Istungi stenogramm

Kolmapäev, 19. mai 2010 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

***

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Olen teist ja sellest, kuidas istungit juhatate, heal arvamusel, kuid täna pean protesteerima. Olete andnud sõna paljudele parlamendiliikmetele, sealhulgas kaks korda Klaus-Heiner Lehnele, Bruno Gollnischile ja Ashley Foxile. Tõstatasin samuti töökorraldusliku küsimuse ajakava osas ja tegemist on olulise küsimusega. Sooviksin paluda, et kontrolliksite, kas muudatusettepanek 4 on õigusvastane. Tean, et lükkasime muudatusettepaneku tagasi, kuid tegemist on põhimõttelise küsimusega. Lepingus ei mainita 12 täiskogu istungjärku aastas, vaid 12 kuupikkust täiskogu istungjärku aastas. Ashley Foxi tehtud muudatusettepanek üritas ühendada augusti ja septembri täiskogu istungjärgud ühte nädalasse. Küsimus ei ole septembri 1. ja 2. täiskogu istungjärgus, vaid augusti ja septembri täiskogu istungjärgus. Sooviksin tõesti täpsustust, et see on õigusvastane.

  Juhataja. - Bernd Posselt, on tõsiasi, et küsimuse üle on juba hääletatud ja seetõttu ei saa me seda uuesti avada. Siiski võite olla kindlad, et kõik ajakava muudatusettepanekud on presidentuur tähelepanelikult läbi vaadanud.

  Carl Schlyter (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Volinik teavitas meid vaevu enne hääletust trombiini küsimusest. Kas te võiksite paluda tal esitada statistilisi andmeid, et õigustada väidet, et tarbijatele on majanduslikult kasulik asendada odavad lihaosad ja panna need loomalihataolistesse toodetesse, selle asemel et kasutada neid praegu vorstides ja muudes toodetes.

Sooviksin, et ta näitaks statistilisi andmeid, et see on tarbijate seisukohast majanduslikult parem, sest seni ei ole seda tõestatud. Volinik tõi ka võrdluse hakklihaga, kuid teame, et hakkliha puhul ei ole hügieenistandardid samad, mis valmis lihatoodete puhul. Seega peaksin küsitavaks, kas voliniku mõlemad väited on õiged. Kui ta andis parlamendile valeteavet vaevu enne hääletust, oleks tegemist tõsise veaga. Paluksin, et kirjutaksite volinikule kirja, et ta neid väiteid põhjendaks!

  Juhataja. - Meil ei ole see päevkorrapunkt hetkel käsil, Carl Schlyter. Meil on käsil selgitused hääletuse kohta. Meil on käsil selgitused paranduseelarve osas toimunud hääletuse kohta.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Vladimír Maňka (A7-0158/2010)

  Hynek Fajmon (ECR). – (CS) Hääletasin Vladimír Maňka raporti vastu, milles täpsustatakse ELi eelarve selleks aastaks. Majanduskriisi ajal, mil on oluline riiklikke kulutusi vähendada, ei ole ma nõus, et Euroopa Parlament läheb täiesti vastupidises suunas ja suurendab järsult oma kulutusi.

Ma ei ole nõus sellega, et Euroopa Parlament palkab 150 lisatöötajat. Samuti ei ole ma nõus, et Euroopa Parlamendi liikmed saavad täiendavaid uusi vahendeid assistentide tarbeks lisaks sellele, mida juba saame. Euroopa Parlamendi liikmed saaksid Maňka raporti alusel sel aastal juurde veel 1500 eurot kuus, lisaks täiendavale 1500 eurole kuus Helga Trüpeli raporti alusel, mis eile vastu võeti.

See läheb maksumaksjatele maksma täiendavalt 13,4 miljonit eurot aastas. Avalikkus kritiseerib juba Euroopa Parlamendi liikmeid suurte riiklike vahendite summade eest, mida nad saavad. Järjekordset suurenemist tabab avalikkuse põhjendatud viha terves Euroopas ja seetõttu ma ettepanekut ei toetanud.

  Bogusław Liberadzki (S&D). – (PL) Erinevalt eelmisest sõnavõtjast toetan paranduseelarvet. Tegemist ei ole muudatusettepanekuga, mis puudutaks ainult raamatupidamist. Muudatusettepanek on väga loogiline. Kuidas nii? Aga see tuleneb meie uuest funktsioonist parlamendina, organina, millele on antud seadusandlik võim. Valijad ootavad meilt, Euroopa Parlamendi liikmetelt, et suudaksime korrigeerida komisjoni esitatud ettepanekuid ja nõukogu esitatud ettepanekuid. Meenutagem, et igal volinikul on sadu inimesi, kes nende juures töötavad! Meid toetab vaid üks-kaks inimest. Seega ei ole siin tegemist säästuga, millest näilikult räägime. Tegemist on lihtsalt reageeringuga uuele funktsioonile, uuele rollile. Sooviksin tänada raportööri Vladimír Maňkat võrratu raporti eest!

Raport: Miroslav Mikolášik (A7-0106/2010)

  Kristian Vigenin (S&D). – (BG) Austatud juhataja! Soovin öelda, et toetasin elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava ning lisaks ka kvaliteedi- ja ohutusstandardeid käsitlevaid raporteid. Soovin aga öelda, et selles osas on liikmesriikide vahel suuri erinevusi. Loodan seetõttu, et tegevuskava ning kvaliteeti ja ohutust käsitlev raport aitavad liikmesriikidel kriteeriume standardida ja et neid kasutatakse tulevikus lähtekohana.

Mainin seda sellepärast, et minu riigis Bulgaarias on doonoreid 35 korda vähem kui Hispaanias. Valdkonnas on probleemid seotud terve meetmete ahelaga: kodanike teavitamisest tegeliku siirde enese ja siirdejärgse ravini. Meil ei ole doonoriasutuste võrgustikku. Olemasolevad seadmed ei ole piisavad ja meil ei ole töökindlat doonorite andmebaasi. Bulgaaria ei ole Eurotransplanti liige ja ka siirdejärgset ravi ei ole võimalik osutada. Meil ei ole ehitatud ambulatooriume haiglatele, kus siirdeid teostatakse.

Just seepärast loodan, et raport ja parlamendi otsused lisavad hoogu ning et direktiiv rakendatakse võimalikult pea.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Härra president! Ka mina hääletasin antud raporti poolt, sest sellega kehtestatakse kõikides liikmesriikides siirdamiseks ette nähtud inimpäritolu elundite jaoks ühtsed siduvad kvaliteedi- ja standardinormid, tagatakse nii doonorite kui retsipientide kaitse ja samuti hõlbustatakse koostööd liikmesriikide vahel. Me andsime selle raportiga võimaluse paremaks elukvaliteediks neile, üle 56 000-le meie ühenduse elanikule, kes on täna elundisiirdamise operatsiooni ootel.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Hääletasin samuti olulise dokumendi poolt, milles käsitletakse siirdeks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid. Oleks tõeliselt oivaline luua ja organiseerida tervet ühendust hõlmav elundite siirdamise süsteem, mis oleks läbipaistev ja puhas ning mis tagaks ELi tasandil kvaliteedi ja ohutuse. See on üks olulisimaid eesmärke. Doonoreid ootab 56 000 kodanikku ja siirdamiseks ettenähtud elundite puudus põhjustab ka muid probleeme, kuritegevust ja kuritegevusega seotud probleeme. Seetõttu arvan, et dokument aitab kaasa sobiva süsteemi loomisele, mis tagab ohutud ja töökindlad elundite siirdamise meetodid.

  Martin Kastler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt ja sooviksin õnnitleda Miroslav Mikolášikut tehtud oivalise töö eest! Arvan, et täna on oluline päev, sest oleme taganud, et elundite doonorid ja saajad saavad kooskõlastatud standardid ning suurema ohutuse. Loodan, et see aitab ka lihtsustada riikidevahelist koostööd, ja mul on seetõttu väga hea meel, et oleme hääletanud raporti poolt suure enamusega.

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Tervitan väga raportit ja elundidoonorluse uusi Euroopa eeskirju. Kui keegi sureb teises Euroopa Liidu riigis, siis miks ei peaks säästetama elundit elu päästmiseks? Kui on vaja harvaesinevat sobitust teisest Euroopa riigist, on kahtlemata mõistlik need eeskirjad rakendada.

Ehkki see ei ole olnud osa arutelust, sooviksin samuti avaldada elundidoonorluse puhul isiklikku toetust pigem loobumise kui valiku süsteemile. Kaheksakümmend protsenti Euroopa kodanikest ütleb, et nad toetavad elundidoonorlust, ent ainult kaksteist protsenti on elundidoonori kaardi omanikud. Meil on tarvis seda vahet vähendada.

Eelmine aasta suri minu valimisringkonnas Ida-Inglismaal 25 inimest, sest nad olid elundidoonori ootenimekirjas, kuid doonorit ei suudetud õigel ajal leida. Minu valimisringkonnas on meil Addenbrooke’si ja Papworthi haiglas Euroopa ja maailma tasemel asjatundlikkus kopsu- ja südame siirdamise alal. Kirurgid tehku oma tööd! Patsiendid saagu ravi! See on kingitud elu.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Saan eelmise sõnavõtjaga ainult nõustuda. Olen samuti väga tänulik, et raport võeti täna vastu suure enamusega. Kui kuuleme, et 56 000 eurooplast ootab hetkel sobivat elundit, et neil oleks mõistlik või kõrge elu kvaliteet või et lihtsalt ellu jääda, on selge, et meil on tarvis kiiresti ühtlustada ja täiustada standardeid ja võimaldada saajatele ligipääs elunditele tervest Euroopast.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Ka mina olin dokumendi vastuvõtmise poolt, sest kahtlemata on tegemist sammuga õiges suunas. Siiski, kuigi olen nõus põhimõtete ja sellega, et tunneme muret doonorite ja elundite kvaliteedi üle, soovin öelda selgelt, et tegemist on vaid esimese sammuga õiges suunas. Kui tahame saavutada elundidoonorluse fundamentaalset kasvu, on liidul vaja oluliselt laiemat kampaaniat ning ennetava ja teavitava iseloomuga meetmeid. Kui praegusele ei järgne doonorluse propageerimist, näib mulle, et peatume enne sihini jõudmist.

Euroopa Parlamendi osaistungjärkude ajakava – 2011

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Kõigepealt sooviksin tunnustada teid selle eest, kuidas tulite siin täna toime selle raske teemaga, presidentuuri tõlgenduse viisaka selgitamise eest ning endale kindlaks jäämise eest. Kui te seda teinud ei oleks, oleksime tõenäoliselt ikka veel siin. Ma ei ütle, et olen teiega nõus, kuid ma ei ole piisavalt pädev seisukohta avaldama, mistõttu võtsin teie seisukohta puhta kullana.

Teiseks on minu arvates põhjendatud Potito Salatto märkus, et meil on parlamendiliikmete ning teiste jaoks tarvis kiiremaid ja ligipääsetavamaid teid Strasbourgi ja Strasbourgist. Samuti sooviksin tunnustada kvestoreid, sealhulgas minu kaasmaalast Jim Higginsit ja teisi, kes teevad kõvasti tööd, et Frankfurt-Hahn määrataks transpordi seisukohast samaks kui Frankfurdi lennujaam ja Strasbourg.

Lõpetuseks sooviksin öelda ööbimise hindade osas siin Strasbourgis, et oleks abiks, kui need oleks samad nii nädalate puhul, mil parlamendis istungil oleme, kui ka nädalate puhul, mil me istungil ei ole. Kõik see muudaks Strasbourgi ahvatlevamaks, sest see on ilus linn. Mõistan, miks me siin oleme, ning, kui me juba siin oleme, oleme väga rahul.

Raport: Miroslav Mikolášik (A7-0106/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin inimelundite siirdamist käsitleva resolutsiooni poolt. Iga päev sureb palju inimesi selle tõttu, et nad kannatavad elundipuudulikkuse käes ja elundeid ei ole saada. EL saab aidata elundeid ootavaid patsiente terves Euroopas ja selle tulemusena säästa elusid. Meil on tarvis hästi koordineeritud elundidoonorluse ja -siirdamise süsteemi.

Sooviksin rõhutada veel kord väga olulist momenti, mis on poliitiline: nimelt inimese kehaosade vabatahtliku ja tasustatud doonorluse põhimõtet. Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Nõukogu teadetes öeldakse, et maailma mitmes riigis antakse inimestele elundidoonorluse eest suur hulk raha. On isegi teateid, et inimesi tapetakse nende elundite hankimiseks ettekavatsetult, näiteks Falun Gongi praktiseerijaid Hiinas.

Meile on samuti teada juhtumeid mõnedest riikidest, kus doonori jaoks on meditsiiniline risk kõrge ning siirdamine tehakse tihti väga halbades meditsiinilistes tingimustes. Seega sooviksin lõpuks tänada neid, kes täna vastuvõetud resolutsiooni algatasid, ja eriti meie raportööri Miroslav Mikolášikut.

Resolutsioon: Toiduainetes kasutatavad lisaained, välja arvatud värv- ja magusained (veise ja/või sea trombiin) (B7-0264/2010)

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – (SV) Austatud juhataja! Mina ja teised Rootsi konservatiivid oleme hääletanud trombiini keelustamise ettepaneku vastu. Komisjoni ettepanek nõuab, et märgistataks selgelt liha, mis on niiviisi kokku kleebitud, ja teatab, et seda ei tohiks lubada restoranides ja suurtes toitlustusasutustes, kuna sellistes kohtades on raske klientidele selget teavet pakkuda.

Peame arutelu lihaliimide kohta pingest vabastama. Trombiini esineb looduslikult igasuguses lihas. Trombiini vältimiseks oleks vaja lakata täielikult liha söömast. Komisjoni asjatundjad väidavad, et trombiin ei ole tervisele ohtlik, ja sellel arvamusel on teaduslik alus.

Oluline on, et toit oleks ohutu ja et tarbijaid ei petetaks. Pakendil peab olema täpne teave trombiini kohta ja märgistus peab olema selge.

Miks peaksime trombiini keelustama? Sellega avaneks Pandora laegas. Kas on tõesti poliitikute töö meie toitu majandada? Kuhu see viib? Siin ei ole põhjusi tarbijate vabaduse ja nende vaba valiku õiguse piiramiseks.

Mis puutub hirmu tekitamise poliitikat toidu puhul, mis ei ole ohtlik ega tervisele kahjulik, ütlen: „Aitab küll!” Ärge võtke appi keeldu – muutke hoopis märgistamise eeskirjad rangemaks!

  Renate Sommer (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Resolutsiooni vastuvõtmine, mis keelustab toiduainetes trombiini, tähendab täna lihtsalt avalikkuse arvamusele järeleandmist. See on puhas populism! Me ei täida oma kohustusi, kui me ei arvesta teaduslikke andmeid. Millised need andmed on? Mis on trombiin? Trombiin on looduslik ensüüm. See moodustab osa verest ja seetõttu lihast. Kõigil meil on organismis palju trombiini. Kui trombiini lisaainena keelustame, siis kas saame jätkuvalt eksisteerida või peame end ohtlike jäätmetena järk-järgult kõrvaldama?

Muidugi peame takistama seda, et tarbijaid ei eksitaks tooted, mis näevad välja ja on kujundatud nägema välja nagu teised tooted. Saame seda teha, kasutades märgistust, mis on kooskõlas uue toiduainete märgistamist käsitleva määrusega. Hääletame määruse esimese lugemise üle juunis. Meil on hulk eeskirju, mis takistavad eksitavat reklaami, ja meil on samuti täiendav märgistus eritoodete tarvis. Komisjon on pakkunud välja täpselt sama lahenduse, et märgistada tooteid, kus trombiini liimina kasutatakse. Sooviksin juhtida tähelepanu, et on arvukalt sarnaseid ensüüme, mis ei ole keelustatud ja mida kasutatakse ikka veel.

  Anja Weisgerber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tarbijakaitse on minu jaoks väga-väga oluline küsimus ja seetõttu olen mis tahes kujul tarbijate eksitamise ja petmise vastu. Just seepärast võitlen näiteks toiduimitatsioonide parema märgistamise eest toiduainete märgistamist käsitlevas määruses. Kutsun nõukogu üles järgima lähenemist, mida toetab ka komisjon.

Täna pidime hääletama kleebitud liha üle. Kleebitud liha on liha, mis kleebitakse kokku ja mida müüakse kvaliteetse tootena. Minu arvates ei tohiks seda esineda, eriti kui tarbijad ei ole teadlikud, mis toimub. Tänane otsus ei olnud minu jaoks kerge. Komisjon on pakkunud välja üldised märgistuseeskirjad, kuid tarbijaid võidakse ikkagi eksitada, sest on raske tõestada, et toode sisaldab trombiini. See tähendab, et seda võib kasutada, kuid sellele ei pruugita märgisel viidata. Seetõttu ei ole minu arvates antud juhul märgistamise nõue piisav. Olen nüüd hääletanud resolutsiooni ja trombiini keelustamise poolt.

