Istungi stenogramm

Neljapäev, 20. mai 2010 - Strasbourg

3. Vahemere Liit (arutelu)

  Juhataja. – Tänane esimene päevakorrapunkt on raport, mille on esitanud Vincent Peillon väliskomisjoni nimel Vahemere Liidu kohta ((2009/2215(INI)) (A7-0133/2010). Annan raportöörile sõna neljaks minutiks.

  Vincent Peillon, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks väljendada suurimat tänu kõigile oma kolleegidele, kes raporti koostamisel osalesid. Tegemist on tõesti kollektiivse tööga. Jõudsime 28 kompromissini ja need kompromissid pigem rikastasid kui nudisid strateegilist nägemust, mida me raportiga edasi anda tahtsime, meie kohustusi Vahemere suhtes. Seetõttu tahaksin eriti tänada Marietta Giannakoud Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, Ivo Vajgli Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist, Hélène Flautret, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse raportööri Marielle De Sarnezit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse raportööri Niki Tzavelat.

Meie jaoks oli oluline teha selgeks, et siin on kaalul Euroopa jaoks strateegilised küsimused. Tegelikult ei ole küsimus ainult mõtteviisis, et lõunal on meid vaja – ka meie vajame lõunat, eriti praegusel kriisiajal. Kui tahame, et meil oleks mitme poolusega maailmas pikaajaline nägemus ja jätkusuutlik majanduskasv, vajame ka lõunat.

Selles kontekstis peab Euroopa kohustuma muutma Vahemere Liidu selle 800 miljoni elaniku jaoks rahulikuks, turvaliseks ja jõukaks piirkonnaks ning käsitlema seda tegevust kui pikaajalist prioriteeti. Meil võimaldas kokku tulla ühine tahe, sest teame, et meie ees olevad majanduslikud, demograafilised, geopoliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised huvid eeldavad, et oleme suutelised Vahemere teise kaldaga koostööd tegema. Meie jaoks on kaalul ka kultuurilised ja tsivilisatsiooniga seotud küsimused.

Oleme sellega kursis – parlament on töötanud Vahemere Liidu loomise raskusest teadlik olles kaks aastat. Me ei ole vältinud lõunas toimuvate konfliktide küsimuse lahendada püüdmist, kuid tahtsime kindlalt tõendada, et see oli täpselt Vahemere Liidu lähenemisviis, eriprojektidega põhja ja lõuna vahelisele võrdsusele otsuseid tegevates organites, ja võimalus näiteks iisraellasi ja palestiinlasi sama laua äärde istuma panna. See oli nende konfliktide lahendamise aitamiseks õige meetod ja ka selleks, et Vahemere Liidult ei tohiks nõuda kõigi eesmärkide korraga täitmist ja et see liit peaks keskenduma nimetatud konkreetsetele tegevustele.

Selles projektis – ja ma loodan, et 7. juunil peetakse Barcelonas teine riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumine – tahtis Euroopa Parlament saata konkreetse sõnumi riigipeadele või valitsusjuhtidele, et teavitada neid nende kohustusest, sest see tippkohtumine peab olema edukas. Selles kontekstis oleme tõstnud esile lähenemisviisid, mida tänapäeval vajalikuks peame. Esiteks peame kõrvaldama teatud takistused, mille hulka kuuluvad muidugi ka finants- ja majanduslikud tingimused.

Seetõttu loodab Euroopa Parlament, et Euroopa Liit muudab finantskohustuse proportsionaalseks kaalulolevaga, esiteks 2007–2013 finantsperspektiivi järelejäänud aja osas, ja et 2014–2020 finantsperspektiivis on liidu kohustus palju suurem, võimaldades lõpetada kuus kavandatud projekti. Parandada tuleb majandus- ja õiguskeskkonda ning lõuna-lõuna piirkondlikku integratsiooni. Lisaks majanduslikele tingimustele vajame ka uusi poliitilisi tingimusi ja seetõttu asetasime rõhu kultuurilisele integratsioonile, haridusele, kultuuriprojektidele ning meeste ja naiste õigustele.

Kokkuvõtteks: praeguses kriisis peab Euroopa kaugeleulatuvalt ja laiaulatuslikult mõtlema. Me ei tohi pikaajalisust lühiajalisusele ohverdada. Peame oma kohustusi täitma. Euroopa vajab lõunat.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Mul on hea meel käsitleda täna siin Vahemere Liitu ja Vincent Peilloni ettevalmistatud raportit. See Euroopa Parlamendi väärtuslik panus on eriti õigeaegne, sest raportis tuuakse esile mõned peamised väljakutsed, millega Vahemere Liit järgmistel kuudel vastamisi seisab, ja muide, Vincent Peillon, nõustun täielikult täna teie raporti tutvustamisel öelduga.

Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Liidul nüüd suurenenud ja sidusam institutsiooniline identiteet ja mandaat maailma tasemel tõhusamalt tegutseda. Samal ajal on enamik Vahemere piirkonna riikide valitsusi püüelnud ambitsioonika majandusreformide tegevuskava poole ning Euroopa naabruspoliitika kujundab ümber Euroopa Liidu ja selle Vahemere piirkonna naabrite suhteid.

Alates 2004. aastast on suurenenud poliitiliste kontaktide profiil ja intensiivsus. Kaubandusnäitajad on kasvanud kahekohaliseks. Sellele aitab kaasa pidev liberaliseerimine ja regulatiivne sarnastumine. Euroopa Liidu abi on kohandatud partnerite reformeerimise vajadustele ja selle maht on praeguses finantsraamistikus oluliselt kasvanud.

Seda oleme saavutanud kahepoolsete suhete raames. Siiski on Vahemere piirkonnas, isegi rohkem kui mujal, Euroopa Liidu ja selle üksikute Vahemere piirkonna naaberriikide kahepoolsete suhete võrgustikku vaja täiustada lõuna-lõuna integratsiooni ja koostööga ning tõeliselt piirkondliku majanduspiirkonna rajamisega. Piirkondlik integratsioon võib olla sama oluline kui riigisisesed reformid, et ergutada investeerimist ja majanduskasvu, vähendada jõukuse vahet Euroopa ja selle Vahemere piirkonna naabrite vahel ning kindlustada koos sellega meie jagatud väärtuste ja demokraatlike tavade lähendamine.

Lõuna-lõuna integratsioon ja piirkondadesisesed integratsiooniprojektid, nagu Agadiri vabakaubandusleping, on samuti peamine tegur viie miljoni töökoha loomiseks, mida igal aastal piirkonna noore elanikkonna vajaduste täitmiseks vajatakse. Vahemere Liidu käikulaskmine Pariisis 2008. aastal andis uue tõuke Euroopa-Vahemere partnerlusele, sidus kaaseesistumissüsteemi kaudu tugevalt ühisvastutuse ja jagatud vastutuse, keskendus rohkem konkreetsetele projektidele ning rajas tehnilise sekretariaadi, et edendada piirkondlikku integratsiooni ja ergutada investeerimist.

Nagu me kõik teame, on kasvavad pinged Kesk-Idas Vahemere Liidu elluviimist aeglustanud, kuid Iisraeli ja Palestiina võimude lähenemiskõneluste alustamist on saatnud edu. Nüüd on meil veidi lootust, et selle piirkonna poliitilised tingimused muutuvad koostööks soodsamaks.

Arvestades suuri üleilmseid väljakutseid, nagu rahvusvaheline majandus- ja finantskriis, kliimamuutused ja energiaturvalisus, peab Vahemere Liit tegelema Kesk-Ida poliitilise olukorraga, panema tööle toimiva Vahemere Liidu sekretariaadi ning hindama partnerluse saavutatud edu alates 2008. aasta juulist.

See on võimalus meie kohustuse ja poliitilise tahte kollektiivseks reformimiseks, et rajada Vahemere piirkonnas rahulik, stabiilne ja ühine jõukas piirkond. Selle saavutamiseks peavad partnerid täpselt vaatlema ka liidu arengut tulevikus ja seda, mida see projektide, töökohtade ja kasvu suhtes tuua võib.

Vahemere piirkond on väga dünaamiline ning noorem generatsioon nõuab rohkem töökohti ja paremaid võimalusi. Nad nõuavad suuremat aruandekohustust ja demokraatlikku esindatust, paremat haridust ja lihtsamat liikumist reisimiseks ja õppimiseks. Nende nõudmisi ei ole alati kerge täita, kuid lõppkokkuvõttes peaksid nad meie ühistegevusest kasu saama.

Kui laseme käiku praktilised projektid, nagu vee, toidu ja energiaallikate kättesaadavus, ja arendame kodanikukaitse suutlikkust, on see meie inimeste huvides.

Vahemere Liit asetab inimesed, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, ülikoolid ja eelkõige noored inimesed kodanikuühiskonna, koostöö ja majandusarengu etteotsa. Kodanike paremat kaasamist tuleb teostada ka valitud esindajate täieliku osalemise ja kaasamise kaudu.

Seetõttu usub komisjon kindlalt, et entusiastlik ja tugev parlamentaarne mõõde tugevdab partnerluse demokraatlikku legitiimsust. Euroopa-Vahemere parlamentaarse assamblee rolli tuleb rohkem tugevdada ja selle tööd teiste partnerluse asutustega paremini liigendada.

Tahame kõik, et liit toimiks ja me kõik teame, et selle toimimise üle otsustatakse liidu suutlikkuse põhjal piirkonnas konkreetseid projekte teostada. Investeerimise, töökohtade loomise ja kaubandussuhete elavdamise osas on kaaluka potentsiaaliga valdkonnad energiaallikate vastastikused seosed, Vahemere lõunaosa sadamaehitisi Euroopa omadega ühendavad meremagistraalid ja Vahemere päikeseenergia kava. Kui seda potentsiaali kasutada tahame, on vaja erasektori ja peamiste finantsinstitutsioonide lähedast koostööd ja selleks on vaja katalüsaatorit, milleks on Vahemere Liidu sekretariaat.

Pärast 43 Euroopa-Vahemere partneri mitu kuud kestnud rasket tööd õnnestus meil lõpuks võtta vastu sekretariaadi õiguslik staatus: määrata peasekretär ja anda heakskiit sekretariaadi toimimise esialgsele eelarvele. Meie suhete keskpunktis Vahemere piirkonna partnerriikidega on soov arendada selle piirkonna julgeolekut, majanduskasvu ja stabiilsust, kuid samas ka pidev veendumus, et osaleme veelgi ambitsioonikamas projektis – ehitame üles rahu piirkonna ning kinnitame oma ühiseid eesmärke ja väärtusi.

Olen kindel, et koos Euroopa Parlamendi ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja meie partnerite parlamentide kohustuste ja Euroopa-Vahemere parlamentaarse assamblee tugeva edasiviiva jõuga suudame selle väljakutse edukalt ületada.

  Marielle De Sarnez, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Kahtlemata on Barcelona tippkohtumise toimumine ebakindel. Kahtlemata on seal päevakajaline Iisraeli-Palestiina konflikt, kuid see selleks. Vahemere Liit on ainuke võimalik meie käsutuses olev reageerimisvahend lõunapoolsete riikide arengu kiirendamiseks, nendevaheliste sidemete tugevdamiseks ja Vahemere mõlema kalda vahelise dialoogi arendamiseks. Selles piirkonnas on vaja suurendada majandusarengut ja kultuurivahetust. Vaja on erilisi tulevikuprojekte, mis mobiliseerivad energiad ja hõlmavad suurel hulgal riike.

Seda meeles pidades peame tegema kõik era- ja riiklike investeeringute edendamiseks ning Euroopa Komisjon peab olema aktiivsem ja tugevdama oma rolli investorina. Samuti peab komisjon uue põlvkonna assotsiatsioonilepingute ettevalmistamisel võtma paremini arvesse liberaliseerimise mõjusid.

Lisaks tuleb laiendada Agadiri lepingut, et parandada lõuna-lõuna vahetuskaubanduse arengut. Põllumajanduspoliitikas peab säilima vajadus sõltumatuse järele toiduainetega varustamisel ja, nagu kõik teame, on oluline valdkond energia. Oluline on projektide elluviimine eelkõige Vahemere piirkonna riikide huvides, et hoolimata raskustest või pigem raskuste tõttu reageerida nende riikide vajadustele ja aidata kaasa nende arengule. Vahemere Liidu taaskäivitamine on pakilisem kui kunagi varem.

  Niki Tzavela, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Oma raportis Euroopa-Vahemere turu kohta kinnitasime, et soovitame säilitada ja arendada peamisi infrastruktuure, mis muudavad majanduse ühtseks ja sidusaks. Huvitav on, et praeguse majanduskriisi ajal illustreerib olemasolev majanduslik olukord üsna selgesti, et lõunas on sidusus ja üldised nimetajad olemas. Peame seda teatud tulevikuarendusteks meeles pidama.

Minu raportis asetatakse eriline rõhk veeldatud maagaasile, mis võib väga lühiajalises perspektiivis olla Euroopa-Vahemere turu majanduse liikumapanev jõud mitte ainult varustamise, vaid ka müügi osas, ning taastuvenergiaallikatele, mis on veel üks Euroopa-Vahemere piirkonna majanduse vorm, kuid lühiajalisem. Kommenteeriksin, et liidu energiastrateegia ja -poliitika on Põhja-Euroopas väga hästi dokumenteeritud. Austatud volinik, Lõuna-Euroopa energiapoliitikas ja -strateegias on väga palju nõrku külgi.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

  Marietta Giannakou, fraktsiooni PPE nimel. – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin tänada Vincent Peilloni ja teiste komisjonide raportööre Marielle De Sarnezit ja Niki Tzavelat nende raportite eest. Raport Vahemere Liidu kohta on oluline, sest see keskendub vahetutele ja mõõdetavatele eesmärkidele. Nende eesmärkide tulemused võivad olla väga spetsiifilised, sest raportis nõuab parlament erieelarvete eraldamist finantsperspektiivi kaudu, toetust Vahemere Liidu sekretariaadile Barcelonas ja loomulikult seda, et olemasolevad mitmesugused erinevused ei mõjutaks liidu eesmärke iseenesest, milleks on majanduskasv, arenenud kodaniku- ja inimõigused, kultuurivahetused, energiaküsimused ja kõik muud Vahemere basseinis elavate inimestega seotud teemad.

Muidugi puuduvad täna siit nõukogu ja eesistujariik Hispaania, kellel peaks minu eelduste kohaselt Vahemere Liidu suhtes eriline huvi olema. Pean ütlema, et see üllatab mind, sest nõukogu oleks pidanud kuulma kõike, mida raportöör ja kaasraportöörid siin ütlesid ja mida siin esile tõsteti. Teisisõnu, et see on ettevõtmine, kus ületatakse spetsiifilised raskused, mis on takistanud programmide soovitud edenemist.

Palestiina ja Iisraeli konflikti ei saa loomulikult Vahemere Liidu kaudu lahendada, kuid ametnike kohalolek sekretariaadis annab põhjust loota, et konfliktid ei avalda survet meie püüdlustele Vahemere Liitu eespool nimetatud kriteeriumide kohaselt edendada.

Eriti oluline on, et Vahemere Liit edastaks sõnumi demokraatlikust arengust, meeste ja naiste võrdusest ja kodanikuühiskonna loomise püüdlustest ka Põhja-Aafrika riikides.

  Raimon Obiols i Germà, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja! Selle raporti juures meeldis mulle kõige rohkem täpsus ja spetsiifilisus ning tahaksin raporti autorit Vincent Peilloni tänada. Raporti täpsus oleks ainult võinud laieneda selle põhiteemale – Vahemere Liidule.

Seda sellepärast, et vähemalt võime öelda, et Vahemere Liidus puudub praegu selgus. Leian, et juhid, kes loodetavasti 7. juunil Barcelonas kohtuvad, teeksid hästi, kui järgiksid Peilloni raportis määratud spetsiifilisi täpseid prioriteete.

Esiteks on poliitiline kontekst. Kesk-Ida konflikt ei saa jätkuvalt Vahemere Liitu blokeerida või selle tegevust halvata, kuid samas ei saa seda konflikti ka ignoreerida. Vahemere Liit peab andma positiivse panuse konflikti lahendamisse, niivõrd kui see seda suudab.

Teiseks tuleb luua häid projekte ja neid professionaalsel ja intelligentsel viisil arendada.

Kolmandaks tuleb leida adekvaatsed ressursid ja finantskohustused.

Neljandaks tuleb saavutada edu positiivse suhte loomisel, mis väldib takistusi ja kokkupõrkeid ning otsib selle asemel sünergiaid Vahemere Liidu ja Euroopa Liidu Vahemere struktuuride vahel.

Peame taotlema selgust ja pühendumust nende nelja keskse punkti suhtes, nelja peamise väljakutse suhtes, ja ma usun, et see raport on hea vahend ja teekaart, mis meil seda kokkulepet taotleda võimaldab.

  Ivo Vajgl, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Austatud asepresident! Austatud volinik Füle! Kõigepealt tahaksin tänada raportööri Vincent Peilloni konstruktiivse avatud ja loomingulise panuse eest, mille tulemus on kõnealune raport. Loodan, et raport on mitte ainult seda kavandada aidanud isikute, vaid ka teiste huvides. Raportis käsitletakse piirkonda, mis on ajaloo vältel olnud kultuuri- ja vaimuelu ning majanduslike ja kaubanduslike uuenduste dünaamiline keskus. Tänapäeval on see piirkond kahjuks paljude probleemide allikas, mis puudutavad meid kõiki ja ülejäänud maailma ja mille lahendamist kõik tahaksime.

Vahemere Liit on oluline projekt, kuid kahjuks ei ole see toonud kasu nii ruttu, kui meile meeldinud oleks. Mulle meeldiks näha, et sekretariaadi rajamisele Barcelonas järgneks prioriteetse projektide kiire edukas elluviimine. Need projektid peavad olema Vahemere Liidu liikumapanev jõud või selle eesmärk. Samal ajal on meil aga vaja tunnistada, et on mõned aktuaalsed poliitilised teemad, nagu Palestiina küsimus ja Lääne-Sahara määratlemata staatus, ning et need on vajalikku edu saavutamist takistanud. Seetõttu tuleb meil püüelda selles piirkonnas rohkema dialoogi, enama sallivuse ja usalduse suurendamise poole.

Selles suhtes peab Euroopa Parlament kindlasti väga olulist ja aktiivset rolli mängima ja ma loodan, et kõik asjaosalised tervitavad seda täiskogu kui ühte tegevuses osalejat, kes saab aidata probleemi lahendada.

Lõpetuseks lubage mul lisada, et kindlasti tuleb pöörata tähelepanu tulevastele põlvkondadele, edendada õpilasvahetust Vahemere Liidu raamistiku piires ja toetada Euroopa-Vahemere piirkonna ülikooli, teiste ülikoolide osalemist ning haridus- ja kultuurifoorumeid. See aitab suurendada vastastikust mõistmist ja seotust.

  Malika Benarab-Attou , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mitte kunagi ei ole Vahemere Liit meie tulevikule nii oluline olnud kui praegu. Oleme raportis Vahemere Liidu kohta püüdnud koos toetada erinevat nägemust meie Vahemerest. Vahemere Liit ei ole lihtsalt vabakaubandusala, vaid liit, mis on rajatud sarnaste põhiväärtustega inimeste ühtse tsivilisatsiooni põhjal.

Tahaksin rääkida meie Vahemerega seotud eesmärkide kõige tõsisemast takistusest – vägivallast, mida Palestiina inimesed kannatama peavad. Iisrael okupeerib nende alasid, kihutab inimesi sealt välja ja tapab neid. Samal ajal ei suuda Euroopa täita oma ajaloolist kohustust selles konfliktis ega tegelikult rahu nimel tegutseda, tunnistades Palestiina riiki vastavalt rahvusvahelistele seadustele, millele meie demokraatiad rajatud on.

Järgmisel nädalal külastab Gaza sektorit ametlik parlamendidelegatsioon, et saada selgust, miks eurooplaste palestiinlastele saadetud sadade miljonite eurode suurune abi ei jõua Gaza koolide ega haiglateni, mida ma jaanuaris külastasin. Olin šokeeritud ja kohkunud, saades teada, et väliskomisjoni esimees otsustas ilma komisjoni liikmeid (kelle hulka kuulun ka mina) ja selle delegatsiooni teisi juhatajaid teavitamata vastavalt Iisraeli saatkonna juhistele parlamendi delegatsiooniga Gazat mitte külastada.

Boikoteerides parlamendi delegatsiooni Gazasse, vähendab meie komisjoni esimees kogu parlamendi usaldusväärsust. Parlament võttis vastu Goldstone’i raporti resolutsiooni, kus mõistetakse hukka Iisraeli sõjaväe Gaza elanikkonnaga kontaktide blokeerimine ja nõutakse selle blokeeringu kohest lõpetamist. Peame seda resolutsiooni ja parlamendi seisukohta meeles pidama.

Sellises olukorras kutsun Gabriele Albertinit seoses suutmatusega täita oma ametikohale esitatud nõudmisi üles väliskomisjoni, mille liige ma olen, esimehe kohalt tagasi astuma.

Mis mõtet on valimiste rahastamisel ja järelevalvel, kui me ei tunnista neid, kelle inimesed valinud on?

Lõpuks on veel üks takistus tõeliselt vennalikule Vahemere Liidule ohvrid, kes upuvad teel Vahemere lõunakaldalt, osaliselt seetõttu, et Euroopa piirid on neile täielikult suletud. Meie praegune rändepoliitika ei ole enam vastuvõetav. Peame vastavalt ÜRO Arenguprogrammi soovitustele olema suutelised tagama, et Vahemere lõunakalda kodanike liikumisele ELi on samad tingimused kui meie kodanike liikumisele sinna. Peame jääma kindlaks oma projektile ja väärtustele. Meie lapsed tänavad meid selle eest ja saame olla oma rahva uhked esindajad.

  Willy Meyer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Austatud juhataja! Vahemere Liidu ees on tõelised takistused ja mida ma palun Euroopa Liidult, kõigilt selle institutsioonidelt ja parlamendilt, on pühendumus – märkimisväärselt rohkem pühendumust nende takistuste ületamise püüdlustel.

Esimene ja kõige olulisem nendest takistustest – selles ei ole kahtlust ja teised parlamendiliikmed on selle küsimuse tõstatanud – on konfliktid: Palestiina konflikt, olles tunnistajaks Iisraeli valitsuse suhtumisele, kes eirab süstemaatiliselt rahvusvahelist seadust ja lepinguid, mille ta on sõlminud, nagu asustust käsitlev Annapolise leping; Lääne-Sahara konflikt; ja, tõepoolest, Küprose Vabariigi põhjaosa sõjaväeline okupeerimine. Need on ilmselged takistused mis tahes institutsioonile, mis soovib, et Vahemere kahe kalda vahel oleks eespool kirjeldatud liiki suhe. Kuni lahendamiseni kujutavad need konfliktid endast tõelist takistust.

Minu esindatav fraktsioon nõuab suuremat pühendumust ja suuremat energiat, et reageerida kõigi nende tegevusele, kes on vastutavad rahvusvahelise seaduse eiramise eest.

Siiski ei tohi me unustada, et veel üks meie ees seisev probleem on Vahemere majanduslik ja sotsiaalne tasakaalutus. Usun, et lahendused, mis püüavad seoses kaubandusega selle tasakaalutusega tegeleda lihtsalt ja otsekohese vabakaubanduslepingute esitamisega, ei ole õige suund. Õige suund oleks selliseid tasakaalutusi arvesse võtta ning püüda jõuda täiendavusel ja solidaarsusel põhinevate kaubanduslepinguteni. Tegelikkuses valitseb paljudes Vahemere kallastel paiknevates riikides täielik vaesus ja puudus.

Siiski, ja seda ma siinkohal ka nõuan, oleks ülioluline Euroopa Liidu suurem pühendumus praegu käärivatele konfliktidele reageerimiseks. Pean silmas Palestiina ja Lääne-Sahara konflikte. Mõnede konfliktide puhul, nagu Lääne-Sahara konflikt, ei tee Euroopa Liit praktiliselt midagi ja, vähe sellest, Euroopa Liit veel uuendab eelisseisundit, millest saab praegu kasu Maroko, ja püüab ka Iisraeli puhul assotsiatsioonilepingut eelisseisundi lepinguks uuendada.

  Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Austatud juhataja! Tänan raportöör Vincent Peilloni meile esitletud väärtusliku raporti eest. Teame kõik, et Vahemere bassein on paljude kultuuride kohtumispunkt. Samas on see aga juhtimiskeskus ja juba palju aastaid pulbitsenud n-ö katel. Kliimamuutused, majandus- ja finantskriis, sisseränne, saastatus, ülepüük ja loodusliku keskkonna kahjustamine on mõned probleemid, mis Vahemere basseinis elavaid eurooplasi ja mitteeurooplasi kimbutavad.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ebaseadusliku sisserände ja tõhusa piirikontrollide küsimusele Vahemere basseini riikides, eriti Kreekas ja Itaalias, mis on ebaseaduslike sisserändajate jaoks Euroopa Liitu sissepääsemise võimalus. Nende riikide piiridel peetakse igapäevaselt võitlusi. Tähelepanu tuleb pöörata ka energiasektori tugevdamisele, taastuvenergiaallikate kasutamisele ja Vahemere päikeseenergia programmile, et ergutada majanduskasvu Vahemere lõunaosa riikides.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

  Louis Bontes (NI). – (NL) Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teatas 2008. aastal, et ta unistas Vahemere Liidust. Eeldati, et see liit annab uue tõuke Euroopa-Vahemere koostöö eesmärkidele, mis põhinevad ühiste vääruste tunnustamisel, nagu demokraatia, õigusriik, hea valitsustava ja inimõiguste austamine.

Mind paneb imestama, kuidas saate rääkida ühistest väärtustest, kui sellises riigis nagu Mauritaania ei saa rääkida usuvabadusest, sest seal on üle tuhande aasta domineerinud islam. Süüria on vastavalt oma põhiseadusele ametlikult rahvademokraatlik ja sotsialistlik unitaarriik, kuid tegelikkuses valitseb seal diktaator. Maroko okupeerib Lääne-Saharat ja Tuneesias toimub regulaarne inimõiguste eiramine. Võiksin seda loetelu pikalt jätkata, kuid pean oma piiratud kõneajast kinni pidama.

Kas selliste riikidega soovime suuremat kultuurivahetust ja rajada vabakaubandusala, millele järgneb inimeste vaba liikumise edendamine üle Vahemere? Selle tulemus oleks veel rohkem islamit Euroopas. Me ei saa lubada, et Euroopast saaks Euraabia: ei nüüd ega mitte kunagi! Peame selle protsessi lõpetama, enne kui unistusest saab õudusunenägu.

1995. aastal oli meil veel üks Vahemerega seotud unistus, millest kujunes Barcelona deklaratsioon, ja 2005. aastal kordasime seda. Need projektid ei toonud peale mitme miljardi suuruste kulude Euroopa maksumaksjale midagi. Lõpetage maksumaksjate raha raiskamine ja unistamine! Siiski kuulub minu täielik austus Gabriele Albertinile julge seisukoha võtmise eest. Minu fraktsioon toetab teda!

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Euroopa-Vahemere piirkond on ELi poliitika strateegiline piirkond: me ei saa olulisi teemasid, nagu keskkond, usulised väärtused, kultuur, infrastruktuur, põllumajandus, energia, julgeolek ja rändevood, käsitleda ilma Vahemerega piirnevate kolmandate riikide vastava toetuseta.

Sellest hoolimata on koostööraamistikuni veel pikk tee: võiksime öelda, et Barcelonast Barcelonani ja sealt edasi vaadates. Euroopa Liit peab suurendama oma vastutust Vahemerega piirnevate kolmandate riikide üksikute assotsiatsioonilepingute uuendamises ja kontrollimises ning peab rahastama infrastruktuuri ja sadamate peamisi strateegilisi projekte.

Teisest küljest peame tugevalt kaitsma Vahemere mõlema kalda võrreldavaid tootmisvaldkondi, eriti põllumajandust, et tagada jätkusuutlik areng ja võimalikult ühtne regulatiivne raamistik. Seetõttu loodame, et Euroopa Liidu juhtimise rolli Vahemere piirkonna riikide suhtes tugevdatakse, et kinnitada üldpõhimõtet, nimelt koostööd, mis esindab poliitilist ja ettevõtlusedu raamistikus, mida on täiustatud üksikisikute kaitsmise tagamisega.

Sooviksin teha ettepaneku ka Malika Benaraub-Attoule: rünnake väliskomisjoni kindlat juhti Gabriele Albertinit, kuid tehke seda tema juuresolekul, nii et ta end kaitsta saaks. See on iga demokraatlikult valitud assamblee oluline tunnus.

  Pier Antonio Panzeri (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Leian, et teeme väga olulise sammu raporti vastuvõtmise suunas ja see on väga kasulik, arvestades plaani pidada 7. juunil Barcelonas tippkohtumine, mis, nagu me teame, on raske, kui vaatame ummikseisu jõudnud iisraellaste ja palestiinlaste läbirääkimisi ning ka mitmete ebamäärasuste ja raskuste tõttu seoses uue sekretariaadi struktuuri halduskorralduse määratlemisega.

Nende probleemidega vastamisi seistes on Peilloni raport kavandatud ainsal võimalikul viisil, tõstes ühest küljest esile selle, et konfliktid ei tohi takistada käegakatsutavat edu mitmepoolse koostöö suunas teatud valdkondades, tunnistades samal ajal teisest küljest, et enne nende konfliktide lahendamist ei ole Vahemere Liit täielikult edukas.

Seetõttu kuulub tegeliku väljakutse hulka nüüd selge jõuline poliitiline vastutus, mis peab olema Barcelona tippkohtumise tulemus, võimaldades lõpuks uue institutsiooni struktuuridel toimida ja pühenduda rahaliste vahendite tagamisele, mis on vajalikud põhieesmärgiks olevatele peamistele projektidele. Euroopa peab mõistma, et oma poliitilised ja majanduslikud jõupingutused ning huvid tuleb suunata lõuna poole, sest siin on võimalik leida lahendusi paljudele praegustele põletavatele probleemidele.

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Aastaid on sõltumatu uurija Gabriele Del Grande postitanud Internetis nende inimeste arvu, kes surid katsetes ületada Vahemerd organiseeritud kuritegelike ühenduste juhitud paatides. Tema üksikasjalik arvepidamine on jõudnud 4200 ohvrini, kellest 18 surid märtsis. Need on tõelised tapatalgud.

Palju aastaid on eakas surnuaiahooldaja Lampedusas korraldanud igale vähestest tagasi saadud surnukehadest vabatahtlikult korraliku matuse risti ja lillega. Need kaks Euroopa kodanikku tegutsevad ka meie nimel, püüdes meie poliitilist ebaõnnestumist tasa teha. Nende spontaansed püüdlused tõstavad esile pakilise vajaduse uue poliitilise struktuuri ja sisu järele, vastupidi sunnitud tagasipöördumistele merel, mida Itaalia valitsus rahvusvahelisi seadusi rikkudes kasutanud on ja mis ainult suurendab inimeste meeleheidet.

Seetõttu peaks Vahemere Liit esindama uut inimkonda, pidades meeles, et meil saab aeg otsa. Tänapäeval on üle poole rahvastikust Marokost Türgini alla 18aastased. Seetõttu on Vahemerele ette määratud kiire muutumine.

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL). – (EL) Tahaksin alustuseks tänada Vincent Peilloni tehtud töö eest. Raport kutsub Vahemere Liidu liikmesriike üles rajama avatud dialoogi vastastikuse austuse ja mõistmise raamistikus inimõiguste ja vabaduste edendamise kaudu ja seda me toetame. Samas ei sisalda raport aga ühtegi konkreetset ettepanekut seda piirkonda igast küljest ründavate poliitiliste probleemidega võitlemiseks. Mõistan Vincent Peilloni sõnade taga peituvat loogikat, mis võib Vahemere Liidu käikulaskmisel kasulik olla. Teisest küljest on aga näiteks suur viga pigistada silm kinni ja teeselda, et Gazas ei toimu mitte midagi. See takistab meil probleemide likvideerimist.

Mind paneb muretsema see, et õpime siin Euroopa Liidus probleemide lahendamise asemel tasapisi nendega elama. Peame meid puudutavate oluliste küsimuste suhtes rohkem ennetavalt tegutsema. Raportis puudub mis iganes viide vajadusele, et Iisrael asuks kohe õiglaselt ja nähtavalt Palestiina küsimust lahendama. Puudub mis iganes viide vajadusele, et Türgi näitaks üles vajalikku austust eranditult kõigi Vahemere Liidu liikmesriikide vastu. Viide vajadusele Türgi okupatsioonijõud liikmesriigist välja viia on – ma ütleksin, et vähim – vajalik tegevus Euroopa õiguse suhtes.

Vahemeri uhub mitut tuhandet selle kallastel asuvat eri kultuuriga linna ja küla, mida sama meri juba üle kümne tuhande aasta ühendanud on. Vaid üks linn nendest tuhandest Vahemere kallastel asuvasest linnadest ja küladest on asustamata. Inimeste asemel elavad seal rotid, sisalikud ja maod. Inimeste majad ja nende mälestused on murenenud. Jäänud on vaid tuhandete inimeste unistused, kellest paljud põgenikena surid. Vähim, mis me elavate heaks teha saame, on Famagusta linn selle elanikele tagasi anda. See oleks pidanud olema Vahemere Liitu käsitleva raporti põhinõue, sest tegutseme Vahemere ühendamise, mitte eraldamise nimel.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

  Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja! Algatusraportid on tavaliselt lihtsalt soe õhk, kuid vastuvõetuna näitavad need Euroopa Parlamendi poliitilist tahet.

See raport teeb ettepaneku rajada 17 ELi mittekuuluvast riigist liit koos parlamentaarse assamblee ja sekretariaadiga ning korraldada tõeliselt ambitsioonikate projektide rahastamine. Nende kavade rahastamiseks läheks mitmeid miljardeid eurosid, mille peaksid loomulikult kinni maksma Euroopa kodanikud. Mainitud ei ole, kust see raha tulema peaks – reaalsusel ei lubata fantaasiasse sekkuda.

Raport on tõeline hullumeelsus! Enne selle väljanaermist peaksime meenutama aga seda, et vastavalt Lissaboni lepingule on Euroopa Liidul seaduslik õigus sõlmida selliseid lepinguid nagu raportis kavandatud. Raport teeb ettepaneku moodustada liit nendest ELi mittekuuluvatest riikidest, kelle hiljem ELi sulandada saab. Just see ongi raporti tegelik teema.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kui Vahemere Liit peaaegu kaks aastat tagasi asutati, oli eesmärk, nagu me teame, et see peaks olema seotud Barcelona protsessiga, et panna alus Vahemere piirkonna riikide ja ELi lähedasemale suhtele. Araabia riikide ja Iisraeli konflikti tõttu on see protsess aga silmanähtavalt soiku jäänud. EL on sõlminud Iisraeliga assotsiatsioonilepingu ja andnud neile rahalist abi, sealhulgas 440 miljonit eurot taastusabi Gaza sektorile. ELi kodanikud küsivad õigusega, miks pumbatakse nende makse Gaza sektorisse, kui seda pommitatakse pidevalt maatasa, ja nõuavad sellest järelduste tegemist. Võimalik on ka see, et Hamas sellest abist kasu saab.

Aastate jooksul ei ole ELil õnnestunud Gaza sektoris erapooletu vahendajana tegutseda. Nüüd on tõenäoline, et Iisraeli ja Araabia riikide konflikti tõttu ebaõnnestub ka juuni alguseks kavandatud Vahemere Liidu tippkohtumine Barcelonas. Minu arvates on eriti kriisiaegadel oluline kavandatut hoolikamalt hinnata ja vajaduse korral edasi lükata. Kriisi ajal ei saa me lubada projekte vaid prestiiži pärast või projekte, mis on kui põhjatud augud, kuhu raha paigutada.

  Dominique Baudis (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Barcelona protsessi järelmeetmena on Vahemere Liit võimalus arendada suhteid Vahemere basseini idas ja lõunas asuvate riikidega. Nagu Vincent Peilloni suurepärases raportis rõhutatakse, ei saa me jätta tähelepanuta selle piirkonna potentsiaali ega riske, mida selline teguviis kaasa tooks.

Tunnistagem vähemalt mõistusega, et Gaza pommitamise ja Palestiina alade jätkuva koloniseerimisega on Vahemere Liit kitsikusse aetud. Poliitiline aspekt on blokeeritud. Me ei ole isegi kindlad, kas kavandatud tippkohtumine juunis Barcelonas üldse toimub. Mind ei üllataks, kui saaksime lähematel päevadel või tundidel teada selle määramatult edasilükkamisest. Siiski ei peaks me alla andma. Euroopa Liit peab poliitilise lahenduse otsimisel võtma endale suurema vastutuse. Me ei saa võimaldada Ameerika Ühendriikidel monopoliseerida kriisiohjamist selles piirkonnas, meie piirkonnas, ja end selle arendamisse aheldada. Meie julgeolek ja majanduskasv sõltuvad Vahemere arengust ja stabiilsusest ja seetõttu on Vahemere Liit siiski parim meie käsutuses olev vahend.

  Maria Eleni Koppa (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks tänada raportööri väga laiahaardelise raporti eest. Vahemere Liit võib aidata otsustavalt kaasa tasakaalustatud Euroopa-Vahemere suhete loomisele ja selle piirkonna riikide vahelise usalduse tugevdamisele. Vahemeri peaks olema rahulik, stabiilne ja turvaline piirkond, kus austatakse täielikult demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi. Vahemere piirkonna riikide vahel on sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused. Majanduskriisi tõttu on väljakutse isegi suurem. Eesmärk on saavutada majanduskasvu, koostöö ja kaubanduse kaudu tõelised heanaaberlikud suhted liidu ja Vahemere piirkonna riikide vahel. Tihedat koostööd on vaja ka energiaturvalisuse, kliimamuutuste vastase võitluse ja merekeskkonna valdkondades.

Loomulikult ei ole Vahemere Liit piirkondlike konfliktide käsitlemise raamistik. Siiski aitab koostöö, poliitilise dialoogi ja ühiste püüdluste edendamine teatud eesmärkide täitmiseks väga kaasa usalduse loomisele, mida on vaja elluviidavate lahenduste saavutamiseks. Siiski on selleks kõigeks ja Vahemere Liidu õnnestumiseks vaja asjakohaseid rahalisi vahendeid ja seekord ei tohi me hooletud olla.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Tänan teid väga mulle kõneaja võimaldamise eest, sest mind pidas kinni väliskomisjoni laiendatud juhatuse erakorraline koosolek. Tänan teid mõistmise eest!

Austatud juhataja! Vincent Peilloni raporti lõikes 5 peatutakse õigusega vajadusel Araabia-Iisraeli konflikti õiglase ja püsiva lahenduse järele. Raportöör kutsub Euroopa Liitu ja kõiki Vahemere Liidu liikmesriike üles sellele põhjusele maksimaalseid jõupingutusi pühendama. Iisraeli delegatsiooni juhatajana toetan ma selliseid rahupüüdlusi väga, kuid minu arvates on need tõhusad ainult kahe tingimuse täitmisel ja need on, et: a) esitatud kahe riigi lahenduses peetakse selgelt silmas kooseksisteerimist Juudi riigis, st Iisraelis ja Palestiina riigis, ja et b) Euroopa Liidu ja Vahemere Liidu liikmesriigid edendavad Kesk-Ida konflikti osapoolte vahelist vastastikuse mõistmise õhkkonda. Siin on kesksel kohal ühine võitlus antisemitismi kuradi vastu, mis kuju see ka võtaks (sealhulgas antisionism). Võite oma sekretariaati ametisse määrata ka võrdse arvu iisraellasi ja palestiinlasi, kuid vastastikuse usalduse saavutamiseks võitleme siiski koos. See on tuleproov.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Eelselgituseks: minu arust oleksid tänasel arutelul pidanud kõnelema kas nõukogu eesistujariigi esindaja või ehk Vahemere Liidu praeguse kaaseesistuja Prantsusmaa esindaja. Nende puudumine on väga kahetsusväärne.

Head kolleegid! Euroopa Liidu prioriteet on tagada, et selle lähimad naabrid moodustaksid rahuliku, jõuka, vaba ja turvalise piirkonna. See peaks olema Vahemere Liidu peamine eesmärk ja ma loodan, et teine Vahemere Liidu riikide tippkohtumine järgmisel kuul aset leiab.

Tahaksin tänada Vincent Peilloni, eriti tema avameelse ja väga konstruktiivse lähenemise eest.

Hoolimata sellest, et Vahemere lõunakaldad on Euroopa Liidule lähedal, eraldavad meid märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, demograafilised ja kultuurilised erinevused jne. Mõned nendest erinevustest on meie naaberriikides valitsevate tõsiste puuduste tulemus.

Väga oluline on arendada tihedat dialoogi ja koostööd Vahemere Liidu raamistiku piires ja viia ellu selle peamised ühisprojektid ja assotsiatsioonilepingute kahepoolne mõõde, et tugevdada suhteid mõlema kalda vahel ja olla suuteline eespool mainitud puudusi vähendama. Selle saavutamiseks peavad ka meie naabrid reforme rakendama. Paigalseismine ei saa lahendus olla.

Tahaksin lühidalt peatuda kolmel punktil. Esiteks on väga oluline, et Vahemere Liidu sekretariaat Barcelonas hakkaks tööle nii ruttu kui võimalik.

Teiseks, ja see on lähedalt seotud esimese punktiga, ei tohi Vahemere Liidu tegevust halvata konfliktid, nagu Kesk-Ida konflikt. Vahemere Liit võib konfliktide lahendamisele kaasa aidata, kuid ei peaks olema konflikti lahendamise vahend ja vastasseisud ei tohiks seda tööd blokeerida.

Kolmandaks ja viimaseks peab Euroopa Liit pöörama erilist tähelepanu ka nn Euroopa-Vahemere koostöö neljandale peatükile: ränne, julgeolek, sotsiaalne integratsioon ja õigusemõistmine.

  Juhataja. – Vabandan nõukogu nimel. Nõukogu esindaja ei saa täna siin olla, sest on neljapäeva hommik ja selle raporti arutelu oli algselt kavandatud esmaspäevaks.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Paluksin teil kutsuda nõukogu esindaja alati neljapäeva hommikul trialoogiks siia. Mõnede nõukogu eesistujate – kombe kohaselt ei nimeta ma nimesid – esindaja oli siin isegi neljapäeva õhtul. Leian, et nõukogu peaks enamikul täiskogu osaistungjärkudel kohal olema.

  Juhataja. – Tänan teid, ma teen seda! Püüdsin lihtsalt selgitada nõukogu öeldut. Ma teen seda. Tänan teid väga!

  Josefa Andrés Barea (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Tahaksin rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel tänada Marielle De Sarnezit selle eest, kuidas ta meiega koostööd tegi.

Rohkem kui kunagi varem on nüüd vajadus Vahemere Liidu järele, suurte projektide toetamiseks ja institutsiooniliseks arenguks. Rohkem kui kunagi varem on vaja kohaselt reageerida kriisile, teadustööle, kliimamuutustele, veeprobleemidele, uutele energiamudelitele, jätkusuutlikule arengule. Seetõttu peame lühiajaliste ja keskmise pikkusega meetmetega arendama ja sõlmima Vahemere piirkonnas kaubandus- ja majandussuhteid, looma vabakaubandusala, kaotama tariifsed tõkked ning avama põhja-lõuna ja lõuna-lõuna turud.

Barcelona tippkohtumisel pakub eesistujariik Hispaania võimalust uueks lepinguks, uueks olukorraks, uueks koostööks, demokratiseerimiseks, majanduslikeks ja sotsiaalseteks reageeringuteks. Barcelona tippkohtumine võib panna meid olukorda, kus peame juhtimise Vahemerel enda peale võtma.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu Niccolò Rinaldi välja tõi, võib Vahemere inimeste lähedust tänapäeval näha peamiselt pöördelise sisserändefenomeni kontekstis.

Euroopa Liit peab seda käsitlema kui prioriteetset tegurit, sest rändevood võivad põhjustada ja on juba põhjustanud probleeme inimeste, sotsiaalsel, kultuuri ja majanduse tasandil, mis mõjutavad Vahemere kahe vastaskalda lähitulevikku. Vahemere inimeste vastastikust lähedust võib näha ka majanduslikus ja sotsiaalses koostöös Euroopa Majanduspiirkonna raames ning Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna riikide vahel.

Selles suhtes peaks meie pidev kohalolek selle piirkonna kõigil tasanditel võimaldama meil võtta juhtrolli, et takistada Vahemere Liidul kordamast Barcelona ebakõlasid. Kui palju vigu tehti, kui palju kordi mõtlesime, et liigume edasi, kuigi me tegelikult hoopis tagasi liikusime?

Seetõttu vajame eelkõige sotsiaalse, kultuurilise ja inimestevahelise dialoogi algatamist, mis põhineb vastastikusel arusaamisel ja meie tsivilisatsiooni alustaladeks olevate positiivsete väärtuste edendamisel, kuid see hädavajalik tegur sõltub edukast koostööst, eelkõige majanduslikul tasandil.

Tegelikult on lepingute ja kaubanduse levik soodustanud ja soodustab jätkuvalt poolte vaheliste tasakaalustatud majanduslike ja sotsiaalsete suhete kasvu. Lisaks peame poliitilises kontekstis jätkama väga kiiresti pidevat püüdlust julgeolekupoliitika dialoogi saavutamiseks, et arendada kõnealuste riikide veelgi tugevamaid suhteid.

  Juhataja. – Head kolleegid, palun pidage ettenähtud ajast kinni! Kell on 10.57 ja kell 12 toimub meil hääletus.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelseisev riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumine 7.–8. juunil Barcelonas on ilmselgelt oluline sündmus Vahemere Liidu praktikas käikulaskmiseks. Seetõttu kujutab see endast enneolematut võimalust panna paika tõelise ja tugeva rahu- ja julgeolekukoostöö aluspõhi.

Just sel põhjusel peame võimaluse täielikult ära kasutama, et rajada arengustrateegia, ja et saaksime määrata projekte, millega on võimalik see piirkond taas ellu äratada ja majanduskasvu edendada. Loodan, et kohtumine tugevdab selliseid algatusi nagu „Solar for Peace” ja Desertec, mis on olulised vahendid vastastikuses sõltuvuses piirkondliku energiaturu rajamiseks.

Viimaseks peab Vahemere Liit ergutama teadus- ja tehnoloogilisi uuringuid ja uuendusi, kasutades olemasolevaid teadusinstituute kohalike ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, mis on üleilmse turu väljakutsetele vastu seismiseks liiga nõrgad. Olen veendunud, et liidu majanduskasv saab Euroopa ühtsust tugevdada.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Tahaksin öelda, et peaaegu kaks aastat pärast Vahemere Liidu käikulaskmist on meil aeg selle uue föderaalprojekti võimalusi hinnata ning ka selle arenguväljavaateid kajastada. Sellest vaatenurgast pean Vincent Peilloni kavandatud raportit teretulnuks ja ühinen oma kaasparlamendiliikmetega tänusõnades koostajale.

Juunis toimuva Barcelona tippkohtumise eel on väga oluline, et kinnitaksime veel kord parlamendi kohustust selle projekti edu suhtes piirkonnas, mis, nagu me kõik teame, asub kolme mandri kokkupuutekohas ja mis on Euroopale geostrateegilises ja kultuurilises kontekstis ilmselgelt oluline piirkond. Olen pisut mures Dominique Baudise skeptitsismi pärast, mis puudutab tippkohtumise võimalikku edasilükkamist. Loodan, et seda ei juhtu ja et kasutame kõiki meile kättesaadavaid institutsioonilisi ressursse, et selle tippkohtumise toimumine tagada. See ei tähenda mitte ainult võimalust mõtiskluseks, vaid ka institutsioonilist edu, sest Vahemere Liit peab kuue strateegilise projekti rakendamise käigus ületama poliitilised ummikud ja institutsioonilised raskused ning see väljendab institutsiooni ülimat vajalikkust.

Vahemere Liidu kestus ja usaldusväärsus sõltuvad selle toimimise suutlikkusest. Selleks ei ole vaja mitte ainult asjakohast rahastamist projektide rakendamiseks ja sekretariaadi töös hoidmiseks, vaid minu arust on nõutav ka kodanikuühiskonna ning riigisiseste ja parlamendifraktsioonide ja ka Euroopa Liidu ja Vahemeremaade parlamentaarse assamblee suurem kaasatus, et tagada Vahemere Liidu demokraatlik õiguspärasus.

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Parlamendi üks poliitiline prioriteet peab olema aidata pärast 2008. aasta Pariisi tippkohtumist kestnud kaheaastast ummikseisu kaasa eelseisva Barcelona tippkohtumise täielikule õnnestumisele. Täna on mainitud paljusid eesmärke ebaseadusliku sisserände takistamisest kuni inimõiguste rikkumise vastase võitluseni, kuid mängus on ka oluline majanduslik aspekt: Vahemeri pakub tohutut potentsiaali, võttes alguseks taastuvenergiad.

Järelikult peame andma oma täieliku toetuse Vahemere päikeseenergia kavale ja tööstusalgatustele, nagu Desertec, kaasates ettevõtteid ja ülikoole, et arendada praktilise koostöö projekte. Prioriteetse rahuprotsessiga peab tõepoolest kaasnema majandusareng, eelkõige selleks, et kindlustada vajalik sotsiaalne ühtekuuluvus, mis võib aidata konflikte ületada.

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Kahtlemata on Vahemere Liit ka julge kultuuridevaheline projekt, mis sõltub muu hulgas eri kultuuriliste ja sotsiaalsete tavade ületamise tahtest. Juhul kui kultuurilise mitmekesisuse impulsse tajuda avatult ja võimalusena, mitte ohuna, viib see vastastikuse rikastumiseni. Üks sellistest võimalustest on soolise võrdõiguslikkuse lähenemisviis ühiskonnas. See on kõnealuses piirkonnas mõnevõrra tundlik valdkond. Seetõttu peab Vahemere Liit sellele valdkonnale piisavalt tähelepanu pöörama ja mitte ainult 2009. aasta novembri Marrakechi ministrite konverentsi kohustuste tõttu toetada soolise võrdõiguslikkuse mõtet ja sätet ning toetada naiste rolli ühiskonnas, sealhulgas nende osalemist avalikus elus, ja võidelda naiste vastu suunatud vägivalla vastu. See on üks peamisi valdkondi, mis võib vabastada ja käiku lasta kogu selle piirkonna tohutu inimpotentsiaali, mis võib tulemusena ainult kasu tuua. Topeltstandardid ja vastumeelsus muudatuste suhtes, mida tihti toetatakse ainult kommete ja tavade ettekäändel, ei ole vastuvõetavad, vaid tuleks otse vastupidi kõrvale heita kui Vahemere piirkonna arengu takistused.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Usun, et Euroopa Liit peab Vahemere Liitu nii poliitiliselt kui ka rahanduslikult rohkem toetama. Vahemere Liidu raames toimub Barcelonas 7. juunil 43 riigipea või valitsusjuhi tippkohtumine ja Euroopa Parlamendina peame lootma, et see kohtumine kujuneb Vahemere Liidu käikulaskmise ja projektide rakendamise seisukohast edukaks. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöörina tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusele olen ma juhtinud tähelepanu minu arust olulistele aspektidele, nagu Vahemere vabakaubandusala loomine, teadus- ja haridusvaldkonna kaasamine, lairibaühenduse ja infotehnoloogia laienemine ja ka suurenenud võimalused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seoses viimase punktiga on eriti VKEd ja äritegevuse arendamine juba üks strateegilistest valdkondadest. Põhiprojektid peavad saama Euroopa ja rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest vastavat toetust ja järelikult tuleks uutes projektides taotleda nii paljude Euroopa partnerite kaasamist kui võimalik.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Prantsusmaa presidendi Sarkozy Vahemere Liidu ettepanek oli Prantsusmaa ELi eesistumisaja kõrgpunkt. Tundub, et pärast seda on ettepanek osa oma särast kaotanud. See ei pruugi iseenesest halb olla, sest EL arendab ise välja oma naabruspoliitika jõulist ja edukat lõunapoolset mõõdet. See järgneb peaaegu kahekümneaastasele Barcelona protsessi ja selle poliitilise aparaadi arengule.

Euroopa maksumaksjad võtavad õigusega väga eitava seisukoha püüdluste ja vahendite raiskamise kahekordistamise suhtes ja segadus valitseb kõigi nende konkureerivate toimingute ümber, kuid mis iganes saatus Vahemere Liitu ka 8. juuni tippkohtumisel ei tabaks, ei tohi me lasta Euroopa naabruspoliitika idapoolsel mõõtmel maha jääda. Kahjuks ei ole me arendanud oletatavat Euroopa ja Ida-Euroopa parlamentaarset assambleed samal viisil, kui Euroopa-Vahemere parlamentaarset assambleed, mis on nii pikka aega aktiivne olnud. Põhimõtteliselt on nii läinud Valgevene osalemisega seotud probleemide tõttu.

Lõpuks toetab minu fraktsioon toetab täielikult Gabriele Albertini tegevust väliskomisjoni esimehena, tõmbudes tagasi Kesk-Ida külastuse juhtimisest. See on olnud vaidlust tekitav ja täna hommikul laiendatud juhatuses arutusel olnud. Anname igale väliskomisjoni esimehele umbusaldust avaldavale sotsiaaldemokraadi häälele vastuhääle.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Vahemeri on olnud Euroopa kultuuri häll ja selle liikumapanev jõud juba aastatuhandeid ja seetõttu tervitan seda ühist lähenemist väga.

Siiski on Vahemere piirkond ka sild peaaegu piiramatuks sisserändeks ELi. Meie arust moodustab Vahemere piirkonna üks olulisemaid probleeme ehk teisisõnu ebaseaduslik sisseränne kuue peamise strateegilise projekti osa ja seetõttu tuleb see kindlasti kaasata. Ainult ühine lähenemine Vahemere piirkonna riikidele, sealhulgas Põhja-Aafrikas asuvatele, võib ebaseadusliku sisserände voogu aeglustada aidata. See on ainuke viis, kuidas me põgenikevoolu selle alguspunktis takistada saame. Lisaks organiseeritud inimkaubanduse vastu võitlemisele peab EL jätkuvalt keskenduma ka vaesusevastasele võitlusele, teadlikkuse tõstmisele ja teabe pakkumisele sisserändajate päritoluriikides. Euroopasse rännata soovivatele inimestele tuleb täpselt selgitada, et siinsed tänavad ei ole sillutatud kullaga, et Euroopa ei saa pakkuda kõigile töökohti, jõukust ega varjupaika ja et paljud sellised traumaatilised reisid lõpevad vahistamise ja maalt välja saatmisega.

  Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Hoolimata Vahemere Liidu loomisest ja riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumise pidamisest puudub meil ikka ELi Vahemere poliitika selge määratlus ja selle piirkonna arengu ja stabiliseerimise pikaajaline nägemus.

Vahemere potentsiaal on aga tohutu: üks kolmandik üleilmsest mereliiklusest läbib Vahemerd, tulles Hiinast, Aasiast, Euroopa riikidest, Indiast ja jõudes meie vetesse läbi Suessi kanali. Kesk-Ida ja Aafrika rannikuriigid on rohkem arenenud riigid ja meile on nad väga olulised teatud põhjapanevates valdkondades, sealhulgas rändevood.

Seetõttu tuleb meil paremini määratleda Vahemere Liidu institutsioonide tegevuslik struktuur, pakkuda sekretariaadile rahalisi vahendeid ja kriteeriume liikmelisuseks ning projektide rakendamiseks. Peamised punktid hõlmavad põllumajandust, transporti, meremagistraale, rahvusvahelisi koridore, taastuvenergiat ja päikeseenergia kava. Prantsuse diplomaadi ja kirjaniku Paul Morandi sõnul on Vahemeri eelkõige kõrbevastane tsivilisatsioon. Korrakem neid sõnu uuesti!

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Jätan kõrvale tänase hommiku kahtlemata kõige asjakohasema küsimuse: kuidas küll Euroopa maksumaksjad maksavad kogu selle allstruktuuri ja sekretariaadi eest, millest täna hommikul räägitud ja mille suhtes täna hommikul täiskogul ettepanek tehtud on? Tahan väljendada oma arvamust, et kahtlemata on Vahemere stabiilsus Euroopa Liidule laiemas ulatuses väga positiivne.

Siiski kaasnevad Euroopa Liidu abiga kohustused nendele riikidele, mis tahavad institutsioonidest ja laienenud majandusvõimalustest kasu saada. Tahaksin kiiresti keskenduda ühele aspektile ja see on sel aastal Maroko ametivõimude tuhandete tonnide Põhja-Iirimaa seemnekartulite tagasilükkamine. Neid kartuleid kontrolliti enne riigist lahkumist vastavalt tavalistele eeskirjadele ja Maroko ametivõimud lükkasid need erineva režiimi alusel tagasi.

Mõistan ja avaldan austust volinik De Guchtile selle küsimusega tegelemise eest, kuid tahaksin rõhutada, et need, kellele me kasu loodame, peavad võtma kohustused.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! See oli tõepoolest hea ja inspireeriv arutelu. Nõustun nendega, kes ütlevad, et kaotasime palju aega, eelkõige sekretariaadi rajamisel. Tulen natukese aja pärast selle teema juurde tagasi.

Meie ees on aga veel väga olulisi küsimusi: kuidas tagada, et mis tahes Kesk-Ida rahuprotsessi ümber toimuv ei halvaks Vahemere Liidu tegevust; kuidas tagada tippkohtumise toimumine ja et see rajaks tõuke, millest te räägite; ja kuidas lahendada valitsustevahelise lähenemise küsimus ühenduse lähenemisviisi vastu Vahemere Liidu osas. Teeksin viis väga lühikest märkust.

Esiteks tahaksin väljendada tunnustust eesistujariigile Hispaaniale. Töötasime viimastel kuudel eesistujariigi Hispaaniaga väga kõvasti. Me lasime 4. märtsil koos käiku sekretariaadi ja eesistujariik Hispaania teeb väga kõvasti tööd, et tagada Barcelona tippkohtumise toimumine.

Minu teine märkus oleks, et väga oluline on mitte ainult see, et sekretariaat tööd alustab, vaid ka selle rahastamine. Praegu on sekretariaati rahastanud ainult komisjon. Saadame olukorda uurima eksperdi, et veenduda, et projekti ja ELi poliitika vahel on kooskõla. Sekretariaat peab olema väike (umbes 40 inimest) ja see peab olema vahend, mis võimaldab meil teostada rohkem ja rohkem projekte Vahemere Liidu liikmete hüvanguks.

Sellega seoses on oluline ka märkida, et toimub mitmeid kasutoovaid valdkondlikke kohtumisi. Järgmisel nädalal on Marseilles’is rahandusministrite kohtumine ja järgmisel kuul toimub Kairos põllumajandusministrite kohtumine.

Kuna Vahemere Liit on meie naabruspoliitika oluline osa, siis seisneb meie töö nende riikidega peamiselt kahepoolses suhtes, kus paljud lõunapoolsed naabrid sooviksid eelisseisundit. Siinkohal tähendab eelisseisund ka kõigi meie partnerite kohta käivat kõrgemat vastutust, sealhulgas inimõiguste ja mobiilsuse osas, mis on samuti väga olulised küsimused. Nõustun austatud parlamendiliikmetega, kes kutsuvad meid üles tagama suuremat sünergiat kahepoolsete ja mitmepoolsete lähenemiste vahel.

Minu viimane märkus on, et oleme määratud Euroopa Parlamendiga koos töötama. Ühena järgmistest kordadest arutleme naabruspaketi üle, kus hindame meie naabruse nii kahepoolset kui ka mitmepoolset raamistikku.

  Vincent Peillon, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Tahaksin esitada kolm lühikest kommentaari.

Esiteks on meil austus kõigi vastu, eriti potentsiaalsete ohvrite vastu, kuid leiame, et kaastunne, moraalne nördimus ja solvangud ei aita poliitikat teha.

Teiseks ei ole me loomulikult ignoreerinud Küprose või Sahara või muidugi Palestiina alade konflikte. Kas me aga ühises välis- või julgeolekupoliitikas või mitmetel toimunud läbirääkimistel tegelikult mõtlesime, et nende teemadega tegelemine on Vahemere Liidu käsutuses? Kõike ei ole võimalik kõigi heaks teha ja meeltesegadus ei aita tõhusalt tegutseda.

Kolmandaks on ka minul kahju, et nõukogu täna siin esindatud ei ole. See ei ole hea märk, kui järeldate, et selline poliitilise tahte puudumine annab meile põhjuse uskuda – Dominique Baudisel on õigus –, et 7. juuni tippkohtumine on tasakaalus. Olgu kuidas on, parlament ei ole oma kohustustest kõrvale hiilinud. Euroopa üles ehitanud inimesed tegid seda pikaajalise nägemusega ja olles – pärast meid tükkideks jaganud julma sõda –täielikult teadlikud kindla poliitika olulisusest. Samas vaimus tahtsime Vahemerega suhteid arendada ka selles raportis.

Euroopa vaevleb suures kriisis ja peame olema suutelised määratlema majanduskasvu strateegia, nagu ma varem mainisin. Peame tagama ka selle, et me sissepoole ei pöörduks. Kui nii teha ja suhtlemine välismaailmaga lõpetada, algab kustumine. Seetõttu leian ma, et see kollektiivne töö on oluline ja ma loodan, et riigipead või valitsusjuhid, kes ei ole hiljuti oma ajaloolisi kohustusi täitnud, kuulavad ja panevad tähele.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Vahemere Liit ja idapartnerlus on kaks Euroopa naabruspoliitika tugevdamiseks kavandatud koostööalgatust. Usun, et Euroopa Parlament peab nende algatuste arendusi tihedalt jälgima, eriti praegusel otsustaval silmapilgul, kui üleilmne geopoliitiline ja majanduslik tasakaal on uuesti määratletud. See algatus aitab soodustada usalduse õhkkonda ühiste eesmärkide saavutamiseks, olgu need siis majanduslikud, kultuurilised, hariduslikud või piirkondliku julgeolekuga seotud.

Tahaksin rõhutada, et tugevas piirkondlikus koostöös saavutatakse tegelikku edu vaid laiaulatuslike projektide rakendamisega ja dialoogi juhtimisega igal tasandil. Leian, et lisaks kuuele täpsustatud investeerimisvaldkonnale tuleb algatada uusi projekte sellistes valdkondades nagu toit, põllumajandus ja kultuur.

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. – (IT) Barcelona protsessi seiskasid poliitilised põhjused, eelkõige Vahemere piirkonnas aset leidvad konfliktid, kuid tehniliselt on see protsess endiselt toimiv, nagu näitavad suured integreerimisprojektid, mida liit oma rahalistest vahenditest toetab, ja Vahemere Liidu institutsioonilise struktuuri määratlemisel saavutatud edu. Euroopa-Vahemere parlamentaarne assamblee on alates selle asutamisest Napolis 2003. aastal teostanud nende projektide elluviimise üle koordineerimist ja demokraatlikku kontrolli. Nimetatud projektid seostuvad paljude selle piirkonna peamiste väljakutsetega: mere puhastamine, transport, taastuvenergiad, haridus, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja kodanikukaitse. Siiski on Euroopa-Vahemere strateegia algatamiseks nappinud vajalikku poliitilist indu. Vahemere Liidu resolutsioon on oluline poliitiline dokument, mis pärast rohkem kui kakskümmend aastat kestnud märkimisväärse energia pühendamist ida poole laienemisele juhib nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu vajadusele oma geopoliitilist väljavaadet muuta ja asetada välispoliitika keskmesse suhete arendamine Vahemere basseini riikidega, alustades ühise seisukoha vastuvõtmisest Kesk-Ida konflikti suhtes.

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Raport Vahemere Liidu kohta märgib Euroopa Parlamendi huvi ja investeeringuid Vahemere kahe kalda dialoogi. Vahemere Liidu koha sisse õnnistamine Barcelonas ja selle esimese peasekretäri ametisse määramine on väga oluline samm liidu raamistikus elluviidavate projektide täpsemalt määratlemiseks. Sellest hoolimata seisab Vahemere Liit vastamisi teatud poliitiliste pingetega. Selle arengut blokeerib endiselt Iisraeli-Palestiina konflikt: Gaza sündmustele järgnenud protsessile vahelesekkumine, Istanbulis toimunud eelmise tippkohtumise boikoteerimine, ja neid näiteid on palju. Selles keerulises kontekstis loodame väga, et 7. juunil Barcelonas kavandatud teine Vahemere Liidu tippkohtumine annab liidule ja missioonidele, mida liiduga saavutada tahetakse, uue tõuke ja uue dünaamika. Kahtlemata teevad praegused lahendamata konfliktid Vahemere Liidu missiooni keeruliseks, kuid palume Vahemere Liidu liikmesriikide riigipeadel või valitsusjuhtidel oma poliitilisi ja ajaloolisi kohustusi täita. Barcelona kohtumine näitab meie kohustust Vahemere suhtes.

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult. – (DE) Kaks aastat tagasi Barcelona protsessi põhjal ja Prantsusmaa juhtimisel asutatud Vahemere Liit seisab endiselt vastamisi paljude väljakutsetega. ELi ja selle lõunanaabrite poliitilist dialoogi ei takista mitte ainult ränne ega majanduskokkulepped. Väljakutsete hulka kuuluvad ka sellised valdkonnad nagu katastroofide kontrollimine, energia ja keskkond.

Vahemere piirkondi on rängalt tabanud veepuudus ja põud. 2007. aastal elas üks kolmandik eurooplasi piirkonnas, kus vesi oli otsakorral. See probleem on veelgi püsivam Maghrebi riikides, kus puuduvad vajalikud tehnilised ja rahanduslikud ressursid vee tõhusamaks kasutamiseks. Ootamatud tugevad vihmasajud ja üleujutused võivad nende piirkondade infrastruktuuride probleemide tõttu isegi suuremat kahju põhjustada.

Vesi on kogu elutegevuseks hädavalik ja seetõttu peame oma rahanduslikku ja majanduslikku koostööd suurendama. Keskkonnakaitset edendavaid projekte on võimalik rakendada ainult Vahemere piirkonna riikide arendatud koostöö alusel.