Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0223(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0124/2010

Esitatud tekstid :

A7-0124/2010

Arutelud :

PV 17/05/2010 - 16
CRE 17/05/2010 - 16

Hääletused :

PV 18/05/2010 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0159

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 17. mai 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

16. Ehitiste energiatõhusus (uuesti sõnastatud) (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Silvia-Adriana Ţicău esitatud soovitus teisele lugemisele nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (05386/3/2010 – C7-0095/2010 – 2008/0223(COD)) (A7-0124/2010).

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău, raportöör.(RO) 2008. aastal seadis EL eesmärgiks vähendada energiatarbimist 20% ja tagada, et 2020. aastaks on 20% tarbitavast energiast pärit taastuvatest allikatest. Euroopa Ülemkogu 25.–26. märtsi 2010. aasta kohtumisel seadsid Euroopa Liidu juhid ühiseks eesmärgiks suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20%.

Hooned tarbivad 40% energiast ja põhjustavad 35% kogu heitest. Hoonete energiatõhususe parandamine mõjutab suuresti Euroopa kodanike elu. Kõikjal ELis kulutavad pered keskmiselt 33% oma sissetulekutest veele, elektrienergiale, gaasile ja kommunaalkuludele. Tegelikult võib see suhtarv väga väikese sissetulekuga perede puhul olla isegi 54%. Energiatõhususe parandamisse tehtavad investeeringud toovad kaasa väiksemad elektriarved ja lisaks loovad ELis 2030. aastaks 2,7 miljonit töökohta.

2008. aasta novembris esitas komisjon õigusakti ettepaneku direktiivi 2002/91/EÜ (ehitiste energiatõhususe kohta) uuestisõnastamise kohta. 2009. aasta aprillis võttis Euroopa Parlament kaasotsustamismenetluse esimesel lugemisel suure häälteenamusega oma seisukoha vastu. Seejärel pidasid Euroopa Parlament ja nõukogu Rootsi eesistumisperioodil pingelisi läbirääkimisi. 2009. aasta novembris jõuti poliitilisele kokkuleppele õigusakti ettepaneku tehnilistes aspektides.

Selle kokkuleppe peamised tulemused on järgmised.

Lisati eraldi artikkel, sh mitmed põhjendused ja sätted rahastamisega seotud aspektide kohta. Komisjon peab kindlaks määrama olemasolevad finantsvahendid ja fiskaalmeetmed ning esitama uued ettepanekud 30. juuniks 2011. Neid sätteid on täiendatud komisjoni avaldusega.

31. detsembriks 2020 on kõik uued hooned liginullenergiahooned ja suurem osa energiast peab pärinema taastuvatest allikatest. Avaliku sektori jaoks on seda tähtaega nihutatud kahe aasta võrra varasemaks. Seoses liginullenergiahoonetega seavad liikmesriigid selged eesmärgid ja töötavad välja tegevuskavad, mis sisaldavad ka toetusmeetmeid.

Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete või rekonstrueeritud hooneosade energiatõhusus peab vastama miinimumnõuetele, samuti peavad neile vastama hoonete tehnosüsteemid ja ehitusdetailid, millel on oluline mõju hoone energiatõhususele.

Lisati uued sätted märgiste kohta. Märgisel peab olema esitatud miinimumteave, sh rahastamisvõimalused. Kehtestati sätted energiatõhususe märgise väljastamise ja paigutamise kohta.

Hoone energiatõhususe märgisele kantud energiatõhususarv tuleb lisada hoone või hooneosa üüri- või müügikuulutusse.

Rohkem teavet ja läbipaistvust on vaja ekspertide akrediteerimise ja koolitamise ning omanike ja üürnike teavitamise kohta.

Kohalike asutustega tuleb konsulteerida ning nemad peavad toetama soovituste rakendamist. Kehtestatakse uued sätted, mille eesmärk on tagada, et kohalikud planeerijad ja arhitektid arvestavad hoonete energiatõhususega.

Kasutusele on võetud arukad arvestisüsteemid ja aktiivsed kontrollisüsteemid, nagu automaat-, kontrolli- ja seiresüsteemid energia säästmiseks.

Ühtse metoodika asemel kehtestab komisjon 30. juuniks 2011 võrdleva metoodika raamistiku hoonete või ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Direktiiv vaadatakse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Nõukogu ühine seisukoht põhineb kokkuleppel, millele Euroopa Parlament ja nõukogu kirjutasid alla 2009. aasta novembris. Seetõttu soovitan selle vastu võtta.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Poliitikas on väga haruldane juhus, kui avaneb võimalus esitada ettepanekuid ja meetmeid nii, et sellest võidavad kõik. Täna ongi meil selline võimalus hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi uuesti sõnastatud versiooni tulevase vastuvõtmise näol.

Hooned tarbivad ELis 40% kogu energiast ja põhjustavad 36% kogu heitest. Majanduslike meetmete rakendamine energiatarbimise vähendamiseks elamuehitussektoris võib aidata suuresti kaasa kasvuhoonegaaside vähendamise ja energiasäästu 2020. aasta eesmärkide saavutamisele. Selliselt tugevdame ühtlasi energiajulgeolekut ning loome ehitussektoris majanduskasvu ja töökohti. Hoonete energiatõhusust käsitlev uuesti sõnastatud direktiiv julgustab karmistama ka standardeid elamuehituse energiatõhususe riiklikes eeskirjades ning aitab tarbijatel vähendada hooldus- ja kommunaalkulusid. Energiatõhusus on odavaim viis kliimamuutuse vastu võidelda.

Sooviksin esile tõsta uuesti sõnastatud direktiivi kolme elementi, mis meie arvates kujutavad endast olulist edasiminekut praeguse olukorraga võrreldes.

Esiteks tähendavad riiklikud nõuded uute hoonete ja renoveerimise kohta seda, et ehitised säästavad märkimisväärselt rohkem energiat. Direktiiv hõlmab ka väikesi ehitisi, mille kasutatav pindala on alla 1000 m2, samuti väikesemahulisi, aga energia seisukohast olulisi renoveerimistöid ning ka kuumaveekatelde ja akende vahetamist.

Teiseks tähendab uuesti sõnastatud versioon seda, et kodanikele antakse paremat teavet. Omanikke ja üürnikke teavitatakse paremini, esitades konkreetseid andmeid ehitiste energiatarbimise ja võimaliku energiasäästu kohta. See peaks soodustama seda, et turul müüakse vähe energiat tarbivaid maju ja tehakse ulatuslikumaid renoveerimistöid.

Kolmandaks peavad alates 2020. aastast kõik uued hooned vastama väga rangetele liginullenergiahoonete normidele. Lisaks peavad liikmesriigid koostama riiklikud tegevuskavad, et karmistada olemasolevaid hooneid käsitlevaid norme nii, et need oleksid lähemad liginullenergiahoonete omadele.

Kõigil nimetatud põhjustel kujutab uus direktiiv endast edasiminekut Euroopa energiapoliitikas. Ma tänan parlamendiliikmeid ja teid, Silvia-Adriana Ţicău, hea koostöö eest viimastel kuudel ning samuti direktiivi tavatult kiire vastuvõtmise eest.

Te juba rõhutasite, et uuesti sõnastatud versiooni täielikku energiasäästu potentsiaali on võimalik realiseerida üksnes juhul, kui direktiiv võetakse üle tõhusalt ja kiiresti ning kui on olemas ka seda täiendavad õigusaktid. Seetõttu peame kasutama paremini ära olemasolevaid rahastamisvahendeid, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi, mis võimaldab 4% eelarvest kulutada energiatõhususe meetmetele. Seda võimalust on liikmesriigid seni vähe kasutanud.

Lisaks soovime liikmesriike nende jõupingutustes ehitiste muutmiseks rahaliselt toetada. Nagu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis varem teada sai antud, valmistame praegu ette Euroopa majanduse elavdamise kava raames kasutamata jäänud ligikaudu 150 miljoni euro ümberpaigutamist taastuvenergia ja energiatõhususe projektidesse.

Ma olen veendunud, et Euroopa Parlamendi toetuse puhul on täna tegu olulise sammuga. Tänan teid kõiki hea koostöö eest.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, hea kolleeg Ţicău! Õnnitlen teid selle raporti puhul. Ma usun, et see on suur samm õiges suunas. Euroopas on üle 160 miljoni ehitise ning kõiki neid tuleb soojapidavuse parandamiseks renoveerida, et vähendada nende energiatarbimist ja selle tulemusel ka üldist energiatarbimist.

40% energiast kulub ehitiste kütmiseks ja jahutuseks. Loodame, et renoveerimine aitab meil saavutada eesmärki vähendada energia kogutarbimist 2020. aastaks 5% võrra. Kuid samuti tunneme muret uute töökohtade loomise pärast. Pole kahtlustki, et vajame uusi koolituskavasid nende elukutsete esindajatele, kes tegelevad nii olemasolevate ehitiste renoveerimise kui ka uute ehitamisega. Vajame sellele sektorile spetsialiseerunud väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning peame võimaldama neil selles valdkonnas tulu teenida ja suuremaid netopalkasid maksta. Ma olen veendunud, et see on parim viis kriisist väljumiseks, sest lisaks sellele, et nii suureneb maksutulu, asendatakse fossiilkütustest pärit energia taastuvenergiaga ja seega tarbitakse vähem fossiilkütuseid.

Ma usun, et fossiilkütuste asendamine tarbimisel ja tootmisel on samm edasi ja loomulikult aitab see märkimisväärselt vähendada perede kulusid. Samuti usun, et need investeeringud tasuvad end ära ning me ei tohiks jätkata nii suurt tarbimist, nagu on toimunud viimastel aastakümnetel. Me peaksime kasutama võimalust ja hakkama uuesti investeerima. Just kriisi ajal on eriti oluline investeerida, et aidata meil kriisist jagu saada ja teha seda võimalikult vähese bürokraatiaga.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis, fraktsiooni S&D nimel.(LT) Kõigepealt tunnustan kolleeg Silvia-Adriana Ţicăud tohutu suure töö eest, mida ta selle olulise raporti ettevalmistamiseks tegi. Minu arvates on nõukoguga sõlmitud kokkulepe väga eesrindlik ja selle näol on tegu uue kvalitatiivse muutusega terves sektoris. Seetõttu on nüüd väga oluline, et liikmesriigid rakendaksid direktiivi sätteid nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Ehitiste energiatarbimise küsimus on eriti oluline energia siseturu laiemas kontekstis. Euroopa Liidu ehitussektor on üks sektoreid, kus on kõige rohkem energiasäästu võimalusi. See kehtib eelkõige uute Euroopa Liidu liikmesriikide elanikkonna kohta, sest nendes liikmesriikides on kõige rohkem vanu ja energiat raiskavaid elamuid, samas kui nende hoonete elanikud ja väga väikese sissetulekuga inimesed on sunnitud kommunaalteenuste eest kõige rohkem maksma. Liginullenergiahoonete poole liikumine tähendab seda, et ehitajate jaoks on latt seatud veelgi kõrgemale, kui kavandati passiivmajade tehnoloogiat arutades. Lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Soovin korrata, et see on tõesti väga oluline ja väga edasipüüdlik ning loodetavasti viiakse see ka ellu.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Ka mina kiidan Silvia-Adriana Ţicăud, kes pühendas end jäägitult tööle selle teemaga. Lissaboni lepingust tingitud õiguslike kohanduste tõttu tekkis suur viivitus ning selle tulemusel eraldus süsinikdioksiidi palju rohkem, kui oleks eraldunud siis, kui me oleksime seda suutnud varem teha.

Selle pika aja jooksul on lihtne ära unustada, et mõnda asja uuesti sõnastatud versioonis peeti esmakordsel väljapakkumisel tegelikult üpris äärmuslikuks. Eelkõige olid need 1000 m2 künnisest loobumine, mille kohta esitas kõigepealt ettepaneku Euroopa Parlament raportis energiatõhususe tegevuskava kohta, ja samuti liginullenergiahoonete eesmärgi täitmine 2021. aastaks. Kahjuks ei aita kõnealune uute ehitiste nõue saavutada meil 20-20-20 eesmärke, eriti seetõttu, et nagu me järjest enam mõistame, peame seadma eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 30%. Et mõjutada mingilgi moel kliimamuutusega seotud sihte, peame keskenduma olemasolevatele ehitistele ja nende energiatõhususe nõuetele.

