Istungi stenogramm

Esmaspäev, 19. aprill 2010 - Strasbourg

22. Aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamine (lühiettekanne)

  Juhataja. - Järgmiseks punktiks on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon nimel koostatud Marit Paulseni raport aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta (A7-0053/2010).

  Marit Paulsen, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Suurem osa Euroopa kodanikest hoolib tegelikult loomade heaolust. Loomade heaolu ei puuduta ainult loomi. Loomade heaolu on seotud ka meie identiteediga, sellega, mida me enda arvates esindame ja mida Euroopa meie arvates esindab, mida me tsivilisatsiooni iseloomustavateks tunnusjoonteks peame. Tähtis on austus ja see, kuidas me kohtleme teisi olendeid, kes elus meie kõrval on.

Oma hinnangus, mida põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon toetab, on suhteliselt hästi rakendatud suurem osa viieaastasest kavast, mille parlament 2006. aastal vastu võttis ja mille raportöör oli Elisabeth Jeggle. Puudu on aga väga tähtis osa kogu piltmõistatusest, milleks on nõuete täitmine. Sellest tulenevalt keskendusin eelseisvat viieaastast kava kavandades – mille puhul nii mina kui ka minu parlamendikomisjon loodame, et see sel aastal valmib – olemasolevate õigusaktide nõuete täitmise rangemaks muutmisele.

Hetkel tähendab see ennekõike sigade elu, heaolu ja haldamist käsitlevat direktiivi. See on seotud ka korduvalt esilekerkiva probleemiga seoses loomade pikamaaveoga, mis tihti väga halbades tingimustes toimub. Teisisõnu käsitletakse raportis seni vastuvõetud õigusaktide, direktiivide ja määruste nõuete järgimist, kontrollimist ja nendes olevate sunniabinõude täitmist.

Lisaks sellele tahaksin näha mõnevõrra uuemat lähenemist – pean silmas just nimelt terviklikumat lähenemist. Tahan näha üldist õigusakti seoses loomade kaitsmisega, milles sätestatakse Euroopa, ELi ja siseturu jaoks põhistandard, milles on omakorda sätestatud miinimumtasemed.

See on tähtis kahel põhjusel. Esiteks ELi siseturul valitseva konkurentsi pärast, mis tähendab, et üks riik ei tohi saada loomade hooletusse jätmise tõttu teiste ees konkurentsieelist. Teine ja vast ka kõige tähtsam põhjus on, et esitame suuri nõudmisi Euroopa põllumajandus- ja teistele tootjatele. Seetõttu vajavad nad kaitset kolmandate riikide ebaausa konkurentsi eest. Neile selliste suurte nõudmiste esitamine ei ole mõistlik, kui me ei ole valmis tagama neile ausaid konkurentsitingimusi. Lisaks peame maksma mingil viisil loomade heaolu eest, mis ei pruugi erilist poolehoidu võita. Selle üle, kas seda tuleb teha müügipunktis või maksudega, arutleme aga mõnel teisel korral. Peame looma ka alalise ja hästi organiseeritud võrgu – pange palun tähele, mida ma nüüd ütlen – me ei pea mitte looma uut organit, vaid pigem andma koordineeriva funktsiooni juba olemasolevatele väga headele Euroopa teadusasutustele.

Viimaks peame käsitlema ka antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses. Ma ei pea siinkohal silmas antibiootikumide jääke toidus, vaid antibiootikumiresistentsust, eriti seoses zoonootilise toimega bakteritega, mis on tõsine oht rahvatervisele.

  Chris Davies (ALDE). – Austatud juhataja! Tahan viidata õigusaktile, mida lugupeetud volinik, kes viis aastat energiavolinik oli, väga hästi tunneb. Pean silmas munakanade direktiivi, mille kohaselt tuleb järgmise aasta lõpuks ajakohastada loomade heaolu standardid seoses puuridega, milles munakanasid hoitakse.

Ma arvasin, et selle maksumus ulatub tuhandetesse. Tegelikult aga ulatub maksumus paljudes kaubanduslikes keskustes miljonitesse, sest suuri tööstusseadmeid on vaja ajakohastada. Paljud riigid on direktiivis sätestatud nõuded täitnud. Paljud põllumajandustootjad on investeerinud raha loomade heaolu standardite tõstmiseks vajalikule tasemele, kuid ma arvan, et terve Euroopa Liidu ulatuses me järgmise aasta lõpuks veel nende nõuete täitmist ei saavuta.

Mind huvitab, mida komisjon seoses sellega ette võtab ja millised on komisjoni algatused seoses nõuete täitmise saavutamisega.

Raportöör nõudis munadega, mille puhul õigusakte ei järgita, kauplemise keelustamist. Ma ei ole kindel, kas seda saab teha. Tahan aga teada, et komisjon tegutseb ennetavalt ja üritab tagada, et liikmesriigid ja nende põllumajandustootjad tõstavad edasi loomade heaolu standardeid ja kõigile on antud võrdsed võimalused.

  Michel Dantin (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Tänan teid raporti eest, Marit Paulsen! Tahan avaldada kiitust ka variraportööridele toimiku koostamise käigus tehtud töö eest ning eriti minu fraktsiooni raportöörile Elisabeth Jegglele!

Teema tekitab liikmesriikides erinevat vastukaja. Kõik tootjad või tarbijad ei näe probleemi ühte moodi. Sellele vaatamata suudame luua Euroopa õigusaktidega üha rangemat standardit, mida me minu arvates rahvusvahelistel läbirääkimistel ning ennekõike imporditud toodete kontrollimiseks paremini kasutama peaksime.

Nagu aga juba öeldi, on nendel eeskirjadel oma hind ja näeme iga päev, kuidas see põllumajandustootjate ja teiste ettevõtjate jaoks üha tõuseb, ajal kui põllumajandustootmise tasuvus tõsiselt kannatab. Seetõttu on praegusel juhul tegemist väga hea argumendiga ühise põllumajanduspoliitika poolt. Kui kulutame aastas 100 eurot inimese kohta, et rahastada ühist põllumajanduspoliitikat, siis on loomade heaolu väga hea põhjus, miks seda rahastamist vaja on.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Soovin Marit Paulsenile õnne raporti puhul, milles on esitatud lahendusi loomade heaolu puudutavatele küsimustele ja sellega seostuvatele probleemidele Euroopa poliitikates. Kõik teavad, et loomade tervis sõltub nende heaolust ja teatud minimaalsest bioloogilisest mugavusest, ilma milleta ei ole neil võimalik väljendada oma elujõulisust, kaasa arvatud oma loomulikku käitumist vastavalt nende elukeskkonnas aset leidvatele muudatustele.

Seepärast arvan, et põllumajandussektori konkurentsivõime parandamist ja suurendamist tuleb hallata Euroopa Liidu tasandil, edendades ja järgides olemasolevaid loomade heaolu puudutavaid määrusi, mis peavad olema kooskõlas ka loomakaitsenõuetega. Selle juurde kuulub ka see, et liikmesriigid peavad kaaluma oma loomakasvatustehnoloogiate läbivaatamist ja vanade tehnoloogiate asendamist muude kaasaegsemate ja suurema jõudlusega tehnoloogiatega, mis arvestavad loomade füsioloogiliste vajadustega ning võimaldavad kasutada nende tootlikku bioloogilist potentsiaali ideaalsetes tingimustes, mis parandab omakorda oluliselt ka toiduohutust. See nõuab loomulikult sellele valdkonnale vastavate rahaliste vahendite eraldamist ja nendega loodud tugivõimaluste tõhusat kasutamist, et liikmesriigid saaksid investeerida kaasaegsetesse ja uuenduslikesse lahendustesse, mille eesmärgiks on parandada loomade heaolu.

Minu arvates saaks kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamine iga liikmesriigi tegeliku olukorra jaoks kohandatud programmide koostamisel ja rakendamisel aidata selles valdkonnas palju kaasa parimate lahenduste leidmisele.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Loomade heaolu näitab ka seda, kui tsiviliseeritud on Euroopa rahvas. Euroopa Liit peab kandma hoolt õigusaktide ajakohastamise ja toimiva järelevalve rakendamise eest. Hetkel on mõlemas valdkonnas veel puudusi.

Arutelus tõstatati juba loomade transportimise küsimus. Oleme näinud televisioonisaadetest julmi ja karme filme ning ootame antud küsimuses, nagu ka iga teise loomade heaolu puudutava küsimuse puhul, komisjonilt kiiret tegutsemist, et võiksime olla kindlad, et loomi koheldakse korralikult.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan parlamenti ja eriti Marit Paulsenit omaalgatusliku raporti eest loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta. Raport kajastab hästi minevikku, kuid sisaldab samas ka tähtsaid ja kasulikke ideid loomade heaolu strateegia tuleviku jaoks.

2006. aastal vastu võetud tegevuskava oli põhimõtteliselt edukas. Tegevuskava raames ühendati eri ELi algatused ühtseks loomade heaolu strateegiaks ning selle rakendamine on olnud üldjoontes edukas. Sellele vaatamata jagab komisjon eelneva registreerimiseta sõnavõttudes väljendatud seisukohta, et jõustamine on endiselt tõsine probleem ja korraliku rakendamise tagamiseks on vaja jõupingutustega jätkata ja neid täiustada.

Chris Daviesi küsimusele annab komisjon hiljem kirjaliku vastuse, aga põhimõtteliselt keskendub komisjon rakendamisele. Vastuvõetud eeskirju tuleb rakendada. Tähtis ei ole ainult õigusriigi põhimõtete rakendamine, vaid ka aus konkurents.

Oleme ka nõus, et ELi ja ühenduseväliste tootjate vahel tuleb edendada ausat konkurentsi. Loomade heaolu on ka mittekaubanduslik küsimus, mida tuleb WTO läbirääkimiste raames kaitsta ja selgitada. Peame selle oma tulevases strateegias selgeks tegema.

Panin tähele ka üleskutset koostada loomade heaolu käsitlev tegevuskava aastateks 2011–2015 ning mul on hea meel öelda, et komisjon on selles suunas tööd alustanud. Kavatseme luua uue loomade heaolu strateegia, mis kasutab terviklikku lähenemist, võttes arvesse ELi tootjate üldiseid kulutusi ja seoses heaoluga kasutusele võetud meetmete mõju nende konkurentsivõimele.

Nagu raportis öeldud, rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 13, et loomade heaolule on vaja pöörata rohkem tähelepanu. Väga huvitav on ka kõikidele loomadele kehtiva üldist loomade heaolu käsitleva Euroopa õigusakti idee. Selline õigusakt oleks aluseks edasistele algatustele, kaasa arvatud õigusaktide loomisele, kuid samuti teabeks tarbijale, hariduse jaoks, teadusuuringuteks ja kõrgemate standardite edendamiseks.

Mõistan ja hindan ka toetust, mida väljendati seoses loomade heaoluga tegelevate tugikeskuste Euroopa võrgustiku loomisega. See aitaks kaasa ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade tegevustele seoses loomade heaolu puudutavate algatuste edendamisega.

Olen nõus, et tulevase strateegia raames tuleb käsitleda hoolikalt kulusid ja konkurentsivõimet. Peame tagama kooskõla oma poliitikate vahel ja pidama meeles meie ettepanekute üldist jätkusuutlikkust ülemaailmsest seisukohast.

Raportis on rõhutatud ka, et ELi eelarve peaks olema vastavuses meie eesmärkidega, eriti seoses vajalike vahendite eraldamisega teadusuuringute, uute tehnoloogiate ja tehnikate jaoks loomade heaolu valdkonnas. Samuti rõhutati raportis, et on vaja piisavaid vahendeid ELi tootjate korralikuks kontrollimiseks ja toetamiseks.

Nagu ma ütlesin, tervitab komisjon kõiki ideid, mis näitavad üldiselt, et loomade heaolu on ELi jaoks väga tähtis. Komisjon kavatseb esitada uue ELi loomade heaolu käsitleva strateegia 2011. aastaks.

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud. Hääletus toimub kahe nädala pärast Brüsseli osaistungjärgul.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Loomade heaolu on väga tähtis teema. Sellekohaseid Euroopa õigusakte tuleb rangelt rakendada, nagu seda Marit Paulseni raportis ka soovitatakse. Peame tagama, et ELis kehtestatud loomade heaolu standardeid rakendatakse vastavalt kõikide ELi territooriumile tulevate toodete puhul. Meie põllumajandustootjaid ja Euroopa põllumajanduslike toiduainete tööstust ei tohi karistada ajal, mil nad peavad ELi nõuete täitmiseks täiendavaid kulusid kandma. Loomade heaolu standardid peavad käima käsikäes Euroopa kaubanduspoliitika, meie töökohtade kaitsmise ja loomastiku haldamisega seotud jahitavadega, mis on äärmiselt vajalikud bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Tahan väljendada ka oma kahtlusi seoses loomade kaitsmise ja heaoluga tegelevate tugikeskuste Euroopa võrgustiku loomisega. Olin raportöör ELi detsentraliseeritud ametite 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel ning tean väga hästi, mis probleem kaasneb selliste ametite loomisega, millel puudub kahjuks üldine sidusus. See probleem, millega institutsioonidevaheline ametite töörühm tegeleb, tuleb lahendada enne, kui saab mõelda uute ametite loomisele.