Istungi stenogramm

Neljapäev, 6. mai 2010 - Brüssel

8. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. − Jätkame nüüd selgitustega hääletuse kohta.

Raport: Jörg Leichtfried (A7-0035/2010)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Peale parlamendi korduvaid nõudmisi on komisjon esitanud julgestustasude rahastamise regulatsiooni. Ma toetasin seda õigusakti, tema vastuvõtmist, sest kõigi reisijate jaoks on oluline, et julgestustasude kindlaksmääramisel jälgitakse kindlaid ja läbipaistvaid põhimõtteid. Tarbija peab olema kindel, et julgestustasudest saadud tulusid kasutatakse üksnes julgestuskulude katmiseks.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Minu arvates on õige, et komisjon ja Euroopa Parlament osalevad õhutransporti kasutavate reisijate turvalisust ja kaitset puudutavate tasude reguleerimisel.

Pean siiski ütlema, et praegune mõtteviis sellist kontrolli teostavate asutuste loomise kohta on minu meelest absurdne ja ebaõige. Ajal, mil Euroopa vajab raha Kreeka abistamiseks, ja ajal, mil Euroopa vajab raha majanduse arenguks, on uute pelgalt mingi järelevalvega tegelevate asutuste loomine vastutustundetu ümberkäimine ELi kodanike rahaga ning minu arvates sellega edu ei saavutata.

  Bogusław Liberadzki (S&D) – (PL) Lugupeetud juhataja! Soovin väljendada rahulolu, et saan anda poolthääle määrusele, milles käsitletakse autode varuosi, täpsemalt autoomanike juurdepääsu nii sertifitseeritud kui ka sertifitseerimata varuosadele. Me vastasime oma kodanike vajadustele, kuigi tegime seda viimasel minutil. Me tagame mõistliku hinnaga kvaliteetsed varuosad.

Raport: Brian Simpson (A7-0030/2010)

  Antonio Cancian (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Eile lõpetasime edukalt üleeuroopalist transpordivõrku käsitlevate suuniste uuestisõnastamise teema esimese lugemise. Selle uuestisõnastamise, kodifitseerimise juures on siiski üks väga oluline aspekt, mis on seotud kogu üleeuroopalise transpordivõrgu ümberkorraldamisega lähema kümne aasta jooksul.

Ümberkorraldamine peab olema Euroopa piires läbi mõeldud, lihtsustatud ja mõistlik, et koostalitlusvõime ka tõeliselt rakenduks. Niisiis, võttes arvesse praegust ebasoodsat majandusolukorda, peame mõtlema võrgu või selle teatud osa arendamise peale, ja seda ei tule teha mitte üksnes olemasolevate eelarvevahendite abil. Me peame leidma uue tee ja tegema tööd, et tõsta majandus nende võrkude abil uuesti jalule.

Seepärast on hädavajalikum kui kunagi varem, et lisaks eile astutud sammule prooviksime selle nimel ka tööd teha.

Raport: Evgeni Kirilov (A7-0055/2010)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Ma hääletasin selle õigusakti muutmise poolt, sest muudatus aitab kaasa 2008. aastal vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kava raames kokkulepitud eesmärkide täitmisele. Ma leian, et rahastamise lihtsustamine kiirendab kaasrahastatavaid investeeringuid liikmesriikides ja piirkondades ning suurendab meetmete mõju majandusele tervikuna, kuid eeskätt keskmise suurusega ettevõtjatele ja tööhõivele. Ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade praktilisest vajadusest tulenev lihtsustamine ja nende selgemaks muutmine avaldab kindlasti positiivset mõju kava rakendamise kiirusele ja kohandumisele uute probleemidega.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Praegune majanduslangus on raputanud tõsiselt paljusid riike ja mitme Euroopa Liidu liikmesriigi majandus on langenud enam kui 10%. Seetõttu pole Euroopa Liidu tähelepanu väga oluline mitte üksnes Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele, vaid ka alles hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud riikidele, kes saavad toetust struktuurifondidest ja Euroopa Sotsiaalfondist. Struktuurifondid on oluline vahend, millest võib abi olla nendele liikmesriikidele, mis on tulnud välja tõsisest majanduslangusest. Seetõttu usun, et kui lihtsustada struktuurifondidest toetuste saamise nõudeid, oleks võimalik seda abi tõhustada.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond on tõestanud, et tegemist on toimivate vahenditega, mis on väga kasulikud piirkondlikuks arenguks ning reageerimiseks Euroopas ja maailmas juba mõnda aega võimutsenud majanduskriisi tagajärgedele.

Sellega seoses tunnen ma heameelt ettepaneku üle lihtsustada rahastamiskohustusest vabastamise menetlust ja hõlbustada maksete tegemist neile, kes saavad nimetatud fondide eri programmide raames toetust. Lisaks olen ma selle poolt, et sätestada täiendav eelmakse osamakse 2010. aastaks majanduskriisis kõige enam kannatanud liikmesriikide jaoks.

Raport: József Szájer (A7-0110/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE) . – (IT) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Jozsef Szájeri raporti poolt ja soovin tänada teda suurepärase analüütilise töö eest, pidades silmas Lissaboni lepinguga sisse seatud uuendusi.

Arvestades delegeeritud õigusaktide ulatuslikku ja mitmekülgset mõju õigusloomemenetlusele, olen ma iseäranis nõus parlamendi sooviga kehtestada nende delegeeritud õigusaktide kohta konkreetsed ja selged tingimused, et tagada parlamendipoolne tõhus demokraatlik kontroll. Usun, et vajalike kohanduste tegemiseks tuleb eelkõige ka praktikas kontrollida, kuidas uus süsteem toimib.

Raport: Marit Paulsen (A7-0053/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma väljendaksin meeleldi oma täielikku toetust käesolevale raportile, mis käsitleb loomade heaolu. Ent mul on siiski teatud kahtlusi selles, kuidas parlament ja EL kõnealust valdkonda käsitlevaid õigusakte loovad.

Ma eelistaksin emotsioonidest lähtuvale käsitlusele teaduspõhist käsitlust loomade heaolust. Me oleme võtnud vastu õigusakte, mis paljudel juhtudel ei ole teaduslikult põhjendatud, ja me asetame Euroopa põllumajandustootjad tunduvalt ebasoodsamasse olukorda.

Lubage mul lisaks väljendada oma suurt muret ja kibedat pettumust selle pärast, et komisjon otsustas sel nädalal alustada uuesti läbirääkimisi Mercosuri riikidega. Selle otsusega seatakse ohtu Euroopa põllumajandustootjate, eriti looma-, linnu- ja sealihatootjate tulevik. Tahaksin komisjonilt küsida, kas ta kavatseb kohaldada kolmandatest riikidest imporditavate toodete suhtes neidsamu loomade heaolu standardeid ja tootmisstandardeid, mida ta rakendab Euroopa Liidu piires. Kui ta seda ei tee, siis teeme endale häbi.

  Peter Jahr (PPE) . – (DE) Lugupeetud juhataja! Loomade heaolu on jagamatu. See peab olema standarditud ja me vajame selle jaoks ühtset määratlust.

Kui rääkida standardimisest, siis peaksime katkestama hetkeks uute eeskirjade ja standardite kehtestamise ja tagama esmalt olemasolevate eeskirjade ühesuguse kohaldamise terves Euroopa Liidus.

Mis puudutab üleilmastumist, siis peame tegema suuri pingutusi, tagamaks, et kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditavate toodete suhtes kohaldataks neidsamu standardeid ja suuniseid, mida kohaldatakse Euroopa Liidu piires.

Tarbijatel on õigus osta toitu, mis pole mitte üksnes tervislik, vaid on ka tervislikult toodetud.

Raport: Stéphane Le Foll (A7-0060/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). - Lugupeetud juhataja, et ma ei unustaks, mul on rõdul rühm külalisi Ida-Iirimaa valimisringkonnast ja ma sooviksin öelda neile tere tulemast. Minu arust on väga oluline, et meie külalised ja kodanikud näeksid, kuidas Euroopa Parlament töötab, ja nagu te näete, on nad täna hommikul vägagi ärkvel ja huvitunud.

Seoses kõnealuse raportiga, Le Folli raportiga, külastas seda istungisaali hiljuti üks biitlitest, kes ütles, et me peaksime sööma vähem liha. Ma leian siiski, et tegelikult peame seoses põllumajanduse ja kliimamuutusega kasutama hoopis parimaid olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi, et vähendada põllumajandusest pärit heidet, sest me kõik teame, et peame tootma kogu maailmas pigem rohkem kui vähem toitu. Me peame kasutama selleks vähem loodusvarasid, vähem mulda, vähem vett – ja seda kõike kliimamuutuse surve all – ning me vajame selleks võimalikult häid teadusuuringuid. Ma leian, et avalik ja erasektor peaksid rahastama seda ühiselt, et meie talupidajad ja toiduainetööstus saaksid toiduaineid keskkonnahoidlikult toota.

  Juhataja. – Tänan teid, proua McGuinness, ja tervitused teie külalistele.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Sooviksin teha raporti kohta kolm lühikest märkust.

Esiteks, põllumajandus pole kliimamuutuse puhul mitte probleem, vaid lahendus.

Teiseks on meie kliimamuutuse uuringud algusjärgus, hoolimata sellest, et ajakirjanduse põhjal jääb teinekord vastupidine mulje. Oma kliimauuringute käigus peaksime võtma arvesse ja järgima ka selliseid teooriaid ja tulemusi, mis kalduvad peavoolust kõrvale.

Kolmandaks peaksime võtma kõik vajalikud ja sobivad meetmed, mis ei too kaasa täiendavat paberimajandust, ja me peame tagama, et need meetmed oleksid majanduslikus mõttes tõhusad. Sellisel foonil töötab näiteks Euroopa raamdirektiiv mulla kaitsmise kohta eesmärgile vastu ega anna soovitud tulemusi.

Raport: Herbert Dorfmann (A7-0056/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja, ma loodan, et siin toimuv avaldab muljet kõikidele külaliste rõdul viibijatele. Tuleb tunnistada, et on tavatu, et meile antakse nii palju kõneaega, kuid kõnealused raportid panevad mind põllumajanduse ja toiduainetootmise pärast vägagi muretsema.

Käesolev raport kõneleb sellest, kuidas me suudame hoida põllumajandustootjaid piirkondades, kus maa on kehv ja tingimused ülimalt rasked, sest me teame, et põllumajandustootjad on parimad maastiku majandajad, aga nad vajavad kõnealustes piirkondades ellujäämiseks raha. Ma muretsen selle pärast, et komisjoni esitatud kaheksa biofüüsikalist kriteeriumi võivad olla liiga piiravad, kui need vastu võetakse. Me peame võtma arvesse Euroopa Liidu eri paikade mulla seisundi erinevusi. Minu oma liikmesriigis Iirimaal tuntakse muret selle pärast, et kui me kohaldame kõnealuseid kriteeriume Atlandi ookeani äärses piirkonnas, võib see tekitada seal elavatele põllumajandustootjatele probleeme.

Ma tahaksin paluda komisjoni, et ta võtaks neid muresid oma õigusakti ettevalmistamisel arvesse. Komisjon on öelnud, et põllumajandustootjad majandavad maastikku paremini ja odavamalt, kui seda on võimalik teha mis tahes muul moel, nii et hoolitsegem selle eest, et nad saaksid nimetatud piirkondades ellu jääda.

Raport: Pilar del Castillo Vera (A7-0066/2010)

  Sonia Alfano (ALDE). - (IT) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Euroopa uut digitaalset tegevuskava käsitleva parlamendi resolutsiooni poolt seetõttu, et minu arvates on lihtsa ja taskukohase lairibaühenduse tagamine kogu elanikkonnale Euroopa Liidu strateegiline prioriteet.

Internetikasutuse laiendamine tähendab kodanike sõnavabaduse avardamist ja arendamist, sest see soodustab nende osalemist demokraatlikus elus ning võimaldab levitada teadmisi ja uuendusi. Ma tahaksin esile tõsta seda, et lairibaühenduse levik Euroopas tagaks suurema teabevabaduse. Nagu Eurostat on märkinud, ei tohi me unustada, et Euroopas on interneti levikus kaks või isegi kolm kiirust. Itaalia, eriti mõned selle piirkonnad, samuti Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria ja Portugal on ses suhtes kõige mahajäänumad liikmesriigid.

Pole juhus, et Freedom House’i koostatud 2009. aasta pressivabaduse indeksis on Itaalia kantud osaliselt vabade riikide loetellu, jagama koos Türgiga Lääne-Euroopa viimast ning Tonga järel koos Benini ja Indiaga maailmas 72. kohta. Ka mina loodan, et tänu kõnealustele resolutsioonidele ja mainitud põhimõtetele otsustab Itaalia valitsus vabastada nii ruttu kui võimalik 800 miljoni euro suuruse investeeringu, mis oli mõeldud selleks, et kaotada Itaalias digitaalne lõhe, kuigi see pole Itaalia ministrite nõukogu asesekretäri Gianni Letta väitel praegu esmatähtis.

Tahan rõhutada, et Itaalias ei vasta selle teenuse kvaliteet tänapäeva vajadustele ning tarbijaühingud on kurtnud, et Itaalias on Euroopa kõige vähem konkurentsivõimelised kasutustasud.

  Juhataja. - Palun võtta järgmine kord teadmiseks, et meil on hääletuse selgituse jaoks ette nähtud ainult üks minut.

Annan sõna meie tänasele parimale kõnelejale ja see on proua McGuinness.

Raport: José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (A7-0111/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). – Tänan tunnustuse eest, juhataja. Tahan meie külalistele öelda, et tavaliselt palume me siin vaikust, kuid tundub, et täna oleme leebed, ning ma tänan härra Higginsit, et ta annab mulle võimaluse sõna võtta.

Ma olen sellest juba kõnelnud ja mul on tunne, et parlament ei mõistnud eile, mida tähendab otsus toetada Salafranca Sánchez-Neyra raportit. Kõige rohkem valmistab mulle muret otsus alustada kahel eri tasandil uuesti kahepoolseid läbirääkimisi Mercosuri riikidega.

Esiteks toimub see enne maailma kaubandusläbirääkimiste võimalikku taasalustamist ja kahepoolne kokkulepe võib olla WTO tasandi omadest kehvem. Kuid teiseks – ja need kaks asjaolu on omavahel seotud – tunneb rahvas tõsist muret Euroopa Liidu põllumajanduse mahamüümise pärast. Need mured ei põhine üksnes minu isiklikel emotsioonidel. Ka komisjon on öelnud, et tehingul, mis kõnealustel läbirääkimistel Mercosuriga sõlmitakse, on tõsine mõju Euroopa põllumajandusele. Taas mõjutab see kõige enam veise-, linnu- ja sealihasektorit. Ma ei saa käesolevat raportit nimetatud põhjustel toetada ja ma hoiatan oma kolleege selle mõju eest.

Resolutsiooni ettepanekud: ELi ja Kanada tippkohtumine (RC-B7-0233/2010)

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Lugupeetud volinik! Vesi on meie kõigi ühine vara ega kuulu üksikutele väljavalitutele. Meie, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni Itaalia IDV (Väärtuste Itaalia) delegatsioon, tahtsime seda kinnitada seoses muudatusettepanekuga 10, milles seistakse vastu igasugusele katsele erastada veejaotussüsteeme, sest tegemist on osaga üldisest majandus- ja kaubanduslepingust, ning me väljendame vastupidi oma toetust nendele Kanada kogukondadele, kes soovivad veesektori erastamise peatada.

Itaalia IDV delegatsioon tundis vajadust hääletada kõnealuse dokumendi poolt sellepärast, et see kajastab meie väärtusi, mis panid meid kinnitama, et vee kasutamine on meie tingimatu ühine õigus. Selsamal põhjusel tahan ma korrata, et esitasime hiljuti allkirjastatud petitsiooni rahvahääletuse korraldamise kohta veesektori erastamise teemal ja oleme leidnud oma seisukohtadele oma riigis suurt poolehoidu.