Istungi stenogramm

Esmaspäev, 19. aprill 2010 - Strasbourg

19. Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevad ühenduse suunised (uuesti sõnastatud) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmiseks punktiks on transpordi- ja turismikomisjoni nimel koostatud Brian Simpsoni raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2009)0391 – C7-0111/2009 – 2009/0110(COD)) (A7-0030/2010).

Brian Simpson ei saa ise siin olla ning tema eest võtab sõna Saïd El Khadraoui.

  Saïd El Khadraoui, aseraportöör. – Austatud juhataja! Transpordi- ja turismikomisjoni esimees Brian Simpson ei saanud täna siia tulla ning ta palus, et tema avalduse ette loeksin.

Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste uuestisõnastamise eesmärgiks on ühendada kõik suunistes aastate jooksul tehtud muudatused ning kaasata muudatusi, milles võetakse arvesse ELi laienemist 27 liikmesriigini.

Raporti kohta võib anda nii palju taustteavet, et suunised käsitlevad üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist. Eesmärgiks on arendada võrk välja järk-järgult 2020. aastaks ELi maa-, mere- ja õhutranspordi infrastruktuuride integreerimisega.

Raporti juurde tagasi pöördudes tuleb mainida, et tegemist on tehniliselt õigusakti teksti kodifitseerimisega. Sellele vaatamata oli komisjon sunnitud tegema seda uuestisõnastamise menetluse teel, kuna tekst sisaldab lisas väikesi muudatusi. Muudatused lisas on nähtud ette pisemate vigade parandamiseks, mis tehti kümne uue liikmesriigi ühinemisel 2004. aastal. Muudatustega ei ajakohastata kaarte ega tehta muid põhjalikke muudatusi.

Kaks muudatust, mida raportöör raportiga tegi, puudutavad väikeseid muudatusi põhjendustes ja mõnda tehnilist parandust kaartidel. Muudatused on kooskõlas nõukogu muudatuste ning suuniste parandamisega.

Komisjoni nõuannetest lähtuvalt otsustasid nõukogu ja raportöör Brian Simpson transpordikomisjoni toetusel mitte teha suunistes sisulisi muudatusi. Raportöör teab, et rohelised esitasid oma muudatusettepanekud, millega ajakohastada liini Müncheni linna ja Müncheni lennuvälja vahel, kuid raportöör kordab, et raportis olevate muudatuste eesmärk on teha tekstis parandusi, mitte seda ajakohastada.

Uuestisõnastamise eesmärk on korrastada suunised nende tõeliseks läbivaatamiseks 2011. aasta alguses. Väga tähtis on tagada suuniste selgus, valmistades neid ette olulisemate muutuste jaoks järgmisel aastal. Ootame kõik innukalt suuniste tegelikku läbivaatamist ja võimalust üleeuroopalise transpordivõrgu edasiarendamiseks, kuid sinnamaani jõudmiseks peame olemasolevad õigusaktid korda tegema ning seda raportiga ka tegime.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Olen sõnavõtjale ja raportöörile väga tänulik. Just seda olemegi oodanud ning seetõttu ei olegi mul sellele punktile midagi muud lisada, sest minu arvates käsitleb raport teemat väga täpselt.

Keskendun vaid praegusele meetmete läbivaatusele ja meie seisukohale seoses sellega, sest on väga tähtis, et see hakkaks toimima. 2009. aasta rohelise raamatu alusel algatas komisjon avaliku arutelu, mille tulemusena saadi üle 300 vastuse, ning pani kokku kuus eksperdirühma, mis aitavad töötada arutelu tulemustega uue poliitikaeelnõu raames.

Üsna pea esitatakse kolleegiumile ettepanek, milles on selgitatud uue üleeuroopalise transpordivõrgu loomise metoodikat. Meie arvates saab ettepaneku esitada kolleegiumile 5. mail.

Seejärel esitatakse metoodika kindlasti täiskogule ja nõukogule. Komisjon hakkab seejärel koostama ettepanekut seoses uue üleeuroopalise transpordivõrgu ning selle rahastamisega.

Meie ootuste kohaselt saame seega võtta ettepaneku kolleegiumis vastu 2011. aasta esimesel semestril. Olen väga tänulik, et parlament mõistab väiksemate muudatuste tegemise vajalikkust ning ootan väga meie põhjalikku ja jõulist arutelu tulevatel kuudel seoses uute üldjooneliste kavadega üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Tänan kõiki parlamendiliikmeid, kes raportööri ja variraportööride andmete põhjal võimaldasid seda teemat puudutava parlamentaarse protsessi kiirelt kokku võtta. Nad hoidusid muudatusettepanekute esitamisest, mis vastuvõetavale sisule vaatamata oleksid olnud takistuseks selle kodifitseeriva teksti vastuvõtmisele.

Oleme nüüd valmis andma komisjonile aluse üleeuroopalise transpordivõrgu programmi koostamiseks järgmise aastakümne jaoks. Selleks et ajagraafikuid lühendada, leppisid raportöörid kohe teemat käsitlema hakates kokku, et nad ei esita ühtegi muudatusettepanekut, mis ei ole komisjoniga kokku lepitud. Transpordi- ja turismikomisjon kiitis parlamendi ja nõukogu õigusteenistustes läbivaadatud tehnilised muudatused heaks ning nõukogu kinnitas, et saab anda heakskiidu esimesel lugemisel, kui me hääletusel nendest lähtume, mis on täiesti vastuvõetav.

Transpordi- ja turismikomisjoni muudatusettepanekud on selle eesmärgiga kooskõlas ning minu arvates on need vajalikud ja kasulikud kooskõlalise ja täpse lõpliku teksti esitamiseks. Seetõttu toetan esitatud muudatusettepanekuid, olgugi et minu arvates ei oleks Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanek praegusel hetkel vajalik, sest transpordi- ja turismikomisjonis lükati see juba hääletusega tagasi.

Olgugi et muudatusettepaneku sisu ehk Müncheni lennujaamaga seotud kaardi muutmine on vastuvõetav, saab selle esitada uuesti üleeuroopalise transpordivõrgu läbivaatamisel, mis võib aset leida juba suvel, sest töö Euroopa Komisjonis jõuab kiiresti edasi.

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Selle tehnilise dokumendiga saab ajakohastada I lisa kõikide liikmesriikide kaasamisega ning sihttähtaja muutmisega 2020. aastaks. Põhjalik arutelu seoses üleeuroopalise transpordivõrgu projektide nimekirja ajakohastamisega peaks toimuma aasta lõpus. Nimekirja peaks kuuluma Musta mere merekoridoride ning Moldova Vabariigi ja Ukraina vaheliste maanteede arendamine ning samuti praeguste prioriteetsete projektide 6 ja 17 laiendamine, et kiirrongiliin jõuaks ka Bukaresti ja Constanţasse.

Islandi vulkaanipurse näitas, kui nõrk Euroopa transpordisüsteem on. Euroopa Liidul oleks pidanud olema tõhus süsteem reisijate ümbersuunamiseks teisi transpordivahendeid kasutades. Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamine on äärmiselt tähtis, et kiirrongiliinid ühendaksid nii kõikide liikmesriikide pealinnasid kui ka teisi suuremaid Euroopa linnasid. Veel üks üha suuremat tähtsust koguv aspekt on transpordi arendamine siseveekogudes ja Euroopa merekoridorides.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Üleeuroopalise transpordivõrgu teema nõuab meilt sel täiskogu istungil palju tähelepanu ning peaks seda tegelikult veelgi enam nõudma. Suunised esitati uuestisõnastamiseks ja mõned inimesed, nagu Sergio Paolo Francesco Silvestris, olid väga üllatunud, et rohelised esitasid muudatusettepanekuid, millega tahetakse teha muudatusi üleeuroopalise transpordivõrgu nimekirjas või vähemalt osas sellest.

Ei tohi unustada, et meie ettepanek puudutab väga erilist juhtumit, kus liikmesriik ise ütles, et kõne all olev osa üleeuroopalisest transpordivõrgust on ainult juurdeveoliin ning ei ole seetõttu meie jaoks enam tähtis. Seda kuulsat lennuliini – ma kõlan juba nagu Edmund Stoiber, see on vist nakkav ja üpris ohtlik – ei taha me enam edasi ehitada. Oleksime sellega ehitanud Müncheni lennuväljale nii-öelda juurdeveoliini. See ongi meie muudatusettepaneku põhjus.

Üldiselt arvan aga, et peaksime eriti hoolikalt tegelema üleeuroopaliste transpordivõrkude ülevaatamisega ning arvestama ka ühe minu jaoks väga olulise punktiga. Üks hollandlane koostas uuringu, mille meelsasti volinikule edasi annan, kui ta siin on. See uuring on minu arvates eelseisva arutelu jaoks väga oluline ning näitab, et reeglina alahinnatakse suurprojekti kulusid – ja tihti ongi tegemist just suurprojektidega – keskmiselt 45% ulatuses ja nende eeliseid ülehinnatakse alati, sest seda on vaja projekti rakendamiseks. See tähendab, et peame üleeuroopaliste transpordivõrkude eelarvelise maksumuse uuesti läbi vaatama. Palun teil sellega tegeleda! Meie kohuseks on anda meie kodanikele olulist ja arusaadavat teavet.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Üleeuroopaliste transpordivõrkude määratlemine on äärmiselt tähtsaks sammuks teel reisijate ja kaubatranspordi ühenduste täiustamise nimel terves Euroopas.

Kui Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Euroopas lõppevad raudteed ja teed sadamatega, on Ida-Euroopa teedel ja raudteedel suur potentsiaal jätkata ida suunas üle kogu Aasia, kuni Vaikse ookeani kallasteni välja.

Aasia riikide, nagu Hiina, Jaapan ja India, majandus kasvab märkimisväärselt ning neist saavad Euroopa ettevõtetele suured kaubanduspartnerid. Seepärast on koos euroopasisese transpordistruktuuri ülesehitamisega vaja avada transporditeed ka idapoolsete riikidega.

Laiarööpmeline raudteeliin Vladivostokist jõuab ELi piirini Čierna nad Tisous. Koostatud on projekt liini jätkamiseks Viinini, mis ühendaks selle Doonau sadamate ning loomulikult Euroopa võrguga.

Minu arvates vajavad sedalaadi projektid ka edaspidi märkimisväärset toetust. Tänan teid!

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Jah, mulle meeldib tõepoolest olla rohkem fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige. Olgugi et me räägime hetkel vaid suuniste uuestisõnastamisest, tahaksin ma siiski mainida projekti, mis valmistab Austria jaoks õige palju probleeme. Brenneri tunnel moodustab osa kiirrongiteljest Berliini ja Palermo vahel ning üleeuroopalise transpordivõrgu programmist ja peab minema läbi Innsbrucki ja Bolzano vahelise telje alt.

Praegu valitseb olukord, kus EL on jätnud Austria, Tirooli, Põhja-Itaalia ja Põhja-Saksamaa ebakindlasse olukorda ning on oht, et tunnelist saab must auk, mis neelab miljardeid eurosid. Esialgne 2002. aasta 4,5 miljardi euro suurune eelarveline maksumus on juba ületatud ning asjatundjate arvamusel tõusevad ehituskulud 16 miljardi euroni. Lisaks sellele ei ole rahastamisküsimust ikka veel täpsustatud. Põhimõtteliselt peaksid rahastama ühe osa projektist asjaomased liikmesriigid ja teise osa EL. EL aga keeldub andmast õiguslikult siduvat lubadust 2013. aasta järgseks perioodiks ning selle tõttu on eelnevalt nimetatud riigid väga ebakindlas olukorras.

See ei ole aga veel kõik. Loomulikult on vaja tunneli parima kasutamise tagamiseks rajada ka vastavad juurdeveoliinid. Asjaomane haardeala ulatub Münchenist põhjas kuni Veronani lõunas ning rahastamise küsimus on sellisel juhul täiesti ebaselge, kaasa arvatud Itaalia poolel. Palun seetõttu, et kui üleeuroopaliste transpordivõrkude projektid käiku lastakse, ei tohi üks osapool nende kavandamisse hooletult suhtuda, mille tõttu asjaomased liikmesriigid peavad lõpuks kõik kulud ise kandma. EL peab vähemalt 50% kuludest enda peale võtma ning projekte ja lubadusi võimalikult varakult esitama.

  Werner Kuhn (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Praegused üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevad suunised kõlavad alguses väga tehnilisena. Raportöör Brian Simpson mainis aga juba, et need on Euroopa tulevase majandusarengu seisukohalt äärmiselt tähtsad.

Maanteed on meie majanduse arterid. Selles osas oleme kõik ühel arvamusel. Samuti peame ikka ja jälle tunnistama, et majandus- ja kaubanduskeskusena konkureerib Euroopa suurte Ameerika ja Kagu-Aasia majandus- ja kaubanduskeskustega. Seepärast peame igal juhul töötama välja oma Euroopa sisetranspordi infrastruktuurid, kuid samas peame ühendama Euroopa ekspordivõimsuse ka üleeuroopaliste transpordivõrkudega ning jätkama selle tugevdamist.

Liiklusarterite eesmärk on muuta sissetulev liiklus lõpppunkti jõudvaks liikluseks ning suunata see lõpuks tarbijateni. Kaasnev suur probleem on loomulikult see, et suure liiklusliini arendamine peab andma piirkonnale ka juurdepääsu, mistõttu see mängib ka majanduslikku rolli, mida ei tohi mingil juhul unustada. Euroopa kontinendil on palju rannajoont ja suuri sadamaid, mis tuleb omavahel ühendada, ning seoses sellega mängib mobiilsus väga tähtsat rolli. Me ei tohi aga võtta kasutusele ainult nn õigeks-ajaks-valmis-lähenemist. Peame töötama kulutõhusalt, keskkonnaohutult ja keskkonnasõbralikult. See on eriti tähtis tulevikus.

Äärmiselt tähtis küsimus seisneb selles, kas saame muuta praegused põhja ja lõuna ning ida ja lääne vahelised raudtee-, maantee- ja siseveetranspordisüsteemid reaalseks võrguks, sest peame tunnistama, et seoses sellega on kitsaskohtasid, millest tuleb mööda saada. Seoses sellega on loomulikult vaja teatud asjadega arvestada. Pikimat üleeuroopalist transporditelge Palermo ja Berliini vahel tuleks pikendada edasi Rostocki kaudu Skandinaavia suunas. Kõige sellega tuleb edaspidi arvestada.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Täna käsitletava tekstiga ajakohastatakse ja konsolideeritakse üleeuroopaliste transpordivõrkude loomise menetlust, et valmistada meid ette läbivaatuse lõplikeks ja viimasteks etappideks 27 liikmesriigist koosnevad Euroopas, mis on palju rikkalikum ja ruumiliselt komplekssem ning millel on seoses liikuvusega värsked uuenduslikud vajadused.

Üleeuroopaline Transpordivõrgu Rakendusamet on peaaegu täielikult üles seatud ja töökorras ning peaaegu kõikide koridoride koordinaatorid on olemas ja loodetavasti leiame peagi ka kõik ülejäänud, et nad meile vajalikke koridore edendada saaksid.

Meie naabritel, eriti Vahemere piirkonnas, on samuti suured ootused seoses nende võrkude ja nende oma võrkudega. Ootame juba komisjoni lubatud teatist metoodikaga, mis toetab konsultatsioone ja arutelusid, enne kui meie transpordi- ja turismikomisjon alustab tööd ühe meie jaoks põnevaima ülesandega.

Mobiilsuse ja ühtekuuluvuse võrgust on saamas reaalsus ning esmakordselt ühendatakse sellega 27 ELi liikmesriigi ühine ala integreeritud ja dünaamilisel viisil. Võrgu raames tuvastatakse vajalikud keskused – sadamad, lennuväljad ja logistikakeskused –, millega ületatakse piiride takistused. Selle juurde kuulub muu hulgas, kui lubate mul seda mainida, läbimurdmine ajaloolise Püreneede piiri keskelt madala tasandi tunneliga. Sellega viiakse ellu 21. sajandi Euroopa tuleviku jaoks oluline plaan, mis on niivõrd enesekindel, et sellega saab kindlustada vajaliku rahastamise.

Selline on meie ees olev väljakutse, kuid hetkel oleme palju alandlikumad ning piirdume selle esimese õigusakti parandamisega, mille puhul ma esimeest Brian Simpsonit õnnitlen.

  Michael Cramer (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Transrapidi süsteemi ei tohiks nendesse suunistesse kaasata. See ei sobi Euroopa maastikule ega vähenda erinevusi olemasolevate süsteemide vahel, vaid pigem suurendab neid. Maksime ühtse süsteemi loomiseks miljardeid ning siin makstakse riiklikul tasandil miljardeid selle vastu töötamiseks. Sellel ei tohi lasta juhtuda!

Olgugi et Euroopa Parlament oli varem Transrapidi süsteemi vastu, kerkis see järsku 1996. aastal taas Berliini ja Hamburgi vahelise projektina esile. Siis kadus see ootamatult ja keegi ei tea, miks. 2004. aastal ilmus sama järsult välja Transrapidi lõik Müncheni lennuvälja ja Müncheni keskjaama vahel. Projekt peatati seejärel Saksamaal koos Baieri liidumaa valitsuse täiendava toetusega. Kõik olid nõus, et projekt tuleb lõpetada. Mitte keegi ei tahtnud seda enam. Seepärast ei ole seda ka enam nendesse suunistesse vaja.

Pärast ametist lahkumist sai Baieri liidumaa endise peaministri Edmund Stoiberi ülesandeks võidelda Euroopa bürokraatia vähendamise eest. See on tema kohustus. Ta peab nüüd võtma vastu otsuse, et Transrapidi süsteemi koht ei ole nendes suunistes. Peame kõik seda meeles pidama! Transrapidi süsteemist tuleb lahti saada. Teaduslikust vaatenurgast oli see küll kena mudel, aga selle koht ei ole Euroopas. See ei kuulu siia ning seetõttu ei kuulu see ka nendesse suunistesse.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Tahan kasutada võimalust õnnitleda Brian Simpsonit ning väljendada samas oma kahetsust, et ta täna siin olla ei saa! Saame aga ka ilma temata hakkama. Eeskätt tahan õnnitleda teda selle eest, et ta oma lähenemises suunised põhimõtteliselt muutmata jättis, sest Euroopa õiguslooja usaldusväärsuse ja etteennustatavuse põhimõte on väga tähtis. Siin raportis on sellest igal juhul kinni peetud.

Teiseks tahaksin mainida, et vajame ka ettepanekut tulevikuks, kui saame uuesti otsustada, mis reaalselt üleeuroopaliste transpordivõrkude süsteemi kuulub ja mis mitte. Võiksime pidada arutelu nii, nagu seda teatud määral juba peetakse. Mõned argumenteerivad karismaatiliselt saapa ja saare ühendamise poolt, ning teised ütlevad, et seda ei tohi mingil juhul kaasata. See on aga vale viis probleemi käsitlemiseks. Peame vaatama, mis loob väärtust Euroopa Liidule ja Euroopa maksumaksjatele. Lisaks sellele on vaja anda kindlasti toetust seal, kus liikmesriigid ise juba midagi teevad ja kus midagi toimub, sest siis juhtub kindlasti midagi ja ei teki olukorda, kus tehakse üleeuroopaliste transpordivõrkude projekte, kuid midagi kunagi ei rakendada. Kasu saavad nii Euroopa kodanikud ja reisijad kui ka liikmesriigid, mis pühenduvad sellele, et tõsta liiklus maanteedelt üle raudteedele.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austaud juhataja! Raudse eesriide kadumise ja Kesk-Euroopa integreerimise tagajärjel on Balti-Aadria koridor, nagu me teame, saamas tagasi tähtsust, mis sellel enne Doonau monarhia kokkuvarisemist oli. EL on loomulikult juba Balti-Aadria koridori tähtsust kinnitanud, andes prioriteetse staatuse põhjapoolsele osale alates Gdańskist kuni Tšehhi Vabariigini. Palju olulisem oleks aga anda sama prioriteet ka lõunapoolse osa arendamisele Austria lõunaraudtee kaudu Itaaliasse.

Ennekõike selles võrgus, mille kaudu transporditakse pool kõikidest kaupadest ja reisijatest, tuleb neutraliseerida olukord seoses ühe väga ohtliku kitsaskohaga. Ainult Koralmi tunnel suudab kõrvaldada jäävalt takistuse, mida see kitsaskoht endast kujutab.

Nagu me teame, maksavad läbisõiduteede ääres elavad inimesed kasvava liiklusmahu eest kõrget ja üha tõusvat hinda. Ainult tänu selle lõunakoridori täielikule väljatöötamisele saab liikluse maanteedelt raudteesüsteemi üle viia sellises ulatuses, mida ükski teine Austria infrastruktuurimeede ei võimaldaks.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Nüüd, kus kogu Euroopa lennuliiklus on Islandi vulkaanipurske tõttu tõsiselt häiritud, on senisest paremini näha, kui vajalik on töötada välja üleeuroopalised transpordivõrgud.

Euroopa Liit peaks andma erilist toetust transpordiinfrastruktuuri väljatöötamisele ning selle ühendamisele suuremate Euroopa transporditeedega viimastel aastatel ELiga ühinenud riikides. Rumeenia territooriumi ületab kolm üleeuroopalist koridori: 4., 7. ja 9., mis on kõik tihedalt seotud Musta mere sadamalinna Constanţaga. Minu arvates tuleks pöörata erilist tähelepanu 7. koridorile.

Doonau moodustab osa peamisest üleeuroopalisest Reini-Maini-Doonau veetranspordi teest, mis ühendab Rotterdami ja Constanţa sadamate kaudu Põhjamerd Musta merega. See annaks Euroopale korraliku transpordi aluse. Nende transpordikoridoride profiili tõstmiseks on vaja aga esimesel võimalusel koostööd alustada.

  Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Üleeuroopalisi transpordivõrke kasutatakse Euroopas regulaarselt liiklemiseks. Võiks isegi öelda, et liiklus on kogu Euroopa siseturu alus ning siseturg on muidugi üks Euroopa peamisi eesmärke. Seepärast peame igal juhul kandma hoolt selle eest, et kõik koridorid arendataks välja ning leidma kohti, mis vajavad rahastamist või kuhu EL rohkem jõupingutusi suunama peaks.

Loomulikult on selge, et riiklikud huvid ei kao kuhugi. Nägime seda juba täna: ühed inimesed rääkisid Doonaust, teised aga jälle Lõuna-Euroopast ning kolmandad omakorda Brenneri tunnelist. Neid liikluskoridore leiab üle kogu Euroopa. Meie eesmärgiks on muuta need üldiselt pidevaks terve Euroopa ulatuses, et võimaldada nii kaupade kui ka inimeste transportimine punktist A punkti B. Selline on meie ees seisev ülesanne. Nagu ma juba ennist ütlesin, on täiesti loomulik, et me kõik just oma piirkonna vajadustele kõige enam tähelepanu pöörame. Peame vältima kitsaskohti, kuid eelkõige peame suunama oma jõupingutused tõesti toimiva võrgu loomisele kõikide transpordiliikide jaoks. See on meie ülim eesmärk, millest lähtume ka oma aruteludes.

  Herbert Dorfmann (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Arutelus mainiti juba Brenneri tunnelit ja uut raudteeliini Müncheni ja Verona vahel. Hetkel transporditakse sellel marsruudil maanteesid kasutades ligikaudu 50 miljonit tonni kaupu ning seetõttu on tunnel igati vajalik. Täna aga öeldi täiskogus ka, et mõlemal pool Brenneri tunnelit – Austrias ja Itaalias – on raskusi projekti rahastamisega. Itaalia poolel oleks raudteeliini rahastamine üpris lihtne, kui selleks eraldataks maanteemaksudest ja Brenneri kiirteelt saadud tulusid. Selle tingimuseks on aga, et Brenneri kiirtee kontsessioon ei tohi pakkumisele minna, mis on Euroopast tuleva surve tõttu praegune kavatsus, vaid et Itaalia riigile jääb võimalus seda kontsessiooni ise veel vähemalt 50 aastaks pikendada, selle asemel, et see erapakkujatele antakse. Vastasel juhul ei ole ristrahastamist, mis tähendaks, et Itaalia poolel seda üleeuroopalise transpordivõrgu teed tõenäoliselt arendama ei hakata.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Parlament võtab üleeuroopalisi transpordivõrkusid puudutava uuestisõnastamise vastu ning tahan kuulda komisjonilt võimalikult täpselt, millal nad meile sellekohast metoodikat puudutava teatise esitavad.

Nagu te teate, lugupeetud volinik, on praegusel juhul tegemist ühega Hispaania eesistumise prioriteetidest ning pool ametiaega on juba läbi saamas. Tahaksin seetõttu võimalikult täpselt teada, millal teksti saame, sest parlament võtab uuestisõnastamise nüüd vastu ning seega saame uue tekstiga tutvuda.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan veel kord transpordi- ja turismikomisjoni kõne all oleva tehnilise uuestisõnastamise toetamise eest ning loodan, et seda kinnitatakse ka hääletusel täiskogus!

Tänane arutelu oli palju laiaulatuslikum ning aitab meil teha ettepanekuid metoodika kohta. Komisjoni asepresident Siim Kallas saadab ettepaneku 5. mail kolleegiumile. Aega läks veidi kauem, sest uue koosseisuga komisjon ei ole kaua ametis olnud ning uuel kolleegiumil läheb ettepanekute tegemisega veidi kauem aega.

Arutelust saan aru, et täiskogu toetab tugevalt üleeuroopalise transpordivõrgu poliitikat. Minu arvates on ilma hästiühendatud transpordi-, energia- või telekommunikatsiooniinfrastruktuurita väga raske Euroopast rääkida. Arvan, et arutelu aitab komisjonil metoodikat puudutavat ettepanekut vormida, mis tähendab põhimõtteliselt, et transpordikomisjon saab sellest parimal juhul juba mais rääkida.

  Saïd El Khadraoui, aseraportöör. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada kõiki kolleege, kes tänasesse arutelusse panustasid, ning korrata veel kord oma seisukohta, et tegeleme hetkel minevikus tehtud vigadega, mitte ei tee sisulisi muudatusi.

Seda tehakse hiljem suuniste tegeliku läbivaatamise käigus ning loomulikult ootame seda arutelu juba väga. Sel põhjusel palub raportöör Brian Simpson, nagu ka mina meie fraktsiooni koordinaatori rollis, meie fraktsioonil roheliste esitatud muudatusettepaneku vastu hääletada. Loodame, et teised fraktsioonid toetavad meid selles!

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub järgmisel täiskogu istungil Brüsselis.