Teen ettepaneku kolme põhilise meetme kohta, mida peame rakendama, et realiseerida olemasolevate hoonete energiasäästu potentsiaali.

Esiteks on väga oluline, et komisjon esitaks ettepaneku jõuliste kulutõhusate renoveerimismeetodite kohta. Ajakava on üpris tihe, kuid sellepärast, et väga palju aega on juba ära raisatud ning enne kui kulutõhusaid meetmeid jõutakse kohaldada, on käes 2014. aasta.

Teiseks peavad kõik liikmesriigid kaaluma riiklike aastaeesmärkide vastuvõtmist teatud protsendi olemasolevate ehitiste energiatõhususe parandamiseks. Kui meil oleks Euroopas siduv energiatõhususe eesmärk, siis minu veendumust mööda võtaksid liikmesriigid selliseid meetmeid väga kiiresti, sest nad saaksid aru, et kõige lihtsam viis energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks on renoveerida järjepidevalt olemasolevaid ehitisi.

Kolmandaks on väga oluline, et liikmesriigid kehtestaksid energiatõhususe parandamiseks ettemaksega rahastamise, ning vaatamata raportööri tööle ja variraportööride jõupingutustele ei jõudnud me uuesti sõnastatud versioonis nii kaugele, kui oleksime Euroopa Parlamendi seisukohast soovinud. Seetõttu on eriti oluline, et saaksime nüüd energiatõhususe jaoks raha majanduse elavdamise kavast, ja ma loodan, et komisjon ei viivita sellekohase ettepaneku esitamisega.

Lõpetuseks, võttes arvesse praeguses dokumendis tehtud märkusi energiatõhusust käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta minevikus, sooviksin komisjonilt küsida, kas ta saaks tagada selle direktiivi täieliku ja õigeaegse rakendamise.

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Palju õnne Silvia-Adriana Ţicăule ja tervele variraportööride meeskonnale! See direktiiv ei oleks nii edukas, kui Euroopa Parlamendi osalus ei oleks nõnda tugev.

Ma ei soovi mulle antud kahe ja poole minuti jooksul rääkida mitte niivõrd direktiivist, kuivõrd sellest, mida on tulevikus tarvis teha direktiivi kitsaskohtadega tegelemiseks, eriti seoses olemasolevate ehitistega. Mis võiks kriisi ajal olla veel asjakohasem kui Euroopa raha kasutamise parandamine ja energiatootlikkuse suurendamine? Tegelikult vajame praegu komisjonilt ehitisi käsitlevat Euroopa algatust ja sellel algatusel peaks olema neli alustala.

Esimene on riikide valitsuste abistamine direktiivi ülevõtmisel. Viimast direktiivi ei võetud nõuetekohaselt üle. Lugupeetud Günther Oettinger, teie peadirektoraadis on üks täistööajaga ametnik ja temagi lahkub juulis. Kuidas te kavatsete tagada – muu hulgas personali osas – direktiivi nõuetekohase ülevõtmise?

Teiseks mainisite rahastamismudeleid. Mida saab komisjon ära teha selleks, et parandada Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaliste vahendite kasutamist ehitiste jaoks. Võib-olla saaksite anda meile täpsemat teavet raha kohta, mis on teie mainitud Euroopa majanduse elavdamise kavas kasutamata jäänud.

Kolmandaks on ehitussektoris vaja suuremat tööjõu tootlikkust ja selleks vajame rohkem koolitusi. Paremini koolitatud töötajad suurendavad tootlikkust, kuid loomulikult tõstatab see ka küsimusi, mis on seotud Euroopa ehitussektoris valitsevate töö- ja tasustamistingimustega. Järelikult vajame komisjonilt ka algatust tööturu osapoolte Euroopa tasandi dialoogi kohta ehitussektori ja ametiühingute vahel.

Neljandaks on teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tungivalt vaja pöörata suuremat tähelepanu ehitistele, vähetarbivate nullenergiahoonete või liginullenergiahoonete ehitamisele ja – mis kõige olulisem – hoonete renoveerimise korraldamise uutele viisidele. Me saame ehitada või renoveerida odavamalt üksnes siis, kui kogu renoveerimisprotsess on paremini kavandatud. See on teine valdkond, kus võiks kasutada teadustegevuseks ette nähtud Euroopa rahalisi vahendeid, et pakkuda tegelikku ja olulist abi nii riikide valitsustele kui ka ehitussektorile.

 
  
MPphoto
 

  Vicky Ford, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Ka mina soovin alustuseks tänada Silvia-Adriana Ţicăud ja teisi raportööre selle eest, kuidas kõnealuse direktiivi üle läbirääkimisi peeti. Seda tehti fraktsioonides väga sõbralikult ja väga julgustav on kuulda, et arutelu järgmiste sammude üle on juba alanud.

Mul on raporti üle väga hea meel. 40% energiast, nagu paljud on juba maininud, tarbivad ehitised. Vajame säästvamaid elamuid – mitte ainult süsinikdioksiidi probleemi tõttu, vaid ka murede pärast, mida me kõik tunneme seoses energiahindade suurenemise ja energiajulgeolekuga.

Mõned liikmesriigid on oma riiklikes energiatõhususe eeskirjades juba oluliselt innukamad ning ma loodan, et see direktiiv julgustab teisigi nende eeskuju järgima. Energiamärgised aitavad suurendada teadlikkust sellest, kus on võimalik energiat ja kulusid kokku hoida, ning julgustada paigaldama uutes ja hiljuti renoveeritud hoonetes arukaid arvesteid, mis annavad tarbijatele suurema kontrolli energiaga seotud otsuste tegemise üle. Need kõik on head saavutused.

Uuesti sõnastatud versioon sündis seetõttu, et algset direktiivi rakendati halvasti. Edaspidi peavad Euroopa Parlament ja komisjon alati silma peal hoidma, kuidas liikmesriigid käesolevat õigusakti rakendavad. Komisjon peab abiks olema. Sestap palun lihtsustage parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja hoolitsege selle eest, et energiatõhususe miinimumnõuded oleksid ühtaegu nii kokkusobivad kui ka kajastaksid piirkondlikke erinevusi.

Me kõik teame, et energiasäästuga seotud probleemide lahendamiseks on oluline, et nii avaliku kui ka erasektori tarbijad tunnistaksid ja näeksid eeliseid, mida energiasäästu algatustega tegelemine võib keskkonnale ja majandusele pakkuda. Kuid ma pean teid hoiatama, sest minu kodumaal on olemas üks näide direktiivi liigpüüdlikust rakendamisest, konkreetselt seoses üldkasutatavatele hoonetele energiamärgise paigaldamise nõudega, mis mõnel juhul tõi kaasa täiendavad halduskulud, minimaalse energiasäästu ja üldsuse toetuse kadumise. See on kahetsusväärne.

Lõpetuseks ütlen, et kõik need, kes kardavad, et EL seisab praegu silmitsi identiteedikriisiga, peaksid kõnealusest raportist julgust juurde saama. Sellest ajast peale, kui mina olen seotud Euroopa Parlamendiga, on eesmärkide ja veendumuste osas valitsenud üksmeel ning ma tean, et see üksmeel valitses juba aastaid enne seda, kui mina möödunud suvel parlamendiga liitusin. Näidakem, et EL on kõige tugevam siis, kui me keskendume põhivaldkondadele, kus väärtusi on võimalik saavutada tööga ühiste huvide nimel.

 
  
MPphoto
 

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin alustuseks tänada Silvia-Adriana Ţicăud suure töö ja pühendumise eest sellele olulisele raportile ning töö eest, mida ta on teinud ehitiste energiatõhususe parandamiseks ja jätkusuutlikuma Euroopa toetamiseks. Nagu me kõik teame, on energiatarbimine Euroopa Liidus tublisti üle lubatud taseme ja seetõttu tuleb sedalaadi ettepanekutega edasi liikuda.

On ülim aeg, et meil oleks laiahaardeline Euroopa poliitika ning et me lisaksime sellele kaugeleulatuvale poliitikale edasisi meetmeid, eriti praeguses kriisis. Ehitussektorit peetakse üheks sektoriks või turuks, millel on energiasäästu ja muus valdkonnas suurim potentsiaal, mistõttu see on avaliku sektori poliitika toetamiseks parim. Sellega tahaksin lõpetada, austatud juhataja.

Seetõttu ootame, et meile antud võimalust kasutataks investeerimiseks ehitiste energiatõhususe parandamisse ja võimalusse luua paari järgmise aasta jooksul miljoneid uusi töökohti. Peale selle ei puuduta see ainult uusi ehitisi, vaid ka olemasolevate kehvas seisukorras või mahajäetud ehitiste restaureerimist ja renoveerimist.

Seega haarakem võimalusest kinni ja kasutagem seda õigusakti olulise kaasabina Euroopa majanduse elavdamiseks. Peame hakkama paremini ära kasutama investeeringuid, mis võivad olla strateegilised ja peavadki seda olema, et võimaldada kriisist väljumist. Samuti lootkem, et komisjon teeb omapoolse panuse ja et liikmesriigid teavad, kuidas seda ära kasutada.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel.(SK) Kõigepealt väljendan heameelt selle üle, et Euroopa Liit on saanud aru, milline tohutu energiasäästu potentsiaal peitub selles, kuidas hooneid kasutatakse. Energiasäästu on võimalik saavutada suhteliselt kiiresti ja tõhusalt sellega, et parandatakse ehitise välispiirete soojapidavust, isegi vanemate hoonete lisasoojustusega.

Kuid hoonete kütmisega seotud soojakadu ei ole ainus energia raiskamise koht. Kui rääkida energiatarbimisest, siis vee soojendamine isikliku hügieeni pidamiseks ja kliimaseadmete kasutamine suletud ruumides on arenenud ühiskonnas olulised asjad. Neis valdkondades on energiasäästu meetodid siiski pigem rasked ja keerulised. Need hõlmavad tõhususe parandamist suhteliselt keerukate süsteemide puhul, mis tagavad energia reguleerimise ja vahetamise hoone eri osade vahel.

Kui rääkida ühtlustamisest, siis enamik ehitisi on ainukordsed ja seepärast tuleb ka iga ehitise sisemist energiarežiimi asjakohaselt kavandada ja kõnealuse töökoha või majapidamise jaoks rohkem või vähem individuaalselt rakendada. Seetõttu peab meie eesmärkide hulgas olema laiendada märkimisväärselt nõudeid, mis on seotud projekteerimise ja planeerimise keerukuse ja probleemidega ning mille eesmärk on määrata nõuetekohaselt kindlaks üksikute ehitiste arukad energialahendused.

Seetõttu, lugupeetud volinik, peame käsitlema ka seda, kuidas julgustada selles valdkonnas töötavaid inimesi rohkem õppima. Mina isiklikult olen rahul, kui kõnealuse direktiivi eesmärgid on hästi ellu viidud. Kuid ma arvan, et mõnes valdkonnas osutub see keeruliseks.

 
  
MPphoto
 

  Maria da Graça Carvalho (PPE).(PT) Austatud juhataja ja lugupeetud volinik! Ehitussektor tarbib ELis 40% energiast ja põhjustab 35% heitest. Kõnealuses õigusaktis on sätestatud, et 2020. aastaks peavad uued hooned olema liginullenergiahooned ja olemasolevad renoveeritud ehitised peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.

See õigusakt aitab niisiis vähendada Euroopa energiasõltuvust, vähendada süsinikdioksiidi heidet, parandada ruumide õhu ja välisõhu kvaliteeti ning suurendada linnaelanike heaolu. Ehitiste energiatõhususe parandamisele innustamine annab ühtlasi võimaluse klassifitseerida ümber meie linnad, aidata kaasa turismile, töökohtade loomisele ja püsivale majanduskasvule ELis.

Siiski on ümberklassifitseerimiseks vaja rohkem riiklikke ja erainvesteeringuid. Me räägime siin riiklikest otseinvesteeringutest, millel on otsene mõju töökohtade loomisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasatusele. Linnade ümberklassifitseerimisega seotud programm on turvaline ja sobib hästi meie majanduse elavdamiseks.

Seetõttu kutsun komisjoni ja liikmesriike üles kasutama struktuurifonde ehitiste ümberklassifitseerimiseks keskkonna- ja energianäitajate põhjal, kusjuures neid rahalisi vahendeid kasutataks erainvesteeringute taganttõukamiseks. Samuti kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et leida sobiv rahastamismudel olemasolevate ehitiste renoveerimiseks.

 
  
MPphoto
 

  Ivari Padar (S&D).(ET) Oma tähtsuselt on proua Ţicău raport üks tähtsamaid energia- ja kliimapoliitilisi instrumente, mis on viimastel aastatel meie poolt vastu võetud. Minu õnnitlused kõigile, kes selle raportiga seotud olid, iseäranis aga raportöörile proua Ţicăule. Ma ei kordaks eelpool öeldut, vaid keskenduksin kahele momendile.

Esiteks: ettevõtjatele pakub direktiiv hulgaliselt uusi ärivõimalusi. Lisaks uutele tehnoloogiatele hoonete energiatõhususe parandamise vallas suureneb tulevikus nõudlus ka keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide, ehitussektori materjalikulu ja jäätmete vähendamise, ehitusjäätmete taaskasutamise ning tarkade majade arendamise vallas. Sestap tuleks Euroopa ettevõtjatel koostöös Euroopa Liidu ja liikmesriikidega juba täna investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad hoonete suurt keskkonnamõju, sest täna tarbivad hooned umbes 40% Euroopa Liidu energiast, emiteerivad 38% Euroopa Liidu CO2 heitmetest ja lisaks sellele on ehitussektor kõige ressursimahukam majandusharu Euroopa Liidus.

Teiseks: direktiiv pakub vaid osalise vastuse küsimusele, kes selle kõige eest maksab. Näiteks sisaldab direktiiv ettepanekut, millega Euroopa Komisjon peaks suunama rohkem Euroopa Liidu struktuurifondi vahendeid hoonete energiatõhususe finantseerimiseks. Pean ülimalt oluliseks, et kehtiva finantsperspektiivi ülevaatamisel ei lastaks võimalust käest ja leitaks vahendid hoonete energiatõhususe suuremaks finantseerimiseks. Energiasääst on odavaim energiatootmise viis, niisiis kasutagem seda.

 
  
MPphoto
 

  Karima Delli (Verts/ALE).(FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mul on hea meel positiivse sammu üle selle direktiivi näol, mis vastab pakilisele vajadusele võidelda kliimamuutusega.

2010. aasta on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta. Euroopa energia ja partnerluse ühingu hinnangul kannatab kütteostuvõimetuse all 50–125 miljonit eurooplast. Kuid kõnealuses uues õigusaktis käsitletakse ainult uusi ehitisi ja see puudutab igal aastal ainult 2,7 miljonit uut kodu, samas kui Euroopa Liidus on 200 miljonit vana kodu. Tõsiasi on see, et 2050. aastaks tuleb renoveerida vähemalt 150 miljonit kodu, et saavutada 4. tase.

Lugupeetud volinik! Alates 2007. aastast on Euroopa Regionaalarengu Fondist 4% eraldatud ehitiste energiatõhususe parandamiseks, kuid seda raha on kasutatud väga piiratult. Kuidas te kavatsete avaldada liikmesriikidele survet, et nad neid vahendeid ka tegelikult kasutaksid? Kasutamata jäädes kaovad need alates 2013. aastast, kuigi mõnda nendest vahenditest oleks hoopis tarvis suurendada.

 
  
MPphoto
 

  Algirdas Saudargas (PPE).(LT) Nagu paljud teist on maininud, on energiasääst üks ökonoomsemaid viise energiajulgeoleku tagamiseks ja süsinikdioksiidi heitkoguste piiramiseks. Ma soovin õnnitleda kõiki kolleege, ennekõike raportööri ja nelja ülejäänud kolleegi direktiivi eduka läbivaatamise puhul. Sellel valdkonnal – ehitussektoril – on suur kasutamata potentsiaal, mitte ainult energia säästmisel, vaid ka uute töökohtade loomisel ja uue tehnoloogia rakendamisel. Näiteks minu kodumaal Leedus on 80% hoonetest ehitatud rohkem kui 20 aastat tagasi ja need on väga ebaökonoomsed. Seetõttu on ehitiste energiatõhusust käsitleva direktiivi läbivaatamine tõepoolest väga õigeaegne ja praeguses kriisis vajalik. Kokkulepe, milleni nõukoguga uue direktiivi sõnastamisel jõuti, on tasakaalukas ja peegeldab täielikult lähimuspõhimõtet. Direktiivis on sätestatud miinimumnõuded nii uute kui ka renoveeritud ehitiste kohta ja selles luuakse sobivad tingimused energiavarude tarbimise optimeerimiseks ning elanike ja riigi raha säästmiseks. Samal ajal julgustavad rangemad eeskirjad hoonete märgistamise ja teabe esitamise kohta elanikke muutma oma tarbimisharjumusi. Austatud juhataja! Ehkki seda on juba mitmel korral öeldud, sooviksin veelgi rõhutada, et direktiivi edu sõltub selle kiirest rakendamisest liikmesriikides. Selleks tuleb sätestada tõhusad rahalise toetuse meetmed nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil. Energiatõhusus – üks Euroopa Liidu esmatähtsaid eesmärke – peab muutuma kõigi liikmesriikide poliitika esmatähtsaks eesmärgiks.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE).(RO) Ehitiste energiatõhususe direktiiv mõjutab ehitussektorisse tehtud uut laadi investeeringuid otseselt. Investeeringud uude tehnoloogiasse, mille eesmärk on vähendada energiatarbimist, avaldab märkimisväärset mõju riikide ja piirkondade tööturule ning parandab Euroopa Liidu energiajulgeolekut.

Selleks on vaja rahastamisvahendeid. Euroopa kodanikud ei saa energiasüsteemide ajakohastamise kulusid üksi kanda. Maksimumsumma, mida sellel eesmärgil saab Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldada, ei ole piisav ja seda tuleb võimalikult palju suurendada. Komisjon peab pakkuma lisatoetust sellega, et moodustab 2014. aastaks energiatõhususe fondi, mida võivad kaasrahastada Euroopa Liit, Euroopa Investeerimispank ja liikmesriigid.

Julgustan Euroopa Komisjoni jätkama arukate linnade algatuse arendamist ja uurima liikmesriikides kasutatavaid mehhanisme parimate tavade levitamiseks Euroopa Liidus ning teadmiste vahetamiseks ja tehnilise abi andmiseks, et luua uusi rahalisi vahendeid energiatõhususe parandamiseks elamuehituses.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D).(HU) Õnnitlen Silvia-Adriana Ţicăud tema raporti ja direktiivi puhul. Ometi ei ole see direktiiv väärt paberit, millele ta on trükitud, kui selle jaoks puudub raha. Ma juhin volinik Oettingeri tähelepanu asjaolule, et rahastamisvahendid peavad olema eelarves tagatud ka 2013. aasta järgsel perioodil ja ühtekuuluvusfondide kaudu. On selge, et lisaks Euroopa Liidu rahalistele vahenditele vajame ka liikmesriikide raha, erakapitali ja elanikkonna panust – teisisõnu teistsugust kaasrahastamise vormi. Marian-Jean Marinescu mainis juba, et peame kindlaks määrama uusimad tavad, mida teatud liikmesriigid otsetoetuste, krediidivõimaluste ja muude meetodite puhul kasutavad. Ungaris on renoveeritud 250 000 korruselamut, kuid uutes liikmesriikides asuvate vanade elamute seisund, nagu mainisid minu kolleegid Eestist ja Lätist, on eriti kohutav. Minu arvates tuleb ehitiste renoveerimise programmi jätkata ja laiendada ka maapiirkondade vaestele elanikele, nagu ütles kolleeg Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! On mõned asjad, millega me peame minu arvates tulevases arutelus arvestama. Esiteks on elamute energiasäästu potentsiaal tulevaste aastate jooksul vaieldav. Seda, mida on võimalik lihtsalt teha, on osaliselt juba ka tehtud. Seevastu renoveerimine – eriti kaitsealuste hoonete puhul – võib olla väga kallis. Renoveerida hoonet nii, et see on ülimalt energiatõhus, aga seisab kõrge üürihinna tõttu pärast tühjana, ei ole mingit mõtet. Ma ei usu, et isegi kliima kaitsmise huvides peaksime renoveerimise eesmärgil kodanike omandiõigustesse sekkuma. Maja ehitamisel, katusetöödel, juurdeehituse tegemisel või küttesüsteemi väljavahetamisel ei peaks päikesepaneelide paigaldamine olema kohustuslik, nagu see on Marburgi mudelis.

Teine mõte on seotud nullenergiahoonetega. Nagu teame, on majapidamisel võimalik oma elektrienergiavajadust fotogalvaanika kasutamise abil rahuldada üksnes juhul, kui vähesema päikesepaistega perioodidel on ka elektrivõrk kättesaadav. Teisisõnu: elektrivõrgu halduri jaoks jäävad kulud samaks. Elektri ja soojuse koostootmisjaamad hõlmavad ka kalleid kaksikstruktuure. Isegi parima võrguhalduse korral jäävad paljud küsimused vastuseta ja võivad tekkida tohutu kõrged hinnad, rääkimata sellest, et enamasti puuduvad meil veel asjakohased arukad seadmed.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul on selle raporti ning eriti kolleegide suurepäraste märkuste ja soovituste üle hea meel. Kahtlemata on selge, et enamik olemasolevatest hoonetest ja eramajadest on olemas veel nii 2020. kui ka 2050. aastal. Sestap peaksime kiiremas korras keskenduma just nendele hoonetele ja majadele.

Minu kodumaal ehitavad maju paljud inimesed, kes on hetkel töötud jne. Kuid tuhanded majad on tühjad ja mitte keegi ei ela neis. Seepärast ei ole vaja uusi maju ehitada. Niisiis, nagu ka kolleegid on öelnud, peaksime keskenduma olemasolevatele majadele. Nõustun volinikuga, et valitsused peaksid kasutama struktuurifonde ja muid rahalisi vahendeid, et selle tööga viivitamata alustada. See on väga oluline ja ma soovitan selle kava ellu viia.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Ma soovin tänada raportöör Silvia-Adriana Ţicăud käesoleva raportiga tehtud jõupingutuste eest. Ehitussektor võimaldab suurt energiasäästu potentsiaali. ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks on väga oluline parandada ehitiste energiatõhusust. Energiamärgised on vajalikud eeskätt ostjate teavitamiseks maja energiatõhususest.

Rumeenial oli kavas võtta energiamärgised kinnisvaratehingutes kasutusele käesolevast aastast, kuid otsus õigusakti eelnõu heaks kiita lükkus edasi. Selle peamised põhjused olid piisava hulga energiaaudiitorite puudumine ja vanade majade hinna tõusu oht. Energiamärgised võetakse Rumeenias valitsuse esindajate sõnul kasutusele hiljemalt 1. jaanuaril 2011. Peamine kasu, mida tavakodanikud elamute küttesüsteemide renoveerimisest saavad, on see, et hoolduskulud vähenevad. Rumeenia regionaalarengu- ja turismiministeerium eraldas käesoleval aastal selleks 150 miljonit leud.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Pole kahtlustki, et ehitiste energiasäästu suurenemine – osaliselt tänu kõnealusele direktiivile – on poliitiliselt vägagi mõttekas. See on väike killuke mosaiigist, mis kujutab endast vastutust säästvamate eluasemete eest ja aitab samas muuta Euroopat poliitiliselt sõltumatumaks kolmandatest riikidest pärit energiaallikatest. Teiega sarnaselt loodan minagi, et suudame kümne aasta pärast heitkoguseid vähendada ning samas pidurdada kasvavat sõltuvust kolmandatest riikidest pärit energiaallikatest, eriti naftast ja gaasist. Mul on südamest hea meel selle direktiivi üle, mis annab uue tõuke innovatsiooniks nii uute kui ka vanade ehitiste kütmisel. Hooned põhjustavad kolmandiku kasvuhoonegaaside heitkogustest ja seetõttu hõlmab meie eesmärk loomulikult ka aktiivset rahalist abi liikmesriikidelt. Ma pooldan ka kolleeg Marian-Jean Marinescu ettepanekut eraldi fondi moodustamise kohta. Selline fond toetaks loomulikult nii korterelamute kui ka muude ehitiste kütmist ELis.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! 2008. aastal andis EL lubaduse vähendada energiatarbimist 2020. aastaks 20%. Ehitiste energiatõhususe parandamine koos eesmärgiga ehitada liginullenergiahooned aitab muu hulgas vähendada ka energiatarbimist. Kõnealune direktiiv aitab meil ka kriisist jagu saada. Selle elluviimiseks on vaja eksperte ja spetsialiste, s.t luuakse uusi töökohti. Lisaks vähendab see pikas plaanis Euroopa kodanike majapidamiskulusid. Lõpetuseks soovin mainida olemasolevate majade ja muude ehitiste energiaolukorda ning vajadust seda olukorda parandada.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Me oleme ühel meelel selles, kui oluline osa on hoonetel, olemasolevate ehitiste renoveerimisel ja uute ehitamisel süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususega seotud eesmärkide täitmiseks. Teistes käsitletavates valdkondades – elektrijaamad, energialiigid üldiselt või autotööstus – on neid, kelle poole pöörduda, suhteliselt vähe: energiaettevõtted ja Euroopa 12–15 autotööstust. See tähendab, et nende partnerite arvuga, kelle poolehoiu peame võitma, on võimalik toime tulla.

