Istungi stenogramm

Neljapäev, 20. mai 2010 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Louis Grech (A7-0132/2010)

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et raportis ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele mainiti väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd). Lõikes 46 väidetakse õigusega, et nende suurim probleem on juurdepääs rahastamisele. See on õige, sest endiselt on lihtsam tagada miljonitesse eurodesse ulatuv riskifondide rahastamine kui väikeettevõttele 100 000 euro suuruse laenu saamine.

Seda arvestades tahaksin ma näha, et raportis mitte ainult ei kirjeldataks, mis ideaalis toimuma peaks, vaid nõutaks ka komisjonilt konkreetseid meetmeid.

Raport: Pál Schmitt (A7-0108/2010)

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Suurem dialoog ülikoolide ja ettevõtjate vahel aitaks minu arvates majanduskasvule kaasa. Mind teeb ärevaks noorte seas kasvav tööpuudus. Ebakindel tööturusituatsioon, millega paljud noored silmitsi seisavad, ei julgusta neid peret looma või sunnib neid seda lõpmatult edasi lükkama. Euroopa demograafilisi muutusi arvestades on sellel lõppkokkuvõtteks negatiivne mõju majandus- ja sotsiaalsfäärile.

Seega peaks dialoog hõlmama meetmeid, mis toetavad noorte sisenemist tööturule, võimaldades nende võimete täielikku arendamist. Teised teemad peaksid hõlmama hariduse kaasamist vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse, pöörates erilist tähelepanu puudega inimestele. Neil põhjustel toetan ma esitatud raportit.

Raport: Rebecca Harms (A7-0142/2010)

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt ja see oli õige teguviis.

Mis puudutab tuumaenergiat üldiselt, siis ajab see teema paljusid kodanikke siiski segadusse ja minu riigis on peaaegu kõik Sellafieldis ja Tšernobõlis toimunud kohutavate katastroofide tõttu tuumaenergia vastu. Seetõttu soovitan ma komisjonil uurida tuumaenergiaga seotud eeliseid ja puudusi ja avaldada teatise, et anda kodanikele võimalus teha oma otsused tõe, mitte emotsioonide põhjal.

Austatud juhataja! Lõpetuseks tahaksin teid tänada esimest päeva eesistuja olles tehtud suurepärase töö eest.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Euroopa Ühendus annab rahalist abi Leedule, Slovakkiale ja Bulgaariale, et toetada nende püüdlusi esimese põlvkonna tuumareaktorite töö lõpetamisega seotud kohustuste täitmiseks. Bulgaariale 2009. aastal antud rahaline abi nende reaktorite töö lõpetamiseks oli mõeldud peamiselt ettevalmistustöödeks. Abi andmise jätkamise eesmärk on pakkuda Bulgaariale abi, et riik saaks teostada ja tagada ohutuse ning säilitada...

(Sõnavõtja katkestati)

Sergej Kozlik, te kaldute teemast kõrvale!

Raport: Liem Hoang Ngoc (A7-0147/2010)

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Vähesed muudatusettepanekud, mille raportöör on oma raportis kavandanud, on vähem kui hämmastavad. Raportöör teeb ettepaneku jätta välja kõik sõnastused, mis on seotud usaldusväärse riikide rahanduse, stabiilsus- ja kasvupakti rikkumistega, mis tuleb lõpetada, ning stabiilsus- ja kasvupakti range jõustamise olulisusega, ning 250 parlamendiliiget toetavad tema seisukohti. Hämmastav!

Raportööri ja 250 parlamendiliikme eesmärk on majanduse hävitamine. Kuidas saab nii olla, et meil on ikka veel 250 inimest, kes elavad üle oma võimete? Kakssada viiskümmend Euroopa Parlamendi liiget, kes ei ole veel aru saanud, et küllusemaad ei ole olemas! Kõik liikmesriigid peavad valama rohkelt higi, verd ja pisaraid nende võlgadest vabastamiseks, rahaasjade kordaseadmiseks ja õigesse suunda juhtimiseks.

See on ilmselgelt karm sõnum ja ei kehti teiste hääletajate kohta. Kui meil aga selle sõnumi edastamine ebaõnnestub, ootab Euroopat pankrot! Raportööri soovitatud suund on juhend riikide rahanduse jätkusuutlikkuse hävitamiseks lühikese ajaga. Õnneks ei võetud muudatusettepanekuid vastu.

  Vicky Ford (ECR). – Austatud juhataja! Tervitan riikide rahanduse raportit. Võrreldes esimese projektiga on see tohutult arenenud.

Kõrged võla- ja defitsiiditasemed on suur mure Ühendkuningriigile ja paljudele liikmesriikidele. Peame saama lahti finantsstiimulitest ja kvantitatiivsest lõdvendamisest ja need ei peaks olema aktsepteeritud normid. Vaja on keskenduda kõrge tööpuuduse taseme vähendamisele ning vähendada tööhõive ja VKEde maksukoormat. Ressursid on napid ja oleme ühel nõul selles suhtes, et kus raha kättesaadaval on, seal tuleb see suunata majanduskasvu soodustavatesse investeeringutesse, nagu teadus- ja arendustegevus ning keskkonnasõbralikumad ja nutikamad uuendused. Lõpuks ei saa me pidevalt ignoreerida vananeva rahvastiku probleemi. Pensioniskeemid peavad olema läbipaistvad ja neid tuleb riigivõla käsitlemisel arvesse võtta!

Mõned selle raporti teemad teevad mind ettevaatlikuks. Tundlikumalt tuleks käsitleda näiteks rändeteemat. See võib täita teatud lünki tööjõupuuduses, kuid peab olema juhitav ja kohalikke tegureid arvestav. Nõustun küll sellega, et Euroopa probleemidele tuleb leida Euroopa tasandil lahendused, kuid peame olema teadlikud üleilmsest majandusest ning austama ka meie riiklike parlamentide olulisi pädevusi.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Hääletasin Liem Hoang Ngoci raporti vastu peamiselt ükskõiksuse tõttu, millega seal veel suuremaks massiliseks sisserändeks Euroopasse üles kutsutakse.

Kui eraldatuks Euroopa Parlament reaalsest maailmast tegelikult muutuda võib? Meie linnad on juba koormatud massilisest ja kontrollimatust sisserändest tulenevate probleemidega. Aeg on teostada Euroopa tasandil tasuvusanalüüs väljastpoolt Euroopa Liitu pärit välismaalaste sisserände kohta. Mitmete liikmesriikide valitsused, mille ees on juba sellised probleemid, on keeldunud sisserände kulusid arvestamast ja tunduvad arvavat, et on ebasoovitav selle teema kohta mingeid teadmisi omandada. Kuidas see võimalik on?

Peame arvestama ka arenevate riikide probleeme, mis on tunnistajaks ajude äravoolule ja oma elujõulise elanikkonna kadumisele Euroopasse. Nende probleemid muutuvad veel tõsisemaks, viies veelgi suurema sisserändeni.

Raport: Vincent Peillon (A7-0133/2010)

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin mitmetel põhjustel Vahemere Liidu algatusraporti vastu.

Ei ole kahtlust, et stabiilne Vahemeri on laiemale Euroopale tohutu boonus. Siiski on ajal, mil kogu Euroopas valitseb riskantne majanduskliima, siinsest täiskogust täiesti ebasobiv sellise kavaga seotud kulusid kaalutleda. Riigipeade suurejoonelised kohtumised, 40-liikmeline sekretariaat ja naabruspaketid ei esinda praegusel ajal kokkuhoidlikku majanduspoliitikat.

Lisaks olin ma vastu muudatusettepanekule 5, kus nõuti, et ELi ja Iisraeli suhete uuendamist eelisseisundis majanduskoostöö kokkuleppe alusel ei tohiks jätkata. Euroopalt nõutava delikaatse tasakaalu raames ei anna sellised üleskutsed Iisraelile mingit kindlust, et see täiskogu ausa vahendajana käituks.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! 1980. aastate alguses külastasin ma noore ajakirjanikuna Maroko kuningat Hassanit, kelle ühinemisettepanek ELiga oli just tagasi lükatud. Pärast seda külastust kirjutasin ma artikli, kutsudes üles looma Vahemere ühendust. Mul oli privileeg töötada koos Otto van Habsburgiga, kes ütles, et Vahemeri ei ole mitte kunagi Euroopat ega selle naabreid eraldanud, vaid peab need kokku tooma. President Sarkozy biograafias kirjutas Jean-Paul Picaper, et Vahemere Liidu idee on pärit pan-Euroopa liikumisest.

Miks ma seda siin mainin? Sellepärast, et tahan selgeks teha, et tegemist ei ole mitte ainult Prantsusmaa kinnisideega, nagu paljud inimesed öelnud on, ja et see ei ole raha raiskamine, nagu eelmine sõnavõtja mainis. See on Euroopa Liidu välispoliitika kõige olulisem tööriist pärast idapartnerlust. Just seetõttu tuleb meil aga tagada Vahemere Liidu nõuetekohane rajamine ja poliitilise struktuuri olemasolu. See ei tohi olla lihtsalt vabakaubandusala, sest teame, et nagu Churchill ütles – ja ma teen selle märkuse meie Ühendkuningriigi kolleegide suunas –, on Vahemeri Euroopa nõrgim koht. Peame tagama, et see tulevikus nii ei oleks.

Raport: Evgeni Kirilov (A7-0123/2010)

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Toetasin raporti algset lõiget 12, kus väljendati muret etnilise puhastuse kasutamise pärast kui eelmängu Lõuna-Osseetia ja Abhaasia nukuvalitsuste tunnustamisele Venemaa poolt. Minu ettepanek oli nõuda Venemaalt viivitamata oma relvarahukohustuste täitmist ja Euroopa Liidu järelevalvemissiooni juurdepääsu tõkestamise lõpetamist Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse. Minu arust on see tõeliselt aktsepteerimatu ja alandav olukord, et ELi esindajad peavad paluma juurdepääsu kokkulepitud üksustele. Seda arvestades ei ole üleskutsel Venemaale Gruusia Vabariigi iseseisvuse ja ühtsuse austamiseks kahjuks mingit tähendust.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Louis Grech (A7-0132/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu kaks kaitsekilpi praeguses 27 liikmesriigi keerulises rahanduslikus, eelarvelises, majanduslikus ja sotsiaalses olukorras on siseturg ja euro. Hääletasin raporti poolt, sest seal kinnitatakse siseturu peamist rolli ja antakse väga hea ülevaade praegustest huvidest (eelarvetasakaal, hariduse ja teaduse arendamine, abi VKEdele ning nende juurdepääs kootöövõrgustikele SOLVIT ja European Enterprise Network). Selline asjaolude kajastus ühtib täielikult professor Monti omaga, kes esitas hiljuti Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole oma raporti uue ühtse turu strateegia kohta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Hääletasin siseturu praegusi puudusi käsitleva raporti poolt. Majandus- ja finantskriis on ühisturu integreerimisprotsessi märkimisväärselt kahjustanud. Kahju on olla tunnistajaks majandusliku protektsionismi taas esile kerkimisele riigisisestel tasanditel. Selle tulemus võib olla siseturu killustumine. Turult lahkub suur hulk VKEsid, sest nende juurdepääs rahastamisele on kriisiaegadel tõsiselt piiratud olnud. Ei tohi unustada, et VKEd moodustavad väga olulise osa Euroopa majanduse selgroost ning on majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse peamised käivitajad. Liikmesriigid peaksid tegema rohkem pingutusi Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamisel ning VKEdega seotud bürokraatia vähendamisel.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin raporti vastu, sest seal ülendatakse elemente, mis on tõeliselt nähtavale majanduskasvule ning ELi töötajate ja tarbijate üldhuvidele väga koormavad. Esiteks ei tee raportöör ainult valejäreldusi, vaid alustab oma ettepanekute sõnastamisel ka valest eeldusest, arvestades tema väidet, et ühtne Euroopa turg koos euroalaga illustreerib kõige paremini ELi majandusliku integratsiooni ja ühtsuse tõelist tähendust ning on ELi kodanikele kindlasti Euroopa integratsiooni kõige nähtavam saavutus. Raportöör unustab põhjapaneva sotsiaalse ja poliitilise ühenduse puudumise ja jätab tähelepanuta paljude euroala riikide tegelikud tingimused tänapäeval.

Eelkõige viitab raportöör sotsiaalsele turumajandusele, ebamäärasele mõistele, mis tähendab peamiselt turu liberaliseerimist isegi viimaste sotsiaalpoliitika tarbeks mõeldud rahaliste vahendite ülejääkide kulul. Samuti võtab raportöör täielikult omaks konkurentsivõime ja Euroopa 2020. aasta strateegia filosoofia, mis ei ole mitte ainult põhjendamatu, vaid võib Euroopa inimestele veel rohkem negatiivseid tagajärgi tuua.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Me kõik teame, et Euroopa 2020. aasta strateegia lasti käiku eesmärgiga aidata Euroopa majandusel praegusest majanduskriisist taastuda ja oma majandust uueks aastakümneks ette valmistada. Seetõttu usun ma, et ELi 2020. aasta strateegia peab seadma realistlikud eesmärgid, et saavutada 2020. aastaks keskkonnasõbralik teadmistepõhine sotsiaalne turumajandus ja jätkusuutlik areng. Teine eesmärk on rajada töökohti põllumajanduse ja keskkonna valdkonnas, sest Euroopa ühisturg peab olema ELi 2020. aasta strateegia nurgakivi, seistes vastu majanduskasvu ja tarbijakaitse väljakutsetele.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles väidetakse, et ühisturg ei ole seotud ainult majandusaspektiga. Väga oluline on tagada, et ühisturu elustamisel võetakse vastu terviklik ja ühtne lähenemisviis, mille integreeritakse elavdatud ühisturgu tarbija ja kodanike eesmärgid, eelkõige majanduslike, sotsiaalsete, tervishoiu- ja keskkonnaprobleemidega seotud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Siseturg ja sellega seotud poliitikad on võimaldanud Euroopa üldsusele kaupade ja teenuste paremat kättesaadavust ning suuremat valikut madalamate kuludega. Siseturu põhimõtted on tähendanud, et Euroopa tarbijatele on olnud kättesaadaval rohkem teavet ja nende õigused on paremini kaitstud, kuid nad on saamas teadlikumaks ka oma kohustustest. Seetõttu ei ole siseturu tegelikkus staatiline, vaid dünaamiline. Tegelikkus on see, et globaalses maailmas siseturg muutub ja tuleb jätkuvalt mõelda, kuidas seda arendada ja selle rakendamist edendada. Nõustun raportööriga ja rõhutaksin Euroopa siseturu olulisust Euroopa integratsioonile, suuremale sotsiaalsele ühtekuuluvusele, jätkusuutlikule arengule, konkurentsivõimele ja majanduskasvule, mis võimaldab meil seista vastu tulevikuarengutele ja globaliseerunud turul konkureerida.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Integreeritud täielikult toimiva ühisturu rajamine on protsess, mis on väga oluline süvendatud Euroopa integratsioonile ning ELi sotsiaalsele ühtekuuluvusele, majanduskasvule ja jätkusuutlikule arengule. Siiski on majanduskriis üldsuse ja tarbijate usaldust siseturu suhtes kahtlemata mõjutanud. Oluline on, et Euroopa üldsus näeks ühisturu olulisust, selle toimimise viisi ja, mis kõige tähtsam, kasusid, mida see tarbijatele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tuua võib. Ühisturu elavdamine tähendab, et selle mitmed osalised peavad võtma vastu ühise tervikliku lähenemisviisi, millega ühendatakse uuendatud ühisturuga tarbijate ja üldsuse eesmärgid, eelkõige majanduslike, sotsiaalsete, tervishoiu- ja keskkonnaprobleemidega seotud. Seda uut ühisturu tugevdamise programmi tuleb hoolikalt jälgida, et seal järgitaks sotsiaalset õiglust, tagataks turu ühtsus, ergutataks uuendusi ja toetusi uude digitaalajastusse üleminekuks. Nende kohustustega on tõenäoliselt võimalik saavutada ühisturg, millel on teiste peamiste maailma majanduste suhtes konkurentsieelis. Sellel ühisturul usalduse loomiseks on vajalik tagada tarbijate kaitse ning üldsuse sotsiaalsete ja keskkonnavajaduste täitmine.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Imetlen raportööri, kellel on õnnestunud täiesti tõsiselt ja ilma naljata kirjutada, et ühisturg ja euro on meid viimase kahe aasta jooksul mõjutanud sügava kriisi jooksul Euroopa kaitsekilbina toiminud. Meid ei ole kaitsnud midagi, kõige vähem Brüsseli Euroopa. Otse vastupidi, sealt on rajatud kõik tingimused mida meil põhiraskuse enda peale võtmiseks vaja on: kapitali vaba üleilmne liikumine, avalike teenuste ja sotsiaalkaitse süsteemide maatasa tegemine, suurenenud ebakindlus seoses töökohtadega ja keskpanga kätesse jäetud rahanduspoliitika, mis liikmesriikide majanduslikest vajadustest erineb. Need on 1992. aastast lõpetamata jäänud ühisturu rajamise tagajärjed. Kui liikmesriigid asjad enda kätte võtavad, tuleb arvestada ka inertsi elementi – tarbetut elementi. Euro suhtes leian ma, et peaksime kõigilt nendelt spekulatsiooni käes kannatavatelt riikidelt küsima, mida nad euro suutlikkusest neid kaitsta tegelikult arvavad. Tänapäeval on juba euro ise kriisitegur.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa ühisturg on Euroopa Liidu integratsiooni oluline saavutus. See annab palju võimalusi meie kodanikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Eelmisel nädalal avaldatud ja esitletud raportis ELi turu strateegia ja tuleviku kohta osutab professor Mario Monti selgelt asjaolule, et ühisturg peaks peamiselt kasu tooma kodanikele ja tarbijatele. Alati ei ole turg neile soodne. Seetõttu tuleb tulevikus õigusaktide ettepanekute väljatöötamisel kodanike ja tarbijate huve suurimal võimalikul määral arvesse võtta. Peaksime püüdma tagada, et ühisturu rajamise jätkamisel oleksid prioriteedid näiteks sellised küsimused nagu ametialaste kvalifikatsioonide tunnustamine, teenuste direktiivi nõuetekohane rakendamine, e-kaubandus, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja tarbijakaitse.

Nagu professor Monti õigesti täheldanud on, tuntakse liikmesriikides ELi turu küsimuste suhtes teatud tüdimust, kuid just nüüd on meil rohkem kui kunagi varem vaja tugevat ühisturgu. Viimaste kuude kriis on seda näidanud. Seetõttu tervitan ma Louis Grechi raportit, millega mul võimalik töötada oli ja mis oli meie kommentaar tarbijate ja kodanike teemale ELi turul.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – Selle raportiga ei oleks saanud kriitilisemal hetkel välja tulla. Kestev finantskriis on loonud usaldamatuse ja viinud rohkemate valitsuste aruteludeni kaitsemeetmete kohta. Pikaajalises perspektiivis mõjuks see Euroopa majandusele kahjulikult. Usun, et majandusprobleemide ja siseturu lõpetamiseks puuduva motivatsiooni vahel on seos. Louis Grech rõhutab oma raportis õigesti, et siseturu tegelik keskpunkt on kodanik ja et tegemist peaks olema kodaniku heaks toimiva majandusega, mitte vastupidi. Monti raportis uues siseturu strateegia kohta hoiatatakse, et mitte kunagi ei ole siseturg olnud nii ebapopulaarne, kuid mitte kunagi ei ole seda ka rohkem vaja olnud. Minu veendumuse kohaselt peame siseturu elustamisel tegutsema julgelt, arvestades samas ka kodanike muresid. Hääletasin Grechi raporti poolt, kuigi minu arust oleks võinud seal rohkem esile tõsta VKEde olukorda. Siiski on tulemus koos vastuvõetud oluliste muudatusettepanekutega hästi tasakaalustatud ja ma loodan, et see viib komisjoni hästi läbimõeldud õigusloome algatusteni.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Siseturu loomine on alati olnud ja on jätkuvalt üks ELi põhieesmärke. Hästi toimiv siseturg on põhjapanev edasisele Euroopa integratsioonile, sotsiaalsele ühtekuuluvusele, majanduskasvule ja jätkusuutlikule arengule liidu piires. Hiljutise majanduskriisi tõttu on tekkinud kahtlused, millises etapis siseturg praegu on: on inimesi, kes väidavad, et hetkel on siseturg nõrk. Sellisel juhul mõjub see ühisturu integreerimisele ja kogu liidu ajaloole kahjustavalt. Selles etapis on väga oluline leida instrument, millega teavitada Euroopa üldsust selgelt ja ühemõtteliselt ühisturu tööpõhimõttest ja selle tohutust kasust, mida siseturg tarbijatele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tuua võib. Sellega põhjendasin ma oma hääletamist.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Raportis liigutakse vales suunas. Praegu on aeg kaitsta eri liikmesriikide ettevõtteid üleilmse majanduskriisi mõjude eest ja panna spekulantide ja vabaturu suhtes paika selged määrused. Selle asemel ohverdatakse turgude, ettevõtete ja äritavade vahelised kultuurilised ja majanduslikud erinevused globaliseerunud turu kasuks, mistõttu hääletasin raporti vastu.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Grechi raporti poolt, mis käsitleb ühtse turu loomist tarbijatele ja kodanikele. Selles dokumendis leitakse tõesti tasakaal ühelt poolt avatud majanduse eesmärkide suhtes, millega ollakse suutelised ergutama majanduskasvu ja töökohtade loomist ning integreeritud reageerimist peamistele tulevikuväljakutsetele (nagu konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus, tööstuspoliitika ja demograafilised ja keskkonnaküsimused) ning teiselt poolt keskkonnasüsteemi eesmärkide suhtes, mille ülesanne on tagada tarbijakaitse ning sotsiaalsed ja keskkonnagarantiid, mida kodanikud vajavad. Oma taastamise strateegias ei tohi me unustada kodanikku ega tarbijat.

Samuti peab Euroopa võtma vastu tervikliku lähenemisviisi, kus integreeritakse täielikult meie kodanike mured ja muud horisontaalsed poliitika valdkonnad, eelkõige tervishoid, sotsiaalne ja tarbijakaitse, tööseadus, keskkond, jätkusuutlik areng ja välispoliitika. Raportis nõutakse tungivalt, et komisjon koostaks õigusloome ettepaneku, et tagada 2011. aasta maiks taskukohane, soodne ja kättesaadav kollektiivse hüvitamise mehhanism. Toetan seda ettepanekut!

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. – (SV) See raport on siiani parim sisutühi retoorika sel aastal ja seetõttu ma seda toetada ei saa. Raportis on nii häid kui ka halbu ettepanekuid ja seetõttu hääletan selle vastu.

Raport: Pál Schmitt (A7-0108/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi raporti poolt, sest minu arvates on väga oluline arendada koolituse ja tööturu seost. Küsimus ei ole mitte üliõpilaste orienteerimises erasektori vajadustele, vaid selles, et võimaldada noortel inimestel tööelu mõjusid arvesse võtta. Ülikoolide ja ettevõtjate sidemeid tuleb tugevdada, et muuta üliõpilaste jaoks lihtsamaks töö kättesaadavus ning ettevõtjate jaoks lihtsamaks ebatüüpiliste ametite aktsepteerimine.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan raportit ülikoolide ja ettevõtjate aktiivsema partnerluse kohta. Ülikoolidel on teadmistepõhisele majandusele üleminekul põhiroll, kuid vaja on ka teiste huvitatud osaliste, näiteks ettevõtjate ja valitsusasutuste osalust. Tõhusate tulemuste saavutamiseks tuleb haridussektor ümberstruktureerida ja moderniseerida ning õppekavad tuleb reformida ja tänapäevastada, et tööturu vajadusi rahuldada. Kohe, kui ülikoolilõpetajatele on loodud tingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes töö leidmiseks, vähendaksime sellega lõhet noorte spetsialistidega varustamise ja tööturu nõudluse vahel.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Selles algatusraportis on tõeliselt positiivsed mõtted meie ülikoolide tuleviku suhtes. Kõiki akadeemilise haridussüsteemi muudatusi, mis aitavad koolitusprogramme moderniseerida ja eelkõige ülikoolilõpetajaid ja tööhõivet teineteisele lähendada, tuleks tervitada ja tugevalt julgustada.

Praegu peab Euroopa ülikoolisüsteem, meie igapäevaelu üks kõige olulisemaid osasid, millega saame külvata jõulise ja kestva majanduse taastumise seemneid, tööturule avanema: ülikoolide ja ettevõtjate tugevate sidemete loomine on liikmesriikide asutuste prioriteet ning majanduse ja koolituse valdkondade eduka ühendamise taotlemisel peaks olema sõna sekka öelda peamiselt kohalikel ja piirkondlikel asutustel. Ainult need ülikoolid, mis oma piirkonna ettevõtjatega suhtlevad, võivad loota, et valmistavad noori inimesi ette tööturule sisenema ja sinna püsima jääma.

Me kõik vajame – nüüd ja edaspidi – kaasaegseid ja eelkõige ka piirkondlikke vajadusi kajastavaid koolitusasutusi. Olen kindel, et ka see on meie piirkondade majanduskasvuks hädavajalik. Hääletasin seetõttu raporti poolt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tänapäeval on teadmised suurem prioriteet kui kunagi varem. Rohkem tuleb teha teadmuskolmnurgaga seoses, võtta vastu reformide raamkava, mida on vaja teadmiste sotsiaalseks väärtuseks muutmisel, ja tugevdada ettevõtjate ja ülikoolide sidemeid, nagu Euroopa Tehnoloogiainstituudi algatus „Teadmiste- ja infoühiskond”. Ülioluline on, et ülikoolid integreeriksid oma teadus- ja uuenduste programmide põhitegevussfääri majandusliku ja sotsiaalse keskkonna. Väga oluline on arendada välja uute majanduskasvuallikate investeerimisstrateegia, ergutada teadusuuringuid, arendustegevust, uuendusi ja haridust, et tugevdada meie tööstusbaasi, suurepärast teenindussektorit ja kaasaegset maamajandust. Riigi- ja erakõrgharidusasutuste, ülikoolide ja polütehnikumide osa nendes asutustes usalduse rajamiseks on väga oluline. Sellistel asutustel peaks olema autonoomia, nii et nad saaksid anda Euroopa arengusse oma väga olulise panuse. Vaja on tugevdada haridus- ja teadusprogrammide ning ülikoolidevahelise koostöö interdistsiplinaarseid ja valdkondadevahelisi külgi. Selles suhtes on põhivahendid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kui uut partnerlus Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks, sest selles on esitatud Euroopa õppurite töökonkurentsivõimele kaasaaitavad meetmed. Haridussektori ja ettevõtjate koostöö on väga oluline, et ületada haridussektori pakkumise ja töömaailma nõudmiste vahelist lõhet.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Usun, et suurenenud Euroopa konkurentsivõimele on väga olulised ülikoolide moderniseerimist võimaldavad partnerlused, eriti need, mis edendavad üksikisikute paremat haridust ja kvalifikatsioone. Seda kvalifitseerimist kajastatakse uuendustes ning teadus- ja arendustegevuses, mis on jätkusuutlikule majandus- ja sotsiaalsele kasvule väga olulised. Ülikoolide ja ettevõtjate vahel tuleb rajada partnerlused, et soodustada töötajate sisenemist tööturule, aidates vähendada eriti tänapäeval registreeritud kõrget töötuse taset. Seoses sellega kordaksin veel kord Euroopa ühtekuuluvuspoliitika tähtsust, mille fondid selleks eemärgiks väga kasulikud on.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Ülemkogu kiitis 2000. aasta märtsis Lissabonis ja 2002. aasta märtsis Barcelonas heaks strateegilise eesmärgi muuta EL kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, muutes selle haridus- ja koolitussüsteemid üleilmseks kvaliteeditähiseks, ning rajada Euroopa teadustöö ja uuendustegevuse piirkond. Liikmesriigid vastutavad haridus- ja koolituspoliitika eest, samas kui ELi osa on toetada uute ELi tasandil instrumentidega riigisiseste süsteemide arendamist, vastastikust õpet ning teabe ja parimate tavade vahetamist. Teadmistepõhine majandus ja kiire tehnoloogiline areng on Euroopa kõrgharidusele ja teadusele väljakutsed, kuid samas ollakse avatud uutele võimalustele, mida tuleb tulemuslikult rakendada. Selles kontekstis on ülimalt oluline rajada kvaliteetsed partnerlused kõrghariduse pakkujate ja ettevõtjate vahel. Usun, et haridussektori ja ettevõtjate vaheline koostöö kohalikul, piirkondlikul, riigisisesel ja üleriigilisel tasandil on väga oluline, et ületada haridussektori pakkumise ja töömaailma nõudmiste vahelist lõhet.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kohta võetakse seisukoht, mida me hariduse moderniseerimise viisiks ei pea. Peame suhtuma väga tõsiselt ohtudesse, mis kõrguvad hariduse tasuta, avaliku ja demokraatliku kättesaadavuse kohal. Usume, et tuleb kiiresti tunnistada Bologna protsessist tulenevaid vigu ja vastupidiselt sellele, mida raportöör Bologna protsessi kohta ütles, tuleb hajutada saladus liikuvuse teema kui liikmesriikide üksteisele lähendamise ja võrdsemaks muutmise vahendi kohalt.

Peale selle ei tohiks me unustada, et Bologna protsess ei ole neutraalne ja algsetesse investeeringutesse kaasatud või et samas on Bologna protsessile järgnenud poliitika ülikoolide rahastamise kohustus riikidelt ära võtta. Kõnealuses raportis viidatakse mitmel korral ülikoolide autonoomiaga seotud küsimustele, lisades sellele punktile ülikoolide ja ettevõtete vahelise partnerluse idee kui viisi institutsioonide rahastamise tagamiseks. Sellise ülikooliettevõtte käsitlusega kaugenetakse hariduse tõelisest tähendusest ja väärtusest kui universaalsest õigusest ning lähenetakse haridusele seda kommertslikuks muutes ning sellelt sisu ja kvaliteeti riisudes. Oleme sellise neoliberaalse lähenemise vastu.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetasin Scmitti raportit, mis käsitleb ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kui uut partnerlust Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks. Tahaksin anda edasi oma siirad tänud raportöörile, kes kahjuks ei ole enam Euroopa Parlamendi liige. Õnnitlen Pál Scmitti Ungari parlamenti ja spiikeriks valimise eest ning soovin talle kõike head!

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) EL on hetkel väga skisofreenilises olukorras. Ühelt poolt on selge vajadus, et ülikoolid koolitaksid bakalaureuseõppes praktilise suunitlusega spetsialiste. Teisest küljest teavad kõik tehnilise haridusega tegelikult kursis olevad inimesed, et esimesed kolm ülikooliaastat annavad üliõpilastele teoreetilise aluse edasiseks edukaks õppeks. See on kõigi arusaamatuste põhjus. Ülikoolide ja ettevõtjate mis tahes kujul aruteludes keskendutakse alati eelkõige praktiliselt kasulikele ülikoolilõpetajatele. Põhjapanevate teadusuuringute ja oluliste uuenduste taga on aga ikka inseneriõppe ning magistri- ja doktoriõppe lõpetanud. Nendes valdkondades oluliste tulemuste saavutamiseks peavad need lõpetajad loomulikult omandama esimese kolme õpinguaasta jooksul kõige olulisemate tehniliste distsipliinide korraliku aluspõhja. Raske on ette kujutada, et need spetsialistid saaksid läbi keskkooli matemaatika ja põgusate teadmistega peamistest reaalainetest, millele oleks lisatud ülevaade lihtsast ja kahekordsest raamatupidamisest ning praktilised teadmised stipendiumitaotluse projekti kirjutamisest. Vastutustundlike ülikooliõppejõudude seisukoht ei erine hoolimata kõigist uutest deklaratsioonidest, foorumitest, teatistest ja partnerlustest palju minu enda seisukohast. Seetõttu soovitan ma tulevastel aruteludel tõmmata selge eraldusjoone Bologna deklaratsioonile vastava ülikoolihariduse ja nn traditsioonilise ülikoolihariduse vahele. Loomulikult on alati teretulnud nn elukestva õppe uued lisavõimalused.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ülikoolide ja ettevõtjate dialoog on väga oluline kvaliteetseks hariduseks, mille poole Euroopa noored pürgivad. Haridussektori ja ettevõtjate koostöö kõikidel tasanditel on väga oluline, et ületada haridussektori pakkumise ja töömaailma nõudmiste vahelist lõhet. Haridus ja koolitusasutuste ja ettevõtete vaheline partnerlus on väga oluline õppurite tööalase konkurentsi täiustamiseks, ettevõtluspotentsiaali arendamiseks ja töömaailmaga tutvumise soodustamiseks. Sellega põhjendasin ma oma häält.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Oma teatises osutab komisjon ülikoolidele ja kolledžitele tegeliku autonoomia andmisele. Sellise autonoomiaga peaks kaasnema rahanduslik autonoomia ja meie ees seisval kasinuse perioodil on see ebareaalne. Haridusasutuste ja ettevõtjate vahelisest viljakast koostööst võib tuua palju näiteid. Raportis ei ole piisavalt sõnastatud vajadus suurema dialoogi järele Bologna protsessi kontekstis ja seetõttu hääletasin ma vastu.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Tõenäoliselt ei kahtle ükski liikmesriik hariduse ja ettevõtluse vahelise koostöö vajalikkuses. Arvestades, et kriis ei ole toonud esile mitte ainult tööpuuduse probleemid, vaid ka turunõudmistele vastava hariduse vajaduse, on mul hea meel, et selle dokumendi heakskiitmisega püüab Euroopa Parlament alustada dialoogi akadeemilise ja ettevõtlusmaailma vahel. Seda tuleks vaadelda pikaajalise dialoogina kohe ülikooliõpingute algusest: eri vahetusprogrammid, praktikate edendamine ettevõtetes, ehk isegi ülikoolide ja ettevõtete vahelised konsultatsioonid õppekavade läbivaatamisel. Kui tulevased töötajad haridussüsteemi kohe algusest integreeruvad, on suurem võimalus, et valmistame ette spetsialiste, kes vastavad paremini tööturul töötajatele esitatavatele nõudmistele.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni nr A7-0108/2010 poolt, mis käsitleb ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kui uut partnerlust Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks, sest tänapäeva tööturu dünaamilisus, majandusareng ja muutused arenguprioriteetides nõuavad paljudel tasanditel koostööd. Kogu Euroopa kõrghariduse ees on tohutu väljakutse – see peab pidama sammu dünaamiliselt areneva maailma ja tööturu muutuvate ootustega uute töötajate suhtes. Tänapäeval on väga oluline probleem asjaolu, et haridusvõimalused ja -tase ei vasta turuootustele. Ebavõrdse süsteemi säilitamine on viga, mida me ei saa aktsepteerida. Just seetõttu peaksid meie tehtavad muudatused käsitlema kogu haridussektorit ja viisi, kuidas noored inimesed end tööturul teostavad. Kõigi Poola õpilasi esindava seadusliku institutsiooni Poola Vabariigi Õpilasparlamendi kunagise presidendina kohtan ma tihti just ülikooliõpinguid alustanud või need just lõpetanud inimesi. Teadlikkus tööturust ja selle nõudmistest on väga madal ja ka haridustase ei ole rahuldav. Poliitilistes ja üliõpilasorganites on tavaline seisukoht, et olulised on praktilised ja töökogemused, kui palju aineid keegi on õppinud või kui palju keeli keegi räägib. Turg vajab aga kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Seetõttu on väga oluline võtta meetmed, et edendada ülikoolide, akadeemilise maailma ja ettevõtluse koostööd.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Scmitti raporti poolt, et julgustada ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Tänapäeval peavad ülikoolid tegema ettevõtlusmaailmaga tihedat koostööd, et reageerida asjakohaselt tööturu vajadustele, eriti üleilmse majanduse kontekstis. Selles suhtes peab ülikoolide ja ettevõtete koostöö põhinema vastastikkusel usaldusel ja austusel.

Selle eesmärgi võib saavutada, kui rakendada praegu mitmetes liikmesriikides kasutusel olev sarnane teadmiste ülekandmise süsteem, mis võimaldab eelkõige VKEdel suurendada oma teadusuuringute mahtu ilma ülikoolide iseseisvust, autonoomiat ja avalikku olemust ohustamata. Nii ülikoolid kui ka ettevõtted võivad saada ühiselt kasu valdkondadevaheliste, interdistsiplinaarsete ja ettevõtlusteadmiste arendamisest ning õppevaldkondade, -profiilide ja erialade paindlikust kohaldamisest majanduse ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kui uut partnerlust Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks.

EL peab rajama ülikoolide ja ettevõtlussektori tihedamad seosed ja partnerlused, et arendada ühiskonda, mis põhineb teadmistel ja teostatud teadusuuringutel ning edendab ülikoolilõpetajate integratsiooni tööturule. Kahjuks võib üha rohkem täheldada erinevusi lõpetajate oskuste ja tööturul nõutavate kvalifikatsioonide vahel.

Julgustan komisjoni ja liikmesriike koostama keskmise pikkusega ja pikaajalisi prognoose nõutavate oskuste kohta, et õppeprogramme majandusarenguga vastavusse viia. Lisaks tahaksin juhtida tähelepanu töökohtade arvu suurendamise vajadusele, mis on ELi prioriteet, eriti praeguse majanduslanguse ajal.

Julgustame komisjoni edendama kättesaadavate vahendite ja instrumentide kasutamist ettevõtluskultuuri arenguks menetluste lihtsustamise ja bürokraatia vähendamisega, et ergutada ülikoolide ja ettevõtete vahelisi muudatusi.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada elukestva õppe olulisust, eriti kaugõppekursustel, mis on spetsiaalselt uutele tehnoloogiatele kohandatud ja kasulikud eriti üle 45aastastele inimestele, kes on sotsiaalsele tõrjutusele haavatavamad ja vastuvõtlikumad.

Raport: Rebecca Harms (A7-0142/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit kaitseb oma kodanikke. Lisaks Euroopa määrustele ohtlike toodete kohta, mida inimesed siseturule tuua proovivad, lisaks terrorismivastastele ühismeetmetele, lisaks ühisalgatustele Euroopas rahu tagamiseks, on Euroopa Liit kaasatud Nõukogude perioodil ehitatud tuumaelektrijaamade likvideerimisse, mis meie tervise igal hetkel ohtu seada võivad. Kakskümmend neli aastat pärast kohutavat Tšernobõli katastroofi on mul hea meel anda oma panus meie maailmajao julgeolekusse selle raporti poolt hääletamisega. Tegelikult on see eluliselt oluline, et Bulgaarias Kozloduy programmi kohaselt võetud meetmetega perioodil 2010–2013 jätkataks.

  Gerard Batten, John Bufton ja Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Suurbritannia iseseisvuspartei (UKIP) peab tuumaenergia põlvkonna julgeolekut väga oluliseks, kuid tajub, et just sel eesmärgil Bulgaariale antav ELi abi on märgatavalt ajendatud poliitilistest kaalutlustest (takistada Bulgaariale sobivalt lähedaloleva lõhustuva materjali ümbertöötlemist naaberriigis Venemaal) ja kitsarinnalistest kaalutlustest (ebarealistliku tuuleenergiapoliitika rakendamine) ning ka soovist rahastada kohalikke loodushoiuprojekte, mis likvideerimise valdkonnas asjakohane ei ole. Selle tulemusena hääletasid UKIPi liikmed selles raportis nõutava lisarahastamise vastu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kesk- ja Ida-Euroopa riikides enne ELiga ühinemist kehtinud tuumaenergia ja radioaktiivsete jäätmete eeskirjad olid ELis kehtivatest eeskirjadest leebemad. Seetõttu oli ELi sekkumine ja rahaline abi vajalik inimtervise ja keskkonna kaitsetaseme suurendamiseks. Ettepanek, mille üle hääletame, sobib sellesse raamistikku.

Komisjoni resolutsiooni ettepanek on kavandatud rahalise abi andmiseks Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks ja selle tulemusena tekkivate radioaktiivsete materjalide käitlemise tagamiseks. Vastavalt raportöörile võib ohutuse tagamine ilma ELi abita ohtu sattuda, sest WWER 440/230 reaktoritel on tõsised ehitusvead, mida ei ole võimalik parandada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimtervise ja keskkonnaseisundi kaitse ja selle edendamine on Euroopa arengupoliitika peamised eesmärgid. Seda arvestades usun ma, et on eluliselt oluline, et EL tagaks piisavad rahalised ja tehnilised vahendid Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks, mida Parlament selles resolutsioonis toetab. Nii toimides sulgeb Euroopa kõrge radioaktiivse saaste peamise tootja ja kõrvaldab tõsiste õnnetuste ohu. Likvideerimistegevuse ohutustingimustega kõrvuti on ülioluline, et Euroopa Ühendus osaleks aktiivselt Bulgaaria aitamises negatiivsetest mõjudest ülesaamisel, mida likvideerimine avaldab majanduslikule konkurentsivõimele, energia jätkusuutlikkusele ja tööturu seisundile. Sellega seoses peab ELi sekkumisstrateegia tagama toetuse likvideerimisest mõjutatud valdkondades uute töökohtade ja jätkusuutliku tööstuse loomise julgustamiseks.

  Rebecca Harms (Verts/ALE), kirjalikult. – Täna kiitis parlament heaks 300 miljoni euro suuruse edasise abi andmise Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori likvideerimiseks. Toetan seda otsust, sest reaktorite ohutu likvideerimise tagamiseks on edasine abi vajalik. Siiski lükkas parlament tagasi saastavate pruunsöel töötavate elektrijaamade rahastamise nendest rahalistest vahenditest. Samuti lükati tagasi ettepanek kasutada osa sellest rahast Bulgaarial tuumajäätmete lõplikuks hoiustamiseks lahenduse leidmise rahastamiseks. Seetõttu hääletasin muudetud ettepaneku vastu. Jäin aga erapooletuks õigusloomega seotud resolutsiooni suhtes, millega võimaldatakse ELi rahastamine reaktorite likvideerimiseks.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Iga samm tuumaelektrijaama likvideerimise ning taastuvenergiate ja tuumajäätmete teadusprogrammide rakendamise suunas toob meile ainult kergendust. See on samm tuumaenergia järkjärgulise väljatõrjumise suunas ja me toetame seda. Tahaksin siiski rõhutada, et mind lõi pahviks tuumajäätmete lõpliku utiliseerimise kindel nõudmine. Arvestades selle meetodi ohte meie ökosüsteemile, ei saa selline lahendus pikaajaline olla.

Mind paneb ka muretsema tagatiste puudumine ELi rahalise abi eraldamise suhtes, mille eesmärk on likvideerimist kergendada. Kuidas saame olla kindlad, et neid 300 miljonit eurot ei kasutata osaliselt Bulgaaria uue Belene tuumaelektrijaama rahastamiseks? Kas volinik Oettinger ei ole endale juba selle projekti rahastamise kohustust võtnud? Hääletan selle raporti poolt, lootes lõpuks ometi Kozloduy reaktorite likvideerimise tunnistajaks olla.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemine ELiga ja nende tuumaenergia kasutamine on viinud vajaduseni anda nendele riikidele rahalist abi, mis võimaldaks radioaktiivseid jäätmeid tulemuslikult käsitleda ning inimtervise ja keskkonnakaitsest edendada. Seetõttu jääb siin vastu võetud rahalise abi andmine käesolevasse raamistikku. Sellega põhjendasin oma häält.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Ühinemislepingus nõustus Bulgaaria sarnaselt Slovakkia ja Leeduga osa oma tuumaenergiatoodangust likvideerima. Kuni 2009. aastani anti rahalist abi Kozloduy tuumaelektrijaama püsivaks likvideerimiseks, kuid sarnaselt teistele liikmesriikidele taotleti selle abi andmise pikendamist 2013. aastani. Lõppkokkuvõtteks antaks Bulgaariale umbes 860 miljoni euro ulatuses abi. Täielik likvideerimine võtab aga pikka aega, sest ei piisa vaid tuumaelektrijaama võrgust lahti ühendamisest. Kui tuumaelektrijaam soovitakse sulgeda kavandatust varem, tuleb leida energiaga varustamise asendusallikas. Bulgaaria energiavarustus ei hävinud, kuid see mõjutab naaberriike, kes enam elektrit ei saa. Nelja reaktori sulgemine tähendab Bulgaariale 1700 MW suurust energiakadu.

Ilma Euroopa Liidu rahalise abita ei suuda Bulgaaria valitsus kasutatud kütust ohutult utiliseerida. Osa sellest utiliseeritakse nagunii väljaspool ELi liikmesriike. Olen teadlik ka asjaolust, et Bulgaaria valitsusel ei ole püsiva likvideerimise korral vahendeid jätkamiseks ja seetõttu peame andma abi. Oleme tuumaelektrijaamade püsivasse sulgemisse juba palju raha investeerinud, kuid mõelgem lihtsalt, kas ei oleks tuumaelektrijaamade sulgemise asemel kasulikum need hoopis kaasajastada. Ma ei pea siin silmas nimelt Kozloduyd. Peame toetama ohutuseeskirjade arendamist Kesk- ja Ida-Euroopas, sest just eeskirjade madala taseme tõttu tuleb tuumaelektrijaamad sulgeda.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Nii kaua kui puudub rahuldav lahendus radioaktiivsete jäätmete lõpliku utiliseerimise probleemile, ei ole üllatav, et kandidaatriigid ei tea, millist alternatiivi valida. Peame tagama, et me ei annaks rahalist abi inimeste ja keskkonnakaitse suurendamiseks ja ei avastaks siis, et kütuselemendid on maha müüdud ja võimalik, et sõjaväelistel eesmärkidel kasutusse võetud. Lõpliku utiliseerimise lahenduse leidmine on loomulikult kogu Euroopa ohutuse ja keskkonna huvides. Siiski tuleb radioaktiivsete jäätmete edasimüümisele lõpp teha.

Kui oleme jõudnud sinnamaani, et kahe reaktori üksuse likvideerimine maksab 1,78 miljardit eurot, on selge, et muinasjutt odavast keskkonnasõbralikust tuumaenergiast on läbi. Raportis tõstaks esile mõned tuumaenergiaga ja tuumareaktorite likvideerimisega seotud probleemidest, mistõttu hääletasin raporti poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) ELi ühinemislepinguga võetud kohustuste täitmiseks peab Bulgaaria sulgema Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori, milleks EL kuni 2009. aastani rahalist abi andis. Hääletasin ettepaneku poolt toetada Bulgaaria tegevust saavutada täiendava 300 miljoni euro ulatuses rahastamine kuni 2013. aastani, et lõpetada Kozloduy tuumaelektrijaama likvideerimine, puhastada selle territoorium ning käidelda kõik selle tulemusena tekkivad jäätmed jätkusuutlikul viisil, mis ei põhjusta mingit ohtu elanikkonna tervisele ega keskkonnale.

Lisaks toetan komisjoni taotlust jälgida ja auditeerida kõigi seda abiraha kasutades käivitatud projektide rakendamist: teaduuringuid ja uuendusi, mille eesmärk on rakendada taastuvenergiaallikatel põhinevad tehnoloogiad, et täita likvideerimise käigus toodetud 18 000 realiseerimata saastekvootide koguse edasise vähendamise nõuet. Eriline tähelepanu tuleb keskendada tööjõu ümberkoolitamisele, et vältida tööpuuduse suurenemist, ja kohalike kogukondade arengule, eriti praeguse kriisi ajal. Kõik see tuleb teostada kodanikele täielikult läbipaistval viisil vastavalt kõigi mitmepoolsete keskkonnalepingute tingimustele, mille osapool Bulgaaria on (Aarhus, Espoo jt).

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Nagu arvata oligi, kaotasime meie, rohelised, oma viimase võimaluse muuta täiskogu hääletusel Harmsi raportit, mille teemaks on Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks antav ühenduse rahaline abi.

Täna nõustus europarlament andma Bulgaariale (kuni 2013. aastani) 300 miljonit eurot Kozloduy tuumaelektrijaama nelja reaktori likvideerimise programmi lõpetamiseks. See positiivne žest Bulgaaria suhtes oli põhjuseks, miks raportöör ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon seaduseelnõu esitamise suhtes erapooletuks jäid.

Tänu rohelistele on europarlament lõpuks tunnistanud, et Bulgaarial ei ole tuumajäätmete lõplikuks utiliseerimiseks mingit poliitikat. Bulgaaria valitsusel on aga Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis abiga õnnestunud kõrvaldada kõik tingimused, mis toetaksid tõelise edu saavutamist seoses tuumajäätmete lõpliku utiliseerimisega. Praegu on peamised ohud inimestele ja keskkonnale liikunud Venemaale, kuhu kõige suurema radioaktiivsusega kütuselemendid eksporditakse.

Sellest hoolimata ei ole europarlamendil komisjoni esialgse ettepanekuga võrreldes õnnestunud tagada suuremat avalikku osalust, läbipaistvust, auditeerimist ja aruandesätteid. Varsti näeme, kas nõukogu kaasab mõne neist punktidest ettepanekusse, sest nõukogu öelda on lõplik sõna, kuna europarlamenti on konsulteeritud ainult tuumaenergiaga seotud küsimustes.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Head kolleegid! Nagu Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama puhul, oli ka Leedu Ignalina tuumaelektrijaama likvideerimine üks Leedu Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi. Ignalina tuumaelektrijaama likvideerimine 2009. aastal on Leedule tõsist mõju avaldanud. Pärast Leedu taasiseseisvumist 1991. aastal andis Ignalina tuumaelektrijaam märkimisväärse panuse meie majandusse ja rohkem kui 70% riigile vajalikust energiast saadi sealt. Likvideerimise tõttu olime sunnitud lõpetama energiaekspordi ja hakkama energiat suures ulatuses importima. Ignalina tuumaelektrijaam oli tööstusele ja tarbijatele odav energiaallikas ja tänu ekspordile ka sissetulekuallikas. Sarnaselt Kozloduy tuumaelektrijaama likvideerimisega on Ignalina tegevuse lõpetamise tulemus kohalikule majandusele äritegevuse kahjum ja töökohtade kadumine. ELi täielik rahaline abi Kozloduyle ja Ignalinale on oluline, et parandada tuumaelektrijaamade likvideerimisega kaasnenud majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Viimaste aastate finantskrahh on Leedut ja paljusid teisi liikmesriike raputanud ning õhutanud lootusi uute kaasaegsete tuumaelektrijaamade ehitamiseks lähitulevikus. Tuumaenergia ei ole muidugi mitte meie energiaturvalisuse ja looduskatastroofide vältimise imeravim, kuid tõhusa ja ohutu tuumaenergia kasutamine võib aidata kaasa meie pikaajaliste strateegiliste väljakutsete ületamisele.

Raport: Lambert van Nistelrooij (A7-0138/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Meie piirkondade struktuurifondid tuleb paremini ühendada Euroopa teadusuuringuteks ja uuendustegevusteks eraldatud vahenditega. Nistelrooiji raport sisaldab kasulikke soovitusi kõigi nende vahendite kasutamise arendamiseks. Tegemist on oivalise rahastamisvõimalusega ja meie piirkondade majanduskasvu potentsiaaliga. Samamoodi võib suurem eri finantsinstrumentide koostoime, ajal kui majandusaktiivsuse käivitama peame, ainult kasulik olla. Lõpetuseks tuleb kõik need vahendid kaasata ELi 2020. aasta strateegia rakendamisse. Toetasin seda kvaliteetset raportit oma häälega.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Uuendustegevust saab kõige tulemuslikumalt käsitleda piirkondlikul tasandil eri asutuste, nagu ülikoolid, riiklikud teadusorganisatsioonid või tööstus, lähendamisega, teadmussiirde valdkonna partnerluste edendamisega ning parimate tavade vahetamisega piirkondade vahel. Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa integratsiooniprotsessi tugisammas ja üks ELi kõige edukamaid poliitikaid, mis julgustab üha mitmekesisemate piirkondade vahelist sarnastumist ning ergutab majanduskasvu ja töökohtade loomist. Teadmuskolmnurga mudelite edendamine ja rakendamine on ülioluline, sest see tagab piirkondlike strateegiliste teadusuuringute raamistike jätkusuutliku arengu uuendustegevusteks koos ettevõtete, teaduskeskuste, ülikoolide ja ametiasutustega. Tahaksin tõsta esile piirkondlike klastrite potentsiaali piirkondliku konkurentsivõime suutlikkuse teadmistepõhise mobiliseerimise suunas juhtimisel ja klastrite arendamise kaasamist nii konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kui ka 7. raamprogrammi. Samuti tahaksin juhtida tähelepanu Euroopa läbipaistvuse algatuse raames loodud teadmis- ja uuenduskogukondade olulisusele, mis on seotud Euroopa peamiste piirkondlike teadmistepõhiste klastritega. Kutsun üles edendama piirkondlikes klastrites teadmistevahetust struktuurifondide kaudu, sest klastrid on suur võimalus, eriti vähemsoodsatele piirkondadele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Usun, et asjakohane on analüüsida viisi, kuidas liikmesriigid ja piirkonnad on oma riiklikes strateegilistes tugiraamistikes ja tegevuskavades järginud ühenduse strateegiliste suuniste 2007–2013 näidisprogrammi ja eriti suunist 1.2: teadmiste ja uuendustegevuse edendamine majanduskasvu huvides. Selline analüüs annab meile jätkuvalt päevakorras olevas valdkonnas täpsema ülevaate juba tehtust ja ületamist ootavatest väljakutsetest. Kriisiaegadel ei ole raiskamisest ja dubleerimistest hoidmine mitte ainult kasulik, vaid hädavajalik. Usun, et oluline on teostada põhjalik hindamine selle kohta, kuidas ühtekuuluvuspoliitika ning teadus- ja innovatsioonipoliitika on ühendatud oma instrumentidega (struktuurifondid, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste seitsmes raamprogramm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm), et neid tulemuslikumaks ja tootlikumaks muuta.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringud ja uuendustegevus on prioriteetsed valdkonnad ning tingimusteta vajalikud Euroopa majanduse konkurentsivõimele ja edukusele praeguses õhkkonnas, kus valitsevad üleilmne kriis ja tihe konkurents ning kus tehakse kasvavaid jõupingutusi toimetulekuks uute väljakutsetega, nagu kliimamuutused ja territoriaalne ühtekuuluvus. Kriis suurendab piirkondlike ebavõrdsuste ohtu ning majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste halvenemist kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades. Seetõttu toetan ma resolutsiooni, kus rõhutatakse pakilist vajadust saavutada tulemuslikum, paindlikum ja lihtsam juurdepääs struktuurifondidele, et tagada kiire juurdepääs uute ettevõtlusprojektide toetus- ja rahastamismehhanismidele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse elavdamise vahenditele. See on ELi territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohalt väga asjakohane ja oluline strateegia, sest sellega tagatakse samaaegselt tugevate külgede ärakasutamine ning vahendite tasuvuse tulemuslikkuse arendamine kriisitingimustes.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest teadusuuringud, arendus- ja uuendustegevus on võtmetegurid, mis võivad aidata Euroopa Liidul praegusest kriisist kiiremini ja kindlamalt pääseda, saavutades samas ka esitatud majandusarengu eesmärgid. Selleks on vaja terviklikku, hästi suunatud ja asjakohaselt rahastatud poliitikat. Siiski leian, et arvesse tuleb võtta ka piirkondade eri sotsiaalseid ja majandustunnuseid. Vaja on tunnistada piire ja panna vastavalt tegelikule olukorrale paika eesmärgid, tehes samas kõigi kohalike, piirkondlike ja riiklike asutustega konsulteerides kindlaks nõudmised.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Uuendustegevus on oluline, kuid seda ei saa dikteerida altpoolt, nagu Euroopa 2020. aasta strateegia teha püüab. Siiski tuleb uuendustegevusi subsiidiumiprogrammide vahenditest toetada. Ei ole mõttekas, et toetuse taotleja peab ELi ja liikmesriikide vahelise koordineerimatuse tõttu seisma silmitsi eri rahastamisasutuste ja -määruste rägastikuga. Iga lihtsustamise suhtes tehtav samm on positiivne tingimusel, et sellega ei kaasneks kuritarvituse oht. Pean raportis kirjeldatud lähenemisviise heaks ja hääletasin raporti poolt.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa integratsiooniprotsessi tugisammas ja üks kõige edukamaid Euroopa poliitikaid, mis struktuurifondide rahastamist kasutades soodustab piirkondade vahelist sarnastumist ning ergutab majanduskasvu ja tööhõivet. Praegusel perioodil 2007–2013 on kõik liikmesriigid pühendanud märkimisväärse osa oma ettenähtud eraldistest uuendus- ja arendustegevustele. Usun, et ühtekuuluvuspoliitika on küps tegema koostööd teadus-ja innovatsioonipoliitikaga, et suurendada suutlikkust ning edendada koostöövõrgustikke ja teadmussiiret.

Rahaliste vahendite parem kasutamine tähendab suuremat teadusuuringute ja uuendustegevuste mahtu ning rohkem teadmisi eri piirkondades. Samuti tugevdab see partnerluste territoriaalset aspekti avalike poliitikate kavandamisel ja väljaarendamisel. See raport on algatus, mida ma toetan, sest leian, et on oluline rakendada teadus- ja uuendustegevuseks ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite koostoime, et saavutada tulemuslikumalt teadmisteühiskonna eesmärk.

Raport: Liem Hoang Ngoc (A7-0147/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis vastu võetud resolutsiooni poolt. Meie riikide rahaliste vahendite pikaajaline jätkusuutlikkus on hetkel Euroopa majandus- ja rahanduspoliitika usaldusväärsuse alus. Kreeka kriis on seda tõestanud. Turgude ja reitinguagentuuridega vastamisi seistes peavad riigivõimud näitama, et nad on vastutustundlikud. Seda vajadust surub peale ka tänapäeva ja tulevaste aastate demograafiline reaalsus. Seetõttu lükkasin ma kindlalt tagasi raportöör Liem Hiang Ngoci toetatud seisukohad, mis kutsuvad üles avaliku sektori eelarvepuudujäägi säilitamisele. Peame tunnistama, et mitmete liikmesriikide rahalised vahendid ei ole jätkusuutlikud, ja julgema seda kompenseerida. Meie laev küll veel ei upu, kuid viimane aeg on sellest vett välja kühveldama hakata.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Rahvaliikumise liidu ja MoDemi fraktsioonid Euroopa Parlamendis osalesid entusiastlikult neljapäeval, 20. mail toimunud hääletusel sotsialistist Euroopa Parlamendi liikme Liem Hoang Ngoci raporti riikide rahaliste vahendite pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta, et avaldada oma hääle andmisega arvamust teksti suhtes, mida Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide fraktsioon) ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon rida realt muutsid, et see neoliberaalseks manifestiks muuta. Hääletasin selle Euroopa kodanikke solvava teksti vastu. Rahvaliikumise liit ja MoDem ülendavad mittejätkusuutlike defitsiitide spektrit, et õigustada ennenägematuid kasinusmeetmeid kogu Euroopas alates 2011. aastast. Nad teevad ettepaneku muuta stabiilsuspakt sotsiaalse regressiooni paktiks. Selles tekstis minnakse nii kaugele, et lükatakse tagasi Euroopa avaliku reitinguagentuuri rajamine, samas kui eraagentuurid löövad trummi ja juhivad euroala riikide vastu suunatud rünnakuid. Unustatakse aga, et defitsiidi kiire kasv on eelkõige kriisi, pankade abistamise pakettide ja neoliberaalse poliitika ebaõnnestumise tulemus. Täna esitab õigus kodanikele arve.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Paljude ELi liikmesriikide hiiglaslikud defitsiidid ja võlad on tõesti oluline probleem, mis on tekitanud praeguse finantskriisi, millega me kõik toime tulema peame. Nende finantsmoonutuste põhjused ei ole aga raportööri tuvastatud põhjused. Riikide eelarved on läinud lõhki järgmistel põhjustel: a) iga kriisi ajal kasvavad riigi kulud (sotsiaalkulud, kulud majanduskasvule), b) säästeti kaubanduspanku ja c) tugevdati maksukonkurentsi ja vähendati selgelt ettevõtte tulumaksu üle kahekümne aasta. Järelikult on meie faktianalüüs täielikult erinev raportööri tehtud analüüsist, kes usub, et rahanduskrahhide eest vastutavad valitsused.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Eelmisel aastal ulatusid euroala eelarvepuudujääk ja riigivõlg vastavalt 6,3% ja 78,7% SKTst, mis oli kasvu- ja stabiilsuspaktis määratud tasemest palju kõrgem. Kasvu- ja stabiilsuspakti piiranguid on praeguses kriisis esile tõstetud, sest see ei ole olnud riiklike majanduste ühtlustamiseks asjakohane instrument. Seega toetan ma pakti uuesti läbivaatamist ja ELi liikmesriikide majanduste sarnastumise taastamiseks alternatiivsete mehhanismide otsimist ning samuti Euroopa avaliku reitinguagentuuri rajamist ja tihedamat riikidevahelist koostööd eelarve- ja rahapoliitika alal. Tegelikult tervitan ma Euroopa Keskpanga eelmise nädala otsust osta euroala liikmesriikide valitsuste võlakirjad. See on positiivne samm. Otsustasin hääletada riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse raporti vastu, sest sealt on eemaldatud need aspektid, mida ma Euroopa ühisturu stabiilsuse tagamiseks ja Euroopa kaasaegse heaoluriigi säilitamiseks põhjapanevaks pean.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegusel ajal, kui paljud riigid on oma rahanduses vastamisi tõsiste raskustega, on väga oluline võtta vastu majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuseni viivad poliitilised meetmed, kuid eelkõige majanduskasvu ergutavad meetmed. Sarnaselt eelarve puudujäägiga tuleb analüüsida riigivõla taset ja rakendada parimad selleteemalised praktikad viisil, mis võimaldab olukorda stabiliseerida ja sarnaste vigade kordumist tulevikus ennetada. Samuti pean ma oluliseks võtta vastu majanduse elavnemise mõiste mõistlikud kriteeriumid, sest liikmesriikide olukorrad on erinevad. Lõpetuseks rõhutaksin konkurentsivõimelise maksupoliitika vajadust mitte ainult ELi, vaid ka kolmandate riikide investeeringute suhtes.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu praegusest kriisist selgunud, on riikide rahanduse jätkusuutlikkus oma sügava mõjuga majandusarengule, kodanike elukvaliteedile ja sotsiaalsele stabiilsusele eeltingimuseks majanduse elavnemisele ja arengu kindlusele. Samuti on selgeks saanud stabiilsus- ja kasvupakti ebaadekvaatne läbivaatamine. Tahaksin seetõttu veel kord kinnitada vajadust ELi institutsioonide mehhanismide tugevdamiseks, et saavutada suurem integratsioon ja territoriaalne ühtekuuluvus, et tagada suurem sekkumis- ja kaitsevõime ühispoliitika ohtude ja kõrvalekallete vähendamiseks. Samuti tahaksin tõsta esile raportis rõhutatud sotsiaalseid probleeme, mis hoiatavad suurte erinevuste eest üldsuse sissetulekutes. Selline olukord õõnestab tootlikkust ja majanduslikku konkurentsivõimet. Seetõttu nõustun ma vajadusega julgustada liikmesriike teostama sellise tasakaalutuse käsitlemiseks asjakohaseid reforme. Majanduse elavnemisele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele on väga olulised valitsuste õiglane maksustamine ja avalike kulutuste tõhusus. Vaesuse vähendamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine ning majanduskasvu ja -tootlikkuse ergutamine on ELi prioriteedid ning kindlasti aitab nende saavutamisele kaasa töötajate ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksukoorma astmeline vähendamine.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Nõustun raportiga: praegused riigivõla ja eelarvepuudujäägi tasemed oleksid raske koorem tulevastele põlvkondadele, kuid probleem on suur ka tänapäeval. Esitatud lahendustega ma siiski ei nõustu. Ma ei usu, et raportit, kus on üle libisetud riigivõla ja eelarvepuudujäägi hiljutise plahvatusliku kasvu põhjusest, saab tõsiselt võtta. Raportis oleks tulnud märkida asjaolu, et liikmesriigid ja seega Euroopa kodanikud ning maksumaksjad on võtnud üle pankade ja finantssektori eravõlad ning see on põhjustanud sellises ulatuses puudujääkide kasvu. Peame tegema puust ja punaseks asjaolu, et EL ja Eurogrupp tegutsevad nüüd ainult nende turgude meeleheaks, mida te ratsionaalseks ja tulemuslikuks peate, kuid kus tekib paanika, kui puudujääk liiga suureks läheb, ja uus paanika, sest nad kardavad, et paanika vähendamiseks võetavad meetmed võivad takistada majanduse elavnemise näivust. Nad on end kurguni täis õginud, nõudes kõrget hinda Kreeka võla eest võetud riski eest, mille te just viimaste meetmete vastu võtmisega likvideerinud olete. Nad on võitnud igal rindel, suurendades isegi oma kasumit. Tagajärgi reaalmajandusele ja inimestele ei ole ju vaja tähele panna.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Olin sunnitud hääletama kolleeg Liem Hoang Ngoci raporti vastu, mille Euroopa parempoolsed ja liberaalid viisid lõpule viisil, mis võttis raportilt sisu, kaitstes lihtsalt dogmaatilist poolehoidu stabiilsuspaktile ja järelikult kasinuspoliitikatele. Eelarvepoliitika ei ole iseenesest lõpptulemus, vaid poliitilistele eesmärkidele vastav vahend. Prioriteet ei tohiks olla kasinus, sest sel juhul lämmatame eos selle, mille väike majanduskasv meile kättesaadavaks teeb. Meil on vaja kaitsta tööhõive kasvu filosoofiat. Selleks tuleb ELile anda tegutsemisvahendid, mis tähendab, et annaksime endale vahendid juhtida majandust üle ja ümber ebaadekvaatsete vahendite, mis meile praegu stabiilsuspakti alusel kättesaadavad on.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See dokument on tõestus soovist rajada ühiskonda tervikuna varustav ümberjaotamise süsteem. Dokumendi positiivsed ettepanekud on seotud rändepoliitikaga. Tagasi lükatakse avalike investeeringute valimatu vähendamine kriisi põhjendusel. Pärast seda esitatakse aga vastupidise loogikaga eriettepanekud.

Pensioniea tõstmine; stabiilsus- ja kasvupakti sanktsioneerimine kriisi lahendusena, kuigi on selge, et just see pakt on kriisi üks põhjustajaid; Euroopa Keskpanga õnnitlemine pangandussektori päästmise eest; jätkusuutlikul konkurentsivõimelisel turul põhineva sotsiaalmajanduse edendamine – nii palju neoliberaalseid dogmasid, mida läbi teksti korratakse. Kriis ei muuda asja: Euroopa on dogmatismist pimestatud ja kodanike nõudmistele kurt. Hääletan raporti vastu.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Hoolimata asjaolust, et üleilmne majandus- ja finantskriis kandub murettegevas ulatuses üle riikide eelarvete jätkusuutlikkusele, sisaldab see täiskogus kaalutletav raport lõikeid, mis takistavad mind selle poolt hääletamast.

Esiteks väidetakse lõikes 59, et tööhõive tasemete suurendamisega saame kriisi lõpetamisele kaasa aidata, ning tehakse ettepanek võtta vastu väljastpoolt ELi sisserännet soodustavad poliitikad, mis viivad isegi kodakondsuse andmiseni. Ühest küljest aetakse tekstis majandusteema rändepoliitikaga ebasobivalt segi, samas eelkõige juba kõrget tööpuuduse määra ignoreerides.

Teisest küljest ei leia ma, et Euroopa peaks edendama kodakondsuse andmist. Lisaks taotletakse mõnede esitatud muudatusettepanekutega finantstehingute maksustamist ja Euroopa reitinguagentuuri loomist. Uue maksu kehtestamisega ei saavuta me kindlasti paremat finantsturu reguleerimist.

Lõpetuseks, mis puutub avaliku reitinguagentuuri rajamisse, siis ei taba kavandatud muudatusettepanek märki, sest parim praktiline viis investorite usaldusväärsuse kindlustamiseks on tagada reitinguagentuuride erapooletus ja sõltumatus ning mitte nende suhtes poliitilist mõju kohaldada.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kahetsen sügavalt, et parempoolsed selle riikide rahanduse raporti lõpuks n-ö röövisid ja selle sisu täielikult muutsid, saades tulemuseks väga neoliberaalse raporti. Aplodeerin raportöör Hoang Ngoci soovi peale oma nimi sellest eemaldada.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Lihtsalt vastuvõetamatu on, et see raport võeti vastu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni Euroopa Parlamendis häälteenamusega. Seda seetõttu, et Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis hääletas koos oma raportöör Liem Hoang Ngociga selle raporti vastu. Kuidas saab keegi tahta, et meie kaaskodanikud maksaksid kriisi eest, mille eest on suuresti vastutavad pangad ja spekulandid? Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni toetavatel meetmetel, nimelt riigi rahanduse kiirel konsolideerimisel, avalike kulutuste vähendamisel, eriti pensionides ja tervishoius, ning stabiilsus- ja kasvupakti tingimusteta rakendamisel on meie ühiskonnale katastroofilised pikaajalised tagajärjed. Kui me ei maksusta finantstehinguid, nagu Liem Hoang Ngoc ettepaneku tegi, ega lase kähku nähtavaid taastamismeetmeid, liigume otse katastroofi suunas. Ärgem sundigem Euroopa kodanikke põlvili!

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti põhieesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu riikide rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust majanduse elavdamise eesmärgil. Arvestades ettenägematuid arusaami majandusest ja rahandusest, milleni Euroopa liidrid eelmisel nädalal jõudsid, ei oleks praegune arutelu õigemal ajal tulla saanud. Ühest küljest näitab vastu võetud meetmete pakett tugevat solidaarsust, eriti Kreekale toetuse andmise takistamise lõpetamine, liikmesriikide rahanduse kiirendatud ümberstruktureerimine ning finantsstabiliseerimise mehhanismi rajamine. Siiski muudavad need ennustatavaks kõiki eurooplasi mõjutava ohverdusperioodi. Need ohvrid tuleb jaotada õiglasel ja tasakaalustatud viisil. Nüüd tuleb teha julgeid pikaajalisi ja nudimata otsuseid riigisisesel tasandil. Riikide raamatupidamisi tasakaalustatakse kulutuste vähendamise või sissetulekute suurendamisega või mõlemaga samaaegselt.

Majandussurutise ajal ei ole meil alternatiivi, vaid peame avalikke kulutusi järk-järgult vähendama, kärpides tarbetuid kulutusi ja optimeerides riigi tehinguid. Mitmeid muudatusettepanekuid järgides keskendutakse selle resolutsiooni ettepaneku lõplikus sisus mõnedele nendest väljakutsetest ning seetõttu hääletasin ma poolt.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Head kolleegid! Leedu ja mõned selle ELi naaberriigid käisid 2009. aastal peaaegu põhjas ära. Raisakotkad ei pruugi küll meie peade kohal tiirelda, kuid kindlalt me end ikkagi ei tunne – Leedu SKT langes kvartalite lõikes ja 2010. aasta esimesel kvartalil 4,1% Enamik leedulasi mõistab, et valulike ohvrite ja tõsiste meetmete vajadus ei kao üleöö. Riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on stabiilsuse ja kasvu saavutamiseks ülioluline. Lahendus on eelarvepuudujäägi vähendamine. Raportis on täpne tähelepanek, et kõrged võla- ja puudujäägitasemed ohustavad jätkusuutlikkust ja võivad avaldada katastroofilist mõju tööhõivele, rahvatervishoiule ja pensionidele. Otsust, mida me tegema peame, ei saa võtta kergelt – kasvavast valitsemissektori eelarve puudujäägist saab tulevastele põlvkondadele tohutu koorem. Finantsstabiilsus on Leedu ja Euroopa majanduse elavdamisele oluline, mistõttu nõustun ma meetmetega, mille üle sel nädalal arutletud on, nagu ettepanekud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalve asutuste Süsteemi loomiseks. Vajame praegu rohkem kui kunagi varem turgude ja riskifondide sujuvat kooskõlastamist ja paremat järelevalvet. Kõige olulisem ja hädavajalikum on taastada üldsuse usaldus ning iga ELi liikmesriigi majanduslik enesekindlus. Selle võime saavutada riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisega, olles oma sõnades ja tegudes läbipaistvad.

Raport: Ricardo Cortés Lastra (A7-0129/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Raport ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse on põhjapanev, sest sellega illustreeritakse, millises ulatuses kõnealune poliitika liidu tulevikule kaasa aidata võib. Struktuurifondid, mis tagavad Euroopa territooriumide ja finantsuuenduste sidususe, aitavad viia ellu algatusi, mis ilma igasuguse kahtluseta piirkondades kasvu esile kutsuvad. Usun siiralt, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel on ühtekuuluvuspoliitika väga oluline vahend, ja hääletasin seetõttu raporti poolt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Raskused, mida Euroopa pärandi – suure, kuid siiski erineva territooriumi – poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik mitmekesisus alati on esile tõstnud, on alates 1980. aastatest toonud tulemuseks ühtekuuluvuspoliitika arendamise. Ühest programmi perioodist järgmisesse minnes on Euroopa seisnud tsükliliselt vastamisi vajadusega oma ühtekuuluvuseesmärke uuendada. Selleks on uuendatud nii vahendeid, millele struktuurifondid on olnud ja on jätkuvalt sisemise ühtekuuluvuse suurendamist taotleva mis tahes ELi poliitika ülioluline finantsbaas, ja eesmärke, millega on vastavalt aja nõudmistele eri eesmärke ja konkreetseid tegevusi pidevalt ümberorienteeritud. Toetan Ricardo Cortés Lastra algatusraportit: ELi 2020. aasta strateegia tuleb kaasata ühtekuuluvuspoliitika 2007–2013 eesmärkidesse, mida toetavad territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk ja pragmaatiline lähenemisviis kohalikul tasandil eesmärkide jagamiseks. Ainult nii väldime ELi 2020. aasta strateegia taandumise ohtu strateegiaks, kus võidutseb eurobürokraatia, nagu Lissaboni strateegia puhul juhtus.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Struktuurifondidel on ELi 2020. aasta strateegia väljaarendamisel ülioluline roll, niikaua kui need kujutavad endast võimsat instrumenti kõigi Euroopa piirkondade majandusarenguks. Ricardo Cortés Lastra raportis rõhutatakse õigesti, et Lissaboni strateegiaga saavutati konkreetseid eesmärke ainult siis, kui see oli ühtekuuluvuspoliitikaga seotud. Nõustun seetõttu raportööri soovitustega arenduste suhtes, mis ELi 2020. aasta strateegia juhtimissüsteemiga võrreldes Lissaboni strateegiaga teha tuleb. Väga oluline on mitmetasandilise juhtimise raamistikus rajada tihedamad suhted kohalike ja piirkondlike asutuste ning kodanikuühiskonna osaliste vahel. Ühinen raportööri arvamusega, kes rõhutab lihtsustatud lähenemise olulisust struktuurifondide kasutamisele tuleviku regulatiivses raamistikus. Lõppude lõpuks on tulemuslikkuse üks võtmeid lihtsus.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan täielikult raportis esitatud ettepanekuid, mis taotlevad ühtekuuluvuspoliitika kaasamist 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Uue Lissaboni lepinguga tugevdatakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet ja ilma selle solidaarsusklauslita ei oleks ELil mõtet. Ühtekuuluvuspoliitika ülim eesmärk on vähendada eri piirkondade majandusarengu tasemete erinevusi ja võidelda kõige ebasoodsamas olukorras olevate ja kaugeimate piirkondade struktuurse mahajäämusega. Lähenedes 2020. aasta strateegiale, mis on seotud kasvu, konkurentsivõime ja tööhõive arendamisega, on oluline märkida, et ühtekuuluvuspoliitika võib olla oluline instrument strateegias püstitatud eesmärkide edukaks saavutamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika ülim eesmärk on vähendada eri piirkondade majandusarengu tasemete vahelisi erinevusi, kasutades vahendeid just kasvu ja tööhõive arendamiseks. 2020. aasta strateegias esitatakse Euroopale märkimisväärsed ja ambitsioonikad väljakutsed viies strateegiliseks peetavas valdkonnas: (i) tööhõive; (ii) uuendustegevus ja teadusuuringud; (iii) kliimamuutused ja energia; (iv) haridus, ja )v) vaesusevastane võitlus. Nagu juba öeldud, on see ambitsioonikas ja väljakutsuv strateegia. Nõustun raportööriga, et selle strateegia eesmärgid tuleb saavutada tulevase ühtekuuluvuspoliitikaga kooskõlas oleval viisil ja et 2020. aasta strateegia tuleb rakendada ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mida Lissaboni strateegia puhul saavutada ei õnnestunud. See on eri piirkondade majandusarenguks ja kasvuks ülioluline. Kuna olen pärit Portugali piirkonnast, mille huve ja soove tsentraliseeritud võimu huvides tihti ignoreeritakse, mida ma ka juba avalikult teatanud olen, siis usun, et 2020. aasta strateegia eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil võib tasakaalustatumale piirkondlikule arengule suuremat kasu tuua.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa arendusprojektis tuleb saavutada palju edu territoriaalse ühtekuuluvuse alal, edendades tööhõivet ja jätkusuutlikku arengut, ning sotsiaalse ühtekuuluvuse alal. Ei ole kahtlustki, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel on Euroopa ülesehitamisel ülioluline roll, mistõttu toetan ma selles raportis esitatud soovitusi, nagu vajadust lihtsustada kättesaadavatele rahalistele vahenditele juurdepääsueeskirju ja nende eraldamise juhtimist, et julgustada selliste vahendite kasutamist ja tulemuslikku rakendamist kogu ELi territooriumil. Piirkondades rakendatakse rohkem kui kolmandik ELi avalikest investeeringutest ja struktuurifondide kasutamine keskendub üha enam kasvu ja tööhõivega seotud eesmärkidele. Usun, et ELi jaoks on väga oluline teha viivitamatuid samme ja võtta konkreetsed meetmed, et rahuldada spetsiifilisi vajadusi nendes piirkondades, kus valitsevad tõsised ja püsivad looduslikud või demograafilised tingimused, nagu rannikualad, saared, mäestikualad, piiriülesed ja kaugeimad piirkonnad. Tahaksin ka veel kord korrata, et haridus ja koolitus on ELi arengu põhjapanevad eeltingimused ja võivad selle vaatamata üleilmsetele väljakutsetele konkurentsivõimeliseks muuta.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportööri arvates on kahetsusväärne, et 2020. aasta strateegiasse ei ole täielikult kaasatud Lissaboni strateegia hinnangut, ning me jagame seda seisukohta. Lissaboni strateegias esitatud eesmärke – majanduskasv, tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus – ei ole täidetud. Otse vastupidi, nendes valdkondades on olukord halvemaks muutunud. Nagu öeldud, on selline olukord tekkinud Lissaboni strateegia eesmärkide tulemusena ja ka seetõttu, millised need eesmärgid olid. Väga spetsiifiliseks minnes olid need eesmärgid liberaliseerimised, privatiseerimised ning tööhõiveseaduste vähem reguleerimine ja paindlikumaks muutmine. 2020. aasta strateegias nende valikute, instrumentide ja eesmärkidega jätkatakse. Sama liiniga edasi minnes teatab raportöör vaba, avatud ja funktsionaalse siseturu lõpuleviimisest. Heakene küll, see väga vaba, avatud ja funktsionaalne siseturg on viinud ELis ülima vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseni ning õõnestanud selle territoriaalset ühtekuuluvust, mistõttu ei ole meile vastuvõetav ühtekuuluvuspoliitika kohandamine 2020. aasta strateegiaga selle tegeliku eesmärgi pärast: eri piirkondade arengutasemete erinevuste vähendamine ning tõelise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse algatamine.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärk on püüelda ELi piirkondade sarnase arengu poole. Tänu ühtekuuluvuspoliitika raames algatatud mitmeaastastele programmidele ja strateegiatele on üksikutel piirkondadel ning eriti kõige vaesematel piirkondadel võimalus majanduskasvu jätkusuutlikumaks muutmiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomiseks. Üle poole avaliku sektori investeeringutest tehakse piirkondlikul tasandil, nii et kohalikest asutustest saavad praeguse Lissaboni strateegia ja tulevikus ELi 2020. aasta strateegia realiseerimise peaosalised. Peaksime ühtekuuluvuspoliitika projektide realiseerimist täielikult toetama, pidades meeles, et kõige sagedamini saavad sellest kasu maapiirkonnad. Partnerlusel põhineva lähenemisviisi edendamine raportis teeb võimalikuks kodanike tulemusliku teavitamise ettevõetud projektide eesmärkidest ja tulemustest.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tundub, et rahastame ebasoodsate tingimustega piirkondi ja lõpuks kulutatakse neid rahalisi vahendeid suhteliselt jõukates piirkondades. Subsiidiumpoliitikaga on probleeme kogu Euroopas. Ühest küljest investeeritakse raha külade taasrajamisse, et takistada maapiirkondi välja suremast, ning teisest küljest töötavad nendele püüdlustele vastu erastamiseeskirjad ja mittereguleerimine.

Entusiastlikust külakeskusest ei ole midagi kasu, kui küla on avalikust transpordivõrgust peaaegu ära lõigatud ja postkontor on suletud. Raportis ei keskenduta ühtekuuluvuspoliitika probleemidele piisavalt üksikasjalikult ja seetõttu hääletasin selle vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsioon on oluline dokument, sest sellega määratakse parim suund ühtekuuluvuspoliitika ja ELi 2020. aasta strateegia ühendamiseks. Ajal kui mõeldakse palju ühtekuuluvuspoliitikast pärast 2013. aastat, on tõepoolest väga oluline esitleda seda ELi 2020. aasta strateegia järgimise hädavajaliku tööriistana, korrates veel kord, et ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline ELi integratsiooni algse kava jõustamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika on olnud oluline Euroopa piirkondade vahelise parema tasakaalu rajamisel ning nüüd nähakse selles üliolulist vahendit praegusest finantskriisist väljarabelemiseks konkurentsivõime ja kohaliku potentsiaali tugevdamisega. Usume, et ajal, mil ELi eelarve kasvu loota ei ole ja ühtekuuluvuspoliitika eelarvele (umbes 45% ELi eelarvest) survet avaldatakse, on ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide vaheline hea seotus ülioluline ühtekuuluvuse tugevdamiseks, mis võib samaaegselt aidata kaasa kõigi piirkondade ja üldsuse positiivseks reageeringuks ELi ees seisvatele väljakutsetele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kahju, et meie alternatiivresolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ja ELi 2020. aasta strateegia kohta tagasi lükati. Otsustasime seetõttu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis Cortés Lastra resolutsiooni lõpphääletusel erapooletuks jääda.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE), kirjalikult. – (DE) Raportöör Ricardo Cortés Lastra koostas algselt väga tasakaalustatud raporti ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia seosest. Raporti eesmärk oli parandada esimese Barroso komisjoni korraldatud ühtekuuluvuspoliitika laiaulatuslikku sihtotstarbelist kasutamist. Raportis esitati õigustatult küsimus, kas ühtekuuluvuspoliitika on Lissaboni strateegia ja uue Euroopa 2020. aasta strateegia tööriist või on sellel sõltumatu tähendus ja iseseisev väärtus. Raportöör saavutas nende kahe aspekti tasakaalu. Peaksime olema tänulikud, et ta ühtekuuluvuspoliitika iseseisvust edendas. Toetasime raportööri lähenemisviisi. Kahjuks nõrgendasid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni suurelt kavandatud muudatusettepanekud tublisti raporti esialgset kavatsust. Sellest on meil Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis väga kahju, mistõttu esitasime raporti veel kord suuresti selle originaalkujul alternatiivse resolutsioonina osaistungjärgule.

Kahjuks ei saanud see alternatiivne versioon häälteenamust. Komisjonis toimunud hääletust arvestades ei olnud see üllatav. Meie eesmärk oli seda alternatiivset resolutsiooni kasutades aga selgeks teha, et parlamendis on vähemuses olev seisukoht, mille kohaselt tuleks anda piirkondadele iseseisvaks arenguks rohkem õigusi, kui praeguse struktuurifondi perioodi sihtotstarbelise eraldamise mudel võimaldas.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika on 2020. aasta eesmärkide – hariduse, koolituse ja teadusuuringute, töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamine – saavutamiseks ülioluline. Pärast Lissaboni strateegia ebaõnnestumist ühtekuuluvuseesmärgi saavutamisel ning asjakohase arutelu puudumist Euroopa Parlamendi ning piirkondlike ja kohalike asutustega rõhutatakse raportis ühtekuuluvuspoliitika panuse olulisust tuleviku strateegilistesse eesmärkidesse. Seetõttu on oluline liikuda kohalike ja piirkondlike asutuste ja üksuste seas suurema strateegiliste eesmärkide osalustunde suunas.

Piirkondadel on täita väga oluline roll majandus- ja sotsiaalses tegevuses osalejateni, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõteteni, jõudmise vahendina. Arvestades selle horisontaalset mõõdet, saab Euroopa Liidu arengut soodustada ja seda üleilmsete väljakutsetega vastamisi seistes konkurentsivõimelisemaks muuta ainult tugeva ja nõuetekohaselt rahastatud ühtekuuluvuspoliitikaga. Euroopa piirkondlikku mõõdet tuleb tugevdada strateegiaga, kus arvestatakse eri piirkondade ja rühmadega, nagu kaugeimaid piirkonnad, eritunnuseid. Eespool toodud põhjustel leian ma, et ühtekuuluvuspoliitika on 2020. aasta strateegia eesmärkide realiseerimiseks väga oluline instrument ja hääletasin seetõttu raporti poolt.

Raport: Vincent Peillon (A7-0133/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Vahemere Liit on muljetavaldav projekt, kus Euroopa Parlament peab kindlasti poliitiliselt osalema. Hääletasin raporti poolt, sest see sisaldab kolme väga olulist ideed: 1) Vahemere Liidu toimimiseks peab uus institutsionaalne struktuur kiiresti tulemuslik olema; 2) Vahemere Liidu eesmärkide saavutamiseks ja seega kuue peamise strateegilise projekti (Vahemere saaste vähendamine, transport, taastuvenergiad, haridus, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kodanikukaitse) täpsustamiseks on vajalik asjakohane rahastamine; 3) Vahemere Liidu edu sõltub Vahemere basseini piirkondlike konfliktide lahendamisest.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Vahemere Liit on ambitsioonikas projekt mitmete kahtlemata positiivsete aspektidega, eelkõige mis puudutab võimalust tugevdada tulevikus poliitiliste ja majanduspartnerlustega Vahemerd viimastel aastatel mõjutanud sisserände kontrollimise ja ebaseaduslike sisserändajate voogude instrumente. See on veel üks põhjus, miks Euroopa võib saada kasu väljavaatest pidada dialoogi vormis arutelu Vahemere piirkonna riikidega, mis on peaaegu alati transiitriikideks enamikule meie lõunakallastele jõudvatele ebaseaduslikele sisserändajatele.

Loomulikult ei tule dialoogiks avatavat kanalit tõlgendada rändevoogudele kaasaaitamise instrumendina, vaid reguleerimise ja ebaseaduslikkuse vastu võitlemise vahendina. Sisserändajate päritoluriikide sotsiaalset ja majanduskasvu peab majanduskaubandus edendama koos Kesk-Ida piirkonna üldise patsifitseerimisega, mille poole Vahemere Liit aktiivse panuse andmiseks püüdlema peab. Seetõttu võimaldab tugevale poliitilisele vundamendile rajatud ja täpsete eesmärkidega liit aidata meil oma koduriikides neid inimesi, kes hetkel massiliselt Lõuna-Euroopa kallastele maabuda tahavad. Hääletan raporti poolt lootuses, et tulevastel Vahemere Liidu tippkohtumistel peetakse rändeteemat olulisemaks.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Peilloni raporti poolt hääletamisega tunnistasime kõik, et Vahemere bassein on võtmetähtsusega piirkond ning et mitme poolusega ja vastastikuses sõltuvuses olevas maailmas on suurtel piirkondlikel ühendustel, nagu Vahemeri, paremad võimalused sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike, keskkonnaalaste, demograafiliste, poliitiliste ja julgeolekuga seotud väljakutsetega toime tulla.

Vahemere ümbruses on esindatud kõik need väljakutsed, mis on kogu piirkonna stabiilsuseks üliolulised ning mis kutsuvad üles kokkulepitud ja kindlaksmääratud tegevusele.

Eesoleval Barcelona kohtumisel tulevad taas kokku Euroopa ja Vahemere piirkonna riigipead või valitsusjuhid, et hinnata liidu Vahemere heaks saavutatud edu.

Minu arust tuleks seekord arvesse võtta kolme poliitilist punkti:

a) aeg, mida võttis Pariisis määratud institutsionaalse korralduse rajamise järgimine, ning Euroopa-Vahemere parlamentaarse assamblee pakutud parlamentaarse mõõtme maksimaalse ärakasutamise ebaõnnestumine;

b) kasutatud rahaliste vahendite ja koostoimete ebaadekvaatsus; tunnustades küll mõnede Euroopa riikide, sealhulgas Itaalia, edu ja märkimisväärseid tõelisi kohustusi, jääb Vahemere Liidu üldmõju majandusliku heaolu piirkonna rajamisele siiski nõrgaks;

c) raskused mõnede teemade, nagu rahu, stabiilsus ja demokraatia, otsustavalt lahendada püüdmisel, mis on ülioluline nõue Vahemere Liidule poliitilise mõõtme ja üksmeele andmisel.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Oleme Vahemere Liidu vastu. See lihtsustaks massilist sisserännet Põhja-Aafrika vaesunud riikidest. Samuti võimaldaks see nende Põhja-Aafrika riikide al-Qaeda liikmetel lihtsamalt Euroopasse siseneda ja seal terrorirünnakuid korraldada. Märgime ära ka viisi, kuidas EL annab Marokole majandusliku eelisseisundi hoolimata Maroko vägivaldsest Lääne-Sahara okupeerimisest ja selle ressursside röövimisest.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Rahu ja heaolu rajamise ning inimõiguste edendamise tulemuslikkuseks peab Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide koostöö põhinema võrdsuse ning selle piirkonna inimestele vastastikku kasuliku koostöö põhimõtetel. See peaks aitama lahendada rahvusvahelisi ja kahepoolseid probleeme ÜRO asutamise harta ning rahvusvahelise õiguse alusel, pannes erilist rõhku õiglase ja elluviidava lahenduse leidmise vajadusele Palestiina, Lääne-Sahara ja Küprose probleemile. Kahjuks ei mainita neid raportis, nagu ei mainita ka vastuvõetamatuid tingimusi, milles tuhandeid ilma reisidokumentideta reisivaid inimesi Vahemere piirkonna riikides ja linnades meie kõigi inimväärikust solvates hoitakse. Tõeliseks koostööks tuleb tugevdada dialoogi ja mõistmise korda ning arvestada selle piirkonna asümmeetriaid kõigis kaubanduslepingutes, et tagada kõigi riikide võrdsus. Selline koostöö peab tugevdama ning edendama sotsiaalset ja kultuurivahetust ning aitama kujundada keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastase võitluse ühispoliitikaid ja –meetmeid.

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. – (SV) Rootsi konservatiivid hääletasid täna raporti, mis käsitleb Vahemere Liitu (A7-0133/2010) (2009/2215(INI)), vastu. Me ei saa toetada ELi panust Vahemere Liidu projektidesse, millele ELi uue finantsperspektiivi 2014–2020 raames märkimisväärselt suurenenud vahendeid eraldatakse. Väga oluline on, et teeksime Vahemere ümbruses paiknevate riikidega konstruktiivset koostööd, mis põhineb võrdse kohtlemise, solidaarsuse, dialoogi ning iga riigi erinevuste ja iseloomulike tunnuste austamise põhimõtetel. Piirkondlik koostöö ELiga Vahemere Liidus ei peaks, nagu mõned suurriigid seda näha tahaksid, muutuma ELi integratsiooni ja Euroopa Liidu liikmelisuse asendajaks. Lisaks on väga oluline, et EL võtaks vastutuse ja säilitaks oma usaldusväärsuse, mis tähendab, et see ei tohiks ilma jätkusuutliku rahastamiseta erinevateks eesmärkideks raha lubada.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Pariisi deklaratsioonile (13. juuli 2008), millega loodi uus Vahemere Liit, järgnevas Barcelonas protsessis oleks pidanud tunnistatama uut edasiviivat jõudu, nagu deklaratsioonis väljendatud: Vahemere piirkonna rahu, demokraatia, koostöö ja heaolu piirkonnaks muutmiseks suunatud püüdluste pikendamine. Euroopa Liidule oli 2009. aasta aga suurte muutuste aasta: üleeuroopaliste Euroopa Komisjoni presidendi valimiste toimumine, Lissaboni lepingu jõustumine, majandus- ja finantskriisi vastane võitlus jm. Nende tõttu Vahemere Liidu elluviimine viibis. Leian, et selles raportis tehakse õigesti kindlaks järgmised sammud, mis Vahemere Liidu loomisel esiletõstetud eesmärkide saavutamiseks teha tuleb. Samuti ootan huviga selle aasta 7. juuniks Barcelonas kavandatud teise riigipeade tippkohtumise tulemusi. Liidu suhete tugevdamine Vahemerega on väga oluline ja ma usun, et ainult liidu ja teiste Vahemere piirkonna riikide poliitiline dialoog ja suurenenud koostöö ergutavad vabaduse, õigluse, rahu ning jätkusuutliku ja kestva heaolu piirkonna loomist.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetasin Vahemere Liidu raportit. Euroopal ja Vahemerel on palju ühiseid piiriüleseid väljakutseid, mida oleks võimalik paremini käsitleda piirkondliku integratsiooniprotsessi kaudu koos tulemuslike institutsioonidega, millega oleks võimalik kahepoolse koostöö piiranguid ületada. Sellised väljakutsed on veelgi püsivamad kriisiajal ning mõlema piirkonna vaheliste kasvavate erinevuste käsitlemine on Euroopa Liidu huvides, aidates sellega kaasa Vahemere piirkonna inimeste elujõulisele ja turvalisele tulevikule. EL ja Vahemere Liidu liikmesriikide valitsused peavad seadma esmatähtsaks Vahemere Liidu institutsioonide rajamise ning sisendama neile järjekindla poliitilise strateegia, mille tuum on demokraatia ja inimõiguste edendamine, sealhulgas sotsiaalsed õigused. Nende eesmärkide tähendusrikkaks edendamiseks tuleb jõuda rahulepingute sõlmimiseni Kesk-Ida naabrite vahel. See teeb vajalikuks Iisraeli Gaza piiramise ja asustuspoliitika lõpetamise koos Palestiina kohustusega vägivallatusele ja riigi ülesehitusprogrammile ning 1967. aasta piiride vastastikuse austamisega. Olen jätkuvalt vastu ELi ja Iisraeli assotsiatsioonilepingu uuendamisele, kuni Iisrael oma inimõiguskohustusi täitma hakkab.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Vahemere Liidu raporti poolt, sest seal toetatakse Euroopa Parlamendi suuremat kaasalöömist selles piirkondlikus algatuses. Kui juunisse kavandatud Barcelona tippkohtumine pärast kaht aastat raskeid pingutusi asi liikuma saada edukas on, siis on Euroopa Parlamendi suutlikkus oma panus anda väga oluline, sest tulemused on Vahemere Liidu edule tohutu tähtsusega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Iga erapooletu vaatleja võib öelda, et Euroopa–Vahemere piirkonna partnerlus ei ole toonud nii palju kasu, kui oodati, ja et vaja on veel teha palju, enne kui see tegelikult kuju võtab ning tõelise ja produktiivse sisu omandab. Ajalooliselt on Vahemeri ühendanud, mitte eraldanud. Vahemere kallastel tekkinud kultuurid moodustasid Lääne tsivilisatsiooni tuuma ning mõlemad pooled aitasid kaasa selge sugulusega identiteetide loomisele. Ususõjad asendasid Vahemere kallaste vahelise silla kuristikuga, kuid mingil viisil on see sild seal endiselt olemas. Loodan, et Euroopa Liit teeb koos oma partneritega tegelikke samme sellise Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse edendamiseks ja väljaarendamiseks, mis on suuteline võitlema hirmu, erinevuste ja usaldamatusega ning tulevikus püsima jääma. Sellest arengust võivad igakülgselt kasu saada mõlemad Vahemere kaldad, mis olid kunagi tsivilisatsiooni häll.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades ELi lõunapoolsete riikide ohtlikku sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, on suhete süvendamine Vahemere piirkonna riikidega väga oluline. Leian, et selles suhtes on pakiline vajadus liikuda Vahemere Liidu konsolideerimisega konkreetsel ja tulemuslikul viisil edasi. Surve Euroopa-Vahemere piirkonna suhete tugevdamiseks suureneb selle kindla oletatava mõju tõttu rahu ja kultuuri, majandus-, poliitilise ja sotsiaalse arengu konsolideerimise ulatusele. Tahaksin siiski rõhutada naiste õigustest, soolisest võrdõiguslikkusest ning seksuaalse suunitluse alusel diskrimineerimisest tulenevaid probleeme – valdkondi, kus Euroopa mõju tugevdamine positiivseid muutusi tuua võib. Teisest küljest on Vahemere piirkonna taastuvenergiaallikate tohutu potentsiaal näide sellest, kuidas Euroopa Liit võib saada kasu lisaks oma kaubandusala laiendamisele 800 miljoni inimeseni ning kasutada seda oma tulemuslikuma energiapoliitika saavutamiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme täielikult vastu raportis esitatud suunistele, mille põhieesmärk on suurendada Vahemere piirkonna lõunaosas ELi suurfirmade majanduslikku domineerimist, juurdepääsu loodusvaradele, eelkõige energiale, ja nende kontrollimist, tööjõu ekspluateerimist ning sisserändajate takistamist. Tundub, et enamik parlamendiliikmetest elab oma mullis, olles täielikus teadmatuses nn vabakaubanduse tagajärgedest. Nad jäävad nendele poliitikatele kindlaks ja annavad seega oma panuse olukorra halvemaks muutmisele. Portugali tekstiilitööstuses on näiteks kaotatud rohkem kui 100 000 töökohta, sest firmad lähevad pankrotti, ja see on omakorda suurenenud väliskonkurentsi tulemus.

Rahvusvahelise kaubanduse jätkuv liberaliseerimine on seetõttu vaja peatada. Sellega on kaasnenud töötajate kättevõidetud õiguste ja inimeste sõltumatuse ründamine, suurfirmade loodusvarade ja biomitmekesisuse omastamine, keskkonna hävitamine, tööpuuduse kasv, miljonite väikeste talunike hävitamine ning sõltumatuse toiduainetega varustamisel ja toiduainetega kindlustamisel ohtu asetamine. Nõuame võrdsete ja õiglaste majandussuhete rajamist, mis teenivad mõlema piirkonna inimeste ja riikide huve.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Toetasin oma Prantsuse kolleegi sotsialist Vincent Peilloni raportit, sest Vahemere Liidu eesmärk on edendada strateegiliste erimeetmetega Euroopa-Vahemere koostööprotsessi nii Euroopa kui terviku kui ka Vahemere piirkonna heaks. Tegelikult on piirkondlik integratsioon vajalik rahu edendamiseks, mis on üks peamisi selles koostöös kaalul olevaid huvisid ja mida tuleb seetõttu tugevdada. Leian, et Vahemere Liit on suurepärane instrument selle piirkonna konfliktidesse kindlakäeliselt sekkuda ja neile isegi lahendusi pakkuda. Loodan, et järgmine tippkohtumine Barcelonas on edukas, et liikmesriigid Vahemere Liidu tõesti uuesti käiku lasevad ja et Barcelonas võtavad kohe pärast sekretariaadi rajamist kõigi huvides kuju mitmed projektid.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle raporti positiivne toime on kahe riigi, Palestiina ja Iisraeli, rahus ja turvaliselt kooseksisteerimise tunnustamise pakilise vajaduse rõhutamine ning naiste õiguste eest ja seksuaalsel suunitlusel põhineva diskrimineerimise vastu võitlemine. Sellega aga raporti head omadused ka piirduvad. Põhiliselt on raporti tekst lubadus Vahemere piirkonna praegustele ja potentsiaalsetele investoritele, mida tõendavad ka arvukad kohustused investeeringutele vajaliku kaitse ja finantsturvalisuse suhtes. Samuti toetatakse tekstis Barcelona protsessi ja Euroopa-Vahemere vabakaubandusala loomist, mis on täielikult vastuolus selles olukorras nõutavate regulatiivsete eesmärkidega.

Hääletan raporti vastu. Usun, et Euroopa ja Vahemere piirkonna kodanike huvid peaksid finantseerijate huvidest olulisemad olema. Valitud esindajate roll on üldise heaolu poole püüelda. Kahju, et teksti kavandajad seda eesmärki prioriteediks ei pidanud.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Mõned eurooplased näevad Vahemere Liitu kui väheste poliitiliste liidrite algatatud prestiižset projekti. Ometi usun ma, et Vahemere mõlema kalda riikide koostöö suurendamine on väga positiivne. Eriti mis puutub kasvavasse sisserändajate voolu Aafrikast, on väga oluline, et Vahemere piirkonna riigid koordineeriksid sellele reageerimise meetmeid. Vahemere Liidu struktuurid pakuvad ideaalseid vahendeid Frontexi töö toetamiseks ja eelkõige Aafrika riikide kaasamiseks projektidesse, nii et majanduslikel põhjustel rändajaid julgustatakse Aafrikasse jääma.

Väga positiivsed on ka mitmed kavandatavad projektid, nagu rohkem õpilasvahetusprogramme ja majandusprogramme, mille eesmärk on edendada ELi ja Aafrika riikide vahelist kaubandust. Siiski ei tohiks nendele riikidele vabakaubandusalaga nõustumise suhtes survet avaldada, sest sellega kaasneb suurte kahjude tekitamise oht kohalikele ja piirkondlikele turgudele. Mainitud põhjustel ei nõustu ma küll täielikult mõnede punktidega, kuid raport on tasakaalustatud ja seetõttu hääletasin ma selle poolt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidu ja kolmandate riikide suhete konstruktiivse arendamise eesmärgil toetasin ma raportit Vahemere Liidu kohta. Koostöö tugevdamiseks tuleb meil toetada Barcelona protsessi, mis on viimasel ajal vähem aktiivsem olnud. Siiski on 7. juuniks 2010 Barcelonasse kavandatud Vahemere Liidu tippkohtumine suurepärane võimalus kehtivate deklaratsioonide jõustamiseks. Euroopa Liit ei saa lubada, et selle tähtsus kaoks piirkonnas, millega sellel traditsioonilised suhted on. Institutsionaalseid struktuure, nagu kaaseesistumine, tuleks kasutada Vahemere mõlema kalda ühiskondade ja majanduste integratsiooni suurendamise meetmete intensiivistamiseks.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Vahemere mõlema kalda riigipead või valitsusjuhid kohtuvad 7. juunil 2010 Barcelonas. Väga oluline on, et see kohtumine oleks tõeliselt edukas. Edu all pean ma silmas eelkõige Vahemere Liidu institutsioonide rajamist, kuid edu ka sellistes valdkondades nagu majandus ja kaubandus, tööhõive, vaesuse vähendamine, põllumajandusküsimused, toiduga kindlustatus, veemajandus ja maaelu areng. Väga oluline on ka suuremate rahaliste vahendite eraldamine Vahemere Liidule, mis on eesolevate 2014–2020 perioodi finantsläbirääkimiste põhiteema.

Seda silmas pidades ei tohi me unustada, et ELi abi on võimalik kombineerida erasektori vahenditega ja koordineerida Euroopa Investeerimispanga pakutavate vahendite ja investeerimisfondidega, nagu InfraMed. Lisaks on lõuna-lõuna kaubanduse ning Euroopa-Vahemere vabakaubandusala tugevdamine oluline Vahemere lõunakalda riikide majandusarengule ja vaesuse vähendamisele. Need meetmed on parlamendile esitatavas resolutsioonis selgelt ära toodud ja seetõttu toetan ma resolutsiooni.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni muudatusettepanekutes, mis kõik tagasi lükati, ei olnud suuri üllatusi, välja arvatud muudatusettepaneku 6 esimene osa (Lääne-Sahara).

Tahaksin teha selgeks, et hääletasin muudatusettepaneku 6 poolt, milles rõhutatakse Maroko vastutust inimõiguste rikkumise eest Lääne-Saharas.

Broki kavandatud muudatusettepaneku 1 teine osa, kus rõhutati Vahemere Liidu rahastamise suurendamise vajadust, lükati samuti tagasi.

Hääletasime suure häälteenamusega raporti kui terviku poolt.

Raport: Evgeni Kirilov (A7-0123/2010)

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb vajadust ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele. Lõuna-Kaukaasia on Euroopa Liidule strateegiliselt oluline. Samas saab ja peab Euroopa Liit selle probleemse piirkonna majandus-ja sotsiaalsele arengule kaasa aitama. Saame kaubanduspoliitikat kasutada inimõiguste austamise, energiaturvalisuse, demokraatia ja hea valitsustava edendamiseks. Oma fraktsiooni virtuaalse raportöörina sellele resolutsioonile kutsun tungivalt üles vabakaubanduslepingute sõlmimisele Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaaniga. Usun, et investeeringute ergutamise ja uute töökohtade loomisega soodustaksid need lepingud piirkonna majandusarengut, mis vähendaks vaesuse taset.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun täielikult raporti sisuga, sest usun, et Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavalduse järgimisega tugevdab EL selge ja hästi määratletud strateegia kaudu oma partnerlusi idas, eelkõige kolme Lõuna-Kaukaasia riigiga. Selle maailma piirkonna arenguks on väga olulised rahu säilitamine, piiride stabiilsus ja piirivaidlusi käsitlev resolutsioon, demokraatia suunas edenemine, õigusriik ja piirkondliku koostöö edendamine. Seetõttu usun, et ELi tegevust peab tähistama jätkusuutliku arengu julgustamine, mis põhineb hea valitsustava, inimõiguste tingimusteta austamise ja hea naaberluse poliitikate põhimõtetel, mis peaksid nende riikide ja nende naabrite vahel rahulikult koos eksisteerima kui nende esmane eesmärk. Selles suhtes tahaksin rõhutada ELi parlamentaarse assamblee olulist rolli idanaaberriikide suhtes. Selle piirkonna geostrateegiline olulisus, eriti mis puudutab ida ja lääne vahelist toorainetega varustatust ja transporti, peab olema ELi ja nende riikide vaheliste tulevikukokkulepete oluline tegur.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine konflikt Venemaa ja Gruusia vahel teeb selgeks Lõuna-Kaukaasia strateegia määratlemise vajaduse. Gruusia on teatanud, et soovib ühineda Euroopa Liiduga ning jagab ELi ideaale. Lõuna-Kaukaasia, mida on ajalooliselt hävitanud verised konfliktid ning mis on laialdaselt Venemaa mõjusfääris olnud, on astunud stabiliseerimise suunas kõhklevaid samme. Potentsiaalsed konfliktiallikad on aga endiselt alles ning neid tuleb käsitleda võimalikult tõsiselt ja hoolikalt. Sellest annab rikkalikult tõendeid Armeenia ja Aserbaidžaani pingeline suhe. Loodan, et Euroopa Liit laiendab oma olemasolevaid teadmisi selle piirkonna kohta ning aitab kaasa rahu ja edu saavutamisele Lõuna-Kaukaasia inimestele. Samuti loodan, et EL annab oma panuse vabaduse, demokraatia, põhiõiguste ning õigusriigi vastu võtmiseks ning üldiseks austamiseks selles piirkonnas.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi laienemispoliitikas ning kaubandus-, poliitiliste ja kultuurisuhete tugevdamisel kolmandate riikidega alahinnatakse Lõuna-Kaukaasia riikide – Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia – strateegilist tähtsust. Arvestades nende riikide geostrateegilist asukohta, mis piirneb võimsate Venemaa, Türgi ja Iraaniga, saab ja peab Euroopa Liit võtma selle piirkonna suhtes vastu mõjuvõimsa lähenemise ja kaastöölise rolli, et arendada rahu ja julgeolekut. See on hädavajalik, et tagada parimad majandusarengu tingimused nii kultuurilises kui ka sotsiaalses mõttes ja piirkonna demokratiseerimine, mis hõlmab ka Musta merd ja Kaspia merd. Suhete süvendamine eesmärgiga need riigid Euroopa Liitu integreerida aitab kindlasti arendada õigluse, vabaduse ja inimarengu tasemeid. Toetan ka raportis propageeritavat energiaturu arengustrateegia olulisust ELile.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport ELi Kaukaasia strateegia kohta on lihtsalt veel üks osa kitsarinnalise seisukoha levitamisest, et maskeerida oma majandus- ja geopoliitilisi huve selles piirkonnas. Vaatenurgas keskendutakse väga 2008. aasta Venemaa ja Gruusia konfliktile, territoriaalsetele küsimustele ning Venemaa Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamisele.

Nagu raportöör ise märgib, on kaalulolev huvi see, et need kolm Kaukaasia riiki on väga olulised energiaressursside transiidiks ja ELi energiaga varustamiseks – millest EL väga sõltub – ja vabakaubanduslepingute jaoks, et muuta majandus välisinvestoritele atraktiivsemaks.

Nende huvide kontekstis tuleks mõista täielikku toetust relvajõudude taas käiku laskmisele ja sõjaväe kohalolekule piirkonnas. EL osaleb selles protsessis, olles kaasatud USA, NATO ja Venemaa vahelisse relvatäristamisse. Suur osa parlamendist on kaasatud sellesse silmakirjatsemisse: parlament on Gruusia puhul deklareerinud end kui riikide territoriaalset iseseisvust kaitsev rüütel, samas kui see soodustas Kosovo lahkulöömist Serbiast ja annab selle jaoks jätkuvalt abi.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Lõuna-Kaukaasia on väga huvitav piirkond, mille üle Euroopas juba kakssada aastat jätkuvalt arutletud on. Selle aja jooksul on piirkonnas leidnud aset Venemaa, Iraani ja Türgi huvide konfliktid. Maastiku ebatasased piirjooned ja rikas ajalugu vihjavad tohututele etnilistele ja usulistele probleemidele. Nüüd on selle piirkonna avastanud ka EL. Tõesti imetore, kuidas Heidi Tagliavini on omandanud Gruusia läbirääkimiste põhjal suurepärased teadmised kogu piirkonnast, sealhulgas nii ajaloolises kui ka tänapäevases kontekstis. Võtan tegelikult ta ees mütsi maha. Suurepärane on näha, kuidas raporti, mis käsitleb vajadust ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele, autorid on märkinud ära sellise organisatsiooni nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Kahju, et ilmselgelt on ebaõnnestunud mainida selle piirkonna riikide ja Iraani suhteid ning samuti Türgi sealseid täpsemaid kavatsusi. Autorid on unustanud Kosovo vabariigi n-ö kuulsusrikka deklaratsiooni ning nende varjamatud rünnakud Venemaa suhtes ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohalike valimiste mittetunnustamine hõlmab sõnastust „okupeeritud alade de facto organid”. See meenutab mulle väga Lord Runcimari missiooni tulemusi sõjaeelses Tšehhoslovakkias. Sellest hoolimata usun, et asjassepuutuvatel parlamendiliikmetel on lähitulevikus võimalus täiendada oma teadmisi selle Euroopa osa kohta ja olla järgmisel istungjärgul tasakaalustatum. Eespool nimetatud põhjustel jääb Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon resolutsiooni lõpphääletusel erapooletuks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kahjuks ei ole see raport ELi strateegia kohta tasakaalustatud ja mainisin seda ka väliskomisjonis. Komisjon võttis küll mõnda mu muudatusettepanekut arvesse, kuid usun endiselt, et raporti suund on vale. Selle asemel et suhtuda Gruusia küsimusse neutraalselt ja tasakaalustatult, kasutatakse raportis USA välispoliitika sõnastust, mille eesmärk on Venemaad nõrgendada ja isoleerida. EL on muutnud oma seisukohta Armeeniaga suhte ja eelkõige Mägi-Karabahhi olukorra osas. See on täiesti mõeldamatu ja tuleb hukka mõista! Raportöör ei ole ilmselt kunagi selles piirkonnas viibinud ja seetõttu ei saa ta olukorra kohta oma arvamust kujundada. Hääletasin seetõttu Kirilovi raporti vastu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin muudatusettepaneku 7 vastu, sest sellega eemaldati väga oluline osa raporti tekstist, kus parlament kutsub Venemaad üles austama Gruusia vabariigi iseseisvust ja territoriaalset ühtsust ning selle piiride puutumatust, mida on rahvusvaheliselt tunnustatud. Samuti mõistetakse hukka Venemaa-poolne Gruusia separatistlike piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamine, mis on vastuolus rahvusvahelise seadusega. Selline konkreetne hoiak aitab sarnast pretsedenti tulevikus vältida.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. –Mul on hea meel, et kõik meie soovitu väliskomisjonis vastu võeti ja et Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Roheliste kavandatud ettepanekud vastu võeti. Positiivne lõpphääletus oli meile väga kerge.