Istungi stenogramm

Teisipäev, 18. mai 2010 - Strasbourg

18. Vulkaanituhast põhjustatud kriis (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus, mille esitas komisjonile transpordi- ja turismikomisjoni nimel Brian Simpson vulkaanituhast põhjustatud kriisi kohta (O-0061/10) (B7-0217/10).

  Silvia-Adriana Ţicău, esitaja. – Lugupeetud juhataja! Brian Simpson palub vabandust, et ei saa tuhapilvest põhjustatud kriisi käsitleval arutelul viibida. Tänaõhtuse arutelu mõttes iroonilisel kombel on ta tuhapilvest tingitud Ühendkuningriigi lennupiirangute tõttu lõksus ega saa seetõttu tulla Strasbourgi arutelust osa võtma. Seetõttu kõnelen mina täna õhtul tema nimel.

Suuliselt vastatav küsimus vulkaanituhast põhjustatud kriisi kohta on praegu, õhuruumi jätkuvaid häireid silmas pidades sama oluline kui Islandi vulkaani esialgse purske ajal möödunud kuul, mil suur osa ELi õhuruumist oli kuus päeva suletud. Praegu ei ole tegemist üksnes nende häirete tagajärgede ja lõpliku mõjuga, vaid ka püsiva ebakindlusega, mis tuleneb jätkuvatest ja pikaajalistest häiretest Euroopa õhuruumis.

Kuigi usun, et oleme saanud mõned head õppetunnid ning toiminud esialgset õhuruumi sulgemise enneolematut ulatust, kestust ja põhjust arvesse võttes, on selge, et jätkuvate häirete puhul peab Euroopa Liidu reaktsioon olema jõulisem.

Seistes silmitsi probleemidega, mida olukorra enneolematu laad, määramata kestus ja häired lennuliiklusele põhjustavad, sooviksin täna saada kinnitust, et häiretega toimetulekuks meil ette nähtud mehhanismid toimivad tõhusalt ning et viimase paari nädala jooksul tuvastatud puuduste kõrvaldamisega tegeletakse asjakohaselt.

Mul on hea meel öelda, et lennureisijate õigusi käsitlev määrus on osutunud turvaabinõuna ülimalt tähtsaks, tagades, et reisijad ei pea häirete rahaliste tagajärgede koormat enda peale võtma ning neid ei jäeta selles segaduses kitsikusse. Õhuruumi sulgemine on aga tõstatanud huvitavaid küsimusi selle kohta, kas lennuettevõtjad täidavad lennureisijate õigustega seoses oma kohustusi, eriti kui pidada silmas lennundussektorile pakutavat teatavat kahju hüvitamist.

Missugust tagasisidet saab komisjon reisijate kohtlemise teemal ja missuguse garantii võib komisjon anda selle kohta, et lennuettevõtjad täidavad oma kohustusi kooskõlas õigusaktidega? Lisaks on praegune olukord paljastanud nende reisijate haavatavuse, kes on registreeritud kolmandate riikide lennuettevõtjate juures, kelle puhul lennureisijate õigusi käsitlevad õigusaktid ei kehti. Mida kavatseb komisjon teha õigusakti selliste lünkade asjus?

Samuti olime kriisi väga varajases staadiumis tunnistajaks suurtele rahalistele kaotustele, mida lennundussektor õhuruumi sulgemise ajal kannab. Seoses lennundussektorile pakutavate hüvitispakettidega soovin tagada, et hüvitised on mõeldud erinevate lennundusvaldkondade jaoks, mitte üksnes lennuettevõtjatele, ning et hüvitamismeetmed hõlmavad kogu ELi.

Tean, et mõned liikmesriigid on lennuettevõtjatele antava rahalise abi suhtes mõistvamad kui teised. Mis kindlusega saab komisjon lubada mõnede tingimuste ühtlustamist, et hoida ära moonutused seoses liikmesriikides antavate hüvitistega ja tagada võrdsed tingimused?

Pöördun nüüd tänase kõige pakilisema probleemi juurde, mis on seotud ELi lennukeelutsoonide määratlemise kehtiva korraga. Jätkuvad häired Euroopa õhuruumis on taas toonud tähelepanu keskmesse lennukeelutsoonide määratlemiseks kehtestatud korra. On väljendatud muret, et liikmesriigid on lennukeelutsoonide rakendamisel ülemäära ettevaatlikud ning et lennukid võivad julgelt sõita suurema tihedusega tuha sees, kui on praegu ELi eeskirjadega lubatud.

Õhuruumi jätkuv suletus ja avamine liikmesriikide poolt viimase paari nädala jooksul on näidanud üliselgelt, et me vajame praeguste diferentseeritud meetmete asemel pigem ühist ELi tasandi käsitusviisi. Tean ka seda, et komisjon on pannud uue rõhuasetuse andmekogumise parandamisele ning metoodika väljakujundamisele, et anda üksikasjalikum ülevaade lennukite tuhapilvest läbisõitmisega kaasnevatest ohtudest.

Kuidas mõjutab uus teave praeguseid piiranguid ning lennuvabade tsoonide määratlemist?

Lõpetuseks – oleme näinud, kui tulutoov on Euroopa Liidu tõhusam koordineerimistöö tuhapilvest põhjustatud kriisile reageerimisel. Tihedama koostöö olulisust tuleb meil tunnistada ka muudes valdkondades: ühtse Euroopa taeva algatuse hoogustamises ning liikuvuse tegevuskava loomises, et aidata ELil selliste kriiside ajal paremini toime tulla.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin esitada ajakohast teavet Islandi vulkaanist põhjustatud kriisi kulu kohta, mis on seotud loomulikult lennundusega.

Euroopa Liitu on Eyjafjallajökulli vulkaani purskamise tagajärjed tõsiselt mõjutanud. Vulkaanipurse on katnud suurema osa Euroopast vulkaanilise tuha pilvega. Vulkaanituhk sisaldab palju probleemseid aineid, mis kahjustavad õhusõidukeid ja eelkõige nende mootoreid. Selline turvaoht taevas sundis liikmesriikide ametiasutusi võtma rahvusvahelisel tasandil välja töötatud asjakohases korras vastu otsuse sulgeda kogu kahjustatud õhuruum.

Euroopa Liit koondas viivitamata vahendeid, et lahendada kõige pakilisemad probleemid. Võttes arvesse sündmuste käiku ning vajadust diferentseeritumate meetmete järele seoses mudeli ja riskijuhtimise protsessiga, pakkus komisjon 17. ja 18. aprilli nädalalõpul koos eesistujariigi Hispaania ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooniga (EUROCONTROL) välja üleeuroopalise kooskõlastatud meetme. Selle töö tulemusena määratleti täielikus koostöös liikmesriikide ja sektoriga uus kord. 19. aprillil 2010 toimunud ELi transpordiministrite erakorralisel koosolekul kinnitati see uus kord, millega lubati õhuruum järk-järgult ja kooskõlastatud viisil taas avada 20. aprillil 2010 kell 8.00.

Selle viivitamatu tegutsemise järelmeetmena koostas komisjon aruande, kus käsitleti vulkaanituhast põhjustatud kriisi mõju õhuveosektorile. See leidis suurt toetust transpordiministrite nõukogus, mille erakorraline koosolek toimus 4. mail 2010. Kuigi aruandes keskenduti praeguse vulkaanist põhjustatud kriisi käsitlemisele, püüti samal määral käsitleda ka Euroopa Liidu vajadust suuta tulevikus lahendada tõhusalt samasuguseid kriisiolukordi, juhul kui need peaks tekkima.

Viimase kümne päeva sündmused on näidanud, et olukord ei ole seni veel kaugeltki mitte lahendatud. Vulkaan on endiselt aktiivne ja jätkuvad õhuruumi korduvad sulgemised sõltuvalt tuhapilve hajumist mõjutavatest ilmastikutingimustest. Komisjon on seetõttu võtnud kohustuse tagada kiired järelmeetmed transpordiministrite nõukogu järeldustele, mis võeti vastu 4. mail 2010. Mul on rõõm teatada esimestest selle tulemusena astutud sammudest.

Kokku on lepitud Euroopa kriisikoordineerimise üksuse loomises alates 11. maist 2010. Lõplikud korraldused selle asutamiseks tehakse sellel nädalal. Funktsionaalsete õhuruumiosade koordinaatori nimetamise kinnitas ühtse taeva komitee 7. mail 2010. Ühtse taeva komitee nimetas 7. mail 2010 ka Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise organi, kelleks sai EUROCONTROLi tulemuslikkuse hindamise komisjon. Euroopa Lennundusohutusametile (EASA) on antud ülesanne panna paika siduvad normid mootorite ja tuha lubatud määra kohta.

Komisjon nõuab peagi rakkerühma loomist, et uurida, kuidas oleks võimalik praeguseid Euroopa prognoosi- ja hajumismudeleid täiustada ning tõhustada seeläbi kaasneva riski hindamist ja juhtimist sellistes kriisiolukordades. Tulemas on veel rohkem toiminguid, sest komisjon töötab transpordiministrite nõukogu 4. mai 2010. aasta järelduses kirjeldatud ootuste täitmise nimel.

  Marian-Jean Marinescu , fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Vulkaanipurse aprillis näitas meile selgelt, et Euroopa õhuruumi liikluskorraldus ei ole ootamatu häire korral sobivaks reageerimiseks valmis. Lennutingimuste võimalikult maksimaalseks kasutamiseks ei tehtud kooskõlastustööd, ei pingutatud ega oldud paindlik.

Meetmepakett Ühtne Euroopa taevas II (SES II) võeti vastu 2009. aasta novembris rekordajaga, nagu on märgitud ka komisjoni teates. See võeti vastu liikmesriikide vastuseisule vaatamata ning õigupoolest võttis selle tõlkimine ja avaldamine rohkem aega kui tegelikud läbirääkimised. Nüüd on käes kriis ning me oleme näinud SES II meetmepaketi rakendamisest tulenevat kasu.

Kui liikmesriigid jätaksid kõrvale oma praegused kahtlused, võiksime minu arvates jõuda ühtse Euroopa taevani peaaegu kohe. Selleks vajame otseteede võrgustikku ja tõhusat liikluskorraldussüsteemi, mis jätab riigipiirid nüüdsest tähelepanuta. Kahjuks ei ole selle täideviimiseks tahtmist. Ainus lahendus on meie jaoks seega SES II meetmepaketi ülimalt kiire rakendamine.

Komisjon on tõstnud päevakorda kiireloomulised meetmed, mida on tegelikult nõutud juba heakskiidetud määrustes. Need meetmed on suurepärased. Siiski nõutakse nendega peamiselt funktsionaalsete õhuruumiosade loomist hiljemalt määratud kuupäeval või 2012. aasta lõpul. See nõuab ka regulatiivse juhendi olemasolu, mida kahjuks ei mainita nõukogu 4. mai järeldustes. Juhendi puudumist võivad liikmesriigid kasutada edasilükkamise ettekäändena. Lisaks peab juhend olema vahend, mis ei tagaks meil nõutud tähtajaks mitte vaid kooskõlastatud liiklustsoonid, vaid ka nõuetekohase ühtse Euroopa taeva.

Juhendiga tuleb ette näha õhuruumiosa liikluskorraldus, mis on kooskõlastatud naaberaladega, et kattuvad tsoonid oleks välistatud. Muidu asendame praegused riigipiirid õhuruumiosade piiridega, pikendades seeläbi ilma mingi põhjuseta ühtse Euroopa taeva rakendamise tähtaega. Ma ei usu, et meil oleks tulevikus tarvis kaaluda küsimust, kas õhuruumide ühendamiseks on vaja SES III käsitlevaid õigusakte. Selline hoiak võimaldab rakendada ka Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) ideaalsetel tingimustel ja vähimate kuludega.

2011. aastal ühineb viimane liikmesriik Schengeni alaga. Usun, et meie jaoks on vastuvõetamatu säilitada piirid taevas, kui need maa peal puuduvad.

  Saïd El Khadraoui, fraktsiooni S&D nimel. – (NL) Kõigepealt soovin tänada teid vastuse eest. Minu arvates ei ole paljud küsimused veel täit vastust saanud, seepärast tahaksin mitmele punktile põhjalikumat selgitust.

Brian Simpsoni puudumine näitab, et küsimus on tõepoolest ikka veel päevakorras, et selliste vulkaanipursete tagajärjed on ennustamatud ja võivad olla kaugeleulatuvad, mõjutades meie kodanike liikuvust ja kui see olukord jätkub, siis ka majandust. Minu arusaama kohaselt ei saa me tegelikult välistada võimalust, et midagi sarnast juhtub veel paari nädala pärast, näiteks suvehooaja tipul, ning õhuruum tuleb sulgeda.

Järelikult ei pea me lennunduse ja üldise transpordisüsteemi – pöördun selle mõtte juurde kohe tagasi – tõhustamiseks jätkama tööd mitte üksnes struktuurimeetmetega, vaid ka parema kriisiohjamisega. Hetk tagasi kõnelesite ka teatud koordineerimisüksuse loomisest. Selle teema kohta saab rohkem selgust sel nädalal.

Kas võiksite siiski ehk juba praegu rääkida meile veidi rohkem ülesannetest, mida te selle koordineerimisüksuse jaoks ette näete. Millised täpselt peaksid olema selle esmased ülesanded? Aprillisündmused on näidanud väga selgelt, et kooskõlastamine asjaosaliste – lennujaamade, lennuettevõtjate ja reisibüroode – vahel jätab soovida ning puudub mehhanism asjaosaliste teavitamiseks sellest, kuidas nad sellistel juhtudel toimima peaksid. Samuti ei tea näiteks mahajäetud reisijad tegelikult oma õigusi.

Minu arvates vajame niisiis üleeuroopalist valmisoleku kava, et teha võimalikuks õigete otsuste kiire vastuvõtmine ning õigete teavitusvõimaluste arendamine. Tegelikult kehtib see ka reisijate kodumaale tagasitoimetamise kohta – kui see puudutab ikkagi kümneid tuhandeid inimesi, peab asja hõlbustamiseks rajama mingi süsteemi.

Reisijate õigused on väga oluline teema. Euroopa on selle valdkonna heaks palju tööd teinud ja selle üle tuleb heameelt tunda. Nagu teate, leidub õigusaktides siiski lünki. Räägime siinkohal kolmandate riikide lennuettevõtjatest, kelle kohta meie õigusaktid ei kehti. Seepärast toetaksin reisijate sedalaadi õiguste lõimimist meie lennunduslepingutesse kolmandate riikidega. Samuti arvan, et peaksime kontrollima nende õigusaktide kohaldamist liikmesriikides. Just sel nädalal kuulsime, et Itaalia ametiasutused on trahvinud lennuettevõtjat Ryanair. See on hea uudis, kuid missugune on olukord muudes liikmesriikides? Kas võiksime selle kohta hinnangu saada?

Loomulikult on ka palju struktuurimeetmeid, kuid ma ei tahaks neil liiga pikalt peatuda: nendeks on näiteks loodav ühtne Euroopa taevas, samuti raudteed, mis osutusid mittetoimivaks alternatiiviks. Sellel on palju põhjusi, mis on seotud erinevate süsteemidega ning selliste asjaoludega nagu isegi ühtse piletimüügisüsteemi puudumine. Minu arvates on see väga oluline, lugupeetud volinik. Seetõttu on veel väga palju vaja teha, kuid teil on meie toetus.

  Gesine Meissner, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Arutlesime juba vahetult pärast vulkaanipurset tuhapilve ja probleemide üle, mis sellega lennunduse jaoks kaasnevad.

Oleme selle kriisi ajal märganud mitut asja. Ühe asjana nägime, et õhuvedu on veondussektoris tõesti oluline, sest mitte üksnes reisijaid ei jäeta maha, vaid ka kaubad võivad jääda vedamata. Näiteks Saksamaal olid BMW-l mõned tootmisprobleemid, sest tarneid ei saadud kätte. Me saime aru, et vajame kõiki transpordiliike, sealhulgas õhuvedu. Teiseks täheldasime, et kui mitu päeva ei ole võimalik lennata, tähendab see lennuettevõtjate jaoks suurt kriisi. Viiepäevase seisakuga võib lennuettevõtjate sõnul toime tulla. Kahekümnepäevane seisak aga oleks võinud mõneks ajaks põhjustada kogu sektori kokkuvarisemise. Lennuettevõtjate sõnul ei tarvitse meil veel kahjude hüvitamisest rääkida, kuid kui olukord oleks kestnud kauem, oleks see osutunud vajalikuks.

Reisijate õigused on olnud erinevate sõnavõtjate mitme märkuse teemaks. Praegu on proovile pandud reegel, et ka sellistel erakordsetel juhtudel on võimalik teha reisijate heaks kõik, mis on seotud teavitamise ja kahju hüvitamisega, neile vajalikul määral ja viisil, nagu me algselt ette nägime.

On veel kaks erilist teemat, mille üle tahaksin arutleda. Esimene on ühtne Euroopa taevas. Meil ei ole ühtset Euroopa õhuruumi ja selle puudumine on andnud tunda ka praegu. Ühtne Euroopa taevas ei oleks ilmselgelt vulkaanipurset ära hoidnud – seda teame me kõik, kuid me oleksime kindlasti olnud paremini võimelised reisijaid sujuvalt evakueerima. Loomulikult oleme nimetanud ametisse funktsionaalsete õhuruumiosade koordinaatori. Ta alustab praegu tööd ja me kõik loodame, et tema töö suudab suhteliselt kiiresti viia ühtse Euroopa taevani. Küsimus on ka selles, kui palju selle tegelik saavutamine aega võtab. Võib-olla ei oska te praegu sellele küsimusele veel täpselt vastata.

Oleme varem arutanud ka seda, kas parem kooskõlastustöö raudteeveosektoris Euroopa tasandil – see, mida me oleme pikka aega soovinud ning mis meil on teoreetiliselt pikka aega olnud, – oleks aidanud reisijatel kiiremini koju saada. Ka sellega seoses oleme üsna selgelt näinud, milles meie raskused seisnevad.

Lähen nüüd oma viimase küsimuse juurde. Kas meil on sellisteks puhkudeks olemas head kriisiohjemeetmed? Meil on Londonis instituut, kes pakub tegelikult teavet maavärinate korral. Selle teiseseks ülesandeks on ka vulkaanipursked. Instituudis on koostatud kaudsete allikate andmetel põhinevaid arvutiprojektsioone ja seetõttu on seda kritiseeritud. Mida võime õppida muudelt maailmaosadelt, kus vulkaanipursked on tavapärasemad, näiteks USA-lt, Indoneesialt ja teistelt? Missuguseid muid meetmeid seal võetakse? Minu teada on nad sellisteks olukordadeks paremini valmis. Võib-olla ei näinud me seda Euroopas ette, kuid me peame saadud kogemustest õppima. Me oleme kõrgtehnoloogia asupaik, meil on palju võimalusi ja näiteks Saksamaa teadlased kutsuvad üles looma spetsiaalset seirevõrgustikku vulkaanituhas sisalduvate aerosoolide, väikeste osakeste jaoks. Mida me teie arvates veel teha saame? Kuidas võime täiustada oma tehnoloogiat õhuveo, inimeste ja kaupade huvides?

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Euroopa õhuruumi sulgemine oli kahtlemata vajalik, ohutuse huvides võetud ennetav meede. Hiljem ning enne, kui õhuruum tuli uuesti sulgeda, oleks tulnud probleemi lahendamiseks leida sobilikum tehnika. Kahjuks pean ütlema, et see ebaõnnestus täiesti ilmselgelt, nii mõõtmiste kooskõlastamise, analüüside tegemise vallas kui ka seoses reisijatega. Ka teisel korral oli lendude vähendamise tõttu hilinevate reisijate kohtlemine ülimalt sobimatu ning esmajärjekorras tuleks seda parandada. Mina isiklikult imestan, et millal kavad lõpuks paika pannakse.

Volinik, pealegi ei ole te andnud kuigi üksikasjalikku vastust küsimusele lennuettevõtjate rahastamise ja kahjude võimaliku hüvitamise kohta. See on põhiküsimus, sest see teema on pidevalt arutelu all. Kuidas see siis täpselt lahendatakse? Kellele täpselt kahju hüvitatakse? Lennuettevõtjatele? Kas nad annavad siis raha reisijatele edasi? Kas näiteks olulistele kohtumistele mitte jõudnud äriringkondade inimestele hüvitatakse kahju? Kas edasimüüjatele, ettevõtetele, kes pidid varuosasid ootama, hüvitatakse kahjud? Miks peaks hüvitatama üksnes lennuettevõtjate kahjud? Ma ei pea seda õigustatuks, kui võrrelda neid asjaolusid kriisi majanduslike tagajärgedega. Veelgi enam, me peame tõesti võtma arvesse asjaolu, et lõppkokkuvõttes on lennuettevõtjad saanud Euroopa kodanikelt pikaajalist toetust petroolimaksu kaotamise kaudu, mis tähendab mõistagi, et neil juba on toetus.

Lugupeetud volinik! See küsimus on vastuseta ja ma ootan teilt seda.

  Roberts Zīle, fraktsiooni ECR nimel. – (LV) Tänan teid, lugupeetud juhataja! Tahaksin kõigepealt tänada volinik Kallast tema vastupidavuse eest nende viie päeva jooksul. Me võime küll mõelda, et esimese kahe-kolme päeva jooksul oleks võinud rohkem ära teha, kuid üldiselt usun ma, et volinikud toimisid ülimalt korrektselt ning et nõukogu otsused hoogustasid suuresti – ühtset Euroopa taevast silmas pidades – funktsionaalsete õhuruumiosade koordinaatorite valimisel võetud meetmeid ja Euroopa Lennundusohutusameti poolsete meetmete rakendamist, ning veel palju teisi meetmeid võeti kiiresti. Samal ajal pean väga oluliseks, et sooviga mõista ärihuvide ja poliitiliste huvide vahelist survet ning seista reisijate õiguste eest säilitati praegusest õigusaktist tulenev reegel, et üksikute õhuruumide avamise või sulgemise otsused langetavad liikmesriigid. Sest kui me kujutame ette – hoidku Jumal selle eest –, et juhtub õnnetus, mille puhul võisid komisjon või asjakohased Euroopa institutsioonid ehk oma volituspiire ületada, tekiks üks väga oluline küsimus – mitte selle kohta, kui suured on ärilised kaotused, vaid selle kohta, kes vastutab valesti langetatud otsuste korral, mis põhjustasid õnnetuse ELi liikmesriikides mingis õhuruumis. Olukord oleks siis hoopis teistsugune. Selle tulemusena peaksime minu arvates tegema mõned järeldused selle suhteliselt kriitilise olukorra kohta. Lühiajalises plaanis, nagu ma ütlesin, tuleks võtta mitmeid meetmeid, kuid loomulikult, mis puutub reisijate õigustesse – nagu Saïd El Khadraoui juba mainis –, siis eirasid mõned odavlennufirmad tõesti reisijate õigusi (ja need ei olnud kolmandate riikide lennuettevõtjad, vaid ELi liikmesriikidest pärit lennuettevõtjad) ja hülgasid oma reisijad põhimõtteliselt viieks päevaks ja ööks; tegelikult on nemad võitjad – nemad säästavad raha – ja see jääb reisijate praeguste Euroopa Liidus kehtivate õigustega seoses lahendamata küsimuseks otse rakendusalas. Teine pikaajaline probleem on muu ühendustee puudumine mitme Euroopa riigi ja Euroopa keskosa vahel. Tänan teid.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tuleb minu arvates juhtida tähelepanu sellele, et nagu muudelgi juhtudel, peab ka praegu olema tähtsaimal kohal ettevaatuspõhimõte, sest kaalul on inimelud. Siiski ei tohiks ettevaatuspõhimõtte ülimuslikkuse rakendamine tuua kaasa äärmuslikke otsuseid, mis sunniks inimesi pidama ettevaatust suutmatuseks.

Seega, miks pidasime praegusel juhul tähtsaks üksnes vana virtuaalse matemaatilise ja meteoroloogilise mudeli kasutamist ning eirasime pilootide liite, kes soovitasid teha katselende ja kasutada meteoroloogilisi õhupalle? Vahest oleksime muidu võinud vältida lennujaamade täielikku halvatust ja sellele järgnenud kaost.

Kui väga tähtsaid isikuid koheldakse alati hästi, siis oli suur hulk Euroopa kodanikke, keda kogu maailm, sealhulgas nende endi valitsused olid hüljanud.

Lõpetuseks palun veel kord, et parlamendi uurimiskomisjon paljastaks pettused, millega mõned inimesed on praeguse kriisi ajal tegelenud.

  Juozas Imbrasas, fraktsiooni EFD nimel. – (LT) Ma ei hakka enam kordama mõtteid, mida paljud sõnavõtjad on juba väljendanud Islandi vulkaanipurske tagajärgede, õhuruumi sulgemise ning lennuettevõtjatele ja tarbijatele, s.t lennujaamadesse lõksu jäänud reisijatele, tekitatud kulude kohta. Mul on täna hea meel kuulda, et peagi langetatakse otsused ühtse Euroopa taeva loomise kohta ning et voliniku sõnade kohaselt alustas õhuruumi koordinaator juba mais tööd. Praegu aga, kui me ei ole kindlad, kas suudame tulevikus koordineerida selliseid ebastabiilseid või ligilähedasigi olukordi, peaksime minu arvates mõtlema sellele, kuidas arendada alternatiivseid veovahendeid ja reisijate vedamise mooduseid, nagu märkis Saksa parlamendiliige, ning kuidas pühendada neile – näiteks raudteeveole – suuremat tähelepanu. Meie piirkonnas – Läänemere piirkonnas, mida esindavad Leedu, Läti ja Eesti (mis asuvad Euroopa kirdeservas), on vulkaanipurskega kaasnenud olukord toonud heade raudteeteenuste vajaduse eriliselt esile. Pean siinkohal silmas Rail Baltica projekti. Mõistan, et samasugune probleem võib olla ka muudes Euroopa piirkondades ning olukord ei ole sugugi parem (kas pole nii?), kuid praegu räägin ma enda piirkonnast ja seetõttu tahaksime niisugusel juhul võimalust jõuda Lääne- ja Kesk-Euroopasse Poola kaudu, kui Poola kord meie raudteega ühineb. Muidu jääme ELi transpordisüsteemist eraldatuks. Muudes riikides on olemas raudteed ja võimalik, et ka autosid vedavad reisirongid, kuid kolmes Balti riigis neid veel ei ole. Seetõttu tahaksin volinikult küsida, kas lähiajal hakatakse pöörama või juba pööratakse piisavalt tähelepanu alternatiivsete veondusprojektide kohasele rakendamisele. Euroopa Liidu abiga suudame saavutada vajaliku poliitilise tahte ning tagada reisijateveoks alternatiivsed vahendid, et võiksime sarnaste kriiside puhul sellised tagajärjed ära hoida.

  Luis de Grandes Pascual (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Siim Kallast siinviibimise eest ning töö eest, mida ta on selle raske aja jooksul teinud.

Head kolleegid! See on arutelu, mille toimumine oli paratamatu, ning kahjuks ei jää see minu arvates viimaseks. Säästan teid ega hakka üle kordama selle tõsise sündmuse statistikat ega räägi selle negatiivsest mõjust majandusele. Soovin lihtsalt meenutada neid, keda see mõjutas.

Esiteks, reisijad: kümnelt miljonilt inimeselt võeti võimalus lennata ja neile ei antud edasisi juhtnööre. Juhtunu mõjutas reisijaid sellisel määral, et direktiivide ja määruste sätetega ei suudetud neid kaitsta. Katastroofi või vääramatu jõu tõttu vastutusest vabastamine lepingutes paneb mõtlema vajadusele luua ühisfond, mille abil võidelda sellise üleilmse katastroofi tagajärgedega, mille põhjustas vulkaan.

Lähen edasi lennuettevõtjatega. Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon hindab oma kaotuse üleilmses arvestuses 1700 miljonile eurole. Euroopa Lennuettevõtjate Ühendus leiab, et ta on kaotanud Euroopa arvestuses ligikaudu 850 miljonit eurot. See oli viimane asi, mida nad vajasid, sest see võimendas kriisi, mis ähvardab paljud lennuettevõtted sulgeda.

Veel üks ohver on turism, millega seotud tagajärjed on olnud laastavad – esiteks selles sektoris tavapäraste ettesõlmitud kokkulepete tühistamise tõttu, teiseks ebakindluse tõttu, mis on toonud kaasa muutused ettetellimisega seotud harjumustes.

Lugupeetud volinik ja head kolleegid! Selline on minu hinnang ning teha võib vaid ühe järelduse: Euroopa institutsioonidel ei ole vahendeid, et sellises suurusjärgus kriisiga tõhusalt toime tulla.

Nüüd jõuan kriitikani, sest kriitika – vajaduse korral ka enesekriitika – on vajalik ja möödapääsmatu. Kedagi ei saa vastutusest vabastada, sest kõik asjaosalised toimisid halvasti, liiga hilja ja ebatõhusalt, mitte alati enda süü tõttu. Liikmesriike ei saa vastutusest vabastada, sest kuigi otsuste tegemine oli nende pädevuses, ei olnud nad siiski suutelised reageerima. Euroopa Liidu institutsioone ei saa vastutusest vabastada, sest nende reageerimine võttis aega neli pikka päeva, ja seepärast, et nende reaktsioon, millega seati esikohale ohutus, ei toonud kahjuks kaasa mitte rahunemist, vaid halvatuse.

Kui arutleda komisjoni reaktsiooni üle, siis praegu võtab ta uuesti meetmeid, millest oli meid teavitanud. Minu arvates on need arukad meetmed, kuid nende rakendamise ajakava kohta puudub selgus.

Me ei räägi minevikusündmusest – ka praegu püsib varjatud oht, et lendamist võidakse takistada, ning on murettekitav, et me sõltume õhuvooludest. Tean, et me ei saa loodusjõudude vastu võidelda. Seda ütles üks kuulus Hispaania meremees suure merelahingu kohta, mille me kaotasime.

Kriis ei aita meil meetmeid võtta. Liikmesriigid on ressursside rakendamise vastu. Kui oleme aga ihnsad, võib see vulkaan Euroopa majandusele rohkem kahju teha, kui praegu ennustatakse.

Palun komisjonil toimida otsusekindlalt, palun, et nõukogu hakkaks kiiresti tegelema vajadusega langetada otsuseid. Palun kõikidel olla alternatiivide rakendamisel suuremeelsed, et korvata institutsioonide suutmatus. Ma ei pane vastutust komisjonile ja nõukogule, kuid me peame tõdema, et hinnangu kohaselt ei ole institutsioonid praeguses seisus olnud suutelised lahendama sellises suurusjärgus ja sellistes mõõtmetes kriisi.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Tahan tänada volinik Kallast tema viimase paari päeva jooksul tehtud töö eest ning öelda, et Islandi vulkaanituhaga kaasnev kriis, mis blokeeris Euroopa liikuvuse, põhjustades veel eilegi Euroopa õhuruumi sulgemise Iirimaal ja Ühendkuningriigis ning tuues kaasa ka komisjoni soovitusel eesistujariigi Hispaania kokku kutsutud kaks erakorralist nõukogu koosolekut, on andnud meile mitu õppetundi.

Esiteks on need meile õpetanud, et kriis kahjustas kogu sektorit — mitte üksnes lennuettevõtjaid, vaid ka lennujaamu. Me tunnustame komisjoni tagajärgede ja abiandmise kõikehõlmava käsitluse eest. Seda on teinud volinikud Kallas, Almunia ja ka Tajani, kes tõstatas küsimuse turismile ja büroodele avalduva mõju kohta. Seepärast tunneme komisjoni suhtumise üle heameelt.

Teiseks, kui me enne teadsime, et ühtset Euroopa taevast on vaja, siis nüüd teame, et sellega on kiire. Just sellepärast peame lõpuks ametisse nimetama koordinaatori – oma suurepärase väljaõppega endise kolleegi – ning loomulikult kõrvaldama nõukogus ikka veel püsivad takistused.

Peame kiiresti käima panema ka ühtse Euroopa taeva aluseks oleva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) koos tagatud rahaliste vahenditega. Kas komisjon võiks meile rääkida, missugust vastuseisu või kahtlusi ta nõukogu 4. mai koosolekul täheldas? Meil on vaja seda teada. Meile on jäänud isegi mulje, et mõned liikmesriigid avavad rohkem õhuruumi kui teised ning sellises konkurentsitihedas sektoris nagu lennundus ei ole see hea.

Kuigi parlament on seadnud esikohale reisijate õigused ning seda on siin mitu korda öeldud – koos nõukogu tugeva vastuseisuga –, on vajadus nende õiguste rakendamine üle vaadata nüüd ilmselge. Komisjon peab olema järeleandmatu odavlennufirmadega, kes on reisijatele ja avalikkusele valetades segadust külvanud. Sellele peavad loomulikult järgnema vajalikud karistusmeetmed.

Lugupeetud volinik, kutsun teid üles käivitama ka katseprojekti, mille minu fraktsioon esildas 2010. aasta eelarve jaoks ning mille järgi asuksid lennujaamades tarbijatega tegelevad osakonnad, et lihtsustada keset üldist segadust reisijate ja tarbijate jaoks vajalikke meetmeid.

Kui mõned meist juba võitlesid raudteevõrgustike, üleeuroopaliste võrgustike eest, mis oleks alternatiiv suurema mõjuga veovõimalustele – ning seda on näidanud AVE kiirrongid Hispaanias, näiteks Barcelona ja Madridi vahel –, teame nüüd, et peame kiiresti ehitama alternatiivse teisese liikuvussüsteemi, nagu on ettenägelikult tehtud elektri- ja telekommunikatsioonivõrgustike puhul. Seepärast peab üleeuroopaliste võrgustike ülevaatamine finantsperspektiivi silmas pidades olema ulatuslikum.

  Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Minu konkreetne vaatenurk selles arutelus seostub äärealade lennujaamade ja lennuettevõtjatega, kes on juba sattunud majanduslikesse raskustesse.

Ma elan saarel, mis asub Euroopa rannikul oleva teise saare taga. Nii on meie äärealade lennujaamad ja lennuettevõtjad ühenduvust ja liikuvust silmas pidades eriti olulised. Iirimaa läänerannikul on palju piirkondlikke lennujaamu: Donegal, Sligo, Ireland West Airport Knock, Shannon ja Kerry. Arvestades meie lähedust Islandile ning seda, et tegemist on saarega, peame tuha tõttu toime tulema eriti raskete probleemidega.

Äärealade lennujaamadele osutades usun, et komisjon peaks äärealade lennujaamade ja keskuste vahelise ühenduvusega seoses edendama täiel määral rahvusvahelisi avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud liine ning et liikmesriikidel tuleks äärealade lennujaamadele antavat abi silmas pidades lasta olla tõeliselt paindlik. Peale selle on paljud lennuettevõtjad juba rahalistesse raskustesse sattunud ning võivad selle kriisi tõttu oma tegevuse lõpetada. Vaadakem tõele näkku – see ei lõpe veel niipea. See toob kaasa töökohtade kaotuse lennundussektoris ning seetõttu ka väiksema konkurentsi turul. Peame väga tõsiselt kaaluma, kuidas võiks EL toimida finantsabi ja meie käsutuses olevate kriisiohjamisvahendite õiglasel jaotamisel tulemuslikult.

Lõppude lõpuks tuleb mõista, et praegused õigusaktid kehtestati selleks, et lennuettevõtjad ei saaks tühistada lende siis, kui see on nende jaoks mugav, kuid praegu oleme olukorras, kus õhuruum on suletud ja lennuettevõtjad ei saa lennata. Finantskohustused on ülimalt tähtsad kõikide asjaosaliste – reisijate, lennuettevõtjate ja lennujaamade – jaoks. Küsimus on selles, kes vastutab ja kellel lasuvad finantskohustused.

  Isabelle Durant (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Kuna uus vulkaanipurse seab meid silmitsi samade probleemidega, mida oleme juba kogenud, tahaksin minna kaugemale juba edukaks osutunud kriisiohjamis- ja koordineerimissüsteemist ning seada rõhu koostalitlusvõimele ja raudtee broneerimissüsteemile, nagu teisedki seda tegid. Maismaa- ja eelkõige raudteevedu peab õhuveo mittetoimimisel suutma seda kergemini asendada. Õhuvedu ei pruugi muuta toimimisvõimetuks üksnes vulkaanid, see võib olla takistatud ka muude põhjuste tõttu.

Kuid kui jätta see aspekt kõrvale, sooviksin teilt endiselt struktuursemas plaanis küsida, missugune on sellist tüüpi kriisi korral sektori enda – rõhutan – sektori enda riskikate. Tegelikult arvan, et riigiabi – alati, kui seda antakse (või alati, kui tekib probleem) – osutub eelarve tasandil kiiresti alusetuks ning toob kaasa lubamatu diskrimineerimise lennuettevõtjate vahel, lennundussektori ettevõtjate vahel, kes esitaksid samasuguseid nõudmisi, ning lõpuks ka võimaliku abi tegelike saajate ja sellest ilmajääjate vahel.

Lennuettevõtjate suurust arvestades peame minu arvates toimima samamoodi nagu pangandussektori puhul ning liikuma usaldatavusnormatiivide poole, eeskirjade poole, mis kohustaks neid hankima endile kohustusliku kindlustusvormi. See kindlustus võimaldaks neil katta niisugust tüüpi riski selle katte kulude ühendamise kaudu, ilma et peaks alati paluma liikmesriikidel end tasuta kindlustada, eelkõige seepärast, et lennuettevõtjad saavad juba praegu kasu ajaloolisest petrooli ja lennupiletite maksuvabastusest.

Lõpuks peame tagama ka selle, et lennuettevõtjad hüvitaksid reisijatele kahjud nõuetekohaselt, kuid ilma, et maksumaksjad peaksid seda kinni maksma.

  Jacqueline Foster (ECR). – Austatud juhataja! Oleme kõik teadlikud vulkaanilise tuhapilve tekitatud ja jätkuvalt tekitatavatest kohutavatest katkestustest. Rohkem kui 100 000 lendu on tühistatud ja ligikaudu 12 miljonit reisijat ei ole saanud reisida plaanipäraselt. Kaubad ja veosed on hilinenud või jäänud üldse transportimata ning kannatanud on kõik, nii suured kui ka väikesed ettevõtted. Meie Euroopa lennuettevõtjad ja lennujaamad on kannatanud ülisuurt finantskahju. Usun, et ainuüksi Euroopa lennuettevõtjad on kaotanud rohkem kui kaks miljardit eurot.

Kogu selles kaoses on selge üks: õhutransport on äärmiselt oluline Euroopa majanduse jaoks ning üksikisikutena sõltume me laabuvast ja tõhusast õhutranspordist, kus meeskonna ja reisijate ohutus on esimene eelisõigus. Iseenesest avaldan tunnustust komisjoni otsusele reageerida otsustavalt pärast Euroopa õhutranspordi sektori sundkorras seiskumist.

Komisjon on tunnistanud vajadust mitte vaid rahalist hüvitist arutada, vaid ka seda, kui vajalik on kiirendada SESARi meetmete rakendamist. Üldiselt arvan, et riik ei peaks ettevõtlust kunstlikult toetama. Risk on ettevõtluse osa, nagu me kõik teame ja nõus oleme. Ent need on erakorralised asjaolud. Me pole pärast 11. septembrit näinud sellist püsivat tööstusharu katkestust, mis tekitab niivõrd suurt rahalist kahju, ning hoolimata kõikides liikmesriikides praegu esinevatest finantsraskustest kutsuksin neid üles toetama kavu aidata tööstusharu, mis lihtsalt ei või täiendavat kahju kannatada.

Küsimus on nüüd selles, mida saab ja tuleks teha edaspidi, et selliste kriisidega toime tulla? Esiteks tuleb lennuettevõtjad kaasata aruteludesse õhuruumi võimaliku sulgemise kohta kohe alguses. Teiseks tuleb SESARi pakett esitada arukalt. Mul on endiselt mõningaid kahtlusi võrguhalduri ametikoha loomise suhtes. Ma pole sellele mõttele täielikult vastu, ent usun kindlalt, et tuleb leida vastus veel mõnele küsimusele. Näiteks, milline saab olema täpne roll? Kelle ees see isik vastutaks? Kuidas see parandaks praegust olukorda? Ma ootan tõsist arutelu sel teemal, austatud volinik, enne kui rakendatakse mis tahes õigusnorme, sest läbimõtlemata reaktsioon võib osutuda kavatsetust kahjulikumaks.

Samuti arvan, et oleks arukas vaadata, kuidas Põhja-Ameerikas ja mujal lahendatakse vulkaanilise tuha küsimus. Ühendkuningriigis kohaldame samu põhimõtteid kui ICAO, aga ameeriklased kasutavad teistsugust meetodit tuhavoo arvutamiseks. Tundub, et nad kasutavad põhjalikumal mõõtmisel põhinevat lähenemisviisi, ning ma arvan, et me saaks sellest võib-olla üht-teist õppida.

Lisaks peame meeles pidama, et kui ELis tehakse otsuseid seoses ELi õhuruumi sulgemisega, siis selliste otsuste mõju ei jää ainult meie piiridest sissepoole, ning peab toimuma arutelu ülejäänud ICAPi riikidega.

Pealegi on meil kui Euroopa poliitikakujundajatel kohustus luua elujõuline pikaajaline strateegiline eesmärk lennunduse kohta ELis, võttes arvesse rahvusvahelist mõõdet. Usun, et me peaksime toetama riskiohje parandamise meetmete kehtestamist, rahuldades põhjendatud hüvitise nõuded konkurentsi moonutamata, samuti edendades hästi tasakaalustatud kulutõhusaid struktuurireforme.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Õhuruumi sulgemine pärast Islandi vulkaanipurset aprillis kinnitas, et õhutransport on väga tundlik lennutingimuste erinevate piirangute suhtes. Mitte ainult vulkaanilise tuha pilved, vaid ka tugev lumesadu, trombid, tihe udu ja muud ilmastikunähtused tekitavad lennuettevõtjate jaoks väga suuri komplikatsioone regulaarlendude tegemisel.

Vastutustundlikud lennuettevõtjad sõlmivad seepärast kindlustusseltsidega mitmesuguseid lepinguid, mille eesmärk on katta nende finantskahjud, mis tulenevad ettenägematutest hädaolukordadest. Sellised lennuettevõtja kindlustuse kulud lisatakse muidugi lennupiletite hinnale ning reisijad maksavad lennupileti hinna osana ka selle eest, et lennuettevõtja osutab neile vajalikke teenuseid ja pakub alternatiivseid transpordivõimalusi hädaolukorra puhul.

Tahaksin rõhutada ja korrata üle, austatud volinik, et reisijad teevad makse lennupileti hinna osana, nii et lennuettevõtjad saaksid hädaolukorra puhul kiiresti lahendada tekkinud probleemid ning nõuda hiljem kindlustusseltsilt vastavat hüvitist tuleneva kahju eest.

Tavalisel ELi kodanikul, kes ei kasuta otseselt lennuteenuseid, ei ole selle tegevusalaga mingit pistmist. Seepärast on täiesti vale kanda sellised lennunduskahjud üle ELi liikmesriikidele. Seetõttu on üsna õige, et valitsused, kes ajavad oma asju arukalt, ei soovi neid absurdseid nõudmisi täita. Kui keegi maksab lennuettevõtjale hüvitist erakorralistest ilmastikutingimustest tulenevate piirangute eest, siis peaks see olema tema kindlustusandja, kes peab täitma lepingulisi kohustusi kindlustuslepingutes kokkulepitud ulatuses.

Pealegi nii toimib see iga ELi kodaniku jaoks: näiteks kui kellegi maja põleb maha või jää purustab katuse, siis saab ta hüvitist vaid oma kindlustusseltsilt, kui ta on üldse kindlustatud. Ta ei saa uut maja ega paremat eluaset üheltki lennuettevõtjalt ega ELi valitsuselt.

Miks peaks ta seega aitama hüvitada lennuettevõtjate saamatajäänud tulu? See oleks kindlasti absurdne. Austatud kolleegid, seepärast usun kindlalt, et terves ettevõtluskeskkonnas ei saa mingi selline toetus – ja ma mõtlen igasugune toetus – lennuettevõtjatele ELi valitsustelt ja seega kodanikelt olla õigustatud.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Aprillis halvas vulkaanipurse täielikult lennuliikluse Euroopa õhuruumis. See sündmus, mida ei põhjustanud muidugi ükski isik, avaldas negatiivset mõju nii reisijatele kui ka kõikidele Euroopa lennuettevõtjatele. Mitmes lennujaamas jäeti reisijad iseenda hooleks ning nad ei pääsenud ligi teabele lendude taasalustamise kohta. Ainus suhteliselt täpne teave pärines teadaannetest täiendavate õhuruumi osade sulgemise kohta.

Ehkki me ei saa süüdistada kedagi loodusjõudude pärast ja selle pärast, millist mõju need avaldavad meie igapäevaelule, peaksime esitama väga otseseid küsimusi selle olukorra kohta ja võtma kokku nende Euroopa Liidu institutsioonide meetmed, mis vastutavad selliste küsimuste eest nagu lennureisijate ohutuse tagamine.

Ma arvan kahjuks, et nende tegevus oli kindlalt ebapiisav ja väga hilinenud aset leidnud sündmuse suhtes. Sest eelkõige näitab lennuliikluse täielik kaos, mida reisijad kogesid, ning nende täielik teadmatus selle kohta, millal lendudega taasalustatakse, ELi institutsioone, sealhulgas peamiselt Euroopa Komisjoni, äärmiselt halvas valguses. Seepärast tahaksin teada, mida komisjon kavatseb edaspidi teha mõne muu vulkaanipurske korral. Milliseid samme komisjon astub, et hoida samasuguses olukorras ära peaaegu terve Euroopa halvamise kordumine ja eelkõige parandada reisijatele suunatud teabevoogu, mis senini on kindlasti puudunud? Ma arvan, et praegu komisjoni poolt välja pakutud meetmetest kahjuks ei piisa.

  Spyros Danellis (S&D) . – (EL) Austatud volinik! Kahe suure lennujaama sulgemine eile Londonis ja Amsterdamis uue vulkaanilise tuha pilve tõttu näitas, et lendude tühistamine aprillis ei tulenenud ebatõenäolisest sündmusest, millel pole pikaajalisi järelmõjusid ega kordumise ohtu. Pealegi on härra Simpsoni puudumine tänaõhtuselt arutelult palju kõnekam kui tema kohalviibimine.

Meil on praegu keeruline majanduslik periood, mis toob endaga kaasa järjestikuseid ühinemisi lennundussektoris ning milles annab tooni ebakindlus lennuettevõtjate ja nende töötajate jaoks. Kolmel järjestikusel päeval aprillis kaotas rahvusvaheline tööstusharu 400 miljonit USA dollarit päevas, mis ähvardas põrmustada Euroopa rahaliselt nõrgemate lennuettevõtjate ümberkorraldamise pingutused. Kindel on see, et sobivad institutsioonilised vahendid riskianalüüsi läbiviimiseks Euroopa tasandil ja kindla meetodi kasutamiseks, et töödelda kõiki liikmesriikidele ja Euroopa ametiasutustele kättesaadavaid andmeid, puudusid ja puuduvad siiani.

Tuhapilve all kogetud ja äärmiselt suurte kahjudega segaduse kordumise oht on reaalne ning võetud meetmed peavad institutsioonide tasandil kindlustama liidu valmisoleku sekkuda kooskõlastatult ja kavandatult seda laadi kriisi puhul, vähendades sellega enneolematuid ebamugavusi miljonite reisijate jaoks ja finantskahjusid vedajate ja turismiettevõtete jaoks.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Kuna Iirimaal puudub maismaaühendus Euroopa mandriosaga, siis on Iirimaa lennureisijad olnud väga suurtes raskustes; ma söandan isegi öelda, et suuremates kui üheski teises liikmesriigis. Ma ise näiteks saabusin sel nädalal Strasbourgi maismaad pidi ning olin sunnitud sõitma praamiga Walesi, autoga Folkestone’i ja rongiga Strasbourgi. Ma räägin seda, sest samamoodi kulgesid mitmed reisid, mida iirlased on viimastel nädalatel teinud.

ELi transpordiministrid on kehtestanud kolm eraldi lennutsooni, tuginedes lennukit mõjutavadele ohtudele. Ma pean ütlema, et pärast kolmanda tsooni kehtestamist on tehtud üle 300 000 lennuettevõtjate töötunni. See on teretulnud muudatus ning muidugi tuleb võtta veel meetmeid.

Toetan kindlalt ühtse Euroopa taeva algatuse kiiret kehtestamist. Madridi deklaratsiooniga, mille eesistujariik Hispaania veebruaris vastu võttis, kehtestati selle poliitika elluviimise kava. Olen kindel, et täna meie juures viibiv volinik juhib seda.

Eurocontroli roll tuleb samuti hoolikalt üle vaadata. Sellele tuleb anda seadusjärgsed volitused erinevalt kooskõlastavast rollist, mis sellel praegu on. Alles eile sõlmiti ühine kokkulepe Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel, et vähendada lennureiside katkestusi: see on teretulnud muudatus.

– (GA) Vulkaaniline tuhk ei tunne poliitilisi ega füüsilisi piire ning see vahejuhtum tuletas meile veel kord meelde looduse tohutut jõudu. Nüüd on selge, et tegelikult on vaja ühist õhutranspordi poliitikat Euroopa Liidu õhuruumis. Euroopa Liidu rolli tuleb selle kriisi järel tugevdada.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Vulkaanilise tuha kriisi tagajärjed avaldasid negatiivset mõju kogu Euroopa transpordisüsteemile, kui vulkaanist väljunud tuhk sundis tühistama rohkem kui 100 000 lendu ja katkestas kümne miljoni reisija reisi. See kriis mõjutas Euroopa Liidu idapoolseid liikmesriike eriti tugevalt, kuna nad jäid täiesti eraldatuks Lääne-Euroopast ja erinevalt teistest ELi liikmesriikidest polnud neil võimalust valida muid transpordiviise. Ent jällegi tõestab see transpordiinfrastruktuuri arendamise, üleeuroopaliste transpordivõrkude arendamise ja alternatiivsete transpordivahendite süsteemi loomise tähtsust nii kauba- kui ka reisijate veo puhul. Seepärast peame looma reisijateveo süsteemi, mis toimib tõhusalt, ei sõltu nii palju õhutranspordist, vaid mille puhul on valdavad muud alternatiivsed transpordiliigid, eriti transpordiks Kesk-Euroopas. Me peame tõepoolest looma transpordisüsteemi, mis mitte ainult ei tagaks tõhusat reisijatevedu, vaid majanduse sujuva toimimise. Nõustun mõtetega, mida väljendati täiendavate ühenduste loomise kohta, ning kutsun teid seepärast üles toetama Euroopa raudteekoridori projekti konkurentsivõimeliseks kaubatranspordiks, mis võimaldaks kõnealustel Baltimaadel luua ühendus teiste Lääne-Euroopa riikidega ning laseks luua lisandväärtust kogu ühenduse jaoks. Lisaks oleks pärast selle projekti rakendamist piirkonna elanikel olemas alternatiiv õhutranspordile.

  Gabriel Mato Adrover (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Kavatsen kõneleda turismist, mis on väga oluline sektor Kanaari saartel, mida külastab ligikaudu 12 miljonit turisti aastas. Üks asi, mida turism kindlasti vajab, on kindlustunne. Sellised olukorrad, mida me kogesime – ja mis võib korduda –, toovad kaasa kurvad tagajärjed sellele Kanaari saarte jaoks strateegilisele sektorile.

Kahju ei kannatanud vaid lennuettevõtjad, lennujaamad ja reisikorraldajad: hotellid, autorendi ettevõtted, restoranid ja teenindussektor üldiselt kannatas väga suurt kahju. Ainuüksi alates 15. kuni 23. aprillini tühistati Kanaari saartel 313 818 lennukohta, mis tõi kaasa ligikaudu 57,3 miljoni euro suuruse kahjumi, kuna turistid jäid saabumata. See on mõistagi ulatuslik kahju.

Me vajame kiireid meetmeid, kui sündmus aset leiab, nagu lennujaamade avamine öösel ilma lisakuludeta ning nõuetekohane hoolitsemine üldsuse ja reisijate eest; aga me vajame ka hüvitist.

Ma ei kavatse kritiseerida seda, mida tehti või ei tehtud või kas kriisiga saadi hästi hakkama või mitte. Tuleb vaid olla teadlik, et see võib juhtuda uuesti ning me peame selleks valmis olema.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tahaksin tänada teid teie kindlameelsuse eest seoses reisijate ohutuse küsimustega. Viimasel ajal oleme näinud, et kaugeltki mitte ainult finantssektoris ei leia aset ulatuslikud spekulatsioonid, vaid ka mõned lennuettevõtted on valmis riskima reisijate ohutusega, vähemalt sõnades – ehkki õnneks mitte veel tegudes. Peale selle ei räägi me vaid lennureisijatest, vaid ka maismaal viibivatest inimestest. Ma pean paluma teil jätkata selle nimel tegutsemist. Ma pean paluma teil ka jätkata reisijainfo ja reisijate õiguste nimel töötamist.

Viimastel päevadel oleme näinud, et sugugi mitte igaühel ja igal vanuserühmal pole piiramatut juurdepääsu internetile. Telefoniliinid olid katki, internet polnud kättesaadav ning inimesed, kes ei ole igapäevased äriklassi reisijad nagu meie siin täiskogu istungil, turistid ja vanemaealised isikud ei saanud peaaegu mingit teavet. Ma pean paluma teil jätkata selle nimel tegutsemist.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Islandil toimunud vulkaanipurske tekitatud olukord näitas, kui suurt mõju võivad teatud liiki loodusnähtused – mis esinevad õnneks harva, ent nagu näha, perioodiliselt – avaldada majandusele ja ühiskonnale. See olukord kinnitas taas kord seda, kui oluline on ennetav lähenemine sellistele nähtustele. Sel juhul tähendab see seda, et tuleb üritada võtta mis tahes meetmeid, mis vähendavad eelnimetatud mõju, mitte takistada sellel juhtumast, kuna see on selgelt võimatu.

Ent ei ole põhjendatud teeselda paremat kriisiohjet vastusena neile nähtustele kui ettekäänet, et püüda puhuda uus elu sisse paljudele algatustele. Ma räägin ühtse Euroopa taeva algatusest ja eesmärgist avada Euroopa lennuliikluse kontroll liberaliseerimisele ja seejärel privatiseerimisele. Selles vallas on praegune vulkaanilise tuha kriis kinnitanud just seda, kui oluline on hoida lennuliikluse kontroll avalikuna: seda tehakse üldsuse huvides ning see on eelkõige üldsuse ohutuse põhitagatis.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Me räägime lennuliikluse katkestustest ning samuti selle majanduslikust mõjust lennundusele. Tahaksin rõhutada veel kord, et Euroopa kodanike ohutus on kõige olulisem asi.

Austatud volinik! Mitu sammu on astutud ning nüüd on aeg mõtiskleda teatavate alternatiivide üle ja viia need ellu, näiteks üleeuroopalise kiirraudteevõrgu laiendamine, mis aitab ka süsinikdioksiidi heidet vähendada.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Kogu maailmas on 2000 vulkaani, millest 50 on aktiivsed. Seega pole see vaid Euroopa probleem, vaid rahvusvahelise lennunduse probleem.

Me peame tegema uurimise teel kindlaks, kus täpselt esineb riske ja kus esineb ka teatavas ulatuses vastutust. Seepärast tahaksin paluda volinikul koos Eurocontroliga usaldada võib-olla Euroopa teadusnõukogule ülesanne viia läbi uurimine, et seda riski õigesti hinnata. Lõppkokkuvõttes lasub lõplik vastutus alati lennuki kaptenil ning tarbijatel palutakse samuti kaaluda, kas see kätkeb endas nende jaoks ohtu või mitte. Igaüks saab riski kõrvaldada, jättes lihtsalt lendamata. Ent kõige tähtsam peab olema kogu teema täpne käsitlus.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Suurepärase Iiri näitekirjaniku Sean O’Casey loodud tegelaskuju Joxer nägi kogu maailma suure segadusena. Ja muidugi on tõendus selle kohta kõigi jaoks nähtav. Kui vaatame allapoole, siis näeme, kuidas nafta puurkaevust välja voolab ja keskkonda hävitab; kui vaatame ülespoole, siis näeme, kuidas vulkaaniline tuhk vulkaanist välja purskab ja lennuettevõtjaid hävitab; ning kui vaatame ringi, siis näeme, kuidas pankadest alguse saanud surutis majandust hävitab.

Muidugi olen kannatanud, nagu paljud teised, vulkaanilise tuha tõttu; esimesel korral, kui koju läksin: mul kulus selleks kaks päeva ning pidin osa teekonnast pöidlaküüdiga sõitma. Teisel korral ei pääsenud ma viimasele täiskogu istungile; mul kulus poolteist päeva Brüsselisse jõudmiseks ning poolteist päeva siia saabumiseks, aga üks asi, mida sain teada, on see, et reisides on võimatu broneerida piletit Eurostarile. Pileti broneerimiseks ja kättesaamiseks tuleb kasutada krediitkaarti, aga see on võimatu sel ajal, kui oled sõidus.

Paluksin komisjonil kasutada oma mõjuvõimu, et püüda lasta neil kasutusele võtta sama süsteem, mis kehtib laeva- ja lennupiletite puhul.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Ma pole ainus, aga tänan teid. Tahtsin vaid lisada, et me peame olema valmis laialdaselt kasutama kogu kättesaadavat tehnoloogiat, et mõõta tuhka. Tegelikult räägiti meile mõni päev pärast sulgemisi, kui külastasime Toulouse’is Astriumit, väga üksikasjalikust infosüsteemist atmosfääri koostise kohta, mis toimib satelliidivõrgu kaudu, ning meile pole selge, kas kasutati seda olemasolevat süsteemset teavet, mis pärineb pealegi Euroopa ettevõttelt, nimelt European Aeronautic Defence and Space Company’lt. Kas volinik võiks meile öelda, kas seda kasutati või kas seda arutatakse?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja, kallid parlamendiliikmed! Tänan teid väga mitme huvitava ja põhjaliku märkuse eest selle tuhaga seotud probleemi kohta. Mul oli alguses aega vaid kolm minutit. Nüüd on mul kõikidel nendel teemadel peatumiseks vähemalt kümme korda rohkem aega, aga ma teen lühidalt – ärge muretsege – või vähemalt mitte liiga pikalt.

Võin vaid öelda, et see on olnud tõesti väga pingeline ja erakorraline periood ning see on taas tagasi. See on selge, et vulkaanid jätkavad purskamist, nagu seda teeb Islandi vulkaan. See on lennundustööstuse elu osa, aga mitte ainult vulkaanid, vaid ka äikesetormid, lumi ja muud sellised sündmused häirivad lennundust. See on selle tegevusala osa ning me peame seda väga üheselt väljendama. Keegi ei saa üksi vastutada selle riski eest – ei lennuettevõtjad, valitsused ega Euroopa Liit. Pean ütlema ka seda, et siiani pole Euroopa Liidul olnud mingit pädevust lennuliikluse reguleerimisel. Sellega on senini tegelenud valitsustevahelised asutused, samuti riigiasutused.

Välistada, hoida ära või näha ette kõike, mis võib lennunduses juhtuda, on võimatu. Riske tuleb jagada ja kliendid, kes otsustavad lennundusteenuseid kasutada, peavad olema valmis – nagu me kõik peame olema valmis – mõningaseks hilinemiseks, kui näiteks Brüsseli lennujaama maandumisrada ei ole lumest puhastatud või juhtub midagi muud.

Mis puudutab kriitikat, et me tegutsesime hilja, või seda, kes tegelikult tegutsesid, siis ütleksin, et ma olin Eurocontrolis kohal; tuhaga seotud risk on tegelik risk ning me ei saa oodata võimalust, et me leiame lõpuks teaduslikke lahendusi selle kohta, kui suurt osakest peetakse mootori jaoks ohtlikuks, sest mitte keegi ei soovi seda hinnangut anda. Me saame määrata kindlaks osakese suuruse ning saame hinnata pilve, aga keegi ei soovi anda hinnangut ja öelda, et see tuhk ei ole mootoritele enam ohtlik. See saab olema väga keeruline. Õhuruumi sulgemise otsus tehti rangelt kooskõlas kehtivate eeskirjadega ning kõikide asjaomaste institutsioonidega, kes selle eest vastutasid. Nendelt, kes küsivad, kes nüüd vastutab õhuruumi sulgemise eest, küsiksin vastu, et kes oleksid vastutanud, kui õhuruumi poleks suletud ja midagi oleks juhtunud.

Kui Eurocontrol üritas leida mõningaid erinevaid lähenemisviise tuhapilvele, siis ei olnud see kerge otsus ega lihtne arutelu, kuna tegemist oli otsusega võtta väga suur vastutus lennunduse ohutuse eest. Lennukite ja inimelude ohutus peab olema esikohal. Ma arvan, et seda tehti antud asjaoludel mõistlikult kiiresti, sest vulkaanipurse oli ja on jätkuvalt väga erandlik ja erakorraline.

Mis puutub tulevikku, siis põhiteema, mida siin nimetati, on see, mida tehakse Indoneesias, mida tehakse Ameerika Ühendriikides. Kehtib vastutus, mis lasub peamiselt pilootidel. Euroopas üritavad piloodid praegusel ajal sellist uut vastutust mitte võtta. Euroopa lennuliiklus on väga tihe ning tuleb saavutada teatav kombinatsioon suuremast paindlikkusest ja selgetest andmetest võimalike ohtude ja riskide kohta. Ma ei tea Indoneesia kohta, aga Ameerika Ühendriikides on väga lihtne süsteem: piloot on see, kes otsustab, kuidas tuhaga hakkama saada, ning ma pean ütlema, et see toimib väga hästi. Aga Euroopas peame ilmselt kõigepealt leidma teatava ühise lähenemisviisi riski võimaliku hindamise metoodikale.

Mis puudutab reisijaid, siis pean ütlema, et me oleme alati järjepidevalt ja veenvalt väljendanud komisjoni seisukohta, et reisijate õigustega seotud õigusnorme tuleb järgida. See on väga selge sõnum. Jällegi on nende õigusnormide jõustamine liikmesriikide kätes, aga ma saan aru, et enamik lennuettevõtjaid ja enamik liikmesriike on samuti seda väga tõsiselt võtnud. On erinevaid näiteid ning muidugi esineb selle järel ka negatiivseid näiteid, aga enamikul juhtudel on seda võetud tõsiselt ning me kavatseme vaadata läbi reisijate õigused. Siis hindame kindlasti, mida teha seoses katsetega rikkuda reisijate õigusi ning reisijate õiguste ulatuslike tõlgendustega. Üldiselt on reisijate õiguste alased õigusnormid väga hästi toiminud ja nendesse tuleb suhtuda loogiliselt. Reisijate õigused näevad ette, et reisijatele tuleb anda teavet, nende eest tuleb hoolt kanda ning tagada nende reisi ümberplaneerimine või kulude katmine sellistel erakorralistel asjaoludel, ja mitte maksta neile hüvitist. See on erinev sõna.

Käimas on väga ulatuslik programm seoses ühtse taeva algatusega, et ühtlustada lennuliikluse juhtimist ning ma ei saa kurta liikmesriikide vahelise koostöö üle sellel perioodil. Transpordinõukogu oli väga koostöövalmis ja tegi mitu otsust, mis muudel asjaoludel oleksid ilmselt palju rohkem aega võtnud. Ma ei saa tõepoolest öelda, et meil oli halb koostöö liikmesriikidega selle erakorralise transpordinõukogu ette valmistamisel ja läbiviimisel.

Seoses finantsküsimuse ja rahaliste tagajärgedega on selle reeglid väga lihtsad ning neid on väga selgelt kirjeldatud meie dokumendis, mille on koostanud kolm volinikku – Rehn, Almunia ja mina. See on riigiabi ning riigiabi saab anda, kui liikmesriigid leiavad, et on piisavalt põhjuseid anda riigiabi lennuettevõtjale, kes on hädas, sest reisijate õiguste ja kõikide nende kulude eest peab kandma hoolt lennuettevõtja. Kui lennuettevõtja on hädas ja liikmesriik leiab, et see on tõepoolest väga halb olukord, siis saab anda riigiabi, aga enne riigiabi andmist tuleb koostada väga hoolikas hinnang, et mitte tekitada moonutamist ega ebaausaid eeliseid turul. See oli ka lennuettevõtjate põhimure ning õiglane lähenemine kõikidele on ka komisjoni mure; meie konkurentsiosakond kontrollib kindlasti väga hoolikalt kõiki võimalikke riigiabi juhtumeid.

Praeguseks ma ei tea, kas keegi on taotlenud riigiabi selles valdkonnas, sest nagu ma alguses ütlesin, on lennuettevõtjatel situatsiooniplaanid.

Keegi mainis, et neil peaks olema kindlustus. Ma küsisin samuti neilt kindlustuse kohta. Kindlustus on enam-vähem võimatu, sest ei ole võimalik kirjeldada toodet, või saab kirjeldada toodet, aga see on nii kallis, et seda ei saa endale lubada. Neil on situatsiooniplaanid selle kohta, kuidas toimida erakorralistel asjaoludel, mis tekitavad sõidugraafikutes katkestusi. Majandusteadlasena ma muidugi mõistan, et on palju võimalusi erinevateks lähenemisteks, mida arvata kahjude alla ja mis on tegelik number. On väga suur töö määrata kindlaks selle vulkaanilise tuha täpsed tagajärjed, mida saab esitada kahjunõudena.

Mis puutub alternatiivsesse transporti, siis me loomulikult jätkame. Meil on peagi TEN-T kohtumine, kus komisjon jätkab muude transpordiviiside võrgustiku arendamist. Küsisin raudtee-ettevõtjatelt, millised on võimalused ja mida nad kriisi ajal tegelikult tegid, ning nad saatsid väga palju huvitavat teavet. Pandi tööle lisarongid, aga teave kättesaadavuse, sõiduplaanide ja muude asjade kohta on endiselt väga kehv. Üks meie põhiprioriteete lähitulevikus on saada paremat teavet kõikide nende võimaluste kohta.

Samas kui lennunduses on kriis, siis reisijate koju või sihtkohta toimetamine on endiselt eelkõige lennuettevõtjate kätes. Juba kavandamisetapis on väga oluline kaaluda ka teisi transpordiviise ja tegelikult ka muid mootoreid. See on teine väga huvitav teema. Tuleb võtta õppust ja me teeme seda ning me jätkame mitmeid kavasid ja meetmeid, et luua ühtlustatum lennuliikluse juhtimine Euroopas.

Pean rõhutama, et vulkaanid ei allu mingitele reeglitele ning me ei saa välistada võimalikke erakorralisi sündmusi. Alati jääb teatav risk, mida tuleb võtta arvesse, ning see risk peab olema osa meie tegevuse kavandamisest.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Austatud volinik, kallid kolleegid! Kui 18. sajandil purskas Islandil vulkaan, siis mattus riik tuhapilve alla ning Euroopas esines järgmise kolme aasta jooksul ikaldus. Meil pole andmeid lennuliikluse kahjude kohta. Sel aastal toimunud palju väiksem Eyjafjallajökulli vulkaani purse on sõna otseses mõttes Euroopa Liidu õhutransporti laastanud. Lisaks lennuettevõtjate ja lennujaamade kahjule – teisisõnu otsesele kahjule – kantakse kaootiliselt hoolt reisijate eest, kes on maailma eri paigus kitsikusse jäänud. Reisijate õigused on kindlasti huvitav teema akadeemiliseks aruteluks, aga praegusel juhul olid need asjaomaste töötajate jaoks väikseima tähtsusega. Meil ei ole teavet selle kohta, et inimeste kojutoomiseks kasutatakse muid transpordiliike. Kaootiline reaktsioon näitab kooskõlastamise puudumist, samuti kahtlemist ajal, mil tuleks teha kiireid otsuseid õhuruumi taasavamise kohta. Austatud volinik, kas komisjon kiirendab oma tööd SESARi programmi osaliste tulemuste kohaldamisel lennundustegevuse juhtimise tavade suhtes? Oma teiste küsimustega ma vaid kordaksin Brian Simpsoni küsimusi.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidus on 56 000 kodanikku, kes on haiged ning ootavad siirdamist, ning nende seas on 2000 isikut Poolas. Iga päev sureb 12 inimest, sest pole piisavalt organeid siirdamiseks. Organidoonorluse määrad ulatuvad alates vähem kui ühest doonorist miljoni isiku kohta Bulgaarias kuni 34−35 doonorini miljoni isiku kohta Hispaanias. Poolas on see näitaja 11. Enamik organeid võetakse hukkunud doonoritelt eelneva nõusoleku alusel (nn opt-in lähenemisviis) või eeldatava nõusoleku alusel (nn opt-out lähenemisviis). Poolas saab rakke, kudesid ja organeid võtta hukkunud doonorilt, kui surnu ei ole registreeritud keeldumiste keskregistris. Siirdamise arendamine nõuab ühiskondliku heakskiidu õhkkonda, et täidetaks sooviavaldused, mis võimaldavad kasutada organeid pärast isiku surma, samuti doonorlusele vastuseisu taunimist.

Osalen isiklikult töös, et edendada siirdamist, ning kutsun kõiki parlamendiliikmeid üles sama tegema. Olen Poolas jaganud rinnamärke ja käevõrusid, mis julgustavad toetama siirdamismeditsiini. Koos parlamendiliikmetega teistest fraktsioonidest olen alustanud riikliku sotsiaalkampaaniaga „Sugulaste ahel“ (Chain of Relatives), et propageerida siirdamist ja vabatahtlikku veredoonorlust. Siirdamise idee edendamine ja liikmesriikide vahelise kogemuste vahetuse koordineerimine võib päästa tuhandeid elusid. Oluline on luua ühine ELi andmebaas doonorluseks ja siirdamiseks olemasolevatest organitest ning kõikide elus ja surnud doonorite andmebaas. See oleks ka märkimisväärne vahend võitluses organi- ja inimkaubanduse vastu.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Islandi vulkaani juhtum ja selle praegused tagajärjed panevad meid mõtlema sellele, et Euroopa Liit ei tohi olla hädaolukorraks ja ootamatuteks sündmusteks ette valmistamata, vaid peab ennekõike kaitsma reisijaid, kasutades olemasolevaid või uusi juhtimisvahendeid või -meetmeid. Kas näitena sellistest meetmetest poleks lennuettevõtjad saanud pakkuda rongipiletite ostmise võimalust, et vältida pikki järjekordi rongijaamade kassades, eelkõige väiksema liikuvusega reisijate jaoks?