Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2152(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0057/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/05/2010 - 7.8
CRE 06/05/2010 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0154

Arutelud
Neljapäev, 6. mai 2010 - Brüssel EÜT väljaanne

12. Selgitused hääletuse kohta (jätkamine)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Jäänud on veel kolm selgitust hääletuse kohta.

 
  
  

Raport: Andrea Cozzolino (A7-0100/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Olen rahul sellega, et Euroopa rahade kasutamisel toimepandud rikkumiste koguarv väheneb. Iseäranis julgustav on asjaolu, et rikkumiste arv põllumajandussektoris on vähenenud koguni 34%. Olukorda on aidanud parandada muu hulgas OLAFi tugev ja konkurentsivõimeline roll. Ma toetan meie resolutsioonis sisalduvat ettepanekut suurendada ELi liikmesriikide vahelist koostööd maksunduse valdkonnas.

Samas olen tõsiselt mures seepärast, et uutes liikmesriikides, eelkõige Bulgaarias ja Rumeenias, on kasvanud pettuste arv. ELi kümnes liikmesriigis kasvas pettuste arv 8%, samas kui Bulgaaria ja Rumeenia võlakoorem suurenes 152%. Toetan Rumeeniale ja Bulgaariale suunatud üleskutseid suurendada oma haldussuutlikkust ELi vahendite juhtimisel ning parandada riigihangete järelevalvet ja läbipaistvust kõikidel tasanditel.

 
  
  

Raport: Tamás Deutsch (A7-0062/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Esiteks tahaksin tänada Tamás Deutschi suurepärase raporti eest. Tänane sisuline arutelu ja meie resolutsioon, mida ka mina toetasin, on suurepäraseks lähtepunktiks Euroopa Investeerimispanga tulevaste tegevuste jaoks, eeskätt arvestades ELi 2020. aasta strateegiat.

Lisaks tahaksin taas kutsuda üles Euroopa riikide valitsusi suurendama EIP võimet laenata meie naabritele, eeskätt idanaabritele, kes vajavad laene ja investeeringuid ning kannatavad samuti kriisi mõjude tõttu. Tulevikus tuleks tagada veelgi tugevam kooskõla Euroopa naabruspoliitika eesmärkide ja EIP laenuotsuste vahel.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: massilised hirmuteod Josis (Nigeeria) (RC-B7-0247/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Austatud juhataja! Jaanuaris ja märtsis olime tunnistajateks Nigeerias toime pandud massilistele hirmutegudele, milles hukkus sadu inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi. Nigeeria vajab lepitusprotsessi ning põhjas elavate islamiusuliste ja lõunas elavate kristlaste rahulikku kooseksisteerimist.

Teiseks, võttes arvesse, et kuigi Nigeeria on üks maailma suurimaid naftatootjaid, elab enamik inimesi endiselt vaesuses. Nad ei saa osa riigi üldisest arengust ning seega tuleb tulemuslikult ja kõigest jõust võidelda lokkava korruptsiooniga.

Kolmandaks peaks Euroopa Liidu abi Nigeeriale puudutama kõige olulisemaid probleeme ja kõige tundlikumaid küsimusi, et teha selles riigis vähemalt veidigi nähtavaid edusamme.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder (EFD).(NL) Austatud juhataja! Sel nädalal Josi kristlaste kohta saadud värskeimad uudised on äärmiselt murettekitavad. Ka viimastel nädalatel on eri paigus selles Nigeeria linnas mõrvatud meiega sama usku jagavaid inimesi, s.o kristlasi. Näiteks laupäeval, 24. aprillil, tappis islamiusuliste noorukite jõuk noahoopidega kaks kristliku kuise ajakirjandusväljaande ajakirjanikku. Kurjategijad kasutasid ohvrite mobiiltelefone, et helistada tapetute sõpradele ja sugulastele ja teatada neile: „Me tapsime nad kõik. Tulge ja vaadake.”

Austatud juhataja! See karistamatu vägivalla õhkkond on Nigeerias tavaline ja selle peamisteks ohvriteks on kristlased. Käesoleva aasta alguses on see Josi linnas ja selle ümbruses toonud kaasa sadade inimeste surma. Väärib tähelepanu, et üks vaatleja räägib süstemaatilisest usulisest tagakiusamisest. Ta pöördub rahvusvahelise kogukonna ja seega ka Euroopa institutsioonide poole palvega mõista, et Nigeerias ja eriti Josis – islamiusulise põhjapiirkonna ja kristliku lõunapiirkonna ristumiskohas – valitseva plahvatusohtliku olukorra põhjustajateks on islamiäärmuslased.

Kahjuks – ja sellest ka minu tänane kriitilisus – just seda ühine resolutsiooni ettepanek aga ei tee (vt punkt 5). Resolutsiooni ettepanekus ei võeta seisukohta Nigeerias valitseva islamiäärmusluse suhtes; veelgi halvem on, et selles taunitakse – tsiteerin – „üksnes religioonile tuginevaid lihtsakoelisi selgitusi”. Ka mina olen vastu ühest põhjusest lähtuvatele selgitustele, ent see, kuidas Euroopa Liit ja selle parlament asju ülemäära lihtsustab, ei aita vähimalgi määral Nigeeria kristlasi, kelle elusid täidab praegusel ajal nii lootus kui ka hirm. Selles seisneb minu kriitika ja seepärast jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Minu arvates on kohutav, et selliste hiiglaslike naftavarudega riik nagu Nigeeria osaleb niisugustes massilistes hirmutegudes, ent samas, järgides USA asepresidendi eeskuju, peitub lahendus dialoogis, dialoogis ja veel kord dialoogis, millega kaasneb harimine, harimine ja veel kord harimine, ent riigis saavutataks ometi kord rahu.

Mulle meeldis Joe Bideni viide Iiri luuletaja William Butler Yeatsi reale „sündinud on õudne ilu”. Loodame, et Nigeerias õnnestub muuta õudne ilu imeilusaks iluks ning peale jäävad rahu ja õitseng. Euroopa Liidul on selles oluline roll ning ka tänases arutelus ja tänasel hääletusel oleme märgi maha pannud. Hindan seda kõrgelt.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Käesoleva istungjärgu protokoll esitatakse parlamendile kinnitamiseks järgmise osaistungjärgu alguses. Kui vastuväiteid ei ole, siis antakse tänasel istungil vastu võetud resolutsioonid viivitamata üle saajatele ja neis nimetatud organitele.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

ETRaport: Íñigo Méndez de Vigo (A7-0116-2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin ettepaneku poolt, sest selles rõhutatakse aluslepingute muutmiseks kokkukutsutud konventide innovaatilisust, konstruktiivsust ja demokraatlikkust (1999.–2000. aastani korraldatud konvent, mis töötas välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ja 2002.–2003. aastani korraldatud konvent, mis koostas Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu) ja samas tunnistatakse, et aluslepingute muutmine, mille vajaduse on tinginud Lissaboni lepingu jõustumist puudutavate üleminekumeetmete rakendamine, on erandlik.

Kokkuvõttes on vaja kasutada konvendi süsteemi, sest me räägime aluslepingute muudatustest, mis ei ole pelgalt kosmeetilised või tehnilist laadi. Seega järgides raportöör Íñigo Méndez de Vigo eeskuju, arvan ma, et on hea, et Euroopa Parlament „kiitis heaks Euroopa Ülemkogu ettepaneku muuta protokolli nr 36 valitsustevahelise konverentsi abil, konventi kokku kutsumata”.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward ja Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Parlamendi liikmed Pat the Cope Gallagher ja Liam Aylward on juhtinud tähelepanu asjaolule, et vaid Iirimaa ja Malta kasutavad Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks proportsionaalse esindatuse süsteemi. Ka Põhja-Iirimaa kasutab Euroopa valimistel proportsionaalse esindatuse süsteemi. Me oleme täielikult vastu üldiste või nendega sarnaste valimissüsteemide kasutuselevõtule Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks. Alates Iiri riigi loomisest on tõendatud, et proportsionaalse esindatuse süsteem on õiglane ja võrdne süsteem.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. Hääletus puudutas võimalust kutsuda kokku konvent aluslepingute muutmiseks lähtuvalt üleminekumeetmetest seoses Euroopa Parlamendi koosseisuga. Võttes arvesse erinevaid tegureid nagu 22. veebruarist 2002 kuni 18. juunini 2003 toimunud konventi ja seda, et konvent töötas välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, nõustun raportööri seisukohaga, mis toetab ülemkogu ettepanekut muuta protokolli nr 36 valitsustevahelise konverentsi korraldamise, mitte konvendi kokkukutsumise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumine on muutnud Euroopa Parlamendi koosseisu, mille tulemusena saab parlamendil olema 736 liikme asemel 751. Kaheteistkümnest liikmesriigist lisandub 18 uut liiget. Kuna Lissaboni leping kehtestab iga liikmesriigi Euroopa Parlamendi liikmete arvule ülempiiri, kaotab Saksamaa kolm kohta. Kuivõrd parlamendi liikmete mandaati ei ole võimalik ametiajal piirata, tähendab see, et ajutiselt saab parlamendil olema 754 liiget, mistõttu on vaja muuta asutamislepingut, suurendades ajutiselt piirarvu, milleks on 751 liiget. Ma arvan, et uut korraldust oleks tulnud rakendada alates 2014. aasta valimistest, mitte jooksva ametiaja vältel, ent ma mõistan, et nende muudatuste koheseks jõustamiseks on laiapõhjaline konsensus. Seepärast nõustun, et pelgalt parlamendi jooksva ametiajaga seotud üleminekusätete vastuvõtmiseks kokku kutsutavale valitsustevahelisele konverentsile ei peaks eelnema konventi; samas ei tohiks see luua aga pretsedenti, millest tulevikus lähtuma hakatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Prantsusmaa ja USA kogemustele tuginedes võib väita, et Euroopa konventide süsteemi patt seisneb asjaolus, et selle puhul eeldati olematu legitiimsuse olemasolu. Seepärast arvan, et Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu vastu võtnud konvent lõpetas talle antud volituste laiendamise. Ma soovin kogu südamest, et tulemused olnuks teistsugused, ent toonased olud seda ei võimaldanud. Seepärast leian, et valitsustevahelise vormi juurde naasmine on kõige realistlikum viis tagamaks liikmesriikide valitsuste vahelise dialoogi ja see peaks keskenduma konkreetsetele probleemidele, mida tal lahendada palutakse, sealhulgas näiteks see, mille üle me äsja hääletasime.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Mina andsin poolthääle otsusele mitte kutsuda kokku konventi aluslepingute muutmiseks seoses Euroopa Parlamendi koosseisu puudutavate üleminekumeetmetega. Hääletasin nõnda seepärast, kuna usun, et konventi ei ole vaja kutsuda kokku kiitmaks heaks Euroopa Liidu lepingu sätete muutmist. Nõustun, et ülemkogu peaks muutma protokolli nr 36 valitsustevahelise konverentsi raames konventi kokku kutsumata.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Ma olen täielikult nõus raporti autoriga ja tahaksin veel kord meelde tuletada, et valdavas enamikus liikmesriikides on uued parlamendiliikmed juba nimetatud ametisse kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Seepärast ootame ülemkogu ettepaneku rakendamist protokolli nr 36 muutmiseks. See võimaldab täiendavatel liikmetel tulla parlamenti vaatlejatena kohe pärast protokolli muudatuse heakskiitmist ning selle jõustumisel saavad meie uued kaasliikmed alustada tööd Euroopa Parlamendi täieõiguslike liikmetena.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raportöör on konvendi vastu, sest aluslepingu muudatused puudutavad vaid üleminekumeetmeid. Mina pole sellega nõus, sest muudatused puudutavad ka demokraatlikke probleeme. Prantsusmaal on teistsugune valimissüsteem ja seepärast ei ole tal võimalust demokraatlikult ja otsevalitud parlamendiliikmeid nimekirjas ettepoole tõsta. Seepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. − (ET) Õiguslikult ja punktuaalselt lähenedes muudame me oma otsusega Lissaboni lepingut – näeb ju nimetatu ette konvendi kokkukutsumist –, kuid kuna tegemist on piiratud ulatusega ja ajutise muudatusega, siis toetudes proportsionaalsuse põhimõttele, toetasin ma 479 kolleegiga nimetatud üleminekulahendust, s.t konvendi kokkukutsumise asemel otsustamise õiguse andmist valitsusvahelisele konverentsile.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin raporti vastu, sest olen vastu aluslepingute muutmiseks konvendi kokkukutsumata jätmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Otsus konventi kokku mitte kutsuda oli üks kõige raskemaid otsuseid, mis on seotud 18 uue parlamendiliikmega. Me tegime selle otsuse just austusest selle instrumendi vastu, mille eesmärgiks on suurendada ELi alusdokumentidele tuginevate otsuste legitiimsust. Tegu pole pretsedendi loomisega. Kõik olulised küsimused seoses aluslepingute muutmisega (nt valimiskord) nõuavad endiselt konvendi kokkukutsumist. Tahaksin tänada raportööri Íñigo Méndez de Vigot ja koordinaatoreid otsuse tegemise eest, sest see polnud lihtne. Meil on probleem 18 uue liikme ametissenimetamisega, sest mõned liikmesriigi pole järginud nõuetekohast korda. Me otsustasime aga, et kõige tähtsam põhimõte on esindatus. Parlamendi esindatus peab võimalikult kiiresti saavutama tasakaalu. Seepärast kutsume liikmesriike üles protsessi võimalikult kiiresti lõpule viima, eeldades samas, et kõik liikmed valitakse otsestel valimistel.

 
  
  

Raport: Íñigo Méndez de Vigo (A7-0115-2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ma toetasin oma kolleegi Íñigo Méndez de Vigo suurepärast raportit. Selleks, et tagada Lissaboni lepingu kooskõla Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitleva 1976. aasta akti artikliga 5, on vaja leida üleminekumeede. Seepärast on vaja suurendada parlamendiliikmete arvu 754ni ülejäänud 2009.–2014. aasta ametiajaks.

Lisaks olen rahul raporti punkti 6 sõnastusega, milles kutsutakse parlamendiliikmete valimisel kasutama üldist süsteemi: „teatab Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest lähimal ajal koostada ettepanekud kehtestada sätted Euroopa Parlamendi liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks ühtse menetluse kohaselt kõikides liikmesriikides ja kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel ning et parlament algatab nimetatud valimisreformi Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 kohaselt; nõuab lisaks, et aluslepingute muutmise ettevalmistamiseks kutsutaks kokku konvent Euroopa Parlamendi reformimise küsimuses”.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament on nõustunud 18 liikme lisandumisega parlamendi jooksval ametiajal. See nõusolek tähendab, et Nice’i lepingus sätestatud korras 2009. aasta juunis valitud parlament vastab Lissaboni lepingule, mis jõustus 1. detsembril 2009.

Ma hääletasin raporti vastu ja tegin seda põhjusel, mis on minu arvates ülioluline: 2009. aasta juunis toimunud valimistel pidas enamik liikmesriike väga tõenäoliseks, et Lissaboni leping saab peagi ratifitseeritud. Seetõttu kohandasid nad valimiste läbiviimise korda. Prantsusmaal ei tehtud midagi selleks, et tagada sujuv üleminek 72 liikmelt 74 liikmele.

Lõpuks leitud lahendus – kahe Prantsuse Riikliku Assamblee liikme nimetamine – on vastuvõetamatu. Alates 1979. aastast on Euroopa kodanikud valinud parlamendiliikmeid otsestel ja üldistel valimistel – neid ei ole nimetanud riiklikud assambleed. Tänu otsestele ja üldistele valimistele saame õigusega rääkida kõigi eurooplaste nimel. Asjaolu, et parlament on nõustunud Prantsusmaa kompromissiga, loob murettekitava pretsedendi seoses Prantsusmaa suutmatusega järgida aluslepinguid.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (ECR), kirjalikult. − Me toetame meetmeid, mis võimaldavad 18 täiendaval liikmel asuda oma kohale Euroopa Parlamendis. Nad ei peaks aga olema vaatlejastaatuses kuni üleminekumeetmete jõustumiseni ja kuni nad saavad asuda oma kohale parlamendi täieõiguslike liikmetena. Vaatlejatena oleks lisanduvatel liikmetel õigus tasule ja kuluhüvitistele enne, kui neil on õigus hääletada. See on vale ja seepärast hääletas meie delegatsioon raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Ma tahan väljendada kõige karmimat kriitikat Prantsusmaa otsuse suhtes seoses kahe täiendava liikme nimetamisega Euroopa Parlamenti lähtuvalt Lissaboni lepingu jõustumisest.

Erinevalt ülejäänud 11 Euroopa riigist, keda see reform puudutab ning kes nägid valimisi ette ja mõistagi tuginesid 2009. aasta juuni Euroopa Parlamendi valimiste tulemustele, on Prantsuse valitsus aga otsustanud nimetada Euroopa Parlamenti pelgalt kaks Prantsuse parlamendi liiget – see on demokraatia häbiplekk.

Lisaks ei leia me, Prantsuse sotsialistid, et ülejäänud 16 parlamendiliiget peaksid Prantsusmaa suutmatuse tõttu kannatama, ja seepärast toetasime valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumist, mis võimaldab neil valitud parlamendiliikmetel esmalt vaatlejatena tulla ja osaleda parlamendi töös, esindades Euroopa kodanikke, kes neid seda silmas pidades valisid.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Viimased Euroopa Parlamendi valimised (2009) toimusid enne Lissaboni lepingu jõustumist, mistõttu parlamendi koosseis oli sama, mis Nice’i lepingu puhul (736 liiget). Euroopa Ülemkogu nõustus parlamendi 2007. aastal tehtud ettepanekuga suurendada liikmete arvu 750lt 751ni. Ülemkogu pidas Euroopa Parlamendi uut koosseisu soovitavaks üksnes 2014. aasta valimisi silmas pidades. Sellest hoolimata valitseb praegu ulatuslik konsensus, et liikmete arvu tuleks suurendada nüüd.

Seepärast on vaja reguleerida seda, kuidas valida 18 uut liiget (12 liikmesriigist). Uus leping kehtestab iga riigi parlamendiliikmete arvule ülempiiri, mis tähendab, et Saksamaa kaotab kolm kohta. Kuivõrd parlamendiliikmete mandaati ei ole võimalik ametiajal piirata, tähendab see, et ajutiselt saab parlamendil olema 754 liiget. Nõustun raportöör Íñigo Mendez de Vigoga, kes soovitab uutel liikmetel asuda oma ametipostile samal päeval, et vältida piirkondlikke moonutusi parlamendi esindatuses. Ma ei ole nõus võimalusega, et liikmesriikide ametiasutused nimetavad uued liikmed ametisse. Ma leian, et liikmete legitiimsus tuleneb vaid valimistest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Lissaboni leping suurendab parlamendiliikmete arvu 736lt 751ni. Kuna aga 2009. aasta valimised toimusid enne Lissaboni lepingu jõustumist, valiti vaid 736 liiget. Parlament pidi seepärast võtma vastu uued sätted seoses oma koosseisuga ülejäänud ametiajaks. Demokraatliku Liikumise delegatsioon ei hääletanud selle teksti poolt kahel põhjusel. Me ei saa nõustuda ülemkogu ettepanekuga kutsuda kokku valitsustevaheline konverents ilma konvendita, mis koosneb liikmesriikide parlamentide esindajatest, riigipeadest ja valitsusjuhtidest ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajatest. See kiirmenetlus ei riku mitte üksnes aluslepingute mõtet, vaid ka seda, mis seal sõna-sõnalt kirjas on. Ühtlasi luuakse kahetsusväärne pretsedent. Kahe Prantsuse parlamendi liikme nimetamine 18 täiendava parlamendiliikme hulka on tõsiseks rünnakuks esmase õiguse vastu, mille kohaselt tuleb parlamendiliikmed valida otsestel ja üldistel valimistel, mitte nimetada ametisse riigi parlamendi poolt. Kogu asja ainsaks positiivseks tulemuseks on, et see on juhtinud tähelepanu vajadusele pikemas perspektiivis reformida Euroopa Parlamendi valimise korda, täpsemalt meie poolt juba pikka aega tagasi esitatud nõudele võimaldada osa liikmete valimist Euroopa valimisringkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles leitakse, et 18 täiendavat parlamendiliiget 12 liikmesriigist saavad asuda oma ametikohale pärast valituks osutumist. On kahetsusväärne, et ülemkogu ei võtnud õigel ajal vajalikke meetmeid, et need liikmed saaksid asuda oma ametikohale viivitamatult pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Asjaolu, et Lissaboni leping ei jõustunud ajal, mil seda oleks saanud kohaldada valimiste suhtes, mille raames valiti Euroopa Parlamendi liikmed ametiajaks kestusega 2009–2014, tõi kaasa probleemi, mis on minu arvates lahendatud mõistlikult ja viisil, mis kajastab üleminekuperioodide paratamatuid raskusi. Ehkki valitud liikmete mandaadist ilmajätmine ei oleks mõistlik ega legitiimne, ei oleks ka mõistlik takistada liikmesriike, mille esindajate arv suureneb, nimetamast ametisse esindajaid kooskõlas nende kehtivate valimissüsteemidega. Erakorralised lahendused on erakorralisi asjaolusid arvestades täiesti õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Heaks on kiidetud parlamendiliikmete arvu suurendamine 15 võrra (Nice’i lepingus sätestatud 736lt 751ni), kusjuures 18 lisakohta jaotatakse 12 liikmesriigi vahel. Võrreldes Euroopa Liidu lepingus sätestatud arvuga on Saksamaale eraldatud kohtade arv vähenenud kolme võrra. Enne Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi polnud Lissaboni leping veel jõustunud, nii et valimised toimusid vastavalt Nice’i lepingu sätetele, mis tähendab, et praegu on Euroopa Parlamendil 736, mitte 751 liiget. Teisalt tähendab Lissaboni lepingu jõustumine, et 18 täiendavat liiget 12 liikmesriigist saavad oma koha parlamendis igati seaduslikult sisse võtta. Parlamendiliikme mandaati ei ole ametiaja jooksul võimalik piirata, s.t ei ole võimalik Saksa delegatsiooni parlamendiliikmete arvu kolme võrra vähendada. Seepärast olen seisukohal, et Euroopa Ülemkogu soovitud protokolli nr 36 muudatus tuleneb otseselt Lissaboni lepingu uutest sätetest ja on kehtiv lahendus, mis võimaldab kõigil liikmesriikidel, kellel need lisakohad on, määrata riigi parlamendi liikmed, kes need kohad täidavad. Need 18 liiget peavad võtma vastu koha parlamendis ühel ajal, et mitte häirida Euroopa Parlamendi rahvuslikku tasakaalu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu oleme väitnud ja nagu raportist näha, ei rakenda Lissaboni leping mitte üksnes neoliberaalset, militaristlikku ja föderalistlikku poliitikat, vaid on instrument, mis on täis segadusi ja vastuolusid, näiteks neid, mis väljenduvad protokolli (nr 36) Euroopa Parlamendi koosseisu käsitlevates sätetes. Lepingu toetajate ülbus oli nii suur, et see ei lasknud neil nimetatud sätteid paindlikuks muuta, sest nad olid teinud kõik, vältimaks referendumeid ja seega ELi riikide rahvaste häält ja veel üht eid, mille Prantsusmaa ja Hollandi kodanikud andsid nõndanimetatud põhiseaduslikule lepingule. Ka iirlased ütlesid sellele naeruväärsele tekstile ei ning nende hääl saadi alles pärast tugevat survet ja väljapressimist, ent juba pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

Raport on näidanud mõningate parlamendiliikmete katset suunata ELi föderalistlikesse rööbastesse, tuginedes demokraatlikule legitiimsusele, mis lepingul puudub. Need liikmed püüavad edaspidigi allutada liikmesriikide õigusakte ELi huvidele ettepanekutega, mille eesmärgiks on kehtestada üldine valimiskord kõigis liikmesriikides – see on iga liikmesriigi suveräänne pädevus –, ja nõuavad, et kutsutaks kokku konvent, millele tehakse ülesandeks reformida Euroopa Parlamenti, et see oleks aluslepingute muutmiseks valmis.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) See, kas aluslepinguid muudetakse valitsustevahelise konverentsi või konvendi kokkukutsumise teel, ei muuda vähimalgi määral probleemi olemust. Olgu põhjuseks ebapädevus, hooletus või poliitiline valearvestus, üks riik – Prantsusmaa – keeldus arvestamast Lissaboni lepingu jõustumise tagajärgedega seoses oma esindusega Euroopa Parlamendis, ehkki mitmed poliitilised rühmitused, minu oma kaasa arvatud, esitasid selleks korduvaid nõudmisi. Seetõttu on Prantsusmaa 27 liikmesriigist hetkel ainus, mis kavatseb nimetada kaks uut Euroopa Parlamendi liiget ametisse kaudselt, rahvusliku parlamendi otsusega, ent selline hääletamissüsteem on läbinisti ebaõiglane. See kõik on vastuolus aluslepingute endiga ja vastuolus 1976. aasta aktiga, mille kohaselt valitakse Euroopa Parlamendi liikmed otsestel ja üldistel valimistel. Kaasosaliseks on ka sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, sest hoolimata tugevast tagasilöögist 2009. aasta valimistel saavad nad ühe kahest lisakohast. Tegu on sõpradevahelise sepitsusega parlamendi toel. Selle anomaalia läbisurumiseks peidab raportöör end meetme ajutisuse taha. Ajutine? Prantsuse uued parlamendiliikmed istuvad parlamendis neli aastat, mis on üle 80% parlamendi ametiajast. Meie kolleeg oleks pidanud olema kindlameelsem nii sõnade väärtuse kui ka demokraatlike põhimõtete kaitsmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin mitme muudatuse poolt, mille eesmärgiks on rõhutada Prantsusmaa tehtud valiku – nimetada Prantsusmaa parlamendi liikmed Euroopa Parlamenti kõrvuti 16 liikmega, kes osutusid valituks 7. juunil 2009. aastal toimunud valimistel – vastuvõetamatust. Minu arvates on see valik, mis tehti ilmselgelt ilma igasuguse ettevalmistuseta, vastuolus demokraatia põhimõtetega ja tõstatab tähtsaid küsimusi Euroopa Parlamendi demokraatliku legitiimsuse kohta. Teisalt ei maksa meil takistada teiste parlamendiliikmete saabumist, sest nende ametissenimetamine on täielikult kooskõlas aluslepingute vaimuga.

See näitab, kui väga meil on vaja tulevikus ühtset meetodit parlamendiliikmete ametissenimetamiseks otseste ja üldiste valimiste teel – see reform tuleb viia läbi konvendi abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin raporti vastu peamise muudatusettepaneku tõttu, milles leidsime, et Euroopa Parlamendi liikmeid tuleks valida otsestel ja üldistel valimistel.

 
  
  

Raport: Íñigo Méndez de Vigo (A7-0115/2010 – A7-0116-2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin kategooriliselt Íñigo Méndez de Vigo raportite poolt. Olen rahul kahel põhjusel: minu juhitav komitee tegutses kiiresti ja jõudis esialgsele kokkuleppele ning see sillutas omakorda tee kokkuleppele, millele täiskogu jõudis täna väga suure häälteenamusega.

Sellest seisukohast lähtuvalt toetan mõtet hääletada punkti 5 vastu, mis lisati minu poolt komitees esitatud ettepaneku põhjal eesmärgiga rõhutada, et 18 uue liikme ametissenimetamine peab võimalikult suures ulatuses olema kooskõlas 1976. aasta valimisakti sätetega, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi liikmed valida otsestel valimistel Euroopa kodanike poolt. Seepärast tuleb eelistada automaatset meetodit, mis võimaldab enim hääli saanud kandidaatidel, kes eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel valituks ei osutunud, saada parlamendi liikmeks. Kui riiklik valimissüsteem sellist lahendust ei võimalda, siis saavad liikmesriikide parlamendid liikmed ametisse nimetada.

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud: Kõrgõzstan (RC-B7-0246/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Kõrgõzstani poliitiline kriis on järjekordne episood Kesk-Aasia ebastabiilsuse saagas. See piirkond on Euroopa jaoks äärmiselt tähtis, arvestades, kui oluline on see, kust me saame oma energia ja tooraine, ning pidades silmas riigi strateegilist asendit, on see väga oluline ka USA ja Venemaa jaoks. Kahjuks on see 2005. aasta revolutsiooni pettumust valmistav tulemus. Revolutsioon andis lootust, et selle väikese endise nõukogude vabariigi poliitiline dünaamika lõpuks ometi muutub ning samal aastal Ukrainas ja Gruusias toimunu valguses näis, et revolutsioon viitab kogu piirkonna geopoliitilise tuleviku rahunemisele. Kahjuks lõikab Kõrgõzstan toimumata jäänud muutuse kibedaid vilju ja otsus, mille üle me hääletame, sisaldab vajalikke ja asjakohaseid suuniseid, mida Euroopa Parlament peaks andma Kõrgõzstani küsimuse lahendamisel rahvusvahelistes ja diplomaatilistes foorumites vahetult osalevatele Euroopa asutustele. Loodetakse, et komisjon ja nõukogu teevad teineteisega nende suuniste vallas järjepidevat koostööd ja ennekõike teevad seda kiiresti. Kahjuks peab aga nentima, et just kiiruses on viimasel ajal vajakajäämisi. Ma hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt siiras lootuses, et Euroopa meetmetel on positiivne mõju Kõrgõzstani stabiliseerimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Suurriigid püüavad Kõrgõzstani – endise Nõukogude Liidu lagunemise järelmit – oma mõjuvõimu alla saada ja näib, et asjast on kujunenud poliitilise agitatsiooni ning poliitilise ja sotsiaalse desintegratsiooni protsess, mida Euroopa institutsioonid ja liikmesriikide valitsused peavad hoolikamalt jälgima. Euroopa suhtelist võhiklikkust Kesk-Aasia vabariikide teemal tuleb vähendada ning tarvis on otsida suhtluskanaleid, mis tagavad parema juurdepääsu suuremale hulgale teabele ja selliste vabariikide olukorra parema jälgimise. Ma tervitan Euroopa Liidu meelekindlust, mida tõestab vabaduse, demokraatia ja inimõiguste küsimuste asetamine kesksele kohale Kõrgõzstani puudutavas päevakorras. Ühtlasi loodan, et ajutine valitsus peab oma sõna ja viib läbi reformid, mis neid küsimusi arvesse võtmata ei jäta. Valimiste ja põhiseadusliku referendumi väljakuulutamine on lähitulevikku silmas pidades julgustavateks märkideks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Sõltumatute vaatlejate väitel pandi Kõrgõzstanis eelmisel aastal korraldatud presidendivalimistel, mille tulemusena valiti ametisse tagasi Kurmanbek Bakijev, toime ulatuslik valimispettus. Pärast esialgu demokraatlikke ettevõtmisi muutus Bakijev autoritaarseks. Massimeeleavalduste tõttu oli president Bakijev sunnitud pealinnast põgenema ja tema koha võttis üle ajutine valitsus, mida juhtis opositsiooni liider Roza Otunbajeva, kes andis välja võimu ülemineku dekreedi ja Kõrgõzstani põhiseaduse järgimise korralduse. Vahepeal põgenes Bakijev varjupaika otsides Kasahstani. Kõrgõzstan pakub suurt huvi USAle ja Venemaale, sest tal on Kesk-Aasias strateegiline asukoht. Euroopa Liit ja Kesk-Aasia on silmitsi ühiste energiaprobleemidega ning võitlusega kliimamuutuste, narkokaubanduse ja terrorismi vastu. Seepärast peab EL tegema aktiivsemalt koostööd ajutise valitsusega, et uurida ja kasutada ära võimalusi edendada head haldust, kohtuvõimu sõltumatust ja muid ELi poliitilisi eesmärke, mis on sätestatud tema Kesk-Aasia strateegias.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult.(PL) Euroopa Parlamendi Kõrgõzstani resolutsiooni ettepaneku kaasautorina tahan tänada kolleege, kes täna selle dokumendi poolt hääletasid. Iseäranis väärib märkimist Kõrgõzstani ajutise valitsuse väljendatud kavatsus alustada tööd põhiseaduse reformimiseks ning kiire alusepanek demokraatlikele parlamendivalimistele. See näitab ajutise valitsuse tahet täita Kõrgõzstani rahvusvahelisi kohustusi ning tagada vaba ja õiglane valimisprotsess. Me jälgime pingsalt Kõrgõzstanis toimuvat ja see hõlmab ka NATO ja teiste Afganistanis osalevate rahvusvaheliste jõudude katkematu varustuskoridori säilitamist. On tähtis, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament jätkaksid Kõrgõzstani olukorra hoolikat jälgimist, osutaksid olulist abi ning toetaksid kõigi Kõrgõzstani ühiskonnarühmade vahelist dialoogi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult.(PL) Ma hääletasin Kõrgõzstani resolutsiooni ettepaneku poolt, sest leian, et Kesk-Aasia delegatsiooni liikmena olen kohustatud vähemalt niipalju toetama seda riiki, mis on viimastel nädalatel sattunud nii keerulisse olukorda. Resolutsioonis kutsutakse üles lõpetama vägivalda, alustama konflikti osapoolte vahelist dialoogi ning austama õigust vabadusele, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid ning rõhutatakse, kui tähtis on koherentne ja stabiilne põhiseaduslik raamistik demokraatia tagamiseks. Seepärast arvan, et rahvusvaheline abiprogramm tuleks võimalikult kiiresti ellu kutsuda ning EL peaks võtma programmis liidrirolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõrgõzstanis praegu valitsev olukord on murettekitav, seda enam seetõttu, et riik on väga oluline osa Kesk-Aasiast, asudes geograafiliselt strateegilises kohas Afganistani lähedal ja Ferghana oru kõrval. Vastutajate tuvastamiseks tuleb ÜRO juhtimisel korraldada sündmuste rahvusvaheline uurimine. Tähtis on, et Kesk-Aasia eriesindaja järgiks olukorda väga hoolikalt, tehes tihedat koostööd välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning Euroopa Komisjoni asepresidendiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Euroopa Parlamendi ettepanek võtta vastu 6. mai 2010. aasta resolutsioon nr RC-B7-0246/2010 olukorra kohta Kõrgõzstanis on Euroopa ühine hääl, mis on suunatud Kõrgõzstanile ja tema võimudele. Kõrgõzstani puudutava resolutsiooni ettepanek on oluline signaal Euroopa Liidult ja kogu Euroopalt. Me peame näitama nii Kõrgõzstani kodanikele kui ka võimudele – ja mitte üksnes selliste resolutsioonide abil –, et me toetame demokraatia tugevdamist ja ühiskonna arengut, elanikkonna julgeolekut ja jätkusuutlikku kasvu.

Euroopa Parlament peab olema institutsioon, mis toetab kõiki demokraatia väljavaateid ega aktsepteeri sellelt teelt kõrvalekaldumist. Kõrgõzstanis aset leidnud muutused on viimastel aastatel toimunu tagajärg ning tulpide revolutsiooniga seostatud lootuste üleminekulisus. Valimispettus ja pehme autoritarism, mis Kõrgõzstanis tekkis, ei saa kedagi ükskõikseks jätta ega jätagi. Ainsad meetmed, mida me toetada saame ja toetame, on demokraatlikud meetmed, sest need on Euroopa Liidu vundamendiks. Me ei saa nõustuda muude meetmetega. Ma loodan, et Kõrgõzstani resolutsioon on üks meie paljudest sammudest. Kogu Euroopa ootab seda meilt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Ma hääletasin resolutsiooni poolt koos ülekaaluka enamusega, toetades sealhulgas ka kaht hääletuse ajal tehtud suulist ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. (ET) Aprilli alguses ehk tänaseks juba kuu aega tagasi Kõrgõzstanis alguse saanud sündmused on jätnud tõsise jälje nii antud riigi siseriiklikku olukorda kui ka rahvusvahelistesse suhetesse. Venemaa on tänu sellele suurendanud oma mõjuvõimu Kõrgõzstanis nii sõjaliselt kui ka majanduslikult, mis nende kahe riigi eelnevaid majandussuhteid arvestades oli ootuspärane. Samuti on Venemaa lubanud anda majanduslikku abi nii läbi otsese rahalise toetuse kui ka soodushinnaga gaasi ja naftasaaduste müügi kaudu. Tänane raport juhib suurel määral tähelepanu sellele, et Euroopa Liit ja ÜRO peavad aitama tagada, et antud riigis valitseks demokraatlik riigikord ja lõpetatakse inimõiguste rikkumised.

On igati õige, et soovitakse vähendada korruptsiooni nii avalikus sektoris kui ka õigussüsteemis, mistõttu on vajalik avaliku sektori reformimine ja õigussüsteemi sõltumatuse tagamine. Ent see kõik on otseselt seotud riigi majandusliku olukorraga ning seetõttu on vajalik ELi, ÜRO ja Venemaa koostöö, sest vastasel korral ei seata esikohale Kõrgõzstani huvisid vaid iga „suur jõud” üritab antud olukorda enda huvides kasutada. Seetõttu toetan antud resolutsiooni, mis kutsub kõiki osapooli üles koostööle, et tagada inimõiguste täitmine, demokraatia areng ning avaliku sektori reformimine ja õigussüsteemi sõltumatus. Kuigi usun, et läheb veel aega, enne kui see riik jõuab soovitud demokraatia tasemeni, kuna selleks peab ametikohtade jagamine sugulastele asenduma avalike konkurssidega.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: elektrisõidukid (B7-0261/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan hiljutist teatist keskkonnahoidlike ja tõhusate sõidukite kohta. Elektriautode turuleviimine võib tähendada Euroopa tööstuse konkurentsieelist. Ei maksa aga unustada, et praegu on Euroopa maailma juhtiv autotootja ning me ei tohi seda konkurentsieelist ohtu seada. Seepärast kutsun komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja tingimused, mis on vajalikud elektrisõidukite siseturu loomiseks. Ma juhin tähelepanu ka vajadusele ühtlustada akude ja ühilduvate laadimispunktide standardeid erinevates liikmesriikides. Samuti on tähtis teha maksusoodustusi, tagades tarbijatele asjakohase elektrihinna. Üheks oluliseks teguriks on ka elektrivõrkude ajakohastamine. Ma kutsun üles suurendama investeeringuid arukate võrkude ja akutehnoloogia teadusuuringutesse, et algmaterjale tõhusamini ära kasutada. Ma soovin, et tehtaks kõik võimalik Euroopa juhtpositsiooni säilitamiseks autotööstuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest usun, et elektrisõidukid aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete, mis hõlmavad teadus- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamist ning ressursse tõhusamini ärakasutava majanduse edendamist ehk teisisõnu keskkonnahoidlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ajal, mil CO2 heitmeid puudutav debatt on muutunud vältimatuks, sest on kesksel kohal kliimamuutuste arutelus, ja mil kütusehindade volatiilsus on muutnud tuginemise naftale ja naftasaadustele vähemalt pikemas perspektiivis jätkusuutmatuks, on tähtis leida alternatiive. Seepärast peab majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste teenistusse rakendatud innovatsioon leidma lahendusi, mis on teaduslikult ja majanduslikult elujõulised. Elektrisõidukid on oluline uuendus, millel on eeskätt pikemas perspektiivis suur turupotentsiaal, sest nad võimaldavad vähendada CO2 ja muid heitmeid ning suurendavad energiatõhusust ja edendavad tehnoloogilisele eestvedamisele tuginevat innovatsiooni. Ülaltoodut arvesse võttes on vaja elektrisõidukite Euroopa strateegiat, mis toetab autotööstust keskkonnahoidliku ja elujõulise tehnoloogia väljatöötamisel ning elektrisõidukite ühisturu loomist. Sellest hoolimata pean veel kord hoiatama, et Euroopa strateegia kehtestamine ei tohi tähendada hulga keeruliste õigusaktide loomist, mis hakkavad tööstust pärssima ning seavad ohtu selle arengu ja elujõulisuse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Probleemid, mis on seotud kliimamuutustega ning CO2 ja muude heitmetega, ning kütusehindade volatiilsus on loonud üleilmselt elektrisõidukite jaoks positiivse õhkkonna. Elektrisõidukid aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete, milleks on innovatsiooni ja teadmiste edendamine (arukas kasv), edendades ressursitõhusamat ja rohelisemat majandust (jätkusuutlik kasv) ning võimaldades majandusel kasvada töökohtade loomise teel (kaasav kasv). Tähtis on, et elektrisõidukite kõrge hind – mida põhjustab eeskätt akude maksumus – langeks. Selleks on vaja teadusuuringuid ja innovatsiooni. Seepärast olen nõus tähtsusega, mille on elektrisõidukite arendamisele omistanud eesistujariik Hispaania kliimamuutuste vastu võitlemise kontekstis, ja toetan komisjoni 27. aprilli 2010. aasta teatist keskkonnahoidlike ja energiatõhusate sõidukite Euroopa strateegia kohta. Leian, et tuleks luua ühtse elektrisõidukituru tekkimiseks vajalikud tingimused, tagades samas poliitika tõhusa koordineerimise ELi tasandil, vältimaks negatiivseid mõjusid eelkõige tööhõivele.

Koordineerimine soodustab ühilduvust ja koostalitusvõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me leiame, et elektriautode arendamine on vajalik, sest elektriautod on alternatiiviks fossiilkütuseid kasutavatele sõidukitele. Olles silmitsi reostusega, mida seostatakse selliste sõidukitega, ning fossiilkütuste, eeskätt naftareservide vältimatu lõppemisega lähikümnenditel – juhul kui praegune energeetiline paradigma jääb püsima –, on elektrisõidukite arendamine oluliseks võimaluseks, mis väärib kaalumist. Sellest hoolimata ei tohi eirata nende sõidukitega seotud piiranguid ja probleeme, mida me arutelu käigus mainisime. Nende probleemide ja piirangute tõttu ei ole äri- ega reklaamiriskide võtmine soovitatav. Pigem hoiatavad nad „vajaduse eest täiendava teadus- ja arendustegevuse järele, et parandada elektrisõidukite omadusi ja vähendada nendega seotud kulusid”. Raportis mainitud eesmärk „arendada 2050. aastaks välja süsinikuvaba transpordisüsteem” nõuab oluliselt suuremaid investeeringuid erinevat liiki massi- ja ühistransporti ning nende kättesaadavaks muutmist kõigi jaoks. Selles protsessis peavad olema jõuliselt esindatud ka elektrisõidukid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna resolutsioon võimaldab muu hulgas elektriautode laadijate standardiseerimist ning Euroopa Liidul ja kaaskodanikel on Euroopa ja koguni üleilmse elektrisõidukite turu tekkest vaid võita. Need meetmed tugevdavad ELi positsiooni reostusvastase võitluse ja keskkonna kaitsmise raames, võimaldades igat liiki keskkonnahoidlike sõidukite kasutust. Samuti võimaldavad meetmed teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist ning neil on seega positiivsed tagajärjed Euroopa Liidu konkurentsivõimele tehnoloogia valdkonnas. Selle resolutsiooni ettepaneku heakskiitmine kuulutab tõenäoliselt uue, erinevaid (keskkonna-, sotsiaal-, tehnoloogilisi, demograafilisi jms) probleeme arvesse võtva ühiskonnamudeli algust. Ma loodan, et teised Euroopa institutsioonid toetavad meid selles ettevõtmises.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma toetan elektrisõidukite eelisedendamist keskmises ja pikemas perspektiivis. Me peame määratlema viisid, kuidas õhutada liikmesriike rakendama ühist strateegiat elektrisõidukite standardiseerimisel. Selle strateegia edukus vähendab kindlasti kasutajate kulusid, muutes elektrisõidukid ligitõmbavamaks. Koordineerimise puudumine Euroopa tasandil ei tähenda pelgalt seda, et kasutajate kulud kujunevad suureks. Tööstustootjad peavad standardiseerima erinevad tööstusspetsifikatsioonid, millel on otsene mõju kuludele. Seega kui tahame liikuda soovitud suunas, siis peame keskenduma standardiseerimismenetlustele. Peame leidma viise, kuidas motiveerida Euroopa tarbijaid kasutama elektriautosid. Ma arvan, et siinkohal on oluline roll kohalikel omavalitsustel. Nad saavad motiveerida Euroopa tarbijaid eeskujuks olemise kaudu ning tagada infrastruktuuri võimalused ja hüved, mis on seotud erinevate tasudega nagu parkimis- või reostustasu. Usun, et elektriautode kasutamine Euroopa institutsioonide poolt oleks eeskujuks ja annaks väga positiivse signaali. Eksperimendi korras võiks esimesel võimalusel luua väikese elektriautode autopargi alternatiivina olemasolevatele transpordivahenditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kasvav mure CO2 heitmete ja kliimamuutuste pärast on tekitanud kiireloomulise vajaduse kiire arendustegevuse järele, et elektrisõidukitest saaks võimalik alternatiiv olemasolevatele sõidukitele. Selle transpordivahendi laialdasem kasutamine annab väga positiivse panuse Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide saavutamisse. Seepärast peab EL tegema suuri investeeringuid kogu Euroopa territooriumi hõlmava laadimisvõrgu loomiseks. Tuleb astuda otsustavaid samme, et kõrvaldada takistused, mis muudavad selle transpordivahendi mitteatraktiivseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Meie kahanevate ressursside kontekstis on elektrisõidukitel kindlasti potentsiaali saada tõeliselt kliimasõbralikuks alternatiiviks tingimusel, et me jätkame nende arendamist. See on aga nii vaid juhul, kui nii tootmisprotsess kui ka autode kasutamine nõuab tõepoolest vähe ressursse ja on keskkonnahoidlik. Elektri- ja hübriidajamisüsteemid on ikka veel lapsekingades ja me peame töötama välja standardse raamistiku, mis ei anna sellele tehnoloogiale eelist teiste alternatiivsete ajamisüsteemide suhtes. Praeguses ettepanekus pööratakse liialt vähe tähelepanu alternatiivsetele ajamisüsteemidele, mistõttu jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult.(EL) Elektrisõidukite arengu toetamisel võib olla arvukaid plusse. Elektriautode edendamine aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele tänu keskkonnahoidlikumale ja arenenumale tehnoloogiale, innovatsiooni edendamisele ja energiasõltuvuse piiramisele. Tehnoloogia areng hõlmab ka teatud aspekte, mida on vaja põhjalikult kaaluda, näiteks haldus- ja muude takistuste kõrvaldamine, mis võib avaldada negatiivset mõju keskkonnahoidlike autode levikule, ja soodustuste tegemine autotööstuses töötavate inimeste ümberõppeks, et nad saaksid omandada uusi oskusi. Ma leian, et resolutsiooni ettepaneku puhul on tegu väga tasakaalustatud tekstiga, sest selles käsitletakse kõiki eelnimetatud küsimusi, ja seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Selleks, et hinnata arutlusel olevate meetmete mõju, peame analüüsima komisjoni tsiteeritud statistikat. 2007. aasta seisuga elas 72% Euroopa elanikkonnast linnades, mis on kasvu ja tööhõive võtmeks. Linnad vajavad tõhusaid transpordisüsteeme, et toetada majandust ja tagada elanike heaolu.

Ligikaudu 85% ELi SKPst luuakse linnades. Maapiirkondades on praegusajal ülesandeks muuta transport keskkonnaalaselt (süsinikdioksiid, õhureostus, müra), konkurentsialaselt (ummikud) ja sotsiaalselt (demograafilised muutused, kaasamine, tervis) jätkusuutlikuks. Sellest, kas suudame olla ülesannete kõrgusel, sõltub ELi üldine strateegia kliimamuutustega võitlemiseks, 20/20/20 eesmärgi saavutamiseks ja sidususe edendamiseks.

Üheksa ELi kodanikku kümnest leiab, et liikluse olukorda tema elupiirkonnas tuleks parandada. Olen veendunud, et koordineeritud tegevus ELi tasandil aitab tugevdada keskkonnahoidlike sõidukite ja alternatiivsete kütustega seotud uute tehnoloogiate turge. Nii saame motiveerida kasutajaid otsustama pikemas perspektiivis keskkonnahoidlikumate sõidukite ja transpordivahendite kasuks, kasutama vähem ummistunud infrastruktuuri ja reisima eri ajal. Ma toetan igati neid algatusi, mille eesmärgiks on keskmises kuni pikas perspektiivis parandada meie harjumusi käsikäes kogu liidu majandusliku ja tööstusliku arenguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma järgisin hääletusel oma fraktsiooni eeskuju ja toetasin resolutsiooni, kuigi meie muudatusettepanekut tüübikinnituse õigusaktide läbivaatamise kiirendamise kohta vastu ei võetud.

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud: mootorsõidukite grupierandi määrus (B7-0245/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopas tegeleb mootorsõidukite müügi ja teenindusega 380 000 ettevõtet. Peaaegu kõik neist on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis annavad tööd 2,8 miljonile inimesele. Alates 1985. aastast on mootorsõidukite sektorit reguleerinud Euroopa konkurentsiõiguse kontekstis grupierandi määrus, et võtta arvesse tööstusharu spetsiifilist iseloomu: oligopolistlik olukord, suur tehnilisus ja toodete pikk eluiga. Täna teeb komisjon aga ettepaneku tühistada uute sõidukite müügile kohaldatav soodustus. Erand jääb kehtima vaid järelturu suhtes (remondi- ja hooldusteenused ning varuosad). Käesolev resolutsiooni ettepanek, mida toetasin juba majandus- ja sotsiaalkomitees ning mille poolt hääletasin ka tänasel täiskogu istungil, saadab Euroopa Parlamendi poolt selge sõnumi. Ettepaneku koostamisel peeti põhjalikke konsultatsioone mootorsõidukite sektori esindajatega. Ettepanekus kutsutakse komisjoni üles võtma arvesse mitmeid elemente, mis võivad häirida tasakaalu mootorsõidukite tootjate ja müüjate vahel tarbijate kahjuks.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Ma otsustasin hääletada selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest see rõhutab probleeme, mis peituvad Euroopa Komisjoni ettepanekus mootorsõidukite grupierandi määruse kohta.

Euroopa täitevvõimu soovitus muuta teatud sätteid valdkonda reguleerivas kehtivas määruses, kehtestades autovahendajatele kohustuse, et vähemalt 80% käibest peab olema seotud ühe automargiga, võib suurendada müüjate sõltuvust tootjatest ning on oht, et see piirab sektoris valitsevat konkurentsi ja avaldab negatiivset mõju tarbijate võimalustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna Euroopa Komisjon on käivitanud mootorsõidukeid reguleerivate õigusaktide läbivaatamise protsessi, mis puudutab eelkõige määrust (EÜ) nr 1400/2002 (MVBER) ja määrust (EÜ) nr 2790/1999 (GBER), on tähtis märkida, et liit ja liikmesriigid on hetkel silmitsi pretsedenditu majandus- ja finantskriisiga, mis on avaldanud autotööstusele tugevat mõju. Tööstus on Euroopa majanduse jaoks fundamentaalse tähtsusega, aidates kaasa tööhõivele, tehnoloogilisele innovatsioonile ja konkurentsivõimele. Seda silmas pidades peavad uued määrused võtma arvesse vajadust luua keskmises ja pikas perspektiivis tingimused Euroopa autotööstuse jätkusuutlikkuse tagamiseks nii, et Euroopa autotööstus jääks tehnoloogia ja innovatsiooni vallas maailmas esirinda ja majanduslikult jätkusuutlikuks. Seda arvestades hääletasime äsja seoses elektrisõidukitega. Uus regulatiivne raamistik peab soodustama seda tüüpi sõidukite tootmist ja kasutamist ning keskkonnauuringuid ja väiksema keskkonnamõju ja heitkogusega autode väljatöötamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Me hääletasime resolutsiooni ettepaneku vastu. Põhimõtteliselt toetab praegune resolutsiooni ettepanek mootorsõidukite müügile ja remondile kohaldatavate konkurentsireeglite muutmist. Sisuliselt toetatakse erandi tühistamist ja üldise konkurentsiõiguse rakendamist. Nagu tavaliselt teevad eelkonsultatsioonide varjus edukat lobitööd need, kes on kõige mõjuvõimsamad ja tulemuslikumad, ent mitte ilmtingimata tööstust kõige paremini esindavad isikud – nad ei ütle aga midagi selle kohta, kuidas konkurents kõigi jaoks kasulik on. Teisalt nullitakse ära erialainimeste püüded viia oma tegevus kooskõlla kehtiva õigusega. Olenemata sellest, kas tegu on millegi muutmise või nullimisega, on igal juhul tegu millegi tegemisega. Küsimus on selles, kas komisjoni ja eelkõige konkurentsi peadirektoraadi eesmärgiks on õigustada oma olemasolu õigusaktide koostamisega, mitte teenuste ja toodete kvaliteedi- ja ohutusnõuetega kooskõlas olevate õigusaktide rakendamisega – need nõuded on vajalikud kõikjal, kuid eeskätt mootorsõidukite sektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Komisjoni pakutud muutused on vastuolus mootorsõidukite sektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvidega. Lisaks reguleerib sektorit terve hulk keerulisi õigusakte (nt ohutuse ja keskkonnaga seotud õigusakte) ja seetõttu peab konkurentsiõigus tuginema turu erilistele omadustele. Seepärast hääletasin komisjoni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) 2002. aasta juulis võttis komisjon vastu mootorsõidukite grupierandi määruse, mis vahetas välja määruse (EÜ) nr 1475/95.

Komisjoni konkurentsipoliitika peamiseks eesmärgiks on võimaldada äriühingutel saada kasu turvatsoonist seoses grupierandi määruste vastuvõtmisega, mis tagab turgude nõuetekohase järelevalve. Grupierandid aitavad seega kaasa õiguskindlusele ja Euroopa eeskirjade järjepidevale rakendamisele. Pean juhtima tähelepanu asjaolule, et käesoleva arutelu tähtsus seisneb tegelikult selles, et ta toob välja tulevase õigusraamistiku aluseks olevad suunised, mis pärast määruse aegumist peaksid hakkama reguleerima mootorsõidukite müügilepinguid ja müügijärgset teenindust.

Selleks, et langetada otsus, missugune on grupierandi määruse õige kohaldamisala autotööstuses, soovitan komisjonil võtta arvesse peamiste turgude konkurentsitingimusi ja vajadust põhimõtteliselt vahet teha uute mootorsõidukite müügil ning remondi- ja hooldusteenuste ja/või varuosade müügil. Ma kordan veel kord nende ettepanekute toetamise tähtsust. Need pärsivad individuaalseid algatusi, mis suurendavad müüjate ja remontijate vahelist konkurentsi, ning soodustavad sektori arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Nn grupierandi määrus, mis võeti Euroopa tasandil vastu 2002. aastal eesmärgiga suurendada konkurentsi mootorsõidukite sektoris ja tuua käegakatsutavat kasu tarbijatele, hakkab aeguma. Muudatusettepanekus toob komisjon sisse muudatused, millel on tarbijate seisukohast murettekitavad tagajärjed valikuvõimaluste, kvaliteedi ja hinna suhtes. Seepärast kasutame seda resolutsiooni ettepanekut, mida ma toetasin, selleks, et öelda selgelt välja oma mured, mis meil mõningate esitatud ettepanekutega seoses on. Eeskätt pean silmas ühe kaubamärgi kohustust, millel on negatiivne mõju tarbijate valikuvõimalustele ja müüjate sõltumatusele tootjatest. Ma tahaksin ka väljendada muret seoses sellega, et kõigil sidusrühmadel ei ole nõuetekohast juurdepääsu tehnilisele teabele ja varuosadele – see piirab vabadust valida müüjat või remonditöökoda, kelle poole klient võiks pöörduda. Lõpetuseks tuletan meelde, et komisjon peab kiiresti tegelema uute konkurentsi pärssivate kliente siduvate meetmetega, näiteks kohustusega teha sõiduki müügijärgset teenindust üksnes konkreetse kaubamärgi võrgustikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin koos parlamendi ülekaaluka enamusega resolutsiooni poolt.

 
  
  

Raport: Alojz Peterle (A7-0121/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Vähktõbi on üks Euroopa suurimaid tervishoiuprobleeme – see on teine kõige levinum surma põhjus ELis. Igal aastal avastatakse 3 miljonit uut vähijuhtu ja igal aastal sureb vähktõppe 1,7 miljonit inimest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel on vähemalt kolmandik kõigist vähijuhtudest ennetatavad. Seepärast on tähtis, et asjaomased sidusrühmad üle kogu Euroopa ühendaksid jõud vähktõve vastu võitlemiseks. Üks komisjoni esitatud ettepaneku „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013” eesmärkidest on toetada liikmesriike nende püüdlustes võidelda vähktõve vastu, luues raamistiku teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohjamise vallas ning kaasates ühispüüdlustesse asjaomaseid sidusrühmi üle kogu ELi. Ma toetan eesmärki, milleks on vähendada vähktõve juhtumite arvukust rinna-, emaka-, käär- ja pärasoolevähi sõeluuringute kasutuselevõtu teel kogu elanikkonna seas aastaks 2013, õhutades liikmesriike rakendama eelnimetatud suuniseid. Ülalmainitud põhjustel hääletasin raporti „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin raporti poolt, sest Euroopa Komisjoni pakutud „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013” on suurepärane algatus, mille abil selle kohutava haigusega tõhusamalt võidelda. Vähktõbi on üks ühenduse tervishoiualase tegevuse põhivaldkondi, sest igal aastal diagnoositakse 3,2 miljonil eurooplasel vähktõbi, mis on sageduselt teine surma põhjus südamehaiguste järel. Komisjoni pakutud partnerluse eesmärgiks on toetada liikmesriike nende püüdlustes võidelda vähktõve vastu, luues raamistiku teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohjamise vallas. Tahaksin veel kord rõhutada, et üksnes kõiki asjaomaseid sidusrühmi üle kogu Euroopa Liidu vähktõve vastu võitlemise ühistesse jõupingutustesse kaasates saame me oluliselt vähendada vähktõve juhtumite arvu Euroopas. Ma nõustun Euroopa Parlamendi üleskutsega komisjonile ja liikmesriikidele arendada edasi ja kinnistada algatusi, mis otseselt või kaudselt toetavad vähktõve all kannatavaid inimesi. Ma nõustun ka sellega, et komisjon ja liikmesriigid peavad tagama kõigis liikmesriikides võrdse juurdepääsu vähktõve ravimitele kõigi patsientide jaoks, kes neid vajavad. Seepärast on see komisjoni algatatud partnerlus vähktõve vastu võitlemiseks väga oluline samm kogu Euroopa ühtse sotsiaalse ja poliitilise partnerluse suunas eesmärgiga vähendada vähktõve juhtumite arvukust Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Diagnoositud vähktõve juhtumite arvu järsu kasvu prognoosid peaksid olema häirekellaks rahvusvahelise kogukonna jaoks. Igal kolmandal eurooplasel diagnoositakse tema eluajal vähktõbi. Tegelikult on see halastamatu haigus teine peamine surma põhjus Euroopas. Euroopa Parlament kasutab seda resolutsiooni ettepanekut tähelepanu tõmbamiseks asjaolule, et Euroopas on endiselt vastuvõetamatuid erinevusi vähktõve sõeluuringute ja ravi vallas. Üks kolmandik vähktõve diagnoosidest lõppevad patsiendi jaoks surmaga, sest diagnoos tuli liiga hilja. See on reaalsus, mida Euroopa peab muutma teavitusprogrammide teel, harides avalikkust ja võimaldades juurdepääsu kvaliteetsetele meditsiiniteenustele. Euroopa Liit teeb praegu liiga vähe teadusuuringute vallas selle haiguse kohta, millest ei teata ikka veel piisavalt. Teadusuuringud ja ennetus on peamised ründeliinid selle haiguse vastu. See annab tulemusi keskmise pikkusega perspektiivis. Vähijuhtumite esinemissagedus peab hakkama vähenema, et Euroopa saavutaks Euroopa Komisjoni seatud ambitsioonika eesmärgi. Selleks on vähendada uute vähijuhtumite arvu 2020. aastaks 15%, võttes arvesse kasvutrendi, mis tuleneb elanikkonna kasvust ja vananemisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma toetan komisjoni ettepanekut moodustada „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”, sest ma usun, et võitlus vähktõve vastu on oluline osa tervishoiustrateegiast. Sellest hoolimata kutsun üles võtma vähktõve ennetamiseks meetmeid, mis propageerivad tervislikku elustiili, sest see on esmane tervist parandav tegur. Tervist mõjutavad ka keskkonnategurid, seetõttu on vaja lahendada keskkonnaprobleemid, mis põhjustavad konkreetsete vähitüüpide teket. Seepärast on tähtis, et tegevusvaldkondades nagu haridus, keskkond, teadusuuringud ja sotsiaalküsimused oleks kõikehõlmav ja terviklik lähenemine ning et ELi erinevate vähiuuringute keskuste tegevus oleks koordineeritum. Ma juhin tähelepanu vajadusele kasutada paremini ära rahalisi vahendeid, mille eesmärgiks on võidelda vähktõve vastu seitsmenda raamprogrammi raames, ja vajadusele ulatuslike teadusprogrammide järele. Samuti on tähtis rahastada vähiennetust finantsperspektiivi raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Uus kõikehõlmav lähenemine vähktõvele on ülioluline, sest haigus levib üleilmsel tasandil peaaegu epideemilise kiirusega ja on üks peamisi surma põhjuseid maailmas, olles vastutav ligikaudu 13% surmade eest 2004. aastal (ligikaudu 1,7 miljonit surma igal aastal); sest 2006. aastal oli see sageduselt teine surma põhjus, kusjuures enamik surmadest oli põhjustatud kopsuvähist, käär- ja pärasoolevähist ja rinnavähist; ja kuna üks kolmest eurooplasest on endiselt silmitsi tõsiasjaga, et tema eluajal diagnoositakse tal vähk, ning üks neljast eurooplasest sureb sellesse. Selge pühendumine ennetusele ja riiklikele sõeluuringukavadele on vajalik, sest me teame, et asjakohase ennetuse ja varajase ravi korral on võimalik ära hoida ligikaudu 30% juhtudest. Samuti on oluline vähendada ravi puhul valitsevat ebavõrdust. Ma juhiksin tähelepanu vastuvõetamatule olukorrale Portugalis, kus uuenduslikke ja tulemuslikke kopsuvähi- ja rinnavähiravimeid ei võimaldata patsientidele pelgalt rahalistel põhjustel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Vähktõbi on üks suurimaid tervishoiuprobleeme, millega maailm silmitsi seisab. See on teine kõige levinum surma põhjus Euroopas, kus igal aastal avastatakse 3 miljonit uut vähijuhtu ja igal aastal sureb vähktõppe 1,7 miljonit inimest. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”. Vähktõbi kui sotsiaalne ja poliitiline probleem nõuab ühismeetmeid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Lissaboni leping sätestab täpselt, et liidul on pädevus meetmete võtmiseks toetamaks, koordineerimaks või täiendamaks liikmesriikide meetmeid. Üks selliseid meetmeid Euroopa tasandil on inimeste tervise kaitse ja parandamine (artikkel 2e). Euroopa Liit on juba leppinud kokku kahes olulises tõenditepõhises ennetusinstrumendis: Euroopa vähivastastes eeskirjades ja nõukogu soovitustes rinna-, emaka- ja käärsoolevähi sõeluuringute kohta. Seepärast toetan selle resolutsiooni ettepaneku soovitust mobiliseerida avalik sektor tervikuna, et investeerida jõulistesse ja järjepidevatesse sammudesse vähktõve ennetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Vähktõbi on üks peamisi surma põhjuseid maailmas ja juhtumite arv on suurenenud murettekitava kiirusega. Seepärast peame tähtsaks ELi toetust liikmesriikide jõupingutustele vähktõve vastu võitlemisel vastavalt raportis mainitule ning ka ühiste jõupingutuste edendamist teabe, suutlikkuse ja oskusteabe vahetamisel vähiennetuse ja -ohje vallas. Vähijuhtumite arvu vähenemine mõnes riigis tänu ennetuse ja ravi tõhustamise poliitika rakendamisele on heaks eeskujuks. Raportis viidatakse erinevatele olulistele küsimustele, sealhulgas vähktõveks areneda võivate haiguste esmase ennetuse ja ohje vajadusele, sõeluuringute tähtsusele, praegu ELis vähktõve vastu võitlemiseks kasutada olevate, eeskätt riiklike vahendite ebapiisavusele, vajadusele vähendada töö- ja keskkonnaalast kokkupuudet kantserogeenidega, vajadusele uuendada kantserogeensete ainete nimekirju ning vähipatsientide ja krooniliste haigete kaitsele töökohal. Lisaks oleks raport võinud käsitleda ka muid küsimusi nagu vähiravi ja sellega seotud hoolduse ebavõrdsuse kõrvaldamine (mitte pelgalt vähendamine).

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Olles parlamendi vastu võetud kirjaliku deklaratsiooni nr 71/2009 „Rinnavähivastane võitlus Euroopa Liidus” autor, on mul ülimalt hea meel komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” üle.

Selles dokumendis on diagnoositud vähktõve probleemi ELis ja seatud eesmärgid vähktõve vastu võitlemiseks. Hoolimata asjaolust, et tervishoiuteenused on de facto liikmesriikide pädevuses, saab EL siiski laiendada tervishoidu ja olla näiteks suurepärane platvorm heade tavade vahetamiseks. On liikmesriikide otsustada, kas kasutada komisjoni ettevalmistatud lisavahendit.

Ettepanek sisaldab väga konkreetset eesmärki, milleks on vähendada vähktõve juhtumite arvu ELis 2020. aastaks 15% võrra. Selle programmi elluviimiseks on vaja lõimida kõigi liikmesriikide vähivastase võitluse kavad aastaks 2013. Järgmiseks sammuks on vähktõppe suremuse vähendamine vähiravi saavate patsientide seas 70% võrra.

Parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide vahelised erinevused on endiselt liiga suured.

Teatises pannakse ka rõhku profülaktikale ja kogu elanikkonna seas läbiviidavatele rinna-, emaka- ning käär- ja pärasoolevähi sõeluuringutele. Mul on hea meel, et meie hiljutine palve, mis sisaldub kirjalikus deklaratsioonis nr 71/2009, sai esitatud just ajal, mil komisjon nende küsimustega tegeles, ja ma loodan, et tänu sellele on võimalik seda ka kiiresti ja usaldusväärselt rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin „Vähktõve vastu võitlemise meetme: Euroopa partnerlus 2009–2013” loomist käsitleva raporti poolt.

Selle partnerluse eesmärgiks on luua raamistik teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohje vallas. Liikmesriigid peavad tegutsema koos, eelkõige sõeluuringute valdkonnas. Euroopas kujuneb vähktõbi välja igal kolmandal inimesel. Ent kolmandik kõigist vähijuhtumitest on ennetatavad ning ennetus on kõige tasuvam ja pikaajalisem strateegia vähijuhtumite arvu vähendamiseks.

Mul on hea meel, et parlamendi enamus toetas minu kui tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportööri ettepanekut, mis puudutas vajadust toetada avaliku ja erasektori partnerlusi, et stimuleerida teadusuuringuid ja sõeluuringuid eeskätt meditsiinilise kuvamise vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ehkki tervishoid on iga liikmesriigi enese vastutusala, saame üleilmsest lähenemisviisist vähiennetusele ja -ravile vaid võita ja seda ma toetangi. Sel viisil saab Euroopa tagada tihedama koostöö asjaomaste sidusrühmadega (kodanikuühiskond, erinevad organisatsioonid ja teised), et levitada võimalikult tõhusalt valdkonna parimaid tavasid, eeskätt parandada patsientide hoolduse tulemuslikkust, võttes arvesse patsientide psühhosotsiaalset ja vaimset heaolu. See partnerlus aitab ka tagada, et arvesse võetakse seotud probleeme, näiteks ebavõrdsust, mis haigete patsientide vahel valitseb. Patsientide igapäevaelu parandamise seisukohast on see määrava tähtsusega. Mul on hea meel ka selle üle, et 19. aprilli võeti vastu kirjalik seisukoht, mida ma toetasin ja milles kutsutakse kõiki ELi liikmesriike võtma kasutusele üleriigilised rinnavähi sõeluuringud ja komisjoni koostama järelraport iga kahe aasta tagant. Rinnavähk on jätkuvalt peamiseks surma põhjuseks 35–59aastaste naiste seas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni väitel on vähktõbi üleilmselt peamiseks surma põhjuseks. Praegu on igal kolmandal eurooplasel diagnoositud vähktõbi ning iga neljas eurooplane sureb sellesse haigusse. Kahjuks suurendab vananev ühiskond ka vähktõve esinemissagedust järgmistel kümnenditel. Ma leian, et selle kasvuga võitlemiseks peame parandama riiklikke vähivastase võitluse kavasid ning korraldama veelgi tulemuslikuma teavituskampaania ELi kodanike seas. Lastele tuleks õpetada tervislikku elustiili maast madalast – tulevikus vähendab see vähijuhtumite arvu. Ekspertide väitel on võimalik kolmandikku juhtudest ennetada, ent selleks peab EL suurendama vähivastase võitluse rahastamist. See võimaldab teha teadusuuringuid ja viia ellu ulatusliku vähivastaste profülaktikameetmete programmi kõigis liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Rahvatervis on üks ELi prioriteete. Võitlus kõigi vähivormide vastu on osa sellest, sest kõnealune haigus põhjustab igal aastal miljonite Euroopa kodanike surma. Me kõik teame, et ennetus ja varane diagnoos on vähivastase võitluse tulemuslikkuse seisukohast olulised, mistõttu enamik jõupingutustest tuleb suunata neisse valdkondadesse. Väga tähtis on teha jõupingutusi võitluses kolme liiki vähktõvega, mis põhjustavad enim surmajuhtumeid, s.o kopsuvähiga, käärsoolevähiga ja rinnavähiga, unustamata seejuures ka teisi vähktõve liike.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kogu Euroopas on vähktõbi suurim oht tervisele ja vähktõppe suremus on suur. Kolmest miljonist kannatajast 1,7 miljonit haigust üle ei ela. Varajane diagnoos ja ravi võiksid seda arvu märkimisväärselt vähendada. Me peame mitte üksnes investeerima üleeuroopalisse ravisse, vaid ka toetama ennetusmeetmeid. Me peame muutma piiriülese koostöö oma prioriteediks, et saaksime pidevalt tegeleda vähktõve leviku piiramisega. Käesolev raport on positiivne samm õiges suunas ja seepärast hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” poolt. Toetada tuleks kõiki meetmed, mille eesmärgiks on võidelda vähktõve vastu ja minimeerida selle mõjusid. Arstiteadus ei ole ikka veel suutnud vähktõvele piiri panna ja sellest on kujunemas inimkonna üks suurimaid katkusid. Tõsiasi, et 2006. aastal oli vähktõbi teine kõige levinum surma põhjus, on hirmuäratav. Vähktõvel on palju põhjuseid. Sageli on põhjuseid võimatud määratleda või diagnoosida. Samas on võimalik vähktõve ennetada ja piirata selle mõjusid ligikaudu 30%l juhtudest. Selleks on vaja sobivaid riiklikke katseprogramme. Euroopa Liit, mis tegutseb kodanike huvides ja vajadusest tagada nende ohutus, peab töötama välja asjakohased meetmed haiguse varaseks diagnoosimiseks, ennetusmeetmed ja täiustama ravi. Paljudes liikmesriikides on vähivastases võitluses erinevatel viisidel edu saavutatud, sh suitsetamisvastaste strateegiate ja konkreetsete ennetusmeetmete abil. Sarnased meetmed tuleks võtta kasutusele ka kogu liidus, ent seda tuleks teha intensiivsemalt ja tulemuslikumalt. Lähiaastate prognoosid ei ole vähktõve esinemissageduse ja suremuse suhtes just optimistlikud. Teadmisega, et erinevatest diagnoosi- ja ravimeetoditest hoolimata sureb suur hulk inimesi siiski vähki, on igal juhul raske leppida ja paratamatult on see kurb. Ent hoolitsegem selle eest, et meie kodanikud teaksid, et selles küsimuses on neil meie täielik toetus.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Vähktõve esinemissageduse vähendamine Euroopa Liidus 15% võrra aastaks 2020 on „Vähktõve vastu võitlemise meetme: Euroopa partnerlus 2009–2013” ambitsioonikas eesmärk. Tegu on eesmärgiga, mida täna toetab Peterle raporti hääletus Euroopa Parlamendis. Tegu on ülesannete kõrgusel oleva vastusega, ehkki Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel kujuneb vähktõvest 2010. aastal peamine surma põhjus maailmas. Sellele järgnevad südame-veresoonkonnahaigused.

Ainuüksi 2010. aastal haigestub vähki 3 miljonit ja selle tõttu sureb ligikaudu 2 miljonit eurooplast. Me peame kiiresti hakkama tegema rohkem levinumate vähitüüpide süstemaatiliste sõeluuringute valdkonnas. Need tüübid on kopsuvähk, käär- ja pärasoolevähk ning rinnavähk. Onkoloogilise revolutsiooni soodustamine tähendab ka mõningate toiduainete kantserogeensuse uuringuid ning vähkkasvajate varaste sõeluuringute soodustamist tänapäevase biomarketite meetodi, s.o uriini või vere kompleksanalüüside abil. Kõik need on meetmed, mille eesmärgiks on mitmekesistada patsientide hooldust, et 2010. aasta kujuneks reageerimise aastaks ja et Euroopa Liit mitte üksnes ei toetaks, vaid ka inspireeriks vähktõve vastu võitlemise riiklikke tegevusprogramme.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Mõistagi hääletasin selle tähtsa, vähktõve ennetamise seisukohast olulise raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Ma toetan igati Euroopa Parlamendi raportit komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” kohta. Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri hinnangul põeb iga kolmas eurooplane vähki ja iga neljas eurooplane sureb sellesse haigusse. Sel aastal haigestub vähki 3 miljonit eurooplast ja ligikaudu 2 miljonit eurooplast sureb sellesse. Poolas haigestub vähki igal aastal ligikaudu 100 000 ja sureb 70 000 inimest. Vähivastane võitlus on ELi üks peamisi tegevusvaldkondi seoses rahvatervisega. Lissaboni leping rõhutas liidu pädevust toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid tervise kaitsmiseks ja parandamiseks. Konkreetse meetme nende kavatsustega leiab komisjoni algatusest, mille nimeks on „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”. Partnerluse eesmärgid ja eeskätt selle profülaktilised meetmed on vajalikud vähktõve esinemissageduse vähendamiseks.

Nende eesmärkide rahastamisele seatud piirangud on häirivad. Teatises on seatud eesmärgid kümneks aastaks, samas kui ühenduse eelarve tagab vaid lühiajalise finantstoe. Seepärast teen ettepaneku suurendada toetusi (eeskätt profülaktilistele programmidele regionaalpoliitika ja Euroopa Sotsiaalfondi valdkonnas), kasutada tõhusamalt seitsmenda raamprogrammi raames olemasolevaid ressursse (nt teadusuuringute paremaks koordineerimiseks) ja kavandada rohkem ressursse uue finantsperspektiivi raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Vähktõbi on suurim terviseprobleem nii Euroopas kui ka maailmas. Kahjuks vähiepideemia üha laieneb. Igal aastal lisandub ELis 3 miljonit uut juhtumit ja 1,7 miljonit surma, mistõttu on vähktõbi teine peamine surma ja suremuse põhjus. Hetkeseisuga haigestub vähki iga kolmas ELi kodanik ja ekspertide hinnangul suureneb vähijuhtumite arv elanikkonna vananedes järsult. Vähiohje ja -ennetuse parandamiseks on vaja ELis astuda kiireid samme. Leedus on olukord eriti tõsine. Erinevat tüüpi vähktõve statistilised näitajad on ELi kõige kehvemate hulgas. Seepärast toetan iseäranis Euroopa Parlamendi resolutsiooni vähivastase võitluse kohta laienenud ELis ja Euroopa Komisjoni „Vähktõve vastu võitlemise meedet: Euroopa partnerlus 2009–2013”, mis on uueks katseks panna kõiki sidusrühmi tegema koostööd viljaka partnerluse vaimus. Vähktõbi on sotsiaalne ja poliitiline, mitte pelgalt tervishoiuprobleem. Selle lahendamiseks on vaja ühismeetmeid Euroopa, liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Tahaksin rõhutada, et Lissaboni leping määratleb selgelt liidu pädevuse toetada, koordineerida või täienda liikmesriikide meetmeid. Meie kõigi ühiseks eesmärgiks on aidata liikmesriikidel võidelda vähiga ja tagada raamistik teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohje valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult.(PL) Täna hääletasime minu Sloveenia kolleegi, Euroopa Rahvaparteisse (kristlikud demokraadid) kuuluva Alojz Peterle koostatud resolutsiooni ettepaneku üle vähivastase võitluse kohta. Mõistagi toetasin Euroopa Komisjoni ettepanekut luua „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”. Selle uue koostöövormi eesmärgiks on toetada liikmesriikide püüdeid vähivastases võitluses.

Statistika näitab, et igal aastal registreeritakse Euroopas 3 miljonit uut vähijuhtu ja 1,7 miljonit surmajuhtumit. See tähendab, et igal aastal on vähktõbi kõige tõsisemate haiguste ja surmajuhtumite seas teisel kohal. Euroopa partnerluse raames peaksid liikmesriigid võimalikult kiiresti koostama lõimitud kavad selle halastamatu haiguse vastu võitlemiseks, et meil õnnestuks vähendada aastaks 2020 juhtumite arvu 15% võrra. Ei maksa aga unustada, et selles ebavõrdses võitluses on kõige olulisemaks teguriks ennetus.

See on kõige tasuvam meede, sest kolmandikku vähijuhtudest on võimalik vältida. Seepärast peaks ennetavaid meetmeid toetama nii meditsiini vallas kui ka tervislikuma elustiili propageerimise kaudu.

 
  
  

Raport: Patrizia Toia (A7-0120/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tähtsuse võib omistada nende üliolulisele rollile tõelise revolutsiooni algatamisel teadusmaailmas, seda mitte üksnes teaduspõhise ühiskonna sünni kuulutamisega, vaid ka loodusressursside jätkusuutliku kasutamise võimaldamisega.

Neid kaalutlusi arvestades on energiatõhususele pühendatud uute tehnoloogiate puhul võimatu eirata asjaolu, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia käib käsikäes planeedi austamisega, tagades seejuures, et nii kodumajapidamised kui ka tööstus saavad ressursside säästmisest majanduslikku kasu. Euroopa sotsiaalmudeli jätkusuutlikkusele on iseloomulik energiasäästupoliitika – seepärast otsustasin hääletada raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Üleminek arukale mõõtmisele võib vähendada energiatarbimist Euroopa tasandil kuni 10%, sest võimaldab teabe kahesuunalist edastamist võrguoperaatorite, energiatarnijate ja tarbijate vahel.

Analüüsid näitavad, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arukas kasutamine võimaldab vähendada ligikaudu 17% võrra hoonete energiatarbimist, mis moodustab praegu ligikaudu 40% kogu Euroopa energiatarbimisest. Need näitajad võimaldaksid vähendada ainuüksi transpordisektori süsinikuheitmeid kuni 27%.

Need prognoosid peaksid julgustama meid kasutama täielikult ära moodsaid tehnoloogiaid. Ehkki neid tehnoloogiaid ei saa rakendada lühiajalises plaanis ühtviisi kogu Euroopa Liidus, on tähtis, et kõik liikmesriigid oleksid teadlikud võimalusest kasutada moodsaid tehnoloogiaid süsinikuheitmete vähendamiseks, pidades seejuures silmas Euroopa 2020. aasta strateegia äärmiselt ambitsioonikaid eesmärke.

Ehitus- ja transpordisektor on üks suuremaid energiatarbijaid ja saab moodsate tehnoloogiasüsteemide kasutuselevõttu kiirendada. Samuti võib loodusvarade kasutamine olla tänu uutele tehnoloogiatele keskkonna jaoks vähem kahjulik ja toota vähem süsinikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad mängivad olulist rolli Euroopa majanduskasvu edendamisel. Nende mõju energiasektorile hõlmab ka meie ühiskonna täielikku muutmist detsentraliseeritumaks ja paindlikumaks. Sellises ühiskonnas on energia jaotus näide suuremast jõukusest. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja võrgutehnoloogiate kasutamine võimaldab meil parandada energiatarbimise tõhusust näiteks elektrijaotusvõrkude, arukate hoonete, arukate kodude, arukate mõõturite ja ökotõhusa transpordi väljaarendamise teel. Tähtis on aga jätkata nende innovatsioonivõimaluste kasutamist, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meile pakub. Oluline on töötada välja uuenduslik Euroopa arukas võrk, mille instrumendid võimaldavad mõõta ja jälgida energiatarbimise tõhusust, rakendades arukat mõõtmist kooskõlas kolmandas energiaturu paketis sätestatud ajakavaga. Nii saavad tarbijad juhtida oma energiatarbimist, tasakaalustades nõudluskõverat. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib mängida olulist rolli kliimamuutuste üleilmsete mõjude mõõtmisel ja kvantifitseerimisel ning kliimakaitsemeetmete hindamisel, aidates seejuures kaasa kliimapoliitika täiustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle raportile info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib omandada olulise rolli kliimamuutuste mõjude kergendamisel, vähendades energiatarbimist, suurendades energiatõhusust ja lõimides taastuvaid energiaallikaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See raport on äärmiselt asjakohane ajal, mil prioriteediks on CO2 ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine koos investeeringutega taastuvenergiasse ja keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse. Seepärast on tähtis kaaluda info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate meetmeid, et muuta võimalikuks üleminek energiatõhusamale majandusele avalikkuse ja äriühingute jaoks võimalikult väikeste kuludega. On ülimalt tähtis edendada jätkusuutlikku kasvu, mis on suunatud elanikkonna ja majanduse heale käekäigule ning solidaarsusele tulevaste põlvedega.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad võivad anda olulise panuse ELi majanduse energiatõhususse, eelkõige ehitus- ja transpordisektoris. Selles kontekstis toetan komisjoni püüdlusi edendada energia tootmises, jaotuses ja kasutamises arukat mõõtmist ja arukaid võrke. Rõhutan eelkõige üleskutset liikmesriikidele võimaldada kõigile ELi kodanikele lairibaühendus, et tagada võrdne juurdepääs veebipõhistele teenustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Pole kahtlust, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate aktiveerimine aitab kaasa üleminekule energiatõhusale majandusele, sest seeläbi on ka võimalik vähendada energiatarbimist, suurendada energiakindlust ja aidata piirata keskkonnakahju, eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni.

Sellest hoolimata teame, et edusammud energiatõhususe ja energiasäästu saavutamisel pole aeglased mitte üksnes seepärast, et olemasolevad majandushuvirühmad hoolitsevad oma huvide eest, vaid ka seepärast, et vajalike muutuste tegemiseks pakutakse vähe abi.

Seepärast toetame raportis sisalduvaid erinevaid ettepanekuid, eeskätt neid, mis tugevdavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist uue transpordipoliitika planeerimisel ja suurendavad transpordisektori intermodaalsust, ja neid, mis kutsuvad komisjoni üles panema paika uued abi osutamise prioriteedid, võttes seejuures arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimise küsimusi, et aidata kaasa üleminekule energiatõhusale majandusele erinevates valdkondades, mis ulatuvad transpordist ja liikuvusest kaugemale, nt tööstuses, tervishoius ja elamumajanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Juba aastaid on Euroopa Liit seadnud endale tähtsaid eesmärke seoses energiasäästu ja süsinikuheitmete vähendamisega. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor on kahtlemata üks vahend, mille abil suurendada üksikute liikmesriikide energiatõhusust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saab aidata jälgida ja juhtida energiatarbimist ja võimaldada uusi rakendusi ja tehnoloogiaid loodusressursside kasutamise parandamiseks ning edendada puhtamate tootmis- ja tööstusprotsesside kasutamist. Euroopa Komisjoni algatatud laiapõhjalise konsultatsiooniprotsessi käigus selgitati välja viis, mil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saab aidata suurendada energiatõhusust. Euroopa Komisjon on arvutanud välja, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste süsteemide abil on võimalik vähendada hoonete energiatarbimist, mis moodustab hetkeseisuga ligikaudu 40% kogu Euroopa energiatarbimisest, kuni 17% võrra ja transpordi süsinikuheitmeid kuni 27% võrra. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel saavutatud linnakorralduse abil on võimalik oluliselt vähendada linnapiirkondade mõju energiale. Seega tuleks võtta meetmeid heade tavade levitamiseks ja suurendada kohalike otsustajate teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavatest hüvedest.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liit on taas kinnitanud, et soovib vähendada süsinikuheitmeid 2020. aastaks 20% võrra. Seda kohustust on raske täita ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täit potentsiaali rakendamata. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil saab oluliselt vähendada süsinikdioksiidiheitmeid.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhjustab 1,75% Euroopa teenindussektori süsinikuheitmetest ja 0,25% heitmetest, mis on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste seadmete ja elektrooniliste tarbekaupade tootmisega. Ülejäänud 98% emissioonist pärineb muudest majandus- ja ühiskonnasektoritest. Seepärast on mõttekas ühtlustada energianäitajate mõõtmise ja kvantifitseerimise meetodeid, et oleksid olemas andmed, mis võimaldavad töötada välja energiasäästlikud strateegiad ja vältida nn rohelise valeinfo fenomeni.

Selles kontekstis tahan rõhutada, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib mängida olulist rolli aluseesmärkide saavutamisel, sest seda kasutatakse peaaegu igas majandussektoris ja see aitab suurendada tootlikkust rohkem kui 40% võrra. Seepärast kinnitan oma täielikku toetust sellele strateegiale, mis ühendab asjakohase majandus- ja tööstusarengu keskkonnaalaselt jätkusuutliku strateegiaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on igas liikmesriigis vahendiks, mille abil suurendada energiatõhusust ning võtta kasutusele uusi rakendusi ja tehnoloogiaid loodusressursside kasutuse tõhustamiseks ja tööstustoodangu ja -protsesside muutmiseks ökotõhusaks majanduseks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste süsteemide abil on võimalik vähendada hoonete energiatarbimist, mis moodustab hetkel 40% kogu Euroopa energiatarbimisest, kuni 17% võrra ja transpordisektori süsinikuheitmeid kuni 27% võrra. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor annab 27 ELi liikmesriigis tööd 6,6 miljonile inimesele, stimuleerib iga sektori innovaatilist suutlikkust ja moodustab rohkem kui 40% tootlikkuse üleilmsest kasvust. Euroopa Komisjon ja Regioonide Komitee peavad kiiresti koostama „kohalike ja piirkondlike omavalitsuste praktilise juhendi” selle kohta, kuidas suurendada energiatõhusust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovaatilise kasutuse kaudu. See peaks sätestama viisi, mil ametiasutused saavad kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Samuti peaks see kirjeldama, kuidas ühtekuuluvusfondid saavad toetada äripartnerlusi innovaatiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiarakenduste loomiseks, et motiveerida ja toetada linnu ja valdu kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat heitmete vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Meie, rohelised, hääletasime raporti poolt. Kõik algsed tekstiosad, mida mõned fraktsioonid soovisid kustutada, jäid sisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Olin selle raporti kohta koostatud keskkonnakomitee arvamuse raportöör ja olen täiesti teadlik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaalist võimaldada märkimisväärset energiasäästu Euroopa Liidus, eeskätt ehitus- ja transpordisektoris. Me peame pidama silmas ka nn digitaalse lõhe mõjusid, mida võib täheldada nii liikmesriikide sees kui ka vahel. See kinnistab sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ning vähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimet tagada kaugeleulatuva kasu energiatõhususe poolest. Juurdepääs ülikiirele internetile on määrava tähtsusega. Komisjoni abiga peaksid liikmesriigid suurendama jõupingutusi vajaliku infrastruktuuri ülesehitamiseks, tagamaks, et kõik Euroopa kodanikud ja ettevõtted saaksid kasu olemasolevatest tehnoloogiatest. See puudutab otseselt ebavõrdsust ja ebaõiglust, mis tuleneb digitaalsest lõhest, ja on ainus viis tagamaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia energiatõhususe potentsiaali ärakasutamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Võttes arvesse asjaolu, et 2020. aasta 20%lise energiasäästu saavutamiseks kehtestatud meetmed toimivad liiga aeglaselt, on vaja suurendada ja kiirendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovaatilisust ja saavutada taastuvatest allikates saadud energia osakaalu märkimisväärne suurendamine. Tuleks märkida, et transpordisektori kasvades kerkivad kiiresti ka süsinikdioksiidiheitmed. Seepärast tuleks panna rõhku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisele selle sektoris, et mitte üksnes vähendada heitmete taset, vaid ennetada ka heitmete kasvu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised lahendused tuleb lisada ka uue Euroopa transpordipoliitika planeerimisse. See aitab liikluskoormust vähendada, millel on soodne mõju looduskeskkonnale. Kõik need meetmed mitte üksnes ei too kaasa mõõdetavat kasu kliimale, vaid vähendavad ka energiakasutusega seotud kulusid ja viivad keskkonnahoidlike töökohtade loomiseni. Tuleks meeles pidada, et uued liikmesriigid ei ole võimelised nii kiiresti Euroopa Liidu nõuetega kohanema. Tuleks võtta arvesse ka nende riikide huve, sest nad moodustavad märkimisväärse rühma, mis kasutab endiselt traditsioonilisi energiaallikaid. Selle muutmiseks on vaja aega ja raha.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Ma toetan Euroopa Komisjoni algatust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat selleks, et parandada liidu energiatõhusust ja suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Euroopa Komisjoni esitatud arvutuste kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suurepäraseks meetmeks, mille abil on võimalik vähendada energiatarvet ja samal ajal süsinikdioksiidi heitmeid 27% võrra – see on väga tähtis. See vähendaks ka keskkonnale tekitatavat kahju. Ma olen täiesti nõus raportööriga ja toetan tema väljendatud seisukohta, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine stimuleerib Euroopa tööstust ja uute tehnoloogiate turgu ning see aitab kaasa turu taastamisele või uute töökohtade loomisele. Ma leian, et vaja on võtta kõiki meetmeid, alustamaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisega riikides, kus seda veel tehtud ei ole, ja parandamaks seda seal, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat juba rakendatakse. Eeskätt tahaksin rõhutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust uue Euroopa transpordipoliitika planeerimisel. Logistika on oluline tegur transpordi ratsionaliseerimisel ja süsinikuheitmete vähendamisel. Tähtis on mõista vajadust suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilistesse vahenditesse, et töötada välja arukad energeetika infrastruktuurid transpordi jaoks. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine maanteetranspordis koos muude transpordiliikidega aitab vähendada ummikuid ja nende kahjulikke mõjusid keskkonnale. Regionaalarengukomisjoni liikmena tahaksin rõhutada, et peame motiveerima liikmesriike levitama häid tavasid ja suurendama kohalike otsustajate teadlikkust hüvedest, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogial pakkuda on.

 
  
  

Raport: Vittorio Prodi (A7-0057/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Komisjoni valge raamat kliimamuutustega kohanemise kohta sisaldab paljusid mõtteid sellest, millele keskenduda praegu ja tulevikus, et vähendada üleilmsest soojenemisest tulenevat ohtu.

Seepärast toetan eeskätt seda osa raportist, milles rõhutatakse kohandamismõõtme lõimimist kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, olgu seoses põllumajanduse või kalanduse, metsanduse või horisontaalse ja sektoriülese lähenemisviisiga, mis tagab võetavate meetmete järjepidevuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult.(RO) Euroopa on läbimas faasi, kus ta peab mõistma tungivat vajadust võtta meetmeid selleks, et vähendada inimtegevuse mõju kliimale. Valge raamat kliimamuutuste kohta on samm edasi süsinikuheitmeid vähendavate meetmete standardiseerimise suunas Euroopa tasandil.

Arvestades ambitsioonikat eesmärki, milleks on kasvuhoonegaaside vähendamine 20% võrra aastaks 2020, peab Euroopa Liit hakkama tegutsema kiiremini, kui ta praegu tegutseb. Nii vanad kui ka uued liikmesriigid on kohustatud tegema võrdseid jõupingutusi ja neid suurendama ning mõistma, et haiguse ennetamine või ravimine varajases faasis on edukam kui kroonilise haiguse ravimine.

Oleks kurb, kui Euroopa mõistaks liiga hilja, et kliimamuutused võivad mõjutada põllumajanduse kui Euroopa ja maailma elanikkonna peamise toiduallika elujõulisust. Me oleme juba igal aastal silmitsi äärmuslike ilmatikutingimuste, põudade ja üleujutustega. Raske on ette kujutada, missugune näeks välja veel hullem olukord. Eksperdid ei ole kuigi optimistlikud. Seepärast on inimtegevuse poolt kliimale avaldatavat mõju leevendavad meetmed võtmeks normaalse olukorra taastamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma toetan Euroopa Komisjoni algatust esitada Euroopa meetme laiapõhjaline raamistik kliimamuutustega kohanemise poliitika kohta. Leevendamis- ja kohanemismeetmed ei tohiks aga olla teineteisest eraldatud. Ma rõhutan heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi tähtsust, sest selle kohaselt peavad liikmesriigid eraldama vähemalt 50% süsteemi tuludest leevendamis- ja kohanemismeetmete tarbeks. Ma leian ka, et esmatähtsaks tuleb kuulutada täiendavad meetmed, et edendada ELi strateegiat, mille eesmärgiks on suurendada 2020. aastaks energiatõhusust 20% võrra – see eesmärk tuleks muuta liidu tasandil õiguslikult siduvaks. Esitatud kohanemismeetmetest rõhutaksin ELi liikmesriikide vahelist solidaarsust kehvemas olukorras ja kliimamuutustest enim puudutatud piirkondade suhtes. Solidaarsuse saavutamiseks on tähtis, et komisjon kaaluks rahvusvahelisele koostööle pühendatud riiklike vahendite suurendamist eelseisva teadus- ja arendustegevuse 8. raamprogrammi raames, toetamaks võitlust kliimamuutuste vastu. Ma rõhutan ka teadusuuringute ja tehnoloogia tähtsust väheste süsinikuheitmetega ühiskonna väljakujundamisel, võttes arvesse komisjoni hiljutist teatist energiatehnoloogia strateegilise kava kohta ning avaliku ja erasektori vahelisse ning liidu, liikmesriikide ja piirkondlikku rahastamisse sekkumise loogikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Ma andsin poolthääle sellele resolutsioonile, mis toetab komisjoni valget raamatut ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta ja pakub välja hulga meetmeid, mis hõlmavad mitmeid poliitikavaldkondi. Isegi kui me suudame hoida üleilmse soojenemise ohutul tasemel, toovad kliimamuutused endaga kaasa vältimatud tagajärjed, mis nõuavad kohanemiseks jõupingutusi. Kliimakindluse tagamine ja kohanemine tuleb lõimida kõikidesse poliitikavaldkondadesse, eeskätt neisse, mis puudutavad vett, pinnast, põllumajandust, kalandust ja rannikualasid. Bioloogiline mitmekesisus on ohus, ent on ka vajadus tagada, et linna-, transpordi ja infrastruktuuri planeerimine võtaks arvesse kliimamuutusi. Kodanikukaitse struktuurid peavad oma prioriteediks seadma üleujutusteks ja põudadeks valmistumise. Tähtis on pidada silmas selle probleemi sotsiaalseid ja rahvatervisega seotud aspekte. Kliimamuutused võivad tugevasti mõjutada hingamisteede seisundit ja suurendada nakkushaiguste levikut. Sotsiaalselt tõrjutud kogukonnad, vaesuses elavad lapsed ja vanurid on terviseriskide eest kõige kaitsetumad. Heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulud peavad aitama kaasa kohanemisele ja ELi eelarve peab kajastama vajadust sellised probleemid kiiresti lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle komisjoni valgele raamatule „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik”. Kohanemismeetmed on vajalikud, et lahendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme. Usun, et kliimamuutustega kohanemine on vajalik ja võimaldab meil parandada olemasolevaid eriolukordade lahendamise süsteeme, muutes need satelliit- ja maapealsete jälgimissüsteemide ühendamise abil tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu ütlesin eile seoses hääletusega Stéphane Le Folli raporti teemal, mis käsitleb ELi põllumajandust ja kliimamuutusi, „tuleb keskkonnaprobleeme kaaluda, kui see on põhjendatud ja vajalik, lähtuvalt sellest, missugune on ettepanekute mõju põllumajanduse jätkusuutlikkusele ja tootlikkusele”. Sama kehtib kõigi tegevussektorite kohta, mistõttu on oluline, et EL looks strateegia kliimamuutustega tegelemiseks, võttes endale tõsise kohustuse tagada jätkusuutlik areng ja püüdes vähendada süsinikuheitmeid, ohustamata seejuures tootmistegevust, eelkõige tööstust. Iga kliimamuutuste poliitika peab – eriti majandus- ja finantskriisi tingimustes – püüdlema majandusliku tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse poole, asetades innovatsiooni ja teadusuuringud uue tehnika ja uute lahenduste teenistusse, mis on keskkonnahoidlikumad ning võrdselt tõhusad ja konkurentsivõimelised. Rõhk peab olema keskkonnahoidlikel energiaallikatel, loodusressursside tõhusamal kasutamisel ning jõulisel investeerimisel keskkonnahoidlikumasse teadusse ja tehnoloogiasse; see aitab säilitada Euroopa konkurentsivõime ja võimaldab luua jätkusuutliku arengu raames uusi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) EL peab säilitama oma liidrirolli rahvusvahelises võitluses kliimamuutustega ja seda rolli tugevdama. Teadusuuringud selles vallas on üliolulised, kui soovime valida õige ja ohutu tee, olgu selleks siis kliimamuutuste vastu võitlemine või nendega kohanemine. Kohanemise küsimus seondub mitme valdkonnaga ja mõjutab mitmeid poliitikavaldkondi. Liikmesriigid peavad neid valdkondi poliitiliselt rohkem koordineerima. Ma pooldan Euroopa ühtse raamistiku alusel koostatavate riiklike kohanemiskavade kohustuslikuks muutmist. Ma leian, et meil peab olema ühtne Euroopa poliitika sellistes valdkondades nagu vesi, energia ja metsandus; ma kordan ka vajadust Euroopa rannikupiiride riskide harta järele. Kiiresti on vaja teha Euroopa kõige haavatavamatele piirkondadele kliimamuutustega kaasnevate riskide analüüs. Ma leian ka, et avalike veevärkide tõhususele tuleb seada eesmärgid Euroopa tasandil. Lisaks rõhutan, et looduslikud ökosüsteemid on Maa kõige olulisemad süsinikutarbijad, kulutades 50% üleilmsetest kasvuhoonegaaside heitmetest ja aidates kaasa nii kliimamuutuste mõju leevendamisele kui ka kliimamuutustega kohanemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Raport lähtub veendumusest, et kliimamuutused on üleilmsed, hävitavad ja vältimatult inimtegevuse tagajärg. Ent nii nagu see veendumus, millest on nüüdseks kujunenud sisuliselt religioon ja mis vaidlustamisele ei kuulu, on tegu ülereageerimisega. Nagu kõik ülepaisutatud asjad, on ka see totter. Ilma teaduslikke hinnanguid äraootamata tuleks rakendada absoluutset ettevaatuspõhimõtet, et tulla toime kõige mustemate stsenaariumidega nn üleilmse soojenemise võimalike mõjude puhul ökosüsteemidele, aga ka elamiskõlblikele piirkondadele, tööstusobjektidele jne. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et niisugust suhtumist kohtab harva muude keskkonna ja inimtervisega seotud meetmete puhul, võtkem näiteks geneetiliselt muundatud organismid. Tegelike või kujuteldavate riskide alusel, mis ulatuvad haigustest, mis võivad olla seotud üleilmse soojenemisega metsatulekahjudeni, mis väidetavalt tulenevad just sellest nähtusest, ja üleujutusteni ning keskelektrijaamade ülekuumenemiseni, õhutatakse meid võtma omaks komisjoni ja Euroopa poliitikavaldkondade sekkumist praktiliselt kõikides valdkondades kuni kõige pisema maalapi kasutamiseni välja. On kahju, et selle teksti trükkimiseks ohverdati nii palju puid, mida peetakse süsiniku sidujateks. Nagu ütles üks luuletaja: „Kuule, puuraidur! Peatu viivuks.”

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Vältimatud kliimamuutused sunnivad ühiskonda ja Euroopa Liidu majandust kohanema uue tegelikkusega. Ma leian, et vaja on kohanemispoliitikat, mis arvestaks toimuvate muutuste laadi ja liigiga ning hõlmaks strateegiat kõige suuremas ohus olevate alade kaitseks. Olen täiesti nõus raportööriga ja leian, et nende meetmete paremaks koordineerimiseks on äärmiselt tähtis rakendada teabevahetus- ja jälgimissüsteemi rahvusvahelisel tasandil, ent ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Mul on hea meel eeskätt selle üle, et rõhk on ühtse põllumajanduspoliitika olulisel rollil, sest kliimamuutustega kohanemise protsessis on ühtsel põllumajanduspoliitikal tähtis põhiroll ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsel. Seepärast leian ma, et põudade ja üleujutuste mõju ennetavad või kergendavad projektid, mis toetavad talunikke, kes töötavad rasketes tingimustes, on väga tähtsad.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule, mis puudutab komisjoni valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik”, sest leian, et see on väga oluline nii Euroopa jaoks üldiselt kui ka eriti just Itaalia jaoks, arvestades tema geoklimaatilisi eripärasid. Itaalia veeressursside juhtimisel on ilmseid probleeme, nagu näha sagedastest põudadest suvekuudel lõunapoolsetes piirkondades, aga ka näiteks 2009. aasta detsembris Toscanas Serchio jõel toimunud üleujutusest. Ka Itaalias on meil tõsine probleem suviste metsatulekahjudega ja seepärast on ülimalt oluline parandada ohutustingimusi. Ehkki praegu on valge raamat vaid esialgne poliitiline tugiraamistik, annab see minu arvates olulise panuse eriolukordade lahendamisse. Samas sätestab see üldise strateegilise lähenemisviisi ELi vastupanuvõime suurendamisel kliimamuutuste mõjudele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andres Perello Rodriguez (S&D), kirjalikult.(ES) Suur osa parlamendist, näiteks sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, on ametlikult vastu resolutsiooni punktile 41, milles taotletakse subsidiaarsuspõhimõtte rakendamist maapoliitika suhtes. Me kõik oleme kursis erinevustega, mis liidu erinevate piirkondade vahel valitsevad, ent just sel põhjusel – nagu öeldakse ka resolutsioonis – kannatab Lõuna-Euroopa kliimamuutuste mõju all rohkem ning vajab rohkem Euroopat ja selle ühispoliitikat. Küsimus on solidaarsuses, millest võidab kogu Euroopa Liit. Seepärast kahetseme sügavalt esimese ettepaneku kadumist tekstist, milles Romano Prodi palus maadirektiivi blokeerimise lõpetamist nõukogus. On tähtis, et me võtaksime vastu selle seadusandliku instrumendi, mis on oluline kohanemiseks kliimamuutustega ning keskkonnatingimuste halvenemise ja kõrbestumise riski maandamiseks. On tõsi, et see risk on suurem Lõuna-Euroopas, ent ärgem unustagem, et kliimamuutused mõjutavad kõiki Euroopa keskkonnaressursse. Need, kellele see resolutsioon on suunatud, peaksid teadma, et suur osa parlamendist nõuab endiselt toetavat ja ühist poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, rohelised, hääletasime raporti poolt. Heaks uudiseks on see, et õnnestus pareerida katse eemaldada rõhu asetamine tuumaohutusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Teadlaste tehtud töö tulemused näitavad, et kliimamuutused hakkavad avaldama üha suuremat mõju looduskeskkonnale ja majandusele ning meie igapäevaelule. Seepärast on praeguste ja tulevaste kliimamuutustega kohanemiseks mõeldud meetmete võtmine tõsine ülesanne kogu maailma ühiskonna jaoks. Otsused, mis puudutavad kliimamuutustega kohanemise parimaid viise, peavad tuginema usaldusväärsetele teaduslikele ja majanduslikele analüüsidele, ent mitte kõigil piirkondadel pole juurdepääsu kvaliteetsele teabele. Seepärast näib mõte luua kliimamuutuste seireplatvorm olevat hea. Platvorm on kasulik teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamiseks Euroopa, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Ma pole aga kindel, kas liidrirolli haaramisega rahvusvahelises võitluses kliimamuutustega, nagu dokumendis soovitatakse, ei püüa EL endale võtta mitte liialt suurt vastutust üleilmsete asjade eest. Mulle näib, et kui me püüame tegeleda selliste probleemidega nagu majanduskriis ja vajadusega tekitada kasvu, siis me ei peaks käsitlema prioriteetsena kliima soojenemise vastase võitluse kulutusi. Olenemata meetmetest, mis võetakse kliimamuutustega kohanemiseks, tuleks pidada silmas ka seda, et mõnede riikide jaoks kujuneb kohanemispoliitika iseäranis kulukaks ning nende riikide rahalise toeta jätmine toob kaasa liikmesriikidevaheliste arenguerinevuste suurenemise.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Oma raportis transpordi- ja turismikomisjonis nentisin kahetsusega, et Euroopa kliimamuutustega kohanemise strateegias on jäetud tähelepanuta transpordisektor, mis on olulise majandusliku tähtsusega ja üks peamisi CO2 heitmete allikaid. Seepärast on mul hea meel, et käesolevas raportis mõistetakse, et transport on selle probleemi keskmes. Me peame tegema tõsiseid jõupingutusi, et aidata ettevõtetel edukalt kliimamuutustega kohaneda. Meie poliitika edukus sõltub adekvaatsete ja innovaatiliste rahastamismeetodite aktiveerimisest selleks, et piirata võimalikult suures ulatuses mõju inimestele, ökoloogilisele tasakaalule ja majandustegevusele. Lisaks peab meie strateegia võtma arvesse tundlikke geograafilisi piirkondi nagu ranniku-, mere- ja mägipiirkonnad, mis on iseäranis haavatavad ja mis kogevad kliimamuutusi kõige tugevamini, kui me ei suuda võtta sobivaid kaitsemeetmeid. Parlament peab kiiresti võtma vastu asjakohased kohanemismehhanismid transpordisektori jaoks, mis ei tohi jääda enam pelgalt probleemi põhjuseks, vaid millest peab saama lahendus kliimamuutuste vastu võitlemisel.

 
  
  

Raport: Andrea Cozzolino (A7-0100/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (ECR), kirjalikult. Tulemuslikkus, tõhus juhtimine ja pettuste välistamine on ECRi fraktsiooni peamised prioriteedi ELi eelarve puhul. Seepärast toetame Cozzolino raportit ja enamikku selle järeldusi.

ECRi fraktsioon ei saa aga toetada Euroopa prokuröri kontsepti. Selle asutuse loomine oleks esimene ohtlik samm Euroopa Liidu kriminaalõigusalase pädevuse suunas ning selle loomisele keskendumine juhib tähelepanu kõrvale olemasolevate süsteemide ja organite tõhusamaks muutmiselt.

Kuna ECRi ettepanek kõrvaldada punkt, milles toetatakse liikumist Euroopa prokuröri institutsiooni suunas, lükati tagasi, jäi ECR lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ehkki mina, sarnaselt raportööriga, pean positiivseks seda, et komisjonile liikmesriikide poolt teatatud finantsrikkumiste arv vähenes 2007. aastal registreeritud 1024 miljonilt eurolt 2008. aastal registreeritud 783,2 miljoni euroni, leian ma, et eesmärgiks peaks olema 0 miljoni euro jagu finantsrikkumisi aastas. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja võtta meetmeid, mis muudavad võitluse maksupettustega – eelkõige käibemaksupettustega – ja kõigi finantskuritegudega läbipaistvamaks, suurendavad riikidevahelist koostööd piiriüleste maksupettuste avastamisel, parandavad andmete kvaliteeti ja võimaldavad riiklike andmebaaside pidevat uuendamist ning kiiret reageerimist teabenõuetele. Ühtekuuluvusfondide taotluste haldamine ja seire peab paranema ning tuleb kehtestada säte, mis võimaldab rakendada sanktsioone liikmesriikidele, kes neid vahendeid õigesti ei kasuta. Ma rõhutaksin Euroopa Pettustevastase Ameti erilist panust nimetatud näitajate alandamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Aruanne ühenduse finantshuvide kaitsmise kohta 2008. aastal sätestab, et avastatud finantsrikkumiste mõju langes 2007. aastal registreeritud 1024 miljonilt eurolt 2008. aastal registreeritud 783,2 miljoni euroni, kusjuures langust täheldati kõigis kuluvaldkondades peale otsekulutuste ja liitumiseelsete fondide. Ma rõhutan eeskätt vajadust esitada rikkumiste kohta teavet, mis selgitab vigade ja pettusekahtlusega ressursside kogumahu osakaalu. Pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemine on Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide oluline kohustus. Just nemad peavad eraldama ressursid, mis on vajalikud tõhusaks võitluseks pettuste ja korruptsiooniga, et kaitsta liidu ja tema maksumaksjate huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Praeguse majandus- ja finantskriisi ajal ei tohi raisata ühtki ELi eelarveeurot ja kui raiskamine tuleneb pettusest, mis toob kaasa liidu vahendite mittekohase väljamaksmise, peab see veelgi rohkem paika. Aastate jooksul oleme näinud rikkumiste arvu märkimisväärset vähenemist. Sellest hoolimata ei saa me jääda rahule rikkumiste vähendamisega väikeste summadeni või peaaegu nullini. Euroopa Liit peab kehtestama eelarvekontrollimehhanismid, mis aitavad tõhusalt ennetada ja avastada pettusi, nii et avalikke vahendeid eraldataks vaid juhtudel, kus neid tegelikult kasutatakse nõuetekohaselt, rääkimata sellest, et neid, kes reegleid rikuvad, üritades niigi nappe vahendeid ebaseaduslikult omastada, tuleb tõhusalt karistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Minu jaoks on võitlus pettuste vastu väga tähtis küsimus, eriti seoses regionaalfondide ja liitumiseelsete fondidega. Paraku on pettuste vastu võitlemiseks pakutud meetmed liialt tsentraliseeritud. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Mul on hea meel, et avastatud rikkumiste finantsmõju langes 2007. aastal registreeritud 1024 miljonilt eurolt 783,2 miljoni euroni 2008. aastal (langus puudutas kõiki valdkondi peale otsekulutuste ja liitumiseelsete fondide). Ma toetan täielikult komisjoni tööd ja juhin tähelepanu sellele, et võitlus pettuste ja korruptsiooni vastu on Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide selge kohustus.

Arvestades kogu Euroopat laastavat majandusolukorda olen nõus vajadusega kaitsta liidu finantshuve ja võidelda organiseeritud kuritegevusega, mis riiklike näitajate kohaselt suurendab oma suutlikkust skeemitada institutsioonide sees, pannes toime pettusi ELi eelarve suhtes.

Seepärast leian, et on tähtis võtta vastu tõhusad õigusaktid, parandamaks halduskoostööd maksupettuste vastu võitlemisel ja tagamaks siseturu tõrgeteta toimimine. Seda silmas pidades toetan ettepanekut, mis puudutab nõukogu direktiivi halduskoostöö kohta maksustamise valdkonnas, rõhutades samas liikmesriikide vastutuse suurendamise tähtsust alates andmebaasidesse sisestatud teabe kvaliteedist.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Lõpphääletusel andsin poolthääle. ECRi fraktsiooni muudatusettepanek, millele olin vastu, sai kõrvale jäetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Väärib märkimist, et 2008. aastal vähenes rikkumiste arv võrreldes eelneva aastaga. Enim paranes olukord põllumajanduskulutuste vallas. Raportist nähtub, et rikkumiste hinnanguline hulk vähenes 3–4%. Suurimat kasvu täheldati aga liitumiseelsete fondide vallas, kus ressursside vale kasutamine kerkis lausa 90,6%, ent siinkohal tuleks pidada silmas, et tegu pole liikmesriikidega ja neil puuduvad kogemused. Hoolimata olukorra paranemisest 2008. aastal kulutatakse endiselt teatud osa ELi eelarvevahenditest valesti. Teatud määral tuleneb see tõhusate kontrolli- ja järelevalvemehhanismide puudumisest. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), mis loodi 1999. aastal, on olnud omastamisevastases võitlused väga edukas. Siiski on oluline tagada tema tegevuse täielik sõltumatus. Ma toetan raportööri ettepanekut võimaldada OLAFil tugineda suuremas ulatuses komisjoni läbiviidud siseaudititele, mitte üksnes ametnike või liikmesriikide esitatud teabele. Missugune peaks olema liikmesriikide ning nende järelevalve- ja auditeerimissüsteemide roll? Euroopa projektide raames toime pandud pettuste vastu võitlemine peaks olema meie prioriteet. Ausus ja vastutustunne ELi eelarve piiratud vahendite kulutamisel võimaldab vahendeid säästa ja kasutada majanduslanguse tagajärgedega võitlemiseks. Ei maksa unustada, et ELi eelarveressursid kuuluvad meile kõigile – maksumaksjatele. Seepärast peame tagama, et neid kulutatakse kõige tõhusamal viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Tahaksin rõhutada, et pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemine on Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide tähtis kohustus. Juhiksin aga tähelepanu ka asjaolule, et mõnedes riikides on korruptsioon Euroopa Liidu vahendite jaotamisel otseselt seotud neis riikides viljeletava poliitika diskrediteerimisega. Neis riikides on moodustumas erinevad poliitilised ja finantsklannid, mille eesmärgiks on kontrollida Euroopa Liidu vahendite jaotamist. Seepärast peaksid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja teised olulised Euroopa Liidu institutsioonid juhtima tähelepanu poliitikavaldkondade, poliitiliste organisatsioonide, poliitiliste vastaste ja opositsiooniliidrite diskrimineerimisele ja diskrediteerimisele liikmesriigi tasandil. Demokraatiat edendav Euroopa Liit peab esmalt tagama, et tema liikmesriikide opositsiooniparteidel oleks võimalus teha tööd ja väljendada oma seisukohti vabalt, ning kontrollima korruptsiooni ennetamiseks võetavaid meetmeid. Samuti tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu raha tuleks kasutada liikmesriikide infrastruktuuri parandamiseks, inimeste harimiseks ja muuks selliseks. Euroopa raha investeerimine üksnes infrastruktuuri aitab riiki ja tema kaubavahetust. Nii poleks enam „vaeseid” ettevõtteid, kes küsivad toetust, ent ei saa seda. Lisaks poleks meil sellisel juhul vaja kontrollida Euroopa Liidu vahendite jaotust tuhandetele sidusrühmadele, s.o toetuse saajatele, mis tähendab, et kaoksid ka tuhanded väljapressimise subjektid. Seepärast tuleks pöörata tähelepanu selle raha riiklikule kasutusele.

 
  
  

Raport: Tamás Deutsch (A7-0062/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Tahaksin kasutada seda olulist võimalust, et kommenteerida hääletust, mis puudutab Luksemburgis asuva Euroopa Investeerimispanga majandusaasta aruannet, soovides seejuures rõhutada – nagu ma juba mõningate teiste küsimuste puhul olen teinud –, kui tähtis on suurendada Euroopa Investeerimispanga finantsinstrumentide eelarvet linnakeskuste ja regeneratsioonikavade toetuseks.

Olemasolevad instrumendid nagu JESSICA fond on ühed vähestest finantsinstrumentidest, mida piirkond või omavalitsusüksus saab kasutada linnaarendusprojektide rahastamiseks. Sekkumised laienevad ka volikogu hoonetele, ent üksnes seoses aladega, mis täiendavaid projekti, ning hoonete energiatõhususe suurendamisele ja parendamisele. Seepärast kasutan võimalust rõhutada, et minu arvates tuleks JESSICA fondi laiendada ka uute (mõistagi keskkonnahoidlike) hoonete rahastamisele, sest nii on võimalik aidata kohalikel omavalitsusüksustel tegeleda ka linnade elamumajandusprobleemiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma olen rahul Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2008. aasta majandusaasta aruandega ning julgustan panka jätkama Euroopa majanduse ja kasvu edendamist, tööhõive stimuleerimist ning piirkondadevahelise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamist. Lisaks olen rahul tähtsusega, mida EIP omistab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele), jätkusuutlikule energeetikale ja kliimamuutuste leevendamisele ning investeeringutele ELi piirkondadesse, mida hiljutine majanduslangus on iseäranis rängalt tabanud. EIP reageeris kiiresti üleilmsele majanduskriisile, eelkõige majanduse taastamise kava kaudu ja nende liikmesriikide suhtes, mida kriis kõige rängemini tabas. Ma kutsun aga üles kirjeldama tulevastes aruannetes põhjalikumalt suuri laene, mis täiendavad Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusi piirkondadele, mis rakendavad tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud programme või programme, mis on seotud taastuvate või keskkonnahoidlike energiavarudega. Samuti peaksid investeerimisvahendite aruanded sisaldama teavet rahastatud programmide tulemuste kohta. Vajalike vahendite eraldamisega peaks EIP etendama suuremat rolli infrastruktuuriinvesteeringute, roheliste tehnoloogiate, innovatsiooni ja VKEde toetamisel Euroopa 2020. aasta strateegia raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Investeerimispank (EIP) mängib olulist rolli, aidates liikmesriikidel tulla toime majandus-, finants- ja sotsiaalkriisiga. Seda silmas pidades usun, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika jaoks eraldatud suuremad vahendid on olnud olulised kõige kehvemas olukorras ja kriisis enim kannatanud piirkondadele avaldunud mõju leevendamisel. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete – s.t enamiku Euroopa ettevõtete – rahastamise ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine aitab kaasa kriisi mõjude leevendamisele. Võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumist ning praeguseid ja tulevasi ülesandeid, mis seisavad raskes majanduslikus ja sotsiaalses olukorras oleva Euroopa Liidu ees, on tähtis muuta Euroopa Investeerimispanga tegevus jõulisemaks, läbipaistvamaks ning seada talle õiged prioriteedid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Investeerimispank (EIP) asutati 1958. aastal Rooma lepinguga. EIP – Euroopa Liidu pikaajalisi laene väljastav pank – laenab raha avalikule ja erasektorile Euroopa huviga projektide tarbeks, kasutades finantsturge ja omavahendeid. Tema peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa ELi liikmesriikide lõimumisele, tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. 2008. aastal seisis EIP silmitsi enneolematute probleemidega, kui üleilmne majanduskriis jõudis lõpuks Euroopa Liidu liikmesriikideni. Kriisijuhtimise puhul on mul hea meel tõdeda, et EIP reaktsioon üleilmsele majanduskriisile oli kiire: pank suurendas oma kapitali omafinantseerimise teel ning sellest tulenevalt ka laenumahtu Euroopa majanduse taastamise kava toetuseks. Seepärast olen rahul EIP 2008. aasta majandusaasta aruandega ja käesoleva raporti vastuvõtmisega, sest raportis julgustatakse panka jätkama Euroopa majanduse arengu ja kasvu edendamist, tööhõive stimuleerimist ning piirkondadevahelise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Investeerimispangal (EIP) on väga oluline roll ELi majanduses, sest pank tagab järgmiste valdkondadega seotud tehingute rahastamise Euroopas: majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine; valmistumine teadmistepõhiseks majanduseks; üleeuroopaliste transpordi- ja juurdepääsuvõrkude väljaarendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) toetamine; keskkonnakaitse ja -areng; ning säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energeetika. ELi 2020. aasta strateegiat ei ole võimalik rakendada ilma toetuseta EIP-lt, kes peab tegema kättesaadavaks vahendid, mida on vaja projektide elluviimiseks infrastruktuuri, rohelise tehnoloogia, innovatsiooni ja VKEde valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult (IT) EIP on täheldanud oma rolli laienemist 2008. aastal finantskriisi tagajärjel. Likviidsuskriisi taustal on EIP jätkanud laenude andmist avalikule ja erasektorile Euroopale huvi pakkuvate projektide elluviimiseks, kasutades selleks finantsturge ja omavahendeid. Lisaks riikide majanduste stimuleerimisele tegi EL otsuse ka seoses Euroopa majanduse elavdamise kavaga, määrates EIP-le olulise rolli, eriti seoses VKEde rahastamise suurendamise, taastuvenergia ja keskkonnasäästliku transpordiga. Kriisile reageerides on EIP olulisel määral oma eesmärke laiendanud: selleks et aidata ettevõtteid ja toetada majanduse elavnemist, on EIP oluliselt suurendanud oma laenude mahtu, makstes välja oodatust 10 miljardit eurot rohkem. Eelkõige on 42% võrra suurenenud VKEdele antud laenud. Lisaks on pank töötanud välja uued riskijagamise rahastamisvahendid, lihtsustanud laenumenetlusi ja kiirendanud projektide rakendamist liikmesriikides ja sektorites, mis kriisi tõttu kõige enam kannatasid. Raportis rõhutatakse nende meetmete positiivset mõju ning kutsutakse samal ajal üles põhjalikult jälgima VKEdele antud toetusprogrammide tegelikke mõjusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva I Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. See oli lihtne otsus. Hääletasin lõpphääletusel poolt.

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud: massilised hirmuteod jaanuaris ja märtsis Josis (Nigeeria) (RC-B7-0247/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Resolutsiooni ühisettepanek hiljutiste rahvusrühmade vaheliste hirmutegude kohta Nigeerias, mida me hääletame, tundub rahuldav, pidades silmas põhimõtteid ja suuniseid, mida Euroopa Parlament soovib edastada teistele Euroopa institutsioonidele, mis vastutavad ELi välistegevuse eest. Me peame võtma meetmeid, et tagada Nigeeria poliitiline stabiliseerumine ja luua kindel alus tema majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks: oleme täiesti teadlikud üldistest kaalutlustest; nendest pole puudust, arvestades Nigeeria rikkalikke loodusvarasid. Poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võib muuta keskkonna rahumeelseks, vähendada rahvusrühmade vahelist pinget ning kaotada vägivallateod, mis on traagiliselt viimase kümne aasta jooksul sagenenud. Samuti tunnistades tõsiasja, et vastutuse massilise vägivalla eest kristlaste ja islamiusuliste vahel peaksid võtma mõlemad rahvusrühmad, oleksime me võib-olla pidanud tegema selgeks, et veel üks murettekitav tegur, mis on samuti seotud ilmnenud vägivallapuhangutega, on radikaalse islami järkjärguline sissetung Nigeeriasse, mida näitab väga selgelt see, et kolmekümne kuuest osariigist kaheteistkümnes on õigusena võetud kasutusele šariaat. Ent nimetatud üldistel põhjustel hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on äärmiselt kahju hiljutiste sündmuste pärast, mis toimusid selle aasta jaanuaris ja märtsis Josis, kus sajad inimesed langesid usuliste ja etniliste vastasseisude ohvriks. Nigeeria konflikti juured on usulistes, majanduslikes, etnilistes, sotsiaalsetes, ajaloolistes ja poliitilistes põhjustes. Arvestades, et Nigeeria on suuruselt kaheksas naftatootja maailmas, on kahetsusväärne, et suurem osa riigi elanikke elab allpool vaesuspiiri. Kliimamuutuste kahjulikud mõjud on samuti Nigeeria olukorra halvenemisele kaasa aidanud. Ma usun, et nii naftarikkas riigis nagu Nigeeria on nende konfliktide rahumeelseks lahendamiseks vaja võrdset juurdepääsu ressurssidele ja tulude ümberjaotamist. Kutsun Nigeeria föderaalvalitsust üles tagama kõikide kodanike võrdsed õigused, lahendama probleemid, mis on seotud kontrolliga viljaka maa üle, juurdepääsuga ressurssidele, tööpuudusega, vaesusega, ja leevendama kliimamuutusi. Kutsun komisjoni üles pidama Nigeeriaga dialoogi Cotonou lepingu alusel, uurima konflikti sügavamaid põhjuseid, võttes samal ajal arvesse küsimusi, mis on aluseks säästvale arengule, nagu kliimamuutused, energiajulgeolek, suutlikkuse arendamine ja haridus.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku poolt massiliste hirmutegude kohta Nigeerias Josis. Mõistan kindlalt hukka hiljaaegu Josis ja selle ümbruses aset leidnud vägivalla, kui sajad inimesed tapeti etnilistes ja usulistes kokkupõrgetes. EL peab pidama Nigeeriaga poliitilist dialoogi muudetud Cotonou lepingu artikli 8 alusel ning pöörama viivitamata tähelepanu küsimustele, mis on seotud mõtte-, südametunnistus- või usuvabadusega, mis on sätestatud rahvusvahelistes, piirkondlikes ja riiklikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See pole esimene kord, mil Nigeeria on kannatanud konflikti käes, mis on ähvardanud riigi lõhestada. Osutaksin seoses sellega kodusõjale, mis laastas riiki kolm aastat ajavahemikus 1967−1970 ning tõi peaaegu kaasa riigi kaguosa iseseisvuse. Ehkki edode vastuhakk suruti maha, sest keskvalitsuse sõjaline võim takistas Biafra iseseisvust, on tõsiasi see, et sealsed etnilised, kultuurilised ja usulised erinevused püsivad ning suurenevad, muutes riigi klassikaliseks näiteks riigist, mis on pidevas lagunemisohus. Nigeeria piirid kehtestati koloniaalvõimu poolt, mis ei pööranud tähelepanu eeltoodud erinevustele. Ent see ei tähenda, et vastutus riigi konfliktide eest lasub eelkõige eurooplastel. On aeg, et Aafrika juhid loobuksid sellest kulunud vabandusest ja üritaksid teenida oma kodanikke selgelt ja suutlikult nii projektide kui ka ettepanekute puhul. Aafrika suudab olla selline, nagu aafriklased ihkavad, kohe kui nad saavad juhid, kes on oma ülesannete kõrgusel. Veresaunad Josis on järjekordne äärmiselt kurb, kahetsusväärne ja verine lehekülg selle riigi ajaloos, kus selliseid juhtumeid lisandub liiga kiiresti.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma arvan, et Euroopa Parlament pidi väga kiiresti mõistma hukka käimasolevad veresaunad Nigeerias ja kutsuma üles taastama rahu. Arvestades Aafrika kõige tihedamalt asustatud riigi ebastabiilsust ja haprust, kus suurem osa elanikkonnast kannatab vaesuse käes, võib see resolutsiooni ettepanek olla nurgakivi poliitilise dialoogi tugevdamiseks Euroopa Liidu ja Nigeeria vahel ning üksikasjalikumaks uuringuks, mille eesmärk on leida elujõulised lühi- ja pikaajalised lahendused, et lõpetada see vägivald ja taastada kestev rahu. Usun, et meil kui Euroopa Parlamendi liikmetel on oma roll Nigeerias iga päev rikutavate inimõiguste kaitsel ja edendamisel. Seepärast on minu arvates kõige olulisem säte, mis nõuab, et vägivallas süüdi olevate isikute üle mõistetakse õiglaselt kohut. Kõiki neid meetmeid arvestades, millest igaüht pole muidugi sugugi lihtne kohaldada, soovisin hääletada selle resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Nigeerias on leidnud aset korduvad vägivallapuhangud kristlaste ja islamiusuliste vahel ning mõlemad need rühmad esindavad ligikaudu poolt elanikkonnast. Rahutused toimuvad nüüd isegi veel sagedamini. Tühised teemad põhjustavad vägivaldseid kokkupõrkeid. Isegi jaanuarist alates kehtinud komandanditund ja vägede viimine piirkonda ei hoidnud ära uusi veresaunu. Asjaolu, et president Yar’Adua pikk äraolek viis Nigeeria poliitilisse kriisi, et Kesk-Nigeeria linnas Josis toimusid tõsised kokkupõrked kristlaste ja islamiusuliste vahel ning et relvarahu naftarikkas Nigeri jõe deltas on lõppenud, ei tähenda pärast presidendi surma edaspidiseks head. Kui islamiusulised nomaadid ründasid aasta alguses kristlikke külasid ja vähemalt 500 inimest mõrvati, siis sõjavägi reageeris väidetavasti alles mitu tundi pärast esimese raporti saamist. ELi tõsine meelepahaväljendus puudus. Kui šveitslased hääletasid rahvahääletusel minarettide ehitamise vastu, siis ähvardasid islamiriigid Šveitsi majanduslikke sanktsioonide ja džihaadiga. Ent kui kristlasi mõrvatakse nende usutunnistuse tõttu, siis kulub ELil reageerimiseks mitu kuud. Euroopa Liit peab tegutsema selles küsimuses ausa vahendajana ning reageerima kiiremini. Seda on resolutsiooni ettepanekus selgelt öeldud ning seetõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva I Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Hääletasin loomulikult selle olulise resolutsiooni poolt ning toetasin väga suulist muudatusettepanekut, mille tegi minu kolleeg Kiil-Nielsen, et kutsuda Nigeeria ametivõime üles tunnistama kehtetuks mõnede Nigeeria riigijuhtide hiljutine otsus hukata surmamõistetud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika