Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2062(REG)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0043/2009

Arutelud :

PV 23/11/2009 - 21
CRE 23/11/2009 - 21

Hääletused :

PV 25/11/2009 - 7.4
CRE 25/11/2009 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 15/06/2010 - 7.9
CRE 15/06/2010 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0088
P7_TA(2010)0204

Istungi stenogramm
Teisipäev, 15. juuni 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Seán Kelly (A7-0190/010)

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Ma olin väga rõõmus, kuid mitte üllatunud nende ülekaalukate poolthäälte üle, mis on Rahvusvahelist Iirimaa Fondi käsitlevate arutelude vältel pidevalt olemas olnud. Loomulikult on EL olnud üks IFI põhilisi toetajaid alates selle loomisest 1986. aastal, mil Londoni ja Dublini valitsused selle asutasid, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut 12 krahvkonnas mõlemal pool piiri.

(GA) Fondile on toetusena eraldatud enam kui 800 miljonit eurot ja kui võtta arvesse mitmekordistavat mõju, võib investeeringu suuruseks lugeda rohkem kui kaks miljardit eurot.

Ka mina olen pärit piirialalt ja esindan seda ning seega mõistan ma väga hästi, milline osa on Rahvusvahelisel Iirimaa Fondil rahuprotsessis.

Rahvusvahelise Iirimaa Fondi abiga on otseselt loodud enam kui 40 000 töökohta ja kaudselt 16 000 töökohta ning tänu sellele on tekkinud töövõimalused majanduslikult ebasoodsas olukorras olevas piirkonnas.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et kuigi kokku on lepitud sulgemisstrateegias, mille alusel lõpetatakse IFI töö selle aasta lõpus, leian, et selle tänuväärse ja tõhusa programmi pikendamist tuleks igati kaaluda. Tänan teid leplikkuse eest.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Lugupeetud juhataja! Hääletasin algatuse poolt, sest selle peamine eesmärk on jätkata rahuprotsessi ja leppimise toetamist Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel, et soodustada leppimist ja sidemete loomist enim lõhestunud kogukondade vahel ning jätkata eurooplastena väärtuste ja inimõiguste kaitsmist.

Meie Euskadis ehk Baskimaal kannatame ikka veel terroristide vägivalla all ning ootame, et Euskadi Ta Askatasuna (ETA) võtaks kuulda appikarjet baski ühiskonnalt, kes on väsinud kannatamisest ja palub tal vägivallast lõplikult loobuda. Me ootame avaldust püsiva relvarahu kohta. Neis oludes ootan ma Euroopa Liidult Baskimaa suhtes samasugust solidaarsust ja ennastsalgavat toetust, et saavutada rahu ja leppimine, mida me taga igatseme.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ühelgi riigil pole olnud nii ebasoodsad võimalused väljapäästmiseks kui Iirimaal ning ühegi riigi rahvast ei ole nii koheldud nagu iirlasi. Iiri rahandusminister Brian Lenihan on teinud kõik õiged otsused. Iga Iiri riigiteenistuja alates peaministrist kuni madalaima taseme teenistujani ning isegi töötushüvitise saajad on püksirihma pingutanud ja nende sissetulekut on palju kärbitud. Nüüd aga näevad nad, et kui nad poleks teinud ühtki neist valusatest otsustest – kui nad oleksid raha lihtsalt edasi kulutanud –, oleks neid ehk välja päästetud nagu kreeklasi. Veelgi hullem on neil nüüd teada saada, et nad on kohustatud Kreeka päästmises osalema. Tegelikult ei ole asi ainult selles, vaid nad on avastanud, et Iirimaa maksab ühe elaniku kohta suuremaid summasid kui enamik teisi euroala liikmeid.

Iga normaalne majandusteadlane ütleks, et sellisel ajal on vaja lubada mõnel euroala riigil võtta jälle kasutusele omavääring, see devalveerida ja võita aega, et turule naasta. Selle asemel mõistame Lõuna-Euroopa rahvad aastatepikkusesse vaesusesse ja deflatsiooni ning koormame Põhja-Euroopa maksumaksjaid tohutu võlaga – seda kõike selleks, et päästa mõne inimese au. Kindlasti on nende inimeste au kõige kallim pärast Trooja Helenat, kelle pärast asusid lahingusse tuhat laeva!

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Mul ei olnud kavas anda sellel teemal selgitust hääletuse kohta, kuid oma sõnavõtus viitas raportöör ainult doktor Paisleyle ja härra Adamsile, öeldes, et nemad tõid Põhja-Iirimaale rahu. Härra Adams ja doktor Paisley võisid tuua küll palju asju, kuid rahu see küll ei olnud. Paljud võivad pretendeerida Põhja-Iirimaa rahutooja nimetusele, kuid tegelikult võtsid Põhja-Iirimaale rahu toomise põhiraskuse enda kanda David Trimble ja John Hume. Loodetavasti saab raportöör tulevikus oma faktid paika. Nemad tegid minevikus ära kogu raske töö.

Lubage mul selgelt öelda, et ma andsin täna poolthääle, sest minu veendumust mööda vajame me praegu Põhja-Iirimaal ikka veel toetust saavutatu hoidmiseks. Mingil juhul ei saa olla kindel, et rahu kestab edasi, sest mõlemal poolel on ikka veel neid, kes püüavad tehtud edusamme hävitada – me nägime hiljuti nende esiletõusu.

 
  
  

Euroopa Parlamendi asepresidendi valimine

 
  
MPphoto
 
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR).(PL) Austatud juhataja! Mina olin nende 334 Euroopa Parlamendi liikme hulgas, kes toetasid pastor Tőkési asumist Euroopa Parlamendi asepresidendi kohale. Tema on minu noorpõlve kangelane. Töötades 1989. aastal ajakirjanikuna Solidaarsuse heaks ja sattudes Nicolae Ceauşescu kuritegeliku julgeolekuteenistuse Securitate tule alla, tegin ma reportaaži Rumeenia revolutsioonist, mis sai alguse Timişoaras 16. detsembril 1989. aastal László Tőkési peetud kõnega.

Kuid mind kurvastab, et täna on temast saanud ohver – kõigepealt arvutivea tõttu, mille tagajärjel arvutati 168 häält välja valesti, ja siis seetõttu, et menetlust juhtinud isik lisas need 168 häält kogusummale, ning see on põhjustanud üldise sõnasõja. Kui inimesed hakkavad kahtlema, kas László Tőkés valiti Euroopa Parlamendi asepresidendiks õiguspäraselt, siis mina pooldan hääletuse kordamist. Olen kindel, et uus tulemus on veel parem. Keegi ei tohi seada küsimuse alla nii silmapaistva inimese mandaati Euroopa Parlamendis. Niisiis leian, et kui keegi kavatseb tõstatada sel teemal kahtlusi, siis on hääletuse kordamine härra Tőkési enda huvides.

 
  
  

Raport: Marian-Jean Marinescu (A7-016/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Mina hääletasin kolleeg Marinescu raporti poolt – kasutan ühtlasi võimalust teda tänada –, sest usun, et nüüdisaegne ja tõhus kaubavedu ei ole mitte ainult konkurentsivõime, vaid ka Euroopa äriühingute ellujäämise põhieeldus. Lisaks toetan täielikult raportööri soovi lisada teksti uuesti teatud lõigud, mille Euroopa Parlament ise esimesel lugemisel heaks kiitis.

 
  
  

Raport: David Martin (A7-0043/2010)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kui hakkasime täna hääletama, puutusime kokku menetlusega, mida me ei ole Euroopa Parlamendis tegelikult kunagi varem kasutanud – see oli menetlus, mille käigus registreeriti ainult poolthääled. Austatud juhataja! Ma julgen arvata, et see oli vaid aja küsimus. Tegemist on ju täpselt selle meetodiga, mida EL on järjestikuste rahvahääletuste korral kasutanud.

Euroopa põhiseadus või Lissaboni leping lükati referendumitel järjepidevalt tagasi – selle vastu oli 54% Prantsuse valijatest, 62% Hollandi valijatest ja 53% Iiri valijatest. Iga kord reageeriti nii, et liigume sellest hoolimata edasi, eirame inimeste vastuväiteid ja kuulame ainult pooldavaid arvamusi, isegi kui rahvas väljendas oma vastuseisu. Nüüd oleme selle meetodi omaks võtnud või reegliks muutnud ka Euroopa Parlamendi menetlustes. Oleme muutnud võimatuks selle, et inimesed saaksid väljendada oma erinevat arvamust asjast. Tunnen kiusatust kasutada seda vana hüüdlauset: milline osa sõnast „ei” on teile arusaamatu?

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Vaadates täna seda raportit kodukorra kohta ja selle kohandamise kohta Lissaboni lepinguga, on huvitav täheldada, et paljude parlamendiliikmete endiga rääkides selgub, et isegi nemad ei tea päris täpselt, mida Lissaboni leping tegelikult sisaldab ja kuidas see mõjutab meie valijate igapäevaelu.

Võtame näiteks Kreeka päästmise juhtumi. Kui te mõtlete selle peale, mille üle nõukogus arutleti, siis oli see Lissaboni lepingu artikkel 122, mis peaks käsitlema solidaarsust: kui mõnel liikmesriigil tekib raskusi teatud toodetega varustamisel, näiteks energeetika valdkonnas, või kui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad loodusõnnetused, tegutsetakse solidaarsuse vaimus. Seda esitatakse nüüd liikmesriikidele – olgu nad euroala liikmed või mitte – ettekäändena, et päästa riik, mis on sattunud plindrisse enda süül, mitte erandlike asjaolude tõttu.

Peaksime oma valijatele täiesti selgelt ütlema, mida Lissaboni leping nende jaoks tähendab. Kas see tähendab maksumaksjate raha kasutamist nende riikide päästmiseks, kes ei tule ise oma asjadega toime?

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI).(FR) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi erakordne anne tuleb eriti hästi esile kodukorra reformimisel, mille eesmärk on alati vähendada vähemuse või alamrassi ehk Untermenschen’i, mida me ju mõningal määral oleme, õigusi. Viimasel aastal oleme jalge alla sõtkunud korra, mille alusel võivad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed kodukorra artikli 24 järgi oma esindaja määrata.

Lugupeetud juhataja! Märkuses, mis – ma väga vabandan – oli üks rumalamaid, mida ma olen oma parlamenditöö jooksul kuulnud –, väitsite, et seda ei saa teha, sest teie poliitilised vaated erinevad minu omadest. See on tõsi. Mina olen fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige põhimõtte pärast, kuid teie olite fraktsioonilise kuuluvuseta üksnes sellepärast, et teie sõbrad reetsid teid.

Kuid, juhataja, oli olemas vähemalt üks viis selle vaidluse lahendamiseks, ja see oli hääletus. Demokraatias on hääletus tavapärane menetlus. Aga ei – nüüd hakkab fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindajaid valima Euroopa Parlamendi president. See on järjekordne naljanumber.

Härra Martin oli tõepoolest see, kes koos kahe peamise fraktsiooni esindajatega selle idee peale tuli ja seda kavandas. Lisaks meenutab see mulle eelmisi kodukorra muudatusettepanekuid, mille taga oli Richard Corbett, kuigi tema on nüüdseks unustuse hõlma vajunud, sest sai Euroopa Parlamendi valimistel õnneks lüüa minu sõbralt Nick Griffinilt.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Lugupeetud juhataja! Martini raporti muudatusettepanekus 86 on sätestatud, et otsust fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja kohta esimeeste konverentsil ei tee mitte fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed ise, vaid parlamendi president. Seda on põhjendatud üksmeele puudumisega fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete hulgas. Ma ei saa aru, milles probleem on. Kui valitakse parlamendi presidenti, ei ole ju parlamendis samamoodi üksmeelt, just sellepärast toimuvad meil demokraatlikud valimised. Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja peab olema esindaja ja sellest tulenevalt on parim meetod korraldada valimised.

Euroopa Parlament hakkab ennast näitama mingisuguse Miki-Hiire parlamendina, kus parlamendi president otsustab ise, kes on mõne tema oponendi esindaja. Samuti ei saa ma aru, mille põhjal see otsus tehakse. Kas see põhineb esindavusel? Või on selle aluseks isiklik eelistus või sõprussuhe teatud fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmega? Milliseid kriteeriume hakkab president kasutama, et teha otsus fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja kohta? Oleksin tahtnud, et president oleks selle kohta enne hääletust avalduse teinud, kuid kahjuks ei olnud meil õigust seda kuulda.

 
  
MPphoto
 
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Austatud juhataja! Kogu lugupidamise juures teie ja selle institutsiooni vastu peaks arutelus kodukorra kohandamise kohta Lissaboni lepinguga mainima ära ka kodukorra ühe puuduse, mis on muutnud võimalikuks niisuguse hääletuse läbiviimise ja niisuguse tulemuse saamise nagu härra Tőkési valimisel asepresidendiks.

Ma ei mõista, kuidas istungi juhatajad saavad vaidlustatud hääletusega ja seega vaidlustatud hääletustulemusega nõustuda, ning ma tunnen kaasa kõikidele oma kolleegidele, kellel on kahtlusi, kas nende hääled loeti õigesti üle. Selle taustal leian, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament peaksid tegutsema läbipaistvalt ja selgelt. Kui mõni parlamendiliige leiab, et hääletusseadmed on arvestanud antud hääli erinevalt, ja kui neil ei ole olnud võimalust seda oma kuvarilt kontrollida, siis jääbki see hääletus vastuoluliseks.

Sellest vaatenurgast usun, et hääletuse juurde tagasi tulemine ja selle kordamine on härra Tőkési huvides ja Euroopa Parlamendi usaldusväärsuse huvides, et tulevikus ei oleks seoses Euroopa Parlamendi asepresidendi valimisega mingeid kahtlusi.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7-0183/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kreekas leviv vähktõbi ajab siirdeid üle Vahemere. Sel nädalal lugesime, et Euroopa Komisjon teeb ettevalmistusi Hispaania päästmiseks ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy tunnistab ausalt, et seekord oleks 750 miljardi euro suurune summa, mis on erakorralisse päästefondi juba eraldatud, täiesti ebapiisav.

Et kasvaja areneb edasi, siis selle asemel, et kaaluda selle äralõikamist, on meie juhid otsustanud pikaajalise keemiaravi kasuks, mis on kallis ja piinarikas ning mille tulemus ei ole teada. Pean selle all silmas, et nad püüavad luua masinavärki, mida härra Van Rompuy nimetab majanduse juhtimiseks ja mida tema eelkäija nimetas fiskaalseks föderalismiks: see tähendab maksude ühtlustamist, finantstehingute maksu kehtestamist ning Euroopa võlaagentuuri või Euroopa Valuutafondi loomist. Kõikide nende masinavärkide eesmärk on kanda raha ühest kohast teise, et oma projekti käigus hoida, kuigi samas oleks loomulikult palju lihtsam vabastada maksumaksjad riikide päästmisega kaasnevast koormusest ja pakkuda kannatada saanud majandusega riikidele suurt stiimulit sellega, et neil lubatakse vääring devalveerida, mis võimaldaks neil turule naasta. Meie inimesed peavad maksma ikka väga kõrget hinda, et eliidi eneseimetlust rahuldada!

 
  
  

Raport: Michael Cashman (A7-0165/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Aastatuhande tippkohtumisel aastal 2000 uuendasid rikkaimad riigid, sealhulgas Euroopa Liidu riigid, oma lubadust täita aastaks 2015 teatud konkreetsed eesmärgid: vähendada näljahäda ja vaesust, parandada haridussüsteeme ja tervishoidu ning kaitsta keskkonda arengumaades.

Ligikaudu kümme aastat hiljem usume, et Euroopa kui peamine rahvusvaheline arenguabi andja peab nüüd rohkem kui kunagi varem saama selles endale juhtpositsiooni. Ei ole mingit kahtlust, et viimaste aastate jooksul on arenguabi suurenemine aidanud miljonite elanike kannatusi leevendada. On küll tõsi, et abistamine on pannud asjad õiges suunas liikuma, kuid veel on väga palju ära teha ning seda eriti põhjusel, et praegune rahvusvaheline kriis sunnib paljusid liikmesriike vähendama nende riikide abistamiseks suunatavaid eelarvelisi summasid.

Lugupeetud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et praegusel ajal tuleb meil otsida uuenduslikke rahastamismehhanisme. ELi liikmesriigid peavad hakkama tõsiselt suhtuma poliitilisse strateegilisse partnerlusse nende riikidega. See tähendab, et kõik partnerid peavad näitama uuenenud poliitilist tahet täita esmatähtsad eesmärgid, mis on endiselt poliitikavaldkondade sidusus arenguga, toimetulek kliimamuutuste ja globaalse kriisiga, valitsemine ja õigused, õigus toidule ja arengumaade haridus. Austatud juhataja, see jääb meie kõige tähtsamaks ülesandeks.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mina hääletasin Cashmani raporti poolt, sest usun, et vähemarenenud riikides, eelkõige Aafrika riikides elavatele inimestele antud lubadustest kinnipidamine ja nende täitmine on Euroopa Parlamendi ja Euroopa institutsioonide kohus.

Me ei saa astuda aastasse 2015 avastusega, et meie kaheksa endale püstitatud eesmärki on jäänud saavutamata, sest aastatuhande arengueesmärkide saavutamise taga või nende protsentide taga – ärgem unustagem seda – on miljardeid inimesi, kes kannatavad ja kellel ei ole võimalik elada inimväärsetes tingimustes.

Euroopa Liit peab andma eeskuju ja olema arenguabi valdkonnas eestvedaja. Valitsemissektori võla kustutamine ning suurem tahe tagada, et abi rakendatakse kasulikult, on selle solidaarsusel põhineva projekti üks põhipunkte ning meil tuleb endale teadvustada, et selle elluviimist ei saa edasi lükata, ilma et ohverdataks veel enam inimelusid.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Euroopa Parlamendi asepresidendi valimine

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Et Euroopa Parlamendi asepresident Pal Schmitt valiti hiljuti uue Ungari parlamendi esimeheks, pidime kolleegidega valima uue asepresidendi. Kuna Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ungarlasest liige László Tőkés vastab kõikidele kriteeriumidele, mis on sellise ametikoha täitmiseks vajalikud (ausus, pühendumus, Euroopa ülesehitamise toetamine), hääletasin ma tema kandidatuuri poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) László Tőkési määramine Euroopa Parlamendi asepresidendiks on solvang Rumeeniale, sest selle kolleegi avaldused on olnud šovinistliku alatooniga. Tegelikult põhjustab tema valimine nimetatud ametikohale isegi suuremat muret sellepärast, et see tuleneb kahtlasest hääletuse läbiviimise korrast. Euroopa Parlamendis, mis on Euroopa kodanike ees vastutav kogu, ei tohiks inimest niiviisi ametisse määrata. Aga kuna tegu oli juba tehtud, oleks meile meeldinud, kui hääletus oleks viidud läbi tingimustes, mis oleks täielikult kooskõlas tavamenetlusega. Et seda ei tehtud, mõjutab asepresidendi valimine Euroopa Parlamendi mainet, eelkõige Rumeenias, kus üldsus on sellest küsimusest otseselt huvitatud. Sellises olukorras ei ole eriti oluline, kas László Tőkés hakkab uuel ametikohal oma tööd hästi tegema. Oluline on hoopis see, et üht Euroopa rahvast on rängalt solvatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Tänane hääletus László Tőkési valimiseks Euroopa Parlamendi asepresidendi ametikohale oli häbiväärne. Esiteks olid presidendi selgitused hääletuse viisi kohta ühtaegu segased ja vastuolulised. Selle tagajärjel ei teadnud keegi täpselt, kuidas tegutseda. Teiseks oli huvitav see, et hääletusmasin ei töötanud korralikult mitmel Rumeenia parlamendiliikmel, kes kavatsesid vastu hääletada. Kolmandaks toimus hääletus ikkagi ja president jättis kogu asja õhku rippuma ning lahkus saalist. Neljandaks on tagasi lükatud saalist esitatud mõistlik palve hääletust tavapärastes tingimustes korrata. Viiendaks tehti samamoodi teatega selle kohta, et hääli oli rohkem kui kohalviibivaid parlamendiliikmeid. Kuuendaks öeldi meile selle asemel lihtsalt, et hääletus on niikuinii kehtivaks tunnistatud. Seitsmendaks ei osanud kõigele vaatamata keegi selgitada, kuidas saab 168 häält moodustada kvalifitseeritud häälteenamuse parlamendis, kus on 751 liiget!

Tegelikult on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon seeläbi kogu parlamendile oma tahet peale surunud. Mul on sellest kahju, sest kindlasti suudavad nad paremini tegutseda, ja samamoodi väärime paremat meie, teised parlamendiliikmed.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0180/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Olles poliitiliselt solidaarne oma sõpradega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, andsin poolthääle Itaalia kolleegi Barbara Matera (PPE, IT) raportile, milles on käsitletud ettepanekut võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta ligikaudu 6,6 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et abistada Hispaaniat, mis on silmitsi koondamistega mittemetalsetest mineraalidest toodete sektoris. Seadmata põhimõtteliselt kahtluse alla Euroopa Komisjoni analüüsi, mis põhineb Hispaania Kuningriigi esitatud andmetel, on minu arvates siiski imelik, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tuleks kasutusele võtta millekski, mida võib nimetada pelgalt Hispaania kinnisvaramulli lõhkemise tagajärjeks. Tegelikult on välja antud ehituslubade arvu ning sellest tulenevalt plaatide, keraamika ning mittemetalsetest mineraalidest toodete tarbimise languse taga hoopis hüpoteeklaenude arvu vähenemine. Millises suunas me sedalaadi põhjendustega läheme? Kas me saame tõepoolest väita, et tegemist on globaliseerumisega kohanemisega? Samuti leian, et rohkem kui 400 000 euro suurused halduskulud on ebaproportsionaalsed isegi juhul, kui selle suure summa põhjuseks paistab olevat 60 000 eurot maksnud uurimus, mille hind näib olevat ülemäära kõrge. Jätkub...

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Äsjase majandus- ja finantskriisi üks kahjulikumaid tagajärgi on tööpuuduse kasv. Suurenev ebastabiilsus turul on halvendanud veelgi paljude ettevõtete olukorda, mille suutlikkus globaliseerumisega kohaneda on kehvem. Antud juhul on selle mõju tõttu kannatada saanud 181 ettevõtet Comunidad Valenciana piirkonnas. Hispaania on fondi kasutuselevõtmise taotluse kohta esitanud rahuldava põhjenduse ja ma usun, et seda tuleks toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et eriabi on iseäranis oluline töötajate jaoks, keda on koondatud või keda on mõjutanud praegune üleilmne majanduskeskkond, nagu on toimunud antud juhul, kui Hispaanias Valencia piirkonnas koondati 181 ettevõttes 2425 inimest. Abi kasutamine selleks, et neid töötajaid ümber õpetada ja uuesti tööturule integreerida, pole ülioluline mitte ainult selleks, et majandus kosuks, vaid ka sotsiaalse stabiilsuse seisukohalt. Seepärast hääletan ma selle resolutsiooni poolt. Tahaksin korrata komisjoni soovitust, et Euroopa Sotsiaalfondist ei tohiks rahalisi vahendeid ümber paigutada selleks, et maksta toetust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. Nende fondide eesmärgid on erinevad ja üksteist täiendavad ning neid ei saa üksteisega asendada. Et tegemist on erakorralise meetmega, peab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamine olema sõltumatu ning on suur viga eraldada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist toetust, mis on ettenägematuteks asjaoludeks mõeldud meede, Euroopa Sotsiaalfondi või mõne muu struktuurifondi arvelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hispaania esitas 2. septembril 2009 taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahalise toetuse saamiseks seoses töötajatega, kes koondati 181 ettevõttest, mis tegelesid muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisega Hispaania NUTS II piirkonnas (Comunidad Valenciana). Usun, et taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seega nõustusin ma selle raportiga ja komisjoni ettepanekuga eraldada 6 598 735 eurot, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahaga toetatakse vaid meetmeid, mis aitavad koondatud inimestel tööturule uuesti integreeruda, ning fondist saadav raha loob koondatud töötajatele tingimused alaliste või ajutiste töökohtade leidmiseks, kutseõppeprogrammides osalemiseks ja selliste teadmiste omandamiseks, mis on vajalikud tööturu vajaduste täitmiseks, tegevusloa saamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks. Ka Leedu on sellest fondist juba toetust saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevatele raportitele oma poolthääle, sest minu arvates on ülioluline rõhutada selle fondi tähtsust.

See instrument loodi selleks, et pakkuda tööturu toetusmeetmeid, mis on mõeldud üksnes nende töötajate aitamiseks, kes on koondatud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning selleks, et aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

Tegemist on ülimalt kasuliku meetmega, mida on 2007. aastast siiani taotlenud 17 liikmesriiki 55 korral, et toetada 52 334 koondatud töötajat, ning neile on eraldatud kokku 271,9 miljonit eurot.

Niisiis näitab meie valduses olevate andmete analüüs, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist on iga koondatud töötaja kohta kasutusele võetud 5195 eurot. Seda summat on tegelikkuses kasutatud selleks, et võtta kasutusele individuaalsete teenuste paketid, mis on töötatud välja just asjaomaste töötajate uuesti integreerimiseks tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Kuna hoolin globaliseerumise ohvriks toodud Hispaania töötajatest Valencias, jään ma erapooletuks. Arvestades olukorda, millesse Euroopa Liidu põhjustatud neoliberaalse poliitika mõju on neid asetanud, võib näida, et vastuhääle andmine sellele sandirahale, mida Euroopa eliit on pidanud sobivaks neile pakkuda, on täiesti õigustatud. Siiski võib see vähenegi, mida nad saavad, nende kannatusi leevendada. See aga ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lähenemisviisi talutavamaks. Sellega toetatakse äritegevuse ümberpaigutamist Marokosse ja Alžeeriasse, mis on juba praegu toimumas, ning kiidetakse heaks rikkurite vahekasu. Puhas südametunnistus tuleb eurokraatlikule origarhiale odavalt kätte.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on varem kasutanud teised ELi liikmesriigid ja nüüd antakse sellest samasugust abi Hispaaniale, Valenciale, seal hiljuti tekkinud olukorra tõttu, mille käigus koondati muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisega tegelevast 181 ettevõttest enam kui 2400 töötajat. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Hispaanias asuva Valencia piirkonna abistamiseks (6 598 735 euro ulatuses) pärast 2425 inimese koondamist 181 ettevõttes, mis tegelevad muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisega. Raha läheb otse asjaomastele töötajatele. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Täiskogu istungil toetasime seda ka meie, rohelised.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0181/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Olles solidaarne Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Iirimaaga ning võttes aluseks hea Itaalia kolleegi Barbara Matera raporti, andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta ligikaudu 2,7 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et abistada Iirimaad, mis on silmitsi koondamistega kristallitootmise sektoris. Enamik 600 koondamisjuhust on seotud ettevõttega Waterford Crystal. Seadmata kahtluse alla Euroopa Komisjoni analüüsi, on minu arvates siiski imelik, et ettevõte, mis on olnud raskustes 2005. aastast saadik, saab põhjustada vajaduse globaliseerumisega kohaneda. 2005. aastal teatas ettevõte Dungarvani tehase sulgemisest, et koondada kogu tegevus Kilkennys Waterfordi linnas asuvasse põhitehasesse, mis andis tööd 1000 inimesele. See liigutus tõi kaasa peaaegu 500 töötaja lahkumise Dungarvanist. Pärast tehase sulgemist 30. jaanuaril 2009. aastal korraldasid endised töötajad ja nende perekonnad meeleavaldusi, mis lõppesid 2009. aasta märtsis pärast kokkuleppe sõlmimist töötajatega ja kümne miljoni euro tasumist (allikas: Wikipedia). Kas see on kohanemine globaliseerumisega?

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Mul on siiralt hea meel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist eraldatava toetuse üle, mis jaotatakse Waterford Crystali ja selle abiettevõtete endistele töötajatele. Fond loodi selleks, et aidata ülemaailmses kaubandusvõrgustikus toimunud struktuurimuutuste tagajärjel kannatada saanud töötajaid, ja see on kohaliku kogukonna jaoks väga oluline, sest tööstusettevõte Waterford Crystal oli selle tähtis osa.

Kuna see tööstusettevõte oli piirkonna jaoks keskse tähtsusega, sest paljud kohalikud oskustöölised töötasid klaasitööstuses ja abiettevõtetes, ning kuna see sektor oli Waterfordi piirkonna identiteedi jaoks eluliselt tähtis, on see toetus suureks abiks töötajatele ja nende perekondadele ning soodustab muude töövõimaluste pakkumist töötajatele.

Kohalikul tasandil tuleb kehtestada kooskõlastamismeetmed, et tagada toetuse õige jaotamine. Et muude töötajatega võrreldes on tegemist vanema tööjõuga ning nad tegid häid tööoskusi nõudvat tööd, tuleb tagada toetuse kasutamine täiendusõppe ja -koolituse pakkumiseks, ettevõtluse edendamiseks ja selleks, et parandada juurdepääsu tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on Rahvusvahelise Iirimaa Fondi põhiline abiandja, kellelt on pärit ligikaudu 57% selle iga-aastastest toetustest.

Seepärast tunnustan Euroopa Ühenduse rolli majandus- ja sotsiaalabi andmisel Iirimaale, et toetada rahu ja leppimist.

