Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. juuni 2010 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: SILVANA KOCH-MEHRIN
asepresident

(Istung algas kell 9.00.)

2. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

3. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

4. Autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldus (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Edit Baueri koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (KOM(2008)0650 – C6-0354/2008 – 2008/0195(COD)) (A7-0137/2010).

  Edit Bauer, raportöör. – (HU) Esitatud ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2002/15/EÜ seoses sotsiaalkaitsega. Komisjoni ettepanek puudutab kolme teemat: FIEna tegutsevate vedajate väljajätmist õigusakti reguleerimisalast, öötöö täpsemat määratluse andmist ning toetust õigusakti jõustamisele. Direktiiv ise ja seega ka selle muudatus on olemuslikult täiendavad ning need on kohaldatavad üksnes rohkem kui 3,5 tonni kaaluvate sõidukite suhtes, nagu ka teised autovedude alase tegevuse suhtes kohaldatavad õigusaktid. Seetõttu ei saa see laieneda väiksemate tarbesõidukite juhtidele. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon hääletas selle muudatuse vastu (30 häält vastu ja 19 poolt).

Õigusakti koostamise ajal tõstatati mitmeid kartusi. Tahaksin vastata mõningatele kartustele, mis võisid mõjutada Euroopa Parlamendi liikmeid. Esiteks, eksperdid on jõudnud üksmeelsele järeldusele, et kui komisjon ettepanek lükatakse tagasi, mille tulemusena direktiivi reguleerimisala laiendatakse ka FIEna tegutsevatele vedajatele, siis see ei paranda liiklusohutust. Olemasolevad statistilised andmed ja uuringud õnnetuste kohta näitavad, et vaid 6% õnnetustest on tekkinud veoautojuhtide süül, ja väsimust on õnnetuse põhjusena nimetatud vaid 0,06% juhtudest. Lisaks reguleerib sõiduaega, millel on reaalne mõju liiklusohutusele, eraldi õigusakt – määrus (EÜ) nr 561/2006, mis on kohaldatav ka FIEna tegutsevate vedajate suhtes. Laadimisaeg on täiendava iseloomuga ja seda ei saa pidada tööaja oluliseks osaks, ja õigusakt ei ole kohaldatav näiteks reiside suhtes, mille pikkus on alla 100 km. Teiseks, ametiühingud pelgavad, et FIEna tegutsevad vedajad võiksid töötada isegi kuni 86 tundi, kui nende tegevust ei reguleerita.

Määrus sisaldab rangeid eeskirju sõiduaja kohta. Maksimaalne lubatud sõiduaeg on kahel järjestikusel nädalal 45 tundi nädalas ja ühe nädala piires mitte üle 56 tunni. Sõiduaeg registreeritakse täpselt digitaalsete sõidumeerikutega. Määrus sisaldab ka üksikasjalikke eeskirju puhkeaja kohta. Seega on väide 86-tunnise töönädala kohta oletus, mida ei toeta mingid statistilised andmed, uuringud ega küsitlused. Kolmandaks, komisjoni ettepanek piiraks direktiivi reguleerimisala üksnes palgatöötajatele ja nn vale-FIEdele. Seni ei ole füüsilisest isikust ettevõtjate tööaega ühegi õigusaktiga reguleeritud. Tööaja piiramine on töötajate sotsiaalse kaitse tagamise oluline vahend. Samas on füüsilisest isikust ettevõtjate puhul tööandja ja töötaja sama isik ning FIEna tegutsevate vedajate kaitsmine nende endi eest on äärmuslik meede. Neljandaks, argumentide lõppedes selgub tegelik põhjus: sotsiaalne dumping. Ärgu see mõiste teis segadust tekitagu: FIEna tegutsevad vedajad ja väikeettevõtted võivad turul osutada ebamugavat konkurentsi, nagu ka FIEna tegutsevad vedajad, kes tulevad uutest liikmesriikidest.

Minule tundub kahjuks, et meid kummitab taas müstilise Poola torumehe juhtum. Järgmiseks tahaksin rääkida nähtusest ühisel tööturul, mida ei tohiks käsitleda – ja mida tegelikult ei saagi käsitleda – üksnes autovedude kontekstis. See on vale-FIEde küsimus, mis on Euroopas tõeline probleem ja mis kahjustab nii konkurentsi kui ka tööturgu. See on küsimus, mis vajab lahendamist, ja seda ootust väljendati selgelt muudatusettepanekus.

Muudatusettepanek 30, mis esitati Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni ning Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni nimel, tugineb komisjoni ettepanekule ja seda toetab nõukogu. Ma tahaksin nõukogu nende toetuse eest tänada. Me hääletame muudatusettepanekut punktide kaupa. Ma tahaksin lisada veel ühe asja. Me soovitame kompromisslahendusena lubada igal liikmesriigil soovi korral laiendada direktiivi reguleerimisala ka FIEna tegutsevatele vedajatele.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Täna on Euroopa Parlamendis arutusel äärmiselt keeruline ja tundlik teema. Küsimus on selles, kas ettevõtjad, kes on FIEna tegutsevad sõidukijuhid, peaksid olema kaasatud liikuvate töötajate tööaja direktiivi reguleerimisalasse või mitte.

Ettevõtjate reguleerimisalasse kaasamise näol oleks tegemist pretsedendiga ja selge kõrvalekaldumisega üldisest tööaja direktiivist. See direktiiv reguleerib ainult palgatöötajate, mitte ettevõtjate tööaega. Arutelud FIEna tegutsevate sõidukijuhtide kaasamise üle kestnud juba pikka aega. 1990ndatel aastatel toimunud konsultatsioonid tööturu osapoolte vahel ei andnud mingeid tulemusi. Pärast neli aastat – aastatel 1998–2002 – kestnud arutelusid ei jõudnud ka seadusandja mingi järelduseni, mistõttu palus komisjonil läbi viia põhjalik mõju hindamine. Nüüdseks on komisjon läbi viinud uuringud ja mõju hindamise, millest ilmneb selgelt, et see direktiiv ei ole õige vahend niisuguste transpordipoliitikaga seotud küsimuste käsitlemiseks nagu liiklusohutus või konkurentsitingimused, kuid et reaalseks probleemiks on eeskirjade jõustamine selliste töötajate puhul, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad. See on ka komisjoni ettepaneku mõte.

Kõigepealt tahaksin väljendada oma sügavat austust teie raportööri, proua Baueri suhtes, kes on teinud suurepärast tööd. Mul on väga hea meel, et raportöör jagab komisjoni muret eeskirjade ebapiisava jõustamise ja vale-FIEde kui üldise probleemi suhtes ning ma hindan kõrgelt proua Baueri konstruktiivseid ettepanekuid. Minu arvates on raportööri muudatusettepanekute abil võimalik töötajaid võimaliku tööandjate poolt ärakasutamise eest veelgi paremini kaitsta.

Kuid Euroopa peab tingimata võtma meetmeid nn vale-FIEna tegutsevate sõidukijuhtide küsimuses. Tegemist on selliste sõidukijuhtidega, kes on formaalselt sõltumatud, kuid kes tegelikkuses töötavad konkreetses ettevõttes, mis annab neile tellimusi ja maksab neile. Nii komisjoni ettepanekus kui ka raportööri muudatusettepanekutes antakse majandusharule selge sõnum: fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad kui nähtus ei ole aktsepteeritav ja seadusandja kavatseb valvsalt kõnealust eeskirja kõikjal Euroopas praktikas rakendada.

Mis puudutab liiklusohutust, siis lubage mul rõhutada, et tööaega ei tohi segi ajada sõiduajaga. Sõiduaja osas on olukord pärast 1998. aastat radikaalselt muutunud. Nagu te teate, on Euroopa Parlament koos nõukoguga võtnud vastu uued eeskirjad sõiduaja kohta, kehtestanud nõuded kaasaegsete, usaldusväärsete digitaalsete sõidumeerikute kohta ja võtnud vastu eridirektiivi jõustamise kohta. Tänane arutelu ei puuduta liiklusohutust. Statistika ja uuringuid, mille komisjon on Euroopa Parlamendile kättesaadavaks teinud, ei osuta mingilgi moel sellele, et FIEna tegutsevate sõidukijuhtide kaasamine direktiivi reguleerimisalasse parandaks liiklusohutust.

Nüüd, mil me loodame hakata majanduskriisist toibuma, ei oleks mõistlik panna täiendavat haldus- ja finantskoormust väikestele ja tundlikele ettevõtjatele, kes on suutnud majanduslanguse üle elada. Ettevõtjatele bürokraatlike nõuete kehtestamise asemel vajab Euroopa Liit tööaja direktiivi, mis tõepoolest tagaks kaitse neile töötajatele ja sõltuvatele sõidukijuhtidele, kes seda kaitset vajavad.

  Pervenche Berès (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Minu kodukorda puudutav märkus käsitleb Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tegevusjuhendit seoses seadusandliku tavamenetluse läbirääkimistega. Ma ei saa aru, kuidas saab volinik rääkida kokkuleppest Euroopa Parlamendiga, kui ta on rääkinud vaid ühe parlamendiliikmega, kellel pealegi põhimõtteliselt puudus vastava parlamendikomisjoni volitus rääkida läbi selle üle, mida teie nimetate mõistlikuks kokkuleppeks.

Volinik, te eirate selle institutsiooni tegutsemiskorda. See annab meile õiguse tõstatada küsimus selle kohta, kuidas tegutseb teie institutsioon.

  Juhataja. – See ei olnud kodukorda puudutav küsimus. Te olete registreeritud ja saate sõna tänases arutelus hiljem.

  Thomas Mann, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Ma tahaksin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel tänada proua Bauerit tema raporti ja suurepärase töö eest viimastel kuudel.

Põhiküsimus on, kas transpordisektoris tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate tööaega peaks esmakordselt reguleerima või mitte. Komisjon ütleb, et ei peaks, peaaegu kõik liikmesriigid ütlevad, et ei peaks, ja enamik minu fraktsiooni liikmeid on samuti seda meelt, et ei peaks. Kui me kaasaksime FIEna tegutsevad sõidukijuhid direktiivi reguleerimisalasse, siis teeniks see üksnes suurte ettevõtete huve. Meil on aga vaja tugevdada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Neile, kes füüsilisest isikust ettevõtjate kaasamise õigustamiseks viitavad liiklusohutuse puudujääkidele, peame ütlema, et sõidu- ja puhkeajaeeskirju karmistati juba tükk aega tagasi. Kõik sõidukijuhid, olgu füüsilisest isikust ettevõtjad või palgatöötajad, peavad ööpäevas vähemalt 11 tundi puhkama. Seetõttu on meil olemas digitaalsed sõidumeerikud, mis automaatselt registreerivad sõidutunnid, ja ametiasutused kontrollivad sellest reeglist kinnipidamist.

Ma olin omal ajal Euroopa Parlamendi raportöör sõidumeerikute teemal. Olen tänulik proua Bauerile, et ta hoidis ära reguleerimise laiendamise alla 3,5 tonni kaaluvatele sõidukitele. ELi digitaalsete sõidumeerikute nõude kohaldamine kõikide tarbesõidukite suhtes oleks enesega kaasa toonud ajamahukad ja kulukad dokumenteerimiskohustused. Me tahame bürokraatiat vähendada, mitte suurendada.

Seega ma soovitan Euroopa Parlamendil toetada kompromissi, mille raportöör teiste fraktsioonidega saavutas.

  Stephen Hughes, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Meie fraktsiooni seisukoht on selles küsimuses alati olnud ühene; minu kui raportööri seisukoht on olnud sama alates 2002. aastast, mil me tegime esimest korda ettepaneku kaasata FIEna tegutsevad ja sõltumatud sõidukijuhid. Me oleme jätkuvalt veendunud, et seda tuleb teha, ja seetõttu ma väga loodan, et homsel hääletusel jõutakse kokkuleppele ettepanekus lükata komisjoni ettepanek tagasi, nagu tehti täiskogu istungil eelmisel kevadel ja tööhõivekomisjonis selle aasta märtsis.

Meil on väga kahju segaduse pärast, millesse raportöör näib olevat oma volituste täitmisel sattunud. Selle asemel, et peegeldada ja propageerida Euroopa Parlamendi tööhõivekomisjoni liikmete selge enamuse arvamusi, on raportöör aktiivselt tegutsenud komisjoni ja nõukogu seisukoha propageerimise nimel. Teised institutsioonid, nagu Pervenche Berès ütles, pole ilmutanud grammigi lojaalset koostööd, vaid hoopis näinud vaeva selle nimel, et õõnestada tööhõivekomisjoni äärmiselt selget soovitust täiskogu istungile: lükata komisjoni ettepanek tagasi.

Austatud juhataja! Väsinud sõidukijuht on ohtlik sõidukijuht olenemata tema tööhõivestaatusest; me ei tohiks muuta autosõitu riskantsemaks, kui see juba on. Täna hommikul ajas raportöör taas sõiduaja ja tööaja mõisted segi. Praeguse korra alusel on füüsilisest isikust ettevõtjal, nn vale-FIEst sõidukijuhil täiesti võimalik sõita nädalas 85–95 tundi; ehk mitte igal nädalal, kuid ka üks nädal on iseenesest juba piisavalt ohtlik. Kui volinik selles numbris kahtleb, siis võib ta ükskõik millal minu juurde tulla ja ma näitan talle numbreid, mis pärinevad selles sektoris töötavatelt inimestelt. See on fakt. Me peame komisjoni ettepaneku tagasi lükkama.

  Marian Harkin, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt tahan ma tänada raportöör Bauerit tema raske töö eest.

Selle raporti keskne teema on küsimus, kas kaasata FIEna tegutsevad sõidukijuhid tööaja direktiivi reguleerimisalasse või jätta nad sealt välja. Oluline on meeles pidada, et kõikide sõidukijuhtide, nii palgatöötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatakse 2006. aasta eeskirju, mis reguleerivad nende sõiduaega, puhkepause ja puhkeaega. Seega on liiklusohutuse küsimusi selle direktiiviga piisavalt käsitletud, ja kui keegi arvab, et ei ole, siis tuleb uurida sõiduaja direktiivi.

Ei ole andmeid, mille kohaselt õnnetused oleksid seotud kutseliste sõidukijuhtide tööajaga, ega ka eraldi andmeid palgatöötajatest sõidukijuhtide ja FIEna tegutsevate sõidukijuhtide kohta. Seega, meil ei ole andmeid FIEna tegutsevate sõidukijuhtide kaasamiseks otsuse tegemiseks. Õigusloome peab põhinema asjakohastel ja usaldusväärsetel andmetel, ning igasugused hirmujutud sellest, et FIEna tegutsevad sõidukijuhid töötavad 86 tundi nädalas ja põhjustavad õnnetusi, on vaid paanikatekitamine ning need ei tugine mingitele usaldusväärsetele andmetele.

Kui selle õigusakti reguleerimisalasse kaasatakse füüsilisest isikust ettevõtjad, siis muutub see õigusakt praktiliselt jõustamatuks. Kas meil peab tekitama armee inspektoreid, kes vaatavad üle füüsilisest isikust ettevõtjate õla, et näha, kas nad täidavad üldhalduskohustusi või poolelioleva tööga seotud halduskohustusi? Õigusaktide kohaselt loetakse tööaja hulka aeg, mil füüsilisest isikust ettevõtja on oma töökohal. Töökoht on õigusaktides määratletud ettevõtte peamise tegevuskohana, koos mitmesuguste teiseste tegevuskohtadega. Kas FIEna tegutseva sõidukijuhi kodus olevas väikeses magamistoas või pööningul asuvat kontorit hakataks lugema siis tema töökohaks ning kes hakkab selle õigusakti täitmist kontrollima ja seda jõustama? Jah, füüsilisest isikust ettevõtjate konkurentsiga seonduvad teatud küsimused, kuid see õigusakt ei käsitle neid küsimusi. Muide, minu kodumaal tegeletakse selle küsimusega väga tõhusalt maksusüsteemi kaudu.

Lõpetuseks: kui me lükkame komisjoni ettepaneku tagasi, siis tulemuseks on vilets õigusakt. See on ebaproportsionaalne ega saavuta oma eesmärke, vaid tekitab täiendavat bürokraatiat VKEdele, mis on enamikus riikides, eriti minu kodumaal Iirimaal, juba niigi hädas. See õigusakt on jõustamatu, ja see naeruvääristab õigust.

  Emilie Turunen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Teema, mida me täna arutame, puudutab põhjapaneva tähtsusega küsimust: kas Euroopa Parlament soovib tagada, et meil oleks sotsiaalne Euroopa koos ausa konkurentsi ja inimväärsete töötingimustega? Või laseme turul ja juhustel valitseda transpordisektorit, mis on aina suurema surve all? Meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ning Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni jaoks on vastus selge. Meie tahame, et FIEna tegutsevad sõidukijuhid kaasataks tööaja direktiivi reguleerimisalasse. Seega me lükkame tagasi komisjoni ettepaneku jätta FIEna tegutsevad sõidukijuhid direktiivi reguleerimisalast välja ja teeme seda järgmisel kolmel põhjusel. Esiteks, FIEna tegutsevate sõidukijuhtide tegevus peab olema reguleeritud tööajaeeskirjadega, et me saaksime tagada Euroopas liiklusohutuse. Arvestades veoautode suurt massi, on väsinud juhtide ja õnnetuste vältimiseks täiesti hädavajalik piirata veoautojuhtide tööaega. Teiseks, me tahame tagada ausa konkurentsi transpordisektoris. Viimastel aastatel on nn vale-FIEna tegutsevate sõidukijuhtide arv plahvatuslikult kasvanud. See oli transpordisektori viis tööajaeeskirjade täitmisest kõrvalehoidmiseks. Seadusandjana ei tohi me luua stiimuleid veel suuremal arvul FIEna tegutsevate sõidukijuhtide tekkeks Euroopas. Selle asemel peame tagama ühtsed reeglid, et oleks võimalik luua võrdsed tingimused. Kolmandaks, me tahame tagada kõikidele hea töökeskkonna. ELi uuringutest oleme teada saanud, et FIEna tegutsevad sõidukijuhid on sagedamini haiged ja rohkem stressis kui palgatöötajatest sõidukijuhid. Kas see on tervishoidu ja ohutust silmas pidades mõistlik olukord? Meie arvates mitte.

Selle direktiivi kohta on palju öeldud, sealhulgas ebaõigeid asju. Ma tahaksin hajutada kaks müüti. Esiteks müüt halduskohustuste kohta. Reguleerimine ei puuduta paberitööd – see asjaolu tuleb selgelt välja öelda. See müüt tuleks maha matta. Teiseks eksisteerib müüt jõustamise kohta. Kolleegid on öelnud, et seda direktiivi on võimatu jõustada. Neile kolleegidele ütleksin lihtsalt, et meil on olemas digitaalsed sõidumeerikud, mis sõiduaega mõõdavad. Kui praegu on võimalik sõiduaega mõõta palgatöötajatest sõidukijuhtide puhul, siis ilmselgelt saab seda teha ka FIEna tegutsevate sõidukijuhtide puhul.

Lõpetuseks tahaksin öelda paar sõna proua Bauerile. Roheliste variraportöörina olen ma väga pettunud selles, kuidas seda protsessi viimasel ajal on ellu viidud. Proua Bauer rikkus kõiki mõistlikke läbirääkimisreegleid, ta rikkus Euroopa Parlamendi „tegevusjuhendit“ ja esitleb nüüd midagi, mida ta nimetab kompromissiks. Minu silmis on see tema vastutusel; see ei ole Euroopa Parlamendile siduv kompromiss. See on tema räpane ettepanek, mille ta on kõiki reegleid eirates nõukoguga koostanud.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et asi ei ole proua Baueri läbirääkimismeetodites; asi on inimestes ja selles, kas me soovime tagada inimväärsed tingimused aina suurema surve all olevas transpordisektoris. Ma loodan, et homsel hääletusel toetavad seda kõik Euroopa Parlamendi liikmed.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Lugupeetud juhtaja! Mõned minu kolleegid väidavad, et 48tunnisest töönädalast kinnipidamine on FIEna tegutsevate sõidukijuhtide ja liiklusohutuse huvides. See on alatu kampaania, sest FIEna tegutsevad sõidukijuhid kuuluvad igal juhul jätkuvalt sõidu- ja puhkeaega käsitleva määruse reguleerimisalasse. Mingit ohtu liiklusohutusele ei ole. Probleem on selles, et mõned Lõuna-Euroopa ametiühingud kardavad, et FIEna tegutsevad Rumeenia ja Bulgaaria sõidukijuhid võtavad kogu töö üle. Need parlamendiliikmed jooksevad ametiühingute sabas nagu värisevad sülekoerad. See on asja tuum.

Transpordivolinik Siim Kallas soovib arvata FIEna tegutsevad sõidukijuhid direktiivi reguleerimisalast välja. Ta väärib meie toetust homsel hääletusel. Kui ta seda toetust ei saa, saab 16. juunist must päev Euroopa Parlamendi ajaloos. Euroopa Parlament lööb maaslamajaid ja kuhjab nende peale bürokraatiat. Ja siis me kurdame, et valimisaktiivsus jääb Euroopa Parlamendi valimistel kord-korralt aina väiksemaks.

  Ilda Figueiredo , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Taas kord toimub meil arutelu, mis on ülioluline maanteetransporditöötajate õiguste kaitse ja liiklusohutuse seisukohalt. See, kuidas komisjon on alates 2008. aasta oktoobrist surunud peale 2002. aasta direktiivi muutmist, on vastuvõetamatu. Komisjoni soov on nüüd, et seda direktiivi ei kohaldataks enam nn FIEna tegutsevate sõidukijuhtide suhtes, see aga halvendaks kõikide töötingimusi, eelkõige seoses võimalusega, et tööaega pikendataks vastuvõetamatul määral lihtsalt selleks, et võimaldada transpordisektori suurtel tööandjatel kasvatada oma kasumit.

See võib lõppeda nii, et nn FIEna tegutsevad sõidukijuhid töötavad kogu aasta vältel kuni 86 tundi nädalas. See mitte ainult ei ohustaks nende tervist ja turvalisust, vaid oleks ohtlik ka kõigi teiste liiklejate jaoks. See soodustaks ka sotsiaalset dumpingut ja tööhõive dereguleerimist, kuna kasvab fiktiivsete FIEna tegutsevate sõidukijuhtide arv.

Arvestades argumente ja uuringuid, mis osutavad sellise ettepaneku heakskiitmisega kaasnevatele ohtudele, on tööhõive- ja sotsiaalkomisjon selle ettepaneku juba kahel korral tagasi lükanud, kuid kahjuks on raportöör komisjoni ja nõukogu toel nõudnud läbirääkimiste pidamist direktiivi üle üksinda, justkui polekski tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni otsust kunagi vastu võetud.

Seetõttu oleme nüüd selles väga tõsises olukorras. Euroopa Parlamendi enamus peab komisjoni ettepanekule selgelt vastu seisma – ehkki volinik on selle võimaluse juba ohtu seadnud. Toetame ettepaneku tagasilükkamist, et vältida töötajate õiguste ja kõigi Euroopa Liidu liiklejate turvalisuse tõsise ohustamise jätkumist.

Seetõttu nõuame komisjoni ettepaneku tagasilükkamist ja 2002. aasta direktiivi täitmist, mida tulnuks alates 2009. aastast kohaldada FIEna tegutsevate sõidukijuhtide suhtes, et võidelda sotsiaalse dumpingu vastu, kaitsta transpordisektori töötajate õigust tervisele ja puhkusele ning parandada liiklusohutuse tingimusi.

  Mara Bizzotto, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me kavatseme laiendada seda direktiivi FIEna tegutsevatele sõidukijuhtidele väidetavalt suurema ohutuse kaalutlustel.

Kuid esitatud argumendid on eksitavad ja neil on kahjulik mõju. Nad on eksitavad, sest ohutus on juba tagatud 2006. aasta määrusega, ja kahjulikud, sest nendega seatakse ohtu tuhandete väikeste sõltumatute ettevõtjate konkurentsivõime, millele juba majanduskriis on olnud raskeks proovikiviks.

Lugupeetud kolleegid! Ärgem teeselgem, et me ei saa aru, et kõnealust direktiivi puudutavad õiguslikud ja tehnilised vaidlused varjavad tegelikult järjekordset võimuvõitlust, kusjuures ühel pool rindejoont on Euroopa statistid, kes on valmis suruma ettevõtetele peale uue ohtliku koormuse, ning teisel pool inimliku Euroopa toetajad, kes on kursis meie kodanike tegelike vajadustega.

Sekkudes selleks, et määrata õigusaktiga kindlaks FIEna tegutsevate sõidukijuhtide tööaeg, looks Euroopa Parlament ohtliku pretsedendi, lubades Euroopa Liidul piirata ettevõtlust ja ettevõtlusvabadust.

On aeg minna sõnadelt üle tegudele. Lõpetagem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete oma huvides ärakasutamine. On väga lihtne ülistada laialdast ettevõtlust, kui eesmärgiks on tulla välja tõhusate strateegiatega kriisi vastu võitlemise, ja seejärel ohverdada need kohe, kui ELi bürokraatia tahab oma võimu taastada. Ma olen vastu põhimõtete ja praktilisuse utoopilisele sõjale. Euroopa Liit ei tohi riivata eraettevõtluse vabadust, vaid peab austama meie piirkondade soove.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Mina toetan FIEna tegutsevate sõidukijuhtide kaasamist kavandatava direktiivi reguleerimisalasse ning lükkan seega tagasi nii komisjoni ettepaneku kui ka Edit Baueri raporti.

Ma olen šokeeritud, nähes, kuidas selle ettepanekuga minnakse vastuollu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvidega, luues nüüdsest võimaluse vale-FIEna tegutsevate sõidukijuhtide poolt kõlvatu konkurentsi osutamiseks. Selle raportiga juurutatakse kõlvatu konkurentsi praktika ning võimaldatakse kõlvatul konkurentsil vale-FIEna tegutsevate sõidukijuhtide arvu suurenedes laieneda.

See ettepanek on vastuolus ka palgatöötajate huvidega. Ajal, mil me kõik teeme tööd selle nimel, et ehitada üles sotsiaalset Euroopat, kinnistab see raport sotsiaalset dumpingut liikmesriikide vahel. See on jällegi vastuolus palgatöötajate ja Euroopa huvidega.

Lühidalt, see raport on vastuolus ka liiklusohutusega. Ma olen juhtinud piirkonda, mida läbib tihe liiklus kõikjalt Euroopast ja kus leidis aset raskeid avariisid, mille tulemusena algatati kohtumenetlusi. Me ei tohiks neid raskeid avariisid tähelepanuta jätta. Meil tuleb oma otsuste eest kaaskodanikele aru anda. Veelgi enam, 2002. aastal pöördus kaks Euroopa Liidu liikmesriiki Euroopa Kohtu poole taotlusega tunnistada direktiiv 2002/15/EÜ kehtetuks, sest see hõlmab FIEna tegutsevaid sõidukijuhte. Kohus jättis nende kaebuse liiklusohutuse tagamise kaalutlustel rahuldamata.

Lõpetuseks: me vajame kõikides liikmesriikides kehtivat Euroopa regulatsiooni, sest transpordist on saanud Euroopa Liidu tasandi küsimus. Parlamendikomisjonis toimunud hääletuse tulemus oli ühene. Ma loodan, et täiskogu istungil tehakse sama ühene otsus.

  Alejandro Cercas (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja, volinik, proua Bauer! Ma pean kõigepealt väljendama oma sügavat rahulolematust selle üle, kuidas te pidasite läbirääkimisi, mille käigus Euroopa Parlamenti ei austatud, ja selle üle, kuidas juhatati sisse tänane arutelu, mille käigus tõega on väga kokkuhoidlikult ümber käidud.

Lugupeetud volinik, ei ole tõsi, et küsimus on FIEna tegutsevate sõidukijuhtide kaasamises, sest nad on kaasatud juba 2009. aastast. Teie soovite hoopis füüsilisest isikust ettevõtjad direktiivi reguleerimisalast välja jätta.

Samuti ei ole tõsi, volinik, et me ei räägi juhtide tervisest ega liiklusohutusest, sest just sellest me räägimegi. Me ei räägi mitte millestki muust kui FIEna tegutsevate sõidukijuhtide ja teedel liikuvate eurooplaste ohutusest; see on tänane teema, ent teie tulete siin välja argumentidega, mis ei vasta tõele.

Nagu alati, viitate te bürokraatiale. See ei ole tõsi. Te laulsite kiidulaulu sõidumeerikutele ja suurtele edusammudele, mis nende kasutamisega on Euroopas sõitmise reguleerimisel tehtud. Sõidumeerikuid saab kasutada ilma igasuguse bürokraatiata. Teie asetate vähemuse majanduslikud huvid enamuse õigustest kõrgemale; just see toimubki praegu tegelikult. Te lükkate taas ümber oma jutud selle kohta, nagu oleksid inimesed ärist tähtsamad: teie jaoks on äri inimestest tähtsam.

Ma tahan, et meie protest siin registreeritaks, ning ma loodan, et Euroopa Parlament kinnitab taas, et kõige tähtsamad on inimesed, ohutus, õigus ja tõde.

Ma protesteerin, volinik: ma olen väga pettunud.

Proua Bauer, ma olen väga pettunud selles, kuidas te selle arutelu ja läbirääkimised olete korraldanud.

  Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Me oleme juba palju kuulnud. On tõsi, nagu ütles ka kolleeg Figueiredo, et see direktiiv pidi olema suunatud palgatöötajatele. See on õige. Kuid on olemas ka füüsilisest isikust ettevõtjad, keda ei loeta palgatöötajateks.

On tähtis, et eurooplastel oleks võimalik otsustada, kuidas nad tahavad tööd teha – kas palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana. See on täiesti õige. Muidugi peavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad järgima teatud reegleid. Digitaalsed sõidumeerikud on juba olemas kõikides raskeveokites ja samaväärsetes sõidukites, millest me täna siin räägime. Kui me kaasaksime nüüd ka füüsilisest isikust ettevõtjad selle direktiivi reguleerimisalasse, siis piiraksime põhjendamatult nende valikuvabadust. Seetõttu pooldab meie fraktsioon igal juhul füüsilisest isikust ettevõtjate väljajätmist selle direktiivi reguleerimisalast. Meie arvates on raportöör Baueri ettepanek ja ka komisjoni ettepanek õige. Seda tuleks arvesse võtta. Me tahame kaitsta väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning antud juhul saame seda teha ettepaneku vastuvõtmisega.

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Eelmine kõneleja kirjeldas ideaalset maailma, kus sõidukijuhid otsustavad ise, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või palgatöötajana. Tegelikkuses paraku sõidukijuhtidel selline valik puudub; tavaliselt sunnitakse neid tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana – või vähemalt näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana. See on suur probleem, millega me silmitsi oleme, – ja kui meile esitatakse üldise kompromissi asemel eraviisiline kompromiss Euroopa Parlamendi ühe liikme ja nõukogu vahel, mis seda probleemi ei arvesta, siis aitame kaasa sotsiaalsele dumpingule Euroopas.

Minge ja külastage mõnda piiripunkti ja vaadake, mis maanteedel toimub. Uurige, mis selles sektoris tegelikult toimub. Uurige õnnetusi – ja te mõistate, et meie, Euroopa Parlamendi liikmed, ei saa lubada sotsiaalse dumpingu soodustamist.

  Julie Girling (ECR). – Austatud juhataja! On väga oluline, et füüsilisest isikust ettevõtjad jääksid tööaja direktiivi sellisest haardest välja. See töövaldkond on juba niigi tugevalt reguleeritud sõiduajaeeskirjade kaudu ja väited, nagu sunnitaks inimesi tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, on naeruväärsed – see on inimeste vaba valik. Ainuke võlts asi kõigis neis aruteludes on paanikat tekitavad väited inimeste poolt, kes ütlevad, et kõnealuse teemaga seostuvad liiklusohutusega seotud riskid.

Me räägime siin lõputult ettevõtluse soodustamisest; me räägime sellest, et ettevõtjatel tuleb lasta Euroopa Liidus areneda. Ma julgustame aktiivselt väikeettevõtteid. Neil nüüd nö vaiba alt ära tõmbamine ei oleks lihtsalt õige tegu. Seega ma soovitan teil hääletada Edit Baueri ettepaneku poolt.

  Thomas Händel (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me oleme autotranspordisektori sõidu- ja tööaja teemal kuude viisi vaielnud. Huvitav, milline on järgmine argument, millega püütakse näidata, et kõik, mida me mitu kuud oleme arutanud, on täielik mõttetus? Viimane argument oli see, et me peame kiiresti midagi muutma, et midagi ei muutuks. Proua Bauer, kas te ei näe, kui absurdseks see argument on muutunud ja kui täis on see valesid ja pooltõdesid?

See, mille üle me siin arutame, ei ole midagi muud kui füüsilisest isikust ettevõtjate tööaja pikendamine. Ometi on juba üle 150 aasta tööaega käsitlevate õigusaktide põhimõtteks inimeste kaitsmine ülemäära pika tööaja eest. See kehtib nii palgatöötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate kohta. Selle põhimõtte puhul ei tehta vahet, kas tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes end ise üle koormab, või tööandjaga, kes FIEna tegutsevat sõidukijuhti üle koormab. Küsimus on inimeste kaitsmises nende endi eest ja ülemäära pika tööaja eest, ning osaliselt ka tööandjate ja teiste isikute eest, kes tööd tellivad.

Teiseks on siin liiklusohutusega seoses väidetud, et selles küsimuses ei ole võimalik midagi ette võtta. Lugupeetud kolleegid, me ei ole amatöörid ega vabatahtlikud! Me ei saa õigusakte vastu võtta põhimõttel „vaatame, mis saab”. Kõik teavad, et ületunnitöö suurendab õnnetuste riski, eriti autotranspordisektoris, kus tagajärjed on väga tõsised.

Kolmandaks tahaksin ma küsida, kes hakkab kontrollima nende kavandatavate erisuguste reeglite täitmist meie teedel? Tõendusmaterjale pikalt uurimata on meie kohtunikel juba praegu keeruline otsustada, kas tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga või üksnes näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaga.

Lõpetame selle mõttetuse. Küsimus on ausas konkurentsis. Me ei saa siin täna hommikul tekitada pretsedenti tulevasteks aruteludeks tööaja pikendamise teemal. Ärge mängige Euroopa Parlamendis selliseid mänge!

  Derek Roland Clark (EFD). – Lugupeetud juhataja! Muudatusettepanek 30, eriti koostoimes lõike 7 punktiga a, on vaja tingimata vastu võtta. FIEna tegutsevaid sõidukijuhte ei hõlmataks siis nende sätetega.

Küsimus ei ole liiklusohutuses. Kõikide sõidukijuhtide sõiduaeg ja sõitmisega seonduva töö aeg on piiratud ning see registreeritakse sõidumeerikuga. Füüsilisest isikust ettevõtjate kaasamisega me karistaksime neid, eriti neid, kes ei kasuta agentuuri. Ettevõtete sõidukijuhtidele antakse graafik ette, kuid tõeliselt sõltumatud sõidukijuhid kulutavad aega omaenda graafikute koostamisele ja tellimuste hankimisele. Kui sellised sõidukijuhid nende sätetega hõlmatakse, muutuvad nimetatud ülesanded nende töönädala üheks osaks ning seetõttu jääb neil palgatöötajatest sõidukijuhtidega võrreldes vähem aega sõitmiseks, peale- ja mahalaadimiseks ning reisijatega tegelemiseks. Nii lähevad kaotsi ärivõimalused ja väikeettevõtete sektoris kasvab töötus. See omakorda on kasuks suurematele ettevõtetele, ja meil tekib järjekordne näide sellest, kuidas EL edendab suurettevõtete huve VKEde arvelt, kelle palgal on pool kogu tööjõust.

Seetõttu ma toetan raportööri muudatusettepaneku 30 osas, aga ka komisjoni vastavat ettepanekut. Seda te Euroopa Parlamendi sellest osast kuigi sageli ei kuule.

  Veronica Lope Fontagné (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Meie arvates on oluline kaasata füüsilisest isikust ettevõtjad kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse ning seda seisukohta jagavad minu kodumaal nii ametiühingute kui ka tööandjate liitude esindajad, kes on otseselt palunud füüsilisest isikust ettevõtjate hõlmamist selle direktiiviga.

Meie arvates on füüsilisest isikust ettevõtjate kaasamiseks mitu põhjust. Esiteks, töötajate ohutuse kaalutlustel: FIEna tegutsevad vedajad väärivad samasugust kaitset nagu teisedki vedajad, mitte ainult sõidu ajal, vaid ka siis, kui nad täidavad teisi ülesandeid, mis on otseselt seotud autoveoga.

Teiseks, ausa konkurentsi tagamise kaalutlustel, sest füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöötajate eristamise taastamine moonutaks nii tööturgu kui ka transporditurgu.

Lõpetuseks: minu arvates ei ole õige, kui iga liikmesriik saaks kohaldada direktiivi sätteid sõidukijuhtidele oma suva kohaselt. Kogu ELis peab kehtima üldine eeskiri, sest enamik vedajaid töötab väljaspool oma kodumaad; vastasel juhul ei ole aus konkurents võimalik.

  Pervenche Berès (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Sel ühel korral tahan ma rääkida menetlusest. Muidugi on kõik nõus, et me peame toetama VKEsid, ning kahtlemata peaksid kõik muret tundma selliste küsimuste pärast nagu ohutus, töötajad, liiklejad ning vaba ja moonutamata konkurents.

Lugupeetud volinik! Pärast seda, kui Euroopa Parlament oli selle teksti 2009. aasta kevadel tagasi lükanud, ütles teie eelkäija, volinik Tajani, kes viis oma valitsuses läbi kampaaniat volinikuametisse tagasivalimiseks, et tal on kavas esitada mõned uued ettepanekud. Neid uusi ettepanekuid ei esitatud kunagi asjaomasele parlamendikomisjonile kaalumiseks. Pealegi oli Edit Baueri raporti vastu rohkem parlamendikomisjoni liikmeid kui neid, kes hääletasid eelmise raporti vastu.

Proua Baueril puudusid volitused Euroopa Parlamendi nimel nõukoguga läbirääkimiste pidamiseks esimese lugemise läbinud kokkuleppe üle. Komisjon ja nõukogu on teadlikult rikkunud institutsioonidevahelise koostöö reegleid. Edit Bauer on rikkunud meie institutsiooni kodukorda. Euroopa Parlament seab aeg-ajalt kahtluse alla esimesel lugemisel saavutatud kokkuleppe olemuse, sest see vähendab meie võimalusi läbirääkimiste pidamiseks. Kui proua Baueri muudatusettepanekud nüüd vastu võetaks, siis on tegemist esimesel lugemisel tehtud kokkuleppega, mida Euroopa Parlamendi organid ei ole kaalunud.

Nüüd, mil tänu Lissaboni lepingule on institutsioonidevaheline tasakaal hakanud taastuma, jätab Euroopa Parlament kasutamata oma kollektiivse mõistuse. Ma palun vähemalt seda, et proua Baueri ettepanekud, mida parlamendikomisjonis ei ole kunagi käsitletud, saadetaks sellesse komisjoni läbivaatamiseks tagasi.

  Dirk Sterckx (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Mina toetan volinikku. Füüsilisest isikust ettevõtjad korraldavad ise oma tööaega ja nii see peakski jääma. Füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöötajate vahel on vahe, ning see on täiesti õige ja asjakohane. Kõnealusel teemal ei ole mingit pistmist liiklusohutusega, sest sõidu- ja puhkeaeg on füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöötajate puhul ühesugune. Sõidu- ja puhkeaega registreerivad sõidumeerikud, mis ongi üksnes selleks otstarbeks mõeldud. Sõidumeerikutega ei kontrollita palgatöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega seotud liiklusohutuse olukorda.

Teiseks, minu arvates on füüsilisest isikust ettevõtjate direktiivi reguleerimisalasse kaasamist pooldavad ettepanekud äärmiselt problemaatilised: kuidas te ometi kavatsete seda kontrollida? Mismoodi te kavatsete minna füüsilisest isikust ettevõtjate juurde ja küsida, millal, kus ja kui palju nad on tööd teinud? Selline kontrollisüsteem oleks teostamatu ja seda hakataks pidama vastuvõetamatuks. Me ei peaks sellist õigusakti vastu võtma; me ei tohiks kaasata füüsilisest isikust ettevõtjaid palgatöötajaid käsitleva direktiivi reguleerimisalasse.

  Timo Soini (EFD). – (FI) Lugupeetud juhataja! Ma olen pärit Soomest, kus inimesi on vähe, vahemaad on pikad ja füüsilisest isikust ettevõtjaid on palju. Me ei vaja ega luba täiendavaid piiranguid FIEna tegutsevatele sõidukijuhtidele. Mul on hea meel, et Eesti volinik, kes tunneb Põhjamaades valitsevaid tingimusi, teab seda, ja sama kehtib ka Slovakkia raportööri kohta. Ma tahan teid selle eest tänada.

Tegemist on tähtsa, põhimõttelise küsimusega. Me ei saa väikeettevõtetele kehtestada kogu Euroopa Liidus kehtivaid piiranguid. See oleks pretsedent ja see oleks ka väga ohtlik. Kuidas kavatseb Euroopa Liit saavutada majanduskasvu ja tööhõive, kui tema haldusotsused lõhuvad ja hävitavad tööhõivet ja majanduskasvu eeltingimusi?

Mina olen Soome FIEna tegutsevate sõidukijuhtide poolel – ja antud juhul ka kõikide Euroopa väikeettevõtjate poolel. Euroopa Liidus ei saa olema mingit majanduskasvu ega suuremat õitsengut, kui haldusotsustega takistatakse väikeettevõtjate tööd.

(Aplaus)

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mitte mingil juhul ei tohi seada mis tahes piiranguid FIEna tegutsevate sõidukijuhtide tööajale, välja arvatud nende sõiduajale.

Liiklusohutuse küsimuse lahenduseks on sõiduaja piiramine ja kohustuslik puhkeaeg; selleks kehtib meil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus autotranspordi ning sõidu- ja puhkeaja kohta, mis on kohaldatav kõikide – jah, kõikide – veoki- ja bussijuhtide, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes. Väsimusest tingitud õnnetusi saaks palju paremini vältida kehtestatud sõidu- ja puhkeajast kinnipidamise kontrollimise abil, mitte aga füüsilisest isikust ettevõtjate tööaja kunstliku piiramisega.

Nüüd on kavas FIEna tegutsevate sõidukijuhtide tööaja piirangutega hõlmata ka sellised tööülesanded nagu sõiduki puhastamine ja tehniline hooldus ning saatelehtede täitmine. Kuidas on meil võimalik kontrollida, kas FIEna tegutsev sõidukijuht peseb omaenda hoovis oma naise autot või oma veoautot? See on täiesti käsitamatu, kuna teiste ettevõtjate tööajale pole mingeid piiranguid kehtestatud. See oleks tõsine pretsedent, kui me seda teed läheksime.

Nagu eelmine kõneleja õigesti ütles, tegutsevad Põhjamaade – näiteks minu kodumaa Soome – transpordisektoris valdavalt ühe-kahe sõidukiga väikeettevõtjad ja väikefirmad. Ettevõtjate tööaja piiramine soosiks suuri rahvusvahelisi transpordiettevõtteid ja muudaks uute transpordiettevõtete jaoks tegevuse alustamise raskemaks. Transpordisektor ei paku tulevikus kindlasti huvi noortele, kui me hakkame kunstlikult piirama elatise teenimise võimalusi selles sektoris. See tähendaks ebapiisavat tootlikkust ja suuremaid kulusid. Juba praegu on logistikakulud Põhjamaades meie põhjamaise asukoha ja hõreda asustuse tõttu keskmiselt suuremad kui mujal Euroopas.

(Aplaus)

  Saïd El Khadraoui (S&D). – (NL) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma lähen kohe asja tuuma juurde, nimelt füüsilisest isikust ettevõtjate küsimuse juurde. Meeldetuletus, et reguleerimisala hõlmab kõiki FIEna tegutsevaid sõidukijuhte alates eelmise aasta märtsist, on kindlasti asjakohane. Selline on praegune olukord; see on lähtepunkt, mida raportöör oleks pidanud arvesse võtma.

Järelikult ei ole tegemist pretsedendiga, nagu volinik väitis. Oleks olnud võimalik kasutada pragmaatilisemat lähenemisviisi – kaasata füüsilisest isikust ettevõtjad direktiivi reguleerimisalasse, kuid võtta samal ajal arvesse FIEna tegutsevate sõidukijuhtide eripära ja viia bürokraatia miinimumini.

Transpordi- ja turismikomisjoni raportöör teab, et ma olen koostanud mitmeid ettepanekuid. Näiteks tegin ma ettepaneku, et digitaalsete sõidumeerikutega võiks lisaks sõidu- ja puhkeajale mõõta ka peale- ja mahalaadimiseks kuluvat aega, ent sellele lisanduks muude toimingute tegemiseks kuluv fikseeritud aeg, näiteks haldusülesannete täitmiseks ning puhastus- ja muude sarnaste toimingute tegemiseks kuluv aeg, mis kontrollimisele ei kuulu. Raportöör teab üsna hästi ka seda, et selliseid toiminguid nagu klientidega suhtlemine ei kontrollita ega arvata ühelgi juhul ka tööaja sisse.

Seetõttu on mul kahju, et ei volinik ega raportöör ei soovi seda mingil moel arvesse võtta. Ettepanek lasta liikmesriikidel endil otsustada, kas reguleerida füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust või mitte, ei tundu mulle mõistlik. Eesmärgiks tuleb seada ühiste ja ühetaoliste eeskirjade kehtestamine Euroopa Liidu tasandil, nii et kõikide suhtes kohaldataks ühesuguseid eeskirju.

  Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Komisjoni ettepaneku ja raportööri seisukoha järgi saaksid liikmesriigid vabaduse valida, kas kaasata füüsilisest isikust ettevõtjad direktiivi reguleerimisalasse või mitte.

Selline vabatahtlikkusel põhinev kord on vastuvõetamatu ja vastuolus ELi konkurentsieeskirjadega. Kui liikmesriigid saavad valikuvabaduse, siis nende riikide FIEna tegutsevad sõidukijuhid, kus eelmine direktiiv 2002/15/EÜ on juba üle võetud, peavad hakkama otseselt konkureerima kolleegidega EList, kelle suhtes samasuguseid eeskirju ei kohaldata.

Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad minna riiki, kus kehtivad teistsugused õigusaktid ja kus viiakse läbi vähem kontrolle; see tekitaks tõsise dumpinguprobleemi ja moonutaks märkimisväärselt konkurentsi. Tegelikult võivad ettevõtted hakata rohkem kasutama FIEna tegutsevaid töötajaid, sest neil on võimalik oma teenuseid paindlikumalt ja madalama hinnaga pakkuda. On ütlematagi selge, et madalad kulud tähendavad sageli kehvemat kvaliteeti ja ennekõike väiksemat ohutust; transpordisektoris on selle tulemuseks liiklusõnnetuste ohu murettekitav kasv.

Seda arvestades on kõnealune ettepanek minu arvates vastuvõetamatu ja see läheb vastuollu ühe oma õigusliku alusega, nimelt lepingu artikliga 153, kuna see ei paranda töökeskkonda ega kaitse töötajate tervist ja ohutust.

  David Casa (PPE). – (MT) Euroopa Parlament on ilmselt ühel meelel selles, et Euroopa sõidukijuhtidele peaksid olema tagatud parimad tingimused ning et me peaksime tegema kõik selleks, et meie teed oleksid ohutud ja et me kõnealust sektorit reguleerides ei ohustaks Euroopa konkurentsivõimet. Eriarvamusel ollakse aga selles, kas kõige sellega peaksid olema hõlmatud ka füüsilisest isikust ettevõtjad.

Minu arvates ei peaks me omistama endale ainupädevust reguleerida seda, kuidas füüsilisest isikust ettevõtjad oma aega kasutavad. Kui FIEna tegutsemisega seoses leiab aset kuritarvitusi, siis tuleks meil sihikule võtta kuritarvitused, mitte aga need ausad füüsilisest isikust ettevõtjad, kes annavad oma parima, et kõnealust sektorit edendada.

Ma leian, et me peaksime bürokraatiaga seotud kohustuste kehtestamisel väga põhjalikult järele mõtlema, sest ülemäärane bürokraatia võib sellele sektorile kahjulikult mõjuda, eriti praegusel ajal, mil meil tuleb toime tulla Euroopa kõikidele sektoritele negatiivset mõju avaldava kriisiga. Seetõttu ma tunnustan proua Bauerit tema raporti eest ja kompromisside, eest mida ta soovitab. Kutsun kõiki üles füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse reguleerimisel hoolikalt järele mõtlema.

  Georges Bach (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! See direktiiv on oluline samm kõnealuse sektori töötajate tervise ja ohutuse parandamisel, ent ka liiklusohutuse suurendamisel ja ausa konkurentsi tagamisel. Need olid komisjoni enda sõnad, kui see direktiiv 23. märtsil 2005 kehtestati.

Pärast seda on komisjon teinud kannapöörde ja esitanud ettepaneku, mis jätab füüsilisest isikust ettevõtjad direktiivi reguleerimisalast välja. Nii luuakse pretsedent, ja ma ei saa sellist poliitikat toetada. On mitu põhjust mitte toetada seda ettepanekut, mis minu silmis tähendab sotsiaalset tagasiminekut, liiklusohutuse vähenemist ja kõlvatu konkurentsi soodustamist. Ka ei ole selle ettepaneku mõte toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Minu jaoks näitab see kannapööre suutmatust Euroopa Liidu poliitikat ellu viia. See direktiiv – Euroopa Liidu õigusakt – on kaks korda tagasi lükatud tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis ning üks kord täiskogu istungil ning ometi seda lihtsalt muudetakse, minnes vastuollu Euroopa Majanduspiirkonna aruandega ja Euroopa Kohtu otsusega, ja juhitakse punkti, kus majanduslikud huvid on ainus asi, mis loeb.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Lugupeetud juhataja! Endise FIEna tegutsenud veoautojuhina toetan ma füüsilisest isikust ettevõtjate kaasamist selle direktiivi reguleerimisalasse. Ma tean kindlalt, et sõltumatud sõidukijuhid on tohutu pinge all, töötades nii öösel kui ka päeval. Volinik Kallas, teie sõnavõtt ja ettepanek on häbiväärsed. See ettepanek seab sõidukijuhtide tervise ja turvalisuse ohtu. See seab teised liiklejad ohtu. Selle ettepaneku tulemusena ohustab VKEsid kõlvatu konkurents ning see survestab korralikke tööandjaid sundima oma töötajaid hakkama füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Viiskümmend protsenti sõidukijuhtidest on tunnistanud, et nad on rooli taga magama jäänud. Kakskümmend protsenti õnnetustest on tingitud väsimusest. Kolmkümmend protsenti sõidukijuhtide tööajast kulub peale- ja mahalaadimisele ning reisijate abistamisele. Kolleeg Harkin – kui te olete veel siin – see, mida sõidukijuhid teevad oma pööningul, on nende oma asi. Parlament peab seisma kodanike turvalisuse eest ja nende vastu, kelle eesmärk on reguleerimata transpordisektor. Volinik Kallas, proovige uuesti ja teisiti.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Mina olen ühel meelel kolleeg Morin-Chartier’ga. Me ei tohi unustada, et kõnealuses küsimuses on oma seisukoha teatavaks teinud Euroopa Kohus, öeldes täiesti selgelt, et kõige tähtsamaks tuleb pidada liiklusohutust ning et see on seotud kehtiva töö- ja puhkeaja direktiiviga.

Kas me tahame äkki kahtluse alla seada Euroopa Liidu liiklusohutuse ühtse regulatsiooni? Miks me seda peaksime tegema? See oleks mõttetu ja arusaamatu. Kui füüsilisest isikust ettevõtjad selle direktiivi reguleerimisalast taas välja arvataks, siis lisaks 56-tunnisele sõiduajale tekiks neil võimalus kulutada 28 tundi peale- ja mahalaadimisele. Selle tulemusena muutuksid nad teedel ohtlikuks. Mina kindlasti ei tahaks selliste sõidukijuhtidega Euroopa teedel kokku sattuda.

Miks me hakkasime äkki edendama konkurentsi moonutamist meie kõigi tervise arvel? Kuidas me saame seda oma kodanikele põhjendada? Seetõttu kutsun teid üles komisjoni ettepanekut tagasi lükkama.

  Dieter-Lebrecht Koch (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Nagu juba paljude varasemate aastate vältel, töötan ma tänagi liiklusohutuse ning selle nimel, et parandada kutseliste sõidukijuhtide töötingimusi ja nende kutseala kuvandit.

On selge, et me ei vaidle täna mitte sõidu- ja puhkeaega käsitlevate sätete üle, ehkki sõidu- ja puhkeaeg mõjutab liiklusohutust ja sellest peavad kinni pidama kõik kutselised sõidukijuhid, nii palgatöötajad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad, vaid pigem tööaja reguleerimise üle. Selle reguleerimise eesmärk on ennekõike kaitsta palgatöötajaid – teisisõnu, selle eesmärk on sõidukijuhtide sotsiaalne kaitse, ent liiklusohutuse huve ei teeni see kuidagi. Pole mingit vajadust kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid nende endi eest. Kuidas me kontrolliksime FIEna tegutsevate raskeveokijuhtide ja bussijuhtide tööaega ilma tohutu bürokraatiata ning mille alusel see kontroll üldse toimuks?

FIEna tegutsevate kutseliste sõidukijuhtide – ja tulevikus võib-olla ka FIEna tegutsevate kaupmeeste, arhitektide või parlamendiliikmete – lubatava tööaja selline piiramine saadaks vale sõnumi. Pigem peaksid liikmesriigid tegutsema selle nimel, et võidelda fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate kui nähtusega sõidukijuhtide seas. Ma toetan komisjoni ja raportöör Baueri ettepanekut.

  John Bufton (EFD). – Austatud juhataja! Tööaja direktiivi laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõttetus. Selle direktiivi kavandatud eesmärk seisneb palgatöötajate õiguste kaitsmises ega sobi seetõttu füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise raamistikku. Seda on ka võimatu jõustada ilma, et riivataks inimeste vabadusi, teostades kontrolle nende kodudes.

Küsimus ei ole liiklusohutuses. Määrus (EÜ) nr 561/2006 juba hõlmab sõiduaega ning seda kohaldatakse suurte ettevõtete, väikeettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks on vaja tegevusluba ja iga selline ettevõtja registreeritakse tegevusloa omanikuna. Kõik, mis võib ohustada tegevusloa kehtivust, ohustaks ka loa omaniku kogu elatist. Seda arvestades võib eeldada, et FIEna tegutsevad sõidukijuhtidel on põhjust olla suurettevõtetest veelgi korrektsem. Kõike, mis on otseselt seotud teenuse osutamisega, loetaks tööaja osaks, näiteks paberitööd, hooldustoiminguid ja üldhalduskohustuste täitmist. Suurettevõtetes teevad selliseid töid eraldi inimesed; seega ei mõjuta haldamisega seotud toimingutele kulutatav aeg sõiduaega. Füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes neid toiminguid ise teevad, jätaks kõnealune direktiiv vähe aega sõitmiseks endaks.

Muide, komisjon tegi ka ettepaneku leevendada öötööle kehtestatud piiranguid, nähes ette, et öötöö peab kestma vähemalt kaks tundi ja alles siis hakkavad kehtima öise ajaga seotud piirangud. Ma olen komisjoniga harva ühel meelel, kuid see oleks tõesti teretulnud muudatus. Ma toetan täielikult raportöör Bauerit.

  Jutta Steinruck (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin konservatiividele ja liberaalidele veel kord südamele panna, et me ei saa seada füüsilisest isikust ettevõtjate huve eurooplaste huvidest kõrgemale.

Ettevõtlusvabadus on kahtlemata väga hea asi, kuid meie laste ja kõigi liiklejate turvalisust tuleb pidada tähtsamaks – minu arvates on see Euroopa Liidu vastutustundlik tegutsemisviis. Homsel hääletusel on teil võimalus näidata, et ei poolda sotsiaalset dumpingut.

Viimastel kuudel toimunud arutelud on näidanud ka seda, et juba ammu oleks vaja arutelu Euroopas tegutsevate fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate teemal. Fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad suruvad tavapäraseid töösuhteid aina enam välja; seetõttu on kiiresti vaja olukorda analüüsida ja esitada ettepanek võimaliku edasise tegevuse kohta. Volinik ütles täna üsna selgelt välja, et selles küsimuses on tehtud palju tahteavaldusi. Nüüd on aeg viimaks tegutsema hakata.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Ma tahaksin küsida, kuidas saaks kriisi ajal ettevõtlust ergutada? Kuidas saaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvu kasvama panna? Kuidas saaks näiteks majandustegevust ergutada, kui Euroopa Parlamendist saab koht, kus me võtame vastu uusi õigusakte, mis piiravad ettevõtlust? Lõppude lõpuks, kui inimesed tahavad alustada oma äri, sealhulgas transpordiäri, peaks neil olema õigus seda teha. Me ei tohi ühelt poolt kohelda neid ettevõtjatena ja teisalt öelda, et nad peavad täitma palgatöötajatele mõeldud kriteeriume. Sama võib juhtuda inimeste puhul, kes peavad iseseisvalt ja koos oma perekonnaga restorani, või inimeste puhul, kes peavad kauplust. Me ei tohi neid kahte asja omavahel segi ajada.

Tegemist on mõningase ülereguleerimisega ja ka Euroopa Parlament aitab sellele kaasa. Ma tean, et meil Poolas olid kõige paremad majandustegevust reguleerivad eeskirjad 1990ndate algul. Nüüdseks on regulatiivset koormust suurendatud ja see on saanud kriitika osaliseks. Kes kritiseerivad? Inimesed, kes ettevõtlusega tegelevad.

Ma nõustun sellega, mida raportöör Bauer ütleb, kuid muidugi ei hakka ma käsitlema küsimusi, mis tõstatati selle kompromissi üle läbirääkimiste pidamise ajal.

  Diane Dodds (NI). – Lugupeetud juhataja! Majanduslikult keerulistel aegadel on Euroopa Parlament tunnustust pälvinud eelkõige ettevõtluse ja konkurentsivõime soodustamise tõttu. Samas kavatseme nüüd piirata FIEna tegutsevate veokijuhtide õigust tööle. Ma pean ütlema, et minu arvates on kõik täna hommikul siin saalis kõlanud väited tervise ja ohutuse kohta võltsid. Me kõik muretseme tervise ja ohutuse pärast ega taha meie teedel rohkem õnnetusi näha.

Ma esindan Põhja-Iirimaad. See asub Euroopa äärel. Autotranspordisektor on majanduse jaoks tohutu tähtsusega ja FIEna tegutsevate veokijuhtide kaasamine direktiivi reguleerimisalasse avaldaks konkurentsivõimele vaid negatiivset mõju. Tegemist on sektoriga, mis on sõidumeerikutega seotud eeskirjadega ülimalt reguleeritud, ja täiendaval bürokraatial oleks katastroofiline rahaline mõju. See oleks äärmiselt kahjulik ka neile, kes loodavad sõltumatu sõidukijuhina tegutsema asuda.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja ja volinik! Ilmneb, et raportöör Bauer ei saa aru demokraatiast, kuna ta vaatamata parlamendikomisjoni otsusele jätkas läbirääkimisi – ilma mandaadita. Kui Euroopa Parlament suhtub tõsiselt majanduskasvu ja jõukuse loomisse, peame meie, parlamendiliikmed, komisjoni ettepaneku tagasi lükkama.

FIEna tegutsevaid sõidukijuhte ei või tööaja direktiivi reguleerimisalast välja arvata. See oleks tagasiminek, sest FIEna tegutsevate bussijuhtide ja pikamaa-veokijuhtide ning ettevõtete palgal olevate sõidukijuhtide suhtes tuleb kohaldada samu eeskirju. Me ei saa seada eesmärgiks, et aina vähem inimesi teeb üha rohkem tööd – ja üldiselt aina väiksema raha eest. Me ei saa seada eesmärgiks, et bussijuhid ja pikamaa-veokijuhid seaksid ohtu oma tervise ja teiste liiklejate turvalisuse.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted praegu erakordselt olulised, sest tõde on see, et ainus väljapääs võlakriisist on teha rohkem tööd. On täiesti tarbetu koormata füüsilisest isikust ettevõtjaid täiendava bürokraatia ja paberitööga. Lihtsamalt öeldes: selleks, et saavutada Euroopas sotsiaalne turvalisus, on väga vaja suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet. Järelikult on sõidu- ja puhkeaeg, mis praegu tagatakse sõidumeerikute abil, täiesti piisav. Neil parlamendiliikmetel, kes pooldavad direktiivi kohaldamist kõikidele, soovitaksin ma kohaldada seda iseenda suhtes ja lasta enda autosse paigaldada sõidumeeriku – ning mitte kasutada oma autot neljapäeva õhtul, kui nad lähevad pärast 15tunnist tööpäeva koju.

Ohutuse tagamine on tähtis, kuid teisalt peame kaitsma ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Tänan teid väga selle arutelu eest! Ma kuulasin suure huviga kõiki sõnavõtte. On suur kiusatus laskuda üksikasjadesse ja arutada tänase arutelu detailide üle, kuid ma sooviksin öelda vaid seda, et ma kinnitan endiselt komisjoni seisukohta, mis tugineb faktidele. Siin ei mainitud uuringuid, nagu töötaksid FIEna tegutsevad sõidukijuhid regulaarselt 90 tundi nädalas, ja meie arvates ühtlustaks sõiduaja määrus, mille me tahaksime kehtestada, eri liikmesriikide praktikat ning teeniks liiklusohutuse tagamise ja suurendamise huve.

Liiklusohutus on tänu sõiduajadirektiivile suurel määral paranenud. Meil ei ole teavet selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtjad oleksid sagedamini haiged, ja miks me kipume mõtlema, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted käituvad vastutustundetult, et nad ei hooli liiklusohutusest või omaenda tervisest, nii et neid tuleb teistest rohkem reguleerida?

Komisjon ei saa toetada õigusakti, mis piirab autotranspordiettevõtjate vabadust korraldada oma tööaega, samas kui teistes sektoris ettevõtjate suhtes selliseid tööajapiiranguid ei rakendata. Kui aga Euroopa Parlamendi hääletuse tulemusena lükatakse komisjoni ettepanek tagasi, kaalub komisjon kõiki võimalikke variante, sealhulgas ettepaneku tagasivõtmist, ning kui Euroopa Parlament otsustab kaasata FIEna tegutsevad sõidukijuhid selle direktiivi reguleerimisalasse, siis me viime teie tahte läbi. Me uurime kohe liikmesriikidelt, kuidas nad kohaldavad tööajaeeskirju FIEna tegutsevate sõidukijuhtide suhtes ja kuidas nad kontrollivad nende eeskirjade täitmist.

  Edit Bauer, raportöör. – (HU) Ma tahaksin väga lühidalt käsitleda viit küsimust. Kodukord. Ma olen kodukorraga põhjalikult tutvunud ja niipalju, kui mina tean, on Euroopa Parlamendi liikmetel täielik õigus oma volitusi teostada ja konsulteerida kõigiga, kellega soovivad. Kodukorra järgi ei pea parlamendiliikmed väljendama parlamendikomisjoni seisukohta. Siduv on täiskogu istungi seisukoht. Täpselt nii on kodukorras öeldud. Mina ei sea kahtluse alla seda, millistel alustel esitas Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon oma muudatusettepaneku või kellega ta konsulteeris.

Kokkuleppel variraportööridega pidasin ma mitteametlikke arutelusid ka komisjoni ja nõukogu esindajatega, kui ma seda vajalikuks pidasin. Ma olen nõus, et nn vale-FIEde küsimus on Euroopa Liidus tõeline probleem, ja me lisasime selle teema ettepanekule koostöös nende kolleegidega, kelle arvates tuleks füüsilisest isikust ettevõtjad direktiivi reguleerimisalast välja jätta. Selle küsimusega tuleb tegeleda, kuid see ei ole ainult ühele sektorile omane probleem.

Siin on korduvalt väljendatud eksiarvamust, nagu oleks kõnealuse õigusakti täitmist võimalik rahvusvahelisel tasandil kontrollida. See õigusakt eeldab kontrollimist riigi tasandil. Lubage mul lisada, et 4% kontrollimäära puhul oleks kontrollimine kulukam kui Euroopa Parlamendi viimine Brüsselist Strasbourg’i. Ma paluksin kolleegidel ka seda asjaolu arvesse võtta. Samuti tahaksin ma kolleegidele öelda, et kui me lükkame selle ettepaneku tagasi, siis loome eelise kolmandate riikide vedajatele. Ma paluksin kolleegidel silmas pidada, et tegemist on ettepanekuga, mille komisjon heaks kiitis. Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine tähendaks direktiivi muutmist mõttetuks, kulukaks ja rakendamatuks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 16. juunil 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma pooldan tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis vastu võetud seisukohta lükata komisjon ettepanek tagasi ja olen nõus, et komisjon peab tegutsema koos Euroopa Parlamendiga, et esitada tulevikus uus ja parem ettepanek. Tahaksin rõhutada, et komisjoni ettepanek jätta FIEna tegutsevad sõidukijuhid direktiivi reguleerimisalast välja oleks märkimisväärne tagasiminek ELi sotsiaalpoliitikas ja transpordivaldkonnas. Ma juhin tähelepanu asjaolule, et nn vale-FIEna tegutsevad sõidukijuhid nõrgestavad üldist tööturgu, ja peamine probleem seisneb selles, et tegelikkuses on vale-FIEna tegutsemist raske tõestada. Kui me ei astu konkreetseid samme ega võta õiguslikke meetmeid, saab vale-FIEna tegutsevate sõidukijuhtide tööst üks tööturu suurimaid probleeme ja me ei suuda vältida kõlvatut konkurentsi. Kui me tahame parandada kõikide sõidukijuhtide töötingimusi, tagada nende sotsiaalsed õigused ja garantiid ning suurendada liiklusohutust ja vältida kõlvatut konkurentsi Euroopa autotransporditurul, ei tohi me komisjoni ettepanekut selle praegusel kujul vastu võtta.

  Pascale Gruny (PPE), kirjalikult. – (FR) Direktiiv, mida me täna arutame, järgnes väga pikaajalistele läbirääkimistele Euroopa Parlamendis, mida peeti kahe ametiaja vältel. Teema on väga tundlik, sest see puudutab töökohti nii täna kui ka tulevikus. Küsimuse all on liiklusohutus ja õiglane konkurents liikmesriikide ettevõtete vahel. Ma ei nõustu liidusisese sotsiaalse dumpinguga.

Kas sõltumatu sõidukijuht saab töötada 14 tundi päevas, 84 tundi nädalas, ja mitte olla liikluses ohtlik? Kui võrrelda teda ettevõtte palgal oleva sõidukijuhiga, siis ilmneb, et tegemist on kõlvatu konkurentsiga. See viib ka selleni, et mõned ettevõtted teevad oma töötajatele ettepaneku vormistada end füüsilisest isikust ettevõtjaks. Me peame kaitsma oma kaaskodanikke ja oma ettevõtteid.

Seetõttu kutsun üles komisjoni oma ettepanekut tagasi võtma. Kui komisjon seda ei tee, siis kutsun Euroopa Parlamendi liikmeid üles homsel täiskogul toimuval hääletusel hääletama selle poolt, et jätta füüsilisest isikust ettevõtjad tööaega käsitleva õigusakti reguleerimisalasse.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Mõnes ELi liikmesriigis tunnevad ametiühingud õigustatult muret vale-FIEna tegutsemise pärast seoses tööaja direktiivi ja FIEna tegutsevate sõidukijuhtidega. Teenuste sisseostmine ja sellest tulenevalt tööandja kohustustest kõrvalehiilimine on kasvavad probleemid. Ettepanek lahendada see probleem FIEna tegutsevate sõidukijuhtide kaasamisega direktiivi reguleerimisalasse on aga väär. Vale-FIEna tegutsemisega seotud probleemide õige lahendusviis seisneks ELi tasandil töötajate ja tööandjate organisatsioonide vahel füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise määratluses kokkuleppimises. Praegu peavad süütud inimesed kannatama.

Me peaksime selles küsimuses edasi liikuma vastavalt kompromissile, mille väljatöötamisega tegeles muu hulgas parempoolse Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni aseesimees Corien Wortmann-Kool. Selle kompromissi kohaselt jäävad vabakutselised sõidukijuhid direktiivi reguleerimisalast välja, kuid liikmesriigid võivad soovi korral kohaldada oma riigis vabakutseliste sõidukijuhtide suhtes täistööajaeeskirja. See ettepanek tähendaks ilmselt seda, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõuavad direktiivi suhtes esimesel lugemisel kokkuleppele.

On kahetsusväärne, et Euroopa Parlament ei anna kompromissile võimalust. Ehkki me peaksime keskenduma ettevõtjate seisundi parandamisele, tekitatakse nüüd võimalus tõeliste ettevõtjate tööaja piiramiseks. See on murettekitav, sest väikeettevõtjate võimalus teenida endale elatist sõltub ainuüksi nende tööst.

5. Toidualase teabe esitamine tarbijatele (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel Renate Sommeri koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (KOM(2008)0040 – C6-0052/2008 – 2008/0028(COD)) (A7-0109/2010).

  Renate Sommer, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, volinik, kolleegid! Ma tahaksin pikendada mulle eraldatud nelja minutit kuue minutini, sest see teema on nii mahukas, et vastasel juhul ei ole võimalik seda korralikult käsitleda.

Tarbijatel on õigus teada, mida toit sisaldab. Ainult siis, kui neil on olemas teave toidu koostise ja toiteväärtuse kohta, saavad nad teha teadliku ostuotsuse. Kuigi ühenduse õigus sisaldab palju määrusi ja direktiive toidu märgistamise kohta, on selles seni puudunud kõikehõlmav kohustusliku märgistamise süsteem. Toiduainetootjatel ja turustajatel on nüüdseks keeruline omada ülevaadet arvukatest kehtivatest õigusaktidest nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. See tingib õiguskindlusetust, konkurentsimoonutusi ja kaubanduspiiranguid siseturul. Kõnealuse määruse eelnõuga tahetakse kõik need probleemid lahendada, kehtestades kogu ELis kohaldatavad ühtsed toidu märgistamise eeskirjad. Eesmärgiks on parandada tarbijate teavitamist, tagada parem õiguslik reguleerimine ja ühtlustamine ning vähendada bürokraatiat.

Komisjoni eelnõu siiski ei täida neid nõudeid, sest selle aluseks on eeldused ja oletused tarbijate soovide ja vajaduste kohta, sellega kehtestatakse ebarealistlikud märgistusnõuded, näiteks 3 mm kirjasuurus, mis isegi ei taga teabe loetavust, ning soositakse suurettevõtteid VKEde arvelt, ehkki viimased moodustavad 80% toiduainesektori ettevõtetest. Seega läheb see määrus vastuollu väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”. Määrus on vastuolus ka siseturu ühtlustamise eesmärgiga, kuna sellega kavatsetakse selgesõnaliselt lubada 27 täiendavat riiklikku märgistamissüsteemi. Niisiis on komisjoni teksti vaja põhjalikult muuta.

Seda me püüdsimegi teha. Teave peab olema loetav. Samas on kirjasuurus loetavuse tagamisel vaid üks paljudest teguritest. Me vajame eeskirju kirjatüübi, kirja paksuse, kontrastsuse jms kohta. Me vajame siduvaid suuniseid loetavuse kohta. Teave peab olema võrreldav ja seetõttu tuleb alati esitada teave 100 grammi või 100 milliliitrit kohta, ilma võimaluseta märkida üksnes toiteväärtus ühe portsjoni kohta. Oste tehes on inimestel võimalik siis kohe näha, milline on „kergeim“ jogurt – olenemata jogurtitopsi suurusest.

Teave peab olema arusaadav. On aeg lõpuks lahti saada kilodžaulidest, millest keegi aru ei saa. Me tahame taas keskenduda kilokaloritele; see on teave, millest tarbijad on huvitatud ja millest nad aru saavad. Märgitud portsjonite suurused peavad peegeldama tegelikkust, olema realistlikud ja tarbijatele arusaadavad ning võimalusel kõikjal ELis ühtsed. Teave ei tohi tarbijaid eksitada toodete koostise, päritolu ega tegeliku olemuse suhtes. Järeletehtud toiduainete, näiteks juustulaadsete toodete ja väikestest kokkupressitud tükkidest valmistatud töödeldud liha kohta tuleks vastav teave esitada pakendi esiküljel. Tarbijad peavad teadma, mida nad ostavad.

Samas, kui toodete esikülg on lisateabega ülekoormatud, loobuvad tarbijad märgistuse lugemisest. Seega teen ma ettepaneku, et esitada tuleb ainult toiteväärtus kilokalorites 100 grammi või 100 milliliitri kohta. Sel juhul tarbijad loevad märgistust – sest see huvitab neid. Minu arvates on see realistlik lahendus.

Ma leian ka, et me peaksime likvideerima toitaineliste põhijoonte esitamise. Loodetavasti õnnestub selle teabe esitamine lõpetada. See teave on ülearune, sest uue määruse kohaselt tuleb märgistusel nii või teisiti esitada teave toiteväärtuse kohta. Nn toitaineliste põhijoontega diskrimineeritakse põhitoiduaineid, ning soola, suhkru ja rasva piirväärtused on täiesti meelevaldsed – need on komisjoni ametnike poolt välja mõeldud ja neil puudub igasugune teaduslik alus.

Toiduainete toiteväärtuse ja tervisealaste omaduste kohta teabe esitamist käsitleva määruse tegelik eesmärk on anda tõest tervisealast teavet ning selleks ei ole meil vaja üksikute toiduainete täiendavat hindamist ega nende liigitamist headeks ja halbadeks. Kõige määravamad on lõpuks toitumisharjumused ja elustiil. Me peaksime endilt küsima, miks teevad suured toidukontsernid nii aktiivselt lobitööd nn toitaineliste põhijoonte nimel. See on asi, mida meil tuleks tõesti uurida.

Nn valgusfoori-süsteemil, mida siin on välja pakutud, on samasugused puudused nagu toitainelistel põhijoontel. See sunnib meid jällegi liigitama tooteid headeks ja halbadeks, mis ei ole õige. Värvide piirväärtused on meelevaldsed ja värvikategooriad on liiga laiad. Värvidega märgistamisega diskrimineeritaks põhitoiduaineid ning soositaks järeletehtud toiduaineid ja kunstlike koostisosadega tooteid – s.t neid, mis sisaldavad suhkru asemel magusainet ja soola asemel maitsetugevdajaid. See ei saa kindlasti olla tarbijate huvides.

GDA mudelil – toiduainetööstuse märgistamismudelil – on ilmseid puudusi. See on arusaamatu, kuna sisaldab liiga palju numbreid. See on eksitav, kuna kirjeldab vaid 40-aastase naise päevast vajadust ega esita näiteks tarbitava suhkru soovitatavat päevast kogust. VKEdel on GDA mudelit keeruline rakendada. See annaks jällegi konkurentsieelise suurettevõtetele. See on järjekordne mõjuv põhjus, miks GDA märgistust ei tohiks kohustuslikuks muuta.

Me peame kaitsma ka oma traditsioonilise toidu tootmist. Ainult nii saame tagada ELis piirkondlike eritoodete jätkuva olemasolu ja meie toidu mitmekesisuse, mida me nii oluliseks peame. Seetõttu tuleb pakendamata tooted kõnealuse määruse kohaldamisalast võimalikult suures ulatuses välja jätta, sest just traditsioonilised tooted on need, mida ei ole standarditud. Vastavad tootjad võivad sellegipoolest esitada teabe allergeenide kohta, näiteks müümise ajal suuliselt.

Paar sõna veel päritoluriigi märkimise kohta. Küsimus on, kas tarbijad tõepoolest tahavad teada, kust on pärit kõik toidu koostisosad, või on siin tegelikult tegemist protektsionistlike eesmärkidega. Mina tahaksin kõigepealt teada, kas see on üldse teostatav. Seetõttu teen ma ettepaneku viia läbi mõju hindamine.

Lõpuks tuleb märkida, et toiduainete märgistus ei saa kunagi olla õige toitumise käsiraamat. Me vajame teabekampaaniaid ning me peame harima liikmesriikide elanikke tasakaalustatud toitumise ja tervislike eluviiside vallas.

Seadusandja ülesanne ei ole oma peremehele – antud juhul kodanikule – lapsehoidjaks olla. Seadusandja peab pakkuma abi, kuid meie kodanikud vastutavad ise enda eest ja meie asi pole seda vastutust üle võtta. Lõpetuseks tahaksin avaldada tänu kõigile asjaosalistele, variraportööridele, isegi kui nad ei olnud alati kompromissialdis, kõikidele, kes mind toetasid, eriti minu...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  John Dalli, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Nagu ma olen öelnud ka varem, on meie eesmärk tagada, et tarbijad teaksid, mida nad ostavad ja mida nad söövad. Nii on neil lihtsam valida omaenda ja oma perekonna vajadustele, soovidele ja eesmärkidele vastavat toitu. Kodanikel – tarbijatel – on õigus saada tõepärast teavet. Ma paluksin austatud parlamendiliikmetel seda asjaolu kogu arutelu vältel meeles pidada.

Enne kui ma lähen ettepaneku sisu juurde, tahaksin raporti koostamise eest tänada raportööri, Renate Sommerit, ja ka variraportööre. Ehkki ma mõistan enamikku raportööri väiteid, ei saa ma öelda, et ma olen nende kõigiga nõus. Ma märgiksin ära ka teiste parlamendikomisjonide – siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni – panuse.

Lubage mul lühidalt käsitleda muudatusettepanekute tähtsamaid teemasid.

Päritolu kohustusliku märkimise küsimus on väga tähtis ja nõuab hoolikat hindamist. Tõepoolest, mõnede toiduainete puhul on korduvalt nõutud selle teabe kohustuslikku esitamist. Komisjon võiks osaliselt nõustuda muudatusettepanekuga, mis puudutab päritolu kohustusliku märkimise juhtude ringi laiendamist. Päritolu märkimine esmaste toiduainete puhul, mida ei ole olulisel määral töödeldud ja mida peetakse üldiselt ühest koostisosast koosnevateks toodeteks, võiks olla pragmaatiline lahendus. Arvestades aga selle küsimuse keerukust, peaksid kohustusliku märgistamise kohaldamisele eelnema delegeeritud meetmed ja mõju hindamine.

Loetavus on oluline küsimus ning tarbijate kaebuste üks peamisi teemasid. Selles küsimuses näitame ennekõike, et seame tarbijad oma arutelus esikohale, ja ma loodan, et austatud parlamendiliikmed toetavad tähemärgi minimaalse suuruse mõtet. Seetõttu on kahetsusväärne, et esitatud muudatusettepanekutega seatakse kahtluse alla mõõdetavad kriteeriumid kui jõustamise üks alus.

Ma jagan lugupeetud parlamendiliikmete muret järeletehtud toiduainete pärast. Seetõttu on mul hea meel, et Euroopa Parlament on esitanud muudatusettepaneku sätte kohta, millega selline eksitav tegevus otseselt keelataks. Kuid selliste toodete määratluse ja konkreetse nimetuse juurutamine tekitaks õiguslikke probleeme, mistõttu meil tuleb leida sellised nimetused, mis annavad tarbijale õiget ja ühetähenduslikku teavet. Mulle teeb heameelt ka laialdane toetus toitumisalase teabe kohustuslikule esitamisele pakendi esiküljel ja liikmesriikide vabatahtlikele süsteemidele.

Põhimõte, et tarbijad peaksid teadma, mida nad söövad, ei peaks kehtima mitte ainult pakendatud toidu puhul, vaid ka pakendamata toidu puhul ja väljas süües. Seetõttu ei poolda ma muudatusettepanekuid, millega piirataks määruse eelnõu kohaldamisala. Sellele vaatamata olen ma valmis muutma pakendamata toitu käsitlevat teksti, nii et kohustuslikus korras tuleks esitada vaid teave allergeenide kohta ning liikmesriigid võiksid otsustada täiendavate kohustuslike nõuete üle sellise toidu puhul.

Mis puudutab nano-koostisainete kohustusliku märkimise ettepanekut, siis mul on hea meel selle ettepanekuga põhimõtteliselt nõustuda; samas tuleks välja töötada sobiv määratlus.

Lõpetuseks lubage mul toitaineliste põhijoonte küsimuses öelda, et ma ei saa nõustuda muudatusettepanekutega artikli 4 kustutamise või kavandatud viisil muutmise kohta, sest see kahjustaks kehtivat toidualaseid väiteid käsitlevat määrust. Me kõik teame, et paljud väited eksitavad tarbijaid; mõned seetõttu, et nad ei ole põhjendatud; teised seetõttu, et nad ei anna täielikku pilti kõnealusest toidust, tuues esile vaid positiivsed omadused. Samuti tuleb märkida, et need väited esitatakse tootjate ainualgatusel eesmärgiga müüa rohkem tooteid. Meie ei suru toitaineliste põhijoonte esitamist kellelegi peale. Me nõuame toitaineliste põhijoonte esitamist sel juhul, kui tootjad otsustavad turustada oma tooteid väidete kaudu, et tarbijatele oleks kättesaadav tasakaalustatud teave toidu kohta.

Toitaineliste põhijoonte kehtestamine ei keela ega piira mingil moel toiduaineid, mida toidutootjad võivad toota. Toidutootjad võivad edaspidigi toota seda, mida iganes tahavad. Küll aga oleks meie tarbijate ja kodanike suhtes ebaõiglane, kui me lubaksime esitada eksitavaid väiteid. Minu jaoks on küsimus meie kodanikele ausa ja täieliku teabe andmises toodete kohta, mida nad tarbivad. Ärgem unustagem, et väiteid käsitlev määrus võeti vastu pärast põhjalikke arutelusid institutsioonide vahel. Määruse kesksed põhimõtted jäävad kehtima ja on jätkuvalt asjakohased. Sellele vaatamata suhtun ma toitaineliste põhijoonte küsimusse avatult ja ma olen valmis kaaluma teatavaid erandeid, kui need on seotud traditsiooniliste toodete ja põhisaadustega, millel on toitumises tähtis roll.

Seega palun ma teil toetada komisjoni jõupingutusi, et meil oleks sobiv alus, kaitsmaks tarbijaid ja edendamaks uuendustegevust toiduainesektoris.

Tänan teid tähelepanu eest. Ootan nüüd huvitavat arutelu ja kuulan ära teie seisukohad.

  Christel Schaldemose, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. – (DA) Austatud juhataja! Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on koostanud arvamuse Renate Sommeri raporti kohta, mis käsitleb toidu märgistamist. Meie komisjon lähtus oma töös põhimõttest, et tarbijatele peavad olema tagatud korralikud vahendid tervislike ja õigete toidualaste valikute tegemiseks. Seetõttu on meie komisjoni liikmed ühel meelel selles, et toiduainete märgistuse kasutamine tarbijate eksitamiseks on täiesti vastuvõetamatu. Me oleme ühel meelel ka selles, et tarbijad peavad hea märgistuse kaudu saama selget teavet. Loomulikult oleme nõus ka sellega, et eeskirjad peaksid võimaldama siseturul toimida nii hästi kui võimalik. Niisiis, me oleme aluspõhimõtete osas ühel nõul. Samas üksikasjades – küsimuses, kuidas seda kõike teha, – ei valitsenud meie komisjonis kuigi suur üksmeel. Sarnaseid erimeelsusi võis täheldada ka keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis. See näitab, kui keerulise küsimusega on tegemist. Seega peaksin ma tegelikult kõigepealt paluma raportööril meeles pidada, et toidualane teave peaks eelkõige olema vahend tarbija jaoks ja mitte turundusmeetod ettevõtete jaoks.

  Marc Tarabella, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja kolleegid! Ma olen praegu siin teie ees seistes üsna vihane, sest ma kavatsen keskenduda muudatusettepanekule 101, mis käsitleb päritoluriiki või lähtekohta.

Minu fraktsiooni nimel tehti osade kaupa hääletatav muudatusettepanek, mille eesmärk on neil kahel mõistel selget vahet teha, sest need ei tähenda sama asja. Lühidalt: päritoluriik on riik, kus toiduainet viimati töödeldi, kuid lähtekoht on selgelt tooraine, eriti puu- ja köögivilja päritolukoht. Volinik Dalli viitas samuti sellele erinevusele.

Iseäranis kahetsusväärne on asjaolu, et Euroopa Parlamendi teenistused lükkasid selle muudatusettepaneku tagasi ega suuda mulle selgitada, milline kodukorra artikkel lubab neil seda teha. Mulle öeldi koguni, et selle aluseks on tava. Olukord on niisiis väga tõsine, sest see otsus – mis minu arvates on meelevaldne – mõjutab ilmselgelt otsuse sisu.

Lugupeetud juhataja! Ma palun teil teenistustega minu nimel rääkida, et see meelevaldne otsus tühistada ja tagada, et teenistused vaataksid oma otsuse 24 tunni jooksul läbi ja võtaksid selle põhjendatud muudatusettepaneku vastu.

  Peter Liese, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja kolleegid! Ma sooviksin kõigepealt avaldada siirast tänu raportöör Sommerile tema visa ja pühendunud töö eest. Talle on osaks saanud mõningast põhjendamatut kriitikat, mida ta pole ära teeninud.

See kriitika varjutab ka fakti, et on palju küsimusi, milles me oleme ühel meelel. Me kõik tahame järeletehtud toiduainete paremat märgistamist. Juustu tehakse piimast ja kui see sisaldab midagi muud, siis tuleb teave imitatsiooni kohta esitada pakendi esiküljel. Me tahame ka siduvat toiteväärtuse märgistust. Seda meil veel ei ole. See on midagi, mida me kõik tahame. Me tahame ka, et teave esitataks tarbijatele arusaadavat ühikut kasutades.

Ma räägiksin sellega seoses ühe anekdoodi, mis ringleb meil Saksamaal – ja võib-olla ka mõnes teises riigis: „Kuidas nimetatakse neid väikeseid loomakesi, kes kapis teie riideid kitsamaks õmblevad? Kalorid.” Euroopas ei räägiks keegi seda nalja, kasutades kilodžaule. Kilodžaul ei ole ühikuna kasutusse läinud. See ajab inimesed segadusse ja seega ei peaks me seda kohustusliku teabe hulka arvama. Kalor on ühik, mida teadlikud inimesed oma arvutustes kasutavad. Seega on üksmeel olemas paljudes küsimustes. Kuid on ka erimeelsusi, näiteks toitaineliste põhijoonte küsimuses. Meie fraktsioon soovib nende kaotamist või siis vähemalt täpsustust, et erandiks on põhitoiduained.

Tuliseid arutelusid on peetud leivas, prantsuse juustus ja muudes sarnastes toiduainetes sisalduva soola üle. Ma tahaksin tänada volinik Dallit ja president Barrosot, kes püüdsid seda teemat selgitada. Kolleegiumi otsust siiski ei ole ja seega on vaja see asi lõplikult selgeks teha. Ma palun teil toetada Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud selleteemalisi muudatusettepanekuid.

  Glenis Willmott, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! See ettepanek on väga vaieldav ja äärmiselt keerukas. Meie fraktsiooni variraportöörina pidasin ma kõige olulisemaks esitada järgmised küsimused: millist teavet tarbijad oma perele toitu ostes soovivad ja kuidas me saame seda teavet neile anda?

Meie mandrit ootab ees seninägematu ulatusega rasvumisepideemia. Me sööme liiga palju rasva, suhkrut ja soola ning see tekitab südamehaigusi, diabeeti, suurenenud vähi-, insuldi-, maksahaiguste ja isegi depressiooniriski. Kui me lihtsalt tagame, et tarbijad võiksid hõlpsalt kindlaks teha oma toidu toiteväärtuse, siis see ei ole muidugi mingi imerohi, kuid see võimaldab tarbijatel toitu teadlikumalt osta, võrrelda tooteid ja teha hetkega kindlaks kõige tervislikum valik, omades niiviisi kontrolli selle üle, mida nad söövad.

Mina teen ettepaneku kasutada värvikoodide süsteemi – mitte selleks, et anda hinnang tootele tervikuna, vaid selleks, et anda tarbijatele teada, kas toode, mille nad ostavad, on väikese, keskmise või suure soola-, rasva- ja suhkrusisaldusega. Seda süsteemi kohaldataks üksnes keerukate töödeldud toiduainete, näiteks valmistoitude, hommikuhelveste ja kõigi tööstuslikult toodetud nn mugavustoodete puhul, mille toiteväärtust – mis sageli on väike – tarbijad ei tea või mille toiteväärtusest nad on valesti informeeritud.

Lubage mul rõhutada, et seda süsteemi ei kohaldataks saksa leiva puhul. Seda ei kohaldataks või, juustu, õunamahla ega isegi mitte alkoholi puhul. Ma olen kõikidele parlamendiliikmetele saatnud e-kirja üksikasjalikuma teabega. Enne kui te teete oma otsuse, lugege see palun läbi, et te teaksite täpselt, mille kohta ettepanek tehakse; ärge kuulake eksitavaid jutte, mis tulenevad ettevõtete lobitööst, ega ebaõigeid argumente Euroopa Parlamendi teatud osadest.

Samuti tahaksin ma kutsuda kolleege üles toetama päritoluriigi kohustusliku märkimise nõuet. On selge, et tarbijad pööravad üha rohkem tähelepanu toidu päritolule ja nad tahavad ausat toidumärgistust. Muidugi ei ole see kõikidel juhtudel võimalik. Kuid üksiktoodete puhul on selge, et tarbijatele tuleb teatavaks teha nende toodete põllumajanduslik päritolu, ja see on täiesti võimalik. Juba praegu kehtib see nõue veiseliha, kala ning värskete puu- ja köögiviljade puhul. Töödeldud toodete koostisosade puhul on asi muidugi keerulisem ja seetõttu ongi ettepanek tehtud töödeldud toitudes sisalduva liha, linnuliha ja kala kohta.

Lõpetuseks: me räägime Euroopa Parlamendis sageli tarbijate valikuvõimaluste ja ennetamise tähtsusest rahvatervise kontekstis. Nüüd on meil võimalus tõestada, et me mõtleme seda tõsiselt. Kolleegid, teod räägivad valjemini kui sõnad. Palun toetage minu ettepanekuid.

  Gerben-Jan Gerbrandy, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Austatud juhataja! Ma sooviksin tänada volinikku tänase arutelu algul tehtud avalduse eest ja Renate Sommerit raportöörina tehtud töö eest. Olles nüüd peaaegu aasta olnud Euroopa Parlamendi liige, on mul jäänud mulje, et me usume, nagu suudaksime muuta miljonite eurooplaste käitumist imelihtsalt, ühe õigusakti abil.

Sama veendumus ilmneb ka kõnealuse määruse puhul. Me peame siiski mõistma, et miski pole raskem, kui muuta inimeste käitumist, eriti kui neid on 500 miljonit. Seega on meie võimalused mõjutada käitumist märgistamise kaudu piiratud. See ei tähenda, et ma pean seda määrust täiesti kasutuks – kaugel sellest –, kuid me peame selle õigusakti mõjusse realistlikult suhtuma.

Me peame mõistma, et tarbijatel on õigus saada teavet. Lisaks, milline ka ei oleks selle arutelu tulemus, saavad tarbijad palju rohkem teavet pärast teistkordset lugemist. Teisalt tuleb meil pikemas plaanis investeerida rohkem haridusse ja inimeste õpetamisse tervislike eluviiside vallas.

Teiseks, Euroopa Parlamendi arutelu puudutab kõnealuse õigusakti põhimõttelisi eesmärke. Kas me sunnime inimesi tegema tervislikke valikuid toiduainete vahel või anname neile võimaluse ise otsustada, millist toitu valida? Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon on veendunud, et inimestele tuleb anda teavet ja et nad on suutelised ise oma valikuid tegema.

Lõpetuseks: me peame tagama, et inimestele pakutava teabe hulk oleks paras – liiga palju või liiga vähe teavet ei anna kunagi tulemusi. Minu arvates oleme põhimõtteliselt õigel teel. Me peame uskuma, et inimesed, kes oskavad meie poolt hääletada, on piisavalt targad, et valida kauplustes õiget toitu, kui neid varustada asjakohase teabega.

  Carl Schlyter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja! Tarbijate võimu aluseks on neile antav teave. Kui me ei sunni ettevõtjaid andma tõepärast teavet, siis tarbijad seda teavet ei saa ja kogu siseturg variseb kokku. Meie ei saa tsentraliseeritud korras otsustada, milline teave on konkreetse tarbija jaoks oluline. Tarbijatel on erinevad nõudmised ja me peame püüdma täita võimalikult paljusid neist.

On oht, et me mängime trumbid ettevõtete kätte, kui me ei taha hoiatada tarbijaid kõrge kalorsuse, suure soola-, rasva- jms sisalduse eest. Toitainete sisalduse esitamiseks värvikoodide süsteemi kasutamine pole mingil moel veidram kui tarbijate hoiatamine palju kütust tarbiva auto või palju energiat tarbiva külmkapi ostmisel.

Me ei tohi päritolumärgistuse nõude kehtestamist uuringutega edasi lükata; see nõue tuleb kohe rakendada. Loomad ja loomade heaolu eest seisvad inimesed ei saa oodata, kuni esitatakse teave selle kohta, kas elusloomi on veetud kaugel asuvatesse tapamajadesse või mitte.

Ka ei tohi me soosida alkoholitootjaid. Alkoholitootjad nõuavad pidevalt, et neid koheldaks samamoodi nagu tavalisi toidutootjaid, ent nüüd, kui me tahame toidusektorit reguleerida, tahavad nad kõrvale jääda. See on häbiväärne. Paljud tarbijad ei tea, et alkohol on kõrge kalorsusega ja et näiteks klaas valget veini sisaldab kaks korda rohkem kaloreid kui sarnane kogus karastusjooki.

Mis puudutab toitainelisi põhijooni, siis minu seisukoht on raportöör Sommeri omast kardinaalselt erinev. Toitaineliste põhijoonte esitamine vähendab ettevõtjate võimalusi kirjeldada tooteid kasulikuna, kui nad seda ei ole. Selles süsteemis määratletakse piirangud ja vähendatakse tõele mittevastavate turundusväidete esitamise võimalusi. Ma olen komisjoniga selles küsimuses täiesti eri meelt.

Lõpetuseks tahaksin mainida paari vähemtähtsat küsimust. Me ütlesime trombiinile „ei” juba ammu. Turul on teisigi sarnaseid tooteid ning ma olen koos Renate Sommeriga esitanud muudatusettepanekud, mille eesmärk on anda selliste toodete täpne kirjeldus. Ma loodan, et need ettepanekud pälvivad toetust. Turul müüakse vorste, mis sisaldavad suurtes kogustes sidekude ja rasva, ent mida sellegipoolest nimetatakse lihaks. Meil on nüüd võimalus seda olukorda parandada. Mis puudutab munatooteid ja teisi loomseid saadusi, siis me võiksime neid märgistada vastavalt praegu juba munade puhul kehtivale süsteemile, s.t süsteemile, mis näitab, millistes tingimustes loomad on kasvanud. See oleks samm õiges suunas.

  Struan Stevenson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Üks kõige vaieldavamaid küsimusi on selles arutelus olnud päritoluriigi märkimine. Mina olen veendunud, et tarbijatel on õigus teada ostetava toidu päritolu ning liha puhul eelkõige seda, kas see on toodetud rangeid heaolunorme järgides ja ega loomi pole veetud väga kaugel asuvatesse tapamajadesse. Töödeldud toitudes kasutatud tooraine päritolu kindlakstegemine on aga paratamatult keeruline, sest koostisainete valikul lähtutakse hinnast, kvaliteedist ja kättesaadavusest ning ühes ja samas lihatöötlemisettevõttes võib kasutatavate koostisainete päritolu olla iga päev ja isegi iga tund erinev.

Märgistuse pidev muutmine tooks kaasa suuremad kulud ja suurendaks paratamatult ka pakendijäätmete hulka. Need lisakulud kajastuksid tarbijatele pakutavate toodete hinnas. Seetõttu leian, et kohustusliku märgistamise eeskirjade rakendatavuse kindlakstegemiseks tuleb kõigepealt läbi viia mõju hindamine, ja mul on hea meel, et volinik Dalli toetab seda mõtet.

Meie arutelu keskendub toidutoormele või toidu koostisosadele, ent ei hõlma lõpptoodete päritolu. See on eriti tähtis teatud toodete, näiteks viski puhul. Endiselt on võimalik esitleda sellistest riikidest nagu India, Hiina ja Jaapan pärinevat madala kvaliteediga viskit tõelise viskina, lisades märgistusele pilte, kujutisi või nimesid, mis assotsieeruvad traditsiooniliste viskit tootvate ELi liikmesriikidega, et suurendada konkurentsieelist ja tarbijat eksitada. Me peame seda vältima ja seepärast kutsun ma teid üles toetama muudatusettepanekut 254.

  Kartika Tamara Liotard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Jällegi on küsimus selles, kas Euroopa valib toiduainetööstuse või tarbija. Homme teete valiku: kas te toetate toidumärgistuse värvkoodide selget süsteemi või usaldate ettevõtteid? Poliitiline valik on minu arvates väga lihtne. Kui te tahate kaitsta ärihuve, siis toetate toiduainetööstuse mõtteid. Kui te tahate teada anda, et aitasite kaasa suure, keskmise ja väikese suhkru-, soola või rasvasisaldusega toodete märgistamisele, siis hääletate värvisüsteemi poolt.

60% teie valijatest on ülekaalulised; 25% meie lastest on ülekaalulised. 25% inimestest on raskusi lugemisel. Miks arvatakse, et värvikoode sobib kasutada näiteks eluasemete, autode või elektrooniliste kaupade energiamärgistusel, kuid toiduainete puhul ilmutatakse üleolevat suhtumist? Toitumiseksperdid ja tarbijaorganisatsioonid soovitavad kasutada lihtsat värvikoodide süsteemi, et muuta toiduainete märgistus arusaadavaks ja hõlbustada inimeste jaoks valikute tegemist. Ka mina toetan seda.

ISTUNGI JUHATAJA: GIANNI PITTELLA
asepresident

  Giancarlo Scottà, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meil palutakse hääletada tarbijatele antavat teavet käsitlevat raportit, kuid kas me oleme endalt tegelikult küsinud, mida tarbijad tahavad? Kas nendes kaalutlustes on kokku lepitud Euroopa Parlamendis, suletud uste taga, või peegeldavad need tarbijate huve?

Viimane uuring, millest komisjon on teatanud, ei pruugi kajastada tarbijate seas viimastel aastatel kasvanud teadlikkust toiduvalikute vallas. Mitte üksnes päritolu, vaid ka koostisosad ja muud omadused on otsustusprotsessis omandamas olulist kaalu. Kas me mõistame, et otsused, mille me täna teeme, mõjutavad homseid oste? Kas mitte tarbijad ei peaks olema need, kes määravad turul toimuva? Miks mitte püüda mõista, mida tarbijad tegelikult tahavad, viies läbi uue uuringu või olles pidevas otsedialoogis tarbijatega?

Me peame esindama tarbijaid nii hästi kui võimalik. Me oleme siin sellepärast ja kohtumistelt, millel ma olen osalenud, olen ma teada saanud, et tarbijad soovivad olla rohkem kaasatud. Nad ei taha, et ostuprotsess muudetaks keeruliseks märgistusele mõttetu teabe lisamisega, kuid nad ei taha ka liialt lihtsustatud, eksitavaid valikuid nagu valgusfoorisüsteem, mille puhul tekib oht, et esitatakse asjakohatut teavet, mis ei ole teadliku valiku tegemiseks vajalik ega vasta tarbijate vajadustele. Me ei peaks tarbijatesse isalikult suhtuma, vaid olema dialoogiks avatud.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Jobbik leiab, et asjakohase teabe andmine tarbijatele on eluliselt tähtis. Me toetame päritolukoha kohustuslikku märkimist ja leiame, et lisaks tootjatele peaks saama panna ka turustajaid vastutama eeskirjade rikkumise eest. Lisaks arvandmetele, mida sageli on keeruline tõlgendada, tuleks meie arvates kasutusele võtta ühtsed värvikoodid, mis eristavad tervislikku toitu ebatervislikust. Kuid sellest ei piisa, et tervislik toit kanda kinnitaks. Tuleb välja öelda, et rahvusvahelised kontsernid vastutavad kõikjal Euroopas kehva kvaliteediga toodete levitamise eest, mida nemad nimetavad toiduaineteks.

Tuleb välja öelda, et Cora, Tesco, Auchan, Metro jms vastutavad Ungari turu prahiga üleujutamise eest, mida nemad nimetavad toiduks. Miks ometi on Ungari turul vaja Hiina küüslauku, Hiina virsikuid, Brasiilia külmutatud kana ja Slovakkia kantserogeenset imikutoitu? Jobbik on veendunud, et toetada tuleks väikemaaomanikke ja mahetootjaid, mitte rahvusvahelisi kontserne. See oleks lahendus, mis tagab tervislike toiduainete olemasolu turul.

  Pilar Ayuso (PPE) – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja kolleegid! Kõnealune määrus on tarbijate ja põllumajandusliku toidutööstuse jaoks väga tähtis, sest pole sugugi lihtne saavutada tasakaalustatud märgistamist, mis sisaldab kõiki olulisi andmeid, kuid mitte nii palju andmeid, et märgistus muutuks keeruliseks.

Tegemist on suurepärase raportiga ning raportöör väärib tunnustust. Ma nõustun raportööriga peamistes küsimustes, mis puudutavad toitumisalast teavet ja toitaineliste põhijoonte vastuolulist teemat, eriti kui me mõtleme sellele, et komisjon ei täitnud nende põhijoonte ja nende kasutamise tingimuste kehtestamise kohustust enne 19. jaanuari, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1924/2006.

Mulle teeb muret võimalus, et samaaegselt hakkavad kehtima ka siseriiklikud märgistamisnormid: see on vastuolus õigusakti eesmärgiga, milleks on ühtlustamine ja tõeliselt ühtse turu toimimise võimalikult paljude takistamise eemaldamine.

Mis puudutab päritoluriigi märkimist, siis kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb päritoluriik märkida juhul, kui selle teabe esitamata jätmine võib tarbijat eksitada. On ka säte, mille kohaselt alati saab kasutada vabatahtlikku märgistust. Lisanõuded võivad tähendada ettevõtetele rahalisi kulusid ja halduskulusid, andmata tarbijale olulist ja selget kasu.

Eri keelte kasutamise osas pean ma ütlema, et komisjoni ettepanek on kooskõlas kehtiva direktiiviga, mis on hästi toiminud ja mis ei ole mingeid probleeme tekitanud. Selleteemalise arutelu taasavamine võib olla ohtlik ja tarbetu ning tekitada probleeme seoses toodete liikumisega.

  Nessa Childers (S&D). – Lugupeetud juhataja! Üle 60% Iiri täiskasvanutest on ülekaalulised või rasvunud ning samasuguseid andmeid võib leida kõikjal Euroopas. Kõnealune määrus aitab meil lahendada mitte üksnes rasvumisprobleemi, vaid ka muid terviseprobleeme nagu diabeet, insult ja südamehaigused. Kahjuks on praegu kasutatav ja toiduainetööstuses välja töötatud GDA-märgistuse süsteem keerukas, väidetavalt eksitav ja üldiselt valesti mõistetud.

Toiduainete märgistamise valgusfoorisüsteem on lihtne, üldarusaadav ja läbipaistev ning seda toetavad tervishoiuringkonnad ja tarbijarühmad. Paljud terviseteadlikud toidutootjad on selle juba vabatahtlikult ja edukalt kasutusele võtnud. Ma leian, et ka alkoholitootjad peaksid oma toodetel sarnasel moel esitama teabe toodete kalorsuse ja suhkrusisalduse kohta. Keegi pole veel välja pakkunud ühtki head põhjust alkoholile erandi tegemiseks.

Me kõik teame, et sellele õigusaktile on toiduainetööstuse poolt avaldatud tohutut survet. Kutsun kolleege üles sellele survele vastu seisma, mõtlema eelkõige tervisele ning hääletama homme värvikoodide ja alkoholi märgistamise poolt.

  Corinne Lepage (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Ma keskendun oma sõnavõtus värvikoodidele. Meile räägitakse, et värvikoodid on keerulised. See väide ei vasta tõele; värvikoodid teevad asjad lihtsamaks. Meile räägitakse, et värvikoodid tähendavad keelustamist. Värvikoodid ei tähenda keelustamist vaid on teavitamise üks vorme. Meile räägitakse, et selle süsteemi puhul koheldakse tarbijaid nagu lapsi, kuid sellisel juhul tuleks ka öelda, miks tarbijate ühendused tegelikult neid värvikoode soovivad.

Me peame rääkima ausalt ning loobuma kogu sellest silmakirjalikkusest ja teesklusest. Meil on tegelikult valida, kas kaitsta rahvatervist ja tarbijat või anda järele lobistide nõudmistele, mis on pealegi väga lühiajalised, sest ilma selle märgistuseta omavad need vaid väga lühikest aega tähtsust.

Minu – meie – arvates peaks valik olema ilmselge. On täiesti selge, et me pooldame tarbijatele teabe andmist. Tegemist on teabega, mida nõuavad ka Euroopa sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuasutused, sest selle abil on võimalik võidelda rasvumise ja mitmete haigustega.

Nii et ärgem andkem alla! Me peame teadvustama endale, miks me siin oleme ja milleks meid siia valiti. Me oleme siin selleks, et kaitsta oma kaaskodanikke.

  Satu Hassi (Verts/ALE). – (FI) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kui me oleme see, mida sööme, siis muutume ajapikku toiduainetööstuse toodeteks. See seostub asjaoluga, et üha enam inimesi on ülekaalulised ning aina tavalisemaks muutuvad ka ülekaalulisusega kaasnevad 2. tüüpi diabeet ja südame-veresoonkonna haigused.

Toiduainete pakendid peavad andma selget ja tõepärast teavet toidu koostise kohta. Kõige selgemat teavet toidu üldiste tervist edendavate omaduste oleks võimalik anda valgusfoorisüsteemi abil, mida ka laps hetkega mõistab. Kui me ei saavuta seda ELi tasandil, siis peaks see vähemalt liikmesriikide tasandil lubatud olema.

Samuti tahaksin juhtida tähelepanu transrasvhapete küsimusele. Parlamendikomisjon toetas tööstuslike transrasvhapete märkimise nõuet ja ma loodan, et kogu Euroopa Parlament järgib seda eeskuju. Parlamendikomisjon tellis kokkuvõtte uuringutest, milles käsitleti transrasvhapete mõju tervisele. Selle kokkuvõtte kohaselt on transrasvhapete kahjuliku mõju kohta nii palju tõendeid, et kõige ilmsem lahendus oleks tööstuslikud transrasvhapped keelustada, nagu seda tehti Taanis. Vähemalt peaksid nad olema märgitud pakendile, et me teaksime, mida me näiteks küpsiseid, šokolaadi, kartulikrõpse või jäätist ostes tegelikult ostame.

  James Nicholson (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin kõigepealt väljendada heameelt selle raporti üle ja tunnustada raportööri. Ta on selle kallal mõnda aega töötanud ja kahtlemata näidanud ennast väga võimeka raportöörina.

Lubage mul üks asi väga selgelt välja öelda. Ma pooldan täielikult päritolumärgistust, kuid minu arvates peab olema väga selge, mida me päritolumärgistuse all mõtleme. Me peame ennekõike tagama, et inimesed – tarbijad – saaksid aru, kust toodang pärineb. Seejärel peab tarbija ka väga selgelt mõistma, kuidas see toit valmistati või kuidas ta sattus sinna, kus ta on. Ma olen raportööriga selles küsimuses ühte meelt ja arvan, et meil on oht liikuda liiga kiiresti liiga kaugele.

See on protsess, esimene lugemine. Olgem ausad – me tuleme selle teema juurde veel korduvalt tagasi. Ma tahan, et me liiguksime edasi teatava ettevaatusega ja ajaksime asja õigesti. Ma ei taha, et me jõuaksime ülereguleerimisega Euroopas niikaugele, et me enam isegi Euroopas ei tea, kust me pärit oleme. Meil on suur oht reguleerida end turult välja. Me peame seda kõike kontrollima ja asjad korda tegema; ma olen täiesti selle poolt. Ma arvan, et me peaksime kasutama esimese ja järgmise lugemise vahelist aega mõju hindamise läbiviimiseks, et teha kindlaks reguleerimise kulud ja tagajärjed, sest seda on meil pikas plaanis vaja.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Arvatavasti ei vaidle keegi siin saalis vastu sellele, et tarbijad soovivad ja vajavad ohutut, jälgitavat ja tervislikku toitu, ning keegi ei saa väita, et puudub vajadus täpse ja ausa toidumärgistuse järele. Sellegipoolest peame olema ettevaatlikud, et mitte tekitada teabe üleküllust mis tahes märgistamissüsteemis. Kui arusaamatuid andmeid on liiga palju, jätavad tarbijad tähelepanuta olulise teabe ja pööravad tähelepanu teabele, millel puudub tegelik väärtus. Seega peaksid iga märgistamissüsteemi peamisteks kriteeriumideks olema lihtsus ja väärtuslik teave.

Nagu kolleegid, toetan ka mina päritoluriigi märkimise nõuet. Minu arvates on tähtis, et me teaksime, kust meie toit pärit on. Põllumajandus- ja kalandusettevõtted ning kogukonnad, mis on Euroopa Parlamendis esindatud, toodavad toiduaineid väga rangete tingimuste alusel, kuid näiteks 60% kalast, mida me sööme, on ELi imporditud ja enamikul juhtudel ei ole selle kala kasvatamisel järgitud sama rangeid keskkonna- ja järelevalvetingimusi. Me peame tagama, et meie süsteemid looksid võrdsed tegutsemisvõimalused meie kogukondadele ja ettevõtetele.

Põhja-Iirimaal on põllumajanduslik toiduainetööstus äärmiselt oluline. Ma palun teid veel kord mitte karistada toiduainetööstust tarbetu bürokraatiaga.

  Françoise Grossetête (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja kolleegid! Ma tahaksin tõsta esile kaks konkreetset küsimust. Esimene puudutab toitainelisi põhijooni. Ma olen nende ärakaotamise vastu ja tahaksin teile meenutada, et nende koostamise ainuke eesmärk oli määrata kindlaks, kas toiduainega seoses võib esitada tervisealast väidet või mitte. Eesmärk on tagada, et tarbijaid ei eksitataks tervisealaste väidetega, mis mõnikord esitatakse toiduainetel, mis on sageli väga suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega. Seepärast on minu soovitus, et me peaksime tagasi lükkama toitaineliste põhijoonte kaotamise ettepaneku. Lubage lisada, et me kiitsime toitainelised põhijooned 2006. aastal heaks.

Samuti tahaksin juhtida teie tähelepanu riskile, mis kaasneb muudatusettepanekuga 205, millega nähakse ette rituaalselt tapetud loomadelt pärineva liha märgistamine. Oht seisneb teatud usuliste rühmituste häbimärgistamises, sest sedalaadi märgistamine tekitaks põhjendamatut umbusaldust teatud tarbijate seas. Lubage mul teile meenutada, et teatud liha, mis on täiesti sobiv tarbimiseks, müüakse tavaturul, sest usklikud ei saa seda religioossetel põhjustel tarbida. Pealegi on see liha pärit sertifitseeritud tapamajadest, mis täielikult vastavad tervishoiukriteeriumidele.

Majanduslikud tagajärjed oleksid seega üsna märkimisväärsed, paljude rituaalset tapmist kasutavate tapamajade püsimajäämine satuks ohtu, see aga omakorda võib ohustada väikeste kohalike põllumajandustootjate elatist. Ma leian, et meil on märgistamisel vaja korralikku annust tervet mõistust, et tarbijad saaksid õiget teavet. Veelgi olulisem on aga see, et minu arvates on ka värvikoodidel häbimärgistav mõju. Ma ei usu, et see oleks kõige õigem lahendus.

  Andres Perello Rodriguez (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Parlamendikomisjoni tuhat muudatusettepanekut täiskogu istungile on meie hea tahte parim tõestus. Kuid lisaks heale tahtele peab meil toidu märgistamisel olema praktilisust, kui me ei taha, et tulemus oleks soovitule vastupidine, s.t tarbijate segadusseajamine nende teavitamise asemel.

Me tahame hoiatada, mitte põhjendada. Me tahame teavitada, mida ja millistes kogustes võib süüa. Kas rasva, suhkru ja transrasvade märkimine on vajalik? Tõepoolest on. Kas kolesterooli mõjutavate toiduainete märgistamine – kõigi ainete märkimine, mis mõjutavad siin mainitud rasvumist ja inimeste tervist, – on vajalik? On küll. Kuid muud laadi teabe lisamine, ehkki see võib olla väga informatiivne, võib mõnede toiduainete puhul segadust tekitada: näiteks päritolukoht või – liha puhul – koht, kus loom sündis, kus ta on viibinud, kus teda kasvatati ja kus ta tapeti.

Meie ülesanne on olla praktilised ning teha kõik selleks, et see määrus tagaks ühtluse ja tarbijate teavitamise. Vastasel juhul tekitab see suuremat segadust ning parema tervise asemel on tulemuseks suurem peataolek.

Seetõttu teen ma ettepaneku valida mõnede toiduainete puhul valgusfoorivärvide asemel soovitatav päevane kogus, sest nii oleks väga selge, et kui sa sööd antud toodet teatud koguses või soovitatud kogusest kaks korda rohkem, siis lähed sa paksuks; järelikult tuleks seda süüa ainult üks portsjon. Mõned meist soovitavad muude koodide asemel kasutada maksimaalset päevast kogust, et tarbijaid mitte veelgi rohkem segadusse ajada.

  Chris Davies (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Mis võiks olla lihtsam tarbijatele teabe andmise eeskirjade sätestamisest? Ometi on eri riikides kasutatavad erinevad tõlgendused ja tavad ning konkureerivad ärihuvid muutnud selle väga keeruliseks.

Mina isiklikult hääletan valgusfoorivärvide, päritoluriigi märkimise ja alkohoolsete jookide kohta lisateabe andmise poolt, kuid varasem kogemus näitab, et sellegipoolest võib tekkida palju segadust. Volinik viitas oma avakõnes toitu puudutavaid tervisealaseid väiteid käsitlevale õigusaktile. Euroopa Parlamendi küsimusele antud vastuses, mille ma temalt äsja sain, ütleb ta, et ettevõtted on esitanud 44 000 taotlust tervisealaste väidete kohta. Euroopa Toiduohutusamet on täiesti ülekoormatud ja komisjon pole veel esitanud ühtki arvamust vastuseks neile taotlustele.

Komisjon rikub nüüd ise Euroopa Liidu õigust, nii et korralagedus on täielik. Ehk kasutab volinik oma lõppsõna selleks, et rääkida, kuidas me olukorra lahendame.

  Emma McClarkin (ECR). – Austatud juhataja! Põhimõte anda tarbijatele rohkem ja paremat toitumisalast teavet on selle raporti keskne teema ja kiiduväärt eesmärk. Kuid sel ajal, mil seda raportit Euroopa Parlamendis ette valmistati, osalesin ma valgustavates aruteludes sellistel teemadel nagu närimiskummipakendi märgistuse kirjasuurus, küsimus, kas kana on tegelikult liha, või kas šokolaad Twix moodustab ühe portsjoni või kaks. Me oleme unustanud, mis on tarbija jaoks oluline ja vajalik.

Valgusfoorivärvidega märgistamise süsteem lihtsustab liigselt toitainelisi põhijooni, mistõttu ka kõige elementaarsem informatsioon muutub ebamääraseks ja abstraktseks. See mõjutab otseselt tarbijate valikuvabadust ja avaldab ebaproportsionaalselt suurt negatiivset mõju põhitoiduainetele. Nii, nagu mõned kolleegid on kärmed hinnanguid andma, antakse ka valgusfoorisüsteemiga liiga arvustav hinnang toiduainetele ja toidu keerukale toitainelisele koostisele; toiduaine kohta toitumises ei saa taandada lihtsalt mingile värvile.

Tarbijad soovivad teada, kust nende toit pärineb, ja põhilist teavet selle kohta, mis toidus sisaldub – eriti teavet allergeenide kohta. See teave võimaldab neil teha parimaid valikuid toiduainete vahel. Mina usun, et nad on selleks piisavalt targad. Tarbijad ei taha, et neile dikteeritaks, millist toitu nad võivad ja millist ei tohi süüa.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Toiduainete märgistamise ja vastastikuse tunnustamise põhimõtete ühtlustamise küsimus on ühise siseturu seisukohalt väga oluline. Lisanduvad siseriiklikud õigusaktid ja toiduaineid käsitlevad kehtivad ELi õigusaktid, mida eri liikmesriigid erinevalt tõlgendavad, tekitavad praegu probleeme kaubanduses ja kaupade liikumises ning konkurentsivaldkonnas.

Mulle teevad muret sätted, mis reguleerivad kohustust anda teavet teatud liiki toodete päritoluriigi kohta. Minu arvates väljendub selles kohustuses liikmesriikide protektsionistlik hoiak ning see on vastuolus ühisturu eesmärgiga kõrvaldada põhilised takistused ja raskused kaupade liikumisel. Seetõttu, pidades silmas tarbijate heaolu, leian, et teave toodete päritoluriigi kohta tuleks esitada vabatahtlikkuse põhimõttel ja juhtudel, mil selle teabe puudumine võib tarbijat toote tegeliku päritolu suhtes eksitada. Minu arvates tagaks selline lähenemisviis tasakaalu tarbijate heaolu ja toidutootjate huvide vahel.

Komisjoni määrust ja Renate Sommeri raportit puudutava arutelu vältel tõstatati mitmel korral tasakaalustatud toitumise ja ELi elanike toitumisharjumuste küsimus. Minu arvates moodustab toidu märgistus vaid ühe osa tarbijatele tervisliku toitumise kohta antavast teabest. See võib täiendada ühiskonna teadmisi tervislike eluviiside vallas, mida antakse näiteks kampaaniate ja haridusalaste meetmete kaudu, ent mitte asendada neid teadmisi. Seetõttu olen ma vastu toidu värvikoodide kehtestamisele, sest sellel võivad olla toitumisharjumustele püsivad tagajärjed.

Lõpuks ei saa ega tohi me oma ühiskonnas kehtestada õigusakte, mille tulemusena kodanikud ei vastuta enam ise oma käitumise ja valikute eest, mida nad teevad.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Poliitika ülesanne ja Euroopa Parlamendi ülesanne peaks olema eurooplaste senise elukvaliteedi tõstmine. See hõlmab tervislikku keskkonda ja ka tervislikku toitu. Et ma võiksin tervislikult toituda, vajan ma tarbijana kõnealust teavet.

Meil on hädasti vaja teostatavat, kohustuslikku päritoluriigi märgistust, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid selle kohta, millistest piirkondadest pärinevaid toiduaineid nad ostavad. Teisalt on meil ikkagi vaja ka toitainelisi põhijooni, sest ainult nende abil saab tagada, et tarbijatele ei anta eksitavat teavet toidu tervislikkuse kohta ja selle kohta, kas toidu koostisosad on tervise ja hea toitumise seisukohalt tõepoolest kasulikud.

Lisaks on meil kindlasti vaja ka selgitamist ja harimist toitumise vallas. See valdkond hõlmab tervislikust keskkonnast pärinevat tervislikku toitu ja ka vajalikul määral liikumist.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Me ei aruta just iga päev õigusakti, mis meie valijate seas nii suurt huvi äratab. On tuntud tõsiasi, et selge märgistus toiduainel mõjutab tarbijate otsuseid ja lisaks sellele julgustab tootjaid edendama tervislikku toitu.

Üks teema, mis õigusloomeprotsessis ja meie arutelus esile kerkis, puudutab teavet toidu päritolu kohta. Märgistusel peab olema kirjas, millises riigis toiduained on toodetud; see kehtib ka töödeldud toidu kohta. Viimatinimetatud juhul on päritoluriigi esitamine kindlasti keerulisem, kuid minu arvates oleks hea lahendus esitada teave töödeldud toiduaine peamise koostisosa päritolu kohta.

Samavõrd oluline on teave alkohoolsete jookide koostise kohta. Ma jagan seisukohta, et teave alkohoolsete jookide koostise ja toiteväärtuse kohta tuleks pakendil esitada. Tarbija peaks teadma, kas tema ostetav viin on tehtud teraviljast, kartulitest või ehk banaanidest. Keegi siin saalis ei vaidle vastu sellele, et olukorda on vaja muuta ja et vaja oleks kehtestada põhjalikum õigusakt. Loodetavasti oleme ühel nõul ka selles, et seda tehes tuleks silmas pidada Euroopa tarbijate ootusi, võttes samas arvesse ka toiduainesektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalusi.

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Nagu me teame, palutakse Euroopa Parlamendil anda oma lõplik arvamus tarbijatele toidualase teabe esitamise kohta.

Tahaksin kõigepealt öelda, et see on vaieldamatult olnud raske, pikk ja vastuoluline õigusloomeprotsess, mida ei olnud võimalik lühendada. Eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu toidualasid õigusaktid eeskirjade abil, mis muudavad tarbijatele antava teabe läbipaistvaks, välistamaks olukorda, kus tarbijad teevad valesid või nende tervisele koguni kahjulikke valikuid.

Renate Sommerit tuleb tunnustada tema jõupingutuste eest suur hulga nõuete koondamisel sellesse raportisse, mille eesmärk on pakkuda lahendust vastuoludele ja erinevustele tarbijate teavitamise süsteemide vahel, mis eri liikmesriikides kasutusel on. Ei ole juhus, et liikmesriikide õigusaktid on müügiks pakutavate toiduainete olemuse kirjeldamise nõuete osas erinevad. Seega on loodud süsteemid, mis on riigiti erinevad ja kutsuvad esile kõlvatut konkurentsi; see aga on võimalikele tarbijatele kahjulik. Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel tehakse nüüd seega katse uuendada kehtivaid õigusakte, kaasates nii toiduainetööstuse kui ka tarbijad. Samal ajal kohustab see raport Euroopa toiduainetööstust kohustuslikku märgistust selgemaks muutma ning esitama teabe toidu toiteväärtuse kohta.

Globaliseerunud turul ei pääse Euroopa Liit ka vajadusest kohandada ja muuta toiduaineid käsitlevaid õigusakte, kaitsmaks muu hulgas toidukaubandust üha pealetungivama ja kontrollimatuma rahvusvahelise konkurentsi eest. Ei ole uudis, et me kuuleme aina sagedamini ohtudest, mis on seotud toiduainetega, mis kannavad toitumisalastele nõuetega vastuolus olevaid nimetusi ja tähiseid, ent mida sellegipoolest pakutakse inimese tervisele kasulike toodetena.

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Toiduainete märgistus on toidu ohutuse tagamise seisukohalt väga tähtis. Ma toetan tarbijatele selge teabe andmist, kuid samal ajal ka bürokraatia vähendamist, reguleerimise lihtsustamist, suuremat õiguskindlust ja toiduainetööstuse suuremat konkurentsivõimet, unustamata ka väiksemaid ettevõtteid.

Kõnealuse määruse kohaldamisalasse ei või kaasata põllumajandustootjate poolt tarbijatele otse müüdavaid tooteid ega kohalikke ja käsitsivalmistatud tooteid. Sellised tooted tagavad meie mitmekesisuse ja kaitsevad meie sügavaimaid juuri. Tarbijate teavitamisel ei tohi neile valikuid peale suruda ega meie piirkondlikke tooteid häbimärgistada.

Komisjoni ettepanek on liiga lapsehoidjalik, püüdes juhtida tarbijaid teatud suunas, selle asemel, et anda neile teavet. Mõned tahavad otsustada, mis toidud meie menüüs peavad olema; teised tahavad meile ette kirjutada, milliseid toite me tohime ja ei tohi süüa. Ma kinnitan teile, et portugallased, eriti Minho piirkonna elanikud, ei loobu iialgi sellistest toitudest nagu pica no chão, arroz de cabidela, caldo verde ja cozido à portugesa, headest kohalikest magustoitudest ega klaasist vinho verde tinto’st.

Ma tunnustan niisiis muudatusettepanekuid, kohandusi ja raportööri tööd. Ma nõustun tema seisukoha ja raportiga ning toetan seisukohta, et tarbijad peaksid olema teadlikud ja hästi informeeritud, kuid toiduvalikud peaksid jääma nende endi vastutusele.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Me räägime toidualase teabe andmisest tarbijatele. Euroopa Parlamendi liikmetena saame teavet paljude asjade kohta ja oluline pole mitte niivõrd see teave ise, vaid see, mida me sellega peale hakkame.

Ma tahan käsitleda raporti kaht konkreetset teemat. Üks neist on päritoluriik. Päritoluriigi märkimise nõue kehtib veiseliha puhul. Võib-olla poleks liit seda nõuet kehtestanud, kuid meid sundis selleks kriis. See nõue näib olevat toiminud väga mõjusalt ja hästi. Ma toetan mõtet – eriti seoses lihatoodetega –, et tarbijatele tuleb anda teavet päritoluriigi kohta, nii et nad teaksid, kust nende toit pärineb.

Lubage mul nüüd minna teise teema juurde, mis mulle veidi muret teeb. Olen lugenud valgusfoorisüsteemi ja GDA-märgistuse kohta – tänan neid, kes mulle selle teabe edastasid, – ning püüdnud seda teavet äärmiselt hoolikalt analüüsida. Mul on selle kohta mitu märkust. Meil on sigaretipakkidel tervisealased hoiatused. Mina isiklikult ei suitseta; ma leian, et need hoiatused on suurepärased ja ma ei hakka ka tulevikus suitsetama. Need, kes suitsetavad, jätkavad suitsetamist hoolimata kõigist hoiatustest sigarettipakkide märgistusel. Lubage rõhutada, et märgistus ei muuda inimest saledaks. Märgistus ei vähenda rasvumist. Me vajame selle teema puhul palju sügavamat arutelu. Me peaksime keelustama liftid ja autod, et inimesed rohkem liiguksid, kuid vaevalt me seda teede läheme.

Mul on hea meel, et see on esimene lugemine. Ma leian, et need küsimused on liiga keerukad, et neid praeguses etapis saaks lahendada. Me vajame sügavamat arutelu ja me peame välja tulema sellega, mis vastab kõige paremini raporti pealkirjale „Toidualase teabe esitamine tarbijatele“.

  Herbert Dorfmann (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin raportööri tänada. Toiduainete mõjus märgistamine on tõesti väga oluline. Tarbijad peavad teadma, mida nad söövad, ja neil tuleb valik teha selle lühikese aja jooksul, mil nad supermarketis oma oste teevad. Kuid see teave tuleb esitada nii, et selle mõistmiseks ei pea omama kõrgharidust toiduvaldkonnas. Selle teabe sihtrühm on ju hoopis teistsugune – kindlasti mitte need inimesed, kellel on juba suurepärased teadmised eri toiduainete tervislikkuse kohta.

Üks valdkond on minu arvates eriti tähtis, nimelt traditsiooniliselt valmistatavad tooted, eelkõige põllumajandustootja poolt töödeldavad ja otseturustatavad tooted. Nende toodete koostis on sageli standardimata – ma pean silmas näiteks moose ja mahlu – ja nende puhul on lihtsalt võimatu esitada sellist teavet nagu täpne suhkrusisaldus või täpne kalorsus.

Me oleme viimastel aastatel teinud palju tööd selle nimel, et vähendada vahemaid põllumajandustootja ja tarbija vahel, ning täna on sellised tegurid nagu taluelu, põllumajandustootjate turud jne väga tähtsad põllumajandustootjate ja põllumajanduse kuvandi seisukohalt. Me oleme kulutanud ka Euroopa Liidu raha selliste asjade edendamiseks meie maaelu arengu programmi raames. Pealegi iseloomustavad sellist müüki sageli otsesuhted põllumajandustootja ja ostja vahel ning need tihti olulisemad kui märgistusel esitatav teave. Kolleegid, seetõttu kutsun ma teid üles toetama neid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on leida mõistlik lahendus sedalaadi müügi jaoks.

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kahtlemata on Euroopa Liidu elanikel terviseprobleeme; samuti pole mingit kahtlust, et esikohal peavad olema tarbijate huvid ning et erinevalt muudest kaupadest on toit midagi sellist, mida me tarbime ja millega me oma organismi toidame. Seetõttu on ilmne, et me peame toiduainete ja nende märgistamisega tegeledes olema eriti hoolikad ning et selles valdkonnas tuleb kohaldada ka ettevaatuspõhimõtet, mis on sätestatud lepingus.

Siiski on naiivne arvata, et me suudame need probleemid toiduainete märgistamise kaudu lahendada. Vaadake, mis toimub Ameerika Ühendriikides: seal on palju ülekaalulisi inimesi, ent ometi kehtivad seal äärmiselt ranged toidu märgistamise eeskirjad. Järelikult peame pöörama erilist tähelepanu sellele, kuidas kõnealust probleemi siin Euroopas käsitleda.

Seetõttu olen ma seisukohal, et kavandatud valgusfoorisüsteem ei saavuta meie eesmärke, sest segadus, mis sellega seoses tekib, on suurem kui teabe hulk, mis selle abil antakse. Teiseks olen ma veendunud, et GDA-süsteem, mille kohta samuti on ettepanek tehtud, võib väga tõenäoliselt anda seda teavet, mida teadmistele orienteeritud tarbijad õigete valikute tegemiseks kasulikuks peavad.

Kolmandaks leian, et päritoluriigi esitamine märgistusel on oluline, eriti toidu puhul. Enamik tarbijaid tahab teada, kust nende toit pärit on ja kus see valmistati. Neljandaks peab tarbijate otsuseid mõjutav tervisealane teave minu arvates põhinema teaduslikel andmetel.

Mul on volinikule veel üks palve: me ootame ikka veel komisjoni ettepanekut ELi Toiduohutusameti rahastamise kohta. See on ainuke asutus, mis oma tegevuse eest teenustasu ei võta. Kas te võiksite meile öelda, millal me seda võime oodata?

  Anja Weisgerber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tänane hea uudis on see, et uus õigusakt sätestab ühtse toitumisalase teabe kohustusliku esitamise, kusjuures parema võrreldavuse huvides esitatakse teave 100 grammi kohta. Teave toiteväärtuse kohta võimaldab tarbijatel teha informeeritud ostuotsuseid.

Ma pean silmas vastutustundlikku tarbijat, kes teab, mida ta ostab. Järeletehtud toodetega, mille märgistuses ei ole selgelt nende toodete olemusele viidatud, viiakse tarbijad teadlikult eksiteele. Juustulaadsed tooted, pressitud singitooted, vaniljejogurt, milles pole grammigi vaniljet: need on vaid mõned näited. Kõik sellised järeletehtud tooted peavad olema vastavalt märgistatud. Mul on hea meel, et me saadame homme nõukogule selge sõnumi ja et me kõik oleme ühel meelel parema märgistuse vajaduses.

Minu arvates tuleb tarbijatele anda teavet, ent valiku tegemine peab jääma tarbijate endi hooleks. Seetõttu olen ma valgusfoorimärgistuse vastu. Pole olemas ebatervislikku toitu – on vaid ebatervislik, tasakaalustamata toitumine. Valgusfoor on eksitav. Ma pooldan toidu märgistamist GDA-mudeli järgi ja mul on hea meel, et homsel hääletusel liigume tõenäoliselt selles suunas.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Tarbijad peavad teadma, mida nad söövad. Seepärast toetavad Ungari erakonnad täielikult värvikoodidel põhinevat märgistamissüsteemi. Ka Ungari tarbijakaitseliit toetab seda süsteemi kogu südamest. Värvikoodidel põhinev süsteem on suurepärane, kergesti ja üheselt mõistetav süsteem. See võimaldab anda usaldusväärset teavet ja aitab tarbijal valida tervislikumaid toiduaineid. Et hajutada traditsiooniliste toodete tarbimisega seotud muresid, soovitame selle märgistamissüsteemi kasutamist üksnes teatud liiki toodete puhul. See on täiesti selge. Me toetame ka päritoluriigi märkimist nii paljudel juhtudel kui võimalik. Me peame kiitma heaks selle määruse, mis nõuab päritoluriiki märkimist ühest koostisosast koosnevate toodete, näiteks puu- ja köögivili, liha, kala ja muude toiduainete puhul.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuigi Euroopa Parlamendi jaoks on esmatähtis tagada, et tarbijad võiksid osta toitu, mis on ohutu ja pärit kindlast, jälgitavast allikast, on samavõrd tähtis edendada toidualase teabe kättesaadavust asjakohaste märgistamissüsteemide kaudu. Selge, arusaadava toidumärgistuse kasutuselevõtmine on samm selles suunas ja see võib tegelikult mõjutada tarbijate valikuid, julgustades neid ostma tervislikumaid tooteid, mille päritolu on selge.

Sellega seoses paluksin ma kolleegidel hoolikalt uurida 40 parlamendiliikme esitatud ja allkirjastatud muudatusettepanekut 351, milles nõutakse, et tarbijatele antaks teavet mitte üksnes mõnedes meie toidulauale jõudvates töötlemata põllumajandustoodetes kasutatava tooraine päritolu kohta, vaid ka ühest koostisainest koosnevates töödeldud toodetes kasutatava tooraine päritolu kohta; viimatinimetatud toodete puhul on tegemist selliste toodetega, mis sisaldavad lisaks põllumajandussaadusele mingit lisaainet.

  Frédérique Ries (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin teha selle määruse kohta kaks märkust. On oluline, et me homme oma hääletamisega kinnitaksime toiduainete kohustusliku päritolumärgistuse, mis kehtib juba suure hulga toodete puhul – mitte ainult kala ning puu- ja köögivilja, vaid alates hullu lehma tõve kriisist ka töötlemata veiseliha puhul.

Me peame ka tagama, et see Euroopa Liidu määrus kaitseks väga paljude VKEde investeeringuid, kes tegelevad innovatsiooniga ja loovad töökohti. Seetõttu peame loobuma kõigist neist meetmetest, mis mitte üksnes toimi, nagu näiteks toitainelised põhijooned, mida mainitakse artiklis 14, kuid mis osutuvad ettevõtjate jaoks selgelt ka aja ja raha raiskamiseks.

Lõpetuseks tahaksin esitada ühe küsimuse volinik Dallile. Ma tahaksin kuulda komisjoni arvamust muudatusettepaneku 20 kohta, mida kolleeg Grossetête pikemalt käsitles ja millega nähakse ette rituaalselt tapetud loomade liha vastav märgistamine. Nagu juba öeldud, häbimärgistaks see nõue neid tooteid tarbetult ja oleks asjaomase sektori jaoks väga kahjulik. Ma tahaksin teada, milline on komisjoni seisukoht selles väga olulises küsimuses.

  Anna Rosbach (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Ma olen Euroopa tarbija ja ma tahan teada, mida ma endale suhu panen. Oma kodumaal saan ma muidugi lugeda, kust minu salat, liha ja juust pärinevad. Meil, tarbijatel, on õigus saada selge ülevaade ostetava toidu koostisest ilma, et me oleksime koolitatud keemikud või toitumisspetsialistid. Meil on hea meel, et pakendi esiküljel tuleb märkida teave 100 grammi ja 100 milliliitri kohta, sest statistika järgi tahavad tarbijad just seda teavet. Me ei tohi tarbijaid liiga paljude märgistussüsteemidega segadusse ajada ega hävitada eri toidutootmispiirkondade mitmekesisust, kehtestades üksikasjaliku märgistamissüsteemi pakendamata toidu suhtes. Ka ei tohiks me tekitada takistusi paljudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, millest moodustubki toiduainetööstus. See läheks maksma tuhandeid töökohti kogu Euroopas ja me ei saa lasta sellel juhtuda.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – (SV) Austatud juhataja! Minu arvates tuleks meil suurendada tarbijate mõjuvõimu, andes toidu kohta selget, lihtsat ja arusaadavat teavet, koormamata samas väiketootjad lisabürokraatiaga. Seetõttu olen ma igasuguse eksitava märgistuse ja võltsingute vastu. Ma ei poolda valgusfoorimärgistust, sest see hirmutab inimesi ja eirab asjaolu, et meil kõigil on erinevad tervisega seotud vajadused ja erinev eluviis. Samal põhjusel olen ma ka kohustusliku päevase koguse märkimise vastu.

Ma toetan liha puhul päritoluriigi märkimist. Komisjon peab esitama ettepanekud praktiliste lahenduste kohta, mida on võimalik hinnata ja mille suhtes me saame seejärel seisukoha võtta.

Meil on kaks vastandlikku võimalust: kas poliitikud annavad suuniseid ülevalt alla ja määravad, mida me peaksime sööma, või me saame suurema valikuvabaduse ja rohkem teavet. Mina pooldan toitaineliste põhijoonte esitamist; selline märgistussüsteem on paindlik ja põhineb teadusuuringutel. Toiduainetööstus peab võtma vastutuse, oma tegevust ise reguleerima ja kõrvaldama nähtused, mille tulemusena toidu kvaliteet muutub halvemaks. Toit on seotud tervisega; on oluline seda mõista. Me peame ühiselt töötama parema toidu nimel.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Minagi toetan värvipõhist märgistust, kuid ma tahaksin tõsta esile veel ühe küsimuse. Iga tund muudetakse kolmesaja jalgpalliväljaku suurune troopiline põlismets palmiistanduseks. Seda selleks, et me saaksime palmiõli, mida kasutatakse meie kaupluseriiulitele jõudvate toiduainete valmistamiseks. Seda teavet aga varjatakse meie kaaskodanike eest.

Kutsun kolleege üles hääletama muudatusettepaneku 263 poolt, milles öeldakse, et kauplustes müüdavas toidus sisalduva palmiõli märkimine peab olema kohustuslik, nii et meie kaaskodanikud ei rahastaks teadmatusest ülemaailmset raadamist, bioloogilise mitmekesisuse vähendamist ja kliimamuutust, kui nad seda teha ei taha.

Homme siin saalis hääletades teeme otsuse, kas kodanikud saavad toitu valides võtta enesele vastutuse keskkonna eest või peavad nad teadmatusest rahaliselt toetama ettevõtteid ning keskkonna ja meie ühise tuleviku hävitamist.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kolm miljonit Euroopa koolilast on ülekaalulised ning selliste laste arv kasvab igal aastal 85 000 võrra. Mõistagi põhjustab ülekaalulisus mitmesuguseid kroonilisi haigusi ja seetõttu on toit, mida me sööme, väga tähtis. Teisisõnu, me oleme see, mida me sööme. Tarbijate huvides on, et toit oleks selgelt ja arusaadavalt märgistatud ja et märgistuses viidataks teatud koostisosadele. Seetõttu tervitan ideed anda kõigile tarbijatele ülevaade toote rasva-, suhkru- ja soolasisaldusest. Samas ei räägita selles määruses aga vastutusest toote koostisosade päritolu eest. Niisiis on oluline, et keegi võtaks vastutuse selle eest, kust on pärit valmistootes kasutatud koostisosad. Sellega seoses – selles tundlikus turusegmendis – on ka väga oluline kehtestada sanktsioonid nende suhtes, kes teadlikult petavad tarbijaid ning esitavad tõele mittevastavaid väiteid toodete ja nende koostisosade kohta.

  Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Me räägime täna teabest, teavet saab aga levitada kõikjal maailmas ühe nupuvajutusega. Teabepuudust meil ei ole; pigem napib selget, lakoonilist ja asjakohast teavet.

Üks on kindel: toidumärgistus ei saa olla tervisliku toitumise käsiraamat. Teadmisi toitumise kohta tuleb edastada perekonnaringis, koolides ja kogukondades. Igaühel peavad olema mõningad elementaarsed teadmised, et ta oleks võimeline kasutama toiduainete pakenditel esitatud teavet ja koostama endale tervislikku menüüd. GDA-märgistus, toitainelised põhijooned ja tervisealased väited ei ole pakendil vajalikud. Foorituled, mis võivad olla samaaegselt nii punased kui ka rohelised – sest suur suhkrusisaldus ei välista väikest rasvasisaldust –, ei aita tarbijaid.

Päritolupiirkonna märkimine ei ole tänapäevases maailmas enam asjakohane. Meie juustuvabrik Eifelis kasutab Saksamaalt, Belgiast ja Luksemburgist pärinevat piima. Milline on siis toodetud juustu päritoluriik? Muidugi tuleb meetmeid võtta selleks, et vältida tarbijate petmist. Märgistusel peab olema öeldud, mis tootega on tegemist, ja seejuures ei tohi jääda mingit eksimisvõimalust. Juustuasendaja peab olema selgelt sellisena äratuntav ja vastavalt märgistatud. Toidulisandit, kokkupressitud liha, ei tohi kulinaarialetis singi pähe pakkuda. Ma kutsun teid üles raportööri ettepanekuid toetama.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Toidu korralik märgistamine on väga tähtis. Teave päritolupaiga kohta on oluline, nagu ka teave rasva-, suhkru- ja soolasisalduse kohta. Et teabest oleks kasu, peab see olema selge ja arusaadav ning sisaldama üksnes olulisi fakte. See ei tähenda aga seda, et erandit ei võiks teha teatud traditsioonilistele toodetele, mis on paljudel juhtudel teatud Euroopa piirkondade kultuuri üks osa.

Mis puudutab veini, siis ma leian, et ka veinile tuleks erand teha. Seda kahel põhjusel: esiteks on vein eritoode, mille suhtes juba kohaldatakse eraldi määrust. Vein ei sisalda rasva ega suhkrut, vaid alkoholi, mille kangus märgistuses juba esitatakse. Pealegi, Maailma Terviseorganisatsioon koguni soovitab tarbida punast veini. Teiseks avaldaks uus märgistamissüsteem negatiivset mõju majandussektorile, kus juba niigi valitsevad suured raskused.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me ei pea kartma päritolukoha esitamist toodete puhul, mida tarbime meie ise ning mida tarbivad meie pered ja kõik kodanikud.

Tarbijatel, kellele peab olema tagatud täielik valikuvabadus, on õigus teada, milliseid tooteid nad ostavad, mida need tooted sisaldavad ja kust nad pärit on. See teave on vajalik vahend, mis võimaldab tarbijatel ratsionaalselt hinnata oma toitumis- ja tarbimisotsuseid. Informeeritud ost on esimene samm tervisliku, tasakaalustatud toitumise suunas, mis aitab inimestel oma tervise eest hoolt kanda.

Me teame, et paljud ettevõtted eelistaksid kas majanduslikel põhjustel või mugavusest jätta palju teavet märgistusest välja, kuid seadusandja, kes peab tegutsema üksnes Euroopa tarbijate huvides, ei saa seda heaks kiita.

Mõjusa märgistamise korral ei tohiks toiduainetele anda arvustavaid hinnanguid, jagades need headeks ja halbadeks, kuid selle abil võib anda tarbijatele vahendid, mis aitavad neil teha sõltumatuid, informeeritud otsuseid.

Lega Nord on alati võidelnud selle nimel, et kaitseta kvaliteetseid ja võimalusel kohapeal kasvatatud tooteid, kuna leiab, et hea, tervislik toitumine tagab parema tervise ja elukvaliteedi.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Tundub, et värvikoodide teema tekitab tänases arutelus kõige rohkem poleemikat. See idee võib olla atraktiivne, kuid kindlasti ei anna see mingeid tulemusi ja on isegi ohtlik.

Ma ei taha muidugi öelda, et tarbijatele õige teabe andmist ja toiduga seotud haiguste vastu meetmete võtmist ei peaks käsitama esmatähtsate eesmärkidena. Kuid ma leian ka, et me ei peaks teatud toiduaineid demoniseerima. Pole olemas häid ja halbu toiduaineid, on vaid toiduga liialdamine. Tulemuseks võib olla see, et tarbijad hakkavad vältima või tootjad otsustavad muuta paljusid Euroopa traditsioonilisi tooteid, sellel oleksid aga rasked tagajärjed meie toiduainetetööstusele.

Lõpetuseks tahan öelda, et ma jagan kolleeg Grossetête’i seisukohta rituaalselt tapetud loomadelt pärineva liha suhtes ja kolleeg Dorfmanni arvamust käsitsivalmistatud toodete kohta; nende toodete näol on samuti tegemist olulise traditsiooniga Euroopas. Samuti toetan ma muudatusettepanekut 351, mida mainis Giovanni La Via.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Kõigepealt tahaksin tunnustada raportöör Renate Sommerit, kes selle raporti koostamisel keskendus komisjoni teksti parandamisele. Ma olen veendunud, et toiduainete toiteväärtuse esitamisel tuleb eelkõige silmas pidada tähenduslikkust. Vajalikud andmed tuleb esitada võrreldavate väärtuste alusel, mitte sümbolite või märkide kaudu.

Me peame keskenduma ka arusaadavusele. Põhiline teave tuleb esitada esiküljel, nii et see oleks kohe pilguga haaratav. Lisateabe koostisosade kohta võib esitada ka toote teisel küljel.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata objektiivsusele. Tarnijad peavad vastutama toodetel esitatud teabe õigsuse eest, olgu või sanktsioonide hirmus. Samuti tuleb jälgida teabe loetavust. Komisjoni ettepanekus märgitud kirjasuurus ja –paksus ei ole piisavad. Põhiline teave peab tarbijale esimese pilguga selge olema.

Mis puudutab päritoluriigi märkimist, siis siin näen ma mitmeid lahendamata küsimusi. Lõpptootjad ostavad toormaterjale turul sageli hinnast lähtuvalt, kasutades vaheldumisi mitmeid eri riikide tarnijaid, ja need toorained segatakse seejärel lõpptootes kokku. Ma pean silmas teatud tooteid, näiteks salaamit ja vorstikesi. Sellistel juhtudel on päritoluriiki ilmselgelt keeruline märkida.

  Gilles Pargneaux (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tegemist on tarbijakaitse seisukohalt väga olulise teemaga. Ühest hiljutisest arvamusküsitlusest selgus, et Euroopa kodanike arvates on toiduohutuse olukord viimase 10 aasta jooksul halvenenud ja iga kolmas tarbija ei usalda endiselt toodangu kvaliteeti. Seetõttu on hädavajalik ajakohastada, lihtsustada ja selgitada toidumärgistust Euroopa Liidus, et tagada tarbijate parem kaitse.

Lubage mul rõhutada kahte asjaolu. Mis puudutab värvikoode, siis me toetame neid eeldusel, et lisaks värvikoodidele esitatakse ka viited toiteväärtustele, mis on väljendatud protsentides. Lisaks olen ma veinide ja kangete alkohoolsete jookide puhul toitumisalase teabe kohustusliku esitamise vastu. Meie tahaksime pigem, et veine ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlev määrus koostataks järgmise kolme aasta jooksul, mitte viie aasta jooksul, nagu pakkus välja komisjon. Austatud juhataja ja volinik, sellele ma tahtsingi teie tähelepanu juhtida.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Ma tahaksin tänada oma kolleegi, Renate Sommerit, tema nõudliku ja põhjaliku töö eest kõnealust määrust käsitleva raportiga. Tegemist on väga olulise õigusnormiga, eriti eurooplaste tervise seisukohalt, mis on kõige tähtsam prioriteet. Täna on väljaspool kahtlust, et paljud haigused ja eluviisidega seotud tõved on tingitud valest toitumisest. Järelikult tuleb seda probleemi käsitleda terviklikult.

Tahaksin rõhutada, et tarbijad peavad saama selget ja läbipaistvat teavet toodete toiteväärtuse kohta, ent oma otsused peavad nad ise tegema. Meie eesmärk on öelda tarbijatele, kuidas asjad on, mitte neile ettekirjutusi teha. Seepärast leian, et valgusfoorvärvidel põhinev märgistussüsteem on pealiskaudne ja üsna puudulik. Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad kuni 80% põllumajanduslike toiduainete tootjatest, on oluline rõhutada, et võetavate meetmetega ei või neid ülemäära koormata.

  John Dalli, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma olen tänulik selle elava ja huvitava arutelu eest, mille käigus väljendati nii jõulisi arvamusi ettepaneku paljude valdkondade kohta. Komisjon kaalub neid arvamusi muidugi hoolikalt.

On teatud küsimusi, mis meie arvates on tarbijate jaoks väga olulised, näiteks kõikide toiduainete puhul allergeenide kohta teabe esitamine; toitumisalase teabe esitamine pakendi esiküljel, millele võib lisada täiendava märgistuse liikmesriikide süsteemide kohaselt; loetavuse mõõdetavad kriteeriumid; ja tasakaalustatud teave seoses tarbijate tervisega. Ma tahaksin veel kord rõhutada oma kindlat toetust toitaineliste põhijoonte põhimõttele ning toonitaksin, et me ei kavatse peatada ühegi toidu tootmist ja et töö selles valdkonnas jätkub eelarvamusteta hoiaku põhjal. Komisjon ei saa nõustuda selle sätte kustutamisega väiteid käsitlevast määrusest.

Kui lubate, siis ma vastaksin mõningatele küsimustele, mis siin täna tõstatati. Mis puudutab ELi Toiduohutusameti rahastamist, siis ma võin öelda, et me tegeleme praegu õigusloomega mitteseotud raporti koostamisega, mis peaks valmima sügisel ja milles tehakse teatavaks meie tegevussuund selles küsimuses.

Uuendustegevuse osas ütleksin, et minu meelest ei ole meie ettepanekud uuendustegevuse vastu. Ma pooldan uuendustegevust – nagu kogu komisjongi –, kuid uuendustegevus peab olema vastutustundlik. Me tahame uuendusi, mis oleksid kasulikud tarbijatele ja nende tervisele.

Mis puudutab väidete esitamiseks esitatud taotlusi ja nende heakskiitmist, millest rääkis Chris Davies, siis ma möönan, et liikmesriikidest esitati artikli 13 alusel ligikaudu 44 000 väidet. Kui me palusime liikmesriikidel need väited läbi vaadata, siis vähenes nende arv neljale tuhandele. Minu arvates osutab see väidete esitamise kontrollimatusele ja pealiskaudsusele ning sellele, miks on oluline kontrollida neid väiteid, mida – nagu ma ütlesin – kasutatakse turundusvahendina toodete müümise eesmärgil. See protsess on suurte mahtude tõttu tõepoolest veidi veninud, kuid me tegeleme väidetega n.-ö partiide kaupa. Toiduohutusamet on esimese partiiga valmis saanud ja komisjon kontrollib vastavaid väiteid enne nende avaldamist. Ka teise partiiga on toiduohutusametis jõudsalt edasi liigutud. See on pidev protsess. Artikli 14 alusel on 50 väitele juba hinnang antud, s.t komisjon on öelnud, kas ta on nende väidete poolt või vastu. Niisiis, töö edeneb – see on viibinud, kuid edeneb siiski.

Tahaksin teha veel ühe märkuse mõju hindamise kohta. Oma ettepaneku toetuseks viis komisjon läbi ulatusliku konsulteerimise sidusrühmadega ja põhjaliku mõju hindamise, kaaludes eri poliitiliste valikutega kaasnevaid kulusid ja tulusid. Täiendavate märgistusnõuete kehtestamiseks lugupeetud parlamendiliikmete poolt täna ja minevikus esitatud mitmete muudatusettepanekute mõju ei ole aga üldse hinnatud. Parema õigusliku reguleerimise tagamiseks peaks minu arvates igasuguste otsuste aluseks alati olema mõju hindamine.

Lõpetuseks tahaksin veel kord tänada Renate Sommerit ja kõiki parlamendiliikmeid nende panuse eest. Euroopa Parlamendile edastatakse täielik loetelu komisjoni seisukohtadest iga muudatusettepaneku kohta nagu tavaliselt.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 16. juunil 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänane arutelu on erakordselt tähtis.

Euroopa õiguses sisaldub rida määrusi ja direktiive toidu koostisosade ja märgistamise kohta. Praegu aga puuduvad liikmesriikide vahel ühtsed märgistamisnõuded. On selge, et toidualase teabe esitamist käsitlevate üldiste Euroopa Liidu eeskirjade arvukuse tõttu on Euroopa tarbijatel keeruline selgeid juhiseid leida. Lünkade täitmise asemel, mis peaks olema nende otstarve, on eri liikmesriikide täiendavad õigusnormid pigem takistanud kaubandust Euroopa Liidus siseturul.

Seetõttu ma leian, et ainult ühtne, üleeuroopaline toiduainete märgistamise süsteem võib loodetavasti need probleemid kõrvaldada. Kohustuslik märgistus tuleb esitada arusaadavas vormis, et tarbijad saaksid teha teadlikke oste. Tarbijatel on meie otsustusprotsessis tõepoolest jätkuvalt eriline koht, kui tegemist on nende tervise ja nende ostetavate kaupade kvaliteedi kaitsmisega.

Ma pean rõhutama, et on tähtis kaitsta Euroopa ettevõtteid igasuguse võltsimise ja kõlvatu konkurentsi eest, soodustades samas bürokraatia vähendamist. Toiduainepakendil tootja nime märkimine on oluline ka Euroopa toiduainetööstuse konkurentsivõime edendamise seisukohalt.

  António Fernando Correia de Campos (S&D), kirjalikult. – (PT) Kolleeg Sommeri raport ei ole olulise tähtsusega üksnes tarbijatele selge teabe andmise seisukohalt, vaid ka turumoonutuste vältimise ja Euroopa Liidu majanduse katalüsaatorina toimimise mõttes, mille aluseks on läbipaistvad mehhanismid ja eeskirjade ühtne kohaldamine ELis. Seetõttu on üllatav taas näha katseid (istungi muutmise kaudu) kaasata sellesse märgistamissüsteemi ka vein, mille puhul tahetakse nõuda toiteväärtuse ja suhkrusisalduse esitamist.

Veinipudelite etikettidel on juba praegu kohustuslik esitada mitmesuguseid andmeid ja uute nõuete lisamine tähendaks märgistuse ülekoormamist, mistõttu seda on raske lugeda, ent kaasnev praktiline väärtus on kaduvväike. Veinide märgistamise erinõuded tulenevad ajalooliselt faktist, et tegemist on äärmiselt reguleeritud tootega, millel on teatud eriomadused. Seetõttu tuleks veini suhtes rakendada kavandatud viieaastast erandit, mis võimaldab põhjalikult analüüsida teavet, mis märgistusel tuleks esitada. Euroopat mõjutava finantskriisi tõttu tuleb olukorras, kus veinisektor koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, tegutseda ettevaatlikult. Kvaliteetse tootmise kulud on juba niigi suured ja lisanõuded annaksid praktikas vähe kasu. Seda arvestades leian, et oleks sobimatu ja vale märgistada veini vastavalt kõnealusele määrusele.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Toidu märgistamist käsitleva raporti eesmärk seisneb seitsme kehtiva direktiivi ja ühe määruse ühendamises ning Euroopa ja siseriiklikul tasandil kehtivate eeskirjade selgitamises. Praegune ebaühtlus põhjustab ebakindlust ja segadust toidu koostisosade ja toiteväärtuse kohta esitatud teabe osas. ELis toidumärgistuse ühtlustamiseks tehtavate muudatustega kaasneb Euroopa tootjate konkurentsivõime kasv ja edendatakse elanikkonna seas tervislikku toitumist. Ma ei ole põhimõtteliselt nõus komisjoni ettepanekuga jätta liikmesriikide õiguslik reguleerimine suuresti nende endi otsustada. See tekitaks veelgi killustatust ja lahknevusi toidu siseturul ning nulliks täielikult määruse põhieesmärgi, milleks on ühtlustatud ja selge toidumärgistus. Komisjoni ettepanek 3 mm kirjasuuruse kohta oleks paljudel juhtudel praktikas teostamatu. Selle nõude täitmine tähendaks vajadust muuta pakendite suurust, see aga tähendaks loogiliselt võttes suuremaid kulutusi pakendite tootmisele, uutes pakendites toodete transportimisele ja toodete ladustamisele ning suuremaid kulutusi toidule ning pakendite keskkonnasõbralikule kõrvaldamisele. Komisjon on jätnud täiesti tähelepanuta väiketootjad ja pakendamata toodete otsemüügi. On vastuvõetamatu, et komisjon esitab meile selliseid tasakaalustamata ja puudulikke ettepanekuid, mis ei võta arvesse viimaseid teaduse saavutusi. Põhimõtteliselt olen ma nõus raporti muudetud versiooniga, mille esitas keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon, ning hääletan selle uue versiooni poolt.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Me hääletame täna määrust, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid, tagades neile õiguse saada teavet neile müüdava toidu kohta, et nad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid.

Meie asi pole dikteerida, mida eurooplased peavad sööma. Seetõttu ei saa me nõustuda selliste meetoditega nagu valgusfoorituledel või toitainelistel põhijoontel põhinev märgistus, mis annab toidule rohelise või punase tule nn tervishoiualaste põhimõtete alusel, mis muu hulgas ei võta arvesse kokandustraditsioone ega kohalikke eritoite. Pealegi on juhtivad toitumisspetsialistid seisukohal, et ei ole olemas sellist asja nagu hea toit ja halb toit, vaid on ainult hea toitumine ja halb toitumine, mis sõltub üksikute toiduainete kombineerimisest inimese toitumises tervikuna. Nii valgusfoorituledel kui ka toitainelistel põhijoontel põhineva süsteemi puhul jäetakse tähelepanuta asjaolu, et inimorganism vajab korralikuks toimimiseks ka neid kurikuulsaid rasvu, suhkrut ja soola.

Samuti tahaksin ma juhtida tähelepanu toiduainete päritolu esitamise vajadusele. Me teame väga hästi, et mõnedes riikides võidakse kasutada tervisele kahjulikke koostisosi ja tootmissektoris võidakse aktsepteerida viletsaid hügieenitingimusi. Me peame kaitsma ka neid ettevõtteid, kes on uhked oma toodete kvaliteedi ja tervislikkuse üle. Oma hääletamisega saame astuda suure sammu selles suunas.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Me oleme kulutanud umbes 90 miljonit eurot ELi kampaaniale Euroopa koolilaste tervisliku toitumise edendamiseks. Eesmärk on innustada lapsi sööma tervislikult, pakkudes neile tasuta puuvilju. Seega, me kulutame miljoneid, et lastele selgeks teha, et nad peaksid sööma õunu ja muid puuvilju. Seejärel kavatseme juurutada toiduainete märgistamise süsteemi, mille kohaselt väikese suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toidud oleksid märgistatud rohelise fooritulega, suure suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toidud aga punase fooritulega. Needsamad õunad, mida me miljonite eurode eest oleme pakkunud, peaksid nüüd suhkrusisalduse tõttu olema märgistatud punasega ja neid vaadeldaks kui ebatervislikku toitu. Kui nii läheks, poleks lastel ELi kohta tõenäoliselt midagi head öelda. Isegi need inimesed, kes ei mõtle selle peale, mida nad söövad, on lõpuks aru saanud, et mugavustoitude, küpsiste, maiustuste ja alkoholi ülemäärane tarbimine on ebatervislik. Kõikide inimeste jaoks, kes toitu ostes tahavad pidada silmas oma tervist või kes on sunnitud haiguse tõttu tervist silmas pidama, on koostisosade täielik loetelu palju olulisem. See muudab näiteks diabeetikute jaoks lihtsamaks leivaühikute arvutamise, selle asemel, et oletada, kui palju tuleks insuliini süstida. Nende umbes 10% tarbijate jaoks, kes ilmselt loevad märgistusel esitatavat toitumisalast teavet, on toiteväärtuse ja kalorsuse esitamine ideaalne lahendus. Segadusttekitav värvikoodide süsteem aga ei teeni tegelikult mingit kasulikku eesmärki.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Paljud Euroopa kodanikud põevad toitumisega seotud haigusi, milleks on näiteks suhkruhaigus, kõrge vererõhk ja südamehaigused. Nendesse haigustesse haigestumine kasvab, ehkki sageli on need haigused välditavad. Kuna sõltuvus töödeldud toiduainetest ja mugavustoitudest on suur ning arusaadav teave nende koostise kohta puudub, ei tee tarbijad oma toitumises alati tervislikke valikuid – isegi kui nad tahaksid. Meil on õigus saada selget ja täpset teavet selle kohta, mida me sööme, ning eri toodete võrdlemine peaks olema lihtne, eriti nende rasva-, suhkru- ja soolasisalduse võrdlemine. Märgistamisstandardid, eriti värvikoodid, mida ma homsel hääletusel toetan, aitavad nii spetsiifiliste toitumisvajadustega inimestel kui ka üldiselt toitumisse teadlikult suhtuvatel inimestel teha õigeid valikuid. Haridusest toidu ja toitumise kohta ei piisa – seda peab toetama kättesaadav ja usaldusväärne teave, mida inimesed saavad hõlpsalt kasutada. See on äärmiselt oluline selleks, et tagada inimestele võimalus teha toitumisel õigeid valikuid, ja see on üks parimaid võimalusi lahendada kogu Euroopa Liidus levinud, toitumisega seotud haiguste probleem.

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – (PL) Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, mis pannakse täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil hääletusele, on järjekordne samm, mis võimaldab tarbijatel saada toodete kohta vajalikku teavet ja seeläbi teha teadlikke otsuseid, kas neid tooteid osta või mitte. Selle õigusaktiga kehtestab liit toiduainete märgistamise süsteemi, mis on kõikides liikmesriikides kohustuslik. See on näide heast õigusloomest, millega praegune seitsmest direktiivist ja ühest määrusest koosnev süsteem muudetakse ratsionaalsemaks. Tänu õigusaktide ühtlustamisele Euroopa tasandil tagatakse ühisturu nõuetekohane toimimine, kuna tarbijatel võimaldatakse teha teadlikke valikuid, kindlustades samas õiguskaitse ka tootjatele. Toiduainete märgistamise arvukad erinevad süsteemid põhjustavad vaid tarbijate seas ostude tegemisel tarbetuid kahtlusi ning tarbijatele antav teave on sageli loetamatu või siis ei ole see pakendil korralikult esitatud. See on eriti tähtis, pidades silmas rasvumisepideemiat Euroopas. Renate Sommeri raporti eesmärk on seda olukorda muuta ja seetõttu hääletan ma selle vastuvõtmise poolt.

6. Statistiliste andmete kvaliteet Euroopa Liidus ja komisjoni kontrollivolituste laiendamine (Eurostat) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille majandus- ja rahanduskomisjoni nimel on komisjonile esitanud Othmar Karas ja Sharon Bowles ning mis puudutab statistiliste andmete kvaliteeti Euroopa Liidus ja komisjoni (Eurostati) kontrollivolituste laiendamist (O-0080/2010 – B7-0314/2010).

  Othmar Karas, esitaja. – (DE) Austatud juhataja, volinik Rehn, kolleegid! Tänane arutelu on oluline poliitiline sõnum, mille Euroopa Parlament neil päevil soovib saata. Selle suuliselt vastatava küsimuse esitamine Eurostati ümberkujundamise protsessi kestel ja Euroopa Parlamendilt komisjonile suunatud arvamuse koostamine on ka märk meie otsusekindlusest.

Eraldi resolutsiooni esitades osutame, et Euroopa Parlament soovib ja vajab, et Eurostat tegutseks sõltumatult ja terviklikult. See on seadusandja esimene otsene vastus Kreeka juhtumile. Samas ei tohiks me unustada, et 2005. aastal lükkas nõukogu tagasi volinik Almunia nn viie punkti plaani ning seeläbi välistati komisjoni varustamine vajalike vahenditega. Me teeme nüüd seda, mida oleksime võinud teha ja oleksime pidanud tegema kaua aega tagasi. Seega tahaksin ma nii komisjonile kui ka nõukogule meenutada, et on olemas poliitiline tahe töötada välja kõik vajalikud vahendid, tagamaks, et lisaks rahaliidule saaks euro tugineda ka majandusliidule. Ma kutsun nõukogu üles mitte blokeerima, mitte viivitama, mitte takistama, vaid andma komisjonile see võimalus.

Samuti soovime teada, kas on algatatud uurimine, kas Eurostat ja/või liikmesriigid on viimastel aastatel ebakorrektselt toiminud, sest üksnes selge analüüsi tulemusena saame teada, milliseid parandusi ja täiendusi on vaja teha.

Mida Euroopa Parlament tahab? Me tahame sõltumatust ja võrreldavust – ning seega statistika kogumise miinimumstandardeid, asutuste institutsioonilise struktuuri miinimumstandardeid ja koostööd Euroopa Keskpangaga. Me tahame, et kõiki toiminguid oleks võimalik kontrollida, mistõttu Eurostatil peab olema õigus viia igal ajal läbi etteteatamata kontrolle. Me tahame Eurostati volituste laiendamist, sest me tahame näha kõiki andmeid, sealhulgas piirkondliku ja omavalitsuse tasandi andmeid ning sotsiaalkindlustuse andmeid. Me tahame tõhusat koostööd, me tahame tugevdada kooskõlastamisfunktsiooni ja me tahame, et komisjon ütleks meile enne meie raporti valmimist, kas kõik see, milles seni on nõukoguga kokku lepitud, on piisav. Meie arvates see nii ei ole. Me peame silmas miinimumselgitust, tegemata töö ärategemist ning suurema sõltumatuse ja ulatuslikuma pädevuse saavutamiseks järgmise sammu astumist.

  Sharon Bowles, esitaja. – Austatud juhataja! Majandus- ja rahanduskomisjon on ühel meelel selles, et Eurostati on vaja tugevdada, ning me oleme juba pikka aega püüelnud statistiliste andmete kvaliteedi tõstmise poole.

Me teame, mis on minevikus toimunud, nagu viitas ka kolleeg Karas. 2005. aastal häbistas nõukogu end ja pani aluse praegustele riigivõlaprobleemidele, nõrgestades stabiilsuse ja kasvu pakti ning samaaegselt keeldudes Eurostatile volitusi andmast. Sellist minevikku arvestades võtab usalduse taastamine aega, ning usalduse puudumine oli üks põhjusi, miks liikmesriigid pidid äsjaste probleemidega seoses palju raha eraldama. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu sõnadest ja poliitilistest lubadustest ei piisanud.

Me saame peagi Eurostatile viimaks kontrollivolitused ja see on praegu väga oluline, sest nii on võimalik tagada teiste majanduse järelevalve kavade rakendumine. Vahend, mis võimaldab saada andmeid lubaduste täitmise kohta, on märksa vajalikum kui teadmised lubaduste kohta.

Me tahame, et andmete kvaliteeti parandataks ja et andmed oleksid ajakohased. Me tahame võimalust kontrollida rahvamajanduse arvepidamise sisendandmeid ja me küsime: kas Eurostatile antud uued volitused on piisavad? Ka nüüd on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu seadnud uute kontrollivolituste rakendamisele mõningaid tingimusi, mis on tegelikult küll vähem piiravamad kui paljud meist kartsid. Kuid kas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu on kahjustanud tõeliselt varajase uurimise ja sekkumise võimalust?

Euroopa Parlamendi raport pooldab Eurostatile nn metodoloogiliste külastuste tegemiseks tingimusteta õiguste andmist. Muidugi tuleb ressursid suunata sinna, kus neid on vaja, kuid uurima tuleb hakata kahtluse tekkimise ajal, mitte tagantjärele.

Lõpetuseks: millal me teame, et omavahel võrreldakse tõepoolest võrreldavaid asju? Milliseid samme on astutud, tagamaks raamatupidamiseeskirjade standardimine ja piisav läbipaistvus, et saada teavet bilansivälise tegevuse ja muude „loominguliste” meetodite kohta?

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt tänada Othmar Karasit, Sharon Bowlesi ja teisi nende väga oluliste küsimuste tõstatamise eest, mis puudutavad statistiliste andmete kvaliteeti ja Eurostati. Mul on hea meel ka toetuse üle, mida teie arvamuse eelnõus väljendatakse komisjoni ettepanekule muuta määrust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta.

Ma juhiksin tähelepanu, et tegemist on hr Barroso teise komisjoni esimese õigusloomega seotud ettepanekuga, mis esitati veebruaris. Mul on hea meel, et see peagi vastu võetakse, nagu ma loodan, ja sellest saab üks meie käsutuses olevatest vahenditest. Me vajasime seda juba ammu, nagu Sharon Bowles ütles.

Esialgne selleteemaline ettepanek esitati 2005. aastal, kuid liikmesriigid lükkasid selle toona tagasi. Ajad on muutunud ja nüüd on meil ettepanekule nõukogu laialdane toetus.

Mis puudutab täna arutatavat ettepanekut, siis üldine seisukoht, milles majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eelmisel nädalal, 8. juunil, kokku leppis, kinnitab vajadust tagada valitsemissektori võlga ja eelarve puudujääki puudutava statistika kõrge kvaliteet ning tunnistab komisjoni ja Eurostati rolli selle eesmärgi saavutamisel.

Koostatavas määruses säilitatakse komisjoni ettepaneku põhieesmärk anda Eurostatile ulatuslikumad kontrollivolitused juhuks, on ilmnenud andmete kvaliteediga seotud märkimisväärne oht või probleem. Seega saab komisjon kompromisstekstiga nõus olla.

Komisjon kavatseb võtta veel mitu meedet, parandamaks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud Euroopa statistika kvaliteeti. Kavas on otseselt tugevdada seda tööd tegevat personaliressurssi, peamiselt asutusesiseste ümberpaigutuste kaudu. Liikmesriike hakatakse senisest korrapärasemalt külastama nn ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dialoogkülastuste raames.

Komisjon kavatseb tagada, et määruses ette nähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud sisaldaksid rohkem teavet statistika koostamiseks kasutatavate lähteandmete kohta. Erandlikel juhtudel, kui on ilmnenud märkimisväärsed ohud või probleemid seoses andmete kvaliteediga, kasutab Eurostat kõiki talle uute eeskirjade alusel antud asjakohaseid volitusi, sealhulgas muidugi ka kontrollivolitusi.

Enne kui ma lõpetan, lubage mul öelda paar sõna Kreeka ja mõnede päevakajaliste küsimuste kohta. Ma kasutaksin seda võimalust ja kulutaksin veel ehk minuti teie ajast. Nagu on hästi teada, on komisjon mitme aasta jooksul põhjalikult tegelenud Kreeka statistikaga. Muudetud määrus peaks tulevikus paremini maandama pettuste või statistika manipuleerimise ning kõikvõimalike muude rikkumiste riske.

Eile toimus Kreekaga seoses uus areng. Te teate, et Moody's otsustas eile alandada Kreeka võlakirjade krediidireitingut. Ma arutasin seda teemat ka kolleeg Michel Barnier’ga ja komisjoni presidendiga. Pean ütlema, et Moody'se otsuse ajastus on nii üllatav kui ka äärmiselt kahetsusväärne, sest see otsus järgnes Kreeka, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelisele kokkuleppele makromajandusliku kohandamisprogrammi kohta.

Kreeka valitsuse võetud meetmed osutavad valitsuse kindlale kavatsusele viia ellu statistikasüsteemi reformimise, riigi rahanduse stabiliseerimise ja pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu taastamise strateegiat. Moody'se otsus tundub olevat vastuolus muutustega Kreeka riigivõlakirjadega tehtavates tehingutes ja krediidiriski vahetustehingute tasudes, mis pärast kohandamisprogrammis kokkuleppimist on oluliselt vähenenud. See tõstatab taas küsimuse reitinguagentuuride rollist rahandussüsteemis ja seoses usaldatavusnormatiividega.

Komisjon käsitleb neid ja teisi küsimusi reitinguagentuuride tulevikku kaaludes. Eelkõige uurib komisjon lähikuudel küsimusi, mis puudutavad konkurentsi selles sektoris – mis on praegu väga kontsentreeritud – ning metoodika läbipaistvust ja huvide konflikti, kuna süsteemi aluseks on jätkuvalt maksja-emitendi mudel.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et täpsed ja usaldusväärsed statistilised andmed rahvamajanduse arvepidamise kohta on ülimalt tähtsad. Sellised andmed moodustavad korralikult ja tõhusalt toimiva majandus- ja rahaliidu ühe nurgakivi, nagu toonitas ka Othmar Karas. Eurostati volituste muutmise ettepanek moodustab seega lahutamatu osa Euroopa majandusliku juhtimise tugevdamisest, mis on tõepoolest vajalik eesmärk.

  Edward Scicluna, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et komisjon on esitanud Eurostati tugevdamiseks õigusloomega seotud ettepanekud, mida majandus- ja rahanduskomisjon nüüd kaalub.

Statistiliste andmete haldamise kvaliteet moodustab eurotsooni kriisi keskse osa. Ma olen kahtlemata nõus, et Eurostatil peaksid olema suuremad volitused, eelkõige liikmesriikides kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Kuid selliste kontrollide tegemisel ei peaks suhtlema üksnes liikmesriigi rahandusministeeriumi ametnikega, riikliku statistikaametiga ja riigiosalusega ettevõtetega, vaid need peaksid vajadusel hõlmama ka majandusteadlasi, ametiühinguid, valitsusväliseid organisatsioone jne. Selliselt tegutsevad näiteks reitinguagentuurid ja isegi Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioonid.

Teiseks: meil peab olema ühtne arvestussüsteem, mida kasutaksid kõik liikmesriigid, mis põhineks standarditud ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusmetoodikal ning mis oleks kokku lepitud liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel. Seda süsteemi ei peaks kasutama üksnes komisjonile esitatavate finantsaruannete puhul, vaid ka liikmesriikide avalikus sektoris endas.

Euroala loomisele ja euro kasutuselevõtule järgnenud kümne aasta jooksul oleme avastanud süsteemis põhimõttelisi vigu, mis põhjustavad kahju. Irooniline on see, et me eirasime neid vigu, tuginedes euro edukusest tulenenud väärale kindlustundele. Me peame tagama, et turud võiksid tulevikus usaldada valitsuste majandusprognoose ja statistikat. Me peame need vead kiiresti parandama.

Seepärast kutsun komisjoni üles jätkama tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et need probleemid kiiremas korras lahendada.

  Sylvie Goulard, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja ja volinik! Praegune euroala kriis ei saa muidugi olla tingitud ühise statistikasüsteemi puudustest. Sellegipoolest on neil puudustel olnud tõsised tagajärjed. Need tagajärjed on seotud majandusega, ja neist tagajärgedest oleme juba väga palju kuulnud, ent ka Euroopa Liidu usaldusväärsusega. Minu arvates tõstatub kõnealuse teemaga seoses üks suuremaid probleeme Euroopa Liidu praeguses toimimises. Valitsused annavad oma kodanikele õigustatult lubadusi, öeldes, et vastastikuste kohustuste täitmist kontrollitakse rangelt, et kriteeriumide täitmist kontrollitakse kuni komakohani – algses saksakeelses sõnastuses oli see kohustus drei komma null –, kuid needsamad valitsused on aasta-aastalt keeldunud andmast Eurostatile vahendeid, mida too oma töö tegemiseks vajab. Kõik see kahjustab meie ühist heaolu, sest kõik, mis nõrgestab komisjoni, nõrgestab meid kõiki.

Seetõttu toetame täielikult seda resolutsiooni, milles nõutakse komisjonile, s.t Eurostatile uurimisvolituste andmist ja ühiste standardite tugevdamist. Kui me ei astu seda sammu statistika kasutamise ja koostamise nõuete järgimise tagamiseks, siis jäävad nõuete järgimise lubadused täitmata. Eurooplased tunnevad end aina rohkem segaduses olevat ja Euroopa Liit kaotab oma näo.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Arutelu Eurostati volituste laiendamise üle ei käsitle tegelikku probleemi. Me ei tohi kunagi enam sattuda olukorda, kus liikmesriik trikitab oma eelarveandmetega ja elab aastaid üle jõu teiste kulul; kui andmetes on põhjust kahelda, siis tuleb andmeid kontrollida. Kuid Euroopa Liit ei tohi kasutada Kreekat ja praegust eurokriisi ettekäändena liikmesriikide eelarvepädevuse täielikuks likvideerimiseks. Pigem tuleb probleem välja juurida.

Liikmesriikide sotsiaalmajanduslik ülesehitus on kohati väga erinev. Ka Eurostat, mis žongleerib Euroopa Liidu andmetega, peab seda mõistma. Londoni töötu ei ole samasugune nagu Pariisi töötu, sest selle mõiste puhul kohaldatakse erinevaid kriteeriume. Traditsiooniliselt tugeva valuutaga ja traditsiooniliselt nõrga valuutaga riikide vahel on sotsiaalmajandusliku olukorra erinevused veelgi suuremad.

Eurostat ei tohi võrreldavuse müüdist iga hinna eest kinni hoida; pigem tuleb euroala riikide võrreldavus põhjalikult läbi mõelda.

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja ja volinik! Lubage mul kõigepealt väljendada oma täielikku rahulolu märkuse suhtes, mille te tegite Moody'se reitinguagentuuri eilse ootamatu ja põhjendamatu otsuse kohta alandada Kreeka krediidireitingut. Te nimetasite seda otsust kahetsusväärseks ja vääraks, kinnitades seega, et meie otsus vaadata põhjalikult läbi selliste ettevõtete tegutsemise alused Euroopas ja kaaluda tõsiselt Euroopa avaliku reitinguagentuuri loomise võimalust oli õige.

Mis puudutab tänast arutelu ja ettepanekut muuta määrust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud statistiliste andmete kvaliteedi kohta, siis me kõik teame, et see on tingitud niinimetatud Kreeka valestatistika juhtumist.

Mind kui Kreekat esindavat parlamendiliiget ei tee muidugi rõõmsaks, et selles arutelus kasutatakse Kreekat näitena, mida tuleb vältida. Tahaksin siiski Euroopa Parlamendile meelde tuletada – seda tegi ka volinik –, et Kreeka, praegune Kreeka valitsus, oli esimene, kes probleemi tunnistas ja kes võttis vastu radikaalsed otsused selle lahendamiseks, muutes kõigepealt riikliku statistikaameti täiesti sõltumatuks asutuseks, mille tegevust kontrollib parlament, ja astudes samme uurimiskomisjoni moodustamiseks, mille ülesanne on asja uurida ja teha kindlaks, kes vastutavad selle vastuvõetamatu tegevuse eest.

Me peame sellegipoolest tunnistama, et Euroopa tasandil on see arutelu hiljaks jäänud, sest alates 2005. aastast on olnud piisavalt statistikat, mis oleks pidanud sundima meid tegutsema.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Tahaksin juhtida selle arutelu praktilisemasse suunda, kuna eelmisel nädalal teatas volinik, et Eurostat kavatseb viia läbi erikontrolli statistiliste andmete osas, mille komisjon on saanud Bulgaarialt.

Kahjuks ei selgunud härra Rehni avaldusest, miks see kontrollimine on vajalik. Seetõttu tahaksin esitada talle nüüd ühe küsimuse.

Milliste kriteeriumide alusel valiti välja see kõige stabiilsem liikmesriik Balkanil, samas kui kõikidel teistel Balkanil asuvatel liikmesriikidel on tekkinud suuri raskusi? Milliste kriteeriumide alusel otsustati, et just Bulgaariat tuleb kontrollida? Kas see ei ole ka märk teie teatavast inertsist, mis on seotud teie eelmise vastutusalaga, milleks oli laienemine?

Te ütlesite äsja, et Kreeka krediidireitingu alandamine Moody'se poolt on äärmiselt kahetsusväärne. Kuid kas te mõistate, et kui avalikkuses loobitakse selliseid avaldusi, võidakse järgmiseks alandada ka Bulgaaria krediidireitingut? Siis ei saa te Moody’se peale pahandada, vaid peate ainuüksi ennast süüdistama.

  Olle Ludvigsson (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Euroopa Liidu majandusliku stabiilsuse tagamiseks on vaja võtta lihtsaid meetmeid. Üks lihtsamaid, kuid samas olulisemaid meetmeid on majandusstatistika kvaliteedi tõstmine. Selles valdkonnas on täiesti võimalik saavutada suhteliselt kiiresti olulisi edusamme. Seetõttu on mul hea meel nii komisjoni kui ka nõukogu positiivsete sõnumite üle. Loodetavasti on võimalik kiiresti jõuda kokkuleppele statistika kvaliteedi tõstmiseks võetavate tulemuslike meetmete pakettides.

Mina leian, et Eurostati rolli ja volitusi tuleb tugevdada. Eurostat peab ka jätkama koostööd riiklike statistikatootjatega, kuid otsustusprotsessi hierarhia ja otsustamistasandid tuleb muuta selgemaks. Eurostat peab olema võimalik nõuda õigeid riiklikke andmeid ning tal peab olema õigus kasutada nii sanktsioone kui ka erikontrolle, kui kvaliteet ei ole piisavalt hea.

Statistika kvaliteedi parandamiseks on vaja rohkem ressursse. Me peame mõistma, et kõrgem kvaliteet eeldab selles valdkonnas suuremaid investeeringuid. Me peame Eurostati jaoks plaani paika panema. Eurostati suutlikkust tuleb suurendada ja me peame tagama, et eelarve võimaldaks seda teha. Mulle teeb muret, et seni pole statistikat kõnealuse valdkonna otsustusprotsessi aruteludes prioriteedina käsitatud. Ma loodan, et investeeringuid suurendatakse.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Me kõik oleme teadlikud, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud statistiliste andmete kvaliteedi määruse muutmine on erakordselt oluline ja kiireloomuline meede, arvestades praeguseid probleeme enamiku liikmesriikide eelarvetes. Ilma täpsete ja selgete andmetega on raske teha otsuseid edasiste meetmete kohta ja neid meetmeid võtta. Sellega seoses tuleb panna paika kontrollimehhanism, mis võimaldab liikmesriikide asutuste esitatud andmeid õigeaegselt kontrollida. Igal juhul ei tohi me end taas leida samasugusest olukorrast, nagu juhtus Kreekaga, kus alles tagantjärele selgub, et laiaulatusliku mõjuga otsuseid tehti ebaõigete või võltsitud andmete alusel. Me peame kaaluma ka karistusi nende riikide puhul, kes teadlikult edastavad ebaõigeid andmeid või ebaõiget statistikat. Eurostati tugevdamist ja muutmist sõltumatuks asutuseks tuleks niisiis igal juhul kaaluda. See ei tähenda liikmesriikide eelarvepädevusse sekkumist, vaid eesmärgiks on andmete tulemuslik kontrollimine.

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Ma leian, et komisjoni tuleb tunnustada nii kiirete edusammude eest kõnealustes küsimustes. Näiteks vaid paar kuud tagas peeti riigi statistiliste andmete uurimist riikliku suveräänsuse rikkumiseks. Tollal peeti seda praktiliselt võimatuks, kuid nüüdseks oleme väga kaugele jõudnud. On suurepärane, et Eurostati volitusi tahetakse laiendada. Euroopas oleks sattunud omamoodi moraalsesse kriisi, kui statistika moonutamisele oleks läbi sõrmede vaadatud.

Olen nõus kolleeg Podimataga, et Kreeka säärane naeruvääristamine peaks nüüd lõppema. Kreeka väärib tema raskete otsuste eest austust. Sealsetele inimestele tuleks tagada ka varasemast parem juurdepääs statistilistele andmetele ja üldisele teabele majanduse kohta.

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Ma tänan selle väga sisulise arutelu eest ja teie toetuse eest Eurostati volituste tugevdamise ettepanekule. Ma pean nõustuma proua Jaakonsaariga selles, et suhtumises majanduspoliitika kooskõlastamisse on Euroopas viimastel kuudel tõepoolest aset leidnud suur muutus – tõeline kultuuriline muutus.

Selle ettepaneku vastuvõtmine on meie majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks tehtavate jõupingutuste üks nurgakive. Mitu märkust tehti Kreeka ja Bulgaaria kohta ning ma tahaksin anda selgitusi ja vastata mõningatele küsimustele, mis täna tõstatati. Mis puudutab Kreekat, siis ma ei hakka selle saaga pikka ajalugu lahkama. Ma olen nõus nendega, kes ütlevad, et ei ole õiglane Kreekat jätkuvalt „materdada”, sest Kreeka liigub nüüd edasi ja tema programmi rakendatakse tulemuslikult. Kreeka väärib austust ja toetust, mitte „materdamist”. Mis puudutab statistikareforme, siis me teeme Kreeka ametiasutustega koostööd. Me külastasime Kreekat sel talvel ja kevadel mitu korda ning leppisime hiljuti kokku tegevuskavas, mille eesmärk on tugevdada Kreeka statistikasüsteemi ja parandada Kreeka riigi rahanduse statistika kvaliteeti.

Mis puudutab Bulgaariat, siis me tunneme muret peamiselt eelarveprognoosi kahe aspekti pärast. Ma loodan, et vähemalt Bulgaariat esindavad parlamendiliikmed kuulavad minu selgitusi Bulgaaria ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja statistikaga seotud probleemide kohta.

Esiteks ei teatanud Bulgaaria komisjonile õigeaegselt eelarveprognoosi ulatuslikust korrigeerimisest, rikkudes seega asutamislepingus sätestatud kohustusi. Teiseks puudub meil teave selle kohta, miks asendas Bulgaaria vaid mõne nädala jooksul oma 2010. aastaks kavandatud tasakaalus eelarve 3,8%-lise puudujäägiga eelarvega, kui makromajanduslik olukord on jäänud samaks või isegi paranenud. Järelikult ei saa komisjon praegu anda hinnangut Bulgaaria eelarveplaanidele selleks aastaks.

Eurostati kavandatud visiit Bulgaariasse, mis peaks toimuma käesoleva aasta teises pooles, ei ole seotud 2010. aasta prognoosi lahknevustega ja selleteemaliste küsimustega. Tegemist ei ole statistikaga seotud probleemidega. Selle asemel keskendub Eurostat võimalikele ohtudele seoses varasemate andmetega 2009. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Need andmed puudutavad valitsuse lepingulisi kohustusi, millest varem ei ole teatatud.

Ma olen väga tänulik selle eest, et te juhtisite tähelepanu nendele olulistele küsimustele, millel võivad olla teatavad tagajärjed Bulgaaria positsioonile turgudel. Bulgaaria ametiasutustelt saadud teabe kohaselt lõpetatakse eelarve siseauditid alles suve keskpaigaks. Eurostat kasutab nende auditite tulemusi Bulgaaria külastamisel seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti võetakse vastu muudetud määrus, mis annab Eurostatile tugevamad volitused, võib Eurostat nendele volitustele oma töös vajadusel tugineda.

Daamid ja härrad, tänan teid veel kord tähelepanu eest ning eriti teie ulatusliku ja tugeva toetuse eest meie ettepanekule, mis on Barroso teise komisjoni kõige esimene õigusloomega seotud ettepanek. Ettepaneku vastuvõtmine on majandus- ja rahaliidu tulemusliku toimimise seisukohalt hädavajalik.

  Juhataja. – Tänan teid, volinik. Tänan ka teie suuremeelsete kommentaaride eest meie aadressil, ehkki me ei kuulanud neid piisavalt tähelepanelikult. Minu arvates on kahetsusväärne, kui sõnavõtu ajal avaldatakse meelsust, näiteks aplodeerimisega, mis ei ole kuidagi seotud käsitletava teemaga ega meie arutelu raames aset leidva sõnavõtuga.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 16. juunil 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Enikő Győri (PPE) , kirjalikult. – (HU) Euroopa Parlament peab tänases arutelus võtma seisukoha väga olulises küsimuses, nimelt selles, mis suunas praegu Eurostati vastutusalas toimiv statistilise teabe süsteem peaks liikuma, et tulevikus vältida Kreeka skandaaliga sarnaseid olukordi. Lubage mul teile meenutada, et Kreeka ametiasutuste poolt toime pandud pettus tuli ilmsiks juba 2004. aastal ja umbes samal ajal olid ka sotsiaaldemokraatide juhitud Ungari valitsuse rahaasjad hämarad. Sellele vaatamata ei ole EL siiani astunud ühtki sammu statistilise teabe süsteemi reformimiseks. Kuigi komisjoni plaan anda Eurostatile kontrollivolitused on minu arvates samm õiges suunas, leian ma, et me peame tegema rohkem, sest kaalul on nüüd meie ühisraha tulevik. Mida me minu arvates edasi peaksime tegema? Ma leian, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei tuleks sanktsioone rakendada mitte üksnes nende liikmesriikide suhtes, kes on korduvalt jätnud täitmata 3%-lise eelarvepuudujäägi Maastrichti kriteeriumi, vaid ka nende suhtes, kes on aastaid esitanud ebaõigeid statistilisi andmeid, eksitades investoreid ja ELi ning ohustades euroala stabiilsust. Ma pooldan põhimõtet, et riiklike statistikaametite ametnikud peavad olema isiklikult vastutavad Eurostatile esitatud andmete kvaliteedi eest. Võttes arvesse Herman Van Rompuy juhitava nõukogu töörühma tööd, teen ettepaneku paluda komisjonil töötada välja praegu kehtivate sanktsioonide asemele rangem sanktsioonidesüsteem.

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

7. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

7.1. Euroopa Parlamendi asepresidendi valimine (hääletus)

  Juhataja. – Me läheme nüüd Euroopa Parlamendi asepresidendi valimise juurde meie kodukorra artiklite 13, 15 ja 18 alusel.

Nagu te teate, valiti üks meie kolleege, kes oli 11. asepresident, oma riigi parlamenti ja ta tegutseb seal parlamendi spiikerina. Ma pean silmas härra Schmitti. Täna valime tema asemele uue asepresidendi. Kandidaadina on üles seatud László Tőkés. Kandidaat on mulle ametlikult teatanud, et ta on ülesseadmisega nõus. Kuna kandidaate on ainult üks, teen ettepaneku, et valimine toimuks lihtsa heakskiitmisega vastavalt kodukorra artikli 13 lõikele 1.

Kas keegi teist on selle vastu? Vastavalt nimetatud artiklile pean ma seda küsima.

  Corneliu Vadim Tudor (NI). – Austatud juhataja! Täna on mul esimest korda häbi olla Euroopa Parlamendi liige. Esimest korda on Euroopas nii kõrgele ametikohale hääletamiseks üles seatud mees, kes eitab pärast Esimest maailmasõda sõlmitud Trianoni rahulepingut. Rumeenia rahvas...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Juhataja. – Te ei nõustu selle valikuga, niisiis korraldame ametliku hääletuse. Me hääletame elektroonilise süsteemi abil.

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Me kuulsime, et kandidaat soovis kõigepealt avaldusega esineda. Võib-olla oleme valesti informeeritud, aga kui kandidaat soovib teha avaldust, siis peaksite talle sõna andma.

  László Tőkés (PPE). – Austatud juhataja! Ma olen tänaseks ette valmistanud lühikese avalduse, mille ma tahaksin ette lugeda.

See, et mind on Euroopa Rahvapartei toetusel üles seatud Euroopa Parlamendi asepresidendi kandidaadiks, on suur au. Sama suureks auks oli mulle Rumeenia kõrgeima teenetemärgi, täheordeni omistamine 2009. aasta detsembris, mil tähistati 20 aasta möödumist kommunistliku diktatuuri kukutamisest Rumeenias. Kakskümmend aastat tagasi tõusis erineva etnilise ja religioosse taustaga Timişoara rahvas, keda ühendasid sarnased vaated ja julgus ning kes seisid silmitsi samade ohtudega, Ceauşescu režiimi vastu. Nagu tollal, jätkan ma nüüdki jõupingutusi oma riigi huvide esindamise nimel, võideldes inimõiguste, vähemuste õiguste ja usuliste õiguste ning vabaduse eest ning olles alati pühendunud Euroopa ja kristlikele väärtustele.

Ma tahan edendada Kesk- ja Ida-Euroopa endiste kommunistlike riikide lõimumist Euroopasse, eriti aga Rumeenias elava ungari vähemuse lõimumist, keda ma Euroopa Rahvapartei liikmena esindan. Mul on hea meel, et ma saan olla Euroopa Parlamendi liige pärast Lissaboni lepingu jõustumist, mis tähistab uut algust Ühinenud Euroopa ajaloos. Tänan teid tähelepanu eest.

(Aplaus)

  Juhataja. – Me hääletame elektrooniliselt. Pärast seda, kui ma kuulutan hääletuse avatuks, kuvatakse ekraanil järgmine teave: hääletuse teema ja kandidaadi nimi. Kandidaadi poolt hääletamiseks vajutage nuppu „+”. Muidugi võite jääda ka erapooletuks; siis tuleb vajutada nuppu „0”, nagu te teate. Nii et kõik on lihtne. Kodukorra artikkel 15 sätestab, et valituks osutub kandidaat, kes saab antud häälte absoluutse enamuse; see tähendab, et arvesse võetakse ainult poolthääled.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Andke andeks, võib-olla olen ma ainus inimene siin saalis, kes ei tea, mis toimub, kuid ma tõesti ei tea, kuidas me peaksime hääletama. On null, number üks ja rist. Ausalt öeldes, ma ei tea, kuidas hääletada poolt või vastu või jääda erapooletuks. Oleks hea, kui seda korralikult selgitataks.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Lubage mul esitada üks küsimus. Teil on seal palju kõrgepalgalisi kolleege, kes kindlasti saavad aidata teil järgmisele küsimusele vastata. Minu ekraanil on nimi Tőkés.

Siis on minu masinal kolm nuppu, mida tuleb vajutada nimelise hääletuse korral. Esimene nupp tähendab „Jah”, keskmine tähendab „Erapooletu” ja kolmas tähendab „Ei”. Kas ma saan õigesti aru?

(Pooldavad vahelehüüded)

Kas see tähendab, et need, kes soovivad hääletada härra Tőkési poolt, vajutavad nuppu „Jah”, need, kes ei taha tema poolt hääletada, vajutavad nuppu „Ei”, ja need, kes tahavad jääda erapooletuks – nagu minu fraktsioon –, vajutavad nuppu „Erapooletu”. Kas nii?

(Aplaus)

  Juhataja. – Täpselt nii ma hetk tagasi ütlesin. Need, kes hääletavad poolt, vajutavad nuppu „Jah”, need, kes hääletavad vastu, vajutavad nuppu „Ei”, ja need, kes tahavad jääda erapooletuks, vajutavad nuppu „0”.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Palun vabandust, aga ma võtan taas sõna pärast kolleeg Schulzi küsimust ja teie väga selget vastust, mis on aga vastuolus sellega, mida mulle ütlesid Euroopa Parlamendi teenistused.

Euroopa Parlamendi teenistused ütlesid mulle äsja, et ma saan hääletada poolt või jääda erapooletuks, kuid ma ei saa hääletada vastu. Nii et kõik pole sugugi selge. Vabandust, et ma niimoodi sekkun, kuid kas me saaksime olla järjekindlad? Oleksin tänulik, kui te annaksite mulle selge vastuse, austatud juhataja.

  Juhataja. – Selge vastus on, et sellel hääletusel loevad ainult poolthääled. Vastuhääled ja erapooletuks jäämised summeeritakse, sest ainult poolthäälte arv on oluline. See asi on selge. Kui te vajutate nuppu „Ei” või nuppu „Erapooletu”, siis tulemus on sama.

Ma vastan nüüd veel kolmele küsimusele.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Me oleme minu arvates jõhkralt rikkunud Euroopa Parlamendi kodukorda. Selline toimimine on lubamatu; on vastuvõetamatu, et ei registreerita, kes hääletas poolt, kes vastu ja kes jäid erapooletuks. Me näeme nuppude töötamise järgi, et vastuhääli ei registreerita. Te peate andma korralduse, et hääletus selgelt registreeritaks, s.t et läheks kirja, kes hääletas poolt, kes vastu ja kes jäid erapooletuks.

  Robert Atkins (ECR). – Austatud juhataja! Kindlasti on arukatel inimestel võimalik aru saada, et me tahame hääletada poolt või vastu või jääda erapooletuks, nagu tavaliselt. Kas te saate seda korraldada? Kui mitte, siis me ei saa hääletada.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Ma tahaksin esitada ühe tehnilise märkuse. Meie masinatel tuleb vajutada kõigepealt „Jah” ja kui minna „Ei” peale, siis näitab masin ikka sinist. Kui tahad vajutada „Ei”, siis ei näita masin midagi. Teiste sõnadega: vastu hääletamiseks tuleb kõigepealt vajutada „Jah”, mis ei ole sobiv tehniline lahendus.

  Dagmar Roth-Behrendt (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Me võiksime lahendada selle olukorra palju rahulikumalt. Tavaliselt valitakse Euroopa Parlamendi asepresidendid korraga kas Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiaja algul või keskel. Lugupeetud kolleegid, seda tehes tehakse kindlaks vaid kandidaadi poolt antud häälte arv – ja see arv määrab ka, millises järjekorras valitakse parlamendiliikmed juhatusse. Kuna üks parlamendiliige on lahkunud, valime täna veel ühe asepresidendi ja ainus oluline asi on see, kas ta saab valimiseks nõutaval arvul poolthääli või mitte. Miski muu ei loe. See on teistsugune hääletus.

(Aplaus)

Euroopa Parlamendi president kirjeldas salajast hääletamist väga täpselt ja mina sain sellest kenasti aru, ilma et ma oleksin pidanud erinevaid nuppe vajutama. Ma vajutasin seda nuppu, mida ma tahtsin vajutada, ja ilmus sinine tuli. Ehk me prooviksime lihtsalt kõik koos veel kord, austatud juhataja.

(Aplaus)

  Juhataja. – Kuulutan hääletuse avatuks.

(Elektroonilise hääletuse teel (hääletas 621 parlamendiliiget, kellest 334 olid poolt, tühje hääletussedeleid oli 287) valis Euroopa Parlament László Tőkési)

Meie asepresident sai kvalifitseeritud häälteenamuse. Ma õnnitlen kolleeg Tőkésit, kelle poolt antud häälte arv võimaldab tal saada Euroopa Parlamendi asepresidendiks, ja soovin talle edu oma kohustuste täitmisel. László Tőkés on asepresidentide järjestuses 11. asepresident.

  Norica Nicolai (ALDE). – (RO) Minu kaart ei töötanud. Ma hääletan vastu.

  Stavros Lambrinidis (S&D). – Austatud juhataja! Ma ei tahaks seda hääletust venitada, aga te ütlesite oma juhistes, et meil on võimalik kas hääletada poolt või jääda erapooletuks. Hääletustulemustest aga ilmneb, et hääletati poolt, jäädi erapooletuks ja hääletati ka vastu. Minu arvates võib siin olla palju inimesi, kes oleksid hääletanud teisiti, kui nad oleksid teadnud, et neil on kolm valikut. Ma tahaksin paluda, et me teeksime selle hääletuse veel viimast korda uuesti, kui nii on tõepoolest õige seda teha.

  Juhataja. – Kolleegid, ma kuulan ära kõik teie kahtlused hääletuse kohta erimenetluse korras pärast hääletust. Me ei otsusta seda küsimust siin ja praegu. Hääletustulemuste kohaselt saavutati kvalifitseeritud häälteenamus ja me valisime László Tőkési asepresidendiks. Kõik teie kahtlused kuulatakse ära. Palun andke neist mulle teada tänase päeva jooksul. Me teeme otsuse selles küsimuses homme. Ma vastan teie kahtlustele otse. Tänan teid väga.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMillan-Scott
asepresident

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma tahtsin teile vaid teada anda, et eelmise hääletuse kohaselt on meil siin saalis 789 parlamendiliiget. See on veidi ülepakutud. Ma loodan, et järgmistel hääletustel ei selgu jälle, et meil on 789 parlamendiliiget.

  Juhataja. – Kui hääletuse lõpus on veel midagi lisada, siis ma annan teile sellest teada.

  Robert Atkins (ECR). – Austatud juhataja! Kolleeg Swoboda märkus oli täiesti asjakohane. Minu hea sõber, Malcolm Harbour, liitis arvud kokku. Kui tõepoolest on nii, et hääletajaid oli rohkem kui kohalolnud parlamendiliikmeid – 785 või isegi 789 –, siis ei saa seda hääletust kindlasti arvesse võtta.

(Aplaus)

Me peame kaaluma võimalust korraldada homme uus hääletus, eelistatavalt kas hääletussedelitega või siis korralikult töötava süsteemiga. Ma kutsun teid üles seda juhatusega arutama kohe, kui te vabanete.

  Juhataja. – Nagu ma ütlesin, püüan teile enne selle hääletusvooru lõppu vastuse anda. Tundub, et on tekkinud mingi vastuolu. Sellest rääkisid Hannes Swoboda ja Sir Robert Atkins. Me püüame anda teile teavet niipea, kui võimalik. Ma tõesti ei taha seda venitada. On tekkinud probleem, sellega tuleb tegeleda, sellega tegeletaksegi ja ma vastan teile kohe, kui võimalik.

7.2. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: ES / Comunidad Valenciana (A7-0180/2010, Barbara Matera) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Barbara Matera, raportöör. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Praeguses majanduskriisis on just selline oht nagu tööpuudus, mis on euroalal jõudnud juba murettekitava 10% määrani, üks suuremaid probleeme arenenud majandusega riikide ees.

Euroopa institutsioonid ja eelkõige Euroopa Komisjon on oma 2011. aasta eelarveprojektis kehtestanud hulga meetmeid majanduse elavdamise toetuseks. Nende hulka kuulub ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi täiendamine, mida ma raportöörina käsitlen. Fondi kasutuselevõtmiseks on esitatud neli olulist taotlust, mida me hakkame hääletama.

Arvan, et selle fondi kasutuselevõtmise menetlusi tuleks lihtsustada, et reageerida kiiresti nende töötajate probleemidele, kes töötavad äriühingutes, mida majanduskriis on tabanud, ja keda on mõjutanud äriühingute ümberpaigutamine. Seepärast kutsun kolleege üles seda fondi liikmesriikides propageerima.

7.3. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Iirimaa / Waterford Crystal (A7-0181/2010, Barbara Matera) (hääletus)

7.4. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: ES / Castilla-La Mancha (A7-0179/2010, Barbara Matera) (hääletus)

7.5. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: tehniline abi komisjoni algatusel (A7-0178/2010, Barbara Matera) (hääletus)

7.6. Regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvus (A7-0139/2010, Michail Tremopoulos) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Michail Tremopoulos , raportöör. – (EL) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse kohta koostatud raporti ajendiks oli asjaolu, et ELi fondidest abi saajate täielik avalikustamine võimaldab üldsusel osaleda sisulises arutelus Euroopa avaliku raha kulutamise üle. See on Euroopa tasandil toimiva demokraatia jaoks vajalik.

Raport, mille regionaalarengukomisjon mulle määras, sisaldab soovitusi, mis tuleks lisada tulevastesse struktuurifonde käsitlevatesse õigusaktidesse – näiteks sellise lisateabe andmine, mis on vajalik abisaajate nimekirja avaldamisel, ja piisavalt siduvad partnerlust käsitlevad eeskirjad.

Muud ettepanekud, mida saab kehtivate ühtekuuluvuspoliitika programmide raamistikus rakendada, on näiteks sellised:

– komisjoni määratlus täpsema ja normatiivsema formaadi kohta, täpsustades esitatava teabe struktuuri, vormi ja sisu;

– samuti Euroopa läbipaistvuse algatuse ning uue finantskontrolli ja auditeerimise seostamine;

– audiitorite rangem hoiak teavitamis- ja avalikustamisnõuete täitmise suhtes, tuues rikkujad esile ning kasutades tõestatud pettusejuhtumite korral finantskorrektsioone;

– piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning teiste asjaomaste partnerite põhjalikum kaasamine ühtekuuluvuspoliitika programmide koostamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse ning nende juurdepääsu võimaldamine kõikidele projektidokumentidele;

– rohkem komisjoni suuniseid selle kohta, kuidas partnerlusklauslit praeguste programmide raames praktikas rakendada, ning läbipaistvuse suurendamine seoses ELi rahaliste vahendite eraldamisega suurprojektidele.

Soovin veel kord tänada teiste fraktsioonide variraportööre lõppteksti eest, mille koostamisega me toime tulime.

7.7. ELi rahaline toetus Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010) (A7-0190/2010, Seán Kelly) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Seán Kelly , raportöör. – Austatud juhataja! Ma tean, et kolleegidele ei meeldi sõnavõtmine praegusel hetkel, kuid palun mõneks minutiks siiski nende leplikkust.

Kuna sel teemal parlamendis arutelu ei peetud, on esiteks oluline selle kohta midagi siiski öelda, ja eriti oluline on see Euroopa Liidu osatähtsuse pärast Rahvusvahelises Iirimaa Fondis. Teiseks arvab enamik inimesi Iirimaal ja ka mujal, et fondi on suuresti rahastanud USA. Muidugi oli USA-l väga kaalukas osa ning ma soovin teda selle eest tänada. Samuti oli tähtis osa Kanadal, Austraalial ja Uus-Meremaal, kuid oluline on rõhutada, et alates 2006. aastast rahastab tegelikult 57% fondist Euroopa Liit. See ei ole üldteada ja loomulikult tähendas selleteemalise arutelu puudumine Euroopa Parlamendis, et me hoidsime seda salajas. Niisiis tahan esile tõsta rolli, mida Euroopa Liit mängis kontaktide ja dialoogi loomisel ja leppimise edendamisel Põhja-Iirimaal. See lepitus on õnneks siiani püsinud, kuigi rahuprotsess on veel liiga habras.

Tahaksin täna avaldada tänu kõikidele, kes aitasid kaasa rahu saavutamisele Põhja-Iirimaal – neid on nii palju ja oletatavasti eelkõige äärmuste hulgas. Rahuprotsessis ja võimu jagamisel on oma jõud ühendanud sellised erakonnad nagu dr Ian Paisley – kes oli mitu aastat Euroopa Parlamendi liige – partei ja Gerry Adamsi partei, keda ei oleks 20 aastat tagasi iial nähtud koos tegutsemas. Euroopa Liit peab selle vähemalt õiglases osas enda arvele kirjutama ja seda tahan ma täna esile tõsta. Soovin tänada kõiki, kes on Põhja-Iirimaa rahu nimel riskinud, ja loodetavasti jääb rahu kestma.

(GA) Loodan, et see resolutsioon võetakse vastu ühehäälselt. Ma tunnustan iga asjaosalist panuse eest minu kodumaa rahuprotsessi.

  Francesco Enrico Speroni (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja! Ma märkasin, et asepresidendi valimise ja viimaste hääletuste vahel on 150 parlamendiliiget ära kadunud. Ei tea, kas nende lahkumise on tinginud kõhuhäda või probleem kliimaseadmega. Vahest peaksime seda uurima?

  Juhataja. – Ei, nad ei ole ära kadunud. Varsti selgitame teile väga arusaadavalt, mis pastor Tőkési hääletuse ajal toimus, kuid tegemist ei olnud jumaliku sekkumisega.

7.8. Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik (A7-0162/2010, Marian-Jean Marinescu) (hääletus)

– Pärast hääletust:

  Robert Atkins (ECR). – Lugupeetud juhataja! Vabandan taas tülitamise pärast, kuid tegelikult on lehel tegemist neljanda nimelise hääletusega.

  Juhataja. – Mulle öeldi, et välja anti hääletusnimekirja uus versioon, niisiis tunnistati see arvatavasti korravastaseks. Seega oleme lõpetanud Marinescu raporti hääletuse.

7.9. Kodukorra kohandamine Lissaboni lepinguga (A7-0043/2009, David Martin) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Lugupeetud juhataja! Näen, et erinevalt president Buzekist ei vaeva teid kehv võime külje suunas näha ning te panite mind tähele.

Austatud juhataja, mul on lühike kodukorda puudutav märkus. Härra Martini raporti eesmärk on lahendada küsimused, mis puudutavad kodukorra kohandamist Lissaboni lepinguga, kuid eri muudatusettepanekute hulgas, mida meil hääletada tuleb, on üks, mis ei ole kuidagi seotud Lissaboni lepinguga ja mis minu arvates läheb parlamendi menetluse üldiste põhimõtetega vastuollu. Tegemist on muudatusettepanekuga, mille alusel jäetakse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed ilma õigusest oma esindajaid määrata.

Kallid kolleegid! See on äärmiselt tõsine küsimus, sõltumata poliitilistest vaadetest. Vastutuse üleandmine ükskõik kui erapooletule Euroopa Parlamendi presidendile, kes valiks jumal teab millel põhinevatel kriteeriumidel parlamendiliikme esindama esimeeste konverentsil fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid, selle asemel et määrata see vastutus fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele endile, läheb minu arvates õiguse üldpõhimõtetega ning Euroopa Kohtu praktikaga tõesti vastuollu.

Seepärast leian, austatud juhataja, et see muudatusettepanek tuleks täna hääletatavate muudatusettepanekute nimekirjast tagasi võtta.

  Juhataja. – Tänan, härra Gollnisch. Tuletaksin teile meelde, et ka mina olin mitu kuud fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige, ja ma julgen öelda, et see, kui palju minu poliitilised vaated erinevad teie omadest, üksnes tõestab asjaolu, et fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed ei moodusta ega saa kunagi moodustada ühtset rühma.

– Pärast hääletust:

  David Martin, raportöör. – Austatud juhataja! Ma ei taha Euroopa Parlamenti kinni pidada, kuid enne selle päevakorrapunkti arutamise lõppu tuleb käsitleda kaht tehnilist küsimust.

Nagu teate, algas see protsess eelmise aasta novembris. Meil tuleb lisada uus viide, et seostada eelmise aasta novembris toimunud hääletus praeguse hääletusega. Samuti palun Euroopa Parlamendil nõustuda sellega, et lisame juurde teksti „võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta otsust parlamendi kodukorra kohandamise kohta Lissaboni lepinguga”. Nagu ütlesin, on see vaid tehniline küsimus.

Teine küsimus puudutab seda, et praeguste andmete järgi peaks kodukord jõustuma 1. detsembril 2009. Muidugi mõista ei ole see võimalik ja seepärast palun, et kohaldaksime tavapärast kodukorra artikli 212 lõiget 3, mis tähendab, et kodukord jõustub järgneva osaistungjärgu esimesel päeval.

  Juhataja. – Härra Martin, tänan teid kogu töö eest sellel teemal ja ka muudel teemadel.

7.10. Volitus 2011. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks (A7-0183/2010, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska) (hääletus)

7.11. Tuletisinstrumentide turud: edasised poliitikameetmed (A7-0187/2010, Werner Langen) (hääletus)

7.12. Asjade internet (A7-0154/2010, Maria Badia i Cutchet) (hääletus)

7.13. Interneti haldamine: järgmised sammud (A7-0185/2010, Francisco Sosa Wagner) (hääletus)

7.14. Ühenduse innovatsioonipoliitika muutuvas maailmas (A7-0143/2010, Hermann Winkler) (hääletus)

7.15. Edusammud aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks lähtuvalt vahekokkuvõttest ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelise kohtumise ettevalmistamisel (A7-0165/2010, Michael Cashman) (hääletus)

– Pärast lõike 25 hääletust:

  Anja Weisgerber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahtsin vaid öelda, et minu hääletusmasin ei tööta enam. Ma ei ole saanud osa võtta viimasest kolmest hääletusest. Oleksin tänulik, kui saaksite kutsuda tehniku.

7.16. Ettepanek võtta vastu otsus CARIFORUMi–EÜ parlamentaarse komitee loomise ja arvulise koosseisu kohta (hääletus)

***

  Juhataja. − Kallid kolleegid! Järgnevalt räägin nendega, kes tahavad kuulda selgitust Tőkési hääletuse kohta.

Hääletanud parlamendiliikmeid: 621, mis koosneb poolthäältest ja erapooletutest; poolthääli: 334; erapooletuid: 287, kuid neid ei loeta häälteks. Absoluutne enamus on 168.

Härra Tőkés sai 334 häält, mis on rohkem kui 168 häälest koosnev absoluutne enamus. Elektroonilist hääletussüsteemi kasutatakse alternatiivina hääletussedelitega hääletusele. Hääletussedelil saavad hääletajad anda ühele kandidaadile või teatud arvule kandidaatidele üksnes poolthääle. Vastuhäält ei ole üldse võimalik anda, nagu proua Roth-Behrendt selgitas. Kui hääletajad ei soovi anda poolthäält, tuleb hääletussedel jätta tühjaks. Seega tervitan ma pastor Tőkésit juhatuses.

  Stavros Lambrinidis (S&D). – Lugupeetud juhataja! Et kõigest õigesti aru saada, küsin, kas te tahate öelda, et asepresidendi valimisel on kvalifitseeritud häälteenamust võimatu mitte kokku saada, sest kui saab anda vaid poolthääli või jääda erapooletuks ja kui erapooletuks jäänud ei lähe häälte koguarvu puhul arvesse, siis on sisuliselt alati tegemist ju kvalifitseeritud häälteenamusega. Kas te tahate seda väita?

  Juhataja. – Nagu te mäletate, härra Lambrinidis, toimus parlamendi selle ametiaja alguses tegelikult kolm hääletusvooru, et valida kõik asepresidendid kvalifitseeritud häälteenamusega. Niisiis järgisime tookord sellist korda. Seekord oli tegemist vaid ühe kandidaadiga ning arvestades, et ta sai enam kui 168 häält, sai ta kvalifitseeritud häälteenamusest rohkem hääli ning seega on ta valitud ühe hääletusega. Tegemist on ebatavalise korraga, kuid me järgisime kodukorda.

  Robert Goebbels (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Võib-olla järgisite küll kodukorda, aga kui ma liidan 334 poolthäält, 168 erapooletut ja 287 vastuhäält kokku, siis saan summaks 789 parlamendiliiget – teisisõnu rohkem liikmeid, kui Euroopa Parlamendis on. See tähendab, et valimistulemusi on võltsitud, samamoodi nagu Korsika valimistel. Ilmselgelt on hääletustulemused valed ja hääletust tuleks korrata.

  Juhataja. – Härra Goebbels! Vastus teie küsimusele on järgmine: paljud parlamendiliikmed on valesti aru saanud sellest, et ekraanil näidati absoluutset enamust hääletustulemusena. Kuid see ei olnud hääletustulemus. See näitas absoluutset enamust. Seda ei tule lisada häälte koguarvule. Ma kordan: härra Tőkés sai 334 häält. See on rohkem kui kvalifitseeritud häälteenamus. Seega osutus ta valituks.

Ma ütlen selgelt, et arv 168 ei tähistanud 168 häält. See osutas arvule või künnisele, mis on vajalik asepresidendi ametikoha saamiseks. Vabandan segaduse pärast. Võib-olla oleksime pidanud seda tol hetkel põhjalikumalt selgitama.

  Adrian Severin (S&D). – Lugupeetud juhataja! Ma ei taha laskuda üksikasjadesse. Tahan teile vaid meenutada, et istungi juhataja ja Euroopa Parlamendi president teatas meile, et need, kes soovivad jääda erapooletuks, ja need, kes soovivad anda vastuhääle, teevad tegelikult ühe ja sama valiku. See teade oli muidugi eksitav, kuid sellest hoolimata oli see kehtiv, sest selle ütles välja istungi juhataja, ning seega leian, et hääletust tuleb korrata teie esitatud selgituse alusel.

  Juhataja. – Olen veendunud, et kui hääletust korrataks, oleks tulemus samasugune. Usutavasti said inimesed aru, et nad hääletavad samamoodi nagu tavapärasel elektroonilisel hääletusel – nuppude tähendus oli sama ja tulemus oli selge. Ebaselge oli vaid arvu 168 esitamine tablool, see on tekitanud mõningast segadust. Kui tegemist oli mingi arusaamatusega, saab president ise selgitada, mida ta silmas pidas, kui ta järgmine kord teie ette astub.

  Joanna Senyszyn (S&D). – (PL) Minu nimi on Senyszyn.

Need selgitused on kõigest hoolimata täiesti ebarahuldavad, sest enne hääletust öeldi meile, et vastuhääled ja erapooletud loetakse üle koos, mis on kooskõlas kvalifitseeritud häälteenamuse nõudega. Mida „kvalifitseeritud häälteenamus” siis lõppude lõpuks tähendab? See tähendab, et poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli ja erapooletuid kokku. Antud juhul puudub igasugune selgus selles, milline oli hääletustulemus. Härra Buzek ütles, et poolthääli oli 334, vastuhääli 287 ja 168 parlamendiliiget jäid erapooletuks. Seoses sellega näib tõepoolest, nagu oleks hääletanud 789 inimest, ning nüüdsed selgitused selle kohta, et osa hääli ei lähe arvesse, võivad tähendada, et nendest 334 poolthäälest ei lähe samuti mõned arvesse.

See on täiesti vastuvõetamatu olukord, lähtudes määratlusest, mis kehtib enamikus riikides. Ma ei usu, et Euroopa Parlamendis peaks see teistsugune olema. „Kvalifitseeritud häälteenamus” või „absoluutne enamus” tähendab, et poolthääli on rohkem kui vastuhääli ja erapooletuid. Antud juhul ei olnud kindlasti tegemist sellise olukorraga, sest häälte arv oli vale. See tähendab, et hääletusmasin ei töötanud korralikult ja hääletust tuleb igal juhul korrata.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Kui te lubate, siis mul on tegelikult kaks kodukorda puudutavat märkust. Esimene on asepresidendi hääletuse kohta. Mitte mingil juhul ei ole see usaldusväärne hääletus. Meile anti eksitavaid juhiseid. Siin reas üritasime me hääletada vastu, kuid masinad ei lasknud meil seda teha. Püüdsime teha kodukorda puudutavaid märkusi, mida sel ajal teha ei lubatud. Seega nõuan hääletuse kordamist hääletussedelitega või otsese jah-erapooletu-ei-hääletusega, mille tulemused avaldatakse usaldusväärselt. Selliste inimeste nimel nagu mina, kes on selle institutsiooni suhtes kriitilised, ütlen: tõepoolest, suur aitäh teile! Te jätsite oma värava kaitseta ja me kritiseerime seda veel palju. Suur tänu teile!

Minu teine märkus puudutab keeldumist lubada mul selgitada Tremopoulose raporti hääletust. See oli nimeline hääletus läbipaistvuse kohta ja ma hääletasin selle vastu. Nüüd ei anta mulle võimalust selgitada, miks ma selle vastu hääletasin, kuid minu valijaskonnale näib, et ma hääletasin läbipaistvuse vastu. Tahan selgitada, miks ma andsin sellele raportile oma vastuhääle. Kas ma tohin paluda luba anda sel teemal selgituse hääletuse kohta?

  Juhataja. – Mis puudutab esimest märkust, siis töötajad olid kohal ja samuti oli kohal hääletust juhatanud president. Kui teil on probleeme, mis on seotud selle teema käsitlemisega, siis nendega tegeldakse.

Mis puudutab teist märkust, siis lihtsustatud menetluskorra alusel ei peeta arutelusid ega anta selgitust hääletuse kohta, kuid, proua Sinclaire, te võite esitada selle kirjalikult, nii et palun kasutage seda võimalust.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Kuulasin teid ja pöörasin hoolikalt tähelepanu sellele, mida te rääkisite. Ütlesite, et 168 on kvalifitseeritud häälteenamuse künnis. Mina kuulsin seda või vähemalt tõlkes öeldi niimoodi. See on minu jaoks üsna uskumatu, sest kui see vastab tõele, siis peaksime ju kuidagiviisi lugema hääletuskünniseks poole nendest, kes andsid poolthääle.

Niisiis on kvalifitseeritud häälteenamus alati igal juhul olemas. See on ju ilmselge. Kuulen täna esimest korda, et 168 häält moodustab Euroopa Parlamendis kvalifitseeritud häälteenamuse. Võib-olla sain ma teist valesti aru, kuid kogu see menetlus tundub mulle läbinisti absurdne. See võib sobida valimiste puhul, kus osaleb mitu kandidaati, kuid kindlasti ei sobi see asepresidendi mandaadi pikendamise puhul.

  Juhataja. – Arvu 168 arvutas häälteenamusena välja arvuti tegelikult antud häälte alusel.

Teate, ma ei ole mitte kunagi oma elus matemaatika eksamit sooritanud, nii et enam ma sellel teemal ei räägi.

  Mário David (PPE). – Austatud juhataja! Just selles punktis nõustun ka mina seekord härra Gollnischiga, kuigi loodetavasti on see esimene ja viimane kord. Fakt on see, et kui hääletab 621 parlamendiliiget, siis peab häälteenamuse moodustama vähemalt 311 häält. Mul on tulemuse üle väga hea meel, sest meie kandidaat sai 334 häält, niisiis osutus ta valituks niikuinii. Kuid ma palun teil see viga parandada, sest kui see programm on arvutis, siis on see matemaatiliselt kindlasti vale.

  Juhataja. – Oleme selle märkuse teadmiseks võtnud.

  Matthias Groote (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma ei saanud hääletusel oma vastuhäält anda, sest hääletusmasin näitas midagi vaid siis, kui olin vajutanud nuppu „jah” ja seejärel nuppu „erapooletu”. Palun kontrollige veel kord, kuidas see masin hääli kogub ja üle loeb, sest minu arvates ei olnud see veenev. Ma ei olnud ainus, kes selle avastas. Paljud teised parlamendiliikmed olid samas olukorras. Nad ei saanud vajutada nuppu „erapooletu” ega nuppu „ei”, vaid pidid selle asemel andma kõigepealt poolthääle. See muudab hääletamise üsna ohtlikuks. Sellest tulenevalt palun teil üle kontrollida, kuidas hääli loeti.

  Juhataja. – Mul on tunne, et me ei kasuta seda süsteemi enam kunagi. Tulevikus kasutame sedeleid!

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Teeksin neile, kes siia veel jäänud on, ettepaneku, et me võiksime lõpetada edasise arutelu sellel teemal. On täiesti selge, et hääli oli 621. Asepresident sai 334 häält. See on häälteenamus, nii et liigume nüüd edasi. Kui inimesed kõigis 27 riigis meid praegu vaatavad, ei jää nende austusest Euroopa Parlamendi vastu just eriti palju järele. Meil on sellest teemast tõsisemaid probleeme, näiteks suur tööpuudus. Arutlegem teemadel, mis on olulised, ning ärgem raisakem rohkem aega selle küsimuse arutamisele. Austatud juhataja, mina nõustun teie selgitusega ja samuti nõustun ma presidendi selgitusega. Nii et liigume edasi ja hakkame käsitlema olulisi teemasid.

  Toine Manders (ALDE). –(NL) Lugupeetud juhataja! Teen ettepaneku, et saatke oma selgitus, mis minu arvates oli arusaadav, e-posti teel kõikidele parlamendiliikmetele, sest pean kahetsusega tunnistama, et suur osa parlamendiliikmetest, keda läbipaistvuse, selguse ja demokraatia teema on alati ärevile ajanud, on kiirustanud lõunale. Ehk saavad nad sellest aru, kui saadate selle neile e-posti teel.

  Juhataja. – Selle otsuse teeb president, kuid kindlasti esitan ma talle selle ettepaneku.

  Alexandra Thein (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud asepresident, meie täiskogu istungid on avalikud ja see jätab meist väga halva mulje. Tahaksin lisada oma arvamuse selle kohta, millest enne räägiti. Ma ei soovi e-kirja. Selle asemel meeldiks mulle, kui selgitus esitatakse ametlikult Euroopa Parlamendi veebilehel, sest vähemalt üks avaldus peab olema vale. Künnis ei saanud olla 168. Kui anti 621 häält, siis pidi künnis olema 310, kui ma olen asjadest õigesti aru saanud. Seega palun ma kirjaliku selgituse avaldamist veebilehel, et ka iga kodanik sellest aru saaks. Võttes arvesse suurt hulka inimesi, kes meid vaatasid, oleme jätnud endast tõepoolest ülimalt halva mulje.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Et president Buzeki selgitused hääletuse korra kohta olid segased ja vastuolulised ning mõned hääletusmasinad ei töötanud, leian ma, et hääletuse kordamine tagaks läbipaistvuse ja õiguspärase tulemuse. Nagu üks kolleeg mainis, vaatavad meid 27 riigi kodanikud. Minu arvates peame oma valijatele näitama, et tegutseme läbipaistvalt ja ausameelselt.

On kahetsusväärne, et ajal, mil väga paljud parlamendiliikmed vaidlustavad hääletuse läbiviimise meetodi, on tagasi lükatud ettepanek korrata hääletust tavapärastes tingimustes, mis näitab, et kõiki parlamendiliikmeid ei kohelda õiglaselt.

Seepärast peab teie tõekspidamine, presidendi tõekspidamine ja nende kolleegide tõekspidamine, kes kinnitasid, et need hääled tõepoolest anti, olema meie kõigi tõekspidamine – see peab olema Euroopa Liidu iga liikme tõekspidamine.

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Seán Kelly (A7-0190/010)

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Ma olin väga rõõmus, kuid mitte üllatunud nende ülekaalukate poolthäälte üle, mis on Rahvusvahelist Iirimaa Fondi käsitlevate arutelude vältel pidevalt olemas olnud. Loomulikult on EL olnud üks IFI põhilisi toetajaid alates selle loomisest 1986. aastal, mil Londoni ja Dublini valitsused selle asutasid, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut 12 krahvkonnas mõlemal pool piiri.

(GA) Fondile on toetusena eraldatud enam kui 800 miljonit eurot ja kui võtta arvesse mitmekordistavat mõju, võib investeeringu suuruseks lugeda rohkem kui kaks miljardit eurot.

Ka mina olen pärit piirialalt ja esindan seda ning seega mõistan ma väga hästi, milline osa on Rahvusvahelisel Iirimaa Fondil rahuprotsessis.

Rahvusvahelise Iirimaa Fondi abiga on otseselt loodud enam kui 40 000 töökohta ja kaudselt 16 000 töökohta ning tänu sellele on tekkinud töövõimalused majanduslikult ebasoodsas olukorras olevas piirkonnas.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et kuigi kokku on lepitud sulgemisstrateegias, mille alusel lõpetatakse IFI töö selle aasta lõpus, leian, et selle tänuväärse ja tõhusa programmi pikendamist tuleks igati kaaluda. Tänan teid leplikkuse eest.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Hääletasin algatuse poolt, sest selle peamine eesmärk on jätkata rahuprotsessi ja leppimise toetamist Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel, et soodustada leppimist ja sidemete loomist enim lõhestunud kogukondade vahel ning jätkata eurooplastena väärtuste ja inimõiguste kaitsmist.

Meie Euskadis ehk Baskimaal kannatame ikka veel terroristide vägivalla all ning ootame, et Euskadi Ta Askatasuna (ETA) võtaks kuulda appikarjet baski ühiskonnalt, kes on väsinud kannatamisest ja palub tal vägivallast lõplikult loobuda. Me ootame avaldust püsiva relvarahu kohta. Neis oludes ootan ma Euroopa Liidult Baskimaa suhtes samasugust solidaarsust ja ennastsalgavat toetust, et saavutada rahu ja leppimine, mida me taga igatseme.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ühelgi riigil pole olnud nii ebasoodsad võimalused väljapäästmiseks kui Iirimaal ning ühegi riigi rahvast ei ole nii koheldud nagu iirlasi. Iiri rahandusminister Brian Lenihan on teinud kõik õiged otsused. Iga Iiri riigiteenistuja alates peaministrist kuni madalaima taseme teenistujani ning isegi töötushüvitise saajad on püksirihma pingutanud ja nende sissetulekut on palju kärbitud. Nüüd aga näevad nad, et kui nad poleks teinud ühtki neist valusatest otsustest – kui nad oleksid raha lihtsalt edasi kulutanud –, oleks neid ehk välja päästetud nagu kreeklasi. Veelgi hullem on neil nüüd teada saada, et nad on kohustatud Kreeka päästmises osalema. Tegelikult ei ole asi ainult selles, vaid nad on avastanud, et Iirimaa maksab ühe elaniku kohta suuremaid summasid kui enamik teisi euroala liikmeid.

Iga normaalne majandusteadlane ütleks, et sellisel ajal on vaja lubada mõnel euroala riigil võtta jälle kasutusele omavääring, see devalveerida ja võita aega, et turule naasta. Selle asemel mõistame Lõuna-Euroopa rahvad aastatepikkusesse vaesusesse ja deflatsiooni ning koormame Põhja-Euroopa maksumaksjaid tohutu võlaga – seda kõike selleks, et päästa mõne inimese au. Kindlasti on nende inimeste au kõige kallim pärast Trooja Helenat, kelle pärast asusid lahingusse tuhat laeva!

  James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Mul ei olnud kavas anda sellel teemal selgitust hääletuse kohta, kuid oma sõnavõtus viitas raportöör ainult doktor Paisleyle ja härra Adamsile, öeldes, et nemad tõid Põhja-Iirimaale rahu. Härra Adams ja doktor Paisley võisid tuua küll palju asju, kuid rahu see küll ei olnud. Paljud võivad pretendeerida Põhja-Iirimaa rahutooja nimetusele, kuid tegelikult võtsid Põhja-Iirimaale rahu toomise põhiraskuse enda kanda David Trimble ja John Hume. Loodetavasti saab raportöör tulevikus oma faktid paika. Nemad tegid minevikus ära kogu raske töö.

Lubage mul selgelt öelda, et ma andsin täna poolthääle, sest minu veendumust mööda vajame me praegu Põhja-Iirimaal ikka veel toetust saavutatu hoidmiseks. Mingil juhul ei saa olla kindel, et rahu kestab edasi, sest mõlemal poolel on ikka veel neid, kes püüavad tehtud edusamme hävitada – me nägime hiljuti nende esiletõusu.

Euroopa Parlamendi asepresidendi valimine

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Mina olin nende 334 Euroopa Parlamendi liikme hulgas, kes toetasid pastor Tőkési asumist Euroopa Parlamendi asepresidendi kohale. Tema on minu noorpõlve kangelane. Töötades 1989. aastal ajakirjanikuna Solidaarsuse heaks ja sattudes Nicolae Ceauşescu kuritegeliku julgeolekuteenistuse Securitate tule alla, tegin ma reportaaži Rumeenia revolutsioonist, mis sai alguse Timişoaras 16. detsembril 1989. aastal László Tőkési peetud kõnega.

Kuid mind kurvastab, et täna on temast saanud ohver – kõigepealt arvutivea tõttu, mille tagajärjel arvutati 168 häält välja valesti, ja siis seetõttu, et menetlust juhtinud isik lisas need 168 häält kogusummale, ning see on põhjustanud üldise sõnasõja. Kui inimesed hakkavad kahtlema, kas László Tőkés valiti Euroopa Parlamendi asepresidendiks õiguspäraselt, siis mina pooldan hääletuse kordamist. Olen kindel, et uus tulemus on veel parem. Keegi ei tohi seada küsimuse alla nii silmapaistva inimese mandaati Euroopa Parlamendis. Niisiis leian, et kui keegi kavatseb tõstatada sel teemal kahtlusi, siis on hääletuse kordamine härra Tőkési enda huvides.

Raport: Marian-Jean Marinescu (A7-016/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Mina hääletasin kolleeg Marinescu raporti poolt – kasutan ühtlasi võimalust teda tänada –, sest usun, et nüüdisaegne ja tõhus kaubavedu ei ole mitte ainult konkurentsivõime, vaid ka Euroopa äriühingute ellujäämise põhieeldus. Lisaks toetan täielikult raportööri soovi lisada teksti uuesti teatud lõigud, mille Euroopa Parlament ise esimesel lugemisel heaks kiitis.

Raport: David Martin (A7-0043/2010)

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kui hakkasime täna hääletama, puutusime kokku menetlusega, mida me ei ole Euroopa Parlamendis tegelikult kunagi varem kasutanud – see oli menetlus, mille käigus registreeriti ainult poolthääled. Austatud juhataja! Ma julgen arvata, et see oli vaid aja küsimus. Tegemist on ju täpselt selle meetodiga, mida EL on järjestikuste rahvahääletuste korral kasutanud.

Euroopa põhiseadus või Lissaboni leping lükati referendumitel järjepidevalt tagasi – selle vastu oli 54% Prantsuse valijatest, 62% Hollandi valijatest ja 53% Iiri valijatest. Iga kord reageeriti nii, et liigume sellest hoolimata edasi, eirame inimeste vastuväiteid ja kuulame ainult pooldavaid arvamusi, isegi kui rahvas väljendas oma vastuseisu. Nüüd oleme selle meetodi omaks võtnud või reegliks muutnud ka Euroopa Parlamendi menetlustes. Oleme muutnud võimatuks selle, et inimesed saaksid väljendada oma erinevat arvamust asjast. Tunnen kiusatust kasutada seda vana hüüdlauset: milline osa sõnast „ei” on teile arusaamatu?

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Vaadates täna seda raportit kodukorra kohta ja selle kohandamise kohta Lissaboni lepinguga, on huvitav täheldada, et paljude parlamendiliikmete endiga rääkides selgub, et isegi nemad ei tea päris täpselt, mida Lissaboni leping tegelikult sisaldab ja kuidas see mõjutab meie valijate igapäevaelu.

Võtame näiteks Kreeka päästmise juhtumi. Kui te mõtlete selle peale, mille üle nõukogus arutleti, siis oli see Lissaboni lepingu artikkel 122, mis peaks käsitlema solidaarsust: kui mõnel liikmesriigil tekib raskusi teatud toodetega varustamisel, näiteks energeetika valdkonnas, või kui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad loodusõnnetused, tegutsetakse solidaarsuse vaimus. Seda esitatakse nüüd liikmesriikidele – olgu nad euroala liikmed või mitte – ettekäändena, et päästa riik, mis on sattunud plindrisse enda süül, mitte erandlike asjaolude tõttu.

Peaksime oma valijatele täiesti selgelt ütlema, mida Lissaboni leping nende jaoks tähendab. Kas see tähendab maksumaksjate raha kasutamist nende riikide päästmiseks, kes ei tule ise oma asjadega toime?

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi erakordne anne tuleb eriti hästi esile kodukorra reformimisel, mille eesmärk on alati vähendada vähemuse või alamrassi ehk Untermenschen’i, mida me ju mõningal määral oleme, õigusi. Viimasel aastal oleme jalge alla sõtkunud korra, mille alusel võivad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed kodukorra artikli 24 järgi oma esindaja määrata.

Lugupeetud juhataja! Märkuses, mis – ma väga vabandan – oli üks rumalamaid, mida ma olen oma parlamenditöö jooksul kuulnud –, väitsite, et seda ei saa teha, sest teie poliitilised vaated erinevad minu omadest. See on tõsi. Mina olen fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige põhimõtte pärast, kuid teie olite fraktsioonilise kuuluvuseta üksnes sellepärast, et teie sõbrad reetsid teid.

Kuid, juhataja, oli olemas vähemalt üks viis selle vaidluse lahendamiseks, ja see oli hääletus. Demokraatias on hääletus tavapärane menetlus. Aga ei – nüüd hakkab fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindajaid valima Euroopa Parlamendi president. See on järjekordne naljanumber.

Härra Martin oli tõepoolest see, kes koos kahe peamise fraktsiooni esindajatega selle idee peale tuli ja seda kavandas. Lisaks meenutab see mulle eelmisi kodukorra muudatusettepanekuid, mille taga oli Richard Corbett, kuigi tema on nüüdseks unustuse hõlma vajunud, sest sai Euroopa Parlamendi valimistel õnneks lüüa minu sõbralt Nick Griffinilt.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Martini raporti muudatusettepanekus 86 on sätestatud, et otsust fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja kohta esimeeste konverentsil ei tee mitte fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed ise, vaid parlamendi president. Seda on põhjendatud üksmeele puudumisega fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete hulgas. Ma ei saa aru, milles probleem on. Kui valitakse parlamendi presidenti, ei ole ju parlamendis samamoodi üksmeelt, just sellepärast toimuvad meil demokraatlikud valimised. Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja peab olema esindaja ja sellest tulenevalt on parim meetod korraldada valimised.

Euroopa Parlament hakkab ennast näitama mingisuguse Miki-Hiire parlamendina, kus parlamendi president otsustab ise, kes on mõne tema oponendi esindaja. Samuti ei saa ma aru, mille põhjal see otsus tehakse. Kas see põhineb esindavusel? Või on selle aluseks isiklik eelistus või sõprussuhe teatud fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmega? Milliseid kriteeriume hakkab president kasutama, et teha otsus fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja kohta? Oleksin tahtnud, et president oleks selle kohta enne hääletust avalduse teinud, kuid kahjuks ei olnud meil õigust seda kuulda.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Kogu lugupidamise juures teie ja selle institutsiooni vastu peaks arutelus kodukorra kohandamise kohta Lissaboni lepinguga mainima ära ka kodukorra ühe puuduse, mis on muutnud võimalikuks niisuguse hääletuse läbiviimise ja niisuguse tulemuse saamise nagu härra Tőkési valimisel asepresidendiks.

Ma ei mõista, kuidas istungi juhatajad saavad vaidlustatud hääletusega ja seega vaidlustatud hääletustulemusega nõustuda, ning ma tunnen kaasa kõikidele oma kolleegidele, kellel on kahtlusi, kas nende hääled loeti õigesti üle. Selle taustal leian, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament peaksid tegutsema läbipaistvalt ja selgelt. Kui mõni parlamendiliige leiab, et hääletusseadmed on arvestanud antud hääli erinevalt, ja kui neil ei ole olnud võimalust seda oma kuvarilt kontrollida, siis jääbki see hääletus vastuoluliseks.

Sellest vaatenurgast usun, et hääletuse juurde tagasi tulemine ja selle kordamine on härra Tőkési huvides ja Euroopa Parlamendi usaldusväärsuse huvides, et tulevikus ei oleks seoses Euroopa Parlamendi asepresidendi valimisega mingeid kahtlusi.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7-0183/2010)

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kreekas leviv vähktõbi ajab siirdeid üle Vahemere. Sel nädalal lugesime, et Euroopa Komisjon teeb ettevalmistusi Hispaania päästmiseks ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy tunnistab ausalt, et seekord oleks 750 miljardi euro suurune summa, mis on erakorralisse päästefondi juba eraldatud, täiesti ebapiisav.

Et kasvaja areneb edasi, siis selle asemel, et kaaluda selle äralõikamist, on meie juhid otsustanud pikaajalise keemiaravi kasuks, mis on kallis ja piinarikas ning mille tulemus ei ole teada. Pean selle all silmas, et nad püüavad luua masinavärki, mida härra Van Rompuy nimetab majanduse juhtimiseks ja mida tema eelkäija nimetas fiskaalseks föderalismiks: see tähendab maksude ühtlustamist, finantstehingute maksu kehtestamist ning Euroopa võlaagentuuri või Euroopa Valuutafondi loomist. Kõikide nende masinavärkide eesmärk on kanda raha ühest kohast teise, et oma projekti käigus hoida, kuigi samas oleks loomulikult palju lihtsam vabastada maksumaksjad riikide päästmisega kaasnevast koormusest ja pakkuda kannatada saanud majandusega riikidele suurt stiimulit sellega, et neil lubatakse vääring devalveerida, mis võimaldaks neil turule naasta. Meie inimesed peavad maksma ikka väga kõrget hinda, et eliidi eneseimetlust rahuldada!

Raport: Michael Cashman (A7-0165/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Aastatuhande tippkohtumisel aastal 2000 uuendasid rikkaimad riigid, sealhulgas Euroopa Liidu riigid, oma lubadust täita aastaks 2015 teatud konkreetsed eesmärgid: vähendada näljahäda ja vaesust, parandada haridussüsteeme ja tervishoidu ning kaitsta keskkonda arengumaades.

Ligikaudu kümme aastat hiljem usume, et Euroopa kui peamine rahvusvaheline arenguabi andja peab nüüd rohkem kui kunagi varem saama selles endale juhtpositsiooni. Ei ole mingit kahtlust, et viimaste aastate jooksul on arenguabi suurenemine aidanud miljonite elanike kannatusi leevendada. On küll tõsi, et abistamine on pannud asjad õiges suunas liikuma, kuid veel on väga palju ära teha ning seda eriti põhjusel, et praegune rahvusvaheline kriis sunnib paljusid liikmesriike vähendama nende riikide abistamiseks suunatavaid eelarvelisi summasid.

Lugupeetud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et praegusel ajal tuleb meil otsida uuenduslikke rahastamismehhanisme. ELi liikmesriigid peavad hakkama tõsiselt suhtuma poliitilisse strateegilisse partnerlusse nende riikidega. See tähendab, et kõik partnerid peavad näitama uuenenud poliitilist tahet täita esmatähtsad eesmärgid, mis on endiselt poliitikavaldkondade sidusus arenguga, toimetulek kliimamuutuste ja globaalse kriisiga, valitsemine ja õigused, õigus toidule ja arengumaade haridus. Austatud juhataja, see jääb meie kõige tähtsamaks ülesandeks.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mina hääletasin Cashmani raporti poolt, sest usun, et vähemarenenud riikides, eelkõige Aafrika riikides elavatele inimestele antud lubadustest kinnipidamine ja nende täitmine on Euroopa Parlamendi ja Euroopa institutsioonide kohus.

Me ei saa astuda aastasse 2015 avastusega, et meie kaheksa endale püstitatud eesmärki on jäänud saavutamata, sest aastatuhande arengueesmärkide saavutamise taga või nende protsentide taga – ärgem unustagem seda – on miljardeid inimesi, kes kannatavad ja kellel ei ole võimalik elada inimväärsetes tingimustes.

Euroopa Liit peab andma eeskuju ja olema arenguabi valdkonnas eestvedaja. Valitsemissektori võla kustutamine ning suurem tahe tagada, et abi rakendatakse kasulikult, on selle solidaarsusel põhineva projekti üks põhipunkte ning meil tuleb endale teadvustada, et selle elluviimist ei saa edasi lükata, ilma et ohverdataks veel enam inimelusid.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Euroopa Parlamendi asepresidendi valimine

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Et Euroopa Parlamendi asepresident Pal Schmitt valiti hiljuti uue Ungari parlamendi esimeheks, pidime kolleegidega valima uue asepresidendi. Kuna Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ungarlasest liige László Tőkés vastab kõikidele kriteeriumidele, mis on sellise ametikoha täitmiseks vajalikud (ausus, pühendumus, Euroopa ülesehitamise toetamine), hääletasin ma tema kandidatuuri poolt.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) László Tőkési määramine Euroopa Parlamendi asepresidendiks on solvang Rumeeniale, sest selle kolleegi avaldused on olnud šovinistliku alatooniga. Tegelikult põhjustab tema valimine nimetatud ametikohale isegi suuremat muret sellepärast, et see tuleneb kahtlasest hääletuse läbiviimise korrast. Euroopa Parlamendis, mis on Euroopa kodanike ees vastutav kogu, ei tohiks inimest niiviisi ametisse määrata. Aga kuna tegu oli juba tehtud, oleks meile meeldinud, kui hääletus oleks viidud läbi tingimustes, mis oleks täielikult kooskõlas tavamenetlusega. Et seda ei tehtud, mõjutab asepresidendi valimine Euroopa Parlamendi mainet, eelkõige Rumeenias, kus üldsus on sellest küsimusest otseselt huvitatud. Sellises olukorras ei ole eriti oluline, kas László Tőkés hakkab uuel ametikohal oma tööd hästi tegema. Oluline on hoopis see, et üht Euroopa rahvast on rängalt solvatud.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Tänane hääletus László Tőkési valimiseks Euroopa Parlamendi asepresidendi ametikohale oli häbiväärne. Esiteks olid presidendi selgitused hääletuse viisi kohta ühtaegu segased ja vastuolulised. Selle tagajärjel ei teadnud keegi täpselt, kuidas tegutseda. Teiseks oli huvitav see, et hääletusmasin ei töötanud korralikult mitmel Rumeenia parlamendiliikmel, kes kavatsesid vastu hääletada. Kolmandaks toimus hääletus ikkagi ja president jättis kogu asja õhku rippuma ning lahkus saalist. Neljandaks on tagasi lükatud saalist esitatud mõistlik palve hääletust tavapärastes tingimustes korrata. Viiendaks tehti samamoodi teatega selle kohta, et hääli oli rohkem kui kohalviibivaid parlamendiliikmeid. Kuuendaks öeldi meile selle asemel lihtsalt, et hääletus on niikuinii kehtivaks tunnistatud. Seitsmendaks ei osanud kõigele vaatamata keegi selgitada, kuidas saab 168 häält moodustada kvalifitseeritud häälteenamuse parlamendis, kus on 751 liiget!

Tegelikult on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon seeläbi kogu parlamendile oma tahet peale surunud. Mul on sellest kahju, sest kindlasti suudavad nad paremini tegutseda, ja samamoodi väärime paremat meie, teised parlamendiliikmed.

Raport: Barbara Matera (A7-0180/2010)

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Olles poliitiliselt solidaarne oma sõpradega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, andsin poolthääle Itaalia kolleegi Barbara Matera (PPE, IT) raportile, milles on käsitletud ettepanekut võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta ligikaudu 6,6 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et abistada Hispaaniat, mis on silmitsi koondamistega mittemetalsetest mineraalidest toodete sektoris. Seadmata põhimõtteliselt kahtluse alla Euroopa Komisjoni analüüsi, mis põhineb Hispaania Kuningriigi esitatud andmetel, on minu arvates siiski imelik, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tuleks kasutusele võtta millekski, mida võib nimetada pelgalt Hispaania kinnisvaramulli lõhkemise tagajärjeks. Tegelikult on välja antud ehituslubade arvu ning sellest tulenevalt plaatide, keraamika ning mittemetalsetest mineraalidest toodete tarbimise languse taga hoopis hüpoteeklaenude arvu vähenemine. Millises suunas me sedalaadi põhjendustega läheme? Kas me saame tõepoolest väita, et tegemist on globaliseerumisega kohanemisega? Samuti leian, et rohkem kui 400 000 euro suurused halduskulud on ebaproportsionaalsed isegi juhul, kui selle suure summa põhjuseks paistab olevat 60 000 eurot maksnud uurimus, mille hind näib olevat ülemäära kõrge. Jätkub...

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Äsjase majandus- ja finantskriisi üks kahjulikumaid tagajärgi on tööpuuduse kasv. Suurenev ebastabiilsus turul on halvendanud veelgi paljude ettevõtete olukorda, mille suutlikkus globaliseerumisega kohaneda on kehvem. Antud juhul on selle mõju tõttu kannatada saanud 181 ettevõtet Comunidad Valenciana piirkonnas. Hispaania on fondi kasutuselevõtmise taotluse kohta esitanud rahuldava põhjenduse ja ma usun, et seda tuleks toetada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvan, et eriabi on iseäranis oluline töötajate jaoks, keda on koondatud või keda on mõjutanud praegune üleilmne majanduskeskkond, nagu on toimunud antud juhul, kui Hispaanias Valencia piirkonnas koondati 181 ettevõttes 2425 inimest. Abi kasutamine selleks, et neid töötajaid ümber õpetada ja uuesti tööturule integreerida, pole ülioluline mitte ainult selleks, et majandus kosuks, vaid ka sotsiaalse stabiilsuse seisukohalt. Seepärast hääletan ma selle resolutsiooni poolt. Tahaksin korrata komisjoni soovitust, et Euroopa Sotsiaalfondist ei tohiks rahalisi vahendeid ümber paigutada selleks, et maksta toetust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. Nende fondide eesmärgid on erinevad ja üksteist täiendavad ning neid ei saa üksteisega asendada. Et tegemist on erakorralise meetmega, peab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamine olema sõltumatu ning on suur viga eraldada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist toetust, mis on ettenägematuteks asjaoludeks mõeldud meede, Euroopa Sotsiaalfondi või mõne muu struktuurifondi arvelt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hispaania esitas 2. septembril 2009 taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahalise toetuse saamiseks seoses töötajatega, kes koondati 181 ettevõttest, mis tegelesid muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisega Hispaania NUTS II piirkonnas (Comunidad Valenciana). Usun, et taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seega nõustusin ma selle raportiga ja komisjoni ettepanekuga eraldada 6 598 735 eurot, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahaga toetatakse vaid meetmeid, mis aitavad koondatud inimestel tööturule uuesti integreeruda, ning fondist saadav raha loob koondatud töötajatele tingimused alaliste või ajutiste töökohtade leidmiseks, kutseõppeprogrammides osalemiseks ja selliste teadmiste omandamiseks, mis on vajalikud tööturu vajaduste täitmiseks, tegevusloa saamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks. Ka Leedu on sellest fondist juba toetust saanud.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevatele raportitele oma poolthääle, sest minu arvates on ülioluline rõhutada selle fondi tähtsust.

See instrument loodi selleks, et pakkuda tööturu toetusmeetmeid, mis on mõeldud üksnes nende töötajate aitamiseks, kes on koondatud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning selleks, et aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

Tegemist on ülimalt kasuliku meetmega, mida on 2007. aastast siiani taotlenud 17 liikmesriiki 55 korral, et toetada 52 334 koondatud töötajat, ning neile on eraldatud kokku 271,9 miljonit eurot.

Niisiis näitab meie valduses olevate andmete analüüs, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist on iga koondatud töötaja kohta kasutusele võetud 5195 eurot. Seda summat on tegelikkuses kasutatud selleks, et võtta kasutusele individuaalsete teenuste paketid, mis on töötatud välja just asjaomaste töötajate uuesti integreerimiseks tööturule.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kuna hoolin globaliseerumise ohvriks toodud Hispaania töötajatest Valencias, jään ma erapooletuks. Arvestades olukorda, millesse Euroopa Liidu põhjustatud neoliberaalse poliitika mõju on neid asetanud, võib näida, et vastuhääle andmine sellele sandirahale, mida Euroopa eliit on pidanud sobivaks neile pakkuda, on täiesti õigustatud. Siiski võib see vähenegi, mida nad saavad, nende kannatusi leevendada. See aga ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lähenemisviisi talutavamaks. Sellega toetatakse äritegevuse ümberpaigutamist Marokosse ja Alžeeriasse, mis on juba praegu toimumas, ning kiidetakse heaks rikkurite vahekasu. Puhas südametunnistus tuleb eurokraatlikule origarhiale odavalt kätte.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on varem kasutanud teised ELi liikmesriigid ja nüüd antakse sellest samasugust abi Hispaaniale, Valenciale, seal hiljuti tekkinud olukorra tõttu, mille käigus koondati muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisega tegelevast 181 ettevõttest enam kui 2400 töötajat. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Hispaanias asuva Valencia piirkonna abistamiseks (6 598 735 euro ulatuses) pärast 2425 inimese koondamist 181 ettevõttes, mis tegelevad muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisega. Raha läheb otse asjaomastele töötajatele. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Täiskogu istungil toetasime seda ka meie, rohelised.

Raport: Barbara Matera (A7-0181/2010)

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Olles solidaarne Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Iirimaaga ning võttes aluseks hea Itaalia kolleegi Barbara Matera raporti, andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta ligikaudu 2,7 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et abistada Iirimaad, mis on silmitsi koondamistega kristallitootmise sektoris. Enamik 600 koondamisjuhust on seotud ettevõttega Waterford Crystal. Seadmata kahtluse alla Euroopa Komisjoni analüüsi, on minu arvates siiski imelik, et ettevõte, mis on olnud raskustes 2005. aastast saadik, saab põhjustada vajaduse globaliseerumisega kohaneda. 2005. aastal teatas ettevõte Dungarvani tehase sulgemisest, et koondada kogu tegevus Kilkennys Waterfordi linnas asuvasse põhitehasesse, mis andis tööd 1000 inimesele. See liigutus tõi kaasa peaaegu 500 töötaja lahkumise Dungarvanist. Pärast tehase sulgemist 30. jaanuaril 2009. aastal korraldasid endised töötajad ja nende perekonnad meeleavaldusi, mis lõppesid 2009. aasta märtsis pärast kokkuleppe sõlmimist töötajatega ja kümne miljoni euro tasumist (allikas: Wikipedia). Kas see on kohanemine globaliseerumisega?

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Mul on siiralt hea meel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist eraldatava toetuse üle, mis jaotatakse Waterford Crystali ja selle abiettevõtete endistele töötajatele. Fond loodi selleks, et aidata ülemaailmses kaubandusvõrgustikus toimunud struktuurimuutuste tagajärjel kannatada saanud töötajaid, ja see on kohaliku kogukonna jaoks väga oluline, sest tööstusettevõte Waterford Crystal oli selle tähtis osa.

Kuna see tööstusettevõte oli piirkonna jaoks keskse tähtsusega, sest paljud kohalikud oskustöölised töötasid klaasitööstuses ja abiettevõtetes, ning kuna see sektor oli Waterfordi piirkonna identiteedi jaoks eluliselt tähtis, on see toetus suureks abiks töötajatele ja nende perekondadele ning soodustab muude töövõimaluste pakkumist töötajatele.

Kohalikul tasandil tuleb kehtestada kooskõlastamismeetmed, et tagada toetuse õige jaotamine. Et muude töötajatega võrreldes on tegemist vanema tööjõuga ning nad tegid häid tööoskusi nõudvat tööd, tuleb tagada toetuse kasutamine täiendusõppe ja -koolituse pakkumiseks, ettevõtluse edendamiseks ja selleks, et parandada juurdepääsu tööturule.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on Rahvusvahelise Iirimaa Fondi põhiline abiandja, kellelt on pärit ligikaudu 57% selle iga-aastastest toetustest.

Seepärast tunnustan Euroopa Ühenduse rolli majandus- ja sotsiaalabi andmisel Iirimaale, et toetada rahu ja leppimist.

Praegune toetusperiood hakkab lõppema, kuid on oluline, et Euroopa Ühendus jätkaks Rahvusvahelise Iirimaa Fondi toetamist, liikudes sildade ehitamise, kogukondade lõimimise ja arengu soodustamise poole Iirimaa kahe osa neis piirkondades, mis on viimaste aastate ebastabiilsuse tõttu kõige rängemalt kannatada saanud.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma rõõmustan kogu südamest otsuse üle võtta kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et aidata Waterford Crystali töötajaid. Ülemaailmne majanduskriis ning maailmakaubanduses toimunud olulised muutused on põhjustanud paljude töötajate koondamise Iirimaal ja kogu Euroopas. Kutsun Iirimaa valitsust üles kiiretele tegudele, et tagada nende vahendite viivitamatu ja tõhus kasutamine töötajate individuaalse ümberõppe ja haridusega seotud vajaduste täitmiseks. Selle fondi kasutamise aeg on piiratud ning vajalike teenuste osutamisel ei tohi aega kaotada. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlev määrus tuleb läbi vaadata, et tagada suurem paindlikkus eraldatud vahendite kasutamisel, eriti ajalises mõttes.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Riik, mis ristiti kunagi Keldi tiigriks ja mis hooples silmapaistva kasvumääraga, on viimastel aastatel kannatanud kriisi ja globaliseerumise mõjude all. Need on puudutanud ka Iirimaa klaasitööstust ja praegu on peaaegu 600 töötajat olukorras, kus neil on abi vaja. Nõustun fondi kasutuselevõtmisega.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärke, hääletan ma Iiri Vabariigis asuvast ettevõttest Waterford Crystal koondatud töötajatele abi andmise poolt. Abi suurus on enam kui 2,5 miljonit eurot ja see on ülioluline, et julgustada asjaomaseid töötajaid oma oskusi parandama, sest enamik neist on vanemad kui 45 aastat. Siiski soovin rõhutada silmatorkavaid erinevusi ja ebavõrdsust, mis on seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga tekkinud. Põhjus on see, et liikmesriigid on olemasolevad vahendid korduvalt kasutamata jätnud ja sellel on otsene kahjulik mõju nendes riikides töötuks jäänutele, nagu on juhtunud Portugalis pankrottide arvu ja tööpuuduse määra jätkuva kasvu tõttu.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Iirimaa esitas 7. augustil 2009 taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamiseks seoses koondamistega ettevõttes Waterford Crystal ja kolme tema tarnija / tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Usun, et taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Ma nõustusin selle raportiga ja komisjoni ettepanekuga eraldada 2 570 853 eurot, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahaga toetatakse vaid meetmeid, mis aitavad koondatud inimestel tööturule uuesti integreeruda, ning fondist saadav raha loob koondatud töötajatele tingimused alaliste või ajutiste töökohtade leidmiseks, kutseõppeprogrammides osalemiseks ja selliste teadmiste omandamiseks, mis on vajalikud tööturu vajaduste täitmiseks, tegevusloa saamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks. Ka Leedu on sellest fondist juba toetust saanud.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kuna hoolin globaliseerumise ohvriks toodud töötajatest Iirimaa ettevõttes Waterford Crystal, jään ma erapooletuks. Arvestades olukorda, millesse Euroopa Liidu toetatud neoliberaalse poliitika mõju on neid pannud, võib näida, et vastuhääle andmine sellele sandirahale, mida Euroopa eliit on pidanud sobivaks neile pakkuda, on täiesti õigustatud. Siiski võib see vähenegi, mida nad saavad, nende kannatusi leevendada. See aga ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lähenemisviisi talutavamaks. Sellega toetatakse pankade praegusi spekulatsioone ja kiidetakse heaks vahekasu, mida USA fondid, näiteks KPS Capital Partners, Euroopa töötajate arvelt teenivad. Puhas südametunnistus tuleb eurokraatide kuningriigis odavalt kätte.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on juba kasutanud teised ELi liikmesriigid, niisiis peaksime nüüd andma seda abi Iiri Vabariigile ning eriti klaasi- ja kristallitootmisega tegelevatele ettevõtetele. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Iirimaa töötajate abistamiseks (2 570 853 euro ulatuses) pärast nende koondamist kristallitootmisega tegelevast ettevõttest Waterford Crystal ja selle kolme tarnija juures. Raha läheb otse asjaomastele töötajatele. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Poolthääle andmisega probleeme ei olnud.

Raport: Barbara Matera (A7-0179/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Mul on hea meel otsuste üle võtta kasutusele rahaline abi koondatud töötajatele, kes kaotasid töö ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, kolmel konkreetsel juhul – Hispaanias Valencia ja Castilla-La Mancha piirkondades ning Iirimaa kristallitootmisettevõttes Waterford Crystal. Toetuse kogusumma on nende juhtumite puhul 11 miljonit eurot ja see on mõeldud 3663-le koondatud töötajale. Kuigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetus ei lahenda kõiki finants- ja majanduskriisi põhjustatud probleeme, soovitan ELi institutsioonidel hinnata taotlusi tõhusalt ja õigeaegselt ning liikmesriikidel selles fondis aktiivselt osaleda.

Minu koduriigis Leedus eraldati hiljuti rahalist abi töötajatele, kes olid kaotanud oma töö ehitus-, mööbli- ja rõivatootmisettevõtetes, ning samuti eraldati seda Snaigė tehase töötajatele Alytuse linnas. Nende hulgas, keda ülemaailmne finants- ja majanduskriis on eriti rängalt tabanud, on see toetus kõrgelt hinnatud.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Olles solidaarne Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga ning võttes aluseks Itaalia kolleegi Barbara Matera (PPE, IT) raporti, andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta ligikaudu 2 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et abistada Hispaaniat, mis on silmitsi koondamistega puittoodete tootmise sektoris. Tegelikult põhjendab Hispaania Kuningriik oma taotlust põhimõttel, et majandus- ja finantskriis põhjustas maailmamajanduse järsu kokkuvarisemise, mis avaldas omakorda ränka mõju paljudele sektoritele, eriti aga nõudlusele ehitussektoris, ja seega ka puittoodete sektorile. Tõde seisneb aga selles, et kriisi põhjustas Hispaania kinnisvaramulli lõhkemine, ning raske on mõista, kuidas saab sellega põhjendada kohanemist globaliseerumisega... Kui vaatame, mida rahastatakse (näiteks 57 ettevõtlustoetust, millest igaüks on 3000 eurot – kokku 171 000 eurot –, 16 õpikoda koos tööpraktikaga, millest igaüks maksis 12 500 eurot – kokku 200 000 eurot –, ja nii edasi), siis kus on kohanemine globaliseerumisega? Jätkub...

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (FR) Suur hulk sektoreid ja ettevõtteid, mida kriis ja globaliseerumine on mõjutanud, tekitab paratamatult küsimusi, kas praegune Euroopa majandusmudel on elujõuline ja jätkusuutlik. Koondatud töötajatele abi andmise kasutegurit ei sea keegi kahtluse alla, kuid sama ei saa öelda püsiva asjade seisu kohta, mis kipub veelgi halvendama keerulisi olukordi, näiteks seda, mida on pidanud läbi elama Castilla-La Mancha metsatöölised ja korgikogujad.

Lisaks abi andmisele teatud ajavahemike järel peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid suutma edendada majanduskeskkonda, kus puuduvad tarbetud bürokraatlikud takistused ning kus soositakse ettevõtjaid ja tunnustatakse riski ja uuenduslikkust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse, et 36 puiduettevõtte sulgemine Hispaania piirkonnas Castilla-La Manchas üheksa kuu jooksul avaldas ülimalt negatiivset mõju ja selle tagajärjel kaotas töö 585 inimest, hääletasin mina selle poolt, et anda neile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi. Olukord on veelgi keerulisem sellepärast, et nimetatud piirkond kannatab rahvastikukao all ja sealsel tööjõul puudub peaaegu igasugune väljaõpe millegi muu tegemiseks. Sellest tulenevalt tahan rõhutada vajadust pöörata erilist tähelepanu negatiivsele mõjule, mida praegune majanduskriis enamikule maapiirkondadele avaldab.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) 9. oktoobril 2009 esitas Hispaania komisjonile taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutamise kohta kokku 1 950 000 euro ulatuses seoses 585 töötajaga, kes koondati 1. novembrist 2008 kuni 31. juulini 2009 kestnud üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul 36 ettevõttest, mis tegelesid puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmisega, v.a mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmisega Castilla-La Mancha piirkonnas. Nõustun komisjoni hinnanguga selle kohta, et taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, ning komisjoni soovitusega eelarvepädevatele institutsioonidele selle kohta, et taotlus tuleks heaks kiita, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahaga toetatakse vaid meetmeid, mis aitavad koondatud inimestel tööturule uuesti integreeruda, ning fondist saadav raha loob koondatud töötajatele tingimused alaliste või ajutiste töökohtade leidmiseks, kutseõppeprogrammides osalemiseks ja selliste teadmiste omandamiseks, mis on vajalikud tööturu vajaduste täitmiseks, tegevusloa saamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks. Ka Leedu on sellest fondist juba toetust saanud.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kuna hoolin globaliseerumise all kannatanud Hispaania töötajatest Castilla-La Manchas, jään ma erapooletuks. Arvestades olukorda, millesse Euroopa Liidu toetatud neoliberaalse poliitika mõju on neid pannud, võib näida, et vastuhääle andmine sellele sandirahale, mida Euroopa eliit on pidanud sobivaks neile pakkuda, on täiesti õigustatud. Siiski võib see vähenegi, mida nad saavad, nende kannatusi leevendada. See aga ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi lähenemisviisi talutavamaks. Sellega toetatakse eluasemeturu ja selle kokkuvarisemisega seotud spekulatsioone ning kiidetakse heaks vahekasu, mida pangad intressidelt teenivad. Puhas südametunnistus tuleb eurokraatlikele türannidele kergelt kätte.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on varem kasutanud teised ELi liikmesriigid ja nüüd tuleks sellest anda samasugust abi Hispaaniale, Castilla-La Manchale, selle tõttu, et puit- ja korktoodete, v.a mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmisega tegelevast 36 ettevõttest koondati 585 töötajat. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Hispaanias asuva Castilla-La Mancha piirkonna abistamiseks (1 950 000 euro ulatuses) pärast 585 inimese koondamist 36 ettevõttes, mis tegelevad puidutöötlemise, puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmisega. Raha läheb otse asjaomastele töötajatele. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Ka meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, toetasime seda.

Raport: Barbara Matera (A7-0178/2010)

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Olles solidaarne Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga ning võttes aluseks Itaalia kolleegi Barbara Matera raporti, andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta 1,1 miljoni euro suuruse summa ulatuses, et rahastada tehnilist abi, mis on seotud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga. 2006. aasta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks igal aastal maksimaalselt 0,35% kättesaadavatest fondi vahenditest (500 miljonit eurot). See moodustab 1 750 000 eurot. Tehnilise abi rahastamiseks ei ole veel midagi eraldatud. Kui kahe koosoleku pidamine 27 eksperdiga (1 ekspert ühe liikmesriigi kohta) maksab 35 000 eurot ühe koosoleku kohta ehk kokku 70 000 eurot ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva kahe seminari korraldamine maksab 100 000 eurot ühe seminari kohta, näib see kõik ausalt öeldes mõttetu, eriti siis, kui Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist ei toetata kohanemist globaliseerumisega, vaid sellest makstakse kinni jooksvaid kulusid. Ning mida on veel lisada kümne uurimuse kohta, millest igaüks maksab 25 000 eurot? ... Jätkub... Kuid tõepoolest jääb mulje, et seda tehnilist abi kasutatakse vaid raha kulutamiseks või lihtsalt sellepärast, et õiguslik alus on olemas.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Nõustun raportiga, sest enam kui poolt komisjonile eraldatud tehnilise abi vahenditest kasutatakse praeguste Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fondi juhtumitega seotud uurimuste ja hinnangute rahastamiseks ning rakendamiseks, edulugude ja õppetundide esiletoomiseks tulevikuks ning osa tehnilise abi assigneeringutest kasutatakse andmebaasi loomiseks tööturule naasmise kohta pikemas perspektiivis. Ma nõuan ka, et vähemalt osa nendest assigneeringutest kasutataks tehnilisteks meetmeteks, mis aitaksid lühendada taotlemismenetlust, sest see on paljude abi taotlemise juhtumite puhul liiga pikk. Tahan julgustada liikmesriike uurima ja kasutama ära võimalusi, mida pakub Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fond töötajatele, keda on tabanud massilised koondamised, ning kasutama olemasolevaid vahendeid koondatud töötajate abistamiseks ja toetamiseks nende naasmisel tööturule. Julgustan liikmesriike veelgi rohkem vahetama parimaid tavasid ning õppima eelkõige nendelt liikmesriikidelt, kes on juba kasutusele võtnud riiklikud teabevõrgustikud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta, kaasates sellesse kohaliku tasandi tööturu osapooled ja sidusrühmad, et võimalike massiliste koondamiste puhuks oleks korralik abistamisstruktuur juba paigas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjon taotleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist, et olla suuteline pakkuma sobivat ja piisavat tehnilist abi vastuseks paljudele taotlustele eri riikidest, kus töötute arv kasvab rahvusvahelise majandus- ja finantskriisi ning ka globaliseerumise tõttu, mis mõjutab paljude ettevõtete maksevõimet. Parlamendikomisjoni ühehäälne heakskiit näitab, et parlamendiliikmed, kes tegelevad selle probleemiga kõige põhjalikumalt, on selle taotluse suhtes üksmeelel. Seega usun, et Euroopa Parlament peaks sellesse samamoodi suhtuma.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna mõistan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi olulisust tööliste ümberõppe tagamisel ja ülemaailmse kriisi sotsiaalmajandusliku mõju leevendamisel, andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles edendatakse koondatud töötajatele mõeldud abi ja abimehhanismide paremat rakendamist. Lisaks meetmete tugevdamisele kinnitatud toetuskavade elluviimise tõhusamaks järelevalveks, auditeerimiseks ja hindamiseks tahaksin rõhutada vajadust tunda huvi algatuste vastu, mille abil saavad liikmesriigid, eriti Portugal, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid rohkem ja laiaulatuslikumalt kasutada, ning vajadust teha jõupingutusi nende algatuste edendamiseks.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin raportiga ja komisjoni ettepanekuga eraldada 1 110 000 eurot Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et rahastada komisjoni algatusel tehnilist abi. Õigusliku aluse artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest. Igal aastal võib kasutada kuni 1,75 miljonit eurot fondi rakendamisega seotud kulude katmiseks. Nõustusin komisjoni ettepanekuga katta sellest summast järgmisi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahehindamisega seotud tegevusi: järelevalve ja rakendamise kohta tehtud uurimused, teadmistebaasi loomine, teabe ja kogemuste vahetamine liikmesriikide ning komisjoni ekspertide ja audiitorite vahel, võrgustike väljatöötamine, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ekspertide rühma koosolekute korraldamine, fondi rakendamist käsitlevate seminaride korraldamine, teabe- ja avalikustamistegevus ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe arendamine ja dokumentide kõigis ELi keeltes avaldamise rahastamine. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevus on oluline ja sellest fondist eraldatava raha eesmärk on pakkuda ühekordset toetust globaliseerumise või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele, et hõlbustada nende naasmist tööturule.

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest usun kindlalt, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga kaasneva menetluse paindlikumaks muutmine on oluline.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2010. aasta otsuses kutsutakse üles eraldama 1 110 000 eurot, et rahastada kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, kuid eelkõige teabetegevust ning tehnilist ja haldustuge seoses vahendite kasutamisega liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite poolt. Kui menetluste aega lühendatakse, on ülioluline esitada arusaadav teave. Samamoodi on läbipaistvuse ja selguse saavutamiseks oluline tagada Euroopa Liidule vahendid, mis toovad ta kodanikele lähemale. Alates 1. maist 2009 saab fondi kasutada ka selliste töötajate toetamiseks, keda on koondatud majanduskriisi ja finantsturgude mõjude tõttu, mis muudab selle veelgi asjakohasemaks ja vajalikumaks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond moodustab sellest ühe osa. See toetus on hädavajalik, et aidata globaliseerumise tõttu töötuks jäänud inimesi ja äritegevuse ümberpaigutamise ohvreid. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevuse mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid eri riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on sageli kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on sattunud ettevõtete ümberpaigutamise ohvriteks, ning fond aitab väga palju lihtsustada nende edaspidist asumist uuele töökohale. Sellest tulenevalt on vaja hinnata ka selle abimehhanismi tulemuslikkust. Niisiis soovib komisjon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutusele võtta selleks, et katta fondi toimimise vahehindamise ettevalmistusega kaasnevad halduskulud. See hõlmab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rakendamise ja töötajate uuesti tööturule integreerimise kohta tehtud uuringuid, fondi alal pädevate liikmesriikide teenistuste vaheliste võrgustike väljatöötamist, heade tavade vahetamist ning veebisaidi loomist ja kasutuselevõtmist.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on pakkuda kiiret abi töötajatele, kes on langenud maailmakaubanduse struktuurimuutuste ohvriks.

Komisjon kiitis 24. aprillil 2010 heaks uue ettepaneku Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta. Viimane puudutab 1 110 000 euro kasutuselevõtmist fondist. See summa kataks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi põhitegevused, milleks on järelevalve ja rakendamise kohta tehtud uurimused, teadmistebaasi loomine, teabe ja kogemuste vahetamine liikmesriikide ning fondiga seotud Euroopa ekspertide vahel, seminaride korraldamine ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe arendamine ja dokumentide avaldamine kõigis ELi keeltes.

Minu arvates saab fondi rakendamise üle ainult rõõmu tunda, sest üks selle kasuteguritest on liikmesriikide julgustamine kasutama ära võimalusi, mida Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fond pakub, eriti siis, kui tegemist on töötajatega. Usun, et teadmistebaasi loomine on väga kasulik, sest see seob liikmesriike ning julgustab neid tegema üksteisega koostööd ja võtma eeskuju riikidelt, kellel on selles valdkonnas rohkem kogemusi. Lõpetuseks on minu jaoks paljutõotav ka see, et selles protsessis juhib liikmesriike ekspertide rühm, ning loodetavasti näeme Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fondi tulevastes ettevõtmistes ka edasist arengut.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist 1 110 000 euro ulatuses, et anda komisjoni algatusel tehnilist abi. Vastavalt komisjoni ettepanekule kavatsetakse sellest summast katta järgmisi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahehindamisega seotud tegevusi (artikkel 17) − järelevalve ja rakendamise kohta tehtud uurimused, teadmistebaasi loomine, teabe ja kogemuste vahetamine liikmesriikide ning komisjoni ekspertide ja audiitorite vahel, võrgustike väljatöötamine, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ekspertide rühma kontaktisikute koosolekute korraldamine, fondi rakendamist käsitlevate seminaride korraldamine, teabe- ja avalikustamistegevus (artikkel 9) ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe arendamine ja dokumentide avaldamine kõigis ELi keeltes. Eelarvekomisjonis võeti raport vastu vaidlusteta. Ka meie, rohelised, toetasime seda.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Äsjane finantskrahh jättis paljud inimesed töötuks ja vaeghõivatuks. On hea, et EL rajaneb solidaarsuse põhimõttel. Alates Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi asutamisest 2006. aastal on esitatud peaaegu 30 taotlust 154 miljoni euro suuruses kogusummas ning abi on antud 33 000 töötajale kogu Euroopas. See toetus on hõlmanud paljusid sektoreid, sealhulgas arvuti-, mobiiltelefoni- ja autotööstust.

Balti riike tabas finantskriis väga valusalt. 2008. aasta oktoobrist 2009. aasta juulini on Leedu ehitusettevõtetes kaotanud töö enam kui 1600 töötajat. Pooltel neist ei õnnestunud leida uut tööd või tuli minna pensionile ja küsida abi. Suurema osa kuludest katab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja ülejäänu maksab Leedu tööhõivefond. Tahan tänada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abi eest, mille saajaid valitakse väga põhjalikult ja mille näol on tegemist sotsiaalselt vastutustundliku toetusega. Toon ühe konkreetse näite: 2009. aasta maikuuks olid viie kuu jooksul oma töö kaotanud 651 inimest, kes töötasid Leedu ettevõttes AB Snaigė (külmutusseadmete tootja) ja selle kahe tarnija juures. See mõjutas otseselt töötajaid ja nende perekondi ning samuti Alytuse linna, kus Snaigė asub. Tekkinud olukorda arvestades eraldati töötajatele suur hulk Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid. Antud raha tagab töötajatele võimaluse leida tööd ning saada väljaõpet ja ümberõpet.

Raportid: Barbara Matera (A7-0180/2010, A7-0181/2010, A7-0179/2010)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et aidata töötajaid, keda globaliseerumine on negatiivselt mõjutanud. Komisjon on võtnud vastu ettepanekuid fondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Iirimaad ja Hispaaniat. Tahaksin rõhutada, et juhtumid, mil neid vahendeid tõeliselt vaja läheb, on üldjuhul ülimalt kiireloomulised. Seega peaks selliste vahendite kasutuselevõtmise lubamise menetlus olema võimalikult tõhus ja kiire. Sellest tulenevalt nõustun järeldustega, mille on teinud meie raportöör, ja seepärast hääletasin ma raporti poolt.

Raportid: Barbara Matera (A7-0180/2010, A7-0181/2010, A7-0179/2010, A7-0178/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on ääretult tähtis vahend, mis toetab ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärjel koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimist.

Euroopa institutsioonidel on olnud enim abi vajavate liikmesriikide majanduse elavdamise toetamisel tähtis roll.

Kutsun veel kord ELi institutsioone üles koos tegutsema, et anda abi kiiresti ja paindlikult, lihtsustatud menetluste alusel, sest nii saab ruttu reageerida nende töötajate vajadustele, keda praegune majanduslangus on enim mõjutanud.

Raport: Michail Tremopoulos (A7-0139/2010)

  Sonia Alfano (ALDE), kirjalikult. – (IT) Vastavalt uurimusele, mille Sitsiilia maakond 2009. aasta lõpus avaldas, usub 75% inimestest, et Euroopa fondide positiivne mõju puudub sootuks või on väga väike. Kui me nüüd mõtleme sellele, et kontrollikoja sõnul jäi 51% programmiperioodiks 2000–2006 Sitsiiliale eraldatud vahenditest kasutamata ja suurt osa kasutatud vahenditest varjutas eeskirjade eiramine, mõistame kergesti, miks rahva usaldust peaaegu üldse pole.

Seepärast toetan kolleegi raportit täielikult. Usalduse institutsioonide vastu saab taastada üksnes täielik läbipaistvus, mille eesmärk on tagada rahva teavitamine avaliku sektori vahendite tõhusast kasutamisest. Igaühel peab olema võimalus teada, kellele vahendeid eraldatakse, ja eriti seda, milleks need mõeldud on. Ühtlasi peab rahval olema võimalus jälgida kõiki etappe programmitööst kuni meetmete elluviimiseni.

Kui kodanikele on tagatud võimalus jälgida Euroopa rahalisi vahendeid, ei kujuta see endast ainult demokraatliku protsessi põhjapanevat väljendust, vaid ka takistust nende avaliku sektori vahendite ebaseaduslikuks kõrvaldamiseks. Tuletan teile meelde, et läbipaistvus ei tähenda vaid dokumentide avalikustamist. See on alles esimene samm. Teave peab olema kättesaadav ja kergesti mõistetav. Vastasel korral on selle esitamine vaid tehniline ülesanne, mis ei teeni demokraatliku kontrolli eesmärki.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse kooskõlastatud ja teostatavat käsitust heade tavade piirkondadevahelisest vahetamisest, mille eesmärk on võimaldada ühtekuuluvuspoliitikaga tegelejatel teiste kogemustele tugineda. Minu arvates on need ülekaalukad probleemid, mis on ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega tegelevatel inimestel seoses projektijuhtimisega tekkinud, ülioluline ajend valitsemise täiustamiseks ja hõlbustamiseks. Liikmesriikidel tuleks ühtekuuluvuspoliitika elluviimine detsentraliseerida, et tagada mitmetasandilise valitsemise nõuetekohane toimimine, austades seejuures partnerluse ja subsidiaarsuse põhimõtet. Mul on hea meel auditeerimisjuhendi loomise ja selle lihtsustamise üle eelkõige abikõlblikkuse, finantskorralduse ja finantsaruandluse küsimustes.

Tahaksin juhtida tähelepanu takistustele, mida võimalikud kandidaadid on seoses struktuurifondide kasutamisega nimetanud. Need on suurem bürokraatiakoormus, liiga keerulised õigusaktid, läbipaistvuse puudumine otsustusprotsessides ja kaasrahastamise eeskirjades ning makseviivitused. Kui neid takistusi tahetakse ületada, tuleks struktuurifondidest kaasrahastatavate projektide puhul määrata kindlaks pikaajalised kriteeriumid ning eriliste geograafiliste omadustega piirkondade, näiteks äärepoolseimate piirkondade jaoks välja töötada erimeetmed koos uute kvalitatiivsete näitajatega.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Toetan kolleeg Winkleri seisukohta ja hääletasin ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamise poolt. Eriti nõustun ma sooviga koostada laiapõhjaline strateegia, mis ei hõlma mitte ainult tehnoloogilist innovatsiooni, vaid ka halduslikku, organisatsioonilist ja sotsiaalset uuendust. Niisiis leian, et finantsmaailma ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamine uuenduslikkuse edendamise meetmete määratlemisse ning tähelepanu pööramine poliitilistele ja majanduslikele eesmärkidele piirkondlikul tasandil on ülioluline.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Michail Tremopoulose algatusraporti algne versioon ei meeldinud mulle üldse. Seepärast esitasin kümme muudatusettepanekut selle ümbertegemiseks. Niisiis tulime koos kolleegidega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist toime sellega, et taaskehtestasime inglise keele kõrval suhtluskeeltena prantsuse ja saksa keele, piirdusime nõutava teabe puhul sellega, mis on tõepoolest kasulik, säilitasime Euroopa raha nõuetekohase kasutamise eelduse, ja nii edasi. Vahendite kasutamine peaks tõepoolest olema läbipaistvam, kuid see ei saa olla ettekäändeks, et muuta Euroopa raha taotlemise menetlused liiga koormavaks. Tänu meie tegevusele saavad Euroopa kodanikud küll lisateavet Euroopa vahendite kasutamise kohta, kuid see ei suurenda bürokraatiat. Seega hääletasin ma raporti muudetud versiooni poolt.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle kreeklasest kolleegi Michail Tremopoulose algatusraportile regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse kohta. Mul on hea meel Euroopa läbipaistvuse algatuse üle, mille Euroopa Komisjon võttis vastu selleks, et suurendada Euroopa Liidu juhtimise läbipaistvust ja avatust ning aruandekohustuslikkust. Toetan vajadust töötada välja määrused ja rakenduseeskirjad nii, et menetlused oleksid läbipaistvad, tagaksid võimalikele abisaajatele parema juurdepääsu struktuurifondidele ja vähendaksid osalejate halduskoormust. Liikmesriikide korraldusasutused peavad läbipaistval viisil näitama struktuurifondide poolt rahastatud projektide kõiki etappe. Loodan, et Euroopa Parlamendi liikmeid teavitatakse projektide elluviimisest nende valimisringkondades ja kaasatakse sellesse.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide tõhus kasutamine on meie majanduse kasvu ja töökohtade loomise eeldus. Et tagada vahendite kasutamise läbipaistvus, tuleks Euroopa läbipaistvuse algatus täies ulatuses ellu viia. Praegu puudub piisav teave komisjoni otsuste kohta, mis puudutavad suurprojektide rahastamist. Ka liikmesriigid teavitavad avalikkust ELi abi saajatest erineval määral. Usun, et läbipaistvus tuleks tagada kõikidel tasanditel, sest see käib käsikäes struktuurifondidest toetuste saamise lihtsustamise protsessiga ning võimaldab üldsusel osaleda avaliku raha kulutamise üle peetavas arutelus, mis on ELi rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks oluline.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Praegusel ajal, mil majandus- ja finantskriis avaldub horisontaalse nähtusena, mis levib kulutulena valimatult kõikidesse sektoritesse, ei ole ka põllumajandus mingi erand ning ka seal on hädasti vaja rahalist toetust ja läbipaistvust.

Michail Tremopoulose raport täiendab komisjoni teatist Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta, milles sätestatakse ettepanekud vahendite saajate andmete avalikustamise ning ühise haldamise ja partnerlussuhete läbipaistvuse edendamise kohta. Kuna usun, et rohkem teavet ja eelkõige lihtsam teave võib ELi ühtekuuluvuspoliitika keerulise maailma ärimaailmale lähemale tuua, hääletan selle raporti poolt.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa läbipaistvuse algatus on kehtinud alates 2005. aastast, mil komisjon selle vastu võttis. Vaid aasta hiljem avaldati roheline raamat, mille eesmärk oli suurendada ELi juhtimise läbipaistvust ja avatust ning aruandekohustuslikkust. Nende dokumentide vastuvõtmise põhjus oli Euroopa kodanike põhiõigus teada, kes Euroopa raha saab. Igaüks neist annab suurema või väiksema rahalise panuse nendesse projektidesse.

Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide seas on tavaks avaldada internetis teavet suuprojektide kohta enne nende rahastamise kohta otsuse tegemist. Euroopa Komisjon on selle tava puhul siiani erand olnud, kuigi pole mõjuvat põhjust, miks ühenduse täitevasutus peaks järgima leebemaid läbipaistvusstandardeid. Neil asjaoludel on Euroopa Parlamendi poolt komisjonile esitatud nõue avaldada internetis õigeaegselt teavet, et tagada vahetu juurdepääs dokumentidele Euroopa rahaliste vahendite kohta, igati kooskõlas ELi tasandil omaks võetud läbipaistvuspoliitikaga. On oluline, et komisjoni poolt heaks kiidetud projektid ei tekita mingeid kahtlusi ja et üldsust teavitatakse nendest alates toetuse taotluste esitamise kõige varajasematest etappidest.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Struktuurifondidest raha eraldamise viiside läbipaistvus, eriti abisaajate, toimingute nimetuste ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suuruse tagantjärele avalikustamise kaudu, on Euroopa avaliku raha kulutamist käsitleva arutelu keskmes.

Kuid ebaselge on abisaaja määratlus ja see, milline abisaajale makstav toetuse summa tuleks avaldada (eraldatud summa või tegelikult makstud summa).

Mul on hea meel selle raporti soovituste üle, sest need soodustavad vastastikust usaldust kõikide sidusrühmade vahel ja see aitab Euroopa rahalisi vahendeid paremini kasutada.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – ELis on palju fonde, mis on tehtud kättesaadavaks nii kodanikele kui ka muudele üksustele. Paljud kaebavad, et nendele fondidele juurdepääsemise menetlused on keerulised ja üleliia bürokraatlikud. Fondidega kaasnevate menetluste kohta tuleks esitada selgemat teavet ja läbipaistvus selles, kuidas vahendeid kulutatakse, peaks olema suurem. Nõustun raportööri järeldustega ja olen seepärast otsustanud hääletada selle raporti poolt.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan raportis välja pakutud meetmete poolt, sest usun, et läbipaistvus peaks olema iga poliitika, eriti ühtekuuluvuspoliitika üldiste eesmärkide saavutamise peamine tingimus.

Andmete esitamise ja kättesaadavuse erinevused, mis tulenevad sellest, et liikmesriigid ja korraldusasutused tõlgendavad neid Euroopa läbipaistvuse algatuse miinimumnõudeid ilmselgelt erinevalt, ei võimalda täielikku võrdlust ELi tasandil. Seepärast on mul siiralt hea meel selliste selgemate reeglite kehtestamise üle, mis käsitlevad ühiselt hallatud fondidest abisaajate kohta teabe avaldamist. Bürokraatia vähendamine, fondidest toetuste saamise protsessi lihtsustamine ja finantsjuhtimise tõhusama kontrolli võimaldamine on positiivsed sammud.

Samuti on minu arvates hea mõte ettepanek kasutada kaht keelt seoses ametliku teabega, mida liikmesriigid avalikkusele rahaliste vahendite andmise protsessi kohta esitavad.

Lõpetuseks leian, et komisjon peaks läbipaistvust suurendavate tavade kasutamisel eeskuju andma. Eriti tuleks seda teha rahaliste vahendite eraldamisel ELi suurprojektidele, mille puhul ei mõista keegi, miks läbipaistvusstandardid on jätkuvalt leebemad kui sarnastel projektidel näiteks Euroopa Investeerimispangas ja Maailmapangas.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvust käsitlevale raportile, et tagada suurem kontroll selle üle, kuidas avaliku sektori vahendeid kasutatakse. Lisaks praegustele miinimumnõuetele tuleb kiiresti hoolitseda selle eest, et struktuurifondidest abi saajate nimekirjad, mis avaldatakse komisjoni veebilehel, sisaldaks suurema läbipaistvuse huvides üksikasjalikumat teavet. Sellised üksikasjad võiksid olla näiteks teave asukoha, heakskiidetud projektide kokkuvõtete ja toetuse liikide kohta ning projektipartnerite kirjeldus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Regionaalpoliitika ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond on liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtte seisukohalt esmatähtis. On ülioluline, et neile mõeldud vahendeid kasutataks tõhusalt ja sihikindlalt ning et need soodustaksid arengut valdkondades, milleks need on antud. Läbipaistvus rahaliste vahendite kasutamisel on liikmesriikide tähtsaim kohustus ja karistused kehva haldamise eest aitavad erinevusi Euroopa Liidus rohkem vähendada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse Euroopa suurust ja piirkondlikku mitmekesisust ning Euroopa institutsioonide usaldusväärsuse tähtsust, hääletasin mina raporti poolt, sest usun, et avaliku teabe jagamine ja menetluste standardimine on esmatähtis, tagamaks regionaalpoliitika elluviimisel ja rahastamisel vajaliku läbipaistvuse, mille eesmärk on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning õiglasema Euroopa tugevdamine. Samuti tahan rõhutada, et ühiste reeglite täitmise tagamine ja objektiivse teabe avaldamine avaliku sektori investeeringute kohta ei tohiks põhjustada rohkem bürokraatiat. Niisiis on minu arvates oluline bürokraatiat vähendada, et suurendada läbipaistvust ja Euroopa poliitika tõhusust.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvus on eriti tundlikud teemad ja pakuvad piirkonnas, mida mina esindan, suurt huvi.

Ühtekuuluvuspoliitika programmiperioodi 2007–2013 tingimuste alusel kuuluvad Veneto maakond ning teised Põhja- ja Kesk-Itaalia piirkonnad eesmärgi 2 alla (piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive), millele eraldatakse 16% olemasolevatest vahenditest. Suurem osa vahenditest (83%) eraldatakse piirkondadele, mille areng on maha jäänud ja mille hulka kuuluvad ka Lõuna-Itaalia piirkonnad.

Nõustun raportööriga selles, et komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatusega peavad kaasnema võrdlusnäitajad, mis on kõikide jaoks ühesugused, et tagada ühtlane ja tõhus läbipaistvuse määr. Esitatavate dokumentide liigi kindlaksmääramine, juurdepääsu tagamine nendele dokumentidele eriti suurprojektide puhul ja ühise järgitava mudeli loomine hoiab ära igasuguse raiskamise ja läbipaistvuse puudumise menetlustes. Kui on tagatud selgemad ja üksikasjalikumad ühised reeglid, mis siiski ei kahjusta haldussuutlikkust, tunnustatakse tublisid piirkondi ja karistatakse neid, kes ei määratle oma nõudeid ja projekte piisavalt täpselt.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Tremopoulose raporti lähtepunktiks on idee, et läbipaistvus on ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamise eeltingimus, ning ma toetan igati üleskutset suuremale läbipaistvusele regionaalpoliitikas. Samuti kutsutakse raportis liikmesriike üles kaasama piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi täielikult poliitika rakendamisse ning ma olen kindel, et kui Šotimaa on iseseisev, kaasab Šotimaa valitsus kõik Šotimaa piirkonnad täielikult nendesse küsimustesse.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) ELi rahaliste vahendite saajate kohta avaliku teabe esitamine on Euroopa läbipaistvuse algatuse üks nurgakive. Minu arvates on finantsmääruses kehtestatud nõue, mille järgi on liikmesriigid kohustatud esitama teavet ühiselt hallatavate ELi rahaliste vahendite kulutamise kohta, muu hulgas abisaajate tagantjärele avalikustamise kaudu, ebapiisav. Komisjon on piirdunud andmete avaldamise ühtse soovitusliku standardi kohta ettepaneku tegemisega ja ELi üldsusele oma regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehel linkide pakkumisega, mille kaudu pääseb liikmesriikide elektroonilistele aadressidele, kus on avaldatud nõutud andmed Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist abi saajate kohta. Nende ühiselt hallatavate fondide puhul on nimetatud lingid ja nende sisu ainuüksi liikmesriikide vastutusel ning sisu põhineb korraldusasutuste esitataval teabel. Andmete esitamise ja kättesaadavuse erinevused ei võimalda täielikku võrdlust ELi tasandil. Seepärast nõustusin Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekutega varustada need liikmesriikide andmebaasid otsingumootoriga ning muuta need täiesti ühilduvaks, et hõlbustada esitatud andmetest kogu ELi hõlmava ülevaate saamist, ning tagada, et andmete kasutatavuse huvides oleksid kogutud andmed esitatud ja hallatud struktureeritud ja võrreldaval viisil. Nende ettepanekute rakendamine edendaks Euroopa läbipaistvuse algatust.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Hindan kõrgelt komisjoni ja parlamendi tööd regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse vallas. See sektor neelab lõviosa ELi eelarvest, seepärast on maksumaksjatel õigus teada, kuidas nende raha kasutatakse, ja neil peaks olema piiramatu juurdepääs sellisele teabele.

Samuti tahan väljendada lootust, et tänu võetavatele meetmetele luuakse uusi õigusakte ja avaldatakse vaatluste alusel andmeid, mille tulemusel muutuvad rakendusmenetlused lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Pidades silmas Euroopa institutsioonide ja ametiasutuste lähendamist kodanikele, kelle huve nad teenivad, ning nende poolt sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse ja Euroopa säästvasse arengusse antava panuse esiletõstmist, on Euroopa Liidu üks esmatähtsaid muresid see, kuidas suurendada läbipaistvust.

Hääletasin raporti poolt, sest toetan komisjoni sellise üldkehtiva ja väljakujunenud valiku edendamisel, mille eesmärk on tagada juurdepääs teabele ühenduse rahaliste vahendite saajate kohta. See annab meile võimaluse kõrvaldada erinevused selles, kuidas liikmesriigid seda teavet avaldavad. Nii on meil aga võimalik saada Euroopa tasandil täielik ülevaade esitatud andmetest ning samal ajal suureneb meie usaldusväärsus ja vastutustundlikkus Euroopa kodanike silmis.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. –(RO) Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on vajadus regionaalpoliitika läbipaistvuse järele selleks, et parandada juurdepääsu teabele Euroopa läbipaistvuse algatuse andmebaasi kantud võimalike abisaajate kohta, väga suur. Usun, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamine on regionaalpoliitika läbipaistvuse seisukohalt ülioluline, sest neil on kohustus täita selles valdkonnas kahte osa. Ühest küljest saavad nad kasutada Euroopa läbipaistvuse algatuse eeliseid, sest see lubab võimalikult suurt ligipääsu rahaliste vahendite saajate andmebaasile. Nii saab leida konkreetseid näiteid piirkondliku rahastamise heade tavade kohta. Ühtlasi täidavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused tähtsat osa selle andmebaasi populariseerimisel, kasutades kõiki sobilikke vahendeid, et teave oleks kodanikele võimalikult kergesti kättesaadav.

Samuti tuleb töötada välja süsteemid, mille abil mõõdetakse Euroopa läbipaistvuse algatuse andmebaasi kasutamise määra, et me saaksime võimalikult selge ülevaate sellest, kui palju andmebaasis sisalduvat teavet kasutatakse. Kui tuvastatakse selle vähene kasutamine, tuleb vähe kasutatavat andmebaasi haldavatel asutustel leida tõhusamad viisid selle kasutamise populariseerimiseks.

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. – (IT) Abisaajate, eraldatud vahendite ja projektide jälgitavus on Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kasutamist reguleerivate dokumentide oluline osa, mille eesmärk on tagada kulude läbipaistvus. Läbipaistev süsteem optimeerib investeeringuid ja vähendab kulusid. See on nii oluline, et soovitatav on suurendada teatamis- ja avalikustamiskohustuste rikkumiste eest määratavaid karistusi, arendada nüüdisaegsemat ja toimivat korraldusasutuste vahelist võrgusüsteemi, määratleda ühine alus eri riikide tegevuse standardimiseks ja luua seos avalikustamise, kontrolli ja auditeerimise vahel. Need toimingud tuleks lisada kriisi vastu võitlemise meetmete paketti. Samasuguse soovituse esitas Euroopa Parlament ühenduste finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse ning aastaaruande hääletuse ajal, pidades silmas, et läbipaistvate menetluste nõue hoiab ära üleastumisi.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Läbipaistvus ühenduse vahendite kasutamisel ja avalik teave ELi rahaliste vahendite saajate kohta on Euroopa läbipaistvuse algatuse puhul hädavajalik. Niisugune avalikustamine võimaldab hinnata, kuidas avaliku sektori vahendeid kasutatakse, ning see on demokraatia õitsenguks ja alati liiga piiratud vahendite mõistlikuks haldamiseks esmatähtis. Kuid praeguse kriisi ajal vajame muid mehhanisme, mis võimaldavad suuremat läbipaistvust, eriti eelteavet komisjoni otsuste kohta, mis puudutavad suurprojektide rahastamist. Seepärast on tähtis jätkata kõikide kehtivate mehhanismide arendamist, et tulemuseks oleks suurem läbipaistvus seoses ELi rahaliste vahendite saajatega. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Euroopa fondidest rahastatavaid projekte käsitleva teabe avaldamine võimaldab liikmesriikide üldsusel kahtlemata võtta osa arutelust avaliku sektori vahendite parema kasutamise üle.

Minu arvates on suurema läbipaistvuse saavutamiseks vaja kehtestada selged reeglid teabe avaldamise kohta, kuid selle tagajärg ei tohi siiski olla täiendav halduskoormus võimalikele abisaajatele, kellel on juba niigi raskusi keeruliste haldusnõuete täitmisega.

Mul oleks siiralt hea meel, kui internetis avaldataks teavet suurprojektide kohta õigeaegselt, mis võimaldaks vahetu juurdepääsu projektidokumentidele, eriti neile, mis puudutavad keskkonnamõju hindamist, mille tähtsusesse suhtutakse sageli pealiskaudselt või millest asjaosalised isegi mööda hiilivad. Siis oleks kodanikuühiskonnal võimalik esitada oma arvamusi komisjoni veebilehe kaudu ning aidata sellega kaasa demokraatlikule kontrollile ja projektide kvaliteedi paranemisele.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa läbipaistvuse algatus võeti vastu aastaid tagasi, kuid selle edusammud on jäänud tagasihoidlikuks. Näiteks põllumajandustoetuste saajate avalikustamine on toonud päevavalgele, et sageli lähevad need vahendid suurettevõtetele, kuningakodadesse ja nii edasi. Kui EL suhtub läbipaistvusse tõsiselt, tuleb seda otsuste tegemisel ka järjekindlalt rakendada. Nagu tavaliselt, tähendab läbipaistvuse algatus enamjaolt vaid tühje sõnu, ja seepärast jäin ma erapooletuks.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Teabe kogumine avaliku sektori toetuste tegeliku kulutamise kohta ja raha tegelike saajate kohta on oluline ja samuti on see õige. Kuid see ei tohi põhjustada komisjonile nii laialdaste volituste andmist, et liikmesriigid ei saa näiteks enam oma projekte ega partnereid ise valida. Sel põhjusel jäin ma erapooletuks.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Avalik-õiguslike institutsioonide finantsläbipaistvus on nüüdisaegse demokraatia alustala. Kodanikel peab olema juurdepääs teabele iga euro kulutamise kohta, sest iga euro tuleb maksudest, mida nemad on tasunud. Ei ole saladus, et 2005. aastal komisjoni poolt vastu võetud Euroopa läbipaistvuse algatus annab esimesi tulemusi. See teeb mulle rõõmu. Samas on veel palju ära teha. Täheldan kurvastusega, et Euroopa Komisjoni kasutatavad läbipaistvusstandardid on regionaalpoliitika elluviimisel leebemad kui teistel institutsioonidel, sealhulgas leebemad kui põhiliselt need standardid, mida kasutab Euroopa Investeerimispank. Puudub igasugune põhjus, miks selline asjade seis peaks jätkuma. Ma jagan resolutsioonis väljendatud rahulolu edusammude üle, mis on saavutatud seoses sotsiaalse kontrolliga regionaalpoliitika eesmärkide elluviimiseks eraldatud vahendite jaotamise üle. Samuti hindan kõrgelt seda, et resolutsioonis rõhutatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ühtekuuluvuspoliitika programmitöö süsteemis. Olen kindel, et resolutsioonis välja pakutud meetmed aitavad suurendada programmide tõhusust ja seadustada ELi ühtekuuluvuspoliitikat. Neid tegureid silmas pidades otsustasin ma resolutsiooni toetada.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Michail Tremopoulose raportile, mis sisaldab sätteid Euroopa regionaalpoliitika tõhususe ja läbipaistvuse suurendamise kohta. Kui tahame võimalikele Euroopa struktuurifondidest abi saajatele tagada parema juurdepääsu vahenditele, tuleb rahastamistaotlustega kaasnevat halduskoormust muuta minu arvates väiksemaks ja menetlusi, mis on seotud juurdepääsuga ELi rahalistele vahenditele, läbipaistvamaks. Reeglite ja nende kohaldamise selgemaks ja lihtsamaks muutmine tõhustab ELi raha eraldamist. Samuti tundub mulle, et kodanike parem teavitamine Euroopa Liidu elluviidavatest projektidest, eriti nendest, mis on seotud struktuurifondide kasutamisega, on hädavajalik. Niisiis toetan seda, et Euroopa Komisjon avaldab üldsusele rohkem teavet suurprojektide kohta, mis on ellu viidud nende vahendite abiga, ükskõik, kas projektid on juba lõpule viidud või alles pooleli.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tahan kiita ja õnnitleda Kreeka roheliste hulka kuuluvat kolleegi Michail Tremopoulost selle puhul, et täna võeti vastu tema raport regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse kohta. Tulemus – 629 poolthäält ja vaid 6 vastuhäält – näitab, kui hiilgavat tööd ta on sellega teinud.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma toetasin Tremopoulose raportit, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide korraldusasutusi üles suuremale läbipaistvusele struktuurifondide vahendite eraldamisel ja kasutamisel, ning hääletasin selle poolt. Võrreldavate andmete saamine rahaliste vahendite haldamise kohta kogu Euroopa Liidus on oluline, et projektide omanikud ja kodanikud teaksid, millised on ELi rahastamisprioriteedid, millised sidusrühmad on juba raha saanud, kuidas vahendeid on kasutatud ning millised on eri projektide menetlused ja tähtajad. Selle eesmärk on anda võimalikele abisaajatele rohkem teavet vahendite kohta ja jälgida tõhusamalt nende kasutamist. Siiski tuleb tähele panna, et ei ületataks ülemäärase läbipaistvuse piiri ning et korraldusasutusi ja projektide omanikke ei koormataks üle teabenõuetega, mis on asjakohatud, ebatõhusad ja vastupidise toimega. Seepärast muutsime juhatajaga ühte enamusse kuuluvate kolleegidega regionaalarengukomisjonist algteksti, et läbipaistvuse eesmärki ei saavutataks ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise eesmärgi arvelt, sest ühtekuuluvuspoliitikas tuleb tegelda just nende kahe olulise küsimusega – lihtsuse ja nähtavusega.

  Nicole Sinclaire (NI ), kirjalikult. – Hääletasin selle meetme vastu, kuid ma ei teinud seda sellepärast, et olen läbipaistvuse vastu – kaugel sellest. Et ma olen üks vähestest Ühendkuningriigist pärit parlamendiliikmetest, kes on aruandeid auditeerinud, usun ma suuremasse läbipaistvusesse. Kuid see hääletus on ELile iseloomulik: sellega teeseldakse läbipaistvust ja luuakse maksumaksja kulul veel rohkem bürokraatiat. Minu valijad on rohkem väärt.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis kirjeldatakse valdkonnaülesele juhtpõhimõttele vastavat läbipaistvust programmitöös ja ühtekuuluvuspoliitika üle otsustamisel ning esitatakse mitu tehnilist ja haldusalast ettepanekut, mis on osutunud regionaalpoliitika tõhusamal arendamisel kasulikuks. Lisaks probleemidele, mis ümbritsevad abisaajaid puudutavate andmete laialdasemat levitamist ning bürokraatia vähendamise ja menetluste kiirendamise vajadust, on minu poolthääle saanud dokumendi eesmärk luua läbipaistvus piirkondade, liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahelistes partnerlussuhetes.

Selle probleemi tõttu ning võttes aluseks muudatusettepaneku, mille ma olen allkirjastanud, lisatakse viide vajadusele paremini suunatud, korrapärasema ja õigeaegsema teabe andmise järele partnerorganisatsioonidele eelkõige suurema tehnilise abi ja parema koolituse kaudu. Kahtlemata on see kasulik partneritele kõige kaugematest Euroopa Liidu piirkondadest, näiteks äärepoolseimatest piirkondadest.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kallid kolleegid! Tahan rõhutada, et läbipaistvus on minu kodumaa Leedu jaoks väga oluline. ELi fondid, näiteks struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond, on aidanud kujundada Leedu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning teevad seda ka tulevikus. Seega on oluline, et kodanikele antaks võimalus olla nende vahendite eraldamise tunnistajaks ja mõjutada seda. Selleks on vaja ühiskonna osalust. Ühiskonna osalus võib väljenduda otsustusprotsessis eri viisidel nii ELi rahaliste vahendite eraldamisel kui ka kasutamisel. Ühiskonna laialdasem osalemine vähendaks korruptsiooni ja suurendaks vahendite tõhusat kasutamist, mis on eriti oluline sellise riigi jaoks nagu Leedu. Samuti on tähtis avalikustada ELi rahaliste vahendite saajad. See soodustaks arutelusid avaliku raha kasutamise üle riigis ning see on jällegi toimiva demokraatliku riigi üks aluspõhimõtteid. Tahan esile tuua ka vajaduse piirkondlike ja kohalike asutuste ning eelkõige tavakodanike osalemise järele. Raport sisaldab mõnda tähelepanekut kõikehõlmava internetiplatvormi kohta, mis annab olemasolevatest vahenditest ülevaate ja parema ettekujutuse. See on hea algus, kuid eri ühiskonnakihtidest pärit inimeste – rikaste ja vaeste, suurlinnade ja väikeste külade elanike – kaasamiseks tuleks rohkem ära teha. Kodanikuühiskond ja vabaühendused saaksid samuti programmide tõhustamise edendamisel ja aruandekohustuslikkuse täiustamisel kaasa aidata.

  Kerstin Westphal (S&D), kirjalikult. – Ütlen sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel, et me oleme üldiselt selle raportiga nõus. On oluline, et Euroopa Parlament võitleb regionaalpoliitika suurema läbipaistvuse nimel, kuid me ei ole nõus rikkujate esiletoomisega, nagu on nõutud raporti lõikes 16. Kindlasti nõustume me rangema hoiakuga teavitamis- ja avalikustamisnõuete täitmise suhtes, kuid suurema läbipaistvuse – mida me samuti toetame – eesmärki ei tohiks täita valede vahenditega. Kui rikkujaid hakatakse esile tooma, kardame me nõiajahti. Euroopa Komisjoni ei tohiks muuta moraalseks autoriteediks, kes saavutab distsipliini sellega, et toob rikkujaid esile või süüdistab neid. Lükkame niisuguse suhtumise tagasi ka seepärast, et see võib põhjustada veel keerulisema olukorra ja ohu, et liikmesriigid jätavad selle rakendamata. Sellest murest hoolimata nõustume raporti üldiste ideedega, nagu ma juba ütlesin, ja meie arvates on tegemist väga kasuliku dokumendiga.

Raport: Seán Kelly (A7-0190/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa ülesehituse mõtlesid välja Euroopa asutajad, et tagada Euroopas rahu. Kuigi Põhja-Iirimaal valitsevad ikka veel pinged, peab tänapäeva Euroopa jätkama finantsabi pakkumist, et toetada nii kaua sõdinud kahe kogukonna lepitamist. Seega peaks Euroopa Liit tagama, et rahastamist jätkatakse teatud projektide puhul, mis võimaldavad tugevdada kestva rahu saavutamiseks vajalikke sidemeid. Arvestades asjaolu, et Euroopa Liidu Kohus tühistas hiljuti õiguslikule alusele viidates määruse (EÜ) nr 1968/2006, mis võimaldas sellist rahalist toetust anda, pidid Euroopa Parlamendi liikmed vastu võtma uue määruse, mis põhineks asjakohasel õiguslikul alusel. Seepärast hääletasin ma uue määruse poolt.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Andsin oma poolthääle raportile, milles käsitletakse ELi jätkuvat toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile. Ajavahemikul 2007–2010 on Euroopa Liit maksnud sellesse fondi 15 miljonit eurot. ELi-poolne rahastamine (mis moodustab kogutoetusest 57%) on fondi tõhusaks toimimiseks ülimalt tähtis.

Alates fondi loomisest 1986. aastal on sel on olnud positiivne mõju nii Iirimaad kui ka Põhja-Iirimaad puudutavates küsimustes ning fond on aidanud ja toetanud paljusid piiriüleseid algatusi. Fond toetas rahu ja lepituse saavutamist, edendas suhteid ja suurendas kaasatust ning aitas kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Fondil oli ilmselge ja oluline mõju asjaomastele kogukondadele ning ta aitas suuresti kaasa püüdlustele saavutada püsiv rahu, eelkõige koostöös programmiga PEACE Põhja-Iirimaal ja selle piirialadel läbi viidud tegevuse kaudu.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Rahvusvaheline Iirimaa Fond on hea näide riikidevahelisest ja rahvusvahelisest koostööst. Sõltumatu rahvusvahelise organi juhitavat fondi rahastavad mitmed riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia. Nii Põhja-Iirimaal kui ka Iiri Vabariigis aitavad projektid soodustada rahvuslaste ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist. See rahvusvaheline toetus lõpeb siiski 2010. aastal. Seepärast peaksime kaaluma, kuidas saaks fondi tegevusprioriteete, eelkõige neid, mis on seotud majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamisega ning rahudialoogile kaasaaitamisega, rahastada pärast seda.

Rahvusvahelise Iirimaa Fondiga hõlmatud projektid juba täiendavad ELi programmi PEACE raames toimuvat. Oleks kasulik teha kindlaks, mis saab neist projektidest ELi tulevase eelarve kavandamise kontekstis. Seepärast kutsun Euroopa Komisjoni üles uurima, kuidas võiksid struktuurifondid jätkata Rahvusvahelise Iirimaa Fondi ülesannete täitmist, eelkõige eesmärgi „Euroopa territoriaalne koostöö” raames.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Pärast aastaid Iirimaal valitsenud ebakindlust loodi Rahvusvaheline Iirimaa Fond, mille eesmärk on tagada piirkonnas majanduslik ja finantsstabiilsus. Nagu näha, vaadeldakse raportis fondi tulevikuplaane ja määratakse kindlaks mõned põhieesmärgid, millega tuleb tegelda. Nõustun raportööri järeldustega ja seepärast otsustasin hääletada selle raporti poolt.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Andsin oma poolthääle Seán Kelly raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ELi rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile.

Selliseid piirkondadevahelisi koostöö- ja lepitusprojekte tuleks toetada, pidades silmas eelkõige sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasaaitamist. Fond on olnud kesksel kohal kogukondade lepitamisel ja tuleb tunnustada ELi olulist rolli selles valdkonnas. Rahvusvahelise Iirimaa Fondi algatuste raames saavutatust võib nii mõndagi õppida ning saadud teadmisi võib kasutada teistes Euroopa Liidu piirkondades, kus esineb kogukondade kõrvalejäämist ja kohtab pingeid.

Soovin rõhutada eriti ELi rahaliste vahendite kasutamist Rahvusvahelise Iirimaa Fondi projekti „Jalgpall rahu nimel” toetamiseks. Lepitamisele ja noorte vastastikusele mõistmisele kaasaaitamine spordi kaudu on algatus, mida tuleks kiita. Spordi kasutamist üksikisikute toetamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks ei tohiks tõepoolest alahinnata.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Põhja-Iirimaa rahuprotsess on näide edasiminekust, mis on pälvinud ja peaks ka edaspidi pälvima Euroopa institutsioonide toetuse. Nagu ka Euroopa integratsiooni puhul, saab konfliktijärgsetes olukordades nagu see siin saavutada stabiilsuse nii, et kehtestatakse de facto solidaarsed tingimused, mis soodustavad ja suurendavad piiriüleseid ja kogukondadevahelisi suhteid. Loodan, et ka teised Euroopa Liidu osad, mida vaevab lahkulööjate terrorism, vaatavad Iirimaa protsessi ja õpivad sellest. See võimaldab neil vägivalla välja juurida ja ehitada üles ühiskonna, kus kõik võivad end koduselt tunda, austades õigusnorme, traditsioone ja inimõigusi.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tegevuse pikendamise poolt, sest minu arvates on tähtis rõhutada, et Euroopa Liidu rahvaste ja kogukondade rahu missioon on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning samuti inimväärikuse ja kodanike elukvaliteedi parandamise põhitegur. Seda on näha konkreetse Iirimaa juhtumi puhul. Euroopa Liidule peaks jääma oluline roll rahu hoidmisel ja piirkondlike, etniliste ja kultuuriliste pingete kaotamisel ning seega sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks vajalike tingimuste loomisel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvaheline Iirimaa Fond on alates selle loomisest 1986. aastal aidanud edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustanud rahvuslaste ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist kogu Iirimaal. EL peab jätkuvalt toetama Iirimaa rahuprotsessi, andes oma panuse Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi, nagu seda on tehtud alates 1989. aastast. Selle toetuse suurendamise abil saaks tugevdada solidaarsust liikmesriikide ja nende kodanike vahel. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

Soovitus teisele lugemisele: Marian-Jean Marinescu (A7-0162/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Tegemist oli konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatavat Euroopa raudteevõrgustikku käsitleva määruse teise lugemise hääletusega. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel välja töötatud kompromisside poolt. Need kompromissid peaksid tegelikult võimaldama kujundada välja tingimused, mis tagavad parema juhtimise läbilaskevõimsuse jaotamisel ja peamiste Euroopa-siseste kaubaveokoridoride haldamisel. Kui määrus on vastu võetud, peaks see parandama suurte raudtee-kaubavoogude tõhusust Euroopa kaubaveokoridorides, aidates seega kaasa transpordi põhjustatud saaste vähendamisele. Kõiki neid põhjuseid arvesse võttes hääletasin nõukoguga läbi räägitud teksti poolt, et jõuda teisel lugemisel kokkuleppele.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle oma rumeenlasest sõbra Marian-Jean Marinescu raportis sisalduvale soovitusele teisele lugemisele, mis käsitleb nõukogu esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta. Toetan muudatusi, mis on tehtud seoses rahvusvaheliste raudteekoridoride organiseerimisega, mille eesmärk on luua konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik. Lisaks toetan ideed, mille kohaselt moodustaks juhatus iga kaubaveokoridori jaoks ühtse organina universaalteenistuse, mis pakub taotlejatele võimalust nõuda ühest kohast ja ühe toiminguna raudteeliini kasutamist vähemalt üht riigipiiri ületaval teekonnal.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan seda määrust konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku loomise kohta, mille rakendamisel on loodetavasti lisandväärtus kogu ühendusele, sest Euroopa saab ühendatud ühtse raudteevõrgustikuga. See tagab inimeste ja kauba tõhusa liikumise Euroopa piirkondade vahel. Samuti on määrusega tehtud otsus täita raudteekoridori elluviimise tähtaegu. Vastu on võetud pikem, viieaastane Leedule meelepärane ajavahemik, mille jooksul tuleb Leedus paigaldada Euroopa mõõtmetega rööpmed. Nüüd, mil Leedu kogeb majanduskriisi valusaid tagajärgi, on see otsus eriti sobiv, sest sarnaselt teiste kriisist kahjustatud riikidega on ka Leedu rahalised võimalused lähitulevikus raudtee infrastruktuuri arenguprojektidesse investeerida piiratud.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ajal, mil kaubaveosektor stabiilselt kasvab, pakub see ELi tasandil väga suurt potentsiaali. Seepärast tundub paradoksaalne, et üha vähem ettevõtteid otsustab raudteeveo kasuks. Ainult 10% Euroopa Liidus aset leidvast kaubaveost toimub raudteel. Tegelikult on raudteekaubaveo määr vähenenud 20 aasta taguse ajaga võrreldes poole võrra. Euroopa Komisjon on tunnistanud raudteekaubaveo võtmerolli alates 2001. aastast.

Siis seati Euroopa transpordipoliitikat käsitleva valge raamatu tähtajaks 2010. aasta. Raudtee-kaubaveoturu ees on nüüd ülesanne parandada teenuste kvaliteeti, sest nõuetele mittevastavus paneb raudteekaubaveo konkurentsis teiste transpordiliikidega ebasoodsasse olukorda. On võimatu selgitada langust raudteekaubaveo sektoris, kui meil on olemas kolm raudteealaste õigusaktide paketti. Need ei ole liikmesriikide õigusaktidega piisavalt ühtlustatud ja raudteesüsteemid ei ole piiriüleselt ühendatud. Seda olukorda arvestades on Euroopa Parlamendi esitatud määruse eesmärk muuta raudteekaubavedu tõhusamaks, aidates kaasa ühtlustamisele liikmesriikide ja infrastruktuurihaldajate vahel.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – Toetan jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised. Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud killustatuse, investeeringute puudumise ja raudteekaubaveo ebatõhususe. See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada. Seepärast hääletasin selle poolt. Kuid see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta siiski dereguleerimist, mis sisaldub juba aluslepingus.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. – Toetan kõiki jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised.

Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud raudteekaubaveo killustatuse ja ebatõhususe ning samuti investeeringute puudumise selles valdkonnas.

See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada. Seepärast hääletasin selle poolt, kuigi see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta dereguleerimist, mis on sätestatud juba aluslepingus.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Määruse eelnõus määratletakse raudteekaubaveo koridorid, teisisõnu mitut liikmesriiki läbivad teed, kus ettevõtjad kooskõlastavad infrastruktuuri haldamist ja toimimist. See pakub tõelist Euroopa lisandväärtust, sest määrusega parandatakse läbipaistvust raudteeliinide jaotamisel ja haldamisel ning edendatakse riikidevahelist kooskõlastamist kõikidel tasanditel: olemasolev läbilaskevõime, investeeringud, infrastruktuuritööd, tegevuse korraldamine jne. Ka universaalteenistuse loomine iga koridori jaoks võimaldab ettevõtetel suhelda ühe kontaktisikuga. See sümboliseerib raudteekoridori haldamist Euroopa perspektiivis. Seepärast on kõnealune määrus kindel märguanne tõelise Euroopa transpordi- ja infrastruktuuripoliitika kohta. Tegemist on tähtsa sammuga raudteekaubaveo poole, mis on kiirem ja usaldusväärsem ning seega ka arvestatav ja ökoloogiline alternatiiv pikamaa-maanteetranspordile. Tõeline Euroopa vaade oli seda vajalikum, et sellega rõhutatakse raudtee-kaubaveoturu olulisust.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle sellele raportile, mis aitab kaasa konkurentsivõimelisema Euroopa raudteekaubaveo võrgustiku loomisele. Transpordisektori muutlikkus viimastel aastakümnetel ning liikmesriikide raudteeturgude avatuse suurenemine (mis põhjustab tõsiseid probleeme seoses nende vastavuse puudumisega) sunnib rakendama meetmeid, mis soodustavad tõhusa jaotusvõrgustiku loomist ELi liikmesriikide vahel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimastel aastakümnetel on raudteekaubaveo turuosa pidevalt langenud ja 2005. aastal moodustas ainult 10% sedalaadi kaubaveost. Selle probleemiga tegelemiseks on komisjon toetanud mõtet võtta teema tõhusamalt käsile. 2008. aasta detsembris esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta.

2009. aasta aprillis võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel ettepaneku vastu, toetades komisjoni. Lisaks jõudis nõukogu selle määruse suhtes poliitilisele kokkuleppele, ehkki mõningate muudatustega. Seadmata kahtluse alla raudteekaubaveo tähtsust ja vajadust kooskõlastada sedalaadi vedusid Euroopa tasandil ning toetades niinimetatud kaubaveokoridoride moodustamist, tuleb siiski tõdeda, et ELi riikide praeguses majandus- ja finantskliimas nõuab integreeritud kaubaveosüsteemi loomine liikmesriikidelt kindlasti väga suuri investeeringuid ning me ei saa tagada, et nad suudavad selliseid investeeringuid endale lubada või neid teha. Õõnestamata selle määruse eesmärke, ei tohiks me seepärast siiski unustada, et määruse heakskiitmise korral on praegustel kasinatel oludel loomulikult oma mõju igasugusele plaanile.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul oli hea meel, et täiskogu hääletusel kiideti heaks soovitus teisele lugemisele, mis käsitles määrust konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta.

Raportis nähakse ette üheksa kaubakoridori kasutuselevõtt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning universaalteenistuse loomine iga koridori jaoks, et tagada kõikidele riiklikele ja eraraudtee-ettevõtetele vajalik teave iga koridori läbilaskevõimsuse jaotamise kohta. Raportis rõhutatakse koostalitlusvõimet kaubaveo valdkonnas. Selleks luuakse ühendus meresadamate ja laevatatavate siseveeteedega.

Määrus kujutab endast kindlasti suurt sammu edasi Euroopa raudteeliikluse kooskõlastamisel, praegu küll ainult kaubaveo osas, ja aitab kaasa raudteeturu liberaliseerimisele, mis on selles sektoris esmatähtis eesmärk.

Mul on kahju, et mõningad parlamendiliikmed proovisid saboteerida prioriteetset Stockholmi ja Napoli vahelise koridori projekti, esitades muudatusettepaneku, mille kohaselt Brenner oleks marsruudilt välja jäänud. Selline vastutustundetu katse luhtus tänu Itaalia parlamendisaadikute läbinägelikkusele. Seepärast toetasin ma kõhklematult soovitust teisele lugemisele.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle dokumendi poolt suurima heameelega. See kujutab endast suurt sammu Euroopa kaubaveo ja transpordi jaoks, mis muutub nüüd konkurentsivõimelisemaks ja vähem kulukaks. Euroopa liigub parema ühenduse poole Euroopa raudteevõrgustike, kaubaveokoridoride ning mere- ja jõesadamate vahel. See on Euroopa raudteetranspordisektori jätkusuutlikus arengus oluline samm, mis võimaldab lõpuks ometi pakkuda tõelist alternatiivi lennu- ja maanteetranspordile. Nüüdsest haldavad liikmesriike ühendavaid rahvusvahelisi koridore piiriülesed asutused, kes kooskõlastavad infrastruktuuri haldamist ja raudteeliinide jaotamist. Lisaks kõigele sellele moodustatakse iga raudteekoridori jaoks universaalteenistus, mille loomist ma innukalt kaitsesin. Selline uuendus võimaldab Euroopal areneda ning iseloomustab Euroopa soovi saavutada transpordisektoris parem koostöö ja suurem lõimumine. Mul on hea meel, et see raport vastu võeti, sest see loob tugevamad alused suurele Euroopa raudteekaubaveo võrgustikule, millest ma olen puudust tundnud juba aastaid.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. – Selgitused Marinescu raporti (A7-0162/2010) hääletuse kohta. Toetan jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised. Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud killustatuse, investeeringute puudumise ja raudteekaubaveo ebatõhususe. See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada, seega hääletasin selle poolt, kuid see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta siiski dereguleerimist, mis sisaldub juba aluslepingus.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin just Marinescu raportis sisaldunud muudatusettepaneku vastu, mille eesmärk on moodustada keskne kooskõlastusorgan, mis tegutseks kaubaveo haldamisel universaalteenistusena. Veel 162 kolleegi hääletasid samamoodi pärast petitsiooni, mida ma aitasin esitada. Pooldame kvaliteeti ja konkurentsivõimet raudteekaubaveo valdkonnas. Soovime näha paindlikke ja tõhusaid lahendusi ning lisaks usume raudteeveo edendamisse keskkonnaalastel põhjustel. Reisijate kohalik ja pikamaavedu ei tohiks siiski mingil viisil mõjutatud saada. Raporti äärmiselt keeruline tekst ei sisalda sõnaselget avaldust selle kohta. Kahjuks andis Euroopa Parlament poolthääle komisjoni ja nõukogu enamuse soovitusele, mille kohaselt hakkab tulevikus rongiliinide jaotamist haldama täiendav keskne kooskõlastusorgan. Selle tulemuseks on pädevuse killustumine, millel on tõsine mõju sõidugraafikute koostamisele. Põlisel transiidiriigil Saksamaal toimib raudteevõrgustik juba peaaegu täisvõimsusel. Kõik kolm kavandatud koridori läbivad olulisi keskusi. Hesseni liidumaal jäävad Stockholmist Palermosse suunduvale teele sellised linnad nagu Fulda ja Frankfurt. Euroopa Parlamendi hea maine Euroopa tarbijaid kaitsva peamise organina on täna kahjustada saanud. Liikmesriigid kaotavad õiguse otsustada oma raudteevõrgustike üle ja kõiki Euroopa kodanikke mõjutab sellega kaasnev rongide hilinemine.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport kinnitab pilti Euroopast, mis on vastupidine solidaarsust ja koostööd hindavale Euroopale, mida vajame praegu rohkem kui kunagi varem. Maad tuleks arendada Euroopa inimeste üldistest huvidest lähtudes, mitte erasektori ettevõtjate üksikute huvide järgi. Transpordipoliitika erastamine teenib eurokraatia huve ja kahjustab minu kaaskodanike omasid. Hääletan selle kahjuliku dokumendi vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik on äärmiselt oluline, kui Euroopa Liit soovib saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegias sätestatud eesmärke. Seda silmas pidades aitab eri riiklike võrgustike vahel kiiret ja tõhusat ühendust võimaldavate raudteekoridoride loomine parandada infrastruktuuri kasutamise tingimusi. On ülimalt tähtis, et parandaksime kehtivaid eeskirju eesmärgiga muuta raudteekaubavedu praegusega võrreldes konkurentsivõimelisemaks. See ei too mitte ainult majanduslikku, vaid ka keskkonnaalast kasu, sest raudteetransport on keskkonnasäästlikum. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin konkurentsivõimelisemaks kaubaveoks kasutatavat Euroopa raudteevõrgustikku käsitleva määruse kompromissettepaneku vastu. Sellega võetakse võim riiklikelt infrastruktuuri haldavatelt asutustelt, mis on siiani töötanud väga tõhusalt ja tulemuslikult, sealhulgas rahvusvahelises sfääris. Lisaks kaasneb kavandatud meetmetega rohkem bürokraatiat, mis ei saa olla meie eesmärk. See aga vähendab tõhusust. Läbilaskevõime jääb kasutamata. Minu arvates on sel kõigel negatiivne mõju raudteeveole kogu Euroopas.

Kui EL soovib tõepoolest hõlbustada kaubavedu raudteevõrgustikus, tuleks kehtestada esmatähtsad eesmärgid üleeuroopaliste transpordivõrgustike loomiseks. Täielik lõunasuunalise koridori laienemine näiteks niinimetatud Koralmi tunneli kaudu tooks kaasa ennenägematu nihke raudteevõrgustike suunas. Peaksime toetama raudteekaubavedu, mitte suuremat tsentraliseerimist.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Otsustasin anda soovitusele teisele lugemisele oma poolthääle selles osas, milles hiljuti toimunud korduvate mitteametlike kolmepoolsete kohtumiste käigus eesistujariigi Hispaaniaga kokkuleppele jõuti. Pean oluliseks saavutatud tempot mitte kaotada. Eelnõu esimesel lugemisel 2009. aasta aprillis toetas minu fraktsioon eesmärki, et konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav raudteevõrgustik loodaks läbi Euroopa Liidu kulgevate koridoride kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 2008. aasta detsembri ettepanekus. Minu toetust sellele kokkuleppele suurendab ka Leedu raudteevõrgustiku tähtsus ja majanduslik väljavaade, mida see minu riigile pakub. On ülimalt tähtis – mitte ainult Leedu, vaid ka Euroopa Liidu kui terviku jaoks – peatada raudtee turuosa vähenemine kaubaveos. Olen veendunud, et see kokkulepe on raudtee-kaubaveoturule kasulik. See aitab parandada teenuste kvaliteeti ja loob sünergiat liikmesriikide raudteesüsteemide vahel.

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid. Kahjuks ei saanud ma toetada nelja grupi kompromissmuudatusettepanekut, kuna sellega jäeti 1. lisa punktis 8 kirjeldatud raudteekoridorist kõrvale Eesti ja Läti. Arvestades raudtee üldist tulevikuperspektiivi ja Rail Baltica projekti, siis oleks oodanud, et antud koridori kaasatakse ka Tallinn ja Riia. Kahjuks kitsendati vastuvõetud muudatusettepanekuga meie, Eesti ja Läti võimalusi ning seeläbi ei liigutud lähemale kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade ühendamisele ühtsesse raudteesüsteemi.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – Toetan jõupingutusi raudteekaubaveo tõhustamiseks, sest sellel on maanteekaubaveoga võrreldes keskkonnaalased eelised. Soovin siiski selgitada, et olen vastu Euroopa Liidus toimuvale raudteede jätkuvale liberaliseerimisele, mis on nüüdseks kaasa toonud killustatuse, investeeringute puudumise ja raudteekaubaveo ebatõhususe. See nõukoguga saavutatud kompromiss on püüd olukorda parandada. Seepärast hääletasin selle poolt. Kuid see tugineb liberaliseerimisele, mille vastu ma olen kindlalt. See hääletus ei puuduta siiski dereguleerimist, mis sisaldub juba aluslepingus.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuigi maanteeveole alternatiivi pakkuvad kaubaveod on aastaid vähenenud, on siiski tegemist väga turvalise ja tõhusa kaubaveoliigiga. Selle raportiga püütakse suurendada raudteekaubaveo turuosa, moodustades vähemalt kahe liikmesriigi vahel koridorid kaupade kiireks vedamiseks.

Pärast raporti lugemist saan ma aru, et nende koridoride moodustamisega ei looda reisijateveo arvelt kaupu eelistavaid marsruute, sest ma mõistan, et kaht liiki raudteeliiklust koheldakse samamoodi. Universaalteenistus on kooskõlastamiseks strateegiliselt tähtis, sest taotletud marsruutide haldamine hakkab toimuma selle teenistuse kaudu. Nõukogu ettekujutuses oleks selle näol tegemist kõigest infolauaga, kuid ma nõustun raportööriga, kes usub, et teenistus on soovitud kaubavoo tagamiseks väga oluline organ.

See koridoride võrgustik võimaldab Euroopa raudteeteenuseid paremini sünkroniseerida. Sellega luuakse seosed eri transpordiliikide vahel ja hoogustatakse investeerimist kõnealusesse sektorisse. Seepärast leian, et see raport on minu häält väärt.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Olen täielikult selle raporti vastu, kuigi kahjuks ei ole lõpphääletus teisel lugemisel võimalik. Deutsche Bahni jaoks, kes on ainus konkureerima pidav ettevõte Saksamaa liberaliseeritud võrgustikus, on universaalteenistuse strateegia näol tegemist sundvõõrandamisega võrdväärse meetmega ning selle tulemuseks on ebasoodne konkurentsiolukord, mida ei saa heastada, sest Saksamaa on ühendanud reisijate- ja kaubaveo ning puuduvad eraldiseisvad ülikiired võrgustikud. Soovitan Deutsche Bahnil tungivalt uurida võimalusi see otsus vaidlustada.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Olen kindel, et konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku loomine on põhjendatud ja vajalik. Siiski on tõsiseid kahtlusi seoses artikli 12 lõike 2 a tõlgendamisega. Selles nähakse ette universaalteenistuste loomine. Kahtlused puudutavad eelkõige otsuste tegemise õigust seoses võimalusega kasutada konkreetseid raudteevõrgustikke. Lisaks muudab olukorra keerukamaks asjaolu, et mõned liikmesriigid ei ole veel andnud vabaks juurdepääsu oma raudteeturule.

Eelnimetatut silmas pidades hääletasin muudatusettepaneku 83 teise osa vastu.

Raport: David Martin (A7-0043/2009)

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle otsusele, mis käsitleb parlamendi kodukorra kohandamist pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Täiskogus vastu võetud muudatused jõustuvad 1. detsembril 2010. Kodukorra muutmine osutus vajalikuks, et võtta arvesse 18 uue parlamendiliikme saabumist, õigusloomepädevuse suurenemist ja uut eelarvemenetlust, mis annab parlamendile nõukoguga võrdsed õigused. Ülejäänud muutused on seotud Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega, võttes arvesse liikmesriikide parlamentide üha suurenevat mõju; parlamendi õigusega teha ettepanekuid aluslepingute muutmiseks; komisjoni presidendi ametissenimetamise menetlusega, võttes arvesse, et parlamendil on selles küsimuses rohkem õigusi; liidu liikmesriigi võimalusega astuda liidust välja ning lõpetuseks aluspõhimõtete rikkumisega liikmesriigi poolt. Mul on kahju, et uut kodukorda ei ole läbi vaadanud kõrgem õigusorgan eesmärgiga tagada, et kodukord oleks kooskõlas hierarhiliselt kõrgemal asetsevate dokumentidega, eelkõige aluslepingutega ja liikmesriikide põhiseadustega.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Annan oma poolthääle ettepanekule kohandada parlamendi kodukorda Lissaboni lepinguga. Parlamendile antud suuremad volitused peavad kajastuma suuremas vastutuses. Lissaboni leping on äärmiselt oluline, sest Euroopa Liit peab suutma ühendada laienemise süvenemisega. Kõnealuse aluslepinguga suudeti seda teha tasakaalustatud, usaldusväärsel ja õiglasel viisil, parandades järjepidevust, õiguspärasust, demokraatiat, tõhusust ja otsuste tegemise läbipaistvust, selgitades pädevuse jaotust Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel ning aidates kaasa suurema tõhususe saavutamisele institutsioonidevahelistes ja -sisestes suhetes ELiga.

Muudatused, mis kaasnevad kodukorra kohandamisega vastavalt Lissaboni lepingule, on teoks saanud suuresti tänu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni püüdlustele muuta parlamendi otsustusprotsess ning tema suhted liikmesriikide parlamentidega selgemaks ja lihtsamaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa institutsioonide poolt välja töötatavate õigusaktide suur arv, selliste õigusaktide koostamisel kasutatav osalemist eeldav meetod, sellega seotud dokumentide rohkus ning asjaolu, et allikate ja õigusnormide hierarhia ei ole alati selge, nõuavad parlamendilt nende riskide vähendamist, püüdes viia oma kodukorra vastavusse hiljuti jõustunud Lissaboni lepinguga. Usun, et see on menetluste selguse ja õiguskindluse pärast vajalik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumisega peab Euroopa Parlament näitama, et ta on kohandunud uute tegevusnõuetega ja otsustusprotsessis jagatava vastutusega. Soovin esile tõsta parlamendi volituste suurendamise mõju, riikliku esindatuse uut kuju ning tihedamate suhete sisseseadmist liikmesriikide parlamentidega. Nõustun nüüd esitatud kodukorra muudatustega, mis hõlmavad ka õigusloomemenetluste lihtsustamist ja selget sõnastamist, et aidata veel paremini vastata üldsuse, institutsioonide ja liikmesriikide vajadustele, tagades samas tingimused Euroopa poliitika tõhusaks rakendamiseks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin muudatusettepaneku 110 vastu. Selles nähakse ette, et Euroopa Parlament teeb koostööd liikmesriikide parlamentidega, aga mitte kohalike omavalitsuste parlamentidega. Sellega eiratakse mõne liikmesriigi põhiseadusest tulenevat tegelikku olukorda. Näiteks kuigi Flandria astus sel nädalal ajaloolise sammu iseseisvuse poole, on Belgia föderaalne parlament nüüd ELi mõttes liikmesriigi parlament. Sellest olenemata on Belgia põhiseaduse mõttes Flandria parlamendil mõningates ELi küsimustes täielik pädevus. Muudatusettepanekuga eiratakse ka teiste liikmesriikide tegelikku poliitilist olukorda: on naeruväärne, et Euroopa Parlament ei saa täiel määral teha koostööd Šotimaa parlamendiga sellistes küsimustes nagu näiteks kalandus, kus Šotimaal on rohkem mängus kui kogu ülejäänud Ühendkuningriigil kokku.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu heakskiitmisega on Euroopa Parlamendile antud uued kohustused ja see tähendab, et parlamendi kodukord vajab kohandamist uute õigusnormidega. Seega viiakse selle sättega parlamendi kodukord vastavusse Lissaboni lepingus sisalduvate uute nõuetega. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Käesolev kodukorra kohandamine tuleneb osaliselt Lissaboni lepingu jõustumisest. Selles mõttes on tegemist vormilise toiminguga. Kuid nende muudatuste tegemise käigus püüavad kaks suurt fraktsiooni – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis – kärpida nende liikmete õigusi, kes ei kuulu nimetatud suurtesse fraktsioonidesse. See on eriti väär ja ebaõiglane, sest see jääks kahe silma vahele aruteludes Lissaboni lepinguga seotud suurte kohanduste üle. Näiteks on tehtud ettepanek, et fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed ei saa enam nagu siiani ise otsustada, kes neid esindab. See on demokraatlikus poliitikas ainulaadne juhtum ja vastuvõetamatu. Igas oma nime väärivas demokraatlikus parlamendis võib fraktsioon ise otsustada oma esindatuse üle konkreetses komisjonis.

Nüüd aga on siin tehtud ettepanek, et president – kes kuulub ühte kahest suuremast fraktsioonist – peaks otsustama, milline fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige peaks neid esimeeste konverentsil esindama. Teisisõnu, poliitilised vastased saavad valida esindaja, kelle põhimõtted on nende omadega kõige sarnasemad. See on ennekuulmatu. Minu arvates saab fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja valida ainult hääletusega, millel osalevad kõik fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed. Seepärast hääletasin esitatud muudatusettepaneku vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Üha sagedamini esineb looduskatastroofe, mille tulemusel inimesed kaotavad elatise ja kogu vara. Eriti raskelt saavad kannatada need, kelle kodud ujutatakse üle, sest sageli saab kahjustada või hävib kogu nende elamu sisu. Lisaks kaasnevad tõsised kahjustused põllumajandusmaale, mille taastamine maksab väga palju. Ohvriks jäänud inimestel on raske seda endale lubada või ei suuda nad selle eest üldse maksta. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest looduskatastroofilt löögi saanud inimestele on oluline abi anda.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Parlament on võtnud vastu otsuse kohandada parlamendi kodukorda Lissaboni lepinguga. Parlamendi kodukorra muudatustest, mille parlamendiliikmed vastu võtsid, on mõned seotud 18 uue parlamendiliikme saabumisega 12 liikmesriigist, õigusloomepädevuse tugevdamisega ning uue eelarvemenetluse kehtestamisega, millega antakse parlamendile nõukoguga võrdsed õigused. Kodukorras tehtud muudatustes võetakse arvesse ka eelarve-eeskirju, niivõrd kuivõrd parlament langetab selles küsimuses otsuseid koostöös nõukoguga. Eelkõige on muudatused seotud kolmeaastase finantsraamistikuga, mis saab parlamendi heakskiitu nõudvaks õigusaktiks, parlamendiliikmetele kättesaadavaks tehtavate dokumentidega, eelarveprojekti läbivaatamisega, eelarvemuudatustega ja eelarve lõpliku vastuvõtmisega.

Lisaks pean eriti tähtsateks neid muudatusi, mis on seotud Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimisega, parlamendiliikmete õigusega esitada muudatusettepanekuid aluslepingute kohta, komisjoni presidendi valimise menetlusega ning eelkõige selliste konkreetsete sätete väljajätmisega, mis puudutavad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametissenimetamist. Loodan, et need muudatused tehakse aluslepingu teksti kiiremas korras, arvestades, kui põhjapanevad on need uuendused kogu liidu jaoks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma annan poolthääle David Martini raportile, mis on valminud pärast pikki läbirääkimisi, milles osalesid kõik Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni kuuluvad põhiseaduskomisjoni liikmed, kaasa arvatud mina. Raportis keskendutakse muutustele, mille peab tegema parlamendi kodukorda pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Pärast novembrikuisel istungil toimunud esialgset hääletust, millega tehti vajalikud muudatused, mis olid otseselt seotud Lissaboni lepingu jõustumisega, lükati muude muudatusettepanekute hääletamine edasi, et võimaldada pikemat järelemõtlemisaega. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kuhu Portugali sotsiaaldemokraatlik partei kuulub, on allkirjastanud erinevaid kompromissmuudatusettepanekuid, eelkõige seoses komisjoni presidendi ja asepresidendi või välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning eurorühma presidendi infotunniga, parlamendiliikmete põhimääruse rakendamisega ning aluslepingute ja delegeeritud õigusaktide läbivaatamisega. Soovin siiski esile tõsta eriti muudatusettepanekuid, mis on seotud parlamentidevahelise koostööga, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suhtega õigusloomeprotsessi jooksul ning Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisuga COSACi juures – need on kolm teemat, millele pean pöörama erilist tähelepanu, olles Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni asepresident, kes vastutab suhete eest liikmesriikide parlamentidega.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Täna hääletab Euroopa Parlament oma kodukorra vajalikku kohandamist pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Pärast novembrikuisel istungil toimunud hääletust lükati hääletamine nende muudatusettepanekute üle, mis ei olnud otseselt seotud lepingu jõustumisega, käesolevale istungile edasi. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kuhu ka mina kuulun, allkirjastas kaksteist muudatusettepanekut, mis olid seotud mitmesuguste küsimustega: komisjoni presidendi ja Euroopa Liidu kõrge esindaja infotund, kirjalikult vastatavad küsimused nõukogule ja komisjonile, korrapärane parlamentidevaheline koostöö, parlamendiliikmete põhimääruse rakendamine, Euroopa asjade komisjonide konverents, aluslepingute läbivaatamine ja õigusloomepädevuse delegeerimine.

Hääletan dokumendi täiendavate muudatuste poolt ning soovin nende hulgast esile tõsta sätteid, mis käsitlevad subsidiaarsust ja proportsionaalsust õigusaktide hindamisel ja Euroopa Parlamendi suhteid liikmesriikide parlamentidega õigusloomeprotsessi jooksul.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Käesolev teine muudatusettepanekute käsitlemise ring lõpetab Euroopa Parlamendi kodukorra kauakestnud kohandamise Lissaboni lepinguga kaasnenud muutustega. Kuigi täna hääletatud muudatusettepanekud käsitlevad väiksemal määral põhilisi lepinguga seotud muudatusi, mis on parlamendi seisundit otsustusprotsessis tugevdanud, on need kodukorra muudatustele oluliseks täienduseks ja võimaldavad meil uusi võimalusi täielikult ära kasutada. Nagu kõigi muutuste puhul ja eelkõige selliste tähtsate muutuste puhul, nagu seda on alusaktide muudatused, sõltub väga palju sellest, kuidas neid rakendatakse.

Nõrkused peituvad üksikasjades ja just seepärast on oluline jälgida seda protsessi lõpuni.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7-0183/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks 2011. aasta põhieesmärk on ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse rahastuse säilitamine, edendamine ja hankimine raamprogrammi asjakohase rahastamise kaudu ning seeläbi Euroopa 2020. aasta eesmärkide toetamine.

Rahastamistaotluste arv on suurenenud proportsionaalselt nende kontrollimehhanismide arvu suurenemisega, mis on kehtestatud püüdena tagada ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohane kasutamine.

Sisebürokraatia ning üha enamate eeskirjade ja haldusmenetluste kehtestamine vähendavad üldsuse usaldust protsessi vastu. Sellise keerulise süsteemiga on eriti raske toime tulla väiksematel organisatsioonidel, näiteks VKEdel, alustavatel kõrgtehnoloogiaettevõtetel, väiksematel instituutidel, ülikoolidel ja uurimiskeskustel.

Kutsuksin üles muutma juurdepääsu teadusuuringute rahastamisele lihtsamaks. Kõiki sidusrühmi kaasates tuleb arendada vastastikust usaldust. See aitab innustada teadusuuringuid ja uuendusi, mis muudaks Euroopa ligitõmbavamaks elamis- ja töötamiskohaks.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Komisjoni 2011. aasta eelarve projekt ei vasta probleemidele, millega Euroopa vastamisi seisab. Kui meil on kohustusi 142 miljardit eurot – s.t 1,15% Euroopa kogurahvatulust –, teeb komisjon ettepaneku rahastada uusi prioriteete, aga ka finantsraamistikuga 2007–2013 juba hõlmatud programme, võttes raha olemasolevatele programmidele eraldatud summadest ja eelarvemarginaalist, mis on juba sisuliselt olematuks jäänud. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev 2020. aasta strateegia, mis peaks olema liidu tegevuskava järgmise kümne aasta jooksul, ning võitlus kliimamuutuse vastu ei saa ju ometi toimuda rahaliste vahenditeta. On vastuvõetamatu rahastada tulevast tööstusriikidega toimuva koostöö vahendit arenguabi rahaga. Pole mõeldav vähendada kolmandiku võrra Euroopa rahalist abi Lähis-Ida rahuprotsessile. See ei ole tõsiseltvõetav suhtumine. Me ootasime komisjonilt rohkem julgust. Aga Euroopa Parlament ootab ikka veel finantsperspektiivide vahehindamise projekte, mida Euroopa väga vajab. See küsimus peab tulevastel nõukoguga peetavatel eelarveläbirääkimistel olema keskne. Euroopa Parlamendi Demokraatliku Liikumise delegatsioon kavatseb selle eest seista.

  Göran Färm, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada selle poolt, et anda volitus 2011. aasta eelarve läbirääkimisteks. Üldiselt oleme raportis nimetatud eelisvaldkondadega nõus. Näiteks usume, et on oluline investeerida noortesse, teadusuuringutesse ja uuendustesse ning keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse. Samuti usume, et uuele majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevale Euroopa 2020. aasta strateegiale tuleb anda piisavad rahalised vahendid, et see strateegia võiks olla edukas.

Kuid me tahaksime rõhutada, et me ei pea vajalikuks põllumajanduse otsetoetuste suurendamist. Lisaks oleme vastu sellele, et EL annab püsivat turutoetust piimatoodete ja piimatööstusele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlamendi roll ELi eelarve läbirääkimistes on pärast Lissaboni lepingu jõustumist suurenenud. Praegusel majandus-, rahandus- ja sotsiaalse kriisi ajastul on rahalistel vahenditel Euroopa Liidu majanduskasvu ja konkurentsivõime motiveerimiseks ülimalt suur kaal. Seoses sellega on oluline suurendada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, tingimusel, et valitsused kasutavad seda tõhusalt, leevendamaks kriisi mõju vaesemates piirkondades.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tuletan meelde, et 2011. aasta eelarve protsess oli esimene omalaadne pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning et selle puhul on vaieldamatult vajalik suurem koostöö ja kooskõlastamine teise eelarvepädeva institutsiooniga. Soovin esile tõsta hoolt ja jõupingutusi selle pärast, et tagada piisav rahastamine ELi strateegilistele arengusuundadele, eelkõige noorte ja uuenduste valdkonnas, kõrvuti energiatõhususega, kliimamuutuse vastu võitlemisega ning tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega. Lisaks usun, et on ülimalt oluline hoolitseda põllumajandussektori jätkusuutlikkust tagavate mehhanismide elujõulisuse eest. Viitan siinkohal eriti piimasektorile. Arvestades praegust kriisi ja suurt survet liikmesriikide rahandusele, soovin veel kord rõhutada vajadust tagada ELis eelarve jätkusuutlikkus, et püüelda edasi põhieesmärgi – sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse – poole. Pean siiski oluliseks, et 2011. aasta eelarves kajastuks algusest peale ELi 2020. aasta strateegias sisalduvate suurprojektide finantsmõju. Need hõlmavad algatusi „Innovatiivne liit”, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ning „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me hääletasime 2011. aasta eelarve projekti käsitleva raporti vastu, sest see ei vasta vähimalgi määral rahastamisvajadustele praeguses Euroopa Liidus, kus euroala loomine on suurendanud sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust, ega arvesta korralikult majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtet.

Sel kriisiajal on veelgi enam vaja teist ELi eelarvet, mis vähemalt kahekordistaks rahalised vahendid, et vähemalt pool eelarvest (arvutuse aluseks on 2% ELi kogurahvatulust) oleks suunatud investeeringutena tootmissektorisse ja liikmesriikide sotsiaalsete ülesannete toetamisse. See aitaks luua rohkem tagatud õigustega töökohti, võidelda vaesusega ning vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, et majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust suurendada.

Teisalt on samuti oluline suurendada ELi kaasrahastamise määra nõrgema majandusega riikide puhul, eelkõige seoses sotsiaalprogrammide ja tasuvate investeeringutega.

Lõpetuseks tuleb märkimisväärselt vähendada sõjanduslikul otstarbel eraldatavaid rahasummasid ning muuta eelarve põhieesmärke nii, et saavutada tasakaalustatud areng ja sotsiaalvaldkonna edasiminek.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta eelarve projekt on esimene pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning selle koostamisel on vaja suuremat koostööd ja kooskõlastamist kõigi läbirääkimistes osalejate vahel, et protsessi käigus suudetaks kogukulutustes kokku leppida. Juulis peetavad kolmepoolsed kõnelused peavad olema selgelt ettevalmistava iseloomuga, et varakult oleks võimalik kindlaks teha suuremat üksmeelt nõudvad punktid. Eelarvele suuremat mõju avaldavad punktid on Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, ELi 2020. aasta strateegia ja noori hõlmavad programmid.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) 2011. aasta eelarve sisaldab mitmeid punkte, mida võib tõsiselt kritiseerida. Näiteks suurendatakse Euroopa Pagulasfondi eelarvet, mis muu hulgas aitab kaasa varjupaigataotlejate ümberasustamisele ELis, samas kui välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontexi) rahastamist vähendatakse. Samuti vähendatakse rahalist abi Palestiinale, kuid näiteks ELi kandidaatriikidele, sealhulgas Türgile ette nähtud eelarvet suurendatakse tublisti. Seepärast hääletasin 2011. aasta eelarvet käsitleva raporti vastu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, ei olnud vastu raportööri poolt kolmepoolseks kohtumiseks seatud prioriteetidele. Esitasime mõned üksikasjalikumad muudatusettepanekud struktuurifondide, maaelu arengu ja põllumajanduspoliitika nn rohelisemaks muutmiseks, mis ilma igasuguse üllatuseta lükati kõik tagasi, kuid mille võib taas esitada detailsemalt septembrikuisel eelarve esimesel lugemisel parlamendis. Teistesse komisjonidesse kuuluvad rohelistest parlamendiliikmed on oma komisjonide nimel samuti muudatusettepaneku allkirjastanud. Kuid et taas oli raportööri eesmärk teksti mitte liigselt paisutada, hääletati ka enamiku nende muudatusettepanekute vastu.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan oma fraktsiooni seisukohta seoses selle parlamendi dokumendiga, mis on koostatud vastusena Euroopa Komisjoni esitatud 2011. aasta eelarve projektile. Arvame, et võimatu on määratleda selgelt eelarveprojekti mõju strateegias sisalduvatele suurprojektidele ning et selleks on vaja rohkem ja paremat teavet.

Lisaks on mul hea meel näha, et komisjoni projekti on tuleva aasta ühe prioriteedina lisatud ka noorteprogrammid, kuid olen pettunud, et rahastamist on suurendatud vaid natuke, samas kui neilt algatustelt oodatakse rohkem. Äärepoolseimatest piirkondadest pärit parlamendiliikmed ja mina ise toetasime muudatusettepanekut, sest peame vastuvõetamatuks, et 2011. aasta eelarves on programmi POSEI summa 2010. aasta eelarve omast väiksem, eriti ajal, mil ELi ning Colombia ja Peruu kokkuleppe sõlmimisel on suur mõju banaani- ja suhkrukasvatusele ning rummitootmisele. Seda tehes kutsume ka komisjoni soodustama võimalikult kiiret uurimist selle olukorra mõju kohta neile piirkondadele.

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – (PL) Raportis, mis puudutab volitust 2011. aasta eelarve projekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks ja mis täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil vastu võeti, nimetatakse kuut prioriteetset valdkonda 2011. aasta eelarve läbirääkimistel. Üks neist on noorteprogrammid, näiteks „Noorte liikuvus”, „Elukestev õpe”, „Euroopa noored” ja „Erasmus Mundus”. Raporti üldiseid märkusi sisaldava osa lõikes 12 tuuakse välja, et neile programmidele eelarveprojektis kavandatud assigneeringute kasv ei ole piisav, vaatamata praegusele väga kõrgele täitmismäärale (mis küündis aastatel 2007–2009 igal aastal 95–100%-ni). Mul on hea meel selle üle, et heakskiidetud tekstis kutsutakse üles neid assigneeringuid suurendama, et noorteprogramme oleks võimalik ellu viia viisil, mis on kohane, arvestades nende tähtsust Euroopa kodanikuühiskonna jaoks.

Olenemata majanduskriisist, mis on sundinud liikmesriike tublisti säästma, jätkab Euroopa Liit oma tegevusringi laiendamist. Seda tehes tuleb siiski pakkuda piisavat rahastamist juba olemasolevatele programmidele. Sidonia Elżbieta Jędrzejewska raportis juhitakse tähelepanu sellele küsimusele, mida minu arvates on eelarveläbirääkimistel õigusega esmatähtsaks peetud.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Austatud kolleegid! Volituse andmine kolmepoolseks kohtumiseks on Euroopa Parlamendile ülimalt tähtis, sest sellega määratakse kindlaks parlamendi seisund läbirääkimistel. Kriis ja majanduslangus mõjutavad 2011. aasta eelarvet kõvasti ja see ilmneb muu hulgas väga nappides varudes. On siiski ka positiivseid märke. Üks neist on noorteprogrammidele antud prioriteet. Kui Euroopa Liit soovib leida püsiva tee kriisist väljumiseks, on väga oluline, et ta investeeriks noortesse, sest noored on meie tulevik. Lisaks, võttes arvesse Euroopa majanduslikku olukorda, peame toetama volitust, mille alusel oleks võimalik koostada sotsiaalselt tasakaalus ELi eelarve, milles võetaks arvesse ka konkurentsivõimet. Tänan teid.

Raport: Werner Langen (A7-0187/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja! Nagu hiljutine majandus- ja finantskriis küllaldaselt tõestas, peame kasutusele võtma paremini reguleeritud ja läbipaistvama tuletisinstrumentide turu strateegia, et hoida ära liialt riskantseid olukordi. Eriti hea meel on mul raportööri ettepaneku üle anda keskne kontroll Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kätesse ja nõude üle, et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peavad katma turuosalised, mitte maksumaksjad. Seetõttu hääletasingi ma selle raporti poolt.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Selles resolutsioonis nõuab Euroopa Parlament tuletisinstrumentide turu rangemat järelevalvet. Toetasin seda, sest mulle tundub, et parlament peab andma nõukogule ja komisjonile selgelt märku, et neid õiguslikke meetmeid rakendataks. Eesmärk on vältida liigset spekuleerimist, kehtestades selleks standardse menetluse ja luues järelevalveorganid ning võttes kasutusele ühise tehinguregistri.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma suurepärase sakslasest kolleegi Werner Langeni koostatud algatusraporti poolt, mis käsitleb tuletisinstrumentide turgu ja mis oli koostatud vastuseks Euroopa Komisjoni samateemalisele teatisele. Toetan komisjoni algatust, mille eesmärk on parandada tuletisinstrumentide suhtes kohaldatavat õigust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele tuleb anda juhtroll Euroopa Liidu arvelduskodadele lubade andmises, usaldades sellele asutusele arvelduskodade järelevalve.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest arvan, et tuletisinstrumentide turu (tulevaste tehingutega kauplemise) läbipaistvust tuleb parandada ja seda turgu õigusaktidega rohkem reguleerida. Tuletisinstrumendid võivad olla kasulikud, kuna võimaldavad majanduses finantsriskide üleandmist, aga läbipaistmatuse ja reguleerimatuse tõttu süvendasid need finantskriisi. Mul on hea meel komisjoni algatuse üle reguleerida paremini tuletisinstrumente (eelkõige börsiväliseid tuletisinstrumente, et vähendada riskide mõju finantsturgude kui terviku stabiilsusele), standardida tuletisinstrumentide lepingud, kasutada keskset andmebaasi ja korraldatud kauplemiskohti.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Werner Langeni raportis esitatakse mitmeid meetmeid, mille eesmärk on muuta tuletisinstrumentide turg läbipaistvamaks. Arvestades seda, kuidas 2008. aasta finantskriis tekkis, ja haprust, mida sellised keerulised tooted on turule lisanud, on stabiilsemaks ja läbipaistvamaks muutmine kahtlemata paljulubav samm. Seepärast hääletasin Langeni raporti poolt.

Sellegipoolest peaksime rõhutama midagi, mis on igasuguse rahandus-, majanduskriisi ja turuteemalise arutelu peamine põhimõte. 2008. aasta kriis, mis määras ära endiselt meie ühiskonda koormavad negatiivsed tagajärjed, tekkis sellest, et me arvasime liiga kaua ekslikult, et me ei pea arvestama reaalmajandusega, millel pole mingit pistmist tuletisinstrumentide ja keerulise finantsstruktuuriga. Sellepärast on mul hea meel igasuguse meetme üle edendada finantsturgude, pangatoodete ja aktsiaturgude läbipaistvust, aga me ei tohi unustada, et majandussüsteem, millel maailma turud põhinevad, vajab hädasti muutmist. Seetõttu peame valima reaalmajanduse tugevdamise, kuna see on ainus kindel rikkuse ja püsiva stabiilsuse allikas.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Kõigepealt tahaksin kiita oma sõpra ja kolleegi Werner Langenit täna parlamendis hääletusele pandud raporti projekti eest.

Finants- ja majanduskriisi ajal oleme näinud ohte, mida kujutavad endast mõned finantsinstrumendid, mida turud häbitult kasutavad ilma igasuguste eeskirjade ja piiranguteta. Paljud inimesed ja arvukad kohalikud omavalitsused, sealhulgas Itaalias, on langenud nende väga riskantsete instrumentide ohvriks ja on nüüd silmitsi ärevust tekitava eelarvepuudujäägiga.

Sellise täbara olukorra vältimiseks on minu arvates kohane – õigupoolest vajalik – reguleerida tuletisinstrumente piisavalt, et turg oleks stabiilsem ja turvalisem, mis võimaldaks ettevõtjatel ja tarbijatel langetada teadlikumaid otsuseid. Euroopa Liit peab varasemat finantspoliitikat radikaalselt muutma ja edastama sellealase tugeva signaali, et sellised instrumendid nagu börsivälised tuletisinstrumendid ei saaks tulevikus enam ohustada kogu finantsturgu.

Lõpetuseks toetan Werner Langeni täna vastu võetud tekstis esitatud suuniseid, eeskätt sellepärast, et tuletisinstrumendid ei ole mitte ainult selle valdkonna asjatundjate eelis, vaid masside kasutuses. Seetõttu tagavad karmimad õigusaktid parema läbipaistvuse, mis võimaldab turuosalistel „määrata õigesti riskide hinda”.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Karmimas tuletisinstrumentide turuga seotud õigusloomes tuleb arvestada ettevõtete konkreetset olukorda. See peab tagama selle, et nende finants- ja tegevusriskid on ka edaspidi tuletisinstrumentide abil soodsatel tingimustel kaetud ja mõneti kohandatud.

Mittefinantsettevõtted kasutavad neid instrumente raha, intresside ja toormaterjalidega seotud riskide katmiseks. Selline kaitse, mis ei ole spekuleerimine, on aidanud kaasa tööhõive ja investeeringute stabiilsusele ja kasvule.

Ent esitatud reguleerivad meetmed ei tohi selgelt halvendada ettevõtete riskide katmist.

Tahaksin erandeid ja väiksemaid kapitalinõudeid kahepoolsete tuletisinstrumentide korral, eelkõige VKEde jaoks.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Mina hääletasin vastu, sest kuigi raportis on positiivseid punkte ning sellega püütakse kehtestada mõned minimaalsed piirangud ja eeskirjad tuletisinstrumentide turu jaoks, siis tegelikult see sisulise probleemiga ei tegele. Majandusliku ja finantsebastabiilsuse üks peamisi põhjusi on pangaväliste tehingute, mis sisaldavad riskipreemiaid ja teisi tuletisinstrumente, väljatöötamine ja sagenemine.

Rahaturgude hiljutine kokkukukkumine ja Kreeka võlakirjade vastane spekuleerimine näitasid mitte ainult seda, et finantssüsteemi suhtes on vaja kohaldada rangeid õigusakte, vaid ka seda, et teatud tehingud, näiteks riskipreemia tehingud, tuleks keelata. Minu arvates oleks vale keskenduda ainult reguleerivatele meetoditele (nagu raportis esitatud) ja sellest ei piisaks, sest need ei käsitle probleemi õigest vaatevinklist ega paku piisavid lahendusi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu praegune majandus-, finants- ja sotsiaalne kriis tõestas, on vaja tuletisinstrumente tõhusalt reguleerida, et nende finantsinstrumentide turustamine oleks läbipaistvam. Nende toodete järelevalve peab olema tulemuslikum, et nendega kauplemine turgu ei kahjustaks. Kuna tuletisinstrumente on erinevaid ja investoreid tuleb kaitsta, toetan ka karmimaid eeskirju info jagamise jaoks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Liidu institutsioonide abil püütakse saavutada tuletisinstrumentide turgude suurim võimalik tõhusus, turvalisus ja kindlus, kuna mõistetakse selle tähtsust majandusarengu jätkusuutlikkuse jaoks ning vajadust reguleerida ja kontrollida nende finantsinstrumentidega kauplemist. Arvestades tuletisinstrumentide turu suurust ja selle mõju maailma majandusele, nagu seda näitas praegune majandus- ja finantskriis ning maailma majanduses riskide osakaalu suurenemine kordades, arvan, et läbipaistvuse tagamine on väga tähtis. See ei ole oluline mitte ainult turgude tulemuslikuks järelevalveks, vaid ka selgete, lühikeste ja täielike aruandlusnormide loomiseks. Riikidest emitentide krediidiriski vahetustehingud, mida finantsspekuleerijad kasutavad, on viinud põhjendamatult suurte riiklike kursivahedeni. See toob esile vajaduse selle turu läbipaistvuse järele ja kõikehõlmavamate Euroopa Liidu õigusaktide järele krediidiriski vahetustehingute, eelkõige riigi krediidiriski vahetustehingute sõlmimise kohta. Tuleb loota, et tulevased õigusaktid tagavad mitte üksnes tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse, vaid ka kvaliteetse valitsemise. Tahaksin toonitada, et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peavad kandma turuosalised, mitte maksumaksjad.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle asemel et teha lõpp tuletisinstrumentidega kauplemisele, on enamik parlamendiliikmeid piirdunud sellega, et kaitsevad riigi krediidiriski vahetustehingutega spekuleerimise piiramist. Nad kutsuvad komisjoni üles kaaluma tuletisinstrumentide, eelkõige krediidiriski vahetustehingute jaoks riski ülempiiride kehtestamist ning nende üle kokkuleppe sõlmimist rahvusvaheliste partneritega. Ent nagu on öeldud, saab komisjon esitada septembris ainult ettepaneku tuletisinstrumentide turgude kohta ja parlament võtab selle alusel nõukoguga võrdsetel alustel vastu õigusakti.

Kahju, et seda tuleb nii kaua oodata ja näha mõne euroala riigi intressimääradest tingitud kohustuste kasvamist jätkusuutlikku taset ületavaks, teades, millist laastavat mõju see krediidiriski vahetustehing on avaldanud kogu protsessile. Riigi krediidiriski vahetusinstrumendid tuleb ära keelata.

Tõsi, parlament tegi täna ettepaneku keelustada krediidiriski vahetustehingud, mis on puhtspekulatiivsed tehingud ja hõlmavad võlgniku rikkumisele panustamist, aga seejärel piirdus pikemate vanglakaristuste nõudmisega väärtpaberite ja tuletisinstrumentide lühikeseks müümise korral. Seetõttu toetasime me positiivseid ettepanekuid ning olime vastu sellele tagurlikule seisukohale ja tohutule kapitaliturgude reguleerimisega viivitamisele.

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Werner Langeni koostatud tuletisinstrumentide turgu käsitleva raporti poolt, sest, nagu raportöörgi, olen veendunud, et selle sektori kohta on vaja õigusakte ja tuletisinstrumentide turud peavad olema läbipaistvamad. Eriti pooldan ideed juurutada keskse vastaspoolega arvelduskojad turuosaliste vaheliste tuletisinstrumentide tehingute läbiviimise jaoks. Tehingute standardimine ja arvelduskodade sõltumatuse tagamine on väga tähtis samm edasi.

Ent komisjoni, nõukogu ja parlamendi koostöös peagi kehtestatavad õigusaktid ei tohi tuletisinstrumentide turge täielikult kammitsatesse panna, sest neil on maailma rahanduses tähtis roll. Oluline on eristada tuletisinstrumente, mida kasutatakse ettevõtete tegevusega otseselt seotud riskide katmiseks, ja tuletisinstrumente, mida kasutatakse ainult spekuleerimiseks (nagu raportöör ongi eristanud). Ainult viimati mainitud tuletisinstrumendid võivad ohustada kogu süsteemi ja nende üle tuleb kohast järelevalvet teostada, et vältida hiljutiste kriiside kordumist.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Varem oli tuletisinstrumentidel majanduses riski ülekandmise tõttu tähtis roll, ent tuletisinstrumentide turgude läbipaistmatusel ja reguleerimatusel oli finantskriisis äärmiselt hävitav mõju. Üks Euroopa majandust kõige enam mõjutanud instrument, mis tõstis riigivõlgade intressimäärasid, oli krediidiriski vahetusinstrument. Määruses toetatakse selle instrumendiga spekuleerimise keelustamist, sest see võib moonutada riigivõlaturge. Ülioluline on teha vahet tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse riskijuhtimiseks, et katta reaalseid ohte, ja tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse ainult spekuleerimiseks. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu hääletasin.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel, et resolutsiooni jäid kõige olulisemad lõiked – peamiselt lõiked 33, 34, 35 ja 36 – ning põhjendused K, S ja X. Sel põhjusel andsimegi oma poolthääle. Kui kas või ükski eraldi hääletusele pandud osa oleks tagasi lükatud, oleksid rohelised raporti vastu hääletanud.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Werner Langeni raporti peamised punktid on vastuvõetavad. Komisjonis toimunud arutelus peeti selle sektori ohte tähtsaks. On selge, et tuletisinstrumentidega kauplemise maht tõstatab küsimusi selle tegevuse reguleerimise kohta, nii et läbipaistvust ja ühtlustatud järelevalvet peetakse väga oluliseks. Samas ei ole vaja suurendada kauplemisele tehtavaid kulutusi, sundides sellised tehingud üksikutele börsidele. Õnneks teab Werner Langen hästi, millised piirangud on sellisel lähenemisviisil, mis võib suurendada arvelduskodades tehtavate tehingute kulusid mujal tehtutega võrreldes kuni kümme korda. Samuti peame hoolitsema selle eest, et säilivad nn kohandatud tuletisinstrumendid, mis võimaldavad ettevõtetel maandada kaubaturu võimalike hinnatõusudega seotud riske. Samuti peame tagama rahvusvahelise kooskõla, eelkõige suurima turu – Ameerika Ühendriikidega.

Raport: Maria Badia i Cutchet (A7-0154/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Interneti kiire areng viib seal saadaval olevate ja vahetatavate omavahel ühendatud asjade levimiseni. Seega luuakse asjade internet, kus on kõike alates raamatutest ja lõpetades autodega ning sisaldades ka elektriseadmeid ja toitu. See Euroopa Parlamendi algatusraport on vastus Euroopa Komisjoni teatisele, milles on 14 meedet, mis peaksid tagama ELi juhtrolli omavahel seotud asjade uute võrgustike väljatöötamises. Parlamendi raportis pööratakse erilist tähelepanu eraelu puutumatuse kaitsele, viisidele, kuidas asjade internet saaks parandada Euroopa tarbijate elukvaliteeti, ning asjade interneti kättesaadavusele ja kõikehõlmavusele. Kuna pooldan täielikult neid prioriteete, hääletasin selle algatusraporti poolt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengud on viimase 20 aasta jooksul esile kutsunud tõelise revolutsiooni teadmiste valdkonnas, eelkõige inimeste üha parema interneti- ja veebitundmise tõttu.

Nüüd, kui oleme pannud teadmised internetti ja kaotanud teabevahetuses kauguste mõju, on selle tehnoloogia viimane saavutus võimalus ühendada uus raadiosageduslik tuvastussüsteem toodetega, nii et nood saaksid tarbijatele kohe teavet anda.

Pooldan katseprojektide elluviimist selle uue IT-võimaluse eetiliste ja sotsiaalsete tagajärgede uurimiseks, sest sellest võib tulevikus saada uus töövaldkond, ning sellepärast ma toetan Maria Badia i Cutcheti raportit.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel komisjoni esitatud teatise üldmotiivide üle. Uute rakenduste väljatöötamine ja asjade interneti toimimine koos tohutu mõjuga Euroopa inimeste igapäevaelule ja kommetele on tihedalt seotud selle süsteemi usaldamisega Euroopa tarbijate poolt.

Tähtis on tagada õigusraamistik, mis ühelt poolt kaitseb Euroopa tarbijat ning teiselt poolt edendab avaliku sektori ja erasektori investeeringuid asjade internetti.

Asjade internet on majanduslikus mõttes suur võimalus, kuna võimaldab optimeerida tootmisprotsessi ja energiatarbimist ning loob uusi töökohti ja teenuseid üha suureneva arvu Euroopa inimeste ja ettevõtete jaoks.

Kui EL tõesti tahab sellel turul juhtrollis olla, peab ta selleks olema ettenägelik ning edendama uurimistegevust ja katseprojekte.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Interneti kiire ja järjepidev kasv on viinud selleni, et praegu on umbes 1,5 miljardit inimest arvutite ja mobiilide kaudu omavahel ühenduses. Järgmine samm on üleminek omavahel ühendatud arvutite võrgult omavahel ühendatud asjade võrgule – asjade internetile, mis ulatub raamatutest autodeni ja kodumasinatest toiduni. Näiteks võiks külmkapi programmeerida aegunud või aegumas tooteid ära tundma. Need tehnoloogilised uuendused aitavad täita inimeste erinevaid ootusi, soodustada majanduskasvu, uuendustegevust ja inimeste heaolu ning andes eeliseid majandusele.

Selleks tuleb aga luua konkreetsed kaugeleulatuvad õigusaktid, mis võimaldaksid sel asjade internetil olla usaldusväärne, aktsepteeritud ja turvaline. Eluliselt tähtis on tagada täielik eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse. Rakendada tuleb piisavalt andmekaitsemeetmeid, et hoida ära isikuandmete võimalikku väärkasutust ja muid selliste andmetega seotud riske. Sellepärast toetan seda ettenägelikku lähenemist, unustamata sealjuures, et asjade interneti peamine eesmärk on olla inimestele kasulik.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt. Asjade interneti väljatöötamine on suurepärane majanduskasvu ja konkurentsi parandamise võimalus, mis viib suure ühiskondliku muutuseni, mõjutades märkimisväärselt inimeste käitumist. Sellpärast on mul hea meel komisjoni kavatsuse üle avaldada 2010. aastal teatis eraelu puutumatuse kaitse ja usalduse kohta infoühiskonnas, sest minu arvates on äärmiselt tähtis alati jälgida isikuandmete kaitsega seotud aspekte.

Sama oluline on arutelu raadiovaikuse õiguse tehniliste ja õiguslike külgede üle. Asjade interneti tekitatavaid põhjalikke muutusi arvestades on samuti tähtis võimaldada tehnoloogiate ühtset arendamist piirkondlikul tasandil, et vältida praegusest suuremaid lõhesid, kaasata sellesse protsessi nõuetekohaselt valitsused ja pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele.

Lõpetuseks arvan, et peame suurendama Euroopa Liidu poolset rahastamist asjade internetile seitsmenda raamprogrammi uurimisprojektide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi katseprojektide raames, samuti keskenduma lairibainfrastruktuuri arendamisele, lairiba turuletoomisele ja andmerändluskulude edasisele vähendamisele.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin asjade interneti raporti poolt, sest tundsin, et selle raporti vastuvõtmine annab tugeva tõuke uuendusliku tehnoloogia arengule Euroopa Liidus. See pakub Euroopa ettevõtetele ärivõimalusi, on kasulik kliimamuutuse vastu võitlemisel ning parandab energia- ja transpordijuhtimist.

Variraportöörina esitasin muudatusettepanekuid, mis aitavad kaitsta isikuandmeid, et ettevõtted, kes neid näevad, ei saaks neid kasutada muudel eesmärkidel. Seetõttu on raportis olulisi inimeste põhiõiguste kaitse alaseid sätteid.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Asjade internet on tulevikuidee, mille juured on tänapäevas. Meie arvamused sellest, kas see toimib kõigi inimeste kasuks ühtselt ja tõhusalt, on erinevad. Uute tehnoloogiate inimeste igapäevaellu toomise süsteemi tuleb juurutada rangelt tarbijate eraelu puutumatust kaitstes. Komisjon peab pidevalt andmekaitse töörühmaga nõu pidama, mitte ainult siis, kui ta seda vajalikuks peab. Jutt on seadistest ja tehnoloogiast, mis suudab edastada teavet asja asukoha, omaduste ja tunnuste kohta. Koos raadiovaikuse õigusega tuleb neid mehhanisme kasutada ainult inimese soovil, mitte kogu toodangule. Samas peab komisjon asjade internetiga seotud projektide elluviimise kohta otsuse tegemisel mõtlema sellele, millist võrku nende asjade ühendamiseks kasutada. Praegu on internetis palju küberrünnakuid. Nii palju kui mina aru saan, võib veebi kaudu asjade internetti ühendamine olla oht julgeolekule ja praegust võrku märkimisväärselt koormata. Paralleelse võrgu loomine asjade ühendamiseks võib olla praeguses olukorras lahendus, kui jagame ära digitaalse sagedusala.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Maria Badia i Cutcheti raporti poolt, toetades asjade interneti loomist. Arvan, et uus infotehnoloogia on meie ühiskonnale väga kasulik, ent peame hoolitsema selle eest, et arvestatakse võimaliku mõjuga tervisele ja keskkonnale ning eraelu puutumatuse kaitsega seotud küsimustega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Internetist on saanud miljonite inimeste igapäevaelu osa. Tänapäeval on sellel asendamatu roll sidevahendina ning teabe ja teadmiste edastajana. Internetis oleva teabe hüppeline kasv on teinud sellest tööriista, millel on palju kasutusvõimalusi, mille arv kasvab. Samal ajal on aga selles hakanud levima uut liiki kuritegevus, millele on teabevoo kiirus ja mittemateriaalsus ning võrgu kasutajate poolt kättesaadavaks muudetud isikuandmete tohutu kogus kasulik.

Jagan raportis väljendatud muret seoses vajadusega tegeleda interneti kasutamise piiramisega poliitilistel põhjustel ning parandada võrku kasutavate laste ja noorukite turvalisust. Nõustun arvamusega, et võrgu kasutamine ja juhtimine peab olema erakätes, aga arvan, et liikmesriigid ei saa jätta loomata selle suhtes kohaldatavaid õigusakte. Selle põhieesmärk oleks vältida kodanike õiguste rikkumist.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Uue tehnoloogia mõju inimeste julgeolekule ja elukvaliteedile on vaieldamatu ning see toob esile nii sellest saadava kasu kui ka riskid. Selles kontekstis tähendab asjade internet uusi võimalusi inimestele, aga see ei takista nii suure potentsiaaliga tööriista võimalike riskide tuvastamist. Tahaksin rõhutada uurimistegevuse edendamist ja katseprojektide käivitamist ning tekkivate võimaluste täielikku ärakasutamist, eelkõige energiasäästu ja tootmisprotsesside optimeerimises ning uute töökohtade loomises ja väljakutsetega tegelemises. EL peab aga töötama välja ühise tugiraamistiku, et tugevdada eeskirju, mis käsitlevad süsteemi järelevalvet, konfidentsiaalsust, teabe turvalisust, eetilist haldamist, eraelu puutumatust, isikuandmete kogumist ja säilitamist ning tarbija teavitamist. Asjade interneti kiire areng nõuab selle ohutut, läbipaistvat ja mitmepoolset haldamist. Seda arvestades jagan komisjoni muret ohutuse, isikuandmete kaitse ja inimeste eraelu puutumatuse pärast ning asjade interneti valitsemise pärast, et tagada eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Asjade internet on 1999. aastal Ameerika Ühendriikides alguse saanud projekt. Selle populaarsus üha kasvab ning arvatakse, et järgmise 10–15 aastaga tekitab see pöördelise muutuse inimese ja asja ning asja ja asja vahelises suhtlemises üha sagedamini kasutatava raadiosagedustuvastuse tehnoloogia (RFID) kaudu.

Asjade interneti arendamises on lisaks uuenduslikkusele ja positiivsetele asjadele, mida see võib meie igapäevaellu tuua, ka palju ebaselgust, nii ideelisel kui ka tehnilisel tasandil, mis annab alust muretsemiseks. Selle sammu taga olev tehnoloogia on raadiosagedustuvastus ehk RFID, mida esindab märgis – kiibist ja antennist koosnev elektrooniline seadis. Vaid mõne millimeetri laiune kiip suudab teavet säilitada, vastu võtta ja edastada juhtmeta. See tekitab mitmeid küsimusi, muu hulgas seoses omandi, juhtimise ja eraelu puutumatusega.

Eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seoses märgib raportöör, et „asjade interneti väljatöötamise käigus on oluline tagada kõikide põhiõiguste (mitte üksnes eraelu puutumatuse) kaitse,” mis on meie arvates positiivne vaatenurk. Ent meil on tõsiseid kahtlusi andmete haldamisega seoses. Edasised sammud ei ole veel selged ja seetõttu jäime meie erapooletuks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuna tehnoloogia muutub üha arenenumaks, peavad EL ja teised poliitikakujundajad nende arendustega kursis olema. Raportis on palju tähtsaid teemasid, nagu eraelu puutumatuse ja tervise küsimused, ja ma toetan täiel määral raportööri üleskutset ELile olla selles valdkonnas ettenägelik.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on olnud tähtis roll sotsiaalse arengu, majanduskasvu, teadus- ja uuendustegevuse ning loovuse edendamisel nii Euroopa avalikus kui ka erasektoris. Kiired muutused, mis internetis on viimastel aastatel aset leidnud, on viinud uute mureküsimusteni ja vajaduseni, et Euroopa Liidul oleks ühine tugiraamistik olemasolevate sätete jõustamiseks süsteemi haldamises, eelkõige seoses konfidentsiaalsuse, teabe julgeoleku, eetilise juhtimise, eraelu puutumatuse ning isikuandmete ja tarbijateabe kogumise ja säilitamisega. Seda arvesse võttes on oluline, et asjade interneti eest vastutav asutus tagaks ohutuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse kõigile selle kasutajatele, sest ainult selline tegutsemisviis saab ELi kodanikele kasulik olla. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu hääletasin.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Poolteist miljardit inimest on juba võrgus ja kasutavad internetti. Asjade internet kujutab endast sellise uut liiki suhtlustehnoloogia pealetungi, mille eesmärk on tekitada teatud liiki suhtlus inimeste ja asjade ning asjade endi vahel. Tooteteavet salvestatakse, võetakse vastu ja edastatakse. Siiski tuleb karta, et selle uue tehnoloogia puudused kaaluvad üles kõik eelised. Tuleb hoolitseda selle eest, et eraelu puutumatus oleks kaitstud ja et isikuandmeid ei saaks kuritarvitada. Siiski näib, et võrgukasutajad on tulevikus veelgi haavatavamad kui täna. Hääletasin raporti poolt, sest on selge, et selle koostaja esitatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse meetmeid on vaja.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Uute tehnoloogiaarenduste, antud juhul asjade interneti puhul on alati vaja võimalikule kasule lisaks tegeleda ka eetiliste küsimustega ja kaitsta isikuõigusi. Raportiga liigutakse selles suunas ja sellepärast hääletasin selle poolt.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Internetist, mida hakati laiemalt kasutama alles kaks aastakümmet tagasi, on saanud lahutamatu ühiskonna osa, nagu telefon või raadio. Tänapäeval on internetiühendus 1,5 miljardil inimesel ja mõne aasta pärast on see arv kaks korda suurem. Peagi võimaldab tehnoloogia viimane sõna võrguühendust mitte ainult arvutitele, vaid ka autodele või isegi raamatutele, toidule ja muudele asjadele. Kui auto on internetti ühendatud, saab juhile edastada teavet rehvirõhu kohta. Programmeeritud külmikud suudavad leida aegumiskuupäeva ületanud tooteid. Hääletasin raporti poolt, sest asjade internet elavdab kriisist räsitud majandust ning aitab luua uusi töökohti ja teenuseid üha enamatele ELi kodanikele ja ettevõtetele. Samuti aitab see optimeerida tootmisprotsesse ja säästa energiat, mis on kliimamuutuse vastu võitlemisel väga tähtis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, rohelised, oleme oma sotsialistist kolleegi, Maria Badia i Cutchet’i raportit jõuliselt toetanud. See saab olema tähtis uus internetitehnoloogia kasutusviis. Arvatakse, et järgneva 10–15 aasta jooksul tuleb asjade internet meie igapäevaellu. See kasutab teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks juhtmevaba RFID-tehnoloogiat (raadiosagedustuvastust). See töötab pisikese kiibiga, mis suudab säilitada palju teavet asja või seda kandva isiku kohta. Näiteks põllumajanduslikus toidutööstuses saab raadiosagedustuvastusega paremini ja kiiremini tooteid jälgida ning selle abil saab teavet toote koostise – keemiliste omaduste, gluteenisisalduse jms – kohta. Sarnased rakendused on juba kasutuses, näiteks kiip, mis suudab edastada juhile reaalajas teavet rehvirõhu kohta. See uus tehnoloogia on revolutsioon inimese ja asja ning asjade omavahelises suhtlemises, suurendades seda. Uuendus seisneb asjade omavahelises suhtluses. Kõige sagedamini tuuakse näiteks külmkapid, mis on programmeeritud nii, et suudavad tuvastada aegunud või aegumas tooted.

Raport: Francisco Sosa Wagner (A7-0185/2010)

  Alexander Alvaro, Jorgo Chatzimarkakis, Jürgen Creutzmann, Wolf Klinz, Silvana Koch-Mehrin, Britta Reimers ja Michael Theurer (ALDE), kirjalikult. – (DE) Laste seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu võitlemine on väga tähtis. Peame kasutama kogu oma jõudu suhtlusvõrgustikes lapsporno vastu võitlemiseks. Laste ärakasutamise alaline ja tulemuslik ohjeldamine on nii poliitiline kohustus kui ka õigusriigi nõue. Saksa Vaba Demokraatlik Partei Euroopa Parlamendis arvab, et selline kriminaalne internetisisu tuleb võimalikult kiiresti eemaldada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle sellele algatusraportile, millega püütakse mõjutada interneti haldamise foorumit, mis toimub 25.–29. septembril Vilniuses. Parlament palub foorumil suurendada arenguriikide osalust oma tegevuses ning kooskõlastada oma tööd riiklike ja piirkondlike foorumitega. Samuti kutsub parlament ELi üles töötama välja strateegia interneti haldamise põhipunktide kohta ning ärgitada Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) reformi.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Mul ei ole muud võimalust kui anda oma poolthääl Francisco Sosa Wagneri raportile interneti eetilise ja turvalise haldamise tagamise vajaduse kohta.

Tööriist, mis on kaotanud sidepidamises aja ja kauguse, võib anda tohutut kasu, ent on samas ka igapäevane ohuallikas nii isikuandmete kaitse seisukohalt kui ka laste jaoks. Tuleb tagada teabe vaba liikumine ja vaba suhtlemine, aga ainult siis, kui oleme kindlad, et nõrgimad isikud ja kõige tundlikumad andmed on korralikult kaitstud. Ainult niimoodi saab internet ka edaspidi aidata kaasa positiivsetele ühiskondlikele muutustele ja austada iga üksikisiku väärikust.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Internet on üldine avalik hüve ning selle juhtimine ja kontroll selle üle teatud valitsuse poolt on pälvinud palju kriitikat.

Euroopa Liit peab töötama välja strateegia, mis peegeldab üksmeelset seisukohta interneti haldamise põhiküsimustes ning mida saab rahvusvahelistes foorumites ja kahepoolsetes suhetes USAga kindlalt kaitsta.

Toetan Euroopa Komisjoni pooldavat arvamust praeguse juhtimismudeli kohta, mis on loodud erasektori eestvedamisel.

Samuti tahaksin nõuda arenguriikide suuremat kaasamist, eelkõige nende osaluse rahastamise abil.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Internetil on viimase 20 aasta jooksul olnud tohutu mõju ühiskonnale ja avalikule elule. EL on selle hea näide, sest siin elab vaid veidi üle 7% maailma elanikkonnast aga peaaegu 19% internetikasutajatest. Interneti haldamine on olnud avaliku poliitika prioriteet, et inimesed saaksid nautida interneti kõiki võimalusi. Selleks on otsitud parimaid lahendusi sobimatu või keelatud sisu probleemi lahendamiseks, püütud tagada piisavat tarbijakaitset ja lahendada üleilmse võrgu jurisdiktsiooniprobleeme.

Olen täiesti nõus seisukohaga, et internet on üldine avalik hüve, mis peaks alati kaitsma ja austama avalikke huve. EL peab töötama välja strateegia interneti haldamise põhipunktide kohta ja ma toetan eesistujariigi Hispaania algatust koostada Euroopa harta internetikasutajate õiguste kohta. Peame liikuma Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni sisemise reformi suunas, et selle struktuur oleks esinduslikum, et rahvusvahelisel üldsusel oleks selle üle suurem kontroll ning et see annaks oma tegevusest rohkem aru ja oleks läbipaistvam.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle interneti haldamist käsitlevale raportile, mis puudutab selliseid tundlikke teemasid nagu põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, interneti kättesaadavus ja kasutamine ning küberkuritegevus. Eesistujariigi Hispaania ettepanek luua Euroopa harta internetikasutajate õiguste kohta ja kehtestada viies põhivabadus (vabadus kasutada internetti) annaks ELile tõhusamad vahendid, mis võimaldavad ühelt poolt paremat julgeolekut ning teisalt laialdast võrdset juurdepääsu internetile.

  Göran Färm, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime veebisaitide blokeerimist puudutava sõnastuse üle hääletamisel erapooletuks jääda. Arvame, et need meetmed on mõnel juhul õigustatud, näiteks lapspornoga seotud kuritegude puhul, aga kõnealuses tekstis räägitakse veebisaitide blokeerimisest küberkuritegude korral, mis on meie jaoks liiga laialivalguv, et selle poolt hääletada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) See, et internetil on nüüd avalik roll – see ei mõjuta ainult igapäevaelu, vaid ka massiliikumisi, poliitilisi ideid ja suhtlusstrateegiaid –, on vaieldamatu fakt. Õigustatult võib öelda, et internet on asunud asendamatusse avalikku rolli ja Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa seda eirata. Nad peaksid nõudma paremat kättesaadavust ja interneti haldamises osalemist, kahjustamata erakasutuse juhtrolli ja võrgu igapäevast juhtimist seda tehes, sest see on osutunud interneti elujõulisuse ja kasvu jaoks tähtsaks. Liikmesriikide osa on muutumas olulisemaks, nagu ka küberkuritegevuse ning kasutajate ja nende eraelu puutumatuse kaitse küsimused, samuti avalikkuse õigus internetti kasutada ja end seal väljendada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades interneti üha tähtsamat rolli inimeste ja asutuste igapäevaelus ning isegi erinevate riikide juhtimises, samuti selle mõju majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele ja inimarengule, on interneti haldamine maailma tasandil ülioluline. See tähendab, et on äärmiselt tähtis, et Euroopa Liit kaitseks sellesse valdkonda aktiivse sekkumise tingimusi, avalikke hüvesid, oma väärtusi ja põhimõtteid. Seda arvesse võttes andsin oma poolthääle sellele raportile, milles rõhutatakse üleilmse mitmekesisuse esindatuse tagamise tähtsust praegu internetiturgu kontrollivates organisatsioonides, näiteks Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioon (ICANN) ja Interneti numbrite organisatsioon (IANA).

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport lähtub sellest tähtsast rollist, mis on internetil, millest on saanud asendamatu vahend demokraalike algatuste, poliitilise arutelu, digitaalkirjaoskuse ja teadmiste levitamise edendamisel. Internetiühendus tagab paljude põhiõiguste kasutamise (näiteks eraelu puutumatus, andmekaitse, sõna-, ühinemis- ja pressivabadus, mittediskrimineerimine, haridus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus), ent see ka sõltub sellest.

Sellepärast juhitakse raportis tähelepanu sellele, et kõikide tasandite ametiasutustel ja sidusrühmadel on üldine kohustus tagada kõigi inimeste õigus osaleda infoühiskonnas.

Samuti käsitletakse raportis küberkuritegevuse ohte info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutavale ühiskonnale ning märgitakse, et terrorirünnakutele, vihakuritegudele ja lapspornoga tegelemisele ärgitamine on sagenenud. See seab avalikkuse (sh lapsed) ohtu ja raportis on kirjas, et „üldstrateegia kujundamisel tuleks siiski suurendada avalike asutuste rolli”. Lõpetuseks väljendatakse raportis muret Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) struktuuri pärast, mis ei ole üldse esinduslik, ja rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas ELi piiratud kontrolli pärast ICANNi tegevuse üle.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis tunnistatakse interneti tähtsust kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatliku kodanikuaktiivsuse edendamisel. Siiski on demokraatlike väärtuste propageerimiseks vaja, et valitsused ei kehtestaks tsensuuri, ja seetõttu on mul hea meel lõike 13 üle.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Arutelu interneti haldamise üle on muidugi eriti tähtis olukorras, kus see suhtlusvahend on paljudes riikides inimeste era- ja tööelus muutunud täiesti hädavajalikuks. Just sel põhjusel on meile täiesti arusaamatu, miks me peaks jätma internetti puudutavate strateegiliste otsuste tegemise ühele Ameerika Ühendriikide eraettevõttele.

Raport, mille üle me täna hääletasime, on tähtis sellise juhtimismudeli loomisel, millesse on kaasatud ka lõpptarbijad. Minu arvates on vaja õhutada ülikoolide ja ettevõtete koostööd, kaasa arvatud kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Samas peame Aasia äärmiselt kiiret arengut arvestades kaasama ka sealseid turuosalisi. Lisaks peame pöörama palju tähelepanu tasakaalu saavutamisele kasutajate eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete salvestamise vahel erinevatel veebisaitidel, seda mitte ainult sotsiaalsete võrgustike tekkimise, vaid ka internetimüügi arengu tõttu. Veel üks väga oluline asjaolu on see, et internet on suurepärane vahend Euroopa kultuuripärandi ja väärtuste propageerimiseks, samuti uuendustegevuse stiimul, mis võimaldab vähendada lõhet meie ja maailma teiste piirkondade vahel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel raporti nende põhjenduste üle, milles öeldakse, et internet on üldine avalik hüve, mida tuleb valitseda avalikkuse huvides. Raportis toonitatakse interneti tähtsust poliitilistes aruteludes. Hääletasin selle teksti vastu nende agaralt esitatud põhimõtete pärast. Kuidas me saame propageerida ühelt poolt avalike huvide austamist ning teisalt nõuda vaba konkurentsi mittepärssivat valitsemist avaliku ja erasektori poolt? Kuigi tekstis on hea see, et mainitakse üldsuse huvide tähtsust, on saavutatud tulemus vastupidise mõjuga. Euroliberaalide dogmatism tähendab Euroopa hukatust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Internet on tänapäeval üleilmne töövahend, nii et selle haldamisel tuleks arvestada ühiseid huve. Internet on tänapäeval üks peamisi vahendeid demokraatlike väärtuste levitamisel kogu maailmas ning see on hädavajalik vahend igasuguste ideede, poliitilise diskussiooni ja teadmiste leviku edendamiseks. Seetõttu tuleb internetti arendada nii, et internet oleks kõigile ELi inimestele võrdselt kättesaadav. Sama tähtis on selle turvalisus kõikidele kasutajatele, eelkõige lastele, kes ei suuda end nii hästi kaitsta selle kasutamisest tulenevate ohtude eest. Kui me tahame, et internet oleks ka edaspidi üldine avalik hüve, peame vältima olukorda, kus selle üle domineerib üks organisatsioon või organisatsioonide rühm. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Internetiga seoses peame ühelt poolt järgima sõnavabaduse põhimõtteid ning teiselt poolt võitlema küberkuritegevuse ja interneti kuritarvitamise vastu. Ent me ei tohiks säilitada andmeid kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise nimel, kui puudub alus kahlusteks. Internet on tekitanud uusi probleeme, näiteks andmekaitse suhtlusvõrgustikes või seoses selliste projektidega nagu Google Street View. Interneti viimaste arengutega seotud probleeme käsitleti vähe, mistõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Internet on üldine avalik hüve ja peaks toimima avalikes huvides. Vaja on luua konkreetne interneti haldamise infrastruktuur, et tagada selle turvalisus, moraalsus ja autentsus ning vähendada küberkuritegusid. Vaja on ülemaailmset avatud koostööd interneti haldamisel, koostada Euroopa harta internetikasutajate õiguste kohta ja tunnistada ELi viiendat põhiõigust – õigust internetiühendusele. Sel põhjusel andsin täna oma poolthääle tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni koostatud interneti haldamist käsitlevale raportile, kus märgitakse, et EL peaks võtma vastu strateegia, milles sätestatakse interneti võrdne kättesaadavus kõigile ja mis tagab interneti neutraalsuse, eraelu puutumatuse, andmekaitse, sõnavabaduse ja alaealiste kaitse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata küberrünnaku suhtes kõige altimale elanikkonnarühmale. Alaealiste võimalikult heaks kaitseks tuleks kehtestada vajalikud piirangud ning edendada rahvusvahelist koostööd ebaseadusliku ja kahjuliku internetisisu vastu võitlemisel.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Internetist on nüüdseks saanud tööriist, mis on äärmiselt tähtis siseturu arengus, mis on Euroopa Liidu majanduskasvu ja arengu nurgakivi. Enam kui 60% Euroopa elanikkonnast saab praegusel ajal kasutada arvuteid. Seetõttu tundub, et liit peaks olema interneti haldamist käsitleva arutelu eestvedaja, tagades nii selle, et teenus, mis on muutunud sotsiaalses ja kaubanduslikus suhtluses hädavajalikuks, kajastab liidu selliseid väärtusi nagu tarbijate ja alaealiste kaitse. Sellepärast toetan ma Francisco Sosa Wagneri raporti sisu ja ettepanekuid.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Kõigepealt kiitus raportöörile raporti ja selle suurepärase ajastamise eest, arvestades interneti haldamise foorumi (IGF) järgmise kohtumise peatset toimumist esmakordselt ELis.

EL on osalenud selles foorumis selle loomisest saati, aga see, et see toimub Vilniuses, muudab meie delegatsiooni veelgi tähtsamaks. Interneti haldamise foorumi loomisest möödub sel aastal viis aastat ja Tunise tegevuskava kohaselt peab see nüüd otsustama, kas jätkata oma tegevust või mitte. ELi delegatsioon juba andis Sharm-el-Sheikhis oma nõusoleku foorumi jätkamisele praegusel kujul, sest see on tähtis vahend avalikuks dialoogiks kõikide interneti haldamises osalejate vahel.

Selline peab meie seisukoht endiselt olema ka Vilniuses toimuvate arutelude ajal. Mis puudutab teisi küsimusi, nagu Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni arendamine, millel on kindlasti oluline koht tulevase foorumi aruteludes, siis on Francisco Sosa Wagneri raportis selgelt välja öeldud, millist ühist seisukohta meie, Euroopa institutsioonide esindajad, interneti haldamise foorumil kaitseme.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin raportile lõpphääletusel vastuhääle, sest see pooldas valitsuste sekkumist interneti haldamisse, mis ei ole roheliste fraktsiooni seisukoht.

  Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. – (DE) Laste seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu võitlemine on eluliselt tähtis. Peame tegema kõik endast oleneva, et vältida lapsporno kättesaadavaks tegemist internetis. Laste ärakasutamise alaline ja tulemuslik ohjeldamine on nii poliitiline kohustus kui ka õigusriigi põhimõte. Saksa Vaba Demokraatliku Partei liikmed Euroopa Parlamendis arvavad, et selline kriminaalne internetisisu tuleb võimalikult kiiresti kustutada.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Francisco Sosa Wagneri raporti poolt, sest EL peaks interneti haldamise kõikides tahkudes olema rahvusvahelises plaanis jõulises juhtrollis. Raportis väidetakse, kui tähtsaks EL peab vajadust ülemaailmse interneti turvalisuse ja stabiilsuse järele, inimõiguste austamist, sõnavabadust, eraelu puutumatust, isikuandmete kaitset ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamist.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin interneti haldamist käsitleva raporti poolt, aga jäin erapooletuks selle lõike üle hääletamisel, milles nõutakse intellektuaalomandi õiguste omanike kaitsmise prioriteediks seadmist, asetades nad tarbijatega samale tasandile.

Interneti haldamise hea tava peab õigupoolest tagama kõigile varade, eelkõige kultuurivarade kättesaadavuse digitaalses keskkonnas, aga seda ei tohi saavutada loojate, eelkõige autorite õigusi kahjustades. Neid õigusi ei tohi käsitleda pelgalt intellektuaalomandi õigustena, vaid autorid peaksid saama valida endale sobiva viisi, kuidas inimesed nende töid nautida saavad.

Lisaks peavad olema tagatud kasutajate eraelu puutumatus ja loovus.

Seetõttu on väga tähtis saavutada kasutajate ja loojate õiguste tasakaal, et inimesed saaksid teadlike kodanike, tarbijate ja loojatena oma andeid kasutada.

Raport: Hermann Winkler (A7-0143/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt teades, et teatud aladel, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, on probleeme uuenduste kättesaadavusega. N-ö kriitilise massi puudumisega seotud probleemidega tuleb arvestada, et õhutada nende piirkondade potentsiaali paremat ärakasutamist sellistes valdkondades nagu teadus- ja uuendustegevus. Ainulaadsed geograafilised ja ilmastikuolud on äärepoolseimatele piirkondadele eriomased eelised teatud tegevuste edendamise seisukohalt, näiteks elurikkuse, mereressursside, kliimamuutuse, taastuvenergia, veevarude, keskkonna, loodusvarade, tervishoiu ja uute tehnoloogiatega seotud tegevuse edendamiseks.

Konkreetselt loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisusega seoses pakuvad äärepoolseimad piirkonnad Euroopa teadusuuringute jaoks head juurdepääsu troopilistele ökosüsteemidele, milles on ainulaadne elurikkus ja põllumajandus. See võimaldab Euroopa teadusruumis viia teadusuuringuid läbi looduslikes laborites. Need on ka head kohad katsetamiseks. Vaatamata selliste piirkondade võimalustele ja neile suunatud jõupingutustele on paljudes sellistes piirkondades endiselt palju probleeme konkurentsi, majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate tegurite parandamisega, nagu on sätestatud Lissaboni strateegias, eelkõige teadus- ja arendustegevusega seoses.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja! Toetan Hermann Winkleri arvamust ELi uuendustegevuse edendamise poliitika läbivaatamise kohta ja hääletasin selle poolt. Eriti olen nõus sooviga luua laiaulatuslik strateegia, mis ei hõlmaks mitte ainult tehnilist innovatsiooni, vaid ka halduslikku, organisatsioonilist ja ühiskondlikku innovatsiooni. Arvan, et selleks on vaja kaasata uuendustegevuse edendamise meetmete loomisse rahandusmaailm ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning pöörata tähelepanu nii poliitilistele kui ka majanduslikele eesmärkidele piirkondlikul tasandil.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Selles algatusraportis vaadeldakse ühenduse innovatsioonipoliitika meetmeid ja seatakse mitmed prioriteedid uue innovatsioonipoliitika määratlemiseks. Sealhulgas väljendab parlament soovi, et uuendustegevus ei piirduks ainult tehnoloogiaga, vaid hõlmaks ka halduslikke, organisatsioonilisi ja sotsiaalseid uuendusi. Samuti rõhutatakse selliste uute innovatsiooninäitajate väljatöötamist, mis oleksid sobivamad üha enam teadmistepõhise majanduse jaoks. Lõpetuseks pooldatakse raportis teadusuuringute ja uuendustegevuse raamprogrammide ning struktuurifondide vahelise koostoime mõju parandamist, mis on minu arvates tähtis punkt. Kuna olen täiel määral nõus raportis propageeritud tegevussuundadega, toetasin seda hääletusel.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Mu sakslasest kolleegi Hermann Winkleri algatusraport, mis koostati pärast Euroopa Komisjoni teatist „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal”, sai minu poolthääle. Uuendustegevus on praegu liidu ees olevatele suurtele ühiskondlikele ja keskkonnaprobleemidele edukalt reageerimises ja strateegiliste poliitiliste eesmärkide saavutamises määrava tähtsusega. Me ei saavuta 2020. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärke, kui ei kiirenda sobiva, vastupidava ja tõhusa energiatehnoloogia väljatöötamist ja üldist kasutussevõttu. Toetan ülikoolide ja ettevõtete vahel dialoogi parandamist. Eelarvega seoses peame avaliku sektori püsirahastamise tasandil muutma innovatsioonipoliitika rohkem ühendusepõhiseks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda raportit. Teadusuuringud ja uuendustegevus on määrava tähtsusega praeguste suurte ühiskonna- ja keskkonnaprobleemide edukal lahendamisel ja ELi strateegiliste poliitiliste eesmärkide saavutamisel, muu hulgas konkurentsivõime, kliimamuutuse, tööhõive ja demograafiliste muutustega seoses. Konkurentsivõimelisuse säilitamiseks peab EL investeerima jätkusuutlikku tehnoloogiasse, hoolitsedes selle eest, et see oleks piisavalt rahastatud. Seni on Euroopa teadusuuringute ja uuendustegevuse vallas palju maha jäänud, kuna see valdkond on väga killustunud ning teadus- ja uuendustegevuse ja nende tulemuste turuletoomise vahel on lõhe. Minu arvates peaks Euroopa Komisjoni tulevane innovatsioonikava lahendama teadusuuringute ja uuendustegevuse erasektoripoolse rahastamise probleemi, mis võimaldaks ettevõtetel luua uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning kohandada neid turule.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Sõltumata sellest, kas uuendatakse tooteid või protsesse ja kas uuendused on pöördelised või järkjärgulised, on need tõhususe ja jätkusuutlikkuse poole püüdlevate tänapäevaste majandus- ja ärisüsteemide konkurentsivõime alus. Sellepärast tuleb toetada teadustegevust, mis on iga uuenduse ja avastuse alus, eriti veel siis, kui teadustegevus viib väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kokku uue tehnoloogia maailmaga.

Sel põhjusel saan ma Hermann Winkleri koostatud raportit, mis lisab teadmiste kolmnurka kolmanda külje, kelleks on tarbijad, ainult toetada. Vajame oma praeguses pidevalt muutuvas elus tugipunkte. Sellepärast peab majanduskasv ning majandus- ja ühiskondliku süsteemi konkurentsivõime olema alati inimlikes mastaapides.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Praegu eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest innovatsioonile alla 1%. Selline on olukord ajal, mil Euroopa on mõistnud, et meie tulevik on teadustegevuse, innovatsiooni ja hariduse kolmnurgas. Euroopa Parlamendi taotlus suurendada uuendustegevusele eraldatavaid vahendeid on sellises olukorras täiesti õigustatud. Lähenemas on aeg, mil hakkame tegelema perioodi 2014–2020 finantsprognoosidega, ja peame siis seda taotlust kaaluma. Euroopa majanduse jätkusuutlikuks muutmine peab Euroopa ees olevate majandus- ja keskkonnaprobleemide lahendamise tulemusena tegema Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja võimaldama uute võimaluste tekkimist iga riigi majandusele.

Lisaks ja eelkõige seoses finantskriisiga ja raskustega krediitide saamisel on rahaeraldiste suurendamine nii ELi kui ka riikide tasandil ning sobivate finantsinstrumentide loomine ettevõtete innovatsioonivõime seisukohalt otsustava tähtsusega. Vahendite hajutamine paljude eesmärkide ja erinevate ELi algatuste vahel ei ole seni rahuldavat tulemust andnud. Rahastada tuleb neid valdkondi, kus bumerangiefekt on kõige suurem. Olulisim kriteerium peab olema lisandväärtus Euroopa jaoks.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt. Kõigepealt tahaksin raportööri Hermann Winklerit suurepärase raporti eest kiita.

Innovatsioon ja teadustegevus, nagu haridus ja koolituski, on Euroopa jaoks tehnoloogia alal üha enam konkureerivas maailmas edukas olemise võti. Seni aga on sellele sektorile eraldatud ainult 1% ELi eelarvest, aga sellest ei piisa Euroopa ees olevate raskete ülesannetega toimetulekuks. Euroopa Liidul on aeg investeerida rohkem teadustegevusse ja innovatsiooni. Olen veendunud, et saame majanduskriisist jagu, ja rohkemate vahendite eraldamine on selleks üks võimalus.

Samuti arvan, et peame looma stiimulid erainvesteeringute tegemiseks tehnoloogilisse innovatsiooni ja muidu julgustama selliseid investeeringuid, sest ainult teadustegevuse abil saab meie turg konkurentsivõimeline olla ja tulla toime üha suureneva arvu ümberpaigutamistega. Lõpetuseks toetan „toetuse saajate huvidele vastavate rahastamisvahendite” loomise kavasid ja bürokraatia vähendamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis peaks soodustama otsustavat tehnoloogilist innovatsiooni.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Innovatsioonipoliitika peab käsitlema meie ees olevaid suuri ühiskondlikke probleeme, ühendades kõiki asjaosalisi.

Investeerimine teadmistesse ja reformidesse, mis edendavad tehnoloogilist progressi, teadus- ja uuendustegevust, haridust ja koolitust, et suurendada rikkust, majanduskasvu ja tööhõivet keskpikas ja pikas perspektiivis, on hädavajalik.

Võitlus uute probleemidega nõuab uue tehnoloogia innovaatilist rakendamist ja uuenduslikku sotsiaalsete küsimustega tegelemist organisatsiooni tasandil.

Tahaksin kutsuda üles suurendama jõupingutusi tehnoloogilistelt uuendustelt sotsiaalsete uuendusteni – avalike teenuste ja piirkondade uuendusteni – liikumisel.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Nutikaks majanduskasvuks, mille aluseks on teadmistel ja innovatsioonil põhinev majandus, on vaja konkreetseid meetmeid riigiüleste ja riiklike asutuste poolt.

Tõhusama poliitikaga, mille eesmärk on toetada ettevõtjaid uurimisvaldkonnas, peab kaasas käima uutesse katsetustesse investeerimise soodustamine, et hoolitseda selle eest, et lisaks kõigele muule oleks Euroopa tööturul konkureerimiseks valmis oskustöölisi. Samal ajal, kui palume riikidel rohkem teadustegevusse investeerida, peaksime andma neile Euroopa õigusraamistiku, mis on nii üldine kui ka spetsiifiline ning milles on ühtsed kooskõlastatud arengusuunised ja seirevahendid, millega kontrollida, kas rahastamine annab soovitud tulemusi.

Soovin ja toetan Euroopa tasandi õigusakte praktilise koolituse, koolitamise ja kutseõppe meetmete kohta, mille mõned riigid juba on oma haridussüsteemi lisanud, samuti õiguste ja kohustuste meetmeid hariduse valdkonnas. Kui me aga tahame, et teadustegevuse rahastamiseks eraldatakse 3% SKPst, peab akadeemiline maailm esitama rohkem garantiisid näiteks lektorite akadeemilise produktiivsuse kohta, ning me peame vältima vahendite tüki kaupa jagamist, mis on viimastel aastatel põhjustanud niigi piiratud vahendite valet ja ebaproportsionaalset kasutamist ebarahuldavate tulemustega.

Lõpetuseks nõustun väitega, et on vaja tegutseda ühtse patendikohtu süsteemi suunas, et standardida õigused riigiülesel tasandil.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Uuendustegevusel on tänapäeva ühiskonnas eriti tähtis koht. Uuendustegevusel põhinev ühiskond suudab vältida võimalikke kriise, nii sotsiaal-majanduslikke kui ka looduslikke. Järelikult peab innovatsioonipoliitika suutma soodustada ühiskonna arengut, mitte pidurdama seda erinevate bürokraatlike nükete kasutamisega. Nagu Hermann Winkler oma raportis märgib, peab innovatsioon arvestama tänapäeval ka sotsiaalse väärtusega, mille uuendused kaasa toovad. Minu arvates tuleb 21. sajandi uuendustega seoses mõelda ka nende mõjule üksikisikule ja ühiskonnale tervikuna. Selliste uuendustega seoses nagu seda on näiteks asjade internet tuleb arvestada isikuandmete kaitsega ning õigusega eraelu puutumatusele ja seda õigust austada. Euroopa ühiskond ei tohiks muutuda tõsieluseriaaliks, kus kõik on jälgitav. Vastupidi, uuendused peavad aitama kaasa inimeste vabale suhtlemisele avatud ühiskonnas. Tehnoloogilised ja ühiskondlikud uuendused on ju tegelikult meie arengu alus. Sel põhjusel palun komisjonil tegeleda selle küsimusega võimalikult vastutustundlikult ja esitada visioon tulevase innovatsiooni tegevuskava koostamise kohta.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadmised ja uuendustegevus on poliitilises tegevuskavas ja kõnepruugis tähtsamaks muutunud ning tänapäeval on vähe neid, kes julgevad kahelda sellesse valdkonda investeerimise olulisuses ja vajaduses teadmiste, uuendustegevuse, ettevõtete ja töökohtade omavahelise ühendamise järele.

Selline üksmeelsus võib aga muuta selle teema suureks mulliks, nagu on juhtunud paljude teiste n-ö moeteemadega, nagu keskkond, majanduslik jätkusuutlikus või ettevõtluse toetamine. Neist teemadest räägitakse paljudel valimismanifestide ja -programmide lehekülgedel ning need kaotavad lõpuks igasugused erijooned, mis neil varem võisid olla, ja jäävad vaid faktide konstateerimiseks. Sellega seoses pean juhtima tähelepanu negatiivsele tehnoloogilisele populismile, mille all Portugali peaminister kannatab, kuigi valitsus on teinud tõsiseid jõupingutusi teatud punktides. Töötingimuste ja teadusliku tootmise parandamisega seoses oleks parem keskenduda rohkem sisule ja vähem sõnadele ning meeles pidada, et kuigi konkurentsis püsimiseks on vaja kõrgelennulisi ideid, on selleks vaja ka realistlikkust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tänapäeval tunnistavad kõik innovatsiooni vajalikkust majandusliku ja sotsiaalse arengu edu ja jätkusuutlikkuse ning Euroopa eduka lõimumise jaoks. Üha kiirenevas arengutempos on veelgi selgemaks muutunud, kui tähtis on uuendustegevus, millega peavad alati kaasas käima uurimistegevus ja haridus. Seda arvesse võttes toetan raportit ELi innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta, kus rõhutatakse, et EL peab keskenduma selle valdkonna vahendite suurendamisele. Samuti tahaksin juhtida tähelepanu erasektorile mõeldud stiimulite ja Euroopa innovatsioonipoliitika kui prioriteedi elluviimise jaoks koostatud kõikehõlmava strateegia tähtsusele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme nõus raporti mitme tahuga, kuigi selle sõnastus ei keskendu just alati kõige tähtsamatele teemadele. Näiteks oleme nõus, et uuendustegevus on ainult üks osa sellest, mille abil tulla toime praegusel ajal meie ees olevate probleemidega, nii sotsiaalsel kui ka üleilmsel keskkondlikul tasandil, ning et ühiskonna jaoks on teisigi sama olulisi valdkondi.

Ent tähtsus, mida omistatakse igale Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud valdkonnale, näiteks ettevõtlusaktiivsus, tööhõive, demograafilised muutused ja kaasav ühiskond, on selline, et dokument ja muutuvas maailmas vajaliku uuendustegevuse analüüs ei ole piisavad, et edendada liikmesriikides tõelist majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tõsta tootlikkust, luua töökohti ja tõsta palku, mis on meie arvates kõik tähtsad. Seepärast jäime erapooletuks.

2. septembri 2009. aasta teatises „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal” toob Euroopa Komisjon välja ELi innovatsioonipoliitikas pärast 2005. aastat aset leidnud muutused. Nüüd tuleb loota, et peagi esitatava tegevuskava mõned punktid võetakse taas päevakorda ja ka viiakse ellu.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Raport Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ees olevate probleemide kohta on väga hea dokument, milles on tõstatatud kõige olulisemad selle teemaga seotud küsimused. Toetasin koos kolleegidega sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist seda raportit, sealhulgas muudatusettepanekut 46, milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma jõupingutused ühenduse patendi ja ühtse patendikohtusüsteemi üle kokkuleppele jõudmise suunas. See küsimus on veninud palju aastaid ja palju aastaid on korrutatud samu ühtset patenti toetavaid väiteid ja vaidluspunkte (nt mitmesse keelde tuleks Euroopa patendid tõlkida). Mõned juriidilised küsimused on pärast Lissaboni lepingu jõustumist lahenduse leidnud. Määrusi saab olema kaks: üks patendi enda kohta ja teine keelesüsteemi kohta.

Lisaks sellele on aga patendikohtusüsteemi küsimus. Sellise süsteemi loomiseks on vaja reguleerida Euroopa Liidu ja Euroopa Patendiorganisatsiooni vahelist suhet, et see oleks kooskõlas ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi pädevustega. Patendisüsteemi üksikasjadesse laskumata, mis saab kahtlemata olema paljude arutelude teema, tahaksin toonitada, et see teema on Euroopa Parlamendi praegusel ametiajal üks tähtsamaid. Sellepärast arvan, et peame igal sammul kutsuma teisi institutsioone üles alustama konstruktiivset koostööd selles valdkonnas, mida Hermann Winkleri raportiga tehaksegi.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hermann Winkleri raportis käsitletakse mitut tähtsat teemat, sealhulgas ökoinnovatsiooni ja keskkonnasõbralikku ettevõtlust. Meie planeedi ees olevaid probleeme arvestades on selge, et selle valdkonna uuendustegevus on eluliselt tähtis. Minu kodumaa Šotimaa on ökoinnovatsiooni paljudes tahkudes esirinnas, eelkõige taastuvenergia valdkonnas. Šoti valitsus on loonud 10 miljoni naela suuruse Saltire auhinna, mille eesmärk on soodustada uuendustegevust loodete ja lainete energia valdkonnas, ja see sobib kenasti ELi laiemate jõupingutustega luua muutuvasse maailma sobiv poliitika.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ülemaailmne konkurents investeeringute pärast on viinud selleni, et kolmandatesse riikidesse kolitakse lisaks teatavatele tootmisüksustele ka nendega seotud teadus- ja arendustegevus. Niisugune suundumus kujutab endast sisulist ohtu Euroopale kui tööstuskeskkonnale. Vastuabinõuna tuleb järjekindlalt toetada innovatsioonipotentsiaali, enne kui see suundumus muutub pöördumatuks. Komisjoni sõnul kasutatakse praegu otseselt innovatsioonimeetmeteks alla 1% ELi eelarvevahenditest. Arvestades ühiskonnaprobleeme, mis lähiajal lahendamist ootavad, on see ebapiisav. Seetõttu nõustun üleskutsetega suurendada ELi innovatsioonieelarvet. Seda tuleks arvesse võtta finantsperspektiivi 2014–2020 kavandamisel. Lisaks, ja eriti seoses finantskriisiga ja raskustega krediitide saamisel, on rahaeraldiste suurendamine nii ühenduse kui ka riikide tasandil, samuti toetuse saajate huvidele vastavate rahastamisvahendite loomine ettevõtete innovatsioonivõime seisukohalt otsustava tähtsusega. Innovatsioonipoliitika tõhususe suurendamiseks tuleb eri toetusinstrumente paremini koordineerida, tõhusamalt üksteisega siduda ning nende haldamine peab olema karmim; teisisõnu, rahaline abi peab olema sihipärasem.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Aina uute ja uute uuenduste juurutamiseta ei oleks areng võimalik. Uuendusi on vaja igal pool majanduses ja ühiskonnaelus – alates uutest raviviisidest ja üha kiirematest suhtlusvahenditest kuni uute ideedeni tööstuses ja teaduses ning alternatiivsete energia saamise viisideni. Ülemaailmset majanduskriisi ja vananevat elanikkonda arvestades on see eriti tähtis. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et lisaks innovatsioonipoliitika valdkonnaülesele iseloomule on oluline ka kodanikualgatus.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, samuti põllumajandusettevõtete uuenduslikkus on konkurentsivõimelise majanduse oluline osa. Majanduse kiire arengu eest hoolt kandes, mis hõlmab ka keskkonna eest hoolitsemist, ei tohiks me unustada inimesi ja sotsiaalset ebavõrdsust, sest need erinevused võivad suureneda ja arengumeetmetele vastu töötada.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopa majanduse praegune jätkusuutlikuks muutumine peaks tegema Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Majandusprobleemidest peavad saama riikide majanduste jaoks uued võimalused. Tegevuse – mitte ainult tootmise, vaid ka sellega seotud teadus- ja arendustegevuse – kolmandatesse riikidesse üleviimise vastu võitlemine peab olema üks meie eesmärke.

Konkurentsivõime kui poliitilise eesmärgi kõrval peab Euroopa Liit tegelema ka muude meie ühiskonna ees olevate probleemidega, sealhulgas kliimamuutuse ja demograafiliste muutustega. Praegu kulutatakse innovatsiooniga seotud meetmetele alla 1% liidu eelarvest. Eesolevaid ühiskonnaprobleeme arvestades arvame, et see protsent on ebapiisav.

Sellepärast toetasin raportööri seisukohta, milles nõutakse, et peatne perioodi 2014–2020 finantsperspektiivi kavandamine peaks hõlmama ka ELi innovatsioonieelarve suurendamist. Stiimulid peavad olema eesmärgile suunatud, leida tuleb uusi tehnoloogiaid toetavaid vahendeid ja luua nende vahele kooskõlastatud seosed ning parandada asjaosaliste vahelist kooskõlastamist. Lisaks innovatsiooni avalikule rahastamisele tuleb ergutada ja soodustada ka erarahastamist.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Mis puudutab teadusuuringuid ja koolitust, siis on uuendustegevus üks olulisimaid teadmiste loojaid ELis. Ühenduse innovatsioonipoliitika on ELi 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärkide elluviimiseks väga tähtis. Uuendustegevus nõuab aga rahalisi vahendeid, mida eelkõige ettevõtetel ei ole ja mida neil, eelkõige VKEdel, ei ole lihtne hankida. Seega on selle määruse heakskiitmine tähtis samm ettevõtjate toetamise suunas. On ju ettevõtjad Euroopa uuendustegevuse tõukejõud.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Minu arvates on vastuvõetamatu, et üleilmne majanduslik konkurents on tekitanud olukorra, kus mitte ainult tootmisüksused, vaid ka vastavad uurimis- ja arendusressursid viiakse üle kolmandatesse riikidesse.

Selle suundumusega tuleb otsustavalt võidelda, luues julge ja läbimõeldud tööstusuuenduste poliitika, mis tagab Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime ja ülemineku väiksema süsinikdioksiidiheitega teadmuspõhisele majandusele.

Sellepärast ei ole ELi eelarvest 1% suunamine uuendustegevusse minu arvates piisav ja olen ühel meelel raportööriga, et see puudujääk tuleb parandada perioodi 2014–2020 finantsperspektiivis, millega hakatakse tegelema selle aasta lõpus.

Arvestades seda, et finantskriis on kaotanud uuenduslike äriprojektide jaoks krediidi saamise võimalused, peavad ka liikmesriigid mõtlema tõsiselt teadus- ja arendustegevuse rahastamise märgatavale suurendamisele, mis tagab nende konkurentsivõime pikemas perspektiivis ning aitab kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Teadusuuringud, innovatsioon ja haridus on riigi konkurentsivõime jaoks olulised. Et ettevõtted jääksid uuendusvõimeliseks, peavad nad palju investeerima, mis on sageli aga probleem, eelkõige krediidi saamise võimaluste kokkukuivamist arvestades. Ajal, mil ressursse on vähem, on vaja edendada säästlikku tehnoloogiat. Jälle on nii, et ühelt poolt peame toetama maapiirkondi, viies sinna lairibaühenduse, ja samas teiselt poolt kärbitakse nende piirkondade infrastruktuuri, kui erastatakse raudtee, postkontorid jne.

Räägime küll ülikoolide ja uurimisasutuste tähtsusest, aga samas hoopis vähendame nende rahastamist. Nagu alati, rõhutame VKEde tähtsust sellega seoses, aga vaatame, kas sõnadele järgnevad ka teod. Raport on sisuliselt vanade meetmete meeldetuletamine ja seetõttu jäin ma erapooletuks.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Järgmise kümne aasta strateegias (EL 2020) on teiseks põhieesmärgiks teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine 3%ni SKPst aastaks 2020. Algatusraportis kutsutakse komisjoni üles looma konkreetsed kaugeleulatuvad algatused, kuna Lissaboni strateegia ei ole selles konkreetses valdkonnas tulemusi andnud.

Tuleb märkida, et Euroopas kulutatakse teadus- ja arendustegevusele alla 2% (Ameerika Ühendriikides 2,6% ja Jaapanis 3,4%), peamiselt väheste erainvesteeringute tõttu. Praeguse majanduskriisi tõttu tööturul aset leidvad muutused ja tootmisprotsessi muutumine teevad vajalikuks innovaatikavaldkonna arendamise, mis ei loo mitte ainult tehnoloogilist, vaid ka ühiskondlikku lisandväärtust.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Just homsed uuendused on need, mis aitavad Euroopal toime tulla tulevaste kümnendite suurte majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega. Vaja on suurendada jõupingutusi Euroopa kaugeleulatuva innovatsioonipoliitika elluviimiseks. Selline on loogika, mis on aluseks Hermann Winkleri raportile, mida ma toetasin. Kõigepealt peame suurendama selle poliitika jaoks eraldatavat rahalist abi. Uuendustegevusele mõeldud eelarvet tuleb oluliselt suurendada ja ma loodan, et finantsperspektiiv 2014–2020 seda sisaldab.

Ka liikmesriigid peavad tegema rohkem tööd, et saavutada Barcelona eesmärk nii kiiresti kui võimalik, eraldades vähemalt 3% oma SKPst teadus- ja arendustegevusele. Samuti on väga tähtis parandada liidu ja riikide poliitika kooskõlastatust. Et innovatsioonipoliitika tulemusi annaks, peab see kindlasti olema kõikehõlmav, sidus ja pikemaajaline. Lisaks tuleb parandada dialoogi uurimistegevuse ja majanduse vahel. Sellega seoses on mul hea meel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loomise üle, mis nende kahe valdkonna vahelisi suhteid soodustab.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kahju, et osade kaupa hääletamisel ei kiidetud heaks Euroopa Patendikohtu nõude väljajätmist, nagu soovisid rohelised, ja see jäeti sisse. Raportis nõutakse aga ühiste patendikoondiste, -platvormide ja kõigi õiguste litsentside kasutamist ning selles rõhutatakse patentide kvaliteedi tähtsust.

Raport: Michael Cashman (A7-0165/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et vaesuse kaotamine on ülitähtis. Lissaboni lepingus peetakse ELi koostöö- ja arengupoliitika kõige tähtsamaks eesmärgiks vaesuse kaotamist ning arvestades seda, et see on moraalne kohustus, mille pikaajaline kasulikkus ELi huvidele on oluline, arvan, et see on vaja seada essmärgiks ka välispoliitikas. Samuti tasub märkida, et vaatamata Euroopas ja mujal maailmas valitsevale sügavale majanduskriisile, ei saa ega tohi me unustada välisabi, sest see on õiglasema ja solidaarsema maailma loomise jaoks tähtis.

Kuna eesmärgid, mis pandi paika aastal 2000 toimunud aastatuhande tippkohtumisel, kus võtsime endale kohustuse teha rohkem vaesuse vastu võitlemisel, on veel kaugel ja aasta 2015, mis ajaks me need eesmärgid saavutama pidime, aina läheneb, peaksime kiiremas korras läbi vaatama erinevad tegurid, mille abil aastatuhande arengueesmärgid võimalikult hästi täidetud saaksid. Sellepärast tahaksin tänada raportööri selle dokumendi eest ja kasutada võimalust sellele projektile toetuse avaldamiseks.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Igal aastal sureb peaaegu kaheksa miljonit alla viieaastast last. Kolm ja pool miljonit sureb raseduse ajal aset leidnud komplikatsioonide tõttu kohe pärast sündi. Umbes neli miljonit sureb ainuüksi neljas riigis: Indias, Nigeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Pakistanis ja Hiinas.

Paljusid neist surmadest oleks lihtne vältida, näiteks rinnaga toitmise, putukamürgiga töödeldud sääsevõrkude kasutamise ja vaktsineerimise abil, peamiselt kopsupõletiku ja maalaaria vastu. Paljud emad ei tea, kui tähtis on vaktsineerimine, või kui teavad, siis on nad nii vaesed, et neil ei ole arsti juurde sõitmiseks raha.

Neile lastele tuleviku andmiseks ei ole vaja tohutuid investeeringuid; piisab vaid sellest, et anda neile riikidele odavaid ravimeid, mis on meie jaoks igapäevase ennetava meditsiini osa, rajada kaevud, kust saab joogivett, jagada lihtsaid sääsevõrke ja hoolitseda selle eest, et abisaadetised jõuavad sihtpunkti.

Seetõttu on kõigepealt vaja poliitilist otsustavust midagi inimelude päästmiseks ette võtta, et lõpetada need tapatalgud, mille ohvrid on süütud lapsed, kelle ainus süü on see, et nad sünnivad vaesesse riiki.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Michael Cashmani esitatud raporti poolt, sest mulle tundub, et parlament pidi võtma selge seisukoha, mis toetab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Me ei tohi lubada, et praegune majanduskriis selle küsitavaks muudaks. Oleme nende 2000. aastal toimunud aastatuhande tippkohtumisel vastu võetud eesmärkide saavutamisest veel kaugel. Jutt on äärmise vaesuse ja nälja vähendamisest, kõigile alghariduse tagamisest, soolise võrdõiguslikkuse edendamisest, vastsündinute suremuse vähendamisest, emade hügieenitingimuste parandamisest, HIV/aidsi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisest, jätkusuutlikust keskkonnahoiust ja ülemaailmse arengupartnerluse loomisest. 2010. aasta septembris kohtuvad kõik ÜRO liikmesriigid, et panna paika vastav tegutsemiskord ja parandada tulemusi. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega näitab Euroopa Parlament riigipeadele ja valitsusjuhtidele, et soovib aastatuhande arengueesmärgid saavutada.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan seda raportit. Vaesuse vähendamine on üks ELi arengupoliitika peamisi eesmärke. Majandus- ja finantslanguse tagajärjed on aga aeglustanud arenguriikide ja veel enam vähim arenenud riikide edusaame. Sellepärast peaksid ELi liikmesriigid tegema erakorralisi jõupingutusi selle nimel, et seada võimalikult kiiresti sisse konkreetsed arenguabimeetmed, mis hõlmavad kaubandust, arengukoostööd ja ühist põllumajanduspoliitikat. Samuti peame püüdma hõlbustada arenguriikide maailmamajandusse integreerumist ja soodustada nende riikide kaubanduse arengut. Komisjon peab tagama arenguriikidele ja vähim arenenud riikidele suunatud abimeetmete tõhusa haldamise ning rahalise abi jagamise läbipaistvuse ja tõhususe.

  Gerard Batten, John Bufton, David Campbell Bannerman, Trevor Colman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei ei toeta võla kustutamist, kuna see ei ole järgmistel põhjustel majanduslikult mõistlik. 1. Laenuandja riik on tavaliselt ka laenuvõtja riik. Näiteks tuleb märkimisväärne osa ülemeremaadele antavast abist Ühendkuningriigist, ent Ühendkuningriik ja seega selle maksumaksjad ei anneta tavaliselt hea meelega, kui samas Ühendkuningriigi ettevõtete võlakoormus aina suureneb. 2. Võlgade kustutamine ei lase kolmanda maailma võlgnikust riikidel rohkem rahvusvahelist raha saada. Seega ei ole see võlgnikust riigi huvides. 3. Võla kustutamine tekitab moraalse ohu. Aga kuidas siis jääb nende paljude kolmanda maailma riikidega, kes täidavad oma võlakohustusi? 4. Kustutamine tähendab kaudselt leppimist pettuse, korruptsiooni ja laenude ärastamisega, mis on Aafrika võlgnikust riikides nii tavaline. 5. Kuna paljudel maailma riikidel on praegu tohutult võlgu, siis kes otsustab, kelle võlg kustutada? Siin peitub jälle üks moraalne oht.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Michael Cashmani raport 2000. aastal seatud aastatuhande arengueesmärkide täitmise ulatuse kohta sai minu poolthääle. Kõik näib viitavat sellele, et need eesmärgid jäävad saavutamata. ELil on selles tohutu vastutus, sest oleme peamine vaeste riikide abistaja, ja sellega seoses võetakse meid arenguküsimustes rahvusvahelises plaanis kuulda. Michael Cashmani raportis hinnatakse väga õiglaselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamise hetkeolukorda, pöörates erilist tähelepanu äärmuslikule vaesusele, naiste olukorrale, tervishoiule, haridusele ja keskkonnale. Raportiga tuletatakse meile meelde, et Euroopa Liit peab hoolitsema selle eest, et erinevate üksuste arengupoliitika oleks omavahel kooskõlas. Riigi põllumajandus-, kalandus- ja äritegevus ei tohi sattuda vastuollu selle arenguga. Kogu raportis näitab parlament end ettenägeliku tegutsejana, toetades uusi rahastamisviise, mida on vaja üldisemalt kasutusele võtta. Aastatuhande tippkohtumisel 2000. aastal koostatud aruanne on tähtsam kui kunagi varem. Meie juhtide kohus on teha need realistlikud ja saavutatavad eesmärgid teoks nii kiiresti kui võimalik. Eelkõige on küsimus tahtes.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peab jääma üheks Euroopa Liidu põhieesmärgiks. Aastatuhande arengueesmärkide täitmine kõigest hoolimata on väga tähtis ja kiireloomuline ülesanne nii ELi kui ka maailma tasandil. EL ja rahvusvaheline üldsus peaksid koondama oma jõupingutused ja kasutama konkreetseid abinõusid selleks, et parandada võimalusi seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega. Tahaksin toonitada, et praegu ei ole õige aeg säästa haigete ja nälgivate inimeste arvelt. Sellepärast peame pöörama erilist tähelepanu sellistele valdkondadele nagu tervishoid, naised, lapsed ja vaesuse vastu võitlemine ning pöörama rohkem tähelepanu tööhõivele ja inimväärsele tööle. Tahaksin rõhutada, et vaesuse vähendamist aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kaudu tuleb tunnistada ELi poliitika üldeesmärgina ja Euroopa peab näitama maailmale teed, püüdes maailma vaeseimatele antud lubadustest ühiselt kinni pidada. Olen nõus Euroopa Parlamendi üleskutsega, et suurem osa ELi rahalisest abist antaks kõige suuremas puuduses inimestele, keskendudes eelkõige naistele, lastele, puuetega inimestele ja kõigile neile, kellele on abi kõige rohkem vaja. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka soolisele võrdõiguslikkusele, vähemuste õigustele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et Euroopa on maailma suurim arenguabi andja.

Arenguabi on aidanud leevendada arenguriikides elavate miljonite inimeste vaesust. Äärmuslikus vaesuses olevate inimeste arv on langenud 1,8 miljardilt 1,4 miljardile. Peaaegu 90% vaeste perekondade lastest käib nüüd koolis. Malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemise vallas on tehtud suuri edusamme ja vastsündinute suremus väheneb märkimisväärselt.

Hiljutine toidu- ja kütusekriis ning üleilmne majanduslangus on aga palju viimase kümnendi edusamme olematuks muutnud.

Praeguses finants-, majandus- ja kliimakriisis on süüdi rikkad riigid, aga arenguriigid on need, kes ülemaailmse soojenemise pärast kõige rohkem kannatavad. See tähendab, et peame parandama kõiki kliimamuutuse vastaseid meetmeid, näiteks sobiva tehnoloogiaga varustamine.

Tahaksin kutsuda üles eraldama arenguriikidele täiendavaid rahalisi vahendeid. Need peaksid olema keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutlikud ja tulema erasektorist, süsinikdioksiiditurult ning tööstusriikide ja majanduslikult rohkem arenenud arenguriikide avalikust sektorist.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Aborti puudutava lõike (42) vastuolulise sõnastuse tõttu hääletasin raporti vastu. Arvan, et abort on moraalselt vale, ja ma ei saa sellise lõikega nõustuda. Sellegipoolest pean ka mina ütlema, et kõikide teiste küsimuste käsitlemisel on raportöör teinud suurepärast tööd.

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. – (IT) Väga kahju, et Euroopa Parlament ei ole juba aastaid suutnud lahendada üht kurba vastuolu. Igasse dokumenti, kus pakutakse kenasti välja maailmas vaesuse, nälja ja vägivalla vastu võitlemise meetmed, suudavad mõned lisada kas otsese või kaudse viite nn abordiõigusele kui elanikkonna tervist ja arengut soodustavale vahendile.

Selle mõne isiku algatuse puhul valitseb ühelt poolt enamiku ükskõiksus ja teiselt poolt vähemuse enesekindluse puudumine. Ent vastuolu ja tragöödia on ilmselged. Kõigi inimeste võrdse väärikuse põhimõte ja ühiskonna noorimate liikmetega erilise ja õiglase solidaarsuse põhimõte hüljatakse just siis, kui peaksime püüdlema diskrimineerimise vastu võitlemise ja tervise kaitsmise eesmärgi saavutamise poole.

Sama juhtus ka täna Michael Cashmani raporti puhul, mille lõige 42, olles vastuolus kogu dokumendiga, pani mind ja paljusid parlamendiliikmeid lõppkokkuvõttes raportit tervikuna maha hääletama. Kui võrrelda, siis tegelikult kaaluvad raportis propageeritavad halvad asjad head asjad üles.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on arengupoliitika prioriteet. Vaid mõni kuu enne ÜRO kõrgetasemelist kohtumist on tõde selline, et vaatamata märkimisväärsele edule mõne aastatuhande arengueesmärgiga, oleme loodetud tulemustest väga kaugel. Tuleb teha rohkem. Liikmesriigid peavad oma ametliku arenguabi lubadustest kinni pidama. Vaja on uurida uusi rahastamismehhanisme, mis ei tõsta praegusel kriisi ajal makse. Eelkõige on vaja arengupoliitika muuta sidusaks (nii nagu oli sätestatud käesoleva aasta mais vastu võetud resolutsioonis ELi arengupoliitika sidususe ja riikliku arenguabi suurendamise kohta).

Mul on hea meel, et parlament seadis aastatuhande arengueesmärkide jaoks prioriteediks tervishoiu, hariduse, ühiskonna haavatavaimad rühmad ja vaesuse kaotamise konkreetsete meetmete abil ettevõtlus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Seda tehti ka üleskutsega luua uus üldine valitsemise süsteem, milles on suurem sõnaõigus arenguriikidel ja mis edendab neis riikides demokraatiat, rahu ja õigusriigi põhimõtteid. Aga ma ei ole nõus arvamusega, et abort on rasestumisvastane vahend.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Scott McKenzie laulis kord, et kui lähed San Franciscosse, pane kindlasti mõned õied juustesse, sest kohtud seal suursuguste inimestega. Maailm aga ei ole selline ja seda sõnumit ei saa kasutada praegu maailmas valitseva keerulise majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta. Sellepärast hääletasin ma raporti vastu, kuigi muidugi ei kahelnud ma nende eesmärkide taga olevas heas tahtes. „Kujutage ette, et pole riike, seda pole raske teha, pole millegi eest tappa ega surra ja poleks ka religiooni. Kujutage ette, et kõik inimesed elavad rahus.” Aga John Lennon lisas ka: „Võite öelda, et olen unistaja.” Kahjuks ei ole reaalne elu selline. Meie võimuses on aga muuta maailm õiglasemaks ja turvalisemaks kohaks, kus igaühel on natukenegi väärikust.

Raportis esitatud ettepanekutega tahetakse saavutada mitmeid eesmärke, aga ei keskenduta tulemuslikele prioriteetidele ja ei määratleta neid. Kõikides suundades rabamine tähendab seda, et ükski neist eesmärkidest ei ole saavutatav. Lõpetuseks näib mulle, et need on liiga riigikesksed eesmärgid ja keskenduvad keskvalitsusele. Ma ei ole sellise lähenemisega nõus. Arvan hoopis, et aastatuhande arengueesmärkidele mõeldud investeeringud peaksid minema liidu projektidele, nagu aastatuhande külad, milles kõik ELi institutsioonid jõuliselt osalevad.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan väga seda raportit aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas liikumise kohta. Ajal, mil riigid vähendavad oma abieelarveid, jääb ELil oma rahastamislubaduste täitmisest puudu 20 miljardit eurot. ELi liikmesriigid ei tohiks kõhelda oma kohustuste täitmisel Euroopa arengukonsensuse raames. Lisaks tuleb aastatuhande arengueesmärke vaadelda arengut soodustavast vaatevinklist, tegeledes samal ajal vaesuse algpõhjustega. Liikmesriigid peavad eraldama 2015. aastaks 0,7% kogurahvatulust abi jaoks, nagu lubatud, mitte seda protsenti vähendama, mis on kriisi ajal kahekordselt ärevust tekitav, sest kogurahvatulu ise samuti väheneb. Lisaks ei ole vastuvõetav, et EL laiendab ametliku arenguabi mõistet ka teistele rahavoogudele, nagu migrantide rahaülekanded kodumaale või võlgade kustutamise meetmed. Arengu mahajäämusega tegelemiseks peab arenenud maailm võitlema jõuliselt maksuparadiiside ja ebaseaduslike kapitalivoogude vastu, sest need röövivad arenguriikidelt vahendid, mida neil hädasti vaja on. Arvan, et arenguvaldkonna eest vastutamine peaks jääma arenguvolinikule, kes peab nõudma poliitika paremat sidusust, eelkõige seoses kaubandus-, ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitikaga.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Parlament edastab jõulise sõnumi, kui võtab vastu resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude kohta. See näitab, kui tähtsaks peab Euroopa vaesuse, nälja, haiguste ning vastsündinute ja emade suremuse kaotamist aastaks 2015. Enne Euroopa Ülemkogu toimumist on see sõnum selge. ELi riigipead ja valitsusjuhid peavad oma rahalubadustest kinni pidama, kaasa arvatud praeguse üleilmse majandus- ja finantskriisi ajal – võib-olla nüüd enamgi kui varem. Liikmesriikidel on vaja anda abiks 0,7% RKTst. Oma rahaliste lubaduste täitmiseks peab Euroopa looma uued rahastamismehhanismid, näiteks 0,05% suurune maks finantstehingutelt. Arvestades seda, kui suures mahus neid tehinguid praegu tehakse – hiljuti ületas see summa maailma RKTd 70 korda – annaks selline maks aastas 10 miljardit eurot. Lisaks oleks hea see, et ka rahandussektor annaks oma panuse. See tundub õiglasena, kui arvestada, et sektor on saanud tohutuid riigiabisummasid, et elada üle enda tekitatud enneolematu kriis. ELi ühepoolne algatus võiks elavdada sellist tegevust ka mujal maailmas.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et toimus hääletus Michael Cashmani raporti üle, mis käsitleb edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks lähtuvalt vahekokkuvõttest ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelise kohtumise ettevalmistamisel. See lihtsalt tuli vastu võtta. Vaid viis aastat enne aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtaega aastal 2015 on see rahvusvahelise üldsuse jaoks ainulaadne võimalus suurendada jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks. Olukord on kriitiline ja nõuab kohest tegutsemist. Tuleb uuesti püüda kustutada vähim arenenud riikide võlad ja vähendada arenguriikide võlakoormust.

Samuti pooldan tõhusamate meetmete kasutuselevõttu, et jälgida, kuidas täidetakse võetud kohustust eraldada aastaks 2015 ametlikuks arenguabiks 0,7% kogurahvatulust. Aastatuhande arengueesmärkide rahastamine peab algama riiklikul tasandil ning arenguriigid peavad nende eesmärkide saavutamiseks looma ja eraldama ka oma vahendeid, aga abistajariigid peavad pidama kinni oma lubadusest ametlikku arenguabi märkimisväärselt suurendada. Antud lubadustest tuleb septembris toimuval kohtumisel kindlasti kinni pidada.

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine aastaks 2015 on rahvusvahelise üldsuse põhimõtteline lubadus. Ent me ei ole leidnud endale vahendeid selle lubaduse täitmiseks. Kui kaks kolmandikku ajast on möödas, on selge, et paljud vähim arenenud riigid ei suuda saavutada ühtegi vaesuse kaotamise ning hariduse ja tervishoiu kättesaadavaks muutmise eesmärki ning enamik arenguriike on nende saavutamisest samuti kaugel. Euroopa on maailma kõige suurem annetaja, aga 0,4%ga kogurahvatulust ei saa olla rahul, kuna seda on palju vähem kui seda on 2010. aastaks arenguabiks ettenähtud sihttase – 0,56%, mille me ise määrasime. On ju abivajadus suurem kui kunagi varem, eelkõige toiduga kindlustatuse, kliimamuutuse vastu võitlemise, hariduse, tervishoiu – eelkõige HIVsse nakatunutega seoses – ning emaduse ja reproduktiivtervise valdkonnas. Michael Cashmani raportiga nõuab sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, et 17. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul kiidetakse heaks ettepanek kehtestada 0,05% maks rahvusvahelistelt finantstehingutelt, mis annaks 10 miljardit eurot, ning seada eesmärk saavutada aastaks 2012 ametliku arenguabi osakaaluks 0,63% kogurahvatulust, et jõuda 0,7%ni.

  Leonidas Donskis (ALDE), kirjaikult. – (LT) Raporti variraportöörina andsin oma kindla poolthääle raportile, mille eesmärk on aastatuhande arengueesmärkide edukas saavutamine. Toetan täielikult kolleegide jõupingutusi selle nimel, et Euroopa Liidu hääl selles küsimuses oleks ühine ja edumeelne. Ma ei saanud siiski toetada kahte esitatud muudatusettepanekut, milles sisalduvad sätted on mulle kui liberaalile vastuvõetamatud. Sellepärast hääletasin vastu üleskutsele, et EL kehtestaks valuutatehingute ja tuletisinstrumentide tehingute maksu, et rahastada ülemaailmse tähtsusega avalikke hüvesid, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärke. Euroopa Liit ei peaks kehtestama oma kodanikele lisamaksu, eriti veel sellist maksu, mille toimimist ja mõju ei ole veel täiel määral hinnatud. Samuti ei ole ma nõus sellega, et arenguabimeetmed peavad olema õiguslikult siduvad.

Liikmesriigid peavad täitma oma kohustuse suurendada ametlikku arenguabi, aga Euroopa Liit ei tohiks liikmesriike seaduslikult karistada, kui nood ei tule finantskriisis oma kohustuste täitmisega täielikult toime. Kõiki liikmesriike ei tabanud kriis ühtmoodi ja mitte kõik ei suuda 0,7% saavutada. Euroopa Parlament peaks julgustama neid leebemate ja vastuvõetavamate vahenditega kui seda on ranged õiguslikud meetmed.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) See, et nii palju parlamendiliikmeid hääletas vastu sellele, et anda arenguriikide naistele õigus reproduktiivtervisele ja oma enda keha kontrollimisele, püüdes raportist välja jätta lõiget 42, on ärevust tekitav. See on Euroopa abordivastaste seas leviv väga suurt ärevust tekitav suundumus kasutada abiprogrammi oma vaadete propageerimiseks. Pereplaneerimise kättesaadavus on tähtis tegur, mis võimaldab arenguriikide naistel ise oma elu juhtida ja selle tulemusel end vaesusest välja aidata.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Michael Cashmani raporti poolt, sest aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseni on veel pikk tee. Nende saavutamiseks aastaks 2015 on vaja tugevdada olemasolevaid meetmeid, eelkõige täites liikmesriikide võetud kohustusi arenguriikidele antava abiga seoses.

Mul on hea meel, et vastu võeti ka lõige 42, mis kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles suurendama vähenevat rahastamist arengumaade seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õiguste valdkonna jaoks ning toetama vabatahtlikku pereplaneerimist, turvalisi aborte, sugulisel teel levivate nakkuste ravi ja inimelusid päästvatest ravimitest ja rasestumisvastastest vahenditest koosnevate reproduktiivtervise alaste vahenditega, sealhulgas kondoomidega varustamist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaesuse kaotamine ning rikaste ja vaeste vahelise lõhe kaotamine on tähtsad eesmärgid ning kõik valitsused peaksid neile tähelepanu pöörama ja vahendeid eraldama. ÜRO võttis need vastu aastatuhande tippkohtumisel 2000. aastal, aga Euroopa Liidul kui suurimal annetajal on selle ühise jõupingutuse tulemuste saavutamisel suurim roll.

Vaatamata jõupingutustele, mida on teinud arenenud riigid, kellest paljudes valitseb kriis, mis võib nende lubaduste täitmise ohtu seada, lasub vastutus abisaajatel, kes peavad järgima hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid ning austama elementaarseid kodanikuvabadusi. Paraku olen pettunud, et heade kavatsuste varjus soovib raportöör, et parlament võtaks vastu resolutsiooni, mis liikmesriikide ja kolmandate riikide asjaomaseid volitusi rikkudes propageerib aborti kui aastatuhande arengueesmärkide saavutamise viisi. See taktika ei ole uus, mis aga ei muuda seda vähem salakavalaks ega laiduväärseks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvaheline üldsus on andnud põhimõttelise lubaduse saavutada aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015. Euroopa on maailma suurim abiandja. Need arenguriikidele antavad vahendid on aidanud leevendada vaesust, vähendada suremust ja parandanud miljonite inimeste oskusi. Äärmuslik vaesus on vähenenud, peaaegu 90% vaeste perede lastest käib koolis ja vastsündinute suremus on vähenenud märkimisväärselt. Siiski on veel palju teha ja palju abi anda, et vähem arenenud riigid saavutaksid aastatuhande arengueesmärgid kaotada vaesus ning tagada hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavus. Euroopa kui suurim põhiõiguste kaitsja, kelle aluspõhimõte on solidaarsus, ja maailma suurim arenguabi andja peab selles küsimuses olema eestvedaja, eelkõige järgmisel ÜRO tippkohtumisel, mis toimub septembris. Olen aga pettunud, et raportis on üllaste eesmärkide kõrval ka inimese südametunnistust puudutavad tundlikud teemad, nagu abort. Aborti toetava poliitika propageerimine ei aita saavutada aastatuhande arengueesmärke. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) 2000. aastal avaldatud aastatuhande deklaratsiooni algne eesmärk oli vähendada äärmuslikus vaesuses elavate inimest arvu poole võrra, tagada kõigile puhas vesi ja haridus ning peatada HIV/aidsi levik. Raportis tunnistatakse, et oleme nende (olgugi et piiratud) eesmärkide saavutamisest kaugel. EL on oma abieelarvet vähendanud, samas kui selle liikmesriigid kulutasid hiljuti tuhandeid miljoneid dollareid oma pankade päästmiseks, pannes nii selle maksumuse inimeste kanda ning jättes pankasid kontrollivad majandus- ja finantsgrupid puutumata.

Tekstis on siiski ka vastuolusid, mis meie arvates vajaksid esiletoomist, eeskätt kaubanduse liberaliseerimise kritiseerimine, toetades samas Doha vooru lõpuleviimise kaudu kaubanduse avamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, ning majanduspartnerluslepingute ja vabakaubanduspiirkondade tunnustamine. Kaubanduse liberaliseerimine suurendab ebavõrdsust, suurendades töötajate ja loodusvarade ärakasutamist, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning riikidevahelisi sõltuvussuhteid. Arenguabi neile eesmärkidele kulutamine, nagu seda on teinud EL ja Ameerika Ühendriigid, tähendab seda, et aastatuhande arengueesmärke 2015. aastaks ei saavutata.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, sest toetan arengupoliitika ühe peamise eesmärgi saavutamist, nimelt vaesuse vähendamist. Liikmesriikidel on tähtis roll ja nad peavad oma lubadustest kinni pidama. Peame seda neile taas kord meelde tuletama. Kuigi senised edusammud on julgustavad, eelkõige vaeste perede laste kooliskäimise suurenemise ning malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisega seoses, on veel vaja märkimisväärseid jõupingutusi, et kõigi antud lubadused saaksid 2015. aastaks täidetud ja seda praegusele kriisile vaatamata. Samuti toetan finants- ja tuletisinstrumentide tehingute maksu kehtestamist, arenguriikide võlakohustuse vähendamist ja vähim arenenud riikide võlakoorma kustutamist. Lõpetuseks hääletasin ka mitmete selliste muudatusettepanekute poolt, mille eesmärk on töötada välja seksuaal- ja reproduktiivtervise alased meetmed, sest need on aidsi vastu võitlemiseks ja emade suremuse vähendamiseks hädavajalikud. Neid meetmeid ei tohi eirata.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Michael Cashmani raportis on tähtsad üleskutsed ELile ja selle liikmesriikidele rakendada mitmesuguseid meetmeid rahvusvahelise arengu valdkonnas. Toetan neid üleskutseid kogu südamest. Samuti tuleb lisada, et tegutseda saab ka mujal kui ELi või liikmesriikide tasandil. Näiteks Šotimaa panus arenguriikidega töötamise näol on märkimisväärne ja Šoti valitsus on avaldanud rahvusvahelise arengupoliitika dokumendi, mille eesmärk on aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Tahaksin mainida aastatuhande arengueesmärkide saavutamise raporti lõiget 14, milles kutsutakse ELi üles andma märkimisväärset rahalist tuge vaestele riikidele kliimamuutuse tagajärgedega võitlemiseks ning milles lisaks nõutakse, et need vahendid peavad olema olemasolevate arenguabilubaduste suhtes täiendava iseloomuga.

Kliimamuutus on fakt ja me peame õppima sellega elama. Üks tähtsamaid vigu, mis keskkonnaliikumine on olukorra hindamisel teinud, on see, et pikka aega keelduti rääkimast kohanemisest. See oli nagu luksus läänes, sest kohanemismeetmed ja selleks vajalikud vahendid ei olnud maailma vaeste jaoks. Kopenhaageni konverentsil lasub au arenguriikidele mõeldud kliimafondi loomise eest.

Kliimamuutuse rolli arenguriikide probleemide seas ei tohiks aga ületähtsustada. Näib, nagu varjutaks kliimamuutus kõik muud probleemid meie peas. Inimesed on endale pähe võtnud, et kui me heitkoguseid vähendame, kaovad ka kõik teised probleemid. Enam vääram üks arusaam olla ei saa. Peame hoolitsema selle eest, et sajad miljonid lapsed ei jääks ilma vaktsiini ja hariduseta ning me ei seaks kliimamuutusega seoses ohtu erosiooni vastu võitlemist ega muid lahendatavaid keskkonnaprobleeme.

Parim viis kliimat hoida on aidata inimestel pääseda vaesusest, sest just vaesus paneb inimesi valima keskkonnale kahjulikke lahendusi. Sellepärast arvan, et raportisse tuleks sõnaselgelt kirja panna, et kliimamuutuse vastu võitlemiseks ja sellega kohanemiseks eraldatud vahendid ei tohi tulla ELi teiste arenguabisummade arvelt.