Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2648(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

O-0074/2010 (B7-0310/2010)

Arutelud :

PV 15/06/2010 - 14
CRE 15/06/2010 - 14

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Istungi stenogramm
Teisipäev, 15. juuni 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmiste suuliselt vastatavate küsimuste üle:

– suuliselt vastatav küsimus nõukogule, mille on eelarvekomisjoni nimel esitanud Reimer Böge mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 läbivaatamise kohta (O-0074/2010 – B7-0310/2010), ja

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile, mille on eelarvekomisjoni nimel esitanud Reimer Böge mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 läbivaatamise kohta (O-0075/2010 – B7-0311/2010).

 
  
MPphoto
 

  Reimer Böge, esitaja.(DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Esitame eelarvekomisjoni nimel Euroopa Komisjonile ja nõukogule need suuliselt vastatavad küsimused mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kohta uskumatute probleemide ajal, millega majandus ja ELi poliitika silmitsi seisavad, ning ajal, mil esitatakse ka küsimusi Euroopa Liidu projekti jätkusuutlikkuse kohta. Me esitame need suuliselt vastatavad küsimused, sest need on seotud 2006. aasta mais institutsioonidevahelise eelarvealase kokkuleppe raames tehtud ühiste avalduste ja antud lubadustega, mis enam ei näi kehtivat. Selline mulje on vähemalt meil jäänud.

Kõige tipuks on veel Lissaboni lepingu rakendamine, millega kaasnevad uued prioriteedid väliskaubanduse, spordi, kosmoseuuringute, kliimamuutuste ja energia vallas, mis on vaid vähesed näited. See tähendab, et peame nende uute prioriteetide jaoks oma eelarves koha leidma. ELi toimimise lepingu artikkel 311 sätestab sõnaselgelt, et Euroopa Liit peab end varustama oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ilma laenu võtmata.

Võiks öelda, et 17. mai 2006. aasta avaldus eelarve läbivaatamise kohta sisaldab kõike vajalikku tollal tehtud otsuste põhjalikuks läbivaatamiseks ja vajaduse korral muutmiseks ning ka sõnaselget kinnitust, et parlament on kaasatud ja osaleb sellega seotud arvamuse kujundamise protsessis.

Kuna olin tol ajal selle küsimuse eest vastutav raportöör, pean pettumusega praegu küsima, kas need kokkulepped ja kohustused olid tõelised või olid need kohe algusest peale pettus, mis oli vajalik lihtsalt nõukogus kokkuleppe saavutamiseks. Lugupeetud volinik Lewandowski! Kas komisjon kõhkleb ettenähtud analüüsis ja ettepanekutes sellepärast, et nõukogu ei taha selles küsimuses edasi liikuda? Peate otsustama, kas tahate olla nõukogu või parlamendi poolel.

Lisaksin sellele, et institutsioonidevahelise kokkuleppe artikkel 4 ütleb sõnaselgelt, et kui põhilepingutes tehakse muudatus, mis mõjutab eelarvet, tehakse vastavalt muudatused ka mitmeaastases finantsraamistikus ja institutsioonidevahelises lepingus. Need kohustused – alates Euroopa välisteenistusest ja eespool nimetatud prioriteetidest – muudavad läbivaatamise vajalikuks, kusjuures mitte ainult tehnilisest küljest, vaid institutsioonidevahelise eelarvealase kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku puhul kindlasti ka poliitilisest küljest. Kuna seda kõike pole vaja teostada finantsraamistiku esimesel aastal, siis mõjutab see kindlasti mitmeaastast kavandamist.

Siinkohal tahaksin lisada, et meid solvas otsus, mis tehti kiiruga stabiliseerivate päästemeetmete pakettide kohta – kuigi see oli muidugi hädavajalik ja puudus muu võimalus, kuid samal ajal on sellega teatud määral jalge alla tallatud parlamendi õigused seoses eelarvet puudutavate küsimustega. Komisjon võiks kaaluda, kas ta peaks rakendama aluslepingu artiklit 124, st kas ta peaks astuma sammu ja korraldama eelarvemenetluse raames regulaarseid kohtumisi kõrgeimal tasandil – institutsioonide presidentide tasandil, et need tundlikud küsimused viimaks tähelepanu alla tuua. Sest me peaks ka loodetavasti lepitusmenetluse ajaks või ajal rääkima mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisest – ELi toimimise lepingu artikkel 312, mis käsitleb heakskiitmismenetlust – ja institutsioonidevahelise eelarvealase kokkuleppe poliitilisest läbivaatamisest, seda ka poliitilise vajaduse vaatevinklist, et teha kohandusi kooskõlas Lissaboni lepinguga kehtestatud varude, läbivaatamise, paindlikkuse ning tulevaste poliitiliste projektide osas, nagu Galileo, ITER ja Euroopa välisteenistus, et teha kindlaks, millised projektid annavad Euroopale lisandväärtust, ning muidugi rakendada võimaluse korral piiranguid.

Täna siin kõneldes pean küsima nii komisjonilt kui ka nõukogult väga tõsise küsimuse: kas nende arvates peaks nüüd kõiki neid kokkuleppeid pidama kehtetuteks. Või olete te tegelikult valmis parlamendiga nõu pidama? See on Lissaboni lepingu huvides, et me võtaksime finantsraamistiku vastuvõtmise käigus kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada selle õigusakti vastuvõtmist? Ma pole siiani sellest veel mingeid märke näinud, mistõttu pean teile esitama järgmise küsimuse: kas olete valmis ja arvate, et suudate mitmeaastase finantsraamistiku läbi vaadata, tehes samal ajal meiega koostööd, et kooskõlastada see Lissaboni lepingu sätetega? Teie – nii komisjoni kui ka nõukogu – vastused mõjutavad otsustavalt meie koostööd eelarveküsimustes lähiaastatel.

 
  
MPphoto
 

  Luis Espadas Moncalvillo, nõukogu eesistuja.(ES) Tere päevast! Tänan Euroopa Parlamendi liikmeid võimaluse eest vastata teie küsimustele sel teemal, mis on nii oluline.

Pean alustuseks rõhutama, et Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2005. aasta detsembris ei lepitud kokku, et mitmeaastane finantsraamistik tuleks läbi vaadata. Komisjonil paluti hoopis Euroopa Liidu kulutuste ja vahendite kõik üksikosad täielikult ja põhjalikult läbi vaadata ning seejärel selle kohta aruanne esitada. Euroopa Ülemkogu leidis ka, et otsuseid selle aruande kõigi aspektide kohta võiks teha aruande enda alusel ning et seda võetaks arvesse järgmise finantsraamistiku jaoks tehtavates ettevalmistavates uuringutes.

Praeguseks pole komisjon nimetatud aruannet veel esitanud. Nõukogu ei usu, et hetkel on tohutu või suur vajadus kehtiv mitmeaastane finantsraamistik läbi vaadata. See tuleneb peamiselt vajadusest kaaluda eelarvealast ja makromajanduslikku olukorda, millega liikmesriigid praegu heitlevad. Nõukogu vastu võetud seisukoht on seega selline, et iga uut vajadust rahastades tuleb praegu eraldatud summad esmatähtsaks seada või ümber jaotada. Igal juhul eeldab mis tahes otsus mitmeaastane finantsraamistik läbi vaadata komisjoni ettepanekut ja seda ettepanekut pole veel saadud.

Siiski on selge, et kui otsus finantsraamistik läbi vaadata oleks tulnud vastu võtta, oleks see ilmselt tulnud teha seoses aluslepinguga, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312.

Tahaksin kasutada võimalust korrata nõukogu seisukohta, mis sisaldub nõukogu 2011. aastaks esitatud eelarvesuunistes, mis võeti vastu 16. märtsil ja esitati parlamendile käesoleva aasta 25. märtsil peetud kolmepoolse dialoogi käigus. Konkreetsemalt öeldes nõustub nõukogu komisjoniga, et Lissaboni õigusaktide pakett peab endast kujutama tehnilist rakendamist ning ei saa tähendada 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist, sisu muutmist.

Pean rõhutama, et oluline on võtta Lissaboni õigusaktide pakett vastu niipea kui võimalik, nii et selle uue lepinguga kehtestatud nõuded saaks õigusaktidesse ilma liigse viivituseta üle võtta. Kõnealuse protsessi osana on nõukogu valmis alustama arutelu Euroopa Parlamendiga Lissaboni õigusaktide paketi üle.

Lugupeetud kolleegid! Olen tänulik võimaluse eest, mida esitatud küsimus andis: selgitada nõukogu seisukohta selles küsimuses, ning mul on hea meel vastata kõikidele muudele küsimustele, mida parlamendiliikmed peavad kohaseks küsida.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Alustan kohe tõsiselt vastustega küsimustele, sest kui Reimer Böge on need esitanud, siis on piisavalt põhjust neid tõsiselt võtta.

Mis puudutab küsimust finantsraamistiku läbivaatamise kohta, siis aruanne institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta on teil nüüd käes. Selles analüüsitakse paindlikkust ja varusid – mitte omaette eesmärgina, vaid võimalike uute arengute kontekstis.

Järeldus on väga selge: varud on väga napid peaaegu kõikides rubriikides. Me ei saa näiteks eeldada, et rubriigi 2 (põllumajandus) raames rahuldatakse täiendavad vajadused alati, kui tekib uusi vajadusi seoses rahastamisega. Komisjon saab ainult esitada ettepanekuid finantsraamistiku läbivaatamiseks, kui konkreetsed vajadused on teada ja neid ei saa katta muudest vahenditest – mida siiani pole juhtunud. Isegi ITERi puhul vajame selle suuremahulise projekti pikaajalise rahastamiskohustuse võtmist.

Seoses eelarveridadega, mis peaksid aitama kaasa keskkonnasäästliku, aruka ja kaasava majanduskasvu 2020. aasta strateegia elluviimisele, siis oleme 2011. aasta eelarveprojektis ette näinud umbes 58 miljardit eurot – see on 40% eelarvest – mis aitab kaasa 2020. aasta strateegias loetletud eesmärkide saavutamisele.

Minnes edasi teise küsimuse juurde kõnealuse menetluse kohta: komisjoni põhiidee oli viia kehtiva institutsioonidevahelise raamistiku sätted kooskõlla Lissaboni lepingu uue raamistikuga. Eesmärk oli säilitada nii palju järjepidevust kui võimalik ja teha nii vähe muudatusi kui uue lepingu tõttu vaja, kuid peamine eeldus oli säilitada samal tasemel paindlikkus ja samasugune jõudude tasakaal institutsioonide vahel.

Me teame, mis küsimused on veel otsustamata, arvestades meie eeldusi. Otsustamata küsimus on niinimetatud nullivaba paindlikkus, mis on lepitusmenetlusele alates 2007. aastast kaasa aidanud. Kõik, kes lepitamisprotsessis osalesid, teavad, et see oli hädavajalik ning seetõttu peame seda kaitsma. Küsimus oli sättes, mis käsitleb nõukogu otsustamist kvalifitseeritud häälteenamusega, et tasakaalustada ja muuta finantsraamistikku, mida on alates 2007. aastast mitmel korral tehtud. Arvan, et uue lepingu vormis ega sisus pole midagi, mis oleks vastuolus vajalikul tasemel paindlikkusega, ning me oleme väga paindlikud, kui asi jõuab mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust käsitleva uue ja uuendusmeelse artikli koostamiseni.

Eelarve uus läbivaatamine, mis on viibinud, peaks andma võimaluse luua tuleviku jaoks poliitiline visioon, nagu ütles selgelt Reimer Böge. Küsimus on kutsumuses, mitte aruandes institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, ning seega loodame täita parlamendi ootused ja oleme nagu alati valmis koostööd tegema.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Lugupeetud juhataja! Saan aru, et see on ehk minu poolt kohatu, kuid kardan, et pean tegema kodukorda puudutava märkuse. Minu jaoks on fotograafia põhimõtteliselt kena vaba aja veetmise viis. Siiski kahtlen, kas parlamendiliikmete uus komme teha parlamendis teistest pilti, eriti salaja ja selja tagant, on kohane.

Tean, et Hans-Peter Martini Nimekirja liikmete jaoks on varjatud kaamerate kasutamine tavaline. Austatud juhataja! Kas te võiksite palun seda olukorda selgitada? Kõik, kes tahavad minust pilti, võivad selle saada. Saadan neile hea meelega foto PDFina või e-postiga. Kui ma istun siin Martini Nimekirja liikmega kõrvuti, leian, et salaja selja tagant pildistamine, et seda jäädvustada, on lapsik. Lugupeetud juhataja! Palun teil olukorda tulevikus parandada, sest see pole parlamendis sobiv, ning palun teil minu mure edastada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid, härra Obermayr. Oleme teie palve teada võtnud ja anname asja uurimiseks edasi.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE nimel.(RO) Nagu Reimer Böge ütles, kohustab Lissaboni leping Euroopa Liitu tegelema uute prioriteetidega. Seega on vaja tagada rahalised vahendid, mis on vajalikud selleks, et saavutada need eesmärgid ja viia ellu ELi poliitika selles kontekstis. See olukord nõuab ilmselt laiaulatuslikku läbivaatamist, mis hõlmab kõiki Euroopa Liidu kulutuste ja rahastamisega seotud aspekte, sealhulgas tehnilisi ja poliitilisi kohandusi mitmeaastases finantsraamistikus ja institutsioonidevahelises kokkuleppes, ning samuti kuni 2013. aastani kokku lepitud teatavate eelarvevahendite läbivaatamist.

Kuid me ei tohi jätta tähelepanuta asjaolu, et kestmas on majanduskriis, ja peame kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et sellest kriisist üle saada. Lisaks nimetatud laiaulatuslikule läbivaatamisele, mida tuleb teha kaalutletult ja üksikasjalikult, arvan, et vaja on ka pragmaatilist seisukohta, et lihtsustada meie ees seisvaid ülesandeid ning aidata meil sellest perioodist kiiremini väljuda. Nagu nõukogu eesistujariik ütles, arvan, et kogu siiani kulutamata raha tuleks ümber jaotada töökohtade loomist ja kriisist väljatulekut edendavatesse valdkondadesse. Lisavahendeid pole vaja. On vaja vaid kasutamata rahalised vahendid ümber jaotada.

Liikmesriikidel peab olema võimalik Euroopa programmide raames kanda rahalisi vahendeid ebapiisava nõudlusega valdkondadest ümber valdkondadesse, kus taotlused on ületanud selleks eraldatud vahendid. Lisaks on pärast 2007. aastat heaks kiidetud mitmeid algatusi, nagu idapartnerlus või tulevane Doonau piirkonna strateegia. Nendesse vahenditesse raha ümberjaotamine aitaks oluliselt kaasa lisaks iga kaasatud liikmesriigi panusele, et käivitada ja viia ellu selles piirkonnas asuvate riikide jaoks suure tähtsusega projekte, kuid mitte ainult neid.

 
  
MPphoto
 

  Eider Gardiazábal Rubial, fraktsiooni S&D nimel.(ES) Austatud juhataja! Arutelud, milles oleme Euroopa Parlamendis viimastel kuudel osalenud, on olnud suure tähtsusega.

Me ei kavanda midagi enamat ega vähemat kui Euroopa Liidu tulevikku. Me arutleme näiteks Euroopa 2020. aasta strateegia üle, et me ei jääks maha teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, töökohtade loomise, maailma konkurentsivõime ja keskkonnaküsimuste vallas. Tahaksin teada, kas komisjon ja nõukogu usuvad, et neid eesmärke on võimalik saavutada ilma ELi eelarvet oluliselt suurendamata, või kavatseme jälle piirduda hästi kõlavate avalduste tegemisega.

Me ei saa ka unustada – ja oleme seda siin juba meenutanud, – et Lissaboni leping hakkas kehtima mõne kuu eest ning selle tulemusel on alustanud tööd Euroopa välisteenistus, millega kaasnevad ka rahalised kulud. Tahaksin teada, kuidas kavatseme seda rahastada.

Toon teile näite selle kohta, mida me minu arvates ei tohiks teha, aga mida ma olen kahjuks siin kuulnud. Näiteks esitas komisjon hiljuti paranduseelarve, et maksta banaane tarnivatele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele 190 miljonit eurot nelja aasta jooksul. Kas te tõesti usute, et see kohustus tuleb täita kolmandatele riikidele antava muud laadi abi arvelt? Kas me tõesti kavatseme rahastada uusi kohustusi, kärpides neid, mida oleme varem võtnud?

Usun, et vajadused on selged ja ka vastused peaksid seda olema. Siiski, igaks juhuks meenutan, mida nõukogu ütles, kui ta kehtiva finantsraamistiku vastu võttis, ning ma tsiteerin: „Globaliseerumise kasvav tempo ja kiired tehnoloogilised muutused pakuvad jätkuvalt uusi võimalusi ja esitavad uusi väljakutseid. Selle taustal nõustub Euroopa Ülemkogu, et EL peaks oma finantsraamistiku põhjalikult ümber hindama, seda nii tulude kui kulude poolel, et jätkata ja parandada kaasajastamist. Seetõttu kutsub Euroopa Ülemkogu komisjoni üles viima läbi täieliku ja laiaulatusliku läbivaatamise, mis hõlmab ELi kulutusi, sealhulgas ühisele põllumajanduspoliitikale, ja vahendeid, sealhulgas Ühendkuningriigi tagasimakset, ja mille kohta komisjon peaks esitama aruande 2008./2009. aastal.“.

Nojah, nüüd on meil käes 2010. aasta keskpaik ja parlamendil on vaja esitada kahele ülejäänud institutsioonile suuliselt vastatav küsimus, et teada saada, kas nad kavatsevad täita kohustuse, mille nad oleksid pidanud täitma eelmisel aastal.

Seda on juba öeldud ja see võib teatud määral õige olla: me oleme raskes majanduslikus olukorras; oleme majanduskriisis, kus enamik riike kärbivad oma eelarveid ning leitakse, et on absurdne küsida Euroopa Liidu jaoks rohkem raha. Tahaksin aga teile selle kohta öelda kahte asja.

Esiteks need kärped, mida ELi liikmesriigid teevad, tehakse selleks, et vähendada puudujääki, ning Euroopa Parlamendi ja ELi eelarved ei ole puudujäägis. Tegelikult need ei ole puudujäägis, sest see on aluslepingute nõue.

Teiseks – ja mis on veel palju tähtsam – kui me tõesti usume Euroopa projekti ja tahame ka edaspidi olla kaasarääkijad, siis peame reageerima nüüd. Selles protsessis saavad olema võitjad ja kaotajad ning kui me ei taha kuuluda kaotajate hulka, peame kavandama selge ja eesmärgikindla strateegia.

Loodan, et see soov ei jää üksnes kavatsuseks, sest me ei saa endale seda lubada.

 
  
MPphoto
 

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel.(DA) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks meenutada nõukogule, et just nemad pakkusid välja vahehindamise läbiviimise. See oli nõukogu, kes nõudis, et me finantsperioodi keskel vaataksime, kas rahalisi vahendeid võiks kasutada kuskil mujal või kas võiksime uuesti läbi vaadata selle, kuidas neid vahendeid kasutatakse. Nüüd ütleb nõukogu, et ta parem sellest ei räägiks. Nüüd on komisjoni kord astuda järgmine samm. Komisjon väidab, et ta on muidugi hinnanud rahalisi vahendeid ja seda, kui palju selles paindlikkust on. Tahaksin tänada härra Lewandowskit, sest meil on suurepärane raport, mis näitab, et üldjoontes paindlikkus puudub.

Seetõttu on meil vaja ennast kokku võtta ja kaaluda, millised võimalused meil on olemas. Me peame mitte ainult kaaluma, kui palju paindlikkust meil on, vaid ka seda, kas on mingeid programme, mis ei toimi. Kas on mingeid võimalusi kokkuhoiuks? See oli eeldatavasti ka üks nõukogu kavatsusi. Kas on võimalik mingeid prioriteete muuta? Me loomulikult ei mõtle ainult selles suunas, kuidas kulutada rohkem raha, vaid ka selle peale, kuidas oleks võimalik seda raha paremini kulutada. Ka see võib olla üks võimalus. Kas me ei peaks sellel teemal arutelu alustama? Probleemid ei lahene paratamatult ise, kui me neist räägi. Oleks hea mõte sellise aruteluga algust teha.

Mind on üllatanud liikmesriikide valmisolek abistada väljaspool ELi eelarvet. Ma külastasin Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri Vigos. Nad on seal üürinud laeva, et viia läbi püügipiirkondade kontroll, mis on hädavajalik. Liikmesriigid maksavad selle eest hea meelega eelarveväliselt. Ütlen teile, et sellega kaasneb palju bürokraatiat, kui nii väike agentuur kogub raha 27 liikmesriigilt. Seetõttu pole selline teguviis õige. Peame pea liiva seest välja tõmbama. Meil on vaja pidada üks aus arutelu sellel teemal ja vaadata, kuidas saame neid probleeme lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Lugupeetud juhataja, volinik Lewandowski ja härra Espadas Moncalvillo! Olen pettunud nii nõukogu eesistujariigi Hispaania kui ka volinik Lewandowski tänases vastuses.

See, mida te siin teete, on vastutuse enda kaelast ära veeretamine. Luis Espadas Moncalvillo ütleb: jah, meil on vaja, et komisjon midagi koostaks. Siis ütleb volinik Lewandowski täitsa õigesti: meil on vaja poliitilist visiooni Euroopa Liidu tuleviku jaoks, kuid ta ei ütle meile, milline see välja võiks näha. Täna ta kordas lihtsalt jälle: jah, me peame sellest rääkima ja me esitame dokumendi. Komisjon ja nõukogu, teil on olnud palju aastaid aega teha selle poliitilise algatuse osas edusamme. Kas tohin teile meenutada, et kui Euroopa Parlament hääletas 2006. aastal häälteenamusega praeguse finantsperspektiivi poolt, tehti seda tingimusel, et viiakse läbi vahehindamine ning kõik tulud ja kulud pannakse proovile. Austria kantsler Schüssel ütles selle puhul: „Kui me ei tule välja uue süsteemiga, oleme üksteise kõri kallal, kui järgmise finantsperspektiivi juurde jõuame“. Peame peatama Ühendkuningriigi tagasimakse ning peame tõesti teadma, milline on meie positsioon poliitiliste eesmärkide mõttes, kuid ilmselgelt peame ka eelarve osas kokku leppima. Siiani pole see teoks saanud ja mul on sellest sügavalt kahju. Mida meil tõesti vaja on, on arutelu Euroopa Liidu eelarve rahastamisallikate üle. Kas meil pole näiteks vaja CO2 heite maksu ja finantstehingute maksu just selleks, et saaksime vältida uue maksukoormuse asetamist meie kodanike õlgadele, samal ajal luues Euroopa eelarvele läbipaistva aluse?

Tulude koha pealt räägivad kõik, et me ei saa lihtsalt edasi vusserdada oma põllumajanduspoliitikaga, eriti pärast nn tervisekontrolli, ning et see peab olema keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum. Siiani pole selle kohta veel mingeid ettepanekuid kuulda olnud. Mis puudutab struktuurifonde, siis kui räägime kliimapoliitikast, on ilmselge, et peame ka oma struktuuripoliitikat muutma ja see peab muutuma jätkusuutlikumaks, kui kavatseme tõsimeeli ühised kliimamuutustega seotud eesmärgid enda kanda võtta.

Sama lugu on ka kõigi meie hariduspoliitika eesmärkidega, mis tähendab Euroopa 2020. aasta strateegiat. Või vaadakem meie teaduspoliitikat: kui tahame julgustada oma Euroopa andeid erineval moel ja investeerida rohkem teadmistesse ja haridusse, peab see kajastuma järgmises finantsperspektiivis. Samuti kui tahame olla vastutavad välispoliitika ja kriiside ennetamise eest, tuleb ka seda Euroopa eelarves kajastada. Kuna me nüüd kõik teame, et liikmesriigid vastutavad oma võla vähendamise eest ise, peab meil Euroopas olema ühine arusaam meie ühiste globaalsete huvide kohta maailmas ning see peab kajastuma meie järgmises finantsperspektiivis. Me ei tohiks raisata enam rohkem aega, sest oleme juba raisanud aastaid vanade struktuuride turgutamisele. Seetõttu peame kiiresti kõnealuse läbivaatamise ette võtma, et saaksime kindlaks teha uued prioriteedid.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Włosowicz, fraktsiooni ECR nimel.(PL) Finantsperspektiiv aastateks 2007–2013, mille Euroopa Parlament võttis vastu 2006. aastal, on kahtlemata kogu Euroopa Liidu kordaminek. Ma ütlen kordaminek, sest kuueks aastaks kehtestatud finantsraamistik on veel üks samm üksikute liikmesriikide üha suurema integratsiooni suunas. Mul pole vaja meenutada kõigile, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika – eriti mis puudutab Euroopa Liidu siseküsimusi –, mis suurel määral aitab tõsta elatustaset ja seda eelkõige 12 hiljuti vastu võetud liikmesriigis. Me ei tohi muidugi ka unustada Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamiseks määratud vahendeid või põllumajandustootjatele antavaid rahalisi vahendeid.

Viimasel ajal räägitakse üha enam sellest, et tuleb eraldada rohkem vahendeid muu hulgas innovatsiooni edendamiseks ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamiseks. Need on kahtlemata Euroopa Liidu majanduse jaoks tähtsad küsimused ja seda eriti kriisi ajal. Kuid niisugused teadaandmised põhjustavad väga palju ärevust sellistes riikides nagu Poola, sest seal on olemas tõeline oht, et ühtekuuluvuspoliitika jaoks mõeldud vahendeid vähendatakse, kusjuures ühtekuuluvuspoliitika on põhimõtteliselt üks Euroopa Liidu aluseid. Seega peame tegema kõik selleks, et tagada, et Euroopa Liidu poliitika ei kaotaks oma kõige olulisemat tunnusjoont.

Austades ja mõistes piirkondadevahelisi erinevusi, peame kõigest väest püüdlema negatiivsete kontrastide ja suure ühiskondliku ebavõrdsuse kaotamise poole. Üksnes võrdsete võimaluste Euroopat austatakse rahvusvahelisel areenil ning temast saab tähtis partner tänapäeva maailma kõige olulisematele poliitilistele ja majanduslikele jõududele.

Seetõttu tekkis mul küsimus: kas on võimalik, et praegustest finants- ja majandusprobleemidest mõjutatud mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine võiks rikkuda Euroopa solidaarsuse aluspõhimõtet ning anda löögi liikmesriikidele, kes on Euroopa Liidu struktuurides kõige vähem aega olnud?

 
  
MPphoto
 

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise teema on esile kerkinud ajal, mil Euroopas on tõsine majandus- ja finantskriis. Seega me ei ole olukorras, kus meil oleks võimalik täita Lissaboni lepingu ja Euroopa 2020. aasta strateegia nõudeid.

Euroopa Komisjoni president teatas muret tekitavalt, et demokraatia võib Kreekas, Hispaanias ja Portugalis kaduda, kui ei astuta kiireid samme võlakriisi lahendamiseks. Kas keegi arvab, et need riigid saavad rahastada ELi eelarve suurendamist? Kas keegi arvab, et ülejäänud liikmesriikidel on võimalik nimetatud riigid võlast vabastada ja lisaks rahastada ELi eelarve suurendamist? Vastus mõlemale küsimusele on eitav. Nüüd tuleb teha mõned rasked valikud, et ELi eelarvet saaks vähendada. Nüüd on aeg vabaneda programmidest, mis pole tõhusaks osutunud ja mida meil praeguses ELi eelarves on mitmeid.

 
  
MPphoto
 

  Daniël van der Stoep (NI).(NL) Lugupeetud juhataja! Mõni aeg tagasi esitasin kirjalikult vastatavad küsimused nõukogule ja komisjonile määruse ja mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Need puudutasid eelkõige kavandatava määruse artikli 8 lõiget 3 ja Euroopa Kohtu 6. mai 2008. aasta otsust kohtuasjas C-133/06. Nõukogu ütles, et nad veel tegelevad nimetatud määrusega, ning seega tahaksin teada, kas nõukogu on nüüd võtnud vastu seisukoha artikli 8 lõike 3 kohta.

Komisjon teisest küljest ütleb, et kõnealusel määrusel ja seega artikli 8 lõikel 3 pole teist õiguslikku alust, ning viitab sellega seoses Lissaboni lepingu artiklile 312. Kas komisjon võiks seda täpsustada? Kõigest hoolimata ei ole nad veel suutnud mind veenda. Mis minu arvamusse puutub, siis kõnealusel määrusel on selgelt teine õiguslik alus, sest nõukogus puudub selline üksmeel, mida nõuab artikli 312 lõige 2. Nagu mina seda näen, on seega loomisel seadusevastane otsustamisprotsess, mille Euroopa Kohus eespool mainitud otsuses ära keelas. Lisaks tahaksin rõhutada, et artikli 312 lõike 2 üleminekuklausel blokeeriti igatahes 2009. aasta novembris Hollandi parlamendis ja see ei saa olla üks võimalus.

 
  
MPphoto
 

  Salvador Garriga Polledo (PPE).(ES) Austatud juhataja! Tervitan nõukogu eesistujat ja volinikku.

Me koondame oma tähelepanu mujale. 2011. aasta eelarveprojektis räägitakse seoses 2020. aasta strateegiaga 58 miljardist eurost, mis on umbes 40% eelarvest, et rahastada seitset suurprojekti ehk lipulaeva, nagu komisjon neid nimetab. Kuid 2011. aasta eelarveprojektis räägitakse 85%st ühtekuuluvuse ja loodusvarade jaoks.

Liiatigi 2020. aasta strateegias, nagu sellest räägitakse 2011. aasta eelarveprojektis, ei kasuta komisjon kordagi sõnu „ühtekuuluvus“ või „põllumajandus“. See tähendab, et eelarves on nn halle alasid ja osalisi kattuvusi, sest olen kindel, et kõigi arvates peaks ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika olema 2020. aasta strateegiasse kaasatud. See toob endaga kaasa pingeid liikmesriikide vahel ja, nagu praeguseni on toimunud, mitteametlikke ettepanekuid, mis ilmuvad esile järsku, mida kritiseeritakse ning mis siis kaovad ja mida enam ei mainita.

Austatud volinik! Nõukogu on võtnud uusi kohustusi ka väljaspool kehtivat finantsraamistikku, nagu toiduainete rahastamisvahend, Galileo, majanduse elavdamise kava, rahvusvaheline katsetermotuumareaktor, finantsjärelevalve ja finantsstabiliseerimise kava, mis viivad meid kaugele mitmeaastasest finantsraamistikust, mille me 2005. aasta detsembris vastu võtsime.

Vajame selgitusi, et teada esiteks seda, kas kõiki neid lipulaevu on võimalik rahastada ilma põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitikat kahjustamata ning kas peame kärpima traditsioonilisi poliitikavaldkondi, et rahastada uusi prioriteete, mida nõukogu meile esitab. Erikomitee, kes hakkab tegelema järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga, alustab tööd käesoleva aasta juulis.

Lugupeetud volinik! Meil on vaja seda läbivaatamist – ütlen kaasliikmele, kes on praeguseks juba ära läinud –, millega tingimata ei kaasne vajalike vahendite suurendamine, vaid võimaluse korral nende ümberkorraldamine. Austatud volinik! Vajame kõnealust läbivaatamist just selleks, et nimetatud erikomitee asutada samal ajal finantsläbivaatamise ettevalmistamisega.

 
  
MPphoto
 

  Andrea Cozzolino (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Viimaste kuude ja aastate majandus-, sotsiaal- ja finantskriis, Lissaboni leping oma uute volitustega ning ülesanne, mille oleme endale võtnud seoses Euroopa 2020. aasta strateegiaga, nõuab tohutu hulga uute rahaliste vahendite käikulaskmist.

Paradoks, mille tunnistajateks praegu, ka käimasoleva arutelu käigus oleme, on see, et just praegu näivad nii komisjon kui ka nõukogu vaikivat ning ei ole suutelised otsustama ja valikuid tegema. Teame aga, et kui tahame sellest raskest majanduslikust ja sotsiaalsest faasist väljuda, kui tahame lähiaastatel tegeleda oluliste keskkonnaalaste küsimustega, ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduse arendamisega, peame jõulisemalt investeerima Euroopasse ja Euroopa toimimisse ning seega ka tema esmatähtsasse funktsiooni, milleks on eelarve.

Selleks ei tohi me karta arutleda isegi eelarvepiirangute ajal mõtte üle investeerida rohkem vahenditesse ning olla tugevad ja võimelised arendama arutelu ja mõttevahetusi, et püüda lahendada vahendite suurendamise ning nende tõhusama ja paindlikuma kasutamise küsimust. See on ülesanne, mis meie ees seisab.

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI).(DE) Austatud juhataja! Meil on seda läbivaatamist kiiresti vaja. Sellega on juba mitu aastat hiljaks jäädud ning selle viivituse pärast kimbutab Euroopa Komisjoni üks poliitiline mure teise järel. Lissaboni lepinguga alustatud muutusi tuleb nüüd ilmselt ka vaadata praeguse finants- ja majanduskriisi kontekstis.

Kui volinik ütleb korduvalt, et peaksime nüüd seadma endale poliitilised eesmärgid ja prioriteedid, võin talle öelda, et minu arvates peaks meie prioriteediks olema säästmine, eelkõige kokkuhoid halduskuludelt rubriigi 5 raames.

Oleme olukorras, kus me ei tea Euroopa Liidu halduskulude täpset ulatust. ELi asutuste ja detsentraliseeritud asutuste halduskulusid rubriik 5 ei hõlma. See toob mind mu küsimuse juurde: mida on teil kavas teha, et tagada, et meil lõpuks oleks läbipaistvus oma halduskulude osas? Mida te täpsemalt kavatsete ette võtta, et tagada kulutuste oluline vähendamine?

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Fernandes (PPE).(PT) Resolutsioonis käesoleva aasta eelarve kohta kiitis Euroopa Parlament heaks võimaluse pikendada 2007.–2013. aasta mitmeaastast finantsraamistikku aastateni 2015–2016. Me kõik teame, et püüdes hoida puudujääki kontrolli all ja vähendada valitsemissektori võlga vähendavad liikmesriigid investeeringuid. See tähendab, et ELi rahaliste vahendite kasutamine viibib veelgi. Kuid need vahendid on ülitähtsad sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks.

Kas komisjon ja nõukogu on seega nagu Euroopa Parlamentki valmis pikendama mitmeaastast finantsraamistikku aastateni 2015–2016? Globaliseerumise, vananeva elanikkonna ja kliimamuutuste tõttu tekkinud probleemidest tuleb jagu saada. Olen kindel, et 2020. aasta strateegia rakendamisega teeme õige valiku ja kaitseme tööhõivet, elukvaliteeti ja oma sotsiaalset mudelit. Kuid kui me peame toime tulema sellega seotud investeeringutega, siis kuidas me saame suurendada Euroopa Liidu eelarvet? 2009. aastal oli ülejääk enam kui 2,2 miljardit eurot. Kas komisjon ja nõukogu tahavad, et seda ELi eelarve vahendite ülejääki kasutataks järgmise aasta eelarve tugevdamiseks või et see moodustaks fondi, millest saab rahastada ELi prioriteete?

Kuidas nad toimiksid edasi seoses Euroopa Parlamendiga selles osas, mis puudutab ELi prioriteetide püstitamist? Nad pooldavad ELi prioriteetide selget järkjärgulist suurendamist, et saaksime läbipaistval ja üksmeelsel moel otsustada, mida tahame toetada konkreetses vormis ja rahaliselt ning mida toetame rangelt poliitilisest vaatenurgast, kuid kas sel on ka mingi mõju eelarvele?

 
  
MPphoto
 

  Estelle Grelier (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja ja volinik! On kahju, et Euroopa Liidu eelarve, mis peaks olema solidaarsuse ja koostegutsemistahte sümbol, on muutunud jäigaks tööriistaks, millest kodanikud aru ei saa ning mis jääb maha Euroopa ühiskonna ootustest ja mida ei saa rakendada ühiskonnas avalduvate kriisi tagajärgede vastu võitlemiseks.

Sellest seisukohast võttes ei möödu päevagi, ilma et meedia või mõni tipp-poliitik ei räägiks vajadusest tugevama Euroopa Liidu eelarve järele. On suurenemas pinged tulude vahel, mis on liiga tagasihoidlikud ja liialt sõltuvad liikmesriikide osamaksetest, ja raha vahel, mida Euroopa Liit vajab, et majanduskasvule hoogu anda. Näiteks 2011. aasta eelarveprojektis komisjon lihtsalt esitab 50 miljoni euro suuruse manööverdamisvaru, et toetada uusi projekte, mis on seotud tööhõive ja ettevõtete konkurentsivõimega, mis on esmatähtsad prioriteedid. Seega on finantsraamistiku läbivaatamine tõsine väljakutse Euroopa Liidu tuleviku jaoks, kui tahame liitu muuta tõeliseks poliitiliseks ja majanduslikuks liidriks ning eelkõige ka tegutsejaks, kes on lähemal oma kodanikele ajal, mil ligi 25 miljonit neist mõjutab töötus.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE).(NL) Austatud juhataja! Arutelu Reimer Böge küsimuse üle pole tegelikult palju vilja kandnud. Ettenähtud vahehindamine pole teoks saanud ja lisaks on praegu antavad lubadused väga kasinad. Sellises olukorras peab ka Euroopa Parlament olema kaasatud asjade juhtimisse. Tahaksin teha kolm ettepanekut.

Esiteks, kui raha juurde ei tule, peame lihtsalt eelarvete raames prioriteete muutma. Peame hästi järele vaatama, kus on suured rahad põllumajanduse vallas ja Ühtekuuluvusfondi raames, ning suunama need rohkem hädavajalikele aspektidele, nagu kokkulepped ELi 2020. aasta strateegia kohta.

Teiseks tuleb sisse tuua rohkem paindlikkust, nagu volinik juba viitas. Ilma paindlikkuseta ei oleks me kunagi saanud kokku rahalisi vahendeid majanduse elavdamise kava jaoks seoses kriisiga. Peame hoogustama otsingut valdkondade järele, kus on veel ruumi, ja võimaluste järele rakendada rahalisi vahendeid erineval moel.

Kolmandaks on meil vaja teha uuendusi. Üheks näiteks on rahaliste vahendite ülekandmine teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist Euroopa Investeerimispanka (EIP). Nimetatud vahendeid kasutati siis selleks, et anda allutatud laene ettevõtjatele ja ülikoolidele, andes nii sellel kriisihetkel olulise tõuke lähiaastatel tehtavateks investeeringuteks.

Tahaksin teada, milline on teie seisukoht küsimuses, kuidas sisu ja rahalised vahendid omavahel seotud peaksid olema. Lõpetuseks selline mõte: ehk võiksite kaasa tulla ideedega, mida siin parlamendis on nii tihti väljendatud.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Tahaksin tänada oma kolleegi Reimer Böget nende küsimuste ja käimasoleva arutelu eest eelarve üle.

Enne hääletasime 2011. aasta eelarve üle ning me kõik teame, kui keeruline oli hakkama saada eelarve väga piiratud varudega. Teame samuti, et pidime läbi viima eelarve vahehindamise. Seoses komisjoni mitteametliku dokumendiga, mida lugesin, küsiksin, mis seisus see praegu on. Tean, et kaldun veidi teemast kõrvale, kuid kas mõned selles dokumendis sisalduvad mõtted on veel komisjoni kavas edasiseks aruteluks? Olen iseäranis mures seisukohtade pärast seoses põllumajanduskulutuste ja igasuguste püüete pärast seda poliitikavaldkonda taas riikide pädevusse anda.

Teised on muidugi arutlenud liikmesriikide eelarvete ja valitsuste tegeliku olukorra üle ning tundnud muret lisarahastamise otsimise pärast, kui kõikidel meie liikmesriikidel on finants- ja majandusprobleeme. Kuid kui meil saab olema n-ö rohkem Euroopat, on vaja rohkem vahendeid. Ma arvan, et üks suur raskuspunkt meil siin parlamendis on see, et me pole piisavalt teada andnud Euroopa Liidu eelarve väärtusest ja sellest, mida sellega tehakse.

Kui mäletate – jällegi tänasest hääletusest – me hääletasime Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi üle. Kui kodanikud on raskustes – kas üleujutuste või töökohtade kriisi tõttu – pöörduvad nad Euroopa Liidu poole abi saamiseks ja eelarvetoetuse saamiseks. See annab Euroopa Liidule solidaarsuse, mis on midagi, millele ei saa hinda määrata. Arvan, et peame sellest teadlikud olema.

Kui me jätkuvalt mõõdame ja loeme eurosid, selle asemel et vaadata, mida me püüame Euroopa Liidus luua, siis arvan, et piirame sellega oma tulevikunägemust selle kohta, mida me kõik Euroopa Liidus kalliks peame. Siinkohal on ehk kohane võrdlus koogiga – inimeste jaoks on Euroopa Liidu eelarve nagu kook. Kui meil on selle järele rohkem nõudlust, siis me lõikame sellest järjest õhemaid viile – juhul kui me ei suurenda vahendeid.

 
  
MPphoto
 

  Giovanni La Via (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud nõukogu eesistuja, volinik, kallid kolleegid! Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine on Euroopa Liidu tuleviku jaoks ülimalt tähtis.

Lissaboni lepingu kohaselt lähevad uued kohustused üle ELi tasandile ja need kohustused nõuavad vahendeid. Kuid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ja mitmete rubriikide raames ilmnevate vähendatud varude kontekstis ma ei usu, et suudame rahastada lepingus ette nähtud uusi kohustusi.

Sellises majanduskriisis, nagu me praegu kogeme, on vähe tõenäoline, et liikmesriigid suurendavad oma osamakseid, kuid me võime kehtiva finantsraamistiku läbi vaadata. See tähendab, et võime vaadata, kuidas olemasolevaid vahendeid kõige paremini ära kasutada. Niisuguses kontekstis peame seega uue mitmeaastase finantsraamistiku uuesti läbi vaatama, sest teine variant –peita pea liiva alla ja teeselda, et probleemi pole – ei tundu mulle parima strateegiana sellega tegelemiseks.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Teil on õigus, lugupeetud volinik, kui ütlete, et mitmeaastane finantsraamistik 2007–2013 ja selle läbivaatamine peavad esile tooma poliitilise nägemuse ning meil peab olema julgust see uus poliitiline nägemus omaks võtta. ELi 2020. aasta strateegia peab moodustama aluse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks ja tulevasele finantsväljavaatele.

Kahjuks avaldab majandus- ja finantskriis mõju nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetele. Meil on vaja lahendusi ka selleks, et lahendada sotsiaalne kriis, mis on välja arenenud majandus- ja finantskriisi tulemusena. Mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamine on hea alus Euroopa Liidu majanduse taastumiseks.

Tahan eriti mainida transpordi infrastruktuuri ja hoonete energiatõhususe arendamist. Alles 2009. aasta aprillis muutsime määrust, mille tulemusel kõik liikmesriigid saavad 4% Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusest, et kasutada seda hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja sotsiaalkorterite ehitamiseks. Kas komisjon on hakanud rakenduskavasid koos liikmesriikidega korrigeerima, et neid kohandada ja parandada Euroopa fondide kasutamist?

 
  
MPphoto
 

  Edit Herczog (S&D). – Austatud juhataja! Kas arvate, lugupeetud volinik, et Lissaboni leping on suurim poliitiline saavutus meie parlamendi jaoks? Mina arvan küll nii. Kas nõustute, et Lissaboni lepingu uued pädevused on parimad vahendid selleks, et meie majandust ajakohastada? Mina nõustun. Kas arvate, et nii saame saavutada töökohti ja majanduskasvu? Mina arvan seda. Kui ka teie vastused on jaatavad nagu minul, siis peate nõustuma, et üldisema finantsraamistiku haldamine ja rahaliste vahendite leidmine, et saavutada oma eesmärke, mis on Lissaboni lepingus sätestatud, peab olema nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu ja komisjoni jaoks prioriteet number üks.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud eesistuja! Oli vist nii, et volinik ütles alguses, ja tal oli selles õigus, et peame finantskriisist õppust võtma ja rakendama meetmeid, et see taas ei korduks.

Tal on selles täiesti õigus ning ilmselt annab Lissaboni leping meile tugevama kontrolli niisuguste olukordade üle, sest mida meil tegelikult tuleb lähiminevikust õppida, on see, et poliitikal ja poliitikutel polnud olukorra üle kontrolli, vaid me lubasime pankuritel, reguleerivatel asutustel ja reitinguagentuuridel teha, nagu nemad soovisid, ning nüüd näeme, kus me selle tulemusel oleme.

Peame tagama, et see enam ei korduks, ja meie kui poliitikud – eriti siin Euroopa Liidus – peame võtma olukorra kontrolli alla, sest eeldatakse, et meil on kõik kontrolli all ning kõik teised peaksid joonduma selle järgi, järgima seadust ning tagama, et igapäevaselt toimitakse nõuetekohaselt.

 
  
MPphoto
 

  Luis Espadas Moncalvillo, nõukogu eesistuja. (ES) Lugupeetud juhataja! Tahaksin anda vastuse mõnele kõnele, mitte kõigile, sest neid on olnud väga palju, kuid tahaksin vastata lühidalt mõnele neist.

Eriti härra Lewandowskile: tahaksin väljendada oma nõusolekut tema murega, et praegusel majandusliku ebakindluse ja raskuste ajal peaksid liikmesriigid ja Euroopa Liit ise kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid selleks, et võidelda töötuse vastu ja tulla kriisist välja nii ruttu kui võimalik.

Tahaksin öelda härra Marinescule, et nõukogu suunistes lepiti tõepoolest kokku, et välisteenistuse tugevdamise tulemusel ei tekiks suuremaid kulusid. Teisisõnu ei tohiks sellega mingil juhul kaasneda suuremad kulud ja rohkemate vahendite eraldamine selleks otstarbeks, vaid et pigem säiliks eelarve neutraalsus.

Proua Gardiazábal Rubialile tahaksin öelda, et kehtiv eelarveraamistik annab piisavad paindlikkusmehhanismid, et katta mõned neist algatustest, mida ta välja pakub, ning et Euroopa Liidu eelarve pole puudujäägis, kuid seda toidavad muidugi liikmesriikide osamaksed ja eriti kogurahvatulu vahendid. On lihtne hinnata, et nende vahendite intensiivsem kasutamine raskendaks olukorda, milles liikmesriigid on, ja mis, nagu te kõik teate, on praegu väga tundlik. Seega oleks kõnealuse kanali kasutamine ELi eelarve suurendamiseks vastuoluline kriisiolukorras, mida praegu kogeme.

Kirjeldatud esialgne seisukoht ei tähenda siiski, et läbivaatamist ei võiks kaaluda, kui esinevad või tekivad erandlikud asjaolud, nagu käesoleval programmiperioodil varem mitmel korral on juhtunud. Seda saab aga teha üksnes siis, kui on kaalutud muid rahastamisvõimalusi.

Tahan öelda proua Trüpelile, et seda võib tõesti väljastpoolt nii tõlgendada, et komisjon ütleb, et nõukogul ei ole õigus finantsraamistiku muutmise vajaduse või suuna osas, mida selleks tuleb järgida, ning et nõukogu omakorda palub komisjonilt dokumenti, mis oleks alus kõnealuse läbivaatamise käivitamiseks. Tegelikult oleme kõik sattunud väga keerulisse makromajanduslikku olukorda – nagu ennegi ütlesin –, mis nõuab kahte asja: esiteks selle prioriteediks seadmist, et probleemid tuleb lahendada liikmesriikide tasandil, ja teiseks ELi jõupingutuste säilitamist sellistena, nagu need on praegu kehtivas finantsraamistikus paika pandud, ilma mingeid muudatusi tegemata seni, kuni meil on piisavalt dokumenteeritud ja üksmeelne uuring selle kohta.

Tahan rõhutada härra Wlosowiczile, et ma toetan teda ühtekuuluvuspoliitika kaitsmisel. Nõukogu on seda poliitikat alati kaitsnud kui Euroopa Liidu võrdkuju ja platvormi lähenemiseesmärkide saavutamiseks, mis EL on endale seadnud. Seega peaks olema arusaadav, et nõukogu toetab alati seda poliitikat täielikult.

Tahaksin öelda proua Andreasenile, et olen temaga nõus, et praeguses olukorras pole võimalik ELi vahendeid suurendada. Seega, nagu ma enne ütlesin oma esimeses sõnavõtus, peame neid vahendeid kasutades prioriteete muutma ja eraldisi ümber jaotama, et muuta kulutused üha tõhusamaks ning saavutada oma eesmärgid kõige arukamal moel.

See ei tähenda mingil juhul, et on oht, et demokraatia mõnes teie poolt mainitud riigis kaob, ning seetõttu ma arvan, et peaksime välistama isegi selle võimaluse, et nii võiks juhtuda, isegi kui see võimalus on väga ebatõenäoline.

Pidades silmas Daniël van der Stoepi sõnavõttu, tahan öelda, et meil on kavas teha ettepanek uurida paindlikkuse võimalust finantsraamistiku määruses.

Härra Cozzolinole tahan öelda, et minu seisukoht on sama, mida enne väljendasin, st et praeguste hoiakute juures on liikmesriikidel, kes teevad suuri jõupingutusi puudujäägi vähendamiseks, raske anda Euroopa Liidu eelarvesse rohkem vahendeid.

Tahaksin öelda härra Ehrenhauserile, et me seame prioriteedid ja jaotame vahendid rubriigi 5 raames ümber nii palju kui võimalik ja vähendame selle suurust või eraldisi eeldusel, et see ei mõjuta negatiivselt kontrolli või arukat ja tõhusat kulude jaotamist. Kirjeldatud meede on seega osa üldisest liikumisest paindlikkuse ja prioritiseerimise suunas, millest enne rääkisin.

Härra Fernandesile pean ütlema, et me ei kaalu mingil tingimusel mitmeaastase finantsraamistiku edasilükkamist. Vastupidi, asjad arenevad normaalselt ja uus finantsraamistik võetakse vastu siis, kui selleks on sobiv aeg.

Sama ütlen proua McGuinnessile: praegu pole puudujääkide, majandusolukorra halvenemise ja paljude riikide raskuste tõttu võimalik rohkem vahendeid jaotada ning seega peame leidma viisi, kuidas neid vahendeid paremini kasutada.

Samuti tahan öelda vastuseks teisele sõnavõtjale, et ELi eelarvet kohandati kriisile reageerimiseks ja see pole viimase kahe aasta jooksul tekkinud uues olukorras muutumatu olnud ning on reageerinud ka tekkinud sotsiaalsetele probleemidele. Seda näitab näiteks Euroopa majanduse elavdamise kava.

Lisaks ja lõpetuseks annan nõukogule edasi parlamendiliikmete ülejäänud märkused ning tahaksin neid nii isiklikult kui ka nõukogu nimel nende kõnede eest tänada.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada parlamendiliikmeid nende sekkumise eest. Kuulates teie kommentaare jäi kõlama selge toetus läbivaatamisele, mis teie arusaama kohaselt tähendab uut raha uute ülesannete rahastamiseks. Teisest küljest kuulsin ka muret seoses praeguse finantskriisiga kaasnevaga, mis sunnib liikmesriike tegema suuri kärpeid riiklikes kulutustes.

Palju oli küsimusi läbivaatamise kohta – mis ei ole enam vahehindamine, sest see on edasi lükatud kokkuleppes kahe eelarvepädeva institutsiooni vahel. See toimub septembris ja hõlmab võimalike kandidaatide uute omavahendite koguse kindlakstegemist eesmärgiga asendada nende liikmesriikide osamakseid, mis on siiani ülekaalus olnud. See ei saa olema niivõrd tehniline kuivõrd poliitiline aruanne, mis puudutab ka Lissaboni lepingu tagajärgi ja leiab kindla toetaja Edit Herczogi näol. Usun, et Lissaboni lepingut ei tohiks seostada ainult täiendavate halduskuludega – nagu see tänapäeval on – ja kõnealune leping peaks tõestama, et see on lisandväärtus, mitte ainult seoses uute ametikohtade ja uut tüüpi halduskuludega, mis Euroopa Liidu maksumaksjatele tavaliselt kõige vähem meeldivad.

Mis puudutab artikli 8 lõiget 3, mille nõukogu välja jättis, peame paindlikkust kaitsma ühel või teisel kujul. See on selge järeldus, millele oma lepitusmenetluse käigus alates 2007. aastast oleme jõudnud. Härra Garriga Polledo luges üles mitu suuremat ülesannet. Küsimus pole järelevalveasutustes, vaid peamiselt suuremahulistes projektides, nagu ITER, Galileo ja teised, mida on raske kehtivasse mitmeaastasesse finantsraamistikku paigutada. Kuid meil on kavas kogused kindlaks teha. ITERi puhul on väga selge, et see toimub ajavahemikul 2012–2013. Meil on aga vaja lahenduse leidmiseks võtta pikaajaline kohustus ning selleks on meil enne vaja eelarveeraldisi.

Mis puudutab haldusteemat, siis ma ei saa lubada Martin Ehrenhauserile täielikke vastuseid läbipaistvuse kohta, kuid ma võin lubada, et me oleme komisjonis võtnud väga kindla seisukoha seoses personali nullkasvuga. Enne 2013. aastat ei looda uusi ametikohti. See on minu arusaam vaoshoitusest, mida kriisi ajal vaja on. Ma ei saa täielikult vastata küsimustele selle kohta, kuidas ülejääkidega praeguse finantskorra kohaselt toimida, kuid see võiks olla üks teema arutelus järgmise finantsperspektiivi reeglite üle.

Proua McGuinness küsis mitteametliku dokumendi kohta. See dokument on juba unustatud, minevik, seda pole enam! Uued dokumendid kahe suure kulutusvaldkonna – ühtekuuluvus- ja ühise põllumajanduspoliitika kohta peaksid ilmuma oktoobris või novembris ja need peaksid olema erinevad sellest mitteametlikust dokumendist, mis lekkis.

Ootan rõõmuga koostööd edasiste sammude vallas. Ajakava on väga selge: hääletus Lissaboni paketi üle toimub parlamendis novembris ja on võimalik, et see päädib lepitusega. See tähendab, et hääletus toimub oktoobris ja lepitusmenetlus novembris.

 
  
MPphoto
 

  Reimer Böge, esitaja.(DE) Lugupeetud juhataja! Palun vabandust, kuid kuna meil on mõned minutid aega enne järgmist päevakorrapunkti, tahaksin teha kaks kokkuvõtvat kommentaari.

Ma saan aru liikmesriikide keerulisest olukorrast, mida eesistuja mainis mõnes esitatud argumendis. Kuid nõukogu vastused ei kajasta siiski täielikult Euroopa Liidu kui terviku ees seisvaid vajadusi ja eelarvega seotud probleeme ega liidu edasist suunda. Seetõttu peame koostööd tegema.

Voliniku vastustest saan aru, et ta on ukse edasisteks kõnelusteks paokile teinud ja püüame nüüd jalga ukse vahele saada.

Eelarvekomisjon esitab seetõttu vahearuande mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise heakskiitmismenetluse kohta vastavalt kodukorra artiklile 81, nii et täiskogule antakse läbirääkimiste volitus edasisteks kõnelusteks septembris.

 
  
  

Arutelu on lõppenud (kodukorra artikkel 149).

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Stavrakakis (S&D) , kirjalikult.(EL) Lissaboni leping seab ELile uued prioriteedid, samal ajal kui ELi 2020. aasta strateegia sisaldab ELi tuleviku jaoks olulise tähtsusega valdkondades suuri eesmärke, mis muudavad andmeid, millel kehtiv mitmeaastane finantsraamistik põhineb. Mis veelgi olulisem, praeguse majanduskriisi tagajärjed, millest pole veel täielikult aru saadud ja mis jätkuvalt laienevad, on näidanud, et väljakutsed, millele reageerima meid üles kutsutakse, muutuvad järsult iga aastaga ja nõuavad korrektuuride tegemist mitmel tasandil, kui tahame, et meie poliitika oleks tõhus. Kuid me teame, et ühtegi uut ELi välja arendatud poliitikat, algatust ega programmi ei saa rakendada ilma selleks vajalike rahaliste vahenditeta. Kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku varud on väga kitsad – ütleks isegi, et ängistavad – ja ei jäta ruumi manööverdamiseks tulevastel aastatel. Näiteks jaotistes 1a ja 4 sätestatud varudest ei saa ettenägematuid nõudeid täita. Seetõttu on meil kiiresti vaja kehtiv mitmeaastane finantsraamistik läbi vaadata, et näha ette vajalikud vahendid, mis võimaldavad ELil oma ettevõtmisi au sees hoida ja reageerida Euroopa kodanike suurenenud nõudlusele. Raisates aega, raiskame võimalusi.

 
  
 

(Istung katkestati kell 18.55 ja seda jätkati kell 19.05.)

Kirjalikud avaldused

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika