Istungi stenogramm

Esmaspäev, 17. mai 2010 - Strasbourg

15. Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Astril Lullingi koostatud raport füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning direktiivi 86/631/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (17279/3/2009 – C7-0075/2010 – 2008/0192(COD)) (A7-0146/2010).

  Astrid Lulling, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! Ajal, mil olud tingivad vajaduse erakordselt arvestava poliitika järele, näitab teema, millest teile kohe räägin, et visadus viib sihile.

1980. aastate algusest saadik olen järjepidevalt kutsunud üles reformima 1986. aasta direktiivi, sest see ei saavutanud oma peaeesmärki, milleks oli parandada pereettevõtte tegevusele kaasa aitavate abikaasade seisundit sotsiaalkindlustuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse valdkonnas.

Minu 1997. aasta raportit vastu võttes kutsus parlament juba üles muutma seda direktiivi, mille sõnastus oli liialt vaoshoitud, ehkki ministrite nõukogu isegi ei toetanud Euroopa Komisjoni 1984. aasta kõrgelennulisemat eesmärki. Hoolimata lugematutest meeldetuletustest vajas komisjon elavat veenmist kuni 2008. aasta oktoobrini, mil ta tegi lõpuks ettepaneku tunnistada kehtetuks see kohitsetud 1986. aasta direktiiv, et asendada selle tugevamal õiguslikul alusel seisva tekstiga.

Parlament kiitis muudatusettepanekud heaks esimesel lugemisel 4. mail 2009. Komisjoni ettepaneku parandamise eesmärgil leidsime, et füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse peaks laienema eelkõige abikaasadele ja tunnustatud elukaaslastele, sest see tagaks neile muu hulgas isikliku õiguse vanaduspensionile.

Kui osalus on vabatahtlik, kipuvad liiga paljud abikaasad loobuma võimalusest luua endale õigusi ja näiteks abielulahutuse korral jäävad nad ilma sotsiaalkaitsest, kuigi nad on aastakümneid töötanud pereettevõttes ja aidanud selle hüvangule kaasa.

Kahjuks ei saanud kohustusliku osaluse põhimõte ministrite nõukogus enamuse heakskiitu. Nõukogul võttis ühisele seisukohale jõudmine aega koguni üheksa kuud. See anti lõpuks ajal, mil eesistujariik oli Hispaania, kes näitas üles erakordset taktitunnet ja sihikindlust. Tahaksin tänada eesistujariiki ja proua Redingi töötajaid, kellega olen jaanuarist saadik läbirääkimisi pidanud. Tänu nende mõistvusele ja töökusele jõudsime nõukoguga kokkuleppele, et laseme uuel direktiivil jõustuda pärast homset hääletust.

Mõistagi pidime tegema järeleandmisi, ent oleme rahul, et suutsime kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjate huve. Viimased moodustavad 16% kogu tööjõust ja kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjatest on naised, mis on Euroopas arvestatav jõud. Abikaasad – enamasti naised –, kes osalevad pereettevõtte töös põllumajanduse, käsitöö, kaubanduse vallas või vabakutseliste puhul, on mõnes liikmesriigis endiselt liiga sageli nn nähtamatud töötajad, kes suurendaksid sidusettevõtjatena majanduslikult aktiivsete inimeste arvu ja aitaksid 2020. aasta strateegia eesmärgid kiiremini saavutada.

Kuna meenutasin selle direktiivi pikka ja rasket sündi, siis pean mainima ka edusamme, mis on tehtud seoses naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade raseduse ja sünnituse kaitsega. Nende soovil tagab uus direktiiv neile 14nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse. Saksa keeles on ütlus „Politik ist die Kunst des Erreichbaren”, mis tähendab, et poliitika on võimalikkuse kunst. Ma tean, et parlamendis on liikmeid – õnneks vähemus –, kes leiavad, et füüsilisest isikust ettevõtjad ja nende abikaasad peaksid sotsiaalkindlustusküsimustega isekeskis hakkama saama. Ma olen selle argumendiga väga tuttav, sest kuulsin seda juba 20–30 aastat tagasi oma kodumaal, kui talunike abikaasasid kohustati liituma põllumajandusliku pensionifondiga.

Täna on need inimesed õnnelikud. Tahaksin rõhutada ka seda, et eelkirjeldatud edusammud kinnitavad lähimuspõhimõtet, sest see annab liikmesriikidele vabad käed otsustamaks, kuidas korraldada abikaasade sotsiaalne kaitse kooskõlas liikmesriigi õigusega ja kas muuta see kohustuslikuks või vabatahtlikuks.

Nagu näete, austatud juhataja, ei ole mul aega kõnelda teile muudest asjadest, millest tahaksin seoses direktiiviga rääkida, ent te näete, et me suudame siiski veel koostada sotsiaalsfääri reguleerivaid Euroopa direktiive, mis teenivad eurooplaste huve ja koguni vähendavad konkurentsimoonutusi ühisturul. Olen tänulik kõigile, sealhulgas naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kolleegidele, kes direktiivi sünnile kaasa aitasid.

(Aplaus)

  Juhataja. – Lugupeetud proua Lulling! Ma ei tahtnud teid katkestada, ent teil on õigus kõnelda neli minutit nüüd ja kaks minutit lõpetuseks. Seega on teil jäänud lõpetuseks üks minut.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Mul on hea meel osaleda parlamendi arutelus, mis puudutab proua Lullingi esitatud soovituse projekti, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut füüsilisest isikuste ettevõtjana tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta.

Meie ettepanek annab selgelt märku, et me ei saa istuda, käed rüpes, kui naised satuvad vaesusesse sotsiaalse kaitse puudumise tõttu. Samuti astutakse sellega suur samm naisettevõtluse edendamise poole. Neid kaht aspekti on praeguses olukorras raske ületähtsustada.

Tahaksin tänada raportöör Lullingit jõupingutuste eest Hispaania eesistumise ajal kokkuleppe saavutamise nimel selles tehniliselt keerukas ja poliitiliselt tundlikus küsimuses. Euroopa Komisjon toetab täielikult dokumenti, mille naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ülekaaluka häälteenamusega 3. mail heaks kiitis, ning ma kutsun üles ka parlamenti sama tegema. Selle dokumendi praegusel kujul vastuvõtmine saadaks nõukogule kindla sõnumi ning sillutaks tee ettepaneku lõplikuks vastuvõtmiseks. Veelgi tähtsam on see, et selles valdkonnas muutuks olukord just hetkel, mil seda on väga vaja.

  Anna Záborská, fraktsiooni PPE nimel. – (SK) Kõigepealt tahaksin tänada kolleeg Lullingit pikaajaliste ja pidevate jõupingutuste eest kõnealuse direktiivi muutmise nimel. Seoses esitatud arvamusega tahaksin rõhutada kolme asja, mida pean oluliseks.

Euroopa Liidus on füüsilisest isikust ettevõtjana töötavad emadest naised praegu ebapiisavalt kaitstud ning füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade olukorda ei ole küllaldaselt parandatud. Usun, et vastuvõetud dokumenti saab kohaldada kõigis sektorites, mitte pelgalt põllumajanduses.

Väikeste perefirmade arengut soodustavate tingimuste loomine hõlmab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist. See tähendab eraalgatuseks ja töökohtade tekkeks vajalike võimaluste loomist. Üks niisuguse keskkonna komponente on abikaasasid ettevõtluses abistavate isikute sotsiaalne kaitse. Nende töö on majandusele sama kasulik kui palgatöötaja oma. Seega on neil õigus samasugusele sotsiaalsele kaitsele, mida riik pakub palgatöötajatele.

Kui aga võtta vaatluse alla mehhanismid, mis võiksid selle kaitse tagamiseks sobida, peame täiel määral austama lähimuspõhimõtet. Vahendite valik peab jääma liikmesriikide otsustada.

Lõpetuseks olgu lisatud, et esimestel elukuudel vajavad lapsed oma ema rohkem kui kedagi teist, ükskõik kas nad on sündinud Prantsusmaal, Saksamaal või Slovakkias. Usun, et äsjakoostatud direktiiv rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta pikendab peagi rasedus- ja sünnitushüvitise maksmist 18. nädalani eranditult kõigi töötavate emade jaoks.

  Rovana Plumb, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Tänan, austatud juhataja! Tahaksin tänada volinikku, nõukogu esindajaid ja Astrid Lullingit, kellega on olnud suurepärane koostöö, samuti oma kolleege naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonist.

Kriisiga võitlev Euroopa Liit seisab suurel teelahkmel, ent see direktiiv toetab naisettevõtlust. Euroopa Liit peab arendama ja toetama naisettevõtlust, et aidata luua töökohti ja tagada võrdsed võimalused tööturul, eeskätt praegusel ajal.

Tahan öelda, et oleme selles direktiivi ettepanekus toetanud seisukohta, et naissoost füüsilisest isikust ettevõtjad ning füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasad ja elukaaslased, kes otsustavad saada lapsi, peaksid olema sotsiaalselt kaitstud ja nende rasedus- ja sünnituspuhkus peaks olema hüvitatud. Me toetame ettepanekut tagada töötajate abikaasade kaitse, et kõrvaldada tõkked, mis pärsivad ettevõtlust naiste seas. Samuti toetame riigiorganitele selgete volituste andmist meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise edendamiseks.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks tööturult lahkumine ei peaks olema emade jaoks taak. Liikmesriigid peavad leidma sobivaid võimalusi, kuidas aidata neil säilitada ühiskonnas kutsealane roll, nii et pere- ja tööelu oleks tasakaalus. Samal ajal nõustun seisukohaga, et tähtis on leida viise, kuidas taaslõimida need emad ettevõtluskeskkonda nii, et nad saaksid aktiivselt oma perekonda toetada.

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine ja kaitse on põhieesmärgid, mida uus direktiiv peab edendama.

  Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – (BG) Austatud juhataja, head kolleegid! Esmalt tahaksin tänada Astrid Lullingit lugematute tundide eest, mida ta on kulutanud nõukoguga hea kompromissi ja kokkuleppe saavutamiseks. Olenemata arvamuste paljususest direktiivi üksikutes põhiküsimustes ja pidades silmas, et see on ikka veel teisel lugemisel, soovin kindlalt välja öelda, et Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon nõustub saavutatud kompromissiga, et liikmesriigid saaksid vastavad õigusaktid võimalikult kiiresti vastu võtta.

Õigusaktide ajakohastamine võimaldab meil tagada meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning pöörata seejuures erilist tähelepanu sotsiaalse kaitsele, eelkõige naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate kaitsele. Uus õigusraamistik võimaldab meil kindlustada võrdse kaitse nii naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele kui ka naistele, kes on füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasad või elukaaslased.

Direktiivi muutmise järel kehtestavad liikmesriigid standardse sotsiaalkaitse, mille hulka kuulub naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade või elukaaslaste õigus 14nädalasele hüvitatud rasedus- ja sünnituspuhkusele.

Direktiivi muutmine on piisavalt asjakohane ja hea otsus, mis tagab naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasadele või elukaaslastele palgatöötajatega võrdse sotsiaalse kaitse. Abikaasad ja elukaaslased ei ole palgatöötajad. Tuleb aga arvestada seda, et tavaliselt abistavad nad füüsilisest isikust ettevõtjaid – minu kodumaal on see levinud põllumajandussektoris, väikeettevõtetes ja vabakutseliste puhul.

See õigusakti nüüdisajastamine võimaldab liikmesriikidel anda naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavatele abikaasadele võimaluse liituda sotsiaalkindlustussüsteemiga vabatahtlikel või kohustuslikel alustel. See peaks tagama põllumajanduslikus pereettevõttes töötavatele naistele nii hea sotsiaalse kaitse kui ka õigused. Lisaks tururiskide, tootmise ja finantskriisi leevendamise küsimustele peavad õigusaktid sätestama ka parima lahenduse nende sotsiaal- ja tervisekindlustuse jaoks.

Vaid nii on võimalik parandada reaalselt nii naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade ja naissoost elukaaslaste olukorda seoses eeskätt nende sotsiaalse ja majandusliku kaitsega, ilma et see sõltuks nende abikaasa või elukaaslase sotsiaalsest ja majanduslikust kaitsest.

Usun, et see keeruline õigustekst on üks väike samm, mis on samal ajal meeste ja naiste võrdse kohtlemise seisukohast erakordselt tähtis. See samm juhib meeste ja naiste õiguste võrdõiguslikkuse saavutamise ja hiljuti uuendatud Pekingi +15 tegevusprogrammi poole.

Arvan, et selle väikese, ent olulise sammu astumisega jätkame liikumist paremate tervishoiuprogrammide, ühtse Euroopa tervishoiu- ja kindlustusteenuste turu, rasedate ja sünnitajate kaitse ning hea elukvaliteedi suunas olenemata geograafilistest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja etnilistest erinevustest. Sellesuunaline liikumine annab meile vabaduse seada tähtsuse järjekorda ning ühendada töö- ja eraelu, luues terve, harmoonilise aluse sugudevahelise võrdõiguslikkuse tagamiseks ja sugudevaheliste kohustuste jagamiseks.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Mõistagi ühinen ka mina nendega, kes soovivad õnnitleda Astrid Lullingit ning kõiki neid nõukogu ja komisjoni liikmeid, kes on selle direktiivi kallal vaeva näinud.

Sellest hoolimata tahan rõhutada sama, mida Astrid Lullingki. On murettekitav, et mõned liikmesriigid seavad nii palju tõkkeid mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise standardimisele Euroopa tasandil. See ei ole esimene kord, kui me selle tunnistajaks oleme. Oleme näinud seda ka mitmekordse diskrimineerimise ja muudes valdkondades võrdse kohtlemise direktiivi puhul ning ma leian, et see peaks andma meile mõtteainet.

Me ei saa jääda lootma lähimuspõhimõttele, kui tegu on nii olulise ja põhimõttelise küsimusega, mis puudutab kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste selgeid põhiõigusi. Ma leian, et seda ei tohiks iial kasutada vabandusena, mis lubaks kedagi Euroopa Liidu piires diskrimineerida.

Ma usun, et osa sellest probleemist lahendab direktiiv, mida hakatakse vastu võtma – ja ma loodan, et see võetakse vastu. Arvan, et see on hea ja tähtis. See tagab võrdsema kohtlemise neile, kes otsivad võimalusi tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, ja mõistagi ka nende ülalpeetavatele, s.o füüsilisest isikust ettevõtjate naistele ja meestele.

On aga veel üks oluline teema, mida tuleks rõhutada. Mõned on nimetanud edusammuks rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist 14. nädalani ja seda see kahtlemata on. Ärgem aga unustagem, et ootel on veel üks direktiiv, milles rõhutatakse samuti vajadust seda puhkust pikendada – ma rõhutan, et tegu on puhkuse, mitte haiguse tõttu puudumisega – lähtuvalt võrdsusest.

See tähendab diskrimineerimise puudumist – mitte üksnes liikmesriikide vahel, vaid ka eri liiki toimingute vahel, mida puhkust võtta soovivad isikud teha soovivad. Seetõttu on vajadus tagada võrdsed õigused nii liikmesriikide vahel kui ka seoses tegevuse liigiga ja praegu kehtiva sotsiaalkindlustuse liigiga – ma jään selle juurde kindlaks – esmatähtis küsimus, mis väljub täna vastu võetava direktiivi raamest.

  Marina Yannakoudakis, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänada Astrid Lullingit raporti koostamisel üles näidatud meelekindluse eest.

Kui ma sellest raportist esimest korda kuulsin, tekkis mul küsimus selle logistilise toimimise kohta. Raporti eesmärk on imeteldav ning see toetab nais- ja meessoost füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende abikaasade võrdse kohtlemise põhimõtet.

Ent seejärel püüdsin ma kujutada ette, kuidas suhtuks sellesse raportisse näiteks füüsilisest isikust üksikettevõtja, näiteks mõni torulukksepp või elektrik. Arutelu huvides oletagem, et tema naine aitab tal õhtuti raamatupidamist teha ja vastab kodus telefonile. Kuidas see raport sellisesse olukorda sobitub?

Kas füüsilisest isikust ettevõtja peab maksma oma abikaasa eest sotsiaalmaksu, et naine saaks vajaduse korral rasedus- ja sünnituspuhkust? Kas see füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on praeguses majandusolukorras juba niigi raske, jõuab endale lubada selle kaudse maksu maksmist ning kas tema ja ta naine tahavad tõepoolest seda lisakoormust? Kui nad selles mingit hüve ei näe, siis kas nad saavad lihtsalt maksu mitte maksta – lõppude lõpuks me ju ei tea, kas ta ikka aitab oma meest – ja kas abielus inimesed mitte ei aitagi teineteist?

Seejärel arendasin seda stsenaariumi sammu võrra edasi. Aastaid hiljem nad lahutavad, nagu sageli juhtub. Mis saab edasi? Kohtud koorivad mehelt seitse nahka selle eest, et ta naise eest maksu ei maksnud. On huvitavad ajad ja sellel raportil ka huvitav kõrvalmõju.

Ühendkuningriigis on füüsilisest isikust ettevõtjate arv kerkinud 1,7 miljonini. Üheks põhjuseks on see, et töökohti on vähem ning inimesed pööravad pilgu ettevõtluse suunas. Kas riik ei peaks neid sellises olukorras toetama?

Olen uurinud Astrid Lullingi muudatusettepanekuid ja leian, et ta on teinud meelekindla katse parandada raportit, milles füüsilisest isikust ettevõtjat ei võetud alguses eriti arvesse. Mulle valmistab aga jätkuvalt muret Brüsselis koostatavad töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Ma usun, et see töö tuleks jätta siiski riikide valitsustele, kes oskavad kõige paremini hinnata oma kodanike vajadusi, nagu nähtub ka raportist.

Ma toetan Astrid Lullingi soovitusi, mille kohaselt peaksid riiklikud süsteemid tunnustama füüsilisest isikust ettevõtjate kaitse tähtsust. Me peaksime olema igasuguse diskrimineerimise vastu, ent ma pole ikka veel veendunud, kas Euroopa Parlament on parim koht töösuhete reguleerimiseks.