Raport: Ramón Jáuregui Atondo (A7-0144/2010)

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Viimased kaheksa aastat on postkommunistlik diktatuur Ungaris ungarlaste õigusi süstemaatiliselt jalge alla tallanud. Muu hulgas on ta saatnud või saatis õigusvastaselt laiali peaaegu viimase kui ühe tänavameeleavalduse. Riikliku õiguskaitse teenistuse peaaegu 100 oivalise advokaadi ja juristi abiga on enamikus kohtuasjades juba õnnestunud Ungari kohtutes saavutada õiguslik hüvitis, kuid on olnud kohtuasju, nagu nüüd kuulus Bukta kohtuasi, mis tuli edastada Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgi.

Euroopa Liit plaanitseb nüüd inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga ühinemise varjus lammutada tõrgeteta toimivat nn Strasbourgi süsteemi. Kutsun üles viimset kui üht Ungari ja Euroopa inimõiguste organisatsiooni protsessi hoolikalt kontrollima ja protesteerima selliste asjade vastu nagu täna vastuvõetud Atondo raport, mis, nagu ütlen, õõnestab ja lammutab Euroopa inimõiguste kaitse süsteemi. Ungari ajalooline vastutus on kanda hoolt, et eesistujariik Ungari ei kiirendaks, vaid pigem takistaks seda ohtlikku protsessi.

Resolutsioon: Toiduainetes kasutatavad lisaained, välja arvatud värv- ja magusained (veise ja/või sea trombiin) (B7-0264/2010)

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Teema on tegelikult üsna tundlik ja põhjustanud Euroopa Parlamendis ja ühiskonnas laiemalt palju arutelu. Arvan ikkagi, et teatud toodete või lisaainete keelustamine ei ole lahendus ja et võib-olla peame nõustuma argumendiga, et just tarbijal on õigus valida, omades täit teavet, mida tahab osta ning mida tarbida. Teisest küljest oleks väga raske protsessi juhtida. Tänapäeval, avalikkuse teadlikkuse ajastul, kui suurele osale teabele on võimalik ligi pääseda, ei ole me ikka veel formuleerinud sõnastusi, mõistagi üheselt mõistetavaid, mis oleksid ühiskonnale vastuvõetavad, nii et kui inimesed üht või teist toodet ostavad, on neil võimalik saada kohast teavet ja mõista, mis toote koostisained on. Seetõttu arvan, et on tarvis rohkem arutelu ühiskonnaga, ühiskonna harimist ja võib-olla täiendavaid arutelusid teadlastega.

  Martin Kastler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Euroopa kodanikel on õigus. Neile meeldivad ausad toidud ja ausad poliitikud.

Pean seda liiki avalikust arvamusest lugu. Me ei või lihtsalt avalikku arvamust eirata ja seda lihtsalt populismina tagasi lükata. See ei ole nii! Peame panema tähele, mida kodanikud meile ütlevad. Kui valijad ja kodanikud on arvamusel, et ehtne liha peab olema ehtne ega tohi olla tehtud kokkukleebitud lihatükkidest, siis peame tagama, et ei oleks võimalik liha sellisel moel töödelda. Just seepärast olen hääletanud selle vastu, et lubada trombiini kasutamist toiduliimina.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Olen samuti hääletanud resolutsiooni poolt, mis keelustab trombiini kasutamise lisaainena, sest voliniku argumendid ei veennud mind. Me ei taha Euroopas kleebitud liha! Isegi kui trombiin on ensüüm, mis ei ole tervisele kahjulik, suureneb tõenäoliselt bakternakkuste oht, kui seda kasutatakse lihajäätmete kokkukleepimiseks, et valmistada üks suur tükk kokkusurutud liha. Teisest küljest oli täna tehtud otsus selgelt Euroopa tarbijate kasuks ja vastu tööstuse puhtalt rahalistele huvidele. Tarbijad, kes tahavad praelõiku, peavad saama praelõigu ja mitte kokkukleebitud lihatüki. See tähendab, et peame kutsuma komisjoni üles mitte lubama trombiini kasutamist.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Praegune arutelu niinimetatud kleebitud singi üle näitab, et mõned tootjad ei käi tarbijatega ausalt ümber. Sooviksin, et mis tahes toit märgistataks nii, et ei oleks võimalik tarbijaid eksitusse viia. Kui seda ensüümi kasutatakse, peab olema tarbijail võimalik selle kohalolu tuvastada. See on tulemusliku ja ausa tarbijakaitse alus. Meie töö on tagada, et täiskasvanud tarbijatel oleks piisavalt teavet enda huvides otsuste tegemiseks.

Üks viimane märkus kleebitud singi kohta. Tarbijatega ei ole veel toimunud arutelu teemal, kas nad seda tahavad või mitte. Siiski on oluline, et tarbijad vähemalt teaks, mida nad tegelikult söövad.

Raport: Andres Perello Rodriguez (A7-0103/2010)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Ma tervitan tegevuskava ja andsin selle toetuseks ka oma hääle. See on samm õiges suunas ja selle probleemi lahendamine vajab meie kõigi ühist tööd. Just ühenduse tasandil sätestatud meetmed aitavad meil täiendada liikmesriikide jõupingutusi elundidoonorluse ja elundisiirdamise kvaliteedi ja ohutuse tagamisel, elundite puuduse probleemist paremal väljatulekul ning samuti siirdamissüsteemide tõhustamisel. Heakskiidetud tegevuskava annab liikmesriikidele võimaluse meie poolt kirjeldatud kümne prioriteetse meetme põhjal riiklike tegevuskavade paremaks koostamiseks. Me oleme siin kohustatud enda kompetentsi raames kaasa aitama tervise kõrgetasemelisele kaitsele kogu Euroopa Liidus.

Raport: Ramón Jáuregui Atondo (A7-0144/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja!Head kolleegid! Euroopa konventsiooniga ühinemine kujutab kahtlemata edasiminekut Euroopa Liidu poliitilise integreerumise protsessis. ELi põhiõiguste kaitse süsteemi täiendab ja tugevdab esmase õigusega Euroopa Liidu põhiõiguste harta integreerimine.

Peame tohutult oluliseks ja poliitiliselt tähtsaks, et parlamendile on antud õigus määrata ja saata Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunike valimise ajal teatud arv esindajaid Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele. Meenutagem, et inimõiguste austamise edendamine on üks asutamislepingus tagatud Euroopa Liidu põhiväärtusi!

Sooviksin samuti rõhutada, kui olulised on konventsioon ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigus uue õigusliku ja reguleeriva raamistiku kujundamisel, millega kehtestatakse juhtpõhimõtted kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, eelkõige lähtuvalt integratsiooni ja ühtlustamise uutest vormidest, mis rakendati Lissaboni lepingu jõustumise ja Stockholmi programmi vastuvõtmisega.

See pakub samuti täiendavat õigusvahendit, mis võimaldab Euroopa Inimõiguste Kohtus esitada Euroopa õiguse rakendamise kontekstis nõude Euroopa institutsiooni või liikmesriigi tegevuse või tegevusetuse vastu.

Lõpuks on märkimisväärne, et Euroopa konventsiooni artikkel 1 laiendab kaitse mitte ainult Euroopa Liidu kodanikele ja teistele isikutele selle territooriumil, vaid ka isikutele, kes jäävad selle pädevusse, isegi kui nad on väljaspool territooriumi.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen selle poolt, et Euroopa Liit ühineks Euroopa inimõiguste konventsiooniga, sest nagu Atondo raportis selgelt kokku võeti, kujutab see edasiminekut Euroopa integratsiooniprotsessis. See tähendab sammu poliitilise liidu suunas ja tugevat märki sidususest liidu ning Euroopa Nõukogu riikide ja selle inimõiguste poliitika vahel, mis tugevdab Euroopa tõsiseltvõetavust riikides väljaspool Euroopat. Lõpuks kujutab see selget soovi ühtlustada inimõiguste ja põhivabaduste küsimusi õigusloome ja kohtute tasandil.

Tänu Lissaboni lepingule on Euroopa Liit esimest korda oma õigusliku isiksusega rahvusvaheline üksus. Loodan, et konventsiooni allkirjastamine on vaid üks esimestest sammudest Euroopa Liidu jaatamise suunas ühtse tervikuna oluliste rahvusvaheliste läbirääkimiste tasandil.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Olen küsimuses mõnevõrra vaoshoitum kui äsja sõnavõtnud parlamendiliikmed.

Tõepoolest, esmapilgul on mõte, et Euroopa õigus kuuluks Euroopa Inimõiguste Kohtu jurisdiktsiooni alla, üsna ahvatlev. Oli üsna ärevusttekitav, et sellel kohtul oleks võimalik siseriiklikke seadusi nii-öelda hukka mõista. Laadaga, kuidas neid seadusi rakendavad riiklikud õigussüsteemid, tähendab, et Euroopa õigus on näiteks minu riigis Prantsusmaal meie põhiseaduse artiklist 55 lähtuvalt riigisisese õiguse suhtes ülimuslik.

Võiks aga endalt küsida, kas selline kord ei põhjustaks teatud liiki kattumist. Tõepoolest on ühest küljest Euroopa õigus liikmesriikides harva vahetult kohalduv; see tuleb esmalt teiseste õigusaktide teel riigisisestesse õigusaktidesse üle võta.

Teisest küljest on Euroopa Liidu Kohus Luksemburgis ilmutanud indu kaitsta põhiõigusi. See on võrdsustanud ka need õigusaktid põhiõiguste harta vastuvõtmisest tulenevatena. Kardan, et meil võib tekkida lõpuks üsna pikk menetlus, iseäranis kui viiakse sisse eelotsuse küsimuse menetlus, nagu mõned inimesed nõuavad. Just seetõttu oleksime eelistanud, et oleks eristatud eeskirjadest kinnipidamist ja edasikaebamises osalemist.

Resolutsioon: Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverents Kampalas (Uganda) (B7-0265/2010) (hääletus)

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Ajal kui Tais toimuvad niivõrd traagilised sündmused, ei ole võimalik mitte mõista vajadust anda tsiviilelanike kallal toimepandud rasked kuriteod kohtusse.

Eelnev kogemus aga on vähem julgustav kui mitmed parlamendiliikmed eile arutelu ajal viitasid. Esimeses Rahvusvahelises Kriminaalkohtus olid kohtunikud need, kes igasuguse sõjalise eesmärgita otsustasid kasutada napalmi Dresdeni linna tsiviilelanike põletamiseks, kes otsustasid kasutada tuumakiirgust Hiroshima ja Nagasaki tsiviilelanike põletamiseks ja kes otsustasid tappa vangistatud Poola ohvitserid selga tulistades, kui tegelikult oleksid nad pidanud olema süüdistavate hulgas. Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu taust ei ole samuti eriti rahuldav, iseäranis Milosevici ja Šešelji kohtuasjades.

Mis puudutab sihtfondi loomist, kui liikmesriigid on kohustatud rahaliselt panustama, siis kas see tähendab, et Euroopa maksab hüvitisi väljaspool oma territooriumi toimuvate genotsiidide ohvritele? On sadu tuhandeid, tõepoolest miljoneid inimesi, kes sellesse kategooriasse liigituvad. Kardan, et laseme end tõmmata millessegi väga keerulisse. Mõte võtta rahukokkulepete saavutamiseks lõppkokkuvõttes vastutusele alistatud pooled hoolimata kinnitustest, mida neile mõnikord antakse, tähendaks konfliktide pikendamist määramatuks ajaks. Raporti puhul on see meie reservatsioonide alus.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverentsi, mis algab selle kuu lõpus Ugandas Kampalas.

1998. aastal otsustasid 138 riiki asutada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja võtsid vastu Rooma statuudi, mille alusel see kohus nüüd 2003. aastast saadik seitse aastat tegutsenud on. On tulnud aeg vaadata läbi Rooma statuut, iseäranis niinimetatud ajutised sätted, mille osas me 2002. aastal üksmeelele ei jõudnud. Rooma statuudi on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid. Mõned meie partneritest aga, nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Hiina, ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tema töös liitunud. Oma tänase resolutsiooniga kutsub Euroopa Parlament neid riike uuesti üles ratifitseerima Rooma statuuti ja tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd. 21. sajandil ei tuleks genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakurjategude eest vastutavatel inimestel oodata mitte ainult rahvusvahelise üldsuse moraalset hukkamõistu, vaid ka õiguslikke sanktsioone. Selliseid kuritegusid ei saa panna toime karistamatult.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimise taotlus (artikkel 124) – Regioonide Komiteega konsulteerimise taotlus – Kodanikualgatus (artikkel 125)

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Lisaks otsustusmehhanismide kiirendamisele aitab Lissaboni leping kaasa võitlusele demokraatia defitsiidiga, tugevdades liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi rolli ning rõhutades Euroopa kodakondsuse teostamist. Õigusloome taotluse ehk kodanikualgatuse õiguse, nagu seda on nimetatud, kehtestamine on iseäranis oluline. See uus vahend võimaldab tähelepanuväärselt paljudes liikmesriikides vähemalt miljoni kodaniku rühmal paluda komisjonilt õigusloome algatust valdkondades, kus liidul on pädevus.

Lissaboni lepingus väljendatakse samuti selgesti, et olulised on konsultatsioonid ja dialoog muu seas teiste institutsioonide ja organite, kodanikuühiskonna ning sotsiaalpartneritega. Arvan, et Euroopa peab olema kodanike Euroopa, ja see saab sündida ainult siis, kui muudame selle demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks. Selles kontekstis nõustun, et küsida tuleks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee arvamust.

Soovitus teiseks lugemiseks: Claude Moraes (A7-0117/2010)

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Vist näib, et kordan, mida väljendasin eile Rui Tavarese raporti osas. Põgenike probleem on aga Euroopa probleem ja seda ei saa jätta liikmesriikide valitsuste juhtida, seda ka geograafilisi ja majanduslikke erinevusi silmas pidades.

Seetõttu olen fondi loomise poolt Euroopa tasandil. Taolise fondi loomine peab teenima kaht otstarvet: toetama põgenikke, kes saabuvad meie riikidesse, tihti randadele, otsides abi, ja lisaks ka riike, kes võtavad oma geograafilise asukoha tõttu neid meeleheitel isikuid vastu suurimal hulgal.

Tegelikult probleem on ja peabki olema Euroopa probleem ja seda ei saa jätta teatud riikide juhtida. Loodan, et fond on vaid algus rajast, mis läheneb kogu sellele küsimusele euroopalikumast vaatenurgast ja solidaarsuse vaimus.

Soovitus teiseks lugemiseks: Anni Podimata (A7-0128/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamist märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, moodustab koos ehitiste energiatõhusust ja rehvide kütusetõhususe märgistust käsitleva kahe ettepanekuga osa energiatõhususe paketist, mille komisjon esitas 2008. aasta novembris. Hääletasime selle poolt, sest parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel allkirjastatud lepingu kaudu saavutasime täiustatud märgistussüsteemi kasutuselevõtu. Märgised sisaldavad kodumasinate ja energiamõjuga toodete puhul rohkem energiatarbimisteavet. Tulevikus rakendatakse sellist märgistust ka tööstuslikuks ja äriliseks kasutamiseks mõeldud energiat tarbivate toodete puhul, mis senini ei olnud võimalik. Lisaks peab tulevikus mis tahes tootekategooriate hinda või energiatõhusust propageeriv reklaam viitama samuti nende energiaklassile.

Täpse asjakohase ja võrreldava teabe pakkumine energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta lubab tarbijatel tulevikus teha õigeid tõhusaid valikuid, vähendades seeläbi nii energiatarbimist kui ka leibkondade kulutusi.

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Malta valitsus on energiatarbimise ja muude energiamõjuga toodete märgistuse ning ühtse tootekirjelduse teise lugemise soovituse vastu.

Esitatud põhjus on, et natsionalistlik valitsus ei ole nõus raportis avaldatud selgitusega, iseäranis järgmise fraasiga: „Ehitustooted, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt energia tarbimist, lisatakse samuti kõnealusesse prioriteetsete toodete loetellu.” On mõeldamatu, et valitsus ei nõustu soovitusega sellel alusel. Nad oleks võinud soovitusega nõustuda ja väljendada selgelt, et neil on reservatsioon ehitustoodete suhtes, mis avaldavad energiatarbimisele olulist mõju.

Valitsuse puhul on kasutu näida olevat energiatõhususe poolt, kui osa nende toodete märgistamise kaudu on võimalik saavutada potentsiaalseid sääste, arvestades, et hooned moodustavad Euroopa Liidus 40% kogu energiatarbimisest.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda olulist raportit. Energiamärgistuse direktiivil on etendada ülioluline roll ELi 20% energiatõhususe eesmärgi saavutamisel 2020. aastaks. Selles kontekstis on sellel võtmeroll kliimamuutuse vastu võitlemise, ELi tõhusale, säästvale ja konkurentsivõimelisele majandusele ülemineku ning Euroopa energiajulgeoleku tugevdamise osas. Meie eesmärk on sillutada teed olukorra poole, kus võidaksid nii turg kui ka tarbijad, et tagada kõikide tarbijate puhul nõuetekohane juurdepääs teabele ja teadlikkus valikute mõjust. Selles raamistikus toob energiamärgistuse direktiivi osas saavutatud kokkulepe olulist lisaväärtust. Tervitan seisukohta, mille eest Euroopa Liit võitleb – säilitada skaala A-G mudel, mis uuringu andmetel on tarbijate seisukohast mugavaim ja kõige kergemini mõistetav. Kohustuseks on lisada viide energiamärgisele kõikides energiamõjuga toodete reklaamides, kus avaldatakse hinna või energiaga seotud teavet.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu pika vägikaikaveo järel on toodete energiatõhususe õigusnormid lõpuks kinnitatud, ning et mul oli au olla variraportöör Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel. Selle kasuks on A-klassi laiendamine, mis võimaldab eristamist pidevalt kasvava energiasäästlike elektriseadmete rühma sees, motiveerides samas tootjaid valmistama võimalikult energiasäästlikke elektriseadmeid. Samuti on oluline, et laienenud on konkreetsete toodete energiatarbimist osutavate klasside arv, kuna sellega säilib terve idee selgus. Kokku seitsme taseme olemasolu võimaldab turul kaupu valivatel tarbijatel efektiivseid otsuseid, kes aitavad seeläbi oma käitumise kaudu energiaga seotud kulusid vähendada. Mis puutub uutesse funktsioonidesse, millega kaasneb kohustus osutada reklaammaterjalides toodete energiaklasse, loen õnnestumiseks seda, et kohustus piirdub reklaamidega, mis annavad hinna- või energiatarbimisega seotud teavet. Õnneks jäi peale seisukoht, et reklaamimäärus on aktsepteeritav ainult vajaduse olemasolul ja ainult vajalikus ulatuses.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin soovituse poolt, sest see aitab sisuliselt Euroopa tarbijail valida tooteid, mis kasutavad vähem energiat või mis viivad kaudselt energia vähesema kasutamiseni. Soovitust vastu võttes etendab Euroopa Parlament osa ELi eesmärgile lähenemisel, et 2020. aastaks paraneks energiatõhusus 20%. Tegemist on tasakaalustatud tekstiga, millega tagatakse olukord, mis on kasulik turule ja tarbijaile.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) See algatus, nagu ka see, mille üle eile hoonete energiatõhususe osas hääletasime, on osa energiatõhusust puudutavate õigusaktide paketist, mille komisjon esitas 2008. aasta novembris ja mida on arutatud piisavalt parlamendis, komisjonis ja nõukogus. Nüüd ollakse lõpuks jõudmas lõpliku teksti suhtes kokkuleppele.

Lisaks keskkonna, heidete vähendamise Euroopa eesmärgi ja energia mõttes jätkusuutliku majanduse loomise seisukohast positiivsetele tagajärgedele on algatuse eeliseks ka see, et otsuse osas seatakse kesksele kohale tarbijad. Õigete tähiste ja märgiste abil teavad tarbijad täpselt, mida nad saavad ning suudavad teha valiku lähtuvalt sellistest kriteeriumidest nagu energiatõhusus ja väikseimad keskkonnakulud.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Energiamärgistuse direktiiv tagab, et tarbijad saavad küllaldast teavet tänu energiamärgise kohustuslikule lisamisele reklaami. Lähtuvalt Euroopa jõupingutustest saavutada energiatõhusus ja energiatarbimise taseme vähenemine lisaks kliimamuutusega võitlemisele, on eluliselt oluline kaasata üritusse avalikkus. Selle saab saavutada ainult siis, kui tarbijaile antakse selget ja efektiivset teavet ostetud või müüdavate toodete energiatarbimise kohta. Niiviisi kaasatakse kliimamuutusega võitlemisse Euroopa avalikkuse kõik liikmed. On täiesti ülioluline tagada, et tarbijad saaksid teha teadlikult keskkonnasõbralikke valikuid. Nagu direktiiv nüüd tagab, hinnatakse toodetest tingitud energiatarbimise tasemeid üldiste kriteeriumide ja parameetrite suhtes, mis võimaldab neid usaldusväärsel moel võrrelda. See viib samuti suurema usalduseni tehnilise hindamise ja märgistel esitatava teabe vastu. Direktiivil on seetõttu oluline roll 2020. aasta strateegiale stabiilsema aluse loomisel ja iseäranis energiatõhususe parandamisel 2020. aastaks 20%.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle hääletuse järel tuleb tarbijate paremaks teavitamiseks hakata näitama – majapidamis-, ärilistel või tööstuslikel otstarvetel – energiat tarbivatel toodetel uut energiatõhususe märgist. Täna Euroopa Parlamendis vastuvõetud direktiivis on säte energiatõhususe klassifikaatori lisatavate uute liikide kohta, mis kehtib ka toodetele, mis tarbivad energiat kaudselt, näiteks akendele.

Mõned üksikasjad on küsitavad, näiteks see, et märgise vorming rajaneb klassifikaatoril A-st G-ni – sarnaselt sellele, mida juba kasutatakse külmikute puhul – võimalusega lisada klassifikaatoreid A+, A++ ja A+++: põhimõtteliselt peab klasside arv piirduma seitsmega. Sellele vaatamata näib direktiivil olevat õige eesmärk.

Kõikide energiamõjuga toodete reklaam või nende vastavad hinnad peavad sisaldama viidet energiatõhususe klassifikaatorile. Esitatav teave peab juhatama tarbijaid toodete valimise poole, mis kasutavad vähem energiat või viivad kaudselt energia vähesema tarbimiseni.

Tulevikus peab seetõttu külmikute, pesumasinate või keetjate hinna- või energiatõhususe reklaam osutama toote energiaklassi.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Palju räägitakse tarbijate õigustest teada, mis toitu, kodumasinaid või -sisseseadet nad ostavad. Tahame teada, kust need pärit on ja kuidas valmistati ning millised on toidu toiteväärtused. Ajal kui kliima muutub, tahame kõik kaitsta keskkonda ja takistada ebaharilikke ilmastikutingimusi ning just seepärast juhindume toidu ja argitoodete valimisel ökoloogilistest põhimõtetest. Seetõttu on oluline, et tarbijad oleksid teadlikud, kui palju nende seadmed energiat tarbivad, ning seega arvan, et neil on õigus sellele, et see teave märgistel oleks. Selle teabe lisamine tootemärgistele näitab samuti toote kõrget kvaliteeti. Siis saab see olla vahendiks, mis kaitseb Euroopa turgu väljastpoolt Euroopa Liitu pärit odavate seadmete imitatsioonide eest.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt. Selles tunnistatakse, et turg ei ole võimeline tagama energia ratsionaalset kasutamist. Tegemist on kindla mööndusega, milles kajastuvad meie argumendid, ja ma tervitan seda. Tervitan samuti teatavaks tehtud soovi ühtlustada energiasäästmismärgistus ülevalt alla. On siiski kahetsusväärne, et kuskil ei pakuta välja toodete täieliku ökoloogilise jalajälje märgistamist, kui tegelikult peaksime seda võimalikult kiiresti rakendama.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit otsib sihikindlalt edasi parimaid mooduseid tipptasemel energiatõhususe tagamiseks, et tõhusust 2020. aastaks edukalt 20% parandada. Uus märgistus on väga asjakohane tarbijate seisukohast, sest võimaldab ligipääsu paremale teabele, et saaks teha õigeid valikuid ja tunda ära nende mõju energiatõhusust puudutavates küsimustes. See tähendab tarbijate teadlikkuse tõstmist valiku energiamõjuga seotud tagajärgede osas iga kord, kui nad hakkavad ostma tarbekaupa, mis mõjutab energiatõhusust. Direktiivi kinnitamine on selle teadlikkuse kasvatamisel eriti oluline, mistõttu hääletasingi nii.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kui kasutusele võetakse energiatarbimismärgis, siis tingimusel, et see on kergesti mõistetav, selgub varsti, kas tarbijad selle tegelikult vastu võtavad või mitte. Avalikkuse teadlikkus on valdkonnas muutunud ja tarbijad pööravad suuremat tähelepanu energiatõhususe klassidele, iseäranis elektriseadmete puhul. Muidugi peaks selles suhtes olema eeskujuks riigihankemenetlus. Liikmesriikidele aga ei tohi öelda, et nad võivad osta ainult kõrgeimasse energiatõhususklassi kuuluvaid kõrgeima toimivustasemega tooteid. Iseäranis ajal, kui kõik säästma peavad, muutub ostuhind üha enam otsustavaks teguriks. Riigihankemenetluses kasutada olevad valikud ei ole piisavalt selgesti määratletud, mistõttu keeldun hääletamisest.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin elektrit kasutavate toodete märgistamist ja tarbijatele põhiliste andmete tagamist käsitleva resolutsiooni poolt. Räägime parlamendis väga tihti kodanike õigustest – õigusest valida, õigusest saada täpset ja õiget teavet. Minu arvates on see iseäranis oluline kõikides eluvaldkondades. Praegusel juhul puudutab küsimus elektrikasutust ja selle tõhusust. Inimesed tahavad tegelikult energiat säästa ja teevad seda peamiselt kahel majanduslikul ja keskkonnakaitsega seotud põhjusel. Tänu tehnoloogia edusammudele praegu, kui elanikel on võimalus valida elektriseadmeid energiasäästlikkusest lähtuvalt, aitab märgistus, mille suhtes kokku leppisime, samuti tarbijail teadlikku valikut teha ning aidata kaasa energia säästmisele (mistõttu kodanikud valiksid säästlikumad seadmed) ja keskkonnakaitsele. Mul ei ole kahtlustki, et kui eurooplased näevad tarbitava energia kogust, on neile eeliseks võimalus valida tõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid tooteid ning seadmeid. Kordan, et tervitan küsimuses Euroopa Parlamendi seisukohta, ja loodan, et taolised otsused muutuvad meile tõeliseks stiimuliks ja võimaluseks teostada 2020. aastaks oma kohustused vähendada energiatarbimist.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Energiamärgistuse direktiivi uuestisõnastamise eesmärk on laiendada märgistuteabe rakendusala, et see hõlmaks kõiki tooteid, mis mõjutavad energiatarbimist ja mitte ainult kodumasinaid.

Direktiiv on osa säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskavast ja selles nähakse ette ka algatusi soodustusteks ning avalikeks pakkumisteks. Keskkonna seisukohast rajatakse sellega ühtsest ja säästvast poliitikast tugipunkt. Üks vastuolulisemaid küsimusi puudutab seda, mis liiki skaalat tarbija segadusse ajamise vältimiseks kasutada: otsustati, et pärast vastavasisulise resolutsiooni vastuvõtmist Euroopa Parlamendis säilitatakse kinnise skaalaga jaotus A–G.

Energiatõhususe hinded tuuakse ära ka mis tahes reklaamis, mis sisaldab teavet energiatarbimise kohta või mis puudutab toodete hindu. Selgitatud põhjustel olen nõus Anni Podimata võetud seisukohaga ja toetan raportit.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Energiamärgistuse direktiivil on etendada ülioluline roll, et 2020. aastaks saavutataks ELi energiatõhususe eesmärk 20%. See pakub olulist lisaväärtust nii turule kui tarbijaile. Sisuliselt teeb energiamärgise kohustuslik mainimine reklaamis lõpu lõppkasutajate valesti teavitamisele, pakkudes neile õigete otsuste tegemiseks kogu vajalikku teavet.

Samas välditi parlamendi tungival nõudmisel lahtise skaalaga jaotuse kasutuselevõttu ning tagati skaalaga A–G mudeli säilimine, millel on tarbijate jaoks olnud seni tõestatud väärtus. Pealegi võimaldab läbivaatamise klausel põhjalikku uuesti läbivaatamist hiljemalt 2014. aastal lähtuvalt tehnilisest arengust ja sellest, kuidas tarbijad märgist mõistavad. Seetõttu kordan veendunult, et toetan direktiivi täielikult.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, kuna kõiki energiamõjuga tooteid hõlmates aitab energiamärgistuse direktiivi muudatus saavutada iga uuendatud ja tühjalt kohalt loodud rakendusmeetme puhul ülevõtmiskulude vähenemise neli miljonit eurot (juhul kui direktiivi asemel kasutatakse määruseid/otsuseid). Sellega saavutatakse ka täiendav vähenemine suurusjärgus ligikaudu 78 miljonit tonni CO2 heitkoguseid. Tulevikus kohaldatakse energiatõhususe märgistust ka tööstuslikuks ja äriliseks kasutamiseks mõeldud energiat tarbivate toodete puhul, nagu külmruumid, müügivitriinid, tööstuslikud toiduvalmistamisseadmed, müügiautomaadid (mis müüvad võileibu, suupisteid, kohvi jne), tööstusmootorid ja energiamõjuga tooted, sealhulgas ehitustooted, mis energiat ei tarbi, kuid mis avaldavad olulist otsest või kaudset mõju energia säästmisele, nagu aknad ja ukseraamid.

Üks oluline tegur direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamisel on tagada kõikidele kodanikele ligipääs õigele teabele ja teha tarbijad teadlikuks mõjust, mis nende valikutel on. Täpse, asjakohase ja võrreldava teabe tagamine energiamõjuga toodete konkreetse energiatarbimise kohta aitab lõppkasutajatel teha otsuse lähtuvalt energia säästmise potentsiaalist, et teha energiaarveid pikas perspektiivis väiksemaks.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Podimata raporti poolt, sest arvan, et parlamendil ja eriti Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonil Euroopa Parlamendis (S&D) on õnnestunud teha väga olulisi edusamme üliolulise direktiivi suhtes, et saavutada energiatõhususe eesmärk, mille endale seadnud oleme. Mitte ainult ei ole meil õnnestunud säilitada skaala A–G, mis on Euroopa tarbijatele tuntud ja vastuvõetav, vaid oleme samuti taganud, et nüüd on kohustuslik viidata kodumasina energiamärgisele, kui hinnateave ilmub reklaammaterjalis. Teine parlamendis kasutusele võetud märkimist vääriv element on komisjoni kohustus koostada loetelu energiaga seotud prioriteetsetest toodetest, sealhulgas ehitustoodetest, mis tulevikus tõenäoliselt meetmetele allutatakse. Lõpuks, arvestades eestvedajarolli, mille avalik sektor endale võtma peab, arvan, et on oluline, et administratsioonid soetaksid riigihangetega tooteid, mis kuuluvad kõrgeimasse energiatõhususe klassi.

Raport: Vladimír Maňka (A7-0158/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Vladimír Maňka raportis pakutakse välja Euroopa Parlamendi 2010. aasta eelarve mitu muudatust. Hääletasin raporti ja iseäranis sätete poolt, mis järgnevad Lissaboni lepingu jõustumisele 1. detsembril 2009. Nende hulgas on parlamendiliikmete assistentide kulude suurenemine 1500 eurot kuus. Suurenemisega tahetakse aidata parlamendiliikmetel täita Lissaboni lepingust tulenevaid uusi kohustusi, mis laiendab märkimisväärselt parlamendi tegevusala, suurendades seeläbi mõju ELi otsuste tegemisele. Parlamendil on tarvis suurendada oma asjatundlikkust õigusloomega seotud küsimustes, et olla võrdne komisjoni ja liikmesriikidega. Esindame Euroopa kodanikke ja meil on tarvis vastavaid ressursse, kui soovime nende huve kaitsta. Toetasin selle tõttu raportit.

  Göran Färm (S&D), kirjalikult. – (SV) Arvan, et neid komisjone, millel Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on suurem töökoormus, on tarvis tugevdada. See õigustab personali arvu suurendamist parlamendi ja fraktsioonide sekretariaatide jaoks nendes komisjonides. Ma ei jaga aga seisukohta, et meil, Euroopa Parlamendi liikmetel on tarvis rohkem personali. Oleksin eelistanud näha parlamendi ressursside tõhustamist eelkõige ümberjaotamise ja tõhususe parandamise meetmete abil, nii et kogueelarve ei suureneks.

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide Euroopa Parlamendis fraktsiooni juhina eelarvekomisjonis olin samal seisukohal läbirääkimistel parlamendi presidentuuriga. Lõpuks saavutasime kompromissi, et ettepanekut rahastatakse nüüd osaliselt säästudest summas 4,4 miljardit eurot. Arvan ikkagi, et ettepanekusse oleks tulnud lülitada täiendavaid sääste, kuid kuna etendasin läbirääkimistel aktiivset rolli, otsustasin saavutatud kompromissi toetada.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Lissaboni lepingu jõustumine põhjustab tõenäoliselt parlamendi töökoorma olulist suurenemist. Iseäranis viib see õiguslike menetluste ulatuslikuma kasutamiseni, mis puudutab umbes 95% vastuvõetavatest õigusaktidest. Täiendavad eelarve- ja inimressursid lubavad parlamendil täita oma uut rolli kaasseadusandjana nõukoguga võrdsel alusel.

  Mairead McGuinness (PPE), kirjalikult. – Toetasin Maňka raportit Euroopa Parlamendi paranduseelarve kohta, tunnetades samas eelarvete suurendamise tundlikkust, ajal kui kodanikel palutakse nõustuda palkade vähendamisega ja töökohti kaotatakse. Euroopa Parlamendil on Lissaboni lepingu tõttu rohkem tööd. Kavatsen kasutada täiendavat assistentide toetust, et pakkuda võimalusi paljudele noortele õpilastele, kes mu kontorisse tööle kandideerivad.

See tagab neile tasu töö eest ja väärtuslikku töökogemust, mis neid loodetavasti tulevase karjääri suhtes aitab. Arvan aga, et parlamendil on tarvis vaadata läbi kõik meie töömeetodid ja parandada personalihõive seisukohast tulemuslikkust ja tõhusust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni leping on andnud parlamendile uusi vastutusi. See olukord tähendab täiendavat haldustööd, mistõttu on parlamendiliikmetel tarvis nõunikeks kvalifitseeritud personali. See uus olukord viib meid kahe probleemini: täiendavate assistentide vajaduse tõttu suurenevad kulud ning selleks, et neile head töötingimused tagada, on vaja täiendavaid tööruume. See viib meid aga suurenenud kulutusteni. Kriisi ajal on seda raske seletada, kuid laitmatu parlamenditöö tagamiseks peavad sel olema vajalikud finants- ning inimressursid, mistõttu hääletasingi nii.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin poolt. Ehkki see võib näida demagoogia või järjekordse kastiprivileegina, ei ole praegusel juhul sellega tegemist. Eelarveparandused on tähtsad ja olulised parlamendi elu ja tegevuse nõuetekohaseks majandamiseks.

Lissaboni lepingu vastuvõtmise järel tuleb meil oma rollis Euroopa Parlamendi liikmetena võtta ette oluline ja silmapaistev ülesanne. Sel põhjusel on meil vaja partnereid ja asjatundjaid, kes suudavad meid töös iga päev toetada. Selleks on vaja ressursse. Enda ja loodetavasti kaasparlamendiliikmete nimel Euroopa Parlamendis ütlen, et ressursid tähendavad veelgi tulemuslikumat, tõhusamat ja keskendatumat tööd.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen andnud koos veel 16 Euroopa Parlamendi liikmega oma fraktsioonist allkirja ja hääle muudatusettepaneku poolt, millega lükatakse see osa tagasi. Põhjus on see, et minu arvates on ülioluline näidata, et märkimisväärne rühm Euroopa Parlamendi liikmeid ei nõustu praegustel kriisiaegadel assistentide toetuse suurendamisega.

Lõpphääletusel hääletasin aga Maňka raporti poolt, millega muudetakse parlamendi 2010. aasta eelarvet.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL) , kirjalikult. – (SV) Hääletasin 2010. aasta lisaeelarvet käsitleva raporti poolt. Euroopa Parlamendi liikmete sekretäride toetuse suurendamine 1500 euro võrra kuus, et tulla toime Lissaboni lepingust tuleneva töökoormuste kasvuga, ei ole kaitstav. Esiteks ei ole võimalik võtta kõige haritumaid asjatundjaid tööle 1500 euro eest kuus. Teiseks ei ole parlamendi tööruumides uuele personalile ruumi. Kolmandaks on võetud osa eelarvevahenditest konkreetselt ehitusinvesteeringuteks mõeldud reservist. Neljandaks teatas Helga Trüppel 2011. aasta 5. kategooria eelarve kohta, et sekretäride toetust ei saa tulevikus pakkuda, kuni on teostatud selle kasu nõuetekohane hindamine. Näen suurenemist põhjendamatu täiendusena juba kõrgele sekretäride toetusele ja seda ajal, kui töötud, vallalised naised, pensionärid ja teised sotsiaalselt vähekindlustatud rühmad on sunnitud tooma ohvreid vaaruva euroürituse päästmiseks.

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0096/2010)

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Läbipaistvuse – mida kodanikud nõuavad – ja põhjalikkuse nimel ei ole minu arvates nõukogu vaba kohustusest olla avalikult vastutav selle käsutusse antud vahendite eest. Nõustun sel põhjusel raportööri otsusega lükata edasi otsus nõukogu arvepidamisele heakskiidu andmise kohta, kuni on esitatud soovitud täiendav teave.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen selle poolt, et lükata edasi otsus, millega kinnitatakse ELi 2008. aasta üldeelarve täitmine läbipaistvuse ja ranguse nimel, mitte ainult eelarve täitmise, vaid kogu ELi finantsressursside kasutamise täieliku järelevalve osas. See annab nõukogule võimaluse hankida kõik selgitused ja teave, mida on tarvis parlamendis kinnitatud otsuse saavutamiseks. See on ülimalt tähtis Euroopa institutsioonide tõsiseltvõetavusele ja avalikkuse usaldusele võimukandjate vastu. Pealegi on siin küsimus põhimõttelises lugupidamises poliitikate ja suuniste vastu, mille on sätestanud demokraatlikud organid, kellel selleks seaduslik õigus on.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on oluline ja sellest sõltub parlamendi õiguslik ja järelvalvetegevus.

Mul ei ole tarvis korrata järelvalvevolitust, mille parlament aastate jooksul endale on saanud, muu hulgas tänu eelarvemenetlusele, mille alusel on tal õnnestunud muuta kohustuslik aruandlus Euroopa institutsioonidele tõsiseks ja oluliseks küsimuseks. Pealegi on see meie kodanike ootustest lähtuvalt fundamentaalse tähtsusega.

Taolisel kriisihetkel tuleb Euroopa kodanikel tuua erakordseid ohvreid ning me peame teostama tähelepanelikku ja täpset järelvalvet bürokraatlike või tegelike haldamiskulude üle. Esitatud põhjustel kiidan raportööri ja väljendan oma nõusolekut.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen hääletanud raporti poolt, sest nõustun asjaoluga, et meil on tarvis lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsus oktoobrini edasi.

  Konrad Szymański (ECR), kirjalikult. – (PL) Hääletasin nõukogu 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu, sest nõukogu finantsdokumentatsioon jõudis parlamenti liiga hilja. Euroopa Parlamendi järelvalve nõukogu rahaasjade üle on läbipaistvast kaugel.

Raport: Miroslav Mikolášik (A7-0106/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Viimaste aastate jooksul oleme näinud Euroopa Liidus elundite siirdamise vajaduse pidevat kiiret tõusu. Ehkki elundite puudus on hetkel jätkuvalt suurim väljakutse, millega silmitsi seisame, on kaugelt enam raskusi seoses liikmesriikides kasutatavate eri siirdamissüsteemidega.

Juba 2008. aastal kutsus Euroopa Parlament aprillis vastuvõetud resolutsiooni kaudu Euroopa Komisjoni üles koostama direktiivi, millega sätestataks õigusraamistik elundidoonorluse kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks Euroopa Liidus. Komisjon esitas seejärel ettepaneku võtta vastu direktiiv, mida arutati Euroopa Parlamendis ja mida ilmestas kolm eesmärki: kvaliteedi ja ohutuse tagamine patsientidele terves ELis, kaitse tagamine doonoritele ja kaasaaitamine liikmesriikidevahelisele koostööle.

Hääletasime parlamendi, nõukogu ja komisjoni saavutatud kompromissi poolt, kuna meil on ELi tasandil tarvis inimelundite hankimise, transpordi ja kasutamise jaoks ühtseid kvaliteedi- ja ohutusstandardeid Tegemist on meetmega, mis hõlbustaksid elundite vahetust, tuues seeläbi Euroopas kasu tuhandetele patsientidele, kes seda liiki ravi iga aasta vajavad.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan raportit, milles käsitletakse siirdeks mõeldud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid. Kuna nõudlus siirdamiste järele Euroopa Liidus kasvab ning siirdamist ootavate patsientide ja organidoonorite arvu vahel ei valitse tasakaal, peame püüdma vältida doonorluse kommertsialiseerimist ja tegema lõpu ebaseaduslikule elundikaubandusele. Peame seetõttu kohaldama elusdoonorite osas rangeid õigusakte, tagama organite ootenimekirjade läbipaistvuse, kehtestama doonorite ja elundite ootajate isikuandmete kaitseks ranged konfidentsiaalsuseeskirjad ning määratlema arstide vastutuse. Ühtsete kvaliteedi- ja ohutusstandardite vastuvõtmise järel loodaks võimalused elundite piiriüleseks vahetamiseks ja see võib suurendada teostavate siirdamiste arvu.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimase viie kümnendi jooksul on saanud elundite siirdamisest üleilmsel tasandil efektiivne praktika, mis on aidanud kaasa haigete elukvaliteedi parandamisele ning eeldatava eluea pikendamisele. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mis taotlevad kõrgete kvaliteedi- ja ohutusstandardite tagamist inimorganismi siirdatavate inimpäritolu elundite puhul, et tagada inimtervise kaitse kõrgel tasemel. Direktiiviga kehtestatakse kvaliteetsed riigisisesed programmid, millega määratletakse siirdamismenetluste standardid ja tavad liikmesriikides. Sellega sätestatakse samuti põhjalikumalt hankemenetlus ja teabesüsteemiga seotud küsimused.

Doonorite ja vastuvõtjate päritolu jälgitavus ning kaitse väärivad samuti erilist tähelepanu. Hääletasin raporti poolt selle kolme peamise eesmärgi tõttu: kvaliteedi ja ohutuse tagamine patsientidele terves ELis, kaitse tagamine doonoritele ja kaasaaitamine liikmesriikide koostööle. Sellele vaatamata rõhutaksin, et elundisiirdamisprogrammid peavad järgima vabatahtliku ja tasuta doonorluse põhimõtet, mis on juba sätestatud inimpäritolu aineid käsitlevates varasemates õigusaktides, ning et neid tohi mingil moel müüa.

  Gerard Batten, John Bufton, David Campbell Bannerman ja Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei arvates ei aita olemasoleva rahvusvahelise elundivahetusvõimaluste ja -asutuste võrgustiku jooksvale arengule ja täiustamisele kaasa ELi katsed võrgustikku sekkuda ja seda reguleerida. Vastupidi, elundidoonorlus vähestes riikides, kus on palju doonoreid, tõenäoliselt väheneb, kui nõudlus suureneb organite järele riikides, kus doonoreid allutatakse ELi ettekirjutustele. Peale selle vähendab viimastes riikides tekkinud väliselundite suhteline küllus elundidoonorlust ka seal. Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei on seetõttu hääletanud raporti vastu.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin direktiivi eelnõu poolt, milles käsitletakse siirdamiseks mõeldud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid. Direktiiv hõlmab iga lüli ahelas, doonorlusest siirdamiseni, ja sätestab liikmesriikide koostöö. Efektiivne siirdamissüsteem ei rajane ainuüksi doonorite toetusel; see sõltub ka teabe õigest kasutusest ja võrgustiku kvaliteedist, kus teavet jagatakse. Toetasin seetõttu ideed luua Euroopa andmebaas, kus säilitatakse teavet saadaval olevate elundite kohta, ja üleeuroopalist sertifitseerimissüsteemi, millega tagatakse, et saadaval olevad inimelundid ja -koed on hangitud seaduslikult. Tõepoolest, selleks et tagada võrdne ligipääs saadaval olevatele elunditele, peab elundidoonorlus toimuma mitte ainult vabatahtlikul alusel, vaid ka tasuta. Elundite eest mittetasumise põhimõte aga ei takista elusdoonoritele hüvitise andmist tingimusel, et taoline hüvitis piirdub rangelt doonorlusest tulenevate kulude ja sissetuleku kaotusega. Taoline läbipaistev ohutu ja tõhus doonorlussüsteem on ainuke moodus elunditega kaubitsemise vastu võitlemiseks.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin järgmistel põhjustel ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv. 1. Arvestades suurenenud nõudlust siirdatavate elundite järele ja piiratud pakkumist, mis sunnib patsiente tihti otsima oma probleemile lahendust raja tagant, on ühenduse tasandil absoluutselt vajalik ühtse kvaliteedi- ja ohutusstandardite raamistiku vastuvõtmine ning koostöö- ja vastastikuse teavitamise võrgustiku loomine, et parandada rahvatervise kaitset ja patsientidele osutatavaid teenuseid. 2. Elundidoonorluseks nõusoleku andmise korda reguleerivaid riigisisesed sätteid, mille valik jääb liikmesriikide pädevusse, ei mõjuta see kuidagi. Vastupidi, ettepanek võtta vastu direktiiv täiendab ELi iga liikmesriigi praegust õigusraamistikku konkreetsete kvaliteedi- ja ohutusstandarditega terves siirdamismenetluses ning samal ajal kaitseb mis tahes kujul spekuleerimise puudumist ja säilitab nii doonori kui ka vastuvõtja isikuandmete anonüümsuse ja turvalisuse. 3. Elundite salaveojuhtumid viiakse miinimumini ja tugevdatakse potentsiaalsete doonorite kindlustunnet, mille eesmärk lõppkokkuvõttes on doonorite arvu suurendamine. 4. Liikmesriigid kohaldavad sanktsioone doonorite või vastuvõtjate isikut puudutavate õigusaktide rikkumise korral.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin siirdamiseks mõeldud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid käsitleva raporti poolt, sest see aitab Euroopa patsientide seisukohast kaasa operatsioonide ootenimekirjade lühenemisele. On vastuvõetamatu, et keskmiselt sureb iga päev 12 siirdamist ootavat inimest. Direktiiv teeb kergemaks elundite doonorluse ja siirdamise ning vahetamise ELi liikmesriikide vahel, tuues kasu tuhandetele haigetele eurooplastele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Elundite nappus siirdamiseks on toitnud kohutavat turgu, mis puudutab eelkõige arengumaid, kuid mis on tabanud ka puudustkannatavaid inimesi Ida-Euroopas. Jagan muret selle jõhkra kaubanduse vastu võitlemise keerukuse ja tagajärgede üle, mis tabavad neid, kes oma elundeist sunniviisiliselt või muidu ilma jäetakse: elukvaliteedi metsik langus, kroonilised haigused ja paljudel juhtudel surm. Ühtsete eeskirjade vastuvõtmine seab Euroopa Liidu nõuete ja vastutuste osas võrdsele alusele teravas kontrastis sünge olukorraga, mida kirjeldasin.

Patsientidel ja doonoritel on tingimused, jälgimine ja kaitse, mis kaubitsemisvõrgustikesse segatuil puuduvad, ning liikmesriikidel on võimalik teha tulemuslikku koostööd. Olen ühel meelel raportööriga, et doonorlus peab olema altruistlik ja tasuta ning et doonorile tuleb anda hüvitist ainult doonorlusest põhjustatud kulutuste ja ebamugavuse eest. Arvan, et mu kolleeg Miroslav Mikolášik on pakkunud välja häid muudatusi, mis alusteksti täiustavad. Need tulenevad ilmselt tema meditsiinialasest ettevalmistusest ja teema jälgimisest eelmisest parlamentaarsest istungjärgust saadik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tervitan soojalt ettepanekut ja selle kolme peamist eesmärki: kvaliteedi ja ohutuse tagamine patsientidele terve liidu tasandil, kaitse tagamine doonoritele ja kaasaaitamine liikmesriikide koostööle. Üldjuhul on siirdamisotstarbega elundidoonorluse osas ELis laiapõhjaline ühiskondlik konsensus. Siiski on kultuuride ja traditsioonide erinevustest tingitult ning samuti korralduse süsteemis liikmesriikide lõikes küsimusele erinevaid lähenemisi. Rõhutaksin, et ehkki direktiiv on suunatud kvaliteedi ja turvalisusmeetmete ühtlustatuse säilitamisele või saavutamise taotlemisele, ei tohiks see tekitada liikmesriikidele täiendavat halduskoormust. Pigem peaks sellel olema piisavalt paindlikkust, et mitte ohustada juba kehtivat head tava. Ettepanek võtta vastu direktiiv kehtestab siirdatavatele inimpäritolu elunditele ühtsed siduvad standardid eesmärgiga tagada terves ELis kõrgel tasemel tervisekaitse. Toetan komisjoni seisukohta, et põhimõtteliselt peavad elundisiirdamisprogrammid järgima vabatahtliku ja tasuta doonorluse põhimõtet. Elundidoonorlus peab olema alati tasuta ja kaitstud võimaliku kommertsialiseerimise eest.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Elundite siirdamine on oluline taastusravivahend patsientidele, kes põevad paljusid erinevaid haigusi, mis teatud elundite puhul põhjustavad surmaga lõppevaid probleeme. Siirdamiste arv on Euroopa Liidus kasvanud, säästes ja pikendades paljude elusid. Siirdamiste ootenimekirjad on aga ikka veel pikad. Meie poolthääl väljendab meie nõusolekut täiustustega, mida raportiga praeguses olukorras teha üritatakse. Lisaks kvaliteedile ja ohutusele avalduvale mõjule ning hankimise ja transpordi jaoks vajaliku korra kehtestamisele puudutavad täiustused doonorite ja vastuvõtjate kaitset, et nõuetekohaselt võetaks arvesse eetika ning mittetasumise põhimõtteid. Samuti tegeletakse raportis inimelunditega kaubitsemise murettekitava teemaga moel, mis näib meile kohane.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Direktiivi eesmärk on ju selge: meil on tarvis rohkem elundeid patsientide jaoks ning suuremat koostööd liikmesriikide vahel selle küsimuse ja elunditega kaubitsemise vastu võitlemise osas. Seetõttu sätestab uue õigusakti üks alustest igas liikmesriigis uue ameti määratlemise, mis vastutaks elundite kvaliteedi ja turvalisuse standardite täitmise eest. Ametid vastutavad elundite kvaliteedi ja ohutuse tagamise eest kogu ahelas, doonorlusest siirdamiseni, ja lisaks ka kvaliteedi ja ohutuse hindamise eest taastumise ajal ning asjasse puutuva patsiendi järgneva jälgimise eest. Uues direktiivis nõutakse samuti, et ahela kõikidesse lülidesse kaasatud tervishoiuspetsialistid, doonorlusest elundi siirdamise või eemaldamiseni, oleks nõuetekohase kvalifikatsiooniga. Seega tuleks nende spetsialistide jaoks välja töötada konkreetsed koolituskavad. Nendel kõikidel põhjustel hääletasime ettepaneku poolt. Seepärast hääletasingi nii.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Elundite siirdamine võib päästa elusid, kuid ainult siis, kui siirdatakse terve elund sobivalt doonorilt. Kahjuks on varem esinenud korduvalt vigu ja see muudab veelgi olulisemaks valdkonnas kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise. Arutada tasub ka asjaolu, et tihti on moslemid nõus doonorite elundeid vastu võtma, kuid ei ole üldjuhul oma religiooni tõttu elundidoonorluseks valmis. Loodan, et raport aitab kaasa kvaliteedi- ja ohutusstandardite parandamisele, mistõttu hääletasin selle poolt.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin esitada oma hääle Miroslav Mikolášiki raporti poolt. Kasvav vajadus saadaval olevate siirdamiselundite järele nõuab piiriülese vahetuse ning eri liikmesriikides kasutusele võetud siirdamissüsteemide vaheliste oluliste erinevuste kontekstis koostöö ja organite kvaliteedi ning ohutuse ühtsete eeskirjade tugevdamist.

Ettepanek direktiiv vastu võtta taotleb nende eesmärkide saavutamist, keskendudes siirdamiste arvu suurendamisele ning doonorluse, hankimise, kontrolli, säilitamise, transpordi ja siirdamismenetluste kvaliteedi tõstmisele. Lisaks taotleb see vabatahtliku doonorluse põhimõtte rõhutamisega erinevalt elunditega kauplemisest või kaubandusest doonorite ja patsientide õiguste tagamist. Kvaliteedi- ja ohutusmeetmete ühtlustamise vajaduse tunnistamisega rõhutab raportöör, et direktiiv ei tohi tekitada täiendavat halduskoormust liikmesriikidele ja peab jätma piisavalt paindlikkust praeguseid häid tavasid ohustamata.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Siirdamine on üks meditsiinierialadest, kus viimastel kümnenditel on toimunud suur edasiminek, saavutades märkimisväärset edu, ja mis on olnud ülioluline inimelude päästmisel. Paradoksaalne on, et just siirdamine ühes teiste teguritega on viinud elundisiirdamiskandidaatide arvu kasvamiseni, mille tulemuseks on pikad ootenimekirjad. See on viinud samuti inimdraamani, kus ELis sureb ligikaudu 12 patsienti päevas, sest neil ei ole võimalik saada ellujäämiseks vajalikku elundit. Üks selle probleemi miinimumini viimise mooduseid on ELi liikmesriikide vaheline vahetus, mis tagaks lühema ajaga doonori ja vastuvõtja vahelise suurema sobivuse ning elundi vastuvõtmise kõrgema taseme. Vahetus aga nõuab kõikehõlmavaid kvaliteedi- ja ohutusstandardeid, nagu parlament ja nõukogu direktiivis on sätestanud. Mikolášiku raport, mis käsitleb siirdamiseks mõeldud elundite ohutus- ja kvaliteedistandardeid, annab seega olulise panuse elundite nappuse vähendamisse ning vastuvõtja ja elusdoonori tervise fundamentaalsesse kaitsmisse, mistõttu on meil hea meel seda tervitada.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Elundisiirdamised on kahtlemata tervise valdkonna edusammude üks positiivsemaid tahke, kuid samas toovad need ilmsiks mitmeid probleeme doonorite ja patsientide õiguste osas, mis tuleb lahendada eetilisest, sotsiaalsest, õiguslikust ja majanduslikust seisukohast.

Küsimus on positiivse protsessi käivitamises, et lahendada oluline tasakaalustamatus vajaduse ja saadaval olevate elundite arvu vahel, seadmata ohtu tasuta vabatahtlikku doonorlust, et takistada kõiki kommertsialiseerimise ja ebaseadusliku kaubitsemise vorme ning samas tagades siirdamiseks mõeldud elundite kvaliteedi- ja ohutusmeetmed, mis tagavad nii konfidentsiaalsuse kui ka päritolu jälgitavuse.

Ühtsete kvaliteedistandardite vastuvõtmine on kindlasti samm edasi, mida peaks tervitatama osana raamistikus, milles võib täiendava panuse anda Maailma Terviseorganisatsioon. Euroopa andmebaasi rajades aga on oluline, et väldiksime tarbetult jäiga raamistiku kehtestamist või täiendava bürokraatia tekitamist, mis takistaks praegust täiesti nõuetekohast ja tõhusat menetlust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasin raportit, mille eestvedaja oli meie kolleeg Mikolášik ja milles käsitletakse siirdamiseks mõeldud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandarte väga kiireloomulise meetmena, millega parandataks enam kui 60 000 Euroopas siirdamist ootava inimese eeldatavat eluiga. Loodan, et see muudab elundi saamise võimalikkuse kergemaks ja ohutumaks.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Hääletasin raporti poolt, ehkki on olemas vajadus samaaegselt soovitud jõupingutusega ühendada siirdamiseks määratud inimelunditele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded ning keskenduda iseäranis doonorite arvu suurendamisele eri liikmesriikides, võttes arvesse riikide erinevaid traditsioone ja tervishoiusüsteeme. Seetõttu on vaja hinnata valdkonda rangelt subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Mul oli hea meel toetada raportit parlamendist läbihääletamisel. Kagu-Inglismaal on paljud perekonnad siirdamiseks vajalike elundite nappuse karmi tegelikkuse ohvrid. Raport aitab luua piiriülest ELi standardit, millega saaks sätestada paremat tagavara ELi ja ELis, nii et taolised elundeid vajavate isikute perekonnad leiaksid kergemini lootuse oma olukorra leevenemiseks.

  Konrad Szymański (ECR), kirjalikult. – (PL) Toetasin elundidoonorluse ohutusstandardeid käsitlevat raportit, sest raport sisaldab mittekommertsialiseerimise põhimõtet.

Euroopa Parlamendi osaistungjärkude ajakava – 2011

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlament on võtnud vastu 2011. aasta täiskogu istungjärkude ajakava. Kahetsusväärne on, et 200 miljonit eurot maksumaksja raha aastas kulutatakse iga aasta jätkuvalt 12 istungjärgu pidamiseks Strasbourgis. Silmakirjalikkus on jõudmas tasemeni, kus ei täideta enam lepingute sätteidki, kuna täitmisest tuleneks üks istungjärk kuus; teisisõnu, kaasa arvatud august. Strasbourgi linna õiguspäraseid püüdlusi võiks rahuldada ühe-kahe Euroopa Liidu ameti alalise sisseseadmisega siia. Sellest n-ö tsirkusest rääkides – see peaks ilmselgelt lakkama! Tagatipuks ei ole üldse loogiline, et Euroopa Parlament käiks aastast 48 päeva koos linnas, millel ei ole otselennuühendusi praktiliselt ühegi liikmesriigi pealinnaga.

Pealegi on olemasolevatel reisijateveo sõiduplaanid, mis on parlamendi tegevusega täiesti ühildamatud. On lihtne näha, et riigipead või valitsusjuhid, kes neid otsuseid teevad, reisivad eralennukiga ega kaota Strasbourgi jõudmiseks tosinaid või sadu tunde aastas.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Olen hääletanud mõnede parlamendiliikmete ettepaneku vastu jagada istungjärk kaheks, kuid pidada seda ikkagi ühe nädala jooksul. Peale selle, et see ei ole eriti loogiline, tekitaks täiendav reisimine istungjärgule ja -järgult tarbetuid kulusid ning raiskaks väärtuslikku tööaega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasin entusiastlikult muudatusettepanekut, millega pakuti välja kahe septembri osaistungjärgu taandamine üheks. Toetan väga ideed taandada kaks Euroopa Parlamendi asukohta üheks Brüsselis asuvaks. Seega toetan mis tahes algatust, millega ollakse valmis vabanema asukohast Strasbourgis.

Resolutsioon: Toiduainetes kasutatavad lisaained, välja arvatud värv- ja magusained (veise ja/või sea trombiin) (B7-0264/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Kodanike toitumise ja tervisega seonduvad küsimused on äärmiselt tundlikud ning neid peab kaaluma hoolikalt ja objektiivselt. Nii on see väga arutelu puhul trombiini-taoliste toiduainetes kasutatavate lisaainete lubamise üle. Trombiin on loomsest (lehma- või sea-) plasmast ja verest hangitav saadus, mille armistumise omadust kasutatakse toiduainetööstuses liha taastamiseks kogutud tükkidest. See lisaaine vastab lubamise neljale kriteeriumile määruses (EÜ) nr 1333/2008: toiduainetes kasutatav lisaaine peab olema kasutatult ohutu (mida kinnitas oma 2005. aasta arvamuses Euroopa Toiduohutusamet); kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus (väga kasulik stabilisaatorina); kasutus ei tohi tarbijat eksitada (kasutus piirdub kinnispakendis ja seetõttu märgistatud toodetega); tarbijale peab olema kasu (lõpptoode on stabiliseeritud). Lisaks nõuab suurem osa liikmesriikidest trombiini lubamist. Seetõttu, kuna see lisaaine ei ohusta tervist ja etendab ehtsat rolli toidu valmistamisel, ei olnud põhjust lubamisele vastu olla.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mille eesmärk on piirata toiduainetes lisaainete kasutamist, mis on tervisele ohtlikud, et kaitsta tarbijate tervist. Hetkel Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid sätestavad, et toiduainetes võib kasutada lisaaineid, kui need toovad tarbijale kasu. Kuna trombiini (nn lihaliimi) kasu tarbijatele ei ole tõestatud ja paljude eraldi lihatükkide sidumise menetlus suurendab oluliselt bakternakkuse ohtu, ei toetanud ma ettepanekut lubada selle lisaaine kasutamist looma- ja sealihatoodetes. Lisaks peame üritama takistada taolisi lihaliimiga töödeldud tooteid sattumast avalikesse ühiskondlikesse toitlustusasutustesse.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles nõutakse, et trombiini lihas ei kasutataks. Trombiini kasutatakse taastatud lihas n-ö liimina. See on tervisele ohtlik, sest eri lihajäätmete sidumine suurendab oluliselt toiduaine pindala, mis võib olla bakteritest saastatud. Lisaks võib taastatud liha eksitada tarbijaid, kes soovivad osta liha.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest see ei luba kasutada toiduaineid, mis sisaldavad lisaaineid ja ensüüme, nagu trombiin, mis on ohtlikud ja ohustavad toidu kvaliteeti ning tarbijate ohutust. Komisjoni pakutavad garantiid ei ole mitte ainult ebaveenvad ja ebapiisavad, vaid ka võimendavad mu muret. Lisaks ei ole komisjon ja volinik ise ilmutanud vajalikku teadlikust, nagu näitas ka nende hiljutine otsus lubada muundatud kartulikultuure.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanekus väljendatakse kahtlusi trombiinipõhise ensüümpreparaadi ja fibrinogeeni kasutamise suhtes lisaainena toidu taastamisel, mis näivad meile asjakohased. Komisjoni ettepanekud neid kahtlusi täielikult ei lahenda. Kahtlused püsivad pakendamata taastatud toodete kasutamise võimalikkuse, tarbijale vajaliku teabe ohustamise ja lisaks ka nende toodete kasutamise keelustamise suhtes restoranides ja teistes ühiskondlikes toitlustusettevõtetes.

Komisjon ise tunnistab, et selle lisaaine toiduainetes kasutamine võib tarbijat valmistoidu seisundi suhtes eksitada. Eelmainitud märgistusprobleemile väljapakutud lahendus ei saa üksi olla probleemi lahendamiseks piisav. Kahtlused püsivad ka toiduainete sidumise menetluse (näiteks soola lisamiseta ja mis tahes järgneva kuumutamiseta külma sidumise) ning valmistoote ohutuse suhtes, mistõttu peame resolutsiooni oma toetuse vääriliseks.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Sea- ja veisetrombiini keelustamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine on väga kahetsusväärne. Tekstil ei ole paikapidavat teaduslikku alust. Tõepoolest, see toiduainetes kasutatav lisaaine, mis pärineb loomsest plasmast ja verest ning mida kasutatakse kinnispakendis toodetes eraldi lihatükkide sidumiseks, vastab kõikidele Euroopa Toiduohutusameti sätestatud tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Prantsusmaal on see lubatud ja seda kasutatakse näiteks verivorstis. Seetõttu on oluline, et teeksime otsuseid teadlaste, mitte meedia esitatavatest andmetest lähtuvalt. Ärme lange emotsionaalsesse arutellu! Pealegi olevat lisaainet sisaldavatele toodetele esitatavaid märgistusnõudmisi rangemaks muudetud. Sõna „trombiin” ja fraasi „taastatud liha” tundub olevat selgesti näidatud. Seetõttu ei ole küsimus kunagi olnud tarbijate eksitamises, keda kõikide teadete kohaselt on teavitatud paremini.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Kaalul on toiduohutus ja Euroopa kodanike tervis. Küsimus on tõstatatud parlamendis seoses trombiini juhtumiga, mis on toiduainetes kasutatav lisaaine, mida kasutatakse lihatükkide n-ö kokkukleepimiseks ja mille lõplik väljanägemine võib tarbijat kergesti eksitada. Toiduainetööstuses oldi juba rahul, kui levinuks selle aine kasutamine on muutunud, ja seda põhjendatult, sest see võimaldas neil vabaneda lihajäätmetest ja müüa odavalt kehva kvaliteediga tükke. Ehkki Euroopa Toiduohutusamet on järeldanud, et trombiin on kahjutu, olen tulemuste osas ikka veel väga skeptiline. On aeg näidata komisjonile, et toiduohutus ja tervis on Euroopa Parlamendi jaoks olulised küsimused. Seetõttu tervitan hääletust, millega see ensüüm tagasi lükati.

  Christa Klaß (PPE), kirjalikult. – (DE) Me ei saa lubada tarbija eksitamist toiduainetes kasutatava lisaaine trombiiniga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 16. detsembrist 2008 reguleeritakse toiduainetest kasutatavate lisaainete tingimusi terves ELis ja soovime nüüd lisada sinna uusi aineid. Siin on peamine ainete ohutus. Selleks et rahuldada tarbijate nõudlus toidu järele, mis näeb välja ahvatlev, on toiduainetetööstus loonud aineid, mida lisatakse vaid parema väljanägemise pärast. Üks taolisi aineid on trombiin, mis hangitakse loomade söödavatest osadest ja mis ei ole tervisele kahjulik. Selle roll on ühendada üksikud lihatükid kokku terveks lihatooteks.

Ehkki iseenesest see tervisele ohtlik ei ole, kujutab üksikute kokkukleebitud lihatükkide näitamine terve singitükina tegelikult tarbijate petmist. Ehkki taolisi tooteid ei saa seetõttu tervisega seotud alustel keelustada, tuleb neid märgistada väga selgesti ja üheselt mõistetavalt, osutades mitte ainult toote nime, vaid ka selle mõju ja töödeldud toote selget nimetust. Trombiiniga kokkukleebitud lihatükki ei tohiks kunagi singina müügile lubada. Selle asemel tuleb see märgistada selgesti kui „trombiiniga töödeldud lihaosade segu”. Hääletan selle aine kinnitamise poolt ainult siis, kui kehtestame selge märgistusnõude.

  Mairead McGuinness (PPE), kirjalikult. – Täna hääletas parlament selle poolt, et takistada trombiini kasutamine toiduainetes kasutatava lisaainena. Me ei tea veel selle otsuse tagajärgi, mis rajaneb emotsionaalsel reaktsioonil taastatud lihale ja mitte tegeliku ensüümi teaduslikul hindamisel. Komisjon tõi selgelt välja, et Euroopa Toiduohutusamet on öelnud, et ohutusprobleeme ei ole.

Komisjoni ettepanek lubaks kasutada toodet ainult kinnises pakendis, selgesti märgistatud segulihatoodete puhul, nii et ensüümi nimi trombiin – verest pärinev toode – oleks koostisosade loendis. Trombiin on hetkel kasutusel. Homsest ei ole see enam lubatud. Kas parlamendil on arukas hakata ütlema inimestele, mida süüa, selle asemel et tagada neile teave selle kohta, mida nad söövad? Vahe on olemas.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek, millega pakutakse välja, et veistest ja/või sigadest pärit trombiin tuleks lisada ELis lubatud toiduainetes kasutatavate lisaainete loendisse, ei anna meile tagatist, et ainel on tarbijate jaoks selge kasu, ja lõppkokkuvõttes võib see tarbijaid eksitada. Lisaks suurendab eri lihatükkide sidumise kogu menetlus oluliselt pindala, mida patogeensed bakterid nakatada võivad. Seepärast hääletasingi nii.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kui arvestame iseäranis allergia ja toiduainete talumatuse kasvavat esinemist ning asjaolu, et teadmisi valdkonnas täiustatakse pidevalt, on kohustuslik, et reguleeriksime toidus kasutatavaid lisaaineid. Just varasemate skandaalide tõttu on väga oluline, et hoiaksime ära võimaluse, et tarbijat eksitatakse. Soovitavad oleks täiendavad uuringud mõnede toiduainetes kasutatavate lisaainete, nagu aspartaami, ohutuse ja talutavuse osas, kuid see ei olnud resolutsiooni ese. Hääletasin sellele vaatamata resolutsiooni poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni vastu, arvestades, et trombiin on toiduainetes kasutatav lisaaine, mida ei saa pidada murettekitavaks toiduohutuse seisukohast. Liha, mille koostisosade seas on trombiin, saaks müüa ainult märgisega „lihaosade segu”, samas kui kõik koostisosad toodaks märgisel õigusnormide kohaselt ära. See lubaks kodanikel teha teadliku valiku, mis tähendab, et me ei saa kedagi eksitada. Trombiini kasutamine võimaldaks paljudel kodanikel osta toiduaineid palju taskukohasemate hindadega.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Olen trombiini kasutamise vastu eri lihatükkide kokkukleepimiseks, mis on enamasti kehva kvaliteediga. Tarbijad ei ole üldjuhul teadlikud, mis toimub, ja neid eksitatakse. Teisest küljest ei too menetlus mingit tõendatavat kasu tarbijatele. Seetõttu hääletasin raporti poolt, mille eesmärk on neid tavasid piirata.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun, et lisaainete kasutamine toiduainetes peab olema mõõdukas – see on õigustatav ainult siis, kui see toob tarbijatele täiendavat kasu. Ma ei arva aga, et lihaliim trombiin sellele nõudmisele vastab. Kui lihaliimi kasutamine muutuks väga levinuks, oleks tarbijail raske eristada ehtsat liha ja kokkukleebitud lihatükke. Nagu raportis on mainitud, suurendab see liha nakatamise ohtu. Trombiin oleks kasuks ainult tootjaile, kes saaksid tuua turule lihatükke, millest ei oleks muidu kellelegi mingit kasu. Kõikides teistest majandusharudes püüab Euroopa Liit võidelda pettuse ja võltsimisega. Minu arvates ei peaks toiduainetetööstus olema erand.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Tarbijakaitse on üks Euroopa Parlamendi põhiülesannetest ja Euroopa tarbijad ei ole tihti teadlikud toodete iseloomust, mida nad ostma hakkavad, ega nendes sisalduvatest lisaainetest.

On ilmne, et selge, täpne märgistus on oluline. Seadusandjatena aga on meil vaja keelustada teatud kahjulikud tooted. Ehkki komisjoni direktiivi projekt ei lubaks trombiini kasutamist lisaainena lihatoodetes, mida pakutakse restoranides või muudes ühiskondlikes toitlustusasutustes, on siiski selge oht, et trombiini sisaldav liha satub lihatoodetesse, mida pakutakse restoranides või muudes ühiskondlikes toitlustusasutustes, arvestades kõrgemaid hindu, mida on võimalik saada terve lihatootena pakutavate lihatükkide eest.

Komisjoni direktiivi projektis sisalduvad märgistustingimused ei kaitseks vale või eksitava mulje tekitamise eest tarbijatele tervest lihast toote olemasolu osas ja seetõttu on oht, et tarbijaid eksitataks ning takistataks tegemast teadlikku valikut trombiini sisaldavate lihatoodete tarbimise osas. Seetõttu olen ühel meelel resolutsioonis väljendatud arvamusega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga hea meel tänase hääletuse üle, millega keelustati trombiin. Tarbijate seisukohast on tegemist võiduga. Trombiini puhul ei ole probleemiks oht, mida see endast kujutab, ehkki terviseküsimusi tõepoolest on, vaid selle eksitav iseloom. Eelneva hoiatuseta on palja silmaga võimatu eristada lihatükki ja teist lihatükki, mis on seotud kokku trombiiniga.

See on äärmiselt petlik. Trombiini kasutamine on võrdväärne justkui tehases valmistatud kunstliku liha turustamisega. Ma ei näe kuidagi, kuidas see tarbijatele kasulik võiks olla. Ometi kasutatakse trombiini mõnedes liikmesriikides tarbijaid teavitamata. Katsed tarbijaid petta ja üritada tõtt varjata peavad lakkama. Niiviisi tootjad tarbijates usaldust ei taasta.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Toetan täielikult resolutsiooni ja jõupingutusi takistada trombiini ehk lihaliimi lubamist. See eksitab tarbijaid, sest nad eeldavad, et ostavad terve tüki liha, kuid tegelikult ostavad palju tükke, mis on kunstlikult kokkukleebitud. Tööstus on väitnud, et selle aine kasutamine võimaldab neil luua odavat liha inimestele, kes ei saa endale kallemaid tooteid lubada, kuid tõsiasi on, et see võimaldab tööstusel müüa väiksemaid lihatükke enama, mitte vähema raha eest.

Siin on ka terviseprobleem – kokkukleebitud paljudel lihatükkidel on palju suurem pindala kui tervel suuremal tükil, mis suurendab oluliselt pindala, kus patogeensed bakterid saavad õitseda.

Tarbija eksitamine on vastuolus ELi õigusega ja aine kasutamisel niiviisi on potentsiaalselt tõsiseid tagajärgi tervisele. Just seepärast hääletasin resolutsiooni poolt.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Tervitan resolutsiooni vastuvõtmist väga väikese enamusega (370 häält, kui meil oli vaja 369), mis kaitseb tarbijaid trombiini kasutamise eest lihaliimina, lisaainena, mida kasutatakse lihatükkide kokkukleepimiseks, et moodustada terve lihapõhine toode. Selle kasutamine on selgesti potentsiaalselt eksitav tarbijate seisukohast toote kvaliteedi osas, mida nad ostavad. Seetõttu oli minu ja mu Euroopa Parlamendi kaasliikmete kohus avaldada tugevat vastuseisu komisjoni soovile lubada toiduainetetööstusel kasutada uut lisaainet, mille ainsaks otstarbeks lõppkokkuvõttes on tuua täiendavat kasu, eirates seejuures kaitset tarbijate õigustele, millest üks on saada täpset teavet toidu kohta, mida nad tarbimiseks valivad.

Raport: Andres Perello Rodriguez (A7-0103/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) 2008. aastal esitas Euroopa Komisjon elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015) eesmärgiga tugevdada liikmesriikide koostööd elundidoonorluse valdkonnas hea tava vahetuse kaudu. Kavas ettenähtud meetmed täiendavad Euroopa õigusraamistikku, mis on sätestatud komisjoni ettepanekus võtta vastu elundidoonorlust ja siirdamist käsitlev direktiiv. Ehkki liikmesriikide vahel on hetkel tavade ja tulemuste osas olulisi erinevusi, aitab teabe ning heade tavade vahetus riikidel, kus elundite saadavus on väike, saadavust parandada.

Teised kavas ettenähtud meetmed on suunatud elundisiirdamise kvaliteedi ja ohutuse parandamisele registri loomisega siirdamisjärgsete tulemuste hindamiseks ning elundivahetussüsteemi rajamisega erijuhtumite puhuks, nagu erivajadustega lapsed või täiskasvanud. Hääletasin koos Euroopa Parlamendi kaasliikmetega taolise kava poolt, mis hõlbustab nii liikmesriikide vahelist koostööd kui ka võitleb ebaseadusliku organitega kaubitsemise vastu.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Elundidoonorlus on osutunud asendamatuks teatud haiguste ravimisel ja annab võimaluse päästa elusid, pakub patsientidele paremat elukvaliteeti ning on teiste asendusravi vormidega võrreldes parima kulutasuvusega. Sellele vaatamata on selle ravi osas mitu murettekitavat küsimust, sealhulgas haiguste edasiandmise risk, elundite piiratud saadavus ja elunditega kaubitsemine.

Hetkel ei ole tervet Euroopa Liitu hõlmavat andmebaasi, mis sisaldaks teavet doonorluseks ja siirdamiseks mõeldud elundite kohta või elus- või surnud doonorite kohta, ega üleeuroopalist sertifitseerimissüsteemi, mis tõendaks, et inimelundid ja -koed on hangitud seaduslikult. Hääletasin raporti poolt, sest tervitasin Euroopa Komisjon elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015), mille komisjon 2008. aasta detsembris vastu võttis ja milles sätestatakse liikmesriikide koostööl rajanev lähenemine prioriteetsete meetmete kujul, mis rajanevad ühiste eesmärkide väljaselgitamisel ja arendamisel ning doonorlus- ja siirdamistegevuste hindamisel kokkulepitud näitajate kaudu, mis võib aidata selgitada välja võrdlusandmeid ja parimaid tavasid.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Iga päev sureb Euroopas 12 inimest selle tõttu, et neile ei ole tehtud õigel ajal siirdamist, ja hetkel ootab siirdamist 60 000 inimest. EL-27 tasandil ei ole aga veel elundite vahetamise võrgustikku rajatud. Ehkki direktiiv näeb varsti päevavalgust, hääletasin teiste parlamendiliikmetega resolutsiooni poolt, millega sätestatakse suund, mille parlament küsimuses võtab. On kolm iseäranis tundlikku teemat: saadaval elundite piiriülene vahetus; kodanikele mõeldud teave; potentsiaalsete doonorite väljaselgitamine. Resolutsioonis pakutakse välja näiteks, et kodanikel peaks olema võimalik kasutada Internetti, et saaks kuulutada end nn soovi avaldanud doonoriks.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Elundi siirdamine on tuhandete inimeste jaoks iga päev viimane võimalus ellu jääda. Rumeenias sureb doonorite puudusel iga päev 13 siirdamise ootenimekirjas olevat inimest.

Rumeenia on silmitsi traagilise olukorraga ajal, kui miljoni elaniku kohta on üks doonor. Rumeenia parlament on püüdnud kehtestada eeldatava nõusoleku mõistet, kuid avalik arutelu on iga kord meetme rakendamise blokeerinud. Komisjoni ja Euroopa Parlamendi rakendatavad meetmed toovad vaid korda ja teevad soovitusi süsteemis, mis on oluline võimalikult paljude elude päästmisel. Tervishoiusüsteemi rahastamine ei ole odav. Elundite eemaldamine ja siirdamise teostamine ühes siirdamisjärgse hooldusega on kallid meditsiinilised protseduurid, kuid kõik liikmesriigid peavad tegema jõupingutusi seda liiki meditsiinilise protseduuri edendamiseks.

Tegelikult pakub head mudelit Hispaania, sest seal on saavutatud Euroopa Liidu suurim doonorite arv. Ratast ei ole tarvis otsast peale leiutada, kui meie endi seas on edukas mudel olemas. Selles olukorras julgustavad meid meetmed, nagu käesoleva direktiivi kaudu propageerimine, liikmesriikide koostöö ja elundite vahetamine, mida kõike reguleeritakse rangelt kvaliteedi- ja ohutusstandarditega.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Arvnäitajad kõnelevad iseenda eest. ELi liikmesriikides on siirdamise ootenimekirjas ligikaudu 60 000 patsienti. Iga päev sureb neist 12. Elundite saadavus erineb liikmesriikide lõikes oluliselt: 33,8 surnud doonorist Hispaanias ühe surnud doonorini miljoni inimese kohta Rumeenias. Elundite pakkumise ja nõudmise vahelist lõhet ekspluateerivad kuritegelikud jõugud, kes on teinud sellest kasumliku äri. Komisjoni elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava on lisanud väärtust, sest väljapakutud liikmesriikide koostöö tugevdamine suurendab elundite saadavust, parandab siirdamissüsteemide tõhusust ja ligipääsetavust, parandab elundite kvaliteeti ja ohutust ning soodustab parimate tavade vahetamist.

Hääletasin Perello raporti poolt, sest selles pakutakse välja prioriteetsete meetmete pakett, millega suurendatakse doonorluse protsenti doonorite seas, võetakse kasutusele siirdamiskoordinaatorite kontseptsioon kõikides haiglates, kus elundidoonorlus on võimalik, tõhustatakse avalikkuse teadlikkust, meditsiinispetsialistide ning patsientide tugirühmade teadmisi ja oskusi ning registrite kasutuselevõttu siirdamisjärgsete tulemuste hindamise hõlbustamiseks.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Elundidoonorite ja siirdamiste arv Euroopas kasvab iga aasta, võimaldades niiviisi päästa tuhandeid elusid. Siiski on tarvis kõrvaldada hulk takistusi, sest nõudmise rahuldamiseks ei ole ikka veel piisavalt elundeid. Sobivate doonorite puuduse tõttu sureb ELis iga päev 12 patsienti. Elundidoonorlus erineb liikmesriigiti märkimisväärselt; näiteks on Hispaanias 34,6 doonorit miljoni elaniku kohta, võrreldes 0,5-ga Rumeenias. Pealegi vahetatakse elundeid liikmesriikide vahel harva. Parlamendi hääletus on esimene samm Euroopa võrgustiku suunas, mis rahuldaks kiirete paindlike ja ohutute siirdamiste vajaduse Eurotransplanti (Austria, Benelux, Horvaatia, Saksamaa, Madalmaad ja Sloveenia) ja Scandiatransplanti (Rootsi, Taani, Soome, Norra ja Islandi) eeskujul. EL laiendab samuti doonorikaardi kasutamist, mis on ainult 12%-l Euroopa kodanikest, ehkki seda toetab 81%. Liikmesriigid peavad tagama, et doonorluse eest ei makstaks, ning tagama päritolu jälgitavuse ja konfidentsiaalsuse, seda iseäranis riikidevahelise elunditega kaubitsemise vastu võitlemiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Elundidoonorite protsendi erinevus eri Euroopa riikides näib osutavat, et mõnedes liikmesriikides on süsteem tulemuslikum kui teistes. Neid süsteeme tuleb seetõttu uurida ja võib-olla võtta kasutusele neil, kes on osutunud vähem edukaks. Avalikkuse tervisega ja eludega lähedalt seotud valdkonnas on selgesti muutumas vajalikuks lisaks parimate tavade kasutuselevõtule ressursside optimeerimine ja elundite saadavuse Euroopa ulatuse kollektiivne kasutamine.

Ei ole loogiline, et keegi peab surema sellepärast, et nende riigis elundit ei ole, kui see võib olla olemas ja saadaval mujal. Toetasin ideed, et kõiki, kes soodustavad või propageerivad niinimetatud siirdamisturismi, peab karistama, nagu ka elunditega kaubitsemise võrgustike kasutamist. Meditsiinispetsialistidele või kindlustusseltside puhul peavad karistused olema iseäranis rängad. Rõhutaksin vajadust jälgida efektiivselt nii vastuvõtjaid kui ka altruistlikke ja vabatahtlikke doonoreid, kellele avalikkus on tänu võlgu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hetkel ootab ELis sobivat elundidoonorit 56 000 patsienti ja iga päev sureb kindlat elundisiirdamist oodates 12 inimest. Elundite siirdamine kujutab ainsat ravialternatiivi maksa-, südame- ja kopsupuudulikkuse lõppfaasis patsientidele. Siirdamist ootavate patsientide ja tegelikult siirdatavat elundit vastuvõtvate patsientide arvu vahel on aga oluline erinevus. Erinevus tuleneb siirdatavate elundite puudusest võrreldes vajadusega. Suurema arvu patsientide lisamine ootenimekirjadesse ühes siirdatavaid elundeid vastuvõtvate patsientide minimaalse suurenemisega kajastub pikemas ooteajas. See aeg on kallis ja mõjub negatiivselt patsientide ellujäämismäärale ning implantaatide edukusele. Komisjoni ettepanekus koostada perioodiks 2009–2015 elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava nähakse ette lähenemine liikmesriikide koostööle, mis juhindub mitmest prioriteetsest meetmest, ja rajaneb ühiste eesmärkide väljaselgitamisel ning arendamisel, konsensusepõhiste, kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete võrdlusnäitajate ning parameetrite kehtestamisel, korrapärasel aruandlusel ja parima tava väljaselgitamisel.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Elundite siirdamisega võidakse tagada aastaid täisväärtuslikku ja tervet elu inimestele, kes muidu vajaks tihti intensiivravi või ei jääks lihtsalt ellu. Siirdamiste arv on Euroopa Liidus kasvanud, säästes ja pikendades paljude elusid.

Siirdamiste ootenimekirjad on aga ikka veel pikad. Hetkel ootab Euroopa Liidus sobivat elundidoonorit 56 000 patsienti ning hinnanguliselt sureb kindlat elundisiirdamist oodates iga päev 12 inimest. Surnud elundidoonorite arv omaette ei ole piisav ja elusdoonorite arv vajadusi ei rahulda.

Tagatipuks on liikmesriikide vahel surnud elundidoonorluse osas suuri erinevusi ja hetkel ei ole tervet Euroopa Liidu hõlmavat andmebaasi, mis sisaldaks andmeid doonorluseks ja siirdamiseks mõeldud elundite või elus- või surnud doonorite kohta, ega sertifitseerimissüsteemi, mis tõendaks, et inimelundid ja -koed on hangitud seaduslikult. Just selles kontekstis pakub kõnealune raport välja samme, mida peame oluliseks liikmesriikide koostöö tugevdamiseks valdkonnas, millest nad kõik kasu saaksid.

  Nick Griffin (NI), kirjalikult. – Elundite pidev puudus siirdamiseks takistab meditsiinispetsialistide imepäraseid jõupingutusi patsientide aitamisel. Kurb on ka tõsiasi, et on puudu doonoritest ning et see ajendab vastikut kuritegevust. Püüda lahendada neid probleeme tervet ELi hõlmava andmebaasiga on aga viga. Naiivne on panna lootused andmebaasile, mis hõlmab tervet ELi kõikide selle eri keelte ja IT-süsteemidega, kui ainuüksi nurjunud katse luua tervishoiuteenistuse andmebaas Ühendkuningriigi jaoks on raisanud miljardeid naelu.

Tervishoiuteenistused terves Euroopas ei suuda rahastada isegi põhiasju ja on silmitsi jõhkrate kärbetega, samas kui tavakodanikud maksavad üleilmastumise krahhi eest. Seda arvestades on võimalik teha elundidoonorluse soodustamiseks kaugelt enam investeeringutega haridusprogrammidesse riigisisesel tasandil kui vahendite suunamisega headest kavatsustest ajendatud bürokraatlikku sekkumisse. Lisaks on elundite elujõulisusel kitsad ajalised piirangud. Seega oleks tervet ELi hõlmavast võrgustikust kasu väga vähestel patsientidel. Ettepanekud selle rajamiseks on järjekordne ilusa kõlaga ettekääne edasiminekuks tegevuskavaga, millel ei ole midagi pistmist patsientide heaolu, küll aga föderalistliku dogmaga.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Euroopas sureb iga aasta mitu tuhat inimest, sest neile ei olnud võimalik teostada õigel ajal siirdamist. Vajadus rakendada tervet ELi hõlmavaid meetmeid ühendusesisese inimelundite vahetuse hõlbustamiseks valdkonnas paremate kvaliteedi- ja ohutusstandardite kaudu oli seetõttu muutumas üha edasilükkamatuks küsimuseks. Just seepärast hääletasin direktiivi poolt, mille eesmärk on kaitsta elusdoonoreid ja nende doonorlusest kasu saavaid isikuid ning kaitsta eetika aluspõhimõtteid, nagu anonüümsus, vabatahtlikkus ja inimorganismi võõrandamatu iseloom, mis ei tohi olla kasumi allikas. Idee rajada liikmesriikidesse pädevate ametiasutuste võrgustik näib mulle iseäranis positiivne, nagu ka idee Interneti-põhisest registreerumisest riigisisestes või Euroopa registrites. Mõistagi peab rakendama meetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks kõikvõimalikud ettevaatusabinõud.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015) käsitleva raporti poolt. Elundidoonorluse valdkonnas saavutatud tehniline edasiminek on tohutu lootuse allikas kõikidele isikutele, kelle jaoks siirdamine on jätkuvalt ainus võimalik ravi. Täna on peamine väljakutse elundidoonorite puudus, mis on ilmne, kui vaadata siirdamiste pikki ootenimekirju. Väljakutsega toimetulekuks on oluline, et võetaks kasutusele meetmeid võimalike doonorite väljaselgitamiseks, ning hulk edusamme on võimalik teha elundidoonorite arvu suurendamiseks Euroopas. Nagu raportöör rõhutab, on korralduse parandamiseks valdkonnas tõenäoliselt peamine tegur elundidoonorite eest vastutaja määramine haiglatesse.

Liikmesriikide suurem koostöö tagab parema teabe- ja hea tava vahetuse, mille eesmärk on suurendada doonorite arvu. Näiteks on kodanikele passi või juhilubade taotlemisel nime doonoriregistrisse lisamise võimaldamine üks algatus, mida liikmesriigid peaksid kaaluma ja mida mina koos enamiku kaasparlamendiliikmetega positiivseks peame.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kiitsime uue direktiivi heaks erinevatel põhjustel, kuid eriti sellepärast, et meie arvates on tegemist kavaga, mis on ülioluline arvukate elude päästmiseks ELis. Iga päev sureb kaksteist patsienti ja 60 000 ootab ELis elundi siirdamiseks sobivat doonorit. Siirdamine on viimase kahe kümnendi jooksul pidevalt kasvanud ja on ainuke olemasolev ravi maksa, kopsu ja südame taoliste elundite parandamatu puudulikkuse juhtumite puhul. Südame, maksa või kopsu siirdamist ootavate inimeste seas on suremus 15–30%. Seega ei pea tänu uuele direktiivile elundi siirdamist vajavad patsiendid operatsiooni nii kaua ootama. Seepärast hääletasingi nii.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Elundidoonorluse ja siirdamise valdkonna kolm põhieesmärki on kvaliteedi ja ohutuse tagamine patsientidele ELi tasandil, doonorite kaitse tagamine ning kaasaaitamine liikmesriikide koostööle.

Euroopa lähenemine küsimusele on oluline, arvestades muu hulgas patsientide liikuvust Euroopa Liidu piires. Üldjuhul on siirdamisotstarbel elundidoonorluse osas Euroopa Liidus laiapõhjaline ühiskondlik konsensus. Erineva kultuuri-, traditsiooni- või korraldussüsteemi tausta tõttu on aga liikmesriikide vahel erinevusi küsimusele lähenemisel.

Mõnedes riikides on doonorluse määr kõrge, samas kui teistes vajab doonorluse kultuur veel arendamist. Parimate tavade, mudelite ja asjatundlikkuse vahetamine terves Euroopa Liidus võib osutuda väga kasulikuks elundidoonorluse määra suurendamisel.

Soodustada tuleks koostööd, et selgitada välja eri siirdamissüsteemide edukad osad ja propageerida neid Euroopa tasandil, täiustades niiviisi elundidoonorluse ja siirdamise kõrge kvaliteedi ning ohutuse tagamist. Seetõttu hääletasin poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis kehtestatakse mitmeid meetmeid, mis on suunatud siirdamise valdkonnas liikmesriikide koostöö edendamisele, et aidata kaasa siirdamiste arvu suurenemisele, ootenimekirjade kahanemisele ning sellest tulenevale väiksemale patsientide arvule, kes surevad elundit oodates. Samas kehtestatakse tegevuskavas liikmesriikidele ka ühtsed kvaliteedi- ja ohutusstandardid, mis mitte ainult ei aita kaasa patsientide kaitsmisele, vaid hõlbustavad ka riikide koostööd. Silma hakkab riigisisese ja ELi dokumentatsiooni loomine siirdamisega seotud menetluste kohta (diskrimineerimise vältimine, tulemuste jälgimine jne). See viib suurema ja põhjalikuma teadlikkuseni praegusest olukorrast Euroopas ja lisaks vähendab ka võimalusi elunditega kaubitsemiseks. Raportis toetatakse tegevuskava ja rõhutatakse väljatoodud tegevuskäikude vajalikkust ja kiireloomulisust, asudes kindlale seisukohale mis tahes kujul elunditega kauplemise vastu, mida hetkel maailma eri osades esineb. Arvan, et raport on oluline täiendus komisjoni väljundile ja väärtuslik panus teravalt aktuaalsesse inimesi puudutavasse üritusse Euroopa avalikkusele osutatava tervishoiu kontekstis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Sooviksin õnnitleda Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendi liiget Andres Perello Rodriguezt raporti puhul, mille üle äsja hääletasime. Tegevuskava peaks tähendama, et 60 000 inimesel, kes hetkel loodavad saada elundit, pikeneb oodatav eluiga oluliselt. Samuti on oluline tõsta esile juhtpositsiooni, mis Hispaania tervishoiusüsteemil küsimuses on. Seda on tunnustanud kõik raportöörid ja fraktsioonid.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Hääletasin raporti poolt, ehkki minu arvates on eeskätt tarvis keskendumist, iseäranis doonorite arvu tõstmisele eri liikmesriikides, arvestades riikide tervishoiusüsteemide eri traditsioone. Seetõttu on vaja hinnata valdkonda rangelt subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Head kolleegid! Statistika räägib iseenda eest. Raporti andmetel ootab hetkel Euroopa Liidus sobivat elundidoonorit 56 000 patsienti. Iga päev sureb elundi siirdamist oodates 12 inimest. Kurb on, et paljud inimesed surevad lihtsalt elundidoonorite suure puuduse ja ebapiisava piiriülese koordineerimise tõttu. See tundlik küsimus on seotud eri õiguslike ja kultuuriliste tahkudega. Asju muudavad aga veel keerulisemaks ELi liikmesriikide eri riiklikud poliitikad ja fundamentaalselt eri elundidoonorluse määrad. Osa nappusest oleks võimalik leevendada ELi andmebaasi ja sertifitseerimissüsteemi kaudu, mis annaks teavet elundite saadavuse kohta ning tagaks nende kvaliteedi ja seaduslikkuse.

Oluline on ka mobiliseerida ja teavitada ühiskonda. Paljud ELi kodanikud ei ole põhimõtteliselt doonorluse vastu, kuid kardavad oma nime registrisse lisada. Seetõttu peaks olema doonorlus võimalikult ligipääsetav – tihti võib olla tulemuslik propageerimine. Näiteks tervitan vorme, mis annaks kodanikele võimaluse lisada juhilubade taotlemisel oma nimi otse elundidoonorite registrisse. Elundite puudus siirdamiseks on samuti võimas ajend elundite ja inimestega kauplemiseks. EL peaks kehtestama doonorluse- ja siirdamise koordineerimise, sest – nagu näeme – Euroopa vaeseimatest piirkondades on saamas viljakas pinnas ebaseaduslikuks elundikaubanduseks.

Raport: Ramón Jáuregui Atondo (A7-0144/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Lissaboni lepingus nähakse ette, et EL peab liituma Euroopa inimõiguste konventsiooniga, ja ma tervitan seda. Ühinemise tulemuslikuks muutmiseks on vaja nõukogu liikmete üksmeelset kokkulepet ja Euroopa Parlamendi heakskiitu. Enda poolt ütlen, et toetan täielikult ühinemist, mis täiendab põhiõiguste kaitsmise Euroopa süsteemi.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Lissaboni lepingus nähakse ette, et EL peab liituma inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga. Ühinemine ei ole pelgalt sümboolne; see võimaldab parandada ELi kodanike põhiõiguste kaitset. Samuti on selle tagajärjeks ühise välis- ja julgeolekupoliitika alusel tehtavate otsuste ja rakendavate meetmete allutamine Euroopa konventsioonile, ehkki need jäävad Euroopa Liidu Kohtu pädevusest välja.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Lissaboni lepingus sätestatakse õiguslik alus ELi ühinemiseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni – olulisima inimõiguste ja põhivabaduste kaitse vahendiga Euroopas, Euroopa sisuga. ELi ühinemine konventsiooniga tugevdab veelgi ELi põhiõiguste kaitse süsteemi. Nõustun ettepanekuga, kuna tegemist on ajaloolise võimalusega kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi ELi kodanike ja liikmesriikide seisukohast samal alusel. Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis antakse pädevus uurida, kas ELi institutsioonide, organite ja ametite õigusaktid, sealhulgas Euroopa Kohtu otsused, vastavad inimõiguste Euroopa konventsiooni sätetele. Väga oluline on, et inimesed saavad uue võimaluse oma õiguste kaitsmiseks. Kõikide riiklike õiguskaitsevahendite ammendumisel on neil võimalik esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebusi põhiliste ELi inimõiguste rikkumise kohta, soodustades inimõiguste valdkonnas ühtlustatuma pretsedendiõiguse teket. Põhiõiguste harta ühtne ja täielik kohaldamine ELi tasandil on võrdselt oluline liidu tõsiseltvõetavuse tagamiseks. Kuna konventsiooniga ühinemisel on tohutu õiguslik mõju ühtlustatud süsteemi loomisele inimõiguste kaitseks, kutsun komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust töötada välja suunised, kus on selged seletused ühinemise kõikide tagajärgede, inimõigustele avalduva mõju ja kaebuste esitamiseks ettenähtud korra kohta.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimõigused ja põhivabadused on väärtuste ning põhimõtete korpus, mis eristavad meid inimestena ja meie kooseksisteerimise alust – need on universaalsed, jagamatud ja vastastikku sõltuvad. Lissaboni lepingu jõustumine kujutab olulist sammu inimõiguste mõttes mitte ainult seepärast, et see muudab põhiõiguste harta siduvaks, vaid ka sellepärast, et Euroopa Liidule õigusliku vormi andmisega võimaldab see ELil ühineda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga. Ühinemine on tõelise inimõiguste valdkonna loomisel nii poliitilisel kui ka õiguslikul tasandil ülisuure tähendusega. Mis puudutab liidu tegevust, kellele liikmesriigid on andnud üle olulised volitused, siis võimaldab see tagada avalikkusele kaitset, mis on sarnane sellele, mis liikmesriikide suhtes juba olemas on.

Euroopa institutsioonid on kohustatud seda täitma, sealhulgas eelnõude koostamisel ja vastuvõtmisel. Ühest küljest peab ELi ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni vaheline õiguslik ja pretsedendiõiguse ühtlustamine inimõiguste valdkonnas aitama kaasa tervikliku süsteemi loomisele, kus Euroopa inimõiguste kohtud (Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus) peavad toimima sünkroonis, nii et suhe ei ole hierarhiline side, vaid pigem spetsialiseerumispõhine.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, mis käsitleb ELi ühinemist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, nagu Lissaboni lepingus on sätestatud. Liidu institutsioonid jäävad siis selle põhiõiguste kaitse süsteemi rakendusalasse. ELi ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga parandab liidu positsiooni, kui kolmandaid riike kutsutakse pidama kinni selle inimõiguste standarditest, ja laiendab inimestele ELis samal tasemel kaitse liidu tegevuse eest, mis neil on liikmesriikide tegevuse suhtes. Vaatamata asjaolule, et EL ei liitu Euroopa Nõukoguga, peaks konventsiooniga ühinemine tooma kaasa õiguse nimetada kandidaate kohtuniku ametikohale ning võimaldama Euroopa Parlamendile esindatust Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel, kui see organ Euroopa Inimõiguste Kohtusse kohtunikke valib. Nendest edasiminekutest lähtuvalt peaks nõutama komisjonilt läbirääkimisi ühinemise üle inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni täiendavate protokollidega, mis puudutavad põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. Järgmine loogiline samm, samuti kooskõlas põhiõiguste hartaga, on ELi institutsioonide ühinemine Euroopa sotsiaalhartaga.

  Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Põhiliste inimõiguste kaitse peab jääma riigisiseseks pädevuseks, sest tõlgendused erinevad riigiti ja kultuuriti. Iseäranis on see nii diskrimineerimise, ilmalikkuse ja inimelu enese (eostumisest loomuliku lõpuni) mõistete puhul.

Euroopa Liidu Kohus – institutsioon, mille otsused on muutumas üha poliitilisemaks – üritab lammutada veel natuke riigisiseseid põhiõiguslikke süsteeme ja Euroopa tsivilisatsiooni aluseid. Lisaks sellele, et see on kasutu ja ressursside raiskamine, viib ELi ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga segaduseni ning lahendamatute õiguskonfliktideni Strasbourgi kohtuga.

Loogikaga seotud põhjustel olen vastu sellele ELi õigusliku vormi uuele tagajärjele, mis on sätestatud Lissaboni lepingus.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et Euroopa Liidu ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga on tugev sõnum, mis tõstab liidu tõsiseltvõetavust kolmandate riikide silmis, mida ta regulaarselt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni austama üles kutsub.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga on Maastrichtis alanud protsessi tulemus selles mõttes, et see andis Euroopa Ühendusele õigusliku vormi ja päädis Lissaboni lepinguga. Põhiõiguste harta vastuvõtmine, esialgu piiratud rakendusalaga ja seejärel lepingusse integreerimise kaudu laiendatult, kujutas protsessis olulist faasi.

Euroopa Liit osaleb nüüd tihedamalt kogu mandrit hõlmavas inimõiguste piirkonnas. Tervitan seda arengut! Loodan, et eri õiguslikele, tehnilistele ja institutsionaalsetele küsimustele, mis praegu tekivad, suudetakse leida lahendused, ning et need lahendused rajanevad subsidiaarsuse põhimõttel, liikmesriikide vabatahtlikul koostööl ning nende suveräänsusest ja riigisisesest õigussüsteemist lugupidamisel ning õigusriigil.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tervitan raporti vastuvõtmist, mis aitab kaasa ELi pühendumusele inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonile. Pühendumus kujutab sammu edasi Euroopa integratsiooniprotsessis ja järjekordset sammu poliitilise ühtsuse suunas. Pealegi, kuna ELi inimõiguste kaitse süsteemi koondatakse ja tugevdatakse põhiõiguste harta lülitamisega esmasesse õigusse, kujutab ELi ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga tugevat sõnumit ELi ning Euroopa Liidu Nõukokku kuuluvate riikide vahelise sidususe ning üleeuroopalise süsteemi mõttes inimõigustega seotud küsimustes. Ühinemine tõstab veelgi ELi tõsiseltvõetavust kolmandate riikide silmis, millele ta soovitab regulaarselt tungivalt kahepoolsete suhete raames lugu pidada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist. ELi tegevuse osas tagab ühinemine ka avalikkusele kaitse, mis on sarnane juba sellele, mis on juba olemas suhetes kõikide liikmesriikidega.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, et anda roheline tuli läbirääkimistele ELi ühinemise üle omaette õigusliku vormina inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga. Ühinemine annab kodanikele tegelikult uue kaebuste esitamise võimaluse: neil on nüüd võimalik suunata kohtuasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kui nende põhiõigusi rikub ELi institutsioon või liikmesriik tegevuse või tegevusetuse tõttu. Peame samuti nõudma, et EL ühineks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni täiendavate protokollidega ning parandatud ELi sotsiaalhartaga, sest EL peab saavutama edasimineku ka nendes valdkondades.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Lissaboni lepingu jõustumise järel teeb Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidule kohustuslikuks ühinemise inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga. Toetan meedet, kuna see tõstab õiguste austamise tagamisega ELi tõsiseltvõetavust liidu kodanike silmis. Konventsiooniga ühinemine pakub kodanikele kaitset ELi ja selle institutsioonide tegutsemise eest, täpselt nagu see kaitse, mis neil hetkel liikmesriikide tegutsemise eest on. Samas saavutame tihedama koostöö Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Inimõiguste kohta ja riigisiseste kohtute vahel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused kiriku ja riigi eraldatuse suhtes on kooskõlas Prantsuse Vabariigi ilmalikkuse traditsiooniga. Selle tunnistuseks on otsused, mis toetavad naissoost õpetajatel loori kandmise keelustamist klassiruumis ja mis on vastu Kristuse ristikujudele koolis. Euroopa Liidu Kohus piirab kodanikuvabadusi aga ainult juhul, kui seda nõuavad ELi alustekstides sätestatud väärtused. On tõsiasi, et nendes tekstides ei mainita kordagi kiriku ja riigi kohustuslikku eraldatust ega institutsioonide ilmalikkust. Euroopa Liit ei ole seetõttu suuteline tagama eurooplaste südametunnistusevabadust.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidu asutamisel oli üks alustalasid inimõigustest lugupidamine – väärtus, mis jääb alatiseks ELi huvide keskmesse. Sellest annab tunnistust ELi õigus, nagu ka iga liikmesriigi põhiseaduslikud sätted. Euroopa Liidu ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga on oluline samm isiku põhiõiguste tugevama kaitse suunas. Otsus muudab ELi osaks rahvusvahelisest õiguste kaitsmise süsteemist, tänu millele on ta tugevdanud oma tõsiseltvõetavust kolmandate riikide ja ka oma kodanike silmis. Konventsioon ELi institutsionaalset ülesehitust ei muuda, küll aga lisab see veel ühe kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, mis jälgib seda, kuidas liit täidab oma kohustusi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni sätete suhtes. Pidades silmas asjaolu, et raportis, mis käsitleb institutsionaalseid tahke Euroopa Liidu ühinemisel inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, esitatakse sätteid, mis on eelmainitud tähelepanekutega kooskõlas, otsustasin hääletada vastuvõtmise poolt.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga ühinemise tähtsus seondub nii selle sümboolse ja poliitilise tõsiseltvõetavuse kui ka asjaoluga, et ELil ja selle institutsioonidel on rangem kohustus tagada isikute põhiõigusi. Lissaboni lepingu jõustumine annab õigusliku aluse läbirääkimiste alustamiseks ELi ühinemise üle inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga.

Toetan Euroopa Liidu ühinemist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga. Üks eluliselt oluline eelnev küsimus aga on kinnipidamine teatavatest tagatistest, mida peaks sisaldama kokkulepe Euroopa Liidu ühinemise osas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, eriti liidu ja ELi õiguse konkreetsete eripärade säilitamise osas. Ühinemine ei tohi segada liidu pädevusi ega liikmesriikide kohustust esitada ELi õiguse rakendusalasse jäävad vaidlused välistesse vaidluste lahendamise süsteemidesse. Sel põhjusel on oluline kaitsta Euroopa Kohtu eesõigusi kõikidel juhtudel, kui Strasbourgi kohtul tuleb otsustada liidu õigusakti ühildatavuse üle põhiõigustega, enne kui selleks on olnud võimalus Euroopa Kohtul.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänan raportööri oivalise töö eest Euroopa Liidu ühinemise osas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, mis toob kasu Euroopa kodanikele, kuna annab meile uue kohtu, mis Euroopa Liitu ei kuulu, ning tagab, et Euroopa Liit ja liikmesriigid tagavad alati Euroopa kodanike õigused.

Demokraatia põhimõtetele vastavalt peab Euroopa Liidul ja liikmesriikidel olema alati õigus end kaitsta. Seetõttu on minu arvates eluliselt oluline, et iga konventsiooniga ühineval riigil oleks kohtunik, kes selgitab iga kohtuasja tausta täpselt, nagu minu arvates on oluline, et Euroopa Parlamendis peaks olema mitteametlik organ Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee vahelise teabejagamise koordineerimiseks. Oluline on veel ka, et parlamendiga peetaks nõu ja et see kaasataks läbirääkimiste protsessi.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest olen seisukohal, et Euroopa Liidu ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga oleks tubli samm edasi õiguskindluse ja ühtsuse loomisel. Viimastel kümnenditel on Euroopa Inimõiguste Kohus võtnud vastu mitmeid otsuseid, mis muudavad Euroopa Kodanike põhiõiguste kaitse konkreetseks. Konventsiooniga ühinemine Euroopa Liiduna aitaks kaasa ka liidu tõsiseltvõetavusele kolmandate riikide silmas.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Mul on hea meel, et võeti vastu raport, mille minu kaasparlamendiliige Ramón Jáuregui Atondo koostas Euroopa Liidu ühinemise kohta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga. Mulle teeb muret, et osa eurovastaseid parlamendiliikmeid eitavad jätkuvalt vajadust selle meetme järele, samas kui minu arvates tähendab konventsiooni allkirjastamine suuremat tagatist inimõiguste kaitsele, seda ka ELis.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ühinemist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga soovitati Euroopa Liidu asutamislepingus. Lissaboni lepingu jõustumine muutis selle kohustuslikuks. Ühinemine tugevdab inimõiguste kaitset Euroopas ja allutab liidu õigussüsteemivälisele õiguslikule kontrollile. See tagab Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguse vahelise kooskõla ning pakub Euroopa avalikkusele kaitset Euroopa institutsioonide tegevuse eest tingimustel, mis on sarnased nendega, mis liikmesriikide suhtes juba olemas on.

Märkima peaks, et ühinemine ei anna ELile Euroopa Nõukogu liikmelisust ega sea kahtluse alla liidu õiguse autonoomiat, kuna Euroopa Liidu kohus jääb ainsaks pädevaks ametiasutuseks liidu õiguse kehtivust ja tõlgendamist puudutavates küsimustes. Rõhutaksin samuti tähtsust, mida nähakse võimaluses, et liidul peaks olema võimalik esitada kandidaate ja valida enda esindajaks kohtunik, ning mainitavat vajadust, et parlamenti pidevalt nõuetekohaselt ühinemisläbirääkimistest teavitataks, ja vajadust kehtestada tulevikus mehhanism teabevahetuseks mõlema institutsiooni parlamentaarsete institutsioonide vahel.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetan raportit eelkõige sellepärast, et sellega laiendatakse inimõiguste kaitse süsteemi Euroopa Liidus ja antakse sellele kodanike silmis suurem tõsiseltvõetavus. Kui riigisisesel või ELi tasandil edasi ei ole võimalik kaevata, kui hagejal ei lubata algatada menetlust ELi institutsiooni vastu – need on olukorrad, kus ilmneb lisaväärtus. Seetõttu jätkakem võitlust inimõiguste kaitse süsteemi tugevdamiseks ELis!

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Head kolleegid! Nagu olete teadlikud, on inimõigustest lugupidamine Euroopa Liidu põhiväärtus, mida toetab Euroopa Liidu toimimise leping. Ei ole kahtlustki, et kui kõik tehakse nõuetekohaselt, võib ELi ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga olla ajalooline võimalus inimõiguste olukorra tugevdamiseks ELis ja kogu Euroopas. Tegemist võib olla meie võimalusega tagada ELi kodanike inimõigused ja põhivabadused. ELi ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga annaks Euroopale oivalise võimaluse tegutseda moraalse tuletornina, olla eeskujuks. Sündmus ei tõstaks mitte ainult ELi tõsiseltvõetavust suhetes ELi mittekuuluvate riikidega, vaid parandaks ka avalikku arvamust ELi struktuuridest. See toimuks aga ainult juhul, kui pingutaksime kõik ühiselt selle nimel, et eemaldada topeltstandardid oma poliitilisest programmist ja õigussüsteemist.

Kahjuks – nagu viimaste aastate sündmused on näidanud – on süüdistustel tihti puhtalt poliitiline kõla. Nii minu riigis kui ka mujal Euroopas on kohtud ikka veel väga tihti poliitilisele manipuleerimisele vastuvõtlikud. Kui see ei muutu, on väga paljutõotavad sündmused, nagu ELi ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, ajaraiskamine. Seetõttu toetan kogu südamest ühinemist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga tingimusel, et see tõesti kaitseb põhilisi inimõigusi ja vabadusi ning, mis kõige olulisem, ELi enese piires.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Toetan inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni, tunnistades samas, et konventsiooni teatud sätete kohtulikud tõlgendused on tekitanud takistusi kahtlustavate terroristide väljasaatmisele. See peab muutuma!

Hoolimata avaldustest, et liikmesriikide positsiooni inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni suhtes austatakse, muudab ELi ühinemine konventsiooniga keerukaks ja võib-olla takistab liikmesriikide vabadust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist kõrvale kalduda või seda individuaalselt tõlgendada.

Poliitiliselt olen põhimõtteliselt vastu ELi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga ühinemise motiivile liikuda edasi Euroopa integratsiooniprotsessis (millega kaasneb) veel üks samm poliitilise liidu suunas. Seda väärati mõistetavat püüdlust rõhutab veelgi avaldus, et ELi ühinemine kujutab riigivälise osapoole ühinemist riikidele mõeldud õigusliku vahendiga. Kõikidel nendel põhjustel hääletasin resolutsiooni vastu.

Resolutsioon: Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverents Kampalas (Uganda) (B7-0265/2010)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu konverentsi korraldamine Ugandas on oluline märk selle rahvusvahelise institutsiooni aktsepteerimisest tervel Aafrika mandril, eriti kuna kohtu esimesed uurimised pärast asutamist 2002. aastal käivitati seal. Keegi ei saa eitada sellise rahvusvahelise kohtu olulisust, mis uurib tõsiseid juhtumeid, mis on seotud inimõiguste rikkumiste, genotsiidi, inimsusevastaste ja sõjakurjategudega. Seetõttu on oluline, et üha enam riike tunnistaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu volitusi ja et Rooma statuudi allakirjutanud ratifitseeriksid lepingu viivitamata. Idee asutada inimsusevastaste kuritegude uurimiseks rahvusvaheline kohus kerkis esile juba 1919. aasta Pariisi rahukonverentsi ajal. Rahvusvahelise kokkuleppe saavutamiseks ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamiseks on kulunud 83 aastat. Hetkel peavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma ratifitseerinud riigid samuti reguleerima kohtu õigust uurida agressioonikuritegusid. Lisaks peavad allakirjutanud riigid ühtlustama oma riigisisesed õigusaktid Rooma statuudi sätetega vastavalt endale võetud kohustusele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on olnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kindel toetaja ja selle olulise kohtuga ühinemisel osalevad kõik tema liikmesriigid. Loodan, et lepinguosalised riigid suudavad olla oma vastutuste väärilised ja et Kampala konverentsi tulemus on Rahvusvaheline Kriminaalkohus, mis suudab vastata paremini meie aegade väljakutsetele, saab riigisiseste õigussüsteemide piisava koostöö osaliseks ja piisavaid vahendeid oma volituste tulemuslikuks teostamiseks; seda nõuab kuritegude äärmine tõsidus, millele tema tegevus keskendub.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) EL toetab vankumatult Rahvusvahelist Kriminaalkohut, mis edendab universaalsust ja hoiab alal Rooma statuudi terviklikkust eesmärgiga kaitsta ja koondada rahvusvaheliste kohtumenetluste sõltumatust, õiguspärasust ja tulemuslikkust. Selle tõendus on, et EL propageerib süstemaatiliselt Rahvusvahelist Kriminaalkohut puudutava klausli lisamist läbirääkimiste mandaatidesse ja kokkulepetesse kolmandate riikidega. EL on demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames juba andnud kümne aasta jooksul üle 40 miljoni euro projektideks, mis on suunatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvahelise kriminaalkohtusüsteemi toetamisele. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverents Kampalas Ugandas kujutab ainulaadset võimalust nii lepinguosalistele riikidele, riikidevälistele osapooltele, kodanikuühiskonnale kui ka teistele huvitatud pooltele korrata tugevalt oma pühendumust õigusemõistmisele ja vastutusele. Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on 111 lepinguosalist riiki, kusjuures mõned piirkonnad, nagu Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Aasia, on alaesindatud. Loodan, et liikmesriigid osalevad konverentsil, tagades esindatuse kõrgeimal tasandil ja kinnitades avalikult oma pühendumust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Märgin rahulolevalt, et parlamendi väljapakutud resolutsioon Rooma statuudi läbivaatamise kohta nõuab agressioonikuriteo ametlikku lisamist sõjakuriteona ning et pädevuse kindlaksmääramiseks kasutatavat künnist ei ole vaja, et selgitada välja, kas taoline kuritegu on toime pandud. Kuidas saab seda uut õigusakti aga rakendada, kui Rooma statuudi jõustumisest saadik 2002. aastal agressioonikuritegusid toime pannud peamised riigid (Ameerika Ühendriigid ja Iisrael) ei pea seda ratifitseerima?

Kuidas saab muuta selle efektiivseks, kui nendel riikidel ei soovitata tungivalt lakata survestamast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lepinguosalisi riike oma kodakondsetele puutumatust tagamast? Kahetsusväärne on ka, et parlament, mis väidab end olevat kliimamuutusevastase võitluse esirinnas, ei paku välja keskkonnakuritegude lisamist inimsusevastaste kuritegudega, nagu pakuti välja Cochabamba tippkohtumisel. Kõige tõsisemaid inimsusevastaseid kuritegusid peab karistama. Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib olla selles vallas kasulik vahend. Küsimus on sellele tegelikult ressursside andmises. Kuna seda ei toimu, keeldun hääletamisest.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Tunnen kohustust väljendada üksmeelt resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverentsi Kampalas Ugandas.

Euroopa ise tekkis vajadusest teha lõpp rassilise vaenu väljendustele, mis saavutasid haripunkti Teise maailmasõja metsikustega. Euroopa Liit on olnud alati järjekindel riikidevahelise koostöö tugevdamise taotlemisel, et tõendada ja uurida inimsusevastaseid kuritegusid.

On õige, et kaheksa aastat pärast Rooma statuudi jõustumist peaksid riigid kinnitama oma tugevat pühendumust rahu, stabiilsuse ja õigusriigi rajamisele. Iseäranis peaksid riigid võtma kohustuseks poliitikad, mille eesmärk on teha koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja kaitsta vägivalla ohvreid. Paljudel praktika juhtudel puutuvad ohvrid kokku suurte raskustega kohut puudutavale teabele ligipääsemisel ega saavuta edu katsetel oma õigusi kaitsta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin entusiastlikult resolutsiooni poolt ja olen eriti rõõmus, et võeti vastu minu kolleegi suuline muudatusettepanek, s.o lisada erivajadust vajavate rühmade loendisse põlisrahvad.

  Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. – Tervitan resolutsiooni ettepanekut, mis käsitleb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverentsi Kampalas Ugandas, kuna see sisaldab väga olulisi ja tähtsaid punkte ning nõudmisi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ratifitseerimise ja rakendamise suhtes. Seetõttu hääletasin poolt.

Soovin aga väljendada sügavat muret teatud fraaside üle resolutsioonis, mis teevad positiivseid viiteid Stockholmi programmile, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendile ja Euroopa Liidule kui globaalsele tegutsejale. Selles küsimuse võinuks olla Stockholmi programmil ja demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendil positiivne mõju, kuid paljudes teistes valdkondades ei kasutataks neid kahte programmi/vahendit demokraatlikult ega läbipaistvalt. Euroopa Liit on tegutsenud tõepoolest globaalse tegutsejana, kuid minu arvates üldsegi mitte positiivsel moel õiglasema ja solidaarsema rahvusvahelise korra suhtes.