Praegune toetusperiood hakkab lõppema, kuid on oluline, et Euroopa Ühendus jätkaks Rahvusvahelise Iirimaa Fondi toetamist, liikudes sildade ehitamise, kogukondade lõimimise ja arengu soodustamise poole Iirimaa kahe osa neis piirkondades, mis on viimaste aastate ebastabiilsuse tõttu kõige rängemalt kannatada saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma rõõmustan kogu südamest otsuse üle võtta kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et aidata Waterford Crystali töötajaid. Ülemaailmne majanduskriis ning maailmakaubanduses toimunud olulised muutused on põhjustanud paljude töötajate koondamise Iirimaal ja kogu Euroopas. Kutsun Iirimaa valitsust üles kiiretele tegudele, et tagada nende vahendite viivitamatu ja tõhus kasutamine töötajate individuaalse ümberõppe ja haridusega seotud vajaduste täitmiseks. Selle fondi kasutamise aeg on piiratud ning vajalike teenuste osutamisel ei tohi aega kaotada. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlev määrus tuleb läbi vaadata, et tagada suurem paindlikkus eraldatud vahendite kasutamisel, eriti ajalises mõttes.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Riik, mis ristiti kunagi Keldi tiigriks ja mis hooples silmapaistva kasvumääraga, on viimastel aastatel kannatanud kriisi ja globaliseerumise mõjude all. Need on puudutanud ka Iirimaa klaasitööstust ja praegu on peaaegu 600 töötajat olukorras, kus neil on abi vaja. Nõustun fondi kasutuselevõtmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärke, hääletan ma Iiri Vabariigis asuvast ettevõttest Waterford Crystal koondatud töötajatele abi andmise poolt. Abi suurus on enam kui 2,5 miljonit eurot ja see on ülioluline, et julgustada asjaomaseid töötajaid oma oskusi parandama, sest enamik neist on vanemad kui 45 aastat. Siiski soovin rõhutada silmatorkavaid erinevusi ja ebavõrdsust, mis on seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga tekkinud. Põhjus on see, et liikmesriigid on olemasolevad vahendid korduvalt kasutamata jätnud ja sellel on otsene kahjulik mõju nendes riikides töötuks jäänutele, nagu on juhtunud Portugalis pankrottide arvu ja tööpuuduse määra jätkuva kasvu tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Iirimaa esitas 7. augustil 2009 taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks seoses koondamistega ettevõttes Waterford Crystal ja kolme tema tarnija / tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Usun, et taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Ma nõustusin selle raportiga ja komisjoni ettepanekuga eraldada 2 570 853 eurot, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahaga toetatakse vaid meetmeid, mis aitavad koondatud inimestel tööturule uuesti integreeruda, ning fondist saadav raha loob koondatud töötajatele tingimused alaliste või ajutiste töökohtade leidmiseks, kutseõppeprogrammides osalemiseks ja selliste teadmiste omandamiseks, mis on vajalikud tööturu vajaduste täitmiseks, tegevusloa saamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks. Ka Leedu on sellest fondist juba toetust saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Kuna hoolin globaliseerumise ohvriks toodud töötajatest Iirimaa ettevõttes Waterford Crystal, jään ma erapooletuks. Arvestades olukorda, millesse Euroopa Liidu toetatud neoliberaalse poliitika mõju on neid pannud, võib näida, et vastuhääle andmine sellele sandirahale, mida Euroopa eliit on pidanud sobivaks neile pakkuda, on täiesti õigustatud. Siiski võib see vähenegi, mida nad saavad, nende kannatusi leevendada. See aga ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lähenemisviisi talutavamaks. Sellega toetatakse pankade praegusi spekulatsioone ja kiidetakse heaks vahekasu, mida USA fondid, näiteks KPS Capital Partners, Euroopa töötajate arvelt teenivad. Puhas südametunnistus tuleb eurokraatide kuningriigis odavalt kätte.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on juba kasutanud teised ELi liikmesriigid, niisiis peaksime nüüd andma seda abi Iiri Vabariigile ning eriti klaasi- ja kristallitootmisega tegelevatele ettevõtetele. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Iirimaa töötajate abistamiseks (2 570 853 euro ulatuses) pärast nende koondamist kristallitootmisega tegelevast ettevõttest Waterford Crystal ja selle kolme tarnija juures. Raha läheb otse asjaomastele töötajatele. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Poolthääle andmisega probleeme ei olnud.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0179/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Mul on hea meel otsuste üle võtta kasutusele rahaline abi koondatud töötajatele, kes kaotasid töö ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, kolmel konkreetsel juhul – Hispaanias Valencia ja Castilla-La Mancha piirkondades ning Iirimaa kristallitootmisettevõttes Waterford Crystal. Toetuse kogusumma on nende juhtumite puhul 11 miljonit eurot ja see on mõeldud 3663-le koondatud töötajale. Kuigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetus ei lahenda kõiki finants- ja majanduskriisi põhjustatud probleeme, soovitan ELi institutsioonidel hinnata taotlusi tõhusalt ja õigeaegselt ning liikmesriikidel selles fondis aktiivselt osaleda.

Minu koduriigis Leedus eraldati hiljuti rahalist abi töötajatele, kes olid kaotanud oma töö ehitus-, mööbli- ja rõivatootmisettevõtetes, ning samuti eraldati seda Snaigė tehase töötajatele Alytuse linnas. Nende hulgas, keda ülemaailmne finants- ja majanduskriis on eriti rängalt tabanud, on see toetus kõrgelt hinnatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Olles solidaarne Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga ning võttes aluseks Itaalia kolleegi Barbara Matera (PPE, IT) raporti, andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta ligikaudu 2 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et abistada Hispaaniat, mis on silmitsi koondamistega puittoodete tootmise sektoris. Tegelikult põhjendab Hispaania Kuningriik oma taotlust põhimõttel, et majandus- ja finantskriis põhjustas maailmamajanduse järsu kokkuvarisemise, mis avaldas omakorda ränka mõju paljudele sektoritele, eriti aga nõudlusele ehitussektoris, ja seega ka puittoodete sektorile. Tõde seisneb aga selles, et kriisi põhjustas Hispaania kinnisvaramulli lõhkemine, ning raske on mõista, kuidas saab sellega põhjendada kohanemist globaliseerumisega... Kui vaatame, mida rahastatakse (näiteks 57 ettevõtlustoetust, millest igaüks on 3000 eurot – kokku 171 000 eurot –, 16 õpikoda koos tööpraktikaga, millest igaüks maksis 12 500 eurot – kokku 200 000 eurot –, ja nii edasi), siis kus on kohanemine globaliseerumisega? Jätkub...

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (FR) Suur hulk sektoreid ja ettevõtteid, mida kriis ja globaliseerumine on mõjutanud, tekitab paratamatult küsimusi, kas praegune Euroopa majandusmudel on elujõuline ja jätkusuutlik. Koondatud töötajatele abi andmise kasutegurit ei sea keegi kahtluse alla, kuid sama ei saa öelda püsiva asjade seisu kohta, mis kipub veelgi halvendama keerulisi olukordi, näiteks seda, mida on pidanud läbi elama Castilla-La Mancha metsatöölised ja korgikogujad.

Lisaks abi andmisele teatud ajavahemike järel peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid suutma edendada majanduskeskkonda, kus puuduvad tarbetud bürokraatlikud takistused ning kus soositakse ettevõtjaid ja tunnustatakse riski ja uuenduslikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Võttes arvesse, et 36 puiduettevõtte sulgemine Hispaania piirkonnas Castilla-La Manchas üheksa kuu jooksul avaldas ülimalt negatiivset mõju ja selle tagajärjel kaotas töö 585 inimest, hääletasin mina selle poolt, et anda neile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi. Olukord on veelgi keerulisem sellepärast, et nimetatud piirkond kannatab rahvastikukao all ja sealsel tööjõul puudub peaaegu igasugune väljaõpe millegi muu tegemiseks. Sellest tulenevalt tahan rõhutada vajadust pöörata erilist tähelepanu negatiivsele mõjule, mida praegune majanduskriis enamikule maapiirkondadele avaldab.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) 9. oktoobril 2009 esitas Hispaania komisjonile taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutamise kohta kokku 1 950 000 euro ulatuses seoses 585 töötajaga, kes koondati 1. novembrist 2008 kuni 31. juulini 2009 kestnud üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul 36 ettevõttest, mis tegelesid puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmisega, v.a mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmisega Castilla-La Mancha piirkonnas. Nõustun komisjoni hinnanguga selle kohta, et taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, ning komisjoni soovitusega eelarvepädevatele institutsioonidele selle kohta, et taotlus tuleks heaks kiita, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahaga toetatakse vaid meetmeid, mis aitavad koondatud inimestel tööturule uuesti integreeruda, ning fondist saadav raha loob koondatud töötajatele tingimused alaliste või ajutiste töökohtade leidmiseks, kutseõppeprogrammides osalemiseks ja selliste teadmiste omandamiseks, mis on vajalikud tööturu vajaduste täitmiseks, tegevusloa saamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks. Ka Leedu on sellest fondist juba toetust saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Kuna hoolin globaliseerumise all kannatanud Hispaania töötajatest Castilla-La Manchas, jään ma erapooletuks. Arvestades olukorda, millesse Euroopa Liidu toetatud neoliberaalse poliitika mõju on neid pannud, võib näida, et vastuhääle andmine sellele sandirahale, mida Euroopa eliit on pidanud sobivaks neile pakkuda, on täiesti õigustatud. Siiski võib see vähenegi, mida nad saavad, nende kannatusi leevendada. See aga ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lähenemisviisi talutavamaks. Sellega toetatakse eluasemeturu ja selle kokkuvarisemisega seotud spekulatsioone ning kiidetakse heaks vahekasu, mida pangad intressidelt teenivad. Puhas südametunnistus tuleb eurokraatlikele türannidele kergelt kätte.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on varem kasutanud teised ELi liikmesriigid ja nüüd tuleks sellest anda samasugust abi Hispaaniale, Castilla-La Manchale, selle tõttu, et puit- ja korktoodete, v.a mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmisega tegelevast 36 ettevõttest koondati 585 töötajat. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Hispaanias asuva Castilla-La Mancha piirkonna abistamiseks (1 950 000 euro ulatuses) pärast 585 inimese koondamist 36 ettevõttes, mis tegelevad puidutöötlemise, puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmisega. Raha läheb otse asjaomastele töötajatele. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Ka meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, toetasime seda.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0178/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Olles solidaarne Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga ning võttes aluseks Itaalia kolleegi Barbara Matera raporti, andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta 1,1 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et rahastada tehnilist abi, mis on seotud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga. 2006. aasta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks igal aastal maksimaalselt 0,35% kättesaadavatest fondi vahenditest (500 miljonit eurot). See moodustab 1 750 000 eurot. Tehnilise abi rahastamiseks ei ole veel midagi eraldatud. Kui kahe koosoleku pidamine 27 eksperdiga (1 ekspert ühe liikmesriigi kohta) maksab 35 000 eurot ühe koosoleku kohta ehk kokku 70 000 eurot ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva kahe seminari korraldamine maksab 100 000 eurot ühe seminari kohta, näib see kõik ausalt öeldes mõttetu, eriti siis, kui Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist ei toetata kohanemist globaliseerumisega, vaid sellest makstakse kinni jooksvaid kulusid. Ning mida on veel lisada kümne uurimuse kohta, millest igaüks maksab 25 000 eurot? ... Jätkub... Kuid tõepoolest jääb mulje, et seda tehnilist abi kasutatakse vaid raha kulutamiseks või lihtsalt sellepärast, et õiguslik alus on olemas.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun raportiga, sest enam kui poolt komisjonile eraldatud tehnilise abi vahenditest kasutatakse praeguste Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fondi juhtumitega seotud uurimuste ja hinnangute rahastamiseks ning rakendamiseks, edulugude ja õppetundide esiletoomiseks tulevikuks ning osa tehnilise abi assigneeringutest kasutatakse andmebaasi loomiseks tööturule naasmise kohta pikemas perspektiivis. Ma nõuan ka, et vähemalt osa nendest assigneeringutest kasutataks tehnilisteks meetmeteks, mis aitaksid lühendada taotlemismenetlust, sest see on paljude abi taotlemise juhtumite puhul liiga pikk. Tahan julgustada liikmesriike uurima ja kasutama ära võimalusi, mida pakub Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fond töötajatele, keda on tabanud massilised koondamised, ning kasutama olemasolevaid vahendeid koondatud töötajate abistamiseks ja toetamiseks nende naasmisel tööturule. Julgustan liikmesriike veelgi rohkem vahetama parimaid tavasid ning õppima eelkõige nendelt liikmesriikidelt, kes on juba kasutusele võtnud riiklikud teabevõrgustikud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta, kaasates sellesse kohaliku tasandi tööturu osapooled ja sidusrühmad, et võimalike massiliste koondamiste puhuks oleks korralik abistamisstruktuur juba paigas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Komisjon taotleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist, et olla suuteline pakkuma sobivat ja piisavat tehnilist abi vastuseks paljudele taotlustele eri riikidest, kus töötute arv kasvab rahvusvahelise majandus- ja finantskriisi ning ka globaliseerumise tõttu, mis mõjutab paljude ettevõtete maksevõimet. Parlamendikomisjoni ühehäälne heakskiit näitab, et parlamendiliikmed, kes tegelevad selle probleemiga kõige põhjalikumalt, on selle taotluse suhtes üksmeelel. Seega usun, et Euroopa Parlament peaks sellesse samamoodi suhtuma.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna mõistan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi olulisust tööliste ümberõppe tagamisel ja ülemaailmse kriisi sotsiaalmajandusliku mõju leevendamisel, andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles edendatakse koondatud töötajatele mõeldud abi ja abimehhanismide paremat rakendamist. Lisaks meetmete tugevdamisele kinnitatud toetuskavade elluviimise tõhusamaks järelevalveks, auditeerimiseks ja hindamiseks tahaksin rõhutada vajadust tunda huvi algatuste vastu, mille abil saavad liikmesriigid, eriti Portugal, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid rohkem ja laiaulatuslikumalt kasutada, ning vajadust teha jõupingutusi nende algatuste edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga ja komisjoni ettepanekuga eraldada 1 110 000 eurot Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et rahastada komisjoni algatusel tehnilist abi. Õigusliku aluse artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest. Igal aastal võib kasutada kuni 1,75 miljonit eurot fondi rakendamisega seotud kulude katmiseks. Nõustusin komisjoni ettepanekuga katta sellest summast järgmisi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahehindamisega seotud tegevusi: järelevalve ja rakendamise kohta tehtud uurimused, teadmistebaasi loomine, teabe ja kogemuste vahetamine liikmesriikide ning komisjoni ekspertide ja audiitorite vahel, võrgustike väljatöötamine, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ekspertide rühma koosolekute korraldamine, fondi rakendamist käsitlevate seminaride korraldamine, teabe- ja avalikustamistegevus ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe arendamine ja dokumentide kõigis ELi keeltes avaldamise rahastamine. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevus on oluline ja sellest fondist eraldatava raha eesmärk on pakkuda ühekordset toetust globaliseerumise või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele, et hõlbustada nende naasmist tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest usun kindlalt, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga kaasneva menetluse paindlikumaks muutmine on oluline.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2010. aasta otsuses kutsutakse üles eraldama 1 110 000 eurot, et rahastada kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, kuid eelkõige teabetegevust ning tehnilist ja haldustuge seoses vahendite kasutamisega liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite poolt. Kui menetluste aega lühendatakse, on ülioluline esitada arusaadav teave. Samamoodi on läbipaistvuse ja selguse saavutamiseks oluline tagada Euroopa Liidule vahendid, mis toovad ta kodanikele lähemale. Alates 1. maist 2009 saab fondi kasutada ka selliste töötajate toetamiseks, keda on koondatud majanduskriisi ja finantsturgude mõjude tõttu, mis muudab selle veelgi asjakohasemaks ja vajalikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Sellest tulenevalt on vaja hinnata ka selle abimehhanismi tulemuslikkust. Niisiis soovib komisjon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutusele võtta selleks, et katta fondi toimimise vahehindamise ettevalmistusega kaasnevad halduskulud. See hõlmab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rakendamise ja töötajate uuesti tööturule integreerimise kohta tehtud uuringuid, fondi alal pädevate liikmesriikide teenistuste vaheliste võrgustike väljatöötamist, heade tavade vahetamist ning veebisaidi loomist ja kasutuselevõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on pakkuda kiiret abi töötajatele, kes on langenud maailmakaubanduse struktuurimuutuste ohvriks.

Komisjon kiitis 24. aprillil 2010 heaks uue ettepaneku Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta. Viimane puudutab 1 110 000 euro kasutuselevõtmist fondist. See summa kataks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi põhitegevused, milleks on järelevalve ja rakendamise kohta tehtud uurimused, teadmistebaasi loomine, teabe ja kogemuste vahetamine liikmesriikide ning fondiga seotud Euroopa ekspertide vahel, seminaride korraldamine ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe arendamine ja dokumentide avaldamine kõigis ELi keeltes.

Minu arvates saab fondi rakendamise üle ainult rõõmu tunda, sest üks selle kasuteguritest on liikmesriikide julgustamine kasutama ära võimalusi, mida Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fond pakub, eriti siis, kui tegemist on töötajatega. Usun, et teadmistebaasi loomine on väga kasulik, sest see seob liikmesriike ning julgustab neid tegema üksteisega koostööd ja võtma eeskuju riikidelt, kellel on selles valdkonnas rohkem kogemusi. Lõpetuseks on minu jaoks paljutõotav ka see, et selles protsessis juhib liikmesriike ekspertide rühm, ning loodetavasti näeme Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fondi tulevastes ettevõtmistes ka edasist arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist 1 110 000 euro ulatuses, et anda komisjoni algatusel tehnilist abi. Vastavalt komisjoni ettepanekule kavatsetakse sellest summast katta järgmisi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahehindamisega seotud tegevusi (artikkel 17) − järelevalve ja rakendamise kohta tehtud uurimused, teadmistebaasi loomine, teabe ja kogemuste vahetamine liikmesriikide ning komisjoni ekspertide ja audiitorite vahel, võrgustike väljatöötamine, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ekspertide rühma kontaktisikute koosolekute korraldamine, fondi rakendamist käsitlevate seminaride korraldamine, teabe- ja avalikustamistegevus (artikkel 9) ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe arendamine ja dokumentide avaldamine kõigis ELi keeltes. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Ka meie, rohelised, toetasime seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Äsjane finantskrahh jättis paljud inimesed töötuks ja vaeghõivatuks. On hea, et EL rajaneb solidaarsuse põhimõttel. Alates Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi asutamisest 2006. aastal on esitatud peaaegu 30 taotlust 154 miljoni euro suuruses kogusummas ning abi on antud 33 000 töötajale kogu Euroopas. See toetus on hõlmanud paljusid sektoreid, sealhulgas arvuti-, mobiiltelefoni- ja autotööstust.

Balti riike tabas finantskriis väga valusalt. 2008. aasta oktoobrist 2009. aasta juulini on Leedu ehitusettevõtetes kaotanud töö enam kui 1600 töötajat. Pooltel neist ei õnnestunud leida uut tööd või tuli minna pensionile ja küsida abi. Suurema osa kuludest katab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja ülejäänu maksab Leedu tööhõivefond. Tahan tänada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abi eest, mille saajaid valitakse väga põhjalikult ja mille näol on tegemist sotsiaalselt vastutustundliku toetusega. Toon ühe konkreetse näite: 2009. aasta maikuuks olid viie kuu jooksul oma töö kaotanud 651 inimest, kes töötasid Leedu ettevõttes AB Snaigė (külmutusseadmete tootja) ja selle kahe tarnija juures. See mõjutas otseselt töötajaid ja nende perekondi ning samuti Alytuse linna, kus Snaigė asub. Tekkinud olukorda arvestades eraldati töötajatele suur hulk Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid. Antud raha tagab töötajatele võimaluse leida tööd ning saada väljaõpet ja ümberõpet.

 
  
  

Raportid: Barbara Matera (A7-0180/2010, A7-0181/2010, A7-0179/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et aidata töötajaid, keda globaliseerumine on negatiivselt mõjutanud. Komisjon on võtnud vastu ettepanekuid fondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Iirimaad ja Hispaaniat. Tahaksin rõhutada, et juhtumid, mil neid vahendeid tõeliselt vaja läheb, on üldjuhul ülimalt kiireloomulised. Seega peaks selliste vahendite kasutuselevõtmise lubamise menetlus olema võimalikult tõhus ja kiire. Sellest tulenevalt nõustun järeldustega, mille on teinud meie raportöör, ja seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
  

Raportid: Barbara Matera (A7-0180/2010, A7-0181/2010, A7-0179/2010, A7-0178/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on ääretult tähtis vahend, mis toetab ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärjel koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimist.

Euroopa institutsioonidel on olnud enim abi vajavate liikmesriikide majanduse elavdamise toetamisel tähtis roll.

Kutsun veel kord ELi institutsioone üles koos tegutsema, et anda abi kiiresti ja paindlikult, lihtsustatud menetluste alusel, sest nii saab ruttu reageerida nende töötajate vajadustele, keda praegune majanduslangus on enim mõjutanud.

 
  
  

Raport: Michail Tremopoulos (A7-0139/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sonia Alfano (ALDE), kirjalikult. (IT) Vastavalt uurimusele, mille Sitsiilia maakond 2009. aasta lõpus avaldas, usub 75% inimestest, et Euroopa fondide positiivne mõju puudub sootuks või on väga väike. Kui me nüüd mõtleme sellele, et kontrollikoja sõnul jäi 51% programmiperioodiks 2000–2006 Sitsiiliale eraldatud vahenditest kasutamata ja suurt osa kasutatud vahenditest varjutas eeskirjade eiramine, mõistame kergesti, miks rahva usaldust peaaegu üldse pole.

Seepärast toetan kolleegi raportit täielikult. Usalduse institutsioonide vastu saab taastada üksnes täielik läbipaistvus, mille eesmärk on tagada rahva teavitamine avaliku sektori vahendite tõhusast kasutamisest. Igaühel peab olema võimalus teada, kellele vahendeid eraldatakse, ja eriti seda, milleks need mõeldud on. Ühtlasi peab rahval olema võimalus jälgida kõiki etappe programmitööst kuni meetmete elluviimiseni.

Kui kodanikele on tagatud võimalus jälgida Euroopa rahalisi vahendeid, ei kujuta see endast ainult demokraatliku protsessi põhjapanevat väljendust, vaid ka takistust nende avaliku sektori vahendite ebaseaduslikuks kõrvaldamiseks. Tuletan teile meelde, et läbipaistvus ei tähenda vaid dokumentide avalikustamist. See on alles esimene samm. Teave peab olema kättesaadav ja kergesti mõistetav. Vastasel korral on selle esitamine vaid tehniline ülesanne, mis ei teeni demokraatliku kontrolli eesmärki.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse kooskõlastatud ja teostatavat käsitust heade tavade piirkondadevahelisest vahetamisest, mille eesmärk on võimaldada ühtekuuluvuspoliitikaga tegelejatel teiste kogemustele tugineda. Minu arvates on need ülekaalukad probleemid, mis on ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega tegelevatel inimestel seoses projektijuhtimisega tekkinud, ülioluline ajend valitsemise täiustamiseks ja hõlbustamiseks. Liikmesriikidel tuleks ühtekuuluvuspoliitika elluviimine detsentraliseerida, et tagada mitmetasandilise valitsemise nõuetekohane toimimine, austades seejuures partnerluse ja subsidiaarsuse põhimõtet. Mul on hea meel auditeerimisjuhendi loomise ja selle lihtsustamise üle eelkõige abikõlblikkuse, finantskorralduse ja finantsaruandluse küsimustes.

Tahaksin juhtida tähelepanu takistustele, mida võimalikud kandidaadid on seoses struktuurifondide kasutamisega nimetanud. Need on suurem bürokraatiakoormus, liiga keerulised õigusaktid, läbipaistvuse puudumine otsustusprotsessides ja kaasrahastamise eeskirjades ning makseviivitused. Kui neid takistusi tahetakse ületada, tuleks struktuurifondidest kaasrahastatavate projektide puhul määrata kindlaks pikaajalised kriteeriumid ning eriliste geograafiliste omadustega piirkondade, näiteks äärepoolseimate piirkondade jaoks välja töötada erimeetmed koos uute kvalitatiivsete näitajatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja! Toetan kolleeg Winkleri seisukohta ja hääletasin ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamise poolt. Eriti nõustun ma sooviga koostada laiapõhjaline strateegia, mis ei hõlma mitte ainult tehnoloogilist innovatsiooni, vaid ka halduslikku, organisatsioonilist ja sotsiaalset uuendust. Niisiis leian, et finantsmaailma ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamine uuenduslikkuse edendamise meetmete määratlemisse ning tähelepanu pööramine poliitilistele ja majanduslikele eesmärkidele piirkondlikul tasandil on ülioluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Michail Tremopoulose algatusraporti algne versioon ei meeldinud mulle üldse. Seepärast esitasin kümme muudatusettepanekut selle ümbertegemiseks. Niisiis tulime koos kolleegidega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist toime sellega, et taaskehtestasime inglise keele kõrval suhtluskeeltena prantsuse ja saksa keele, piirdusime nõutava teabe puhul sellega, mis on tõepoolest kasulik, säilitasime Euroopa raha nõuetekohase kasutamise eelduse, ja nii edasi. Vahendite kasutamine peaks tõepoolest olema läbipaistvam, kuid see ei saa olla ettekäändeks, et muuta Euroopa raha taotlemise menetlused liiga koormavaks. Tänu meie tegevusele saavad Euroopa kodanikud küll lisateavet Euroopa vahendite kasutamise kohta, kuid see ei suurenda bürokraatiat. Seega hääletasin ma raporti muudetud versiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle kreeklasest kolleegi Michail Tremopoulose algatusraportile regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse kohta. Mul on hea meel Euroopa läbipaistvuse algatuse üle, mille Euroopa Komisjon võttis vastu selleks, et suurendada Euroopa Liidu juhtimise läbipaistvust ja avatust ning aruandekohustuslikkust. Toetan vajadust töötada välja määrused ja rakenduseeskirjad nii, et menetlused oleksid läbipaistvad, tagaksid võimalikele abisaajatele parema juurdepääsu struktuurifondidele ja vähendaksid osalejate halduskoormust. Liikmesriikide korraldusasutused peavad läbipaistval viisil näitama struktuurifondide poolt rahastatud projektide kõiki etappe. Loodan, et Euroopa Parlamendi liikmeid teavitatakse projektide elluviimisest nende valimisringkondades ja kaasatakse sellesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide tõhus kasutamine on meie majanduse kasvu ja töökohtade loomise eeldus. Et tagada vahendite kasutamise läbipaistvus, tuleks Euroopa läbipaistvuse algatus täies ulatuses ellu viia. Praegu puudub piisav teave komisjoni otsuste kohta, mis puudutavad suurprojektide rahastamist. Ka liikmesriigid teavitavad avalikkust ELi abi saajatest erineval määral. Usun, et läbipaistvus tuleks tagada kõikidel tasanditel, sest see käib käsikäes struktuurifondidest toetuste saamise lihtsustamise protsessiga ning võimaldab üldsusel osaleda avaliku raha kulutamise üle peetavas arutelus, mis on ELi rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Praegusel ajal, mil majandus- ja finantskriis avaldub horisontaalse nähtusena, mis levib kulutulena valimatult kõikidesse sektoritesse, ei ole ka põllumajandus mingi erand ning ka seal on hädasti vaja rahalist toetust ja läbipaistvust.

Michail Tremopoulose raport täiendab komisjoni teatist Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta, milles sätestatakse ettepanekud vahendite saajate andmete avalikustamise ning ühise haldamise ja partnerlussuhete läbipaistvuse edendamise kohta. Kuna usun, et rohkem teavet ja eelkõige lihtsam teave võib ELi ühtekuuluvuspoliitika keerulise maailma ärimaailmale lähemale tuua, hääletan selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa läbipaistvuse algatus on kehtinud alates 2005. aastast, mil komisjon selle vastu võttis. Vaid aasta hiljem avaldati roheline raamat, mille eesmärk oli suurendada ELi juhtimise läbipaistvust ja avatust ning aruandekohustuslikkust. Nende dokumentide vastuvõtmise põhjus oli Euroopa kodanike põhiõigus teada, kes Euroopa raha saab. Igaüks neist annab suurema või väiksema rahalise panuse nendesse projektidesse.

Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide seas on tavaks avaldada internetis teavet suuprojektide kohta enne nende rahastamise kohta otsuse tegemist. Euroopa Komisjon on selle tava puhul siiani erand olnud, kuigi pole mõjuvat põhjust, miks ühenduse täitevasutus peaks järgima leebemaid läbipaistvusstandardeid. Neil asjaoludel on Euroopa Parlamendi poolt komisjonile esitatud nõue avaldada internetis õigeaegselt teavet, et tagada vahetu juurdepääs dokumentidele Euroopa rahaliste vahendite kohta, igati kooskõlas ELi tasandil omaks võetud läbipaistvuspoliitikaga. On oluline, et komisjoni poolt heaks kiidetud projektid ei tekita mingeid kahtlusi ja et üldsust teavitatakse nendest alates toetuse taotluste esitamise kõige varajasematest etappidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Struktuurifondidest raha eraldamise viiside läbipaistvus, eriti abisaajate, toimingute nimetuste ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suuruse tagantjärele avalikustamise kaudu, on Euroopa avaliku raha kulutamist käsitleva arutelu keskmes.

Kuid ebaselge on abisaaja määratlus ja see, milline abisaajale makstav toetuse summa tuleks avaldada (eraldatud summa või tegelikult makstud summa).

Mul on hea meel selle raporti soovituste üle, sest need soodustavad vastastikust usaldust kõikide sidusrühmade vahel ja see aitab Euroopa rahalisi vahendeid paremini kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – ELis on palju fonde, mis on tehtud kättesaadavaks nii kodanikele kui ka muudele üksustele. Paljud kaebavad, et nendele fondidele juurdepääsemise menetlused on keerulised ja üleliia bürokraatlikud. Fondidega kaasnevate menetluste kohta tuleks esitada selgemat teavet ja läbipaistvus selles, kuidas vahendeid kulutatakse, peaks olema suurem. Nõustun raportööri järeldustega ja olen seepärast otsustanud hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletan raportis välja pakutud meetmete poolt, sest usun, et läbipaistvus peaks olema iga poliitika, eriti ühtekuuluvuspoliitika üldiste eesmärkide saavutamise peamine tingimus.

Andmete esitamise ja kättesaadavuse erinevused, mis tulenevad sellest, et liikmesriigid ja korraldusasutused tõlgendavad neid Euroopa läbipaistvuse algatuse miinimumnõudeid ilmselgelt erinevalt, ei võimalda täielikku võrdlust ELi tasandil. Seepärast on mul siiralt hea meel selliste selgemate reeglite kehtestamise üle, mis käsitlevad ühiselt hallatud fondidest abisaajate kohta teabe avaldamist. Bürokraatia vähendamine, fondidest toetuste saamise protsessi lihtsustamine ja finantsjuhtimise tõhusama kontrolli võimaldamine on positiivsed sammud.

Samuti on minu arvates hea mõte ettepanek kasutada kaht keelt seoses ametliku teabega, mida liikmesriigid avalikkusele rahaliste vahendite andmise protsessi kohta esitavad.

Lõpetuseks leian, et komisjon peaks läbipaistvust suurendavate tavade kasutamisel eeskuju andma. Eriti tuleks seda teha rahaliste vahendite eraldamisel ELi suurprojektidele, mille puhul ei mõista keegi, miks läbipaistvusstandardid on jätkuvalt leebemad kui sarnastel projektidel näiteks Euroopa Investeerimispangas ja Maailmapangas.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvust käsitlevale raportile, et tagada suurem kontroll selle üle, kuidas avaliku sektori vahendeid kasutatakse. Lisaks praegustele miinimumnõuetele tuleb kiiresti hoolitseda selle eest, et struktuurifondidest abi saajate nimekirjad, mis avaldatakse komisjoni veebilehel, sisaldaks suurema läbipaistvuse huvides üksikasjalikumat teavet. Sellised üksikasjad võiksid olla näiteks teave asukoha, heakskiidetud projektide kokkuvõtete ja toetuse liikide kohta ning projektipartnerite kirjeldus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Regionaalpoliitika ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond on liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtte seisukohalt esmatähtis. On ülioluline, et neile mõeldud vahendeid kasutataks tõhusalt ja sihikindlalt ning et need soodustaksid arengut valdkondades, milleks need on antud. Läbipaistvus rahaliste vahendite kasutamisel on liikmesriikide tähtsaim kohustus ja karistused kehva haldamise eest aitavad erinevusi Euroopa Liidus rohkem vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Võttes arvesse Euroopa suurust ja piirkondlikku mitmekesisust ning Euroopa institutsioonide usaldusväärsuse tähtsust, hääletasin mina raporti poolt, sest usun, et avaliku teabe jagamine ja menetluste standardimine on esmatähtis, tagamaks regionaalpoliitika elluviimisel ja rahastamisel vajaliku läbipaistvuse, mille eesmärk on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning õiglasema Euroopa tugevdamine. Samuti tahan rõhutada, et ühiste reeglite täitmise tagamine ja objektiivse teabe avaldamine avaliku sektori investeeringute kohta ei tohiks põhjustada rohkem bürokraatiat. Niisiis on minu arvates oluline bürokraatiat vähendada, et suurendada läbipaistvust ja Euroopa poliitika tõhusust.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvus on eriti tundlikud teemad ja pakuvad piirkonnas, mida mina esindan, suurt huvi.

Ühtekuuluvuspoliitika programmiperioodi 2007–2013 tingimuste alusel kuuluvad Veneto maakond ning teised Põhja- ja Kesk-Itaalia piirkonnad eesmärgi 2 alla (piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive), millele eraldatakse 16% olemasolevatest vahenditest. Suurem osa vahenditest (83%) eraldatakse piirkondadele, mille areng on maha jäänud ja mille hulka kuuluvad ka Lõuna-Itaalia piirkonnad.

Nõustun raportööriga selles, et komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatusega peavad kaasnema võrdlusnäitajad, mis on kõikide jaoks ühesugused, et tagada ühtlane ja tõhus läbipaistvuse määr. Esitatavate dokumentide liigi kindlaksmääramine, juurdepääsu tagamine nendele dokumentidele eriti suurprojektide puhul ja ühise järgitava mudeli loomine hoiab ära igasuguse raiskamise ja läbipaistvuse puudumise menetlustes. Kui on tagatud selgemad ja üksikasjalikumad ühised reeglid, mis siiski ei kahjusta haldussuutlikkust, tunnustatakse tublisid piirkondi ja karistatakse neid, kes ei määratle oma nõudeid ja projekte piisavalt täpselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Tremopoulose raporti lähtepunktiks on idee, et läbipaistvus on ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamise eeltingimus, ning ma toetan igati üleskutset suuremale läbipaistvusele regionaalpoliitikas. Samuti kutsutakse raportis liikmesriike üles kaasama piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi täielikult poliitika rakendamisse ning ma olen kindel, et kui Šotimaa on iseseisev, kaasab Šotimaa valitsus kõik Šotimaa piirkonnad täielikult nendesse küsimustesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) ELi rahaliste vahendite saajate kohta avaliku teabe esitamine on Euroopa läbipaistvuse algatuse üks nurgakive. Minu arvates on finantsmääruses kehtestatud nõue, mille järgi on liikmesriigid kohustatud esitama teavet ühiselt hallatavate ELi rahaliste vahendite kulutamise kohta, muu hulgas abisaajate tagantjärele avalikustamise kaudu, ebapiisav. Komisjon on piirdunud andmete avaldamise ühtse soovitusliku standardi kohta ettepaneku tegemisega ja ELi üldsusele oma regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehel linkide pakkumisega, mille kaudu pääseb liikmesriikide elektroonilistele aadressidele, kus on avaldatud nõutud andmed Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist abi saajate kohta. Nende ühiselt hallatavate fondide puhul on nimetatud lingid ja nende sisu ainuüksi liikmesriikide vastutusel ning sisu põhineb korraldusasutuste esitataval teabel. Andmete esitamise ja kättesaadavuse erinevused ei võimalda täielikku võrdlust ELi tasandil. Seepärast nõustusin Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekutega varustada need liikmesriikide andmebaasid otsingumootoriga ning muuta need täiesti ühilduvaks, et hõlbustada esitatud andmetest kogu ELi hõlmava ülevaate saamist, ning tagada, et andmete kasutatavuse huvides oleksid kogutud andmed esitatud ja hallatud struktureeritud ja võrreldaval viisil. Nende ettepanekute rakendamine edendaks Euroopa läbipaistvuse algatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Hindan kõrgelt komisjoni ja parlamendi tööd regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse vallas. See sektor neelab lõviosa ELi eelarvest, seepärast on maksumaksjatel õigus teada, kuidas nende raha kasutatakse, ja neil peaks olema piiramatu juurdepääs sellisele teabele.

Samuti tahan väljendada lootust, et tänu võetavatele meetmetele luuakse uusi õigusakte ja avaldatakse vaatluste alusel andmeid, mille tulemusel muutuvad rakendusmenetlused lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Pidades silmas Euroopa institutsioonide ja ametiasutuste lähendamist kodanikele, kelle huve nad teenivad, ning nende poolt sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse ja Euroopa säästvasse arengusse antava panuse esiletõstmist, on Euroopa Liidu üks esmatähtsaid muresid see, kuidas suurendada läbipaistvust.

Hääletasin raporti poolt, sest toetan komisjoni sellise üldkehtiva ja väljakujunenud valiku edendamisel, mille eesmärk on tagada juurdepääs teabele ühenduse rahaliste vahendite saajate kohta. See annab meile võimaluse kõrvaldada erinevused selles, kuidas liikmesriigid seda teavet avaldavad. Nii on meil aga võimalik saada Euroopa tasandil täielik ülevaade esitatud andmetest ning samal ajal suureneb meie usaldusväärsus ja vastutustundlikkus Euroopa kodanike silmis.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on vajadus regionaalpoliitika läbipaistvuse järele selleks, et parandada juurdepääsu teabele Euroopa läbipaistvuse algatuse andmebaasi kantud võimalike abisaajate kohta, väga suur. Usun, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamine on regionaalpoliitika läbipaistvuse seisukohalt ülioluline, sest neil on kohustus täita selles valdkonnas kahte osa. Ühest küljest saavad nad kasutada Euroopa läbipaistvuse algatuse eeliseid, sest see lubab võimalikult suurt ligipääsu rahaliste vahendite saajate andmebaasile. Nii saab leida konkreetseid näiteid piirkondliku rahastamise heade tavade kohta. Ühtlasi täidavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused tähtsat osa selle andmebaasi populariseerimisel, kasutades kõiki sobilikke vahendeid, et teave oleks kodanikele võimalikult kergesti kättesaadav.

Samuti tuleb töötada välja süsteemid, mille abil mõõdetakse Euroopa läbipaistvuse algatuse andmebaasi kasutamise määra, et me saaksime võimalikult selge ülevaate sellest, kui palju andmebaasis sisalduvat teavet kasutatakse. Kui tuvastatakse selle vähene kasutamine, tuleb vähe kasutatavat andmebaasi haldavatel asutustel leida tõhusamad viisid selle kasutamise populariseerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) Abisaajate, eraldatud vahendite ja projektide jälgitavus on Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kasutamist reguleerivate dokumentide oluline osa, mille eesmärk on tagada kulude läbipaistvus. Läbipaistev süsteem optimeerib investeeringuid ja vähendab kulusid. See on nii oluline, et soovitatav on suurendada teatamis- ja avalikustamiskohustuste rikkumiste eest määratavaid karistusi, arendada nüüdisaegsemat ja toimivat korraldusasutuste vahelist võrgusüsteemi, määratleda ühine alus eri riikide tegevuse standardimiseks ja luua seos avalikustamise, kontrolli ja auditeerimise vahel. Need toimingud tuleks lisada kriisi vastu võitlemise meetmete paketti. Samasuguse soovituse esitas Euroopa Parlament ühenduste finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse ning aastaaruande hääletuse ajal, pidades silmas, et läbipaistvate menetluste nõue hoiab ära üleastumisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Läbipaistvus ühenduse vahendite kasutamisel ja avalik teave ELi rahaliste vahendite saajate kohta on Euroopa läbipaistvuse algatuse puhul hädavajalik. Niisugune avalikustamine võimaldab hinnata, kuidas avaliku sektori vahendeid kasutatakse, ning see on demokraatia õitsenguks ja alati liiga piiratud vahendite mõistlikuks haldamiseks esmatähtis. Kuid praeguse kriisi ajal vajame muid mehhanisme, mis võimaldavad suuremat läbipaistvust, eriti eelteavet komisjoni otsuste kohta, mis puudutavad suurprojektide rahastamist. Seepärast on tähtis jätkata kõikide kehtivate mehhanismide arendamist, et tulemuseks oleks suurem läbipaistvus seoses ELi rahaliste vahendite saajatega. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Euroopa fondidest rahastatavaid projekte käsitleva teabe avaldamine võimaldab liikmesriikide üldsusel kahtlemata võtta osa arutelust avaliku sektori vahendite parema kasutamise üle.

Minu arvates on suurema läbipaistvuse saavutamiseks vaja kehtestada selged reeglid teabe avaldamise kohta, kuid selle tagajärg ei tohi siiski olla täiendav halduskoormus võimalikele abisaajatele, kellel on juba niigi raskusi keeruliste haldusnõuete täitmisega.

Mul oleks siiralt hea meel, kui internetis avaldataks teavet suurprojektide kohta õigeaegselt, mis võimaldaks vahetu juurdepääsu projektidokumentidele, eriti neile, mis puudutavad keskkonnamõju hindamist, mille tähtsusesse suhtutakse sageli pealiskaudselt või millest asjaosalised isegi mööda hiilivad. Siis oleks kodanikuühiskonnal võimalik esitada oma arvamusi komisjoni veebilehe kaudu ning aidata sellega kaasa demokraatlikule kontrollile ja projektide kvaliteedi paranemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa läbipaistvuse algatus võeti vastu aastaid tagasi, kuid selle edusammud on jäänud tagasihoidlikuks. Näiteks põllumajandustoetuste saajate avalikustamine on toonud päevavalgele, et sageli lähevad need vahendid suurettevõtetele, kuningakodadesse ja nii edasi. Kui EL suhtub läbipaistvusse tõsiselt, tuleb seda otsuste tegemisel ka järjekindlalt rakendada. Nagu tavaliselt, tähendab läbipaistvuse algatus enamjaolt vaid tühje sõnu, ja seepärast jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Teabe kogumine avaliku sektori toetuste tegeliku kulutamise kohta ja raha tegelike saajate kohta on oluline ja samuti on see õige. Kuid see ei tohi põhjustada komisjonile nii laialdaste volituste andmist, et liikmesriigid ei saa näiteks enam oma projekte ega partnereid ise valida. Sel põhjusel jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Avalik-õiguslike institutsioonide finantsläbipaistvus on nüüdisaegse demokraatia alustala. Kodanikel peab olema juurdepääs teabele iga euro kulutamise kohta, sest iga euro tuleb maksudest, mida nemad on tasunud. Ei ole saladus, et 2005. aastal komisjoni poolt vastu võetud Euroopa läbipaistvuse algatus annab esimesi tulemusi. See teeb mulle rõõmu. Samas on veel palju ära teha. Täheldan kurvastusega, et Euroopa Komisjoni kasutatavad läbipaistvusstandardid on regionaalpoliitika elluviimisel leebemad kui teistel institutsioonidel, sealhulgas leebemad kui põhiliselt need standardid, mida kasutab Euroopa Investeerimispank. Puudub igasugune põhjus, miks selline asjade seis peaks jätkuma. Ma jagan resolutsioonis väljendatud rahulolu edusammude üle, mis on saavutatud seoses sotsiaalse kontrolliga regionaalpoliitika eesmärkide elluviimiseks eraldatud vahendite jaotamise üle. Samuti hindan kõrgelt seda, et resolutsioonis rõhutatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ühtekuuluvuspoliitika programmitöö süsteemis. Olen kindel, et resolutsioonis välja pakutud meetmed aitavad suurendada programmide tõhusust ja seadustada ELi ühtekuuluvuspoliitikat. Neid tegureid silmas pidades otsustasin ma resolutsiooni toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle Michail Tremopoulose raportile, mis sisaldab sätteid Euroopa regionaalpoliitika tõhususe ja läbipaistvuse suurendamise kohta. Kui tahame võimalikele Euroopa struktuurifondidest abi saajatele tagada parema juurdepääsu vahenditele, tuleb rahastamistaotlustega kaasnevat halduskoormust muuta minu arvates väiksemaks ja menetlusi, mis on seotud juurdepääsuga ELi rahalistele vahenditele, läbipaistvamaks. Reeglite ja nende kohaldamise selgemaks ja lihtsamaks muutmine tõhustab ELi raha eraldamist. Samuti tundub mulle, et kodanike parem teavitamine Euroopa Liidu elluviidavatest projektidest, eriti nendest, mis on seotud struktuurifondide kasutamisega, on hädavajalik. Niisiis toetan seda, et Euroopa Komisjon avaldab üldsusele rohkem teavet suurprojektide kohta, mis on ellu viidud nende vahendite abiga, ükskõik, kas projektid on juba lõpule viidud või alles pooleli.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tahan kiita ja õnnitleda Kreeka roheliste hulka kuuluvat kolleegi Michail Tremopoulost selle puhul, et täna võeti vastu tema raport regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse kohta. Tulemus – 629 poolthäält ja vaid 6 vastuhäält – näitab, kui hiilgavat tööd ta on sellega teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Ma toetasin Tremopoulose raportit, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide korraldusasutusi üles suuremale läbipaistvusele struktuurifondide vahendite eraldamisel ja kasutamisel, ning hääletasin selle poolt. Võrreldavate andmete saamine rahaliste vahendite haldamise kohta kogu Euroopa Liidus on oluline, et projektide omanikud ja kodanikud teaksid, millised on ELi rahastamisprioriteedid, millised sidusrühmad on juba raha saanud, kuidas vahendeid on kasutatud ning millised on eri projektide menetlused ja tähtajad. Selle eesmärk on anda võimalikele abisaajatele rohkem teavet vahendite kohta ja jälgida tõhusamalt nende kasutamist. Siiski tuleb tähele panna, et ei ületataks ülemäärase läbipaistvuse piiri ning et korraldusasutusi ja projektide omanikke ei koormataks üle teabenõuetega, mis on asjakohatud, ebatõhusad ja vastupidise toimega. Seepärast muutsime juhatajaga ühte enamusse kuuluvate kolleegidega regionaalarengukomisjonist algteksti, et läbipaistvuse eesmärki ei saavutataks ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise eesmärgi arvelt, sest ühtekuuluvuspoliitikas tuleb tegelda just nende kahe olulise küsimusega – lihtsuse ja nähtavusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicole Sinclaire (NI ), kirjalikult. – Hääletasin selle meetme vastu, kuid ma ei teinud seda sellepärast, et olen läbipaistvuse vastu – kaugel sellest. Et ma olen üks vähestest Ühendkuningriigist pärit parlamendiliikmetest, kes on aruandeid auditeerinud, usun ma suuremasse läbipaistvusesse. Kuid see hääletus on ELile iseloomulik: sellega teeseldakse läbipaistvust ja luuakse maksumaksja kulul veel rohkem bürokraatiat. Minu valijad on rohkem väärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis kirjeldatakse valdkonnaülesele juhtpõhimõttele vastavat läbipaistvust programmitöös ja ühtekuuluvuspoliitika üle otsustamisel ning esitatakse mitu tehnilist ja haldusalast ettepanekut, mis on osutunud regionaalpoliitika tõhusamal arendamisel kasulikuks. Lisaks probleemidele, mis ümbritsevad abisaajaid puudutavate andmete laialdasemat levitamist ning bürokraatia vähendamise ja menetluste kiirendamise vajadust, on minu poolthääle saanud dokumendi eesmärk luua läbipaistvus piirkondade, liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahelistes partnerlussuhetes.

Selle probleemi tõttu ning võttes aluseks muudatusettepaneku, mille ma olen allkirjastanud, lisatakse viide vajadusele paremini suunatud, korrapärasema ja õigeaegsema teabe andmise järele partnerorganisatsioonidele eelkõige suurema tehnilise abi ja parema koolituse kaudu. Kahtlemata on see kasulik partneritele kõige kaugematest Euroopa Liidu piirkondadest, näiteks äärepoolseimatest piirkondadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Kallid kolleegid! Tahan rõhutada, et läbipaistvus on minu kodumaa Leedu jaoks väga oluline. ELi fondid, näiteks struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond, on aidanud kujundada Leedu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning teevad seda ka tulevikus. Seega on oluline, et kodanikele antaks võimalus olla nende vahendite eraldamise tunnistajaks ja mõjutada seda. Selleks on vaja ühiskonna osalust. Ühiskonna osalus võib väljenduda otsustusprotsessis eri viisidel nii ELi rahaliste vahendite eraldamisel kui ka kasutamisel. Ühiskonna laialdasem osalemine vähendaks korruptsiooni ja suurendaks vahendite tõhusat kasutamist, mis on eriti oluline sellise riigi jaoks nagu Leedu. Samuti on tähtis avalikustada ELi rahaliste vahendite saajad. See soodustaks arutelusid avaliku raha kasutamise üle riigis ning see on jällegi toimiva demokraatliku riigi üks aluspõhimõtteid. Tahan esile tuua ka vajaduse piirkondlike ja kohalike asutuste ning eelkõige tavakodanike osalemise järele. Raport sisaldab mõnda tähelepanekut kõikehõlmava internetiplatvormi kohta, mis annab olemasolevatest vahenditest ülevaate ja parema ettekujutuse. See on hea algus, kuid eri ühiskonnakihtidest pärit inimeste – rikaste ja vaeste, suurlinnade ja väikeste külade elanike – kaasamiseks tuleks rohkem ära teha. Kodanikuühiskond ja vabaühendused saaksid samuti programmide tõhustamise edendamisel ja aruandekohustuslikkuse täiustamisel kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Kerstin Westphal (S&D), kirjalikult. – Ütlen sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel, et me oleme üldiselt selle raportiga nõus. On oluline, et Euroopa Parlament võitleb regionaalpoliitika suurema läbipaistvuse nimel, kuid me ei ole nõus rikkujate esiletoomisega, nagu on nõutud raporti lõikes 16. Kindlasti nõustume me rangema hoiakuga teavitamis- ja avalikustamisnõuete täitmise suhtes, kuid suurema läbipaistvuse – mida me samuti toetame – eesmärki ei tohiks täita valede vahenditega. Kui rikkujaid hakatakse esile tooma, kardame me nõiajahti. Euroopa Komisjoni ei tohiks muuta moraalseks autoriteediks, kes saavutab distsipliini sellega, et toob rikkujaid esile või süüdistab neid. Lükkame niisuguse suhtumise tagasi ka seepärast, et see võib põhjustada veel keerulisema olukorra ja ohu, et liikmesriigid jätavad selle rakendamata. Sellest murest hoolimata nõustume raporti üldiste ideedega, nagu ma juba ütlesin, ja meie arvates on tegemist väga kasuliku dokumendiga.

 
  
  

Raport: Seán Kelly (A7-0190/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa ülesehituse mõtlesid välja Euroopa asutajad, et tagada Euroopas rahu. Kuigi Põhja-Iirimaal valitsevad ikka veel pinged, peab tänapäeva Euroopa jätkama finantsabi pakkumist, et toetada nii kaua sõdinud kahe kogukonna lepitamist. Seega peaks Euroopa Liit tagama, et rahastamist jätkatakse teatud projektide puhul, mis võimaldavad tugevdada kestva rahu saavutamiseks vajalikke sidemeid. Arvestades asjaolu, et Euroopa Liidu Kohus tühistas hiljuti õiguslikule alusele viidates määruse (EÜ) nr 1968/2006, mis võimaldas sellist rahalist toetust anda, pidid Euroopa Parlamendi liikmed vastu võtma uue määruse, mis põhineks asjakohasel õiguslikul alusel. Seepärast hääletasin ma uue määruse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Andsin oma poolthääle raportile, milles käsitletakse ELi jätkuvat toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile. Ajavahemikul 2007–2010 on Euroopa Liit maksnud sellesse fondi 15 miljonit eurot. ELi-poolne rahastamine (mis moodustab kogutoetusest 57%) on fondi tõhusaks toimimiseks ülimalt tähtis.

Alates fondi loomisest 1986. aastal on sel on olnud positiivne mõju nii Iirimaad kui ka Põhja-Iirimaad puudutavates küsimustes ning fond on aidanud ja toetanud paljusid piiriüleseid algatusi. Fond toetas rahu ja lepituse saavutamist, edendas suhteid ja suurendas kaasatust ning aitas kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Fondil oli ilmselge ja oluline mõju asjaomastele kogukondadele ning ta aitas suuresti kaasa püüdlustele saavutada püsiv rahu, eelkõige koostöös programmiga PEACE Põhja-Iirimaal ja selle piirialadel läbi viidud tegevuse kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Rahvusvaheline Iirimaa Fond on hea näide riikidevahelisest ja rahvusvahelisest koostööst. Sõltumatu rahvusvahelise organi juhitavat fondi rahastavad mitmed riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia. Nii Põhja-Iirimaal kui ka Iiri Vabariigis aitavad projektid soodustada rahvuslaste ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist. See rahvusvaheline toetus lõpeb siiski 2010. aastal. Seepärast peaksime kaaluma, kuidas saaks fondi tegevusprioriteete, eelkõige neid, mis on seotud majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamisega ning rahudialoogile kaasaaitamisega, rahastada pärast seda.

Rahvusvahelise Iirimaa Fondiga hõlmatud projektid juba täiendavad ELi programmi PEACE raames toimuvat. Oleks kasulik teha kindlaks, mis saab neist projektidest ELi tulevase eelarve kavandamise kontekstis. Seepärast kutsun Euroopa Komisjoni üles uurima, kuidas võiksid struktuurifondid jätkata Rahvusvahelise Iirimaa Fondi ülesannete täitmist, eelkõige eesmärgi „Euroopa territoriaalne koostöö” raames.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Pärast aastaid Iirimaal valitsenud ebakindlust loodi Rahvusvaheline Iirimaa Fond, mille eesmärk on tagada piirkonnas majanduslik ja finantsstabiilsus. Nagu näha, vaadeldakse raportis fondi tulevikuplaane ja määratakse kindlaks mõned põhieesmärgid, millega tuleb tegelda. Nõustun raportööri järeldustega ja seepärast otsustasin hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Andsin oma poolthääle Seán Kelly raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ELi rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile.

Selliseid piirkondadevahelisi koostöö- ja lepitusprojekte tuleks toetada, pidades silmas eelkõige sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasaaitamist. Fond on olnud kesksel kohal kogukondade lepitamisel ja tuleb tunnustada ELi olulist rolli selles valdkonnas. Rahvusvahelise Iirimaa Fondi algatuste raames saavutatust võib nii mõndagi õppida ning saadud teadmisi võib kasutada teistes Euroopa Liidu piirkondades, kus esineb kogukondade kõrvalejäämist ja kohtab pingeid.

Soovin rõhutada eriti ELi rahaliste vahendite kasutamist Rahvusvahelise Iirimaa Fondi projekti „Jalgpall rahu nimel” toetamiseks. Lepitamisele ja noorte vastastikusele mõistmisele kaasaaitamine spordi kaudu on algatus, mida tuleks kiita. Spordi kasutamist üksikisikute toetamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks ei tohiks tõepoolest alahinnata.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Põhja-Iirimaa rahuprotsess on näide edasiminekust, mis on pälvinud ja peaks ka edaspidi pälvima Euroopa institutsioonide toetuse. Nagu ka Euroopa integratsiooni puhul, saab konfliktijärgsetes olukordades nagu see siin saavutada stabiilsuse nii, et kehtestatakse de facto solidaarsed tingimused, mis soodustavad ja suurendavad piiriüleseid ja kogukondadevahelisi suhteid. Loodan, et ka teised Euroopa Liidu osad, mida vaevab lahkulööjate terrorism, vaatavad Iirimaa protsessi ja õpivad sellest. See võimaldab neil vägivalla välja juurida ja ehitada üles ühiskonna, kus kõik võivad end koduselt tunda, austades õigusnorme, traditsioone ja inimõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tegevuse pikendamise poolt, sest minu arvates on tähtis rõhutada, et Euroopa Liidu rahvaste ja kogukondade rahu missioon on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning samuti inimväärikuse ja kodanike elukvaliteedi parandamise põhitegur. Seda on näha konkreetse Iirimaa juhtumi puhul. Euroopa Liidule peaks jääma oluline roll rahu hoidmisel ja piirkondlike, etniliste ja kultuuriliste pingete kaotamisel ning seega sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks vajalike tingimuste loomisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Rahvusvaheline Iirimaa Fond on alates selle loomisest 1986. aastal aidanud edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustanud rahvuslaste ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist kogu Iirimaal. EL peab jätkuvalt toetama Iirimaa rahuprotsessi, andes oma panuse Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi, nagu seda on tehtud alates 1989. aastast. Selle toetuse suurendamise abil saaks tugevdada solidaarsust liikmesriikide ja nende kodanike vahel. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Marian-Jean Marinescu (A7-0162/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Tegemist oli konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatavat Euroopa raudteevõrgustikku käsitleva määruse teise lugemise hääletusega. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel välja töötatud kompromisside poolt. Need kompromissid peaksid tegelikult võimaldama kujundada välja tingimused, mis tagavad parema juhtimise läbilaskevõimsuse jaotamisel ja peamiste Euroopa-siseste kaubaveokoridoride haldamisel. Kui määrus on vastu võetud, peaks see parandama suurte raudtee-kaubavoogude tõhusust Euroopa kaubaveokoridorides, aidates seega kaasa transpordi põhjustatud saaste vähendamisele. Kõiki neid põhjuseid arvesse võttes hääletasin nõukoguga läbi räägitud teksti poolt, et jõuda teisel lugemisel kokkuleppele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle oma rumeenlasest sõbra Marian-Jean Marinescu raportis sisalduvale soovitusele teisele lugemisele, mis käsitleb nõukogu esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta. Toetan muudatusi, mis on tehtud seoses rahvusvaheliste raudteekoridoride organiseerimisega, mille eesmärk on luua konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik. Lisaks toetan ideed, mille kohaselt moodustaks juhatus iga kaubaveokoridori jaoks ühtse organina universaalteenistuse, mis pakub taotlejatele võimalust nõuda ühest kohast ja ühe toiminguna raudteeliini kasutamist vähemalt üht riigipiiri ületaval teekonnal.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan seda määrust konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku loomise kohta, mille rakendamisel on loodetavasti lisandväärtus kogu ühendusele, sest Euroopa saab ühendatud ühtse raudteevõrgustikuga. See tagab inimeste ja kauba tõhusa liikumise Euroopa piirkondade vahel. Samuti on määrusega tehtud otsus täita raudteekoridori elluviimise tähtaegu. Vastu on võetud pikem, viieaastane Leedule meelepärane ajavahemik, mille jooksul tuleb Leedus paigaldada Euroopa mõõtmetega rööpmed. Nüüd, mil Leedu kogeb majanduskriisi valusaid tagajärgi, on see otsus eriti sobiv, sest sarnaselt teiste kriisist kahjustatud riikidega on ka Leedu rahalised võimalused lähitulevikus raudtee infrastruktuuri arenguprojektidesse investeerida piiratud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Ajal, mil kaubaveosektor stabiilselt kasvab, pakub see ELi tasandil väga suurt potentsiaali. Seepärast tundub paradoksaalne, et üha vähem ettevõtteid otsustab raudteeveo kasuks. Ainult 10% Euroopa Liidus aset leidvast kaubaveost toimub raudteel. Tegelikult on raudteekaubaveo määr vähenenud 20 aasta taguse ajaga võrreldes poole võrra. Euroopa Komisjon on tunnistanud raudteekaubaveo võtmerolli alates 2001. aastast.

Siis seati Euroopa transpordipoliitikat käsitleva valge raamatu tähtajaks 2010. aasta. Raudtee-kaubaveoturu ees on nüüd ülesanne parandada teenuste kvaliteeti, sest nõuetele mittevastavus paneb raudteekaubaveo konkurentsis teiste transpordiliikidega ebasoodsasse olukorda. On võimatu selgitada langust raudteekaubaveo sektoris, kui meil on olemas kolm raudteealaste õigusaktide paketti. Need ei ole liikmesriikide õigusaktidega piisavalt ühtlustatud ja raudteesüsteemid ei ole piiriüleselt ühendatud. Seda olukorda arvestades on Euroopa Parlamendi esitatud määruse eesmärk muuta raudteekaubavedu tõhusamaks, aidates kaasa ühtlustamisele liikmesriikide ja infrastruktuurihaldajate vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – Toetan jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised. Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud killustatuse, investeeringute puudumise ja raudteekaubaveo ebatõhususe. See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada. Seepärast hääletasin selle poolt. Kuid see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta siiski dereguleerimist, mis sisaldub juba aluslepingus.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. – Toetan kõiki jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised.

Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud raudteekaubaveo killustatuse ja ebatõhususe ning samuti investeeringute puudumise selles valdkonnas.

See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada. Seepärast hääletasin selle poolt, kuigi see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta dereguleerimist, mis on sätestatud juba aluslepingus.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Määruse eelnõus määratletakse raudteekaubaveo koridorid, teisisõnu mitut liikmesriiki läbivad teed, kus ettevõtjad kooskõlastavad infrastruktuuri haldamist ja toimimist. See pakub tõelist Euroopa lisandväärtust, sest määrusega parandatakse läbipaistvust raudteeliinide jaotamisel ja haldamisel ning edendatakse riikidevahelist kooskõlastamist kõikidel tasanditel: olemasolev läbilaskevõime, investeeringud, infrastruktuuritööd, tegevuse korraldamine jne. Ka universaalteenistuse loomine iga koridori jaoks võimaldab ettevõtetel suhelda ühe kontaktisikuga. See sümboliseerib raudteekoridori haldamist Euroopa perspektiivis. Seepärast on kõnealune määrus kindel märguanne tõelise Euroopa transpordi- ja infrastruktuuripoliitika kohta. Tegemist on tähtsa sammuga raudteekaubaveo poole, mis on kiirem ja usaldusväärsem ning seega ka arvestatav ja ökoloogiline alternatiiv pikamaa-maanteetranspordile. Tõeline Euroopa vaade oli seda vajalikum, et sellega rõhutatakse raudtee-kaubaveoturu olulisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle sellele raportile, mis aitab kaasa konkurentsivõimelisema Euroopa raudteekaubaveo võrgustiku loomisele. Transpordisektori muutlikkus viimastel aastakümnetel ning liikmesriikide raudteeturgude avatuse suurenemine (mis põhjustab tõsiseid probleeme seoses nende vastavuse puudumisega) sunnib rakendama meetmeid, mis soodustavad tõhusa jaotusvõrgustiku loomist ELi liikmesriikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Viimastel aastakümnetel on raudteekaubaveo turuosa pidevalt langenud ja 2005. aastal moodustas ainult 10% sedalaadi kaubaveost. Selle probleemiga tegelemiseks on komisjon toetanud mõtet võtta teema tõhusamalt käsile. 2008. aasta detsembris esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta.

2009. aasta aprillis võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel ettepaneku vastu, toetades komisjoni. Lisaks jõudis nõukogu selle määruse suhtes poliitilisele kokkuleppele, ehkki mõningate muudatustega. Seadmata kahtluse alla raudteekaubaveo tähtsust ja vajadust kooskõlastada sedalaadi vedusid Euroopa tasandil ning toetades niinimetatud kaubaveokoridoride moodustamist, tuleb siiski tõdeda, et ELi riikide praeguses majandus- ja finantskliimas nõuab integreeritud kaubaveosüsteemi loomine liikmesriikidelt kindlasti väga suuri investeeringuid ning me ei saa tagada, et nad suudavad selliseid investeeringuid endale lubada või neid teha. Õõnestamata selle määruse eesmärke, ei tohiks me seepärast siiski unustada, et määruse heakskiitmise korral on praegustel kasinatel oludel loomulikult oma mõju igasugusele plaanile.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul oli hea meel, et täiskogu hääletusel kiideti heaks soovitus teisele lugemisele, mis käsitles määrust konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta.

Raportis nähakse ette üheksa kaubakoridori kasutuselevõtt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning universaalteenistuse loomine iga koridori jaoks, et tagada kõikidele riiklikele ja eraraudtee-ettevõtetele vajalik teave iga koridori läbilaskevõimsuse jaotamise kohta. Raportis rõhutatakse koostalitlusvõimet kaubaveo valdkonnas. Selleks luuakse ühendus meresadamate ja laevatatavate siseveeteedega.

Määrus kujutab endast kindlasti suurt sammu edasi Euroopa raudteeliikluse kooskõlastamisel, praegu küll ainult kaubaveo osas, ja aitab kaasa raudteeturu liberaliseerimisele, mis on selles sektoris esmatähtis eesmärk.

Mul on kahju, et mõningad parlamendiliikmed proovisid saboteerida prioriteetset Stockholmi ja Napoli vahelise koridori projekti, esitades muudatusettepaneku, mille kohaselt Brenner oleks marsruudilt välja jäänud. Selline vastutustundetu katse luhtus tänu Itaalia parlamendisaadikute läbinägelikkusele. Seepärast toetasin ma kõhklematult soovitust teisele lugemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle dokumendi poolt suurima heameelega. See kujutab endast suurt sammu Euroopa kaubaveo ja transpordi jaoks, mis muutub nüüd konkurentsivõimelisemaks ja vähem kulukaks. Euroopa liigub parema ühenduse poole Euroopa raudteevõrgustike, kaubaveokoridoride ning mere- ja jõesadamate vahel. See on Euroopa raudteetranspordisektori jätkusuutlikus arengus oluline samm, mis võimaldab lõpuks ometi pakkuda tõelist alternatiivi lennu- ja maanteetranspordile. Nüüdsest haldavad liikmesriike ühendavaid rahvusvahelisi koridore piiriülesed asutused, kes kooskõlastavad infrastruktuuri haldamist ja raudteeliinide jaotamist. Lisaks kõigele sellele moodustatakse iga raudteekoridori jaoks universaalteenistus, mille loomist ma innukalt kaitsesin. Selline uuendus võimaldab Euroopal areneda ning iseloomustab Euroopa soovi saavutada transpordisektoris parem koostöö ja suurem lõimumine. Mul on hea meel, et see raport vastu võeti, sest see loob tugevamad alused suurele Euroopa raudteekaubaveo võrgustikule, millest ma olen puudust tundnud juba aastaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. – Selgitused Marinescu raporti (A7-0162/2010) hääletuse kohta. Toetan jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised. Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud killustatuse, investeeringute puudumise ja raudteekaubaveo ebatõhususe. See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada, seega hääletasin selle poolt, kuid see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta siiski dereguleerimist, mis sisaldub juba aluslepingus.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin just Marinescu raportis sisaldunud muudatusettepaneku vastu, mille eesmärk on moodustada keskne kooskõlastusorgan, mis tegutseks kaubaveo haldamisel universaalteenistusena. Veel 162 kolleegi hääletasid samamoodi pärast petitsiooni, mida ma aitasin esitada. Pooldame kvaliteeti ja konkurentsivõimet raudteekaubaveo valdkonnas. Soovime näha paindlikke ja tõhusaid lahendusi ning lisaks usume raudteeveo edendamisse keskkonnaalastel põhjustel. Reisijate kohalik ja pikamaavedu ei tohiks siiski mingil viisil mõjutatud saada. Raporti äärmiselt keeruline tekst ei sisalda sõnaselget avaldust selle kohta. Kahjuks andis Euroopa Parlament poolthääle komisjoni ja nõukogu enamuse soovitusele, mille kohaselt hakkab tulevikus rongiliinide jaotamist haldama täiendav keskne kooskõlastusorgan. Selle tulemuseks on pädevuse killustumine, millel on tõsine mõju sõidugraafikute koostamisele. Põlisel transiidiriigil Saksamaal toimib raudteevõrgustik juba peaaegu täisvõimsusel. Kõik kolm kavandatud koridori läbivad olulisi keskusi. Hesseni liidumaal jäävad Stockholmist Palermosse suunduvale teele sellised linnad nagu Fulda ja Frankfurt. Euroopa Parlamendi hea maine Euroopa tarbijaid kaitsva peamise organina on täna kahjustada saanud. Liikmesriigid kaotavad õiguse otsustada oma raudteevõrgustike üle ja kõiki Euroopa kodanikke mõjutab sellega kaasnev rongide hilinemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) See raport kinnitab pilti Euroopast, mis on vastupidine solidaarsust ja koostööd hindavale Euroopale, mida vajame praegu rohkem kui kunagi varem. Maad tuleks arendada Euroopa inimeste üldistest huvidest lähtudes, mitte erasektori ettevõtjate üksikute huvide järgi. Transpordipoliitika erastamine teenib eurokraatia huve ja kahjustab minu kaaskodanike omasid. Hääletan selle kahjuliku dokumendi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik on äärmiselt oluline, kui Euroopa Liit soovib saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegias sätestatud eesmärke. Seda silmas pidades aitab eri riiklike võrgustike vahel kiiret ja tõhusat ühendust võimaldavate raudteekoridoride loomine parandada infrastruktuuri kasutamise tingimusi. On ülimalt tähtis, et parandaksime kehtivaid eeskirju eesmärgiga muuta raudteekaubavedu praegusega võrreldes konkurentsivõimelisemaks. See ei too mitte ainult majanduslikku, vaid ka keskkonnaalast kasu, sest raudteetransport on keskkonnasäästlikum. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin konkurentsivõimelisemaks kaubaveoks kasutatavat Euroopa raudteevõrgustikku käsitleva määruse kompromissettepaneku vastu. Sellega võetakse võim riiklikelt infrastruktuuri haldavatelt asutustelt, mis on siiani töötanud väga tõhusalt ja tulemuslikult, sealhulgas rahvusvahelises sfääris. Lisaks kaasneb kavandatud meetmetega rohkem bürokraatiat, mis ei saa olla meie eesmärk. See aga vähendab tõhusust. Läbilaskevõime jääb kasutamata. Minu arvates on sel kõigel negatiivne mõju raudteeveole kogu Euroopas.

Kui EL soovib tõepoolest hõlbustada kaubavedu raudteevõrgustikus, tuleks kehtestada esmatähtsad eesmärgid üleeuroopaliste transpordivõrgustike loomiseks. Täielik lõunasuunalise koridori laienemine näiteks niinimetatud Koralmi tunneli kaudu tooks kaasa ennenägematu nihke raudteevõrgustike suunas. Peaksime toetama raudteekaubavedu, mitte suuremat tsentraliseerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Otsustasin anda soovitusele teisele lugemisele oma poolthääle selles osas, milles hiljuti toimunud korduvate mitteametlike kolmepoolsete kohtumiste käigus eesistujariigi Hispaaniaga kokkuleppele jõuti. Pean oluliseks saavutatud tempot mitte kaotada. Eelnõu esimesel lugemisel 2009. aasta aprillis toetas minu fraktsioon eesmärki, et konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav raudteevõrgustik loodaks läbi Euroopa Liidu kulgevate koridoride kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 2008. aasta detsembri ettepanekus. Minu toetust sellele kokkuleppele suurendab ka Leedu raudteevõrgustiku tähtsus ja majanduslik väljavaade, mida see minu riigile pakub. On ülimalt tähtis – mitte ainult Leedu, vaid ka Euroopa Liidu kui terviku jaoks – peatada raudtee turuosa vähenemine kaubaveos. Olen veendunud, et see kokkulepe on raudtee-kaubaveoturule kasulik. See aitab parandada teenuste kvaliteeti ja loob sünergiat liikmesriikide raudteesüsteemide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid. Kahjuks ei saanud ma toetada nelja grupi kompromissmuudatusettepanekut, kuna sellega jäeti 1. lisa punktis 8 kirjeldatud raudteekoridorist kõrvale Eesti ja Läti. Arvestades raudtee üldist tulevikuperspektiivi ja Rail Baltica projekti, siis oleks oodanud, et antud koridori kaasatakse ka Tallinn ja Riia. Kahjuks kitsendati vastuvõetud muudatusettepanekuga meie, Eesti ja Läti võimalusi ning seeläbi ei liigutud lähemale kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade ühendamisele ühtsesse raudteesüsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – Toetan jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised. Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud killustatuse, investeeringute puudumise ja raudteekaubaveo ebatõhususe. See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada. Seepärast hääletasin selle poolt. Kuid see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta siiski dereguleerimist, mis sisaldub juba aluslepingus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi maanteeveole alternatiivi pakkuvad kaubaveod on aastaid vähenenud, on siiski tegemist väga turvalise ja tõhusa kaubaveoliigiga. Selle raportiga püütakse suurendada raudteekaubaveo turuosa, moodustades vähemalt kahe liikmesriigi vahel koridorid kaupade kiireks vedamiseks.

Pärast raporti lugemist saan ma aru, et nende koridoride moodustamisega ei looda reisijateveo arvelt kaupu eelistavaid marsruute, sest ma mõistan, et kaht liiki raudteeliiklust koheldakse samamoodi. Universaalteenistus on kooskõlastamiseks strateegiliselt tähtis, sest taotletud marsruutide haldamine hakkab toimuma selle teenistuse kaudu. Nõukogu ettekujutuses oleks selle näol tegemist kõigest infolauaga, kuid ma nõustun raportööriga, kes usub, et teenistus on soovitud kaubavoo tagamiseks väga oluline organ.

See koridoride võrgustik võimaldab Euroopa raudteeteenuseid paremini sünkroniseerida. Sellega luuakse seosed eri transpordiliikide vahel ja hoogustatakse investeerimist kõnealusesse sektorisse. Seepärast leian, et see raport on minu häält väärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Olen täielikult selle raporti vastu, kuigi kahjuks ei ole lõpphääletus teisel lugemisel võimalik. Deutsche Bahni jaoks, kes on ainus konkureerima pidav ettevõte Saksamaa liberaliseeritud võrgustikus, on universaalteenistuse strateegia näol tegemist sundvõõrandamisega võrdväärse meetmega ning selle tulemuseks on ebasoodne konkurentsiolukord, mida ei saa heastada, sest Saksamaa on ühendanud reisijate- ja kaubaveo ning puuduvad eraldiseisvad ülikiired võrgustikud. Soovitan Deutsche Bahnil tungivalt uurida võimalusi see otsus vaidlustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Olen kindel, et konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku loomine on põhjendatud ja vajalik. Siiski on tõsiseid kahtlusi seoses artikli 12 lõike 2 a tõlgendamisega. Selles nähakse ette universaalteenistuste loomine. Kahtlused puudutavad eelkõige otsuste tegemise õigust seoses võimalusega kasutada konkreetseid raudteevõrgustikke. Lisaks muudab olukorra keerukamaks asjaolu, et mõned liikmesriigid ei ole veel andnud vabaks juurdepääsu oma raudteeturule.

Eelnimetatut silmas pidades hääletasin muudatusettepaneku 83 teise osa vastu.

 
  
  

Raport: David Martin (A7-0043/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin oma poolthääle otsusele, mis käsitleb parlamendi kodukorra kohandamist pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Täiskogus vastu võetud muudatused jõustuvad 1. detsembril 2010. Kodukorra muutmine osutus vajalikuks, et võtta arvesse 18 uue parlamendiliikme saabumist, õigusloomepädevuse suurenemist ja uut eelarvemenetlust, mis annab parlamendile nõukoguga võrdsed õigused. Ülejäänud muutused on seotud Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega, võttes arvesse liikmesriikide parlamentide üha suurenevat mõju; parlamendi õigusega teha ettepanekuid aluslepingute muutmiseks; komisjoni presidendi ametissenimetamise menetlusega, võttes arvesse, et parlamendil on selles küsimuses rohkem õigusi; liidu liikmesriigi võimalusega astuda liidust välja ning lõpetuseks aluspõhimõtete rikkumisega liikmesriigi poolt. Mul on kahju, et uut kodukorda ei ole läbi vaadanud kõrgem õigusorgan eesmärgiga tagada, et kodukord oleks kooskõlas hierarhiliselt kõrgemal asetsevate dokumentidega, eelkõige aluslepingutega ja liikmesriikide põhiseadustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Annan oma poolthääle ettepanekule kohandada parlamendi kodukorda Lissaboni lepinguga. Parlamendile antud suuremad volitused peavad kajastuma suuremas vastutuses. Lissaboni leping on äärmiselt oluline, sest Euroopa Liit peab suutma ühendada laienemise süvenemisega. Kõnealuse aluslepinguga suudeti seda teha tasakaalustatud, usaldusväärsel ja õiglasel viisil, parandades järjepidevust, õiguspärasust, demokraatiat, tõhusust ja otsuste tegemise läbipaistvust, selgitades pädevuse jaotust Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel ning aidates kaasa suurema tõhususe saavutamisele institutsioonidevahelistes ja -sisestes suhetes ELiga.

Muudatused, mis kaasnevad kodukorra kohandamisega vastavalt Lissaboni lepingule, on teoks saanud suuresti tänu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni püüdlustele muuta parlamendi otsustusprotsess ning tema suhted liikmesriikide parlamentidega selgemaks ja lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa institutsioonide poolt välja töötatavate õigusaktide suur arv, selliste õigusaktide koostamisel kasutatav osalemist eeldav meetod, sellega seotud dokumentide rohkus ning asjaolu, et allikate ja õigusnormide hierarhia ei ole alati selge, nõuavad parlamendilt nende riskide vähendamist, püüdes viia oma kodukorra vastavusse hiljuti jõustunud Lissaboni lepinguga. Usun, et see on menetluste selguse ja õiguskindluse pärast vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumisega peab Euroopa Parlament näitama, et ta on kohandunud uute tegevusnõuetega ja otsustusprotsessis jagatava vastutusega. Soovin esile tõsta parlamendi volituste suurendamise mõju, riikliku esindatuse uut kuju ning tihedamate suhete sisseseadmist liikmesriikide parlamentidega. Nõustun nüüd esitatud kodukorra muudatustega, mis hõlmavad ka õigusloomemenetluste lihtsustamist ja selget sõnastamist, et aidata veel paremini vastata üldsuse, institutsioonide ja liikmesriikide vajadustele, tagades samas tingimused Euroopa poliitika tõhusaks rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin muudatusettepaneku 110 vastu. Selles nähakse ette, et Euroopa Parlament teeb koostööd liikmesriikide parlamentidega, aga mitte kohalike omavalitsuste parlamentidega. Sellega eiratakse mõne liikmesriigi põhiseadusest tulenevat tegelikku olukorda. Näiteks kuigi Flandria astus sel nädalal ajaloolise sammu iseseisvuse poole, on Belgia föderaalne parlament nüüd ELi mõttes liikmesriigi parlament. Sellest olenemata on Belgia põhiseaduse mõttes Flandria parlamendil mõningates ELi küsimustes täielik pädevus. Muudatusettepanekuga eiratakse ka teiste liikmesriikide tegelikku poliitilist olukorda: on naeruväärne, et Euroopa Parlament ei saa täiel määral teha koostööd Šotimaa parlamendiga sellistes küsimustes nagu näiteks kalandus, kus Šotimaal on rohkem mängus kui kogu ülejäänud Ühendkuningriigil kokku.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu heakskiitmisega on Euroopa Parlamendile antud uued kohustused ja see tähendab, et parlamendi kodukord vajab kohandamist uute õigusnormidega. Seega viiakse selle sättega parlamendi kodukord vastavusse Lissaboni lepingus sisalduvate uute nõuetega. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Käesolev kodukorra kohandamine tuleneb osaliselt Lissaboni lepingu jõustumisest. Selles mõttes on tegemist vormilise toiminguga. Kuid nende muudatuste tegemise käigus püüavad kaks suurt fraktsiooni – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis – kärpida nende liikmete õigusi, kes ei kuulu nimetatud suurtesse fraktsioonidesse. See on eriti väär ja ebaõiglane, sest see jääks kahe silma vahele aruteludes Lissaboni lepinguga seotud suurte kohanduste üle. Näiteks on tehtud ettepanek, et fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed ei saa enam nagu siiani ise otsustada, kes neid esindab. See on demokraatlikus poliitikas ainulaadne juhtum ja vastuvõetamatu. Igas oma nime väärivas demokraatlikus parlamendis võib fraktsioon ise otsustada oma esindatuse üle konkreetses komisjonis.

Nüüd aga on siin tehtud ettepanek, et president – kes kuulub ühte kahest suuremast fraktsioonist – peaks otsustama, milline fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige peaks neid esimeeste konverentsil esindama. Teisisõnu, poliitilised vastased saavad valida esindaja, kelle põhimõtted on nende omadega kõige sarnasemad. See on ennekuulmatu. Minu arvates saab fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja valida ainult hääletusega, millel osalevad kõik fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed. Seepärast hääletasin esitatud muudatusettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Üha sagedamini esineb looduskatastroofe, mille tulemusel inimesed kaotavad elatise ja kogu vara. Eriti raskelt saavad kannatada need, kelle kodud ujutatakse üle, sest sageli saab kahjustada või hävib kogu nende elamu sisu. Lisaks kaasnevad tõsised kahjustused põllumajandusmaale, mille taastamine maksab väga palju. Ohvriks jäänud inimestel on raske seda endale lubada või ei suuda nad selle eest üldse maksta. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest looduskatastroofilt löögi saanud inimestele on oluline abi anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Parlament on võtnud vastu otsuse kohandada parlamendi kodukorda Lissaboni lepinguga. Parlamendi kodukorra muudatustest, mille parlamendiliikmed vastu võtsid, on mõned seotud 18 uue parlamendiliikme saabumisega 12 liikmesriigist, õigusloomepädevuse tugevdamisega ning uue eelarvemenetluse kehtestamisega, millega antakse parlamendile nõukoguga võrdsed õigused. Kodukorras tehtud muudatustes võetakse arvesse ka eelarve-eeskirju, niivõrd kuivõrd parlament langetab selles küsimuses otsuseid koostöös nõukoguga. Eelkõige on muudatused seotud kolmeaastase finantsraamistikuga, mis saab parlamendi heakskiitu nõudvaks õigusaktiks, parlamendiliikmetele kättesaadavaks tehtavate dokumentidega, eelarveprojekti läbivaatamisega, eelarvemuudatustega ja eelarve lõpliku vastuvõtmisega.

Lisaks pean eriti tähtsateks neid muudatusi, mis on seotud Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimisega, parlamendiliikmete õigusega esitada muudatusettepanekuid aluslepingute kohta, komisjoni presidendi valimise menetlusega ning eelkõige selliste konkreetsete sätete väljajätmisega, mis puudutavad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametissenimetamist. Loodan, et need muudatused tehakse aluslepingu teksti kiiremas korras, arvestades, kui põhjapanevad on need uuendused kogu liidu jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma annan poolthääle David Martini raportile, mis on valminud pärast pikki läbirääkimisi, milles osalesid kõik Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni kuuluvad põhiseaduskomisjoni liikmed, kaasa arvatud mina. Raportis keskendutakse muutustele, mille peab tegema parlamendi kodukorda pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Pärast novembrikuisel istungil toimunud esialgset hääletust, millega tehti vajalikud muudatused, mis olid otseselt seotud Lissaboni lepingu jõustumisega, lükati muude muudatusettepanekute hääletamine edasi, et võimaldada pikemat järelemõtlemisaega. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kuhu Portugali sotsiaaldemokraatlik partei kuulub, on allkirjastanud erinevaid kompromissmuudatusettepanekuid, eelkõige seoses komisjoni presidendi ja asepresidendi või välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning eurorühma presidendi infotunniga, parlamendiliikmete põhimääruse rakendamisega ning aluslepingute ja delegeeritud õigusaktide läbivaatamisega. Soovin siiski esile tõsta eriti muudatusettepanekuid, mis on seotud parlamentidevahelise koostööga, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suhtega õigusloomeprotsessi jooksul ning Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisuga COSACi juures – need on kolm teemat, millele pean pöörama erilist tähelepanu, olles Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni asepresident, kes vastutab suhete eest liikmesriikide parlamentidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Täna hääletab Euroopa Parlament oma kodukorra vajalikku kohandamist pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Pärast novembrikuisel istungil toimunud hääletust lükati hääletamine nende muudatusettepanekute üle, mis ei olnud otseselt seotud lepingu jõustumisega, käesolevale istungile edasi. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kuhu ka mina kuulun, allkirjastas kaksteist muudatusettepanekut, mis olid seotud mitmesuguste küsimustega: komisjoni presidendi ja Euroopa Liidu kõrge esindaja infotund, kirjalikult vastatavad küsimused nõukogule ja komisjonile, korrapärane parlamentidevaheline koostöö, parlamendiliikmete põhimääruse rakendamine, Euroopa asjade komisjonide konverents, aluslepingute läbivaatamine ja õigusloomepädevuse delegeerimine.

Hääletan dokumendi täiendavate muudatuste poolt ning soovin nende hulgast esile tõsta sätteid, mis käsitlevad subsidiaarsust ja proportsionaalsust õigusaktide hindamisel ja Euroopa Parlamendi suhteid liikmesriikide parlamentidega õigusloomeprotsessi jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Käesolev teine muudatusettepanekute käsitlemise ring lõpetab Euroopa Parlamendi kodukorra kauakestnud kohandamise Lissaboni lepinguga kaasnenud muutustega. Kuigi täna hääletatud muudatusettepanekud käsitlevad väiksemal määral põhilisi lepinguga seotud muudatusi, mis on parlamendi seisundit otsustusprotsessis tugevdanud, on need kodukorra muudatustele oluliseks täienduseks ja võimaldavad meil uusi võimalusi täielikult ära kasutada. Nagu kõigi muutuste puhul ja eelkõige selliste tähtsate muutuste puhul, nagu seda on alusaktide muudatused, sõltub väga palju sellest, kuidas neid rakendatakse.

Nõrkused peituvad üksikasjades ja just seepärast on oluline jälgida seda protsessi lõpuni.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7-0183/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Üks 2011. aasta põhieesmärk on ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse rahastuse säilitamine, edendamine ja hankimine raamprogrammi asjakohase rahastamise kaudu ning seeläbi Euroopa 2020. aasta eesmärkide toetamine.

Rahastamistaotluste arv on suurenenud proportsionaalselt nende kontrollimehhanismide arvu suurenemisega, mis on kehtestatud püüdena tagada ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohane kasutamine.

Sisebürokraatia ning üha enamate eeskirjade ja haldusmenetluste kehtestamine vähendavad üldsuse usaldust protsessi vastu. Sellise keerulise süsteemiga on eriti raske toime tulla väiksematel organisatsioonidel, näiteks VKEdel, alustavatel kõrgtehnoloogiaettevõtetel, väiksematel instituutidel, ülikoolidel ja uurimiskeskustel.

Kutsuksin üles muutma juurdepääsu teadusuuringute rahastamisele lihtsamaks. Kõiki sidusrühmi kaasates tuleb arendada vastastikust usaldust. See aitab innustada teadusuuringuid ja uuendusi, mis muudaks Euroopa ligitõmbavamaks elamis- ja töötamiskohaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Komisjoni 2011. aasta eelarve projekt ei vasta probleemidele, millega Euroopa vastamisi seisab. Kui meil on kohustusi 142 miljardit eurot – s.t 1,15% Euroopa kogurahvatulust –, teeb komisjon ettepaneku rahastada uusi prioriteete, aga ka finantsraamistikuga 2007–2013 juba hõlmatud programme, võttes raha olemasolevatele programmidele eraldatud summadest ja eelarvemarginaalist, mis on juba sisuliselt olematuks jäänud. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev 2020. aasta strateegia, mis peaks olema liidu tegevuskava järgmise kümne aasta jooksul, ning võitlus kliimamuutuse vastu ei saa ju ometi toimuda rahaliste vahenditeta. On vastuvõetamatu rahastada tulevast tööstusriikidega toimuva koostöö vahendit arenguabi rahaga. Pole mõeldav vähendada kolmandiku võrra Euroopa rahalist abi Lähis-Ida rahuprotsessile. See ei ole tõsiseltvõetav suhtumine. Me ootasime komisjonilt rohkem julgust. Aga Euroopa Parlament ootab ikka veel finantsperspektiivide vahehindamise projekte, mida Euroopa väga vajab. See küsimus peab tulevastel nõukoguga peetavatel eelarveläbirääkimistel olema keskne. Euroopa Parlamendi Demokraatliku Liikumise delegatsioon kavatseb selle eest seista.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada selle poolt, et anda volitus 2011. aasta eelarve läbirääkimisteks. Üldiselt oleme raportis nimetatud eelisvaldkondadega nõus. Näiteks usume, et on oluline investeerida noortesse, teadusuuringutesse ja uuendustesse ning keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse. Samuti usume, et uuele majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevale Euroopa 2020. aasta strateegiale tuleb anda piisavad rahalised vahendid, et see strateegia võiks olla edukas.

Kuid me tahaksime rõhutada, et me ei pea vajalikuks põllumajanduse otsetoetuste suurendamist. Lisaks oleme vastu sellele, et EL annab püsivat turutoetust piimatoodete ja piimatööstusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Parlamendi roll ELi eelarve läbirääkimistes on pärast Lissaboni lepingu jõustumist suurenenud. Praegusel majandus-, rahandus- ja sotsiaalse kriisi ajastul on rahalistel vahenditel Euroopa Liidu majanduskasvu ja konkurentsivõime motiveerimiseks ülimalt suur kaal. Seoses sellega on oluline suurendada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, tingimusel, et valitsused kasutavad seda tõhusalt, leevendamaks kriisi mõju vaesemates piirkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Tuletan meelde, et 2011. aasta eelarve protsess oli esimene omalaadne pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning et selle puhul on vaieldamatult vajalik suurem koostöö ja kooskõlastamine teise eelarvepädeva institutsiooniga. Soovin esile tõsta hoolt ja jõupingutusi selle pärast, et tagada piisav rahastamine ELi strateegilistele arengusuundadele, eelkõige noorte ja uuenduste valdkonnas, kõrvuti energiatõhususega, kliimamuutuse vastu võitlemisega ning tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega. Lisaks usun, et on ülimalt oluline hoolitseda põllumajandussektori jätkusuutlikkust tagavate mehhanismide elujõulisuse eest. Viitan siinkohal eriti piimasektorile. Arvestades praegust kriisi ja suurt survet liikmesriikide rahandusele, soovin veel kord rõhutada vajadust tagada ELis eelarve jätkusuutlikkus, et püüelda edasi põhieesmärgi – sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse – poole. Pean siiski oluliseks, et 2011. aasta eelarves kajastuks algusest peale ELi 2020. aasta strateegias sisalduvate suurprojektide finantsmõju. Need hõlmavad algatusi „Innovatiivne liit”, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ning „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me hääletasime 2011. aasta eelarve projekti käsitleva raporti vastu, sest see ei vasta vähimalgi määral rahastamisvajadustele praeguses Euroopa Liidus, kus euroala loomine on suurendanud sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust, ega arvesta korralikult majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtet.

Sel kriisiajal on veelgi enam vaja teist ELi eelarvet, mis vähemalt kahekordistaks rahalised vahendid, et vähemalt pool eelarvest (arvutuse aluseks on 2% ELi kogurahvatulust) oleks suunatud investeeringutena tootmissektorisse ja liikmesriikide sotsiaalsete ülesannete toetamisse. See aitaks luua rohkem tagatud õigustega töökohti, võidelda vaesusega ning vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, et majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust suurendada.

Teisalt on samuti oluline suurendada ELi kaasrahastamise määra nõrgema majandusega riikide puhul, eelkõige seoses sotsiaalprogrammide ja tasuvate investeeringutega.

Lõpetuseks tuleb märkimisväärselt vähendada sõjanduslikul otstarbel eraldatavaid rahasummasid ning muuta eelarve põhieesmärke nii, et saavutada tasakaalustatud areng ja sotsiaalvaldkonna edasiminek.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) 2011. aasta eelarve projekt on esimene pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning selle koostamisel on vaja suuremat koostööd ja kooskõlastamist kõigi läbirääkimistes osalejate vahel, et protsessi käigus suudetaks kogukulutustes kokku leppida. Juulis peetavad kolmepoolsed kõnelused peavad olema selgelt ettevalmistava iseloomuga, et varakult oleks võimalik kindlaks teha suuremat üksmeelt nõudvad punktid. Eelarvele suuremat mõju avaldavad punktid on Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, ELi 2020. aasta strateegia ja noori hõlmavad programmid.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) 2011. aasta eelarve sisaldab mitmeid punkte, mida võib tõsiselt kritiseerida. Näiteks suurendatakse Euroopa Pagulasfondi eelarvet, mis muu hulgas aitab kaasa varjupaigataotlejate ümberasustamisele ELis, samas kui välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontexi) rahastamist vähendatakse. Samuti vähendatakse rahalist abi Palestiinale, kuid näiteks ELi kandidaatriikidele, sealhulgas Türgile ette nähtud eelarvet suurendatakse tublisti. Seepärast hääletasin 2011. aasta eelarvet käsitleva raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, ei olnud vastu raportööri poolt kolmepoolseks kohtumiseks seatud prioriteetidele. Esitasime mõned üksikasjalikumad muudatusettepanekud struktuurifondide, maaelu arengu ja põllumajanduspoliitika nn rohelisemaks muutmiseks, mis ilma igasuguse üllatuseta lükati kõik tagasi, kuid mille võib taas esitada detailsemalt septembrikuisel eelarve esimesel lugemisel parlamendis. Teistesse komisjonidesse kuuluvad rohelistest parlamendiliikmed on oma komisjonide nimel samuti muudatusettepaneku allkirjastanud. Kuid et taas oli raportööri eesmärk teksti mitte liigselt paisutada, hääletati ka enamiku nende muudatusettepanekute vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan oma fraktsiooni seisukohta seoses selle parlamendi dokumendiga, mis on koostatud vastusena Euroopa Komisjoni esitatud 2011. aasta eelarve projektile. Arvame, et võimatu on määratleda selgelt eelarveprojekti mõju strateegias sisalduvatele suurprojektidele ning et selleks on vaja rohkem ja paremat teavet.

Lisaks on mul hea meel näha, et komisjoni projekti on tuleva aasta ühe prioriteedina lisatud ka noorteprogrammid, kuid olen pettunud, et rahastamist on suurendatud vaid natuke, samas kui neilt algatustelt oodatakse rohkem. Äärepoolseimatest piirkondadest pärit parlamendiliikmed ja mina ise toetasime muudatusettepanekut, sest peame vastuvõetamatuks, et 2011. aasta eelarves on programmi POSEI summa 2010. aasta eelarve omast väiksem, eriti ajal, mil ELi ning Colombia ja Peruu kokkuleppe sõlmimisel on suur mõju banaani- ja suhkrukasvatusele ning rummitootmisele. Seda tehes kutsume ka komisjoni soodustama võimalikult kiiret uurimist selle olukorra mõju kohta neile piirkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult.(PL) Raportis, mis puudutab volitust 2011. aasta eelarve projekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks ja mis täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil vastu võeti, nimetatakse kuut prioriteetset valdkonda 2011. aasta eelarve läbirääkimistel. Üks neist on noorteprogrammid, näiteks „Noorte liikuvus”, „Elukestev õpe”, „Euroopa noored” ja „Erasmus Mundus”. Raporti üldiseid märkusi sisaldava osa lõikes 12 tuuakse välja, et neile programmidele eelarveprojektis kavandatud assigneeringute kasv ei ole piisav, vaatamata praegusele väga kõrgele täitmismäärale (mis küündis aastatel 2007–2009 igal aastal 95–100%-ni). Mul on hea meel selle üle, et heakskiidetud tekstis kutsutakse üles neid assigneeringuid suurendama, et noorteprogramme oleks võimalik ellu viia viisil, mis on kohane, arvestades nende tähtsust Euroopa kodanikuühiskonna jaoks.

Olenemata majanduskriisist, mis on sundinud liikmesriike tublisti säästma, jätkab Euroopa Liit oma tegevusringi laiendamist. Seda tehes tuleb siiski pakkuda piisavat rahastamist juba olemasolevatele programmidele. Sidonia Elżbieta Jędrzejewska raportis juhitakse tähelepanu sellele küsimusele, mida minu arvates on eelarveläbirääkimistel õigusega esmatähtsaks peetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Austatud kolleegid! Volituse andmine kolmepoolseks kohtumiseks on Euroopa Parlamendile ülimalt tähtis, sest sellega määratakse kindlaks parlamendi seisund läbirääkimistel. Kriis ja majanduslangus mõjutavad 2011. aasta eelarvet kõvasti ja see ilmneb muu hulgas väga nappides varudes. On siiski ka positiivseid märke. Üks neist on noorteprogrammidele antud prioriteet. Kui Euroopa Liit soovib leida püsiva tee kriisist väljumiseks, on väga oluline, et ta investeeriks noortesse, sest noored on meie tulevik. Lisaks, võttes arvesse Euroopa majanduslikku olukorda, peame toetama volitust, mille alusel oleks võimalik koostada sotsiaalselt tasakaalus ELi eelarve, milles võetaks arvesse ka konkurentsivõimet. Tänan teid.

 
  
  

Raport: Werner Langen (A7-0187/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Lugupeetud juhataja! Nagu hiljutine majandus- ja finantskriis küllaldaselt tõestas, peame kasutusele võtma paremini reguleeritud ja läbipaistvama tuletisinstrumentide turu strateegia, et hoida ära liialt riskantseid olukordi. Eriti hea meel on mul raportööri ettepaneku üle anda keskne kontroll Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kätesse ja nõude üle, et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peavad katma turuosalised, mitte maksumaksjad. Seetõttu hääletasingi ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Selles resolutsioonis nõuab Euroopa Parlament tuletisinstrumentide turu rangemat järelevalvet. Toetasin seda, sest mulle tundub, et parlament peab andma nõukogule ja komisjonile selgelt märku, et neid õiguslikke meetmeid rakendataks. Eesmärk on vältida liigset spekuleerimist, kehtestades selleks standardse menetluse ja luues järelevalveorganid ning võttes kasutusele ühise tehinguregistri.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin oma suurepärase sakslasest kolleegi Werner Langeni koostatud algatusraporti poolt, mis käsitleb tuletisinstrumentide turgu ja mis oli koostatud vastuseks Euroopa Komisjoni samateemalisele teatisele. Toetan komisjoni algatust, mille eesmärk on parandada tuletisinstrumentide suhtes kohaldatavat õigust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele tuleb anda juhtroll Euroopa Liidu arvelduskodadele lubade andmises, usaldades sellele asutusele arvelduskodade järelevalve.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest arvan, et tuletisinstrumentide turu (tulevaste tehingutega kauplemise) läbipaistvust tuleb parandada ja seda turgu õigusaktidega rohkem reguleerida. Tuletisinstrumendid võivad olla kasulikud, kuna võimaldavad majanduses finantsriskide üleandmist, aga läbipaistmatuse ja reguleerimatuse tõttu süvendasid need finantskriisi. Mul on hea meel komisjoni algatuse üle reguleerida paremini tuletisinstrumente (eelkõige börsiväliseid tuletisinstrumente, et vähendada riskide mõju finantsturgude kui terviku stabiilsusele), standardida tuletisinstrumentide lepingud, kasutada keskset andmebaasi ja korraldatud kauplemiskohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Werner Langeni raportis esitatakse mitmeid meetmeid, mille eesmärk on muuta tuletisinstrumentide turg läbipaistvamaks. Arvestades seda, kuidas 2008. aasta finantskriis tekkis, ja haprust, mida sellised keerulised tooted on turule lisanud, on stabiilsemaks ja läbipaistvamaks muutmine kahtlemata paljulubav samm. Seepärast hääletasin Langeni raporti poolt.

Sellegipoolest peaksime rõhutama midagi, mis on igasuguse rahandus-, majanduskriisi ja turuteemalise arutelu peamine põhimõte. 2008. aasta kriis, mis määras ära endiselt meie ühiskonda koormavad negatiivsed tagajärjed, tekkis sellest, et me arvasime liiga kaua ekslikult, et me ei pea arvestama reaalmajandusega, millel pole mingit pistmist tuletisinstrumentide ja keerulise finantsstruktuuriga. Sellepärast on mul hea meel igasuguse meetme üle edendada finantsturgude, pangatoodete ja aktsiaturgude läbipaistvust, aga me ei tohi unustada, et majandussüsteem, millel maailma turud põhinevad, vajab hädasti muutmist. Seetõttu peame valima reaalmajanduse tugevdamise, kuna see on ainus kindel rikkuse ja püsiva stabiilsuse allikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Kõigepealt tahaksin kiita oma sõpra ja kolleegi Werner Langenit täna parlamendis hääletusele pandud raporti projekti eest.

Finants- ja majanduskriisi ajal oleme näinud ohte, mida kujutavad endast mõned finantsinstrumendid, mida turud häbitult kasutavad ilma igasuguste eeskirjade ja piiranguteta. Paljud inimesed ja arvukad kohalikud omavalitsused, sealhulgas Itaalias, on langenud nende väga riskantsete instrumentide ohvriks ja on nüüd silmitsi ärevust tekitava eelarvepuudujäägiga.

Sellise täbara olukorra vältimiseks on minu arvates kohane – õigupoolest vajalik – reguleerida tuletisinstrumente piisavalt, et turg oleks stabiilsem ja turvalisem, mis võimaldaks ettevõtjatel ja tarbijatel langetada teadlikumaid otsuseid. Euroopa Liit peab varasemat finantspoliitikat radikaalselt muutma ja edastama sellealase tugeva signaali, et sellised instrumendid nagu börsivälised tuletisinstrumendid ei saaks tulevikus enam ohustada kogu finantsturgu.

Lõpetuseks toetan Werner Langeni täna vastu võetud tekstis esitatud suuniseid, eeskätt sellepärast, et tuletisinstrumendid ei ole mitte ainult selle valdkonna asjatundjate eelis, vaid masside kasutuses. Seetõttu tagavad karmimad õigusaktid parema läbipaistvuse, mis võimaldab turuosalistel „määrata õigesti riskide hinda”.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Karmimas tuletisinstrumentide turuga seotud õigusloomes tuleb arvestada ettevõtete konkreetset olukorda. See peab tagama selle, et nende finants- ja tegevusriskid on ka edaspidi tuletisinstrumentide abil soodsatel tingimustel kaetud ja mõneti kohandatud.

Mittefinantsettevõtted kasutavad neid instrumente raha, intresside ja toormaterjalidega seotud riskide katmiseks. Selline kaitse, mis ei ole spekuleerimine, on aidanud kaasa tööhõive ja investeeringute stabiilsusele ja kasvule.

Ent esitatud reguleerivad meetmed ei tohi selgelt halvendada ettevõtete riskide katmist.

Tahaksin erandeid ja väiksemaid kapitalinõudeid kahepoolsete tuletisinstrumentide korral, eelkõige VKEde jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Mina hääletasin vastu, sest kuigi raportis on positiivseid punkte ning sellega püütakse kehtestada mõned minimaalsed piirangud ja eeskirjad tuletisinstrumentide turu jaoks, siis tegelikult see sisulise probleemiga ei tegele. Majandusliku ja finantsebastabiilsuse üks peamisi põhjusi on pangaväliste tehingute, mis sisaldavad riskipreemiaid ja teisi tuletisinstrumente, väljatöötamine ja sagenemine.

Rahaturgude hiljutine kokkukukkumine ja Kreeka võlakirjade vastane spekuleerimine näitasid mitte ainult seda, et finantssüsteemi suhtes on vaja kohaldada rangeid õigusakte, vaid ka seda, et teatud tehingud, näiteks riskipreemia tehingud, tuleks keelata. Minu arvates oleks vale keskenduda ainult reguleerivatele meetoditele (nagu raportis esitatud) ja sellest ei piisaks, sest need ei käsitle probleemi õigest vaatevinklist ega paku piisavid lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu praegune majandus-, finants- ja sotsiaalne kriis tõestas, on vaja tuletisinstrumente tõhusalt reguleerida, et nende finantsinstrumentide turustamine oleks läbipaistvam. Nende toodete järelevalve peab olema tulemuslikum, et nendega kauplemine turgu ei kahjustaks. Kuna tuletisinstrumente on erinevaid ja investoreid tuleb kaitsta, toetan ka karmimaid eeskirju info jagamise jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Liidu institutsioonide abil püütakse saavutada tuletisinstrumentide turgude suurim võimalik tõhusus, turvalisus ja kindlus, kuna mõistetakse selle tähtsust majandusarengu jätkusuutlikkuse jaoks ning vajadust reguleerida ja kontrollida nende finantsinstrumentidega kauplemist. Arvestades tuletisinstrumentide turu suurust ja selle mõju maailma majandusele, nagu seda näitas praegune majandus- ja finantskriis ning maailma majanduses riskide osakaalu suurenemine kordades, arvan, et läbipaistvuse tagamine on väga tähtis. See ei ole oluline mitte ainult turgude tulemuslikuks järelevalveks, vaid ka selgete, lühikeste ja täielike aruandlusnormide loomiseks. Riikidest emitentide krediidiriski vahetustehingud, mida finantsspekuleerijad kasutavad, on viinud põhjendamatult suurte riiklike kursivahedeni. See toob esile vajaduse selle turu läbipaistvuse järele ja kõikehõlmavamate Euroopa Liidu õigusaktide järele krediidiriski vahetustehingute, eelkõige riigi krediidiriski vahetustehingute sõlmimise kohta. Tuleb loota, et tulevased õigusaktid tagavad mitte üksnes tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse, vaid ka kvaliteetse valitsemise. Tahaksin toonitada, et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peavad kandma turuosalised, mitte maksumaksjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle asemel et teha lõpp tuletisinstrumentidega kauplemisele, on enamik parlamendiliikmeid piirdunud sellega, et kaitsevad riigi krediidiriski vahetustehingutega spekuleerimise piiramist. Nad kutsuvad komisjoni üles kaaluma tuletisinstrumentide, eelkõige krediidiriski vahetustehingute jaoks riski ülempiiride kehtestamist ning nende üle kokkuleppe sõlmimist rahvusvaheliste partneritega. Ent nagu on öeldud, saab komisjon esitada septembris ainult ettepaneku tuletisinstrumentide turgude kohta ja parlament võtab selle alusel nõukoguga võrdsetel alustel vastu õigusakti.

Kahju, et seda tuleb nii kaua oodata ja näha mõne euroala riigi intressimääradest tingitud kohustuste kasvamist jätkusuutlikku taset ületavaks, teades, millist laastavat mõju see krediidiriski vahetustehing on avaldanud kogu protsessile. Riigi krediidiriski vahetusinstrumendid tuleb ära keelata.

Tõsi, parlament tegi täna ettepaneku keelustada krediidiriski vahetustehingud, mis on puhtspekulatiivsed tehingud ja hõlmavad võlgniku rikkumisele panustamist, aga seejärel piirdus pikemate vanglakaristuste nõudmisega väärtpaberite ja tuletisinstrumentide lühikeseks müümise korral. Seetõttu toetasime me positiivseid ettepanekuid ning olime vastu sellele tagurlikule seisukohale ja tohutule kapitaliturgude reguleerimisega viivitamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Werner Langeni koostatud tuletisinstrumentide turgu käsitleva raporti poolt, sest, nagu raportöörgi, olen veendunud, et selle sektori kohta on vaja õigusakte ja tuletisinstrumentide turud peavad olema läbipaistvamad. Eriti pooldan ideed juurutada keskse vastaspoolega arvelduskojad turuosaliste vaheliste tuletisinstrumentide tehingute läbiviimise jaoks. Tehingute standardimine ja arvelduskodade sõltumatuse tagamine on väga tähtis samm edasi.

Ent komisjoni, nõukogu ja parlamendi koostöös peagi kehtestatavad õigusaktid ei tohi tuletisinstrumentide turge täielikult kammitsatesse panna, sest neil on maailma rahanduses tähtis roll. Oluline on eristada tuletisinstrumente, mida kasutatakse ettevõtete tegevusega otseselt seotud riskide katmiseks, ja tuletisinstrumente, mida kasutatakse ainult spekuleerimiseks (nagu raportöör ongi eristanud). Ainult viimati mainitud tuletisinstrumendid võivad ohustada kogu süsteemi ja nende üle tuleb kohast järelevalvet teostada, et vältida hiljutiste kriiside kordumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Varem oli tuletisinstrumentidel majanduses riski ülekandmise tõttu tähtis roll, ent tuletisinstrumentide turgude läbipaistmatusel ja reguleerimatusel oli finantskriisis äärmiselt hävitav mõju. Üks Euroopa majandust kõige enam mõjutanud instrument, mis tõstis riigivõlgade intressimäärasid, oli krediidiriski vahetusinstrument. Määruses toetatakse selle instrumendiga spekuleerimise keelustamist, sest see võib moonutada riigivõlaturge. Ülioluline on teha vahet tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse riskijuhtimiseks, et katta reaalseid ohte, ja tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse ainult spekuleerimiseks. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel, et resolutsiooni jäid kõige olulisemad lõiked – peamiselt lõiked 33, 34, 35 ja 36 – ning põhjendused K, S ja X. Sel põhjusel andsimegi oma poolthääle. Kui kas või ükski eraldi hääletusele pandud osa oleks tagasi lükatud, oleksid rohelised raporti vastu hääletanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Werner Langeni raporti peamised punktid on vastuvõetavad. Komisjonis toimunud arutelus peeti selle sektori ohte tähtsaks. On selge, et tuletisinstrumentidega kauplemise maht tõstatab küsimusi selle tegevuse reguleerimise kohta, nii et läbipaistvust ja ühtlustatud järelevalvet peetakse väga oluliseks. Samas ei ole vaja suurendada kauplemisele tehtavaid kulutusi, sundides sellised tehingud üksikutele börsidele. Õnneks teab Werner Langen hästi, millised piirangud on sellisel lähenemisviisil, mis võib suurendada arvelduskodades tehtavate tehingute kulusid mujal tehtutega võrreldes kuni kümme korda. Samuti peame hoolitsema selle eest, et säilivad nn kohandatud tuletisinstrumendid, mis võimaldavad ettevõtetel maandada kaubaturu võimalike hinnatõusudega seotud riske. Samuti peame tagama rahvusvahelise kooskõla, eelkõige suurima turu – Ameerika Ühendriikidega.

 
  
  

Raport: Maria Badia i Cutchet (A7-0154/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Interneti kiire areng viib seal saadaval olevate ja vahetatavate omavahel ühendatud asjade levimiseni. Seega luuakse asjade internet, kus on kõike alates raamatutest ja lõpetades autodega ning sisaldades ka elektriseadmeid ja toitu. See Euroopa Parlamendi algatusraport on vastus Euroopa Komisjoni teatisele, milles on 14 meedet, mis peaksid tagama ELi juhtrolli omavahel seotud asjade uute võrgustike väljatöötamises. Parlamendi raportis pööratakse erilist tähelepanu eraelu puutumatuse kaitsele, viisidele, kuidas asjade internet saaks parandada Euroopa tarbijate elukvaliteeti, ning asjade interneti kättesaadavusele ja kõikehõlmavusele. Kuna pooldan täielikult neid prioriteete, hääletasin selle algatusraporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengud on viimase 20 aasta jooksul esile kutsunud tõelise revolutsiooni teadmiste valdkonnas, eelkõige inimeste üha parema interneti- ja veebitundmise tõttu.

Nüüd, kui oleme pannud teadmised internetti ja kaotanud teabevahetuses kauguste mõju, on selle tehnoloogia viimane saavutus võimalus ühendada uus raadiosageduslik tuvastussüsteem toodetega, nii et nood saaksid tarbijatele kohe teavet anda.

Pooldan katseprojektide elluviimist selle uue IT-võimaluse eetiliste ja sotsiaalsete tagajärgede uurimiseks, sest sellest võib tulevikus saada uus töövaldkond, ning sellepärast ma toetan Maria Badia i Cutcheti raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel komisjoni esitatud teatise üldmotiivide üle. Uute rakenduste väljatöötamine ja asjade interneti toimimine koos tohutu mõjuga Euroopa inimeste igapäevaelule ja kommetele on tihedalt seotud selle süsteemi usaldamisega Euroopa tarbijate poolt.

Tähtis on tagada õigusraamistik, mis ühelt poolt kaitseb Euroopa tarbijat ning teiselt poolt edendab avaliku sektori ja erasektori investeeringuid asjade internetti.

Asjade internet on majanduslikus mõttes suur võimalus, kuna võimaldab optimeerida tootmisprotsessi ja energiatarbimist ning loob uusi töökohti ja teenuseid üha suureneva arvu Euroopa inimeste ja ettevõtete jaoks.

Kui EL tõesti tahab sellel turul juhtrollis olla, peab ta selleks olema ettenägelik ning edendama uurimistegevust ja katseprojekte.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Interneti kiire ja järjepidev kasv on viinud selleni, et praegu on umbes 1,5 miljardit inimest arvutite ja mobiilide kaudu omavahel ühenduses. Järgmine samm on üleminek omavahel ühendatud arvutite võrgult omavahel ühendatud asjade võrgule – asjade internetile, mis ulatub raamatutest autodeni ja kodumasinatest toiduni. Näiteks võiks külmkapi programmeerida aegunud või aegumas tooteid ära tundma. Need tehnoloogilised uuendused aitavad täita inimeste erinevaid ootusi, soodustada majanduskasvu, uuendustegevust ja inimeste heaolu ning andes eeliseid majandusele.

Selleks tuleb aga luua konkreetsed kaugeleulatuvad õigusaktid, mis võimaldaksid sel asjade internetil olla usaldusväärne, aktsepteeritud ja turvaline. Eluliselt tähtis on tagada täielik eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse. Rakendada tuleb piisavalt andmekaitsemeetmeid, et hoida ära isikuandmete võimalikku väärkasutust ja muid selliste andmetega seotud riske. Sellepärast toetan seda ettenägelikku lähenemist, unustamata sealjuures, et asjade interneti peamine eesmärk on olla inimestele kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt. Asjade interneti väljatöötamine on suurepärane majanduskasvu ja konkurentsi parandamise võimalus, mis viib suure ühiskondliku muutuseni, mõjutades märkimisväärselt inimeste käitumist. Sellpärast on mul hea meel komisjoni kavatsuse üle avaldada 2010. aastal teatis eraelu puutumatuse kaitse ja usalduse kohta infoühiskonnas, sest minu arvates on äärmiselt tähtis alati jälgida isikuandmete kaitsega seotud aspekte.

Sama oluline on arutelu raadiovaikuse õiguse tehniliste ja õiguslike külgede üle. Asjade interneti tekitatavaid põhjalikke muutusi arvestades on samuti tähtis võimaldada tehnoloogiate ühtset arendamist piirkondlikul tasandil, et vältida praegusest suuremaid lõhesid, kaasata sellesse protsessi nõuetekohaselt valitsused ja pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele.

Lõpetuseks arvan, et peame suurendama Euroopa Liidu poolset rahastamist asjade internetile seitsmenda raamprogrammi uurimisprojektide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi katseprojektide raames, samuti keskenduma lairibainfrastruktuuri arendamisele, lairiba turuletoomisele ja andmerändluskulude edasisele vähendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin asjade interneti raporti poolt, sest tundsin, et selle raporti vastuvõtmine annab tugeva tõuke uuendusliku tehnoloogia arengule Euroopa Liidus. See pakub Euroopa ettevõtetele ärivõimalusi, on kasulik kliimamuutuse vastu võitlemisel ning parandab energia- ja transpordijuhtimist.

Variraportöörina esitasin muudatusettepanekuid, mis aitavad kaitsta isikuandmeid, et ettevõtted, kes neid näevad, ei saaks neid kasutada muudel eesmärkidel. Seetõttu on raportis olulisi inimeste põhiõiguste kaitse alaseid sätteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Asjade internet on tulevikuidee, mille juured on tänapäevas. Meie arvamused sellest, kas see toimib kõigi inimeste kasuks ühtselt ja tõhusalt, on erinevad. Uute tehnoloogiate inimeste igapäevaellu toomise süsteemi tuleb juurutada rangelt tarbijate eraelu puutumatust kaitstes. Komisjon peab pidevalt andmekaitse töörühmaga nõu pidama, mitte ainult siis, kui ta seda vajalikuks peab. Jutt on seadistest ja tehnoloogiast, mis suudab edastada teavet asja asukoha, omaduste ja tunnuste kohta. Koos raadiovaikuse õigusega tuleb neid mehhanisme kasutada ainult inimese soovil, mitte kogu toodangule. Samas peab komisjon asjade internetiga seotud projektide elluviimise kohta otsuse tegemisel mõtlema sellele, millist võrku nende asjade ühendamiseks kasutada. Praegu on internetis palju küberrünnakuid. Nii palju kui mina aru saan, võib veebi kaudu asjade internetti ühendamine olla oht julgeolekule ja praegust võrku märkimisväärselt koormata. Paralleelse võrgu loomine asjade ühendamiseks võib olla praeguses olukorras lahendus, kui jagame ära digitaalse sagedusala.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Maria Badia i Cutcheti raporti poolt, toetades asjade interneti loomist. Arvan, et uus infotehnoloogia on meie ühiskonnale väga kasulik, ent peame hoolitsema selle eest, et arvestatakse võimaliku mõjuga tervisele ja keskkonnale ning eraelu puutumatuse kaitsega seotud küsimustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Internetist on saanud miljonite inimeste igapäevaelu osa. Tänapäeval on sellel asendamatu roll sidevahendina ning teabe ja teadmiste edastajana. Internetis oleva teabe hüppeline kasv on teinud sellest tööriista, millel on palju kasutusvõimalusi, mille arv kasvab. Samal ajal on aga selles hakanud levima uut liiki kuritegevus, millele on teabevoo kiirus ja mittemateriaalsus ning võrgu kasutajate poolt kättesaadavaks muudetud isikuandmete tohutu kogus kasulik.

Jagan raportis väljendatud muret seoses vajadusega tegeleda interneti kasutamise piiramisega poliitilistel põhjustel ning parandada võrku kasutavate laste ja noorukite turvalisust. Nõustun arvamusega, et võrgu kasutamine ja juhtimine peab olema erakätes, aga arvan, et liikmesriigid ei saa jätta loomata selle suhtes kohaldatavaid õigusakte. Selle põhieesmärk oleks vältida kodanike õiguste rikkumist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Uue tehnoloogia mõju inimeste julgeolekule ja elukvaliteedile on vaieldamatu ning see toob esile nii sellest saadava kasu kui ka riskid. Selles kontekstis tähendab asjade internet uusi võimalusi inimestele, aga see ei takista nii suure potentsiaaliga tööriista võimalike riskide tuvastamist. Tahaksin rõhutada uurimistegevuse edendamist ja katseprojektide käivitamist ning tekkivate võimaluste täielikku ärakasutamist, eelkõige energiasäästu ja tootmisprotsesside optimeerimises ning uute töökohtade loomises ja väljakutsetega tegelemises. EL peab aga töötama välja ühise tugiraamistiku, et tugevdada eeskirju, mis käsitlevad süsteemi järelevalvet, konfidentsiaalsust, teabe turvalisust, eetilist haldamist, eraelu puutumatust, isikuandmete kogumist ja säilitamist ning tarbija teavitamist. Asjade interneti kiire areng nõuab selle ohutut, läbipaistvat ja mitmepoolset haldamist. Seda arvestades jagan komisjoni muret ohutuse, isikuandmete kaitse ja inimeste eraelu puutumatuse pärast ning asjade interneti valitsemise pärast, et tagada eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Asjade internet on 1999. aastal Ameerika Ühendriikides alguse saanud projekt. Selle populaarsus üha kasvab ning arvatakse, et järgmise 10–15 aastaga tekitab see pöördelise muutuse inimese ja asja ning asja ja asja vahelises suhtlemises üha sagedamini kasutatava raadiosagedustuvastuse tehnoloogia (RFID) kaudu.

Asjade interneti arendamises on lisaks uuenduslikkusele ja positiivsetele asjadele, mida see võib meie igapäevaellu tuua, ka palju ebaselgust, nii ideelisel kui ka tehnilisel tasandil, mis annab alust muretsemiseks. Selle sammu taga olev tehnoloogia on raadiosagedustuvastus ehk RFID, mida esindab märgis – kiibist ja antennist koosnev elektrooniline seadis. Vaid mõne millimeetri laiune kiip suudab teavet säilitada, vastu võtta ja edastada juhtmeta. See tekitab mitmeid küsimusi, muu hulgas seoses omandi, juhtimise ja eraelu puutumatusega.

Eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seoses märgib raportöör, et „asjade interneti väljatöötamise käigus on oluline tagada kõikide põhiõiguste (mitte üksnes eraelu puutumatuse) kaitse,” mis on meie arvates positiivne vaatenurk. Ent meil on tõsiseid kahtlusi andmete haldamisega seoses. Edasised sammud ei ole veel selged ja seetõttu jäime meie erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuna tehnoloogia muutub üha arenenumaks, peavad EL ja teised poliitikakujundajad nende arendustega kursis olema. Raportis on palju tähtsaid teemasid, nagu eraelu puutumatuse ja tervise küsimused, ja ma toetan täiel määral raportööri üleskutset ELile olla selles valdkonnas ettenägelik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on olnud tähtis roll sotsiaalse arengu, majanduskasvu, teadus- ja uuendustegevuse ning loovuse edendamisel nii Euroopa avalikus kui ka erasektoris. Kiired muutused, mis internetis on viimastel aastatel aset leidnud, on viinud uute mureküsimusteni ja vajaduseni, et Euroopa Liidul oleks ühine tugiraamistik olemasolevate sätete jõustamiseks süsteemi haldamises, eelkõige seoses konfidentsiaalsuse, teabe julgeoleku, eetilise juhtimise, eraelu puutumatuse ning isikuandmete ja tarbijateabe kogumise ja säilitamisega. Seda arvesse võttes on oluline, et asjade interneti eest vastutav asutus tagaks ohutuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse kõigile selle kasutajatele, sest ainult selline tegutsemisviis saab ELi kodanikele kasulik olla. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Poolteist miljardit inimest on juba võrgus ja kasutavad internetti. Asjade internet kujutab endast sellise uut liiki suhtlustehnoloogia pealetungi, mille eesmärk on tekitada teatud liiki suhtlus inimeste ja asjade ning asjade endi vahel. Tooteteavet salvestatakse, võetakse vastu ja edastatakse. Siiski tuleb karta, et selle uue tehnoloogia puudused kaaluvad üles kõik eelised. Tuleb hoolitseda selle eest, et eraelu puutumatus oleks kaitstud ja et isikuandmeid ei saaks kuritarvitada. Siiski näib, et võrgukasutajad on tulevikus veelgi haavatavamad kui täna. Hääletasin raporti poolt, sest on selge, et selle koostaja esitatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse meetmeid on vaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Uute tehnoloogiaarenduste, antud juhul asjade interneti puhul on alati vaja võimalikule kasule lisaks tegeleda ka eetiliste küsimustega ja kaitsta isikuõigusi. Raportiga liigutakse selles suunas ja sellepärast hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Internetist, mida hakati laiemalt kasutama alles kaks aastakümmet tagasi, on saanud lahutamatu ühiskonna osa, nagu telefon või raadio. Tänapäeval on internetiühendus 1,5 miljardil inimesel ja mõne aasta pärast on see arv kaks korda suurem. Peagi võimaldab tehnoloogia viimane sõna võrguühendust mitte ainult arvutitele, vaid ka autodele või isegi raamatutele, toidule ja muudele asjadele. Kui auto on internetti ühendatud, saab juhile edastada teavet rehvirõhu kohta. Programmeeritud külmikud suudavad leida aegumiskuupäeva ületanud tooteid. Hääletasin raporti poolt, sest asjade internet elavdab kriisist räsitud majandust ning aitab luua uusi töökohti ja teenuseid üha enamatele ELi kodanikele ja ettevõtetele. Samuti aitab see optimeerida tootmisprotsesse ja säästa energiat, mis on kliimamuutuse vastu võitlemisel väga tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, rohelised, oleme oma sotsialistist kolleegi, Maria Badia i Cutchet’i raportit jõuliselt toetanud. See saab olema tähtis uus internetitehnoloogia kasutusviis. Arvatakse, et järgneva 10–15 aasta jooksul tuleb asjade internet meie igapäevaellu. See kasutab teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks juhtmevaba RFID-tehnoloogiat (raadiosagedustuvastust). See töötab pisikese kiibiga, mis suudab säilitada palju teavet asja või seda kandva isiku kohta. Näiteks põllumajanduslikus toidutööstuses saab raadiosagedustuvastusega paremini ja kiiremini tooteid jälgida ning selle abil saab teavet toote koostise – keemiliste omaduste, gluteenisisalduse jms – kohta. Sarnased rakendused on juba kasutuses, näiteks kiip, mis suudab edastada juhile reaalajas teavet rehvirõhu kohta. See uus tehnoloogia on revolutsioon inimese ja asja ning asjade omavahelises suhtlemises, suurendades seda. Uuendus seisneb asjade omavahelises suhtluses. Kõige sagedamini tuuakse näiteks külmkapid, mis on programmeeritud nii, et suudavad tuvastada aegunud või aegumas tooted.

 
  
  

Raport: Francisco Sosa Wagner (A7-0185/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Alvaro, Jorgo Chatzimarkakis, Jürgen Creutzmann, Wolf Klinz, Silvana Koch-Mehrin, Britta Reimers ja Michael Theurer (ALDE), kirjalikult.(DE) Laste seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu võitlemine on väga tähtis. Peame kasutama kogu oma jõudu suhtlusvõrgustikes lapsporno vastu võitlemiseks. Laste ärakasutamise alaline ja tulemuslik ohjeldamine on nii poliitiline kohustus kui ka õigusriigi nõue. Saksa Vaba Demokraatlik Partei Euroopa Parlamendis arvab, et selline kriminaalne internetisisu tuleb võimalikult kiiresti eemaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin oma poolthääle sellele algatusraportile, millega püütakse mõjutada interneti haldamise foorumit, mis toimub 25.–29. septembril Vilniuses. Parlament palub foorumil suurendada arenguriikide osalust oma tegevuses ning kooskõlastada oma tööd riiklike ja piirkondlike foorumitega. Samuti kutsub parlament ELi üles töötama välja strateegia interneti haldamise põhipunktide kohta ning ärgitada Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) reformi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Mul ei ole muud võimalust kui anda oma poolthääl Francisco Sosa Wagneri raportile interneti eetilise ja turvalise haldamise tagamise vajaduse kohta.

Tööriist, mis on kaotanud sidepidamises aja ja kauguse, võib anda tohutut kasu, ent on samas ka igapäevane ohuallikas nii isikuandmete kaitse seisukohalt kui ka laste jaoks. Tuleb tagada teabe vaba liikumine ja vaba suhtlemine, aga ainult siis, kui oleme kindlad, et nõrgimad isikud ja kõige tundlikumad andmed on korralikult kaitstud. Ainult niimoodi saab internet ka edaspidi aidata kaasa positiivsetele ühiskondlikele muutustele ja austada iga üksikisiku väärikust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Internet on üldine avalik hüve ning selle juhtimine ja kontroll selle üle teatud valitsuse poolt on pälvinud palju kriitikat.

Euroopa Liit peab töötama välja strateegia, mis peegeldab üksmeelset seisukohta interneti haldamise põhiküsimustes ning mida saab rahvusvahelistes foorumites ja kahepoolsetes suhetes USAga kindlalt kaitsta.

Toetan Euroopa Komisjoni pooldavat arvamust praeguse juhtimismudeli kohta, mis on loodud erasektori eestvedamisel.

Samuti tahaksin nõuda arenguriikide suuremat kaasamist, eelkõige nende osaluse rahastamise abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Internetil on viimase 20 aasta jooksul olnud tohutu mõju ühiskonnale ja avalikule elule. EL on selle hea näide, sest siin elab vaid veidi üle 7% maailma elanikkonnast aga peaaegu 19% internetikasutajatest. Interneti haldamine on olnud avaliku poliitika prioriteet, et inimesed saaksid nautida interneti kõiki võimalusi. Selleks on otsitud parimaid lahendusi sobimatu või keelatud sisu probleemi lahendamiseks, püütud tagada piisavat tarbijakaitset ja lahendada üleilmse võrgu jurisdiktsiooniprobleeme.

Olen täiesti nõus seisukohaga, et internet on üldine avalik hüve, mis peaks alati kaitsma ja austama avalikke huve. EL peab töötama välja strateegia interneti haldamise põhipunktide kohta ja ma toetan eesistujariigi Hispaania algatust koostada Euroopa harta internetikasutajate õiguste kohta. Peame liikuma Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni sisemise reformi suunas, et selle struktuur oleks esinduslikum, et rahvusvahelisel üldsusel oleks selle üle suurem kontroll ning et see annaks oma tegevusest rohkem aru ja oleks läbipaistvam.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin oma poolthääle interneti haldamist käsitlevale raportile, mis puudutab selliseid tundlikke teemasid nagu põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, interneti kättesaadavus ja kasutamine ning küberkuritegevus. Eesistujariigi Hispaania ettepanek luua Euroopa harta internetikasutajate õiguste kohta ja kehtestada viies põhivabadus (vabadus kasutada internetti) annaks ELile tõhusamad vahendid, mis võimaldavad ühelt poolt paremat julgeolekut ning teisalt laialdast võrdset juurdepääsu internetile.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime veebisaitide blokeerimist puudutava sõnastuse üle hääletamisel erapooletuks jääda. Arvame, et need meetmed on mõnel juhul õigustatud, näiteks lapspornoga seotud kuritegude puhul, aga kõnealuses tekstis räägitakse veebisaitide blokeerimisest küberkuritegude korral, mis on meie jaoks liiga laialivalguv, et selle poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See, et internetil on nüüd avalik roll – see ei mõjuta ainult igapäevaelu, vaid ka massiliikumisi, poliitilisi ideid ja suhtlusstrateegiaid –, on vaieldamatu fakt. Õigustatult võib öelda, et internet on asunud asendamatusse avalikku rolli ja Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa seda eirata. Nad peaksid nõudma paremat kättesaadavust ja interneti haldamises osalemist, kahjustamata erakasutuse juhtrolli ja võrgu igapäevast juhtimist seda tehes, sest see on osutunud interneti elujõulisuse ja kasvu jaoks tähtsaks. Liikmesriikide osa on muutumas olulisemaks, nagu ka küberkuritegevuse ning kasutajate ja nende eraelu puutumatuse kaitse küsimused, samuti avalikkuse õigus internetti kasutada ja end seal väljendada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades interneti üha tähtsamat rolli inimeste ja asutuste igapäevaelus ning isegi erinevate riikide juhtimises, samuti selle mõju majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele ja inimarengule, on interneti haldamine maailma tasandil ülioluline. See tähendab, et on äärmiselt tähtis, et Euroopa Liit kaitseks sellesse valdkonda aktiivse sekkumise tingimusi, avalikke hüvesid, oma väärtusi ja põhimõtteid. Seda arvesse võttes andsin oma poolthääle sellele raportile, milles rõhutatakse üleilmse mitmekesisuse esindatuse tagamise tähtsust praegu internetiturgu kontrollivates organisatsioonides, näiteks Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioon (ICANN) ja Interneti numbrite organisatsioon (IANA).

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport lähtub sellest tähtsast rollist, mis on internetil, millest on saanud asendamatu vahend demokraalike algatuste, poliitilise arutelu, digitaalkirjaoskuse ja teadmiste levitamise edendamisel. Internetiühendus tagab paljude põhiõiguste kasutamise (näiteks eraelu puutumatus, andmekaitse, sõna-, ühinemis- ja pressivabadus, mittediskrimineerimine, haridus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus), ent see ka sõltub sellest.

Sellepärast juhitakse raportis tähelepanu sellele, et kõikide tasandite ametiasutustel ja sidusrühmadel on üldine kohustus tagada kõigi inimeste õigus osaleda infoühiskonnas.

Samuti käsitletakse raportis küberkuritegevuse ohte info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutavale ühiskonnale ning märgitakse, et terrorirünnakutele, vihakuritegudele ja lapspornoga tegelemisele ärgitamine on sagenenud. See seab avalikkuse (sh lapsed) ohtu ja raportis on kirjas, et „üldstrateegia kujundamisel tuleks siiski suurendada avalike asutuste rolli”. Lõpetuseks väljendatakse raportis muret Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) struktuuri pärast, mis ei ole üldse esinduslik, ja rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas ELi piiratud kontrolli pärast ICANNi tegevuse üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis tunnistatakse interneti tähtsust kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatliku kodanikuaktiivsuse edendamisel. Siiski on demokraatlike väärtuste propageerimiseks vaja, et valitsused ei kehtestaks tsensuuri, ja seetõttu on mul hea meel lõike 13 üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Arutelu interneti haldamise üle on muidugi eriti tähtis olukorras, kus see suhtlusvahend on paljudes riikides inimeste era- ja tööelus muutunud täiesti hädavajalikuks. Just sel põhjusel on meile täiesti arusaamatu, miks me peaks jätma internetti puudutavate strateegiliste otsuste tegemise ühele Ameerika Ühendriikide eraettevõttele.

Raport, mille üle me täna hääletasime, on tähtis sellise juhtimismudeli loomisel, millesse on kaasatud ka lõpptarbijad. Minu arvates on vaja õhutada ülikoolide ja ettevõtete koostööd, kaasa arvatud kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Samas peame Aasia äärmiselt kiiret arengut arvestades kaasama ka sealseid turuosalisi. Lisaks peame pöörama palju tähelepanu tasakaalu saavutamisele kasutajate eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete salvestamise vahel erinevatel veebisaitidel, seda mitte ainult sotsiaalsete võrgustike tekkimise, vaid ka internetimüügi arengu tõttu. Veel üks väga oluline asjaolu on see, et internet on suurepärane vahend Euroopa kultuuripärandi ja väärtuste propageerimiseks, samuti uuendustegevuse stiimul, mis võimaldab vähendada lõhet meie ja maailma teiste piirkondade vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel raporti nende põhjenduste üle, milles öeldakse, et internet on üldine avalik hüve, mida tuleb valitseda avalikkuse huvides. Raportis toonitatakse interneti tähtsust poliitilistes aruteludes. Hääletasin selle teksti vastu nende agaralt esitatud põhimõtete pärast. Kuidas me saame propageerida ühelt poolt avalike huvide austamist ning teisalt nõuda vaba konkurentsi mittepärssivat valitsemist avaliku ja erasektori poolt? Kuigi tekstis on hea see, et mainitakse üldsuse huvide tähtsust, on saavutatud tulemus vastupidise mõjuga. Euroliberaalide dogmatism tähendab Euroopa hukatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Internet on tänapäeval üleilmne töövahend, nii et selle haldamisel tuleks arvestada ühiseid huve. Internet on tänapäeval üks peamisi vahendeid demokraatlike väärtuste levitamisel kogu maailmas ning see on hädavajalik vahend igasuguste ideede, poliitilise diskussiooni ja teadmiste leviku edendamiseks. Seetõttu tuleb internetti arendada nii, et internet oleks kõigile ELi inimestele võrdselt kättesaadav. Sama tähtis on selle turvalisus kõikidele kasutajatele, eelkõige lastele, kes ei suuda end nii hästi kaitsta selle kasutamisest tulenevate ohtude eest. Kui me tahame, et internet oleks ka edaspidi üldine avalik hüve, peame vältima olukorda, kus selle üle domineerib üks organisatsioon või organisatsioonide rühm. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Internetiga seoses peame ühelt poolt järgima sõnavabaduse põhimõtteid ning teiselt poolt võitlema küberkuritegevuse ja interneti kuritarvitamise vastu. Ent me ei tohiks säilitada andmeid kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise nimel, kui puudub alus kahlusteks. Internet on tekitanud uusi probleeme, näiteks andmekaitse suhtlusvõrgustikes või seoses selliste projektidega nagu Google Street View. Interneti viimaste arengutega seotud probleeme käsitleti vähe, mistõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Internet on üldine avalik hüve ja peaks toimima avalikes huvides. Vaja on luua konkreetne interneti haldamise infrastruktuur, et tagada selle turvalisus, moraalsus ja autentsus ning vähendada küberkuritegusid. Vaja on ülemaailmset avatud koostööd interneti haldamisel, koostada Euroopa harta internetikasutajate õiguste kohta ja tunnistada ELi viiendat põhiõigust – õigust internetiühendusele. Sel põhjusel andsin täna oma poolthääle tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni koostatud interneti haldamist käsitlevale raportile, kus märgitakse, et EL peaks võtma vastu strateegia, milles sätestatakse interneti võrdne kättesaadavus kõigile ja mis tagab interneti neutraalsuse, eraelu puutumatuse, andmekaitse, sõnavabaduse ja alaealiste kaitse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata küberrünnaku suhtes kõige altimale elanikkonnarühmale. Alaealiste võimalikult heaks kaitseks tuleks kehtestada vajalikud piirangud ning edendada rahvusvahelist koostööd ebaseadusliku ja kahjuliku internetisisu vastu võitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. (IT) Internetist on nüüdseks saanud tööriist, mis on äärmiselt tähtis siseturu arengus, mis on Euroopa Liidu majanduskasvu ja arengu nurgakivi. Enam kui 60% Euroopa elanikkonnast saab praegusel ajal kasutada arvuteid. Seetõttu tundub, et liit peaks olema interneti haldamist käsitleva arutelu eestvedaja, tagades nii selle, et teenus, mis on muutunud sotsiaalses ja kaubanduslikus suhtluses hädavajalikuks, kajastab liidu selliseid väärtusi nagu tarbijate ja alaealiste kaitse. Sellepärast toetan ma Francisco Sosa Wagneri raporti sisu ja ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. (ES) Kõigepealt kiitus raportöörile raporti ja selle suurepärase ajastamise eest, arvestades interneti haldamise foorumi (IGF) järgmise kohtumise peatset toimumist esmakordselt ELis.

EL on osalenud selles foorumis selle loomisest saati, aga see, et see toimub Vilniuses, muudab meie delegatsiooni veelgi tähtsamaks. Interneti haldamise foorumi loomisest möödub sel aastal viis aastat ja Tunise tegevuskava kohaselt peab see nüüd otsustama, kas jätkata oma tegevust või mitte. ELi delegatsioon juba andis Sharm-el-Sheikhis oma nõusoleku foorumi jätkamisele praegusel kujul, sest see on tähtis vahend avalikuks dialoogiks kõikide interneti haldamises osalejate vahel.

Selline peab meie seisukoht endiselt olema ka Vilniuses toimuvate arutelude ajal. Mis puudutab teisi küsimusi, nagu Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni arendamine, millel on kindlasti oluline koht tulevase foorumi aruteludes, siis on Francisco Sosa Wagneri raportis selgelt välja öeldud, millist ühist seisukohta meie, Euroopa institutsioonide esindajad, interneti haldamise foorumil kaitseme.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin raportile lõpphääletusel vastuhääle, sest see pooldas valitsuste sekkumist interneti haldamisse, mis ei ole roheliste fraktsiooni seisukoht.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. (DE) Laste seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu võitlemine on eluliselt tähtis. Peame tegema kõik endast oleneva, et vältida lapsporno kättesaadavaks tegemist internetis. Laste ärakasutamise alaline ja tulemuslik ohjeldamine on nii poliitiline kohustus kui ka õigusriigi põhimõte. Saksa Vaba Demokraatliku Partei liikmed Euroopa Parlamendis arvavad, et selline kriminaalne internetisisu tuleb võimalikult kiiresti kustutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Francisco Sosa Wagneri raporti poolt, sest EL peaks interneti haldamise kõikides tahkudes olema rahvusvahelises plaanis jõulises juhtrollis. Raportis väidetakse, kui tähtsaks EL peab vajadust ülemaailmse interneti turvalisuse ja stabiilsuse järele, inimõiguste austamist, sõnavabadust, eraelu puutumatust, isikuandmete kaitset ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Hääletasin interneti haldamist käsitleva raporti poolt, aga jäin erapooletuks selle lõike üle hääletamisel, milles nõutakse intellektuaalomandi õiguste omanike kaitsmise prioriteediks seadmist, asetades nad tarbijatega samale tasandile.

Interneti haldamise hea tava peab õigupoolest tagama kõigile varade, eelkõige kultuurivarade kättesaadavuse digitaalses keskkonnas, aga seda ei tohi saavutada loojate, eelkõige autorite õigusi kahjustades. Neid õigusi ei tohi käsitleda pelgalt intellektuaalomandi õigustena, vaid autorid peaksid saama valida endale sobiva viisi, kuidas inimesed nende töid nautida saavad.

Lisaks peavad olema tagatud kasutajate eraelu puutumatus ja loovus.

Seetõttu on väga tähtis saavutada kasutajate ja loojate õiguste tasakaal, et inimesed saaksid teadlike kodanike, tarbijate ja loojatena oma andeid kasutada.

 
  
  

Raport: Hermann Winkler (A7-0143/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt teades, et teatud aladel, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, on probleeme uuenduste kättesaadavusega. N-ö kriitilise massi puudumisega seotud probleemidega tuleb arvestada, et õhutada nende piirkondade potentsiaali paremat ärakasutamist sellistes valdkondades nagu teadus- ja uuendustegevus. Ainulaadsed geograafilised ja ilmastikuolud on äärepoolseimatele piirkondadele eriomased eelised teatud tegevuste edendamise seisukohalt, näiteks elurikkuse, mereressursside, kliimamuutuse, taastuvenergia, veevarude, keskkonna, loodusvarade, tervishoiu ja uute tehnoloogiatega seotud tegevuse edendamiseks.

Konkreetselt loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisusega seoses pakuvad äärepoolseimad piirkonnad Euroopa teadusuuringute jaoks head juurdepääsu troopilistele ökosüsteemidele, milles on ainulaadne elurikkus ja põllumajandus. See võimaldab Euroopa teadusruumis viia teadusuuringuid läbi looduslikes laborites. Need on ka head kohad katsetamiseks. Vaatamata selliste piirkondade võimalustele ja neile suunatud jõupingutustele on paljudes sellistes piirkondades endiselt palju probleeme konkurentsi, majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate tegurite parandamisega, nagu on sätestatud Lissaboni strateegias, eelkõige teadus- ja arendustegevusega seoses.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult.(IT) Lugupeetud juhataja! Toetan Hermann Winkleri arvamust ELi uuendustegevuse edendamise poliitika läbivaatamise kohta ja hääletasin selle poolt. Eriti olen nõus sooviga luua laiaulatuslik strateegia, mis ei hõlmaks mitte ainult tehnilist innovatsiooni, vaid ka halduslikku, organisatsioonilist ja ühiskondlikku innovatsiooni. Arvan, et selleks on vaja kaasata uuendustegevuse edendamise meetmete loomisse rahandusmaailm ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning pöörata tähelepanu nii poliitilistele kui ka majanduslikele eesmärkidele piirkondlikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Selles algatusraportis vaadeldakse ühenduse innovatsioonipoliitika meetmeid ja seatakse mitmed prioriteedid uue innovatsioonipoliitika määratlemiseks. Sealhulgas väljendab parlament soovi, et uuendustegevus ei piirduks ainult tehnoloogiaga, vaid hõlmaks ka halduslikke, organisatsioonilisi ja sotsiaalseid uuendusi. Samuti rõhutatakse selliste uute innovatsiooninäitajate väljatöötamist, mis oleksid sobivamad üha enam teadmistepõhise majanduse jaoks. Lõpetuseks pooldatakse raportis teadusuuringute ja uuendustegevuse raamprogrammide ning struktuurifondide vahelise koostoime mõju parandamist, mis on minu arvates tähtis punkt. Kuna olen täiel määral nõus raportis propageeritud tegevussuundadega, toetasin seda hääletusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Mu sakslasest kolleegi Hermann Winkleri algatusraport, mis koostati pärast Euroopa Komisjoni teatist „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal”, sai minu poolthääle. Uuendustegevus on praegu liidu ees olevatele suurtele ühiskondlikele ja keskkonnaprobleemidele edukalt reageerimises ja strateegiliste poliitiliste eesmärkide saavutamises määrava tähtsusega. Me ei saavuta 2020. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärke, kui ei kiirenda sobiva, vastupidava ja tõhusa energiatehnoloogia väljatöötamist ja üldist kasutussevõttu. Toetan ülikoolide ja ettevõtete vahel dialoogi parandamist. Eelarvega seoses peame avaliku sektori püsirahastamise tasandil muutma innovatsioonipoliitika rohkem ühendusepõhiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit. Teadusuuringud ja uuendustegevus on määrava tähtsusega praeguste suurte ühiskonna- ja keskkonnaprobleemide edukal lahendamisel ja ELi strateegiliste poliitiliste eesmärkide saavutamisel, muu hulgas konkurentsivõime, kliimamuutuse, tööhõive ja demograafiliste muutustega seoses. Konkurentsivõimelisuse säilitamiseks peab EL investeerima jätkusuutlikku tehnoloogiasse, hoolitsedes selle eest, et see oleks piisavalt rahastatud. Seni on Euroopa teadusuuringute ja uuendustegevuse vallas palju maha jäänud, kuna see valdkond on väga killustunud ning teadus- ja uuendustegevuse ja nende tulemuste turuletoomise vahel on lõhe. Minu arvates peaks Euroopa Komisjoni tulevane innovatsioonikava lahendama teadusuuringute ja uuendustegevuse erasektoripoolse rahastamise probleemi, mis võimaldaks ettevõtetel luua uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning kohandada neid turule.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Sõltumata sellest, kas uuendatakse tooteid või protsesse ja kas uuendused on pöördelised või järkjärgulised, on need tõhususe ja jätkusuutlikkuse poole püüdlevate tänapäevaste majandus- ja ärisüsteemide konkurentsivõime alus. Sellepärast tuleb toetada teadustegevust, mis on iga uuenduse ja avastuse alus, eriti veel siis, kui teadustegevus viib väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kokku uue tehnoloogia maailmaga.

Sel põhjusel saan ma Hermann Winkleri koostatud raportit, mis lisab teadmiste kolmnurka kolmanda külje, kelleks on tarbijad, ainult toetada. Vajame oma praeguses pidevalt muutuvas elus tugipunkte. Sellepärast peab majanduskasv ning majandus- ja ühiskondliku süsteemi konkurentsivõime olema alati inimlikes mastaapides.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Praegu eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest innovatsioonile alla 1%. Selline on olukord ajal, mil Euroopa on mõistnud, et meie tulevik on teadustegevuse, innovatsiooni ja hariduse kolmnurgas. Euroopa Parlamendi taotlus suurendada uuendustegevusele eraldatavaid vahendeid on sellises olukorras täiesti õigustatud. Lähenemas on aeg, mil hakkame tegelema perioodi 2014–2020 finantsprognoosidega, ja peame siis seda taotlust kaaluma. Euroopa majanduse jätkusuutlikuks muutmine peab Euroopa ees olevate majandus- ja keskkonnaprobleemide lahendamise tulemusena tegema Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja võimaldama uute võimaluste tekkimist iga riigi majandusele.

Lisaks ja eelkõige seoses finantskriisiga ja raskustega krediitide saamisel on rahaeraldiste suurendamine nii ELi kui ka riikide tasandil ning sobivate finantsinstrumentide loomine ettevõtete innovatsioonivõime seisukohalt otsustava tähtsusega. Vahendite hajutamine paljude eesmärkide ja erinevate ELi algatuste vahel ei ole seni rahuldavat tulemust andnud. Rahastada tuleb neid valdkondi, kus bumerangiefekt on kõige suurem. Olulisim kriteerium peab olema lisandväärtus Euroopa jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt. Kõigepealt tahaksin raportööri Hermann Winklerit suurepärase raporti eest kiita.

Innovatsioon ja teadustegevus, nagu haridus ja koolituski, on Euroopa jaoks tehnoloogia alal üha enam konkureerivas maailmas edukas olemise võti. Seni aga on sellele sektorile eraldatud ainult 1% ELi eelarvest, aga sellest ei piisa Euroopa ees olevate raskete ülesannetega toimetulekuks. Euroopa Liidul on aeg investeerida rohkem teadustegevusse ja innovatsiooni. Olen veendunud, et saame majanduskriisist jagu, ja rohkemate vahendite eraldamine on selleks üks võimalus.

Samuti arvan, et peame looma stiimulid erainvesteeringute tegemiseks tehnoloogilisse innovatsiooni ja muidu julgustama selliseid investeeringuid, sest ainult teadustegevuse abil saab meie turg konkurentsivõimeline olla ja tulla toime üha suureneva arvu ümberpaigutamistega. Lõpetuseks toetan „toetuse saajate huvidele vastavate rahastamisvahendite” loomise kavasid ja bürokraatia vähendamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis peaks soodustama otsustavat tehnoloogilist innovatsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Innovatsioonipoliitika peab käsitlema meie ees olevaid suuri ühiskondlikke probleeme, ühendades kõiki asjaosalisi.

Investeerimine teadmistesse ja reformidesse, mis edendavad tehnoloogilist progressi, teadus- ja uuendustegevust, haridust ja koolitust, et suurendada rikkust, majanduskasvu ja tööhõivet keskpikas ja pikas perspektiivis, on hädavajalik.

Võitlus uute probleemidega nõuab uue tehnoloogia innovaatilist rakendamist ja uuenduslikku sotsiaalsete küsimustega tegelemist organisatsiooni tasandil.

Tahaksin kutsuda üles suurendama jõupingutusi tehnoloogilistelt uuendustelt sotsiaalsete uuendusteni – avalike teenuste ja piirkondade uuendusteni – liikumisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Nutikaks majanduskasvuks, mille aluseks on teadmistel ja innovatsioonil põhinev majandus, on vaja konkreetseid meetmeid riigiüleste ja riiklike asutuste poolt.

Tõhusama poliitikaga, mille eesmärk on toetada ettevõtjaid uurimisvaldkonnas, peab kaasas käima uutesse katsetustesse investeerimise soodustamine, et hoolitseda selle eest, et lisaks kõigele muule oleks Euroopa tööturul konkureerimiseks valmis oskustöölisi. Samal ajal, kui palume riikidel rohkem teadustegevusse investeerida, peaksime andma neile Euroopa õigusraamistiku, mis on nii üldine kui ka spetsiifiline ning milles on ühtsed kooskõlastatud arengusuunised ja seirevahendid, millega kontrollida, kas rahastamine annab soovitud tulemusi.

Soovin ja toetan Euroopa tasandi õigusakte praktilise koolituse, koolitamise ja kutseõppe meetmete kohta, mille mõned riigid juba on oma haridussüsteemi lisanud, samuti õiguste ja kohustuste meetmeid hariduse valdkonnas. Kui me aga tahame, et teadustegevuse rahastamiseks eraldatakse 3% SKPst, peab akadeemiline maailm esitama rohkem garantiisid näiteks lektorite akadeemilise produktiivsuse kohta, ning me peame vältima vahendite tüki kaupa jagamist, mis on viimastel aastatel põhjustanud niigi piiratud vahendite valet ja ebaproportsionaalset kasutamist ebarahuldavate tulemustega.

Lõpetuseks nõustun väitega, et on vaja tegutseda ühtse patendikohtu süsteemi suunas, et standardida õigused riigiülesel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Uuendustegevusel on tänapäeva ühiskonnas eriti tähtis koht. Uuendustegevusel põhinev ühiskond suudab vältida võimalikke kriise, nii sotsiaal-majanduslikke kui ka looduslikke. Järelikult peab innovatsioonipoliitika suutma soodustada ühiskonna arengut, mitte pidurdama seda erinevate bürokraatlike nükete kasutamisega. Nagu Hermann Winkler oma raportis märgib, peab innovatsioon arvestama tänapäeval ka sotsiaalse väärtusega, mille uuendused kaasa toovad. Minu arvates tuleb 21. sajandi uuendustega seoses mõelda ka nende mõjule üksikisikule ja ühiskonnale tervikuna. Selliste uuendustega seoses nagu seda on näiteks asjade internet tuleb arvestada isikuandmete kaitsega ning õigusega eraelu puutumatusele ja seda õigust austada. Euroopa ühiskond ei tohiks muutuda tõsieluseriaaliks, kus kõik on jälgitav. Vastupidi, uuendused peavad aitama kaasa inimeste vabale suhtlemisele avatud ühiskonnas. Tehnoloogilised ja ühiskondlikud uuendused on ju tegelikult meie arengu alus. Sel põhjusel palun komisjonil tegeleda selle küsimusega võimalikult vastutustundlikult ja esitada visioon tulevase innovatsiooni tegevuskava koostamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Teadmised ja uuendustegevus on poliitilises tegevuskavas ja kõnepruugis tähtsamaks muutunud ning tänapäeval on vähe neid, kes julgevad kahelda sellesse valdkonda investeerimise olulisuses ja vajaduses teadmiste, uuendustegevuse, ettevõtete ja töökohtade omavahelise ühendamise järele.

Selline üksmeelsus võib aga muuta selle teema suureks mulliks, nagu on juhtunud paljude teiste n-ö moeteemadega, nagu keskkond, majanduslik jätkusuutlikus või ettevõtluse toetamine. Neist teemadest räägitakse paljudel valimismanifestide ja -programmide lehekülgedel ning need kaotavad lõpuks igasugused erijooned, mis neil varem võisid olla, ja jäävad vaid faktide konstateerimiseks. Sellega seoses pean juhtima tähelepanu negatiivsele tehnoloogilisele populismile, mille all Portugali peaminister kannatab, kuigi valitsus on teinud tõsiseid jõupingutusi teatud punktides. Töötingimuste ja teadusliku tootmise parandamisega seoses oleks parem keskenduda rohkem sisule ja vähem sõnadele ning meeles pidada, et kuigi konkurentsis püsimiseks on vaja kõrgelennulisi ideid, on selleks vaja ka realistlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Tänapäeval tunnistavad kõik innovatsiooni vajalikkust majandusliku ja sotsiaalse arengu edu ja jätkusuutlikkuse ning Euroopa eduka lõimumise jaoks. Üha kiirenevas arengutempos on veelgi selgemaks muutunud, kui tähtis on uuendustegevus, millega peavad alati kaasas käima uurimistegevus ja haridus. Seda arvesse võttes toetan raportit ELi innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta, kus rõhutatakse, et EL peab keskenduma selle valdkonna vahendite suurendamisele. Samuti tahaksin juhtida tähelepanu erasektorile mõeldud stiimulite ja Euroopa innovatsioonipoliitika kui prioriteedi elluviimise jaoks koostatud kõikehõlmava strateegia tähtsusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oleme nõus raporti mitme tahuga, kuigi selle sõnastus ei keskendu just alati kõige tähtsamatele teemadele. Näiteks oleme nõus, et uuendustegevus on ainult üks osa sellest, mille abil tulla toime praegusel ajal meie ees olevate probleemidega, nii sotsiaalsel kui ka üleilmsel keskkondlikul tasandil, ning et ühiskonna jaoks on teisigi sama olulisi valdkondi.

Ent tähtsus, mida omistatakse igale Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud valdkonnale, näiteks ettevõtlusaktiivsus, tööhõive, demograafilised muutused ja kaasav ühiskond, on selline, et dokument ja muutuvas maailmas vajaliku uuendustegevuse analüüs ei ole piisavad, et edendada liikmesriikides tõelist majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tõsta tootlikkust, luua töökohti ja tõsta palku, mis on meie arvates kõik tähtsad. Seepärast jäime erapooletuks.

2. septembri 2009. aasta teatises „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal” toob Euroopa Komisjon välja ELi innovatsioonipoliitikas pärast 2005. aastat aset leidnud muutused. Nüüd tuleb loota, et peagi esitatava tegevuskava mõned punktid võetakse taas päevakorda ja ka viiakse ellu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Raport Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ees olevate probleemide kohta on väga hea dokument, milles on tõstatatud kõige olulisemad selle teemaga seotud küsimused. Toetasin koos kolleegidega sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist seda raportit, sealhulgas muudatusettepanekut 46, milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma jõupingutused ühenduse patendi ja ühtse patendikohtusüsteemi üle kokkuleppele jõudmise suunas. See küsimus on veninud palju aastaid ja palju aastaid on korrutatud samu ühtset patenti toetavaid väiteid ja vaidluspunkte (nt mitmesse keelde tuleks Euroopa patendid tõlkida). Mõned juriidilised küsimused on pärast Lissaboni lepingu jõustumist lahenduse leidnud. Määrusi saab olema kaks: üks patendi enda kohta ja teine keelesüsteemi kohta.

Lisaks sellele on aga patendikohtusüsteemi küsimus. Sellise süsteemi loomiseks on vaja reguleerida Euroopa Liidu ja Euroopa Patendiorganisatsiooni vahelist suhet, et see oleks kooskõlas ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi pädevustega. Patendisüsteemi üksikasjadesse laskumata, mis saab kahtlemata olema paljude arutelude teema, tahaksin toonitada, et see teema on Euroopa Parlamendi praegusel ametiajal üks tähtsamaid. Sellepärast arvan, et peame igal sammul kutsuma teisi institutsioone üles alustama konstruktiivset koostööd selles valdkonnas, mida Hermann Winkleri raportiga tehaksegi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hermann Winkleri raportis käsitletakse mitut tähtsat teemat, sealhulgas ökoinnovatsiooni ja keskkonnasõbralikku ettevõtlust. Meie planeedi ees olevaid probleeme arvestades on selge, et selle valdkonna uuendustegevus on eluliselt tähtis. Minu kodumaa Šotimaa on ökoinnovatsiooni paljudes tahkudes esirinnas, eelkõige taastuvenergia valdkonnas. Šoti valitsus on loonud 10 miljoni naela suuruse Saltire auhinna, mille eesmärk on soodustada uuendustegevust loodete ja lainete energia valdkonnas, ja see sobib kenasti ELi laiemate jõupingutustega luua muutuvasse maailma sobiv poliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Ülemaailmne konkurents investeeringute pärast on viinud selleni, et kolmandatesse riikidesse kolitakse lisaks teatavatele tootmisüksustele ka nendega seotud teadus- ja arendustegevus. Niisugune suundumus kujutab endast sisulist ohtu Euroopale kui tööstuskeskkonnale. Vastuabinõuna tuleb järjekindlalt toetada innovatsioonipotentsiaali, enne kui see suundumus muutub pöördumatuks. Komisjoni sõnul kasutatakse praegu otseselt innovatsioonimeetmeteks alla 1% ELi eelarvevahenditest. Arvestades ühiskonnaprobleeme, mis lähiajal lahendamist ootavad, on see ebapiisav. Seetõttu nõustun üleskutsetega suurendada ELi innovatsioonieelarvet. Seda tuleks arvesse võtta finantsperspektiivi 2014–2020 kavandamisel. Lisaks, ja eriti seoses finantskriisiga ja raskustega krediitide saamisel, on rahaeraldiste suurendamine nii ühenduse kui ka riikide tasandil, samuti toetuse saajate huvidele vastavate rahastamisvahendite loomine ettevõtete innovatsioonivõime seisukohalt otsustava tähtsusega. Innovatsioonipoliitika tõhususe suurendamiseks tuleb eri toetusinstrumente paremini koordineerida, tõhusamalt üksteisega siduda ning nende haldamine peab olema karmim; teisisõnu, rahaline abi peab olema sihipärasem.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Aina uute ja uute uuenduste juurutamiseta ei oleks areng võimalik. Uuendusi on vaja igal pool majanduses ja ühiskonnaelus – alates uutest raviviisidest ja üha kiirematest suhtlusvahenditest kuni uute ideedeni tööstuses ja teaduses ning alternatiivsete energia saamise viisideni. Ülemaailmset majanduskriisi ja vananevat elanikkonda arvestades on see eriti tähtis. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et lisaks innovatsioonipoliitika valdkonnaülesele iseloomule on oluline ka kodanikualgatus.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, samuti põllumajandusettevõtete uuenduslikkus on konkurentsivõimelise majanduse oluline osa. Majanduse kiire arengu eest hoolt kandes, mis hõlmab ka keskkonna eest hoolitsemist, ei tohiks me unustada inimesi ja sotsiaalset ebavõrdsust, sest need erinevused võivad suureneda ja arengumeetmetele vastu töötada.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopa majanduse praegune jätkusuutlikuks muutumine peaks tegema Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Majandusprobleemidest peavad saama riikide majanduste jaoks uued võimalused. Tegevuse – mitte ainult tootmise, vaid ka sellega seotud teadus- ja arendustegevuse – kolmandatesse riikidesse üleviimise vastu võitlemine peab olema üks meie eesmärke.

Konkurentsivõime kui poliitilise eesmärgi kõrval peab Euroopa Liit tegelema ka muude meie ühiskonna ees olevate probleemidega, sealhulgas kliimamuutuse ja demograafiliste muutustega. Praegu kulutatakse innovatsiooniga seotud meetmetele alla 1% liidu eelarvest. Eesolevaid ühiskonnaprobleeme arvestades arvame, et see protsent on ebapiisav.

Sellepärast toetasin raportööri seisukohta, milles nõutakse, et peatne perioodi 2014–2020 finantsperspektiivi kavandamine peaks hõlmama ka ELi innovatsioonieelarve suurendamist. Stiimulid peavad olema eesmärgile suunatud, leida tuleb uusi tehnoloogiaid toetavaid vahendeid ja luua nende vahele kooskõlastatud seosed ning parandada asjaosaliste vahelist kooskõlastamist. Lisaks innovatsiooni avalikule rahastamisele tuleb ergutada ja soodustada ka erarahastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Mis puudutab teadusuuringuid ja koolitust, siis on uuendustegevus üks olulisimaid teadmiste loojaid ELis. Ühenduse innovatsioonipoliitika on ELi 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide elluviimiseks väga tähtis. Uuendustegevus nõuab aga rahalisi vahendeid, mida eelkõige ettevõtetel ei ole ja mida neil, eelkõige VKEdel, ei ole lihtne hankida. Seega on selle määruse heakskiitmine tähtis samm ettevõtjate toetamise suunas. On ju ettevõtjad Euroopa uuendustegevuse tõukejõud.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. (SK) Minu arvates on vastuvõetamatu, et üleilmne majanduslik konkurents on tekitanud olukorra, kus mitte ainult tootmisüksused, vaid ka vastavad uurimis- ja arendusressursid viiakse üle kolmandatesse riikidesse.

Selle suundumusega tuleb otsustavalt võidelda, luues julge ja läbimõeldud tööstusuuenduste poliitika, mis tagab Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime ja ülemineku väiksema süsinikdioksiidiheitega teadmuspõhisele majandusele.

Sellepärast ei ole ELi eelarvest 1% suunamine uuendustegevusse minu arvates piisav ja olen ühel meelel raportööriga, et see puudujääk tuleb parandada perioodi 2014–2020 finantsperspektiivis, millega hakatakse tegelema selle aasta lõpus.

Arvestades seda, et finantskriis on kaotanud uuenduslike äriprojektide jaoks krediidi saamise võimalused, peavad ka liikmesriigid mõtlema tõsiselt teadus- ja arendustegevuse rahastamise märgatavale suurendamisele, mis tagab nende konkurentsivõime pikemas perspektiivis ning aitab kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Teadusuuringud, innovatsioon ja haridus on riigi konkurentsivõime jaoks olulised. Et ettevõtted jääksid uuendusvõimeliseks, peavad nad palju investeerima, mis on sageli aga probleem, eelkõige krediidi saamise võimaluste kokkukuivamist arvestades. Ajal, mil ressursse on vähem, on vaja edendada säästlikku tehnoloogiat. Jälle on nii, et ühelt poolt peame toetama maapiirkondi, viies sinna lairibaühenduse, ja samas teiselt poolt kärbitakse nende piirkondade infrastruktuuri, kui erastatakse raudtee, postkontorid jne.

Räägime küll ülikoolide ja uurimisasutuste tähtsusest, aga samas hoopis vähendame nende rahastamist. Nagu alati, rõhutame VKEde tähtsust sellega seoses, aga vaatame, kas sõnadele järgnevad ka teod. Raport on sisuliselt vanade meetmete meeldetuletamine ja seetõttu jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Järgmise kümne aasta strateegias (EL 2020) on teiseks põhieesmärgiks teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine 3%ni SKPst aastaks 2020. Algatusraportis kutsutakse komisjoni üles looma konkreetsed kaugeleulatuvad algatused, kuna Lissaboni strateegia ei ole selles konkreetses valdkonnas tulemusi andnud.

Tuleb märkida, et Euroopas kulutatakse teadus- ja arendustegevusele alla 2% (Ameerika Ühendriikides 2,6% ja Jaapanis 3,4%), peamiselt väheste erainvesteeringute tõttu. Praeguse majanduskriisi tõttu tööturul aset leidvad muutused ja tootmisprotsessi muutumine teevad vajalikuks innovaatikavaldkonna arendamise, mis ei loo mitte ainult tehnoloogilist, vaid ka ühiskondlikku lisandväärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Just homsed uuendused on need, mis aitavad Euroopal toime tulla tulevaste kümnendite suurte majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega. Vaja on suurendada jõupingutusi Euroopa kaugeleulatuva innovatsioonipoliitika elluviimiseks. Selline on loogika, mis on aluseks Hermann Winkleri raportile, mida ma toetasin. Kõigepealt peame suurendama selle poliitika jaoks eraldatavat rahalist abi. Uuendustegevusele mõeldud eelarvet tuleb oluliselt suurendada ja ma loodan, et finantsperspektiiv 2014–2020 seda sisaldab.

Ka liikmesriigid peavad tegema rohkem tööd, et saavutada Barcelona eesmärk nii kiiresti kui võimalik, eraldades vähemalt 3% oma SKPst teadus- ja arendustegevusele. Samuti on väga tähtis parandada liidu ja riikide poliitika kooskõlastatust. Et innovatsioonipoliitika tulemusi annaks, peab see kindlasti olema kõikehõlmav, sidus ja pikemaajaline. Lisaks tuleb parandada dialoogi uurimistegevuse ja majanduse vahel. Sellega seoses on mul hea meel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loomise üle, mis nende kahe valdkonna vahelisi suhteid soodustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kahju, et osade kaupa hääletamisel ei kiidetud heaks Euroopa Patendikohtu nõude väljajätmist, nagu soovisid rohelised, ja see jäeti sisse. Raportis nõutakse aga ühiste patendikoondiste, -platvormide ja kõigi õiguste litsentside kasutamist ning selles rõhutatakse patentide kvaliteedi tähtsust.

 
  
  

Raport: Michael Cashman (A7-0165/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et vaesuse kaotamine on ülitähtis. Lissaboni lepingus peetakse ELi koostöö- ja arengupoliitika kõige tähtsamaks eesmärgiks vaesuse kaotamist ning arvestades seda, et see on moraalne kohustus, mille pikaajaline kasulikkus ELi huvidele on oluline, arvan, et see on vaja seada essmärgiks ka välispoliitikas. Samuti tasub märkida, et vaatamata Euroopas ja mujal maailmas valitsevale sügavale majanduskriisile, ei saa ega tohi me unustada välisabi, sest see on õiglasema ja solidaarsema maailma loomise jaoks tähtis.

Kuna eesmärgid, mis pandi paika aastal 2000 toimunud aastatuhande tippkohtumisel, kus võtsime endale kohustuse teha rohkem vaesuse vastu võitlemisel, on veel kaugel ja aasta 2015, mis ajaks me need eesmärgid saavutama pidime, aina läheneb, peaksime kiiremas korras läbi vaatama erinevad tegurid, mille abil aastatuhande arengueesmärgid võimalikult hästi täidetud saaksid. Sellepärast tahaksin tänada raportööri selle dokumendi eest ja kasutada võimalust sellele projektile toetuse avaldamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Igal aastal sureb peaaegu kaheksa miljonit alla viieaastast last. Kolm ja pool miljonit sureb raseduse ajal aset leidnud komplikatsioonide tõttu kohe pärast sündi. Umbes neli miljonit sureb ainuüksi neljas riigis: Indias, Nigeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Pakistanis ja Hiinas.

Paljusid neist surmadest oleks lihtne vältida, näiteks rinnaga toitmise, putukamürgiga töödeldud sääsevõrkude kasutamise ja vaktsineerimise abil, peamiselt kopsupõletiku ja maalaaria vastu. Paljud emad ei tea, kui tähtis on vaktsineerimine, või kui teavad, siis on nad nii vaesed, et neil ei ole arsti juurde sõitmiseks raha.

Neile lastele tuleviku andmiseks ei ole vaja tohutuid investeeringuid; piisab vaid sellest, et anda neile riikidele odavaid ravimeid, mis on meie jaoks igapäevase ennetava meditsiini osa, rajada kaevud, kust saab joogivett, jagada lihtsaid sääsevõrke ja hoolitseda selle eest, et abisaadetised jõuavad sihtpunkti.

Seetõttu on kõigepealt vaja poliitilist otsustavust midagi inimelude päästmiseks ette võtta, et lõpetada need tapatalgud, mille ohvrid on süütud lapsed, kelle ainus süü on see, et nad sünnivad vaesesse riiki.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Michael Cashmani esitatud raporti poolt, sest mulle tundub, et parlament pidi võtma selge seisukoha, mis toetab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Me ei tohi lubada, et praegune majanduskriis selle küsitavaks muudaks. Oleme nende 2000. aastal toimunud aastatuhande tippkohtumisel vastu võetud eesmärkide saavutamisest veel kaugel. Jutt on äärmise vaesuse ja nälja vähendamisest, kõigile alghariduse tagamisest, soolise võrdõiguslikkuse edendamisest, vastsündinute suremuse vähendamisest, emade hügieenitingimuste parandamisest, HIV/aidsi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisest, jätkusuutlikust keskkonnahoiust ja ülemaailmse arengupartnerluse loomisest. 2010. aasta septembris kohtuvad kõik ÜRO liikmesriigid, et panna paika vastav tegutsemiskord ja parandada tulemusi. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega näitab Euroopa Parlament riigipeadele ja valitsusjuhtidele, et soovib aastatuhande arengueesmärgid saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan seda raportit. Vaesuse vähendamine on üks ELi arengupoliitika peamisi eesmärke. Majandus- ja finantslanguse tagajärjed on aga aeglustanud arenguriikide ja veel enam vähim arenenud riikide edusaame. Sellepärast peaksid ELi liikmesriigid tegema erakorralisi jõupingutusi selle nimel, et seada võimalikult kiiresti sisse konkreetsed arenguabimeetmed, mis hõlmavad kaubandust, arengukoostööd ja ühist põllumajanduspoliitikat. Samuti peame püüdma hõlbustada arenguriikide maailmamajandusse integreerumist ja soodustada nende riikide kaubanduse arengut. Komisjon peab tagama arenguriikidele ja vähim arenenud riikidele suunatud abimeetmete tõhusa haldamise ning rahalise abi jagamise läbipaistvuse ja tõhususe.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten, John Bufton, David Campbell Bannerman, Trevor Colman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei ei toeta võla kustutamist, kuna see ei ole järgmistel põhjustel majanduslikult mõistlik. 1. Laenuandja riik on tavaliselt ka laenuvõtja riik. Näiteks tuleb märkimisväärne osa ülemeremaadele antavast abist Ühendkuningriigist, ent Ühendkuningriik ja seega selle maksumaksjad ei anneta tavaliselt hea meelega, kui samas Ühendkuningriigi ettevõtete võlakoormus aina suureneb. 2. Võlgade kustutamine ei lase kolmanda maailma võlgnikust riikidel rohkem rahvusvahelist raha saada. Seega ei ole see võlgnikust riigi huvides. 3. Võla kustutamine tekitab moraalse ohu. Aga kuidas siis jääb nende paljude kolmanda maailma riikidega, kes täidavad oma võlakohustusi? 4. Kustutamine tähendab kaudselt leppimist pettuse, korruptsiooni ja laenude ärastamisega, mis on Aafrika võlgnikust riikides nii tavaline. 5. Kuna paljudel maailma riikidel on praegu tohutult võlgu, siis kes otsustab, kelle võlg kustutada? Siin peitub jälle üks moraalne oht.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Michael Cashmani raport 2000. aastal seatud aastatuhande arengueesmärkide täitmise ulatuse kohta sai minu poolthääle. Kõik näib viitavat sellele, et need eesmärgid jäävad saavutamata. ELil on selles tohutu vastutus, sest oleme peamine vaeste riikide abistaja, ja sellega seoses võetakse meid arenguküsimustes rahvusvahelises plaanis kuulda. Michael Cashmani raportis hinnatakse väga õiglaselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamise hetkeolukorda, pöörates erilist tähelepanu äärmuslikule vaesusele, naiste olukorrale, tervishoiule, haridusele ja keskkonnale. Raportiga tuletatakse meile meelde, et Euroopa Liit peab hoolitsema selle eest, et erinevate üksuste arengupoliitika oleks omavahel kooskõlas. Riigi põllumajandus-, kalandus- ja äritegevus ei tohi sattuda vastuollu selle arenguga. Kogu raportis näitab parlament end ettenägeliku tegutsejana, toetades uusi rahastamisviise, mida on vaja üldisemalt kasutusele võtta. Aastatuhande tippkohtumisel 2000. aastal koostatud aruanne on tähtsam kui kunagi varem. Meie juhtide kohus on teha need realistlikud ja saavutatavad eesmärgid teoks nii kiiresti kui võimalik. Eelkõige on küsimus tahtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peab jääma üheks Euroopa Liidu põhieesmärgiks. Aastatuhande arengueesmärkide täitmine kõigest hoolimata on väga tähtis ja kiireloomuline ülesanne nii ELi kui ka maailma tasandil. EL ja rahvusvaheline üldsus peaksid koondama oma jõupingutused ja kasutama konkreetseid abinõusid selleks, et parandada võimalusi seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega. Tahaksin toonitada, et praegu ei ole õige aeg säästa haigete ja nälgivate inimeste arvelt. Sellepärast peame pöörama erilist tähelepanu sellistele valdkondadele nagu tervishoid, naised, lapsed ja vaesuse vastu võitlemine ning pöörama rohkem tähelepanu tööhõivele ja inimväärsele tööle. Tahaksin rõhutada, et vaesuse vähendamist aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kaudu tuleb tunnistada ELi poliitika üldeesmärgina ja Euroopa peab näitama maailmale teed, püüdes maailma vaeseimatele antud lubadustest ühiselt kinni pidada. Olen nõus Euroopa Parlamendi üleskutsega, et suurem osa ELi rahalisest abist antaks kõige suuremas puuduses inimestele, keskendudes eelkõige naistele, lastele, puuetega inimestele ja kõigile neile, kellele on abi kõige rohkem vaja. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka soolisele võrdõiguslikkusele, vähemuste õigustele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et Euroopa on maailma suurim arenguabi andja.

Arenguabi on aidanud leevendada arenguriikides elavate miljonite inimeste vaesust. Äärmuslikus vaesuses olevate inimeste arv on langenud 1,8 miljardilt 1,4 miljardile. Peaaegu 90% vaeste perekondade lastest käib nüüd koolis. Malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemise vallas on tehtud suuri edusamme ja vastsündinute suremus väheneb märkimisväärselt.

Hiljutine toidu- ja kütusekriis ning üleilmne majanduslangus on aga palju viimase kümnendi edusamme olematuks muutnud.

Praeguses finants-, majandus- ja kliimakriisis on süüdi rikkad riigid, aga arenguriigid on need, kes ülemaailmse soojenemise pärast kõige rohkem kannatavad. See tähendab, et peame parandama kõiki kliimamuutuse vastaseid meetmeid, näiteks sobiva tehnoloogiaga varustamine.

Tahaksin kutsuda üles eraldama arenguriikidele täiendavaid rahalisi vahendeid. Need peaksid olema keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutlikud ja tulema erasektorist, süsinikdioksiiditurult ning tööstusriikide ja majanduslikult rohkem arenenud arenguriikide avalikust sektorist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Aborti puudutava lõike (42) vastuolulise sõnastuse tõttu hääletasin raporti vastu. Arvan, et abort on moraalselt vale, ja ma ei saa sellise lõikega nõustuda. Sellegipoolest pean ka mina ütlema, et kõikide teiste küsimuste käsitlemisel on raportöör teinud suurepärast tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. (IT) Väga kahju, et Euroopa Parlament ei ole juba aastaid suutnud lahendada üht kurba vastuolu. Igasse dokumenti, kus pakutakse kenasti välja maailmas vaesuse, nälja ja vägivalla vastu võitlemise meetmed, suudavad mõned lisada kas otsese või kaudse viite nn abordiõigusele kui elanikkonna tervist ja arengut soodustavale vahendile.

Selle mõne isiku algatuse puhul valitseb ühelt poolt enamiku ükskõiksus ja teiselt poolt vähemuse enesekindluse puudumine. Ent vastuolu ja tragöödia on ilmselged. Kõigi inimeste võrdse väärikuse põhimõte ja ühiskonna noorimate liikmetega erilise ja õiglase solidaarsuse põhimõte hüljatakse just siis, kui peaksime püüdlema diskrimineerimise vastu võitlemise ja tervise kaitsmise eesmärgi saavutamise poole.

Sama juhtus ka täna Michael Cashmani raporti puhul, mille lõige 42, olles vastuolus kogu dokumendiga, pani mind ja paljusid parlamendiliikmeid lõppkokkuvõttes raportit tervikuna maha hääletama. Kui võrrelda, siis tegelikult kaaluvad raportis propageeritavad halvad asjad head asjad üles.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on arengupoliitika prioriteet. Vaid mõni kuu enne ÜRO kõrgetasemelist kohtumist on tõde selline, et vaatamata märkimisväärsele edule mõne aastatuhande arengueesmärgiga, oleme loodetud tulemustest väga kaugel. Tuleb teha rohkem. Liikmesriigid peavad oma ametliku arenguabi lubadustest kinni pidama. Vaja on uurida uusi rahastamismehhanisme, mis ei tõsta praegusel kriisi ajal makse. Eelkõige on vaja arengupoliitika muuta sidusaks (nii nagu oli sätestatud käesoleva aasta mais vastu võetud resolutsioonis ELi arengupoliitika sidususe ja riikliku arenguabi suurendamise kohta).

Mul on hea meel, et parlament seadis aastatuhande arengueesmärkide jaoks prioriteediks tervishoiu, hariduse, ühiskonna haavatavaimad rühmad ja vaesuse kaotamise konkreetsete meetmete abil ettevõtlus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Seda tehti ka üleskutsega luua uus üldine valitsemise süsteem, milles on suurem sõnaõigus arenguriikidel ja mis edendab neis riikides demokraatiat, rahu ja õigusriigi põhimõtteid. Aga ma ei ole nõus arvamusega, et abort on rasestumisvastane vahend.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Scott McKenzie laulis kord, et kui lähed San Franciscosse, pane kindlasti mõned õied juustesse, sest kohtud seal suursuguste inimestega. Maailm aga ei ole selline ja seda sõnumit ei saa kasutada praegu maailmas valitseva keerulise majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta. Sellepärast hääletasin ma raporti vastu, kuigi muidugi ei kahelnud ma nende eesmärkide taga olevas heas tahtes. „Kujutage ette, et pole riike, seda pole raske teha, pole millegi eest tappa ega surra ja poleks ka religiooni. Kujutage ette, et kõik inimesed elavad rahus.” Aga John Lennon lisas ka: „Võite öelda, et olen unistaja.” Kahjuks ei ole reaalne elu selline. Meie võimuses on aga muuta maailm õiglasemaks ja turvalisemaks kohaks, kus igaühel on natukenegi väärikust.

Raportis esitatud ettepanekutega tahetakse saavutada mitmeid eesmärke, aga ei keskenduta tulemuslikele prioriteetidele ja ei määratleta neid. Kõikides suundades rabamine tähendab seda, et ükski neist eesmärkidest ei ole saavutatav. Lõpetuseks näib mulle, et need on liiga riigikesksed eesmärgid ja keskenduvad keskvalitsusele. Ma ei ole sellise lähenemisega nõus. Arvan hoopis, et aastatuhande arengueesmärkidele mõeldud investeeringud peaksid minema liidu projektidele, nagu aastatuhande külad, milles kõik ELi institutsioonid jõuliselt osalevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan väga seda raportit aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas liikumise kohta. Ajal, mil riigid vähendavad oma abieelarveid, jääb ELil oma rahastamislubaduste täitmisest puudu 20 miljardit eurot. ELi liikmesriigid ei tohiks kõhelda oma kohustuste täitmisel Euroopa arengukonsensuse raames. Lisaks tuleb aastatuhande arengueesmärke vaadelda arengut soodustavast vaatevinklist, tegeledes samal ajal vaesuse algpõhjustega. Liikmesriigid peavad eraldama 2015. aastaks 0,7% kogurahvatulust abi jaoks, nagu lubatud, mitte seda protsenti vähendama, mis on kriisi ajal kahekordselt ärevust tekitav, sest kogurahvatulu ise samuti väheneb. Lisaks ei ole vastuvõetav, et EL laiendab ametliku arenguabi mõistet ka teistele rahavoogudele, nagu migrantide rahaülekanded kodumaale või võlgade kustutamise meetmed. Arengu mahajäämusega tegelemiseks peab arenenud maailm võitlema jõuliselt maksuparadiiside ja ebaseaduslike kapitalivoogude vastu, sest need röövivad arenguriikidelt vahendid, mida neil hädasti vaja on. Arvan, et arenguvaldkonna eest vastutamine peaks jääma arenguvolinikule, kes peab nõudma poliitika paremat sidusust, eelkõige seoses kaubandus-, ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitikaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Parlament edastab jõulise sõnumi, kui võtab vastu resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude kohta. See näitab, kui tähtsaks peab Euroopa vaesuse, nälja, haiguste ning vastsündinute ja emade suremuse kaotamist aastaks 2015. Enne Euroopa Ülemkogu toimumist on see sõnum selge. ELi riigipead ja valitsusjuhid peavad oma rahalubadustest kinni pidama, kaasa arvatud praeguse üleilmse majandus- ja finantskriisi ajal – võib-olla nüüd enamgi kui varem. Liikmesriikidel on vaja anda abiks 0,7% RKTst. Oma rahaliste lubaduste täitmiseks peab Euroopa looma uued rahastamismehhanismid, näiteks 0,05% suurune maks finantstehingutelt. Arvestades seda, kui suures mahus neid tehinguid praegu tehakse – hiljuti ületas see summa maailma RKTd 70 korda – annaks selline maks aastas 10 miljardit eurot. Lisaks oleks hea see, et ka rahandussektor annaks oma panuse. See tundub õiglasena, kui arvestada, et sektor on saanud tohutuid riigiabisummasid, et elada üle enda tekitatud enneolematu kriis. ELi ühepoolne algatus võiks elavdada sellist tegevust ka mujal maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et toimus hääletus Michael Cashmani raporti üle, mis käsitleb edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks lähtuvalt vahekokkuvõttest ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelise kohtumise ettevalmistamisel. See lihtsalt tuli vastu võtta. Vaid viis aastat enne aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtaega aastal 2015 on see rahvusvahelise üldsuse jaoks ainulaadne võimalus suurendada jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks. Olukord on kriitiline ja nõuab kohest tegutsemist. Tuleb uuesti püüda kustutada vähim arenenud riikide võlad ja vähendada arenguriikide võlakoormust.

Samuti pooldan tõhusamate meetmete kasutuselevõttu, et jälgida, kuidas täidetakse võetud kohustust eraldada aastaks 2015 ametlikuks arenguabiks 0,7% kogurahvatulust. Aastatuhande arengueesmärkide rahastamine peab algama riiklikul tasandil ning arenguriigid peavad nende eesmärkide saavutamiseks looma ja eraldama ka oma vahendeid, aga abistajariigid peavad pidama kinni oma lubadusest ametlikku arenguabi märkimisväärselt suurendada. Antud lubadustest tuleb septembris toimuval kohtumisel kindlasti kinni pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. (FR) Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine aastaks 2015 on rahvusvahelise üldsuse põhimõtteline lubadus. Ent me ei ole leidnud endale vahendeid selle lubaduse täitmiseks. Kui kaks kolmandikku ajast on möödas, on selge, et paljud vähim arenenud riigid ei suuda saavutada ühtegi vaesuse kaotamise ning hariduse ja tervishoiu kättesaadavaks muutmise eesmärki ning enamik arenguriike on nende saavutamisest samuti kaugel. Euroopa on maailma kõige suurem annetaja, aga 0,4%ga kogurahvatulust ei saa olla rahul, kuna seda on palju vähem kui seda on 2010. aastaks arenguabiks ettenähtud sihttase – 0,56%, mille me ise määrasime. On ju abivajadus suurem kui kunagi varem, eelkõige toiduga kindlustatuse, kliimamuutuse vastu võitlemise, hariduse, tervishoiu – eelkõige HIVsse nakatunutega seoses – ning emaduse ja reproduktiivtervise valdkonnas. Michael Cashmani raportiga nõuab sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, et 17. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul kiidetakse heaks ettepanek kehtestada 0,05% maks rahvusvahelistelt finantstehingutelt, mis annaks 10 miljardit eurot, ning seada eesmärk saavutada aastaks 2012 ametliku arenguabi osakaaluks 0,63% kogurahvatulust, et jõuda 0,7%ni.

 
  
MPphoto
 
 

  Leonidas Donskis (ALDE), kirjaikult. (LT) Raporti variraportöörina andsin oma kindla poolthääle raportile, mille eesmärk on aastatuhande arengueesmärkide edukas saavutamine. Toetan täielikult kolleegide jõupingutusi selle nimel, et Euroopa Liidu hääl selles küsimuses oleks ühine ja edumeelne. Ma ei saanud siiski toetada kahte esitatud muudatusettepanekut, milles sisalduvad sätted on mulle kui liberaalile vastuvõetamatud. Sellepärast hääletasin vastu üleskutsele, et EL kehtestaks valuutatehingute ja tuletisinstrumentide tehingute maksu, et rahastada ülemaailmse tähtsusega avalikke hüvesid, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärke. Euroopa Liit ei peaks kehtestama oma kodanikele lisamaksu, eriti veel sellist maksu, mille toimimist ja mõju ei ole veel täiel määral hinnatud. Samuti ei ole ma nõus sellega, et arenguabimeetmed peavad olema õiguslikult siduvad.

Liikmesriigid peavad täitma oma kohustuse suurendada ametlikku arenguabi, aga Euroopa Liit ei tohiks liikmesriike seaduslikult karistada, kui nood ei tule finantskriisis oma kohustuste täitmisega täielikult toime. Kõiki liikmesriike ei tabanud kriis ühtmoodi ja mitte kõik ei suuda 0,7% saavutada. Euroopa Parlament peaks julgustama neid leebemate ja vastuvõetavamate vahenditega kui seda on ranged õiguslikud meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. (SV) See, et nii palju parlamendiliikmeid hääletas vastu sellele, et anda arenguriikide naistele õigus reproduktiivtervisele ja oma enda keha kontrollimisele, püüdes raportist välja jätta lõiget 42, on ärevust tekitav. See on Euroopa abordivastaste seas leviv väga suurt ärevust tekitav suundumus kasutada abiprogrammi oma vaadete propageerimiseks. Pereplaneerimise kättesaadavus on tähtis tegur, mis võimaldab arenguriikide naistel ise oma elu juhtida ja selle tulemusel end vaesusest välja aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Michael Cashmani raporti poolt, sest aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseni on veel pikk tee. Nende saavutamiseks aastaks 2015 on vaja tugevdada olemasolevaid meetmeid, eelkõige täites liikmesriikide võetud kohustusi arenguriikidele antava abiga seoses.

Mul on hea meel, et vastu võeti ka lõige 42, mis kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles suurendama vähenevat rahastamist arengumaade seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õiguste valdkonna jaoks ning toetama vabatahtlikku pereplaneerimist, turvalisi aborte, sugulisel teel levivate nakkuste ravi ja inimelusid päästvatest ravimitest ja rasestumisvastastest vahenditest koosnevate reproduktiivtervise alaste vahenditega, sealhulgas kondoomidega varustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vaesuse kaotamine ning rikaste ja vaeste vahelise lõhe kaotamine on tähtsad eesmärgid ning kõik valitsused peaksid neile tähelepanu pöörama ja vahendeid eraldama. ÜRO võttis need vastu aastatuhande tippkohtumisel 2000. aastal, aga Euroopa Liidul kui suurimal annetajal on selle ühise jõupingutuse tulemuste saavutamisel suurim roll.

Vaatamata jõupingutustele, mida on teinud arenenud riigid, kellest paljudes valitseb kriis, mis võib nende lubaduste täitmise ohtu seada, lasub vastutus abisaajatel, kes peavad järgima hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid ning austama elementaarseid kodanikuvabadusi. Paraku olen pettunud, et heade kavatsuste varjus soovib raportöör, et parlament võtaks vastu resolutsiooni, mis liikmesriikide ja kolmandate riikide asjaomaseid volitusi rikkudes propageerib aborti kui aastatuhande arengueesmärkide saavutamise viisi. See taktika ei ole uus, mis aga ei muuda seda vähem salakavalaks ega laiduväärseks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Rahvusvaheline üldsus on andnud põhimõttelise lubaduse saavutada aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015. Euroopa on maailma suurim abiandja. Need arenguriikidele antavad vahendid on aidanud leevendada vaesust, vähendada suremust ja parandanud miljonite inimeste oskusi. Äärmuslik vaesus on vähenenud, peaaegu 90% vaeste perede lastest käib koolis ja vastsündinute suremus on vähenenud märkimisväärselt. Siiski on veel palju teha ja palju abi anda, et vähem arenenud riigid saavutaksid aastatuhande arengueesmärgid kaotada vaesus ning tagada hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavus. Euroopa kui suurim põhiõiguste kaitsja, kelle aluspõhimõte on solidaarsus, ja maailma suurim arenguabi andja peab selles küsimuses olema eestvedaja, eelkõige järgmisel ÜRO tippkohtumisel, mis toimub septembris. Olen aga pettunud, et raportis on üllaste eesmärkide kõrval ka inimese südametunnistust puudutavad tundlikud teemad, nagu abort. Aborti toetava poliitika propageerimine ei aita saavutada aastatuhande arengueesmärke. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) 2000. aastal avaldatud aastatuhande deklaratsiooni algne eesmärk oli vähendada äärmuslikus vaesuses elavate inimest arvu poole võrra, tagada kõigile puhas vesi ja haridus ning peatada HIV/aidsi levik. Raportis tunnistatakse, et oleme nende (olgugi et piiratud) eesmärkide saavutamisest kaugel. EL on oma abieelarvet vähendanud, samas kui selle liikmesriigid kulutasid hiljuti tuhandeid miljoneid dollareid oma pankade päästmiseks, pannes nii selle maksumuse inimeste kanda ning jättes pankasid kontrollivad majandus- ja finantsgrupid puutumata.

Tekstis on siiski ka vastuolusid, mis meie arvates vajaksid esiletoomist, eeskätt kaubanduse liberaliseerimise kritiseerimine, toetades samas Doha vooru lõpuleviimise kaudu kaubanduse avamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, ning majanduspartnerluslepingute ja vabakaubanduspiirkondade tunnustamine. Kaubanduse liberaliseerimine suurendab ebavõrdsust, suurendades töötajate ja loodusvarade ärakasutamist, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning riikidevahelisi sõltuvussuhteid. Arenguabi neile eesmärkidele kulutamine, nagu seda on teinud EL ja Ameerika Ühendriigid, tähendab seda, et aastatuhande arengueesmärke 2015. aastaks ei saavutata.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin raporti poolt, sest toetan arengupoliitika ühe peamise eesmärgi saavutamist, nimelt vaesuse vähendamist. Liikmesriikidel on tähtis roll ja nad peavad oma lubadustest kinni pidama. Peame seda neile taas kord meelde tuletama. Kuigi senised edusammud on julgustavad, eelkõige vaeste perede laste kooliskäimise suurenemise ning malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisega seoses, on veel vaja märkimisväärseid jõupingutusi, et kõigi antud lubadused saaksid 2015. aastaks täidetud ja seda praegusele kriisile vaatamata. Samuti toetan finants- ja tuletisinstrumentide tehingute maksu kehtestamist, arenguriikide võlakohustuse vähendamist ja vähim arenenud riikide võlakoorma kustutamist. Lõpetuseks hääletasin ka mitmete selliste muudatusettepanekute poolt, mille eesmärk on töötada välja seksuaal- ja reproduktiivtervise alased meetmed, sest need on aidsi vastu võitlemiseks ja emade suremuse vähendamiseks hädavajalikud. Neid meetmeid ei tohi eirata.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Michael Cashmani raportis on tähtsad üleskutsed ELile ja selle liikmesriikidele rakendada mitmesuguseid meetmeid rahvusvahelise arengu valdkonnas. Toetan neid üleskutseid kogu südamest. Samuti tuleb lisada, et tegutseda saab ka mujal kui ELi või liikmesriikide tasandil. Näiteks Šotimaa panus arenguriikidega töötamise näol on märkimisväärne ja Šoti valitsus on avaldanud rahvusvahelise arengupoliitika dokumendi, mille eesmärk on aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. (FI) Tahaksin mainida aastatuhande arengueesmärkide saavutamise raporti lõiget 14, milles kutsutakse ELi üles andma märkimisväärset rahalist tuge vaestele riikidele kliimamuutuse tagajärgedega võitlemiseks ning milles lisaks nõutakse, et need vahendid peavad olema olemasolevate arenguabilubaduste suhtes täiendava iseloomuga.

Kliimamuutus on fakt ja me peame õppima sellega elama. Üks tähtsamaid vigu, mis keskkonnaliikumine on olukorra hindamisel teinud, on see, et pikka aega keelduti rääkimast kohanemisest. See oli nagu luksus läänes, sest kohanemismeetmed ja selleks vajalikud vahendid ei olnud maailma vaeste jaoks. Kopenhaageni konverentsil lasub au arenguriikidele mõeldud kliimafondi loomise eest.

Kliimamuutuse rolli arenguriikide probleemide seas ei tohiks aga ületähtsustada. Näib, nagu varjutaks kliimamuutus kõik muud probleemid meie peas. Inimesed on endale pähe võtnud, et kui me heitkoguseid vähendame, kaovad ka kõik teised probleemid. Enam vääram üks arusaam olla ei saa. Peame hoolitsema selle eest, et sajad miljonid lapsed ei jääks ilma vaktsiini ja hariduseta ning me ei seaks kliimamuutusega seoses ohtu erosiooni vastu võitlemist ega muid lahendatavaid keskkonnaprobleeme.

Parim viis kliimat hoida on aidata inimestel pääseda vaesusest, sest just vaesus paneb inimesi valima keskkonnale kahjulikke lahendusi. Sellepärast arvan, et raportisse tuleks sõnaselgelt kirja panna, et kliimamuutuse vastu võitlemiseks ja sellega kohanemiseks eraldatud vahendid ei tohi tulla ELi teiste arenguabisummade arvelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Raportis on teatud positiivseid punkte. Need on põhjapoolsete riikide keskkonnavõlg lõunapoolsete riikide ees ning täiendava abi nõudmine selle valdkonna jaoks. Samuti toetan nõuet, et riigivõla kustutamist ei peetaks ametliku arenguabi osaks.

Sama kehtib ka nõude kohta tekitada õiglane rikkuse jaotumine, toetada kohalikke väiketalusid ja luua meetmed maa, vee ja muude elurikkusega seotud varade kättesaadavaks tegemiseks. Ent on kahju, et pärast selliste ettepanekute tegemist toetatakse raportis majanduspartnerluslepinguid, Doha vooru ja kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepinguid, teisisõnu, et selles toetatakse propageeritavatele põhimõtetele vastupidist. Seetõttu olen erapooletu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL jääb aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel liikumapanevaks jõuks ja on ka maailma suurim abiandja. See tähendab, et ta peab täitma oma kohustused ja olema 2010. aasta septembris toimuval ÜRO tippkohtumisel juhtrollis. Aastatuhande arengueesmärkide elluviimine, eelkõige vaesuse kaotamine, on miljonite maailma inimeste kannatuste lõpetamiseks väga tähtis. Siiski tuleb märkida, et taas kord, kasutades salakavalalt vaesuse vastast võitlust ettekäändena, püütakse salamisi sisse panna teemasid, mis tekitavad põhimõttelisi lahkhelisid – konkreetselt on jutt abordipoliitikast arenguriikides – ja mida ei muudeta nii nähtavaks kui need vääriks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Vaesuse vähendamine on olnud arengupoliitika üks peamisi eesmärke juba iidsetest aegadest saati. Viimastel kümnenditel pole küll kuigi palju saavutatud; arengupoliitika algatused on andnud sageli hoopis vastupidiseid tulemusi. Eriti tekitab muret see, et paljudes riikides on tööstusriikide rahadega hoitud võimul diktaatoreid ja valitsevat klassi ning surutud maha vaeseid rahvahulki. Isegi näljahäda leevendamise programmid paistavad olevat ainult aidanud kaasa elanikkonna plahvatuslikule kasvule. Igatahes, kui me tahame võidelda vaesusega, peame vältima toiduga spekuleerimist ja arengupoliitika läbi vaatama.

Väikelaenud on selgelt hea eneseabi viis. Samuti peaksime saama loota, et arenguabi saanud riigid võtaksid tagasi sealt meie riikidesse ebaseaduslikult tulnud inimesed. Eesmärkide täitmine ei ole tõenäoline seni, kuni me pole arenguabi põhjalikult muutnud. Sellepärast olin raportile vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Minu arvates tuleks lõikest 22 kaotada üleskutse, et EL peaks lõpetama põllumajandustoodete ekspordi subsideerimise. Raporti koostaja ja kolleegid, kes seda mõtet pooldavad, teavad väga hästi, et tegelik probleem ei ole eksporditoetustes, mis toetavad kriisi ajal Euroopa põllumajandustootmist. Jäin lõplikul hääletusel erapooletuks, sest arvan, et raport peaks olema rohkem realistlik ja pragmaatiline ning vähem ideoloogiline.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raportis ei arvestata sellega, et EL saab teisi abistada ainult siis, kui ta enda majanduslik olukord on hea. Mida kiiremini EL kriisi tagajärgedest üle saab, seda kiiremini saab ta anda pikaajalist ja säästvat arengut toetavat abi. Aastatuhande arengueesmärke käsitlevas raportis ei arvestata sellega piisavalt, mistõttu ma hääletasin selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Võttes arvesse ELi liikmesriikide kohustusi ja vajadust järgida Lissaboni lepingut, otsustasin toetada raportit, mis käsitleb edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks lähtuvalt vahekokkuvõttest ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelise kohtumise ettevalmistamisel. Euroopa Liit, kes on maailma suurim arenguabi andja, peaks tegema kõik selleks, et viia ellu oma prioriteedid, nagu vaesuse vähendamine ja kaotamine. Sellega seoses ootame, et 2010. aasta juunis, mitu kuud enne ÜRO kõrgetasemelist kohtumist aastatuhande arengueesmärkide saavutamise hetkeolukorra hindamiseks, võetakse Euroopa Ülemkogus vastu ühine seisukoht selles küsimuses, sest arenguriikide probleemidega – vaesuse ja nälja ning tervishoiu ja hariduse küsimustega – tuleb tegeleda sidusalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel, et võtsime täna vastu Michael Cashmani raporti aastatuhande arengueesmärkide kohta. Nii kaua kui tagame tulemusliku abi, päästame elusid ja kaotame vaesuse. 2010. aasta septembris kohtuvad ÜRO liikmesriigid New Yorgis, et arutada aastatuhande arengueesmärkide poole liikumist ja leppida kokku abinõudes, mille abil eesmärgid saavutada.

Täna vastu võetud raport on väga oluline dokument, mis aitab määratleda ELi nõudliku seisukoha selles küsimuses enne septembri tippkohtumist ja avaldada poliitilist survet ELi liikmesriikidele. Selle raporti heakskiitmine suurema osa parlamendiliikmete poolt saadab ELi riigipeadele ja valitsusjuhtidele enne nende kohtumist 17. juunil Brüsselis selge erakonnaülese sõnumi, et EL peaks jääma tugevaks ja tegema kõik endast oleneva, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid, eriti just finantskriisi ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Soullie (PPE), kirjalikult. (FR) See raport aastatuhande arengueesmärkide saavutamise edusammude kohta on muutunud millekski, mida ma ei saanud toetada. Pärast Michael Cashmani raporti projekti lõike 42 teise punkti vastuvõtmist arvasin, et pean hääletama kogu raporti vastu. Nn turvaliste abortide taga oleva mõiste selgusetust lihtsalt ei saanud eirata. Aborti, mis on mõnel erilisel põhjusel vajalik, ei tohi pidada rasestumisvastaseks vahendiks. Seda enam, et nagu kõik meditsiinilised protseduurid, ei ole see kunagi ohutu. Me ei tohi seda alatähtsustada. Areng sõltub eelkõige elu austamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Järk-järgult saab selgeks, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi. Sellepärast toetan resolutsiooni liidu soovi kohta luua tõhusam ja sidusam poliitika, et vähendada vaesust ja nälga poole võrra, tagada kõigile algharidus, kaotada sooline ebavõrdsus ja parandada paljude inimeste tervist.

Tahan näha, et Euroopa täidab oma kohustused, alustades 0,7% eesmärgi saavutamisega. Samuti on vaja sidusamat arengupoliitikat. Euroopa põllumajandustootjatele antavad toetused tähendavad seda, et arenguriikide põllumajandustootjad ei saa oma toodete eest head hinda. Vaesuse kaotamine saab alguse õiglasest kaubandusest.

Samuti tahan, et kehtestatakse maks valuuta- ja tuletisinstrumentide tehingutelt ning et G20 ja ÜRO kaotaksid lõpuks maksuparadiisid, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslikud rahavood. Viimane aeg on luua rohkem läbipaistvust ning muuta teenitud tulu ja makstud maksud automaatselt avalikuks. Olen kaua pooldanud riikide aruandluse süsteemi, et arenguriikide omavahendid jääksid nende endi arengu soodustamise tarbeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Aastatuhande arengueesmärkide programmis esitatud eesmärk on väga üllas ja arvan, et peame tegema kõik võimaliku, et seda saavutada. Leedu on väike riik, mille kahepoolne arengueelarve on piiratud. Üleilmsed eesmärgid on keerulised ja meie jaoks mõnikord saavutamatud. Suurem osa (umbes 50%) meie kahepoolsest abist läheb Euroopa naabruspoliitika sihtriikidele. Seda mitte sellepärast, et me ei muretseks Aafrika või Kariibi mere piirkonna elanike pärast nii palju kui meile lähemal olevate inimeste pärast. Leedu ja teiste sarnases olukorras riikide jaoks ei ole tähtis mitte abieraldiste suurus, vaid nende tulemuslikkus. Peame saavutama võimalikult häid tulemusi suhteliselt väheste vahenditega ja see ei ole kaugetes riikides alati võimalik. Meie jaoks on tähtis aidata seal, kus saame, ja kui mitte rahaliselt, siis oma lõimumiskogemusi ja muid kasulikke teadmisi jagades. Vaesuse vähendamine – olgu see siis Leedus või Aafrika kaugeimas nurgas – peab olema üks meie peamisi prioriteete. Korruptsioonivastane võitlus ja vaeseimate abistamine on meie moraalne kohus ja ELi kauaaegne huvi. Alarakendatud või töö kaotamise ohus inimeste arv on kasvanud ja seetõttu peame suunama kõik oma jõupingutused eelkõige kõige haavatavamate elanikkonnarühmade kaitsmisele.

 
  
  

Ettepanek võtta vastu otsus CARIFORUMi–EÜ parlamentaarses komisjonis osaleva delegatsiooni moodustamise ja selle liikmete arvu kohta

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) CARIFORUM-EL, mis kujutab endast Euroopa riikide ja teatavate Kariibi mere riikide partnerlust, väärib enesestmõistetavalt meie toetust. Areng, võitlus vaesusega, demokraatia, inimõigused, üleilmsete rahu ähvardavate ohtude peatamine, turvalisus ja stabiilsus on tugisambad, mille najal tugevdada Kariibi mere piirkonda. Kuid ma ei leia, et selleks tuleks moodustada parlamentaarse komisjoni eraldi delegatsioon, eriti kui selles ei osale üldse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid. Seetõttu hääletasin ma selle ettepaneku vastu.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika