Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2155(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0051/2010

Esitatud tekstid :

A7-0051/2010

Arutelud :

PV 19/04/2010 - 25
CRE 19/04/2010 - 25

Hääletused :

PV 18/05/2010 - 8.16
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0172

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 19. aprill 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

25. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine (lühiettekanne)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Richard Asworthi raport põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta (KOM(2009)01282009/2155(INI)) (A7-0051/2010).

 
  
MPphoto
 

  Richard Ashworth, raportöör. − Austatud juhataja, volinik! Oleme arutelu, mis peab viima ühise põllumajanduspoliitika reformini pärast 2012. aastat, väga varases etapis. Oma raportis soovitasin mõnda põhimõtet, mis peaks olema reformitud ühise põllumajanduspoliitika alus. On selge, et põllumajandustööstus peab muutuma. Muutused on vajalikud, et kajastada nii praeguste aegade väljakutseid kui ka veelgi enam neid, mida esitavad tulevased ajad.

Nendeks väljakutseteks on toidukindlus, turukõikumised, kliimamuutused ja vajadus vastata piisavalt ootustele, mis on seotud avalike hüvede tootmisega. Seetõttu on selge, et ühine põllumajanduspoliitika peab nende väljakutsete kajastamiseks muutuma, kuid samuti on selge, et vaja on muuta ka ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise viisi.

Ma ei laskunud teadlikult reformitud ühise põllumajanduspoliitika aluseks olevate põhimõtete kirjeldamisel detailidesse – need tulevad hilisemates raportites. Selle asemel töötasin välja kaks põhiteemat. Esiteks peab ühine põllumajanduspoliitika olema lihtsam, õiglasem ja läbipaistvam ja teiseks peab ühise põllumajanduspoliitika kultuur muutuma, tuleviku reformitud ühine põllumajanduspoliitika peaks olema rohkem tulemustele suunatud ja vähem üleliigsete määrustega koormatud.

Tõstsin esile neli viisi, kuidas saame vähendada põllumajandusettevõtetel lasuvat bürokraatlikku koormust. Esiteks peaksime tagama, et tööstusele esitatavad nõuded on proportsionaalsed hinnatavate riskidega. Teiseks võiksime ühtlustada kontrollistandardeid ning vältida nende ja tööstuselt nõutavate menetluste dubleerimist. Kolmandaks võiks või peaks olema suuremad võimalused tööstusesiseseks isetõendamiseks ja neljandaks peaksime tagama, et põllumajandusettevõtetele kehtestatud trahvid on vastavuses rikkumise suurusega, erinevalt praegustest ühetaolistest trahvidest, eriti juhtudel, kus rikkumised ei ole toimunud põllumajandustootja süül.

Minu arvates peaks ühise põllumajanduspoliitika üks eesmärk olema aidata ja julgustada tööstust uute väljakutsetega kohanema. Selleks on vaja muuta ühise põllumajanduspoliitika kultuuri. Vaja on paindlikumat ja mitte nii karmikäelist suhtumist. Vaja on rohkem konsultatsiooni tööstuse sidusrühmadega, eriti selleks, et hinnata paremini ettepandud määruse mõju. Samuti peaks poliitika olema lihtsamini tõlgendatav. Reformitud ühise põllumajanduspoliitikaga peab olema võimalik avalikult demonstreerida, et tööstus toodab avalikke hüvesid. On vaja leida viise vähendada kulusid, mis tekivad tööstusele seoses poliitika alusel esitatud nõuete täitmisega, ja viimaseks peab poliitika abil saama tööstust tõhusalt ja õiglaselt juhtida.

Raportis on esitatud mitmeid viise selle saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Sari Essayah (PPE).(FI) Austatud juhataja! Põllumajanduse juhtimiskulude koormat peab põllumajandustootjate jaoks kindlasti vähendama ning raportööri esiletõstetud meetodid on väga tervitatavad. Mõned põllumajandustootjad on öelnud, et nad tunnevad end eri haldusdokumentide ja -määrustega võideldes kurjategijatena. Ühine põllumajanduspoliitika peab olema lihtsam.

Peab ütlema ka seda, et mida rohkem turud muutuvad ja ELi impordi kaitse väheneb, on ka tulevikus vaja sel turul haldus- ja regulatiivmehhanisme. Näiteks on tulevikus ikka vaja seiresüsteeme ja võimalik, et ka ekspordi edendamist.

On selge, et nende süsteemide säilitamine ei saa olla lihtne. Just selliste tundlike toodete nagu piim puhul oleks vaja luua määruste süsteem, mis oleks kvootide süsteemiga sarnane. Vastasel juhul muutub tootmine vähemsoodsates piirkondades võimatuks.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D).(HU) Õnnitlused raportöörile – mitte ainult konkreetsed ettepanekud, vaid kogu tema mõttetarkus on suurepärased! Suurepärased, sest ta soovib edaspidi toetada neid, kes tegelevad aktiivselt põllumajandusega, teiste sõnadega neid, kes tegelikult maad harivad. Samuti pean suurepäraseks punkti, et tulevases ühises põllumajanduspoliitikas ei tohiks kindlasti enam olla sektoraalseid ega muid moonutusi, ning siinkohal tahaksin jälle kord rõhutada uute liikmesriikide diskrimineerimist. Samamoodi on väga oluline mitte lihtsustada ainult ühenduse õigusnorme, vaid paljugi sõltub sellest, kuidas liikmesriigid neid rakendavad. Lubage mul esitada tüüpiline näide: kaks aastat tagasi võttis nõukogu vastu määruse, millega võeti kasutusele iga tapaks mõeldud ja alla 12 kuu vanuse lamba ja kitse kohustuslik elektrooniline identifitseerimine. Vaesemates liikmesriikides, kus riigil ei olnud võimalik abi anda, laostas see eeskiri sektorit ja pani selle lootusetusse seisu. See on veel üks näide sellest, kuidas liigne reguleerimine ja bürokraatia võivad ühises põllumajanduspoliitikas sageli põhjustada tõsist kahju, ning veel üks põhjus, miks Richard Ashworthi raport on tähtis, nagu ka Herbert Dorfmanni ja Stéphane Le Folli raportid on.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Dorfmann (PPE).(DE) Austatud juhataja! Suur tänu Richard Ashworthile suurepärase raporti eest! Ühine põllumajanduspoliitika on edukas poliitika, kuid mõnikord kaob see edu liigsesse bürokraatiasse ära. See kehtib nii põllumajanduspoliitika esimese kui ka teise samba kohta. Eriti on see nii väikeettevõtete puhul, kus bürokraatia mõju on mõnikord lihtsalt ebaproportsionaalne, arvestades teenitavat tulu.

Põllumajandusreformi käigus peaksime kaaluma määrust väiketootjate kohta ja seda, kuidas oleks võimalik leida märksa lihtsam meetod selliste ettevõtete puhul, millele me eelarve eri peatükkide alusel eraldame lisatasudena vaid mõnisada või -tuhat eurot, kuid seejuures ei tohi silmist lasta meie eesmärke ega ähmastada toetuste andmise korda. See peab olema võimalik ja peame püüdma seda saavutada!

 
  
MPphoto
 

  Zoltán Balczó (NI).(HU) Richard Ashworthi raportis ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta seatakse suurepärased eesmärgid. Selle suurim väärtus on, et küsimusele on lähenetud põllumajandustootjate seisukohast. Loomulikult on ka tähtis, et maksumaksjate raha kasutatakse kõige seaduspärasemal viisil. See on siiski vaid abinõu, mitte eesmärk. Eesmärk on täita kõiki sektoraalpoliitika ülesandeid. Põllumajandusametid ajavad need kaks asja sageli segamini ja kahjustavad sellega eesmärgi saavutamist. Suhtumist on vaja radikaalselt muuta. Meil on vaja koostöö kultuuri ja mitte kultuuri, mida võiks kirjeldada kui klientide, põllumajandustootjate ja ametnike vahelist ametialluvust. Komisjon peaks koostama määruse, milles kehtestatakse põllumajandusametitele kohustus maksta hüvitist ja ka sanktsioonid, kui nende süül kahjustatakse põllumajandustootjate huvisid. Peame tagama, et neil, kellel on õigus saada hüvitist, oleks ka õigus pöörduda sõltumatu kohtu poole. Ungaris see siiani võimalik ei ole.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine on üllas idee ja on raske ette kujutada, et keegi võiks selle vastu olla. Lihtsustamine tähendab kontrollide arvu vähendamist, halduskulude piiramist ning põllumajandustootja aja säästmist. See on tõesti imeline.

Ma sooviksin siiski osutada kahele juhtumile, mille puhul oleks vaja teistsugust lähenemisviisi. Esiteks on teatavates tootmisvaldkondades keeruline toetusvahendeid lihtsustada. Ma räägin tubakast, humalast jm seda liiki spetsiaaltoodangust. Teiseks erijuhtumiks on tootmise säilitamine vähemsoodsates piirkondades, kus tootmise toetamiseks on vaja kasutada väga spetsiifilisi vahendeid, mida mainis varasem sõnavõtja. Ma jagan autori seiskohta, et ühine põllumajanduspoliitika, tuleviku poliitika, peaks olema selge ja läbipaistev, kuid see peaks olema ka tõhus. Tõhusus ja lihtsus ei pruugi aga alati käsikäes käia.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Euroopa põllumajanduspoliitika tuleb muuta lihtsamaks, läbipaistvamaks ja arusaadavamaks! See oli raportöör Richard Ashworthi sõnum ja see sõnum on hea ja õige.

Soovime oma raportiga julgustada komisjoni tõhustama oma jõupingutusi, et ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) käegakatsutaval viisil lihtsustada. See säästaks palju meie põllumajandustootjate aega ja raha ning suurendaks ÜPP sotsiaalset vastuvõetavust.

Meie põllumajandustootjad saaksid ka jälle keskenduda oma põhitööle, s.o toiduainete tootmisele. Seega tahaksin, et ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisest saaks siin parlamendis ja komisjonis pikaajaline projekt.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Lihtsustamine ja parem regulatsioon on komisjoni prioriteedid! Tahaksin tänada raportöör Richard Ashworthi suurepärase raporti eest selles kaunis keerulises ja väljakutseid esitavas valdkonnas.

Komisjon nõustub täielikult, et halduskoorma lihtsustamisest ja vähendamisest on just põllumajandustootjatele suur kasu. See võimaldaks neil pühendada rohkem aega oma põhitegevusele − põllumajandusele. Komisjon tervitab esitatud raportit! Selles käsitletakse üldiselt Euroopa põllumajandustootjate jaoks peamisi probleemseid valdkondi ning esitatakse komisjonile uusi mõtteid ja tähelepanekuid, kuidas ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada.

Viimastel aastatel on komisjon teinud ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisel olulisi edusamme. Esitaksin teile vaid ühe tõendi sellest: Stoiber Group, mis nõustab komisjoni halduskoormaga seotud küsimustes, on selgelt viidanud, et bürokraatia tase põllumajandustootjate puhul on tänu komisjoni lihtsustamismeetmetele märkimisväärselt vähenenud. Tegemist on aga pideva protsessiga – 2010. aastal töö jätkub.

Lisaks veel üldine ühise põllumajanduspoliitika tuleviku analüüsiprotsess. Oleme juba algatanud avaliku arutelu, mis tähendab, et peame kõik koos töötama, et leida tõhusad viisid halduskoorma vähendamiseks, säilitades samal ajal Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kõrge taseme ning ka väga tõhusa põllumajanduse. Selle protsessiga seoses tahaksin hoiatada ühe soovi eest ja mainiksin vaid ühte näidet. Mõnikord ei maksaks lihtsustada, kui mõelda, mis võib olla selle tagajärg. Võtkem näiteks jälgitavuse! Viimased aastad on olnud rahulikud: ei ole olnud skandaale ega epideemiapuhanguid ja jälgitavus on olnud siin võtmesõna. Me ei peaks jälgitavusest vaid seetõttu loobuma, et kriise ei ole olnud. Nii et usun, et peame kogu lihtsustamisprotsessis väga ettevaatlikud olema. Me ei tohi unustada mineviku õppetunde ega seda, miks mingi reegel tarvitusele võeti. Nii et komisjon jätkab seda protsessi ja oleme väga tähelepanelikud, et mitte saadud õppetunde unustada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kahe nädala pärast järgmisel osaistungjärgul Brüsselis.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Uus süsteem peab põhinema objektiivsetel ja õiglastel kriteeriumidel. Selle eesmärgi saavutamiseks on hädavajalik vähendada liikmesriikidevahelisi erinevusi. Kaubaveo, põllumajandusmasinate ja väetiste hindade ja tööjõukulude ülemmäärad on paljudes riikides sarnased. Peamiste otsetoetuste tase peab olema kogu liidus sama või võrreldav, kui tahame, et konkurentsitingimused ühisturul oleksid samad. On tulnud aeg, et ka põllumajanduses hakkaksid kehtima samad põhimõtted, mis teistes majandusvaldkondades. Samuti peaksime meeles pidama, et uutel liikmesriikidel on vaja märkimisväärseid vahendeid, et toetada oma põllumajanduse kaasajastamist ja rekonstrueerimist ning jõuda järele nn viieteistkümnele vanale.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika