Istungi stenogramm

Neljapäev, 20. mai 2010 - Strasbourg

12.3. Birma

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu seitsme Birmat käsitleva resolutsiooni ettepaneku üle⁽¹⁾.

  Anneli Jäätteenmäki, autor. – Austatud juhataja! Selle resolutsiooniga nõuab Euroopa Parlament, et Birma valitsus lõpetaks inimõiguste rikkumise, alustaks dialoogi Birma opositsiooni ja etniliste rühmituste esindajate ja ka rahvusvahelise kogukonnaga ning astuks konkreetseid samme rahumeelseks üleminekuks demokraatlikule valitsussüsteemile.

Sellel aastal toimuvad Birmas esimesed valimised 30 aasta jooksul. Kahjuks ei taga avaldatud valimisseadused õiglasi ega vabu valimisi. Opositsioon ei ole valimistesse kaasatud ja paljud opositsiooniliidrid on siiani vangis. Vanglas on ka paljud poliitilised aktivistid ning opositsioonipartei on otsustanud valimisi täielikult boikoteerida.

Viimasena tahaksin öelda, et ÜRO Birma eriraportöör on laiaulatuslikud ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised hukka mõistnud. Loodan, et seda teeb ka parlament.

  Filip Kaczmarek, autor. – (PL) Birma olukord sunnib meid sellele riigile pidevalt tähelepanu pöörama.

Täna mõistame hukka kavatsuse korraldada valimised täielikult ebademokraatlikult ja põhimõtetel, mis on välistanud peamise opositsioonipartei osalemise ning võtnud sadadelt tuhandetelt Birma elanikelt hääletus- ja kandideerimisõiguse. See on ilmne katse opositsiooni valimistest eemal hoida. Sellistest tingimustes ei vasta isegi mõiste „valimised” tegelikkusele.

Mõistame hukka ka asjaolu, et vastavalt uuele põhiseadusele tagatakse sõjaväele vähemalt 25% kohti parlamendis ning et neil on volitus peatada mis tahes hetkel kodanikuvabadused ja seadusandliku kogu tegevus, kui see riikliku julgeoleku huvides vajalik tundub olevat.

Mõistame hukka Birma inimeste inimõiguste, kodanikuõiguste ja demokraatlike õiguste pidevad ja süstemaatilised rikkumised, kuid palume ka teiste riikide – Hiina, India ja Venemaa – valitsustel teha kõik võimaliku, et avaldada Birma võimudele muudatuste tegemiseks majanduslikku ning poliitilist survet.

  Véronique De Keyser, autor. – (FR) Austatud juhataja! Selle resolutsiooni koostamist ajendas Sahharovi preemia laureaadi ja aastaid vangis olnud Aung San Suu Kyi juhitud partei peaaegu mezza voce laialisaatmine. Eelmised valimised võitnud Rahvusliku Demokraatialiiga laialisaatmisega püüab sõjaväeline hunta enne selle aasta oktoobris toimuvaid valimisi kogu opositsiooni kõrvaldada. Kirss mitte niivõrd demokraatlike valimiste, vaid täieliku poliitilise farsi tordile on aga poliitvangide ja munkade kõrvaldamine hääletuselt. Hunta jätkab oma võimu kuritarvitamist, suured mitmerahvuselised ettevõtted saavad edasi kasu oma tehingutest selle huntaga ning komisjon on vähendanud Tai piirile kogunenud põgenikele antavat abi.

Kahjuks on meil hulk näiteid riikidest ja piirkondadest, kus rahvusvaheline kogukond on võimetu demokraatiat ja õigusriiki taastama. Üks sellistes riikidest on Birma oma vastupanuvõitlejate ja märtritega, kellest kuulsaim on Aung San Suu Kyi. Kas on liiga palju – ütleksin peaaegu, et ebaviisakas – paluda, et Euroopa Liit ei vähendaks oma abi Tai ja Birma piiril olevatele põgenikele ning hakkaks kohe rahastama piiriülest abi, eelkõige meditsiiniabi? Kas ei ole mitte pakiline, et liidu kõrge esindaja Ashton ning liikmesriigid toetaksid ÜRO Birma eriraportööri soovitusi, nimelt, et rajataks sõjakuritegude ja inimsuse vastaste kuritegude uurimise komisjon, mille saaks kaasata ÜRO üldassamblee selle aasta resolutsiooni?

Tehkem Birmast tüüpiline näide, mis näitab meie suutlikkust demokraatiat ilma pommide ja tankideta edendada.

  Barbara Lochbihler, autor. – (DE) Austatud juhataja! Euroopa Parlament andis 1990. aastal Birma inimõiguste aktivistile Aung San Suu Kyile Sahharovi auhinna. Aastaid enne ja pärast seda kuupäeva on Birma kriitiline inimõiguste olukord olnud paljude parlamentaarsete resolutsioonide teema. Sealse olukorraga on sarnaselt olnud seotud ka teised rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid. Kuigi üksikutel juhtudel on toimunud arengud, on Birma inimõiguste olukord endiselt väga vilets.

Seda väga head ja laiaulatuslikku raportit arvestades on ÜRO eriraportöör Birmas kutsunud nüüd üles rahvusvahelise järelevalvekomisjoni asutamisele, millel oleks mandaat uurida sõjakuritegusid ja inimsuse vastaseid kuritegusid. Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja paruness Ashton peaks selle üleskutsega tegelema hakkama ja seda toetama, näiteks järgmisel ÜRO üldassambleel.

Birmas peaksid 2010. aasta lõpus toimuma valimised ja nüüd on valitsus rakendanud meetmed, millega keelatakse paljudele kodanikele hääletamis- ja kandideerimisõigus. See kehtib eelkõige poliitvangidele ja Buda munkadele, keda on kokku 400 000 inimest. Avaldame selle vastu protesti ja kutsume kõrget esindajat üles seda oma kahe- ja mitmepoolsetes kõnelustes selgelt kritiseerima.

Lõpetuseks, arvestades Birma keerulisi inimõiguste probleeme, on mõistetamatu, et Euroopa Liit on kärpinud rahalist toetust Tai-Birma piiril olevatele põgenikele. See ei ole vastuvõetav ning nõuame, et komisjon need kärped tühistaks ning Birma põgenikele jälle piiriülest abi andma hakkaks.

  Marie-Christine Vergiat, autor. – (FR) Austatud juhataja! See on teine kord sel aastal, kui me Birma olukorda arutasime. Mured, mida me 10. märtsil seoses nn Birma hunta algatatud valimisprotsessiga avaldasime, on lihtsalt kinnitust saanud. Valimisseadusega kehtestatud tingimused on viinud selleni, et Rahvuslik Demokraatialiiga keeldub valimistel osalemast. Tuleb märkida, et nimetatud valimisseadused keelavad vangidel hääletada ning sellega hoitakse valimistest eemal sadu poliitvange.

Sellest alates on Rahvuslik Demokraatialiiga keelustatud. Tervitame selle resolutsiooni tooni, millega kutsutakse üles majanduslike sanktsioonide suurendamisele. Meil on kahju ka, et põgenikele antavat humanitaarabi vähendatakse. Mulle isiklikult meeldiks, kui läheksime kaugemale, nagu Ameerika Ühendriigid koos president Obamaga teinud on, ja keelaksime kõik Euroopa Liidu euroinvesteeringud Birmas. Mõnedel suurfirmadel on aga Birmas kaalukad huvid. Mul on hea meel, et esitasime üleskutse rahvusvaheliseks relvade embargoks ning loodan siiralt, et EL saab selles küsimuses üleilmse konsensuse saavutamisel aktiivset osa täita.

Lugupeetud volinik! Sooviksin, et teavitaksite kas täna või hiljem meid oma seisukohast selles küsimuses.

  Charles Tannock, autor. – Austatud juhataja! Mida veel saaksime Birma kohta öelda, mida juba öeldud ei ole, sealhulgas üleskutse poliitvangide nagu Aung San Suu Kyi vabastamiseks, kellest on saanud vabaduse eest võitlemisel üleilmne ikoon? Selles resolutsioonis esitatakse sarnaselt paljude varasematega kroonika Birma inimeste jõhkrast rõhumisest, mida juhib sõjaväeline hunta, keda nad kunagi valinud ei ole ja kellest lahtisaamiseks nad palju aastaid võidelnud on.

Viis, kuidas see hunta nüüd küüniliselt võltsvalimisi korraldada püüab, sundides opositsiooni vaikima, on täielikult iseloomulik hunta kindralitele ja nende viisile, kuidas nad eiravad ülbelt mitte ainult Birma inimeste, nende oma elanikkonna, vaid ka kogu vaba maailma demokraatlike liidrite arvamusi.

Hoolimata sellest, et resolutsioonis keskendutakse Birma vahetutele sündmustele, nõuan ma tungivalt, et nõukogu ja komisjon pööraksid täielikku tähelepanu ka sellele, kuidas toetada Birmat kõige paremini siis, kui see on lõpuks jälle vaba ja demokraatlik. Birma vajab meie abi, et arendada välja tugev kodanikuühiskond ja õigussüsteem, milles tuleks keskenduda üleminekuperioodi õigussüsteemile hunta sooritatud rohkete kuritegude suhtes. See kõik võib tunduda väga kauge tulevik, aga kui Birma vaprad inimesed meilt Euroopa Parlamendis midagi õppida saavad, siis seda, et türanniaga vabaduse valgust ei kustutata ja et ühel päeval on neil jälle vabadus, nende võõrandamatu õigus.

  Elena Băsescu, fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Inimõiguste olukord Birmas annab väga põhjust muretsemiseks. Mitu aastakümmet on selles riigis valitsenud sõjaväeline diktaator ja režiimivastased on vägivallaga maha surutud. Ametivõimud on teatanud valimiste korraldamisest sel aastal ja see on esimene kord alates 1990. aastast. Need valimised korraldatakse aga ebademokraatlikult. Sadadel tuhandetel kodanikel ei ole õigust hääletada ega kandideerida ja vähemalt 25% parlamendikohtadest läheb sõjaväele.

Riigi peamine opositsioonipartei, mida juhib Nobeli rahupreemia ja Sahharovi preemia laureaat Aung San Suu Kyi, valimistel ei osale. Nõuan tungivalt, et Euroopa Liit oma kõrge esindaja kaudu ja rahvusvaheline kogukond kiirendaksid oma püüdlusi demokraatia rajamiseks Birmas ning tagaksid Aung San Suu Kyi võimalikult varase vabastamise. Ta on 2003. aastast alates vangis olnud ning on demokraatia ja inimõiguste eest võitlemise oluline sümbol.

  Ana Gomes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Võltsvalimiste korraldamise ning kõiki poliitilisi ja etnilisi rühmitusi hõlmavast riiklikust dialoogist keeldumisega näitab hunta, et n-ö pragmaatilisel seotusel temaga ei ole mingit tulemust. Rahvusvaheline kogukond peab Birma rahva rõhujate vastu tegutsema.

EL saab teha palju rohkem, kui lihtsalt režiimi vastu suunatud sanktsioone uuendada. Kasutada tuleb kõiki vahendeid Birma kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja sealsete vastupanuvõitlejate abistamiseks. EL peab tegutsema selle nimel, et mobiliseerida ÜRO, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) ja USA avaldama survet Hiinale ja Indiale, et need lõpetaksid Birma režiimi toetamise ja toimuva relvakaubanduse, nimelt Põhja-Koreaga.

ÜRO eriraportöör inimõiguste olukorra kohta Birmas tegi eelmise aasta märtsis järelduse, et inimõiguste rikkumised on sellise riigipoliitika tulemus, kuhu on kaasatud kõigi tasandite täidesaatvad, sõjaväelised ja kohtuasutused ja et need inimõiguste rikkumised võivad kuuluda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi sätetele vastavate inimsusevastaste või sõjakuritegude kategooriasse. Tema eelkäija on juba kutsunud üles ÜRO Julgeolekunõukogu uurima inimsusevastaseid kuritegusid Birmas, nagu seda on tehtud Rwandas, Bosnias ja Darfuris.

Mida ELi liikmesriigid ootavad, et nad ei palu ÜRO Julgeolekunõukogul Birmas võimul olevate kurjategijate kohta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule vihjet anda?

  Marietje Schaake, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Birmas toimuvad sel aastal nn valimised. Need ei saa aga olla vabad ja õiglased, kui Buda munkadel on keelatud hääletada ja opositsiooni ei ole üldse kaasatud. Riiklik Demokraatialiiga saadeti sel kuul seaduslikult laiali ning selle juht, poliitvang ja Euroopa Parlamendi Sahharovi preemia laureaat Aung San Suu Kyi ei saa valimistel osaleda.

Demokraatia ja õigusriik on majanduskasvuks väga olulised ning Euroopa Parlamendil on jätkuvalt tugevad kohustused Birma inimeste suhtes. Aasia riike julgustatakse samuti käituma ja oma majanduslikku mõjujõudu kasutama. Birma inimesed vajavad meie toetust, sest diktaatorlikus riigis inimõiguste laialdane ja süstemaatiline kuritarvitamine jätkub. Neid tõsiseid kuritegusid tuleb uurida, kuid Birma valitsus on valinud enese isoleerimise ja keeldub ELi Birma saadikuid riiki lubamast. Enese isoleerimine mõjutab elanikkonda paljudel tasanditel, näiteks uudiste meedia kaudu, mis riigis vabalt tegutseda ei saa.

Kahjuks ei kindlustata uue põhiseadusega inimõigusi ning me nõuame, et komisjon ja nõukogu toetaksid ÜRO soovitusi asutada inimõiguste rikkumiste uurimiskomisjon. Vahepeal tuleb lõpetada kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabaduse piirangud, sealhulgas Interneti ja mobiiltelefonidega seotud. Seniks tuleb kehtestada ELi otsusega sätestatud piirangud.

Relvakaubanduse keelustamise ning põgenikeprogrammide rahastamisega jätkab EL Birma inimeste ning nende inimõiguste ja põhivabaduste eest seismist.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Sain just väga kurbi uudiseid. Tund aega tagasi teatati mulle, et meie hulgast on lahkunud Rahvusliku Demokraatialiiga vanemjuht Takin Soe Myint.

Need on väga kurvad uudised, mida lisada sellele naljategemisele, mida mõned Birma valimisteks nimetavad. Ühinen nendega, kes mõistavad selgesõnaliselt hukka need valimised, eriti asjaolu, et sadadelt tuhandetelt Birma elanikelt on võetud õigus valimistel passiivselt või aktiivselt osaleda. Hukkamõistu väärib ka vanglas oleva Aung San Suu Kyi olukord.

Me ei saa selles suhtes vaikida. Peame veel kord nõudma, et Birma režiim paneks tähele rahvusvahelise kogukonna üleskutset võimaldada kõigi südametunnistusega vangide vabastamine. See on oluline ka Ana Gomezi mainitud põhjusel. Samuti mõistan, et meil on tugev kohustus paluda, tungivalt nõuda ja avaldada survet Indiale, Venemaale ja Hiinale, et nad lõpetaksid relvamüügi Birma huntarežiimile.

Selles valdkonnas on aga ka häid uudiseid. Peame tervitama Euroopa Liidu toetust üleilmsele relvade embargole ja nõudma veel kord tungivalt, et Euroopa liikmesriikidel oleks selle keelu suhtes ühisrindel ja ühel meelel.

Samuti on väga oluline tuletada meelde – ja seda on siin ka juba mainitud –, et me ei saa praegu rindejoonel elavatele põgenikele antavat abi vähendada. Peame arendama välja selge poliitika nende inimeste toetamiseks. Olen sealkandis mitu korda olnud. Peame ütlema selgelt välja, et praegu ei ole õige aeg lõpetada abi andmine, mida need inimesed vajavad, ja eriti vajavad nad praegu meditsiiniabi.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Kuigi Birmas korraldatakse valimised, ei ole see demokraatlik riik, sest nagu teame, näitavad riigivõimud kõigi demokraatlike põhimõtete vastu üles suurt põlgust. Sõjaväeline diktaatorlus on täielikult hoolimatu ja, nagu juba öeldud, parlamendis reserveeritakse kohad sõjaväele ning keelatakse üldjuhul demokraatlike veendumustega inimestel poliitikas osaleda.

Kahtlemata ei saa selle riigi poliitiline õhkkond enne Aung San Suu Kyi vabastamist kuhugi areneda. Teine Rahvusliku Demokraatialiiga juht on samuti öelnud, et ta ei saa juhtida riiki pärast seda, kui ta on oma veendumuste tõttu 20 aastat vanglas veetnud lihtsalt seetõttu, et Birma sõjavägi keelab inimestel, kes on tegelikult sõjaväe pealesurutuna sellist vanglakaristust kandnud, valimistel kandideerida. Kustun üles riiklikule dialoogile, sest see on ainus viis võimaldada selle riigi ühiskonnal muutuda!

  Eija-Riitta Korhola (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Üle 20 aasta toimuvad Birmas esimesed parlamendivalimised. Vaevalt et see kellelegi üllatusena tuleb, et valimised näivad juba praeguses etapis kõike muu kui vabade ja demokraatlikena.

2008. aasta põhiseaduse muudatusega tagatakse sõjaväele parlamendis 25% kohtadest. Lisaks võtaksid selle aasta õigusloome reformid hääletusõiguse kümnetelt tuhandetelt Birma elanikelt, sealhulgas poliitvangidelt ja usuvähemustelt. Buda mungad on pikka aega erilise tagakiusamise märklaud olnud.

Rahvusvaheline kogukond peab püüdma midagi ette võtta. Kahetsusväärne on, et komisjon on vähendanud Tai ja Birma vahelise piiri põgenikelaagritele antavat abi. Humanitaarabi on vaja palju ja selleks tuleb teha rahvusvahelisi jõupingutusi. Kõige tähtsam on aga, et Birmas alustataks poliitiliste ja etniliste rühmituste dialoogi.

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (FR) Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Birma olukord on jätkuvalt murettekitav. Nagu teate, rakendatakse tegevuskava ja valitsus valmistab ette esimesi valimisi pärast 20 aastat.

Praeguse seisuga kandideerib valimistel 31 parteid. Kodanikuühiskond on olnud aktiivne. Aung San Suu Kyi Rahvuslik Demokraatialiiga valitsuse survel valimistel ei osale ning seetõttu saadeti see laiali. Uus partei, mida võidakse valida, Rahvuslik Demokraatiarinne, koosneb osaliselt Rahvusliku Demokraatialiiga endistest juhtidest ehk teisisõnu Aung San Suu Kyi endisest parteist.

Kiidetakse heaks etniliste rühmituste otsus hääletada või mitte hääletada. Kui nad pärast rahvusarmee asendamises piirivalvuritega kokkuleppele mitte jõudmist valimisi boikoteerivad, siis ei oleks valimised enam usaldusväärsed, nagu nad olema peavad. See näitab, millises ulatuses olukord muutub, ja ma kahtlen, et Euroopa Liitu valimisi jälgima kutsutakse.

Oleme väga mures ka inimõiguste olukorra pärast. ÜRO eriraportööri Quintana’ raport on väga selge. Hoolimata rahvusvahelise kogukonna taotlustest ei ole paljusid poliitvange siiani vabastatud. Ikka ei austata põhiõigusi, nagu sõna- ja kogunemisvabadus. Sotsiomajanduslikud tingimused on rasked enamikule elanikkonnast, eriti etniliste rühmitustega piirkondades.

Kuidas me tegelikult aidata saame? Euroopa Liidu seisukohad tõendavad meie kriitilist vaatenurka ja tahet lahenduse leidmisele kaasa aidata. Meie lähenemise hulka kuulub arenguabi ja tegelikult on EL üks heldematest doonoritest. Lisaks on eluliselt olulised milleeniumi arengueesmärgid ja jätkuv dialoog Birma valitsusega poliitikavaldkondade üle. Lisaks 2008. aasta orkaanist kahjustatud piirkondadele on meie abi suunatud riigi kõige haavatavamatesse piirkondadesse ning Tai ja Birma piiril olevatesse põgenikelaagritesse.

Vastuseks teie küsimustele võin kinnitada, et komisjon jätkab oma kodudest lahkuma sunnitud kogukondade aitamist, et neil püsivaid elutingimusi leida aidata. Tingimusi, mida nad oma riikidesse tagasipöördumiseks vajavad, ei ole olemas. Peame valvama, et põgenikelaagreid ei institutsionaliseeritaks ning järelikult määravad meie abi ulatuse kohalikud vajadused.

Lisaks on komisjon olnud ühenduses Tai võimudega. Tuleb meeles pidada, et on ka haridusele, põllumajandusele ja toidu kättesaadavusele keskendunud abiprogrammid. Lisaks antakse Euroopa Komisjoni humanitaarabiprogrammide raames abi vee ja toidu kättesaadavuse valdkonnas. Samuti on Birma sotsiomajanduslike tingimuste taastamiseks mõeldud abi. Iga Birma kodaniku kohta antakse keskmiselt 2,4 USA dollarit, võrreldes 36 USA dollariga kodaniku kohta Laoses ja 60 USA dollariga Kambodžas.

Kokkuvõtteks võin ma kinnitada, et kahekordistame püüdlusi oma väärtuste edendamiseks. Birma inimestele antakse abi ja nad peavad teadma, et Euroopa Liit ei kaota nende tuleviku vastu huvi.

  Thomas Mann (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Olete kahtlemata väga pädev ja ka suure mõjuvõimuga asepresident. Tervitan seda asjaolu väga! Te ei andnud mõnele parlamendiliikmele sõna mitte sellepärast, et te seda ei soovinud, vaid sellepärast, et meil on väga tihe graafik.

Euroopa Parlament on inimõiguste hääl ja peame hakkama saama vaid tunniga. Paljudel meist on midagi öelda ja nad tahavad komisjonile tulemuste saavutamiseks survet avaldada. Kas teie isiklikult oleksite selle poolt, et me ei hääletaks mitte kell 16.00 või 16.30, vaid näiteks 17.00 või 17.30? Nii oleks meil lisatund ja saaksime lõpuks seda protseduurireeglit muuta. Meil on vaja võimalust rääkida. Peame olema suutelised komisjonile survet avaldama, kuid eelistatavalt mitte sellise range ajasurve all. Tean, et see ei ole teie kohustus, kuid ma loodan, et sekkute meie poolt, et me seda protseduurireeglit lõpuks muuta saaksime.

  Juhataja. – Austatud kolleeg Mann! Mõistan teie nördimust. Mulle ei meeldi, et parlamendiliikmed selliste tähtsate küsimuste korral sõna võtta ei saa, kuid nagu te juba ütlesite, nõuab see protseduurireeglite muutmist.

Veel tahaksin öelda, et kui kõik arutelude ajal sõnavõtjad oma kõneajast kinni peaksid, oleks meil võimalik rohkem inimesi ära kuulata. Kardan, et probleem on selles, kuid võtan teie kommentaare arvesse.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kohe.

(1) Vt protokoll