Istungi stenogramm

Neljapäev, 6. mai 2010 - Brüssel

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

(Istung algas kell 9.05.)

2. Kõrgõzstan (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

3. Euroopa Investeerimispank (EIP) – 2008. aasta aruanne (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on Tamás Deutschi raport (A7-0062/2010) eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Investeerimispanga 2008. aasta aruande kohta (2009/2166 (INI)).

  Tamás Deutsch, raportöör. – (HU) Austatud juhataja, kallid kolleegid ja president Maystadt! Praeguse päevakorrapunkti pealkiri on küll „Euroopa Investeerimispank – 2008. aasta aruanne”, ent kõnealune aruanne käsitleb siiski oluliselt enamat kui Euroopa Investeerimispanga tegevus kahe aasta eest.

Kallid kolleegid! Me kuuleme iga päev, et Euroopa Liit on jõudnud ühe ajajärgu lõppu ja alustab uut, ning ma olen veendunud, et seda tuleks veelgi enam rõhutada. Ühest küljest Lissaboni lepingu jõustumine umbes kuus kuud tagasi ning teisest küljest ülemaailmne finants- ja majanduskriis, selle mõju ja Euroopa Liidu reaktsioon kriisile tähendavad kahtlemata, et oleme jõudnud Euroopa Liidu elus ühe ajajärgu lõppu ja uue algusesse.

Teisisõnu – 21. sajandi teisel kümnendil on Euroopa Liidu elus alanud uus ajajärk. Kõnealune aruanne koostati sellel uuel ajajärgul ja ma usun, et meie Euroopa Parlamendis ja Euroopa Investeerimispangas peame vastama selle ajajärgu kõige olulisematele küsimustele ja probleemidele. Aruanne käsitleb panga kui finantseerimisasutuse kahe aasta taguseid tegevusi ning üsna tavatult võime öelda, et vaatamata ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tingimustele on võimalik hinnata panga tegevusi finantseerimisasutusena. Kahe aasta eest reageeris Euroopa Investeerimispank kiiresti ja tulemuslikult tärkavale ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile laenutegevuse tugevdamise teel, eeskätt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud laenude suurendamise abil, ning teiselt poolt osaledes kõigi talle kättesaadavate vahenditega Euroopa majanduse elavdamise kava elluviimises.

Lissaboni leping jõustus kuue kuu eest. Sellega antakse vahendid ja võimalused Euroopa Investeerimispanga organisatsioonilise, järelevalve- ja põhistruktuuri uuendamise tugevdamiseks. Pank tegi selles valdkonnas suuri edusamme juba 2008. aasta alguses, enne veel kui jõustus Lissaboni leping. Sama tähelepanuväärne on see, et Euroopa Investeerimispank valmistub teadlikult Euroopa Liidu finantsperspektiiviks pärast 2014. aastat võimalusega ühineda makropiirkondlike strateegiate rahastamisega ning toetades maaelu arengut, uusi energiaallikaid, keskkonnahoidlikke investeeringuid ja infrastruktuuri arendamist. Teine aspekt, mida peame oluliseks ja mis on seetõttu aruandes välja toodud, on see, et Euroopa Investeerimispank peaks osalema praegu ratifitseerimisel oleva ja töökohtade loomisele suunatud Euroopa 2020. aasta strateegia rahastamises. Tegelikult oligi mõte toetada töökohtade loomist just see, mis juhtis Euroopa Investeerimispanga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise juurde.

Lõpuks sooviksin juhtida teie tähelepanu kahele probleemile. Ma pean oluliseks, et Euroopa Investeerimispank jätkaks Euroopa Liidu infrastruktuuri puudujääkide kõrvaldamise toetamist. Tähtis on toetada programme, mis aitavad tasakaalustada infrastruktuuri standardeid üle kogu ELi.

Lisaks on Euroopa Investeerimispank viimastel aastatel alati saanud Euroopa Parlamendilt toetust, mis on vajalik panga tegutsemiseks. Tuginedes ettevalmistavale tööle, mida on mõne viimase kuu jooksul ellu viidud, usun, et aruandes sisalduvat konstruktiivset kriitikat arvesse võttes toetab Euroopa Parlament jätkuvalt panga tegevust. Tänan teid tähelepanu eest ja ootan huviga arutelu.

  Philippe Maystadt, Euroopa Investeerimispanga president. − (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Lubage mul kõigepealt avaldada tänu selle eest, et tegite mulle seda au ja kutsusite mind täiskoguistungile kõnelema. Seeläbi jätkub traditsioon, mis sai alguse mõni aasta tagasi.

Sooviksin alustada raportööri Tamás Deutschi tänamisega tema raporti laitmatu kvaliteedi eest.

Eriti avaldan tunnustust selle eest, et nii Tamás Deutsch kui ka teised komisjoni liikmed, näiteks Thijs Berman ja Ivailo Kalfin, andsid endast parima ning tulid Euroopa Investeerimispanka, et küsida mõningaid väga spetsiifilisi küsimusi. Tunnen heameelt selle suurepärase koostöö üle Euroopa Parlamendiga.

Tegelikkuses on Euroopa Investeerimispank ainus rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis annab parlamentaarsele institutsioonile vabatahtlikult vastuseid ja on selle ees aruandekohustuslik. Ma olen veendunud, et see on suurepärane: minu arvates on dialoogi tugevdamine Euroopa Parlamendiga väga oluline selleks, et me saaksime täita oma rolli, oma erilist missiooni olla pank, kuid mitte tavaline pank, ja järgida Euroopa Liidu poliitikat.

Nagu Tamás Deutsch juba ütles, siis see ongi see, mida oleme püüdnud teha kriisile reageerimisel.

Pärast Lehman Brothersi kokkuvarisemist 2008. aasta septembris palus majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu meil suurendada reaalmajandusele antavate laenude mahtu. Me asusime tööle, tegutsedes nõukogu korraldusel ning ma arvan, et võin öelda, et oleme tõepoolest täitnud oma lubadused, sest 2009. aastal kasvas meie laenude maht 58 miljardilt 79 miljardile, mis tähendab laenude mahu 37% suurenemist Euroopa Liidus.

Suurenemine oli seotud kolme valdkonnaga, mille kohta nõukogu ja Euroopa Parlament olid öelnud, et need on prioriteetsed.

Esimeseks valdkonnaks oli eriliste jõupingutuste tegemine riikide ja piirkondade jaoks, mida kriis mõjutas kõige tugevamalt. See suurenemine puudutab ulatuslikult nn lähenemispiirkondi ja eriti teatavaid riike, mis olid 2009. aastal erilistes raskustes. Seega ei ole me kunagi varem laenanud nõnda palju riikidele nagu Ungari, Leedu ja Rumeenia. Lisaks selgitab see, miks teeme käesoleval aastal erilisi jõupingutusi Kreeka nimel. Olin möödunud nädalal Ateenas ja me leppisime Kreeka valitsusega kokku, et suurendame oma laenude mahtu Kreekas märkimisväärselt, andmaks sellega märku meie toetusest ja panusest üldistesse jõupingutustesse, mille eesmärk on aidata Kreeka majandus uuesti jalule.

Teine esmatähtis valdkond on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine. Suurendasime oma laene pankadele, et nad saaksid jätkata laenamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, uue toote abil, mis võimaldab meil paremini kontrollida meie antavate rahaliste vahendite tegelikku kasutamist. Möödunud aastal laenasime pankadele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks üle 12 miljardi euro.

Kolmas valdkond, mis meil paluti esmatähtsaks seada, on kliimamuutuste vastu võitlemine. Möödunud aastal andsime peaaegu 17 miljardit eurot rahalisi vahendeid projektidele, mis aitavad otseselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Ma arvan võivat öelda, et 2009. aastal saavutasime selle, mida meilt oodati, ehk andsime oma panuse Euroopa majanduse elavdamise kavasse.

Loomulikult peame jätkama samas suunas ning ma sooviksin hästi lühidalt mainida kolme rasket ülesannet, millega seisame silmitsi järgmiste kuude ja aastate jooksul.

Esiteks, nagu raportöör üsna õigesti toonitas, tuleb jätkata Euroopa Liidu prioriteetidesse panustamist. See tähendab, et meie kui EIP peame andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse. Nagu te teate, on komisjon käivitanud selle uue strateegia ning selle üle arutatakse praegu nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. EIP on valmis andma omapoolset panust, eriti uuenduslike finantsinstrumentide kasutamise teel, mis võimaldavad meil suurendada Euroopa eelarvest pärit rahaliste vahendite kasutamist. Seetõttu on instrumendid, mida soovime kasutada, komisjoni ja panga jaoks ühised.

Teine oluline ülesanne, millega silmitsi seisame, on EIP välismandaatide uuendamine. Meil on võimalus arutada seda Euroopa Parlamendiga. Komisjon esitas äsja ettepaneku, mis on täielikult kooskõlas Michel Camdessuse juhitava tarkade meeste komitee aruandega. Selle ettepaneku põhielement on muuta süsteem veelgi tõhusamaks. Nagu teate, lõikame me kasu Euroopa Liidu tagatiselt tehingutele, mis on hõlmatud selle välismandaatides. Seetõttu on eesmärk kasutada neid parimal võimalikul viisil ning komisjon teeb ettepaneku lihtsustada ja ühtlustada meie välismandaate. Komisjon teeb samuti ettepaneku, et kõrvale pandud 2 miljardit eurot eraldataks kliimamuutuste vastu võitlemise projektidele.

Seeläbi jõuan kolmanda ülesandeni, mida soovin rõhutada: Euroopa Investeerimispanga vajadus anda üheskoos teiste institutsioonidega omapoolne panus nende lubaduste täitmisse, mis Euroopa Liit andis Kopenhaagenis. Nagu te teate, on Euroopa Liit andnud suuri lubadusi toetada nn kiiret rahastamist. Sellega seoses usume, et EIP, millel on kujunenud välja vaieldamatu asjatundlikkus kõnealuses valdkonnas, võib anda olulise panuse. Sel põhjusel tegime ettepaneku teha koostööd teiste finantseerimisasutustega, et luua võrgustik, Euroopa platvorm, mis võiks kooskõlastada ja seega optimeerida projektide rahastamist arengumaades. Prantsusmaa arenguasutus ja Saksamaa KfW on juba näidanud üles huvi selle algatuse vastu ning ma loodan, et üheskoos komisjoniga suudame selle vahendi juba lähinädalatel lõplikult vormistada.

Need, austatud juhataja ning kallid kolleegid, ongi kolm suurt ülesannet, millele ma soovisin juhtida teie tähelepanu ja mis ootavad meid ees järgmistel kuudel ja aastatel.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Sooviksin komisjoni nimel tänada Tamás Deutschi suurepärase raporti eest ning samuti tervitada president Philippe Maystadti teie täiskoguistungil ning õnnitleda teda suurte edusammude puhul, mida EIP on teinud majanduskriisile reageerimisel ja ELi majanduse elavdamise kava toetamisel.

Erakordsetes tingimustes tegime erakorralise pöördumise pangale ning pank vastas viivitamatult ja viis laenamise rekordilistesse kõrgustesse. Tänu oma suurepärasele majanduslikule seisundile oli pank suuteline seda tegema isegi ajal, kui turgudelt oli keeruline hankida rahalisi vahendeid.

Suuremad mahud olid suunatud eeskätt valdkondadesse, mida meie – ja ma usun, et Euroopa Parlament jagab seda seisukohta – peame esmatähtsaks, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, energiale ja kliimamuutustele, samuti investeeringutele ELi lähenemispiirkondadesse, mis on majanduslanguse ajal eriti rängalt kannatada saanud. Lisaks suurendas EIP ühisalgatuse raames EBRD ja Maailmapangaga oma toetust Kesk- ja Ida-Euroopa riikide finantssektorile, mis on samuti raskes olukorras.

EIP mängib Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel väga olulist rolli, toetades investeeringuid infrastruktuuri, rohelisse tehnoloogiasse, innovatsiooni ja VKEdesse.

Samuti laome vundamenti selleks, et tõhustada ELi toetuste ja EIP rahastamisvahendite kombineeritud kasutamist nii ELis kui ka EList väljaspool, sealhulgas lähenemispiirkondades, kus EIP võib mängida olulist rolli struktuurifondide kasutamise täiustamisel.

Välisvaldkonna puhul olen väga rahul EIP välismandaadiga, mida toetati Camdessuse aruandes, kus jõuti järeldusele, et ELi garantii EIP-le on tõhus ja jõuline instrument, millel on suur rahaline ja poliitiline mõjuvõim.

Camdessuse aruanne sisaldas ka mitut head ettepanekut EIP välistegevuse parema kooskõlastamise kohta ELi poliitikaga ning selle kohta, kuidas tõhustada koostööd EIP ja EBRD vahel, tuginedes Euroopa Parlamendi resolutsioonile EIP ja EBRD 2007. aasta aruannete kohta.

Euroopa Parlament on nõudnud paremat vastastikust mõistmist kahe panga vahel. Mul oli väga hea meel, nähes, et EIP ja EBRD on jõudnud kokkuleppele koostöö suhtes ühistes koostööriikides. See on aluseks ülemaailmsemale kolmepoolsele kokkuleppele komisjoniga, millega asendatakse olemasolevad piirkondlikud kokkulepped.

Vahekokkuvõtte peamine tulemus on õigusloomega seotud ettepanek, mille komisjon esitas äsja Euroopa Parlamendile ja nõukogule EIP mandaadi muutmise kohta praeguse finantsperspektiivi lõpuni.

Ma usun, et leiate, et see on usaldusväärne ja tasakaalustatud ettepanek, mis võtab arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi ja muresid. Selle eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu välismandaadile olulistes poliitikavaldkondades, kus EIP-l on tõendatud kogemused, eriti kliimamuutused, sotsiaalne ja majanduslik infrastruktuur ning kohaliku erasektori areng, kuid samuti asetada suuremat rõhku EIP rahastamise arendamise aspektidele.

Kokkuvõtteks jääme ootama konstruktiivset ja produktiivset arutelu selle ettepaneku üle teie ja nõukoguga järgmistel kuudel. Usume, et võime veel kord olla tunnistajaks esimese lugemise kokkuleppele, mille tulemusel on välismandaadi puhul tagatud õiguskindlus, mis omakorda võimaldab meil järgida tõhusalt ja tulemuslikult ELi välispoliitika eesmärke.

  Edit Bauer, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (HU) Kallid kolleegid! Oma arvamuses aruande kohta väitis majandus- ja rahanduskomisjon, et Euroopa Investeerimispank tegutses 2008. aastal kriisiohje valdkonnas hästi.

Mida oodata investeerimispangalt kriisi ajal? Peamiselt seda, et ta püüab kompenseerida kommertspankade laenutegevuse vähenemist likviidsuse loomise abil. Võib väita, et EIP on suurendanud soodsate intressitingimustega laenude mahtu järjepidevalt alates 2008. aastast ning lubanud teha kättesaadavaks 15 miljardit eurot aastas täiendavate rahaliste vahenditena väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 2009. ja 2010. aastal.

Miks on see nii oluline? Ilmselt seetõttu, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on suurimad töökohtade loojad ning hetkel on suurimad probleemid Euroopas seotud tööhõivega. Me peame looma töökohti.

Pank toimis hästi ka teatavate sihtvaldkondade ümberkorraldamisel. Ta pöördus olulisel määral väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poole ning aitas neil leida võimalikult kiiresti kindla jalgealuse. Parlamendikomisjon teeb president Maystadtile ettepaneku kolme valdkonna kohta, kus panga tehingud võiksid muutuda tõhusamaks või läbipaistvamaks.

Esiteks võiks pank keskenduda veelgi rohkem riikidele, kes said kriisis kõige tõsisemalt kannatada, suurendades seeläbi ELi sisemist ühtekuuluvustunnet. Teiseks see, et pank ei peaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks sõlmima partnerluslepinguid üksnes suurte kommertspankadega, vaid peaks partnerlusse kaasama ka regionaalpangad ja hoiupangad, sest need finantsasutused tunnevad turgusid kõige paremini. Lõpuks, kolmanda punktina oleme veendunud, et partnerlusse kaasatud finantsasutused on kohustatud kandma rahastatud VKEdele üle vähemalt 20% tulust, mis tuleneb EIP 50%lisest rahastamisest, teisisõnu suurema protsendi, kui on nõutud praeguste lepingute alusel.

Üldkokkuvõtteks võime öelda, et EIP tegutses hästi ning on jätkuvalt teejuhiks, kuidas kriisile asjakohaselt reageerida, ent vaja on teha täiendavaid ühiseid jõupingutusi, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank saaksid liikuda edasi, eriti töökohtade loomise valdkonnas.

  Karin Kadenbach, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja ja Olli Rehn! Regionaalarengukomisjoni nimel sooviksin kõigepealt edastada tänusõnad raporti eest ning samuti tänada raportööri.

Parlamendikomisjon tunneb heameelt Euroopa Investeerimispanga kapitali adekvaatsuse kõrge määra üle. Samuti on meil heameel, et majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning lähenemine, eelkõige ELi ühtekuuluvuspoliitika lähenemissammas, on EIP peamised eesmärgid. Ka hindame väga kõrgelt EIP panust lähenemiseesmärgi täitmisse seeläbi, et EIP laenas lähenemisprojektidele 21 miljardit eurot, mis moodustab 41% EIP laenude kogumahust ELis.

Peale selle sooviksin rõhutada lisandväärtust, mida annavad komisjoniga koostöös võetud meetmed ning EIP strateegia pakkuda struktuurifondide sekkumismeetmetele lisatuge ja aidata nende meetmete mõju suurendada.

  Jean-Pierre Audy, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin tervitada teid, president Maystadt, ning öelda teile, et ma olen väga rõõmus teiega taas kohtumise üle, sest mõni aeg tagasi töötasin sarnase raportiga. Samuti tahaksin tervitada volinikku ning öelda raportöörile ja teiste fraktsioonide raportööridele, et nad on teinud ära tohutu suure töö, ning ma sooviksin öelda tere tulemast ka neile.

Austatud juhataja! See, et nõukogu istekoht on tühi, on kahetsusväärne. Seda enam, et EIP on valitsustevaheline instrument. EIP partnerid on liikmesriigid. Peale selle tunnen taas kord heameelt selle mure pärast, mida president Maystadt ja tema kolleegid väljendavad Euroopa Parlamendile kõigis nendes küsimustes.

Ennekõike sooviksin rääkida järelevalvest, mis on mulle südamelähedane teema, sest ma usun, et Euroopa Investeerimispanga ülesanded on sellised, et panga üle peaks tegema usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet. Seda ei tehta, sest pank on rahvusvaheline üksus, mis ei allu liikmesriikide auditeerimisasutustele.

Ma esitasin muudatusettepaneku, et Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mida me loodame peagi luua, saaks pädevused, mis võimaldavad tal ellu viia usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud ülesandeid. Austatud volinik! Ma soovin, et te toetaksite seda ideed. Ma olen kuulnud, et liikmesriigid on sellele vastu. Liikmesriigid ei ole võimelised usaldama ülesandeid EIP-le pikas perspektiivis ega tagama, et panga üle tehakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet.

Sooviksin lõpetuseks käsitleda investeerimist ja EIP rolli. Euroopa Liit ei tee piisavalt investeeringuid ning me teame, et olenemata sellest, kas räägime transpordivõrkude sidumisest, energiast, kiirrongidest, kiirteedest, ülikoolidest, veest, kosmosest või tervisest, peame tegema suuremaid investeeringuid. Ometi on Euroopa Investeerimispangal õigus: ta on pank ja peab kaitsma oma AAA-reitingut.

Sel põhjusel teen ettepaneku, et seame 2020. aasta strateegias eesmärgiks investeerida vähemalt üks triljon eurot. See on võimalik, kuid meil peab Euroopa Liidus olema selleks investeerimiseelarve ning peame tegema EIPga koostööd uuenduslike instrumentide kasutamise kaudu. Teen ettepaneku, et Euroopa Liidust saab panga partner, sest see looks parema sünergia Euroopa Liidu ja selle instrumendi vahel, mis on äärmiselt oluline meie Euroopa tulevikule.

  Cătălin Sorin Ivan, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Ma usun, et me kõik nõustume, et Euroopa Investeerimispank kuulub nende Euroopa projektide hulka, mida võib pidada edukaks. Samuti õnnitlen EIPd asjaolu puhul, et tal on kriisi ajal õnnestunud säilitada AAA-reiting, mis on suurepärane.

Teises kontekstis tähendab Euroopa praegune majandusolukord seda, et Euroopa Investeerimispank peab korraldama oma missiooni põhjaliku läbivaatamise. Mainin siinkohal ainult kolme olulist punkti. Esiteks peavad EIP antud laenud toetama Euroopa 2020. aasta tegevuskava. Teiseks tuleb antavaid laene kasutada suuremahuliste investeerimisprojektide toetamiseks, mille tulemusel hakkavad Euroopa majandused uuesti toimima. Lõpuks saab ja peab Euroopa Investeerimispank toetama stabiilsema ja jõulisema Euroopa majandusliku raamistiku loomist.

  Olle Schmidt, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Austatud juhataja, volinik ja Philippe Maystadt! Sooviksin raportööri kogu südamest tänada huvitava ja suurepärase raporti eest. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel soovin alustada panga kiitmisega tema suurepärase töö eest. Euroopa Investeerimispank (EIP) võttis kiiresti ja resoluutselt meetmeid ajal, kui finantskriis ründas kogu jõuga. Pank näitas, et on suuteline tulema toime suurte probleemidega, millega seisis silmitsi, kui ülemaailmne majanduskriis jõudis Euroopa Liidu majandusteni.

EIP suurendas rahapakkumist ja tagas laenude mahu märkimisväärse kasvu. See vähendas finantskriisi süvenemist ja oli oluline, võimaldamaks mis tahes kujul taastumist. EIP olulist rolli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisel, mida on siin mainitud, tuleb esile tõsta ning seda ei ole võimalik piisavalt rõhutada. Need investeeringud leevendasid kriisi märkimisväärselt. Väikeettevõtted on kahtlemata meie majanduse mootoriks: nad moodustavad 99% kõigist Euroopa ettevõtetest ning annavad tööd 100 miljonile inimesele.

Asjaolu, et EIP-l on olemas strateegia püsiva pikaajalise kasvu tagamiseks Euroopa Liidus, on loomulikult äärmiselt oluline ning seda on ka korduvalt öeldud. Samuti on tähtis keskkonnahoidlik areng, sealhulgas üleeuroopalise transpordivõrgu projektidesse investeerimine. Hästi toimiv üleeuroopaline transpordivõrk on Euroopa majanduskasvu algatuse üks kõige olulisemaid komponente. Islandi vulkaan andis meile ehk õppetunni.

Erinevuste silumine Euroopas on EIP töö teine tähtis osa. ELile tulevad kasuks stabiilsed ja majanduslikult tugevad naabrid. Selles kontekstis võime vaadelda EIP tööd eriti olulisena just strateegilisest seisukohast.

Avatus, läbipaistvus ja pettuste vastu võitlemine on väga tähtsad teemavaldkonnad. Meil Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis on hea meel, et EIP järgis soovitusi, mille Euroopa Parlament oli esitanud paljude aastate eest. Me oleme seisukohal, et see on väga hea. Siinkohal saab EIP toimida avatuse eeskujuna teistele ELi institutsioonidele.

Lõpetuseks jõuan EIP aruande häbiplekini. See, et sooline võrdõiguslikkus EIPs on jätkuvalt väike, valmistab suurt pettumust. Naised on endiselt vähe esindatud, austatud Philippe Maystadt, eriti kõrgemal positsioonil olevate EIP ametnike ja direktorite seas, ning moodustavad kõigest ligikaudu 20% EIP töötajatest. EIP peab seda valdkonda parandama. Selle kohta võime lugeda EIP mitmekesisuse strateegiast (detsember 2008). Kokkuvõtteks võib öelda, et on kolm head punkti ja üks vähem hea või siis pigem halb punkt.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid, lugupeetud Philippe Maystadt ja kallid kaasmaalased! Me vajame teiesugust panka. Jah, vajame seda ajal, kui erapankade sektor on näidanud, et töötab üldisele huvile vastu, et ta ei tee enam oma tööd ega anna ühiskonnale laene. Vajame avaliku laenamise instrumenti ja seda eriti Euroopa tasandil. Ainuüksi seetõttu olen mina ja oleme meie veendunud, et EIP peab mängima järjest olulisemat rolli.

Millist rolli peaks EIP meie arvates siis mängima? Loomulikult katalüsaatori rolli. EIP-sarnane avalik-õiguslik pank ei saa vastata kõigile turu vajadustele, kuid peaks olema katalüsaator: katalüsaator, mis aitab meie kogukondadel ja majandustel muutuda, mille tulemusel tulevad need toime meie aja kahe olulise ülesandega, milleks ei ole ainult õppimine, kuidas elada meie planeedi füüsilistes piirides – pean silmas loomulikult kliimaprobleemi ja ressursside ammendumist –, vaid samuti, kuidas tulla toime sotsiaalse ühtekuuluvuse järjest süveneva probleemiga nii Euroopa Liidus kui ka meie planeedil tervikuna, sest EIP täidab arengu valdkonnas olulist missiooni.

Sellest seisukohast lähtuvalt lubage mul tsiteerida kõigest ühte arvu. Kui vaadata energiaalaseid investeeringuid, mida EIP rahastas 2009. aastal, siis kolm neljandikku läks 19. ja 20. sajandi tehnoloogiatesse ning kõigest üks neljandik taastuvasse energiasse.

Seetõttu seame teile, austatud Philippe Maystadt, ja EIP-le ülesandeks pöörata need osakaalud ümber ja tagada, et 2010. aastal ja pärast seda on kolm neljandikku teie investeeringutest – ning pikas perspektiivis kõik investeeringud – suunatud sellesse muutusesse. Ma arvan, et nõnda täidate oma rolli katalüsaatorina. Lugupeetud Philippe Maystadt, te olete sageli olnud oma klassi parim. Me palume teil tagada, et EIP on tõeliselt oma klassi parim ülemaailmsel tasandil.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Ennekõike sooviksin tänada raportööri Tamás Deutschi väga hea töö eest. Ma arvan, et laenude mahu suurendamine raportis mainitud koguse võrra on väga auahne eesmärk. Ma arvan, et tegelikult on Euroopa investeerimispakt Euroopa maksumaksja ja Euroopa valija seisukohast oluline ainult seetõttu, et see on rahaliste vahendite nn kraan väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Siinkohal tuleks kõrgelt tunnustada suuremat rahalist panust, kuna see on antud valdkonnas üsna oluline. Selle sektori toetamine on eriti tähtis, eeskätt kriisi ajal.

Kesk- ja Ida-Euroopa esindajana ning poolakana pean ütlema, et meie jaoks on äärmiselt oluline, et pank toetab muutuseid meie Euroopas ja vähendab praegust jagunemist. Samuti on mul heameel selle üle, et pank näitab üles suurt pühendumist seoses Euroopa rahaliste vahenditega. Ka see on meie jaoks kaudselt oluline.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Kui vaadata projekte, mida EIP rahastab, siis olen ma rabatud sellest, kui paljud neist on seotud suurte ettevõtetega ja kui vähesed VKEdega, keda need projektid peaks tegelikult aitama. Kas ettevõtted nagu General Motors, Electrolux ja Arcelor Mittal peavad tõepoolest kasutama EIPd või teevad seda ainult pakutavate leebete tingimuste tõttu? Ja mida on sellised laenud teinud Euroopa majandusele? Kas nad on loonud töökohti? Ei, nad on eksportinud töökohti, mõnikord odavamatesse Euroopa riikidesse ja mõnikord hoopiski EList välja.

Electrolux on üks näide EIP edust. Olles laenanud 250 miljonit eurot tootmismahu suurendamiseks, ehitasid nad uusi tehaseid Poola, Rumeeniasse ja Ungarisse. Niipea kui need valmis said, viisid nad tootmise sinna ning Ühendkuningriigile tähendas see ligikaudu 2000 töökoha kaotamist Spennymooris. Seega arvan, et me kõik nõustume, et EIP mängib väga olulist rolli Euroopa majanduses, eriti kaubavahetusbilansis: ta ekspordib meie töökohti ja impordib tööpuudust.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Meeldiv on lugeda aastaaruandest, et Euroopa Investeerimispank reageeris kriisile kiiresti sellega, et suurendas oluliselt rahaliste vahendite kättesaadavust. Laenamine eeskätt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) peab jääma üheks EIP keskseks prioriteediks ning võimaluse korral tuleb seda laiendada. Siiski on oluline tagada, et kõnealused ärimehed saavad laene ka tegelikult.

Kontrolli- ja järelevalvesüsteemi puhul toetan ettepanekut asutada Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus. Siiski tuleb sellele asutusele anda ulatuslikud volitused, et ta saaks tõhusalt toimida, ning samuti tuleb asutusele anda piiriüleselt tegutsevate pankade kontrollimise mandaat.

Euroopa Investeerimispanga eesmärkidega seoses sooviksin näha, et suuremat tähelepanu pööratakse panga tegevusele Euroopas. Seda on tungivalt vaja praeguse finants- ja majanduskriisi kontekstis ning see võimaldaks ka vältida töö kattumist ja huvide konflikti Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga.

  Seán Kelly (PPE) . – (GA) Austatud juhataja! Nõustun kolleegidega, kes kiidavad EIP suurepärast tööd.

– EIPd kiites näeme selles tugevat vastandit kurvale, süngele ja kõlblusetule loole, mis tekkis erapankade ekstravagantsete tasustamispakettide ja grotesksete boonuste ning ettevõtte üldjuhtimise täieliku puudumise tõttu. EIP on, osaliselt seetõttu, et on – nagu ütleb president – Euroopa Parlamendi ees aruandekohustuslik, olnud erapankade täielik vastand ning teda tuleb kiita hea ja nõuetekohase tegutsemise eest ning eelkõige kiire tegutsemise eest majanduskriisile reageerimisel.

President mainis õigustatult, et EIP jagas VKEdele erilist tähelepanu ja toetust, ning ma tean, et minu riigis eraldati VKEdele EIP vahendusel 300 miljonit eurot. Kuid küsimus on selles, kas see raha jõuab VKEdeni, ja kui mitte, siis kas EIP oskab öelda, miks. Kas ettevõtete jaoks on olemas võimalus otsida abi, kui neile öeldakse ära vaatamata heale äriplaanile?

Kahtlemata on Iirimaal iga päev tõendeid selle kohta, et ettevõtted lähevad pankrotti, ning isegi teisipäevases Irish Timesi numbris oli pealkiri „Riik kärpis ettevõtete aitamiseks mõeldud rahalisi vahendeid 22 miljoni euro võrra”. Seega ei ole me veel kuristikku õnnelikult ületanud.

Samuti soovin tõsta esile järgmise küsimuse: on olemas anekdootlikud tõendid selle kohta, et erapangad kasutavad raha, mis peaks minema VKEdele, panga muude tegevuste jaoks. Tahaksin teada, kas see vastab tõele. Kas seda on võimalik tõestada ja eelkõige – kas meie Euroopa Parlamendis saame üldse midagi teha nende faktide tõestamiseks?

  Jens Geier (S&D). – (DE) Austatud juhataja, Philippe Maystadt ja Olli Rehn! Sooviksin kõigepealt tänada Tamás Deutschi tema töö eest. Samuti sooviksin kasutada võimalust ja rõhutada Euroopa Investeerimispanga (EIP) tähtsust Euroopale ja Euroopa kodanikele ning rõhutada asjaolu, et peaksime seda ainulaadset institutsiooni rohkem ära kasutama, eriti majanduskriisi ajal.

Eelarvekontrolli seisukohast, mis praegusajal hõlmab ka Euroopa programmide ja institutsioonide tegelikku väljundit ja tulemust, on EIP kõrge reitingu kahtlemata ära teeninud, eeskätt poliitilise usaldusväärsuse tõttu. EIP loob eurooplastele tõelist lisandväärtust kuue põhiprogrammi , näiteks üleeuroopalised võrgud, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, ning eriprogrammide, näiteks kliimamuutuste vastu võitlemine, raames tehtud investeeringutega. Ma olen veendunud, et Euroopa Parlamendis toetatakse seda ulatuslikult. Siiski tähendab see ka, et Euroopa Parlament peab tulevikus laiendama oma järelevalvemenetlusi. Siinkohal viitan näiteks investeerimisrahastule.

Lõpuks sooviksin juhtida tähelepanu ühele asjaolule, mis on minu fraktsioonile eriti oluline ning mis on otseselt EIP jaoks mõeldud. Meil on heameel selle üle, et EIP on vaadanud läbi offshore-finantskeskuseid käsitleva poliitika. Siiski vajame kindlustustunnet, et EIP rahaliste vahendite abil saadud tulu ei laeku nimetatud maksuparadiisides, vastasel korral riskib EIP saavutatud maine ja reitingu kahjustumisega.

  Charles Goerens (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa Investeerimispank on ühtaegu nii pank kui ka institutsioon. Pangana ei tohi ta ära unustada, et on institutsioon, ning institutsioonina ei tohi ta ära unustada, et on pank. Seetõttu peab ta ühest küljest vastama Euroopa Liidu vajadustele, ilma et jätaks teisest küljest tähelepanuta oma refinantseerimissuutlikkust.

Sellest seisukohast lähtuvalt ei ole meil õigust sundida teda võtma tarbetuid riske, eriti sekkumismeetmete puhul arenguriikides. Seetõttu on oluline soodustada omamoodi kokkulepet liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel ühelt poolt ning Euroopa Investeerimispanga vahel teiselt poolt, kusjuures institutsioonilised doonorid võivad sekkuda annetuste abil, samas kui Euroopa Investeerimispank saab oma rolli tõttu anda laene.

Selline ettevaatusabinõu kaitseks meid Maailmapanga puhul kogetud tagasilöökide eest, kui see pidi mõni aasta tagasi kustutama 50 miljardi väärtuses võlgasid, mida ei oleks nagunii tagasi makstud. Ma olen veendunud, et võime sellist kogemust vältida ettevaatlikkuse abil, mida on näidatud üles Euroopa Investeerimispanga tehingute puhul, ning ma sooviksin julgustada EIPd arendama sekkumismeetmeid arenguriikides, sest nende puhul on veel kindlasti mänguruumi.

  Malika Benarab-Attou (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja ja Euroopa Investeerimispanga president! EIP 2008. aasta aruandes nõudis Euroopa Parlament, et panga välistegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu üldeesmärkidega.

Sel põhjusel võib tuumaelektrijaama rahastamine Jordaanias olla vastuolus Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 3 lõike 5 põhimõtetega. Ma tsiteerin: „Suhetes maailmaga … toetab [liit] … maailma säästvat arengut”.

2009. aasta veebruaris pöördusid Jordaania ametivõimud EIP poole, et taotleda toetust oma tuumaenergia arendusprojektile, mis ennekõike sisaldas tuumaelektrijaama rajamist 2016. aastaks.

Seetõttu märgin teatava rahuloluga, et teie teenistused kinnitasid mulle, et Euroopa Investeerimispank ei rahuldanud seda taotlust ning et ta on seisukohal, et tema ülesanne on toetada projekte Jordaanias, mille eesmärk on arendada tuule- ja päikeseenergiat, mis on meie planeedi tulevikuenergiad, sest kuuluvad taastuvate energiate hulka.

Kas seda positsiooni võidakse püüda kasutada muudeks taotlusteks, et rahastada tuumaelektrijaamu?

  Paweł Robert Kowal (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Ukraina stabiilsus on kõigi ELi liikmesriikide loomulik eesmärk, osaliselt seetõttu, et Ukraina on meie üks olulisemaid ja suurimaid partnereid. Oleme praegu tunnistajaks sellele, et Ukraina on kriisis. Ukraina eelarve stabiilsus on oluline nii ühiskondliku ja poliitilise olukorra kui ka riigi tuleviku jaoks. Mida rohkem abi ja poliitilist toetust Ukrainale anname, seda rohkem on meil õigus eeldada, et Ukraina reformib majandust vaba turu suunas.

Ukraina majanduskriis ei ole ainult Ukraina kriis, vaid see puudutab meid kõiki. Praegu, kui Ukraina on raskes olukorras, tuleb ilmsiks, kui palju saame aidata. Seetõttu toetan makromajandusliku abi andmist Ukrainale. Ma olen seisukohal et peaksime täna ütlema, et see peaks olema suurem, ning mida suurem see on, seda suuremad ja auahnemad võivad olla meie ootused Ukraina suhtes.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Kahtlemata on Euroopa Investeerimispank olnud edukas alates selle asutamisest 52 aastat tagasi, eriti Euroopa Liidu eesmärkide saavutamises ja tugevdamises ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamises, mis moodustavad suurema osa Euroopa Liidu ettevõtetest ning just nendest ettevõtetest, mida tuleb säilitada praeguses majanduskriisis, et säilitada töökohti ja sotsiaalset stabiilsust ELis.

Nagu me kõik teame, tegeleb liit praegu Kreeka kriisiga. Loomulikult ei tea ma, kas tulevased ajaloolased nimetavad seda Kreeka kriisiks või finantskriisiks või hakkavad nad kutsuma seda rahakriisiks. Kuid ma tean, et kui Galileo oleks täna veel elus, ei ütleks ta enam, et maakera pöörleb, vaid et maakera jookseb, sest sündmused ruttavad meist alati ette ning Euroopa Liiduna peame neile järgnema ja leidma vajalikud lahendused.

Ma arvan, et kõik siin on veendunud, et elu sujuvaks jätkumiseks Euroopa Liidus peame kiirendama poliitilise ja majandusliidu lõpuleviimist. Kuna see nii juba on, olen seisukohal, et EIP-l on kogemused ja objektiivne suutlikkus võtta rohkem meetmeid, ning ma teen ettepaneku – ja adresseerin selle ettepaneku ennekõike Olli Rehnile, keda austan tohutult tema väärikuse pärast, millega ta erinevaid probleeme lahendab –, uurida võimalust, kus EIP mängib rolli liikmesriikide krediidireitingu hindamisel.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Eelmised kõnelejad on õigustatult rõhutanud Euroopa Investeerimispanga tähtsust. Näiteks Karin Kadenbach viitas EIP olulisele panusele sotsiaalsesse lähenemisse. Ma sooviksin asetada selle poliitilisse konteksti. Oleme väga mures, nähes, et paremäärmuslastest erakonnad muutuvad populaarseks järjest enamates riikides. Seda põhjusel, et sotsiaalne lähenemine Euroopa Liidus ei toimi nõnda, nagu meile kõigile meeldiks.

Radikaalsed paremäärmuslased on sageli hundid lambanahas, mis võimaldab neil varjata nende tohutut ja küünilist põlgust inimkonna vastu. Minu viimane näide, austatud juhataja – ning ma olen teadlik teie poliitilisest kalduvusest –, on seotud sellega, mille Andreas Mölzer just korda saatis: ta pidas kena lühikese kõne, kuid samal ajal nimetas ühte oma poliitilist oponenti – teisisõnu mind – psühhopaadiks. Nii kõneleb Hitleri fašism. Need inimesed töötavad nii, et häbimärgistavad oma poliitilisi vastaseid koletistena. Ma palun, et võtaksite vajalikke meetmeid, ja samuti palun, et EIP personal jätkaks oma tööd, eriti läbipaistvuse valdkonnas. Nad peaksid tegutsema veelgi läbipaistvamalt, sest see lähenemine aitab võidelda fašismi taastekke vastu.

  Sophie Auconie (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa Investeerimispanga 2008. aasta aruandega tähistame aastapäeva: EIP on nüüdseks aidanud meie maailmajao majanduslikule arengule kaasa enam kui 50 aastat.

Euroopa Liidu pangana, mis annab pikaajalisi laene, mängib EIP otsustavat rolli võitluses praeguse kriisi vastu. Me peaksime EIPd kiitma selle vastutustundlikkuse eest, mida ta on näidanud üles alates 2008. aasta sügisest. Ainuüksi 2008. aastal maksis EIP välja 10 miljardit eurot rohkem, kui temalt oodati.

Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liikmena tunnen eriti suurt huvi selle vastu, kuidas EIP abistab Euroopa väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Mulle näib äärmiselt oluline jätkata selliste algatuste arendamist nagu JEREMIE. Ettevõtted vajavad kapitali, riskikapitali, tagatisi, laene ja tehnilist abi, mida JEREMIE ka pakub. Aasta tagasi käivitas Auvergne’i maakond – osa minu eurovalimisringkonnast, mida siin viibiv Jean-Pierre Audy tunneb hästi – selle abimehhanismi VKEde jaoks. See on väärt 25 miljonit eurot, millest 18 miljonit eurot on pärit Euroopa Regionaalarengu Fondist, ning sellega aidatakse väikeettevõtteid, toetatakse innovatsiooni ning aidatakse kriisist üle saada.

Mul on heameel konstruktiivse koostöö üle EIP, Euroopa Investeerimisfondi ja kohalike ametiasutuste vahel. Lugupeetud Philippe Maystadt! Ma olen veendunud, et peame jätkama samas vaimus.

  Thijs Berman (S&D). – Austatud juhataja! 2008. aasta reageeris EIP ELis kiiresti ja täpselt finantskriisile kapitali suurendamise abil ning peaaegu kahekordistades investeeringuid ja väljamakseid eelmiste aastastega võrreldes, seda eelkõige VKEdele. Siiski ei ole EIP oma välismandaadi alusel näidanud sellist kiireloomulisust üles antitsükliliste meetmete puhul arenguriikides. EIP hoopis vähendas märkimisväärselt oma investeeringuid AKV riikides, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Aastaaruanne näitab selgelt, et arenguriikides on EIP reageerinud kriisile liiga aeglaselt.

EIP kui avalik-õigusliku institutsiooni peamine ülesanne arenguriikides ei peaks olema ainult tööstuslikku infrastruktuuri investeerimine. Teine ja sama tähtis ülesanne on pakkuda kasinal ajal kapitali, toetada turge, kui erapangad tõrguvad seda tegemast. Oma välismandaadi alusel peaks EIP investeerima rohkem finantsteenustesse, pakkudes nii kodanikele kui ka VKEdele paremat juurdepääsu laenudele ja säästudele. See viib jätkusuutliku majanduskasvuni nii siin kui ka arenguriikides.

  Georgios Stavrakakis (S&D). – (EL) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Enne kui ütlen president Maystadtile teretulemast Euroopa Parlamenti ja enne kui õnnitlen teda nii Euroopa Investeerimispanga edu kui ka tema edasipürgiva äriplaani puhul, sooviksin väljendada õudust, mida tundsin, kui Ateenas mõrvati eile oma töökohal kolm minu kaasmaalast, ning avaldan sügavat kaastunnet hukkunute peredele.

Kahtlemata on praegune majanduskriis rõhutanud Euroopa Investeerimispanga olulist tööd. Täiendav finantsabi EIP-lt on võimaldanud kiireid väljamakseid ning aidanud toetada reaalmajandust, eelkõige kaitstes kasulikke projekte ning aidates elujõulisi ettevõtteid erakordselt keerulistel aegadel.

EIP on samuti mänginud olulist pöördelist rolli Euroopa konkurentsivõime põhiprogrammides. Algatuste kaudu nagu JASPERS ja JEREMIE on EIP soodustanud vahendeid, et toetada innovatsiooni veelgi suuremal määral.

EIP roll muutub järjest olulisemaks, mitte ainult ühtekuuluvuseesmärkide raames, vaid samuti Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel. Arukatelt rahastamismehhanismide instrumentidelt, mida ta järjepidevalt arendab, ning veelgi värskemalt Euroopa kohaliku energia abi (ELENA) algatuselt oodatakse otsustavat panust tööhõivesse oluliste investeeringute kaudu jätkusuutlikkuse ja energiavarustuse kindluse sektoris, mis mõjutavad otseselt kohalikku majandusarengut ja meie kodanike elukvaliteedi paranemist.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud president Adamkus! Pärast seda, kui Euroopat tabas finants- ja majanduskriis, muutus Euroopa Investeerimispanga toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) eriti oluliseks. Ma pean positiivseks panga 2008. aasta otsust eraldada VKEdele eelmise aastaga võrreldes 42% rohkem laene, sest nemad moodustavad 99% kõigist Euroopa Liidu ettevõtetest ning annavad tööd enam kui 100 miljonile inimesele. Võttes arvesse asjaolu, et majanduskriis ei ole veel läbi ning tööpuudus suureneb jätkuvalt, peame tagama, et Euroopa Investeerimispank suurendab VKEde laenamisvõimalusi veelgi, parandab juurdepääsu kapitalile ning lihtsustab keerulisi bürokraatlikke eeskirju, mille tulemusel oleks võimalik rahastada projekte kiiremini ja tõhusamalt, eriti nendes liikmesriikides ja sektorites, mis on kriisi tõttu kõige enam kannatanud. Euroopa Investeerimispank peaks lisaks mainitud ettevõtete toetamisele jätkama ka märkimisväärse tähelepanu pööramist jätkusuutliku, konkurentsivõimelise ja turvalise energiainfrastruktuuri arendamisele ning harmoonilise transpordisektori infrastruktuuri arendamisele.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Kui Euroopa Investeerimispanka ei oleks, siis püüaksime seda praegu meeleheitlikult luua. Tervitan ettepanekut suurendada märkimisväärselt laenude mahtu ning samuti toetan EIP rolli EList väljaspool asuvate arenguriikide aitamisel.

Ma olen siiski veendunud, et raiskame seda väärtuslikku ressurssi, sest ei kasuta ära tema kogemusi finantskriisi laiemas kontekstis. Vajame kiiresti Euroopa mehhanismi finantsstabiilsuse tagamiseks. Usaldusfondi loomisega, mille kohta esitas ettepaneku Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei, tagame, et ebaausate spekulantide rünnaku alla sattunud liikmesriike saab toetada maksumaksjatelt otseselt abi otsimata ning on võimalik tagada spekulantide väiksem mõjuala. See näitaks turule selgelt – eriti ebaausatele spekulantidele –, et me ei lase enam ühtki liikmesriiki põrmustada ega hävitada, nagu see praegu toimub Kreekaga ning nagu see tõenäoliselt juhtub teiste liikmesriikidega, sealhulgas minu kodumaa Iirimaaga.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Praeguse kriisi taustal on Euroopa Investeerimispangal õnnestunud kiiresti muuta oma prioriteete laenude andmise suhtes, et pakkuda tuge väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on kriisi ja laenamisega kaasnevate suuremate kulude tõttu suuremas ohus. Meie jaoks on oluline näha, millises ulatuses võib pank pakkuda kaasrahastamist projektidele, mida rakendatakse idapoolsetes liikmesriikides struktuurifondide kaudu, sest nagu te teate, on paljudel VKEdel ja kohalikel ametiasutustel suuri probleeme Euroopa rahalistele vahenditele juurdepääsuga, mille puhul ei ole kättesaadav kaasrahastamine finants- ja pangandusturul.

Ma usun, et järgmisel perioodil peaksid panga tegevused keskenduma kriisis tugevalt kannatada saanud riikidele, millel ei õnnestu anda oma majandustele taganttõuget, et toetada ühtekuuluvust ja ennetada majanduse ja sotsiaalse olukorra jätkuvat halvenemist.

Euroopa Investeerimispangal on eriline koht ELis majanduskasvu taaskäivitamiseks kättesaadavate rahastamismehhanismide seas. Seetõttu toetan soovitust, et EList võiks juriidilise isikuna saada panga aktsionär koos teiste liikmesriikidega, mis seeläbi tugevdaks koostööd.

  Juhataja. – Annan pooleks minutiks sõna Andreas Mölzerile, kes tunneb, et temale vihjati ühe teise parlamendiliikme kõnes.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Soovin esineda isikliku avaldusega kodukorra artikli 151 alusel pärast seda, kui Hans-Peter Martin esitas oma kõnes minu kohta tõsiseid süüdistusi.

Ma pean rõhutama, et ma ei soovi nimetatud parlamendiliikmega mingit tegemist teha. Tema poliitiline lähenemine seisneb kolleegide avalikus hukkamõistmises, terve Euroopa Parlamendi avalikus hukkamõistmises massiteabevahendites ning väitmises, et Euroopa Parlamendi ametnikud on laisad, logelevad ja suutmatud. Ma ei räägi mehega, kes kasutab luureteenistuse meetodeid, näiteks võtmeaugust piilumist võimaldavaid kaameraid, minikaameraid ja muud varustust, et inimeste järel luurata. Ma ei ole temaga täna rääkinud ega kavatse seda tulevikuski teha. Ma ei soovi sellise inimesega mitte kuidagi seotud olla. Ma lükkan Hans-Peter Martini väited tagasi ning minu arvates peaks ta need tagasi võtma.

  Juhataja. – Lugupeetud Andreas Mölzer! Sel põhjusel tähendati teie sõnad üles tänase istungi protokolli.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Ma pean alustama Euroopa Investeerimispanga õnnitlemisega jõupingutuste puhul, mida ta on teinud ühenduse eesmärkide saavutamiseks. See institutsioon on mänginud ja mängib jätkuvalt olulist rolli praeguses finants- ja majanduskriisis.

Lähenemiseesmärki toetatakse struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest märkimisväärselt, kuna see on panga üks peamisi eesmärke. 21 miljardi euroga, mis moodustab ligikaudu 41% EIP laenude kogumahust Euroopa Liidus, on rahastatud laene selle eesmärgiga seotud projektidele. Ma olen seisukohal, et vaesemad piirkonnad ei saa areneda enne, kui on loodud infrastruktuur, mis võimaldab juurdepääsu, samuti mitte enne, kui on loodud nõuetekohane haridus- ja sotsiaalne infrastruktuur, mis põhinevad kõigi Euroopa Liidu kodanike jaoks ühtsetel normidel.

Sel põhjusel julgustan tegelikult Euroopa Investeerimispanka jätkama meetmeid, mille eesmärk on edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, ning meetmeid, et võidelda finantskriisi vastu, suurendades …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  George Sabin Cutaş (S&D) . – (RO) Euroopa Investeerimispank mängib suurt rolli lähenemise taseme tõstmisel kogu Euroopa Liidus – see on oluline panus majanduslanguse ajal, mis on mõjutanud tugevalt investeeringuid, eriti riiklikesse infrastruktuuridesse tehtavaid investeeringuid.

Ma olen seisukohal, et EIP reageeris väga kiiresti kriisist tingitud probleemidele, näiteks andes Rumeeniale rahalisi vahendeid, mille kogusumma oli 2009. aastal peaaegu 1,5 miljardit eurot. Need laenud rõhutavad panga mitmekülgset kaasatust protsessi kiirendamisse, et ületada arenguerinevused ühinemisjärgsel perioodil.

Nagu minu kolleegid juba ütlesid, on märkimisväärne osa laenudest mõeldud VKEde toetamiseks. Ma usun, et nende ettevõtete kapitalile juurdepääsu parandamine võib mängida võtmerolli Euroopa majanduse elavdamisel ja tööpuuduse vastu võitlemisel. Sellega seoses oleks kasulik, kui igal aastal hinnataks nende laenude kättesaadavust ja tõhusust, et tagada suurem läbipaistvus nende lõppeesmärgi suhtes ja parandada haldusprotsessi.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Me peaksime kiitma seda olulist rolli, mida Euroopa Investeerimispank mängib meie majanduste ümberkorraldamisel sellel keerulisel ajal, millega meie riigid praegu silmitsi seisavad. Minu kodumaa Leedu on hea näide. EIP mängib rolli riiklikus elavdamise kavas, eriti kui tegu on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete soodustamisega, kuid samuti taastuva energia ja transpordiprojektide rahastamisega.

Sellegipoolest kutsun Euroopa valitsusi varustama EIPd märkimisväärsema laenamissuutlikkusega meie naabritele, eriti idanaabritele, kes kannatavad samuti kriisi mõju all ning vajavad väga laene ja investeeringuid. Eelkõige on investeeringuid vaja tööstussektorites, näiteks transport, keskkond ja lõpuks energia. Viimane on iseäranis oluline, eriti olles teadlik energia infrastruktuuri probleemidest, mis …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin ühineda heasoovlike tänuavaldustega Philippe Maystadtile ja Euroopa Investeerimispangale ning samuti raporti koostanud Tamás Deutschile.

Arutelu käigus on tegelikult olnud tajutavad kaks eesmärki: esiteks areng ja teiseks stabiliseerimine või vastupidi, sest järjekord ei ole oluline. Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides mõtleme põhimõtteliselt arengust ühtekuuluvuse valdkonnas. Siinkohal sooviksin eriti rõhutada rolli, mida on võimalik mängida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektori rahastamisel. Lissaboni tegevuskavas ütlesime juba, et ilma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektori ning piirkondliku koostööta ei ole ühtekuuluvust võimalik arendada.

Väljaspool Euroopa Liitu on Euroopa Liidu naaberriigid, idapartnerluse riigid, kus ilma Euroopa Investeerimispanga abita – sellest rääkisid ka Paweł Robert Kowal ja Laima Liucija Andrikienė – ei ole võimalik …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja, Philippe Maystadt! Ma sooviksin teada, millist mõju avaldab arutelu Baseli III üle pangale ja eriti Euroopa Investeerimisfondile. Kas usute, et meil on olemas vajalik krediidivõime pakkumaks tõhusat toetust majanduskriisis, või kas usute, et meie krediidivõimet on vaja parandada? Milliseid võimalusi näete tulevikus, et teha kriiside ajal nagu see, milles praegu viibime, kättesaadavaks rohkem riskikapitali? Euroopa Investeerimisfondi toetus on väga oluline, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele keerulistel aegadel.

Sooviksin tänada Euroopa Investeerimispanka eduka koostöö eest Euroopa Investeerimisfondiga ning asjaolu eest, et ta on teinud suuri edusamme väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning ennekõike üleeuroopalistele võrkudele keskendumisel.

  Philippe Maystadt, Euroopa Investeerimispanga president. − (FR) Austatud juhataja! Tahan tänada kõiki kõnelejaid nende märkuste eest. Loomulikult väärivad mõned tõstatatud küsimused põhjalikumat arutelu. Siinkohal võin anda ainult paar vastust ning ma sooviksin ühest küljest teha vahet küsimustel, mis on seotud meie tegevuse prioriteetidega, ning teisest küljest küsimustel, mis on seotud järelevalve ja juhtimisega.

Meie tegevuse prioriteetide hulgast saavutas üks paljude teie tähelepanu ning selleks on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutav toetus. Seda rõhutasid eelkõige Enikő Győri ja Olle Schmidt. Ma arvan, et neil on üpriski õigus rõhutada VKEde toetamise olulisust.

Nagu te kahtlemata teate, käivitasime 2008. aastal uue laenutoote pankadele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, mis võimaldab meil tõhusamalt jälgida meie laenatud rahaliste vahendite kasutamist. Seega võin teile öelda, et 2008. aasta viimasest kvartalist kuni 2009. aasta lõpuni andsime välja 21 miljardi euro väärtuses laene, millest 16 miljardit on ka tegelikult ära kulutatud. Peale selle oli rohkem kui 90% nendest vahenditest möödunud aasta lõpus laenatud tegelikult juba väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Seetõttu arvan, et saame anda suurt toetust, minnes läbi kommertspankade ja kasutades vahendajatena, nagu rõhutas Enikő Győri, mitte ainult traditsioonilisi kommertspanku, vaid ka piirkondlikke ja hoiupanku. Me oleme mitmekesistanud vahendajate valikut.

Samuti püüame teha tihedamat koostööd meie tütarettevõtte Euroopa Investeerimisfondiga kombineeritud tegevuste puhul, sest see fond suudab pakkuda tagatisi VKEdele antud laenude portfellile. Sophie Auconie tõi väga konkreetse näite selle osaluse kohta ning ma olen talle tänulik tema toetavate sõnade eest sellega seoses.

Teine tegevuse prioriteet, mis teile huvi pakkus, on loomulikult lähenemine ning ma võin kinnitada, et Euroopa Investeerimispank püüdleb oma tegevuste laiendamise poole nn lähenemispiirkondades. Seega näete, et 2009. aastal kasvas meie laenude maht uutes liikmesriikides rohkem kui vanades. See on osa meie otsustavatest jõupingutustest püüda aidata vähendada erinevusi liikmesriikide vahel, sest just seda lähenemine tähendabki.

Antud kontekstis, nagu Karin Kadenbach ja Ryszard Czarnecki eriti rõhutasid, on oluline hea koostöö komisjoniga seoses struktuurifondide kasutamisega ning ma võin teile öelda, et nii see ka on.

Lisaks oleme koos komisjoniga viinud lõpule mitu ühisprogrammi: JASPERS, et pakkuda tehnilist abi projektide ettevalmistamisel, mis võivad olla kõlblikud struktuurifondidest pärit abi jaoks; JEREMIE, mille algupärane idee oli teha struktuurifondidest roteeruvad finantsinstrumendid (saame kasutada samu summasid mitmel korral); ning lõpuks JESSICA, mille eesmärk on kasutada struktuurifonde linnapiirkondade uuendamise rahastamiseks.

Kolmas tegevuse prioriteet on energia ja võitlus kliimamuutuste vastu. Võib-olla avaneb meile võimalus arutada seda üksikasjalikumalt, kuid ma võin kinnitada, et idee seisneb suurema rõhu asetamises taastuvenergiale ja energiatõhususele vastavalt Euroopa tasandil vastu võetud strateegiale.

Philippe Lamberts tsiteeris perioodi 2002–2008 arvnäitajaid, kuid kui heita pilk kõige värskematele, eriti 2009. aasta arvudele, siis näete, et proportsioonid on muutumas, sest 2009. aastal rahastasime taastuvenergia projekte enam kui 4 miljardi euro väärtuses, mis moodustab üle 70% meie rahalistest vahenditest elektri tootmisele.

Seega on kavas jätkata proportsioonide muutmist, pakkudes rohkem rahalisi vahendeid taastuvenergiale ja energiatõhususele ning siinkohal sooviksin tänada Georgios Stavrakakist, kes vihjas oma kõnes programmile ELENA, mis on veel üks ühisprogramm komisjoniga, et pakkuda tehnilist abi energiatõhususe valdkonnas.

Energiaga seoses sooviksin öelda Malika Benarab-Attoule, et austame iga liikmesriigi valikut, kui see on seotud poliitiliste meetmete kombineerimisega. Kui liikmesriik otsustab kasutada tuumaenergiat, ei ole EIP ülesanne olla sellele vastu, kuid ma kinnitan, et Jordaania puhul arutame me üksnes taastuvenergia rahastamise üle.

Ma püüan nüüd teha lühidalt ja käsitleda mõningaid järelevalve ja juhtimisega seotud küsimusi. Järelevalve poolest – seda käsitles Jean-Pierre Audy, kes teab meie seisukohta – oleme täiesti avatud: meie üle teeb juba ulatuslikku järelevalvet Euroopa Kontrollikoja sõltumatu revisjonikomisjon ning kui me kasutame Euroopa eelarvet, siis OLAF ja Euroopa ombudsman. Ma arvan, et oleme rahvusvaheline finantseerimisasutus, kelle üle tehakse kõige rohkem järelevalvet.

Ma tunnistan, et pangandusjärelevalve olemasolu võib olla kasulik, ning seetõttu oleme täiesti avatud ettepanekutele, mida on kõnealuses valdkonnas veel võimalik ära teha, eriti Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kaudu.

Mis puutub Baseli III-sse, siis ütleksin Paul Rübigile lihtsalt, et teeme sellega palju tööd. Praegu on liiga vara avaldada arvamust selle võimaliku mõju kohta, sest oleme Baseli III puhul alles konsulteerimise etapis ning parameetreid ei ole veel paika pandud.

Offshore-finantskeskuste kohta ütleksin Jens Geierile, et see on midagi, mille vastu tunneme suurt huvi. Kui ta soovib, siis võime oma uut poliitikat lähemalt selgitada, ent tegelikult on peamine eesmärk ennetada maksude vältimist offshore-finantskeskuste kasutamise abil.

Lõpuks Olle Schmidti tõstatatud spetsiifiline küsimus. Tal on õigus – soolise võrdõiguslikkuse puhul on veel mõndagi teha. Tema osundatud arv puudutab üksnes juhtpersonali. Vastab tõele, et EIP juhtpersonali seas on liiga vähe naisi. Me oleme tegevuskava ellu viinud ning me loodame olukorda parandada paari järgmise aasta jooksul, kuid ma soovin Olle Schmidti veenda meie sellekohases tahtes – me soovime kõnealust olukorda parandada, sest praegusel ajal on see tegelikult lubamatu.

  Olli Rehn, komisjon. − (FI) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Soovin teid tänada ülimalt professionaalse ja konstruktiivse arutelu eest ning Tamás Deutschi suurepärase raporti eest.

Soovin selle teema kohta kolm märkust teha. Esiteks olen ma veendunud, et kõnealune arutelu ja raport moodustavad kindla aluse Euroopa Investeerimispanga välismandaadi kiireks vastuvõtmiseks. See on oluline, sest selle abil saame tagada, et rakendame tõhusalt ELi ühiseid eesmärke välispoliitikas ja arengualases koostöös.

Teiseks on Euroopa Investeerimispank elutähtis partner Euroopa Komisjonile, eriti kui soovime saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, eelkõige jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas. EIP käes on infrastruktuuri, uuenduste ja väikeettevõtete arengu võti ning me teeme selles vallas tihedat ja terviklikku koostööd.

Paljud teist on arusaadaval põhjusel viidanud olukorrale Kreekas. Eile saatsin komisjoni nimel kaastundeavaldused Ateenas vägivalla tagajärjel elu kaotanud inimeste sugulastele ja sõpradele. Tuline arutelu on demokraatia puhul tavaline, kuid vägivalda ei tohiks kunagi lubada ning sellisele käitumisele peavad olema seatud väga ranged piirid.

Komisjon on olnud aktiivselt seotud Kreeka majanduse stabiliseerimisprogrammi väljatöötamisega ja finantssektori päästemeetmete tohutu suure paketi vastuvõtmisega, et toetada euroala finantsstabiilsust ja tagada Kreeka majanduse stabiilsus. Möödunud nädala lõpus tegime eurorühmale ettepaneku finantssektori päästemeetmete tohutu suure paketi ja stabiliseerimisprogrammi kohta ning mõlema koguväärtus on 110 miljardit eurot. Eurorühma rahandusministrid võtsid otsuse vastu möödunud pühapäeval ning viitasid komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ettepanekule. See oli raske, kuid samas vajalik ja vastutustundlik otsus. Nüüd on äärmiselt oluline, et riikide parlamendid sõnastaksid peagi oma lõplikud otsused. Mina näiteks olen veendunud, et te toetate selle eesmärgi saavutamist.

Küsimus ei ole ainult Kreekas, vaid kogu euroala majanduse stabiilsuses. Oluline on peatada võsapõleng Kreekas, enne kui see muutub metsatulekahjuks, mis matab enda alla kogu Euroopa. Ma olen kindel, et suudame seda, kuid see eeldab vastutustundlikku käitumist. Praegu ei ole õige aeg populaarsuspunktide kogumiseks, praegu tuleb tegutseda vastutustundlikult ja sihikindlalt. Euro ei ole ainult tehniline kokkulepe, vaid Euroopa Liidu üks kõige olulisemaid poliitilisi ühisprojekte.

  Tamás Deutsch, raportöör. – (HU) Austatud juhataja, Philippe Maystadt, volinik Rehn! Palun lubage mul tänada kolleege, juhatajat ja volinikku selle väärtusliku arutelu eest.

Enne kui hakkame hääletama, lubage mul teha kolm märkust mitu kuud kestnud põhjaliku ja minu arvates väärtusliku ettevalmistava töö lõpetuseks. Nagu ütles Montecuccoli mitmesaja aasta eest, on edukaks sõjapidamiseks tarvis raha ja veel kord raha. On selge, et meid kõiki mõjutavate majandusprobleemide lahendamiseks peame looma töökohti ja veel kord töökohti. Euroopa Investeerimispank on seda alati pidanud tähtsaks eesmärgiks ning tänane arutelu kinnitab meile kõigile, et EIP jätkab partnerlust Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukoguga nende eesmärkide suunas liikumiseks.

Ma pean oluliseks kolleegide tehtud märkusi, milles nad kutsuvad Euroopa Investeerimispanka üles pöörama rohkem tähelepanu kriisis kõige enam kannatada saanud liikmesriikidele. Ma usun, et ka selles suhtes koputame avatud ustele.

Lõpetuseks – tunnen Euroopa Investeerimispanga välismandaadiga seoses, et samuti on olulised siin täiskoguistungil tehtud märkused, milles rõhutatakse, kui tähtis on pakkuda abi ja laene Euroopa Liidu piiri ääres asuvatele Euroopa riikidele. Nende seas mainiti nii Ukrainat kui ka Balkani riike. Olen nõus. Viimaks lubage mul palun arutelu lõpetuseks mainida kahe härrasmehe nime. Tavaliselt kiidetakse sellistel puhkudel küll ametiasutuste juhte ja loomulikult soovin ma õnnitleda president Philippe Maystadti töö puhul, mis ta siiani on ära teinud, kuid palun lubage mul samuti tänada härrasid de Crayencouri ja Britot, kes on oma tööga olnud Euroopa Parlamendile suurepärasteks partneriteks. Kõige lõpuks lubage mul tänada minu kolleege koostöö eest. See oli ühine jõupingutus ning ka edu saab olema ühine.

  Juhataja. – Hans-Peter Martin palus sõna tema pihta suunatud isiklike vihjete tõttu. Tema kaasmaalane Andreas Mölzer vihjas Hans-Peter Martinile, tema minevikule ja tegudele ning seetõttu on tal õigus vastata vastavalt kodukorra artiklile 151.

Need kõned isiklike vihjete teemal ei tohi muutuda pingpongimänguks, kus üks isik vihjab teisele ja teine esimesele. Seetõttu olen seisukohal, et pärast Hans-Peter Martini kõnet loeme selle teema lõpetatuks. Hans-Peter Martin saab kõnelemiseks ühe minuti ning ma palun tal rangelt järgida kodukorra artiklit 151 ning tuletan talle meelde, et täpselt ühe minuti pärast ma katkestan teda.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! On ääretult kurb, et ma pean seda tegema täiskoguistungil. Pean teile ütlema, et see, mida Andreas Mölzer väidab, ei vasta tõele. Teel siia nimetas ta mind tõepoolest psühhopaadiks. Viimastel aastatel on ta mulle sageli öelnud, et peaksin pöörduma psühhiaatri poole. See ongi see, kuidas radikaalsed paremäärmuslased töötavad. Möödunud aastal ütles sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni juht: „Ma arvan, et Heinz-Christian Strache on nats.” Selle mehe parteisse kuulub ka Andreas Mölzer ja teeb temaga tihedat koostööd.

Tuginedes sellele, mida oleme siin korduvalt kogenud, usun ma tõepoolest, et me ei peaks arutama ainuüksi majanduskriisi, finantskriisi ega selle üle, millele võib nüüd viidata kui rahasõjale. Peaksime tegelema ka paremäärmusliku radikalismi ohtliku suurenemisega. Kui teie, austatud juhataja, istuksite oma poliitilise minevikuga siin taga, saaksite aru nendest ohtlikest suundumustest, mis on alanud nii Ungaris, Austrias kui ka mujal. See tuleb peatada enne, kui asi käest läheb.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Liam Aylward (ALDE). - (GA) Euroopa Investeerimispank mängib eluliselt olulist rolli suhetes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, mis püüavad praeguses majanduskriisis ellu jääda. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad 70% Euroopa töökohtadest ning selle tulemusel mängivad nad keskset rolli Euroopa majanduse toimimises.

Suurim probleem, millega need ettevõtted praegu silmitsi seisavad, on rahalistele vahenditele ja kapitalile juurdepääs. EIP keskne roll väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele abi pakkumisel on väga tervitatav ning panka peaks tema jõupingutustes toetama. Ajavahemikul 2008–2011 on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele eraldatud 30 miljardit eurot ning enam kui 50 000 ELi ettevõtet sai 2009. aastal toetust EIP rahastamisest.

Ma tunnen heameelt raportis esitatud soovituste pärast parandada läbipaistvust süsteemi puhul, mille korral EIP annab laenu finantsvahendajate kaudu. Finantsvahendajad peavad andma need laenud edasi väikeettevõtetele. Panga järelevalvesüsteemi nende laenude puhul tuleb parandada, selleks et tagada nende tõhusus.

  Jim Higgins (PPE). – Hindan kõrgelt lakkamatut toetust, mida Euroopa Investeerimispank avaldas Iirimaale majanduskriisi ajal. EIP reageeris imetlusväärselt tõsistele likviidsuslünkadele ja kitsastele laenutingimustele, mille tagajärjel tekkisid tõsised probleemid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) rahastamisel ja vähenes usaldusväärsus finantsturgudel. EIP mängis samuti olulist rolli Euroopa majanduse elavdamise kavas, eriti seoses VKEde rahastamise suurendamisega, taastuvenergia ja keskkonnasäästliku transpordiga. On väga oluline, et EIP võtaks VKEde suhtes kohaldatavas laenupoliitikas julgemalt riske, parandamaks VKEde juurdepääsu kapitalile suurema riskiga projektide jaoks. Möödunud aastal eraldas EIP Iirimaale 1,02 miljardit eurot kuueks tehinguks ning see on suurim summa, mis Iirimaa on kunagi saanud. Ma tervitan asjaolu, et vahendajatena tegutsevad pangad on tegelikult kohustatud laenama VKEdele vähemalt kaks korda sama palju, kui nad ise laenavad EIP-lt, tagamaks EIP rahastamisest saadud toetuste edasiandmise VKEdele. Siiski tuleb selle korralduse üle teha lähemat järelevalvet, sest paljud VKEd võitlevad Iirimaal selle nimel, et saada Iiri pankadelt EIP laenu.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Investeerimispank tähistas 2008. aastal oma 50. aastapäeva. Selle perioodi jooksul on EIP aidanud märkimisväärselt kaasa integratsiooni arengule, tasakaalustatud ja püsivale arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele seeläbi, et on toetanud investeerimisprojekte Euroopas ning laenanud avalikule ja erasektorile, kasutades selleks nii finantsturge kui ka oma vahendeid. 2008. aastal sai alguse ka ülemaailmne finants- ja majanduskriis, mis laastas Euroopa majandust. Arvestades piiratud likviidsust, rangemat laenupoliitikat ja pankade kapitalipiiranguid, päästis Euroopa Investeerimispank palju ohtu sattunud investeeringuid ja projekte. Kriisile reageerimisel suurendas EIP 2008. aastal märkimisväärselt ettevõtetele antavate laenude mahtu. See oli väga oluline, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektoris, mida kriis tabas erakordselt tugevasti. Seistes silmitsi tõsiste piirangutega kapitalile juurdepääsul pankadelt, mis olid ise sattunud probleemidesse, oli EIP sageli viimaseks lootuskiireks. EIP mängis kriisi ajal vastuvaidlematult positiivset rolli. Siiski tasub mõelda sellele, kuidas panga käsutuses olevaid vahendeid saaks paremini kasutada. Parim viis selleks on lihtsustada keerulist bürokraatiat ja luua selged protseduurid.

4. Massilised hirmuteod jaanuaris ja märtsis Josis (Nigeeria) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus jaanuaris ja märtsis Nigeerias Josis aset leidnud massiliste hirmutegude kohta.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! Meil oli väga kurb kuulda, et endine president Umaru Musa Yar’Adua suri eile öösel. Tema osakaal Nigeeria poliitilises ja demokraatlikus elus oli suur ja oma poliitika kaudu aitas ta stabiliseerida iseäranis Lääne-Aafrika lähipiirkonda.

Põhiseaduse kohaselt saab presidendi kohusetäitjast Jonathanist automaatselt presidendi asetäitja. Meile teada olevalt vannutab Nigeeria ülemkohtunik ta ametisse üsna pea, võib-olla isegi täna õhtuks. Tema omakorda peab nimetama ametisse asepresidendi riigi põhjaosast ning see tekitab uusi spekulatsioone Nigeeria poliitilise olukorra kohta.

Euroopa Liit on olnud Nigeeria jaoks usaldusväärne partner ning on viimastel poliitiliselt ebakindlatel ja rasketel kuudel andnud talle jätkuvalt tugevat ja asjalikku toetust. Vägivaldsed konfliktid, mis leidsid aset käesoleva aasta jaanuaris ja märtsis Josis ja ümbritsevates külades ning mille käigus teadete kohaselt tapeti või vigastati tõsiselt sadu kodanikke, on olnud iseäranis laastavad. Tuhanded inimesed on jäänud koduta ja elavad praegu laagrites.

Ma jagan täielikult austatud parlamendiliikmete väljendatud muret Josis toimunud massiliste hirmutegude üle ja soovin teile kinnitada, et EL reageeris neile otsustavalt.

Niipea kui me kuulsime jaanuaris ja märtsis toimunud sündmustest, võttis komisjon ühendust Nigeeria rahvusvahelise Punase Risti ja teiste kohalike asutustega, mis kinnitasid, et enamiku ohvrite humanitaarabivajadused on täidetud ja et haiglad suudavad tulla toime saabuvate vigastatutega. EL oli üks esimesi Nigeeria rahvusvahelisi partnereid, kes tegi teatavaks oma seisukoha vägivalla kohta.

Jaanuaris tegi kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton Hillary Clintoni, David Milibandi ja Bernard Kouchneriga ühisavalduse, milles väljendas sügavat kahetsust vägivalla kasutamise ja traagiliste surmade üle. Kõikidel asjaosalistel paluti tungivalt tegutseda erimeelsuste kõrvaldamiseks vaoshoitult ja otsida rahumeelset lahendust ning samuti kutsuti föderaalvalitsust üles mõistma kohut vägivallategude toimepanijate üle. EL tegi veebruaris ja märtsis Nigeeria kohta veel avaldusi; koos Nigeeria välisministriga koostati demarš, et mõista hukka viimased vägivallapuhangud.

EL nõudis, et Nigeeria föderaalvalitsus viiks läbi täieliku uurimise viimaste vägivallategude põhjuste kohta ja mõistaks vägivallategude toimepanijate üle kohut. Viimasel kümnel aastal on vägivaldsed konfliktid põhjustanud Nigeerias rohkem kui 14 000 inimese surma ning kolm miljonit inimest on riigi piires ümber asustatud.

Võimatu on vahet teha, kummad on vägivalla põhjustajad ja kummad selle ohvrid, kas islamiusulised või kristlased, sest ajalooliselt on nad olnud kahjuks mõlemat. Ilmselge on aga see, et konflikt puudutab alati äärmiselt vaeseid inimesi. Ehkki jääb mulje, et konfliktide põhjused on usulised, seisnevad need sageli hoopis milleski muus: neid võivad põhjustada erimeelsused traditsiooniliste valitsejate vahel, kogukondadevaheline võitlus maa ja loodusvarade pärast, poliitiline sisevõitlus ning pinged osariigi ja föderaalsete ametivõimude vahel. Usulised erinevused süvendavad ja võimendavad sageli olemasolevaid probleeme ning viivad suurte kokkupõrgeteni.

ELi poolt Nigeerias võetud meetmetes on diplomaatiline tegevus ühendatud pikaajalise arengukoostööga. Me toetame Euroopa Arengufondi raames arengukoostööd Nigeerias. Kaks kõige olulisemat valdkonda on rahu ja julgeolek ning valitsemine ja inimõigused. Cotonou lepingu kohaselt edendame me Nigeeriaga rahu ja julgeolekut korrapärase poliitilise dialoogi kaudu ning samuti arutame me Nigeeriaga korrapärase poliitilise dialoogi raames inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete, sealhulgas etnilise, usulise ja rassilise diskrimineerimise küsimusi.

Ja lõpetuseks, minu arvates on oluline, et me jälgiksime ka edaspidi hoolikalt kogukonnasisese vägivalla taastekkimise probleemi Nigeerias. Ma arvan, et meil tuleks käsitleda seda esmatähtsa teemana järgmisel ELi ja Nigeeria ministrite kohtumisel selle aasta sügisel.

  Gay Mitchell, fraktsiooni PPE nimel. – Lugupeetud juhataja! Lubage mul ühineda volinikuga ja avaldada Nigeeria rahvale kaastunnet president Umaru Yar’Adua surma puhul.

Hiljutised vägivallapuhangud Nigeerias on riigi sügavama probleemi väljendus. Sündmused, mis leidsid aset varem ka kokkupõrgete paigaks olnud Josis, on väga murettekitavad. Linn asub islamiusulise põhjaosa ja kristliku lõunaosa ristumiskohas ning see asjaolu on pannud paljusid uskuma, et vahejuhtumite põhjuseks on üksnes usuline vihkamine.

Resolutsiooni ühisettepanekus nõudsime me konflikti põhjuste põhjalikumat uurimist. Ma olen pärit Iirimaalt ja tean, et väga pikka aega rääkisid inimesed Põhja-Iirimaa konfliktist kui katoliiklaste ja protestantide vahelisest erimeelsusest, ehkki tegemist oli palju mitmetahulisema probleemiga ning selle keskmes olid tunduvalt keerulisemad küsimused, sealhulgas kodanikuõigused.

Me peame hoiduma lihtsustatud arvamusest, et need metsikud tapmised on üksnes usulise vihkamise tagajärg. Enne järelduste tegemist tuleb kaaluda sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke tegureid. Etniline vaen Hausa ja Beromi kogukonna vahel on samuti üheks vägivallateguriks. Tapmiste viis ja tagajärjed on samasugused nagu eelnevates 2001., 2004. ja 2008. aastal toimunud kokkupõrgetes. Vägivalda on ka varem kasutatud erimeelsuste lahendamiseks ja taas kord sai see dialoogist võitu.

Suurt pettumust valmistab asjaolu, et kuigi Nigeeria on maailma riikide seas suuruselt kaheksas naftatootja, elab nii suur hulk elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Vaid rahu ja julgeoleku ning demokraatia ja poliitilise stabiilsuse tagamise abil saab Nigeeria vaesust vähendada ning luua rikkust ja sotsiaalset õiglust, mis omakorda aitab inimestel loobuda vägivallast kui konflikti lahendamise viisist.

Ma kutsun komisjoni üles jätkama Cotonou lepingu kohaselt dialoogi Nigeeriaga, et selgitada välja konflikti põhjused ja anda mis tahes vajalikku abi, hoidmaks ära niisuguste hirmutegude kordumine.

  Thijs Berman, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Fraktsioon S&D ühineb volinik Rehniga kaastundeavalduses Nigeeria presidendi Umaru Yar’Adua surma puhul.

Käesoleva aasta jaanuaris ja märtsis Nigeerias Josis aset leidnud islamiusuliste ja kristlaste vahelised vägivallateod näitavad nimetatud piirkonna pingelist ja plahvatusohtlikku olukorda. Ehkki selle põhjus näib ilmselgelt olevat usulist laadi, tuleb meil keskenduda ka teistele põhjustele, nagu ka kolleeg Gay Mitchell õigesti esile tõi. Kõige olulisem on asjaolu, et piirkonnas on loodusvarasid vähe ning erinevatel rühmadel on neile ebavõrdne juurdepääs. Ka võitlus viljaka põllumaa pärast on oluline kristlastest ja islamiusulistest asunike vahelise konflikti põhjus. Põlised talunikud tunnevad end ohustatuna asunike poolt, kes otsivad oma karjale karjamaad.

Seepärast nõuame me konflikti põhjuste põhjalikumat uurimist. Kui vaesuse ja diskrimineerimise suhtes midagi ette ei võeta, siis need kokkupõrked jätkuvad. See tähendab, et kogu elanikkond vajab võrdseid võimalusi ja võrdset ligipääsu olulistele hüvedele, nagu piisav haridus ja ligipääs poliitilisele võimule. Pikaajaline ja püsiv lahendus on saavutatav vaid siis, kui kõiki neid tegureid arvesse võetakse. Me nõuame õiglast ja läbipaistvat kohtumõistmist vägivallategude toimepanijate üle, kuid samas olime vapustatud, kui kuulsime, et osariigi juhid ähvardavad surmamõistetute surmanuhtlused täide viia vaid selleks, et leevendada ülerahvastuse probleemi Nigeeria vanglates, kus inimesed peavad ootama aastaid, enne kui nad isegi näevad kohtunikku. Nigeeria osariikide juhid peaksid tegutsema tõhusamalt, et lahendada paljud kriminaalkohtusüsteemi sügavamad probleemid. Vaid siis on vägivaldsete kokkupõrgete korraldajate kohtuprotsessid õiglased ja läbipaistvad.

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Me saime äsja teada, et Umaru Yar’Adua on surnud. Meie fraktsiooni nimel soovin ma avaldada kaastunnet Nigeeria presidendi varase surma puhul.

Ta suri ajal, mil erimeelsused islamiusuliste ja kristlaste vahel on hirmuäratavalt suured. Praeguse resolutsiooni koostamise tingis 200 kristlase tapmine Josi piirkonnas. Me võime rääkida lõputult niisugusest metsikustest ja märkida taas kord, et ilmselgelt põhjustab neid usuline lõhe. Me võime taas kord märkida, et vaesus ei ole kindlasti soodustav tegur. Selle põhjuseks on muu hulgas valitsuse suutmatus ohjata korruptsiooni. Me võime taas kord nimetada nii vaidlusi nappide loodusvarade, eriti piirkonnas asuva viljaka maa pärast kui ka kliimamuutusi, mis samuti halvendab neid tegureid, mida ma just mainisin.

Mida saab Euroopa Liit niisugustes oludes ette võtta?

Mõistagi saab ta viidata Cotonou lepingu artiklile 8 ja tihendada dialoogi riigi poliitiliste liidritega. Me teemegi seda.

Me võime ka metsikused hukka mõista. Me teeme seda oma praeguses resolutsioonis.

Mõistagi võime me taunida asjaolu, et see rikas riik – Aafrika juhtiv naftat eksportiv riik – ei suuda investeerida seda rikkust võitlusesse vaesuse vastu.

Tegelikult saame me teha kõik, mis vaja, me saame seda kõike ikka ja jälle hukka mõista. Ma arvan, et väike lootuskiir siiski on, kuid Nigeeria peab ise võtma meetmeid selleks, et riigi olukord normaliseeruks. Ajutisel presidendil Goodluck Jonathanil on olemas kõik vajalik, et lahendada tulemuslikult probleemid, mida ma just nimetasin.

Riigi paranemine sõltub temast endast ning ma arvan, et ajutise presidendi sarnaseid inimesi kohtab harva. Me peame soovima talle edu ja asjalikkust ning toetama seda erakordset inimest, kes on selle riigi ajutine president.

  Nicole Kiil-Nielsen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Ka Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon soovib ühineda kaastundeavaldusega, mida meie kolleeg just väljendas.

Me toetame kogu südamest resolutsiooni Nigeeria massiliste hirmutegude kohta, milles kajastatakse aga kahjuks vaid ühte selle riigi inimõiguste masendava olukorra tahku.

Ma soovin minu sõnavõtuks eraldatud ajal rääkida Nigeeria vanglatest, mis on täis vange, kelle inimõigusi pidevalt rikutakse. Nagu Amnesty Internationali 2008. aasta aruandes esile toodi, ei ole 65% selle riigi vangidest mitte üheski kuriteos süüdi mõistetud. Mõned on oodanud kohtumõistmist kümme aastat.

Probleemid on sellised, et Nigeerial ei ole muud valikut, kui tunnistada neid ja anda lubadus süsteemi reformimise kohta. Me ootame aga seda reformi ikka veel.

Ma räägin oma sõnavõtus vanglatest, sest praegune olukord on meile taas meelde tuletanud, kui vähe hinnatakse inimelu Nigeerias ja seda enam sealsetes vanglates.

Nigeeria riiklik majandusnõukogu on teavitanud oma kavast hukata sajad surmamõistetud, et leevendada vanglate ülerahvastuse probleemi – tapetakse vanglate ülerahvastuse vähendamiseks. Midagi vapustavamat ei saa olla, eriti kuna kindlalt võib väita, et paljud neist surmamõistetutest on süütud ning enamik neist ei saanud kasutada õigust õiglasele kohtumõistmisele, ja eriti kuna 2009. aasta veebruaris ütles Nigeeria föderaalne välisminister ÜROs, et tema riik kohaldab surmanuhtlusele de facto moratooriumi.

Sellepärast esitan ma hääletuse ajal suulise muudatusettepaneku taunida seda mitme Nigeeria osariigi juhi hiljutist otsust.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin meie fraktsiooni nimel avaldada Nigeeria rahvale kaastunnet nende presidendi surma puhul.

Lugupeetud juhataja! Josi piirkonnas toimepandud hirmutegusid ei ole võimalik kirjeldada ning kahjuks ei ole need üksikjuhtumid. Kui midagi ette ei võeta, korduvad need ka edaspidi. Vägivada esineb praegu veel peaaegu iga päev ning seda eriti kristlaste suhtes.

Nigeerial on vaja astuda neli sammu. Esiteks tuleb viivitamatult alustada sõltumatut uurimist ning selgitada välja sõjaväe roll, sest ilmselgelt ei suutnud ta tõhusalt kodanikke kaitsta. Teiseks tuleb vägivallategude toimepanijad kohtu alla anda. Niisuguste hirmuäratavate sündmuste kordumist ei saa lubada. Kolmandaks tuleb edendada dialoogi etniliste ja usuliste kogukondade vahel. Neljandaks tuleb püüda leida lahendus pingetele, mis valitsevad erinevate elanikkonnarühmade vahel, kes nõuavad endale ühte ja sama maa-ala.

Mõistagi peab Euroopa aitama Nigeerial neid meetmeid võtta, kuid samas peab ta ka riigile survet avaldama, sest vägivallategude süvenemine tuleb kahtlemata peatada.

  Marie-Christine Vergiat, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Mõistagi soovin ka mina ühineda eelkõnelejate kaastundeavaldusega Nigeeria rahvale nende presidendi surma puhul.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ei anna poolthäält resolutsiooni ühisettepanekule, mis meil täna päevakorras on, ning ta ei taha sellega seotud olla.

Me oleme seisukohal, et vastupidi mõningatele teemadele, mida ma äsja kuulsin arutatavat, ei käsitleta resolutsioonis tegelikult vägivalla taastekkimise põhjusi selles riigis – seda tehakse vaid osaliselt. Samas mõistame me vägivalla hukka ja nõuame, et selle toimepanijate üle mõistetaks kohut.

Nigeeria on suurepärane Aafrika riik, tema ilmalik ajalugu on mitmekülgne ning oma 140 miljoni elanikuga on ta kaugelt kõige suurema rahvaarvuga riik Aafrikas. Võiks isegi öelda, et ta on rikas riik, sest seal on avastatud nafta leiukohad. SKP poolest on ta Aafrikas teisel kohal, enne Alžeeriat ja pärast Lõuna-Aafrika Vabariiki. Enamik rahvast elab aga allpool vaesuspiiri ning see on maailmas ainus naftarikas riik, millel on eelarvepuudujääk.

Kõige iroonilisem on asjaolu, et Nigeeria toob enamiku majanduses vajaminevatest naftatoodetest sisse, kuna ta ei suuda naftat rafineerida. Siinjuures tuleb märkida, et kolm suuremat rafineerimistehast ei tööta, ja mis veelgi halvem, viimastel aastatel on nafta tootmine riigis vähenenud pidevate rünnakute tõttu naftarajatistele.

Miks on Nigeeria sellises olukorras?

Sellepärast, et see riik on selge näide, kuidas mõned rahvusvahelised ettevõtted, siinkohal naftaettevõtted ja eriti üks neist, mille käsutuses on 40% Nigeeria naftast, on võtnud koostöös mõningate meie valitsustega enda valdusse Aafrika loodusvarad.

Need ettevõtted koostavad ja kukutavad valitsusi nende enda vajadust mööda, kahjustades sellega riigi rahva vajadusi. Nigeri jõe delta, mille taimestik ja loomastik oli maailmas kunagi üks kaunimaid, on muutunud tõeliseks prügilaks. See ei ole nii ainult naftavarude kasutamise pärast, vaid ka seetõttu, et igal kuul saabub sadamasse 500 konteinerit erinevate mürgiste jäätmetega ja need jäetakse tohutu suurtesse avatud jäätmeladestuskohtadesse.

Nigeeria on üks korrumpeerunumaid riike maailmas. Järjestikuste huntade rahastajad on võtnud endale riigi naftavarudest saadud 400 miljardist USA dollarist rohkem kui 325 miljardit. Kus need dollarid on? Šveitsi, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa pankade kontodel.

Mina leian, et see olukord on lubamatu, ning arvan, et resolutsioon, mille me vastu võtame, ei kajasta piisavalt neid probleeme, mida hõlmab endas Euroopa Liidu solidaarsuse väljendus Aafrika suhtes.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Me teame, kui raske on Nigeeria mitmesugustel kogukondadel rahumeelselt kõrvuti elada ning eriti keerulised on suhted erinevate usuliste veendumustega kristlaste ja islamiusuliste vahel. Nagu meile ka hääletusele pandud resolutsioonis meelde tuletatakse, on olukord äärmiselt tõsine: alates 1999. aastast, kui Nigeeria sõjaväevalitsuse võim lõppes, on usulistes ja etnilistes konfliktides tapetud rohkem kui 14 000 inimest. Räägitakse, et viimase kolme kuu jooksul on tapetud üle 500 inimese.

Kahjuks ei ole Nigeeria ainus riik, kus usuliste kogukondade vahel on konfliktid ja pinged. Seetõttu oleks soovitav koostada igal aastal Euroopa Parlamendi raport usuvabaduse kohta maailmas, millega reageeritaks struktureeritult paljude riikide stabiilsust mõjutavale olulisele probleemile. Ma soovin viidata avaldusele, mille tegi volinik Rehn, keda ma isiklikult kõrgelt hindan ja kes ütles, et Nigeeria on väga vaene riik. See ei ole tõsi, tegelikult on Nigeeria väga rikas riik, kuid teda vaevab korrumpeerunud ja küündimatu valitsev klass, mis on riisunud riigi loodusvarad ja põhjustanud miljonite kodanike vaesumise.

Seega seisneb tõeline probleem selles ning riigi sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine sõltub – nagu paljudel Aafrika riikidel – uue, kodanike vajaduste suhtes vastutustundliku valitseva klassi tekkimisest.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Pärast tulevasi jalgpalli maailmameistrivõistlusi Lõuna-Aafrika Vabariigis keskendutakse Aafrikat käsitlevas poliitikas taas Nigeeriale. See on suur ja rikas riik, kus valitseb äärmiselt suur sotsiaalne ebavõrdsus. Üleilmastumise suhtes asub ta mõistagi Hiina ja Euroopa kursi ristumiskohas. Ma olen täiesti veendunud, et me peame jääma Euroopa kursile, mis tähendab vastuseisu kuritarvitustele ja inimõiguste rikkumistele ning koostööd vangistatud inimestega, mitte teatavate rühmade ja valitsusringkondade korrumpeerunud juhtidega, mis pakub meile vaid lühiajalist kasu. Sellisel juhul peame me toetama resolutsiooni ja ka seda, mida ütles kolleeg vasakpoolsete fraktsioonist. Resolutsioon on piisavalt põhjalik ning samas on ka oluline, et EL kaitseks inimõigusi. Me ei tohi leppida sellega, mida Hiina kavatseb Nigeerias teha, ega sellega, et ta eirab inimõigusi.

  Mario Mauro (PPE). - (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Vägivald ei lahenda konflikte, vaid ainult suurendab nende traagilisi tagajärgi. Kuna vägivald on vale, ebamoraalne, ebaõiglane ja ebainimlik, on see tarbetu – sel puuduvad head omadused. See on kõige ebatõhusam viis kogu piirkonda puudutavate probleemide lahendamiseks, sest kuna kristlastest vähemuse ja islamiusuliste vahel ei põhjusta vägivalda mitte üksnes usuline fundamentalism, vaid majanduskoostöö puudumine, mis tekitab erinevate etniliste kogukondade vahel vaenu ja pingeid, siis peab Euroopa Liit koos Aafrika Liidu ja kogu rahvusvahelise kogukonnaga tegema Nigeeria föderaalvalitsusele, mis vastutab paljude selle olukorra tahkude eest, selgeks, et riigi erinevate rahvuste ja kogukondade tsiviliseeritud ja rahumeelse kooselamise soodustamine on kõigi, sealhulgas kogu elanikkonna jaoks kasulik.

Lisaks asjakohase uurimissüsteemi rakendamisele, mida paljud nõudsid, ja viimastel kuudel – ma julgeksin isegi öelda viimastel aastatel – õõvastava verevalamise korraldajate vastutusele võtmisele on vaja teha kõikvõimalikke algatusi, et toetada etniliste ja usuliste kogukondade vahelist dialoogi ning samuti soodustada uue valitseva klassi tekkimist, mida paljud soovitasid.

Selle resolutsiooniga loodame me teha selgeks, et konfliktide lahendamiseks tuleb iseäranis toorainete, eriti nafta poolest rikkas riigis nagu Nigeeria parandada ligipääsu loodusvaradele ja tagada nende õiglasem jaotumine, ning ma usun, et 12. detsembril 2009. aastal Nigeeria Föderaalse Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud leping võib anda hea tõuke selles suunas.

Seetõttu on praegu riigi lugematu hulga probleemide keskmes julgeolek ning peamiseks ohuks ei ole mitte konflikt ise, vaid selle aluseks olevad põhjused: just siin on vaja midagi ette võtta, et aidata Nigeerial jõuda tõelise majandusliku ja demokraatliku arenguni.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Ka mina soovin ühineda eelkõnelejate kaastundeavaldusega Nigeeria rahvale, kelle president eile öösel suri.

Kahjuks lisandub sellega olemasolevatele pingetele uus riskitegur – võimukeskuse kadumine riigis, mida vägivald väga tõsiselt mõjutab. Nagu te teate, tapeti selle aasta alguses üle 300 islamiusulise. Ei möödunud kahte kuudki, kui vaid mõne tunniga tapeti sama suur arv kristlasi. Praegu takistab vaid sõjaväe patrullimine tänavatel mõningate kristlaste ja islamiusuliste plaani selle eest kätte maksta.

Minu arvates on põhiprobleemiks praegu korra säilitamine, et takistada uusi hirmutegusid. Seda arvesse võttes arvan, et vajalik on rahvusvahelise kogukonna kohalolu. Teiseks on meil karistamatuse probleem, mis on samuti Aafrika konfliktipiirkondades tavapärane. Niipea kui vahistatakse ja mõistetakse süüdi järjest enam palju kuritegusid sooritanud kurjategijaid, näeme me, kuidas vägivald väheneb. Taas kord peab konkreetset rolli hakkama täitma rahvusvaheline kogukond. Viimane on olnud küll väga tundlik Balkani riikide ja Lähis-Ida probleemide suhtes, kuid pigistanud silma kinni Aafrika kannatuste ees.

  Charles Tannock (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ma mäletan elavalt oma lapsepõlves televiisorist nähtud kohutavaid pilte Nigeeria piirkonna Biafra kodusõja kohta. Nelikümmend aastat on möödunud, kuid kahjuks ei ole peaaegu midagi muutunud. Õõva tekitavad pildid Josist, kus sajad süütud inimesed tapeti julmal viisil metsikute hirmutegude käigus, tuletavad meile meelde, et Nigeeria on püsivalt ebastabiilne riik.

Etnilised, usulised – eriti kristlaste ja islamiusuliste vahelised –, hõimudevahelised, kultuurilised ja majanduslikud pinged näivad olevat Nigeeriale omased. Praegune ebakindlus, mis tekkis pärast presidendi surma eile – ma tunnen Nigeeria rahvale kaasa –, tekitab paratamatult võimuvõitluse ning see süvendab selle suure Aafrika riigi ebastabiilsust veelgi. Sellepärast olen ma mures Nigeeria kui ühtse riigi pikaajalise jätkusuutlikkuse pärast. Mõned inimesed, teiste hulgas ka omapäi tegutsev Liibüa president Gaddafi, on esitanud vaieldavaid soovitusi, et Nigeeria peaks jagunema kaheks. Sudaan, kus samuti elavad põhjaosas islamiusulised ja lõunaosas kristlased, jaguneb tõenäoliselt järgmisel aastal kaheks eraldi riigiks. See arvatav jagunemine loob pretsedendi, mille kohaselt Aafrika koloniaalpiirid ei ole enam puutumatud, ning see tekitab palju huvitavaid küsimusi Aafrika tuleviku kohta.

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Lugupeetud juhataja! Jaanuaris ja märtsis Nigeerias Plateau osariigis toimunud kohutavad verevalamised tõid kaasa sadu süütuid ohvreid, nende seas on palju naisi ja lapsi. Ehkki uskude- ja kogukondadevahelised lõhed on üheks põhjuseks nendes ja ka teistes verevalamistes, peame me tegelikke põhjusi otsima sügavamalt.

Minevikus toimunud kolonialistlik sekkumine ja Aafrika jõhker vallutamine, kasutades selleks sageli ära kogukondade- ja hõimudevahelisi lõhesid, on jätnud püsiva jälje. BBC uudiste analüüsis tõdeti hiljuti, et ehkki vägivallateod pannakse toime islamiusuliste ja kristlaste vahel, on analüütikute hinnangul põhjused poliitilised ja majanduslikud, viidates Nigeeria inimeste otsesele ulatuslikule vaesusele ning valitseva eliidi varjamatule korruptiivsusele.

Nigeeria on loodus- ja maavarade poolest üks rikkamaid riike Maal, omades isegi naftamaardlaid. Kahjuks riisuvad lõviosa sellest rikkusest kohalik eliit ja välismaised rahvusvahelised firmad, teiste hulgas ka Shell Oil, mille tõttu elab tohutu suur hulk Nigeeria inimesi armetus vaesuses. Ma toetan oma kolleege Nigeeria sotsiaaldemokraatlikust liikumisest, mis nõuab, et Nigeeria varad võetaks riigi omandusse ning nendele kohaldataks elanikkonna enamiku – tööliste ja vaeste – demokraatlikku kontrolli. Selle rikkuse arvelt on täiesti võimalik tagada elamisväärne elu kõikidele Nigeeria inimestele ning samuti ületada kogukondadevahelised lõhed. Teiseks võimaluseks on tõepoolest lüüa Nigeeriast lahku ja eemalduda kohutavatest metsikustest, mis inimestele osaks saab.

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Nigeeria on oluline riik, võiks öelda isegi väga oluline riik. Sellepärast pakuvadki meile huvi 7. märtsi sündmused Josi linna lähedal.

Nigeeria keskosa probleem ei seisne mitte üksnes selles, et tapetud on kristlased, sest käesoleva aasta jaanuaris olid tapetud hoopis islamiusulised. Nigeeria puhul põimuvad usulised lõhed paljude teiste lõhedega ning mõningaid neist juba ka nimetati. Nendeks on majanduslik, etniline ja sotsiaalne ebavõrdsus. Lisaks on aga veel kaht tüüpi lahknevust: ajalooline, sest riigi selles osas peetakse kristlasi kohalikeks ja islamiusulisi väljastpoolt tulnuiks, olenemata sellest, et nad on seal elanud kahe või kolme põlvkonna vältel, ning isegi poliitiline. Üldiselt toetavad kristlased valitsevat Demokraatlikku Rahvaparteid ning islamiusulised opositsioonis olevat Kõikide Nigeeria Rahvaste Parteid. Seega on erinevusi palju ja me ei tohi käsitleda neid sündmusi usulise tagakiusamise ilmse väljendusena.

Nigeeria põhiseaduses on tagatud usuvabadus: usutunnistuse vabadus, usutalituste pidamise vabadus ja õigus muuta oma usku. Te võite arvata, et niisugune Nigeeria põhiseadusele viitamise käsitlus on lihtsameelne, kuid ma soovin kõigile meelde tuletada, et väärtused, mis pärinevad vanimast kirjalikust põhiseadusest – Ameerika põhiseadusest – ja Euroopa vanimast kirjalikust põhiseadusest – Poola põhiseadusest –, on ikka veel olulised ja püsivad. Sellepärast kutsume me Nigeeria föderaalvalitsust, aga ka osariikide juhte ja kohalikke asutusi üles leidma lahendus sellele probleemile, ja mitte ainult meie väärtuste, vaid ka nende enda põhiseaduses kirjas olevate väärtuste ja põhimõtete pärast. Ma usun, et nende enda dokumentidele viitamine on oluline.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma soovin väljendada sügavat kahetsust vägivalla pärast, mis puhkes Josi piirkonnas ja põhjustas mitmesaja inimese surma. See on taas üks näide selle kohta, kui oluline on lepitusprotsess, mis tuleb ellu viia selleks, et islamiusulise põhjaosa ja kristliku lõunaosa elanikud saaksid rahumeelselt kõrvuti elada.

Ma soovin teile öelda, et suur osa kõnealustest hirmutegudest on tingitud nende elanike raskest olukorrast ja rõhumisest, kes elavad naftarikastes paikades, kuid ei saa osa riigi üleüldisest arengust. Me soovitame Nigeeria ametivõimudel tungivalt tagada riigi kõikide sotsiaalsete rühmade õiglasem ja demokraatlikum areng ning peamiste inimõiguste kaitse ja jõustamine. Ja lõpetuseks, iseäranis täna soovin ma väljendada poolehoidu Nigeeria rahva suhtes ja tunnen neile kaasa nende presidendi surma puhul.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Ka mina soovin ühineda eelkõnelejate kaastundeavaldusega Nigeeria rahvale president Umaru Yar’Adua surma puhul.

Ma soovin oma sõnavõtus tuua esile kaks punkti. Kõigepealt annan ma edasi ühe Nigeeria elaniku mõtteavalduse, kui temalt küsiti, mis on selles riigis valitseva kurjuse põhjuseks. Ta ütles selgelt: „Me näeme, kuidas hirmu- ja kuritegude toimepanijatele esitatakse süüdistus, ning seejärel kaovad nad pealinna ja me ei näe neid enam kunagi.” Teisiti öeldes puuduvad mis tahes ilmingud üldsuse vastutustunde kohta sooritatud kuritegude eest.

Teiseks soovin ma rõhutada, et me peame pidama silmas konflikti usulist tahku. Mitu senist sõnavõtjat on püüdnud öelda, et usuline tahk on olemas, kuid et üldiselt on konflikti põhjuseks sotsiaalsed ja majanduslikud küsimused. Tegelikult on presidendi kohusetäitja Jonathan Goodluck võtnud seda arvesse ja kutsunud usuliidreid dialoogi pidama. Me peame seda toetama.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Vaatepildid, mida me mõnda aega tagasi erinevates telesaadetes nägime, olid kohutavad. Need olid kui Josis ja selle ümbruses tapetud inimeste võidukas väljapanek ning tekitasid õõva. Nagu kolleeg Mario Mauro ütles, ei ole vägivallale õigustust, sest vägivald iseenesest on kurjuse väljendus. Euroopa ühiskonna ja Euroopa Parlamendi liikmetena ei tohi me juhtunust mööda vaadata. Sellepärast toetangi ma resolutsiooni täielikult.

Olenemata konflikti põhjustest, mida peetakse vägivalla aluseks, soovime me reageerida nii, et Nigeerias, mis on siiski meie jaoks oluline riik, tagataks inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamine. Ma soovin samuti kasutada võimalust ja avaldada kaastunnet Nigeeria inimestele presidendi surma puhul.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! Tänan teid tänase tõsise ja vastutusrikka arutelu eest. Paljud sõnavõtjad tõid esile Nigeeria sotsiaalsete probleemide keerulisuse. Ma nõustun teiega ning ka komisjon on teadlik nende probleemide keerulisusest. Me jätkame usaldusväärset koostööd Nigeeriaga ning ma võin teiega vaid nõustuda selle suhtes, kui oluline on võidelda korruptsiooni ja karistamatuse vastu, sest korruptsioon on kahjuks sügavalt juurdunud ja takistab selles loodusvarade poolest rikkas riigis sotsiaalset ja demokraatlikku arengut ning kahjustab seega tavaliste inimeste elu.

Me anname Nigeeriale pidevalt tugevat ja asjalikku toetust. Me kasutame arengu soodustamiseks palju erinevaid diplomaatilisi vahendeid ning komisjon jälgib ka edaspidi olukorda Nigeerias hoolikalt ja püüab takistada vägivalla tekkimist meie käsutuses olevate diplomaatiliste vahenditega.

Järgmine koht, kus seda olulist teemat arutatakse, on ELi ja Nigeeria ministrite kõrgetasemeline kohtumine sügisel ning me käsitleme kindlasti seda küsimust ka siis.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 kohaselt esitatud arutelu lõpetuseks seitse resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (artikkel 149)

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Liiga kaua on see loodusvarade poolest rikas maa olnud paljude majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel toimunud humanitaartragöödiate, massiliste tapmiste ja etniliste kokkupõrgete toimumiskohaks. Ma soovin aga tuletada meelde, mida ütles Nigeerias elanud ja töötanud katoliku misjonär. Isa Piero Gheddo ütles, et ka 20 aastat tagasi olid Nigeeria kesk- ja põhjaosas elavate islamiusuliste ja kristlaste vahelised suhted kahtlemata keerulised ja neid iseloomustas kristlusevastane diskrimineerimine, kuid need ei viinud kunagi niisuguse massilise vägivallani, mida viimasel kümnendil nähtud on. Preester tegi aga selgeks, et ehkki olukord on viimaste aastate jooksul halvenenud, on selles osaliselt süüdi ka asjaolu, et islamiäärmuslus, mida väljendab Al-Qaida ideoloogia, on levinud Nigeeriasse, eriti 12 põhjaosariiki, kus maaomandi suhteid reguleeritakse šariaadi õiguse kohaselt. Seepärast me nõustume, et Nigeeria mitmesugused etnilised rühmad leiavad endale erinevates uskudes ideaalse ettekäände, panemaks toime massilisi vägivallategusid üksteise suhtes. Pidagem aga meeles, et tihedalt asustatud Aafrika riik, mis on lisaks kannatanud pikka aega pideva poliitilise ebastabiilsuse all, on aastate jooksul olnud paigaks, kus islamiäärmuslus jõudu kogub, ning me ei tohi seda eirata.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Kui Euroopa Liidu suurim väärtus seisneb enesemääratlemise õiguses – teisiti öeldes õiguses austada oma eneseteadvuse põhimõtteid ja väärtusi –, tuleks kõik sallimatuse ja vihkamise ilmingud, mille otsene tagajärg on rassilistel, etnilistel või usulistel alustel toimepandud mõrvad ja verevalamised, viivitamatult ja ühemõtteliselt hukka mõista. Hukkamõistmine ei peaks piirduma üksnes sõnadega. See peaks hõlmama tegusid, mis kindlustavad rahumeelse kooseksisteerimise tulevikus.

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin ma väljendada sügavat kurbust, mida minus tekitasid teated jaanuaris ja märtsis Nigeerias Josis toimunud rahutuste kohta, mille käigus said surma sajad kristlased ja islamiusulised. Me peaksime meeles pidama, et see ei ole esimene kord, kui Josis niisugused kohutavad sündmused aset leidsid. Nende kahe usu pooldajate võitlus sai alguse 2001. aastal. Pinge, mis aeg-ajalt lahvatab avalikeks kokkupõrgeteks, on kestnud nüüdseks kümme aastat ning nimetatud asjaolu annab kinnitust selle kohta, kui olulist osa täidab riik lepitusprotsessi edendamises. Konflikti keeruline taust näitab valitsevate lõhede suurust. Nigeeria kristlased ja islamiusulised ei erine mitte ainult usu poolest. Kõige olulisem erinevus on seotud ajalooga, sest rahutuste piirkonnas peetakse kristlasi kohalikeks ja islamiusulisi sisserändajateks. Selle vahetegemise tagajärjel toetavad kristlased ja islamiusulised erinevaid parteisid, mis konflikti teataval määral süvendab. Lühidalt öeldes on aga konflikti põhjusteks usulised erinevused ja ametivõimude oskamatus või võimetus tagada nende kahe kogukonna rahumeelne elu. Eeloleval sügisel toimub ELi ja Nigeeria ministrite kohtumine ning ma arvan, et see teema peaks olema kohtumise päevakorras. Lisaks peab komisjon tegema kõik selleks, et kasutada tema käsutuses olevaid diplomaatilisi vahendeid Nigeeria olukorra parandamiseks.

(Istung peatati mõneks minutiks, et oodata hääletuse algust.)

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident

(1) Vt protokoll.

5. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

6. ELi jõupingutused korruptsiooni vastu võitlemisel (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)

  Juhataja. – Kirjalikule deklaratsioonile 0002/2010 liidu jõupingutuste kohta korruptsiooni vastu võitlemisel, mille esitasid parlamendiliikmed Monica Luisa Macovei, Simon Busuttil, Luigi de Magistris, Ana Gomes ja Bart Staes, kirjutas alla enamik Euroopa Parlamendi liikmetest ning vastavalt kodukorra artiklile 123 edastatakse deklaratsioon selle adressaatidele ja avaldatakse koos allakirjutanute nimedega 18. mai 2010. aasta istungi vastuvõetud tekstina.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma soovin tänada kõiki kolleege, kes seda deklaratsiooni toetasid ja sellele allkirja andsid, ning ma soovin kasutada võimalust ja kutsuda komisjoni ja nõukogu looma Euroopa Liidus korruptsiooni vastu võitlemiseks usaldusväärne ja tugev kontrollimehhanism. Ma pöördun liikmesriikide poole, et nad näitaksid üles poliitilist tahet ja tõhustaksid võitlust korruptsiooni vastu, enne kui on liiga hilja.

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

7. Hääletused

7.1. Otsus mitte kutsuda kokku konventi aluslepingute muutmiseks seoses Euroopa Parlamendi koosseisu käsitlevate üleminekumeetmetega (A7-0116/2010, Íñigo Méndez de Vigo)

7.2. Aluslepingute muutmine – Euroopa Parlamendi koosseisu käsitlevad üleminekumeetmed (A7-0115/2010, Íñigo Méndez de Vigo)

7.3. Kõrgõzstan (B7-0246/2010)

– Enne hääletust:

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Kolleeg Elmar Brok, kes kahjuks ei saa täna hommikul siin viibida, on esitanud suulise muudatusettepaneku.

See muudatusettepanek puudutab lõiget 5 ja sellega soovitakse lisada pärast viidet 10. oktoobri valimistele järgmine fraas: „et tugevdada demokraatiat ning poliitilist vastutust”.

(Parlament kiitis suulise muudatusettepaneku heaks.)

– Pärast muudatusettepaneku 1 hääletust:

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Tegemist on suulise muudatusettepanekuga lõikes 13, kus kutsutakse komisjoni üles kontrollima käesolevat olukorda ja tegema kindlaks võimaluse anda pärast olukorra kontrollimist humanitaarabi.

(Parlament kiitis suulise muudatusettepaneku heaks.)

7.4. Elektrisõidukid (B7-0261/2010)

7.5. Mootorsõidukite grupierandi määrus

7.6. Komisjoni teatis „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” (A7-0121/2010, Alojz Peterle)

7.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimine, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele (A7-0120/2010, Patrizia Toia)

7.8. Komisjoni valge raamat „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” (A7-0057/2010, Vittorio Prodi)

– Enne hääletust:

  Vittorio Prodi , raportöör. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Kliimamuutus on reaalne oht, millele me peame olema valmis vastu astuma, hoolimata selle eripalgelisest mõjust meie riikidele. Ökosüsteemide halvenemine annab tugeva hoobi meie riikide majanduse ja Euroopa kodanike tervisele. Me oleme varem juba kutsunud üles kliimadiplomaatiale ja -õiglusele. Nüüd peame selle üles ehitama, kõneldes ühel häälel.

Olen veendunud, et Euroopa Liit peab võitluses kliimamuutusega säilitama juhtiva koha ja igasugune viivitus nende sammude astumisel suurendab keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikke kulusid üle mõistliku piiri. Me peame eelkõige tunnistama kohalike ja piirkondlike ametiasutuste keskset rolli ja vajadust teha nendega koostööd, et kooskõlastada keskkonna- ja majandusalast uuendustegevust, mida hõlbustab tehnoloogiline areng.

Valge raamatu vastuvõtmisega kutsume komisjoni ja liikmesriike üles edendama avaliku ja erasektori koostööd ning aitama rahastada kohanemismeetmetega seotud algatusi. Mulla kaitsmiseks ja veevarude säilitamiseks peame hoidma iga jalatäit maad, et vältida erosiooni ja toita põhjaveevarusid, muu hulgas pinnavee otsese tagasisuunamise teel. Et kohanemine oleks võimalik, on vaja süsteemset käsitlust, mis hõlmaks taastuvaid energiaallikaid.

Tahaksin tänada südamest kõiki oma kolleege, kes aitasid kaasa selle raporti edule.

(Aplaus)

7.9. Ühenduste finantshuvide kaitse ja pettustevastane võitlus ning 2008. aasta aruanne (A7-0100/2010, Andrea Cozzolino)

7.10. Euroopa Investeerimispank (EIP) – 2008. aasta aruanne (A7-0062/2010, Tamás Deutsch)

7.11. Massilised hirmuteod jaanuaris ja märtsis Josis (Nigeeria) (B7-0247/2010)

– Enne hääletust:

  Nicole Kiil-Nielsen (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Nagu ma arutelu käigus märkisin, teen ettepaneku lisada lõikele 6 järgmine suuline muudatusettepanek: „kutsub Nigeeria võime tühistama Nigeeria mõne osariigi juhi otsused täide viia surmamõistetute surmanuhtlusi, et leevendada vanglate ülerahvastuse probleemi, mis oleks inimõiguste räige rikkumine; kutsub osariikide juhte üles mõõdukusele ning jätkama de facto moratooriumi; meenutab, et surmanuhtluse kui karistuse kasutamine on vastuolus kohustustega, mis Nigeeria on võtnud rahvusvahelisel tasandil;”.

(Parlament kiitis suulise muudatusettepaneku heaks.)

– Enne punkti 7 hääletust:

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Muudatusettepanek puudutab seda, kuidas muuta mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusküsimused Euroopa Liidu ja Nigeeria dialoogi osaks – ja tuleks lisada järgmised sõnad – Cotonou lepingul põhineva poliitilise dialoogi kontekstis.

(Parlament kiitis suulise muudatusettepaneku heaks.)

8. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. − Jätkame nüüd selgitustega hääletuse kohta.

Raport: Jörg Leichtfried (A7-0035/2010)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Peale parlamendi korduvaid nõudmisi on komisjon esitanud julgestustasude rahastamise regulatsiooni. Ma toetasin seda õigusakti, tema vastuvõtmist, sest kõigi reisijate jaoks on oluline, et julgestustasude kindlaksmääramisel jälgitakse kindlaid ja läbipaistvaid põhimõtteid. Tarbija peab olema kindel, et julgestustasudest saadud tulusid kasutatakse üksnes julgestuskulude katmiseks.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Minu arvates on õige, et komisjon ja Euroopa Parlament osalevad õhutransporti kasutavate reisijate turvalisust ja kaitset puudutavate tasude reguleerimisel.

Pean siiski ütlema, et praegune mõtteviis sellist kontrolli teostavate asutuste loomise kohta on minu meelest absurdne ja ebaõige. Ajal, mil Euroopa vajab raha Kreeka abistamiseks, ja ajal, mil Euroopa vajab raha majanduse arenguks, on uute pelgalt mingi järelevalvega tegelevate asutuste loomine vastutustundetu ümberkäimine ELi kodanike rahaga ning minu arvates sellega edu ei saavutata.

  Bogusław Liberadzki (S&D) – (PL) Lugupeetud juhataja! Soovin väljendada rahulolu, et saan anda poolthääle määrusele, milles käsitletakse autode varuosi, täpsemalt autoomanike juurdepääsu nii sertifitseeritud kui ka sertifitseerimata varuosadele. Me vastasime oma kodanike vajadustele, kuigi tegime seda viimasel minutil. Me tagame mõistliku hinnaga kvaliteetsed varuosad.

Raport: Brian Simpson (A7-0030/2010)

  Antonio Cancian (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Eile lõpetasime edukalt üleeuroopalist transpordivõrku käsitlevate suuniste uuestisõnastamise teema esimese lugemise. Selle uuestisõnastamise, kodifitseerimise juures on siiski üks väga oluline aspekt, mis on seotud kogu üleeuroopalise transpordivõrgu ümberkorraldamisega lähema kümne aasta jooksul.

Ümberkorraldamine peab olema Euroopa piires läbi mõeldud, lihtsustatud ja mõistlik, et koostalitlusvõime ka tõeliselt rakenduks. Niisiis, võttes arvesse praegust ebasoodsat majandusolukorda, peame mõtlema võrgu või selle teatud osa arendamise peale, ja seda ei tule teha mitte üksnes olemasolevate eelarvevahendite abil. Me peame leidma uue tee ja tegema tööd, et tõsta majandus nende võrkude abil uuesti jalule.

Seepärast on hädavajalikum kui kunagi varem, et lisaks eile astutud sammule prooviksime selle nimel ka tööd teha.

Raport: Evgeni Kirilov (A7-0055/2010)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Ma hääletasin selle õigusakti muutmise poolt, sest muudatus aitab kaasa 2008. aastal vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kava raames kokkulepitud eesmärkide täitmisele. Ma leian, et rahastamise lihtsustamine kiirendab kaasrahastatavaid investeeringuid liikmesriikides ja piirkondades ning suurendab meetmete mõju majandusele tervikuna, kuid eeskätt keskmise suurusega ettevõtjatele ja tööhõivele. Ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade praktilisest vajadusest tulenev lihtsustamine ja nende selgemaks muutmine avaldab kindlasti positiivset mõju kava rakendamise kiirusele ja kohandumisele uute probleemidega.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Praegune majanduslangus on raputanud tõsiselt paljusid riike ja mitme Euroopa Liidu liikmesriigi majandus on langenud enam kui 10%. Seetõttu pole Euroopa Liidu tähelepanu väga oluline mitte üksnes Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele, vaid ka alles hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud riikidele, kes saavad toetust struktuurifondidest ja Euroopa Sotsiaalfondist. Struktuurifondid on oluline vahend, millest võib abi olla nendele liikmesriikidele, mis on tulnud välja tõsisest majanduslangusest. Seetõttu usun, et kui lihtsustada struktuurifondidest toetuste saamise nõudeid, oleks võimalik seda abi tõhustada.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond on tõestanud, et tegemist on toimivate vahenditega, mis on väga kasulikud piirkondlikuks arenguks ning reageerimiseks Euroopas ja maailmas juba mõnda aega võimutsenud majanduskriisi tagajärgedele.

Sellega seoses tunnen ma heameelt ettepaneku üle lihtsustada rahastamiskohustusest vabastamise menetlust ja hõlbustada maksete tegemist neile, kes saavad nimetatud fondide eri programmide raames toetust. Lisaks olen ma selle poolt, et sätestada täiendav eelmakse osamakse 2010. aastaks majanduskriisis kõige enam kannatanud liikmesriikide jaoks.

Raport: József Szájer (A7-0110/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE) . – (IT) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Jozsef Szájeri raporti poolt ja soovin tänada teda suurepärase analüütilise töö eest, pidades silmas Lissaboni lepinguga sisse seatud uuendusi.

Arvestades delegeeritud õigusaktide ulatuslikku ja mitmekülgset mõju õigusloomemenetlusele, olen ma iseäranis nõus parlamendi sooviga kehtestada nende delegeeritud õigusaktide kohta konkreetsed ja selged tingimused, et tagada parlamendipoolne tõhus demokraatlik kontroll. Usun, et vajalike kohanduste tegemiseks tuleb eelkõige ka praktikas kontrollida, kuidas uus süsteem toimib.

Raport: Marit Paulsen (A7-0053/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma väljendaksin meeleldi oma täielikku toetust käesolevale raportile, mis käsitleb loomade heaolu. Ent mul on siiski teatud kahtlusi selles, kuidas parlament ja EL kõnealust valdkonda käsitlevaid õigusakte loovad.

Ma eelistaksin emotsioonidest lähtuvale käsitlusele teaduspõhist käsitlust loomade heaolust. Me oleme võtnud vastu õigusakte, mis paljudel juhtudel ei ole teaduslikult põhjendatud, ja me asetame Euroopa põllumajandustootjad tunduvalt ebasoodsamasse olukorda.

Lubage mul lisaks väljendada oma suurt muret ja kibedat pettumust selle pärast, et komisjon otsustas sel nädalal alustada uuesti läbirääkimisi Mercosuri riikidega. Selle otsusega seatakse ohtu Euroopa põllumajandustootjate, eriti looma-, linnu- ja sealihatootjate tulevik. Tahaksin komisjonilt küsida, kas ta kavatseb kohaldada kolmandatest riikidest imporditavate toodete suhtes neidsamu loomade heaolu standardeid ja tootmisstandardeid, mida ta rakendab Euroopa Liidu piires. Kui ta seda ei tee, siis teeme endale häbi.

  Peter Jahr (PPE) . – (DE) Lugupeetud juhataja! Loomade heaolu on jagamatu. See peab olema standarditud ja me vajame selle jaoks ühtset määratlust.

Kui rääkida standardimisest, siis peaksime katkestama hetkeks uute eeskirjade ja standardite kehtestamise ja tagama esmalt olemasolevate eeskirjade ühesuguse kohaldamise terves Euroopa Liidus.

Mis puudutab üleilmastumist, siis peame tegema suuri pingutusi, tagamaks, et kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditavate toodete suhtes kohaldataks neidsamu standardeid ja suuniseid, mida kohaldatakse Euroopa Liidu piires.

Tarbijatel on õigus osta toitu, mis pole mitte üksnes tervislik, vaid on ka tervislikult toodetud.

Raport: Stéphane Le Foll (A7-0060/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). - Lugupeetud juhataja, et ma ei unustaks, mul on rõdul rühm külalisi Ida-Iirimaa valimisringkonnast ja ma sooviksin öelda neile tere tulemast. Minu arust on väga oluline, et meie külalised ja kodanikud näeksid, kuidas Euroopa Parlament töötab, ja nagu te näete, on nad täna hommikul vägagi ärkvel ja huvitunud.

Seoses kõnealuse raportiga, Le Folli raportiga, külastas seda istungisaali hiljuti üks biitlitest, kes ütles, et me peaksime sööma vähem liha. Ma leian siiski, et tegelikult peame seoses põllumajanduse ja kliimamuutusega kasutama hoopis parimaid olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi, et vähendada põllumajandusest pärit heidet, sest me kõik teame, et peame tootma kogu maailmas pigem rohkem kui vähem toitu. Me peame kasutama selleks vähem loodusvarasid, vähem mulda, vähem vett – ja seda kõike kliimamuutuse surve all – ning me vajame selleks võimalikult häid teadusuuringuid. Ma leian, et avalik ja erasektor peaksid rahastama seda ühiselt, et meie talupidajad ja toiduainetööstus saaksid toiduaineid keskkonnahoidlikult toota.

  Juhataja. – Tänan teid, proua McGuinness, ja tervitused teie külalistele.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Sooviksin teha raporti kohta kolm lühikest märkust.

Esiteks, põllumajandus pole kliimamuutuse puhul mitte probleem, vaid lahendus.

Teiseks on meie kliimamuutuse uuringud algusjärgus, hoolimata sellest, et ajakirjanduse põhjal jääb teinekord vastupidine mulje. Oma kliimauuringute käigus peaksime võtma arvesse ja järgima ka selliseid teooriaid ja tulemusi, mis kalduvad peavoolust kõrvale.

Kolmandaks peaksime võtma kõik vajalikud ja sobivad meetmed, mis ei too kaasa täiendavat paberimajandust, ja me peame tagama, et need meetmed oleksid majanduslikus mõttes tõhusad. Sellisel foonil töötab näiteks Euroopa raamdirektiiv mulla kaitsmise kohta eesmärgile vastu ega anna soovitud tulemusi.

Raport: Herbert Dorfmann (A7-0056/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja, ma loodan, et siin toimuv avaldab muljet kõikidele külaliste rõdul viibijatele. Tuleb tunnistada, et on tavatu, et meile antakse nii palju kõneaega, kuid kõnealused raportid panevad mind põllumajanduse ja toiduainetootmise pärast vägagi muretsema.

Käesolev raport kõneleb sellest, kuidas me suudame hoida põllumajandustootjaid piirkondades, kus maa on kehv ja tingimused ülimalt rasked, sest me teame, et põllumajandustootjad on parimad maastiku majandajad, aga nad vajavad kõnealustes piirkondades ellujäämiseks raha. Ma muretsen selle pärast, et komisjoni esitatud kaheksa biofüüsikalist kriteeriumi võivad olla liiga piiravad, kui need vastu võetakse. Me peame võtma arvesse Euroopa Liidu eri paikade mulla seisundi erinevusi. Minu oma liikmesriigis Iirimaal tuntakse muret selle pärast, et kui me kohaldame kõnealuseid kriteeriume Atlandi ookeani äärses piirkonnas, võib see tekitada seal elavatele põllumajandustootjatele probleeme.

Ma tahaksin paluda komisjoni, et ta võtaks neid muresid oma õigusakti ettevalmistamisel arvesse. Komisjon on öelnud, et põllumajandustootjad majandavad maastikku paremini ja odavamalt, kui seda on võimalik teha mis tahes muul moel, nii et hoolitsegem selle eest, et nad saaksid nimetatud piirkondades ellu jääda.

Raport: Pilar del Castillo Vera (A7-0066/2010)

  Sonia Alfano (ALDE). - (IT) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Euroopa uut digitaalset tegevuskava käsitleva parlamendi resolutsiooni poolt seetõttu, et minu arvates on lihtsa ja taskukohase lairibaühenduse tagamine kogu elanikkonnale Euroopa Liidu strateegiline prioriteet.

Internetikasutuse laiendamine tähendab kodanike sõnavabaduse avardamist ja arendamist, sest see soodustab nende osalemist demokraatlikus elus ning võimaldab levitada teadmisi ja uuendusi. Ma tahaksin esile tõsta seda, et lairibaühenduse levik Euroopas tagaks suurema teabevabaduse. Nagu Eurostat on märkinud, ei tohi me unustada, et Euroopas on interneti levikus kaks või isegi kolm kiirust. Itaalia, eriti mõned selle piirkonnad, samuti Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria ja Portugal on ses suhtes kõige mahajäänumad liikmesriigid.

Pole juhus, et Freedom House’i koostatud 2009. aasta pressivabaduse indeksis on Itaalia kantud osaliselt vabade riikide loetellu, jagama koos Türgiga Lääne-Euroopa viimast ning Tonga järel koos Benini ja Indiaga maailmas 72. kohta. Ka mina loodan, et tänu kõnealustele resolutsioonidele ja mainitud põhimõtetele otsustab Itaalia valitsus vabastada nii ruttu kui võimalik 800 miljoni euro suuruse investeeringu, mis oli mõeldud selleks, et kaotada Itaalias digitaalne lõhe, kuigi see pole Itaalia ministrite nõukogu asesekretäri Gianni Letta väitel praegu esmatähtis.

Tahan rõhutada, et Itaalias ei vasta selle teenuse kvaliteet tänapäeva vajadustele ning tarbijaühingud on kurtnud, et Itaalias on Euroopa kõige vähem konkurentsivõimelised kasutustasud.

  Juhataja. - Palun võtta järgmine kord teadmiseks, et meil on hääletuse selgituse jaoks ette nähtud ainult üks minut.

Annan sõna meie tänasele parimale kõnelejale ja see on proua McGuinness.

Raport: José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (A7-0111/2010)

  Mairead McGuinness (PPE). – Tänan tunnustuse eest, juhataja. Tahan meie külalistele öelda, et tavaliselt palume me siin vaikust, kuid tundub, et täna oleme leebed, ning ma tänan härra Higginsit, et ta annab mulle võimaluse sõna võtta.

Ma olen sellest juba kõnelnud ja mul on tunne, et parlament ei mõistnud eile, mida tähendab otsus toetada Salafranca Sánchez-Neyra raportit. Kõige rohkem valmistab mulle muret otsus alustada kahel eri tasandil uuesti kahepoolseid läbirääkimisi Mercosuri riikidega.

Esiteks toimub see enne maailma kaubandusläbirääkimiste võimalikku taasalustamist ja kahepoolne kokkulepe võib olla WTO tasandi omadest kehvem. Kuid teiseks – ja need kaks asjaolu on omavahel seotud – tunneb rahvas tõsist muret Euroopa Liidu põllumajanduse mahamüümise pärast. Need mured ei põhine üksnes minu isiklikel emotsioonidel. Ka komisjon on öelnud, et tehingul, mis kõnealustel läbirääkimistel Mercosuriga sõlmitakse, on tõsine mõju Euroopa põllumajandusele. Taas mõjutab see kõige enam veise-, linnu- ja sealihasektorit. Ma ei saa käesolevat raportit nimetatud põhjustel toetada ja ma hoiatan oma kolleege selle mõju eest.

Resolutsiooni ettepanekud: ELi ja Kanada tippkohtumine (RC-B7-0233/2010)

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Lugupeetud volinik! Vesi on meie kõigi ühine vara ega kuulu üksikutele väljavalitutele. Meie, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni Itaalia IDV (Väärtuste Itaalia) delegatsioon, tahtsime seda kinnitada seoses muudatusettepanekuga 10, milles seistakse vastu igasugusele katsele erastada veejaotussüsteeme, sest tegemist on osaga üldisest majandus- ja kaubanduslepingust, ning me väljendame vastupidi oma toetust nendele Kanada kogukondadele, kes soovivad veesektori erastamise peatada.

Itaalia IDV delegatsioon tundis vajadust hääletada kõnealuse dokumendi poolt sellepärast, et see kajastab meie väärtusi, mis panid meid kinnitama, et vee kasutamine on meie tingimatu ühine õigus. Selsamal põhjusel tahan ma korrata, et esitasime hiljuti allkirjastatud petitsiooni rahvahääletuse korraldamise kohta veesektori erastamise teemal ja oleme leidnud oma seisukohtadele oma riigis suurt poolehoidu.

9. Tervitus

  Juhataja. – Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel teatada, et parlamentidevaheliste istungjärkude raames on Euroopa Parlamendis töövisiidil Maroko parlamendi delegatsioon, mida juhivad parlamendi esimees Abdel Wahid Al-Radi ja nõunikekoja president Mohamed Sheikh Biadillah. Delegatsioon saabus siia selleks, et osaleda ELi-Maroko parlamentaarse ühiskomisjoni avakoosolekul. Tervitan südamlikult kõiki delegatsiooni liikmeid. Meie esindajatekogu ja ühe Magribi riigi esimese ühise organi esimehed on Maroko parlamendi välisasjade, riigikaitse ja islamiküsimuste komisjoni juht Mbarka Bouaida ning Euroopa Parlamendi liige Pier Antonio Panzeri.

Euroopa Parlamendil on hea meel tõdeda, et ELi ja Maroko suhted on suurepärased. Seda tõendab ka ühiselt vastu võetud dokument, millega antakse Marokole eelisseisund. See uus dialoogiraamistik tugevdab veelgi Euroopa Parlamendi delegatsioonide ja Magribi riikide suhteid ning võimaldab laiendada ELi ja Maroko läbirääkimisi ühist huvi pakkuvatel teemadel. Ma loodan ja usun, et Euroopa Parlamendis aset leidnud kokkusaamine oli viljakas ning aitab palju kaasa kahe parlamendi lähenemisele.

10. Selgitused hääletuse kohta (jätkamine)

Resolutsiooni ettepanekud: kaevandamisel tsüaniidi kasutamise keelustamine Euroopa Liidus (RC-B7-0238/2010)

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Mulle meeldiks, kui keeld kasutada kaevandamisel tsüaniidi laieneks üle kogu Euroopa Liidu. Soovin, et suudaksime selle tehnoloogia tulevikus üldse kõrvaldada, et vältida järgmisi tõsiseid loodusõnnetusi, kus mitmesugused mürgised ained satuvad meie veevarudesse. Selline juhtum oli kümme aastat tagasi Ungaris, kus peaaegu kogu elu Tisza jões suri välja. See puudutab ka Slovakkiat, sest õnnetus juhtus piiri lähedal, ja Slovakkia kavatseb lähiajal avada kaevandusi, kus kulla kaevandamiseks kasutataks sama tehnoloogiat. Ei see ega teised sarnased teemad põhjusta kahe ELi riigi vahel vaidlusi, vaid meie ühine huvi on säästvam keskkonnapoliitika. Seetõttu hääletasin ma ettepaneku poolt ja soovin ühineda selle meetme toetajatega.

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Me asume keelustama tsüaniidi kasutamist kaevandamisel, sest nagu kolleegid veidi aega tagasi mainisid, on see põhjustanud ja põhjustab jätkuvalt tõsist keskkonnamõju ning tekitab suurt ohtu inimeste ja loomade tervisele.

Me soovisime hääletusega väljendada Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni kuuluva Itaalia IDV (Väärtuste Itaalia) delegatsiooni selget tahet mitte teha järeleandmisi sellistes põhiõigustes nagu kodanike tervis või looduskeskkond ega allutada neid väheste süsteemi kuuluvate ettevõtjate majanduslikele huvidele. Lubage mul öelda, et kuna see siin puudutab kullakaevandamise ja kindlasti mitte kartulikasvatamise süsteeme, siis saavad omanikfirmad hõlpsasti eraldada vastavaid majanduslikke ja rahalisi vahendeid keskkonna ja tervise ohutusega sobiva tehnoloogia uurimiseks.

  Corneliu Vadim Tudor (NI). – (RO) Ma soovin tänada pea 500 kolleegi, kes hääletasid eile ülekaalukalt selle vastu, et kaevandamisel kasutataks tsüaniidi. Sõna „tsüaniid” võrdub sõnaga „surm”. See otsustav hääletus on suur teene eriti meile, rumeenlastele. Maailma üks suuremaid looduslikke maardlaid asub Transilvaanias. Asjatundjate hinnangul leidub seal 300 tonni kõrge puhtusastmega uraani, 800 tonni kulda, 2000 tonni hõbedat, rääkimata suurest hulgast teistest väärismetallidest ja -elementidest. Nii kohalikud kui ka piiriülesed ahned maffiajõugud luusivad nende aarete ümber, tehes järjest agressiivsema tooniga propagandat, mis on tulvil kõige naeruväärsemaid valesid.

Tsüaniiditehnoloogia kasutamine oleks keskkonda mürgitades põhjustanud ülisuure katastroofi, mille tulemusel oleks õhku lennanud neli mäge, hävitatud üheksa surnuaeda ja maatasa tehtud kaheksa kristlikku kirikut. Rääkimata sellest, et kadunud oleks 1700 kilomeetrit Rooma-aegseid galeriisid ning maa pealt oleks pühitud Rooma tsitadelli Alburnus Maiori varemed, arheoloogiline pärl, mille UNESCO on nimetanud maailma ainulaadseks kultuuripärandiks. Euroopale piisab ühest Tšernobõlist, teist ei ole enam vaja.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Mina hääletasin eile resolutsiooni ettepaneku vastu, sest seda palusid mul teha kohalikud kogukonnad, kelle arvates on see keeld ohuks piirkonna arengule.

Õigupoolest usun, et minu ja enam kui 40 kolleegi muudatusettepanek, milles nõuti selle suure mõjuga küsimuse kohta uuringut, oleks olnud aus ja mõistlik. Siin väljendatud kired on aga ainult rikkunud mõne kogukonna arengu võimaluse.

Resolutsiooni ettepanek: Kõrgõzstan (RC-B7-0246/2010)

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Lugupeetud juhataja, ma soovin küsida, miks nii paljudel kolleegidel on lubatud pidada valjult ja ebaviisakalt eravestlusi, samal ajal kui teised püüavad oma mõtteid väljendada.

(Aplaus)

Mina jäin Kõrgõzstani resolutsiooni hääletamisel erapooletuks. Viis aastat tagasi võttis Kõrgõzstani rahvas end kokku tulpide revolutsioonil, et seista vastu korruptiivsele riigikorrale ja püüelda parema elu poole. Kahjuks pettis võimule tulnud Bakijevi valitsus haledalt rahva parema elu lootusi, kui lõi korruptiivse ja autoritaarse režiimi. Õnnetuseks koosneb uus valitsus Bakijevi semudest ja temast ei loodeta selle piirkonna rahvale uut elu.

Ma toetan piirkonna Töölisinternatsionaali Komitee kaassotsialiste, kes nõuavad uue parlamendi valimisi, aga ütlevad selgelt, et midagi ei muutu, kui töölistel ja maainimestel pole oma kandidaate ja iseseisvat töölisklassi parteid, mis aitaks ümber pöörata 20 aasta tagust hävitavat erastamist, hakata vastu neoliberaalsele kapitalismile ning luua tõeline demokraatlik muutus ja uued institutsioonid, mida kontrolliks töörahvas majanduse tõelise planeerimise ja Kesk-Aasia sotsialistliku liidu abiga.

Raport: Alojz Peterle (A7-0121/2010)

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Mul on väga hea meel, et see dokument võeti suure häälteenamusega vastu ja et sellele polnud peaaegu üldse vastuseisu. See on üsna mõistetav, sest tervis mõjutab meid kõiki ja meie lähedasi. Ma õnnitlen Euroopa Parlamenti ja kõiki Euroopa Liidu kodanikke ning samuti raportööri selle puhul, et täna võeti vastu otsused, mis peaksid edendama konkreetsemat ja eesmärgipärasemat tegevust nii vähihaigete ravimisel kui ka vähktõve ennetamisel. Kahjuks on vähktõve prognoosid tõepoolest hirmutekitavad ja me peame koondama oma jõupingutused probleemi ületamiseks.

Mina hääletasin selle dokumendi vastuvõtmise poolt, sest usun, et vähktõvejuhtumite terviklikku käsitlust ja nendevastast võitlust tuleb pidada nii Euroopa Ühenduses kui ka liikmesriikides eriti oluliseks tervishoiustrateegia osaks. Vähijuhtumitega seotud ohu vähendamiseks on vaja liikmesriikide ühist ja kooskõlastatud tegevust.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Vähktõve vastu võitlemise meetmeid käsitlev raport räägib ennetustegevuse tähtsusest selle haiguse vastu astumisel.

Me teame, et vähktõve varane diagnoosimine suurendab eduka ravi võimalusi. Mõnda liiki vähktõve esinemist on võimalik ette näha geneetilise eelsoodumuse, elustiili ja muu järgi. Seetõttu oleksid minu arvates laiaulatuslikumad sõeluuringud esimene tõhus ja kiire samm paljude surmade ärahoidmiseks. Järgmine oluline samm oleks edukate ravimeetodite edastamine ja levitamine kõikides Euroopa Liidu riikides, kaasa arvatud väiksema kogemusega vähiravikeskustes, et parandada tulemusliku ravi kättesaadavust.

Igal juhul peame tunnustama Alojz Peterle tööd, lootes, et Euroopa Liit võtab selle haigusega võitlemiseks laiaulatuslikumad meetmed.

  Vito Bonsignore (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Soovin avaldada tunnustust keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning eriti raportöör Peterle töö eest. Selline koostöö edenemine vähktõvevastases võitluses, mis on nii tundlik teema, teeb au kogu Euroopa Parlamendile.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb igal aastal umbes kaks miljonit Euroopa kodanikku kasvajate tõttu ja umbes 10% juhtumitel on see põhjustatud kantserogeensetest ainetest, millega on kokku puututud töökohal. Ma olen veendunud, et eesmärki vähendada 2020. aastaks uute haigusjuhtumite arvu 15% võrra tuleb täita liikmesriikide ühismeetmetega. Euroopa peab näitama, et ta on ühinenud ka selles valdkonnas. Minu arvates vastab lõige 66, mis võib tagada ravimite kättesaadavuse igaühele igas riigis, sellele aluspõhimõttele.

Lugupeetud juhataja, seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

Raport: Patrizia Toia (A7-0120/2010)

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Lugupeetud kolleegid! Viimaste aastate jooksul oleme näinud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia plahvatuslikku arengut. IKT sektori märkimisväärne areng ja selle tulemused on kaasa aidanud arengule teistes, varem seisakusse jäänud valdkondades, näiteks mehhatroonikas, nanotehnoloogias, kontrolli- ja mõõtetehnoloogias. Seetõttu väärib kiitust komisjoni ettepanek kasutada IKTd ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. Mul on hea meel, et me võtsime kõnealuse programmi vastu ja ka mina sain selle poolt hääletada. On tähtis, et täidaksime 2020. aastaks seatud eesmärgid, s.t vähendaksime süsinikdioksiidi heitkogust ja suurendaksime energiatõhusust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoril võib olla strateegiline tähtsus ELi energiasäästuprogrammi jaoks ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. Selle saavutamiseks on aga vaja toetada mõõtmisvahendite standardimist niipea kui võimalik, uurimisprojektide alustamist ning meetmepaketi vastuvõtmist, mille mõte on vähendada tarbimist ning parandada tootmise ja teenusepakkumise juhtimist.

Raport: Vittorio Prodi (A7-0057/2010)

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Mina hääletasin selle raporti poolt ja ma toetan Vittorio Prodi esitatud väärtuslikku tööd, milles võetakse kokku Euroopa Komisjoni märkimisväärne tegevus.

Ma esindan Lõuna-Itaaliat, mis asub Euroopa lõunaosas Vahemere piirkonnas. Sealsed inimesed loodavad meie peale. Nad väärivad seda, et nad ei leiaks ennast ootamatult kliimamuutuse mõju käes, sest meie piirkonnad ja maakohad sõltuvad põhiliselt põllumajandusest, kalandusest ja turismist ning koosnevad peamiselt haavatavamatest kogukondadest ja sotsiaalsetest rühmadest.

Seetõttu usun, et olulisim on eri riikide ja piirkondade solidaarsus, seda ka reageerimisel uuele strateegiale, mida me hakkame ellu viima. Ilmselgelt on siinse segaduse keskel väga raske rääkida ja ma lõpetan. Mul on hea meel, et võetakse kasutusele Solidaarsusfond, mida ma Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel raportöörina käsitlen, sest see on lisatoetus kiireks ja tõhusaks reageerimiseks kliimamuutuse mõjule. Siin on tõepoolest võimatu kõnelda.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Ma toetan komisjoni valget raamatut ja Prodi raportit. Ma arvan, et see valge raamat on eriti vajalik pärast Kopenhaageni kliimakõnelusi. Tulemused, mida nägime Kopenhaagenis, ei ole sugugi piisavad. Mittesiduv dokument, milles Kopenhaagenis kokku lepiti ja milles sätestati eesmärk piirata globaalne soojenemine kahe kraadiga, tähendaks Euroopa piirkondade jaoks siiski äärmuslikku kliimamuutust.

Me peame pöörama erilist tähelepanu sellele, kuidas me energiat toodame. Peame konkreetse ühise energiapoliitika loomiseks rohkem pingutama. Peame toetama keskkonnasäästliku tehnoloogia uurimist, aga ka looma selge poliitikaraamistiku taastuvenergia tehnoloogia juurutamiseks ja laialdasemaks kasutamiseks oma riikides.

Ma loodan, et see valge raamat juhib ELi õigesse suunda ja päädib mõne reaalse meetmega.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma toetan Vittorio Prodi täna esitatud ettepanekut. Kuid selle raporti muudatusettepanek, mille esitas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, konkreetsemalt Richard Seeber, ja mille täiskogu kahjuks vastu võttis, näib mulle rohkem kui küsitav. Ma olen mures, et konservatiivid kasutavad seda meetodit tuumaenergia tagasitoomiseks tagaukse kaudu. CO2-väheste energiaallikate propageerimine on tuumalobistide hästituntud argument. Ma soovin rõhutada tõsiasja, et Prodi raporti suund on kindlasti teine. Mina kui austerlane ei pea tuumaenergiat taastuvenergiaks. Minu jaoks on väga oluline öelda selgelt, et ma ei hääletanud täna selle lõike poolt.

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

11. Pidulik istung

  Juhataja. − Lugupeetud asepresident, ekstsellentsid, kallid kolleegid, armsad sõbrad! Mul on suur au tervitada Euroopa Parlamendis Joseph Bidenit, Ameerika Ühendriikide 47. asepresidenti.

(Aplaus)

Asepresident Biden on olnud palju aastaid Ameerika poliitika võtmeisik ja sõber kolleegidele siin istungisaalis. 1972. aastal valiti ta esimest korda USA senatisse, kus ta oli oma maa ajaloo üks nooremaid senaatoreid. Enne kui temast sai 2008. aasta novembris Ameerika Ühendriikide asepresident, osutus ta valituks kuuel korral.

Senati väliskomisjoni ja õiguskomisjoni endise esimehena on ta tuntud oma avameelsuse poolest, millega ta mõnikord kaitseb eesmärke, mis on parajasti kaugel populaarsusest. Ta on arvamusliider, mitte järelkäija. See on üks põhjus, miks teie kõne, austatud asepresident, on täna Euroopa Parlamendis nii tähtis, nii otsustav meie kõigi jaoks. Lubage mul veel kord tänada teid südamliku küllakutse ning väga edasiviiva ja viljaka mõttevahetuse eest Washingtonis eelmisel kolmapäeval.

Kallid kolleegid! Tänapäeva mitmekülgses, vastanditerohkes maailmas saavad ja võiksid Euroopa ja Ameerika töötada üheskoos partneritena, et luua üleilmset stabiilsust ja teadlikke väärtusi, millesse me usume. Asepresident Bideni tänane visiit Euroopa Liitu kinnitab seda seotust.

Ilma tugeva ja tõhusa Atlandi-ülese koostööta, kus Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit on võrdsed partnerid, ei suuda me leida püsivaid lahendusi paljudele ülesannetele, mis meie ees seisavad: kliimamuutusele, energiajulgeolekule, meid kõiki ikka veel puudutavale majanduskriisile, terrorismile, inimõiguste edendamisele, vabakaubanduse kaitsmisele ega paremale ülemaailmsele juhtimisele.

Head kolleegid, peaaegu samal päeval 25 aastat tagasi, 8. mail 1985, pöördus president Ronald Reagan siinse parlamendi poole. See on viimane ja seni ainuke kord, kui USA president on kõnelnud Euroopa rahva demokraatlikult valitud esindajate ees. Lugupeetud asepresident, teie tänane viibimine selles istungisaalis on märk uuenevast kõrgeima tasandi dialoogist kahe maailmajao vahel.

Meil siin Euroopas on uus alusleping, mis annab meile Euroopa Parlamendis uue jõu ja võimaluse tegutseda ning mis on nii oluline kogu Euroopa Liidule. Ameerika annab pärast president Obama üheaastast valitsemisaega maailmale uut lootust. Härra asepresident, teie pöördumise ajastus ei saakski olla parem.

Lugupeetud asepresident, mul on hea meel sel pärastlõunal teid Euroopa Parlamendis tervitada. Kõnepult on teie.

(Aplaus)

  Joe Biden, Ameerika Ühendriikide asepresident. – Lugupeetud president, tänan teid südamliku tervituse eest. Oli suur rõõm teid Washingtonis ja Valges Majas võõrustada. On suur au ja, võiksin lisada, privileeg pöörduda sellise lugupeetud esindajatekogu poole.

Mina töötasin parlamendis, kus oli kokku ainult 435 liiget. Siin olla veelgi suurem au. Mäletan president Reagani kõnet siin 1985. aastal, kui ta tsiteeris iiri poeeti William Butler Yeatsi, kes rääkis oma Iirimaast luuletuses „Lihavõtted 1916”, öeldes: kõik on muutunud, täielikult muutunud, sündinud on kohutav ilu. 1985. aastast saati on palju muutunud. Muutunud on palju ja sündinud on kohutav ilu.

Mu daamid ja härrad, nagu te juba teate, ei rõõmusta ma mitte üksnes selle üle, et olen asepresidendina siin Brüsselis juba teist korda. Nagu te arvatavasti teate, nimetavad mõned Ameerika poliitikud ja Ameerika ajakirjanikud Washingtoni vaba maailma pealinnaks. Mulle tundub, et hoopis see auväärne linn, mis kuulutab tuhandeaastast ajalugu ning mis on Belgia pealinn, Euroopa Liidu kodu ja NATO peakorter, võiks õigustatult sellele nimele pretendeerida. Minul, kes ma olen 36 aastat olnud meie parlamendi saadik, on eriline au võtta sõna Euroopa Parlamendi ees.

President Obama ja mina oleme viimase 50 aasta jooksul esimesed kaaskandidaadid, kes on jõudnud Valgesse Majja riigi seadusandliku kogu kodadest. Niisiis oskame me oma täidesaatva võimu ametites sügavalt lugu pidada tööst, mida teete teie siin Euroopa demokraatia kantsis. Koos minu endiste kolleegidega Ameerika Ühendriikide Kongressis esindame me teiega rohkem kui 800 miljonit inimest. Peatuge hetkeks ja mõelge sellele.

Tegemist on kahe valitud koguga, mis kujundavad seadusi peaaegu kaheksandikule planeedi rahvastikust. See on tõesti tähelepanuväärne. Lissaboni lepinguga olete saanud suuremad volitused ja suurema vastutuse, mis kaasneb suurema mõjuvõimuga. Meil on selle üle hea meel. Meil on hea meel sellepärast, et Ameerika Ühendriigid vajavad tugevaid liitlasi ja liite, mis aitavad meil toime tulla 21. sajandi probleemidega, millest paljud sarnanevad möödunud sajandi omadega, kuid nii paljud on ka erinevad.

Lubage, et ütlen selle välja nii selgelt, kui suudan: Obama ja Bideni administratsioon ei kahtle elujõulise Euroopa Liidu vajaduses ja toetab seda kindlalt. Oleme veendunud, et Ameerika õitsengule ja pikaajalisele julgeolekule on see täiesti hädavajalik. Selles ei tohiks teil olla mingit kahtlust.

Kõik need aastad, mil ma töötasin Ameerika Ühendriikide senati väliskomisjoni esimehena, oli mul võimalus kohtuda paljude Euroopa riikide seadusandlike kogude saadikutega, sealhulgas nii mõnegagi teist, kes te praegu siin saalis viibite. Niisiis mõistan ma pärast kõiki neid aastaid, kui olulise sammu te astusite, kui lõite maailma ainsa üldvalimiste teel moodustatud mitmeriigilise parlamendi. Muutunud on nii palju.

Mul on hea meel, et üle Atlandi ookeani toimuva seadusandliku dialoogi kaudu loote te tihedaid sidemeid Ameerika Ühendriikide Kongressiga, ja ma loodan, et büroo, mille te eelmisel kuul Washingtonis avasite, aitab neid sidemeid tugevdada.

Sel nädalal 65 aastat tagasi allkirjastasid siit vähem kui 200 kilomeetrit lõuna pool natside juhid tingimusteta alistumise lepingu, millega lõppes Euroopas Teine maailmasõda. Päev hiljem vallandus Times Square’il ja Piccadilly Circuses rõõmupidu. Juubeldavad rahvahulgad tantsisid Champs-Elysées’l ja kõikide liitlasriikide linnaväljakutel. Siinsamas Brüsselis toimus tänuteenistus, millel kirikulised laulsid Suurbritannia, Belgia ja Ameerika Ühendriikide hümne. Sel rõõmupäeval, 8. mail 1945, seisis see maailmajagu varemeis, räsituna kahest hävitavast sõjast, mis olid teda tabanud vähem kui 30 aasta jooksul. Tol hetkel pidi rahumeelne ühinenud Euroopa ja Euroopa Parlament tunduma igale elavale inimesele ebatõese unistusena. Kuid teie kaaskodanike tahtel ning tänu riigimeestele nagu Paul-Henri Spaak, kelle nime kannab seesama uhke saal, ja Robert Schuman ja Jean Monnet ning tänu kujutlusvõimele, mille tulemusel sündis parlament – seda tegu hindas president Lyndon Johnson Presidendi Vabadusmedali vääriliseks –, oleme nüüd siin, kogunenud sellesse saali. Teie olete siin.

Sellest, mis algas poole tosina riigi lihtsa leppena, mille eesmärk oli rajada söe- ja terasekaubanduse ühisturg, kasvas välja majanduslikult ja poliitiliselt võimas jõud; mõttevabadusele, liikumisvabadusele ja vabale ettevõtlusele pühendunud ühendus; Euroopa, mida üks ajaloolane on nimetanud mitte niivõrd geograafiliseks paigaks kui ideeks. Ma olen siin, et kinnitada taas president Obama ja enda usku sellesse ideesse ning paremasse maailma ja paremasse Euroopasse, mida see on juba aidanud luua; Euroopasse, kus kõik liikmesriigid on ühendanud hääled kaubanduslepingute sõlmimiseks ja looduskeskkonna seisundi halvenemisega võitlemiseks; Euroopasse, mis toetab neid kultuurilisi ja poliitilisi väärtusi, mida minu riik teie kõigiga jagab; Euroopasse, mis on terviklik, Euroopasse, mis on vaba, ja Euroopasse, kus valitseb rahu.

(Aplaus)

Nagu president Obama veidi rohkem kui aasta tagasi Prahas ütles, tähendab tugev Euroopa Ameerika Ühendriikide jaoks tugevamat partnerit, ning me vajame tugevaid partnereid. Sellepärast teeme kõik, mis suudame, et toetada teie suurt ettevõtmist. Sest viimased 65 aastat on näidanud, et kui ameeriklased ja eurooplased ühendavad oma jõud ühise eesmärgi nimel, siis ei ole peaaegu midagi, mida me ei suudaks saavutada. Marshalli plaani kaudu ehitasime Euroopa üheskoos taas üles ja andsime inimajalukku võib-olla suurima panuse. Üheskoos rajasime maailma püsivaima julgeolekuliidu NATO, sõjalise ja poliitilise jõu, mis sidus Ameerika ja Euroopa ühte ning mis on meid kümnendite möödudes teineteisele veelgi lähemale toonud. Üheskoos rajasime maailma ajaloo kõige ulatuslikumad kaubandussuhted, mis hõlmavad ligikaudu 40 protsenti maailma kaubavahetusest ja mis on aidanud sisse juhatada ennenägematu jõukuse ja tehnoloogiliste uuenduste ajastu. Üheskoos oleme andnud abi ja lootust neile, keda on tabanud humanitaarkatastroofid, suuremas hulgas paikades, kui neid nimetada jõuan, Lääne-Balkani riikidest Kongoni ja meie seni jätkuva ühistööni Haitil.

Skeptikutele, kes kõigist neist saavutusist hoolimata ikka veel kahtlevad Atlandi-ülestes suhetes või minu riigi hoiakus ühinenud Euroopa suhtes, vastan ma järgmist: isegi siis, kui Ameerika Ühendriike ja kõiki neid riike, keda teie esindate, ei seoks ühised väärtused ja miljonite meie kodanike, sealhulgas minu enda ühine rahvuslik taust, seoksid ainuüksi üleilmsed ühishuvid meid lahutamatult kokku.

Minu riigi ja Euroopa suhted on praegu sama tugevad ja meile kõigile sama olulised, kui nad alati on olnud. Käesolev sajand on püstitanud uusi ülesandeid, mis pole vähem ohtlikud varasematest, nendest, mida 20. sajand meile tõi. Üheskoos asume neid ükshaaval lahendama. Need on rasked. Tuleb ette lahkarvamusi, ent üheskoos võtame need käsile. Kliimamuutus on meie planeedile üks suuremaid ohtusid. Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit teevad tööd selleks, et kõik riigid, eriti peamised majandusriigid aitaksid leida üleilmset lahendust. Me kõik panime suuri lootusi Kopenhaagenile ja astusimegi seal suure sammu edasi. Nüüd peame viima ellu need heitkoguste kärped, selle rahastamise ja läbipaistvuse, millele kokkuleppes üles kutsuti, ning me peame abistama kõige haavatavamaid riike Arktikast Vaikse ookeani saarteni, mis asuvad meid ähvardava kriisi eesliinil.

Töötame koos Afganistani ja Pakistani rahutul pinnal, et ohjeldada, laiali ajada ning alistada Al Qaedat ja Talibani mässulisi ning õpetada välja afgaanide armeed ja politseijõudusid, et nende valitsus suudaks ühel päeval ise oma rahvast kaitsta ega kujutaks endast ohtu oma naabritele. Afganistani valitsemissuutlikkuse tugevdamiseks kasutavad Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ka märkimisväärseid rahalisi ja mittesõjalisi ressursse. Kuigi nende oluliste missioonide jätkamine ei ole alati olnud populaarne, teate te kõik nagu minagi, et see on vajalik. Juhtidena lasub meil kohustus selgitada oma rahvale, et see teenib meie ühise julgeoleku huve, kuigi, uskuge mind, 38 aastat ametis olnud poliitikuna mõistan ma, et see pole kerge. Ma kinnitan teile, et see ei ole minu riigis sugugi populaarsem kui ükskõik millises teie riigis.

Selsamal põhjusel seisavad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit külg külje kõrval, et takistada Iraani hankimast tuumarelvi, mis ohustaksid nii ta oma kodanikke kui ka ähvardaksid naabreid, kelle hulgas on meie lähimaid liitlasi. Üheskoos ilmutasime Iraani juhtide suhtes seniolematut avatust.

(Aplaus)

Daamid ja härrad, hoolimata sellest, mida mõned skeptikud võisid arvata, oli presidendil tõsi taga, kui ta ütles, et me ulatame käe igaühele, kes on valmis oma rusika avama. Juba praeguse administratsiooni töö alguspäevil kinnitas president Obama, et me oleme valmis Iraaniga suhtlema, tuginedes vastastikustele huvidele ja vastastikusele lugupidamisele. Koos liitlastega oleme Iraani juhtkonnale selgelt mõista andnud, kuidas neil oleks võimalik asuda rahvusvahelise üldsuse usaldust tagasi võitma. Sealhulgas tuleks võimaldada juurdepääs rikastusrajatistele, mille kohta varem aru ei antud, ning vahetada madala rikastusastmega uraan välja uuringureaktoris kasutatava tuumkütuse vastu. Ent nagu maailm nüüd on näinud, on Iraani juhid meie ühised heausksed jõupingutused põlglikult tagasi lükanud ja jätkanud tegevust, mis ohustab kogu piirkonna stabiilsust. Lubage mul öelda otse: Iraan rikub oma tuumaprogrammiga kohustusi, mille ta on tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga endale võtnud, ja võib vallandada Lähis-Idas tuumavõidurelvastumise. Kas pole irooniline, et kui raudne eesriie langes ja supervõimude vastastikuse hävitamise oht kahanes, vallandub selle asemel uus võidurelvastumine maailma ühes ebastabiilsemas piirkonnas? Kui me peaksime lubama sellel juhtuda, siis meie lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed arvatavasti seda meile ei andestaks.

Lisaks toetavad Iraani liidrid terroriorganisatsioone ja see toetus jätkub vaibumatult. Samuti jätkab riigi juhtkond omaenda rahumeelselt tänavale õiglust nõudma tulnud kodanike ülekohtust tagakiusamist. Sellega reedab ta igale valitsusele kuuluva kohustuse oma kodanike ees. Teheran seisab silmitsi selge valikuga: kas kuuletuda rahvusvahelistele reeglitele ja ühineda taas vastutustundlike riikide perega – mida me loodame –, või arvestada tagajärgedega ja süveneva eraldatusega.

Seistes silmitsi Iraanist lähtuva ohuga, ei kõhkle me kaitsmast oma liitlaste julgeolekut. Sellepärast oleme algatanud järkjärgulise, vajadustele kohandatava raketitõrjeprogrammi, mis kujutab endast heidutusjõudu ja ühtlasi kaitset sellele maailmajaole suunatud raketirünnakute vastu.

(Aplaus)

Daamid ja härrad, me töötame ka NATO raames üheskoos, et olla ette valmistatud mitmesugusteks tulevasteks julgeolekuohtudeks, sealhulgas ohuks energiajulgeolekule ja küberjulgeolekule. Me toetame jätkuvalt NATO ja ELi tihedat julgeolekukoostööd.

Möödunud aastal tegutsesid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit kiiresti ja otsustavalt, kui maailm vaarus rängimas finantskriisis pärast suurt depressiooni. Nii aitasime ühiselt ära hoida ennustatud häda – maailmamajanduse täieliku kokkuvarisemise. Praegu jälgime koos president Obamaga hoolikalt Kreeka majandus- ja finantskriisi ning Euroopa Liidu jõupingutusi selle lahendamiseks. Meil on hea meel toetuspaketi üle, mida Euroopa Liit praegu koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga kaalub, ja me toetame nii otseselt kui ka Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu teie jõupingutusi Kreeka päästmiseks.

Need näited nagu paljud teisedki, mida oleksin võinud mainida, näitavad, miks Euroopa pole Ameerikale mitte ainult tähtsaim kaubanduspartner, vaid ka meie olulisim liitlane.

Daamid ja härrad! Meie eelkäijad tulid sel nädalal rohkem kui kuue aastakümne eest kokku ja asusid rajama institutsioone, mis pidid tagama, et 20. sajandi süngeimad peatükid ei korduks enam ei tolle sajandi lõpukümnenditel ega 21. sajandil. Need institutsioonid, nagu seegi siin, kujutavad endast suurt kordaminekut. Aga nüüd peame sihid seadma uue sajandi ülesannetele, millele ma algul vihjasin.

Maailm on muutunud. Ta on täielikult muutunud. Sündinud on kohutav ilu. Meie ees seisvatest ohtudest kõige keerulisem on ehk see, mida kujutavad meie kodanikele riigivälised tegelased ja vägivaldsed äärmuslased, eriti juhul – hoidku jumal –, kui need vägivaldsed äärmuslased peaksid saama enda käsutusse massihävitusrelvad. See nuhtlus ei tunnista mitte mingisuguseid piire. Mitte ükski riik, olgu ta nii tugev, nii organiseeritud või nii võimas kui tahes, ei suuda üksi sellele ohule vastu astuda. Me suudame seda vaos hoida ainult siis, kui see on meie ühine eesmärk. Just seda me peamegi tegema.

Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile antud uued volitused tagavad teile selles võitluses suurema rolli ja tugevama mandaadi vastutustundlikuks valitsemiseks. USA valitsus ja Euroopa Parlament on pead murdnud, kuidas kõige paremini oma kodanikke kaitsta, taganemata põhiõigustest, millele meie ühiskonnad on rajatud. Ma olen täiesti kindel, et meil tuleb – ja et me suudame – kaitsta oma kodanikke ja hoida alles oma vabadusi.

Alates ametisse astumisest möödunud aastal oleme president Obamaga juhindunud meie põhiseaduslikust kohustusest püüelda täiuslikuma liidu poole. Sel eesmärgil oli üks meie ametlikke tegusid loobumine ülekuulamistavast, mis andis kesiseid tulemusi ja mida me ei saanud puhta südametunnistusega jätkata.

(Aplaus)

Andsime korralduse sulgeda Guantánamo Bay kinnipidamiskeskus, mis oli kujunenud ebaõigluse sümboliks ja terroristide võitlushüüuks.

(Aplaus)

Me hindame toetust, mida nii paljud teist selles jõupingutuses on osutanud, kuigi see on olnud teile raske.

Nende tegude ajendiks oli see, et nagu teie, lükkame ka meie president Obamaga kõrvale väära valiku turvalisuse ja oma ideaalide vahel. Usume, et oma põhimõtetele truuks jäämine teeb meid üksnes tugevamaks ja nendes järele andmine õõnestab tegelikult meie jõupingutusi suuremas võitluses vägivaldse äärmusluse vastu. Mis on nende eesmärk? Nende eesmärk on muuta seda, mida me väärtustame, muuta seda, kuidas me end ülal peame. Kaheksa päeva pärast 11. septembri rünnakut ütlesin oma kodumaal tuhandetest üliõpilastest koosnevale publikule, et nad ei tohiks lubada 11. septembri tragöödial muuta meie elulaadi, sest just seda terroristid tahtsidki. Samuti ütlesin neile, et Ameerika Ühendriigid ei saa üksinda tegutsedes selles uutmoodi võitluses peale jääda.

Need sõnad pidasid paika tollal ja on minu arvates osutunud tõeks. Praegu ei ole need vähem tõesed. Ma ei pea siinsele publikule rääkima Euroopa austusväärsest tavast hoida oma kodanike eraelu puutumatust valitsuse võimaliku väärkäitumise eest. See põhimõte rajaneb iga inimese õigusel kaitsta eneseväärikust. Me nimetame neid võõrandamatuteks õigusteks. Me oleme need kirja pannud oma põhiseadusesse ja Ameerika pühendumus eraelu puutumatusele on ka sügav, sama sügav kui teie oma. Meie põhiseaduse neljanda muudatusega kaitstakse isikut riigipoolse põhjendamatu läbiotsimise ja kinnipidamise eest. Üks meie tuntumaid juriste nimetas seda kord õiguseks olla rahule jäetud. Ameerika Ühendriikide ülemkohus on teinud selgeks, et inimese eraelu on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Sarnaselt ELiga on meie ülemkohus iseloomustanud seda õigust kui inimväärikuse küsimust.

Ma olen isiklikult kaitsnud eraelu puutumatust oma karjääri 36 aasta jooksul. Organisatsioonid märgivad igal aastal Ameerika Ühendriikide senatis ära need inimesed, kes on enim pühendunud kodanikuvabadustele. Igal aastal olen ma olnud nelja äramärgitu hulgas ja hiljem on seal olnud president Obama. Ma ei räägi sellest teile mitte sellepärast, et see puudutab mind isiklikult, vaid sellepärast, et juhtida teie tähelepanu asjaolule, milline kaal on meie administratsiooni silmis inimese põhiõigustel. Kui me nüüd selles vallas midagi muudaksime, kuulutaksin valeks kõik, mida ma olen öelnud või mille eest ma oma kodumaal olen hea seisnud viimased 37 aastat. Kui ma juhtisin senati õiguskomisjoni, mille üks ülesanne on presidendi kohtunikukandidaatide kinnitamine, siis arvati mind järjest, nagu ma mainisin, kodanikuvabaduste kõigutamatute kaitsjate hulka. Üks minu esmatähtsaid eesmärke oli teha kindlaks iga kohtunikukandidaadi seisukohad eraelu puutumatuse küsimuses, enne kui langetasime otsuse kohtuniku teenistuskõlblikkuse kohta.

President Obama ja mina usume ka seda, et valitsuse peamine ja kõige põhimõttelisem kohustus on kaitsta kodanikke – kodanikke, kelle teenistuses nad on –, ning kaitsta õigusi, mis nendele kodanikele kuuluvad. President Obama on öelnud, et meie riigi turvalisus on esimene asi, millele ta mõtleb hommikul ärgates, ja viimane asi, millele ta mõtleb õhtul magama minnes. Ma arvan, et samamoodi tunnetab oma rolli iga riigi juht. Tegelikult on inimese füüsiline turvalisus samuti võõrandamatu õigus, ja mitte vähem kui eraelu puutumatus. Valitsus, kes ütleb lahti kohustusest tagada oma kodanike julgeolek, ei riku nende õigusi mitte vähem kui valitsus, kes vaigistab teisitimõtlejaid või vangistab kuriteos süüdistatuid ilma kohtuprotsessita.

Niisiis, ka praegu, kui me siin koos viibime, kasutavad meie vaenlased kõiki kättesaadavaid vahendeid, et toime panna uusi hävitavaid rünnakuid, nagu need, mis tabasid New Yorki, Londonit, Madridi ja paljusid muid kohti üle kogu maailma. Nende takistamiseks tuleb meil kasutada iga võimalikku õiguspärast vahendit – õiguskaitset, sõjalist luuretehnoloogiat –, mis on kooskõlas meie seaduste ja väärtustega. Me võitleme mitmel rindel, välismaal teenivatest vapratest sõjaväelastest kannatlike ja väsimatute õiguskaitsespetsialistideni, kes uurivad keerulisi ja kahtlustäratavaid finantsvõrgustikke.

Alles sel nädalal pidas meie tolli- ja piirikaitseamet reisijaandmeid kasutades kinni riigist põgeneda üritanud isiku, keda kahtlustatakse katses õhkida pomm New Yorgis Times Square’il. On oluline, et meil oleks olemas kogu seadusekohane suutlikkus selliste rünnakute peatamiseks. Sellepärast usume, et terroristide rahastamise jälgimise programm on nii meie kui ka Euroopa julgeoleku jaoks hädavajalik – ma eeldan seda. Selle kaudu on terrorismivastaste uurimiste raames avastatud olulisi juhtlõngu mõlemal pool Atlandi ookeani, salasepitsused on nurjatud ja kokkuvõttes on säästetud inimelusid. See meetod hõlmab meetmeid, millega tagatakse isikuandmete austamine ja nende kasutamine ainult terrorismivastase võitluse otstarbel. Aga selles pole midagi halba, kui te oma kahtlusi väljendate. Me mõistame teie muresid. Seepärast püüame üheskoos need kõrvaldada ning ma olen täiesti kindel, et me suudame edukalt uut meetodit kasutada, aga ka eraelu puutumatuse tagada. On oluline, et me seda teeme, ning on oluline, et me teeme seda nii kiiresti kui võimalik.

Endise Ameerika Ühendriikide senaatorina tean ka seda, kui raske on langetada otsuseid, mida tingivad üleilmsed probleemid, ning samas jääda truuks oma kodumaa väärtushinnangutele. Oletan, et te kõik kogete sedasama Euroopa Parlamendis igal hääletusel. Mida kauem pole meil lepingut terroristide rahastamise jälgimise programmi kohta, seda suurem on terrorirünnaku oht, mida saaks ära hoida. Juhtidena on meil ühine kohustus teha seaduse piires kõik mis võimalik, et kaitsta neid 800 miljonit inimest, keda me koos teenime. Meie arvamused on lahku läinud varemgi ja lahkarvamusi esineb kindlasti edaspidigi, kuid sama veendunud olen ma selles, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit suudavad 21. sajandi raskustega toime tulla samamoodi nagu 20. sajandil, kui me vaid räägime üksteisega ja kuulame üksteist, kui oleme üksteisega ausad.

(Aplaus)

Daamid ja härrad! Winston Churchill õpetas meile, et julgus on see, mida vajatakse, et püsti tõusta ja kõnelda. Julgus on ka see, mida läheb vaja, et maha istuda ja kuulata. Tänasel pärastlõunal olen ma vaid kõnelnud. Võite kindlad olla, et mina, minu valitsus ja president oleme kohe valmis oma liitlasi ka kuulama. Daamid ja härrad, ei olnud juhus, et Euroopa oli asepresidendina minu ja ka presidendi esimene meretagune reisisiht. Juhus pole ka see, et oleme pärast seda mitu korda siia naasnud. Ameerika Ühendriigid vajavad Euroopat ja ma julgeksin lugupidavalt väita, et Euroopa vajab Ameerika Ühendriike. Me vajame teineteist praegu rohkem kui kunagi varem.

(Aplaus)

Sellepärast vaatan käesoleva nädala aastapäevale kui suurepärasele võimalusele kinnitada taas seda ühendust, mida meie rahvad kaua aega tagasi raskuste tules sepistasid. Nüüd, nagu ka siis, vaatavad eurooplased ja ameeriklased ideaalide ja partnerite otsingul enne teineteise kui kellegi kolmanda poole. Nüüd, nagu ka siis, valdab meid uhkus ja tänutunne, et saame seista teie kõrval veel saabumata katsumuste ootel. Ma kordan, et olen siia tulnud selge sõnaga ütlema: Barack Obama ja Joe Biden toetavad ühendatud, vaba, avatud Euroopat vankumatult. Me toetame teie olemust kindlalt. Me soovime teile kordaminekuid. Jumal õnnistagu kõiki teid ja õnnistagu kõiki meie sõjaväelasi. Suur, suur tänu!

(Aplaus)

  Juhataja. − Tänan teid väga, lugupeetud asepresident. See oli suurepärane alus edaspidisele koostööle ja tulevastele kõnelustele. Nagu te ütlesite, tuleb kuulata üksteist, rääkida üksteisega. See on väga oluline.

Tänan teid selle eest, et kordasite eelmisel nädalal räägitust kõige tähtsamat: Euroopa vajab Ameerikat. Meil on meeles 20. sajand, Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda, raudne eesriie. Me võitlesime külg külje kõrval ja saavutasime demokraatlike riikidena üheskoos võidu. Nagu te täna lisasite, vajab Ameerika Euroopat. Me peame seda meeles. See on hea algus meie vastastikusele koostööle.

Austatud asepresident, tänan teid veel kord.

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident

12. Selgitused hääletuse kohta (jätkamine)

  Juhataja. − Jäänud on veel kolm selgitust hääletuse kohta.

Raport: Andrea Cozzolino (A7-0100/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Olen rahul sellega, et Euroopa rahade kasutamisel toimepandud rikkumiste koguarv väheneb. Iseäranis julgustav on asjaolu, et rikkumiste arv põllumajandussektoris on vähenenud koguni 34%. Olukorda on aidanud parandada muu hulgas OLAFi tugev ja konkurentsivõimeline roll. Ma toetan meie resolutsioonis sisalduvat ettepanekut suurendada ELi liikmesriikide vahelist koostööd maksunduse valdkonnas.

Samas olen tõsiselt mures seepärast, et uutes liikmesriikides, eelkõige Bulgaarias ja Rumeenias, on kasvanud pettuste arv. ELi kümnes liikmesriigis kasvas pettuste arv 8%, samas kui Bulgaaria ja Rumeenia võlakoorem suurenes 152%. Toetan Rumeeniale ja Bulgaariale suunatud üleskutseid suurendada oma haldussuutlikkust ELi vahendite juhtimisel ning parandada riigihangete järelevalvet ja läbipaistvust kõikidel tasanditel.

Raport: Tamás Deutsch (A7-0062/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Esiteks tahaksin tänada Tamás Deutschi suurepärase raporti eest. Tänane sisuline arutelu ja meie resolutsioon, mida ka mina toetasin, on suurepäraseks lähtepunktiks Euroopa Investeerimispanga tulevaste tegevuste jaoks, eeskätt arvestades ELi 2020. aasta strateegiat.

Lisaks tahaksin taas kutsuda üles Euroopa riikide valitsusi suurendama EIP võimet laenata meie naabritele, eeskätt idanaabritele, kes vajavad laene ja investeeringuid ning kannatavad samuti kriisi mõjude tõttu. Tulevikus tuleks tagada veelgi tugevam kooskõla Euroopa naabruspoliitika eesmärkide ja EIP laenuotsuste vahel.

Resolutsiooni ettepanek: massilised hirmuteod Josis (Nigeeria) (RC-B7-0247/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Austatud juhataja! Jaanuaris ja märtsis olime tunnistajateks Nigeerias toime pandud massilistele hirmutegudele, milles hukkus sadu inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi. Nigeeria vajab lepitusprotsessi ning põhjas elavate islamiusuliste ja lõunas elavate kristlaste rahulikku kooseksisteerimist.

Teiseks, võttes arvesse, et kuigi Nigeeria on üks maailma suurimaid naftatootjaid, elab enamik inimesi endiselt vaesuses. Nad ei saa osa riigi üldisest arengust ning seega tuleb tulemuslikult ja kõigest jõust võidelda lokkava korruptsiooniga.

Kolmandaks peaks Euroopa Liidu abi Nigeeriale puudutama kõige olulisemaid probleeme ja kõige tundlikumaid küsimusi, et teha selles riigis vähemalt veidigi nähtavaid edusamme.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Sel nädalal Josi kristlaste kohta saadud värskeimad uudised on äärmiselt murettekitavad. Ka viimastel nädalatel on eri paigus selles Nigeeria linnas mõrvatud meiega sama usku jagavaid inimesi, s.o kristlasi. Näiteks laupäeval, 24. aprillil, tappis islamiusuliste noorukite jõuk noahoopidega kaks kristliku kuise ajakirjandusväljaande ajakirjanikku. Kurjategijad kasutasid ohvrite mobiiltelefone, et helistada tapetute sõpradele ja sugulastele ja teatada neile: „Me tapsime nad kõik. Tulge ja vaadake.”

Austatud juhataja! See karistamatu vägivalla õhkkond on Nigeerias tavaline ja selle peamisteks ohvriteks on kristlased. Käesoleva aasta alguses on see Josi linnas ja selle ümbruses toonud kaasa sadade inimeste surma. Väärib tähelepanu, et üks vaatleja räägib süstemaatilisest usulisest tagakiusamisest. Ta pöördub rahvusvahelise kogukonna ja seega ka Euroopa institutsioonide poole palvega mõista, et Nigeerias ja eriti Josis – islamiusulise põhjapiirkonna ja kristliku lõunapiirkonna ristumiskohas – valitseva plahvatusohtliku olukorra põhjustajateks on islamiäärmuslased.

Kahjuks – ja sellest ka minu tänane kriitilisus – just seda ühine resolutsiooni ettepanek aga ei tee (vt punkt 5). Resolutsiooni ettepanekus ei võeta seisukohta Nigeerias valitseva islamiäärmusluse suhtes; veelgi halvem on, et selles taunitakse – tsiteerin – „üksnes religioonile tuginevaid lihtsakoelisi selgitusi”. Ka mina olen vastu ühest põhjusest lähtuvatele selgitustele, ent see, kuidas Euroopa Liit ja selle parlament asju ülemäära lihtsustab, ei aita vähimalgi määral Nigeeria kristlasi, kelle elusid täidab praegusel ajal nii lootus kui ka hirm. Selles seisneb minu kriitika ja seepärast jäin erapooletuks.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Minu arvates on kohutav, et selliste hiiglaslike naftavarudega riik nagu Nigeeria osaleb niisugustes massilistes hirmutegudes, ent samas, järgides USA asepresidendi eeskuju, peitub lahendus dialoogis, dialoogis ja veel kord dialoogis, millega kaasneb harimine, harimine ja veel kord harimine, ent riigis saavutataks ometi kord rahu.

Mulle meeldis Joe Bideni viide Iiri luuletaja William Butler Yeatsi reale „sündinud on õudne ilu”. Loodame, et Nigeerias õnnestub muuta õudne ilu imeilusaks iluks ning peale jäävad rahu ja õitseng. Euroopa Liidul on selles oluline roll ning ka tänases arutelus ja tänasel hääletusel oleme märgi maha pannud. Hindan seda kõrgelt.

  Juhataja. − Käesoleva istungjärgu protokoll esitatakse parlamendile kinnitamiseks järgmise osaistungjärgu alguses. Kui vastuväiteid ei ole, siis antakse tänasel istungil vastu võetud resolutsioonid viivitamata üle saajatele ja neis nimetatud organitele.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

ETRaport: Íñigo Méndez de Vigo (A7-0116-2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin ettepaneku poolt, sest selles rõhutatakse aluslepingute muutmiseks kokkukutsutud konventide innovaatilisust, konstruktiivsust ja demokraatlikkust (1999.–2000. aastani korraldatud konvent, mis töötas välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ja 2002.–2003. aastani korraldatud konvent, mis koostas Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu) ja samas tunnistatakse, et aluslepingute muutmine, mille vajaduse on tinginud Lissaboni lepingu jõustumist puudutavate üleminekumeetmete rakendamine, on erandlik.

Kokkuvõttes on vaja kasutada konvendi süsteemi, sest me räägime aluslepingute muudatustest, mis ei ole pelgalt kosmeetilised või tehnilist laadi. Seega järgides raportöör Íñigo Méndez de Vigo eeskuju, arvan ma, et on hea, et Euroopa Parlament „kiitis heaks Euroopa Ülemkogu ettepaneku muuta protokolli nr 36 valitsustevahelise konverentsi abil, konventi kokku kutsumata”.

  Liam Aylward ja Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Parlamendi liikmed Pat the Cope Gallagher ja Liam Aylward on juhtinud tähelepanu asjaolule, et vaid Iirimaa ja Malta kasutavad Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks proportsionaalse esindatuse süsteemi. Ka Põhja-Iirimaa kasutab Euroopa valimistel proportsionaalse esindatuse süsteemi. Me oleme täielikult vastu üldiste või nendega sarnaste valimissüsteemide kasutuselevõtule Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks. Alates Iiri riigi loomisest on tõendatud, et proportsionaalse esindatuse süsteem on õiglane ja võrdne süsteem.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Hääletus puudutas võimalust kutsuda kokku konvent aluslepingute muutmiseks lähtuvalt üleminekumeetmetest seoses Euroopa Parlamendi koosseisuga. Võttes arvesse erinevaid tegureid nagu 22. veebruarist 2002 kuni 18. juunini 2003 toimunud konventi ja seda, et konvent töötas välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, nõustun raportööri seisukohaga, mis toetab ülemkogu ettepanekut muuta protokolli nr 36 valitsustevahelise konverentsi korraldamise, mitte konvendi kokkukutsumise teel.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Lissaboni lepingu jõustumine on muutnud Euroopa Parlamendi koosseisu, mille tulemusena saab parlamendil olema 736 liikme asemel 751. Kaheteistkümnest liikmesriigist lisandub 18 uut liiget. Kuna Lissaboni leping kehtestab iga liikmesriigi Euroopa Parlamendi liikmete arvule ülempiiri, kaotab Saksamaa kolm kohta. Kuivõrd parlamendi liikmete mandaati ei ole võimalik ametiajal piirata, tähendab see, et ajutiselt saab parlamendil olema 754 liiget, mistõttu on vaja muuta asutamislepingut, suurendades ajutiselt piirarvu, milleks on 751 liiget. Ma arvan, et uut korraldust oleks tulnud rakendada alates 2014. aasta valimistest, mitte jooksva ametiaja vältel, ent ma mõistan, et nende muudatuste koheseks jõustamiseks on laiapõhjaline konsensus. Seepärast nõustun, et pelgalt parlamendi jooksva ametiajaga seotud üleminekusätete vastuvõtmiseks kokku kutsutavale valitsustevahelisele konverentsile ei peaks eelnema konventi; samas ei tohiks see luua aga pretsedenti, millest tulevikus lähtuma hakatakse.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Prantsusmaa ja USA kogemustele tuginedes võib väita, et Euroopa konventide süsteemi patt seisneb asjaolus, et selle puhul eeldati olematu legitiimsuse olemasolu. Seepärast arvan, et Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu vastu võtnud konvent lõpetas talle antud volituste laiendamise. Ma soovin kogu südamest, et tulemused olnuks teistsugused, ent toonased olud seda ei võimaldanud. Seepärast leian, et valitsustevahelise vormi juurde naasmine on kõige realistlikum viis tagamaks liikmesriikide valitsuste vahelise dialoogi ja see peaks keskenduma konkreetsetele probleemidele, mida tal lahendada palutakse, sealhulgas näiteks see, mille üle me äsja hääletasime.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Mina andsin poolthääle otsusele mitte kutsuda kokku konventi aluslepingute muutmiseks seoses Euroopa Parlamendi koosseisu puudutavate üleminekumeetmetega. Hääletasin nõnda seepärast, kuna usun, et konventi ei ole vaja kutsuda kokku kiitmaks heaks Euroopa Liidu lepingu sätete muutmist. Nõustun, et ülemkogu peaks muutma protokolli nr 36 valitsustevahelise konverentsi raames konventi kokku kutsumata.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Ma olen täielikult nõus raporti autoriga ja tahaksin veel kord meelde tuletada, et valdavas enamikus liikmesriikides on uued parlamendiliikmed juba nimetatud ametisse kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Seepärast ootame ülemkogu ettepaneku rakendamist protokolli nr 36 muutmiseks. See võimaldab täiendavatel liikmetel tulla parlamenti vaatlejatena kohe pärast protokolli muudatuse heakskiitmist ning selle jõustumisel saavad meie uued kaasliikmed alustada tööd Euroopa Parlamendi täieõiguslike liikmetena.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Raportöör on konvendi vastu, sest aluslepingu muudatused puudutavad vaid üleminekumeetmeid. Mina pole sellega nõus, sest muudatused puudutavad ka demokraatlikke probleeme. Prantsusmaal on teistsugune valimissüsteem ja seepärast ei ole tal võimalust demokraatlikult ja otsevalitud parlamendiliikmeid nimekirjas ettepoole tõsta. Seepärast hääletasin raporti vastu.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. − (ET) Õiguslikult ja punktuaalselt lähenedes muudame me oma otsusega Lissaboni lepingut – näeb ju nimetatu ette konvendi kokkukutsumist –, kuid kuna tegemist on piiratud ulatusega ja ajutise muudatusega, siis toetudes proportsionaalsuse põhimõttele, toetasin ma 479 kolleegiga nimetatud üleminekulahendust, s.t konvendi kokkukutsumise asemel otsustamise õiguse andmist valitsusvahelisele konverentsile.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin raporti vastu, sest olen vastu aluslepingute muutmiseks konvendi kokkukutsumata jätmisele.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Otsus konventi kokku mitte kutsuda oli üks kõige raskemaid otsuseid, mis on seotud 18 uue parlamendiliikmega. Me tegime selle otsuse just austusest selle instrumendi vastu, mille eesmärgiks on suurendada ELi alusdokumentidele tuginevate otsuste legitiimsust. Tegu pole pretsedendi loomisega. Kõik olulised küsimused seoses aluslepingute muutmisega (nt valimiskord) nõuavad endiselt konvendi kokkukutsumist. Tahaksin tänada raportööri Íñigo Méndez de Vigot ja koordinaatoreid otsuse tegemise eest, sest see polnud lihtne. Meil on probleem 18 uue liikme ametissenimetamisega, sest mõned liikmesriigi pole järginud nõuetekohast korda. Me otsustasime aga, et kõige tähtsam põhimõte on esindatus. Parlamendi esindatus peab võimalikult kiiresti saavutama tasakaalu. Seepärast kutsume liikmesriike üles protsessi võimalikult kiiresti lõpule viima, eeldades samas, et kõik liikmed valitakse otsestel valimistel.

Raport: Íñigo Méndez de Vigo (A7-0115-2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma toetasin oma kolleegi Íñigo Méndez de Vigo suurepärast raportit. Selleks, et tagada Lissaboni lepingu kooskõla Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitleva 1976. aasta akti artikliga 5, on vaja leida üleminekumeede. Seepärast on vaja suurendada parlamendiliikmete arvu 754ni ülejäänud 2009.–2014. aasta ametiajaks.

Lisaks olen rahul raporti punkti 6 sõnastusega, milles kutsutakse parlamendiliikmete valimisel kasutama üldist süsteemi: „teatab Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest lähimal ajal koostada ettepanekud kehtestada sätted Euroopa Parlamendi liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks ühtse menetluse kohaselt kõikides liikmesriikides ja kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel ning et parlament algatab nimetatud valimisreformi Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 kohaselt; nõuab lisaks, et aluslepingute muutmise ettevalmistamiseks kutsutaks kokku konvent Euroopa Parlamendi reformimise küsimuses”.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on nõustunud 18 liikme lisandumisega parlamendi jooksval ametiajal. See nõusolek tähendab, et Nice’i lepingus sätestatud korras 2009. aasta juunis valitud parlament vastab Lissaboni lepingule, mis jõustus 1. detsembril 2009.

Ma hääletasin raporti vastu ja tegin seda põhjusel, mis on minu arvates ülioluline: 2009. aasta juunis toimunud valimistel pidas enamik liikmesriike väga tõenäoliseks, et Lissaboni leping saab peagi ratifitseeritud. Seetõttu kohandasid nad valimiste läbiviimise korda. Prantsusmaal ei tehtud midagi selleks, et tagada sujuv üleminek 72 liikmelt 74 liikmele.

Lõpuks leitud lahendus – kahe Prantsuse Riikliku Assamblee liikme nimetamine – on vastuvõetamatu. Alates 1979. aastast on Euroopa kodanikud valinud parlamendiliikmeid otsestel ja üldistel valimistel – neid ei ole nimetanud riiklikud assambleed. Tänu otsestele ja üldistele valimistele saame õigusega rääkida kõigi eurooplaste nimel. Asjaolu, et parlament on nõustunud Prantsusmaa kompromissiga, loob murettekitava pretsedendi seoses Prantsusmaa suutmatusega järgida aluslepinguid.

  Philip Bradbourn (ECR), kirjalikult. − Me toetame meetmeid, mis võimaldavad 18 täiendaval liikmel asuda oma kohale Euroopa Parlamendis. Nad ei peaks aga olema vaatlejastaatuses kuni üleminekumeetmete jõustumiseni ja kuni nad saavad asuda oma kohale parlamendi täieõiguslike liikmetena. Vaatlejatena oleks lisanduvatel liikmetel õigus tasule ja kuluhüvitistele enne, kui neil on õigus hääletada. See on vale ja seepärast hääletas meie delegatsioon raporti vastu.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma tahan väljendada kõige karmimat kriitikat Prantsusmaa otsuse suhtes seoses kahe täiendava liikme nimetamisega Euroopa Parlamenti lähtuvalt Lissaboni lepingu jõustumisest.

Erinevalt ülejäänud 11 Euroopa riigist, keda see reform puudutab ning kes nägid valimisi ette ja mõistagi tuginesid 2009. aasta juuni Euroopa Parlamendi valimiste tulemustele, on Prantsuse valitsus aga otsustanud nimetada Euroopa Parlamenti pelgalt kaks Prantsuse parlamendi liiget – see on demokraatia häbiplekk.

Lisaks ei leia me, Prantsuse sotsialistid, et ülejäänud 16 parlamendiliiget peaksid Prantsusmaa suutmatuse tõttu kannatama, ja seepärast toetasime valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumist, mis võimaldab neil valitud parlamendiliikmetel esmalt vaatlejatena tulla ja osaleda parlamendi töös, esindades Euroopa kodanikke, kes neid seda silmas pidades valisid.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Viimased Euroopa Parlamendi valimised (2009) toimusid enne Lissaboni lepingu jõustumist, mistõttu parlamendi koosseis oli sama, mis Nice’i lepingu puhul (736 liiget). Euroopa Ülemkogu nõustus parlamendi 2007. aastal tehtud ettepanekuga suurendada liikmete arvu 750lt 751ni. Ülemkogu pidas Euroopa Parlamendi uut koosseisu soovitavaks üksnes 2014. aasta valimisi silmas pidades. Sellest hoolimata valitseb praegu ulatuslik konsensus, et liikmete arvu tuleks suurendada nüüd.

Seepärast on vaja reguleerida seda, kuidas valida 18 uut liiget (12 liikmesriigist). Uus leping kehtestab iga riigi parlamendiliikmete arvule ülempiiri, mis tähendab, et Saksamaa kaotab kolm kohta. Kuivõrd parlamendiliikmete mandaati ei ole võimalik ametiajal piirata, tähendab see, et ajutiselt saab parlamendil olema 754 liiget. Nõustun raportöör Íñigo Mendez de Vigoga, kes soovitab uutel liikmetel asuda oma ametipostile samal päeval, et vältida piirkondlikke moonutusi parlamendi esindatuses. Ma ei ole nõus võimalusega, et liikmesriikide ametiasutused nimetavad uued liikmed ametisse. Ma leian, et liikmete legitiimsus tuleneb vaid valimistest.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Lissaboni leping suurendab parlamendiliikmete arvu 736lt 751ni. Kuna aga 2009. aasta valimised toimusid enne Lissaboni lepingu jõustumist, valiti vaid 736 liiget. Parlament pidi seepärast võtma vastu uued sätted seoses oma koosseisuga ülejäänud ametiajaks. Demokraatliku Liikumise delegatsioon ei hääletanud selle teksti poolt kahel põhjusel. Me ei saa nõustuda ülemkogu ettepanekuga kutsuda kokku valitsustevaheline konverents ilma konvendita, mis koosneb liikmesriikide parlamentide esindajatest, riigipeadest ja valitsusjuhtidest ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajatest. See kiirmenetlus ei riku mitte üksnes aluslepingute mõtet, vaid ka seda, mis seal sõna-sõnalt kirjas on. Ühtlasi luuakse kahetsusväärne pretsedent. Kahe Prantsuse parlamendi liikme nimetamine 18 täiendava parlamendiliikme hulka on tõsiseks rünnakuks esmase õiguse vastu, mille kohaselt tuleb parlamendiliikmed valida otsestel ja üldistel valimistel, mitte nimetada ametisse riigi parlamendi poolt. Kogu asja ainsaks positiivseks tulemuseks on, et see on juhtinud tähelepanu vajadusele pikemas perspektiivis reformida Euroopa Parlamendi valimise korda, täpsemalt meie poolt juba pikka aega tagasi esitatud nõudele võimaldada osa liikmete valimist Euroopa valimisringkonnas.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles leitakse, et 18 täiendavat parlamendiliiget 12 liikmesriigist saavad asuda oma ametikohale pärast valituks osutumist. On kahetsusväärne, et ülemkogu ei võtnud õigel ajal vajalikke meetmeid, et need liikmed saaksid asuda oma ametikohale viivitamatult pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Asjaolu, et Lissaboni leping ei jõustunud ajal, mil seda oleks saanud kohaldada valimiste suhtes, mille raames valiti Euroopa Parlamendi liikmed ametiajaks kestusega 2009–2014, tõi kaasa probleemi, mis on minu arvates lahendatud mõistlikult ja viisil, mis kajastab üleminekuperioodide paratamatuid raskusi. Ehkki valitud liikmete mandaadist ilmajätmine ei oleks mõistlik ega legitiimne, ei oleks ka mõistlik takistada liikmesriike, mille esindajate arv suureneb, nimetamast ametisse esindajaid kooskõlas nende kehtivate valimissüsteemidega. Erakorralised lahendused on erakorralisi asjaolusid arvestades täiesti õigustatud.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Heaks on kiidetud parlamendiliikmete arvu suurendamine 15 võrra (Nice’i lepingus sätestatud 736lt 751ni), kusjuures 18 lisakohta jaotatakse 12 liikmesriigi vahel. Võrreldes Euroopa Liidu lepingus sätestatud arvuga on Saksamaale eraldatud kohtade arv vähenenud kolme võrra. Enne Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi polnud Lissaboni leping veel jõustunud, nii et valimised toimusid vastavalt Nice’i lepingu sätetele, mis tähendab, et praegu on Euroopa Parlamendil 736, mitte 751 liiget. Teisalt tähendab Lissaboni lepingu jõustumine, et 18 täiendavat liiget 12 liikmesriigist saavad oma koha parlamendis igati seaduslikult sisse võtta. Parlamendiliikme mandaati ei ole ametiaja jooksul võimalik piirata, s.t ei ole võimalik Saksa delegatsiooni parlamendiliikmete arvu kolme võrra vähendada. Seepärast olen seisukohal, et Euroopa Ülemkogu soovitud protokolli nr 36 muudatus tuleneb otseselt Lissaboni lepingu uutest sätetest ja on kehtiv lahendus, mis võimaldab kõigil liikmesriikidel, kellel need lisakohad on, määrata riigi parlamendi liikmed, kes need kohad täidavad. Need 18 liiget peavad võtma vastu koha parlamendis ühel ajal, et mitte häirida Euroopa Parlamendi rahvuslikku tasakaalu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu oleme väitnud ja nagu raportist näha, ei rakenda Lissaboni leping mitte üksnes neoliberaalset, militaristlikku ja föderalistlikku poliitikat, vaid on instrument, mis on täis segadusi ja vastuolusid, näiteks neid, mis väljenduvad protokolli (nr 36) Euroopa Parlamendi koosseisu käsitlevates sätetes. Lepingu toetajate ülbus oli nii suur, et see ei lasknud neil nimetatud sätteid paindlikuks muuta, sest nad olid teinud kõik, vältimaks referendumeid ja seega ELi riikide rahvaste häält ja veel üht eid, mille Prantsusmaa ja Hollandi kodanikud andsid nõndanimetatud põhiseaduslikule lepingule. Ka iirlased ütlesid sellele naeruväärsele tekstile ei ning nende hääl saadi alles pärast tugevat survet ja väljapressimist, ent juba pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

Raport on näidanud mõningate parlamendiliikmete katset suunata ELi föderalistlikesse rööbastesse, tuginedes demokraatlikule legitiimsusele, mis lepingul puudub. Need liikmed püüavad edaspidigi allutada liikmesriikide õigusakte ELi huvidele ettepanekutega, mille eesmärgiks on kehtestada üldine valimiskord kõigis liikmesriikides – see on iga liikmesriigi suveräänne pädevus –, ja nõuavad, et kutsutaks kokku konvent, millele tehakse ülesandeks reformida Euroopa Parlamenti, et see oleks aluslepingute muutmiseks valmis.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) See, kas aluslepinguid muudetakse valitsustevahelise konverentsi või konvendi kokkukutsumise teel, ei muuda vähimalgi määral probleemi olemust. Olgu põhjuseks ebapädevus, hooletus või poliitiline valearvestus, üks riik – Prantsusmaa – keeldus arvestamast Lissaboni lepingu jõustumise tagajärgedega seoses oma esindusega Euroopa Parlamendis, ehkki mitmed poliitilised rühmitused, minu oma kaasa arvatud, esitasid selleks korduvaid nõudmisi. Seetõttu on Prantsusmaa 27 liikmesriigist hetkel ainus, mis kavatseb nimetada kaks uut Euroopa Parlamendi liiget ametisse kaudselt, rahvusliku parlamendi otsusega, ent selline hääletamissüsteem on läbinisti ebaõiglane. See kõik on vastuolus aluslepingute endiga ja vastuolus 1976. aasta aktiga, mille kohaselt valitakse Euroopa Parlamendi liikmed otsestel ja üldistel valimistel. Kaasosaliseks on ka sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, sest hoolimata tugevast tagasilöögist 2009. aasta valimistel saavad nad ühe kahest lisakohast. Tegu on sõpradevahelise sepitsusega parlamendi toel. Selle anomaalia läbisurumiseks peidab raportöör end meetme ajutisuse taha. Ajutine? Prantsuse uued parlamendiliikmed istuvad parlamendis neli aastat, mis on üle 80% parlamendi ametiajast. Meie kolleeg oleks pidanud olema kindlameelsem nii sõnade väärtuse kui ka demokraatlike põhimõtete kaitsmisel.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin mitme muudatuse poolt, mille eesmärgiks on rõhutada Prantsusmaa tehtud valiku – nimetada Prantsusmaa parlamendi liikmed Euroopa Parlamenti kõrvuti 16 liikmega, kes osutusid valituks 7. juunil 2009. aastal toimunud valimistel – vastuvõetamatust. Minu arvates on see valik, mis tehti ilmselgelt ilma igasuguse ettevalmistuseta, vastuolus demokraatia põhimõtetega ja tõstatab tähtsaid küsimusi Euroopa Parlamendi demokraatliku legitiimsuse kohta. Teisalt ei maksa meil takistada teiste parlamendiliikmete saabumist, sest nende ametissenimetamine on täielikult kooskõlas aluslepingute vaimuga.

See näitab, kui väga meil on vaja tulevikus ühtset meetodit parlamendiliikmete ametissenimetamiseks otseste ja üldiste valimiste teel – see reform tuleb viia läbi konvendi abil.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin raporti vastu peamise muudatusettepaneku tõttu, milles leidsime, et Euroopa Parlamendi liikmeid tuleks valida otsestel ja üldistel valimistel.

Raport: Íñigo Méndez de Vigo (A7-0115/2010 – A7-0116-2010)

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin kategooriliselt Íñigo Méndez de Vigo raportite poolt. Olen rahul kahel põhjusel: minu juhitav komitee tegutses kiiresti ja jõudis esialgsele kokkuleppele ning see sillutas omakorda tee kokkuleppele, millele täiskogu jõudis täna väga suure häälteenamusega.

Sellest seisukohast lähtuvalt toetan mõtet hääletada punkti 5 vastu, mis lisati minu poolt komitees esitatud ettepaneku põhjal eesmärgiga rõhutada, et 18 uue liikme ametissenimetamine peab võimalikult suures ulatuses olema kooskõlas 1976. aasta valimisakti sätetega, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi liikmed valida otsestel valimistel Euroopa kodanike poolt. Seepärast tuleb eelistada automaatset meetodit, mis võimaldab enim hääli saanud kandidaatidel, kes eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel valituks ei osutunud, saada parlamendi liikmeks. Kui riiklik valimissüsteem sellist lahendust ei võimalda, siis saavad liikmesriikide parlamendid liikmed ametisse nimetada.

Resolutsioonide ettepanekud: Kõrgõzstan (RC-B7-0246/2010)

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Kõrgõzstani poliitiline kriis on järjekordne episood Kesk-Aasia ebastabiilsuse saagas. See piirkond on Euroopa jaoks äärmiselt tähtis, arvestades, kui oluline on see, kust me saame oma energia ja tooraine, ning pidades silmas riigi strateegilist asendit, on see väga oluline ka USA ja Venemaa jaoks. Kahjuks on see 2005. aasta revolutsiooni pettumust valmistav tulemus. Revolutsioon andis lootust, et selle väikese endise nõukogude vabariigi poliitiline dünaamika lõpuks ometi muutub ning samal aastal Ukrainas ja Gruusias toimunu valguses näis, et revolutsioon viitab kogu piirkonna geopoliitilise tuleviku rahunemisele. Kahjuks lõikab Kõrgõzstan toimumata jäänud muutuse kibedaid vilju ja otsus, mille üle me hääletame, sisaldab vajalikke ja asjakohaseid suuniseid, mida Euroopa Parlament peaks andma Kõrgõzstani küsimuse lahendamisel rahvusvahelistes ja diplomaatilistes foorumites vahetult osalevatele Euroopa asutustele. Loodetakse, et komisjon ja nõukogu teevad teineteisega nende suuniste vallas järjepidevat koostööd ja ennekõike teevad seda kiiresti. Kahjuks peab aga nentima, et just kiiruses on viimasel ajal vajakajäämisi. Ma hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt siiras lootuses, et Euroopa meetmetel on positiivne mõju Kõrgõzstani stabiliseerimisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Suurriigid püüavad Kõrgõzstani – endise Nõukogude Liidu lagunemise järelmit – oma mõjuvõimu alla saada ja näib, et asjast on kujunenud poliitilise agitatsiooni ning poliitilise ja sotsiaalse desintegratsiooni protsess, mida Euroopa institutsioonid ja liikmesriikide valitsused peavad hoolikamalt jälgima. Euroopa suhtelist võhiklikkust Kesk-Aasia vabariikide teemal tuleb vähendada ning tarvis on otsida suhtluskanaleid, mis tagavad parema juurdepääsu suuremale hulgale teabele ja selliste vabariikide olukorra parema jälgimise. Ma tervitan Euroopa Liidu meelekindlust, mida tõestab vabaduse, demokraatia ja inimõiguste küsimuste asetamine kesksele kohale Kõrgõzstani puudutavas päevakorras. Ühtlasi loodan, et ajutine valitsus peab oma sõna ja viib läbi reformid, mis neid küsimusi arvesse võtmata ei jäta. Valimiste ja põhiseadusliku referendumi väljakuulutamine on lähitulevikku silmas pidades julgustavateks märkideks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Sõltumatute vaatlejate väitel pandi Kõrgõzstanis eelmisel aastal korraldatud presidendivalimistel, mille tulemusena valiti ametisse tagasi Kurmanbek Bakijev, toime ulatuslik valimispettus. Pärast esialgu demokraatlikke ettevõtmisi muutus Bakijev autoritaarseks. Massimeeleavalduste tõttu oli president Bakijev sunnitud pealinnast põgenema ja tema koha võttis üle ajutine valitsus, mida juhtis opositsiooni liider Roza Otunbajeva, kes andis välja võimu ülemineku dekreedi ja Kõrgõzstani põhiseaduse järgimise korralduse. Vahepeal põgenes Bakijev varjupaika otsides Kasahstani. Kõrgõzstan pakub suurt huvi USAle ja Venemaale, sest tal on Kesk-Aasias strateegiline asukoht. Euroopa Liit ja Kesk-Aasia on silmitsi ühiste energiaprobleemidega ning võitlusega kliimamuutuste, narkokaubanduse ja terrorismi vastu. Seepärast peab EL tegema aktiivsemalt koostööd ajutise valitsusega, et uurida ja kasutada ära võimalusi edendada head haldust, kohtuvõimu sõltumatust ja muid ELi poliitilisi eesmärke, mis on sätestatud tema Kesk-Aasia strateegias.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlamendi Kõrgõzstani resolutsiooni ettepaneku kaasautorina tahan tänada kolleege, kes täna selle dokumendi poolt hääletasid. Iseäranis väärib märkimist Kõrgõzstani ajutise valitsuse väljendatud kavatsus alustada tööd põhiseaduse reformimiseks ning kiire alusepanek demokraatlikele parlamendivalimistele. See näitab ajutise valitsuse tahet täita Kõrgõzstani rahvusvahelisi kohustusi ning tagada vaba ja õiglane valimisprotsess. Me jälgime pingsalt Kõrgõzstanis toimuvat ja see hõlmab ka NATO ja teiste Afganistanis osalevate rahvusvaheliste jõudude katkematu varustuskoridori säilitamist. On tähtis, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament jätkaksid Kõrgõzstani olukorra hoolikat jälgimist, osutaksid olulist abi ning toetaksid kõigi Kõrgõzstani ühiskonnarühmade vahelist dialoogi.

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin Kõrgõzstani resolutsiooni ettepaneku poolt, sest leian, et Kesk-Aasia delegatsiooni liikmena olen kohustatud vähemalt niipalju toetama seda riiki, mis on viimastel nädalatel sattunud nii keerulisse olukorda. Resolutsioonis kutsutakse üles lõpetama vägivalda, alustama konflikti osapoolte vahelist dialoogi ning austama õigust vabadusele, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid ning rõhutatakse, kui tähtis on koherentne ja stabiilne põhiseaduslik raamistik demokraatia tagamiseks. Seepärast arvan, et rahvusvaheline abiprogramm tuleks võimalikult kiiresti ellu kutsuda ning EL peaks võtma programmis liidrirolli.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Kõrgõzstanis praegu valitsev olukord on murettekitav, seda enam seetõttu, et riik on väga oluline osa Kesk-Aasiast, asudes geograafiliselt strateegilises kohas Afganistani lähedal ja Ferghana oru kõrval. Vastutajate tuvastamiseks tuleb ÜRO juhtimisel korraldada sündmuste rahvusvaheline uurimine. Tähtis on, et Kesk-Aasia eriesindaja järgiks olukorda väga hoolikalt, tehes tihedat koostööd välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning Euroopa Komisjoni asepresidendiga.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlamendi ettepanek võtta vastu 6. mai 2010. aasta resolutsioon nr RC-B7-0246/2010 olukorra kohta Kõrgõzstanis on Euroopa ühine hääl, mis on suunatud Kõrgõzstanile ja tema võimudele. Kõrgõzstani puudutava resolutsiooni ettepanek on oluline signaal Euroopa Liidult ja kogu Euroopalt. Me peame näitama nii Kõrgõzstani kodanikele kui ka võimudele – ja mitte üksnes selliste resolutsioonide abil –, et me toetame demokraatia tugevdamist ja ühiskonna arengut, elanikkonna julgeolekut ja jätkusuutlikku kasvu.

Euroopa Parlament peab olema institutsioon, mis toetab kõiki demokraatia väljavaateid ega aktsepteeri sellelt teelt kõrvalekaldumist. Kõrgõzstanis aset leidnud muutused on viimastel aastatel toimunu tagajärg ning tulpide revolutsiooniga seostatud lootuste üleminekulisus. Valimispettus ja pehme autoritarism, mis Kõrgõzstanis tekkis, ei saa kedagi ükskõikseks jätta ega jätagi. Ainsad meetmed, mida me toetada saame ja toetame, on demokraatlikud meetmed, sest need on Euroopa Liidu vundamendiks. Me ei saa nõustuda muude meetmetega. Ma loodan, et Kõrgõzstani resolutsioon on üks meie paljudest sammudest. Kogu Euroopa ootab seda meilt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin resolutsiooni poolt koos ülekaaluka enamusega, toetades sealhulgas ka kaht hääletuse ajal tehtud suulist ettepanekut.

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. − (ET) Aprilli alguses ehk tänaseks juba kuu aega tagasi Kõrgõzstanis alguse saanud sündmused on jätnud tõsise jälje nii antud riigi siseriiklikku olukorda kui ka rahvusvahelistesse suhetesse. Venemaa on tänu sellele suurendanud oma mõjuvõimu Kõrgõzstanis nii sõjaliselt kui ka majanduslikult, mis nende kahe riigi eelnevaid majandussuhteid arvestades oli ootuspärane. Samuti on Venemaa lubanud anda majanduslikku abi nii läbi otsese rahalise toetuse kui ka soodushinnaga gaasi ja naftasaaduste müügi kaudu. Tänane raport juhib suurel määral tähelepanu sellele, et Euroopa Liit ja ÜRO peavad aitama tagada, et antud riigis valitseks demokraatlik riigikord ja lõpetatakse inimõiguste rikkumised.

On igati õige, et soovitakse vähendada korruptsiooni nii avalikus sektoris kui ka õigussüsteemis, mistõttu on vajalik avaliku sektori reformimine ja õigussüsteemi sõltumatuse tagamine. Ent see kõik on otseselt seotud riigi majandusliku olukorraga ning seetõttu on vajalik ELi, ÜRO ja Venemaa koostöö, sest vastasel korral ei seata esikohale Kõrgõzstani huvisid vaid iga „suur jõud” üritab antud olukorda enda huvides kasutada. Seetõttu toetan antud resolutsiooni, mis kutsub kõiki osapooli üles koostööle, et tagada inimõiguste täitmine, demokraatia areng ning avaliku sektori reformimine ja õigussüsteemi sõltumatus. Kuigi usun, et läheb veel aega, enne kui see riik jõuab soovitud demokraatia tasemeni, kuna selleks peab ametikohtade jagamine sugulastele asenduma avalike konkurssidega.

Resolutsiooni ettepanek: elektrisõidukid (B7-0261/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan hiljutist teatist keskkonnahoidlike ja tõhusate sõidukite kohta. Elektriautode turuleviimine võib tähendada Euroopa tööstuse konkurentsieelist. Ei maksa aga unustada, et praegu on Euroopa maailma juhtiv autotootja ning me ei tohi seda konkurentsieelist ohtu seada. Seepärast kutsun komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja tingimused, mis on vajalikud elektrisõidukite siseturu loomiseks. Ma juhin tähelepanu ka vajadusele ühtlustada akude ja ühilduvate laadimispunktide standardeid erinevates liikmesriikides. Samuti on tähtis teha maksusoodustusi, tagades tarbijatele asjakohase elektrihinna. Üheks oluliseks teguriks on ka elektrivõrkude ajakohastamine. Ma kutsun üles suurendama investeeringuid arukate võrkude ja akutehnoloogia teadusuuringutesse, et algmaterjale tõhusamini ära kasutada. Ma soovin, et tehtaks kõik võimalik Euroopa juhtpositsiooni säilitamiseks autotööstuses.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest usun, et elektrisõidukid aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete, mis hõlmavad teadus- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamist ning ressursse tõhusamini ärakasutava majanduse edendamist ehk teisisõnu keskkonnahoidlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ajal, mil CO2 heitmeid puudutav debatt on muutunud vältimatuks, sest on kesksel kohal kliimamuutuste arutelus, ja mil kütusehindade volatiilsus on muutnud tuginemise naftale ja naftasaadustele vähemalt pikemas perspektiivis jätkusuutmatuks, on tähtis leida alternatiive. Seepärast peab majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste teenistusse rakendatud innovatsioon leidma lahendusi, mis on teaduslikult ja majanduslikult elujõulised. Elektrisõidukid on oluline uuendus, millel on eeskätt pikemas perspektiivis suur turupotentsiaal, sest nad võimaldavad vähendada CO2 ja muid heitmeid ning suurendavad energiatõhusust ja edendavad tehnoloogilisele eestvedamisele tuginevat innovatsiooni. Ülaltoodut arvesse võttes on vaja elektrisõidukite Euroopa strateegiat, mis toetab autotööstust keskkonnahoidliku ja elujõulise tehnoloogia väljatöötamisel ning elektrisõidukite ühisturu loomist. Sellest hoolimata pean veel kord hoiatama, et Euroopa strateegia kehtestamine ei tohi tähendada hulga keeruliste õigusaktide loomist, mis hakkavad tööstust pärssima ning seavad ohtu selle arengu ja elujõulisuse.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Probleemid, mis on seotud kliimamuutustega ning CO2 ja muude heitmetega, ning kütusehindade volatiilsus on loonud üleilmselt elektrisõidukite jaoks positiivse õhkkonna. Elektrisõidukid aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete, milleks on innovatsiooni ja teadmiste edendamine (arukas kasv), edendades ressursitõhusamat ja rohelisemat majandust (jätkusuutlik kasv) ning võimaldades majandusel kasvada töökohtade loomise teel (kaasav kasv). Tähtis on, et elektrisõidukite kõrge hind – mida põhjustab eeskätt akude maksumus – langeks. Selleks on vaja teadusuuringuid ja innovatsiooni. Seepärast olen nõus tähtsusega, mille on elektrisõidukite arendamisele omistanud eesistujariik Hispaania kliimamuutuste vastu võitlemise kontekstis, ja toetan komisjoni 27. aprilli 2010. aasta teatist keskkonnahoidlike ja energiatõhusate sõidukite Euroopa strateegia kohta. Leian, et tuleks luua ühtse elektrisõidukituru tekkimiseks vajalikud tingimused, tagades samas poliitika tõhusa koordineerimise ELi tasandil, vältimaks negatiivseid mõjusid eelkõige tööhõivele.

Koordineerimine soodustab ühilduvust ja koostalitusvõimet.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me leiame, et elektriautode arendamine on vajalik, sest elektriautod on alternatiiviks fossiilkütuseid kasutavatele sõidukitele. Olles silmitsi reostusega, mida seostatakse selliste sõidukitega, ning fossiilkütuste, eeskätt naftareservide vältimatu lõppemisega lähikümnenditel – juhul kui praegune energeetiline paradigma jääb püsima –, on elektrisõidukite arendamine oluliseks võimaluseks, mis väärib kaalumist. Sellest hoolimata ei tohi eirata nende sõidukitega seotud piiranguid ja probleeme, mida me arutelu käigus mainisime. Nende probleemide ja piirangute tõttu ei ole äri- ega reklaamiriskide võtmine soovitatav. Pigem hoiatavad nad „vajaduse eest täiendava teadus- ja arendustegevuse järele, et parandada elektrisõidukite omadusi ja vähendada nendega seotud kulusid”. Raportis mainitud eesmärk „arendada 2050. aastaks välja süsinikuvaba transpordisüsteem” nõuab oluliselt suuremaid investeeringuid erinevat liiki massi- ja ühistransporti ning nende kättesaadavaks muutmist kõigi jaoks. Selles protsessis peavad olema jõuliselt esindatud ka elektrisõidukid.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna resolutsioon võimaldab muu hulgas elektriautode laadijate standardiseerimist ning Euroopa Liidul ja kaaskodanikel on Euroopa ja koguni üleilmse elektrisõidukite turu tekkest vaid võita. Need meetmed tugevdavad ELi positsiooni reostusvastase võitluse ja keskkonna kaitsmise raames, võimaldades igat liiki keskkonnahoidlike sõidukite kasutust. Samuti võimaldavad meetmed teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist ning neil on seega positiivsed tagajärjed Euroopa Liidu konkurentsivõimele tehnoloogia valdkonnas. Selle resolutsiooni ettepaneku heakskiitmine kuulutab tõenäoliselt uue, erinevaid (keskkonna-, sotsiaal-, tehnoloogilisi, demograafilisi jms) probleeme arvesse võtva ühiskonnamudeli algust. Ma loodan, et teised Euroopa institutsioonid toetavad meid selles ettevõtmises.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma toetan elektrisõidukite eelisedendamist keskmises ja pikemas perspektiivis. Me peame määratlema viisid, kuidas õhutada liikmesriike rakendama ühist strateegiat elektrisõidukite standardiseerimisel. Selle strateegia edukus vähendab kindlasti kasutajate kulusid, muutes elektrisõidukid ligitõmbavamaks. Koordineerimise puudumine Euroopa tasandil ei tähenda pelgalt seda, et kasutajate kulud kujunevad suureks. Tööstustootjad peavad standardiseerima erinevad tööstusspetsifikatsioonid, millel on otsene mõju kuludele. Seega kui tahame liikuda soovitud suunas, siis peame keskenduma standardiseerimismenetlustele. Peame leidma viise, kuidas motiveerida Euroopa tarbijaid kasutama elektriautosid. Ma arvan, et siinkohal on oluline roll kohalikel omavalitsustel. Nad saavad motiveerida Euroopa tarbijaid eeskujuks olemise kaudu ning tagada infrastruktuuri võimalused ja hüved, mis on seotud erinevate tasudega nagu parkimis- või reostustasu. Usun, et elektriautode kasutamine Euroopa institutsioonide poolt oleks eeskujuks ja annaks väga positiivse signaali. Eksperimendi korras võiks esimesel võimalusel luua väikese elektriautode autopargi alternatiivina olemasolevatele transpordivahenditele.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Kasvav mure CO2 heitmete ja kliimamuutuste pärast on tekitanud kiireloomulise vajaduse kiire arendustegevuse järele, et elektrisõidukitest saaks võimalik alternatiiv olemasolevatele sõidukitele. Selle transpordivahendi laialdasem kasutamine annab väga positiivse panuse Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide saavutamisse. Seepärast peab EL tegema suuri investeeringuid kogu Euroopa territooriumi hõlmava laadimisvõrgu loomiseks. Tuleb astuda otsustavaid samme, et kõrvaldada takistused, mis muudavad selle transpordivahendi mitteatraktiivseks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Meie kahanevate ressursside kontekstis on elektrisõidukitel kindlasti potentsiaali saada tõeliselt kliimasõbralikuks alternatiiviks tingimusel, et me jätkame nende arendamist. See on aga nii vaid juhul, kui nii tootmisprotsess kui ka autode kasutamine nõuab tõepoolest vähe ressursse ja on keskkonnahoidlik. Elektri- ja hübriidajamisüsteemid on ikka veel lapsekingades ja me peame töötama välja standardse raamistiku, mis ei anna sellele tehnoloogiale eelist teiste alternatiivsete ajamisüsteemide suhtes. Praeguses ettepanekus pööratakse liialt vähe tähelepanu alternatiivsetele ajamisüsteemidele, mistõttu jäin erapooletuks.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Elektrisõidukite arengu toetamisel võib olla arvukaid plusse. Elektriautode edendamine aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele tänu keskkonnahoidlikumale ja arenenumale tehnoloogiale, innovatsiooni edendamisele ja energiasõltuvuse piiramisele. Tehnoloogia areng hõlmab ka teatud aspekte, mida on vaja põhjalikult kaaluda, näiteks haldus- ja muude takistuste kõrvaldamine, mis võib avaldada negatiivset mõju keskkonnahoidlike autode levikule, ja soodustuste tegemine autotööstuses töötavate inimeste ümberõppeks, et nad saaksid omandada uusi oskusi. Ma leian, et resolutsiooni ettepaneku puhul on tegu väga tasakaalustatud tekstiga, sest selles käsitletakse kõiki eelnimetatud küsimusi, ja seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Selleks, et hinnata arutlusel olevate meetmete mõju, peame analüüsima komisjoni tsiteeritud statistikat. 2007. aasta seisuga elas 72% Euroopa elanikkonnast linnades, mis on kasvu ja tööhõive võtmeks. Linnad vajavad tõhusaid transpordisüsteeme, et toetada majandust ja tagada elanike heaolu.

Ligikaudu 85% ELi SKPst luuakse linnades. Maapiirkondades on praegusajal ülesandeks muuta transport keskkonnaalaselt (süsinikdioksiid, õhureostus, müra), konkurentsialaselt (ummikud) ja sotsiaalselt (demograafilised muutused, kaasamine, tervis) jätkusuutlikuks. Sellest, kas suudame olla ülesannete kõrgusel, sõltub ELi üldine strateegia kliimamuutustega võitlemiseks, 20/20/20 eesmärgi saavutamiseks ja sidususe edendamiseks.

Üheksa ELi kodanikku kümnest leiab, et liikluse olukorda tema elupiirkonnas tuleks parandada. Olen veendunud, et koordineeritud tegevus ELi tasandil aitab tugevdada keskkonnahoidlike sõidukite ja alternatiivsete kütustega seotud uute tehnoloogiate turge. Nii saame motiveerida kasutajaid otsustama pikemas perspektiivis keskkonnahoidlikumate sõidukite ja transpordivahendite kasuks, kasutama vähem ummistunud infrastruktuuri ja reisima eri ajal. Ma toetan igati neid algatusi, mille eesmärgiks on keskmises kuni pikas perspektiivis parandada meie harjumusi käsikäes kogu liidu majandusliku ja tööstusliku arenguga.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma järgisin hääletusel oma fraktsiooni eeskuju ja toetasin resolutsiooni, kuigi meie muudatusettepanekut tüübikinnituse õigusaktide läbivaatamise kiirendamise kohta vastu ei võetud.

Resolutsioonide ettepanekud: mootorsõidukite grupierandi määrus (B7-0245/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopas tegeleb mootorsõidukite müügi ja teenindusega 380 000 ettevõtet. Peaaegu kõik neist on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis annavad tööd 2,8 miljonile inimesele. Alates 1985. aastast on mootorsõidukite sektorit reguleerinud Euroopa konkurentsiõiguse kontekstis grupierandi määrus, et võtta arvesse tööstusharu spetsiifilist iseloomu: oligopolistlik olukord, suur tehnilisus ja toodete pikk eluiga. Täna teeb komisjon aga ettepaneku tühistada uute sõidukite müügile kohaldatav soodustus. Erand jääb kehtima vaid järelturu suhtes (remondi- ja hooldusteenused ning varuosad). Käesolev resolutsiooni ettepanek, mida toetasin juba majandus- ja sotsiaalkomitees ning mille poolt hääletasin ka tänasel täiskogu istungil, saadab Euroopa Parlamendi poolt selge sõnumi. Ettepaneku koostamisel peeti põhjalikke konsultatsioone mootorsõidukite sektori esindajatega. Ettepanekus kutsutakse komisjoni üles võtma arvesse mitmeid elemente, mis võivad häirida tasakaalu mootorsõidukite tootjate ja müüjate vahel tarbijate kahjuks.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma otsustasin hääletada selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest see rõhutab probleeme, mis peituvad Euroopa Komisjoni ettepanekus mootorsõidukite grupierandi määruse kohta.

Euroopa täitevvõimu soovitus muuta teatud sätteid valdkonda reguleerivas kehtivas määruses, kehtestades autovahendajatele kohustuse, et vähemalt 80% käibest peab olema seotud ühe automargiga, võib suurendada müüjate sõltuvust tootjatest ning on oht, et see piirab sektoris valitsevat konkurentsi ja avaldab negatiivset mõju tarbijate võimalustele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Kuna Euroopa Komisjon on käivitanud mootorsõidukeid reguleerivate õigusaktide läbivaatamise protsessi, mis puudutab eelkõige määrust (EÜ) nr 1400/2002 (MVBER) ja määrust (EÜ) nr 2790/1999 (GBER), on tähtis märkida, et liit ja liikmesriigid on hetkel silmitsi pretsedenditu majandus- ja finantskriisiga, mis on avaldanud autotööstusele tugevat mõju. Tööstus on Euroopa majanduse jaoks fundamentaalse tähtsusega, aidates kaasa tööhõivele, tehnoloogilisele innovatsioonile ja konkurentsivõimele. Seda silmas pidades peavad uued määrused võtma arvesse vajadust luua keskmises ja pikas perspektiivis tingimused Euroopa autotööstuse jätkusuutlikkuse tagamiseks nii, et Euroopa autotööstus jääks tehnoloogia ja innovatsiooni vallas maailmas esirinda ja majanduslikult jätkusuutlikuks. Seda arvestades hääletasime äsja seoses elektrisõidukitega. Uus regulatiivne raamistik peab soodustama seda tüüpi sõidukite tootmist ja kasutamist ning keskkonnauuringuid ja väiksema keskkonnamõju ja heitkogusega autode väljatöötamist.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Me hääletasime resolutsiooni ettepaneku vastu. Põhimõtteliselt toetab praegune resolutsiooni ettepanek mootorsõidukite müügile ja remondile kohaldatavate konkurentsireeglite muutmist. Sisuliselt toetatakse erandi tühistamist ja üldise konkurentsiõiguse rakendamist. Nagu tavaliselt teevad eelkonsultatsioonide varjus edukat lobitööd need, kes on kõige mõjuvõimsamad ja tulemuslikumad, ent mitte ilmtingimata tööstust kõige paremini esindavad isikud – nad ei ütle aga midagi selle kohta, kuidas konkurents kõigi jaoks kasulik on. Teisalt nullitakse ära erialainimeste püüded viia oma tegevus kooskõlla kehtiva õigusega. Olenemata sellest, kas tegu on millegi muutmise või nullimisega, on igal juhul tegu millegi tegemisega. Küsimus on selles, kas komisjoni ja eelkõige konkurentsi peadirektoraadi eesmärgiks on õigustada oma olemasolu õigusaktide koostamisega, mitte teenuste ja toodete kvaliteedi- ja ohutusnõuetega kooskõlas olevate õigusaktide rakendamisega – need nõuded on vajalikud kõikjal, kuid eeskätt mootorsõidukite sektoris.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Komisjoni pakutud muutused on vastuolus mootorsõidukite sektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvidega. Lisaks reguleerib sektorit terve hulk keerulisi õigusakte (nt ohutuse ja keskkonnaga seotud õigusakte) ja seetõttu peab konkurentsiõigus tuginema turu erilistele omadustele. Seepärast hääletasin komisjoni ettepaneku vastu.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) 2002. aasta juulis võttis komisjon vastu mootorsõidukite grupierandi määruse, mis vahetas välja määruse (EÜ) nr 1475/95.

Komisjoni konkurentsipoliitika peamiseks eesmärgiks on võimaldada äriühingutel saada kasu turvatsoonist seoses grupierandi määruste vastuvõtmisega, mis tagab turgude nõuetekohase järelevalve. Grupierandid aitavad seega kaasa õiguskindlusele ja Euroopa eeskirjade järjepidevale rakendamisele. Pean juhtima tähelepanu asjaolule, et käesoleva arutelu tähtsus seisneb tegelikult selles, et ta toob välja tulevase õigusraamistiku aluseks olevad suunised, mis pärast määruse aegumist peaksid hakkama reguleerima mootorsõidukite müügilepinguid ja müügijärgset teenindust.

Selleks, et langetada otsus, missugune on grupierandi määruse õige kohaldamisala autotööstuses, soovitan komisjonil võtta arvesse peamiste turgude konkurentsitingimusi ja vajadust põhimõtteliselt vahet teha uute mootorsõidukite müügil ning remondi- ja hooldusteenuste ja/või varuosade müügil. Ma kordan veel kord nende ettepanekute toetamise tähtsust. Need pärsivad individuaalseid algatusi, mis suurendavad müüjate ja remontijate vahelist konkurentsi, ning soodustavad sektori arengut.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Nn grupierandi määrus, mis võeti Euroopa tasandil vastu 2002. aastal eesmärgiga suurendada konkurentsi mootorsõidukite sektoris ja tuua käegakatsutavat kasu tarbijatele, hakkab aeguma. Muudatusettepanekus toob komisjon sisse muudatused, millel on tarbijate seisukohast murettekitavad tagajärjed valikuvõimaluste, kvaliteedi ja hinna suhtes. Seepärast kasutame seda resolutsiooni ettepanekut, mida ma toetasin, selleks, et öelda selgelt välja oma mured, mis meil mõningate esitatud ettepanekutega seoses on. Eeskätt pean silmas ühe kaubamärgi kohustust, millel on negatiivne mõju tarbijate valikuvõimalustele ja müüjate sõltumatusele tootjatest. Ma tahaksin ka väljendada muret seoses sellega, et kõigil sidusrühmadel ei ole nõuetekohast juurdepääsu tehnilisele teabele ja varuosadele – see piirab vabadust valida müüjat või remonditöökoda, kelle poole klient võiks pöörduda. Lõpetuseks tuletan meelde, et komisjon peab kiiresti tegelema uute konkurentsi pärssivate kliente siduvate meetmetega, näiteks kohustusega teha sõiduki müügijärgset teenindust üksnes konkreetse kaubamärgi võrgustikus.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin koos parlamendi ülekaaluka enamusega resolutsiooni poolt.

Raport: Alojz Peterle (A7-0121/2010)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Vähktõbi on üks Euroopa suurimaid tervishoiuprobleeme – see on teine kõige levinum surma põhjus ELis. Igal aastal avastatakse 3 miljonit uut vähijuhtu ja igal aastal sureb vähktõppe 1,7 miljonit inimest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel on vähemalt kolmandik kõigist vähijuhtudest ennetatavad. Seepärast on tähtis, et asjaomased sidusrühmad üle kogu Euroopa ühendaksid jõud vähktõve vastu võitlemiseks. Üks komisjoni esitatud ettepaneku „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013” eesmärkidest on toetada liikmesriike nende püüdlustes võidelda vähktõve vastu, luues raamistiku teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohjamise vallas ning kaasates ühispüüdlustesse asjaomaseid sidusrühmi üle kogu ELi. Ma toetan eesmärki, milleks on vähendada vähktõve juhtumite arvukust rinna-, emaka-, käär- ja pärasoolevähi sõeluuringute kasutuselevõtu teel kogu elanikkonna seas aastaks 2013, õhutades liikmesriike rakendama eelnimetatud suuniseid. Ülalmainitud põhjustel hääletasin raporti „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” poolt.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Ma hääletasin raporti poolt, sest Euroopa Komisjoni pakutud „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013” on suurepärane algatus, mille abil selle kohutava haigusega tõhusamalt võidelda. Vähktõbi on üks ühenduse tervishoiualase tegevuse põhivaldkondi, sest igal aastal diagnoositakse 3,2 miljonil eurooplasel vähktõbi, mis on sageduselt teine surma põhjus südamehaiguste järel. Komisjoni pakutud partnerluse eesmärgiks on toetada liikmesriike nende püüdlustes võidelda vähktõve vastu, luues raamistiku teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohjamise vallas. Tahaksin veel kord rõhutada, et üksnes kõiki asjaomaseid sidusrühmi üle kogu Euroopa Liidu vähktõve vastu võitlemise ühistesse jõupingutustesse kaasates saame me oluliselt vähendada vähktõve juhtumite arvu Euroopas. Ma nõustun Euroopa Parlamendi üleskutsega komisjonile ja liikmesriikidele arendada edasi ja kinnistada algatusi, mis otseselt või kaudselt toetavad vähktõve all kannatavaid inimesi. Ma nõustun ka sellega, et komisjon ja liikmesriigid peavad tagama kõigis liikmesriikides võrdse juurdepääsu vähktõve ravimitele kõigi patsientide jaoks, kes neid vajavad. Seepärast on see komisjoni algatatud partnerlus vähktõve vastu võitlemiseks väga oluline samm kogu Euroopa ühtse sotsiaalse ja poliitilise partnerluse suunas eesmärgiga vähendada vähktõve juhtumite arvukust Euroopas.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Diagnoositud vähktõve juhtumite arvu järsu kasvu prognoosid peaksid olema häirekellaks rahvusvahelise kogukonna jaoks. Igal kolmandal eurooplasel diagnoositakse tema eluajal vähktõbi. Tegelikult on see halastamatu haigus teine peamine surma põhjus Euroopas. Euroopa Parlament kasutab seda resolutsiooni ettepanekut tähelepanu tõmbamiseks asjaolule, et Euroopas on endiselt vastuvõetamatuid erinevusi vähktõve sõeluuringute ja ravi vallas. Üks kolmandik vähktõve diagnoosidest lõppevad patsiendi jaoks surmaga, sest diagnoos tuli liiga hilja. See on reaalsus, mida Euroopa peab muutma teavitusprogrammide teel, harides avalikkust ja võimaldades juurdepääsu kvaliteetsetele meditsiiniteenustele. Euroopa Liit teeb praegu liiga vähe teadusuuringute vallas selle haiguse kohta, millest ei teata ikka veel piisavalt. Teadusuuringud ja ennetus on peamised ründeliinid selle haiguse vastu. See annab tulemusi keskmise pikkusega perspektiivis. Vähijuhtumite esinemissagedus peab hakkama vähenema, et Euroopa saavutaks Euroopa Komisjoni seatud ambitsioonika eesmärgi. Selleks on vähendada uute vähijuhtumite arvu 2020. aastaks 15%, võttes arvesse kasvutrendi, mis tuleneb elanikkonna kasvust ja vananemisest.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma toetan komisjoni ettepanekut moodustada „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”, sest ma usun, et võitlus vähktõve vastu on oluline osa tervishoiustrateegiast. Sellest hoolimata kutsun üles võtma vähktõve ennetamiseks meetmeid, mis propageerivad tervislikku elustiili, sest see on esmane tervist parandav tegur. Tervist mõjutavad ka keskkonnategurid, seetõttu on vaja lahendada keskkonnaprobleemid, mis põhjustavad konkreetsete vähitüüpide teket. Seepärast on tähtis, et tegevusvaldkondades nagu haridus, keskkond, teadusuuringud ja sotsiaalküsimused oleks kõikehõlmav ja terviklik lähenemine ning et ELi erinevate vähiuuringute keskuste tegevus oleks koordineeritum. Ma juhin tähelepanu vajadusele kasutada paremini ära rahalisi vahendeid, mille eesmärgiks on võidelda vähktõve vastu seitsmenda raamprogrammi raames, ja vajadusele ulatuslike teadusprogrammide järele. Samuti on tähtis rahastada vähiennetust finantsperspektiivi raames.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Uus kõikehõlmav lähenemine vähktõvele on ülioluline, sest haigus levib üleilmsel tasandil peaaegu epideemilise kiirusega ja on üks peamisi surma põhjuseid maailmas, olles vastutav ligikaudu 13% surmade eest 2004. aastal (ligikaudu 1,7 miljonit surma igal aastal); sest 2006. aastal oli see sageduselt teine surma põhjus, kusjuures enamik surmadest oli põhjustatud kopsuvähist, käär- ja pärasoolevähist ja rinnavähist; ja kuna üks kolmest eurooplasest on endiselt silmitsi tõsiasjaga, et tema eluajal diagnoositakse tal vähk, ning üks neljast eurooplasest sureb sellesse. Selge pühendumine ennetusele ja riiklikele sõeluuringukavadele on vajalik, sest me teame, et asjakohase ennetuse ja varajase ravi korral on võimalik ära hoida ligikaudu 30% juhtudest. Samuti on oluline vähendada ravi puhul valitsevat ebavõrdust. Ma juhiksin tähelepanu vastuvõetamatule olukorrale Portugalis, kus uuenduslikke ja tulemuslikke kopsuvähi- ja rinnavähiravimeid ei võimaldata patsientidele pelgalt rahalistel põhjustel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Vähktõbi on üks suurimaid tervishoiuprobleeme, millega maailm silmitsi seisab. See on teine kõige levinum surma põhjus Euroopas, kus igal aastal avastatakse 3 miljonit uut vähijuhtu ja igal aastal sureb vähktõppe 1,7 miljonit inimest. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”. Vähktõbi kui sotsiaalne ja poliitiline probleem nõuab ühismeetmeid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Lissaboni leping sätestab täpselt, et liidul on pädevus meetmete võtmiseks toetamaks, koordineerimaks või täiendamaks liikmesriikide meetmeid. Üks selliseid meetmeid Euroopa tasandil on inimeste tervise kaitse ja parandamine (artikkel 2e). Euroopa Liit on juba leppinud kokku kahes olulises tõenditepõhises ennetusinstrumendis: Euroopa vähivastastes eeskirjades ja nõukogu soovitustes rinna-, emaka- ja käärsoolevähi sõeluuringute kohta. Seepärast toetan selle resolutsiooni ettepaneku soovitust mobiliseerida avalik sektor tervikuna, et investeerida jõulistesse ja järjepidevatesse sammudesse vähktõve ennetamiseks.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vähktõbi on üks peamisi surma põhjuseid maailmas ja juhtumite arv on suurenenud murettekitava kiirusega. Seepärast peame tähtsaks ELi toetust liikmesriikide jõupingutustele vähktõve vastu võitlemisel vastavalt raportis mainitule ning ka ühiste jõupingutuste edendamist teabe, suutlikkuse ja oskusteabe vahetamisel vähiennetuse ja -ohje vallas. Vähijuhtumite arvu vähenemine mõnes riigis tänu ennetuse ja ravi tõhustamise poliitika rakendamisele on heaks eeskujuks. Raportis viidatakse erinevatele olulistele küsimustele, sealhulgas vähktõveks areneda võivate haiguste esmase ennetuse ja ohje vajadusele, sõeluuringute tähtsusele, praegu ELis vähktõve vastu võitlemiseks kasutada olevate, eeskätt riiklike vahendite ebapiisavusele, vajadusele vähendada töö- ja keskkonnaalast kokkupuudet kantserogeenidega, vajadusele uuendada kantserogeensete ainete nimekirju ning vähipatsientide ja krooniliste haigete kaitsele töökohal. Lisaks oleks raport võinud käsitleda ka muid küsimusi nagu vähiravi ja sellega seotud hoolduse ebavõrdsuse kõrvaldamine (mitte pelgalt vähendamine).

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Olles parlamendi vastu võetud kirjaliku deklaratsiooni nr 71/2009 „Rinnavähivastane võitlus Euroopa Liidus” autor, on mul ülimalt hea meel komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” üle.

Selles dokumendis on diagnoositud vähktõve probleemi ELis ja seatud eesmärgid vähktõve vastu võitlemiseks. Hoolimata asjaolust, et tervishoiuteenused on de facto liikmesriikide pädevuses, saab EL siiski laiendada tervishoidu ja olla näiteks suurepärane platvorm heade tavade vahetamiseks. On liikmesriikide otsustada, kas kasutada komisjoni ettevalmistatud lisavahendit.

Ettepanek sisaldab väga konkreetset eesmärki, milleks on vähendada vähktõve juhtumite arvu ELis 2020. aastaks 15% võrra. Selle programmi elluviimiseks on vaja lõimida kõigi liikmesriikide vähivastase võitluse kavad aastaks 2013. Järgmiseks sammuks on vähktõppe suremuse vähendamine vähiravi saavate patsientide seas 70% võrra.

Parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide vahelised erinevused on endiselt liiga suured.

Teatises pannakse ka rõhku profülaktikale ja kogu elanikkonna seas läbiviidavatele rinna-, emaka- ning käär- ja pärasoolevähi sõeluuringutele. Mul on hea meel, et meie hiljutine palve, mis sisaldub kirjalikus deklaratsioonis nr 71/2009, sai esitatud just ajal, mil komisjon nende küsimustega tegeles, ja ma loodan, et tänu sellele on võimalik seda ka kiiresti ja usaldusväärselt rakendada.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin „Vähktõve vastu võitlemise meetme: Euroopa partnerlus 2009–2013” loomist käsitleva raporti poolt.

Selle partnerluse eesmärgiks on luua raamistik teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohje vallas. Liikmesriigid peavad tegutsema koos, eelkõige sõeluuringute valdkonnas. Euroopas kujuneb vähktõbi välja igal kolmandal inimesel. Ent kolmandik kõigist vähijuhtumitest on ennetatavad ning ennetus on kõige tasuvam ja pikaajalisem strateegia vähijuhtumite arvu vähendamiseks.

Mul on hea meel, et parlamendi enamus toetas minu kui tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportööri ettepanekut, mis puudutas vajadust toetada avaliku ja erasektori partnerlusi, et stimuleerida teadusuuringuid ja sõeluuringuid eeskätt meditsiinilise kuvamise vallas.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ehkki tervishoid on iga liikmesriigi enese vastutusala, saame üleilmsest lähenemisviisist vähiennetusele ja -ravile vaid võita ja seda ma toetangi. Sel viisil saab Euroopa tagada tihedama koostöö asjaomaste sidusrühmadega (kodanikuühiskond, erinevad organisatsioonid ja teised), et levitada võimalikult tõhusalt valdkonna parimaid tavasid, eeskätt parandada patsientide hoolduse tulemuslikkust, võttes arvesse patsientide psühhosotsiaalset ja vaimset heaolu. See partnerlus aitab ka tagada, et arvesse võetakse seotud probleeme, näiteks ebavõrdsust, mis haigete patsientide vahel valitseb. Patsientide igapäevaelu parandamise seisukohast on see määrava tähtsusega. Mul on hea meel ka selle üle, et 19. aprilli võeti vastu kirjalik seisukoht, mida ma toetasin ja milles kutsutakse kõiki ELi liikmesriike võtma kasutusele üleriigilised rinnavähi sõeluuringud ja komisjoni koostama järelraport iga kahe aasta tagant. Rinnavähk on jätkuvalt peamiseks surma põhjuseks 35–59aastaste naiste seas.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni väitel on vähktõbi üleilmselt peamiseks surma põhjuseks. Praegu on igal kolmandal eurooplasel diagnoositud vähktõbi ning iga neljas eurooplane sureb sellesse haigusse. Kahjuks suurendab vananev ühiskond ka vähktõve esinemissagedust järgmistel kümnenditel. Ma leian, et selle kasvuga võitlemiseks peame parandama riiklikke vähivastase võitluse kavasid ning korraldama veelgi tulemuslikuma teavituskampaania ELi kodanike seas. Lastele tuleks õpetada tervislikku elustiili maast madalast – tulevikus vähendab see vähijuhtumite arvu. Ekspertide väitel on võimalik kolmandikku juhtudest ennetada, ent selleks peab EL suurendama vähivastase võitluse rahastamist. See võimaldab teha teadusuuringuid ja viia ellu ulatusliku vähivastaste profülaktikameetmete programmi kõigis liikmesriikides.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Rahvatervis on üks ELi prioriteete. Võitlus kõigi vähivormide vastu on osa sellest, sest kõnealune haigus põhjustab igal aastal miljonite Euroopa kodanike surma. Me kõik teame, et ennetus ja varane diagnoos on vähivastase võitluse tulemuslikkuse seisukohast olulised, mistõttu enamik jõupingutustest tuleb suunata neisse valdkondadesse. Väga tähtis on teha jõupingutusi võitluses kolme liiki vähktõvega, mis põhjustavad enim surmajuhtumeid, s.o kopsuvähiga, käärsoolevähiga ja rinnavähiga, unustamata seejuures ka teisi vähktõve liike.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kogu Euroopas on vähktõbi suurim oht tervisele ja vähktõppe suremus on suur. Kolmest miljonist kannatajast 1,7 miljonit haigust üle ei ela. Varajane diagnoos ja ravi võiksid seda arvu märkimisväärselt vähendada. Me peame mitte üksnes investeerima üleeuroopalisse ravisse, vaid ka toetama ennetusmeetmeid. Me peame muutma piiriülese koostöö oma prioriteediks, et saaksime pidevalt tegeleda vähktõve leviku piiramisega. Käesolev raport on positiivne samm õiges suunas ja seepärast hääletasin selle poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” poolt. Toetada tuleks kõiki meetmed, mille eesmärgiks on võidelda vähktõve vastu ja minimeerida selle mõjusid. Arstiteadus ei ole ikka veel suutnud vähktõvele piiri panna ja sellest on kujunemas inimkonna üks suurimaid katkusid. Tõsiasi, et 2006. aastal oli vähktõbi teine kõige levinum surma põhjus, on hirmuäratav. Vähktõvel on palju põhjuseid. Sageli on põhjuseid võimatud määratleda või diagnoosida. Samas on võimalik vähktõve ennetada ja piirata selle mõjusid ligikaudu 30%l juhtudest. Selleks on vaja sobivaid riiklikke katseprogramme. Euroopa Liit, mis tegutseb kodanike huvides ja vajadusest tagada nende ohutus, peab töötama välja asjakohased meetmed haiguse varaseks diagnoosimiseks, ennetusmeetmed ja täiustama ravi. Paljudes liikmesriikides on vähivastases võitluses erinevatel viisidel edu saavutatud, sh suitsetamisvastaste strateegiate ja konkreetsete ennetusmeetmete abil. Sarnased meetmed tuleks võtta kasutusele ka kogu liidus, ent seda tuleks teha intensiivsemalt ja tulemuslikumalt. Lähiaastate prognoosid ei ole vähktõve esinemissageduse ja suremuse suhtes just optimistlikud. Teadmisega, et erinevatest diagnoosi- ja ravimeetoditest hoolimata sureb suur hulk inimesi siiski vähki, on igal juhul raske leppida ja paratamatult on see kurb. Ent hoolitsegem selle eest, et meie kodanikud teaksid, et selles küsimuses on neil meie täielik toetus.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Vähktõve esinemissageduse vähendamine Euroopa Liidus 15% võrra aastaks 2020 on „Vähktõve vastu võitlemise meetme: Euroopa partnerlus 2009–2013” ambitsioonikas eesmärk. Tegu on eesmärgiga, mida täna toetab Peterle raporti hääletus Euroopa Parlamendis. Tegu on ülesannete kõrgusel oleva vastusega, ehkki Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel kujuneb vähktõvest 2010. aastal peamine surma põhjus maailmas. Sellele järgnevad südame-veresoonkonnahaigused.

Ainuüksi 2010. aastal haigestub vähki 3 miljonit ja selle tõttu sureb ligikaudu 2 miljonit eurooplast. Me peame kiiresti hakkama tegema rohkem levinumate vähitüüpide süstemaatiliste sõeluuringute valdkonnas. Need tüübid on kopsuvähk, käär- ja pärasoolevähk ning rinnavähk. Onkoloogilise revolutsiooni soodustamine tähendab ka mõningate toiduainete kantserogeensuse uuringuid ning vähkkasvajate varaste sõeluuringute soodustamist tänapäevase biomarketite meetodi, s.o uriini või vere kompleksanalüüside abil. Kõik need on meetmed, mille eesmärgiks on mitmekesistada patsientide hooldust, et 2010. aasta kujuneks reageerimise aastaks ja et Euroopa Liit mitte üksnes ei toetaks, vaid ka inspireeriks vähktõve vastu võitlemise riiklikke tegevusprogramme.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Mõistagi hääletasin selle tähtsa, vähktõve ennetamise seisukohast olulise raporti poolt.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma toetan igati Euroopa Parlamendi raportit komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” kohta. Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri hinnangul põeb iga kolmas eurooplane vähki ja iga neljas eurooplane sureb sellesse haigusse. Sel aastal haigestub vähki 3 miljonit eurooplast ja ligikaudu 2 miljonit eurooplast sureb sellesse. Poolas haigestub vähki igal aastal ligikaudu 100 000 ja sureb 70 000 inimest. Vähivastane võitlus on ELi üks peamisi tegevusvaldkondi seoses rahvatervisega. Lissaboni leping rõhutas liidu pädevust toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid tervise kaitsmiseks ja parandamiseks. Konkreetse meetme nende kavatsustega leiab komisjoni algatusest, mille nimeks on „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”. Partnerluse eesmärgid ja eeskätt selle profülaktilised meetmed on vajalikud vähktõve esinemissageduse vähendamiseks.

Nende eesmärkide rahastamisele seatud piirangud on häirivad. Teatises on seatud eesmärgid kümneks aastaks, samas kui ühenduse eelarve tagab vaid lühiajalise finantstoe. Seepärast teen ettepaneku suurendada toetusi (eeskätt profülaktilistele programmidele regionaalpoliitika ja Euroopa Sotsiaalfondi valdkonnas), kasutada tõhusamalt seitsmenda raamprogrammi raames olemasolevaid ressursse (nt teadusuuringute paremaks koordineerimiseks) ja kavandada rohkem ressursse uue finantsperspektiivi raames.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Vähktõbi on suurim terviseprobleem nii Euroopas kui ka maailmas. Kahjuks vähiepideemia üha laieneb. Igal aastal lisandub ELis 3 miljonit uut juhtumit ja 1,7 miljonit surma, mistõttu on vähktõbi teine peamine surma ja suremuse põhjus. Hetkeseisuga haigestub vähki iga kolmas ELi kodanik ja ekspertide hinnangul suureneb vähijuhtumite arv elanikkonna vananedes järsult. Vähiohje ja -ennetuse parandamiseks on vaja ELis astuda kiireid samme. Leedus on olukord eriti tõsine. Erinevat tüüpi vähktõve statistilised näitajad on ELi kõige kehvemate hulgas. Seepärast toetan iseäranis Euroopa Parlamendi resolutsiooni vähivastase võitluse kohta laienenud ELis ja Euroopa Komisjoni „Vähktõve vastu võitlemise meedet: Euroopa partnerlus 2009–2013”, mis on uueks katseks panna kõiki sidusrühmi tegema koostööd viljaka partnerluse vaimus. Vähktõbi on sotsiaalne ja poliitiline, mitte pelgalt tervishoiuprobleem. Selle lahendamiseks on vaja ühismeetmeid Euroopa, liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Tahaksin rõhutada, et Lissaboni leping määratleb selgelt liidu pädevuse toetada, koordineerida või täienda liikmesriikide meetmeid. Meie kõigi ühiseks eesmärgiks on aidata liikmesriikidel võidelda vähiga ja tagada raamistik teabe, suutlikkuse ja oskusteabe tuvastamiseks ja jagamiseks vähktõve ennetamise ja ohje valdkonnas.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Täna hääletasime minu Sloveenia kolleegi, Euroopa Rahvaparteisse (kristlikud demokraadid) kuuluva Alojz Peterle koostatud resolutsiooni ettepaneku üle vähivastase võitluse kohta. Mõistagi toetasin Euroopa Komisjoni ettepanekut luua „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus 2009–2013”. Selle uue koostöövormi eesmärgiks on toetada liikmesriikide püüdeid vähivastases võitluses.

Statistika näitab, et igal aastal registreeritakse Euroopas 3 miljonit uut vähijuhtu ja 1,7 miljonit surmajuhtumit. See tähendab, et igal aastal on vähktõbi kõige tõsisemate haiguste ja surmajuhtumite seas teisel kohal. Euroopa partnerluse raames peaksid liikmesriigid võimalikult kiiresti koostama lõimitud kavad selle halastamatu haiguse vastu võitlemiseks, et meil õnnestuks vähendada aastaks 2020 juhtumite arvu 15% võrra. Ei maksa aga unustada, et selles ebavõrdses võitluses on kõige olulisemaks teguriks ennetus.

See on kõige tasuvam meede, sest kolmandikku vähijuhtudest on võimalik vältida. Seepärast peaks ennetavaid meetmeid toetama nii meditsiini vallas kui ka tervislikuma elustiili propageerimise kaudu.

Raport: Patrizia Toia (A7-0120/2010)

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tähtsuse võib omistada nende üliolulisele rollile tõelise revolutsiooni algatamisel teadusmaailmas, seda mitte üksnes teaduspõhise ühiskonna sünni kuulutamisega, vaid ka loodusressursside jätkusuutliku kasutamise võimaldamisega.

Neid kaalutlusi arvestades on energiatõhususele pühendatud uute tehnoloogiate puhul võimatu eirata asjaolu, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia käib käsikäes planeedi austamisega, tagades seejuures, et nii kodumajapidamised kui ka tööstus saavad ressursside säästmisest majanduslikku kasu. Euroopa sotsiaalmudeli jätkusuutlikkusele on iseloomulik energiasäästupoliitika – seepärast otsustasin hääletada raporti poolt.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Üleminek arukale mõõtmisele võib vähendada energiatarbimist Euroopa tasandil kuni 10%, sest võimaldab teabe kahesuunalist edastamist võrguoperaatorite, energiatarnijate ja tarbijate vahel.

Analüüsid näitavad, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arukas kasutamine võimaldab vähendada ligikaudu 17% võrra hoonete energiatarbimist, mis moodustab praegu ligikaudu 40% kogu Euroopa energiatarbimisest. Need näitajad võimaldaksid vähendada ainuüksi transpordisektori süsinikuheitmeid kuni 27%.

Need prognoosid peaksid julgustama meid kasutama täielikult ära moodsaid tehnoloogiaid. Ehkki neid tehnoloogiaid ei saa rakendada lühiajalises plaanis ühtviisi kogu Euroopa Liidus, on tähtis, et kõik liikmesriigid oleksid teadlikud võimalusest kasutada moodsaid tehnoloogiaid süsinikuheitmete vähendamiseks, pidades seejuures silmas Euroopa 2020. aasta strateegia äärmiselt ambitsioonikaid eesmärke.

Ehitus- ja transpordisektor on üks suuremaid energiatarbijaid ja saab moodsate tehnoloogiasüsteemide kasutuselevõttu kiirendada. Samuti võib loodusvarade kasutamine olla tänu uutele tehnoloogiatele keskkonna jaoks vähem kahjulik ja toota vähem süsinikku.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad mängivad olulist rolli Euroopa majanduskasvu edendamisel. Nende mõju energiasektorile hõlmab ka meie ühiskonna täielikku muutmist detsentraliseeritumaks ja paindlikumaks. Sellises ühiskonnas on energia jaotus näide suuremast jõukusest. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja võrgutehnoloogiate kasutamine võimaldab meil parandada energiatarbimise tõhusust näiteks elektrijaotusvõrkude, arukate hoonete, arukate kodude, arukate mõõturite ja ökotõhusa transpordi väljaarendamise teel. Tähtis on aga jätkata nende innovatsioonivõimaluste kasutamist, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meile pakub. Oluline on töötada välja uuenduslik Euroopa arukas võrk, mille instrumendid võimaldavad mõõta ja jälgida energiatarbimise tõhusust, rakendades arukat mõõtmist kooskõlas kolmandas energiaturu paketis sätestatud ajakavaga. Nii saavad tarbijad juhtida oma energiatarbimist, tasakaalustades nõudluskõverat. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib mängida olulist rolli kliimamuutuste üleilmsete mõjude mõõtmisel ja kvantifitseerimisel ning kliimakaitsemeetmete hindamisel, aidates seejuures kaasa kliimapoliitika täiustamisele.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma andsin poolthääle raportile info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib omandada olulise rolli kliimamuutuste mõjude kergendamisel, vähendades energiatarbimist, suurendades energiatõhusust ja lõimides taastuvaid energiaallikaid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) See raport on äärmiselt asjakohane ajal, mil prioriteediks on CO2 ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine koos investeeringutega taastuvenergiasse ja keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse. Seepärast on tähtis kaaluda info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate meetmeid, et muuta võimalikuks üleminek energiatõhusamale majandusele avalikkuse ja äriühingute jaoks võimalikult väikeste kuludega. On ülimalt tähtis edendada jätkusuutlikku kasvu, mis on suunatud elanikkonna ja majanduse heale käekäigule ning solidaarsusele tulevaste põlvedega.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad võivad anda olulise panuse ELi majanduse energiatõhususse, eelkõige ehitus- ja transpordisektoris. Selles kontekstis toetan komisjoni püüdlusi edendada energia tootmises, jaotuses ja kasutamises arukat mõõtmist ja arukaid võrke. Rõhutan eelkõige üleskutset liikmesriikidele võimaldada kõigile ELi kodanikele lairibaühendus, et tagada võrdne juurdepääs veebipõhistele teenustele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Pole kahtlust, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate aktiveerimine aitab kaasa üleminekule energiatõhusale majandusele, sest seeläbi on ka võimalik vähendada energiatarbimist, suurendada energiakindlust ja aidata piirata keskkonnakahju, eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni.

Sellest hoolimata teame, et edusammud energiatõhususe ja energiasäästu saavutamisel pole aeglased mitte üksnes seepärast, et olemasolevad majandushuvirühmad hoolitsevad oma huvide eest, vaid ka seepärast, et vajalike muutuste tegemiseks pakutakse vähe abi.

Seepärast toetame raportis sisalduvaid erinevaid ettepanekuid, eeskätt neid, mis tugevdavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist uue transpordipoliitika planeerimisel ja suurendavad transpordisektori intermodaalsust, ja neid, mis kutsuvad komisjoni üles panema paika uued abi osutamise prioriteedid, võttes seejuures arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimise küsimusi, et aidata kaasa üleminekule energiatõhusale majandusele erinevates valdkondades, mis ulatuvad transpordist ja liikuvusest kaugemale, nt tööstuses, tervishoius ja elamumajanduses.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Juba aastaid on Euroopa Liit seadnud endale tähtsaid eesmärke seoses energiasäästu ja süsinikuheitmete vähendamisega. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor on kahtlemata üks vahend, mille abil suurendada üksikute liikmesriikide energiatõhusust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saab aidata jälgida ja juhtida energiatarbimist ja võimaldada uusi rakendusi ja tehnoloogiaid loodusressursside kasutamise parandamiseks ning edendada puhtamate tootmis- ja tööstusprotsesside kasutamist. Euroopa Komisjoni algatatud laiapõhjalise konsultatsiooniprotsessi käigus selgitati välja viis, mil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saab aidata suurendada energiatõhusust. Euroopa Komisjon on arvutanud välja, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste süsteemide abil on võimalik vähendada hoonete energiatarbimist, mis moodustab hetkeseisuga ligikaudu 40% kogu Euroopa energiatarbimisest, kuni 17% võrra ja transpordi süsinikuheitmeid kuni 27% võrra. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel saavutatud linnakorralduse abil on võimalik oluliselt vähendada linnapiirkondade mõju energiale. Seega tuleks võtta meetmeid heade tavade levitamiseks ja suurendada kohalike otsustajate teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavatest hüvedest.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Liit on taas kinnitanud, et soovib vähendada süsinikuheitmeid 2020. aastaks 20% võrra. Seda kohustust on raske täita ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täit potentsiaali rakendamata. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil saab oluliselt vähendada süsinikdioksiidiheitmeid.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhjustab 1,75% Euroopa teenindussektori süsinikuheitmetest ja 0,25% heitmetest, mis on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste seadmete ja elektrooniliste tarbekaupade tootmisega. Ülejäänud 98% emissioonist pärineb muudest majandus- ja ühiskonnasektoritest. Seepärast on mõttekas ühtlustada energianäitajate mõõtmise ja kvantifitseerimise meetodeid, et oleksid olemas andmed, mis võimaldavad töötada välja energiasäästlikud strateegiad ja vältida nn rohelise valeinfo fenomeni.

Selles kontekstis tahan rõhutada, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib mängida olulist rolli aluseesmärkide saavutamisel, sest seda kasutatakse peaaegu igas majandussektoris ja see aitab suurendada tootlikkust rohkem kui 40% võrra. Seepärast kinnitan oma täielikku toetust sellele strateegiale, mis ühendab asjakohase majandus- ja tööstusarengu keskkonnaalaselt jätkusuutliku strateegiaga.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on igas liikmesriigis vahendiks, mille abil suurendada energiatõhusust ning võtta kasutusele uusi rakendusi ja tehnoloogiaid loodusressursside kasutuse tõhustamiseks ja tööstustoodangu ja -protsesside muutmiseks ökotõhusaks majanduseks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste süsteemide abil on võimalik vähendada hoonete energiatarbimist, mis moodustab hetkel 40% kogu Euroopa energiatarbimisest, kuni 17% võrra ja transpordisektori süsinikuheitmeid kuni 27% võrra. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor annab 27 ELi liikmesriigis tööd 6,6 miljonile inimesele, stimuleerib iga sektori innovaatilist suutlikkust ja moodustab rohkem kui 40% tootlikkuse üleilmsest kasvust. Euroopa Komisjon ja Regioonide Komitee peavad kiiresti koostama „kohalike ja piirkondlike omavalitsuste praktilise juhendi” selle kohta, kuidas suurendada energiatõhusust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovaatilise kasutuse kaudu. See peaks sätestama viisi, mil ametiasutused saavad kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Samuti peaks see kirjeldama, kuidas ühtekuuluvusfondid saavad toetada äripartnerlusi innovaatiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiarakenduste loomiseks, et motiveerida ja toetada linnu ja valdu kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat heitmete vähendamiseks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Meie, rohelised, hääletasime raporti poolt. Kõik algsed tekstiosad, mida mõned fraktsioonid soovisid kustutada, jäid sisse.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Olin selle raporti kohta koostatud keskkonnakomitee arvamuse raportöör ja olen täiesti teadlik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaalist võimaldada märkimisväärset energiasäästu Euroopa Liidus, eeskätt ehitus- ja transpordisektoris. Me peame pidama silmas ka nn digitaalse lõhe mõjusid, mida võib täheldada nii liikmesriikide sees kui ka vahel. See kinnistab sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ning vähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimet tagada kaugeleulatuva kasu energiatõhususe poolest. Juurdepääs ülikiirele internetile on määrava tähtsusega. Komisjoni abiga peaksid liikmesriigid suurendama jõupingutusi vajaliku infrastruktuuri ülesehitamiseks, tagamaks, et kõik Euroopa kodanikud ja ettevõtted saaksid kasu olemasolevatest tehnoloogiatest. See puudutab otseselt ebavõrdsust ja ebaõiglust, mis tuleneb digitaalsest lõhest, ja on ainus viis tagamaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia energiatõhususe potentsiaali ärakasutamise.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Võttes arvesse asjaolu, et 2020. aasta 20%lise energiasäästu saavutamiseks kehtestatud meetmed toimivad liiga aeglaselt, on vaja suurendada ja kiirendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovaatilisust ja saavutada taastuvatest allikates saadud energia osakaalu märkimisväärne suurendamine. Tuleks märkida, et transpordisektori kasvades kerkivad kiiresti ka süsinikdioksiidiheitmed. Seepärast tuleks panna rõhku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisele selle sektoris, et mitte üksnes vähendada heitmete taset, vaid ennetada ka heitmete kasvu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised lahendused tuleb lisada ka uue Euroopa transpordipoliitika planeerimisse. See aitab liikluskoormust vähendada, millel on soodne mõju looduskeskkonnale. Kõik need meetmed mitte üksnes ei too kaasa mõõdetavat kasu kliimale, vaid vähendavad ka energiakasutusega seotud kulusid ja viivad keskkonnahoidlike töökohtade loomiseni. Tuleks meeles pidada, et uued liikmesriigid ei ole võimelised nii kiiresti Euroopa Liidu nõuetega kohanema. Tuleks võtta arvesse ka nende riikide huve, sest nad moodustavad märkimisväärse rühma, mis kasutab endiselt traditsioonilisi energiaallikaid. Selle muutmiseks on vaja aega ja raha.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Ma toetan Euroopa Komisjoni algatust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat selleks, et parandada liidu energiatõhusust ja suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Euroopa Komisjoni esitatud arvutuste kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suurepäraseks meetmeks, mille abil on võimalik vähendada energiatarvet ja samal ajal süsinikdioksiidi heitmeid 27% võrra – see on väga tähtis. See vähendaks ka keskkonnale tekitatavat kahju. Ma olen täiesti nõus raportööriga ja toetan tema väljendatud seisukohta, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine stimuleerib Euroopa tööstust ja uute tehnoloogiate turgu ning see aitab kaasa turu taastamisele või uute töökohtade loomisele. Ma leian, et vaja on võtta kõiki meetmeid, alustamaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisega riikides, kus seda veel tehtud ei ole, ja parandamaks seda seal, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat juba rakendatakse. Eeskätt tahaksin rõhutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust uue Euroopa transpordipoliitika planeerimisel. Logistika on oluline tegur transpordi ratsionaliseerimisel ja süsinikuheitmete vähendamisel. Tähtis on mõista vajadust suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilistesse vahenditesse, et töötada välja arukad energeetika infrastruktuurid transpordi jaoks. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine maanteetranspordis koos muude transpordiliikidega aitab vähendada ummikuid ja nende kahjulikke mõjusid keskkonnale. Regionaalarengukomisjoni liikmena tahaksin rõhutada, et peame motiveerima liikmesriike levitama häid tavasid ja suurendama kohalike otsustajate teadlikkust hüvedest, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogial pakkuda on.

Raport: Vittorio Prodi (A7-0057/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Komisjoni valge raamat kliimamuutustega kohanemise kohta sisaldab paljusid mõtteid sellest, millele keskenduda praegu ja tulevikus, et vähendada üleilmsest soojenemisest tulenevat ohtu.

Seepärast toetan eeskätt seda osa raportist, milles rõhutatakse kohandamismõõtme lõimimist kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, olgu seoses põllumajanduse või kalanduse, metsanduse või horisontaalse ja sektoriülese lähenemisviisiga, mis tagab võetavate meetmete järjepidevuse.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa on läbimas faasi, kus ta peab mõistma tungivat vajadust võtta meetmeid selleks, et vähendada inimtegevuse mõju kliimale. Valge raamat kliimamuutuste kohta on samm edasi süsinikuheitmeid vähendavate meetmete standardiseerimise suunas Euroopa tasandil.

Arvestades ambitsioonikat eesmärki, milleks on kasvuhoonegaaside vähendamine 20% võrra aastaks 2020, peab Euroopa Liit hakkama tegutsema kiiremini, kui ta praegu tegutseb. Nii vanad kui ka uued liikmesriigid on kohustatud tegema võrdseid jõupingutusi ja neid suurendama ning mõistma, et haiguse ennetamine või ravimine varajases faasis on edukam kui kroonilise haiguse ravimine.

Oleks kurb, kui Euroopa mõistaks liiga hilja, et kliimamuutused võivad mõjutada põllumajanduse kui Euroopa ja maailma elanikkonna peamise toiduallika elujõulisust. Me oleme juba igal aastal silmitsi äärmuslike ilmatikutingimuste, põudade ja üleujutustega. Raske on ette kujutada, missugune näeks välja veel hullem olukord. Eksperdid ei ole kuigi optimistlikud. Seepärast on inimtegevuse poolt kliimale avaldatavat mõju leevendavad meetmed võtmeks normaalse olukorra taastamisele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma toetan Euroopa Komisjoni algatust esitada Euroopa meetme laiapõhjaline raamistik kliimamuutustega kohanemise poliitika kohta. Leevendamis- ja kohanemismeetmed ei tohiks aga olla teineteisest eraldatud. Ma rõhutan heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi tähtsust, sest selle kohaselt peavad liikmesriigid eraldama vähemalt 50% süsteemi tuludest leevendamis- ja kohanemismeetmete tarbeks. Ma leian ka, et esmatähtsaks tuleb kuulutada täiendavad meetmed, et edendada ELi strateegiat, mille eesmärgiks on suurendada 2020. aastaks energiatõhusust 20% võrra – see eesmärk tuleks muuta liidu tasandil õiguslikult siduvaks. Esitatud kohanemismeetmetest rõhutaksin ELi liikmesriikide vahelist solidaarsust kehvemas olukorras ja kliimamuutustest enim puudutatud piirkondade suhtes. Solidaarsuse saavutamiseks on tähtis, et komisjon kaaluks rahvusvahelisele koostööle pühendatud riiklike vahendite suurendamist eelseisva teadus- ja arendustegevuse 8. raamprogrammi raames, toetamaks võitlust kliimamuutuste vastu. Ma rõhutan ka teadusuuringute ja tehnoloogia tähtsust väheste süsinikuheitmetega ühiskonna väljakujundamisel, võttes arvesse komisjoni hiljutist teatist energiatehnoloogia strateegilise kava kohta ning avaliku ja erasektori vahelisse ning liidu, liikmesriikide ja piirkondlikku rahastamisse sekkumise loogikat.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Ma andsin poolthääle sellele resolutsioonile, mis toetab komisjoni valget raamatut ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta ja pakub välja hulga meetmeid, mis hõlmavad mitmeid poliitikavaldkondi. Isegi kui me suudame hoida üleilmse soojenemise ohutul tasemel, toovad kliimamuutused endaga kaasa vältimatud tagajärjed, mis nõuavad kohanemiseks jõupingutusi. Kliimakindluse tagamine ja kohanemine tuleb lõimida kõikidesse poliitikavaldkondadesse, eeskätt neisse, mis puudutavad vett, pinnast, põllumajandust, kalandust ja rannikualasid. Bioloogiline mitmekesisus on ohus, ent on ka vajadus tagada, et linna-, transpordi ja infrastruktuuri planeerimine võtaks arvesse kliimamuutusi. Kodanikukaitse struktuurid peavad oma prioriteediks seadma üleujutusteks ja põudadeks valmistumise. Tähtis on pidada silmas selle probleemi sotsiaalseid ja rahvatervisega seotud aspekte. Kliimamuutused võivad tugevasti mõjutada hingamisteede seisundit ja suurendada nakkushaiguste levikut. Sotsiaalselt tõrjutud kogukonnad, vaesuses elavad lapsed ja vanurid on terviseriskide eest kõige kaitsetumad. Heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulud peavad aitama kaasa kohanemisele ja ELi eelarve peab kajastama vajadust sellised probleemid kiiresti lahendada.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma andsin poolthääle komisjoni valgele raamatule „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik”. Kohanemismeetmed on vajalikud, et lahendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme. Usun, et kliimamuutustega kohanemine on vajalik ja võimaldab meil parandada olemasolevaid eriolukordade lahendamise süsteeme, muutes need satelliit- ja maapealsete jälgimissüsteemide ühendamise abil tõhusamaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Nagu ütlesin eile seoses hääletusega Stéphane Le Folli raporti teemal, mis käsitleb ELi põllumajandust ja kliimamuutusi, „tuleb keskkonnaprobleeme kaaluda, kui see on põhjendatud ja vajalik, lähtuvalt sellest, missugune on ettepanekute mõju põllumajanduse jätkusuutlikkusele ja tootlikkusele”. Sama kehtib kõigi tegevussektorite kohta, mistõttu on oluline, et EL looks strateegia kliimamuutustega tegelemiseks, võttes endale tõsise kohustuse tagada jätkusuutlik areng ja püüdes vähendada süsinikuheitmeid, ohustamata seejuures tootmistegevust, eelkõige tööstust. Iga kliimamuutuste poliitika peab – eriti majandus- ja finantskriisi tingimustes – püüdlema majandusliku tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse poole, asetades innovatsiooni ja teadusuuringud uue tehnika ja uute lahenduste teenistusse, mis on keskkonnahoidlikumad ning võrdselt tõhusad ja konkurentsivõimelised. Rõhk peab olema keskkonnahoidlikel energiaallikatel, loodusressursside tõhusamal kasutamisel ning jõulisel investeerimisel keskkonnahoidlikumasse teadusse ja tehnoloogiasse; see aitab säilitada Euroopa konkurentsivõime ja võimaldab luua jätkusuutliku arengu raames uusi töökohti.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) EL peab säilitama oma liidrirolli rahvusvahelises võitluses kliimamuutustega ja seda rolli tugevdama. Teadusuuringud selles vallas on üliolulised, kui soovime valida õige ja ohutu tee, olgu selleks siis kliimamuutuste vastu võitlemine või nendega kohanemine. Kohanemise küsimus seondub mitme valdkonnaga ja mõjutab mitmeid poliitikavaldkondi. Liikmesriigid peavad neid valdkondi poliitiliselt rohkem koordineerima. Ma pooldan Euroopa ühtse raamistiku alusel koostatavate riiklike kohanemiskavade kohustuslikuks muutmist. Ma leian, et meil peab olema ühtne Euroopa poliitika sellistes valdkondades nagu vesi, energia ja metsandus; ma kordan ka vajadust Euroopa rannikupiiride riskide harta järele. Kiiresti on vaja teha Euroopa kõige haavatavamatele piirkondadele kliimamuutustega kaasnevate riskide analüüs. Ma leian ka, et avalike veevärkide tõhususele tuleb seada eesmärgid Euroopa tasandil. Lisaks rõhutan, et looduslikud ökosüsteemid on Maa kõige olulisemad süsinikutarbijad, kulutades 50% üleilmsetest kasvuhoonegaaside heitmetest ja aidates kaasa nii kliimamuutuste mõju leevendamisele kui ka kliimamuutustega kohanemisele.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Raport lähtub veendumusest, et kliimamuutused on üleilmsed, hävitavad ja vältimatult inimtegevuse tagajärg. Ent nii nagu see veendumus, millest on nüüdseks kujunenud sisuliselt religioon ja mis vaidlustamisele ei kuulu, on tegu ülereageerimisega. Nagu kõik ülepaisutatud asjad, on ka see totter. Ilma teaduslikke hinnanguid äraootamata tuleks rakendada absoluutset ettevaatuspõhimõtet, et tulla toime kõige mustemate stsenaariumidega nn üleilmse soojenemise võimalike mõjude puhul ökosüsteemidele, aga ka elamiskõlblikele piirkondadele, tööstusobjektidele jne. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et niisugust suhtumist kohtab harva muude keskkonna ja inimtervisega seotud meetmete puhul, võtkem näiteks geneetiliselt muundatud organismid. Tegelike või kujuteldavate riskide alusel, mis ulatuvad haigustest, mis võivad olla seotud üleilmse soojenemisega metsatulekahjudeni, mis väidetavalt tulenevad just sellest nähtusest, ja üleujutusteni ning keskelektrijaamade ülekuumenemiseni, õhutatakse meid võtma omaks komisjoni ja Euroopa poliitikavaldkondade sekkumist praktiliselt kõikides valdkondades kuni kõige pisema maalapi kasutamiseni välja. On kahju, et selle teksti trükkimiseks ohverdati nii palju puid, mida peetakse süsiniku sidujateks. Nagu ütles üks luuletaja: „Kuule, puuraidur! Peatu viivuks.”

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Vältimatud kliimamuutused sunnivad ühiskonda ja Euroopa Liidu majandust kohanema uue tegelikkusega. Ma leian, et vaja on kohanemispoliitikat, mis arvestaks toimuvate muutuste laadi ja liigiga ning hõlmaks strateegiat kõige suuremas ohus olevate alade kaitseks. Olen täiesti nõus raportööriga ja leian, et nende meetmete paremaks koordineerimiseks on äärmiselt tähtis rakendada teabevahetus- ja jälgimissüsteemi rahvusvahelisel tasandil, ent ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Mul on hea meel eeskätt selle üle, et rõhk on ühtse põllumajanduspoliitika olulisel rollil, sest kliimamuutustega kohanemise protsessis on ühtsel põllumajanduspoliitikal tähtis põhiroll ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsel. Seepärast leian ma, et põudade ja üleujutuste mõju ennetavad või kergendavad projektid, mis toetavad talunikke, kes töötavad rasketes tingimustes, on väga tähtsad.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule, mis puudutab komisjoni valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik”, sest leian, et see on väga oluline nii Euroopa jaoks üldiselt kui ka eriti just Itaalia jaoks, arvestades tema geoklimaatilisi eripärasid. Itaalia veeressursside juhtimisel on ilmseid probleeme, nagu näha sagedastest põudadest suvekuudel lõunapoolsetes piirkondades, aga ka näiteks 2009. aasta detsembris Toscanas Serchio jõel toimunud üleujutusest. Ka Itaalias on meil tõsine probleem suviste metsatulekahjudega ja seepärast on ülimalt oluline parandada ohutustingimusi. Ehkki praegu on valge raamat vaid esialgne poliitiline tugiraamistik, annab see minu arvates olulise panuse eriolukordade lahendamisse. Samas sätestab see üldise strateegilise lähenemisviisi ELi vastupanuvõime suurendamisel kliimamuutuste mõjudele.

  Andres Perello Rodriguez (S&D), kirjalikult. – (ES) Suur osa parlamendist, näiteks sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, on ametlikult vastu resolutsiooni punktile 41, milles taotletakse subsidiaarsuspõhimõtte rakendamist maapoliitika suhtes. Me kõik oleme kursis erinevustega, mis liidu erinevate piirkondade vahel valitsevad, ent just sel põhjusel – nagu öeldakse ka resolutsioonis – kannatab Lõuna-Euroopa kliimamuutuste mõju all rohkem ning vajab rohkem Euroopat ja selle ühispoliitikat. Küsimus on solidaarsuses, millest võidab kogu Euroopa Liit. Seepärast kahetseme sügavalt esimese ettepaneku kadumist tekstist, milles Romano Prodi palus maadirektiivi blokeerimise lõpetamist nõukogus. On tähtis, et me võtaksime vastu selle seadusandliku instrumendi, mis on oluline kohanemiseks kliimamuutustega ning keskkonnatingimuste halvenemise ja kõrbestumise riski maandamiseks. On tõsi, et see risk on suurem Lõuna-Euroopas, ent ärgem unustagem, et kliimamuutused mõjutavad kõiki Euroopa keskkonnaressursse. Need, kellele see resolutsioon on suunatud, peaksid teadma, et suur osa parlamendist nõuab endiselt toetavat ja ühist poliitikat.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, rohelised, hääletasime raporti poolt. Heaks uudiseks on see, et õnnestus pareerida katse eemaldada rõhu asetamine tuumaohutusele.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Teadlaste tehtud töö tulemused näitavad, et kliimamuutused hakkavad avaldama üha suuremat mõju looduskeskkonnale ja majandusele ning meie igapäevaelule. Seepärast on praeguste ja tulevaste kliimamuutustega kohanemiseks mõeldud meetmete võtmine tõsine ülesanne kogu maailma ühiskonna jaoks. Otsused, mis puudutavad kliimamuutustega kohanemise parimaid viise, peavad tuginema usaldusväärsetele teaduslikele ja majanduslikele analüüsidele, ent mitte kõigil piirkondadel pole juurdepääsu kvaliteetsele teabele. Seepärast näib mõte luua kliimamuutuste seireplatvorm olevat hea. Platvorm on kasulik teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamiseks Euroopa, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Ma pole aga kindel, kas liidrirolli haaramisega rahvusvahelises võitluses kliimamuutustega, nagu dokumendis soovitatakse, ei püüa EL endale võtta mitte liialt suurt vastutust üleilmsete asjade eest. Mulle näib, et kui me püüame tegeleda selliste probleemidega nagu majanduskriis ja vajadusega tekitada kasvu, siis me ei peaks käsitlema prioriteetsena kliima soojenemise vastase võitluse kulutusi. Olenemata meetmetest, mis võetakse kliimamuutustega kohanemiseks, tuleks pidada silmas ka seda, et mõnede riikide jaoks kujuneb kohanemispoliitika iseäranis kulukaks ning nende riikide rahalise toeta jätmine toob kaasa liikmesriikidevaheliste arenguerinevuste suurenemise.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Oma raportis transpordi- ja turismikomisjonis nentisin kahetsusega, et Euroopa kliimamuutustega kohanemise strateegias on jäetud tähelepanuta transpordisektor, mis on olulise majandusliku tähtsusega ja üks peamisi CO2 heitmete allikaid. Seepärast on mul hea meel, et käesolevas raportis mõistetakse, et transport on selle probleemi keskmes. Me peame tegema tõsiseid jõupingutusi, et aidata ettevõtetel edukalt kliimamuutustega kohaneda. Meie poliitika edukus sõltub adekvaatsete ja innovaatiliste rahastamismeetodite aktiveerimisest selleks, et piirata võimalikult suures ulatuses mõju inimestele, ökoloogilisele tasakaalule ja majandustegevusele. Lisaks peab meie strateegia võtma arvesse tundlikke geograafilisi piirkondi nagu ranniku-, mere- ja mägipiirkonnad, mis on iseäranis haavatavad ja mis kogevad kliimamuutusi kõige tugevamini, kui me ei suuda võtta sobivaid kaitsemeetmeid. Parlament peab kiiresti võtma vastu asjakohased kohanemismehhanismid transpordisektori jaoks, mis ei tohi jääda enam pelgalt probleemi põhjuseks, vaid millest peab saama lahendus kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Raport: Andrea Cozzolino (A7-0100/2010)

  Ryszard Czarnecki (ECR), kirjalikult. − Tulemuslikkus, tõhus juhtimine ja pettuste välistamine on ECRi fraktsiooni peamised prioriteedi ELi eelarve puhul. Seepärast toetame Cozzolino raportit ja enamikku selle järeldusi.

ECRi fraktsioon ei saa aga toetada Euroopa prokuröri kontsepti. Selle asutuse loomine oleks esimene ohtlik samm Euroopa Liidu kriminaalõigusalase pädevuse suunas ning selle loomisele keskendumine juhib tähelepanu kõrvale olemasolevate süsteemide ja organite tõhusamaks muutmiselt.

Kuna ECRi ettepanek kõrvaldada punkt, milles toetatakse liikumist Euroopa prokuröri institutsiooni suunas, lükati tagasi, jäi ECR lõpphääletusel erapooletuks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ehkki mina, sarnaselt raportööriga, pean positiivseks seda, et komisjonile liikmesriikide poolt teatatud finantsrikkumiste arv vähenes 2007. aastal registreeritud 1024 miljonilt eurolt 2008. aastal registreeritud 783,2 miljoni euroni, leian ma, et eesmärgiks peaks olema 0 miljoni euro jagu finantsrikkumisi aastas. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja võtta meetmeid, mis muudavad võitluse maksupettustega – eelkõige käibemaksupettustega – ja kõigi finantskuritegudega läbipaistvamaks, suurendavad riikidevahelist koostööd piiriüleste maksupettuste avastamisel, parandavad andmete kvaliteeti ja võimaldavad riiklike andmebaaside pidevat uuendamist ning kiiret reageerimist teabenõuetele. Ühtekuuluvusfondide taotluste haldamine ja seire peab paranema ning tuleb kehtestada säte, mis võimaldab rakendada sanktsioone liikmesriikidele, kes neid vahendeid õigesti ei kasuta. Ma rõhutaksin Euroopa Pettustevastase Ameti erilist panust nimetatud näitajate alandamisel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Aruanne ühenduse finantshuvide kaitsmise kohta 2008. aastal sätestab, et avastatud finantsrikkumiste mõju langes 2007. aastal registreeritud 1024 miljonilt eurolt 2008. aastal registreeritud 783,2 miljoni euroni, kusjuures langust täheldati kõigis kuluvaldkondades peale otsekulutuste ja liitumiseelsete fondide. Ma rõhutan eeskätt vajadust esitada rikkumiste kohta teavet, mis selgitab vigade ja pettusekahtlusega ressursside kogumahu osakaalu. Pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemine on Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide oluline kohustus. Just nemad peavad eraldama ressursid, mis on vajalikud tõhusaks võitluseks pettuste ja korruptsiooniga, et kaitsta liidu ja tema maksumaksjate huve.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Praeguse majandus- ja finantskriisi ajal ei tohi raisata ühtki ELi eelarveeurot ja kui raiskamine tuleneb pettusest, mis toob kaasa liidu vahendite mittekohase väljamaksmise, peab see veelgi rohkem paika. Aastate jooksul oleme näinud rikkumiste arvu märkimisväärset vähenemist. Sellest hoolimata ei saa me jääda rahule rikkumiste vähendamisega väikeste summadeni või peaaegu nullini. Euroopa Liit peab kehtestama eelarvekontrollimehhanismid, mis aitavad tõhusalt ennetada ja avastada pettusi, nii et avalikke vahendeid eraldataks vaid juhtudel, kus neid tegelikult kasutatakse nõuetekohaselt, rääkimata sellest, et neid, kes reegleid rikuvad, üritades niigi nappe vahendeid ebaseaduslikult omastada, tuleb tõhusalt karistada.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Minu jaoks on võitlus pettuste vastu väga tähtis küsimus, eriti seoses regionaalfondide ja liitumiseelsete fondidega. Paraku on pettuste vastu võitlemiseks pakutud meetmed liialt tsentraliseeritud. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Mul on hea meel, et avastatud rikkumiste finantsmõju langes 2007. aastal registreeritud 1024 miljonilt eurolt 783,2 miljoni euroni 2008. aastal (langus puudutas kõiki valdkondi peale otsekulutuste ja liitumiseelsete fondide). Ma toetan täielikult komisjoni tööd ja juhin tähelepanu sellele, et võitlus pettuste ja korruptsiooni vastu on Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide selge kohustus.

Arvestades kogu Euroopat laastavat majandusolukorda olen nõus vajadusega kaitsta liidu finantshuve ja võidelda organiseeritud kuritegevusega, mis riiklike näitajate kohaselt suurendab oma suutlikkust skeemitada institutsioonide sees, pannes toime pettusi ELi eelarve suhtes.

Seepärast leian, et on tähtis võtta vastu tõhusad õigusaktid, parandamaks halduskoostööd maksupettuste vastu võitlemisel ja tagamaks siseturu tõrgeteta toimimine. Seda silmas pidades toetan ettepanekut, mis puudutab nõukogu direktiivi halduskoostöö kohta maksustamise valdkonnas, rõhutades samas liikmesriikide vastutuse suurendamise tähtsust alates andmebaasidesse sisestatud teabe kvaliteedist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Lõpphääletusel andsin poolthääle. ECRi fraktsiooni muudatusettepanek, millele olin vastu, sai kõrvale jäetud.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Väärib märkimist, et 2008. aastal vähenes rikkumiste arv võrreldes eelneva aastaga. Enim paranes olukord põllumajanduskulutuste vallas. Raportist nähtub, et rikkumiste hinnanguline hulk vähenes 3–4%. Suurimat kasvu täheldati aga liitumiseelsete fondide vallas, kus ressursside vale kasutamine kerkis lausa 90,6%, ent siinkohal tuleks pidada silmas, et tegu pole liikmesriikidega ja neil puuduvad kogemused. Hoolimata olukorra paranemisest 2008. aastal kulutatakse endiselt teatud osa ELi eelarvevahenditest valesti. Teatud määral tuleneb see tõhusate kontrolli- ja järelevalvemehhanismide puudumisest. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), mis loodi 1999. aastal, on olnud omastamisevastases võitlused väga edukas. Siiski on oluline tagada tema tegevuse täielik sõltumatus. Ma toetan raportööri ettepanekut võimaldada OLAFil tugineda suuremas ulatuses komisjoni läbiviidud siseaudititele, mitte üksnes ametnike või liikmesriikide esitatud teabele. Missugune peaks olema liikmesriikide ning nende järelevalve- ja auditeerimissüsteemide roll? Euroopa projektide raames toime pandud pettuste vastu võitlemine peaks olema meie prioriteet. Ausus ja vastutustunne ELi eelarve piiratud vahendite kulutamisel võimaldab vahendeid säästa ja kasutada majanduslanguse tagajärgedega võitlemiseks. Ei maksa unustada, et ELi eelarveressursid kuuluvad meile kõigile – maksumaksjatele. Seepärast peame tagama, et neid kulutatakse kõige tõhusamal viisil.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. − (LT) Tahaksin rõhutada, et pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemine on Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide tähtis kohustus. Juhiksin aga tähelepanu ka asjaolule, et mõnedes riikides on korruptsioon Euroopa Liidu vahendite jaotamisel otseselt seotud neis riikides viljeletava poliitika diskrediteerimisega. Neis riikides on moodustumas erinevad poliitilised ja finantsklannid, mille eesmärgiks on kontrollida Euroopa Liidu vahendite jaotamist. Seepärast peaksid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja teised olulised Euroopa Liidu institutsioonid juhtima tähelepanu poliitikavaldkondade, poliitiliste organisatsioonide, poliitiliste vastaste ja opositsiooniliidrite diskrimineerimisele ja diskrediteerimisele liikmesriigi tasandil. Demokraatiat edendav Euroopa Liit peab esmalt tagama, et tema liikmesriikide opositsiooniparteidel oleks võimalus teha tööd ja väljendada oma seisukohti vabalt, ning kontrollima korruptsiooni ennetamiseks võetavaid meetmeid. Samuti tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu raha tuleks kasutada liikmesriikide infrastruktuuri parandamiseks, inimeste harimiseks ja muuks selliseks. Euroopa raha investeerimine üksnes infrastruktuuri aitab riiki ja tema kaubavahetust. Nii poleks enam „vaeseid” ettevõtteid, kes küsivad toetust, ent ei saa seda. Lisaks poleks meil sellisel juhul vaja kontrollida Euroopa Liidu vahendite jaotust tuhandetele sidusrühmadele, s.o toetuse saajatele, mis tähendab, et kaoksid ka tuhanded väljapressimise subjektid. Seepärast tuleks pöörata tähelepanu selle raha riiklikule kasutusele.

Raport: Tamás Deutsch (A7-0062/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. − (IT) Tahaksin kasutada seda olulist võimalust, et kommenteerida hääletust, mis puudutab Luksemburgis asuva Euroopa Investeerimispanga majandusaasta aruannet, soovides seejuures rõhutada – nagu ma juba mõningate teiste küsimuste puhul olen teinud –, kui tähtis on suurendada Euroopa Investeerimispanga finantsinstrumentide eelarvet linnakeskuste ja regeneratsioonikavade toetuseks.

Olemasolevad instrumendid nagu JESSICA fond on ühed vähestest finantsinstrumentidest, mida piirkond või omavalitsusüksus saab kasutada linnaarendusprojektide rahastamiseks. Sekkumised laienevad ka volikogu hoonetele, ent üksnes seoses aladega, mis täiendavaid projekti, ning hoonete energiatõhususe suurendamisele ja parendamisele. Seepärast kasutan võimalust rõhutada, et minu arvates tuleks JESSICA fondi laiendada ka uute (mõistagi keskkonnahoidlike) hoonete rahastamisele, sest nii on võimalik aidata kohalikel omavalitsusüksustel tegeleda ka linnade elamumajandusprobleemiga.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma olen rahul Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2008. aasta majandusaasta aruandega ning julgustan panka jätkama Euroopa majanduse ja kasvu edendamist, tööhõive stimuleerimist ning piirkondadevahelise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamist. Lisaks olen rahul tähtsusega, mida EIP omistab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele), jätkusuutlikule energeetikale ja kliimamuutuste leevendamisele ning investeeringutele ELi piirkondadesse, mida hiljutine majanduslangus on iseäranis rängalt tabanud. EIP reageeris kiiresti üleilmsele majanduskriisile, eelkõige majanduse taastamise kava kaudu ja nende liikmesriikide suhtes, mida kriis kõige rängemini tabas. Ma kutsun aga üles kirjeldama tulevastes aruannetes põhjalikumalt suuri laene, mis täiendavad Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusi piirkondadele, mis rakendavad tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud programme või programme, mis on seotud taastuvate või keskkonnahoidlike energiavarudega. Samuti peaksid investeerimisvahendite aruanded sisaldama teavet rahastatud programmide tulemuste kohta. Vajalike vahendite eraldamisega peaks EIP etendama suuremat rolli infrastruktuuriinvesteeringute, roheliste tehnoloogiate, innovatsiooni ja VKEde toetamisel Euroopa 2020. aasta strateegia raames.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Investeerimispank (EIP) mängib olulist rolli, aidates liikmesriikidel tulla toime majandus-, finants- ja sotsiaalkriisiga. Seda silmas pidades usun, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika jaoks eraldatud suuremad vahendid on olnud olulised kõige kehvemas olukorras ja kriisis enim kannatanud piirkondadele avaldunud mõju leevendamisel. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete – s.t enamiku Euroopa ettevõtete – rahastamise ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine aitab kaasa kriisi mõjude leevendamisele. Võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumist ning praeguseid ja tulevasi ülesandeid, mis seisavad raskes majanduslikus ja sotsiaalses olukorras oleva Euroopa Liidu ees, on tähtis muuta Euroopa Investeerimispanga tegevus jõulisemaks, läbipaistvamaks ning seada talle õiged prioriteedid.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Investeerimispank (EIP) asutati 1958. aastal Rooma lepinguga. EIP – Euroopa Liidu pikaajalisi laene väljastav pank – laenab raha avalikule ja erasektorile Euroopa huviga projektide tarbeks, kasutades finantsturge ja omavahendeid. Tema peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa ELi liikmesriikide lõimumisele, tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. 2008. aastal seisis EIP silmitsi enneolematute probleemidega, kui üleilmne majanduskriis jõudis lõpuks Euroopa Liidu liikmesriikideni. Kriisijuhtimise puhul on mul hea meel tõdeda, et EIP reaktsioon üleilmsele majanduskriisile oli kiire: pank suurendas oma kapitali omafinantseerimise teel ning sellest tulenevalt ka laenumahtu Euroopa majanduse taastamise kava toetuseks. Seepärast olen rahul EIP 2008. aasta majandusaasta aruandega ja käesoleva raporti vastuvõtmisega, sest raportis julgustatakse panka jätkama Euroopa majanduse arengu ja kasvu edendamist, tööhõive stimuleerimist ning piirkondadevahelise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamist.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Investeerimispangal (EIP) on väga oluline roll ELi majanduses, sest pank tagab järgmiste valdkondadega seotud tehingute rahastamise Euroopas: majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine; valmistumine teadmistepõhiseks majanduseks; üleeuroopaliste transpordi- ja juurdepääsuvõrkude väljaarendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) toetamine; keskkonnakaitse ja -areng; ning säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energeetika. ELi 2020. aasta strateegiat ei ole võimalik rakendada ilma toetuseta EIP-lt, kes peab tegema kättesaadavaks vahendid, mida on vaja projektide elluviimiseks infrastruktuuri, rohelise tehnoloogia, innovatsiooni ja VKEde valdkonnas.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult − (IT) EIP on täheldanud oma rolli laienemist 2008. aastal finantskriisi tagajärjel. Likviidsuskriisi taustal on EIP jätkanud laenude andmist avalikule ja erasektorile Euroopale huvi pakkuvate projektide elluviimiseks, kasutades selleks finantsturge ja omavahendeid. Lisaks riikide majanduste stimuleerimisele tegi EL otsuse ka seoses Euroopa majanduse elavdamise kavaga, määrates EIP-le olulise rolli, eriti seoses VKEde rahastamise suurendamise, taastuvenergia ja keskkonnasäästliku transpordiga. Kriisile reageerides on EIP olulisel määral oma eesmärke laiendanud: selleks et aidata ettevõtteid ja toetada majanduse elavnemist, on EIP oluliselt suurendanud oma laenude mahtu, makstes välja oodatust 10 miljardit eurot rohkem. Eelkõige on 42% võrra suurenenud VKEdele antud laenud. Lisaks on pank töötanud välja uued riskijagamise rahastamisvahendid, lihtsustanud laenumenetlusi ja kiirendanud projektide rakendamist liikmesriikides ja sektorites, mis kriisi tõttu kõige enam kannatasid. Raportis rõhutatakse nende meetmete positiivset mõju ning kutsutakse samal ajal üles põhjalikult jälgima VKEdele antud toetusprogrammide tegelikke mõjusid.

  Raül Romeva I Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See oli lihtne otsus. Hääletasin lõpphääletusel poolt.

Resolutsioonide ettepanekud: massilised hirmuteod jaanuaris ja märtsis Josis (Nigeeria) (RC-B7-0247/2010)

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Resolutsiooni ühisettepanek hiljutiste rahvusrühmade vaheliste hirmutegude kohta Nigeerias, mida me hääletame, tundub rahuldav, pidades silmas põhimõtteid ja suuniseid, mida Euroopa Parlament soovib edastada teistele Euroopa institutsioonidele, mis vastutavad ELi välistegevuse eest. Me peame võtma meetmeid, et tagada Nigeeria poliitiline stabiliseerumine ja luua kindel alus tema majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks: oleme täiesti teadlikud üldistest kaalutlustest; nendest pole puudust, arvestades Nigeeria rikkalikke loodusvarasid. Poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võib muuta keskkonna rahumeelseks, vähendada rahvusrühmade vahelist pinget ning kaotada vägivallateod, mis on traagiliselt viimase kümne aasta jooksul sagenenud. Samuti tunnistades tõsiasja, et vastutuse massilise vägivalla eest kristlaste ja islamiusuliste vahel peaksid võtma mõlemad rahvusrühmad, oleksime me võib-olla pidanud tegema selgeks, et veel üks murettekitav tegur, mis on samuti seotud ilmnenud vägivallapuhangutega, on radikaalse islami järkjärguline sissetung Nigeeriasse, mida näitab väga selgelt see, et kolmekümne kuuest osariigist kaheteistkümnes on õigusena võetud kasutusele šariaat. Ent nimetatud üldistel põhjustel hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on äärmiselt kahju hiljutiste sündmuste pärast, mis toimusid selle aasta jaanuaris ja märtsis Josis, kus sajad inimesed langesid usuliste ja etniliste vastasseisude ohvriks. Nigeeria konflikti juured on usulistes, majanduslikes, etnilistes, sotsiaalsetes, ajaloolistes ja poliitilistes põhjustes. Arvestades, et Nigeeria on suuruselt kaheksas naftatootja maailmas, on kahetsusväärne, et suurem osa riigi elanikke elab allpool vaesuspiiri. Kliimamuutuste kahjulikud mõjud on samuti Nigeeria olukorra halvenemisele kaasa aidanud. Ma usun, et nii naftarikkas riigis nagu Nigeeria on nende konfliktide rahumeelseks lahendamiseks vaja võrdset juurdepääsu ressurssidele ja tulude ümberjaotamist. Kutsun Nigeeria föderaalvalitsust üles tagama kõikide kodanike võrdsed õigused, lahendama probleemid, mis on seotud kontrolliga viljaka maa üle, juurdepääsuga ressurssidele, tööpuudusega, vaesusega, ja leevendama kliimamuutusi. Kutsun komisjoni üles pidama Nigeeriaga dialoogi Cotonou lepingu alusel, uurima konflikti sügavamaid põhjuseid, võttes samal ajal arvesse küsimusi, mis on aluseks säästvale arengule, nagu kliimamuutused, energiajulgeolek, suutlikkuse arendamine ja haridus.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku poolt massiliste hirmutegude kohta Nigeerias Josis. Mõistan kindlalt hukka hiljaaegu Josis ja selle ümbruses aset leidnud vägivalla, kui sajad inimesed tapeti etnilistes ja usulistes kokkupõrgetes. EL peab pidama Nigeeriaga poliitilist dialoogi muudetud Cotonou lepingu artikli 8 alusel ning pöörama viivitamata tähelepanu küsimustele, mis on seotud mõtte-, südametunnistus- või usuvabadusega, mis on sätestatud rahvusvahelistes, piirkondlikes ja riiklikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) See pole esimene kord, mil Nigeeria on kannatanud konflikti käes, mis on ähvardanud riigi lõhestada. Osutaksin seoses sellega kodusõjale, mis laastas riiki kolm aastat ajavahemikus 1967−1970 ning tõi peaaegu kaasa riigi kaguosa iseseisvuse. Ehkki edode vastuhakk suruti maha, sest keskvalitsuse sõjaline võim takistas Biafra iseseisvust, on tõsiasi see, et sealsed etnilised, kultuurilised ja usulised erinevused püsivad ning suurenevad, muutes riigi klassikaliseks näiteks riigist, mis on pidevas lagunemisohus. Nigeeria piirid kehtestati koloniaalvõimu poolt, mis ei pööranud tähelepanu eeltoodud erinevustele. Ent see ei tähenda, et vastutus riigi konfliktide eest lasub eelkõige eurooplastel. On aeg, et Aafrika juhid loobuksid sellest kulunud vabandusest ja üritaksid teenida oma kodanikke selgelt ja suutlikult nii projektide kui ka ettepanekute puhul. Aafrika suudab olla selline, nagu aafriklased ihkavad, kohe kui nad saavad juhid, kes on oma ülesannete kõrgusel. Veresaunad Josis on järjekordne äärmiselt kurb, kahetsusväärne ja verine lehekülg selle riigi ajaloos, kus selliseid juhtumeid lisandub liiga kiiresti.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma arvan, et Euroopa Parlament pidi väga kiiresti mõistma hukka käimasolevad veresaunad Nigeerias ja kutsuma üles taastama rahu. Arvestades Aafrika kõige tihedamalt asustatud riigi ebastabiilsust ja haprust, kus suurem osa elanikkonnast kannatab vaesuse käes, võib see resolutsiooni ettepanek olla nurgakivi poliitilise dialoogi tugevdamiseks Euroopa Liidu ja Nigeeria vahel ning üksikasjalikumaks uuringuks, mille eesmärk on leida elujõulised lühi- ja pikaajalised lahendused, et lõpetada see vägivald ja taastada kestev rahu. Usun, et meil kui Euroopa Parlamendi liikmetel on oma roll Nigeerias iga päev rikutavate inimõiguste kaitsel ja edendamisel. Seepärast on minu arvates kõige olulisem säte, mis nõuab, et vägivallas süüdi olevate isikute üle mõistetakse õiglaselt kohut. Kõiki neid meetmeid arvestades, millest igaüht pole muidugi sugugi lihtne kohaldada, soovisin hääletada selle resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Nigeerias on leidnud aset korduvad vägivallapuhangud kristlaste ja islamiusuliste vahel ning mõlemad need rühmad esindavad ligikaudu poolt elanikkonnast. Rahutused toimuvad nüüd isegi veel sagedamini. Tühised teemad põhjustavad vägivaldseid kokkupõrkeid. Isegi jaanuarist alates kehtinud komandanditund ja vägede viimine piirkonda ei hoidnud ära uusi veresaunu. Asjaolu, et president Yar’Adua pikk äraolek viis Nigeeria poliitilisse kriisi, et Kesk-Nigeeria linnas Josis toimusid tõsised kokkupõrked kristlaste ja islamiusuliste vahel ning et relvarahu naftarikkas Nigeri jõe deltas on lõppenud, ei tähenda pärast presidendi surma edaspidiseks head. Kui islamiusulised nomaadid ründasid aasta alguses kristlikke külasid ja vähemalt 500 inimest mõrvati, siis sõjavägi reageeris väidetavasti alles mitu tundi pärast esimese raporti saamist. ELi tõsine meelepahaväljendus puudus. Kui šveitslased hääletasid rahvahääletusel minarettide ehitamise vastu, siis ähvardasid islamiriigid Šveitsi majanduslikke sanktsioonide ja džihaadiga. Ent kui kristlasi mõrvatakse nende usutunnistuse tõttu, siis kulub ELil reageerimiseks mitu kuud. Euroopa Liit peab tegutsema selles küsimuses ausa vahendajana ning reageerima kiiremini. Seda on resolutsiooni ettepanekus selgelt öeldud ning seetõttu hääletasin selle poolt.

  Raül Romeva I Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin loomulikult selle olulise resolutsiooni poolt ning toetasin väga suulist muudatusettepanekut, mille tegi minu kolleeg Kiil-Nielsen, et kutsuda Nigeeria ametivõime üles tunnistama kehtetuks mõnede Nigeeria riigijuhtide hiljutine otsus hukata surmamõistetud.

13. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

14. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

15. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)

16. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

17. Istungil vastu võetud tekstide edastamine (vt protokoll)

18. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 123) (vt protokoll)

19. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

20. Istungjärgu vaheaeg

(Istung lõppes kell 13.05.)