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Austatud juhataja! Ma tahaksin tänada nõukogu ja komisjoni. Soovin avaldada siirast tänu ka Astrid Lullingile, sest tänu tema sügavale pühendumisele ja suurepärasele tööle selles valdkonnas oleme nüüdseks jõudnud teise lugemiseni. Oleme saavutanud kokkuleppe, et füüsilisest isikust ettevõtjatel ja nende elukaaslastel on õigus võrdsele kohtlemisele, ning Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon toetab seda ettepanekut.

Me räägime tööjõust, mis koosneb valdavalt naistest ja mis on varem jäänud märkamatuks. Varasema direktiivi vajaliku muutmise käigus kõrvaldatakse diskrimineerimine, mis asetas füüsilisest isikust ettevõtjad ja nende elukaaslased ebasoodsamasse olukorda.

Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid peavad laienema naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjate elukaaslastele. Veel üks selles direktiivis arutuse all olnud tähtis punkt seondub sellega, et kui tulevikus võetakse vastu direktiiv palgatöötajate pikema vanemapuhkuse kohta, peab komisjon teavitama parlamenti ja nõukogu, et võimaldada meil vajaduse korral tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele palgatöötajatega võrdsed õigused.

Tahaksin lisada, et ELi 2020. aasta strateegiat ja ELi sisest kasvu kiirendavate püüdlusi arvesse võttes tuleb teha lõpp naisettevõtjate diskrimineerimisele. Ka neil peab olema õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning võimalus ühendada töö- ja pereelu – oleme seda teemat sageli arutanud.

  Mara Bizzotto, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tööturul pole meeste ja naiste vahel sisuliselt enam mingeid erinevusi alles jäänud ning see muudabki füüsilisest isikust ettevõtjaid puudutavad erinevused märgatavamaks. Naisi sunnitakse liiga sageli ohverdama enda karjääri oma rolli ja töökoormuse nimel. Selle taga on absurdne eeldus, et nad peavad end täielikult perekonnale pühendama.

Selle probleemi lahendamiseks peame võtma meetmed – nt need, mis on sätestatud arutatavas direktiivis –, lähtudes kindlameelselt perekonnast, kes näitab meile õiget teed, sest vaid nii on neil meetmetel mõte ja tekib lootus edu saavutada!

Naiste vabastamine valusast dilemmast emarolli ning abikaasaks ja ettevõtjaks olemise vahel leevendab pere töökoormust ja aitab asja süvitsi lahendada pere toetuseks võetavate konkreetsete meetmete kaudu. Kui aga meetmete paketiga ei keskenduta perekonnale, siis kujuneb sellest välja strateegiate virvarr, mis osutub lõppastmes tulutuks.

  Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, kolleegid! 24 aastat pärast direktiivi vastuvõtmist on aeg seda ajakohastada ja viia see kooskõlla füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kaks aastat pärast seda, kui komisjon esitas oma ettepaneku, on eesistujariik Hispaania saavutanud toimiva ja vastuvõetava kompromissi meie raportööri Astrid Lullingiga. Mõistagi pole see päris selline, nagu me soovisime. Suurem reguleeritus ja täiendavate kindlustuskohustuste kehtestamine põhjustas palju vaidlusi. Me pidime lahendama küsimuse, kui ranged peavad olema või võivad olla piirangud seoses sotsiaalkaitsega, mis on vajalik naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavatele abikaasadele, kellest enamik on naised. Kui naised on abiks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töös, siis peab neil olema vähemalt eraldi kaitse. See kaitse peab tulema ettevõtetest endist.

Nagu teame, on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine võimalus, ent ka risk, mis on seotud eeskätt sissetuleku suurusega, sest sissetulek võib tihti kõikuda. Põhilise sotsiaalkaitse riski ei ole võimalik katta vaid eravahenditega. Iga ühiskonnaliige peaks võtma vastutuse enese kaitsmise eest oma parimate oskuste kohaselt, et mitte muutuda ühiskonnale koormaks ja olla kaitstud kõigis elus tekkida võivates olukordades. Mul on hea meel, et ettepanek hõlmab kõiki füüsilisest isikust ettevõtjaid, mitte pelgalt neid, kes tegelevad põllumajandusega. Liikmesriigid võivad otsustada, millist rada valida, s.t kas muuta kindlustuskaitse kohustuslikuks või vabatahtlikuks. See on lähimuspõhimõte.

14 nädala pikkune rasedus- ja sünnituspuhkus naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele on hea otsus. See asetab need naised töötajatega võrdsetele alustele ning jätab piisavalt aega ema ja lapse taastumiseks. Uus direktiiv on suur samm võrdsuse poole ning vähendab tuntavalt riske mees- ja naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks. Tahaksin tänada kõiki, kes selle koostamisele kaasa aitasid.

  Britta Thomsen (S&D). – (DA) Austatud juhataja, volinik, kolleegid! Nais- ja meessoost füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse kohtlemise direktiiv on määrava tähtsusega, sest see tagab töötavate naistega võrdsed sotsiaalsed tingimused nendele miljonitele Euroopa naistele, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtjana või kes abistavad oma abikaasasid.

Direktiivi tähtsaim ja põhilisim element on õigus vähemalt 14 nädala pikkusele rasedus- ja sünnituspuhkusele. Vajadus tagada naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele paremad tingimused muutub silmanähtavaks hetkel, mil märkame, kui vähe naisi on hetkeseisuga füüsilisest isikust ettevõtjad. Euroopa Liidus on vaid 8% naistööjõust füüsilisest isikust ettevõtjad, meeste puhul on vastav näitaja aga 16%. Me peame innustama naisi hakkama füüsilisest isikust ettevõtjaks ja selles kontekstis on see direktiiv samm õiges suunas. Paljud naised tahaksid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, ent neil puudub selleks julgus, sest sotsiaalsed tingimused on ebakindlad. Minu arvates tuleks direktiivi vaadelda selle olulise töö valguses, mida naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon teeb üldise rasedus- ja sünnitusdirektiivi väljatöötamiseks. Euroopa võrdsuse nurgakivi on tagada kõigile Euroopa naistele rasedus- ja sünnituspuhkuse võtmise õigus, kahjustamata seejuures nende seisundit tööturul.

Kui me tahame jõuda Euroopa Liidus eesmärgini tagada oma kodanike jõukus, siis on meil vaja anda Euroopa Liidu naistele võimalus võtta rasedus- ja sünnituspuhkust. Kui me tahame jõuda Euroopa Liidus eesmärgini tagada oma kodanike jõukus, siis on meil vaja suurendada ka sündivust. Loodan, et see direktiiv on alles esimene kahest sammust selle saavutamiseks. Praegu kindlustame selle, et kõigil Euroopa naistel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Järgmine samm peab olema isaduspuhkuse tagamine, et valitseks tõeline sooline võrdõiguslikkus.

  Riikka Manner (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Esmalt tahan tänada raportööri suurepärase kompromissi eest. Me oleme viimasel ajal rääkinud palju konkurentsivõimest – eeskätt Euroopa 2020. aasta strateegia raames – ja sellest, kuidas tagada konkurentsivõime eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvu suurendamise teel.

Kui tahame ettevõtlust edendada, siis on praegu seoses nais- ja meessoost füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega käsitletavad küsimused määrava tähtsusega ja moodustavad selle arutelu osa. Me peame looma tõelise ettevõtlusalternatiivi nii meeste kui ka naiste jaoks. Lisaks peaksime toetama akadeemilist ettevõtlust, muutes selle õppeprogrammide osaks. Selles vallas oleme muu hulgas Ameerika Ühendriikidest kaugel maas.

Võrdsusest rääkides peame meeles pidama, et üks võrdõiguslikkuse olukorra näitaja on nimelt ettevõtluse küsimus ja võimalused tegutseda ettevõtjana soost olenemata. Kui võrdleme Euroopa näitajaid, siis ilmneb, et enamasti on ettevõtjateks mehed. Kui kaalume ettevõtluse kasvu küsimust ja seda, kuidas ettevõtluse kasvu toetada, siis pean kahetsusega nentima, et praeguse statistika järgi on kasvusoov naisettevõtjate seas kaugelt väiksem kui meessoost ettevõtjate hulgas.

Nendel näitajatel on mõistagi palju põhjusi, ent tõsiasi on see, et momendil on näiteks ettevõtjate sotsiaalkindlustussüsteemid nii puudulikud, et kujutavad endast probleemi eelkõige naisettevõtjate jaoks, nagu oleme ka tänase arutelu käigus kuulnud. Kui me võtame rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsevanemaks olemise ja ettevõtluse küsimused kokku, siis on vaja erimeetmeid, sest füüsilisest isikust ettevõtja töö on sageli ebaregulaarne, tööpäev on pikk ja elatis ebakindel. See õigustekst muudab ettevõtluse käsitluse motiveerivamaks ja võrdsemaks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! On tähtis, et see protsess hakkab piirangutest hoolimata lõpule jõudma. On aeg hoolitseda selle eest, et kõigil töötavatel naistel – sh miljonitel naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel ning füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasadel ja faktilistel elukaaslastel oleksid samad õigused eeskätt seoses rasedus- ja sünnituspuhkusega.

Kuigi direktiivil on õige suund, ei lähe ta diskrimineerimise vastases võitluses ja võrdse kohtlemise tagamises lõpuni välja. Tegu on õige sammuga, mida me toetame. Me ei taha aga piirduda 14 nädala pikkuse rasedus- ja sünnituspuhkusega. Me soovime, et uus rasedus-, sünnitus- ja isaduspuhkuse direktiiv rakenduks neis olukordades ka tulevikus.

Tegu on mõistagi poolelioleva võitlusega, ent me toetame seni tehtud edusamme ja täname raportööri kogu protsessi käigus üles näidatud pühendumuse eest.

  Pascale Gruny (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Täna edastab Euroopa Parlament jõulise sõnumi naistele, kes abistavad oma füüsilisest isikust ettevõtjast abikaasasid. Nüüdsest on nende sotsiaalsed õigused palju suuremad ja ma tahaksin õnnitleda raportöör Lullingit tehtud töö puhul.

Euroopa peab kaitset pakkuma. Uue termini „abistav abikaasa” raames laieneb sotsiaalne kaitse abikaasadele ja elukaaslastele haiguse või pensionilejäämise korral. Pagarite abikaasad saavad nüüd osa sotsiaalsetest õigustest.

On aga kahetsusväärne, et nõukogu ei soostunud kohustusliku osalusega, vaid võttis kasutusele vabatahtliku osaluse süsteemi.

Kõigile naistele on tagatud ka rasedus- ja sünnituspuhkus. Uus tekst sätestab naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjate naistele minimaalse rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodi kogu Euroopa Liidus. Puhkuse pikkus on hetkeseisuga 14 nädalat. Ma olen Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöör ja tegelen rasedate töötajate töötervishoidu ja tööohutust käsitleva direktiiviga. Loodan siiralt, et pärast selle dokumendi vastuvõtmist rasedus- ja sünnituspuhkus pikeneb; ning miks mitte pikendada seda seejärel ka naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate puhul?

Lõpetuseks tahan lisada, et Euroopa on pakkunud välja loomingulisi ja pragmaatilisi lahendusi, et aidata paaridel töö- ja pereelu ühendada. Nüüd on aeg tegutseda ja viia need ettepanekud võimalikult kiiresti ellu. Euroopa naistekaitsekampaania teeb selle dokumendi abil edusamme. Meie, parlamendiliikmed, peame jätkama meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamist.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! See direktiiv tuleb kiiremas korras läbi vaadata. See raport on tähtis, sest lahendab ebaõiglase ja füüsilisest isikust ettevõtjaid diskrimineeriva olukorra ja edendab samal ajal ettevõtlust naiste seas.

Nüüdsest on naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel ning füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasadel ja faktilistel elukaaslastel õigus sama pikale ja suurele sünnitushüvitisele kui palgatöötajatelgi. Eelduseks on aga sotsiaalkindlustusmaksete tasumine. See on õige ja õiglane nõue, sest ka palgatöötajad tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid.

Minu arvates on üldiselt õiglane, et õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ei tohiks piirduda vaid põllumajandussektoriga ja et see peaks laienema kõigile füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes moodustasid minu mäletamist mööda 2007. aasta seisuga 10,5% Euroopa Liidu töötajatest. Seepärast peab see kehtima kõigi füüsilisest isikust ettevõtjate kohta olenemata nende tegevusvaldkonnast, olgu selleks käsitöö, kaubandus, vabakutselisus või väike ja keskmise suurusega ettevõte.

Me peame toetama võrdsust. Seega loodan, et Euroopa Parlament võtab vastu naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni heaks kiidetud ettepanekud.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Praeguste meetmete vastuvõtmine on väga tähtis nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest vaatepunktist, ent ka nende väärtuste tõttu, mida perekonna ja võrdsete võimaluste kaitse endast kujutab.

Praegune kriis ja sellest tulenev töötuse kasv mõjutavad eelkõige nõrgemaid rühmi. Üheks selliseks rühmaks on naised. Õigusmeetmed, mis näevad ette füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse seisundi, muudavad naistel oma ettevõtte rajamise lihtsamaks. See on tähtis seoses vajadusega kiirendada majandusarengut Euroopas ja vähendada töötust, ent ka seetõttu, et üha rohkem naisi otsustab oma ettevõtte rajamise kasuks. Nemad on need, kes teevad otsuseid, kes vastutavad oma äriühingute eest, otsustavad, mida teha ja kuidas kulutada raha, ning neid ei tohiks diskrimineerida.

Väikeettevõtted on seega koht, kus naised võivad saavutada oma eesmärgid – jutt on naistest, kes tahavad olla oma kutsealal aktiivsed, ent ei soovi loobuda pereelust. Need meetmed annavad perepoliitikat tõsiselt võtvatele liikmesriikidele võimaluse oma õigusakte parandada. Tahaksin juhtida tähelepanu ka rühmale, kes vajab lisakaitset ja kelle olukorra peame me kaalumisele võtma. Jutt on koduperenaistest. Koduperenaiseks olemist ei loeta tööks, ehkki see hõlmab iga päev umbes 200 ülesande täitmist. Koduperenaistele ei laiene sageli pensioni- ega tervisekindlustus ning neil pole õigust puhkusele. Sellega seoses leian, et tuleks kehtestada regulatsioon, mis teeb sellistel naistel täieliku sotsiaalkaitse saamise lihtsamaks.

  Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Ma tahaksin samuti tänada nii Astrid Lullingit kui ka eesistujariiki Hispaaniat. Astrid Lullingit tänan tema sihikindluse ja raske töö eest, mille toel oleme jõudnud siia, kus me täna oleme, ning eesistujariiki Hispaaniat erinevate seisukohtade esindajatele väljendusvõimaluse andmise eest nõukogus. See võimaldas meil saavutada kokkuleppe, mis on täna kaalukausil.

Siinses arutelus oleme silmitsi direktiivi 86/613/EMÜ muutmisega. Direktiivist nähtub selgelt, et see ei vasta enam talle seatud eesmärkidele. Ma leian, et tähtis on rõhutada selle kokkuleppe olulisust ajal, mil Euroopas valitseb kriis ja ebakindlus, kuid mis siiski ei takista tegemast edusamme naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalse kaitse vallas Euroopa Liidus.

Tuletan teile meelde, et 2007. aastal töötas Euroopa Liidus füüsilisest isikust ettevõtjatena üle 10% kõigist töötajatest. Saavutatud kokkulepe ei pruugi olla parim lahendus, ent see annab võimaluse täiendavateks edusammudeks tulevikus.

Direktiivi põhieesmärk on laiendada sotsiaalset kaitset füüsilisest isikust ettevõtjate elukaaslastele, sh vabaabielus paaridele ning kõigile füüsilisest isikust ettevõtjatele või füüsilisest isikust ettevõtjate paaridele, sest mitte kõik liikmesriigid ei paku seda võimalust praegu.

Momendil tegeleme Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia koostamisega, mille käigus määrame Euroopa mudeli tuleviku. Tulevikus ei tohi me jätta võrdse kohtlemise põhimõtet tähelepanuta ja seepärast on tähtis liikuda edasi meetmega, mis tagab selle põhimõtte järgimise. Ma loodan, et ettepaneku vastuvõtmisega täna astutav samm on esimene, millele järgnevad tulevikus paljud uued sammud.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Mul on hea meel, et naiste õiguse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Astrid Lullingi koostatud raport peaaegu ühehäälselt vastu võeti. Raportis käsitletakse nais- ja meessoost füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist reguleeriva direktiivi muutmist.

On väga tähtis, et on saavutatud kompromiss ja parandatud füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda, sest viimased moodustavad 10% kõigist tööturul tegutsevatest inimestest. Tehtud muudatuste hulgas on kõige olulisem füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende abikaasade või elukaaslaste võimalus saada sotsiaaltoetusi, sealhulgas võimalus sooritada sissemakseid pensionisambasse ning võtta sarnaselt palgatöötajatest naistele tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkust. Nimetatud õigused on tagatud Euroopa Liidu tasandil kehtestatud õigusaktidega.

Need on meetmed, mis mitte üksnes ei aita parandada naiste olukorda, vaid vähendavad ka suurt ebavõrdsust, mis valitseb füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöötajate vahel. Miljonid inimesed, kes töötavad pereettevõtetes, saavad lõpuks osa sotsiaalkaitsest, mille aluseks on liitumine sotsiaalkindlustussüsteemiga, ilma milleta nad on olnud ebasoodsamas olukorras. Tegu on suure edasiminekuga, mille tähtsust suurendab veelgi enam asjaolu, et tänavu saavutatud kompromissi saavutamine oli aastaid võimatu.

Ma kutsun parlamendiliikmeid üles seda raportit toetama. Lõpetuseks tahaksin südamest tänada Astrid Lullingit, tänu kelle raportile muutub paljude naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate elu lihtsamaks.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Selle Astrid Lullingi suurepärase raportiga püüab Euroopa Parlament vähendada meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust töökohal ning ma toetan seda püüdlust. Tegu on järgmise sammuga väga pikal teel.

Ma leian, et vaja on rõhutada füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade või tunnustatud elukaaslaste sotsiaalse kaitse tähtsust. Ärgem unustagem, et paljudes Euroopa riikides puudub füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavatel abikaasadel omaette staatus, nende tööd ei tunnustata ja neile ei laiene füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustus. On aasta 2010 ja mõnede liikmesriikide naiste õigusi ikka veel ei tunnustata ning nad sõltuvad täielikult oma abikaasa kindlustusest.

Praeguse majanduskriisi ajal ei saa me lubada, et need füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavad abikaasad sõltuvad täielikult süsteemist, mis võib jätta nad näiteks lahutuse või lahkumineku korral päevapealt vaesusse. Seepärast ei saa me nõustuda võimalusega, et liikmesriigid jätavad alles oma riiklikud sätted, mis piiravad juurdepääsu nendele sotsiaalkindlustussüsteemidele või teatud tasemel rahastamisele. Füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavatele abikaasadele peavad olema tagatud pension, peretoetused, tervishoid, töövõimetushüvitis ning rasedus- ja sünnitushüvitised.

Lõpetuseks lisan, et selles läbirääkimiste faasis otsustavad liikmesriigid, kas selline sotsiaalne kaitse peaks olema kohustuslik või vabatahtlik. Seepärast kutsun kõiki liikmesriike üles tegema kõik neist oleneva, et tagada kohustuslik kaitse. Me kõik peame võitlema töökohtade ebakindluse ja õiguste tunnustamise eiramise vastu – eriti majanduskriisi ajal.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Ka mina tahaksin tänada raportöör Astrid Lullingit tehtud töö eest. Nii mina kui ka teised parlamendiliikmed jagame tema seisukohta, et naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate raseduse ja sünnitusega seotud kaitse tugevdamine ning füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade olukorra parandamine ei peaks piirduma käesolevas direktiivis üksnes põllumajanduses töötavate inimestega, vaid peab loomulikult kohalduma ka muudele valdkondadele, sealhulgas vabakutselistele. Mitte kõikjal ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavatel abikaasadel eraldi õiguslikku seisundit, nii et nende tööd ei pruugita alati tunnustada ja neil puudub sõltumatu sotsiaalkindlustus. Vaja on tunnustada nende kutsealast seisundit ja määratleda nende õigused. Mul on hea meel, et nõukogu on heaks kiitnud parlamendi poolt esimese lugemise käigus avaldatud arvamuse, et rasedus- ja sünnitushüvitis peaks võimaldama vähemalt kolme kuu pikkuse puhkuse võtmist – see on minimaalne aeg, mis on vajalik normaalselt kulgeva raseduse puhul ja ema tavapäraseks sünnitusjärgseks füüsiliseks taastumiseks, ehkki lapse tervislikku arengut silmas pidades on parim hoida teda kodus omaette vähemalt kaks aastat. Mul on kahju, et nõukogu ei ole pidanud neid kolme kuud absoluutseks miinimumstandardiks, mille liikmesriikide sotsiaalsüsteemid peaksid automaatselt tagama, ja et vabatahtlikult võidakse tagada vaid lisahüvitisi.

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Ka mina toetan praegust kompromissi ja rõõmustan selle üle, sest selles tõstatatakse demokraatia puudujäägi küsimus, millega on aastaid pidanud silmitsi seisma eelkõige need naised, kes aitavad oma füüsilisest isikust ettevõtjast abikaasasid kaubanduse või käsitöö valdkonnas, väikestes või keskmise suurusega ettevõtetes või seoses vabakutselistega, saamata seejuures vähimatki ametlikku tunnustust oma töö eest.

Füüsilisest isikust ettevõtjatel ja nende elukaaslastel, kellest enamik on naised, on õigused. Nad ei ole nähtamatud töötajad. Neil on õigus sotsiaalkindlustusele, tervishoiule, pensionile, rasedus- ja sünnituspuhkusele, lapsehoolduspuhkusele ja isaduspuhkusele. Naised on ohverdanud ennast aastaid oma abikaasade, nende kutsealase arengu, laste ja pere eest, olles odav, tasustamata tööjõud. Sageli juhtub, et pärast lahutust või abikaasa surma pole neil kindlustust ning nad ei saa toetusi ega hüvitisi.

Praegune kompromiss kõrvaldab mõned senised ebavõrdsed seisud. Siiski vajavad naised vaieldamatult veel tuge, et edendada naisettevõtlust eelkõige majanduskriisi tingimustes ja Euroopa tulevikupoliitikat silmas pidades ka Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia raames.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tänan väga, et andsite mulle võimaluse sel teemal sõna võtta. Ligikaudu 30% kõigist Euroopa Liidu füüsilisest isikust ettevõtjatest on naised. Nad on iseäranis ulatuslikult esindatud väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, eelkõige teenindussektoris, annavad seega suure majandusliku panuse meie ühiskonda.

Nendel naistel peaksid olema samasugused võimalused kui nende meessoost kolleegidel ilma igasuguste kvootide ja muu taolise abita. Naissoost füüsilisest isikust ettevõtjad peavad sageli maadlema probleemiga, et emaks saamine võib seada ohtu nende sissetuleku. Võttes arvesse rahvastiku vananemist, on nüüd tähtsam kui eales varem tagada tõhusad rasedus- ja sünnitushüvitised ning tähtsustada perekonda.

Perefirmad, mille töös naised abiks on, mängivad samuti olulist rolli, olenemata sellest, kas tegu on vabakutseliste, kaubanduse, jaemüügi või põllundusega. Kõigis neid valdkondades on vaja tagada piisav sotsiaalne ja õiguslik kaitse.

Sellest hoolimata peaksid liikmesriigid säilitama alati pädevuse sotsiaalõiguse vallas ning seda ei tohiks kunagi Euroopa Liidule delegeerida. Küsimus on kompromisside ja võimaluste kasutamises, mille taga on erinevad sotsiaalpoliitilised tavad, näiteks see, kas teha füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade sotsiaalkindlustus kohustuslikuks või vabatahtlikuks.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ühinen Astrid Lullingi õnnitlejatega. Mul on hea meel, et raportis astutakse samm meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise poole ja muu hulgas puudutab see füüsilisest isikust ettevõtjaid. Üks oluline nurgakivi – ja igati õigustatult – on see, et see ei hõlma pelgalt abikaasasid, vaid ka elukaaslasi. Lõpuks ometi saavad füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavad elukaaslased võrdse sotsiaalse kaitse ja see kehtib ka rasedus- ja sünnitushüvitise kohta.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin kolleeg Lullingit südamest kiita. See avab eelkõige naistele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes täiesti uued tööhõivevõimalused. Kriisi ajal ei tohi unustada, et füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine on tulevikuteema, seeläbi on võimalik luua töökohti ja arendada täiesti uusi sektoreid. Näiteks korraldame me tüdrukute päeva, et julgustada noori naisi valima tehnilist eriala, sest selles valdkonnas avanevad täiesti uued võimalused ja praeguses ühiskonnas ei tea inimesed kuigi palju kõigist ametitest, mida naised pidada saavad. Samuti on naised need, kes ikka ja jälle kindlustavad stabiilsuse rahaliste vahendite valdkonnas. Ma leian, et kriisi ajal on eriti tähtis tagada, et ettevõtte omakapitali ja riskikapitali saaksid samamoodi kasutada ka naised.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Täna oleme liikunud edasi võitluses vaesuse vastu ja naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse edendamise nimel. See pole küll protsessi lõpp, ent on pikk samm edasi. Nõukogu toetusel on naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel esimest korda õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Liikmesriikidel on samuti selge kohustus tagada taotluse korral sotsiaalne kaitse füüsilisest isikust ettevõtjaid aitavatele abikaasadele.

Ma tahan tänada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja kogu parlamenti selle tulemuse saavutamiseks tehtud töö eest.

Lõpetuseks tahan öelda paar sõna ka Astrid Lullingile, kes on aastaid selle küsimuse eest isiklikult võidelnud. See lahing on lõpuks võidetud ja ma olen väga tänulik tema panuse eest, mis on selle märkimisväärse saavutuseni viinud.

  Astrid Lulling, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Kõigepealt tänan ma Günther Oettingeri, kes esindas oma kolleegi proua Redingit sedavõrd suurepärases inglise keeles.

raportöör.– (FR) Austatud daamid ja härrad! Ma olen rahul. Ma olen tänulik kõigile liikmetele, kes võtsid sõna, et avaldada oma toetust seisukohale, mida toetab ülekaalukalt ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon – see võimaldab meil selle dokumendi homme vastu võtta.

Tahaksin hajutada Raül Romeva i Rueda kahtlused. Dokument pole täiuslik. Minu nõudmised on suuremad. Me pole veel sõda võitnud, ent võitsime tähtsa lahingu. See on samm õiges suunas.

Tahan öelda Raül Romeva i Ruedale ja Ilda Figueiredole ka seda, et raseduse ja sünnituse kaitse pärast ei ole vaja muretseda. See, mida te soovite, on kirjas põhjenduses 17a. Lugege seda. Mul ei ole kahjuks aega seda ette lugeda. See on vaid üks muudatusettepanek. Kui me selle hääletusele paneksime, siis ei oleks võimalik võtta direktiivi vastu Hispaania eesistumise ajal, oleks oht kaotada kuid või lausa aastaid ja kogu vaev võiks osutuda asjatuks, sest – ma kinnitan koostajatele – see, mida nad oma ettepanekus välja pakuvad, on teises sõnastuses olemas muudatusettepanekus nr 4, mis kiideti heaks esimesel lugemisel ja mille nõukogu täielikult omaks võttis. Seepärast usun, et need liikmed võivad rahuliku südamega hääletada ka teiste muudatusettepanekute poolt.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 18. mail 2010.

Kirjalikud avaldused (reegel 149)

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Mees- ja naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse kohtlemise direktiivi eesmärk on ühtlustada kehtivad Euroopa õigusaktid ja asendada hulk direktiive, mis reguleerivad seda poliitikat tükikaupa. Füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöötajate sotsiaalsed tingimused on liikmesriigiti väga erinevad ning sotsiaalne kaitse pikaajalise või püsiva töölt eemalejäämise korral mõnel juhul lausa puudub. Füüsilisest isikust ettevõtjatel pole sageli tervisekindlustust. Nad töötavad haigena, sest see on rahaliselt soodsam. Naised naasevad tööle pärast sünnitamist ega võta sünnituspuhkust. Füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavatel abikaasadel ei ole oma sotsiaalkindlustust. Füüsilisest isikust ettevõtjad on majanduse toimimise seisukohast määrava tähtsusega ja neil on ühiskonnas asendamatu roll. Need inimesed hoolitsevad rahaliselt endi ja oma perekondade eest, tasuvad riigile makse ning sotsiaal- ja ravikindlustusmakseid. Riik ei pea nende ülalpidamise eest hoolitsema. Nende roll on iseäranis asendamatu piirkondades, kus nn suurte tööandjate juures erinevatel põhjustel piisavalt töökohti pole, samuti põllumajanduses. Seepärast on vaja ühtlustada miinimumstandardid, mis tagavad füüsilisest isikust ettevõtjatele võrdse seisundi palgatöötajatega ning mees- ja naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate võrdõiguslikkuse. Eesmärk peaks olema suurem kaitse raseduse ja sünnituse ajal, pereliikmete eest hoolitsemiseks võetava puhkuse tunnustamine ning füüsilisest isikust ettevõtjat abistava abikaasa panuse tunnustamine.

  Zita Gurmai (S&D), kirjalikult. – Sel nädalal arutusel olev ettepanek ei ole vormilist laadi. Küsimus on õigluses ja terves mõistuses. Mitte üksnes moraalselt, vaid ka majanduslikult on selge, et me peame tagama sotsiaalse kaitse ning rasedus- ja sünnitushüvitised rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ning meessoost füüsilisest isikust ettevõtjate rasedatele abikaasadele või elukaaslastele. Me ei saa diskrimineerida sellisele tööle pühendunud naisi või seda tööd tegevate meeste elukaaslasi, eriti kui me kõik nõustume sellega, et naisi on vaja julgustada ärimaailma astuma. Samal ajal kui me püüame leida kriisist väljapääsu, edendame töökohtade loomist muu hulgas sõltumatute töötajate jaoks. Seepärast peame hoolitsema selle eest, et miski motiveeriks naisi sellest töövõimalusest kinni haarama. Teiseks ei saa me diskrimineerida nende perede vastsündinuid. On vastuvõetamatu, et lapsel, kelle vanem on tavapärane palgasaaja, on õigus olla esimestel elunädalatel koos ema või isaga (ohustamata pere toimetulekut), samas kui füüsilisest isikust ettevõtja lapsel seda õigust pole.