Istungi stenogramm

Esmaspäev, 19. aprill 2010 - Strasbourg

21. Europeana – järgmised sammud (lühiettekanne)

  Juhataja. - Järgmiseks punktiks on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel koostatud Helga Trüpeli raport teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta (KOM(2009)0440 – 2009/2158(INI)) (A7-0028/2010).

  Helga Trüpel, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Volinik Neelie Kroes! Europeana on Euroopa Liidu suur digitaalne kultuuriprojekt. Mida tähendab Europeana? See on meie Euroopa kultuuripärandi digitaalne raamatukogu, digitaalne muuseum ja digitaalne arhiiv. Europeana eesmärk on anda kõikidele Euroopas Liidu ja kogu muu maailma kodanikele ligipääs sellele digitaalsele ressursile. Europeana projektile pandi alus 2008. aasta novembris ja seda toetas 1000 kultuuriasutust. Projektil on 150 partnerorganisatsiooni. Praeguseks on digiteeritud meie Euroopa kultuuripärandist ligikaudu 6 miljonit teost. 2010. aasta juuniks peaks olema digiteeritud 10 miljonit teost ning 2015. aastaks 15 miljonit.

Nagu näete, on Europeana väga ambitsioonikas ja Euroopa Liidu jaoks väga tähtis ettevõtmine. Seni on projekti rahastatud programmi eContentplus raames ja liikmesriikide vahenditega. Digiteerimise kiirus on aga siiani liikmesriigiti väga erinev olnud. Prantsusmaa juhib – digiteeritud on üle 40%, Saksamaal 16%, kuid paljud teised liikmesriigid on palju kaugemal maas. Me ei tohi aga unustada, et Europeana on meie Euroopa digitaalse kultuuripoliitika ühine juhtprojekt.

Äärmiselt tähtis on mõista, et tegemist on avaliku kultuuriasutusega ja vajame seda täiesti arusaadavatel põhjustel – selleks et luua tugevat konkurentsi programmi Google Book Search kohtuasja käsitleva kokkuleppe valguses, sest me ei taha, et Euroopa pärand jääb lihtsalt suure monopoli kätesse. Tahame, et see oleks parimas Euroopa meeles avalik vara meie oma Euroopa kultuuripärandi jaoks. Tahame samuti säilitada rahva mõjuvõimu, sest see tähendab, et Euroopa kodanikud saavad tegelikku poliitilist mõju avaldada.

Probleemi ei ole teostega, millele enam autoriõigused ei kehti, või üldkasutatavate teostega. Olukord on aga palju keerulisem omanikuta teostega ehk siis teostega, millele autoriõigused küll kehtivad, kuid mille õiguste omanikke on äärmiselt raske leida. Veel teine küsimus puudutab autoriõigusega kaitstud teoseid. Kui ka Europeana peaks kord autoriõigusega kaitstud teoseid sisaldama hakkama, tuleb leida selleks tasustamisviis allalaaditud teoste eest, sest vastasel juhul hävitame kultuuriturgudel oma kultuurilise lisaväärtuse.

Seega tahan poliitilisest vaatenurgast saavutada ühest küljest kiire ja tõhusa digiteerimise protsessi, kuid säilitada samal ajal ka autoriõigused, sest see on ainus viis Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks. Sel põhjusel vajame ühiselt kokku lepitud lahendusi omanikuta teoste jaoks ning peame korraldama põhjalikud otsingud nende teoste õiguste omanike leidmiseks. Poliitilisest seisukohast on Lissaboni lepingu järgse strateegia, ELi 2020. aasta strateegia ja meie majanduse kaasajastamise, digitaalse ühiskonna, teadmistepõhise ühiskonna ning kultuurilise mitmekesisuse arendamise üle arutledes minu jaoks kõige tähtsam asjaolu, et programmi Europeana tuleb osaliselt rahastada ka ELi 2020. aasta programmi vahenditega ning loomulikult ka liikmesriike kaasates. Europeana peab olema Euroopa ühine projekt. Seepärast vajame ka kampaaniat „Liitu Europeanaga”, mille raames leiame loodetavasti uusi erasponsoreid. Tuleb ka rõhutada, et kindlasti on vaja tõsta kodanike ning eelkõige noorte teadlikkust Europeana olemasolust. Paljud inimesed ei tea Europeanast veel midagi. See on suur ülesanne, millega kõik peame tegelema.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Europeana on äärmiselt tähtis projekt, mis võib anda kogu maailmale ligipääsu Euroopa kultuuripärandile. Nagu me kõik teame, ei ole Europeana ainult raamatukogu, vaid ka virtuaalne muuseum ja arhiiv. Soovin, et igaüks meist siin täiskogus saaks öelda, et Internetis võiksid olla kättesaadavad suurte rahvusautorite teosed, näiteks minu riigi puhul Chopini, Marie Curie née Skłodowska või Słowacki. Tahan mainida kolme tähtsat faktorit. Esiteks ei saa me Europeana puhul lubada kvaliteedi vähendamist. Sellele peame kogu projekti kestel hoolikalt tähelepanu pöörama. Teiseks vajame lahendust omanikuta ja lõppenud tiraažiga teoste autoriõiguse probleemile. Kolmandaks on mul suur palve volinik Neelie Kroesile: kui tahame oma suure juhtprojekti üle tulevikus uhked olla, siis peame kiirendama liikmesriikides digiteerimist.

Tänan Helga Trüpelit suurepärase raporti eest!

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostajana raporti „Europeana – järgmised sammud” kohta tervitan asjaolu, et raport valmis sai, ning loodan, et komisjon võtab selles tehtud ettepanekud vastu. Senistes kõne all olevat teemat käsitlevates aruteludes on arutletud paljude küsimuste üle, nagu IT-struktuur, Europeana veebisaidi haldamine, vaba ligipääs raamatukoguteabele, vajadus standardida digiteerimisprotsess ning probleem seoses meediaga, mida veebisait hõlmab. Mõnda nendest teemadest on ka raportis kajastatud. See annab mulle põhjust loota, et oleme suutnud koostada põhjaliku raporti.

Loodan aga siiski, et jätkame ka tulevikus arutelusid seoses kindlate teemadega, näiteks veebisaidi haldamine, rahastusvõimalused ja eelkõige veebisaidi ülesehitus ühtse andmebaasi mitte portaalina. Loodan, et Euroopa Parlamendi sõnastatud ettepanekutest koos komisjoni järeldustega ülalnimetatud teemade kohta saab lõpuks edukas projekt. Europeana võib saada Euroopa Liidu jaoks edukaks projektiks, kui see tugineb ELi väärtustele ja ideaalidele ning saab Euroopa kultuuriteabe keskmeks.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Tahan kõigepealt õnnitleda Helga Trüpelit suurepärase raporti puhul! Olen teda juba viis aastat parlamendikomisjonis näinud ning tean, et ta teeb kõike alati hoole ja pühendumusega, ja see raport on selle kohta hea näide.

Europeana on järjekordne projekt, mida Euroopa vajab, sest Euroopa Liit on küll väärtuste ühendus, kuid see on ka tugev kultuuriühendus. Meil on 27 väga rikka ja mitmekesise kultuuriga liikmesriiki.

Kui saame infokiirteede pideva kasvu ajastul suurendada inimeste ligipääsu teabele, siis tasub just sellisesse Euroopa rikastamisesse investeerida ja selle jaoks vahendeid otsida. Nii saavad ka kõik väikesed riigid võimaluse oma ainulaadsete ja eripäraste kultuuride tutvustamiseks. Kui lairibaühendus jõuab komisjoni ja liikmesriikide töö läbi lõpuks kõikjale, viiakse tänu elektroonilistele raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele ellu võrdõiguslikkuse põhimõte kultuuriteenuste osutamises.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Minu fraktsioon ja mina isiklikult ei poolda eriti ulatuslikke programme ja institutsioone või selliste üksuste loomist, mis ületavad tegelikud vajadused. Europeana aga ei ole selline üksus. Europeana on väga tähtis sest elame ajal, mil kirjaliku kultuuri asemel on palju tähtsam visuaalne kultuur. See tähendab, et nagu ka Neil Postman oma suurepärases raamatus „Amusing Ourselves to Death” („Lõbustame end surnuks”) kirjutas, devalveerib visuaalne kultuur meie avalikke arutelusid ja teeb meid kodanikena vaesemaks. See tähendab omakorda, et kui mõne projektiga saab muuta lugemisharjumusi, siis saab sellega ka kodanikke vaimselt harida, ning sellega aitaks Euroopa Liit kaasa oma kodanike hariduskvaliteedi tugevdamisele ja nende elule, mis tähendab, et liikmesriikide kodanikud oleksid palju aktiivsemad ja targemad ning palju paremad kodanikud.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arutleme algatuse üle, millest võib saada tõeline ELi aare ning siinkohal tahan tänada ka raportööri Helga Trüpelit sellise märkimisväärse raporti esitamise eest.

Jutt käib elektroonilisest Euroopa riikide kultuurivaramust, mis annab meile ligipääsu tähtsamale kultuurilisele teabele, ning rõhutan siinkohal, et Europeana edukus sõltub vormingust, mille me sellele lõpuks anda otsustame. Tahan sellega öelda, et me ei taha, et Europeana kopeeriks juba olemasolevaid elektroonilisi platvorme, nagu Google või Wikipedia.

Tahame tõsist ja usaldusväärset allikat, milles olev teave on teadusliku tähtsuse ja väärtusega, milles kaitstakse intellektuaalse omandi õigusi ning milles olev sisu alati tõsiseltvõetav on. Minu arvates on see tagatud esitatud muudatusettepanekutega ning seda teemat käsitleva aruteluga kultuuri- ja hariduskomisjonis. Loomulikult ei ole aga võimalik garanteerida liikmesriikide huvi seoses selle vahendi kasutamisega oma kultuuri edendamiseks.

Siinkohal peamegi kõik kasutama oma rolli parlamendis ning selgitama projekti tähtsust riikide valitsustele ja liikmesriikide kodanikele, et projekt saaks tõelist mõju avaldada ja et me kõik saaksime seda keskpikas perspektiivis parimal viisil ära kasutada.

  Petra Kammerevert (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahan tänada südamest Helga Trüpelit suurepärase raporti eest, mille üle täna arutleme!

Minu arvates on tegemist suurepärase projektiga, mis annab digitaalse Interneti-raamatukogu kujul Euroopa ja kogu maailma inimestele ligipääsu Euroopa mitmekesisele kultuuripärandile. Projekt vajab aga tõelise edu saavutamiseks veel meie kõikide ühiseid jõupingutusi. Selle oluliseks eeltingimuseks on minu fraktsiooni arvates vaba – ja see tähendab ka võimaluste piires tasuta – ligipääsu meie kultuuripärandile Europeana kaudu.

Ühistes aruteludes jõudsime hea kompromissini, mis kaitseb ühest küljest autoriõigustega kaitstud teoste autorite huvisid ning tagab samas ka vajaliku vaba ligipääsu. Mulle meeldiks seoses sellega, kui komisjon võtaks neid ettepanekuid edaspidi arvesse ning võtaks need ka kasutusele.

Üks teine tähtis eeltingimus puudutab liikmesriikide kasvavat arusaamist oma vastutusest. Minu riigi jaoks tähendab see, et ei ole vastuvõetav, et Goethe on saadaval poola ja prantsuse keeles, aga mitte algupärases saksa keeles. Mis sellesse puutub, siis peame kõik koos nõudma veel tungivamalt, et liikmesriigid eraldaksid vajalikud rahalised vahendid, et teha Europeana ka sellel tasandil tõeliselt edukaks.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Arvestades eelistega, mida ligipääs Europeanale Euroopa Liidu kodanikele annaks, arvan ma, et olemasolev digitaalne sisu tuleb teha kättesaadavaks kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Arvan samuti, et äärmiselt tähtis on anda ka puuetega inimestele ligipääs Europeana digitaalsele sisule. Seda meeles pidades on vaja vormingut ja ligipääsuvõimalusi, mis vastavad puuetega inimeste vajadustele.

Teeme ettepaneku, et Euroopa Komisjon paluks digitaalse sisu pakkujatel sertifitseerida Europeanaga ühendatud veebisaitide turvalisus. Viimaseks tahan veel lisada, et minu arvates on vaja seoses Europeana projekti rahastamise ja arendamisega luua jätkusuutlik süsteem. Palun volinikul öelda ka paar sõna autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamist infoühiskonnas käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta.

  Neelie Kroes, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed ja loomulikult Helga Trüpel! Teie raport on tõesti suurepärane. Tervitame seda väga! Arvan, et „Europeana – järgmised sammud” on kõigest väga suure seikluse algus ja seda on selgesti näha tugevas poliitilises toes, mida pakutakse Europeana edasiarendamisele ühise juurdepääsupunktina Euroopa rikkale ja mitmekesisele kultuuripärandile digitaalsel ajastul.

Tahan tänada raportööri Helga Trüpelit tehtud töö eest ja õnnitleda teda ka nime valimise eest, sest juba nimi Europeana on ainulaadne ega vaja selgitamist.

Komisjon saab toetada ka alternatiivset resolutsiooni ettepanekut, mille suhtes kõik suuremad fraktsioonid üksmeelel on, nagu mulle öeldi.

Tegemist on ambitsioonika projektiga ja kordan veel kord, et see on alles algus. Projekti eesmärk on anda Interneti kaudu ligipääs digiteeritud raamatutele, ajalehtedele, kaartidele, muuseumiesemetele, audiovisuaalsele materjalile ja heliarhiividele. See kõik on vajalik, et tagada digitaalsel ajastul juurdepääs kultuurile. Põhjuseks ei ole ainult see, mis Marek Henryk Migalski ütles, et see teeb meist paremad kodanikud. Eks me näe mida tulevik toob, aga igal juhul annab see meile põhjuse olla õnnelikumad, sest kultuuri nautimine tähendab enamasti ka õnnelik olemist.

Parlamendi raportis on väga õigesti rõhutatud, et ka majandus mängib projektis oma osa. Meie kultuuripärandi digiteerimine ja Interneti kaudu saadavaks tegemine toob kasu eri tegevusvaldkondadele, nagu haridus, teadusuuringud, turism ja meedia.

Europeana veebisait valmis enneolematus koostöös Euroopa raamatukogude, arhiivide ja muuseumide vahel. Hetkel annab veebisait juurdepääsu 7 miljonile digiteeritud teosele, nagu Helga Trüpel mainis. Kordan, et see on alles algus, ja me peaksime julgelt jätkama. Rohkem saab ja rohkem tulebki ära teha! Parlamendi raportis on toodud välja eri Europeana valdkonnad ning nendega seotud poliitikad, kus lähiaastatel on vaja edusamme teha.

Veebisaidi arendamine sõltub esmajoones liikmesriikide sisendist, mis peaksid suurendama oma pingutusi seoses kultuuripärandi digiteerimise ja digiteeritud teostele ligipääsu andmisega Europeana kaudu. Mul on hea meel, et parlament kutsub koos komisjoniga liikmesriike üles oma pingutusi kiirendama. Mida varem, seda parem.

Parlament rõhutab, et Europeana peaks andma ligipääsu nii avalikus omandis olevatele teostele kui ka materjalile, millele autoriõigused veel kehtivad. Tõepoolest on vaja leida kiireimas korras – see on ka minu vastus Silvia-Adriana Ţicău küsimusele – toimivaid lahendusi seoses lõppenud tiraažiga teoste Internetis avaldamisega ja seoses omanikuta teoste küsimusega (teosed, mille õiguste omajaid on võimatu leida). Kui me seda ei suuda, on oht, et Euroopa jääb paari aastaga teistest maha, eriti võrreldes USAga.

Hetkel koostab komisjon mõjuhinnangut seoses võimaliku õigusliku lahendusega omanikuta teoste jaoks Euroopa tasandil ning peame ka arutelusid seoses võimalike tegevustega, aga kui lubate, siis räägin sellest lähemalt digitaalset tegevuskava puudutavas arutelus, sest see on üks küsimustest, mida seoses sellega käsitlema peame.

Selle aasta lõpu poole avatakse Europeana täiustatud versioon, mis peaks selleks ajaks andma ligipääsu enam kui 10 miljonile digiteeritud teosele. Veebisaiti arendatakse veel edasi järgnevatel aastatel. Parlament tegi väga õige märkuse, et Europeana edukuse tagamiseks tuleb tutvustada seda veelgi enam kultuuriasutustele, mis oma digiteeritud sisu panustada saaksid, ja ka rahvale üldisemalt. Nagu arutelus mainiti, tuleb pöörata erilist tähelepanu ka noortele, kes moodustavad väga tähtsa osa meie rahvastikust ning kellele saab Europeanat koolide kaudu tutvustada.

Komisjon on täielikult pühendunud töö jätkamisele seoses Europeana ja sellega seotud poliitikate arendamisega ning sellest saab ka üks Euroopa digitaalse tegevuskava tähtsamaid tegevusalasid. Igatahes tasub Europeana eest võidelda.

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kahe nädala pärast järgmisel osaistungjärgul Brüsselis.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa digitaalraamatukogu Europeana peab saama üle paljudest raskustest. Selle üleeuroopalise ettevõtmise edu ei ole veel kaugeltki mitte kindel. Esiteks seepärast, et praeguseks sisaldab Europeana peamiselt vaid paari kõige aktiivsema riigi teoseid. Teiseks ei ole need kaasaegsed teosed, mis inimestele kõige rohkem huvi pakuksid, vaid vanemad avalikus omandis olevad teosed. Tahan juhtida erilist tähelepanu ühele Europeana projekti aspektile, mis on minu arvates selle edu aluseks – rahastamine. Digiteeritud kogude laiendamine on väga kulukas ning kestab veel mitmeid aastaid. Samas on aga tagatud Europeanale rahalised vahendid ainult 2013. aastani projekti raames, mida rahastavad osaliselt Euroopa Komisjon ja liikmesriigid ning samuti erasponsorid. Minu arvates on äärmiselt tähtis tagada stabiilsete rahastamisvahendite olemasolu uue 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi raames. Samuti peaks liikmesriikide kultuuriasutustele antav Euroopa toetus aitama kaasa nende kogude digiteerimise kiirendamisele. Samas tuleks kehtestada ka kohustuslikud digiteerimiseesmärgid, mille tähtaegadest liikmesriigid kinni pidama peavad. Ainult järjekindlat nn porgandi-ja-kepi-strateegiat kasutades on võimalik teha Europeanast atraktiivne portaal, mis lugejatele ja teadlastele huvi pakub, mitte digitaalne pööning, kus sentimentaalselt vana kola hoitakse.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Meie kavatsus on teha Europeanast uus Euroopa kultuuriväärtustele pühendatud projekt, mitte alternatiiv Google’i raamatute digiteerimise projektile. Europeana, mis ühendab endas raamatukogu, muuseumi ja digitaalset arhiivi, peab edendama ühtset Euroopa pärandit, olema usaldusväärseks teabeallikaks ning võimaldama liikmesriikidel lisada teavet ametlikult ja struktureeritult.

Europeana ei tohi muutuda selliseks portaaliks nagu Wikipedia, kuhu kõik saavad ilma eelneva kinnitamiseta teksti sisestada. Selline tava tekitaks loomulikult arvutuid vigasid Europeanasse lisatud tekstides. Võiksime seda silmas pidades luua veebisaidil erilise rubriigi, kus kasutajad saavad omavahel arutleda, ilma et nad saaksid muuta veebisaidil olevat kultuurilist sisu.

Meie jaoks on tähtis pöörata rohkem tähelepanu Europeana veebisaidi graafilisele kujundusele, selle profiili tõstmisele ning ligipääsu andmisele ajal, mil veebisaidi praegune kujundus ei ole eriti kasutajasõbralik ning võib vähendada avalikkuse huvi selle vastu. Nimetatud kaalutluste alusel toetan ma Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepanekut alternatiivina raportis esitatud võimalusele, et saaksime aidata kaasa väärtusliku portaali loomisele, millest rahvas leiab ajakohast teavet.

  Emil Stoyanov (PPE), kirjalikult. – (BG) Head kolleegid! Üks meie põhikohuseid tänapäeva poliitikute ja kodanikena on säilitada meie Euroopa kultuuripärandit tulevaste põlvkondade jaoks. Europeana on üks selle valdkonna tähtsamaid projekte, millega kiirendatakse kultuuripärandi digiteerimise protsessi kõigis liikmesriikides. Siiski on vaja veel lahendada kultuurilised ja õiguslikud probleemid seoses raamatute lausdigiteerimisega, kaasa arvatud hetkel Euroopa raamatukogudele kuuluvate raamatute puhul. Liikmesriikides kehtivad digiteerimist reguleerivad autoriõigused ja õigusaktid on Europeana jaoks kõige suuremaks väljakutseks. Konkurents Google’iga toob samuti esile lahendamist vajavaid eri probleeme. Seoses sellega tuleb leida kõik võimalikud ressursid rahvusraamatukogude, -muuseumide ja -arhiivide toetamiseks, et Europeana projektist saaks tõeline Euroopa kultuuripärandi rikkuse ja mitmekesisuse peegel. Kultuuri- ja hariduskomisjonis peetud arutelude käigus tegin ettepaneku, et Euroopa Parlamendil peaks olema projekti üle teatud kontroll, kuid mõistan, et olemasolevate eeskirjade raames ei ole see võimalik. Sellele vaatamata tahan, et Euroopa Parlament kui ainus ELi institutsioon, mille liikmed otse valitakse, saaks ühel päeval kontrolli Euroopa algatuste üle. Tänan tähelepanu eest!