Ehitiste valdkonnas on tegutsejaid aga tohutul hulgal: majaomanikud, üürnikud, kasutajad, kohalikud omavalitsused linnaplaneerimise ja üldise linnaarengu kavadega, piirkondlike ehitusalaste õigusaktide koostajad – üldiselt vallad või liidumaad. Lühidalt – mitte ükski teine valdkond ei ole energia ja kliimaga seotud protsentuaalsete eesmärkide saavutamisel nõnda oluline kui ehitussektor ning mitte ühelgi teisel sektoril ei ole nii mitmeid miljoneid partnereid, keda kaasa meelitada – olgu siis horisontaalselt või vertikaalselt. Seetõttu on kõnealune direktiiv oluline samm, kuid kahtlemata ei ole see antud küsimuses viimane sõna.

Mul on teie soovituste ja märkuste üle hea meel. Jälgisime neid väga tähelepanelikult. Uskuge mind, kui ma ütlen, et pean kõnealuse direktiivi jõustamist sama oluliseks kui selle väljatöötamist. Praegu on direktiiv paberi peal. Selle väärtus tekib koos ülevõtmisega. Selleks peavad ühiselt tegutsema kõik – liikmesriigid, samuti kohalikud omavalitsused ning ehitiste omanikud ja kasutajad.

Me soovime, et meie energiasäästumeetmeid rakendatakse nii uute hoonete ehitamisel kui ka vanade renoveerimisel. Lähinädalatel esitame ettepaneku selle kohta, kuidas oleks lähitulevikus konkreetsetel eesmärkidel võimalik kasutada 115 miljonit eurot või veelgi rohkem. Me töötame innukalt selle ettevalmistamisega. Me soovime seda tutvustada nii hilja kui võimalik, et olla kindel, kas rahalisi vahendeid võib ehk olla rohkem kui 115 miljonit eurot, kuid aegsasti tagada, et mitte ükski rahaline vahend ei läheks ajaliste piirangute tõttu kaotsi. Meil oleks hea meel pidada huvitatud liikmesriikidega juulis ja septembris veel arutelusid taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitleva programmi üle.

Praegu on meil volinik Hahniga pooleli kõnelused selle üle, kuidas oleks praegusel eelarveperioodil võimalik suunata piirkondlikke programme rohkem energiaeesmärkide täitmiseks – volinik Hahn on väljendanud oma toetust sellele ideele –, ning selle üle, kuidas saaksime kasutada tulevasi rahastamisprogramme, et muuta energia ja ehitiste teema järgmisel eelarveperioodil tähtsamaks. Selleks vajan teie abi. Me oleme järgmiseks eelarveperioodiks juba pikalt ettevalmistusi teinud. Te olete kindlasti teadlikud Euroopa Liidu eelarve põhiprogrammidest. Ma kahtlustan, et liikmesriigid ei soovi meile rohkem raha anda. Praeguse kriisi ja eelarvete konsolideerimise tõttu kahtlustan, et peame hakkama saama sellega, mis meil juba olemas on, s.t teatud protsendiga SKPst.

Seda olulisem on muuta asjaomases valdkonnas tegutsejatele esmatähtsaks energia, energiaalased teadusuuringud ja energiasäästukavad ning lisaks sellele ka infrastruktuur. Järgmise eelarveperioodi eel loodan teiega arutada, kuidas siduda kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke hoonete renoveerimise kavasid meie eesmärkidega ning vajaduse korral täiendava Euroopa rahastamiskavaga. Nagu ma juba ütlesin – see on oluline samm, kuid mitte viimane. Seetõttu tunnen teie ettepanekute üle heameelt.

Ma olen veendunud, et hoiate meil silma peal, tagamaks ka direktiivi eduka elluviimise. Tänan kõiki parlamendiliikmeid, eriti juhtivat raportööri. Kui tohib, siis juhiksin tähelepanu sellele, et kõnealust raamdirektiivi jälgitakse huviga maailma teisteski piirkondades, näiteks Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Euroopa on vähemalt selles suhtes teistest maailmajagudest olulise sammu võrra ees.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău, raportöör.(RO) Kõigepealt tänan ma variraportööre toetuse eest. See on alles hoonete energiatõhususe suurendamise protsessi algus. Selles protsessis osaleb Euroopa Parlament alalise ja sihikindla partnerina ning see nõuab läbipaistvust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel. Jah, me oleme tõepoolest teinud selgelt vahet uutel ja olemasolevatel hoonetel, võttes arvesse nii kinnisvara liiki, mis on riigiti erinev, kui ka olemasolevaid ehitisi.

Ma arvan, et liikmesriigid ja komisjon peavad kasutama finantsperspektiivi vahekokkuvõtet, mis peaks tehtama 2010. aastal, et vaadata läbi tegevuskavad ja eraldada ehitiste energiatõhususe jaoks rohkem raha. Liikmesriigid saavad kasutada 4% Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalistest vahenditest ja sobivuse korral vähendatud käibemaksumäära, kuid see ei tohi olla väiksem kui 5% ehitiste energiatõhususega seotud tööde maksumusest.

Tahaksin rõhutada, et hoonete energiatõhususe jaoks eraldatud rahalised vahendid kajastuvad töökohtades ning kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil makstud maksudes ja tasudes, pidades silmas selle töö seotust kohaga. Üksnes juhul, kui suurendame hoonete energiatõhususe jaoks Euroopa Regionaalarengu Fondist ajavahemikul 2010–2013 eraldatud rahalisi vahendeid (praegu 4%), saame hiljem paluda selle protsendimäära märkimisväärset suurendamist eelarveperioodil 2014–2020. Minu ettepanek on, et see võiks jääda vahemikku 8–12%.

Lisaks palun, et Euroopa Komisjon võimaldaks Euroopa majanduse elavdamise kava raames kulutamata jäänud 115 miljonit eurot eraldada arukate linnade algatusele. Ma olen veendunud, et eriti eelarveperioodi 2014–2020 planeerimisel peab energiatõhusus koos maapiirkondadele suunatud programmidega olema meie esmatähtis eesmärk.

Euroopa Parlament palus esimesel lugemisel luua ka spetsiaalne energiatõhususe fond, mis võiks tööd alustada 2014. aastal. Lugupeetud volinik, me toetame teid selle fondi moodustamisel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 18. mail 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult.(NL) Selle õiguslike meetmete paketiga astume keskkonnasäästlikule ühiskonnale suure sammu lähemale. Põhjustavad ju ehitised ligikaudu 40% süsinikdioksiidi heitkogustest. Järgmiste aastate jooksul on meil kavas viia need heitkogused vähehaaval nullini. See on ühtaegu hea nii tarbijate rahakotile kui ka loomulikult tööhõivele, sest keskkonnasäästlikesse hoonetesse investeerimine on töömahukas. Nüüd, lähitulevikus, peame kõrvaldama kõik takistused, et kiirendada eelkõige olemasolevate hoonete renoveerimist, ja selles peame aitama eraisikuid. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata sotsiaaleluruumide üürnikele. Sotsiaaleluruumide ühistuid tuleb julgustada ja innustada renoveerima vanemaid hooneid võimalikult lühikese aja jooksul, et ka kõige ebasoodsamas olukorras olevad üürnikud saaksid sellest võimalikult palju kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult.(FR) Ehitiste energiatõhusus on Euroopa Liidus suure potentsiaaliga valdkond. Energiatarbimise vähenemine, mis saavutatakse käesolevas dokumendis kirjeldatud meetmete abil, aitab suurendada ELi energiasõltumatust ja viib meid Euroopa energiatõhususe poliitikale lähemale. Selle poliitika edu sõltub ka liikmesriikidest, kes peavad kasutama finantsmeetmeid, näiteks vähendama käibemaksu, et eraldada Euroopa fondidest maksimaalne lubatud summa energiatõhususe jaoks, jne. Kodanike tasandil tulevad need eelised kasuks ka Euroopa peredele, kes märkavad, et nende energiakulud vähenevad. Need kulud on keskmiselt 33% pere sissetulekust ja tagasihoidliku sissetulekuga perede puhul võivad ulatuda isegi 54%ni. Seetõttu soovin, et tegelikkuses saaksid ehitiste energiatõhususe parandamisest kasu eeskätt viimatimainitud rühma kuuluvad kodanikud. Me peame uute nõuete kehtestamisest tingitud kulude suhtes tähelepanelikud olema. Kui ehitamise ja renoveerimise kulud mõjutavad üürihindasid, võib see hoonete energiatõhususega seotud eelised muuta kättesaamatuks neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult.(HU) Mis puudutab ehitiste energiatõhusust, siis pean väga oluliseks seda küsimust käsitleda. Peame seda käsitlema esmatähtsana, sest Euroopas on tärkamas energiakriis. Euroopa Liit on andnud lubaduse vähendada energiatarbimist 2020. aastaks 20% ja tagada sealjuures 20% kasutatud energia pärinemine taastuvatest allikatest. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususe küsimusele, eriti ehitussektoris, sest see sektor on ühtaegu nii suuremaid energiatarbijaid (40%) kui ka suuremaid süsinikdioksiidi heite tekitajaid. Selline ehitussektorile keskendumine on eriti oluline Kesk-Euroopa riikides, kus eelmisest riigikorrast pärandina saadud aegunud ehitised tähendavad seda, et käime energiaga pillavalt ringi. Elamute ajakohastamine pakub väga suuri võimalusi. Uste ja akende vahetamine ning tehnika tasemele vastava soojustuse paigaldamine võib aidata hoida perede energiakulud väikestena. Lääne-Euroopas on energiatõhusate hoonete ehitamine juba tõusuteel ning nende populaarsus on suuresti tingitud riiklikest toetustest. Kahjuks puudub Kesk-Euroopas praegu süsteem, millega pakkuda suuremaid stiimuleid passiivmajadesse investeerimiseks, kuigi selline tehnoloogia võib aidata vähendada järjest suuremat sõltuvust gaasist. Seepärast pean oluliseks raportit toetada ja seetõttu hääletasin ka selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult.(PL) Ehitistes kasutatav energia moodustab peaaegu kolmandiku Euroopa Liidu energia kogutarbimisest. Just sel põhjusel on kõnealuses sektoris tohutult energiatarbimise vähendamise potentsiaali – mitte ainult kohustuste pärast, mis on võetud seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega, vaid ka energiajulgeoleku küsimuse pärast. Meie käsitletava direktiivi kõige olulisemate sätete hulka kuulub ka liginullenergiahoonete kontseptsioon. Tuletagem meelde, et 2020. aasta lõpuks peavad kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ja avalikus sektoris, mis peaks seadma end eeskujuks, tuleb see saavutada kaks aastat enne nimetatud tähtaega. Kiitust väärivad kõnealuse direktiivi kaks punkti. Esimene on energiatõhususe fondi moodustamine 2020. aastaks. See fond on vahend, mis aitab suurendada ehitiste energiatõhususe parandamise projektidesse tehtavaid era- ja riiklikke investeeringuid. Sedalaadi struktuuriabi võimaldab meil eesmärgid saavutada. Teiseks seatakse sellega, et direktiivi eelnõusse lisatakse säte arukate arvesti- ja aktiivsete kontrollisüsteemide (arukad arvestid) kasutuselevõtmise kohta, eesmärgiks energia säästmine. Nende süsteemide ulatuslik kasutuselevõtmine võib pakkuda tarbijatele eeliseid, mis on seotud hinna, kasutamise tõhususe ja energiajulgeolekuga.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika