Istungi stenogramm

Teisipäev, 18. mai 2010 - Strasbourg

5. Paranduseelarve nr 1/2010, I jagu – Euroopa Parlament – 2011. aasta tulude ja kulude eelarvestus, I jagu – Euroopa Parlament (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühendatud arutelu järgmistel teemadel:

– Vladimír Maňka poolt eelarvekomisjoni nimel koostatud raport, mis käsitleb Euroopa Liidu 2010. aasta paranduseelarve nr 1/2010 projekti, I jagu – Euroopa Parlament [2010/2045(BUD)] (A7-0158/2010), ja

– Helga Trüpeli poolt eelarvekomisjoni nimel koostatud raport Euroopa Parlamendi 2011. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta [2010/2005(BUD)] (A7-0134/2010).

  Vladimír Maňka, raportöör. – (SK) Tänu Lissaboni lepingu jõustumisele on paljud menetlused nüüd arusaadavamad ja läbipaistvamad. Volitused on selgemini määratletud. Euroopa Parlamendil on suurem pädevus ja Euroopa Liit on tugevdanud parlamendi positsiooni nii väliselt kui ka sisemiselt. Esimest korda demokraatia ajaloos on mitme riigi kodanikel õigus mõjutada rahvusvahelisel tasandil toimuvat.

Arvestades Euroopa ulatust ja mitmepalgelisust, peame hoolitsema selle eest, et kõik kodanikud, sealhulgas need, kes ei ole kuigi rikkad ega kuulu suurtesse organisatsioonidesse, saaksid kasutada kõiki demokraatlikke vahendeid. Nende demokraatlike vahendite kasutamine ei tohi sõltuda suure hulga rahaliste vahendite olemasolust.

Lissaboni lepingu jõustumisel on mõnele Euroopa institutsioonile konkreetne rahaline mõju. 2010. aasta eelarvemenetluse käigus lepiti kokku, et Lissaboni lepingu jõustumisega otseselt kaasnevate lisakulude katmiseks kasutatakse eelkõige rubriigis 5 sisalduvat vaba reservi.

Sellest tulenevalt käsitleme me täna, pärast 2010. aasta esialgse eelarve vastuvõtmist, vastavaid täiendavaid kulusid paranduseelarve kaudu. Pärast taotluste esitamist lisavahendite saamiseks tegime kõik endast oleneva, et leida reserve ja jaotada olemasolevaid ressursse võimalikult suures ulatuses ümber.

Lissaboni leping mõjutab otseselt või kaudselt kõiki Euroopa Parlamendi teenistusi.

Täna arutluse all olev Euroopa Parlamendi paranduseelarve tagab täiendavate rahaliste vahendite ja inimressursside olemasolu, mis võimaldab Euroopa Parlamendil täita oma uut rolli kaasotsustamismenetluses nõukoguga võrdsel alusel.

Euroopa Parlamendi paranduseelarve kogu rahaline mõju on väiksem kui eelarvevahendite algse taotluse korral. Euroopa Parlamendi presidentuuriga peetud lepitusmenetluses õnnestus meil leida neli miljonit eurot. Vajadus vahendite järele vähenes veelgi ajastatuse tõttu, sest me kiitsime eelarve heaks esialgu oodatust kuu aega hiljem.

Suurem osa äriühinguid ja asutusi mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas kasutavad ülemaailmset majanduskriisi selleks, et parandada oma tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet. See on meie – Euroopa Parlamendi – ja ka teiste Euroopa Liidu institutsioonide ees seisev katsumus.

Euroopa Parlamendi peasekretäri käsutuses on nüüd lisasäästud ja tõhusust parandavad meetmed ning seda mitte üksnes käesolevaks aastaks. Detsembris eelarve heakskiitmise raames kokku lepitud infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvateenistuse põhjaliku tegevusauditiga võivad kaasneda olulised ja püsivad säästud ka tulevasteks eelarveperioodideks.

  Helga Trüpel, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa Parlamendi 2011. aasta eelarve on esimene tõeline meie istungisaalis käsitletav eelarve pärast Lissaboni lepingu jõustumist. See tähendab, et Euroopa Parlamendil on suurem pädevus, meil on rohkem ülesandeid, ulatuslikum vastutus ja enam õigusloomealaseid kohustusi – teisisõnu on meil vaja suuremat töövõimet ja seega ka suuremat eelarvet.

Samas – ja see on minu jaoks väga oluline – peame olema teadlikud sellest, et me oleme hetkel majandus- ja finantskriisis ning kriisis, mis mõjutab euro stabiilsust. Saksamaal alustatakse võla vähendamisega 2011. aastal, suuri kärpeid on vaja teha Kreekas ja igas riigieelarves, mis on sügavas miinuses. Seega peame leidma väga vastutustundliku viisi, kuidas suurendada Euroopa Parlamendi eelarvet neil majanduslikult rasketel aegadel. 2011. aasta eelarve raportöörina kajastan enamuse seisukohta, kuid toon välja ka roheliste fraktsiooni enda seisukoha.

1988. aastal leppisid institutsioonid omavahel kokku, et Euroopa Parlamendi eelarve ülempiir on 20 protsenti halduskulude eelarvest. Eelarvekomisjoni liikmete enamus leiab aga, et see kokkulepe ei saa samas ulatuses 2011. aastal kehtida, sest tegelik olukord on muutunud. Parlament on laienenud, meil on suurem pädevus ja rohkem ülesandeid, nii et 20%-list näitajat ei tohiks tingimata muutumatuna võtta. Sellele vaatamata on selgunud meie eesmärk jääda siiski 20% lähedale, et arendada enesedistsipliini ja olla vastutustundlik.

Juhatus on pakkunud välja 20,46% ehk 39 miljonit eurot rohkem kui 2010. aastal. Pärast mõningast arutelu – ja erinevate eesmärkide arvessevõtmist – oleme nüüd leppinud kokku, et kulutame vaid 20,32% – teisisõnu täiendavad 20 miljonit eurot. Üksmeelel ollakse selles, et meil on vaja lisapersonali laienemise jaoks, raamatukokku ning infotehnoloogia ja uuringutega tegelemiseks, me peame keskkonnakaitset siin Euroopa Parlamendis selgemini eelistama ning väga tore oleks, kui Strasbourgis oleks rohkem jalgrattaid, et transporditeenust ei oleks vaja nii palju kasutada.

Mille üle siis ikkagi vaieldakse? Vaieldakse selle üle, kas 2011. aastal peaks assistentide jaoks olema ette nähtud rohkem raha – 1500 eurot. Kordan, et see raha on assistentidele, mitte parlamendiliikmetele. Kokku teeks see 13,2 miljonit eurot. Parlamendikomisjoni liikmete enamus hääletas assistentide hüvitiste suurendamiseks vajaliku summa reservi jätmise poolt, väites, et hüvitiste suurendamist tuleks hoolikamalt hinnata ja vastav otsus teha samal aastal hiljem.

Tahan väljendada selles küsimuses roheliste arvamust, mille kohaselt peame arvestama üldisi võlaprobleeme ning seetõttu leiab minu fraktsioon, et meil tuleks loobuda hüvitiste suurendamisest 1500 euro võrra ja lükata see järgmisesse aastasse. Me ei peaks hetkel muutma parlamendiliikmete põhimäärust, vaid võtma selle asemel kohustuse teha tööasjus vähem lühikesi lennureise, et oma käitumisega ja Euroopa Parlamendis ka tegelikult keskkonda kaitsta, mida me oma poliitikas korduvalt nõuame. Seetõttu valmistab suurt heameelt tõsiasi, et meil on õnnestunud parandada oma keskkonnakaitsealaseid näitajaid, näiteks vähendada CO2 heidet 2008. aastal 12,9% võrra. Energiatarbimist oleme kahandanud 0,8% võrra. Me tahaksime, et sõidud kohaliku ühistranspordiga maksaks kinni tööandja ehk teisisõnu me tahame näidata, et oleme vastutustundlikud nii finants- kui ka keskkonnapoliitika seisukohalt.

  José Manuel Fernandes, fraktsiooni PPE nimel. – (PT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon toetab ranget, läbipaistvat ja jätkusuutlikku eelarvet. Seetõttu valmistab meile heameelt administratsiooni tehtud töö püsi- ja muutuvkulude kindlaksmääramisel, samuti tõsiasi, et esitatud on kinnisvarapoliitikat käsitlev keskpikk strateegia. Sellele vaatamata leiame, et nimetatud dokumente saab tulevikus täiendada, ning tuletame teile meelde, et pooldame pikaajalist kinnisvarastrateegiat.

Eelarve ranguse osas on meil kaugeleulatuvad eesmärgid, nii et meie soov on liikumine nullpõhise eelarve suunas, mille puhul kinnitavad kõiki kulusid dokumentaalsed tõendid. Samal põhjusel teeme ühtlasi ettepaneku minna edasi muutuvkulude tasuvusanalüüsi läbiviimisega. Me väidame, et nende kulude arvelt on võimalik kokku hoida ja seetõttu toetame – ja tõepoolest ka soovitame seda – mõne eelarverea vähendamist.

Euroopa Parlamendi peamine eesmärk on kõrgetasemeline õigusloome. Me kõik teame, et asjakohaste õigusaktide puudumine või puudulike õigusaktide olemasolu toob alati kaasa suured kulud, mille lõppude lõpuks kannavad ikka eurooplased. Et saavutada heatasemeline õigusloome olukorras, kus Lissaboni lepingu jõustumisega kaasnevad uued pädevused, pooldame täiendava personali värbamise võimalust. Me tahame, et uued töötajad vastaksid kõrgetele nõudmistele, õigupoolest me nõuame seda.

Tuletan teile ühtlasi meelde, et meil on tulevikus 18 uut parlamendiliiget ja ka neil peab olema võimalik oma volitusi nõuetekohaselt täita. Me elame väga keerulisel ajal ning Euroopa institutsioonidel on mängida oluline ja kriitilise tähtsusega roll, mille täitmine ei tohi ebaõnnestuda. Seetõttu peavad nende käsutuses olema piisavad vahendid.

Me teame vägagi hästi, et eelarvealaste küsimustega võib ikka kaasneda palju populismi ja demagoogiat, ning me taunime seda. Leidub isegi neid, kes vihjavad sellele, et parlamendiliikmete hüvitisi justnagu suurendataks, mis ei ole tõsi. Me soovime, et hüvitised Euroopa Parlamendis oleksid piisavad selleks, et tagada parlamendile väärikus, mida me kõik propageerime, ning saavutada eesmärk, mida Euroopa üldsus meilt ootab ja isegi nõuab ehk kõrgetasemeline õigusloome.

  Derek Vaughan, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Parlamendi enda eelarve arutamine on alati vastuoluline ning seda on näha ka arutlustes meie paranduseelarve üle, samuti parlamendi 2011. aasta eelarves. Kuid mul on hea meel, et suurem osa 2011. aastaga seotud probleemidest on nüüd eelarvekomisjonis lahendatud. Arvan isegi, et hetkel on eelarvekomisjoni ja juhatuse vahel väga vähe erimeelsusi, vahest ainult kolmes või neljas küsimuses. Üheks on loomulikult 20%-line ülemmäär. Teiseks küsimuseks on hoonete reserv, kolmandaks ametikohad, mis on hetkel arvatud reservi, ja neljandaks teine assistentide hüvitiseks ette nähtud 1500 euro suurune täiendav summa kuus ühe parlamendiliikme kohta.

Need kaks 1500 euro suurust lisasummat parlamendiliikme kohta tekitavad vaidlusi ja oleksid rasked kanda igal ajal, kuid põhjustavad mõistagi veelgi enam vastuolusid majanduslikult keerulisel ajal. Seda isegi olukorras, kus me kõik tunnistame, et Lissaboni leping on pannud meile lisakohustusi. Sellest tulenevalt on jõutud kompromissini, mille kohaselt suunatakse teine 1500 euro suurune lisasumma reservi, kuhu see jääb seniks, kuni valmib kõnealuse ettepaneku kogu kuluprognoos.

Arvan, et teine silmapaistvalt vastuoluline küsimus meie jaoks on ametlikke kohustusi täitvate parlamendiliikmete hüvitis. Siinkohal jõuti kokkuleppele vähendada ametlikke kohustusi täitvatele parlamendiliikmetele eraldatavat summat 1,2 miljonilt eurolt 400 000 euroni ning loomulikult tuleb kulude hüvitamiseks esitada dokumenteeritud tõendid. Leian, et tegemist on olulise põhimõttega, mida me kõik peaksime toetama. Kolleegid ise otsustavad, kas mainitud kaks kompromissi on neile vastuvõetavad või mitte. Usun, et need on vastuvõetavad suuremale osale sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis.

Siiski on meie aruteludes 2011. aasta eelarve üle kerkinud esile veel üks asi. Nimelt, kui me tahame tulevikus rahastada Lissaboni lepingust tulenevaid lisakohustusi, peame ka mujal tõhusust parandama. 2011. aasta eelarves on tehtud mõningaid püüdeid selle kaudu säästa. Tõepoolest, üldine eelarve suurenemine on langenud 6,5%-lt ligikaudu 5,8%ni. See on tore, aga ma leian, et edaspidi tuleb palju rohkem ära teha.

Loodan, et juhatus esitab tulevikus soovitusi ja ettepanekuid mitte üksnes kulutuste kohta, vaid ka viiside kohta, kuidas me saame oma tegevust edaspidi veelgi tõhustada. Tahaks loota, et taoline tegevuse tõhustamine tähendab pigem muutusi asjaajamisviisis kui lihtsalt kulude kärpimist.

Minu meelest on tulevikus oluline see, et kui juhatus tõepoolest esitab – ja ma loodan, et ta seda teeb – ettepanekud tegevuse tõhustamise kohta, siis arutatakse neid kohe algjärgus ka parlamendiliikmetega. Sel juhul on Euroopa Parlamendil võimalik kujundada nii eelarvet kui ka meie prioriteete ning me saame kärped ise määrata, kuid seni peaksime jätkama tööd ja tagama, et meie 2011. aasta eelarve on vastuvõetav parlamendiliikmetele ehk siinsele parlamendile ja muidugi ka üldsusele.

  Carl Haglund, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Austatud juhataja! Meil on olnud huvitav arutelu Euroopa Parlamendi enda käesoleva ja järgmise aasta eelarve üle.

Tahan kõigepealt eriti tänada Helga Trüpelit, kes on teinud ära tubli töö järgmise aasta eelarve koostamisel. Tõenäoliselt on eelarve paremini tasakaalus kui alguses plaaniti.

Lissaboni leping esitab Euroopa Parlamendile uusi nõudmisi ning seda arvestades on loogiline, et parlament eeldab kulude suurenemist, sest ka meie tegevuse maht suureneb.

Samas on täiesti hämmastav, et me ei ole nende uute nõudmiste täitmiseks suutnud oma tööd üldse ümber korraldada. Selles valdkonnas peame edusamme tegema.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis oleme kritiseerinud juhatuse poolt algselt väljapakutud suuremaid kulusid, mida on nüüdseks, nagu öeldud, tegelikult osaliselt kärbitud. Siiski tahan märkida, et fraktsioon ALDE ei ole nõus sellega, et uute assistentide palkamiseks suurendatakse iga parlamendiliikme hüvitisi täiendava 1500 euro võrra kuus, ning me ei hääleta selle poolt. Me oleme vastu ka mõttele maksta komisjonide esimeestele hüvitist vastuvõtukulude katteks.

On ilmne, et kaks suurt fraktsiooni on selles küsimuses nüüd leidnud ühise keele, aga meie fraktsioonist ALDE kaitseme siin istungisaalis oma seisukohti. On oluline, et Euroopa Parlament näitaks, et meid tõepoolest huvitab, kui kõrge on meie kulude tase. Ma ei mõista tegelikult, kuidas saab loogiline olla siin varem esitatud väide, et küsimus ei ole mitte kulude suurendamises, vaid pigem meie suutlikkuses oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Asi ei ole sugugi selles. Lõppude lõpuks on küsimus ainult kulude suurendamises.

Seega oleks ühtlasi hea, kui ei unustataks, et mida suurem on Euroopa Parlamendis töötavate assistentide arv, seda suuremad on meie vajadused seoses hoonetega ja pikemas perspektiivis muutub see väga kulukaks. Meie fraktsioonis ALDE suhtume ülimalt kriitiliselt mõnesse nimetatud ettepanekusse, ja kui parlament asub hääletama, hääletame meie sellele vastavalt.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahan alustada taas kord selle maagilise sõnaga „tasakaal“, mida Carl Haglund äsja mainis. Olen tegelikult seisukohal, et nüüd, mil me arutame 2011. aasta eelarvet, peame lähtuma küsimusest, kuidas leida sobiv ja vastutustundlik tasakaal.

José Manuel Fernandes kõneles populismist seoses Euroopa Parlamendis kaalutava ideega olla 2011. aasta eelarve osas väga vastutustundlik ja distsiplineeritud. Ma ei ole siinkohal temaga üldse nõus. Leian, et see ei ole populism, kui me kõik koos jõuame läbikaalutud järeldusele, et arvestades olulisi kärpeid, mille tegemist me teistelt riikidelt nõuame, peame me ka ise väga hoolikalt analüüsima, kuidas Euroopa Parlamendis distsiplineeritult käituda. Vastupidi, minu meelest on see praeguses olukorras just Euroopa Parlamendi poliitiline kohustus. Kreekalt ja üldse riigieelarvetelt nõutavate kärbete kontekstis peame julgema ühelt poolt lubada suuremaid kulusid, mida me tõesti vajame selleks, et teha oma tööd kohusetundlikult, kuid samas tõmbama piiri ja ütlema, et praegustes tingimustes vajame me ka teatud piiranguid, sest selline on lihtsalt poliitiline maastik. Peame andma märku, et saime kõigest aru. See on poliitilisest seisukohast oluline ning seetõttu kutsun ma kõiki fraktsioone veel kord üles järele mõtlema, millise sõnumi me üldsusele 2011. aasta eelarvega saadame.

  Lajos Bokros, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Rumeenias seisab avalikel teenistujatel ees 25%-line palgakärbe, Hispaania avaliku sektori töötajate palku vähendatakse 5–15% ning Portugalis – rääkimata Kreekast – teevad valitsused üliinimlikke jõupingutusi, et säästa personali arvelt. Ühendkuningriigis on uus valitsus juba vihjanud, et käesoleval aastal on vaja ulatusliku rahalise kokkuhoiu paketti.

Kas keegi siin parlamendis arvab, et Euroopa Parlamendil on nüüd aeg teha millelegi täiendavaid kulutusi – suurendada kulusid, palgata rohkem personali fraktsioonidele, raamatukokku, komisjonidesse ja infotehnoloogia valdkonnaga tegelemiseks ning eraldada veel 1500 eurot kuus assistentide hüvitiste katteks? Arutelu all on teine 1500 euro suurune lisasumma. Minu arvates oli isegi esimene lisasumma täiesti ebavajalik. Küsimus ei peaks olema selles, kas jätta teine lisasumma reservi, vaid me peaksime mõlemad lisasummad kaotama, sest praegu ei ole nende maksmiseks õige aeg. Me kõik oleme teadlikud täiendavatest kohustustest, kuid lisakohustused ei nõua tingimata lisakulusid. Vaja on rahalisi vahendeid tõhusamalt kasutada, samuti ulatuslikumat aruandekohustust ja suuremat vastutust.

Olen igati nõus Helga Trüpeliga, kelle sõnul on olemas kohti, kust veelgi kokku hoida. Meil ei ole vaja siin Strasbourgis tervet autoparki. Ühistransport on meile tasuta. Sõidan iga päev trammiga. Äriklassi piletite asemel võiksime kokkuhoiu saavutamiseks kasutada turistiklassi pileteid. Mina näiteks ei ole Budapestist siia tulles põhimõtteliselt kunagi äriklassis lennanud. Kokkuvõtteks, kuigi juhatuse ja eelarvekomisjoni vaheline arutelu oli antud küsimuses väga kasulik, leian, et meil on veel tohutu hulk täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Taas kord on hirmutav näha, kuidas parlamendiliikmed nõuavad endiselt eelarvevahendite suurendamist, samal ajal kui inimesed liikmesriikides pingutavad, et praegust kriisi üle elada. Kuid täna koputan siinse parlamendi südametunnistusele.

Kas praeguses olukorras on vastuvõetav see, et riigieelarvete kontrollimise õigust nõudvad Euroopa institutsioonid tahavad suurendada oma halduskulude eelarveid, nagu siinne parlament? Kas see on vastuvõetav, et ELi institutsioonid vaidlustavad Euroopa Kohtus nõukogu otsuse aeglustada ELi avalike teenistujate palgakasvu? Kas see on eetiliselt vastuvõetav, et Euroopa Parlament kiidab kiirustades heaks nõukogu 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande, et nõukogu kinnitaks parlamendi eelarvevahendite suurendamise?

Lubage ma selgitan: eelarvekontrollikomisjon oli ühehäälselt vastu nõukogu 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande heakskiitmisele, kuna aruanne ei ole läbipaistev. Juhtumisi on nõukogu jätnud kinnitamata Euroopa Parlamendi eelarvevahendite suurendamise. Ilmselt näeme, kuidas Euroopa Parlament hääletab sel nädalal nõukogu raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise poolt ja kohe seejärel kinnitab nõukogu parlamendi lisaeelarve. Kallid kolleegid Euroopast, need hääletused Euroopa Parlamendi eelarve ja nõukogu eelarvele heakskiidu andmise üle näitavad, millised on meid kõiki valitseda soovivate institutsioonide eetilised tõekspidamised.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Lissaboni leping tõi endaga kaasa muudatused, sealhulgas ja just eelkõige muudatused seoses Euroopa Parlamendi tähtsusega. Olen juba korra märkinud, et minu jah-sõna parlamendi paranduseelarvele on tingimuslik. Loomulikult peaks Euroopa Parlament püüdlema kõrgetasemelise õigusloome poole. Muidugi tähendab parlamendi rolli tugevdamine täiendavaid kohustusi, suuremat vastutust ja rohkem tööd. Kuid juhin tähelepanu sellele, et taoliste kriiside ajal, nagu praegune, mis on suurim majanduskriis 60 aasta jooksul, peaksime meie kui Euroopa Parlamendi liikmed, õigupoolest just eelkõige meie, käima meile usaldatud rahaga eriti hoolikalt ringi. Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid ja peavad tegema ulatuslikumat koostööd ning selleks on vaja valmisolekut tegutseda partneritena.

  Ivailo Kalfin (S&D). – (BG) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Lubage mul kõigepealt tunnustada raportööre Helga Trüpelit ja Vladimír Maňkat suurepärase töö eest täna arutluse all olevate otsuste ettevalmistamisel. Tuleb tunnistada, et tegemist ei olnud sugugi kerge ülesandega, mida tõendab ka tänane arutelu.

Ühest küljest peame Euroopa maksumaksja raha kulutamisel olema kokkuhoiu ja tõhususe musternäidis. Teisest küljest aga peame andma Euroopa Parlamendile võimaluse täita kõiki oma ülesandeid ja kohustusi, mille täitmise on needsamad maksumaksjad talle Lissaboni lepinguga usaldanud.

Tõsi on see, et uus Euroopa Liidu leping kehtestab enim muudatusi ja uusi kohustusi tegelikult just meie institutsioonile. Üks tõsisemaid ja palju vaidlusi tekitanud probleeme oli see, kui suurel määral võtab Euroopa Parlament arvesse Euroopa rasket majanduslikku olukorda ning näitab eeskuju kulude piiramisel ja tõhususe parandamisel.

Täna arutluse all olevad parlamendi otsused puudutavad majanduslikku olukorda. Minimaalne, s.o 5,5%-line kulude kasv võimaldab meil suurendada Euroopa Parlamendi personali 18 uue töötaja võrra. Meil on vaja, et administratsioon tagaks spetsialistide toetuse märkimisväärselt laienenud valdkondades, kus Euroopa Parlamendi otsused on suure tähtsusega.

Me pakume parlamendiliikmetele võimalust olla oma valijatega tihedamas ühenduses, läbida erikoolitus suuremas hulgas valdkondades ning täita oma uusi ülesandeid, mis on neile pandud Lissaboni lepinguga. Me oleme kokkuhoiu alal eeskujuks, sest täidame kõiki uusi ülesandeid, kulutades kõigest 0,28% rohkem, kui on sätestatud palju aastaid tagasi saavutatud kokkuleppes, mille kohaselt moodustavad Euroopa Parlamendi kulud mitte rohkem kui 20% Euroopa halduskulude eelarvest.

Samas peame väga selgelt teada andma, et nimetatud vana kokkulepet tuleb edaspidi muuta nii, et see kajastaks ulatuslikult institutsioonide ülesannetes aset leidnud muutusi ning eelkõige Euroopa Parlamendi rolli suurenemist ja sellest tulenevalt ka ootusi parlamendi suhtes.

Kallid kolleegid, meil on veel vabu reserve. Tulevikus peame tegema suuremaid jõupingutusi Euroopa Parlamendi töö tõhustamisel, toetudes näiteks mitte niivõrd hoonetele, kuivõrd uuele tehnikale, olles eeskujuks institutsionaalsete ja keskkonnaalaste nõuete täitmisel, analüüsides põhjalikult iga kulutuse mõju ja mitte laskma eelarvevahenditel automaatselt suureneda, nagu tavaliselt igasuguse bürokraatia puhul kombeks. Me ei tohi unustada, et kanname iga teo eest vastutust oma valijate ees, kellel on praegu rasked ajad.

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Eelkõige kriisi ajal peavad poliitikud suutma oma mõistusliku ja tundelise poole lahus hoida, eriti küsimustes, mis puudutavad eelarvet ja raha. Mul on tunne, et Lissaboni leping ja sellega seonduvad eelarvealased probleemid meenutavad natuke ilmateadet – kunagi ei tea täpselt, milliseks kujuneb olukord hommikul. Ennustatakse vihma ja sa võtad kaasa vihmavarju ning lõpuks võib-olla tibutab pisut, aga kindlasti ei ole tegu tõelise vihmaga.

Sama lugu on Lissaboni lepinguga: me ei tea, kuidas see Euroopa Parlamendi töökoormust muudab. Mind paneb imestama, kuidas oli parlamendiliikmetel võimalik teha komisjonides ja juhtivates organites varem tööd niimoodi, et Lissaboni lepingu tulemusena ei muutu selles midagi.

Arutelu sekretariaadi hüvitisteks ette nähtud 1500 euro suuruse lisasumma üle on sümboolse tähtsusega, kui küsimuseks on see, kas me suudame oma haldusstruktuure kokku tõmmata, raha säästa ja muuta oma tööprotsessi tõhusamaks. Nende kolme punkti arvessevõtmine tooks meile rohkem kasu kui järjest sagedamini peetavad kõnelused rahastamise teemal. Pealegi selgub alles järgmise aasta jooksul, milline on olnud Lissaboni lepingu tegelik mõju meie tööle.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Pole kahtlustki, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisega täiendavaid kohustusi ja suurema rolli saanud Euroopa Parlamendil peab oma ülesannete täitmiseks otse loomulikult olema rohkem rahalisi vahendeid. Eelkõnelejal on õigus. Me ei tea, kui palju tegelikult parlamendi roll suureneb, aga me teame, et see suureneb. Sellest tulenevalt on ka meie valijate ja maksumaksjate ootused meie suhtes mõistagi suuremad. Seegi on põhjus, miks täiendavate vahendite nõue, näiteks parlamendiliikmete assistentide jaoks, on kahtlemata õigustatud nii rahaliselt kui ka poliitiliselt.

Me teame, et praegu on Kreeka ja üldse Lõuna-Euroopa riigid suures kriisis, mis on ilmselgelt ka poliitilist laadi probleem. Aga kulusid kärpides ei tohi me Euroopa Parlamendi teatud ülesandeid jätta täitmata. Olen sügavalt veendunud, et Euroopa Parlamendi eelarvevahendeid tuleb oluliselt suurendada.

  Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi 2011. aasta eelarve projekti maht on 1,7 miljardit eurot. See tähendab ühe parlamendiliikme kohta 2,3 miljonit eurot aastas, 200 000 eurot kuus ja koguni 6400 eurot päevas. Siinsel parlamendil on 736 liiget.

Lugupeetud juhataja, 6400 eurot on tohutu summa. Mulle tuleb pähe sada muud asja, millele oleks seda summat siinse jandi asemel targem kulutada. Kuid, mis kõige tähtsam, kodanikud ise peavad saama taolisi otsuseid langetada. Sulgegem oma asutused Brüsselis, Luxembourgis ja eelkõige Strasbourgis juba täna. Lihtsalt tühjendagem hooned kõikidest inimestest, lukustagem uksed, visakem minema võtmed ja andkem 1,7 miljardit eurot tagasi kodanikele, kes on selle välja teeninud oma vere, higi ja pisarate hinnaga.

Iga siinse parlamendi liige peaks iga päev üles tõustes ja magama minnes mõtlema sellele, et ta läheb või läks sel päeval maksumaksjale maksma 6400 eurot. Iga parlamendiliige peab ühtlasi võtma endale kohustuse seda summat päev-päevalt vähendada, sest kogu raha, mis siin mõttetustele kulutatakse, on maksumaksja raha, mille kodanikud on teeninud ülimalt raske tööga.

Nii peaks asjad minema, aga ei lähe. Siin parlamendis on rohkem alati parem. Käepigistuste ja omasugustega sõlmitud kahtlaste kulissidetaguste sobingutega lisatakse eelarvele kümneid miljoneid. Eliit otsustab ja üldsus maksab. Igaüks peaks öösel enne uinumist sellele mõtlema, ning ma kutsun kõiki täna öösel seda tegema ja endalt küsima: „Kas ma läksin maksma 6400 eurot?“ Kes seda ei tee, peaks tundma sügavat häbi, sest Euroopa Parlamendi liikmena ei ole ta midagi väärt.

  Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ütlen Daniël van der Stoepile järgmist: mina olen oma raha väärt ja jään sellele seisukohale kindlaks. Kui teie oma raha väärt ei ole, siis tunnen teile kaasa. Tahan öelda vaid seda, et me ei aita ennast mitte kuidagi, kui loome endale siin parlamendis niisugused töötingimused, mis tegelikult muudavad töötamise võimatuks. Toetan sekretariaadi hüvitiste tõstmist – koguni mõlemal korral – ning leian, et see on igati põhjendatud.

Kõik siin parlamendis töötavad inimesed vajavad personali. Need, kes tööd teha ei taha, ei tohiks takistada neid, kes seda teha tahavad. Kedagi ei sunnita kasutama suuremaid sekretariaadi hüvitisi – te võite seda teha, aga ei pea. Kui parlamendiliikmed hüvitist ei kasuta, siis seda parem maksumaksjatele, kes sellisel juhul saavad oma raha tagasi. Mina aga saan kõnelda ainult iseenda eest, kui ütlen, et olen oma raha väärt ja et sama kehtib minu personali kohta. Kuid me peame tähelepanu alla võtma tegevuse, mis on toimunud juba varem, kõnealuse eelarve ülejäägi tingimustes. Meil tuleb analüüsida, kas me tahame ja suudame taolist tegevust jätkata. Pean siinkohal eelkõige silmas veebikaamera teenust. Arvan, et meil tuleb tegutseda ja me ei saa jätta kõike muutmata.

Lisaks oleme koos juhatusega võtnud ette mitu reformi ja me peaksime laskma neil ka oma mõju avaldada. Eelarvekontrollikomisjon teeb kõik endast oleneva, et juhtida tähelepanu asjadele, mis ei toimi.

  Geoffrey Van Orden (ECR). – Austatud juhataja! Kõikjal Euroopas seisavad valitsused ja ametiasutused silmitsi vajadusega teha kärpeid, aga siinne parlament elab jätkuvalt muinasjutumaailmas. Kuulen ilusaid sõnu tarviduse kohta säästa ja tegevust tõhustada, kuid üle 1,7 miljardi euro suurune 2011. aasta eelarve tähendab peaaegu 6%-list kasvu. See on täiesti vastuvõetamatu. Me peaksime rääkima ulatuslikust kokkuhoiust, mitte kulude suurendamisest. Kokku on võimalik hoida mitmel moel.

Algatuseks tuleks vähendada ebavajalikku raiskamist ja kulutamist. Parlament peaks nõudma, et nõukogu lõpetaks tsirkuse Strasbourgis ja säästaks nii aastas üle 200 miljoni euro. Täiendavad 50 miljonit eurot hoitaks igal aastal kokku, kui suletaks Euroopa Parlamendi esindused igas meie liikmesriigis. Me peame bürokraatiat vähendama: Euroopa Parlamendis töötavate ametnike arv on kõigest kolme aastaga suurenenud 14% ehk 6000ni. Mis tahes muu organisatsioon täidaks kitsastes oludes uusi eesmärke, tehes tasakaalustavaid kärpeid mujal. Näib, nagu arvaks me, et elame teistsuguses maailmas. Meil tuleb astuda vajalikke samme tõeliste muudatuste ja kärbete tegemiseks Euroopa Parlamendi eelarves.

  Bart Staes (Verts/ALE). – (NL) Tahan pöörduda tagasi idee juurde tõsta sekretariaadi hüvitisi kaks korda 1500 euro võrra kuus. On tõsi, et Lissaboni leping annab meile mitmeid täiendavaid ülesandeid, nii et kindlasti ei ole ma vastu mõttele suurendada neid Lissaboni lepingust tulenevaid ülesandeid arvestades töötajate arvu parlamendikomisjonides, näiteks põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis.

Ma ei ole vastu ka fraktsioonide personali suurendamisele, et võimaldada neil nimetatud ülesannete täitmisele paremini kaasa aidata, kuid olgem ausad, kallid kolleegid, on hullumeelne ja ka väär anda igale parlamendiliikmele käesoleval aastal 1500 euro suurune lisasumma ja järgmisel aastal veel 1500 eurot.

Mina ise olen töötanud keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis kümme aastat ning töötan ka edaspidi. Sellel komisjonil on kaasotsustamismenetluses või seadusandlikus tavamenetluses väga palju õigusloomealaseid kohustusi. Olen alati saanud hakkama kolme assistendiga ning eeldan, et need parlamendiliikmed, kes töötavad hetkel või hakkavad tööle põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis, saavad samuti hakkama kolme assistendiga. Teie soovitus, lugupeetud proua Gräßle, mille kohaselt tuleks lisapersonal tagada neile, kes soovivad tööd teha, aga mitte neile, kes ei soovi, on ülim populism.

  Vladimír Maňka, raportöör. – (SK) Tahan tänada kõiki, kes oma arvamust väljendasid. Mul on hea meel, et te kõik soovite teha oma õigusloomealast tööd võimalikult hästi ja kasutada ressursse parimal moel. Igaühel meist on oma arvamus selle kohta, kus ja kuidas me võiksime olukorda parandada. Tänane arutelu on selle tunnistajaks. Lajos Bokrosele tahan öelda, et objektiivseid meetodeid rakendades on võimalik säästa. Selle võimaluse kasutamise tõkestasid aasta tagasi muu hulgas teie fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed.

Alates jaanuarist olen olnud oma kodumaal ühe piirkondliku omavalitsuse juht. Pärast sellele ametikohale asumist tehti esimese asjana sõltumatu välisuuring kõikide minu juhitavas asutuses läbiviidavate menetluste kohta. Taolise kontrolliga kaotatakse topelttöö ja vähendatakse halduskulusid enam kui 15% võrra. Kui me tahame analüüsida kasutamata reserve ning paigutada olemasolevaid vahendeid võimalikult ulatuslikult ümber, on parim lahendus objektiivne ja sõltumatu välisuuring.

Need, kes julgesid selle sammu astuda, kasutasid ressursse parimal moel ja suutsid märkimisväärselt vähendada oma halduskulusid. Eelolevatel päevadel arutleme ja hääletame me Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee 2010. aasta paranduseelarve üle.

Need institutsioonid on oma tegevust selgelt laiendamas ning sellega kaasnevad ulatuslikumad volitused ja suurem töökoormus. Tahan ühtlasi paluda nõukogu, et ta võimaldaks meil lõpetada nende eelarvete menetlus esimesel võimalusel, et mõlemad institutsioonid saaksid täita oma kohustusi Lissaboni lepinguga kehtestatud uutes või laiemates valdkondades vastutustundlikult ja tõhusalt.

  Helga Trüpel, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Te kõik kuulsite, kui vastuoluline on arutelu 2011. aasta eelarve üle. Siin pole midagi imestada, arvestades, et tegelikult arutatakse kulude tõelist kasvu ja tõelisi kärpeid, aga ka – nagu ikka poliitikas – sümboolseid küsimusi.

Raportöörina tahan öelda järgmist.

Te olete siin kuulnud kõikvõimalikke arvamusi, alates Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni kuuluva Ingeborg Gräßle arvamusest, milles pooldatakse kindlalt kulude suurendamist – sealhulgas 1500 euro suurust lisasummat –, et säilitada fraktsiooni töövõime, kuni nende seisukohtadeni, mida väljendasid teised parlamendiliikmed, kelle sõnul ei ole meil seda suurendamist vaja või tuleb meil põhjalikumalt hinnata, kui õigustatud on taoline kulude kasv, ning saada muu hulgas ülevaade siinse parlamendi komisjonidest ja töövaldkondadest.

Raportöörina tahan juhtida tähelepanu sellele, et eelarvekomisjoni enamus otsustas arvata lisaraha reservi – see ei ole siiski eelarvekomisjonis veel kokku lepitud – ja nõuda üksikasjaliku hinnangu koostamist. Seega tuleb see kõik veel ära teha. Meil on vaja see hinnang kätte saada ning seejärel peame sügisel uuesti väga tõsiselt arutelu tulemustesse süvenema, et saaksime oktoobris jätkata nõukoguga läbirääkimisi uue eelarvemenetluse raames ja ühtlasi selgitada parlamendisiseselt välja siinse enamuse seisukoha. Praeguses olukorras on oluline märkida, et tekkinud on vastuolu. Arvamused on väga erinevad ja enamus leiab, et meil tuleb vastavaid arve veel kord hoolikalt kaaluda.

Tänan teid nõuannete eest ja ma loodan, et me kõik käitume edasi liikudes mõistlikult.

  Juhataja. – Aitäh, proua Trüpel. Sellega lõpeb eelarveteemaline ühendatud arutelu. Tänan teid sõnavõttude eest. Arutelu on lõppenud.

Hääletus Vladimír Maňka raporti üle toimub homme ja Helga Trüpeli raporti üle täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Georgios Stavrakakis (S&D), kirjalikult. – (EL) Paranduseelarve on Lissaboni lepingu jõustumise tagajärg. Euroopa Parlament seisab silmitsi uute katsumustega ning vajab ressursse uute kohustuste ja ülesannete edukaks täitmiseks. Tahan rõhutada, et Euroopa kodanikud soovivad näha oma kohustusi laitmatult täitvat parlamenti ning selle tagamiseks on oluline, et parlamendiliikmete, -komisjonide ja fraktsioonide käsutuses oleksid vajalikud vahendid. Lisaks sellele leiame, et rohkem kui kunagi varem on vaja järgida finantsdistsipliini ja kärpida kulusid ning eurooplased ootavad meilt seda täiesti õigustatult. Seetõttu oleme koostanud eelarve, mis tagab rahalise kokkuhoiu ja läbipaistvuse.

Me oleme ühtlasi toonitanud, et vaja on Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika pikaajalist kava, mis tagaks piisava rahalise toe nii praegu kui ka eelolevatel aastatel. Oleme veendunud, et need meetmed aitavad meil vastata Euroopa kodanike mureküsimustele, ootustele ja nõudmistele.

Kokkuvõtteks tahan kiita Vladimír Maňkat suurepärase raporti eest.