tarbijatel on õigus täpsele ja selgele teabele toodete sisu ja päritolu kohta ning selle kohta, kas tooted on geneetiliselt muundatud või mitte. Ühtsed ja selged reeglid loovad ELis tingimused võrdsetel alustel toimivatele turgudele. Kui turg toimib õigesti, võivad teavitatud tarbijad läbi oma valikute arenguid veelgi parema toidukvaliteedi suunas mõjutada. Hääletasin aga raporti „Põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika: millist strateegiat kasutada?” (2009/2105(INI)) vastu. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et raport rikub subsidiaarsuse põhimõtet. Näiteks ei ole ELi kohuseks luua Euroopa teadmiste pank vanade retseptide ja ajalooliste toiduvalmistamise meetodite talletamiseks. Minu arvates on selles raportis liiga suurt rõhku pandud kaitstud geograafilistele tähistele. Kui ELi toodetele on pandud nii suur rõhk, siis on oht, et sellega seatakse Euroopa Liitu mittekuuluvatele riikidele kauplemistakistused. Päritolu tähistamine on oluline, kuid päritolu iseenesest ei garanteeri toote kvaliteeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Sobiv ohutu ja kvaliteetne toit on inimlik soov ning tööliste nõue, mida põllumajandustoodete puhul ei ole võimalik tagada kapitalistlike tootmise ja kaubanduse meetodite raames. See raport esindab ELi toiduainetööstuse filosoofiat, milleks on kasumi suurendamine, mitte vastamine inimeste ootustele. Ajal, mil miljard inimest kannatavad nälga ning vaesus tabab kapitalistlikes riikides suurt osa lihtrahvast, kasutab EL toidustandardeid ettekäändena tootmise piiramiseks, koondades maa suurte kapitalistlike ettevõtete alla ning tõrjudes väiksemad ja vaesemad põlluharijad oma maalt ning põllumajandustööstusest välja. Toiduskandaalide arv on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud, sest EL ja WTO kehtestavad toiduainetööstusele järjest rohkem kapitalistlikke tingimusi, mida ei ole kunagi võimalik efektiivselt administratiivsele kontrollile allutada. Samuti ei saa GMO koos tavaliste ja orgaaniliste toiduainetega eksisteerida. Kaasajal võib lihtrahva vajadusi rahuldada vaid toiduainete varustamise sõltumatuse ning toiduohutusega, ohutu, tervisliku ja odava toidu tagamisega, vaesemate põlluharijate toetamisega ning tootmisühistute rajamisega – seda kõike rahva võimu ja rahva majanduse raames.

 
  
  

Raport: Enrique Guerrero Salom (A7-0034/2010).

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi arengumaadele ja arengukoostööle avaldatud mõju kohta koostatud raporti hääletusel andsin ma oma poolthääle paragrahv 31 poolt, mis nõuab finantstehingutele rahvusvahelise maksu kehtestamist. Ma olen tõepoolest ülimalt veendunud, et kui suurele hulgale tehingutele maks kehtestada, isegi kui see on väike, toob see sisse tähelepanuväärselt suure hulga raha. Sedasi saame me paigutada rohkem raha võitlusesse meie planeedi hädadega ning meil oleks vajalikud vahendid milleeniumi arengueesmärkide väljaandmiseks. See on midagi rohkemat kui õigluse küsimus. See on terve mõistuse küsimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Ma toetan seda raportit täielikult. Ülemaailmne finants- ja majanduskriis on tekitanud arenenud majandustes suurt segadust, kuid veelgi sügavamat mõju on see avaldanud arengumaadele. Milleeniumi arengueesmärkide saavutamine on nüüd ohus, sest aastate jooksul tehtud edusammud on nüüd kokku varisenud. Finantsabi üksi ei saa tagada arengumaades majanduse kasvu. Seega peaks komisjon rahvusvahelise arengukoostöö reformidega kiirustama. Lisaks sellele peaks abi andmist arengumaadele kohandama pidevalt nendes riikides valitsevatele tingimustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest peame arengumaid aitama, eriti sellel majanduslikult raskel ajal. Paljudes arengumaades ning eelkõige madalaima arenguga riikides on eksporditulud vähenenud ning lõunapoolsetes regioonides on majanduskasv ja areng aeglustunud. Eriti oluline on jõuda kokkuleppele majandusühingute osas, et tugevdada ELi poliitika ühtesobivust arengu hüvanguks ning, muu hulgas, vajalike töökohtade arendamiseks, heaolu ja töökohtade loomiseks ning tagamaks vajalike kaubanduskokkulepete sõlmimine ja nendele kokkulepetele sobiva üleminekuperioodi kehtestamine. Arengumaad vajavad abi vaesuse ja isoleerituse vähendamiseks, samuti vajavad nad ka arengut toetavaid ning kriisist väljumiseks vajalikke meetmeid. Nende tegevuste rakendamiseks peab Euroopa Liit võtma juhtrolli ja tegutsema otsustavalt ning sel eesmärgil peavad kõik ELi institutsioonid võtma suuremaid kohustusi. Me ei saa lasta sellel kriisil peatada neis riikides viimasel kümnendil toimunud arenguid stabiilse majanduskasvu suunas ning seega arvan, et tähtis on arengut suuremalt toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Henry William Brons (NI), kirjalikult. – Me olime selle ettepaneku vastu, sest see nägi ette, et kolmanda maailma riikide mahajäämise eest vastutavad Euroopa riigid, mitte kolmanda maailma riigid ise. Lisaks nägi see ette eri vormides poliitilist ja majanduslikku maailma valitsemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, mis tutvustab säästva arengu võtmeteemasid ning Aafrika, Kariibimere ja Vaikse Ookeani riikide järkjärgulist integreerimist ülemaailmse majandusega.

Globaalne soojenemine mõjutab kõige rohkem arenguriike ning seepärast on tähtis võtta kliimamuutustega võitlemiseks kasutusele meetmed, näiteks sobivatele tehnoloogiatele üleminek. Sama oluline on jõuda kokkuleppele ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi osas, kus vähemalt 25% süsinikdioksiidi heitkoguse litsentside oksjonimüügist saadud tulust kasutatakse abi andmiseks arengumaadele.

Sellised teemad nagu säästev areng ja loodussõbralik majanduskasv peavad olema ELi strateegilised prioriteedid. Ma kutsun üles eraldama arengumaadele täiendavat raha. Need summad peaksid olema keskmise ja pikema perioodi jooksul jätkusuutlikud ning tulema tööstusriikide või majanduslikult kõige arenenumate riikide erasektorist, süsinikuturult ning avalikust sektorist.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Meid laastav majandus- ja finantskriis on avaldanud katastroofilist mõju arengumaadele, mis juba eelnevalt on olnud järjestikuste kriiside ohvrid (toidu-, energia-, kliima- ja finantskriis). Need, kes kriisi ei põhjustanud, kuid keda see kõige rohkem mõjutab, vajavad kiiresti abi. Euroopa Liit ning arenenud riigid peavad kiiresti kindlalt ja efektiivselt reageerima.

Minu arvates on oluline, et liikmesriigid täidaksid oma ametliku arenguabi lubadusi ning suurendaksid panuseid milleeniumi arengueesmärkide saavutamiseks. Komisjon ja nõukogu peavad samuti jätkama tööd rahvusvahelise arengukoostöö reformimiseks, mis on arenguabi ebaefektiivsuse peamiseks põhjuseks. Ma tervitan finantsinstitutsioonide vaeseimatele riikidele antud paremaid laenuvõimalusi. Sellest aga ei piisa. Ma toetan raporti üleskutset pidevalt arenguabi suurendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. (FR) Arengumaad ning eriti neist kõige vaesemad, keda 2007. aastal juba tabas toidukriis, kannatavad täna arenenud riikidest alguse saanud rahvusvahelise finantskriisi mõjude all. Viimane on põhjustanud arenguabi vähenemise, mis aitab neil oma raskustele vastu astuda. Seega maksavad arengumaad globaalse kapitalismi reguleerimatuse tõttu tekkinud segaduse eest kahekordset hinda. Ma hääletasin Enrique Guerrero Salomi raporti poolt, mis tuletab Euroopale meelde seoses ametliku arenguabiga antud lubadusi, eriti aga eesmärki panustada sellesse 0,7% SKTst 2015. aastaks, ning sellest tulenevat vastutust ja nõudmisi. Selle vastuvõtmisega nõuab parlament ka rahvusvahelise maksu kehtestamist finantstehingutele, millest kogutud rahaga finantseeritakse arengut, juurdepääsu ülemaailmsetele avalikele hüvedele ning vaeste riikide kohanemist kliimamuutustega. Ma toetan kõige vähem arenenud riikide võla kustutamist. Lähenev milleeniumi arengueesmärkide läbivaatamine septembri ÜRO kohtumisel muudab kõik need soovitused oluliseks. Euroopa Liidul on moraalne kohus nende uute rahvusvahelise solidaarsuse meetmete viivitamatuks rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Meie, liberaalide jaoks on investeerimine arengumaadesse südamelähedane teema. Me tervitame uusi mooduseid abivajavate riikide rahastamiseks, kuid me tahame öelda, et meie arvates ei ole rahvusvaheline finantstehingute maksustamine lahenduseks milleeniumi arengueesmärkide saavutamisel ja ülemaailmse tasakaalu suurendamisel. Samuti on oluline välja tuua asjaolu, et sellise maksu kehtestamine on võimalik vaid siis, kui tegemist on globaalse maksuga. Selle asemel sooviksime hoopis rõhutada ELi liikmesriikide praeguse abi hulga säilitamise olulisust eelnevalt määratud tasemel. Selleks et arengumaades edusamme ja majanduskasvu saavutada, peaksime edendama vabakaubandust ning tühistama mitmed ELi otsesed ja kaudsed kaubandustõkked.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti „Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju arengumaadele ja arengukoostööle” poolt.

Väga tähtis on rõhutada, et kuigi arengumaad ei ole rahvusvahelise kriisi põhjustajad, on nad sellest ebaproportsionaalselt mõjutatud. Suurima abiandjana arengumaadele mängib Euroopa Liit olulist osa vajaliku juhtrolli täitmisel selleks, et kehtestada rahvusvahelisel tasemel vajalikud meetmed milleeniumi arengueesmärkide saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kui me viitame praegusele finantskriisile, majanduskriisile või sotsiaalsele kriisile, siis räägime ülemaailmsest kriisist, kus erilist tähelepanu tuleb pöörata arengumaadele, mis on kriisis kannatanud nii otseselt kui ka kaudselt. Äärmises vaesuses ja viletsuses olevate vaesemate riikide ja nende elanike aitamiseks olemasolevad mehhanismid tuleb veelgi efektiivsemalt ja keskendunumalt tööle rakendada. Need riigid ei tohi jääda teistest sõltuvaks, sest see võib majanduskasvu, palkasid ja tööhõivet negatiivselt mõjutada.

Seega peab olema garanteeritud, et arengumehhanismid ja strateegiad efektiivse arengu tagavad. See vajab rohkem koordineeritud tegevust nii kahe- kui ka mitmepoolsel tasandil. Tegeleda tuleb humanitaarabi, koostöö ja arenguga ning selles valdkonnas mängivad olulist rolli liikmesriigid, Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid. Sellele vaatamata ei poolda ma nende riikide rahastamise abistamiseks maksu kehtestamist rahvusvahelistele finantstehingutele (Tobini maks), kuna see avaldaks mõju ühiskonnale tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb väga tähtsaid küsimusi ning sisaldab ka mõningaid õigeid väiteid: näiteks maksuparadiiside sulgemine, teatud riikide välisvõla kustutamine, vajadus teha suuremaid jõupingutusi ametliku arenguabi andmiseks ning maks finantstehingutele.

Kuid peame me esile tooma mõned detailid, mis selles raportis on negatiivsed ja isegi vastuolulised. Üheks näiteks on kaubanduse liberaliseerimine sellise mustri järgi, mida Euroopa Liit on kogu aeg järginud, eriti läbi majanduspartnerluslepingute, mida EL on üritanud Aafrika, Kariibimere ja Vaikse Ookeani riikidele peale suruda. Olukord on selline vaatamata vastuseisule ja teadetele negatiivsetest tagajärgedest paljudes nendes riikides, rääkimata ebaõnnestumisest käsitleda kaugeleulatuvamal viisil välisvõla probleemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Selle parlamendi tekstid on mõnikord absurdi piiril, kuid ma pean tunnistama, et Enrique Guerrero Salomi raportiga olete ennast ületanud. Ma jätan vahele vastuvõetamatud nõudmised ülemaailmse majandus- ja rahandusjuhtimise osas ning peamise vastuolu, mis seisneb hädaldamises vaeste riikide välissõltuvuse üle, kui samal ajal soovitatakse neil maailma kaubandusele veelgi avatum olla. Samuti jätan ma vahele idee, ma tsiteerin: „arusaamine, et globaliseerumine tähendab võitlust täieliku dereguleerimise nimel ning igasuguse riigipoolse reguleerimisvahendi eiramist” silmakirjaliku hukkamõistu. Idee oli ja on endiselt teie endi oma, mida olete siin aastaid peale surunud. Kõige krooniks on siis paragrahv 26, mille kohta tegite ettepaneku pärast George Sorose nõuannet. Tema, kes võlgneb kogu oma varanduse spekuleerimisele. Tema, kes koostöös teiste riskimaandusfondidega panustab euro kokkukukkumisele ning spekuleerib selle tekitamiseks Kreeka võlaga. Tema, kes eirab oma tegude sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning surub nii peale enda valitud ülemaailmset majanduskorda. On aga tõsi, et te jagate ka soovi Euro-Atlandi bloki loomiseks, globaalse juhtimise ning globaalse valuuta kasutuselevõtuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma toetan oma kolleegi Enrique Guerrero Salomi koostatud raportit, et tuletada liikmesriikidele meelde nende kohustusi arenenud riikide ees majanduskriisist ja kliimamuutustest tulenevate väljakutsete suhtes, mille tekkimises nemad süüdi ei ole. Milleeniumi arengueesmärkide saavutamiseks peab Euroopa ennast rohkem kehtestama. Teiste sõnadega, 2015. aastaks peame eraldama arengumaades vaesusega võitlemiseks 0,7% SKTst. Selle saavutamiseks toetan ma ka maksu kehtestamist finantstehingutele ning võimaliku variandina tuleks kaaluda vaeseimate riikide võlgade kustutamist. Lõpuks jääb juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele alati sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis prioriteediks ning selle põhjal hääletasin ma antud raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) See tekst sisaldab soovitusi vaesemate riikide võlatähtaegade pikendamiseks ning võlgade kustutamiseks, toiduvabaduse kehtestamiseks ning ILO kohustuse võtmiseks. Kuid see ei heasta asjaolu, et raport hoiab tugevalt kinni süsinikuturu ja loodussõbraliku majanduskasvu seisukohast ning propageerib vabakaubandust ja finantsteenuste kasvu. See tekst toetab liberaalse dogmatismi järeleandmatut loogikat, mistõttu on see ohtlik. Ma hääletasin selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti vastu mitmel põhjusel. Esmalt, kiirhääletused täiskogus paragrahvide 7, 31 ja 34 üle, mis minu jaoks on võtmetähtsusega hääletused, samuti otsus nii-öelda õiguse üle seksuaal- ja reproduktiivtervisele. Viimaseks, liikumine tulevase Euroopa maksu kehtestamise suunas, millele ma olen täiesti vastu, nagu olen ka mitmel korral öelnud, eriti aga parlamendivalimiste kampaania ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopat on tabanud kõige tõsisem majandus- ja finantskriis pärast 1930ndaid. Arengumaad aga kannatavad samuti rängalt selle mõjude tõttu ning on suuresti võimetud selles osas midagi ette võtma. Vastutustundetu spekuleerimine, ahnus kiire kasumi järele, mis ei ole absoluutselt seotud anglosaksi riikide reaalse majandusega, ning liitekohtadest lahti rebenev finantssüsteem on maailma viinud finantskuristiku äärele. Teiseks kriisi põhjuseks on globaliseerumise kontseptsioon, mille kõrgeimaks prioriteediks on täielik piirangute kaotamine. Euroopa riigid satuvad oma majanduse taaskäivitamisel veel suurematesse võlgadesse. Arengumaades ei ole see aga paljudel juhtudel halva finantsolukorra tõttu võimalik. Seetõttu tuleb neile anda võimalus oma riikliku majanduse efektiivsemaks kaitsmiseks imporditud kaupade eest, mida müüakse dumpinguhindadega ning mis hävitab kohalikke turge ja kohalike inimeste elatusvahendeid. Me peame andma arengumaadele võimaluse omal jõul majanduskriisist välja tulla. Traditsiooniline arenguabi on oma ülesannete täitmisel ebaõnnestunud. Lõpuks peame tegelema probleemi põhjusega ning kehtestama finantsturgudele ranged õigusnormid, mis väldiksid spekulatiivseid praktikaid, ning võtma kiiresti kasutusele finantstehingute maksustamise. Kindlasti ei ole võimalik probleemi kunagi lahendada raportis välja pakutud n-ö maailma valitsemisega, mis vähendab nii inimeste kui ka riikide võimu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. (PL) Arengukomisjoni raportis ülemaailmse finants- ja majanduskriisi arengumaadele ja arengukoostööle avaldatud mõjude kohta on väga õigesti märgitud, et viimase kahe aasta jooksul ei ole olnud mitte üks kriis, vaid mitmed omavahel seotud kriisid. Arengumaadele antava arenguabi vähenemise asemel peaks praeguses olukorras seda suurendama.

Ühiseks eesmärgiks peaks olema 2010. aastaks eraldada rahvamajanduse kogutulust 0,56% ja 2015. aastaks 0,7% arenguabi andmiseks. Lisaks ajutisele abile on vaja ka teisi meetmeid, mis muudaksid maailmamajanduse juhtimise struktuuri. See selgitab mu toetust G20 kohtumisel Pittsburghis võetud kohustuste koheseks täitmiseks, milleks on IMFi osakvoodi üleviimine arenguriikidele vähemalt 5% ulatuses ning arengu- ja üleminekuriikide hääleõiguse suurendamist maailmapangas 3%-ni.

Need meetmed tuleb ühendada võitlusega maksuparadiiside vastu. Tähtis lahendus finantssüsteemile, mis samuti väärib kaalumist, on maks, mida tuntakse kui Tobini maksu. Võttes arvesse, et komisjoni aruanne sisaldab ülalnimetatud eelnõusid, siis otsustasin hääletada selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel, et see raport vastu võeti, kuigi napi häälteenamusega (283 poolthäält, 278 vastuhäält ja 15 erapooletut), eriti aga selle pärast, et mõningate osade üle hääletati EPP soovil eraldi, et nõrgestada raporti kindlaid paragrahve – panganduse maksustamine ülemaailmse sotsiaalse õigluse nimel, rahvusvaheline maks finantstehingutele, laenutähtaegade pikendamine ja võlgade kustutamine, ja see ei õnnestunud. Kõik need paragrahvid võeti mugava häälteenamusega vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. (SV) 25. märtsil hääletasin ma raporti „Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõjud arengumaadele ja arengukoostööle” (2009/2150(INI)) vastu peamiselt paragrahv 31 sõnastuse pärast. See paragrahv puudutab pangandussüsteemi maksustamist ja maksu kehtestamist rahvusvahelistele tehingutele. Nn Tobini maksu kehtestamisel võivad olla soovimatud kõrvalmõjud, mis kahjustavad rahvusvahelist turgu. See on aga turg, kuhu vaesed riigid peavad olema kaasatud, et tagada nende majanduse areng vastuvõetavatel tingimustel. Minu arust ei ole selge, kuidas aitab Tobini maks ilma globaalse konsensuse ja toeta ennetada tulevasi kriise.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni „Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõjud arengumaadele ja arengukoostööle” poolt, sest need riigid on majandus- ja finantskriisist kõige rohkem mõjutatud. Meil on suur mure selle pärast, et vastavalt hinnangutele on arengumaades 2010. aastal oodatav rahaline puudjääk 300 miljardit USA dollarit ning kõige halvemas olukorras riikide kuhjuvad eelarveprobleemid ohustavad alusvaldkondade, nagu haridus, tervishoid, infrastruktuur ja sotsiaalkaitse, toimimist ja arenemist väärtusega üle 11,5 miljardit USA dollarit. Arengumaid tabavad lisaks sellele ka kliimamuutused kõige rängemalt. Niisiis peame kannustama komisjoni ja liikmesriike toetama kõiki kliimamuutuste vastu suunatud tegevusi ning kiirustama sellega seotud sobiva tehnoloogia edastamist arenguriikidesse. Lisaks hääletasin ma selle poolt, et liikmesriigid ja komisjon osutaksid erilist tähelepanu ausa töö edendamisele ja kaitsmisele ning meetmetele võitluseks soolise diskrimineerimise ja lapstööjõu kasutamise vastu. Seda näevad ette Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sel teemal tehtud soovitused. Selle organisatsiooni rolli tuleks kindlustada.

 
  
  

Raport: Edward Scicluna (A7-0010/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroala on viimase kahe aasta jooksul silmitsi seisnud ulatusliku majanduskriisiga. ECB rakendatud poliitikate sidusus ning järjepidevad, kuid asjakohased meetmed on taganud selle, et kriisi mõju on euroalas minimaalsena hoitud. Erandiks on Kreeka, kus süsteemsed vead aja jooksul liitusid ning varjatuks jäid. Majanduskriisi mõjud on väljaspool ELi euroala tunduvalt raskemad. Rumeenia on näide sellest, et hoolimata vajalike majanduslike meetmete kasutuselevõtmisest on kriisi mõju märkimisväärne. Eelarvepoliitilise vastutuse olemasolul oleks mõju olnud palju väiksem ning Rumeenia ei oleks esimesel aastal kriisi sisenenud. 2009. aastal oli Rumeenia eelarvedefitsiit 5,4%, kuid alles eelmine aasta oli riigi majanduskasv rekordiline. Kui euroala liikmesriigid on juba viimase kuue kuu jooksul teatanud oma majanduste taastumisest, siis Rumeenia majanduse taastumisest on esimesed märgid, kuigi üsna tagasihoidlikud, ilmnenud alles nüüd. Seda ei ole võimalik aga säilitada ilma eelarvedefitsiidi drastilise vähendamiseta, mida on vaja selleks, et me ei lõpetaks samas olukorras, kus Kreeka on. Viivitamata tuleb tarvitusele võtta meetmed nende liikmesriikide karistamiseks, kes ei suuda täita olulisi makromajanduslikke näitajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin EKP 2008. aasta raporti vastu. Alates 2008. aastast on EKP äripankadele likviidsustoetust pakkunud ilma spetsiifiliste ja rangete reeglite ning kriteeriumiteta selle täiendava likviidsuse kasutamise kohta. Selle tulemusena on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning tarbijatele väljastatud laenude arv vähenenud ning oodatud langust tarbimislaenude osas ei ole toimunud. Samal ajal on EKP taas kord näidanud, et ei suuda teha lõppu äripankade kordasaadetud narrimisele. Nimelt võtavad need EKPlt laenu intressiga 1% ning laenavad selle raha palju suurema intressiga edasi. Tuleb endale teadvustada, et keskpanga sõltumatus ei olnud õige valik. Seda nii demokraatliku ja poliitilise juhtimise kui ka majandusliku efektiivsuse seisukohalt. Me ei vaja hetkel ainult finantssektori reguleerimist, vaid ka piiranguid selle suurusele ja kaalukusele reaalse majanduse suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vastuseks praegusele majandus-, finants-, ja sotsiaalkriisile Euroopa Keskpanga tarvitusele võtnud meetmed on mänginud olulist rolli, eriti aga meetmed, mis võimaldavad liikmesriikidel oma likviidsus säilitada, ettevõtetele krediiti väljastada, intressimäärasid vähendada jne.

Seetõttu ma usun, et kriisist väljumise strateegiad peavad soodustama finantsturgude algse stabiilsuse taastumist. Vastasel juhul tabab meid raskem versioon juba kogetud olukorrast, mida need meetmed on seni pehmendanud. Peale selle arvan ma, et peaksime mõtlema stabiilsuse ja kasvu pakti kohandamisele. Eesmärgiks oleks selle muutmine paindlikumaks ning kohandada see erakorraliste oludega, nagu meil hetkel on.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu me teame, tuleb Euroopa Keskpanga (EKP) otsustes osaliselt süüdistada praegust kriisi. Huvitav on näha, et ka see raport ise ei hoidu kritiseerimist EKP tegevust. See kriitika on loomulikult suunatud EKP majandusprognoosidele, mis nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja teisedki rahvusvahelised institutsioonid ei suutnud 2008. aasta majanduslanguse suurust ennustada. Samuti kritiseeritakse asjaolu, et „EKP ei kärpinud intressimäärasid nii radikaalselt kui teised keskpangad, k.a USA Föderaalreserv ja Ühendkuningriigi Bank of England, ning sellises ulatuses nagu paljud majandusvaatlejad temalt tollal oleks oodanud”.

Kuid raport jätkab EKP ning selle juhiste kaitsmist, sisaldades isegi suuri vasturääkivusi. Seepärast hääletasin ma vastu. Vaatamata sellele on raportis seisukohti, mis väärivad kajastamist, eriti see, kus väljendatakse „pettumust, et EKP poolt süstitud täiendav likviidsus ei leevendanud piisavalt tööstust ja eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid tabanud laenukriisi ning mõned pangad kasutasid seda oma kasumimarginaalide suurendamiseks ja kahjumite katmiseks”.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Euroopa keskpanga õnnitlemine 2008. aasta tegevuste eest on sunnitud toiming, milles ma keeldun osalemast. Keskpank ei näinud suurt kriisi ette ning ei paistnud just kõige paremini silma ka oma reguleerimisega, mis on kaugel täiuslikkusest. Ma ei usu, et sellest kriisist on midagi õpitud. Me usaldame käputäit anglosaksi reitinguagentuure, mis täna ei ole riike hinnates võimekamad kui nad olid eile panku ja kahjulikke finantstooteid hinnates. Me soovime jätkuvalt hajutada kahtlused täiesti ebaratsionaalsete turgude osas, mis teostavad riikide vastu vaenulikke spekulatsioone, kui me tegelikult peaksime rahanduslikust ortodoksiast loobudes spekuleerimise kõrvaldama. Me valmistume n-ö riigi rahanduse jätkusuutlikkuse nimel kiireks tagasipöördumiseks samade tegevuspõhimõtete juurde, mis kriisi põhjustasid, kuid kahjustame võimalikku taastumist ja majapidamiste ostujõudu. Eelkõige ei tee me süsteemi muutmiseks midagi konkreetset. Teie ettevalmistatud õigusaktid, mida te valearusaamade tekitamiseks hindate vältimatuks, on seniks edasi lükatud, kuni Gordon Browni ja Angela Merkeli haprad valimispäevad on möödas. See on viga: nende eelseisev väljavahetamine on just nii palju „maailmaga kokkusobiv”, kui seda on nemadki.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Selle raporti kohta ei ole palju midagi öelda, mis ei oleks iseenesest mõistetav. Selge, et rohkem kui kunagi varem on praegu vaja finantsinstitutsioone, mis nende lähenemise peataksid ja ümber hindaksid. Kahe viimase nädala jooksul on kontrollreidide käigus arreteeritud kaks Iiri suurima panga endist kõrget ametnikku. See on dramaatiline kinnitus usaldusväärse ja moraalse finantsjuhtimise vajadusele. Ma sooviksin rõhutada vaid üht ning selleks on suurem vajadus läbipaistvuseks finantsinstitutsioonides, olgu see siis regionaalsel, riiklikul või ELi tasandil. See raport nõuab suuremat läbipaistvust ning ma olen kindel, et enamik Euroopa Parlamendi liikmeid toetab seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Mina koos oma leiboristidest kolleegidega toetame tugevalt raportöör Edward Scicluna tööd. Erilist tähelepanu juhin sellele, et tema raportis on parima vahendina liigse eelarvepuudujäägi vastu võitlemiseks asetatud rõhk majanduskasvule. See on selge vastus neile, kes pooldavad liiga tugevalt lühiajalisi kulude vähendamisi, mis tegelikult võivad pikemaperioodilise majanduskasvu ohtu seada. Defitsiiti tuleb järgnevate aastate jooksul vähendada ühtlaselt majanduse taastumisega finantskriisi mõjudest, kuid pikemaperioodilise rahalise jätkusuutlikkuse kindlustamiseks ning kodanike kaitstuse tagamiseks on ainus efektiivne kriisist väljumise moodus majanduskasv.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma pean hääletama selle raporti vastu, sest see reklaamib pimesi neoliberaalset loogikat, mis selle majanduskriisi, sotsiaalse kriisi ja keskkonnakriisi tekkimises ning nende tagajärgedes, milles me kõik kannatame, süüdi on. Meile pakutud tekst ei ole mitte ainult ülimalt dogmaatiline, vaid see näitab ka lugupidamatust inimeste vastu, eriti Kreeka inimeste vastu. Kuidas saab parlament hääletada teksti poolt, mis on nii kahjulik, et see seab kahtluse alla Kreeka kuulumise euroalasse ning seda eelarvepuuduse valguses, mis on tekkinud tema enda toetatud poliitikate tõttu? Ilmselgelt on Euroopa veel üks inimeste vaenlane.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Tervet maailma samaaegselt tabanud tõsine majanduskriis annab ennast eriti teravalt tunda ELis. Euroopa Keskpanga reaktsioon kriisile oli efektiivne, kuigi see on süüdi tegutsemisega viivitamises ning enesekindluse puudumises. Eriti puudutab see intressimäärade vähendamise poliitikat, mis oli Ühendkuningriigis ja USA Föderaalreservis palju radikaalsem ning efektiivsem.

Me peame tehtud vigadest õppima, et neid tulevikus vältida. Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et Lissaboni leping tegi EKPst ELi institutsiooni. See tähendab parlamendi vastutuse suurenemist, sest sellest täiskogust on saanud institutsioon, kelle ees EKP on nüüd enne Euroopa avalikkust vastutav

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Nagu enamik täiskogust, hääletasin ka mina selle raporti poolt. See teema ei olnud vastuoluline ning täiskogu istungil ei tehtud ühtegi muudatusettepanekut, mis oleks raporti põhilist sisu õõnestanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) EKP 2008. aasta aruanne kajastab hästi kriisi põhjuseid ja asjaolusid. 2008. aasta, mis nägi mitme kümnendi suurima majanduskriisi teravat algust, määras ära suuna, kuhu maailma majandus ning Euroopa majandus kaugemas tulevikus arenevad.

Euroopa Keskpangale on viimased kaks aastat olnud kahtlemata selle ajaloo kõige keerulisem periood. EKP pidi võitlema kriisiga, mis tabas tugevalt Euroopa majandust. Kriisi peamised makromajandused tagajärjed on liikmesriikides suurenev eelarvedefitsiit ning kasvav võlg. Vastavalt leppele on EKP vastutav eelkõige hinnastabiilsuse eest, mis tähendab madalat inflatsiooni. Kas EKP on oma rolli täitnud? Raske on kindel olla. Vastab tõele, et praegu on inflatsioon allpool EKP määratud ülempiiri, kuid tuleb tõdeda, et kriisi esimestel kuudel tõusis see kõrgeimale kui kunagi varem euroalas ning hiljem kukkus järsult.

Ma arvan, et sellist ebastabiilsust võib selgitada üllatusega, mida kriis põhjustas. Alates 2008. aasta oktoobrist võib EKP rahapoliitikat pidada aktiivseks ja paindlikuks. EKP võttis kriisiolukorras kasutusele teistest maailma juhtivatest keskpankadest erineva strateegia. Me ootame endiselt nende tegevuste tulemusi. Euroopa on kriisist välja tulemas, kuid olukord on endiselt ebakindel. Kas EKP on valmis veel üheks võimalikuks kriisiks, mida mõned majandusteadlased ette näevad?

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Ma tervitan raportit, mille koostas mu kolleeg Edward Scicluna, kes esitas hästi läbimõeldud vaate ning nägi tõesti palju vaeva, et see resolutsioon vaid ühe hääletusega läbi läheks. Sellega seoses on kompromissi sõlmimiseks palju takistusi ning see kipub moonutama tekkinud lahkarvamusi, mida samuti esineb. Mulle teeb muret, et ajal, mil esitatakse küsimusi USA Föderaalreservpanga rolli kohta, siis meie arutelul sarnased uurivad küsimused EKP tegevuse kohta puuduvad. Erilist muret tekitab mikrotasandil järelvalve olulisus ning see, kas EKP oma rolli tõttu viimases kriisis kvalifitseerub automaatselt nii otseselt sellesse püüdlusesse või kujutab see endast olulist ohtu mainele.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika