Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2663(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0271/2010

Arutelud :

PV 20/05/2010 - 12.1
CRE 20/05/2010 - 12.1

Hääletused :

PV 20/05/2010 - 13.1
CRE 20/05/2010 - 13.1

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0194

Arutelud
Neljapäev, 20. mai 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

12.1. Usuvabadus Pakistanis
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on seitsme usuvabadust Pakistanis käsitleva resolutsiooni ettepaneku arutelu(1).

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock, autor. – Austatud juhataja! Pakistani suutmatus tugevat ja vastupidavat demokraatiat välja arendada on minu hinnangul selle riigi usuvabadust tõsiselt mõjutanud. Järjestikulised liidrid on kasutanud islamit vähemuste represseerimiseks ja eelkõige sõjaväelise olemusega autokraatia õigustamiseks, kuigi tuleb tunnustada valitsuse viimatisi püüdlusi seda leevendada.

Pakistani põhiseadus, mis toetab usuvabadust nimeliselt, võimaldab siiski veel selliseid seadusi nagu jumalateotuse seadus, mis on diskrimineerivad mittemoslemite suhtes, ning Shia ja Ahmadiyya vähemuste tagakiusamine on tavaline. Kahju, et Pakistani rajamisel aluseks olnud usulise identiteedi rõhutamine soodustab sallimatuse õhkkonda ja tihti isegi vägivalda nende suhtes, kes põhiusku ei järgi.

Deobandi mošeekoolide kiire levik, kus jutlustatakse lääne vastu suunatud veresaunast, on loonud õhkkonna, kus õilmitseb äärmuslikkus ja fundamentalism ning mille haardesse on langenud liiga palju ELi kodanikke, sealhulgas ka minu kodumaalt Ühendkuningriigist. Selle selgeim näide on Pakistani Taliban, terroristlik liikumine, mille kavatsused tehti taas väga selgeks hiljutises Times Square’i pommirünnakus New Yorgis, mis õnneks läbi kukkus.

Kardan, et enne, kui riigis arendatakse välja haridus- ja poliitiline süsteem, kus usuvabaduse, sallivuse ja võrdsuse põhimõtteid tegelikult toetatakse, ei muutu Pakistanis midagi.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki, autor. – Austatud juhataja! Minu fraktsioon, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, toetab meetmeid, mille Pakistani valitsus alates 2008. aasta novembrist usuvähemuste huvides võtnud on. Toetame ka vähemuste föderaalministri püüdlusi kohalike uskudevaheliste harmoonia komiteede võrgustiku rajamisel, et usundite dialoogi edendada.

Sellest hoolimata on tõelise usuvabaduse saavutamiseks Pakistanis veel palju teha. Sõltumatute agentuuride aruanded ja korraldatud uuringud näitavad, et Pakistani vähemused on jäetud ilma peamistest kodanikuõigustest ja võrdsetest võimalustest tööle, haridusele ja poliitilisele esindatusele.

Seadusesätted on ohtlikult ebamäärased ja neid kuritarvitatakse jätkuvalt. See mõjutab kõiki Pakistani inimesi olenemata usust. Me teame ka, et Pakistani naiste suhtes kasutatakse koduvägivalda, sealhulgas toimub ka füüsiline ja psühholoogiline kuritarvitamine, mistõttu on veel palju teha.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola, autor. (FI) Austatud juhataja! Meie resolutsioon Pakistani kohta tõstatab jätkuvalt probleeme, mis tulenevad meie arvates eelkõige jumalateotuse seadustest. Samas tunnustame innukalt suurepärast arengut, mis Pakistani praeguse valitsuse ajal toimunud on, ja julgustame jätkama riigis demokraatlikku reformeerimispoliitikat, mis austab vähemuste õigusi.

Shahbaz Bhatti, Pakistani esimene vähemuste asjade minister, on viimasel nädalal Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni külaline olnud. Väärtustame väga tema tööd ja reforme, mille valitsus teostanud on. Arengu loetelu on muljetavaldav: 5% vähemuste esindatuse kvoot avalikes asutustes, vähemuste pühade tunnustamine ja kohad tulevases senatis. Need on vaid mõned, mida mainida.

Kõige inspireerivam projekt on rohujuuretasandil uskudevaheliste harmooniate komiteede loomine, juhul kui neil õnnestub riigi eri rühmade vahelisi pingeid leevendada ja sellega terroristide värbamist takistada. See on märkimisväärne rahuakt, mille mõju ulatub kaugele ja on laiaulatuslik. See relvadeta rahutagamine on parim terrorismivastane võitlus, sest jõutakse välja selle põhjusteni. Kui projekt osutub edukaks, on see väärt rahupreemiat. Tahaksin Charles Tannockile öelda, et samas on tegemist selle haridussüsteemiga, mille rajamiseks ta üles kutsus.

 
  
MPphoto
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, autor.(PL) Vabadusel, võrdsusel ja sallivusel põhineva ühiskonna esindajatena on meil kohustus diskrimineerimine hukka mõista, isegi siis, kui see leiab aset kaugel väljaspool liidu piire. Üks selline näide on usuvähemuste esindajate eemaldamine valijate registrist, nagu 2007. aastal Pakistanis aset leidis. Lisaks on vastavalt Pakistani põhiseaduse artiklile 260 riigi kodanikud jagatud kahte kategooriasse: moslemid ja mittemoslemid. Hiljutine nõue tähendab nüüd seda, et passidesse lisatakse ka märge usulise identiteedi kohta. Eriti kannatab Pakistanis diskrimineerimise all Ahmadiyya kogukond, kellel Pakistani võimud ei luba isegi avalikel koosolekutel osaleda ega midagi trükis välja anda.

Jumalateotuse seadus ja sellega kaasnev surmanuhtlus mõjutab ka eelkõige usuvähemusi. Euroopa Liidu Nõukogu peaks selle pakilise teema lisama Isalamabiga suhete päevakorda. Lõppude lõpuks saab Pakistan kuus aastat tagasi Euroopa Liidu ja Pakistani vahel sõlmitud koostöölepingu alusel aastateks 2007–2013 ELi eelarvest 200 miljonit eurot.

Hiljutised sündmused Pakistanis on näidanud, et riik on valmis oma süsteemi muutma. Loodan, et nagu kauaoodatud põhiseaduse läbivaatamise puhul, mis viimaks aset leidis, on varsti võimalik muuta ka muid õigusakte, mis Pakistani vähemusi selgelt diskrimineerivad.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Kiil-Nielsen, autor.(FR) Austatud juhataja! Usuvabadus ei ole Pakistanis tagatud. 2009. aastal täheldati usuvähemuste vastu suunatud vägivaldsete rünnakute arvu suurenemist ja sinna hulka kuuluvad ka mõrvad.

Lisaks elab peaaegu 80% vähemusrühma kuuluvatest inimestest allpool vaesuspiiri. Siiski ei ole see ainuke inimõiguste rikkumisega seotud probleem Pakistanis. Teised probleemid on kogunemisvabaduse piiramine, kodanikuühiskonna vastu suunatud ähvardused, ametiühingu liikmete vahistamine, inimröövid ja ajakirjanike mõrvad.

Kuna Pakistan on deklareerinud oma toetust USA terrorismivastasele sõjale, hoitakse meelevaldselt vahi all sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, kellel kahtlustatakse olevat sidemed terroristlike rühmitustega: inimesi peetakse kinni ilma volituseta ja seadusliku aluseta, andmata advokaadile õigust, vahistatakse igal pool, toimuvad sunnitud kadumised, väärkohtlemine ja piinamine.

Riigi ainukeses vanglas Lahores oli 2009. aastal 4651 vangi, kuigi vangla mahutab ainult 1050 vangi. Naiste vastu suunatud vägivald kasvab: vägistamised, enesetapud, happerünnakud ja naiste põletamine. Kahest minutist ega kahest tunnist ei piisa, et kirjeldada katsumusi, mida noored tüdrukud ja naised Pakistanis üle elama peavad – selleks on vaja kahte tundi.

Selline on taust, milles see täiskogu, mis muretseb naiste, südametunnistuse vabaduse ja inimõiguste austamise pärast, valmistub ette kasutama oma uut volitust panna veto Euroopa Liidu ja Pakistani tagasivõtulepingule, nõudes seega lisatagatisi selle lepingu jõustamisele Pakistani rahvusest inimeste ja läbi Pakistani tagasiviidavate afgaanide suhtes.

 
  
MPphoto
 

  oe Higgins, autor. – Austatud juhataja! Rahvusvahelise sotsialistina kaitsen ma tugevalt iga üksikisiku õigust usuvabadusele tingimusel, et sellega ei riivata teiste põhiõigusi. Pakistani inimesed ja eelkõige usuvähemused kannatavad praegu Pakistani riigi institutsionaalse fanatismi ja mõnedes piirkondades ülimalt tagurlike ja kultuurivaenulike Talibani jõudude all.

Loomulikult on praeguse Euroopa Parlamendi koosseisu parempoolsete fraktsioonide peamine vastuolu seista ühelt poolt Pakistani vabaduse ja inimõiguste eest, toetades teiselt poolt Afganistani sõda, millel on Pakistanile tõsine arvestatav mõju väga kahjulike tagajärgedega. Afganistani tsiviilkodanike tapatalgud NATO jõudude poolt ja Lääne-Euroopa toetatud relvastusega Pakistanis on juba iseenesest kuritegu ja lisaks võib see kodanikke tagurlike rühmituste poole tõugata.

Pakistani kriisi keskmes on feodaalsed kapitalistlikud struktuurid, vastavalt millele õilmitseb tänapäeval tohutu vaesus. Ei Pakistani korrumpeerunud eliidil, mida esindab praegune valitsus, ega ka peamisel opositsiooniparteil ole inimestele vastuseid. Töölisi ja vaeseid esindavad sõltumatud organisatsioonid on kriitilised. Üks selline organisatsioon on Progressiivsete Tööliste Liit, kelle pool miljonit liiget püüavad uuesti rajada tugevaid sotsiaalseid traditsioone, mis ühendaksid töölisi, ületaksid rahvuslikud ja usulised piirid ning ühendaksid mehi ja naisi. Selline on suund, mille Pakistan tulevikus võtma peab.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE nimel.(DE) Austatud juhataja! Peame võtma Pakistani suhtes kriitilise, kuid ka väga objektiivse ja mõistliku lähenemise, sest tegemist on olulise liitlasega. Pakistan on islamiriik ja seda tuleb austada. Riigi asutasid Briti India moslemid usukuuluvuse tõttu, samamoodi nagu India asutasid hinduistid. Mõlemas riigis on nende asutamisest peale vähemusi elanud ja mõlemas riigis on arenenud välja suur sallivus. Seda tava, kus austatakse kõiki usuvähemusi, eelkõige kristlasi, tuleb tugevdada. Usun, et saame seda rõhutada, sest kes siis veel toetaks kristlasi, kui mitte Euroopa, mis on peaaegu täielikult kristlik?

Meil on väga eriline kohustus, kuid samas peame tegema selgeks, et austame Pakistani juhirolli ja tihti konstruktiivset rolli, mis tal islamimaailmas on olnud ja on jätkuvalt.

 
  
MPphoto
 

  Marietje Schaake, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Nagu mitmed kolleegid rõhutasid, kuritarvitavad äärmuslased Pakistani jumalateotuse seadusi lihtsa vaevaga usuvähemuste või muude vähemuste vastu suunatud vägivalla õigustusena. Usuvabadus on loomulikult tähtis, kuid oluline on ka vabadus ise usku valida.

Need jumalateotuse seadused kujutavad omakorda ohtu ühiskonnas, kus sõnavabadust usuvabaduse nimel alla surutakse. Eelmisel kolmapäeval keelustas Pakistani kohus riigis sotsiaalvõrgustiku veebilehe Facebook kasutamise. Pakistani telekommunikatsiooni asutus andis kõigile Interneti-pakkujatele juhised selle veebilehe blokeerimiseks. See meede võeti selleks, et takistada inimestel väidetavalt õppimast solvavaid märkusi islami või prohvet Muhamedi suhtes. Üks karikaturist kutsus inimesi üles joonistama prohvetit survele vastu panemas. Nii valmistati ette ka populaarne sari „South Park”, mis viis filmi kokkupanemiseni.

Facebook, nagu ka Interneti-teenused ja -platvormid, on oluline virtuaalne läbipääs ülejäänud maailma. See avab Pakistani elanikele teabe- ja kontaktiallikad ning võimaldab neil mõttevahetuses osaleda. Eriti võimaldab see valgustada Interneti kaudu noori Pakistani kodanikke, sest koolimaterjalid on tihti diskrimineerivad ja vaid ühe poole arvamust sisaldavad. Sõnavabaduse kuriteoks tunnistamine ei ole tulemuslik viis, kuidas võimaldada Pakistani ühiskonnal mitmekesisusega tegeleda. Karikaturistidel, ajakirjanikel ja kodanikel peaks olema võimalus oma mõtteid vabalt avaldada, isegi siis, kui see tähendab mõnede inimeste solvamist.

Väljakutsed sõnavabaduse suhtes ei ole ainult Pakistani teema – ka Euroopas seisame avatud arutelu osas vastamisi tõsiste väljakutsetega. Ajakirjanikke, karikaturiste ja kunstnikke ähvardavad ohud on saamas tavalisemaks ning need esitavad meie liberaalsele demokraatlikule ühiskonnale väljakutse. Enesetsenseerimine on muutumas tavalisemaks ning poliitikud, karikaturistid ja ajakirjanikud vajavad kaitset surmaohu eest.

Olgem inspireeritud seisma sõnavabaduse eest Euroopa Liidus, kuid ka Pakistanis ja kogu maailmas! See on parim vahend äärmuslikkuse vastu.

 
  
MPphoto
 

  Tomasz Piotr Poręba, fraktsiooni ECR nimel.(PL) 2008. aasta valimistega taastati Pakistanis demokraatia ja kodanikuvalitsus, kuigi see demokraatia ei ole täielikult stabiilne.

Pakistani võimude tehtud mitmed otsused usuvabaduse suhtes on väärt austust, kuid tundub, et nüüd on vaja täiendavaid meetmeid. Usuvähemuste liikmetele riigisektoris töötamise võimaldamine, nende pühade tunnistamine ja riikliku vähemuste päeva rajamine on samm edasi riigi stabiliseerimise ja demokratiseerimise suunas. Rõhutada tuleb aga seda, et siiani puuduvad täpselt määratletud õigused vähemuste kaitsmiseks, mis võib viia veidrate olukordadeni, nagu 25aastase vanglakaristuse määramine kristlastest abielupaarile püha raamatu koraani mustade kätega puudutamise eest.

Mõnda usukogukonda kiusatakse endiselt taga ning samuti on häiriv täheldada šariaadi seadusel põhinevate määruste tulemuslikku rakendamist maapiirkondades, eriti riigi põhjaosas. Peame jätkama rahalise abi andmist inimõiguste kaitsjatele Pakistanis ning nõudma tungivalt, et Pakistani võimud annaksid oma kodanikele täieliku usuvabaduse õigused.

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(SV) Austatud juhataja! Nõustun paljuga, mis seoses inimõiguste rikkumistega Pakistanis öeldud on.

Tahaksin eelkõige tõsta esile Ahmadiyya moslemite olukorda ja nende tagakiusamist, mida sooritatakse kõigil ühiskonna tasanditel paadunud tagakiusamise, külmavereliste mõrvade, diskrimineerimise ja ahistamise kujul. Hoolimata sellest, et nii eelmine kui ka praegune valitsus lubasid selles suhtes muutusi, ei ole need aset leidnud ja selline tagakiusamine toimub jätkuvalt.

Rahvusvahelisel kogukonnal ja ELil on aeg silmad lahti teha ja võtta meetmed, et takistada Pakistanis pidevalt toimuvaid inimõiguste rikkumisi.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel.(NL) Pakistani riigi asutamisel 1947. aastal ütles selle asutaja Mohammad Ali Jinnah mälestusväärsed sõnad, et alustame üldpõhimõttega, et me oleme kõik ühe riigi kodanikud ja võrdsed kodanikud. Need sõnad ei tähenda tänapäeval midagi, eriti umbes 15 miljoni Pakistanis elava kristlase jaoks. Neid ümbritseb nii linnades kui ka maal ja isegi pealinnas Islamabadis hirmu ja ohu õhkkond.

Kurb, et Pakistani õigussüsteemis vaadatakse läbi sõrmede riigi põliskristlaste ohtlikule olukorrale. See on 1970. aastate lõpus toimunud ajaloolise protsessi tulemus Pakistani ühiskonna hiilivaks islamistamiseks, mis on viinud Pakistani kristlaste kogukonna õigusliku staatuse murettekitava halvenemiseni.

Täpsemalt öeldes räägime 1980. aastate tunnistuste andmise ja jumalateotuse seadustest, kristluse tulemuslikult ebaseaduslikuks kuulutanud õigusinstrumentidest, sest mittemoslemi kohtus antud tunnistus on väärt ainult poolt moslemi antud tunnistusest ja seda ka juhul, kui kohtunik otsustab kõigepealt kristlase tunnistust kuulda.

Jumalateotuse seadused on Pakistani kristlastele isegi ohtlikumad. Need näevad koraani rüvetamise eest ette eluaegse vangistuse ning islami ja prohvet Muhamedi suhtes solvavate märkuste tegemise eest surmanuhtluse. Lühidalt, kui mõni moslem Pakistani kristlase vastu tunnistab, võidakse talle järsku surmanuhtlus määrata.

Austatud juhataja! Head kolleegid! See on loonud peaaegu talumatu hirmu ja ebakindluse õhkkonna. Sajad Pakistani kristlased vegeteerivad aastaid vanglas, ilma et seaduslikud menetlused neile kättesaadavad oleksid. Seetõttu nõuan ma tungivalt, et nõukogu ja komisjon seoksid Pakistani valitsusele antava mis tahes kujul abi Pakistani usuvähemuste vastu suunatud hävitava diskrimineerimise viivitamatu ärakaotamisega.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Pakistani põhiseadus teeb vahet moslemite ja mittemoslemite vahel, tehes seega võimalikuks diskrimineerimise usu alusel. Sellega seoses on oluline meelde tuletada, et 2009. aasta detsembris kinnitas president Asif Ali Zardari veel kord Pakistani Rahvapartei tõotust toetada vähemuste õigusi võrdsete kodanikena kohtlemiseks.

Kahjuks osutavad sõltumatute agentuuride aruanded ja uuringud, et Pakistani vähemused on ilma jäetud peamistest kodanikuvabadustest ning võrdsetest võimalustest tööle, haridusele ja poliitilisele esindatusele. Seega on Pakistani usuvabaduse üldpilt isegi üksikasjadesse laskumata vastuoluline ja annab palju põhjust muretsemiseks.

Tahaksin ka rõhutada vastuolu Pakistani valitsuse usuvabaduse kohustuse ja selle juhtrolli vahel islamiriikide organisatsioonis nende tegevuskava „Usuteotuse vastu võitlemine” toetamisel ÜROs. Sellega seoses tahaksin tuletada meelde Euroopa Liidu Nõukogu 16. novembri 2009 järeldust rahvusvaheliste inimõiguste seaduste vahelise suhte kohta, millega kaitstakse üksikisikuid ja isikute rühmi, ja usuteotuse kohta.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Kallid kolleegid! Tahaksin teile meelde tuletada, et meil on täna pärastlõunal vähe aega ja et iga üle aja sõnavõtja vähendab pärastiste minutiliste sõnavõttude arvu.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (ECR).(PL) Ameerikas öeldakse, et tasuta lõunasööke ei ole olemas. Meie peaksime ütlema, et Euroopa Liidu abi ei saa tasuta anda ja me ei saa anda 200 miljonit eurot ilma midagi vastu tahtmata. Tahtkem siis midagi! Peaksime näiteks vähemalt soovima sarnaste standardite austamist nende suhtes, kes meile teatud mõttes moraalne, eetiline ja poliitiline märgutuli on. Olukord, kus nüüdseks palju aastaid Pakistanis islamist erineva usutunnistusega inimesi – ja enamik neist on kristlased – taga on kiusatud, on täiesti vastuvõetamatu. Räägime tihti eri vähemuste, mitte tingimata usuvähemuste, küsimustest Euroopas ja maailmas. Kaitskem siis nüüd kristlaste vähemust ja teisi usuvähemusi Pakistanis, kuigi see ei ole loomulikult ainuke probleem, millega see tõsisest poliitilistest konfliktidest vaevatud ja kahjuks destabiliseerimise väljavaatega riik vastamisi seisab.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sógor (PPE). (HU) Pakistani olukorda analüüsides on meie ees kaks vaieldamatult tõsiasja. Esiteks on Pakistan terrorismivastase võitluse strateegiline võtmeosaline. Peame tegema kõik võimaliku, et tagada Euroopa kodanike ohutus. Teiseks on Pakistanil erinev seisukoht usu- ja etniliste vähemuste suhtes võrreldes seisukohaga, mis põhineb Euroopas ja arenenud liberaalsete demokraatiatega riikides tunnustatud väärtustel. Euroopa ei saa vaikselt pealt vaadata, kuidas teistes riikides jämedalt inimõigusi rikutakse ja seetõttu peame vähendama oma muret, isegi kui tegemist on ühe meie strateegilise partneriga. Euroopa Liit saab kolmandate riikide suhtes usaldusväärseid samme teha, kuid see riik peab oma territooriumi usu- ja rahvusvähemuste probleeme rahuldavalt käsitlema. Kogu maailmas peab selge olema, et ELi üks põhiväärtusi on inimõiguste ja vähemuste õiguste kõrge kaitsetase, mida liit esiteks juba ise siduvaks peab või ütleb, et seda tuleks siduvaks pidada. Ainult nii saame tulemuslikult kaitsta, et meie partnerid arenevad ja liiguvad sarnaselt selles suunas.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Ziobro (ECR).(PL) Tervitame asjaolu, et Pakistan on seotud võitlusega rahvusvahelise terrorismi vastu, kuid see ei tohi pimendada teisi väga olulisi asjaolusid, mis näitavad, et selles riigis sooritatakse usuvähemuste, eriti kristlaste suhtes drastilisi inimõiguste rikkumisi.

Meieni jõuab väga tihti ja tõepoolest liiga tihti teave uutest rünnakutest, peksmistest, ohtudest ja isegi mõrvadest, sealhulgas kristlaste elusalt põletamisest ainult seetõttu, et nad on kristlased, säästmata naisi ja lapsi. Selline teave tõstatab küsimuse: miks juhtuvad sellised asjad riigis, millel on rahvusvahelistes suhetes ja terrorismivastases võitluses nii oluline roll? Nii juhtub, sest kahjuks on Pakistani võimud olulisel määral vastutavad selliseid asju ergutava õhkkonna loomise eest ebakohase jumalateotuse õigusaktide kaudu ja sellega, et nad ei reageeri Pakistani seadusasutuste ja kohtusüsteemi ebakohasele tegevusele.

Peame sellise käitumise suhtes eeldama põhjapanevat muutust, sealhulgas Euroopa Liidult ja selle institutsioonidelt.

 
  
MPphoto
 

  Martin Kastler (PPE).(DE) Austatud juhataja! Umbes 75–80% üle kogu maailma usulist tagakiusamist kogevatest isikutest on kristlased. Võitleme siin Euroopa Parlamendis just kogu maailma inimõiguste eest. Minu jaoks on usuvabadus meie inimõiguste poliitika keskne mõiste. Seetõttu tunnen kahetsust, et Euroopa Parlamendi vasakpoolsed ja vasakliberaalid tihti kristlaste saatuse suhtes sõnagi ei taha kosta.

Samas on mul hea meel, et kavandame täna ühiselt resolutsiooni Pakistani kohutava olukorra kohta. Pakistanis on 156 miljonit elanikku, kellest 95% on moslemid, umbes 3% kristlased ja umbes 2% hinduistid. Kristlasena tahaksin veel kord keskenduda tõsiselt taga kiusatud Pakistani kristlaste olukorrale. Tsiviliseeritud maailm peab reageerima kõigi tegevusele, kes võimaldavad kristlaste vastu suunatud vägivaldseid rünnakuid. Seetõttu peaks EL oma arengupoliitikas ja majanduskoostöös viima sisse kriteeriumi, mis hõlmab seda teemat ja võimaldab vajaduse korral sanktsioone rakendada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Läheme nüüd edasi arutelu spontaansete sõnavõttude osaga. Kõnelemissoovi on esitanud rohkem isikuid, kui meil aega on, seega annan kahe minuti jooksul sõnajärje neljale sõnavõtjale.

 
  
MPphoto
 

  Michael Gahler (PPE).(DE) Austatud juhataja! Iga riigi puhul on oluline arvestada selle ajalugu ja seda, kas arenguga inimõiguste ja vähemuste õiguste alal liigutakse õiges suunas. Olin Pakistani viimastel valimistel kaks aastat tagasi Euroopa Liidu järelevalvemissiooni juht ja andsin mitmeid soovitusi ning mul on hea meel näha, et mõnda neist on riigis rakendama hakatud. Nende hulka kuuluvad rahvusvaheline pakt kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta, mida ei ole ainult allkirjastatud, vaid nüüd ka silmanähtavalt ratifitseeritud, ja ka ÜRO piinamisvastane konventsioon. Hea, et nüüd on ametis minister, kes vastutab ex officio vähemuste asjade eest ja püüab tasapisi diskrimineerimist lõpetada.

Teiste küsimuste hulgas tõstatati ka Ahmadi inimeste küsimus. Üks mu soovitustest oli, et järgmisel korral tuleks nad eraldi valimisregistrist välja võtta ja peamise valimisregistriga liita. Usun, et see erimeede aitaks selle vähemuse diskrimineerimist lõpetada.

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala (Verts/ALE).(FI) Austatud juhataja! Tahaksin öelda, et ka mina kohtusin sel nädalal vähemuste asjade ministriga. Olin veendunud, et ta üritab rajada usurühmituste vastastikust mõistmist. Siiski ei osanud ka tema vastata küsimusele, miks Pakistan hoolimata oma liikmelisusest ÜROs ja inimõiguste nõukogus kaitses oma islamiriikide organisatsiooni rollis väga tugevalt uut rahvusvahelist koodeksit jumalateotuse ja usuteotuse vastaseks võitluseks. Kindlasti ei ole see ideaalne viis usurühmituste vastastikuse mõistmise edendamiseks.

Loodan, et Euroopa Liit võtab rahvusvaheliselt karmimad meetmed, et takistada selliste uute inimõiguste rakendamist ohustavate seaduste jõustumist. Selles küsimuses on Ameerika Ühendriigid Euroopa Liidust palju aktiivsemad olnud.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR).(PL) Austatud juhataja! Pakistani olukord areneb dünaamiliselt ning me saame vastuolulist teavet ja peame sealset olukorda väga hoolikalt hindama, et mitte viga teha. On hea, et Pakistani valitsus on võtnud usuvähemuste huvides vastu teatud meetmed, nagu 5% avaliku sektori töökohtade tagamine vähemustele. On hea, et Pakistani valitsus on reserveerinud või lubanud reserveerida alamkojas kohad vähemustele, sealhulgas vähemusrühmitusi esindavatele naistele.

Sellest hoolimata tuleb midagi ette võtta. Nii Pakistani valitsus kui ka asutused peavad tegema midagi jumalateotuse seaduse suhtes, millega mõistetakse Pakistanis surmanuhtlus ja mida kasutatakse tihti tsensorluse, kriminaliseerimise, tagakiusamise ja mõnedel juhtudel poliitiliste, rassi- ja usuvähemuste liikmete mõrvamise õigustamiseks. Pakistani ametiasutused peavad võtma midagi ette kriminaalkoodeksi suhtes, millega määratakse surmanuhtlus kõigile jumalateotuses süüdi ja süüdimõistetud isikutele.

Riigis, mis saab Euroopa Liidult abi, ei tohiks 21. sajandil sellisel viisil inimeste tapmist lubada. Tänan teid tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Pärast peaaegu üheksa aastat kestnud sõjaväelist diktaatorlust kuulutasid 2008. aasta Pakistani valimised selle riigi demokratiseerimise algust. Kahjuks mõrvati Benazir Bhutto mõned nädalad enne valimisi. Tema juhitud Pakistani Rahvapartei võitis valimised. Kuigi Pakistani vähemustel on palju probleeme, on praeguse valitsuse juhtimisel algatatud palju positiivseid meetmeid. Edendatud on kultuuride dialoogi, vähemustele on määratud 5% kvoot riigihalduses ja tunnustatud on mõnda mittemoslemite püha. Pakistani valitsuse kohustus anda vähemustele alamkojas kohad tuleb heaks kiita. Lõpetuseks tahaksin rõhutada Pakistani eriti olulist rolli terrorismi ja äärmusluse vastases võitluses.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident.(FR) Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Euroopa Liit on Pakistani usuvähemuste olukorda lähedalt jälginud. Pakistani põhiseaduses tunnustatakse usuvabadust ja sätestatakse, et riik kaitseb vähemuste õigusi.

Pakistan on viimasel ajal edukas olnud. Edusammude hulka kuuluvad põhiseaduse muudatuste vastuvõtmine, Pakistani valitud assambleede rolli tugevdamine ning institutsionaalarengud inimõiguste valdkonnas, eelkõige inimõiguste ministeeriumi ja vähemuste ministeeriumi asutamine. Lisaks on loodud sõltumatu inimõiguste riiklik komisjon.

Peale selle ratifitseeris Pakistan rahvusvahelise pakti kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ning ÜRO piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastase konventsiooni. See on õiges suunas tehtud samm eeldusel, et neid instrumente tulemuslikult rakendatakse. Sellest hoolimata peaks Pakistan kahekordistama oma püüdlusi, et tagada usuvähemuste, sealhulgas kristlasest vähemuse parem integreerumine sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste institutsioonidega. Sellised juhtumid nagu seitsme kristlase elusalt põletamine eelmisel aastal Gojras, kui äärmuslased nende kirikut ja inimeste kodusid ründasid, ning šiiitidest moslemite vastu suunatud rünnakud ja Ahmadi inimeste diskrimineerimine on Pakistani rahvusvahelist mainet kahjustanud.

EL on usuvähemuste õiguste suhtes korduvalt Pakistaniga poliitilist dialoogi pidanud, et tõstatada inimõiguste küsimused, ning on paljudel juhtudel ka diplomaatilisi samme astunud. Lisaks on EL pidanud alates 2007. aastast Pakistaniga koostöölepingu raames dialoogi inimõiguste kohta. Selles lepingus on tingimuseks regulaarne dialoog riigivalitsemise ja inimõiguste teemal.

Nende arutelude jooksul on EL alati nõudnud kodanikeõiguste ja vähemuste õiguste austamist. Ka EL on Pakistani valitsusega dialoogi raames korduvalt jumalateotuse seaduste rakendamise küsimuse tõstatanud. Üldiselt tundub, et sellega kaitstakse moslemeid, kuid ma kardan, et tihti kasutatakse jumalateotuse seadusi usuvähemuste vastu ja et esitatakse valesüüdistusi isiklike arvete klaarimiseks või rahaahnuse eesmärgil. Ühiskomitee viimane kohtumine toimus 25. märtsil 2010, mis oli päev enne valitsemise, inimõiguste ja rände töörühma kohtumist.

Sel põhjendusel tõstatati Pakistani vähemuste küsimus. Samas ei kõhelnud me mainimast Pakistani probleeme seoses vähemuste olukorraga siin kodus, Euroopas.

Euroopa Liit kavatseb tõstatada need küsimused ka järgmisel kohtumisel Pakistaniga selle aasta 4. juunil. Suurel osal Pakistani rahvastikust puudub juurdepääs haridusele ning nad ei ole teadlikud ka sotsiaalse käitumise peamistest reeglitest. Euroopa Komisjoni antud koostööabiga tehti esmatähtsaks põhihariduse kättesaadavuse arendamine Pakistani poliitika ja hariduse valdkonnas. Loodan, et see viib keskpika aja jooksul usuvabaduse mõiste suhtes sallivama suhtumiseni.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kohe.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Olemasolevate andmete põhjal on Pakistani jumalateotuse seadus maailma karmim. Sõna- ja usuvabaduse õiguse kasutamine võib lõppeda vangistuse ja surmaga. Pakistani kriminaalkoodeksi osades 295 B ja C on kriminaliseeritud koraani ja prohvet Muhamedi suhtes tehtavad halvustavad märkused, mille eest määratakse vastavalt eluaegne vangistus ja surmanuhtlus. Osas 298 määratakse karistus usutunnete ettekavatsetud solvangute eest ning osades 298 A, B ja C karistatakse pühade kujude ja paikade suhtes tehtavate solvavate märkuste eest ja kuulutatakse ebaseaduslikuks Ahmadi usurühmitus (kes end moslemiteks peab). Usuvabaduse hulka kuulub vabadus järgida mis tahes usku või üldse mitte mingit usku järgida. Eile teatas Pakistani vähemusasjade minister, et valmistatakse ette muudatusettepanekuid jumalateotuse seaduste väärkasutamise lõpetamiseks. Usun, et need seadused tuleb tühistada, sest mis tahes muudetud tekst oleks ainult minevikupärand ning võimaldaks jätkuvalt vägivalda ja diskrimineerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult.(RO) Viimastel aastatel on Pakistani valitsus võtnud vastu mitmed meetmed, mis näitavad selgelt teatud tundlikkust riigi vähemuste olukorra suhtes. Nende meetmete hulka kuuluvad näiteks Shahbaz Bhatti määramine vähemuste asjade riigiministriks, 5% kvoot avaliku sektori töötajatele ja usuvähemuste esindatuse kohustus alamkojas. Selliseid püüdlusi tuleb julgustada. Siiski tuleb usuvähemuste olukorra parandamiseks teha palju rohkem.

Usun, et siin on üks võtmeelement vaadata üle uskude vastu suunatud solvangute sätted, mida nimetatakse jumalateotuse seaduseks. Selle seaduse sätete kuritarvitamise võimalus on loonud sallimatuse õhkkonna, mis on soodustanud usulist vägivalda, diskrimineerimist, rahvusvähemuste hirmutamist ja tagakiusamist. Lisaks seaduslikule aspektile on oluline, et valitsus võtaks vastu kaitsemeetmed vägivalla ennetamiseks. Sallivuse edendamine on Pakistani usuvähemuste kaitsmise võti.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) Euroopa tsivilisatsioon selle tänapäevasel kujul ei oleks võimalik ilma usuvabaduseta. Üksikisikust millegi kaugema otsimine peab toimuma koos sallivusega. Tee jumala juurde ja ka jumala juurest eemale on iga inimese puhul erinev ja unikaalne. Kui mitte midagi muud, siis seda oleme kahe tuhande aastase kristluse ajaloo jooksul Euroopas õppinud. See kogemus on olnud pikk ja valulik ning läinud maksma miljonite süütute inimeste elusid. Seetõttu on meil, eurooplastel õigus soovitada teistele seda teed mitte valida. Seega mõistame alati ja igas riigis hukka vägivalla kasutamise ja süütute inimeste mõrvamise ja seda eriti nüüd, kui see puudutab meie liitlast ja sõpra.

 
  

(1) Vt protokoll

Õigusteave - Privaatsuspoliitika