Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0107(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0055/2010

Esitatud tekstid :

A7-0055/2010

Arutelud :

PV 20/04/2010 - 14
CRE 20/04/2010 - 14

Hääletused :

PV 05/05/2010 - 13.35
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0125

Istungi stenogramm
Teisipäev, 20. aprill 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja finantsjuhtimise teatavate sätetega (arutelu)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on regionaalarengukomisjoni nimel Evgeni Kirilovi koostatud raport (A7-0055/2010) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja finantsjuhtimise teatavate sätetega (COM(2009)0384 – C7-0003/2010 – 2009/0107(COD)).

Raporti raportöör härra Kirilov ei saanud lennutranspordi olukorra tõttu siia tulla. Sõna on proua Krehlil, kes asendab härra Kirilovi.

 
  
MPphoto
 

  Constanze Angela Krehl, raportööri asendaja.(DE) Lugupeetud juhataja! Mul on väga kahju, et härra Kirilov ei saa ise raportit tutvustada. Ta tegi väga tublit tööd, et koostada parlamendi jaoks raport Euroopa Liidu piirkondadele ja kodanikele väga olulisel teemal. Seetõttu loen ma ette tema märkused. Need on inglise keeles, mis on bulgaarlasest parlamendiliikme kohta väga üllatav. Samas on aga hea, et ma ei pea rääkima bulgaaria keeles. Mul on väga hea meel teda siin parlamendis esindada, isegi kui tal ei õnnestunud lennukiga Sofiast siia tulla.

raportööri asendaja. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et meil on täna õhtul võimalus arutada struktuurifondide üldmääruse olulisi muudatusettepanekuid. Need muudatused moodustavad sisulise osa ühistest Euroopa ja riikliku tasandi püüdlustest tulla toime majanduskriisi tagajärgedega. Need on loomulikuks jätkuks eelmisel aastal vastu võetud dokumentidele.

Seega kutsusin ma ühtekuuluvuspoliitika osa reaalmajanduse investeeringutes käsitleva raportöörina nõukogu ja komisjoni üles tegema tööd struktuurifonde käsitlevate eeskirjade lihtsustamise nimel, et hõlbustada sellega ligipääsu nendele fondidele, kui liikmesriigid neid rohkem vajavad.

Mul on hea meel, et parlamendi peamine soovitus edasise lihtsustamise kohta päevakorda võeti. Ma olen veendunud, et uued üldsätete muudatused, millega lihtsustatakse osa kehtivatest menetlustest, väärivad meie toetust. Tarbetu halduskoormuse, bürokraatia ja ebaselgete eeskirjade vähendamine aitab suurendada läbipaistvust, tõhustada kontrolli ja vähendada eeskirjade eiramise juhtumeid.

See aitab parandada ka eeskirjade rakendamist ja ELi vahendite korrektset kasutamist. Ma toon ühe näite. Artikli 88 muudatusettepaneku abil julgustatakse liikmesriike veelgi enam selgitama välja eeskirjade eiramise juhtumeid ja neid kõrvaldama, enne kui ELi kontrolliasutused need avastavad. Sellisel juhul ei jää liikmesriigid ilma mõjutatud rahast, vaid saavad kasutada seda uuesti asjaomase kava teiste projektide jaoks.

Teine rühm muudatusettepanekuid puudutab finantsjuhtimise eeskirju. 2010. aastal suurendatakse kriisi tagajärjel enim kannatanud riikide ettemakseid. Kõik liikmesriigid saavad lisaaega, et kasutada 2007. aastal eraldatud toetuseid projektides, mida ei ole enne tähtaega heaks kiidetud või ellu viidud.

Mõlema rühma meetmed on olulised, esiteks sõnumi pärast, mille nad toetuse saajatele edastavad, ja teiseks nende praktilisuse pärast. Kriisivastased meetmed on selge solidaarsuse märk. Nendega antakse liikmesriikidele lisavahendeid kriisist väljatulekuks.

Kõikide meetmetega kohustatakse järjest enam projekte ellu viima, ja seda eriti praegu. See on möödapääsmatu töökohtade loomise, investeeringute ja infrastruktuuri ning töötajate ja ettevõtete majanduse muutustega kohanemise jaoks.

Mõlemat liiki meetmed on kasulikud ja väärtuslikumad, kui neid võetakse õigel ajal, kuid need vajavad siiski veel lõplikku heakskiitu. Kahjuks viivitas nõukogu väga kaua kokkuleppe saavutamisega ajal, kui ta oli muudetud määruse vastuvõtmise juhtorganiks.

Ma olen täiesti veendunud, et nüüd, kui parlamendil on samasugused volitused nagu nõukogul, ei lükka me nende kaua oodatud ja vajalike meetmete heakskiitmist ja jõustumist rohkem edasi.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige.(DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, austatud proua Krehl! Suur tänu raporti eest. Ma palun, et te annaksite minu tänusõnad edasi ka kolleeg Kirilovile. Ta tegi väga tublit tööd selle nimel, et meil oleks võimalik täna arutada neid üldmääruse muudatusettepanekuid pärast seda, mil nad läbisid nii kiiresti kõik institutsioonilised etapid, ning samuti selle nimel, ma loodan, et meil oleks võimalik need parlamendis suure enamusega vastu võtta ning et asjakohaseid meetmeid saaks hakata kiiresti ellu viima. See on hea näide nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahelise positiivse dialoogi kohta ning selle kohta, et institutsioonidevaheline suhtlus toimib tõhusalt.

Mis on nende muudatuste eesmärk? Pikaajalises plaanis soovime me määrusi lihtsustada, kuid lühiajalises plaanis tahame me aidata neid liikmesriike, mida majanduskriis kõige rängemalt mõjutanud on. Me nõustume nõukogu kompromissettepanekuga, mis pälvis parlamendis ulatusliku heakskiidu, sest meie jaoks on oluline anda kiiresti ja sihipärast abi ning teha nii, et kava hakataks ellu viima.

Selle algatuse ühine ja üldine eesmärk on kiirendada kavade rakendamist. Hiljuti tutvustasime me esimest strateegia aruannet ning määrasime kindlaks need kohad, mis ei toiminud päris soovikohaselt, ning ka need, kus oli praeguse programmiperioodi esimeste aastate jooksul toimunud heasuunaline areng. Me peame olema enesekriitilised ning põhjalikult vaatlema eeskirju, mis on kohati keerulised. Minu arvates on praeguse, kolmanda rühma muudatusettepanekutega poolelioleva kava suhtes õnnestunud see probleem lahendada. Lisaks sellele soovime me aidata kriisist üle saada.

Mida saab ette võtta? Ma esitan teile mõned näited, mis ei ole üksteisega seotud: suurte projektide puhul künnise seadmine 50 miljonile eurole, lihtsamad eeskirjad rakenduskavade muutmiseks – see on siin äärmiselt oluline punkt –, kui see on vajalik kriisist ülesaamiseks, võimaldades toetada energiatõhususe meetmeid eluasemete ehitamisel ja renoveerimisel, mis ei aita mitte ainult säästa energiat, vaid avaldab ka head mõju teistele ehitussektoriga seotud valdkondadele.

Praeguse määrusega tahetakse käsitleda eeskätt viie mõjutatud riigi – Rumeenia, Ungari ja kolme Balti riigi – likviidsusprobleeme ja nagu juba öeldud, tänu suuremale paindlikkusele kiirendada ka vahendite kasutamist. Paljusid projekte on võimalik kiiremini rakendada, kasutades selleks lubatud 775 miljoni euro suuruseid vahendeid, mille saab teha kättesaadavaks kavandatust varem.

Ja lõpetuseks, arvestades eeltoodut, soovin ma juhtida tähelepanu sellele, et 6,2 miljardit eurot maksti varem välja juba 2009. aastal. See näitab, et ehkki struktuurifondid ei olnud alguses kavandatud kriisifondidena ja neid ei tohiks selleks pidada ka tulevikus, saab need vajadusel muuta piisavalt paindlikuks, et tagada nende kaudu kriisi ajal vajalik toetus.

Ma soovin kõiki tänada ja ootan huviga arutelu.

 
  
MPphoto
 

  Regina Bastos, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana.(PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana soovin ma kõigepealt avaldada kiitust kolleeg Kirilovile, kuigi ta on sunnitud siit puuduma, ja tuua esile seda, kuidas ta suutis koostada selle olulise raporti, ning edendada selle põhieesmärki. Ma soovin tänada ka kolleeg Krehli tema esitluse eest.

Minnes aga nüüd asja juurde, siis põhieesmärgiks on lihtsustada Ühtekuuluvusfondist, struktuurifondidest ning Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate kavade korda ning kiirendada nende rakendamist.

Praeguses finants-, majandus- ja sotsiaalkriisis suureneb surve riiklikele vahenditele järjest enam. Seda survet vähendatakse ühenduse vahendite parema kasutamise ja nende kiirema jõudmisega abisaajateni, keda majanduslangus on kõige rängemalt mõjutanud.

Rohkem kui 20 miljonit eurooplast on tööta, s.o neli miljonit rohkem kui aasta tagasi ja prognoosi kohaselt suureneb see arv kahjuks veelgi. Olukord nõuab, et me tagaksime ühtekuuluvusprogrammide asjakohase rakendamise, sest need kujutavad endast olulist, mõjusat hooba reaalmajanduse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks ja töökohtade loomiseks. VKEd on Euroopa majanduse liikumapanev jõud ning neil on oluline osa jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamisel ning arvukate ja kvaliteetsete töökohtade loomisel.

Ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade jätkuv lihtsustamine ja nende selgemaks muutmine avaldab vaieldamatult head mõju kava rakendamise kiirusele, eelkõige kuna riigi valitsusele ning piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele nähakse ette selgemad ja vähem bürokraatlikud eeskirjad, mis võimaldavad kavasid uute oludega paindlikumalt kohandada.

 
  
MPphoto
 

  Sophie Auconie, fraktsiooni PPE nimel.(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Kuna ma tegin raportööri härra Kiriloviga mitu kuud konstruktiivset koostööd, soovin ma siinkohal teda südamest tänada.

Samuti soovin ma toonitada, kui kvaliteetset tööd tegi nõukogu, eriti alates Hispaania eesistumisperioodi algusest. See on seda olulisem, et täna õhtul arutame me määruse üle, mille meetmeid on oodanud tuhanded esmatasandi osalejad. Ma olen veendunud, et nende esmatasandi osalejate jaoks on regionaalpoliitika Euroopa Liidu kõige käegakatsutavam väljendus nende piirkonnas.

Hoolimata sellest, et see peaks neile abiks olema, peetakse regionaalpoliitikat sageli keeruliseks ja piiravaks. Seetõttu on kätte jõudnud aeg seda kuvandit muuta nimetatud poliitika rakendamist käsitlevate eeskirjade põhjaliku lihtsustamise kaudu. 350 miljardi euro suurused Euroopa vahendid on ette nähtud meie Euroopa kaaskodanike abistamiseks. Täna näitame me oma reageerivat lähenemisviisi, mida kohapeal praegu, meid kõiki puudutava majandus- ja sotsiaalkriisi ajal ammu oodatakse.

Kui ma peaksin tooma sellest olulisest tekstist esile vaid teatavad osad, siis ma ütleksin, et see tagab meile Euroopas suurema paindlikkuse ja solidaarsuse. Suurema paindlikkuse sellepärast, et välja pakutud lihtsustusmeetmed võimaldavad vähendada esitatava teabe hulka ja kontrollimist ning tulusatele projektidele seatud piiranguid.

Samas suurendab see ka solidaarust, sest kriisiga toimetulekuks võetakse erakorralisi meetmeid, nagu eelrahastamine – mida volinik ja proua Krehl juba mainisid – ja uus arvutamissüsteem. Mai alguses toimuval lõpphääletusel saame me seega aidata oluliselt nii Euroopa vahendite saajaid kui ka planeerimisosakondi, kuid ärgem unustagem, et lihtsustamise vallas on veel palju teha.

 
  
MPphoto
 

  Karin Kadenbach, fraktsiooni S&D nimel.(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head parlamendiliikmed! Ma usun, et volinik ütles juba kokkuvõtvalt välja meie täna õhtuse arutelu eesmärgi ja selleks on anda kiiresti ja sihipärast abi. Meil on vaja hädasti kiirendada kõnealuste kavade elluviimist. Ma usun, et struktuurifondide üldmääruse kolmas muutmine on vastus finantskriisile ja nagu juba öeldud, peaks võimaldama kasutada neid vahendeid kiiresti ja eelkõige lihtsalt.

Me teame varasematest kogemustest, et struktuurifondide vahendid on täitnud märkimisväärset osa piirkondades elavate inimeste elukvaliteedi parandamises ning töökohtade ja tulevikuväljavaadete loomises. Ma usun, et niisugusel ajal nagu praegune on vaja kriisiabi andmiseks Euroopa Liidu solidaarsust. Nagu me ütlesime, on vaja nii paindlikkust kui ka solidaarsust.

Kriisivastased meetmed on selle solidaarsuse märgiks, samuti on meil vaja paindlikke ettemakseid, et elukvaliteedi parandamise ja töökohtade loomise projekte saaks ellu viia. Nagu raportöör – või õigemini täna õhtul proua Krehl – juba ütles, viivitati selle määruse vastuvõtmisega lubamatult kaua. Iseäranis sellest seisukohast lähtudes peaks tulevane ühtekuuluvuspoliitika olema kavandatud nii, et sellega ei tekitataks regionaalpoliitika kiirele ja tõhusale rakendamisele menetlus- ega tehnilisi tõkkeid.

Seetõttu toetan ma raportööri üleskutset, et see struktuurifondi määruse muutmine jõustuks kähku. Me peame andma kiiresti ja sihipärast abi.

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid, austatud volinik! Öelgem otse välja: see lihtsustamine, mida kõik siin nii väga kiidavad, tähendab seda, et suured veepuhastus- ja jäätmepõletusjaamad ei pea enam saama komisjoni heakskiitu, kui investeering on suurem kui 25 miljonit eurot, nagu kehtivas määruses ette nähtud, vaid peavad selle saama alles siis, kui investeering on suurem kui 50 miljonit eurot. Vähem kui 50 miljonit eurot maksvate projektide puhul komisjon enam kulude ja tulude analüüsi ei hinda ning võib juhtuda nii, et neid analüüse enam ei koostatagi. Vastupidi praegusele olukorrale ei kontrollita enam, kas need projektid on kooskõlas ELi keskkonnaõigusega või mitte.

Lisaks sellele rahastatakse neid projekte osaliselt laenuga, kuid enam ei korraldata uuringut, et selgitada välja, kas piirkonna elanikke on mõttekas koormata suure laenuga, ega seda, kas laenukoormus on vastavuses projektist saadava kasuga kodanike jaoks. Need on pankade jaoks ahvatlevad tehingud, sest nad saavad projekti esimeste aastate jooksul nõuda suuri tasusid. Euroopa vahendite tõhusa kasutamise kindlustamiseks oligi varem suurte projektide eelhindamine möödapääsmatu. Just sellepärast arvame meie Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioonis, et suuri projekte tuleb rohkem kontrollida, mitte vähem, nagu siin ettepanekus toodud. Seepärast oleme me hindamiskünnise tõstmise vastu.

Lisaks sellele soovime me, et kulude ja tulude analüüs ning vastavus ELi õigusaktidele oleks avalikkusele läbipaistev ning nendega ei tohi sahkerdada, nagu seda varem tehti. Struktuurifondide määruse väärtust vähendab jätkuvalt asjaolu, et suured projektid, millele vahendid eraldatakse, võivad kesta vaid viis aastat alates investeeringu tegemise ajast. Seetõttu nõudsime meie, rohelised, et seda aega pikendataks kümnele aastale, et tagada investeeringute tõeline jätkusuutlikkus ja luua piirkondades püsivaid töökohti.

Kui piirkondlikud projektid kestavad kauem, siis ei teki olukorda, kus projekti eest vastutajad topivad taskud Euroopa raha täis ja seejärel pärast viit aastat lihtsalt kaovad. Nokia juhtum Nordrhein-Westfalenis näitab, millist kahju võidakse piirkonnale tekitada, kui niisugune pidev toetuste ärakasutamine laialt levib. Meie arvates peaks seetõttu jätkusuutlikkuse klausel kehtima väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele endiselt viis aastat, mitte kolm, nagu muudatusettepanekus toodud.

Meie, rohelised, oleme selle vastu ka sellepärast, et kui suuri investeeringuid ei kontrollita ja projektid kestavad samas lühemat aega, siis suure tõenäosusega on see samaväärne raha tuulde loopimisega. Meie arvates ei ole seda võimalik Euroopa maksumaksjale põhjendada.

Kui meie muudatusettepanekuid vastu ei võeta, ei saa me raporti poolt hääletada. Me palume korraldada ka nimelise hääletuse, et kui kodanikud hiljem raha raiskamise üle kurdavad, saame me neile näidata, kuidas liikmed hääletasid.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi abil esitatud küsimusele vastavalt kodukorra artikli 149 lõikele 8.)

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE).(NL) Lugupeetud juhataja! Mul on küsimus proua Schroedterile. Oma analüüsis on ta võtnud väga negatiivse hoiaku. Minu küsimus talle on: kas see ei ole mitte nii, et tänu kaasrahastamisele peavad kohalikud ametiasutused, mis liikmesriikides iga riigi jaoks kokku lepitud strateegiliste raamistike ja eeskirjade kohaselt kavasid ellu viivad, oma kohustusi täitma? Miks kujutab ta seda täna nii mustades toonides? Ei ole mitte mingisugust põhjust seada seda ettepanekut täna nii halba valgusesse.

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE).(DE) Lugupeetud juhataja! Vastan sellele küsimusele heameelega. Suurtesse projektidesse investeerimist lihtsustatakse. See kehtib kuni 50 miljoni euro suuruste investeeringute kohta, mida EL seni hindas, sest me vastutame maksumaksja raha eest. Minu arvates ei tohi suurte projektide tingimusi muuta, sest meie kogemused näitavad, et need projektid algavad ülemääraste investeeringutega, kuid lõppevad sellega, et kogu koorem jäetakse kodanike õlgadele.

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák, fraktsiooni ECR nimel. (CS) Lugupeetud volinik, daamid ja härrad! Me arutame siin kompromissettepanekut muuta määrust ning selle ettepanekuga tahetakse lihtsustada ja kiirendada ligipääsu Euroopa vahenditele. Me oleme kindlasti kõik selle eesmärgi saavutamisest huvitatud ning peaksime seda pidama meeles aruteludes ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle pärast 2014. aastat. Välja pakutud kord puudutab eeskätt suuri keskkonna- ja infrastruktuuriprojekte, millega luuakse kasumit ning toetatakse energia- ja taastuvenergia projekte eluasemesektoris. Kompromissettepanek ei hõlma seega äärmuslikke muudatusi Euroopa fondide ülesehituses. Suuri muudatusi ei ole praegu isegi võimalik teha. Me võime kehtivat süsteemi vaid järk-järgult ajakohastada. Tegemist on kompromissettepanekuga.

Ma soovin öelda, et toetan Ungari avaldust finantskorraldusvahendite kasutamise kohta Ühtekuuluvusfondi raames energiatõhususe ja taastuvenergiaallikate valdkonna sekkumiste jaoks. Samas olen ma mures kohustustega seotud tagasiulatuvate meetmete pärast, sest neid ei kiideta heaks enne 2010. aastat, kuid vahendid tuli ELile tagastada 2009. aasta lõpus. Seda arvesse võttes on oluline täpsustada kõiki selle õigusakti tehnilisi üksikasju. Kuid kompromiss on saavutatud ja seega tuleks arutelu lõpetada. Minu arvates on äärmiselt oluline, et seda Euroopa vahendite kasutamise korra lihtsustamist, mille me täna Strasbourgis heaks kiidame, oleks näha ka liikmesriikides kohapeal. Ent selleks on meil piirkondades veel palju vaja teha.

Ma soovin avaldada kiitust Tšehhi kohaliku arengu ministeeriumile tema jõupingutuste eest, sest ta kiitis poole aasta pealt heaks õigusakti muudatuse struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist konkreetsete vahendite kasutuselevõtmise kohta. Niisugune halduskorra lihtsustamine hõlmab endas peamiselt heakskiitmise menetlusi ning finantsplaneerimist ja -juhtimist, sealhulgas kontrollimeetmeid ja erinevuste kaotamist.

 
  
MPphoto
 

  Cornelia Ernst, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Lugupeetud juhataja! Ma räägin kolleegi nimel, kes ei saanud siia tulla, ning soovin esitada mõned tähelepanekud. Esiteks väljendame me suurt heameelt struktuurifondide korra lihtsustamise üle. Kindlasti on selles punkte, mida me sooviksime arvustada ning mida proua Schroedter ka nimetas, kuid ma ei arva, et ainuüksi nende pärast peaksime me vastuvõtmist takistama. Meil on lihtsustamise üle hea meel ning samuti arvame me, et määrust tuleb hakata kiiresti rakendama. Niigi on juba liiga palju aega raisatud.

Ma soovin aga rääkida avameelselt. See kompromiss ei ole paraku selline, nagu meie soovisime. Nagu kõik teavad, esitas komisjon veel ühe ettepaneku ühekordsete vahemaksetaotluste 100% väljamaksmise kohta piiratud ajavahemikul seoses tööturupoliitika meetmetega. Seda ei võetud vastu mitmesugustel põhjustel, mida regionaalarengukomisjonis põhjalikult arutati. Me peame aga endalt küsima, kas oleme ikka teinud piisavalt selleks, et kehtestada ühine kohustus tööhõive tagamisel, millele komisjon oma 3. juuni 2009. aasta teatises viitas ja mida saaks kasutada kriisile vastu astumiseks.

Eesmärgiks oli struktuurifondide kasutamise lihtsustamine, et aidata kriisiga toime tulla, ja just seda me praegu ka arutame. Nagu kõik teavad, on just Euroopa struktuurifondid üheks peamiseks kodanikesse ja kriisi vastu võitlemisse investeerimise ning töökohtade loomise vahendiks. Kui me vaatame Euroopat, siis me näeme, et kriis on avaldanud tohutut mõju liikmesriikide tööturule ning midagi on vaja tõepoolest ette võtta. Töötus on suurenenud massiliselt ja kui olukorda täpsemalt vaadata, siis mitte ainult viies, vaid kõikides liikmesriikides. Lisaks sellele täidab töötus olulist osa ka kriisist sõltumatult. Euroopas on meil töötuse tase väga kõrge ning see kasvab veelgi, ent see ei ole kriisiga seotud.

Teine komisjoni esitatud ettepanek on kahtlemata edusamm, mille üle on meil hea meel, sest vähemalt viis liikmesriiki, mille SKP on alates 2008. aastast vähenenud 10%, saavad üsna suurt toetust. Need liikmesriigid saavad kasutada nii seda kui ka täiendavaid ettemakseid Ühtekuuluvus- ja Euroopa struktuurifondidest. See kõik on hea, kuid me sooviksime näha enamat ette võetavat. Parlamendikomisjonis öeldu põhjal teate te milline on meie seisukoht. Ühest küljest oleme me rahul, teisest küljest aga nii väga mitte, kuid iga edusamm on samm edasi ja just selles suunas peaksimegi minema.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi abil esitatud küsimusele vastavalt kodukorra artikli 149 lõikele 8.)

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE).(DE) Lugupeetud juhataja! Soovin küsida proua Ernstilt ühe küsimuse: miks teie fraktsioon ei esitanud täiskogus ühtegi muudatusettepanekut, sest selleks oli siin ometi võimalus olemas? Siis oleks saanud komisjoni algset eelnõu uuesti kasutada ning võib-olla arutada nõukoguga uuesti Euroopa struktuurifondide vahendite 100% rahastamist.

 
  
MPphoto
 

  Cornelia Ernst (GUE/NGL).(DE) Lugupeetud juhataja, proua Schroedter! Meie hinnangul oli meil selleks väga väike võimalus ja seega otsustasime seda mitte teha. Ma arvan, et minu kolleeg mõtles sedasama. Kui ma vaatasin komisjoni üldist ettepanekut, olin ma vapustatud. Pärast pikki arutelusid sellel teemal paari viimase päeva jooksul sai mulle aga mõndagi selgeks. Ma oleksin tahtnud näha enamat. Teil on õigus, me oleksime võinud muudatusettepaneku esitada. Ent olgem üksteise suhtes ausad: me teame, kuidas asjad edasi lähevad, ja sellepärast otsustas meie fraktsioon muudatusettepanekut mitte esitada. Ma pean selle kõigepealt ise teadmiseks võtma.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE).(NL) Lugupeetud juhataja! Erakordne aeg nõuab erakordseid meetmeid. Täna sai tõeks siinse parlamendi kauane unistus lihtsustatud menetlusest ja kiirematest tulemustest. Mida me aga lõpuks soovime, on töökohtade säilitamine ja uute loomine, nagu härra Hahn ütles. Sellel nädalal avaldati mõningad arvud, mis näitavad ühtekuuluvuspoliitika saavutusi: eelmisel perioodil loodi 1,4 miljonit uut töökohta. Euroopa vahendeid saab nüüd kasutada kiiremini ja lihtsamalt ja mitte ainult suurte, vaid ka väiksemate projektide puhul, et me saaksime jätkuvalt edendada uuendustegevust, keskkonnakaitset, linnade arengut jms.

On üks punkt, mida parlament ei toetanud, ja selleks oli ettepanek loobuda kaasrahastamisest. See ohustaks meie süsteemi – milles annavad riiklikud ja kohalikud ametiasutused ning võimalusel ka üksikisikud oma osa ühistesse piirkondliku ja linna arengu projektidesse – ühte alustaladest. Nüüd peame me keskenduma rahastamise tagamisele veidi pikema perioodi vältel – kahe aasta asemel kolm aastat –, mille suhtes te aga olite nõus. Seega on raha võimalik endiselt kasutada, kaasrahastamine on samuti võimalik ning hea külg on ka see, et hilinemise korral saame me ikkagi lubada neid väärtuslikke projekte jätkata. See ei tähenda seda, et raha võetakse piirkondadelt ära, üldsegi mitte – see tähendab seda, et raha kasutatakse. See on kava, mille me töötasime välja 2007. aastaks. Mul on härra Hahnile küsimus: kas sellele heale eeskujule ei võiks lisanduda veel mõni? Miks mitte kasutada sama kava ka 2008. ja 2009. aasta puhul? See oleks väga hea samm. Kas te saate sellele vastata?

Ja lõpetuseks, me võiksime näidata teataval määral üles solidaarsust. On riike, mis ei kasuta neile eraldatud Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ära, vaid jätavad ligikaudu 30–40% neist kasutamata. Miks ei näidanud nad üles solidaarsust ega kandnud neid vahendeid üle teistele riikidele? See on täiesti lubatud ning võimaldaks neil riikidel taas jalule tõusta. See oleks olnud tõeline solidaarsus, kuid kahjuks seda ei juhtunud. Sellepärast olen ma üsna positiivselt meelestatud, vähemasti raportööri suhtes. See menetlus on võtnud nüüd aega üheksa kuud ning ma mõtlen, nagu ka proua Krehl juba ütles, et kas ei oleks võimalik viia see lõpule parlamendi, nõukogu ja komisjoni järgmise ühise läbirääkimistevooru jooksul?

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE).(GA) Lugupeetud juhataja! Alates 1973. aastast on minu kodumaa saanud Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist umbes 18 miljardit eurot. Aastate jooksul on ühtekuuluvuspoliitika täitnud olulist osa Iiri majanduse arengus ja elavdamises. Kui me püüame võidelda töötuse vastu Iirimaal ja mõistagi ka kogu Euroopas, on eriti oluline roll Euroopa Sotsiaalfondil.

Alates 1973. aastast, kui Iirimaa ühines Euroopa Liiduga, on riik saanud Euroopa Sotsiaalfondist toetust rohkem kui 7 miljardit eurot.

– Neid vahendeid on kasutatud peamiselt selleks, et võidelda töötusega noorte ja pikaajaliste töötute hulgas. 2007.–2013. aastaks koostatud inimressursi arendamise rakenduskava raames saab Iirimaa Euroopa Liidu Sotsiaalfondist 375 miljonit eurot. Selle kava kogu eelarve on 1,36 miljardit eurot.

Neid vahendeid kasutatakse selleks, et korraldada koolitusi töötutele, erivajadustega inimestele, varakult koolist väljalangejatele ja ühiskonnast tõrjutud inimestele. Me elame üleilmastumise ajastul. Reageerimaks probleemidele ja võimalustele, mis üleilmastumine Iirimaa tööjõule tekitab, toetatakse Iirimaal Euroopa Sotsiaalfondist ka elukestva õppe koolitusi, mida on võimalik kohandada üleilmastunud tööturu tegelikele vajadustele. Seega on praegune majandus- ja finantskriis tõestanud, kui oluline ja väärtuslik on see fond, nimelt Euroopa Sotsiaalfond.

 
  
MPphoto
 

  Kay Swinburne (ECR). – Lugupeetud juhataja! Üldiselt näib, et sellel raportil on mõned väga head eesmärgid – aidata Euroopa fondide kaudu neid ELi liikmesriike, keda majandus- ja finantskriis on rängalt mõjutanud. Hea on see, et sellega tahetakse vähendada survet liikmesriikide eelarvetele, sest seda avaldatakse neile kõikidest külgedest. Nii projekti künnise vähendamine kui ka menetluse lihtsustamine, aga ka nõusoleku saanud projektide eelrahastamine aitavad majandust kiiresti elavdada.

Kui Euroopa seisab vastamisi töötuse määraga, mis on suurem kui 10%, paljudes liikmesriikides isegi märksa suurem, ning kui majandus näib visalt koguvat hoogu, peaksid liikmesriigid paljutki ette võtma, et riigi rahandusele uuesti jalad alla saada. Nimetatud raport on aga üsna pealiskaudne ega näi suurt osa neist käsitlevat.

Samas on selles ka üks ettevaatusele kutsuv punkt – nimelt mõte, et liikmesriigid ei peaks enam projekte oma vahenditest kaasrahastama, näib olevat väga ohtlik. Suure osa projektides kasutatud Euroopa vahendite arvestus on puudulike kontrollimeetmete tõttu juba niigi ebakorrektne. Liikmesriigi seaduslike huvide kaotamine omavahendite sihipärase kasutamise tagamiseks ei tohiks ahvatleda neid kurjasti kasutama.

Meil tuleb teha nii, et kaasrahastamise kriteeriumide lihtsustamine ei vähendaks aruandekohustust. See probleem iseenesest ei mõjuta aga tõenäoliselt kuigi palju minu valijaid Walesis, sest kui Euroopa Liit saab oma tahtmise, ei ole meil pärast 2013. aastat enam raha, mida kasutada pooleliolevates projektides, mida Euroopa vahenditest nii heldelt praegu kaasrahastatakse. Sest ehkki see on õige, et mõned uutest liikmesriikidest on vaesemad kui vanad ning seega vajavad nad eriotstarbelist abi, tähendab Ühendkuningriigi tohutu võlg ja minu piirkonna Walesi väga väike SKP inimese kohta, mida võrreldi hiljuti Rwanda majanduslike näitajatega – justkui see midagi aitaks – loodetavasti seda, et seda ei unustata. Minuni jõudsid kuuldused, et kaalutakse niisuguste piirkondade nagu Walesi abikõlbmatuks tunnistamist ning ma loodan, et tulevikus liigitatakse meid üleminekuvahendite saajate hulka.

 
  
MPphoto
 

  Andrey Kovatchev (PPE).(BG) Lugupeetud volinik! Kõigepealt soovin ma avaldada kiitust härra Kirilovile tema raporti eest. Mul on hea meel mis tahes tegevuse üle, mis kindlustab Euroopa solidaarsusfondide vahendite õiguspärast kasutamist ja aitab sellele kaasa, ning ma toetan niisugust tegevust. Euroopa Liit ei saa lubada endale seda, et ELi kodanikud võrdlevad teda vulkaaniga, mis purskab bürokraatia tuhka, mis uhub vihmana alla sadades minema soovi vähendada Euroopa piirkondade vahelist ebavõrdsust. Struktuurivahendeid, mille abil soovime me saavutada majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised eesmärgid, on raske, isegi võimatu kasutada. Ma usun, et menetlust lihtsustavaid muudatusi ei tule vaadata mitte ainult praeguse kriisi taustal, pikaajalises plaanis peavad need hõlbustama ka ligipääsu Euroopa Liidu solidaarsusvahenditele.

Ma arvan, et vaatamata viivitusele pakub Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek koos käesolevas raportis toodud muudatustega liikmesriikidele ja peamistele abisaajatele paremaid võimalusi parandada oma olukorda praeguse kriisiga toimetulekuks. Ma soovin rõhutada, kui oluline on muudatus 2007. aastaks ette nähtud vahendite kasutamise tähtaja edasilükkamise kohta. See annab kõikidele liikmesriikidele, sealhulgas ka Bulgaariale, kus vahendite kasutamise määr on ikka veel väga madal, võimaluse viia ellu projekte vahendite abil, millest muidu oleks ilma jäädud. Me peame pöörduma nii piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kui ka kõikide sidusrühmade poole ning paluma neil tungivalt neile antud teist võimalust ära kasutada. Ma usun, et paindlikkus, mida raportis toonitatakse, pidades silmas vahendite kasutamist edendavate programmide rakendamist, on õige käsitlusviis, kui tulevikus erastamispoliitikat kujundatakse.

Mis puudutab struktuurifondide kasutamise halduseeskirjade lihtsustamist, siis selle raportiga püütakse õigesti leida sobivat tasakaalu, et ühest küljest aidata koordineerida projekte võimalikult palju Euroopa vahendite abil ning teisest küljest kontrollida nende vahendite kasutamist. Määruste läbivaatamine peab aitama tagada suurema läbipaistvuse Euroopa kodanike ja maksumaksjate jaoks, aga ka luua liikmesriikide jaoks tingimused, mida neil on võimalik täita. Kogu selle protsessi jooksul ei tohi me unustada kõige olulisemat eesmärki, milleks on võrreldavate sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste saavutamine kogu Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). (HU) Alates majanduskriisi puhkemisest on Euroopa Liitu mitmel korral kritiseeritud selle pärast, et ta ei suuda asjakohaselt reageerida kriisiolukorrale. Minu arvates aitavad praegune arutelu ja härra Kirilovi suurepärane raport seda väidet väga hästi kummutada, sest need näitavad, et Euroopa Liit suutis siiski kriisile reageerida. Ma ei mõista kolleege, kes kardavad, et menetluse lihtsustamine tähendab seda, et eeskirju ei järgita, sest ühtekuuluvuspoliitika suur väärtus just selle korrektses järelevalvemehhanismis seisnebki. Seepärast ei peaks keegi selle pärast muretsema. Ja kui minu kolleegid seda teevad, siis ma loodan, et nad ei tee seda solidaarsuse puudumise pärast nende liikmesriikide suhtes – näiteks minu kodumaa Ungari suhtes –, kes nende arvates ei kasuta nimetatud vahendeid asjakohaselt. Me kasutame neid tõepoolest asjakohaselt. See arutelu on oluline ka sellepärast, et annab kinnitust ühtekuuluvuspoliitika vajalikkuse kohta. Mul on hea meel, et härra Hahn ja härra Cioloş on siin. Mulle valmistab muret see, et härra Barroso esimeses dokumendis isegi ei mainita ühist põllumajanduspoliitikat ning et ühtekuuluvuspoliitikat on puudutatud vaid põgusalt, ehkki need on äärmiselt olulised ühtekuuluvuse ja ühenduse meetmed, mis on hädavajalikud keskkonnahoidliku majanduskasvu, uuendustegevuse ja töökohtade loomise jaoks, teisiti öeldes ELi 2020. aasta strateegia uute eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu tulebki ühtekuuluvuspoliitikat nõrgendamise asemel tugevdada.

 
  
MPphoto
 

  Iosif Matula (PPE).(RO) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Igasuguste nii ühenduse kui ka riiklikul tasandil tehtud õigusraamistike muudatuste tõttu, millega tahetakse käsitleda kriisi tagajärgi, on kriisi mõju reaalmajandusele ja tööturule praegu väga tugevalt tunda. Suur töötus avaldab liikmesriikide majandusele ränka mõju, kuid siiski on vahendite saamine väga keeruline.

Ühtekuuluvuspoliitika kavade tõhus rakendamine on hädavajalik, sest sellega edendatakse märkimisväärselt reaalmajanduse toetamist 2007.–2013. aastani eraldatud 347 miljardi euro abil. Lisaks sellele tuleb püüda aidata kriisis enim kannatada saanud abisaajaid, et kiirendada rahavoogusid, millest rahastada investeerimist liikmesriikide piirkondadesse. Minu arvates on üks olulisemaid muudatusi, mis tehti, võimalus rahastada mitmesuguste kavade seast ühte kõige olulisemat projekti niisuguste projektide puhul, mis hõlmavad mitut piirkonda.

Ma soovin avaldada kiitust raportöörile tehtud töö eest. Samas teeksin aga ühe märkuse, nimelt, et ehkki raportit oodati ammu, kulus selle valmimisele siiski kaua aega. Minu arvates peaksime otsima lahendusi ning pöörama eesmärkidele palju rohkem tähelepanu, et ära hoida olukordi, kus suurepäraste meetmetega viivitatakse liiga kaua. Halduskorra üldine lihtsustamine aitab edendada kõnealuste vahendite kasutamisvõimet ja seda ka riikides, millel sellega raskusi on, teisiti öeldes minu kodumaal Rumeenias. Vulkaanipurse tekitas maailmas kaose viie päevaga ning võib põhjustada veel ühe kriisi. Kui kaua läheb meil aega, et suudaksime sellele reageerida? Ent mulle sai selgeks üks asi – me peame tegema otsuseid tunduvalt kiiremini.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Monika Smolková (S&D). (SK) Ma soovin kõigepealt kiita raportööri härra Kirilovi tema töö eest. See on väga hea, et majanduskriisile reageerimiseks on Euroopa institutsioonid otsustanud kiirendada regionaalarenguprojektide rahastamist ja struktuurifondide kasutamise eeskirju. Samuti pikendati 2007. aastal kinnitatud ELi vahendite kasutamise tähtaega, et anda liikmesriikide selleks rohkem aega.

Slovakkias on meil kõnekäänd, et kiire abi on kahekordselt tõhus. Majanduskriisis enim kannatada saanud liikmesriigid ootavad kannatamatult täna arutlusel olevat määrust. Komisjon esitas esimese eelnõu juba eelmise aasta juulis. Meie ei langeta otsust enne maikuud. Kogu õigusloomeprotsess on kestnud tänaseni üheksa kuud. Võib-olla on aeg hakata mõtlema sellele, et teatavate konkreetsete juhtumite tarbeks töötada välja lihtsam ja lühiajalisem õigusloomeprotsess.

Kriis, töötus, vaesus ja süvenevad piirkondlikud lõhed on just nimelt niisugused juhtumid, mille puhul on vajalik tegutseda kiiremini ja paindlikumalt. Raske on selgitada töötutele, et meil kulus kolmveerand aastat selleks, et võtta vastu õigusakt, mis peaks neid praegu, raskel ajal aitama.

 
  
MPphoto
 

  Pascale Gruny (PPE).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Me väljendame täna üksmeelselt heameelt härra Kirilovi raportis välja pakutud meetmete üle, millega lihtsustatakse struktuurivahendite andmise korda.

Siiski olen ma parlamendi Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva töörühma esimehena nördinud selle üle, kui kaua on praegu käimasolev läbivaatamismenetlus kestnud. Komisjon tegi esialgse ettepaneku 2009. aasta juunis. Ehkki selle läbivaatamise eesmärgiks oli aidata liikmesriikidel võidelda majandus- ja sotsiaalkriisi vastu, läks nõukogul kokkuleppe saavutamiseks aega kuus kuud. See on vastuvõetamatu. Tõsi on, et õigusloomeprotsessi muudeti vahepeal, et anda parlamendile samasugused volitused nagu nõukogul on. Euroopa Liidu valitud esindajatena ei saa me aga avalikkuse ees neid viivitusi õigustada.

Ma teen nüüd väikese kõrvalepõike, et väljendada heameelt selle üle, et parlament näitas üles vastutustunnet ja nõustus nõukogu seisukohaga nii palju kui võimalik, et menetlus rohkem ei viibiks. Ma soovin aga veel kord väljendada pettumust. Me vajame Euroopa Liitu, mis saab kiiresti võtta vastu niisuguseid otsuseid, mis tegelikkuses ka midagi muudavad.

Vaadakem nüüd aga hetkeks tulevikku. Täna välja pakutud lihtsustusmeetmed majanduskriisiga toimetulekuks on head, kuid ma soovin lisada, et need oleksid võinud olla veelgi edasipüüdlikumad, kui praeguse, 2007.–2013. aasta programmiperioodi kehtivad meetmed ei oleks olnud nii kohmakad ja keerulised.

Seega, kui vaadata ettepoole, 2014.–2020. aastaks koostatava mitmeaastase õigusraamistiku läbirääkimisi, siis ma kutsun Euroopa Parlamenti üles näitama julgust oma ettepanekutes struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi haldus- ja rakenduskorra lihtsustamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma soovin samuti väljendada tänu härra Kirilovile raporti eest ning mul on kahju, et ta ei saa täna siin olla.

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi mehhanismide lihtsustamine on hea mõte ning see avaldab ka kuludele head mõju. Ajal, mil neid vahendeid kasutatakse ka kriisiga toimetulekuks, tuleb meil väljamakseid teostavatele asutustele luua niisugused tingimused, et nad saaksid kasutada ära kogu raha. Meie niisugune meede aga tähendab ka seda, et üks ettekääne on vähem.

Üks ettekääne vähem – kellel? Näiteks Ühtekuuluvusfondi vahendeid kasutavatel piirkondadel, kes sageli ei suuda neid kõiki ära kasutada, kuid süüdistavad siiski Euroopa menetluste sihipäratut olemust ja ülemäärast bürokraatiat selles.

Nüüd seda ettekäänet enam ei ole. Nüüd on kõikide Euroopa vahendite jaotamise eest vastutavate asutuste jaoks loodud tingimused, kus …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D).(RO) Majanduskriisi tagajärgi on olnud tunda alates 2008. aastast. Peamised probleemid, millega me praegu vastamisi seisame, on töötus, elatustaseme langus ja vaesus. Euroopa Liidu poliitikas on püütud pidevalt täiendada ja parandada vahendeid, millega neid tagajärgi käsitleda, ning see hõlmab ka majanduskasvu elavdamist Euroopas. Härra Kirilovi raport on hea näide selle kohta. See on koostatud mõningate komisjoni esitatud suurepäraste ja kiiduväärsete ettepanekute alusel, millega tahetakse lihtsustada taotluste menetlemist ja võimaldada liikmesriikidel pääseda ligi asjaomastele vahenditele.

Mul on hea meel kolleeg Kirilovi raporti üle ja ma toetan seda nii seoses suurtele projektidele antavate summade ühendamise kui ka konkreetsete tehniliste kriteeriumide ja tingimuste kohandamisega, millega aidatakse kaasa saadaolevate vahendite juhtimisele. Need muudatused on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, milles edendatakse töökohtade loomist ja toetatakse investeerimist keskkonnakaitsesse.

 
  
MPphoto
 

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja, härra Hahn! Eelkõnelejad rääkisid juba ühtekuuluvuspoliitika headest külgedest ning ma ei soovi neid siin korrata. Ma tahan vaid rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika on kasulik ka minu kodumaale Poolale ja minu piirkonnale Suur-Poolale. Mul on väga hea meel selle üle ning seega toetan ka määruse muudatusi. Mul on hea meel pideva püüdluse üle suurendada ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise võimet. Selleks, et vahendite rakendamine ja kasutamine oleksid tõhusamad, tuleb nimetatud poliitika elluviimist reguleerivat õigusakti pidevalt lihtsustada ja liberaliseerida. Seega tähendab minu jaoks see määrus järgmist sammu lihtsustamise suunas. Ma olen sellega rahul. Ma soovin veel öelda, et niisugune püüdlus peab olema järjepidev. Meil tuleb võidelda liigse bürokraatia vastu kogu aeg ning me peame pidevalt püüdma tagada, et õigusakt oleks abisaajatele soodne.

 
  
MPphoto
 

  Othmar Karas (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja, härra Hahn! Ühtekuuluvuspoliitika on oluline poliitiline tööriist. See annab meile võimaluse võidelda kriisi vastu, stimuleerida nõudlust lühiajaliselt ning samas investeerida pikaajalise majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamisse. Oluline on öelda selgelt välja, et ühtekuuluvuspoliitika, eriti ettemaksed ja kiirem rakendamine kohalikul tasandil 2009. aastal aitasid märkimisväärselt edendada ostujõudu, mis elavdas majandust ja aitas piirata eratarbimise vähenemist. Ühtekuuluvuspoliitika on oluline osa ka Euroopa 2020. aasta strateegiast. Seepärast ma ei mõista, miks teie kaasvolinik Olli Rehn sidus karistusmehhanismid ühtse finantsturu eeskirjade eiramise eest regionaalpoliitika piirangutega.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE).(FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Kirilovi raporti hääletus toimub järgnevate nädalate jooksul ning mul on selle üle hea meel, sest vajadus tegutsemise järele on suur.

Avalikkus ja meie valitud esindajad on oodanud nüüdseks ligikaudu aasta tõelisi ja püsivaid ühtekuuluvuspoliitika meetmeid, mille abil reageerida kriisile. Riikliku ja kohaliku tasandi osalejad on kulutanud terve aasta selleks, et nõuda Euroopa vahendite väljamaksmisel suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet.

Täna, mil parlament vahetab mõtteid uute meetmete üle, millega tahetakse Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamine läbipaistvamaks muuta, vajame me rohkem kui kunagi varem seda, et meie püüdlused neid nõudeid lihtsustada oleksid tulemuslikud. Kirilovi raport on esimene samm selle lihtsustamise suunas. See peab soodustama järgnevate koostamist, sest kaalul on Euroopa tegevuse usaldusväärsus ja nähtavus igapäevaelus.

Raport on ka praegusel ajal, kui Euroopa ühtsuses kaheldakse, hea tõestus meie solidaarsuse kohta nende liikmete jaoks, kes vajavad seda koos nende olukorraga kohandatud meetmetega. Praegusel süngel ja murederohkel ajal võib Kirilovi raport mõjuda lootuskiirena. Ma loodan, et see raport ei jää ainsaks selliseks.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige.(DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Ma soovin kõigepealt tänada kõiki, kellel õnnestus siia parlamenti kohale jõuda – kas siis lähedalt või kaugelt – selle eest, et nad näitasid üles suurt pühendumist selles arutelus. Ma soovin teid tänada, sest te toetasite nii ulatuslikult ühtekuuluvuspoliitikat ja näitasite, et see võimaldab meil aidata meie piirkondi ja inimesi, kes seal elavad. Tšehhist pärit parlamendiliige viitas ütlusele, et kiire abi on kahekordselt tõhus. Ma ütleksin, et see on euroopalik hoiak. Vaatamata kõikidele raskustele ja eksimustele pidasime me algatuses sellest põhimõttest kinni.

Minu lühike vastus proua Schroedterile on: te ei peaks muretsema selle pärast, et kontrollimehhanism kannatab lihtsalt sellepärast, et me sageli mõlemat valdkonda hõlmavate projektide künnised ühtse hindamise eesmärgil ühtlustasime. Kontrollimehhanismid on olemas ka kohalikul ja riiklikul tasandil. Just sellele põhimõttele rajanebki ühine juhtimine. Meie tegevust reguleerivad ka muud eeskirjad, näiteks riigihangete ja riigiabi andmise süsteemi omad. Ka need hõlmavad teatavaid tähtaegu, millest meie, regionaalpoliitikud ei saa lihtsalt mööda vaadata.

Mis puudutab N+3 reegli laiendamist, siis ma usun, et me peaksime võtma väga range hoiaku. Me peame tagama selle, et eeskirju ei lõdvendataks ning et piirkonnad ei mõtleks, et nad saavad rahulikult jõude olla. Selle asemel peavad nad endale eesmärgiks seadma saadaolevate vahendite kasutamise.

Kas te võiksite palun proua Swinburne’ile edasi öelda, et tal ei ole mitte mingisugust põhjust hirmu tunda selle pärast, mis ta esile tõi, kuna eelarve on piisavalt suur. Me tagame saadaolevad piirkondlikud vahendid tulevikus nii Walesile kui ka teistele piirkondadele. Sellepärast ei kiidagi ma heaks seda, et struktuurifondide raha kasutataks rasketel aegadel selleks, et kohaldada ilmseid sanktsioone, millel niisugusel viisil mingit mõju ei ole.

Tänan teid veel kord ulatusliku toetuse eest. Ma tänan teid samas ka regionaalpoliitika peadirektoraadi töötajate nimel, kes tegid väga tublit tööd selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Karin Kadenbach, raportööri asendaja.(DE) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel edastada kolleeg Kirilovile kõik tänase arutelu kiidusõnad ja heatahtlikud hinnangud. Ma soovin veel kord rõhutada kahte punkti.

Meil on kasutada vaid Euroopa maksumaksja raha ning seepärast tuleb meil teha ligipääs nendele vahenditele nii lihtsaks ja läbipaistvaks kui võimalik. See on selle raporti eesmärk. Samas usun ma ka seda – sellega pöördun ma proua Schroedteri poole –, et me ei peaks eeldama, et liikmesriigid ei tee kõike endast olenevat, et Euroopa õigusaktidest kinni pidada. Just seda lugesin ma tänases arutelus ridade vahelt välja ning ma arvan, et me ei tohiks seda kellegi kohta eeldada. Mina eeldan oma töös, et kõik liikmesriigid ja institutsioonid teevad kõik endast oleneva, et tagada Euroopa vahendite kasutamine tõhusalt ja korrektselt.

Ma soovin teha ka teise märkuse, see on mõeldud proua Swinburne’ile, kuid mitte ainult talle. Küsimus ei seisne heategevuses vaeste piirkondade jaoks. Me toetame piirkondi selleks, et suurendada ostujõudu ja luua töökohti, sest nende piirkondade ostujõud on osa üldisest püüdlusest tagada, et Euroopa saaks hakata taas tootma ja tooteid müüma. See tugevdab siseturgu. Teisiti öeldes, see ei ole lihtsalt üldise solidaarsuse väljendus. Kõik, kes teavad midagi majandusest ja maailmakaubandusest, mõistavad lisaks ühiskondlikust seisukohast ka kaubanduse ja majanduse seisukohast lähtudes, miks me vajame regionaalpoliitikat ning miks me saame seda eriti kriisi ajal kasutada kiire ja tõhusa meetmena kõikides Euroopa piirkondades Euroopa majanduse stimuleerimiseks.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub mai esimese nädala osaistungjärgu ajal.

Kirjalikud avaldused (artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult.(RO) Käesolev raport struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi rakendamise üldmääruse muutmise kohta on Euroopa Liidu kodanike jaoks eriti oluline. Suur hulk liikmesriike, teiste seas ka Rumeenia, on praeguseni kasutanud Euroopa vahendeid vaid vähesel määral. Paljud kodanikud, ettevõtted ja kohalikud ametiasutused on laitnud keerulist menetlust, millele nad põrkuvad iga kord, kui püüavad taotleda vahendeid oma projektide jaoks.

Selle raporti koostamine näitab Euroopa Parlamendi soovi lahendada sellega seoses esile toodud probleeme. Ma toetan ettepanekuid, millega tahetakse lihtsustada Euroopa vahenditele ligipääsu korda. Tarbetu halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine ning selgete eeskirjade kehtestamine aitab tõsta Euroopa vahendite kasutamise määra.

Mul on hea meel nende meetmete üle, eriti praegu, mil liikmesriike mõjutab majanduskriis. Viis Euroopa riiki, sealhulgas ka Rumeenia, osalevad Euroopa vahendite kasutamise kiirendamise protsessis. Ettemaksete tegemise uue korra rakendamine võimaldab viia lõpule rohkem projekte ja teha seda kiiremini. Lisaks sellele on Rumeeniale eeskirjade muutmine kasulik ka sellepärast, et väheneb oht jääda ilma vahenditest, mis piisavalt kiiresti rakendust ei leia.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult.(FR) Majanduskriis on näidanud, et raskustes erasektori toetuseks on vaja riiklikku sekkumist. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika täidab selles olulist osa. Tagades finantstoetuse neile, keda majanduslangus mõjutanud on, kujutavad struktuurifondid endast majandustegevuse stimuleerimise hooba.

Siiski on ligipääs Euroopa vahenditele paljude võimalike abisaajate jaoks jätkuvalt raske. Menetlus on keeruline ning viivitused liiga suured, ehkki kriisi olemus nõuab lihtsaid ja kiireloomulisi meetmeid.

Seda selgitamise vajadust silmas pidades on mul hea meel komisjoni algatuse üle, millega tahetakse lihtsustada struktuurifondide finantsjuhtimist. Mitmesugused esitatud ettepanekud on kooskõlas tõhusama ühtekuuluvuspoliitikaga, mis ei avalda aga ühenduse eelarvele liiga suurt mõju. Mul on hea meel niisuguse praktilise käsitluse üle.

Komisjoni tegevus ei saa aga sellega lõppeda. See reform, mille kriis hädavajalikuks muutis, peab olema Euroopa vahendite juhtimisviisi põhjaliku lihtsustamise esimene etapp. Ühtekuuluvuspoliitika peab muutuma tõhusamaks riikliku sekkumise vahendiks, et tagada majandustegevusele tõeline toetus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. – (RO) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma soovin avaldada raportöörile kiitust tehtud töö eest. Mul on hea meel selle üle, et nõukogu ja regionaalarengukomisjon kokkuleppe lõpuks heaks kiitsid. Ma usun, et meie jaoks on äärmiselt oluline see raport võimalikult kiiresti vastu võtta, et me saaksime finantskriisi tagajärjel enim kannatada saanud liikmesriikidele majanduse elavdamiseks vajalikku toetust. Üks põhipunkte, mis siin raportis esile on toodud, on Euroopa vahenditele ligipääsu ja nende rakendamise korra lihtsustamine. Me vajame meetmeid, mis aitavad kaasa majanduse kiirele elavdamisele, eriti praeguses majanduskriisis.

Sellest tulenevalt arvan ma, et 2% suurune ettemakse Euroopa Sotsiaalfondist ja 4% suurune ettemakse Ühtekuuluvusfondist on ideaalne lahendus märkimisväärsete likviidsusprobleemidega liikmesriikide jaoks, sest võimaldab neil saada järjepidevat abi. Euroopa Sotsiaalfondi vahendid peaksid aitama elavdada oluliselt kriisi tagajärjel enim kannatada saanud liikmesriikide majandust, võimaldades neil säilitada töökohti, parandada kutsekvalifikatsioonide taset ja sellest tulenevalt hoida ära ja vähendada töötust.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Stavrakakis (S&D), kirjalikult.(EL) Ma soovin kõigepealt avaldada kiitust raportöörile Evgeni Kirilovile ja kõikidele meie parlamendikomisjoni liikmetele, sest tänu nende järjekindlusele ja otsustavusele saame me täna seda teemat siin arutada ja minna otse edasi selle erakordselt olulise raporti vastuvõtmisega, raiskamata selleks rohkem väärtuslikku aega. Ma soovin rõhutada, kui olulist rolli täitsid muudatusettepanekud assigneeringute kasutamise suurendamisel, bürokraatia vähendamisel ja eeskirjade lihtsustamisel, muutes rahastamise mõju majandusele tervikuna maksimaalseks ja aidates seega mitmekordistada kodanike saadavat kasu. Oma sõnavõtus tõi volinik Hahn väga õigesti esile, et hoolimata sellest, et see on võib-olla kõige edukam Euroopa poliitika, on ühtekuuluvuspoliitikal nii pooldajaid kui ka vastaseid. Täna arutlusel olevate muudatuste vastuvõtmine on oluline samm, kuid veelgi rohkem on vaja, et Euroopa Komisjon astuks viivitamatult järgmise sammu: esitaks oma seisukoha tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta ning sealhulgas ka oma mõtted ja ettepanekud raamistiku, toimimise ja pädevuste vajalike muudatuste, uute vahendite jms kohta.

kirjalikult. – Praegu on viimane aeg astuda see järgmine samm, enne kui uued alusetud dokumendid välja ilmuvad.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika