Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2070(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0096/2010

Arutelud :

PV 21/04/2010 - 3
CRE 21/04/2010 - 3

Hääletused :

PV 19/05/2010 - 6.6
CRE 19/05/2010 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 16/06/2010 - 8.8
CRE 16/06/2010 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0180
P7_TA(2010)0219

Arutelud
Kolmapäev, 16. juuni 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuste kohta

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Jätkame nüüd selgitustega hääletuste kohta.

 
  
  

Raport: Lena Ek (A7-0164/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Läänemeri on Euroopa ühisvara, mida me kõik jagame. Seega on tähtis, et astuksime samme, mis aitaksid merd meie endi eest kaitsta.

On ehk paradoksaalne, et mõned majandusharud, näiteks tööstus, põllumajandus ja kalandus, võivad Läänemere ökosüsteemile ohtlikuks muutuda, kui neid halvasti juhtida. Seega, vaatamata kõigele sellele, mis tuleb teha oluliste majandusprotsesside soodustamiseks, on meie kohus hoolida Läänemerest ja kaitsta seda haruldast loodusvara. Läänemere elurikkuse hooletusse jätmine toob kahju just nendele majandussektoritele, mis on Läänemere vetest kasu saanud. Seetõttu on riikide- ja piiriülene koostöö selles valdkonnas ülioluline.

Vaid tänu ühisele uurimistööle, kaasates ka Vene teadlasi, saame luua toimiva süsteemi, mis kaitseks Läänemerd ja võimaldaks mere potentsiaali uuenduslikult rakendada.

 
  
  

Raport: Edward Scicluna (A7-0182/2010)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Sooviksin südamest tervitada Eestit euroalaga ühinemise puhul! Mulle valmistab iga uus euroala liige heameelt, kuna ühisraha on oluline integratsioonitegur. Siiski tahaksin komisjonile meenutada, et stabiilsuskriteeriume on vaja täita. Mõnikord jääb mulle mulje, et praegustel euroala liikmetel on eriõigused. Reeglid on selleks, et neid täita. Igaüht, kes reegleid rikub, tuleb karistada. See kehtib eriti euro stabiilsuskriteeriumide puhul.

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Ma usaldan eurot kui vahendit ja loomulikult Eesti saadikuna toetasin ma raporti heakskiitmist ja euro kasutuselevõttu järgmisest aastast. Jah, meie eelarvedefitsiit on väike, avaliku sektori laenukoormus madalamaid Euroopas. Valitsus on kärpinud kõike, kuhu käed ulatusid. Ja tulemus - Euroopa Liidu tasandil on heakskiit pälvitud. Mina aga hääletasin raporti poolt ka sel põhjusel, et tänada ja kiita oma rahvast, Eesti elanikkonda. Streikimata, mässamata, isegi eriti nurisemata, suurt tööpuudust, palkade langust taludes on see kõik üle elatud. Kauem selline pingutus kesta ei või. Eurost loodame leevendust, uue tõusu algust. Aitäh.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt ja kõigepealt sooviksin Eestit õnnitleda Euroopa Parlamendi otsuse puhul lubada Eestil ühineda euroalaga 1. jaanuaril 2011. Tänaseks on euro läbi teinud tõsiseid katsumusi, kuid Eesti astumine euroalasse peaks olema selge sõnum neile, kes on küsimärgi alla seadnud Euroopa ühisraha olemasolu ja tuleviku.

Peaksime Eesti otsusekindlust ja järjekindlaid jõupingutusi europerekonnaga liitumiseks võtma kui eeskuju, iseäranis arvestades, et Eesti on kiiduväärt saavutusteni jõudnud finants- ja majanduskriisi ajal. Eesti juhtum peaks olema eeskujuks riikidele, kes püüdlevad euroalaga ühinemise poole, samuti neile praegustele europere liikmetele, kes kalduvad euroala kriteeriumide ja reeglite tähtsust alahindama.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0096/2010)

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (ECR).(PL) Austatud juhataja! Täna vastu võetud raporti koostamine on olnud valuline kogemus. Nagu teate, valmis meil eelmisel aastal sarnane raport, mis käsitles nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist alles novembris. See näitab, et eelarveliste kulutuste järelvalve küsimuses seoses nimetatud Euroopa Liidu põhiinstitutsiooniga oli ja on Euroopa Parlamendil ikka veel mitmeid reservatsioone.

Vaatamata igasugustele probleemidele ja väga raskele dialoogile nõukoguga, tuleb loota, et usaldus, mida nõukogu suhtes täna üles näitasime, viib avatuma koostööni, et eelarveliste kulutuste kohta käivad dokumendid, mis saadetakse Euroopa Parlamendile, on täpsemad ja et see kõik toimuks juba varsti, et lõppude lõpuks vaadataks läbi nn aumeeste kokkulepe 1970. aastast – 40 aasta tagune tõlgendus –, nii et Euroopa Parlament saaks tõelise ja jätkuva mõju nõukogu eelarveliste kulutuste järelvalve küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Ma olen sügavas mures Euroopa Liidu Nõukogu presidendi hiljutise avalduse pärast, kus ta väitis, et liikmesriigid on valmis oma eelarveid esitama komisjonile enne kui oma riigi parlamendile.

See oli lihtsalt vale ja Herman Van Rompuy selge katse tõugata liikmesriike nõustuma lisavolituste üleandmisega Euroopa Liidule. Nõuda, et liikmesriigid esitaksid oma eelarved kõigepealt komisjonile, oleks tõsine riigi suveräänsuse rikkumine. Mul on hea meel, et Ühendkuningriigi valitsus on nüüd President Van Rompuyd parandanud ja resoluutselt üle korranud, et alamkoda jääb esimeseks, kes meie eelarved läbi vaatab ja heaks kiidab. Selle üle ei vaielda!

Liikmesriigid, mis soovivad edasist majanduslikku ja rahalist integratsiooni, peavad seda saama vabalt teha, kuid seda ei tohiks peale suruda sellistele riikidele nagu Ühendkuningriik, mis soovib oma majanduslikku sõltumatust säilitada.

 
  
  

Raport: Sarah Ludford (A7-0198/2010)

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Ma ei hääletanud raporti vastu selle tõttu, et ma ei usu tõlkimisse kriminaalmenetluses. Loomulikult on väga tähtis tagada kriminaalmenetluses korrektne suuline ja kirjalik tõlge. Praegusel juhul aga püütakse anda Euroopa inimõiguste konventsioonile rohkem tähtsust. Ühendkuningriik on juba selle konventsiooni osaline ja see on 1998. aastal ka meie õigusesse üle võetud, samuti nagu minu teada ka kogu Euroopa Liidus.

Meil tuleb küsida endalt, miks Euroopa Liit on sellise tee valinud. Arvan, et see tee on valitud, ja usun ka teadvat, miks. Põhjus on, et see on järjekordne samm riikluse poole. Hääletasin seetõttu raporti vastu. Liikmesriikide valitsused peavad sellelaadseid otsuseid tegema. See ei ole teie otsustada, sest teie ei ole riik. Kui palju kordi peame veel seda üle kordama?

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja! Mina ja minu kolleegid Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist jäime selles hääletuses erapooletuks. Mitte seetõttu, et meil oleks põhimõtteliselt midagi selle vastu, kui neile, kes satuvad välismaal kohtu ette, tagatakse korralik tõlge. Raporti poolt hääletamine oleks tähendanud Stockholmi programmi ja Euroopa õigussüsteemi ühtlustamise toetamist.

Euroopa vahistamismääruse puhul on juba nähtud, et see tähendab ebaõiglase vahistamise ja vangistamise vastaste sajanditevanuste garantiide põrmustamist Inglise õiguses. Kõige hullem seisab veel ees, kui hakatakse tagaselja kohut mõistma ja rakendub trahvide ja konfiskeerimiskäskude jms ühtne tunnustamine. Kõik, kes usuvad, et riigi kohtutel peab olema õigus kaitsta oma riigi kodanikke, peavad niisugusele õigussüsteemide harmoneerimisele ja Stockholmi programmile vastu seisma.

 
  
  

Raport: Edit Bauer (A7-0137/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti tagasilükkamise poolt ja mul on hea meel tõdeda, et parlament lükkaski raporti tagasi. Esindan Ühendkuningriigi West Midlandsi valimispiirkonda, mis on üks kõige suurema tööpuudusega piirkondi Ühendkuningriigis. West Midlandsi piirkonnas – nagu ka mujal Ühendkuningriigis – alustavad inimesed väikeettevõtlusega ja enamik töökohti Ühendkuningriigis ongi väikeettevõtetes loodud, kuid see raport on järjekordne rünnak väikeettevõtluse vastu. Kui raport oleks läbi läinud, oleks see kindel märk, et väikeettevõtte loomisel hakatakse teie ettevõtlust veelgi rohkem reguleerima. Seega loodan, et täiskogu ja komisjon ei too nimetatud raportit tagasi parlamendi ette ja mõistab selle tagasilükkamist kui märki, et edasine õigusloome peab vältima liigset reguleerimist väikeeettevõtluses. Meil on vaja majanduse taaselustamist, mitte ülereguleerimist.

 
  
  

Raport: Renate Sommer (A7-0109/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin selle raporti poolt, kuna arvan, et Euroopa tarbijail on õigus teada, mis on toidus, mida nad söövad.

Komisjoni ettepanek sõnastada ümber ELi toidu tähistamise sätted on selge kavatsus vastata parema õigusloome nõuetele. Loomulikult on ettepanek koostatud selleks, et vähendada bürokraatiat, pakkuda toiduahela sidusrühmadele suuremat õiguskindlust, parandada Euroopa toiduainetetööstuse konkurentsivõimet ja tagada, et tarbijatele antaks toidu kohta põhjalikku teavet. Samas tundub, et ühest küljest suurendab see küll läbipaistvust tarbijate huvides, teisest küljest aga ei sobi eriti ei bürokraatia vähendamiseks ega ka õigusaktide lihtsustamiseks.

Toetan raportööri ettepanekut toitumisprofiilide kohta, mis on tõesti detailselt defineeritud, kuid millel ei ole teaduslikku alust. Veelgi enam, asjaolu, et komisjon koostas määruse ettepaneku ilma välisekspertidega konsulteerimata, on meie arvates kummastav. Samuti on kummaline see, et ettepanek tehti ajal, mil siin-seal on küll teadusuuringute andmeid saadaval, aga laiapõhjaline, kõike liikmesriike hõlmav teadusuuring alles algas. Meie arvates suhtub komisjon teemasse liiga kergekäeliselt.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Loomulikult on tarbijail õigus teada, mida toit sisaldab. Kuid need, kes arvavad, et uued märgistamiseeskirjad raputavad enesega rahulolevat Euroopat või et rahvas hakkab tervislikumalt toituma, ootavad abi sealt, kust seda ei tule. Meil on vaja pigem toitumisnõuandeid ja -haridust ja mitte ainult täiskasvanutele, vaid eelkõige lastele. See muutub järjest olulisemaks. Inimesed, kes toituvad mitmekesiselt ja harrastavad piisavalt füüsilist tegevust, võivad puhta südametunnistusega ka šokolaaditahvli ära süüa. See peaks olema meie tänase hääletuse sõnum.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Sommeri raportis nende muudatusettepanekute vastu, mis rakendasid niinimetatud valgusfoori süsteemi. Arvan, et rasvade, soola, suhkrute, küllastunud rasvade ja energiasisalduse tähistamine lihtsa süsteemi abil, mis hindab nende väärtust, ei anna tarbijale täpset teavet. Pigem tekib tõeline oht, et karistatakse valmistoitu, nagu sügavkülmutatud pitsa, mis peab kandma punast märki, sest sisaldab juustu. Paradoksaalselt eelistab valgusfoori värvide süsteem vähem tervislikke toite kvaliteettoidule. Ja lõpuks – ma ei nõustu kalorsuse tähistamisega alkohoolsete jookide, kaasa arvatud veini, etikettidel. Toodete päritolu ja lähtekoha küsimus on lahendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Härra president, mul oli õigel ajal käsi püsti ka eelmise raporti kõnedevoorus (see tähendab proua Baueri) ja kui ma Sommeri raporti osas lõpetan, siis ma räägiksin ka sellest. Ma andsin ka kirjaliku soovi sisse, nii et viga ei ole minus, et ma sõna ei saanud. Aga rääkides proua Sommeri raportist, siis raportöör on ära teinud väga suure ja tubli töö ja ma pooldan õigusselgust, sest ühe kindla reeglistiku vastuvõtmine asendaks senist normide rägastikku. Seega ma toetasin määruse vastuvõtmist.

Ma olen GDA toetaja, sest selline märgistus annab hinnanguvaba infot selle kohta, kui palju energiat ja toitaineid on ühes toiduportsjonis. Tarbimisotsuse tegemisel on selline info teretulnud. Kuid ma ei toetanud värvikoodide süsteemi sisseviimist. See süsteem annab toodetele subjektiivse hinnangu ega anna tarbijale infot selle kohta, kuidas tasakaalustatult ning oma vajadustest lähtudes toituda. Valgusfoori süsteem jagab toidud ju tegelikult headeks ja halbadeks, mõistlik oleks aga rääkida headest ja halbadest toitumisharjumustest. Aitäh.

 
  
  

Raport: Edit Bauer (A7-0137/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Ma hindasin proua Baueri tööd. Ma olen selles komisjonis ja nägin, kui palju pingutusi ta tegi ja kui pika aja vältel. Minu meelest ei ole otstarbekas tuua FIEsid sisse sellesse määrusesse, sest neid katab teine määrus, nimelt number 51, ja ülereguleerimine ei ole siinjuures mitte positiivne. Nii et seetõttu ei toetanud ma komisjoni ettepanekute mahahääletamist ega toetanud ka raporti tagasilükkamist. Aitäh.

 
  
  

Raport: Renate Sommer (A7-0109/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Määruse põhiline eesmärk oli luua kogu Euroopas toimiv ühtne toiduainete märgistamise süsteem. See on kindlasti tulevikus Euroopa tarbijaile läbipaistvam ja arusaadavam.

Ühtsed toidu tähistamise eeskirjad muudavad õige toote valimise meie jaoks lihtsamaks. Välismaal olles saame vältida ebakindlust nende koostisainete puhul, mida me ei soovi, või ka kogemata allergeenide tarbimist. Harmoneerimine Euroopa Liidu tasandil tagab turu tõhusa toimimise ja liberaliseerib kaubavoogude liikumise. Ärgem siiski unustagem, et ilma üleminekuperioodita toob iga muutus toiduainete tähistamises tootjate jaoks kaasa ohu kanda olulisi kaotusi!

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Täna hääletas parlament väga olulise dokumendi üle ja ma tervitan vastu võetud otsust! Tarbijate jaoks on väga oluline saada asjakohast teavet ja kui võimalik, siis ei tohiks see teave ka eksitav olla. Teave peab olema kergesti kättesaadav. Oma häälega püüdsin nii palju kui võimalik arvestada tarbija huve, kuid siiski tuleb leida tasakaal vajaliku ja liigse teabe vahel ning tasakaal tarbija huvide ja tootjate huvide vahel. Seetõttu arvan, et järgmine samm oleks luua mingi süsteem või vähemalt julgustada tootjaid vabatahtlikult andma tarbijaile nii palju lisateavet kui võimalik, et saaksime oma Euroopa Liidus rahva tervist hoida.

 
  
MPphoto
 

  Horst Schnellhardt (PPE).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Määruse mõte on anda tarbijaile paremat teavet ja võidelda ülekaalulisuse vastu. Samal ajal peab määrus siiski aitama ka bürokraatiat vähendada.

Tänase otsusega oleme saavutanud oma eesmärgi, anda tarbijaile piisavalt teavet. Vaatame, kas meie otsustel on ka tulevikus soovitud mõju. Tahaksin siiski selgitada, et parem teave ei vii veel iseenesest tervislikuma toitumise ja rasvtõve vähenemiseni. Peame veelgi rohkem tegema, kaasa arvatud meie siin parlamendis, et anda haridust ja teavet, iseäranis koolides.

Kui bürokraatia vähendamisest rääkida, siis oleme saavutanud risti vastupidise. Kasutame ikka toiteväärtuse profiile ja päritolu tähistamist kauplustes ja oleme tarbijad üle külvanud nii suure hulga teabega, et nad isegi ei märka neid andmeid, mis puudutavad ülekaalulisuse vähendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Linda McAvan (S&D). – Austatud juhataja! Mina koos teiste leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmetega hääletasin lõpphääletusel Sommeri raporti poolt, kuna meie arvates on saavutatud edasiminek, seda iseäranis kahes valdkonnas: päritoluriik ja tähistus pakendi esiküljel. Meil on siiski tõsiseid kõhklusi selle hääletuse osas, mis puudutas riikide vabatahtliku märgistamise süsteeme, nagu need, mida Ühendkuningriigi hulgimüüjad kasutavad.

Need on täiesti vabatahtlikud süsteemid ja kõik annab tunnistust sellest, et tarbijatele need meeldivad. Vaatame, mis juhtub nõukogus nimetatud süsteemide alalhoidmisega. Loodame teise lugemise puhul, et kui me ei suuda valgusfooritulede osas üleeuroopalisele kokkuleppele jõuda, saavad vähemalt need riigid, millel on oma toimivad ja lihtsasti arusaadavad süsteemid välja töötatud, need alles jätta.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0348/2010)

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni vastu. Kuigi tekstil ei ole õigusloome jõudu, näitab see siiski, millises suunas Euroopa Liit liigub.

See on Euroopa Liidu Euroopa majanduse juhtimise plaan. Nagu me täna hommikul José Manuel Barrosolt ja enamikult fraktsioonide juhtidelt kuulsime, siis just seda nad tahavadki. Praegust majanduskriisi nähakse kasulikuna Euroopa Liidu võimu suurendamiseks.

Mina esindan London Cityt, mida ootab häving Euroopa Liidu uue seaduseprojekti tõttu. Euroopa majandusjuhtimine purustaks kogu Biti majanduse. Ainus mõistlik asi selles resolutsioonis oli Markus Pieperi muudatusettepanek võimaldada riikidel eurotsoonist lahkuda. Mul oli hea meel nimetatud muudatusettepaneku poolt hääletada, kuid kahjuks ei võetud ettepanekut vastu.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Lena Ek (A7-0164/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin nimetatud dokumendi poolt, kuna see annab liikmesriikidele rohkem võimalusi oma teaduspotentsiaali rakendamiseks Läänemere piirkonnas. Läänemere ökosüsteemid on suures ohus nii looduslike kui ka inimtegurite tõttu ja olukorra lahendamiseks tuleb kasutada teadust. Siiani on liikmesriigid riikide tasandil ellu viinud mitmeid teadusprogramme, kuid neid ei ole piisavalt koordineeritud Euroopa tasandil. Usun, et programmist BONUS saab hea eeskuju, aidates kaasa Läänemere teaduspotentsiaali arendamisele, kaasates liikmesriikide teadlasi ühistegevusse ja aidates samal ajal kaasa Euroopa teadusuuringute ala (ERA) väljakujundamisele Läänemere regioonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Minu arvates peab see, kes on kutsutud projekti juhtima ja toetama, silmas pidama, et liikmesriikide ja ELi sünergia vallandaks sünergia, mis tekib teadustöö, konkurentsi ja uuendustegevuse koosmõjul. Lena Eki raport pakub välja mitmeid samme, mille eesmärk on koordineerida teaduslikku uurimistööd, et paremini mõista Läänemere piirkonna ökosüsteemide omavahelisi seoseid, mida praegu uuritakse riiklike programmide kaudu. Seetõttu hääletan Lena Eki raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, kuna Läänemeri ja selle rannik kannatavad praegu mitmete tegurite järjest kasvava negatiivse mõju, näiteks reostuse, kliimamuutuste, hapestumise, kalavarude ammendumise ja bioloogilise mitmekesisuse kao tõttu. Reostuse vähendamiseks Läänemeres on kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki, kaasarvatud Leedu, ühendanud oma jõud Läänemere teadusuuringute ja arendustegevuse ühisprogrammi BONUS-169. Praegu viiakse küll ellu kohaliku tasandi vastavaid programme mõnes Läänemere riigis, kuid ELi tasandil on selle valdkonna koordineerimine ebapiisav. Seetõttu on praeguse olukorra tõsidust arvestades tekkinud vajadus sihipärasemate ja süsteemsete teadusprogrammide järele Läänemere piirkonnas, et kooskõlastatult, tõhusalt ja tulemuslikult tegelda merereostuse keeruka ja kompleksse problemaatikaga. Tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele, et komisjoni eraldatud finantstoetus ühisele arendusprogrammile aitab kaasa teaduspotentsiaali optimaalsele ärakasutamisele.

Lisaks eelnimetatule vastab ühisprogramm ka Euroopa mere- ja merendusstrateegia ja ELi Läänemere strateegia eesmärkidele. Ühisprogramm on kooskõlas ka uue Euroopa 2020. aasta strateegiaga, mille üks peamisi eesmärke on majanduskasv ja töökohtade loomine läbi investeeringute teadusse ja teadmistesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Tervitan programmi BONUS, mis integreerib liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni Läänemere keskkonnauuringute ja mereressursside haldamise teadusprogrammid.

Programm BONUS on tulevikku vaatav mudel ja eeskuju teistele samalaadsetele piirkondliku koostöö programmidele teadusuuringute vallas.

Sarnaselt Läänemere piirkonnale võivad ka teised regioonid, näiteks Edela-Euroopa, saada kasu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni liidetud jõupingutustest ühiste väljakutsete lahendamisel ja jätkusuutliku arengu toetamisel regioonides.

Selles Euroopa piirkonnas on liikmesriikidel omaette teadusprogramme, mis võiksid strateegilistes valdkondades moodustada kriitilise massi.

Seetõttu kutsun üles parlamenti ja komisjoni kaaluma võimalust luua teadusuuringute ühisprogramme ka Edela-Euroopa jaoks, keskendudes sellistele olulistele valdkondadele nagu meri ja merest saadav energia, arvestades Euro-Atlandi telje ja selle naaberpiirkondade jätkusuutliku arenguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Raport Läänemere teadusuuringute ühisprogrammi kohta käsitleb ühenduse võimalusi osaleda Läänemere piirkonna teadusuuringutes, mida juba pikka aega on korraldanud kaheksa ELi liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi. Tegevus on siiski kooskõlastamata ja selle piiriülene mõju ebapiisav. Ühenduse osalus peaks ühendama liikmesriikide uurimisprogrammid ja -tegevuse ühisprogrammi BONUS alla, toetades Läänemere piirkonna teaduse ja keskkonnaeesmärkide, mere- ja merendusstrateegiate ja vee raamdirektiivi elluviimist. Tervitan Vene Föderatsiooni teadlaste kaasamist projekti BONUS, kuna Venemaal on ulatuslikud territooriumid Läänemere ääres, mistõttu on sellel riigil ka otsene mõju Läänemere ökosüsteemile.

Finantside poolest ei ole BONUS ühenduse jaoks uus projekt, kuna seob sama eesmärgiga varasemaid projekte, mis on kas juba lõppenud või lõppemas, näiteks ERA (2004–2006) ja ERA-NET PLUS (2007–2011), ja peaks jätkama nimetatud projektide tööd. Toetan täielikult mõtet kindlustada projekti finantseerimine osalisriikide poolt, mis tagaks järjepidevuse isegi siis, kui ELi vahendid lõpevad. Nõustun raportiga tervikuna ja hääletan poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Läänemerel on olnud suure jõukuse ja aktiivse liikumise perioode, näiteks Hansaliidu tippaegadel. See võimaldas viljastavat inimeste, kaupade ja teadmiste ringlust mitmete maade ja rahvaste vahel. Tollane liikumine aitas arendada tihedamaid sidemeid Hansaliidu linnade vahel ja soodustas tõelise solidaarsuse tõusu – midagi sellist, mida Schuman propageeris sajandeid hiljem kui parimat viisi Euroopa ehitamiseks.

Läänemere pool-suletus ja seda läbiv mereliiklus on viinud mitme eri päritolu reostuse kumuleerumiseni. Reostus tuleb kiiremas korras kõrvaldada, vastasel juhul satub ohtu kogu regiooni ökosüsteem. Euroopa Liit peab kaasa aitama Läänemere mereuuringute ja arendamise projektide elluviimisele. See peab olema lausa prioriteet, arvestades mere eriti ohustatud seisukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Läänemeri ja selle rannik on kannatanud keskkonnareostuse, hapestumise, loodusressursside mitmekesisuse kao tõttu. ELi kaheksa liikmesriiki – Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi – viivad Läänemere reostuse vähendamise nimel ellu Läänemere arendusprogrammi BONUS. Programmi eesmärk on toetada teaduse arengut ja uuendustegevust, luues vajaliku juriidilise ja organisatsioonilise raamistiku Läänemere riikide koostööks keskkonnauuringute valdkonnas, mis on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega teaduse ja teadmiste osas. Kogu rakendamisperioodi vältel rahastab Euroopa Liit projekti 50 miljoni euroga, mis lisatakse osalisriikide panusele, et tõsta nende huvi projekti ühise elluviimise vastu. Tervitan Euroopa Komisjoni rahalist toetust programmile ja iseäranis asjaolu, et osalevad riigid tagavad projekti jätkusuutlikkuse ka pärast ELi finantseerimise lõppu. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Programm BONUS-169 on täiesti õigustatud, kuna Läänemeri on üks kõige reostatumaid meresid maailmas. Tähtis on välja selgitada sellise olukorra põhjused ja miks reostustase nii kõrge on. EL peab omistama ookeanidele suurima tähtsuse, et tulevased põlvkonnad saaksid rakendada kogu nende potentsiaali – nende praegusi ja tulevasi majanduslikke, sotsiaalseid ja teaduslikke võimalusi. Samuti tuleb öelda, et toetan Venemaa kaasamist sellesse küsimusse, sest Venemaa on üks suuremaid Läänemere reostajaid. Ainult sel moel saab programm edukas olla. Vastasel juhul jääb see asjatuks ning väga kalliks jõupingutuseks, mis ei suuda seatud eesmärke saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raporti järgi luuakse spetsiaalne rakendusstruktuur: teaduse rahastamise organisatsioonide võrgustik ehk BONUS EEIG, mis hakkab ellu viima projekti BONUS-169. BONUS EEIG hakkab vastu võtma ühenduse raha, kuid ei pruugi tingimata saada raha liikmesriikidelt. Isegi kui liikmesriikidele meenutatakse, et tõelise ühiskassa põhimõte on väga oluline, hakkab iga liikmesriik otsustama, kas ta haldab ise oma rahalist panust või haldab seda BONUS EEIG. Kokkuvõttes on see hea raport ja me toetasime seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Head kolleegid! Läänemerel on Leedu ühiskonnas äärmiselt oluline koht. Enamik meie ressurssidest asub Läänemere rannikul. Meile, leedukatele, on Läänemeri iseäranis väärtuslik logistika tõttu, tänu Klaipeda sadamale, ja muidugi ka looduse ja kultuuri seisukohast. Kahjuks, nagu ka raportis sedastati, kannatab Läänemeri rängalt inimpõhjustatud ohtude, nagu õhu reostuse, kliima muutuste, kalavarude kadumise ja hapestumise tõttu. Omaette tegutsevaid liikmesriike ei tohi Läänemere piirkonnas tekkinud keskkonnaprobleemide lahendamisel üksi jätta. Praegusel ajal on ühine tegevuskava eriti vajalik. Teadusuuringud on vastuseks kogetud ökoloogilistele, sotsiaalsetele ja majanduslikele väljakutsetele. Programm BONUS loob positiivse ühiskava Leedule ja ta Läänemere naabritele. Niisugune tihedam koostöö võib puudutada ka poliitilisi ja majandusküsimusi. Kuigi programmi BONUS põhitähelepanu on keskendunud keskkonnauuringutele, ei tohiks me unustada ka muud kasu, mis sellest võib saada. Programm BONUS võib olla oluline sotsiaalmajandusliku kasu tooja ja aidata kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, investeerides teadmuspõhisesse majanduskasvu ja tööhõivesse. See parandaks olukorda mitmes sektoris – kalanduses, turismis, meretranspordis ja vesiviljeluses.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. - Hääletasin ühise Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169) poolt, sest toetan projekti eesmärke ja arvan, et Läänemere ökoloogiliste probleemidega tuleb tegelda. Lisaks sellele toetan projekti, kuna see võimaldab meil jõuda tihedama koostöö ja koordineerimiseni osalevate riikide – Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi –vahel. Loodan, et toetades ühist Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169), suudame saavutada ressursside optimaalse kasutuse ja koostöö teadlaste, turismiametite, piirkondlike nõukodade ja kohalike omavalitsuste vahel.

 
  
  

Raport Evžen Tošenovský (A7-0160/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ettepanek loob Euroopa GNSSi (Global Navigation Satellite Systems) ameti (GNSSi amet), et asendada Euroopa GNSSi järelvalveamet (järelvalveamet), mis loodi Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide haldusstruktuuride loomise kohta (määrus). See muudatus on tingitud asjaolust, et endise ameti paljud ülesanded läksid üle Euroopa Komisjonile. Seetõttu oli vaja määrus uuesti läbi vaadata, nii et see vastaks olukorrale, kus amet ei vastuta enam Euroopa GNSSiga seotud avalike huvide ja programmide haldamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliit-navigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta määratleb programmide Galileo ja EGNOS avalik-õigusliku juhtimise ja finantseerimise raamistiku. Määrus sätestab range vastutuse jaotumise Euroopa Liidu, mida esindab komisjon, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel ning paneb vastutuse programmide juhtimise eest komisjonile. Lisaks sellele sätestab määrus, et ametile antakse seoses komisjoni programmijuhi rolliga vastavad ülesanded, mida see peab täitma, järgides komisjoni suuniseid. Komisjon omakorda on kohustatud teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu programmide harmooniliseks arendamiseks tehtud akrediteerimisotsuste tagajärgedest. Pean komisjoni ja liikmesriikide esindatust haldusnõukogus oluliseks, andes neile volitused eelarve vastuvõtmiseks, eelarve täitmise järelvalveks, finantsmääruste vastuvõtmiseks, ametile läbipaistva otsuste tegemise korra kehtestamiseks, töökava heakskiitmiseks ja tegevdirektori ametisse nimetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliit-navigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta, mis määratleb programmide avalik-õigusliku juhtimise ja finantseerimise raamistiku, on tehtud muudatusettepanekud. Määrus sätestab range vastutuse jagunemise Euroopa Liidu, mida esindab komisjon, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel ning paneb vastutuse programmide juhtimise eest komisjonile.

Selleks et oleks tagatud ameti ülesannete täitmine, arvestades komisjoni programmijuhi rolli ning järgides komisjoni antud suuniseid, on sõnaselgelt öeldud, et ametit peab juhtima tegevdirektor haldusnõukogu järelvalve all, nii nagu sätestatud Euroopa Komisjoni suunistes ametile. Samuti peab komisjoni esindajal ameti haldusnõukogus olema 30% häältest.

Kuna haldusnõukogu võtab otsuseid vastu kahe kolmandiku häälteenamusega, annab ühe kolmandiku häälte omamine komisjonile võimaluse blokeerida vähemalt ühe liikmesriigi toel halduskogu otsus, mis räägib vastu komisjoni suunistele.

Kuna meil on ettepaneku suhtes kahtlusi, otsustasime lõpphääletusel erapooletuks jääda.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa satelliit-navigatsiooniprogrammid EGNOS ja Galileo on projekt, mis on kestnud juba aastaid, aga vaatamata tohututele rahasüstidel eriti ei edene. Nagu ka SIS II puhul, tunduvad kulud pilvedeni tõusvat. Galileo projektil on tõesti pikaajaline strateegiline tähtsus ja seetõttu hääletasin raporti poolt, kuid plahvatuslike kulude tõttu reservatsioonidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Lihtne hääletus selle Euroopa satelliit-navigatsioonisüsteemide juhtimisstruktuuride raporti puhul (Tošenovský). Me toetasime seda!

 
  
  

Raport: Norbert Glante (A7-0161/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin poolt, arvestades selle raporti mõju komisjoni tulevasele eelarvele ja kosmosetegevuse võimalikku panust 2020. aasta strateegia kõrgtehnoloogia uuenduslikku kasvu, kvalifitseeritud tööjõusse ja Euroopa ühtekuuluvusse. Peame tunnustama sellise programmi nagu GMES potentsiaali, sest Assooridel on tehtud ära suurepärane töö – toetatakse bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteemide haldust, kohanemist kliimamuutustega, kriisile reageerimise kiirteenustega, maa- ja merekeskkonna seirega või isegi transpordipoliitika toetamisega, rääkimata julgeolekuaspektist, mis sellega kaasneb, nimelt piirikontrolli ja merejärelvalve osas. Tuleb ka esile tuua see, et need teenused on võtmetähtsusega nn uuele majandusele kaugetes paikades, saartel ja äärepoolseimates piirkondades, kus loodetakse sellise tehnoloogia peale, mida saab n-ö eksportida. See tehnoloogia mitte ainult ei aita NEREUSe piirkondadele lisaväärtust luua, vaid aitab kaasa ka kvalifitseeritud tööjõu loomisele ja suurendab nimetatud piirkondade atraktiivsust teaduse ja tehnika kaudu, lootuses rajada alus uute ettevõtete loomiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Minu meelest peab Euroopa Liit olema ühel ajal nii vallutav kui ka kaitsev. Programm GMES (Global Monitoring for Environment and Security) on algatus, mille eesmärk on luua võime jälgida operatiivselt Maad ja selles on need kaks nõuet ühendatud. Kuna meie käsutuses on järjest arenenumaid tehnoloogiaid, et tõhusalt keskkonda seirata ja tagada sellega meie julgeolek (loodusõnnetuste puhul, piraatide rünnaku puhul merel, osoonikihi muutuste ja kliimamuutuste uurimisel jne), peab Euroopa Liit investeerima siia valdkonda, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid. Kokkuvõttes hääletasin ma raporti poolt, kuna see annab õigusliku aluse ja programmi GMES rahastamisvõimaluse, mida ongi meil vaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Tervitan ELi strateegilist otsust arendada välja Euroopa Maa seire installatsioon, mis on pühendatud keskkonna- ja julgeolekuküsimustele ja mida juhib EL partnerluses koos USA ja Euroopa Kosmoseagentuuriga, eesmärgiga edendada uuendustegevuse tööstuslikku potentsiaali, teaduse ja tehnoloogia arendamise poliitikat Maa seire valdkonnas.

GMES võib anda käegakatsutavaid tulemusi eurooplastele nii töökohtade, ekspertteadmiste, turvalisuse kui ka keskkonnakaitsena. See vastab ka täielikult Euroopa 2020. aasta strateegiale ja Kopenhaageni-järgsele strateegiale.

GMES on eluliselt tähtis vahend, et toetada bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteemi juhtimist ja kliimamuutuste mõju leevendamist. Süsteem aitab ka tugevdada julgeolekut, edastades näiteks teavet selliste looduskatastroofide nagu metsatulekahjud või üleujutused kohta.


Veelgi enam, süsteem aitab kaasa loodusvarade paremale haldamisele, vee ja õhu kvaliteedi seirele ja linnaplaneerimisele. See aitab soodustada transpordivoogusid, optimeerida meie põllumajandustegevust ning edendada taastuvenergiat.

Usun, et süsteemil on potentsiaal parandada oluliselt meie põlvkonna ja meie laste põlvkonna elutingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) GMESi Maa seire algatus on Euroopa Liidu tuleviku seisukohast kaalukas projekt. GMESi elluviimiseks, aga ka andmeedastuse ja -kasutuse teenuste pakkumiseks on oluline hästi läbimõeldud finantsraamistik. Sellises olukorras on eriti vajalik, et piisav finantseerimine oleks tagatud õigeaegselt nii käivitusfaasis kui ka selle lõpus, nii et andmed ja teenused oleksid kättesaadavad ilma katkestusteta. Oleks hea, kui komisjoni tehtud ettepanekus suurendataks käikuandmise perioodiks ettenähtud vahendeid, kuna see võimaldaks kosmose komponendi teistes valdkondades kulukohustusi võtta. Kõigil ELi kodanikel ja ettevõtetel peab olema vaba ligipääs GMESi pakutavatele andmetele ja teenustele, nii et kujuneks ka jaeturg, iseäranis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas. GMESil on lisaks keskkonna ja julgeoleku aspektidele veel üks ülesanne – progressi ja uuendustegevuse ergutamine. Vaba ligipääsu võiks ka anda väljaspool Euroopa Liitu asuvaile ettevõtetele, kui ELi kodanikele ja ettevõtetele tagatakse kahepoolselt ligipääs ka mitte Euroopa Liidu andmetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Komisjon on Euroopa kosmosepoliitika tõstnud Euroopa Liidu tuleviku seisukohast võtmesektori staatusesse. Selles kontekstis võib Maa seire Euroopa programm osutuda uueks võimaluseks Euroopa Liidule, et soodustada tööstusstrateegia arendamist (iseäranis kosmosetööstuses), tuua kasu rahvale, luues töökohti ja arendades uuendustegevust, parandada keskkonnauuringuid ja tõsta rahva turvalisust ning lõpuks luua sünergia teiste sektoritega, mis võivad anda väärtuslikke võimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komisjoni programmi arendamine eeldab siiski täiendavaid eelarveeraldisi ja seetõttu arvame, et mitmeaastase finantsperspektiivi läbivaatamisel tuleb seda väga hoolikalt kaaluda.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Maa seire Euroopa programmi (GMES) määruse ja selle programmi käikuandmise eesmärk on anda Euroopale võime ise jälgida Maad keskkonna ja julgeoleku aspektidest. Nagu ka Galileo, tegeleb GMES Euroopa Liidu vastava infrastruktuuri väljaarendamisega, võimaldades paremat keskkonnahaldust ja suurendades kodanike julgeolekut. Kliimamuutusi ja kodanikukaitse vajadusi arvestades on see eriti oluline programm. Tegelikkuses võimaldab see määrus meil koguda täpseid andmeid Maa, mere ja atmosfäärimuutuste kohta. Sellest tulenevalt suureneb meie võime ära hoida ja hallata suuremaid looduskatastroofe, nagu naftareostus, metsatulekahjud, üleujutused ja maalihked. Muret tekitab, et praegune määrus katab ainult perioodi 2011–2013 vajadusi. Tuleb märkida, et ESA kohustus saata välja Sentineli satelliidid, nõuab hoolikaid ja täpselt ajastatud ettevalmistusi ning on seotud tohutute kulutustega nende üleslennutamisel, mis on kavandatud 2014. –2017. aastaks. Sel põhjusel loodetakse, et komisjon ja nõukogu leiavad probleemile sobiva lahenduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) GMESi Maa seire algatus on Euroopa Liidu tuleviku seisukohast märkimisväärne projekt, mis on seotud Euroopa Liidu infrastruktuuri väljaarendamisega, võimaldades paremini hallata keskkonda ja suurendades kodanike turvalisust. Programm võib olla ka hea näide sellest, kuidas Euroopa kohustub välja töötama tõelise tööstuspoliitika kosmosesektori jaoks ja loob ühtlasi ka rohkem hüvesid ühiskonnale. Luuakse töökohti, suurendatakse turvalisust ja keskkonnakaitset. Programm loob laia turuniši ka VKEdele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kui ELil on mitu miljardeid maksvat ulatuslikku projekti, sealhulgas SIS II, Galileo, torujuhtmed, nagu Nabucco, ja Maa seire Euroopa programm, tekib oht, et Euroopa Liit läheb omadega rappa. Igal juhul on vaja koostada korralikud eelarved ja tagada vahendite efektiivne kasutus. Tulevikkuvaatavad projektid on tähtsad ja seetõttu hääletasin vaatamata murele kulude pärast selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ka selle Maa seire Euroopa programmi (GMES) (2011–2013) (Glante) üle on lihtne hääletada. See on jälle üks tekst, mida ka meie toetasime.

 
  
  

Raport: Herbert Reul (A7-0176/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna agentuuri eesmärgiks on igat liiki taastuvenergia laialdane ja üha kasvav kasutuselevõtt ning jätkusuutlik kasutamine ning kuna eesmärkide hulgas rõhutatakse lisaks keskkonna ja kliima kaitsmisele ning elurikkuse säilitamisele ka teisi Assoori saarte jaoks väga olulisi aspekte: majanduskasvu, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, sealhulgas eriti vaesuse vähendamist, säästvat arengut ning mis kõige tähtsam, regionaalset arengut. Põhikirja vastuvõtmisel tuleb tagada riiklike ja kohalike prioriteetide kaitse, viidates siiski ka taastuvenergia tähtsusele saarelise või kõrvalise asukohaga ning äärepoolseimate piirkondade jaoks, lootuses et agentuur aitab saavutada nimetatud piirkondades energiasõltumatust ning töötab välja kohaseid lahendusi taastuvenergia ulatuslikumaks kasutamiseks, toetades uusi katsetusi ja uuringuid selle energialiigi kasutuspotentsiaali kohta geograafilise eraldatuse tõttu kannatavates piirkondades. Rõhutaksin, et just selline, samaaegselt nii Euroopa kui ka rahvusvaheline agentuur, peaks pakkuma nende piirkondade jaoks lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Ma tervitan nõusoleku andmist Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja sõlmimisele.

Taastuvenergia on üks tuleviku võtmeküsimusi. Eri riikides kasutatakse erinevaid poliitilisi ja majanduslikke hoobasid taastuvenergia tootmise ja kasutamise ergutamiseks. Vaatamata tohutule potentsiaalile kasutatakse taastuvenergiat praegu siiski veel piiratult. Esineb mitmesuguseid takistusi, sealhulgas aeganõudev imporditariifide lubade taotlemise protsess, tehnilised tõkked, taastuvenergia projektide rahastamise ebakindlus, vähene teadlikkus taastuvenergia võimaluste kohta.

Seepärast on väga oluline, et Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur saavutaks oma eesmärgi ja saaks taastuvenergia tippkeskuseks, mis nõustab valitsusi taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud riiklike programmide koostamisel, levitab taastuvaid energiaallikaid käsitlevat teavet, korraldab koolitusi ning tutvustab parimaid tavasid ja rahastamisvõimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri põhikirja poolt, sest see edendab taastuvenergia kasutamist ning aitab seeläbi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Täna, kui Euroopa Liit võtab vastu Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja, tahaksin meenutada seda, millest kõnelesin läinud aasta 20. oktoobril. Minu muutumatuks sooviks on alati olnud vähendada meie energiasõltuvust ja ma olen kindel, et taastuvenergia toetamine ja arendamine aitab seda saavutada. Sel põhjusel on mul hea meel, et Portugal on IRENA asutajaliikmete hulgas, ning sellepärast toetan ka Euroopa Liidu otsust IRENA põhikiri kinnitada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) IRENA, mille asutajaliige on ka Portugal, loodi ametlikult 26. jaanuaril 2009. Taastuvenergia kasutamine on üks ELi kliimamuutusi käsitleva poliitika põhieesmärke, mistõttu aitab IRENA neid eesmärke saavutada, esmajoones suurendada 2020. aastaks taastuvenergia osa kogu energiatoodangust 20%ni. Sel põhjusel hääletasin ma agentuuri põhikirja vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri põhikirja vastuvõtmine Euroopa Parlamendi poolt on hea uudis kogu Euroopa Liidu jaoks. Alternatiivsed energiaallikad on meie tulevik: need on vajalikud kaasaegse majanduse jaoks, aga eriti olulised elurikkuse säilitamiseks. Geotermilise energia, tuule- ja päikeseenergia, biomassi ja biogaasi kasutamise abil võib Euroopa teatud määral vähendada sõltuvust imporditavast energiast ja samal ajal kasutada loodusvarasid keskkonnasõbralikul viisil.

Leian, et praegune üleilmne majandusseis ja eriti geopoliitiline olukord nõuab täiendavaid algatusi Euroopa kontinendi energiajulgeoleku tagamiseks. Taastuvenergiaallikate kasutamine on suurepärane alternatiiv traditsioonilistele meetoditele ning aitab luua ka töökohti, on odavam ja keskkonnasäästlik. Põhikirja vastuvõtmisega tegi parlament sammu õiges suunas ehk siis parema energiapoliitika suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ökoloogilise katastroofi tingimustes on hädavajalik investeerida taastuvenergiasse. Sellest aspektist on Euroopa Liidu liitumine Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga (IRENA) positiivne samm, kuid vajame palju enamat, et säilitada inimkonna ühine vara – meie ökosüsteem. Euroopa peab viivitamatult alustama järkjärgulist tuumaenergia kasutamisest loobumist ning heitma kõrvale ohtlikud ideed süsinikuturust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna selliseid loodusvarasid nagu nafta jääb üha vähemaks ning nende hind tõuseb, peame üha enam pöörduma alternatiivsete taastuvate energiaallikate poole, näiteks vesi, tuul, lained, päikeseenergia, sest nende varud on ammendamatud. Sellepärast on nimetatud varad maailmas suuremat tähelepanu hakanud pälvima ning sellepärast on ka Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) loomine ülitähtis. See on põhjus, miks hääletasin nii.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. (HU) Selgitus hääletuse kohta: mul on hea meel selle üle, et täiskogu pühendab tähelepanu Rahvusvahelisele Taastuvenergia Agentuurile (IRENA), ja samuti selle üle, et võisin hääletada selle poolt. Leian, et niipea kui võimalik, on tarvis luua rahvusvaheline keskus, mis abistab ja nõustab lisaks Euroopa Liidule veel 75 riiki taastuvenergiaallikate kasutamisel ja kasutuselevõtul ning sihtprogrammide koostamisel, korraldab koolitusi ning tutvustab parimaid tavasid ja rahastamisvõimalusi. Rõhutaksin ka seda, et IRENA programmile peaksid alla kirjutama kõik ELi liikmesriigid (seni on 20 riiki allkirja andnud), et igaüks oleks selles rahvusvahelises ühises ettevõtmises osaline, sest nõnda saaksime oma teadmisi taastuvenergiaallikatest kogemuste vahetamise abil veelgi täiendada.

Selleks et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärke vähendada süsihappegaasi heidet ja suurendada energiatõhusust, tuleb meil kinni haarata igast võimalusest, ja agentuurist võib siin suur abi olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ajal mil meid püütakse veenda miljardites toetusi saanud tuumaenergia kliimasõbralikkuses, on eriti oluline edendada taastuvenergiat, mitte ainult ELis, vaid kogu maailmas. Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) on esimene selleks otstarbeks loodud rahvusvaheline organisatsioon, mis võib praktilist nõu ja abi anda nii tööstusriikidele kui ka arengumaadele. Seatud eesmärk väärib kiitust ja toetust, kuid eesmärgi elluviimisel puudub selgus. Sel põhjusel hääletasin ma vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioonis ei tekitanud raport mingeid vastuolusid ja seepärast toetasime seda ilma pikema arutamiseta.

 
  
  

Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0194/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Nõustun ettepanekuga tõhustatud koostöö kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, mille komisjon paljude liikmesriikide taotlusel on esitanud. See on väga oluline selleks, et luua selge õiguslik raamistik ning abistada eri rahvusest abikaasasid. Eesmärgiks on vähendada protsessi mõju lastele ning kaitsta nõrgemat abielupoolt.

Meede soosib lepitusmenetlust pika ja piinarikka kohtumenetluse asemel. Eri rahvusest vanemate laste üle peetavate tülide lahendamise Euroopa Parlamendi vahendajana olen ma veendunud, et määruse ettepanek aitab saavutada laste huvides olevaid rahumeelseid lahendusi, määratledes vanemate kohustused laste suhtes ning sätestades tingimused, mis sellises olukorras laste heaolu kõige paremini kaitsevad.

Lisaks aitab ettepanek kaitsta nõrgemat abielupoolt, hoides ära nn võidujooksu kohtusse, kus teine abikaasa püüab korraldada lahutuse just tema huvidele vastava riigi õiguse kohaselt. Tsiviilasju käsitleva Euroopa justiitsvõrgustiku kaudu on ettepanekuga tagatud juurdepääs ajakohasele teabele lahutust ja lahuselu käsitlevate liikmesriikide ja ELi õiguse ning menetluste peamiste aspektide kohta, et mõlemad abikaasad oleksid teadlikud oma valikute tagajärgedest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Mina hääletasin tõhustatud koostöö lubamise poolt abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Mul on tõesti hea meel, et 12 riiki on otsustanud selles valdkonnas edasi liikuda ning lihtsustada eri rahvusest paaride abielu lahutamist. 2007. aastal sõlmiti ligi 300 000 eri rahvusest paari abielu ning 140 000 sellist abielu lahutati. Uus menetlus annab eri rahvusest abikaasadele võimaluse valida, millise riigi õigust nende lahutusele kohaldada. Tõhustatud koostöö mehhanismi kasutatakse esmakordselt ja see võimaldab meil minna edasi vaatamata sellele, et mõned liikmesriigid ei ole meetmest huvitatud. Nouveau Centre pooldab tungivalt selle lahenduse sagedasemat kasutamist, et saada mööda ühehäälsuse nõudega tekitatud kitsaskohtadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi soovituse poolt, kuna Euroopa Liidus kõikjal ühtviisi kehtivad ühised eeskirjad eri riikidest pärit kodanike abielu lahutamiseks kaitsevad paremini eri rahvusest või välismaal elavate paaride õigusi. Piiriüleste lahutusasjade eeskirjade ühtlustamise algatus on ajaloolise tähtsusega, sest nüüd on esitatud ettepanekuid tihedamaks koostööks selles valdkonnas. Praegu on abielulahutuse suhtes kohaldatav õigus liikmesriigiti erinev. Nõnda ei ole alati selge, millises riigis on võimalik lahutada eri rahvusest või välismaal elava eri ELi liikmesriigi kodakondsusega paari abielu. Selleks et lahendada ELi kodanike õiguslikke probleeme seoses abielu lahutamisega, sätestatakse õigusakti eelnõus mõlemale abikaasale võimalus ühisel kirjalikul kokkuleppel määrata, millise riigi kohus on pädev abielu lahutuse asja arutama ja millise riigi õigust selleks kohaldatakse. Seega tuleb meil kodanike õigusi silmas pidades esmajoones tagada, et õigusprobleemid ja keerukad kohtumenetlused ei muudaks niigi rasket lahutuseaega inimeste elus veelgi raskemaks ja keerulisemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) 14 riiki, sealhulgas Rumeenia on otsustanud teha tõhustatud koostööd abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Menetlusraskused ja õigusaktide oluline erinevus sundis neid 14 riiki tegema esimesi samme abielulahutust reguleeriva õiguse lihtsustamise ja ühtlustamise suunas. Vaadakem asjaoludele silma – meil on 140 000 rahvusvahelise aspektiga lahutusasja, mis raskendavad paljude riikide kohtute tegevust! Nüüd võime tõdeda, et oleme astunud ajaloolise sammu, lubades 14 riigil teha tõhustatud koostööd ning iga meetmest huvitatud riik võib koostöömehhanismiga ka edaspidi liituda.

Euroopas on tsiviil- ja perekonnaõiguses juba praegu ühine õigustik. Kõrvale on jäänud vaid kolm riiki, kes ei soovinud sellega ühineda. Euroopa kollisiooninormide kooskõlastamine hõlbustab kohtuotsuste vastastikust tunnustamist vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneval alal, kuna see tugevdab vastastikust usaldust. Praegu on Euroopa Liidu 27 liikmesriigis abielulahutuse kohta kasutusel 26 eri kollisiooninormide kogu. Esimene samm tõhustatud koostöö sunnas on tehtud ning selle tulemusena väheneb eri kollisiooninormide arv 14ni.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Avaldan taas kord nördimust selle üle, et nõukogu blokeeris parlamendi 2008. aasta oktoobris vastu võetud Rooma III määruse. Olen aga rõõmus selle üle, et mitmetele liikmesriikidele ei ole taoline olukord vastuvõetav, mistõttu on nad selle ettepanekuga edasiminekuks otsustanud tõhustatud koostöö kasuks. Nii peaks eri rahvusest või väljaspool oma kodumaad elavatel paaridel tekkima sel juba isegi raskel eluetapil võimalus ise valida, millise riigi õigust nende lahutusasjas tuleb kohaldada.

Täiesti ilmselt on meil tarvis ühiseid eeskirju, sest igal aastal abiellub Euroopa Liidus umbes 350 000 eri rahvusest paari ning umbes 20% lahutusi ELis hõlmab piiriülest elementi.

Sellepärast toetan tõhustatud koostöö lubamist nende 14 liikmesriigi vahel, kelle hulgas on ka Portugal. Loodan, et ka ülejäänud ühinevad algatusega, mis aitab kaasa siseturu paremale toimimisele ja kaotab potentsiaalsed tõkked, mis ei võimalda inimeste vaba liikumist. Loodan, et niipea kui võimalik jõuab meie ette konkreetse õigusakti ettepanek.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades perekonnaõiguse küsimuste erilist delikaatsust, kuuluvad need liikmesriikide ainupädevusse. Sellegipoolest on tehtud mitmeid katseid nende teemade ühenduse tasemele viimiseks. Ka algatus, mis lubab tõhustatud koostööd abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, on järjekordne taoline katse. Ma mõistan, kui keerulised õigus- ja praktilised probleemid on seotud eri riikide kodanike vahelise abielu lõpetamisega, mistõttu leian, et seda teemat tuleb käsitleda ülima ettevaatlikkusega.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Tervitan selle raporti vastuvõtmist, mille tulemusena on eri liikmesriikidest pärit või mitte oma kodumaal elavatel abielupaaridel võimalik valida, millise riigi õigust kohaldada nende abielu lahutamisel. 2007. aastal lahutati ELis 140 000 eri liikmesriikidest pärit abikaasade abielu. Neis lahutusasjades seisid Euroopa kodanikud silmitsi õiguslike probleemidega. Tahaksin rõhutada ka tõhustatud koostöö mehhanismi käivitamist, milles Portugal osaleb ning mis on võimaldanud edasi minna nõukogus varem perekonnaõiguslike erimeelsuste tõttu (näiteks Maltas ei saa abielu lahutada) toppamajäänud raportiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin piiriüleste abielulahutuste valdkonnas 14 Euroopa Liidu liikmesriigi (sealhulgas Prantsusmaa) vahel tõhustatud koostööd lubava nõukogu otsuse eelnõu poolt. Ajal mil piiride kaotamine ja mobiilsus soosib eri rahvuste esindajate abielusid ja ka lahutusi, on ju hädavajalik, et Euroopa Liidul oleks vahendid nende protsesside selgitamiseks ning nõrgema poole kaitseks. See, et abikaasad saavad ühiselt kokku leppida, millise riigi õigust kohaldatakse ning et vaidluse korral otsustab kohus, kus menetlus on algatatud, on positiivne nii lahutavate abikaasade kui ka nende laste jaoks. Abielulahutus on niikuinii kõigile pereliikmetele raske katsumus ja lahutusprotsessi lihtsustamisest saab neile ainult abi olla. Samuti arvan või vähemasti loodan, et tõhustatud koostöö aitab kaasa piiriüleste lahutusasjade üleüldisele ühtlustamisele, sest kui koostöö annab positiivseid tulemusi, liituvad mehhanismiga ka teised liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi abielulahutust ja lahuselu reguleerivaid liikmesriikide seadusi on võimatu täielikult ühtlustada, võimaldab tõhustatud koostöö märkimisväärset edasiminekut, mille tulemuseks on rahvusvahelise eraõiguse suurem harmoneeritus ning efektiivsem integratsiooniprotsess.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Abielu lahutamine on alati raske. Aga kui lahutajad on eri riikidest, on olukord veelgi keerulisem. Ühelt poolt ei tohi mõjutada riigisiseseid õigusnorme, teisalt aga on tarvis suuremat selgust ja õiguskindlust. Kahjuks ei saavutata praeguse ettepanekuga suuremat selgust, mistõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Otsustasin hääletada soovituse poolt ning toetan täielikult ajaloolist otsust algatada esmakordselt tõhustatud koostöömenetlus. Vaatamata sellele, et 2007. aastal lahutati Euroopa Liidus kokku 140 000 rahvusvahelise elemendiga abielu, on Euroopa kodanikel ikkagi piiriüleste lahutusprotsesside puhul õiguslikke probleeme. Meie ülesanne on see keerukas õiguslike takistuste sasipundar lahti harutada ja niipalju kui võimalik lihtsustada protsesse ajal, mis on inimestele isegi väga valusad. Kuigi minu kodumaa Leedu ei osale praegu tõhustatud koostöös, toetan mina algatust kahel käel, sest see on hea näide sellest, millist praktilist kasu sünnib paljudele inimestele ELi kodanikuks olemisest. Euroopa Liit, selle kodanikud ja siseturg võidavad otseselt ajaloolise tähtsusega tõhustatud koostööst, kuna see aitab vähendada diskrimineerimist ja tõkkeid, mis takistavad isikute vaba liikumist. See muudab ELi nähtavamaks ja lisab legitiimsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioonis ei tekitanud raport mingeid vastuolusid, mistõttu toetasime seda ilma pikema arutamiseta.

 
  
  

Raport: Edward Scicluna (A7-0182/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esimees Joseph Daul rõhutas, et euro kasutuselevõtt Eestis 1. jaanuaril 2011. aastal on märk kahesuunalisest usaldusest: ühelt poolt Eesti usaldusest euro vastu, mis annab tõepoolest positiivse signaali turgudele, teiselt poolt aga ELi usaldusest Eesti vastu, millest saab esimene selle sammu teinud Balti riik. Eesti on usaldust täielikult väärt, sest Eesti valitsussektori võlakoorem on väikseim Euroopas. Hääletasin sel põhjusel kõhklematult Eesti euroalasse vastuvõtmist soovitava raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Mul on hea meel, et vaatamata raskele majanduslikule olukorrale õnnestus ühel Balti riigil, Eestil euroalaga liituda. Eesti näite põhjal näeme selgesti, et tasakaalustatud ja sihikindla poliitikaga on võimalik lähenemiskriteeriumeid täita. Riikide soov isegi kriisiajal euroalaga liituda on märk suurest usaldusest selle valuuta vastu. Olen kindel, et ka Leedus ei ole poliitiline tahe ega ka jõupingutused euro kasutuselevõtu nimel kahanenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjoni ja Euroopa Keskpanga lähenemisaruannetes hinnatakse seda, millist edu on liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, saavutanud ning kas nad suudavad täita majandus- ja rahaliiduga seotud kohustusi. Kuna Ühendkuningriik ja Taani ei ole väljendanud soovi euro kasutusele võtta, hõlmab 2010. aasta lähenemisaruanne üheksat liikmesriiki, mille suhtes erand endiselt kehtib (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia and Rootsi).

Aruande kohaselt on hinnatud liikmesriikidest vaid Eesti täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimised. Seega on praeguse otsuse ettepaneku eesmärgiks tühistada Eesti suhtes kehtestatud erand alates 1. jaanuarist 2011. Mina hääletasin poolt ja ühtlasi soovin Eestit õnnitleda seoses kõigi vajalike tingimuste täitmisega, seda eriti praeguse üleilmse majanduskriisi tingimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Toetasin Scicluna raportit euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011. Eesti oli üks esimesi riike, mida majanduskriis eriti valusalt tabas. Siiski õnnestus Eestil majanduslangusest välja rabelda, kusjuures 2009. aastal oli valitsemissektori võla ja SKP suhe 7,2% SKPst, mis on oluliselt madalam kui kontrollväärtus 60%. Seejuures oli üldine valitsemissektori puudujääk 1,7% SKPst, samas kui kontrollväärtus on 3%. Usun seetõttu, et Eesti liitumine euroalaga tugevdab sel kriitilisel hetkel majandus- ja rahaliitu ning et Eesti edumudel innustab tegutsema ka ülejäänud liikmesriike, mis veel lähenemiskriteeriume ei ole täitnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletan selle raporti ja Eestis 1. jaanuaril 2011 euro kasutuselevõtmise ettepaneku poolt, tunnetades oma vastutust. Ülemaailmne finants-, majandus- ja sotsiaalkriis on mõjutanud teiste liikmesriikide nominaalse lähenemise väljavaateid, samal ajal kui Eesti on saavutanud märkimisväärset edu mitmete oluliste struktuursete reformide ellurakendamisel ja täitnud seetõttu lähenemiskriteeriumid. Eesti valitsuse ja Eesti rahva veenvate ja sihikindlate jõupingutuste tulemused on eriti märkimisväärsed seoses ELi väikseima valitsemissektori võlaga ja eelarve puudujäägiga, mis 2009. aastal oli väiksem kui Maastrichti kriteeriumidega kehtestatud 3%. Eesti on täitnud liitumiskriteeriumid ja läbinud asutamislepingutes ettenähtud muud menetlused ning eurorühma teised liikmed peaksid Eesti liitumist vaatlema kui asjade loomulikku kulgu, mis innustab ka ülejäänud liitumiseks valmistuvaid liikmesriike. Eesti liitumine euroga meenutab taas meie eesmärki, tungivat soovi ning lootust, et liikmesriigid, kes euroalasse veel ei kuulu, investeeriksid ühisrahasse ja selle tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ajal mil eurovastased külvavad kahtlusi ühisraha elujõulisuse kohta, demonstreerib liit taas, et see projekt on tugev, liigub endiselt valitud kursil ning on säilitanud kogu oma võimekuse ja on uute liikmesriikide jaoks jätkuvalt atraktiivne. Kuna Eesti on täitnud kõik Maastrichti kriteeriumid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 140 ning sellele lisatud protokolliga (nr 13) lähenemiskriteeriumide kohta, ei ole mingit põhjust viivitada euro kasutuselevõtuga selles Balti riigis.

Tuleb märkida, et Eestil õnnestus kriteeriumid täita sügava majandus- ja finantskriisi tingimustes tänu valitsuse otsustavatele, veenvatele ja sihikindlatele jõupingutustele. Fiskaalpoliitikas tuleb Eestil konservatiivset joont ka edaspidi hoida. Nagu kriis on meile näidanud, ei ole ühisrahaga liitumine eesmärk omaette. Avaliku sektori eelarve konsolideerimise ja tasakaalus hoidmise nimel tuleb pidevalt, aktiivselt ning tõhusalt tegutseda. Õnnitlen Eestit, Eesti rahvast ja valitsust euroalaga liitumise puhul vaatamata sellele, et praegu on ühisraha kasutuselevõtuks keeruline aeg, ning loodan et Eesti jätkab oma seniseid lähenemisele suunatud jõupingutusi ka edaspidi!

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades Eesti majandusnäitajaid ning avaliku sektori arvepidamise jätkusuutlikkust, pooldan ma euro kasutuselevõttu Eestis 1. jaanuaril 2011. Praeguse üleilmse kriisi tingimustes ja olukorras, kus euro on finantsturgudel pideva surve all, on Eesti liitumine euroalaga turgudele positiivseks märgiks, mis tugevdab Euroopa majanduslikku ja rahanduslikku integratsiooni, muutes protsessi elujõulisemaks. Rõhutan, et Eesti on heaks eeskujuks stabiilisuse osas, sest Eestis taibati, kuidas ühitada edasiliikumine avaliku sektori eelarvedistsipliini ja jätkusuutlikkusega. Vaatamata 2009. aasta halvale majanduslikule olukorrale moodustas Eesti valitsemissektori puudujääk 1,7% SKPst ning valitsemissektori võla ja SKP suhe oli 7,2% SKPst, mis on oluliselt madalam kui Euroopa Liidus kehtestatud kontrollväärtus 60%. Kordan seepärast taas, kuivõrd hädavajalik on luua tõhusad mehhanismid kõigi liikmesriikide majandustulemuste ja eelarve täitmise pidevaks reaalajas jälgimiseks, et tagada lähenemiskriteeriumide täitmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Hääletasime raporti vastu mitte küll vaenulikkusest Eesti vastu, vaid protesti märgiks, sest Eesti kodanikud ei saanud niisuguses tähtsas küsimuses referendumil oma arvamust avaldada. Viimaste kuude arengud on näidanud, et euro ei ole lahendus ega paku ka mingit kaitset, vaid hoopis annab kriisile kõvasti hoogu juurde. Möödunud paari nädalaga on selgeks saanud, et euroala probleemiks on ehk pigem Saksamaa kui riigid, keda me põlglikult sigadeks kutsume (riikide inglisekeelsete nimede esitähtedest moodustatud akronüüm PIGS = Portugal, Ireland, Greece, Spain). Oma tavalise ülbusega nõuab Angela Merkel järeleandmisi teistelt, kuid ise keeldub samas asjas kompromissidele minemast. Kõik peavad toetama Saksamaad, selle eksportivat majandust ja inflatsioonifoobiat isegi siis, kui sellest johtuv poliitika käib Saksamaa partnerite huvidele risti vastu!

On ju selge, kuhu see poliitika Prantsusmaal on viinud: frangi-marga pariteetsusele, seejärel toodi „tugevale” eurole ohvriks konkurentsivõime, järgnesid eelarvepiirangud, mis majandusprobleeme veelgi hullemaks tegid, eurole ülemineku ajal toimus hindade plahvatuslik kasv ja ostujõu vähenemine. Lisaks mängib Angela Merkeli Saksamaa kokkuhoidu nõudes ohtlikku mängu, riskeerides oma peamiste partnerite nõudluse kokkukuivamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Eesti rahva sõbrana ei soovi ma, et eestlasi ikestaks stabiilsuse ja kasvu pakt ning sellega seotud ning varsti veelgi karmimaks muudetav karistuste süsteem. Komisjoni kuulutatava neoliberaalse poliitika drakoonilise rakendamise tagajärjel on enam kui 20% Eesti elanikkonnast langenud äärmisse vaesusse. Euroalaga liitumine seab Eesti töölised veelgi enam löögi alla. Mina hääletan selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Vaatamata finantskriisile ja euro vastu suunatud rünnakutele on rahaliit vaieldamatult olemas ning seda tuleb seni väljajäänud liikmesriikide järkjärgulise liitumisega veelgi tugevdada. Nende jaoks, kes toetavad veelgi tugevamat majandus- ja rahaliitu, on otsus selle kohta, et Eesti täitis vaatamata rahvusvahelisele kriisile Maastrichti kriteeriumid, hea uudis.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Kuigi näib, et Eesti tee on juba määratud, ei luba kahtlused Eestis Euroopa ühisraha kasutuselevõtu eeliste ja ajastamise suhtes mul täiskogus kaalumisel oleva raporti poolt hääletada.

Euroopa majandus vangub kriisi ja rahutuste käes ning see peaks sundima meid järele mõtlema, kas vähemasti lähiajal on ikka arukas uusi liikmeid euroalasse võtta. Mu arvamus tugineb teatud makromajanduslikele andmetele, millele Eesti puhul lisanduvad sotsiaalkultuurilised kaalutlused. Eesti oli esimesi riike, mille majandus langusse sööstis. 2009. aastal langes Eesti SKP üle 14%, kusjuures tööstustoodang vähenes 33,7%, mis oli Euroopa Liidu suurim langus. Pealegi ei ole see negatiivne tendents veel peatunud.

Ja lõpuks on lausa absurdne, et nimetatud andmete valgusel palutakse hääletusele pandud raportis komisjonil simuleerida euroala päästepaketi mõju Eesti eelarvele alles siis, kui Eesti saab euroala ja seega ka päästepaketi vahendeid tagava eurorühma liikmeks. Vastupidi, see teave tuleks avaldada niipea kui võimalik, et nõukogu saaks vastu võtta teavitatud otsuse ning tulevasi arenguid ette näha.

 
  
MPphoto
 
 

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult.(PL) 1. jaanuaril 2011 saab Eestist 17. Euroopa Liidu riik, kus on kasutusel euro. Iga riik, mis täidab praegu, Euroopa avaliku sektori rahanduses valitseva kriisi ajal lähenemiskriteeriumid, lisab meie finantsseisundile stabiilsust. Euro kasutuselevõtt ei tähenda ainult enamikus liikmesriikides sama raha kasutamisest tulenevat mugavust – see osutab stabiilsele ja tugevale majandusele, mis on veelgi tähtsam. Euros on tulevik. Euro loob tõelised arenguvõimalused ühiskondliku, administratiivse ja majanduselu kõigil tasanditel.

Kuid ärgem unustagem, et euro nõuab liikmesriikidelt hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud rahanduspoliitikat! Euro tulise toetajana tahan Eestit õnnitleda selle eest, et Eesti suutis vaatamata üleilmsele majanduskriisile täita euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Olen kindlalt veendunud, et nii nagu meie partneril Eestil, saab ka Poolal olema peatne au nende riikide hulka kuuluda.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Balti riikide ja eriti Eesti märkimisväärsed edusammud on vägagi tervitatavad. Küsimus on aga selles, kas praegu on kriisidest puretud euroalal just kõige õigem aeg uusi liikmesriike vastu võtta. Pealegi ei korraldanud Eesti selles küsimuses referendumit ja see näib olevat demokraatia seisukohalt väga kahtlustäratav. Hääletasin seetõttu selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, kuna leian, et Eesti on tõesti liitumise euroalaga ära teeninud. See väike Põhjala riik on meile näidanud, et püsivuse ja sihikindlusega on rahaliiduga liitumine võimalik isegi möllava finantskriisi ajal. Ma arvan, et euro kasutuselevõtt teeb Eestile head – suurendab usku riigi majandusse, toob rohkem investeeringuid ja alandab laenuintresse. Sellest saab omakorda hoogu ka Leedu ja Läti majandus. Ka sammu sümboolset väärtust ei saa alahinnata; on ju Eesti esimene endise Nõukogule Liidu vabariikidest, kes on suutnud läbida ELi integratsiooni kõige keerukama etapi ja saanud rahaliidu liikmeks. See on aga samavõrd tähtis ka kogu euroala jaoks. Vaatamata euroalal esiletulnud probleemidele on ühisraha endiselt atraktiivne ja loob liikmesriikidele lisandväärtust. Olen ülimalt rõõmus, et komisjon ja nõukogu tunnustasid Eesti jõupingutusi, ning ma loodan, et Euroopa Ülemkogu võtab ka vastava otsuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioonis ei tekitanud raport mingeid vastuolusid ja sellepärast toetasime seda ilma pikema arutamiseta. Pealegi on see väga hea uudis, et jälle üks riik, sel korral siis Eesti, liitub meiega euroalal.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud raportöör, lugupeetud kolleegid! Tahan Teid tänada Eestile avaldatud toetuse eest Eesti eurotsooniga liitumisel. See on oluline ja kauaoodatud otsus väikesele riigile. Eesti on selle eesmärgi nimel palju pingutatud ja rahvas ka palju kannatanud. Samuti on sellel olnud suur mõju meie majandusele. Kahjuks ei saa nõustuda küll kõigi meie valitsuse poolt tehtud otsustega, mis said tehtud euro perspektiivi silmas pidades. Loodetavasti saame peale euro tulekut hakata rohkem oma majanduse käekäigu eest seisma ja taastada avaliku sektori investeeringud infrastruktuuridesse ja panustada rohkem tööjõuturu arendamisse. Suured tänud raportöörile asjakohase ja teadliku raporti ning julguse eest seista eurotsooni tuleviku nimel ning tänud ka kolleegidele, kes avaldasid toetust esmaspäevastel läbirääkimistel ja tänasel hääletusel. Kõige suurem tänu muidugi Eesti rahvale, tänu kellele see kõik üldse võimalikuks sai.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Tervitan seda raportit ning Eesti liitumist euroalaga. See oleks pidanud juba ammu toimuma ja on praegustes oludes eriti rõõmustav.

 
  
  

Raport: László Surján (A7-0200/010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin Surjáni raporti poolt. ELi 2009. aasta eelarve täitmisel tekkis ülejääk summas 2,25 miljardit eurot, mille põhjuseks on peamiselt maksete alatäitmine ja oodatust suurem tulu. Lisaks sellele, et see moonutab ELi eelarve täitmise tulemust, vähendab see otseselt liikmesriikide osamakseid ELi eelarvesse juba eelarveaasta jooksul. Ilma sellise paranduseelarveta oleks 2009. aasta ülejääk olnud rohkem kui viis miljardit eurot ja seda peamiselt vahendite alakasutuse tõttu. Alates 2007. aastast on igal aastal tekkinud järjest suurem eelarve ülejääk ja seda vaatamata aasta jooksul esitatud paranduseelarvetele, mille eesmärk on olnud ülejääki vähendada. Seega on tegemist märkimisväärsete summadega.

Et ELi eelarvevahendid ning suurenevad rahavajadused ja kulukohustused on praegu üksteisest lahus, tekitab see eelarves pingeid ja lünki, mida on raske täita ilma mõnda teist ELi prioriteeti ohverdamata (näiteks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja paljud teised). Tuleb küsida, kas ELi eelarve ei ole siis realistlik või puuduvad meil tõhusad vahendid eelarve täitmiseks ja selle üle järelevalve korraldamiseks. Sellest järeldub, et meil tuleb eelarve planeerimise ja muid seonduvaid protsesse märkimisväärselt parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Alates 2007. aastast olid [märtsikuu lõpuks valminud esialgse aastaaruande järel koostatud paranduseelarvetes sisalduvad ja] liikmesriikidele tagasi makstud kogusummad järgmised: 2007. aasta ülejääk oli 1 542 miljonit eurot; 2008. aasta 1 810 miljonit eurot; 2009. aasta 2 264 miljonit eurot. Ülejäägi kogusumma kujuneb kolme teguri mõjul: eelarvekulude ja -tulude täitmine ning vahetuskursi muutused. Ülejääki ei tagastata otse liikmesriikidele, vaid kajastatakse vastavalt finantsmäärustele järgmise aasta eelarves tuluna. Tegelikult on selle otseseks tulemuseks liikmesriikidelt kogutavate omavahendite vähenemine. Leian, et ülejääki tuleks kasutada järgmise aasta eelarve tugevdamiseks, suurendades kulukohustuste assigneeringuid või suunata see ELi prioriteetide rahastamiseks loodavasse Euroopa fondi. Igal juhul on niisuguste ülejääkide vältimiseks tarvis paindlikkust. Igaaastased ülejäägid tekivad ju sellest, et väljakuulutatud ja Euroopa Liidu arenguks ettenähtud poliitikat ja meetmeid ei suudetud täielikult ellu viia. Seepärast leian, et paranduseelarvele nr 4/2010 lõpliku heakskiidu andmist tuleks kasutada kui võimalust Euroopa Liidu eelarve tegeliku olukorra üle järele mõelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioonis ei tekitanud raport mingeid vastuolusid ja sellepärast toetasime seda ilma pikema arutamiseta.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0096/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt järgmistel põhjustel:

– arvan, et kuna halduskulud on suurenenud ja eriti kuna tegemist võib olla osaliselt tegevuskuludega, tuleks nõukogu kulusid kontrollida samamoodi nagu teiste ELi

institutsioonide kulusid ELi toimimise lepingu artikliga 319 ettenähtud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames;

– jagan parlamendi seisukohta, mille kohaselt ei saa nõustuda nõukogu väitega, et Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole minevikus teineteise eelarvejagude täitmist kontrollinud aumeeste kokkuleppe tõttu (nõukogu 22. aprilli 1970. aasta istungi protokolli kantud resolutsioon); ma ei pea aumeeste kokkulepet siduvaks dokumendiks ja arvan, et nõukogu tõlgendus on liiga lai;

– olen arvamusel, et eelarve koostamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine on kaks eraldi menetlust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline nn aumeeste kokkulepe nende vastavate eelarvejagude koostamise kohta ei tohiks vabastada nõukogu vastutusest anda üldsusele täiel määral aru selle käsutusse antud rahaliste vahendite kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni poolt. Juba ühel eelmisel istungil ei toetanud Euroopa Parlament suures osas raportööri ettepanekut lükata edasi otsuse tegemine heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2008. aasta eelarve täitmisel. Olin üksi olin tollal sellisel seisukohal ka eelarvekontrollikomisjonis, kuna Euroopa Kontrollikoda ei teinud peaaegu mingeid märkusi nõukogu juhtimise kohta. Selle tagajärjel käsitles Euroopa Parlament nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist selliselt, et lükkas selle istungjärguni edasi hääletuse heakskiidu andmise otsuse juurde kuuluva resolutsiooni üle, mis sisaldab tähelepanekuid ja soovitusi nõukogu eelarve juhtimiseks. On kahetsusväärne, et eelarvekontrollikomisjon ei toetanud minu ettepanekut teostada õiguslik analüüs Euroopa Parlamendi õiguste ja seega ka kohustuste kohta seoses nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest leian, et kuna halduskulud on suurenenud ja eriti kuna tegemist võib olla osaliselt tegevuskuludega, tuleks nõukogu kulusid kontrollida samamoodi nagu teiste ELi institutsioonide kulusid ELi toimimise lepingu artikliga 319 ettenähtud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames; arvan, et nõukogul ja parlamendil kui eelarvepädevatel institutsioonidel tuleks kehtestada iga-aastane menetlus eelarvele heakskiidu andmise menetluse raames, et parandada teabevahetust oma eelarvete kohta; ja olen arvamusel, et eelarve koostamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine on kaks eraldi menetlust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline nn aumeeste kokkulepe nende vastavate eelarvejagude koostamise kohta ei tohiks vabastada nõukogu vastutusest anda üldsusele täiel määral aru tema käsutusse antud rahaliste vahendite kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Leian, et eelarvedistsipliini ja üldsusele vajaliku läbipaistvuse tagamiseks ei saa nõukogu olla vabastatud kohustusest anda avalikult aru temale usaldatud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Sellepärast nõustun raportööri otsusega lükata heakskiidu andmine nõukogu eelarve täitmisele edasi kuni nõutud lisateabe esitamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) On kahetsusväärne, et parlament ei ole valmis kasutama ühesugust moraliseerivat ja põlglikku tooni ning avaldama ühesugust muret maksumaksjate raha kasutamise üle kõigi, nii omaenda kui ka teiste institutsioonide kulutuste puhul. Nii kiideti komisjoni eelarve täitmine heaks vaatamata sellele, et juba 15 aastat järjest ei andnud Euroopa Kontrollikoda komisjoni eelarve täitmisele rahuldavat hinnangut. Ja tuginedes aumeeste kokkuleppele, mille parlament täna küll hukka mõistab, on ta valmis heaks kiitma enda eelarve täitmise.

Parlament on aga pisut liiga kiiresti valmis unustama enda pahategusid, olgu selleks lahkuva presidendi in extremis rahaline seotus tehinguga, mille eesmärgiks oli soetada korter Brüsselis vahetult enne ameti mahapanemist, kulude plahvatuslik kasv seoses Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja assistentide põhimääruse reformimisega, kuna juhtkonna tasemel ei hinnatud neid piisava põhjalikkusega, hiljutine põhjendamatu parlamendiliikmete kasutada olevate rahaliste vahendite ja töötajate arvu suurendamine või igale parlamendiliikmele iPadi tahvelarvuti hankimine. Loomulikult on kontroll avaliku sektori raha kasutamise üle hädavajalik. Me ei lase aga end tõmmata sellesse pisisõtta, mida te nõukogu vastu poliitilistel põhjustel peate.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin nõukogu 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni poolt, kuna see sisaldab kahte minu jaoks tähtsat teemat. Esiteks eesistujariigi Hispaania lubadus võtta uurimise alla nõukogu ja parlamendi 1970. aastal sõlmitud aumeeste kokkulepe ja teiseks nõukogu võetud kohustus anda parlamendile täielikult aru oma halduseelarve kohta. Nõukogul tuleb muuta oma teavituspoliitikat, muutes see läbipaistvamaks, mis on eriti oluline praegu, mil on käimas arutelu uue Euroopa välisteenistuse eelarvele heakskiidu andmise menetluse üle. Ülaltoodud põhjustel toetan ma Euroopa Parlamendi resolutsiooni P7_TA(2010)0219.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Eelarvekontroll on Euroopa Parlamendi olulisimaid kohustusi ja parlamendiliikmed suhtuvad sellesse täie tõsidusega. Valitud esindajatena tuleb meil kodanikele aru anda Euroopa eelarve kasutamise kohta. Kodanikel on õigus teada, kuidas nende maksuraha kasutatakse, mida rõhutati ka Euroopa läbipaistvuse algatusega. ELi riigipäid ja valitsusjuhte esindav Euroopa Liidu Nõukogu ei ole mingi erand. Sel aastal soovisime selgemaks muuta Euroopa Liidu Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, et taaskinnitada parlamendile lepinguga antud volitusi. Läbipaistvus on ELi üks tähtsaid põhimõtteid ning paljudes valdkondades on püütud läbipaistvust parandada, mistõttu on ju ainult loomulik, et ka Euroopa Liidu Nõukogu esitab kogu teabe, mida parlament vajab eelarve täitmise heakskiitmiseks. See oligi nõukogu eelarvele heakskiidu andmise hääletust käsitleva raporti eesmärk. Tervitan selles suunas tehtud esimesi edusamme, kuid vaja on enamat.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Leian, et Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Nõukogu, on erakordselt oluline.

Ülalmainitud ettepanekus viidatakse nõukogu vähesele osalemisele eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, sealhulgas nõukogu soovimatusele osaleda vastavates parlamendi aruteludes, demonstreerides nõnda oma põlglikku suhtumist parlamendi kohustusse otsustada eelarve täitmise üle, eriti aga üldsuse ja maksumaksjate õigusse nõuda aruandmist kõigilt, kes vastutavad Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise eest.

Minu arvates on just viimane eriti oluline, kuna nõukogus esindatud liikmesriikide arvele tuleb umbes 80% liidu eelarve kulutustest. Toetan kahe käega nõukogule esitatud selgesõnalist nõuet esitada üksikasjalikud andmed erimissioonide kulutuste täpsest olemusest ning nõuet kontrollida nõukogu kulusid samamoodi nagu teiste ELi institutsioonide kulusid ELi toimimise lepingu artikliga 319 ettenähtud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest leian, et kuna halduskulud on suurenenud ja eriti kuna tegemist võib olla osaliselt tegevuskuludega, tuleks nõukogu kulusid kontrollida samamoodi nagu teiste ELi institutsioonide kulusid ELi toimimise lepingu artikliga 319 ettenähtud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Pärast seda kui võeti vastu mitmed fraktsioonide S&D, ALDE, EPP, Verts/ALE ja GUE/NGL ühised muudatusettepanekud ning paljud individuaalselt esitatud lisaettepanekuid, ei olnud meil midagi raporti toetamise vastu ning hääletasime lõpuks selle poolt.

 
  
  

Raport: Sarah Ludford (A7-0198/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Euroopa Liidus süüdistatavatele isikutele kriminaalmenetluses suulisele ja kirjalikule tõlkele õiguse andmist käsitleva direktiivi vastuvõtmise poolt. Otsesõnu tähendab see seda, et kui teid kahtlustatakse, vahistatakse, küsitletakse või süüdistatakse ning see toimub riigis, mille riigikeelest te ei saa aru, siis on teil õigus kuulamistel, ülekuulamistel ning kohtumistel advokaadiga kasutada suulist ja kirjalikku tõlget. Eesmärgiks on vältida eksimusi õigusemõistmisel. Isikut, kes on Euroopa vahistamismääruse alusel vahistatud või välja antud või ka lihtsalt vahistatud muus kui oma päritoluriigis, tuleb õiglaselt kohelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Mina hääletasin selle raporti poolt, kuna uude Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kätketud võrdne õigus tõlkele kõikjal Euroopa Liidu kohtutes aitab suurendada kohtute erapooletust ning tõhusust. Kuna kõik ELi liikmesriigid on ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, on nad kohustatud tagama õiglase kohtumõistmise ja korrektse õigusnormide kohaldamise. Kahjuks ei ole tegelikkuses need õiguspõhimõtted ja kvaliteetne kohtupidamine piisavalt tagatud. Tahaksin osutada asjaolule, et õigus tõlkele kriminaalmenetluses kinnitab isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele ja õigust olla kohtus ära kuulatud.

Praegu rikutakse sageli inimõigusi, kuna alati ei ole mõnes ELi liikmesriigis küsitletaval või kohtu all oleval isikul, kes selle riigi keelt ei mõista, õigust suulisele ega kirjalikule tõlkele kohtus, kuna õigus tõlkele kriminaalmenetluses ei olnud siiamaani kõikjal ELis ühetaoliselt reguleeritud. Seega tuleb õiglase kohtumõistmise huvides vältida keele mittemõistmisest tulenevaid probleeme ning hoolitseda selle eest, et süüdistatav saaks aru, mida tema üle peetaval kohtuprotsessil räägitakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Nüüdsest on ELi kodanikele tagatud kõik õigused kaitsta ennast olukorras, kus nende üle peetakse kohut liikmesriigis, mis ei ole nende päritoluriik. Vastavalt direktiivile õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses tõlgitakse või selgitatakse juurdluse või kohtuistungi iga etappi asjaga seotud kahtlustatavale või süüdistatavale. Lähtuvalt üksmeelselt heakskiidetud põhjendustest, mis käsitlevad õigust õiglasele kohtumõistmisele kõikjal Euroopa Liidus, tõstab see meede Euroopa kodanikele antava kaitse kvaliteeti. Seega täiendab direktiiv selliseid juhtumeid reguleerivaid õigusnorme, kus on välja antud Euroopa vahistamismäärus, võimaldades Euroopa kodanikust süüdistataval või kahtlustataval end kriminaalmenetluses paremini kaitsta.

Kolme aasta pärast on kõikide liikmesriikide õiguses tagatud kirjaliku ja suulise tõlke teenused juurdluse või kohtuistungi käigus süüdistatavale selles keeles, mida viimane mõistab. Selle aja jooksul tuleb kõigil liikmesriikidel oma karistusõigus ühtlustada. Direktiivi kohaselt võimaldatakse kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid politseis toimuva ristküsitluse ja kaitsjaga toimuvate vestluste ajal, kusjuures teenused hõlmavad ka tähtsate dokumentide tõlkimist kirjalikult. Samuti tõlgitakse otsused, millega võetakse inimeselt vabadus, süüdistused või süüdistusaktid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin kriminaalmenetluses suulisele ja kirjalikule tõlkele õiguse andmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku poolt, kuna see tugevdab kriminaalmenetluses kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õigusi. Leian, et liikmesriikide jaoks on oluline viivitamata tagada suulise tõlke teenused kriminaalmenetluses kahtlustatavatele ja süüdistatavatele isikutele, kes ei mõista või ei räägi menetluses kasutatavat keelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Me kõik teame, et kriminaalõiguse efektiivseks toimimiseks tuleb konkreetselt sätestada kahtlustatavate ja/või süüdistatavate isikute õigused, et tagada neile kohaste õiguslike ja kohtu pädevust määravate vahendite kaudu võimalus end tõhusalt kaitsta. Selles kontekstis on väga tähtis, et kahtlustatavatele ja/või süüdistatavatele oleks tagatud õigus saada teavet oma õiguste ja kohustuste, samuti nende vastu esitatud süüdistuse sisu, aga ka kõige muu olulise kohta neid puudutavas asjas just selles keeles, mida nad mõistavad. See on ainus viis tagada tõhus kaitse, mis on ju õigusriigi põhimõtte ning kaasaegse kriminaalmenetluse nurgakivi. Samuti tervitan nõukogu otsust hakata selles ja muudes valdkondades järkjärguliselt õiguskoostööd tegema, sest menetlusõiguste tagamine on kõige olulisem kohtupidamise kiiremaks, tõhusamaks ja õiglasemaks muutmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Vabadusel rajanevat ala ei saa Euroopa Liidu tegelikkuse mitmetahulisust arvestades luua ilma tagamata kõigile Euroopa kodanikele mis tahes ELi paigas võrdseid tingimusi, eriti õiguskaitse kättesaadavuse osas, mis on demokraatia ning iga õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi põhiväärtus. Sellepärast toetan ma direktiivi, millega kehtestatakse Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides ühtsed normid kriminaalmenetluses kasutatava suulise ja kirjaliku tõlke jaoks, tagades igale kodanikule, kes ei viibi oma päritoluriigis, õiguse politseis toimuva küsitluse ja kohtuistungi ajal kõnelda ning saada teavet oma emakeeles või muus talle sobivas keeles. Arvestades õiglasema Euroopa tähtsust Euroopa integratsiooni jaoks, kutsun kõiki liikmesriike üles uusi meetmeid võimalikult kiiresti rakendama ning tervet Euroopa Liitu jätkama tööd õiguste ja õiguskaitsevahendite tagamisel suurema ühtlustamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Sarah Ludfordi kaitseõiguste nimel tehtud ettepanekuga antakse kohtulikel menetlustel absoluutne suulise ja kirjaliku tõlke õigus inimestele, kelle üle peetakse kohut riigis, mille keelt nad ei mõista või väidavad mitte mõistvat. Selle tagajärjeks on kulude plahvatuslik kasv ja menetluste venimine, õigusemõistmise juba praegugi tihti ebapiisavate eelarvete vähenemine ning defitsiidi edasine kasv, mis kindlasti ei rõõmusta Angela Merkelit. Lisaks sellele suurendavad nimetatud õiguste tagamiseks kavandatavad menetlused kindlasti menetluskorra rikkumise tõttu vabaks lastavate isikute arvu.

Kõike seda tehakse eesmärgiga lahendada probleemi, mille mainiminegi on tabu: kõrge kuritegevuse tase kõigis välismaalastest mitte-europlaste massilise sisserände all kannatavates riikides. Ja mis kõige hullem, Sarah Ludford näib arvavat, et ühegi riigi õiguskaitseasutused ega kohtud ei ole ise juba selle peale tulnud, et suulisest ja kirjalikust tõlkest võib kasu olla, ja mitte ainult juurdluse ja kohtumõistmise juures, vaid ka selleks, et tagada nimetatud kaitseõigused, mis meie demokraatlikes riikides tulenevad riigisisesest õigusest ja meie rahvusvahelistest kohustustest. Raport on üleliigne ja sellepärast me selle poolt ka ei hääletanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletasin kahe käega teksti vastuvõtmise poolt, kuna sellega ei parandata mitte ainult kaitseõigusi, vaid see on ka ajalooline: esimene kaasotsustusmenetlusega vastu võetud Euroopa meede karistusõiguses. Tore, et toetajad olid nii suures enamuses. Euroopa õigusruumi ülesehitamisel tehti suur samm edasi selle ajaloolise õigusakti vastuvõtmisega, mis tagab kõigile Euroopa kodanikele õiguse suulisele ja kirjalikule tõlkele alates hetkest, mil isikule on teatavaks tehtud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse, kuulatakse üle või peetakse tema üle kohut teises Euroopa riigis, mille keelt ta ei valda. Peale selle on mul hea meel Stockholmi programmis sisalduva teekaardi üle, mis käsitleb menetluslikke kaitsemeetmeid. Kriminaalmenetluse raames küsitletavate isikute õigusi tuleb tugevdada ning kõige tähtsam on taastada tasakaal: oleme suurt edu saavutanud süüdistuse poolel, samas valitseb märkimisväärne mahajäämus kaitseõiguste osas. Siinkohal pean ma silmas samavõrd vajalikke meetmeid, nagu lähisugulaste ja isegi haavatavate isikute kategooriasse kuuluvate isikute õigusabi, õiguslik nõustamine ja teavitamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et pärast aastaid kestnud ebaõnnestumisi, hakkavad asjad lõpuks edenema ka kahtlustatavate menetluslike kaitsemeetmete rakendamise osas Euroopa tasemel, selleks et kaitsta üksikisikut kohtu suva eest. Teises liikmesriigis toimepandud kuriteoga seoses küsitlevale ELi kodanikule on nüüdsest tagatud õigus suulisele tõlkele ja oluliste dokumentide kirjalikule tõlkele tema emakeelde. Euroopa õigusruumi loomine on käimas ning ma toetan ka järgnevate kuude jooksul selle viimistlemisele suunatud algatusi, näiteks küsitlemist või isegi õigusnõustajaid käsitlevad eeskirjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Õigus korrektsele suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses on põhiõigus, mille tähtsus üha kasvab seoses ELi ülese tõhustatud õigusalase koostöö ja isikute suurema liikuvusega. Ludfordi raport on hästi tasakaalustatud ning seepärast hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eesmärgiks on luua Euroopa Liidus ühine õigusruum ühiste miinimumeeskirjade ja -standarditega, mis tagavad kriminaalmenetluses suulise ja kirjaliku tõlke õiguse. Hääletasin selle raporti poolt, kuna toetan nende kahtlustatavate ja süüdistavate, kes vastava riigi keelt ei oska ning seetõttu õigusmenetlustest aru ei saa, õiguste tugevdamist. Igaühe suhtes peavad need õigused kehtima alates hetkest, mil asjaomase riigi pädevad asutused on ametliku teatega isikule teatavaks teinud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises. Leian, et nende õiguste suhtes kehtivad ühised miinimumstandardid peaksid lihtsustama vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist ning muutma õigusalas koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sujuvamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Selles raportis on teatavaid edasiminekuid. On väga oluline, et igal kahtlustataval oleks kriminaalmenetluses võimalik viivitamatult kasutada kvaliteetseid kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid. Nende teenuste hulka tuleb arvata ka viipekeel. Samuti ei tohi unustada tõlget Braille’ kirja (punktkiri). Siiski jään mina raporti hääletusel erapooletuks. Minu arvates ei ole vastuvõetav ainult oluliseks peetavate dokumentide tõlkimine. Igal kahtlustataval on õigus täpselt teada, mis dokumentides tema kohta – nii poolt kui vastu – sisaldub. Samuti ei ole enam kohane pakkuda kirjaliku tõlke alternatiivina suulist tõlget. Igal kahtlustataval peab olema võimalik oma toimiku kõiki osi ka hiljem uurida. Ilma selleta on õiglane ja erapooletu kohtumõistmine vaid illusioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Selle määruse vastuvõtmisega tegi Euroopa Liit jälle sammukese vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise suunas. On väga oluline, et iga liikmesriigi kodanikul oleks kriminaalmenetluse käigus õigus suulisele tõlkele ja kõigi teda puudutavate dokumentide kirjalikule tõlkele. See on ainus selge ja läbipaistev viis, kuidas suurendada vastastikust usaldust ja tõhustada liikmesriikide koostööd ning kaitsta kodanike õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ühiste eeskirjadega ühise õigusruumi loomise eesmärgiks on oluliselt suurendada liikmesriikide usaldust üksteise õigussüsteemide ja kriminaalmenetluste vastu. Lisandub tihedam koostöö üksikisikute kaitse valdkonnas juurdluste ja kohtumenetluste käigus. Järgida tuleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga sätestatud norme. Kuna raportis ei käsitleta riigisiseseid küsimusi piisava põhjalikkusega, hääletasin selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Kuna pean esmatähtsaks tagada Euroopa Liidu kodanikele tõelised kaitseõigused, otsustasin toetada raportit kriminaalmenetluses suulisele ja kirjalikule tõlkele õiguse andmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta. See on osa nõukogu 2009. aastal vastu võetud teekaardist, mille eesmärgiks on tugevdada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute protsessuaalseid õigusi kriminaalmenetluses. Raporti vastuvõtmisega anname olulise panuse üksikisiku õiguste kohtuliku kaitse tugevdamisse ning samal ajal rakendame Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni põhimõtteid ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Suuline ja kirjalik tõlge peab olema tasuta, piisav ja viivitamatu – nõnda paraneb märkimisväärselt ELi kodanike võime end kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Austus iga rahva keele vastu on tõend austusest inimõiguste vastu ning sellest, et demokraatlik riik toimib nagu vaja. Täna hääletas Euroopa Parlament uue õigusakti poolt, millega tagatakse igale ELi kodanikule õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele teises liikmesriigis toimuva kriminaalmenetluse käigus. Muu hulgas hõlmab see õigus kõiki kriminaalmenetluse etappe, kõikide peamiste dokumentide kirjalikku tõlget ja kahtlustatavate ja süüdistatavate õigust edasikaebust esitada. Vaid sellisel viisil ei ole nad teistega võrreldes halvemas olukorras ning vaid sellisel viisil on täielikult tagatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 6.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. –Ludfordi raport kriminaalmenetluses kirjalikku ja suulist tõlget käsitleva direktiivi kohta võeti muutmata kujul esimesel lugemisel vastu. Kuigi mina toetasin GUE/NGLi muudatusettepanekuid piirkondlike ja vähemuskeelte lisamise kohta, lükati need tagasi. Siiski näitas lõpphääletus ülekaalukat toetust kogu raportile (637 poolthäält, 21 vastu ja 19 erapooletut).

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et tegime taas sammu liikmesriikides õiglasemate ja võrdsemate õigusmenetluste loomise suunas. Iga viisaka õigussüsteemi aluspõhimõte on see, et süüdistatavad peavad aru saama, mis nendega toimub, milliseid süüdistusi neile esitatakse ja millised on nende vastu esitatud tõendid. Rõhutaksin aga, et kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid ei vaja mitte ainult süüdistatavad. On juhtumeid, kus kuriteo ohvritel puudub täielik juurdepääs kohtus neid puudutavaid menetlusi ja protsesse käsitlevale teabele. Ka ohvrite vajadustega tuleb arvestada.

 
  
  

Raport: Edit Bauer (A7-0137/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Paljude minu kaaskodanike jaoks ei ole laienenud Euroopa Liit sotsiaalmajanduslikus mõttes piisavalt homogeenne selleks, et vältida kõlvatut konkurentsi 27 liikmesriikide ettevõtete vahel. Nii on see näiteks transpordisektoris, kus valitseb väga tugev konkurents. Peale ühtekuuluvuspoliitika, mille eest mina iga päev võitlen, kuna see võimaldab meil muu hulgas vähendada arenguvahesid Euroopa Liidus, on meil tarvis ühiseid reegleid ühtse turu jaoks. Seepärast hääletasin muudatusettepaneku poolt, millega seati kahtluse alla füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) töötavate sõidukijuhtide väljajätmine veoautojuhtide tööaega käsitlevast Euroopa õigusaktist. Nagu mu kolleegid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Prantsusmaa delegatsioonist, soovin minagi õiglast konkurentsi kõigi Euroopa raskete kaubaveokite juhtide vahel ning juhtide väsimuse ärahoidmisega suurema ohutuse tagamist meie teedel. Selle muudatusettepaneku vastuvõtmise tõttu oli mul võimalik hääletada kogu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Järgisin oma slovakist kolleegi Edit Baueri koostatud raporti vastu võtnud komisjoni soovitust lükata õigusliku tavamenetluse korras esimesel lugemisel tagasi ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse 2002. aasta direktiivi autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta. Raportis palutakse Euroopa Komisjonil ettepanek tagasi võtta ning esitada uus. Kahetsusväärselt puikles Euroopa Komisjon kõrvale ega vastanud sõnaselgelt, kas võtab ettepaneku tagasi või ei. Samuti on kahetsusväärne raportööri seisukoht, mis seisneb tema raporti tagasilükkamises selleks, et esitada muudatusettepanek, millega võetaks vastu terve direktiivi tekst. Tegelikkuses on probleemiks autovedudega tegelevad nn vale-FIEd. Lootkem, et just selles valdkonnas toimub siin edasiminek!

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin komisjoni ettepaneku tagasilükkamise poolt. Komisjon pani ette füüsilisest isikust ettevõtjana töötavad sõidukijuhid direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Minu arvates võib FIEde väljajätmine soodustada vale-FIEde tööd ning anda tööandjatele võimaluse sõidukijuhte ekspluateerida, jättes nendega töölepingud sõlmimata ning palgates neid FIEdena, kelle suhtes direktiivis sätestatud ranged töö- ja puhkeaja eeskirjad ei kehti. Konkurentsi tagamiseks autovedude turul tuleb komisjonil leida lahendus, mis tagab kõikidele sõidukijuhtidele võrdsed tingimused. Parlament on korduvalt avaldanud muret selle üle, et töölepinguga isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid koheldakse erinevalt. Taoline olukord moonutab ühtse siseturu toimimise põhimõtteid ning seab löögi alla liiklusohutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletasin komisjoni ettepaneku vastu ehk teisisõnu hääletasin selle poolt, et füüsilisest isikust ettevõtjana töötavad sõidukijuhid kuuluksid autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitleva 2002. aasta direktiivi kohaldamisalasse, ja seda järgmistel põhjustel. Esiteks kujutab väsinud juht endast maanteel ohtu. Siin ei ole vahet, kas sõidukijuht on FIE või mitte, samuti kas tema väsimuse põhjuseks sõiduki juhtimine või kaupade laadimine. Teiseks võetakse maksimaalse tööaja arvutamisel arvesse puhtalt sõidukijuhtimist ja sellega otseselt seotud tegevusi: peale- ja mahalaadimine, sõiduki puhastamine ja tehniline hooldus, reisijate abistamine, haldusformaalsused politsei- ja tolliametnikega. Üldist haldustööd, näiteks raamatupidamine, juhtimine jms, arvesse ei võeta. Seega ei kujuta tööajadirektiivi kohaldamisalasse kuulumine FIEna töötavate sõidukijuhtide tegevusele mingit ohtu. Kolmandaks ei teeninud katse määratleda selle raporti kaudu nn vale-FIEsid oma eesmärki. FIEde selge väljahääletamine tööajadirektiivi kohaldamisalast tähendas vale-FIEde julgustamist ning lõpptulemusena kõlvatu konkurentsi hoogustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga lükata komisjoni ettepanek tagasi, kuna ühtset turgu reguleerivad eeskirjad peavad kehtima eranditult kõigi suhtes. Komisjoni praegune ettepanek FIEna töötavad sõidukijuhid autovedudel tööaega reguleeriva direktiivi kohaldamisalast välja jätta võib vale-FIEsid julgustada end suuremate firmade juures registreerima, mis omakorda tekitab turul veelgi rohkem kõlvatut konkurentsi ning nõrgendab tööturgu üldiselt.

FIEna töötavate bussi- ja veoautojuhtide suhtes tuleb kohaldada neid töö- ja puhkeaja eeskirju, mida kohaldatakse suuremates firmades töötavate sõidukijuhtide suhtes. Tahaksin rõhutada, et kõigi sõidukijuhtide töötingimuste parandamiseks ning sotsiaalsete õiguste ja tagatiste kaitsmiseks, samuti liiklusohutuse suurendamiseks ning kõlvatu konkurentsi vältimiseks transporditurul tuleb meil koos komisjoniga võtta tarvilikud meetmed ning esitada sõidukijuhtide tööaja korraldamiseks uus ja parem ettepanek. Seetõttu vajame õiguslikke meetmeid vale-FIEna töötavate sõidukijuhtide vastu võitlemiseks, sest vale-FIEd on üldine tööturu probleem, mida tuleb ka sellisena lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin raporti vastu, sest lisaks peamisele küsimusele seoses FIEna töötavate sõidukijuhtide tööõigustega, on veel kaks valdkonda, mis vajavad erilist tähelepanu. Esiteks toimus kogu raportööri ja nõukogu vaheline suhtlus- ja otsustusprotsess ilma pädeva parlamendikomisjoni heakskiiduta; sellise tavaga alustamine on vastuvõetamatu, kuna õõnestab ja muudab olematuks Euroopa Parlamendi rolli. Teine ja minu meelest palju olulisem põhjus on liiklusohutus. Minu kodumaal on liiklussurmade ja liiklusõnnetustes saadud raskete vigastuste arv traagiliselt suur. Euroopa Parlamendi liikmetena on meie kohuseks teha kõik, mis võimalik nende arvude vähendamiseks. Vaadeldaval juhul peame hääletama nõnda, et teele ei satuks seaduslikul viisil ja ilma kontrollimata väsinud veoautojuhid, sest see põhjustaks katastroofilisi tagajärgi ja inimelude kaotust – varem on Euroopa Parlament niisugust asja lubanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) hääletas muudatusettepanekute 1–29 vastu eesmärgiga taastada komisjoni esialgne kava jätta FIEna töötavad sõidukijuhid direktiivi kohaldamisalast välja. Leiame, et on võimatu kontrollida, kuidas FIEna töötavad sõidukijuhid täidavad nõuet töögraafikute kokkupanemisele ja uute tellimuste saamiseks pakkumiste tegemisele kuluvat aega arvestada ja seda, kas nad kulutavad selleks osa nädalasest maksimaalsest tööajast, eriti kui seda tehakse kodust. Selle tulemusena saaksid nad vähem aega pühendada sõitmisele, kaotaksid konkurentsivõimes ja suurendaksid tööpuudust. UKIP usub samuti üksikisikute vabadusse tegelda äriga või olla FIE, kuid direktiiv on mõlemale takistuseks. Kuna siin ei ole tegemist tervise ja ohutuse küsimustega, võidavad asjast vaid suurettevõtjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – Hääletasin komisjoni tehtud autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitleva direktiivi ettepaneku tagasilükkamise poolt. Tean, et nn vana kooli sõidukijuhid peavad oma sõltumatust väga oluliseks. Kuid vastuhääletamine oli ainus viis sundida komisjoni esitama sellist ettepanekut, mis lahendaks vale-FIEna töötavate sõidukijuhtide probleemi, sest just nemad ohustavad otseselt tõelisi FIEna töötavaid ja teisi, töölepinguga töötavaid sõidukijuhte, rikkudes sektoris valitsevaid palga- ja muid tingimusi. Kui me selle põhiprobleemi lahendame, siis võime tagasi tulla selle juurde, milline on parim lahendus tõeliste FIEna töötavate sõidukijuhtide jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Tänasel Baueri raporti hääletusel olin komisjoni tehtud autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitleva direktiivi ettepaneku vastu. See tähendaks, et FIEd kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse.

Ma olen teadlik sellest, et õiged FIEna töötavad sõidukijuhid peavad sõltumatust väga oluliseks, kuid minu meelest oli vastuhääletamine ainus võimalus sundida komisjoni tegema kiiresti uut ettepanekut vale-FIEde probleemi lahendamiseks. Just nn vale-FIEna töötavad sõidukijuhid on otseseks ohuks töölepinguga töötavatele sõidukijuhtidele. Kui see põhiprobleem on lahenduse leidnud, tuleb viivitamatult hakata otsima parimat lahendust FIEna töötavate sõidukijuhtide jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin komisjoni tehtud autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitleva ettepaneku vastu. Komisjon peaks parlamendi otsust aktsepteerima ning oma ettepanekut parandama. Kõigi sellel alal tegevate töötajate, mitte ainult palgatöötajate nädalast tööaega tuleb piirata, selleks et suurendada Euroopa teedel liiklejate ohutust ja vältida kõlvatut konkurentsi transpordisektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Seaduste õigeks kohaldamiseks on hädavajalik õiguskindlus, mistõttu tuleb lugeda normitehniliselt viletsaks ning tagasi lükata iga õigusakti muutmise ettepanek, mis teeb kohaldamisala määratlemise raskemaks. Kuna direktiivi ettepaneku kohaldamisala tekitab mitmeid kahtlusi, eriti seoses FIEna töötavate sõidukijuhtide ja liikuva tegevusega hõivatud isikute eristamisega, jagame raportööri seisukohta, et direktiiv tuleb ümber sõnastada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Tööõiguse põhiväärtusi ja üldpõhimõtteid moonutavate ja ebaproportsionaalsete eeskirjadega ei ole võimalik säilitada konkurentsivõimelisi ja elujõulisi ettevõtteid, sest taolised eeskirjad põhjustavad kõlvatut konkurentsi ja töökohtade ebastabiilsust. Transpordisektoris tekitaks FIEdele erandliku positsiooni andmine ja FIEna töötavate raskete kaubaveokite juhtide ilmajätmine mitmetest sektori jaoks õigusaktidega kehtestatud (eriti tööaega puudutavatest) õigustest ja kohustustest, vastuvõetamatut ebavõrdust ja kõlvatut konkurentsi töölepinguga töötavate sõidukijuhtide suhtes, kahjustaks liiklusohutust ja suurendaks riski inimeludele. Seepärast hääletasin komisjoni ettepaneku tagasilükkamise poolt, sest ma ei arva, et see oleks kasuks väärikusele, ohutusele, tervisele, heaolule või õiglasele konkurentsile selles sektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. (IT) Mul on hea meel, et täiskogu hääletas Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu, millega sooviti läbi vaadata autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitlev direktiiv 2002/15/EÜ.

Kui liikmesriikidele oleks jäetud otsustusõigus, oleks selle tekstiga FIEna töötavad sõidukijuhid tegelikult direktiivi kohaldamisalast välja jäänud. FIEna töötavate sõidukijuhtide väljajätmine oleks aga nende soosimisega põhjustanud märkimisväärset diskrimineerimist, samuti oleks see tekitanud kõlvatut konkurentsi ettevõtete vahel, kes kipuvad üha enam eelistama paindlikumaid ja odavamaid sõltumatuid töötajaid, mis omakorda seab tõsise löögi alla liiklusohutuse.

Olgu märgitud, et Itaalia täitis 2007. aasta määrusega nr 234 õigeaegselt direktiivist 2002/15/EÜ tuleneva kohustuse, mis nägi ette direktiivi kohaldamise FIEna töötavate sõidukijuhtide suhtes alates 23. märtsist 2009, mistõttu kehtivad FIEna ja töölepingu alusel töötavate sõidukijuhtide suhtes samad eeskirjad. Seepärast ühinen oma kolleegidega delegatsioonist Popolo della Libertà ning toetan kahe käega Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasilükkamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) On väga tähtis, et parlament hääletas täna komisjoni ettepaneku tagasilükkamise poolt, millega sooviti FIEna töötavad bussi- ja veoautojuhid jätta välja nende eriala tööaega reguleeriva õigusakti kohaldamisalast. Meiegi olime selle poolt.

Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni seisukoht, mida täiskogugi toetas, oli järgmine: tervise ja ohutuse kaalutlustel ning sektoris õiglase konkurentsi tagamiseks tuleb FIEdele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele kohaldada ühesuguseid eeskirju.

Komisjoni ettepaneku eesmärgiks oli muuta autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitlevat 2002. aasta direktiivi. Parlament lükkas komisjoni ettepaneku tagasi 368 poolthäälega, 301 oli vastu ja 8 jäi erapooletuks.

Ettepaneku tagasilükkamise tagajärjel jääb 2002. aasta direktiiv (direktiiv 2002/15/EÜ) jõusse ning selle kohaselt kohaldatakse alates 2009. aasta 23. märtsist FIEdele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele ühesuguseid eeskirju.

Meie arvates on tulemus väga oluline, et võidelda sotsiaalse dumpingu vastu ja kaitsta sektori töötajate tervise ja puhkeajaga seotud õigusi ning parandada liiklusohutust.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. (IT) Meie arvates on absoluutselt vastuvõetamatu, et FIEna töötavad sõidukijuhid autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetakse. Selle otsusega kaasneb tõsiseid riske liiklusohutusele, kusjuures põhjuseks ei ole mitte ainult liiga pikk sõiduaeg, vaid kõik muud tegevused, mida sõidukijuhid on sunnitud lisaks juhtimisele ette võtma.

See otsus põhjustaks transpordifirmade vahel ka kõlvatut konkurentsi. Sellega soositaks tegelikult sõltumatuid töötajaid, kes on paindlikumad ning saavad seetõttu pakkuda teenuseid odavamalt. FIEna töötavate sõidukijuhtide väljajätmine annaks soovitule vastupidise tulemuse ka selles mõttes, et killustaks transpordifirmasid, mis omakorda põhjustaks moonutusi turul. Direktiivist kõrvalehiilimiseks võivad organiseeritud firmad jaguneda mitmeteks väikeettevõteteks.

Samuti lükkame tagasi kompromissi, mille kohaselt jäetakse otsustusõigus liikmesriikidele, sest ka see sillutaks teed ebavõrdsusele eri riikides sama tööga tegelevate üksuste vahel. Sellepärast hääletasin ettepaneku vastu. Kõike muud kõrvale jättes on autovedude alase liikuva tegevuse valdkonnas diskrimineerimise tekitamine täielikult vastuolus ühise transpordipoliitika kujundamise mõttega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletasin resoluutselt Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu jätta FIEna töötavad veoautojuhid autovedude sektori tööajadirektiivi kohaldamisalast välja. Ma jälgin sõidukijuhtide, eriti FIEna töötavate sõidukijuhtide olukorda väga teraselt, mistõttu olen tagasilükkamisega väga rahul: ma olen resoluutselt selle poolt, et FIEna töötavad sõidukijuhid kuuluksid nimetatud direktiivi kohaldamisalasse, eriti arvestades neid märkimisväärseid riske ja negatiivset mõju, mis nende väljajätmisega kaasneks. Euroopa Liidus on 1,9 miljonit elukutselist autokaubaveoga tegelevat juhti, kellest 31% on FIEd, ning ma leian, et õiglase konkurentsi tagamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks tuleb ka nende tegevust korraldada selle direktiivi raames. Praegune Euroopa, kus viimase kümnendi jooksul on kaubavedu ja liiklustihedus maanteedel pretsedenditult kasvanud, vajab enam kui kunagi varem liiklusohutust parandavaid meetmeid ja seetõttu vajab ka raamistikku elukutseliste sõidukijuhtide töötingimuste jaoks, mis kahjuks on halvenenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin komisjoni ettepaneku vastu, millega sooviti FIEna tegutsevad bussi- ja veoautojuhid tööajadirektiivi kohaldamisalast välja jätta. Siin ei räägi me ju ainult sõidukijuhtide tervise ja ohutuse kaitsest, vaid ilmselgelt ka teiste sõidukijuhtide kaitsest; väsinud veoautojuht võib olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Loen raportööri käitumise selles küsimuses skandaalseks, sest ta jätkas nõukogu ja komisjoniga läbirääkimisi ilma ametliku mandaadita. Olukord on veelgi vähem vastuvõetav selle tõttu, et turu huvid näivad olevat seatud inimeste huvidest kõrgemale. Nii ei tohi sotsiaalse Euroopa ideed jalge alla trampida ja just sellest vaimust lähtuvalt ma ka hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin täna Euroopa Komisjoni ettepaneku poolt, millega soovitakse FIEna töötavad bussi- ja veoautojuhid tööajadirektiivi kohaldamisalast välja jätta. Nimetatud direktiivil ei ole FIEdega mingit pistmist. FIEde sõidu- ja puhkeaja jaoks on sätted juba selgelt paigas. Seega ei saa liiklusohutusega nende kaasamist direktiivi kohaldamisalasse põhjendada. Mul on väga kahju, et täiskogu järgis tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust. Tegemist on märkimisväärse ettevõtlusvabaduse piiramisega, mis paneb FIEde õlgadele tohutu koorma.

Kõik see toimub ajal, mil meie peamiseks mureks on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine ja nende tegevuses bürokraatlike takistuste vähendamine. Praeguses raskes majandusolukorras tuleks Euroopa Liidul teha kõik ettevõtete abistamiseks ja mitte suruda neile peale uusi eeskirju ja bürokraatlikke nõudmisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – FIEna töötavate sõidukijuhtide lisamine tööajadirektiivi kohaldamisalasse on kuldne näide sellest, kuidas ELi juba niigi vähe usaldavates inimestes seda usaldust veelgi vähendada. Hääletasin ise komisjoni ettepaneku poolt ja mul on raske varjata oma pettumust parlamendis toimunud hääletuse tulemuste üle.

Näiteks minu kodumaal Soomes moodustavad sõltumatud enamasti ühe-kahe töötajaga transpordiettevõtjad transpordifirmadest enamuse. Seepärast ei oleks nende suhtes 48tunnise nädalase tööajapiiri kehtestamine midagi muud kui katastroof.

Kõige hullema stsenaariumi kohaselt ei tohiks autot isegi mitte pesta ega hooldada väljaspool nimetatud ajalimiiti. Nüüd vastu võetud otsust on isegi veel raskem aktsepteerida selle tõttu, et FIEna töötavate sõidukijuhtide suhtes juba kehtivadki needsamad sõidu- ja puhkeaega reguleerivad õigusaktid, mis firmade palgal olevate sõidukijuhtide suhtes. Seega ei ole parlamendi hääletustulemusel ohutusega mingit pistmist. Pigem on siin tegemist vasakpoolsete ja roheliste taktikaga, mis on suunatud väike-ettevõtjate seisundi nõrgendamisele ja meil jääb vaid üle mõistatada, miks nad seda teevad.

Ettevõtlusvabaduse reguleerimine FIEna töötavate sõidukijuhtide arvelt on lausa vilets ettekääne ja see õigusakt tuuakse kindlasti põhjenduseks, kui Soomes pikamaavedude kulusid tõstetakse. Üheski teises sektoris ei seata piiranguid sõltumatute ettevõtjate tööajale. Miks peaks seda tehtama siis transpordiettevõtjate puhul? Saan vaid loota sellele, et nõukogu on sel korral oma otsustes parlamendist targem.

 
  
MPphoto
 
 

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. (FR) FIEna töötavate sõidukijuhtide tööaja reguleerimine näib meie arvates olevat vastuolus ettevõtlusvabadusega ning füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kui sellisega. Sellepärast hääletasime Edit Baueri raporti poolt, kuna selle eesmärgiks on vaadeldav kategooria direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

Küsimus on selles, kuidas kontrollida FIE tööaega. Kuidas arvestada sellise isiku tööaega, mis ei ole sõiduaeg, vaid näiteks haldusalane ja kommertstegevus, kui ta parajasti ei ole roolis ja seetõttu sõidumeerikut ei kasuta? Ka ilma taolise kontrollisüsteemi rakendamise kuludeta ei oleks kogu asi lihtsalt vastuvõetav ning annaks surmahoobi juba praegu kriisi käes vaakuvale sektorile.

Teisalt tuleb aga intensiivsemalt võidelda vale-FIEde vastu – sõidukijuhtide vastu, kes FIEks olemist teeseldes on tegelikult varjatult töötajad, ning meil on vaja määratlust, mis aitab meil n-ö õigete ja valede sõidukijuhtide vahel vahet teha. Tõsi, meil tuleb võidelda sotsiaalse dumpingu vastu, kuid ega FIEna töötavad sõidukijuhid ei pea maksma kinni transpordisektori ja eriti kabotaaži täielikult konkurentsile avamise Euroopa poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Ma arvan, et ei ole selge, milline on vahe FIEna töötavate sõidukijuhtide ja liikuva tegevusega hõivatud isikute vahel ning see võibki suurendada nn vale-FIEna töötavate sõidukijuhtide arvu, kes ei sõlmi selleks, et mitte direktiivi kohaldamisalasse kuuluda, küll tööandjaga töölepingut, kuid ei ole ka vabad mitme kliendiga suhtlema. Nõustun raportööriga selles, et pigem tuleks FIEna töötavate sõidukijuhtide määratlust selgitada, mitte aga tõelisi FIEsid selle direktiivi kohaldamisalasse haarata.

Leian, et komisjonil tuleb raportit põhjalikult analüüsida, ning ma loodan, et see toimub niipea kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (DE) Nii parlamendi sees kui ka väljaspool parlamenti on väljendatud mitmesuguseid arvamusi FIEna töötavate sõidukijuhtide lülitamise kohta transpordi valdkonnas töötervise ja -ohutuse direktiivi kohaldamisalasse. Möönan, et kõigil on häid argumente oma arvamuse toetuseks.

Juba praegu on aga FIEsid Euroopas liiga vähe ning neid, kes ikka veel on valmis sellega riskima, ei tohiks minema peletada ega nende motivatsiooni vähendada. Aga just seda me teeme, kui hakkame Euroopa FIEde tööaega reguleerima.

Möönan, et on olemas selline nähtus nagu nn vale-FIEd, kuid mitte ainult transpordisektoris. See on kogu tööturu üldine probleem ja sellisena tulebki seda käsitleda, nagu ka raportöör õigesti märkis.

Enamik inimesi toob põhjenduseks liiklusohutuse, kuid elukutseliste sõidukijuhtide sõiduaeg on juba rangelt reguleeritud. Ega spidomeeter ei tea, kas roolis on FIE või palgatööline.

Samas ei ole aga mingit vahet, kas sõidukit juhib paberitööst väsinud FIE, töötaja või mõni muul põhjusel väsinud juht. Väikeste sõltumatute ettevõtjate pookimine bürokraatlike piirangutega on küll viimane asi, mida praegu Euroopas vajame. Sellepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Judith A. Merkies (S&D), kirjalikult. (NL) Veoautojuhtideks võivad olla töötajad, FIEd või nn vale-FIEna töötavad sõidukijuhid. Viimatimainitud kategooria isikud on tegelikult ka töötajad ja neil peavad olema töötajatega samad õigused. Just sellepärast palus parlament 2005. aastal Euroopa Komisjoni õigusloomega seotud algatusega asjasse selgust tuua. Meile esitatud autovedude tööaja eeskirjad ei reguleeri nn vale-FIEna töötavate sõidukijuhtide õiguslikku staatust piisava selgusega ega paku ka võimalikele kuritarvitustele lahendust. Hääletasin seepärast komisjoni ettepaneku vastu ning ootan komisjonilt uute paremate eeskirjade väljatöötamist.

Loomulikult erineb tõeliste FIEna töötavate sõidukijuhtide staatus töötajate omast ja nii peabki see jääma. Seepärast sooviksin, et eeskirjades, mida Euroopa Komisjonilt ootame, võetaks nendevahelist erinevust kohaselt arvesse. Meil on autovedude tööaja jaoks tarvis toimivaid reegleid, mis kaitsevad töötajaid, kaotavad võimaluse vale-FIEna tegutsemiseks ning kohtlevad õiglaselt FIEsid ning sõidu- ja puhkeaegu reguleerides tagavad teedel ohutu liiklemise.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin muudatusettepaneku poolt, millega sooviti tagasi lükata autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitleva direktiivi ettepanek, sest sellega oleks sektoris lubatud tööaega tõstetud 86 tunnile nädalas, mis võib suurendada teedel liiklusõnnetuste riski. Direktiivi vastuvõtmine tooks tõsiseid tagajärgi seoses turvalisuse, sotsiaalse dumpingu ja tööseadusandluse lammutamisega. Kuidas saab see olla ohutum eurooplaste jaoks, kui autojuhid, mootorratturid ja jalakäijad peavad liiklema samadel teedel koos täiesti kurnatud raskeveokijuhtidega? On olemas tõendid, et väsimus mõjub samuti kui alkohol. Töötajate kaitsemine ülemääraste töötundide eest ei ole uus probleem. Ei ole vahet, kas ekspluateeritakse FIEt või töötajat, küsimus on selles, kuidas hoida neid liiga palju tunde töötamast, kuna see suurendab tööõnnetuste ohtu. Sellepärast hääletasingi nii.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Edit Baueri raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta puudutab peamiselt küsimust, kas FIEna töötavad veoautojuhid peaksid kuuluma direktiivi kohaldamisalasse või mitte.

See on eriseadus (lex specialis) üldise tööajadirektiivi 2003/88/EÜ juurde. Taoline eriline määrus on mõistlik meede töötajate kaitsmise puhul, mistõttu kuuluvad selle kohaldamisalasse kõik töötajatest sõidukijuhid, sh nn vale-FIEd, ja see on eriti oluline süsteemi kuritarvitamise vältimiseks. FIEde kaasamine ei teeniks aga direktiivi eesmärki. Sellega seataks vedudega tegelevad väikese ja keskmise suurusega alltöövõtjad väga ebasoodsasse olukorda, kuna nemad peavad kaubad ise ka peale ja maha laadima. Lisaks veel paberitöö. Üldkokkuvõttes väheneks FIEde sõiduaeg märgatavalt ja see teeks neile kõvasti kahju. Minu meelest on meie majanduse selgroo moodustavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted eriti olulised. Väide, et vastasel juhul hakkaksid veoautojuhid töötama kuni 86 tundi nädalas ja sõidaksid maanteedel surmväsinutena, ei kehti absoluutselt, sest direktiivi 561/2006/EÜ kohaselt jääb sõiduaja piiriks ikkagi 56 tundi. Hääletasin seepärast komisjoni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Minu seisukoht parlamendis arutatava raporti kohta tugineb järgmistele kaalutlustele.

Raporti teemaks olev direktiiv 2002/15/EÜ ei reguleeri liiklusohutust maanteedel, vaid sätestab eeskirjad sõidukijuhtimisega kaasnevate tegevuste korraldamiseks. Täna arutatavate õigusnormide laiendamine FIEdele annaks kõigepealt surmahoobi vabale ja sõltumatule ettevõtlusele.

Teiseks ei ole ilmselgetel praktilistel põhjustel kerge kontrollida direktiivi sätete täitmist FIEna töötavate vedajate poolt. Siit jõuame järelduseni, et neid ei ole mingit mõtet direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse lülitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tänase hääletusega andis Euroopa Parlament märkimisväärse panuse Euroopa liiklusohutuse parandamiseks. Otsustades FIEd direktiivi kohaldamisalasse jätta kaotasid parlamendiliikmed ühe lünga, mis võimaldas tööaega reguleerivatest õigusaktidest mööda hiilida. Nüüd on tähtis ka direktiivi sätete jõustamine. Siis ei hakka tööandjad edaspidi enam saama kasu sõidukijuhtide vale-FIEks sundimisest. Kõigile kehtivad siis ühesugused eeskirjad ja see on ainult mõistlik, kuna töötajad ja FIEd on ühesugused inimesed, kes ühtviisi väsivad ja ühtviisi võivad seada ohtu iseendi ja teiste elu. Tegemist on edasiminekuga kõigi sõidukijuhtide jaoks, kes ei pea enam lõputuid tunde töötama kaupa peale ja maha laadides ega ootama, ja seda kõike lisaks pikkadele sõidutundidele. Palume Euroopa Komisjonil parlamendi hääletustulemust austada ning liikmesriikidel direktiivi, mis nüüd hõlmab ka FIEsid, viivitamata rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Autovedude ohutust ja sõiduaegu reguleerivad õigusaktid peavad olema kõigi osapoolte – nii töötajatest kui ka FIEdest sõidukijuhtide – jaoks ühesugused. Põhidirektiivis 2002/15/EÜ (mis jõustus töötajatest sõidukijuhtide suhtes 2005. aasta märtsikuus) sätestati ühtlasi, et alates 2009. aasta märtsist kohaldatakse selle eeskirju FIEna töötavate sõidukijuhtide suhtes. Selle muutmine oleks märk viletsast juhtimisest ning tähendaks turule järeleandmist.

Väsinud juhid on ohtlikud juhid ja ei ole vahet, kas nad on FIEd või mitte. Inimesi tuleb ületunnitöö eest kaitsta, sest see ei ohusta mitte ainult sõidukijuhti, vaid ka teisi. FIEna töötavad sõidukijuhid võivad olla suurema rahalise surve all võrreldes töötajatega. Kui FIEna töötavad sõidukijuhid välja jätta, siis kannatavad kohustusliku sõiduaja nõudeid täitma kohustatud töötajaid kasutavad transpordifirmad kõlvatu konkurentsi tõttu, ja see ei saa ju kuidagi eesmärgiks olla.

Direktiiv tõendab, et kui FIEna töötavaid sõidukijuhte ei sunnita samu tööaja nõudeid täitma, siis sunnitakse ka teisi sõidukijuhte FIEks hakkama, et tööaja nõuetest kõrvale hiilida. Just nii tekivadki nn vale-FIEd ja sellegi vastu tahan ma võidelda. Tuleb välja töötada üheselt tõlgendatav õigusakt, mis sätestab kõigile ühesugused põhieeskirjad. Sellepärast peavadki FIEna töötavad sõidukijuhid selle direktiivi kohaldamisalasse jääma.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Töötajate tervis ja ohutus on ülima tähtsusega, eriti autovedude puhul, sest õnnetustesse võivad sattuda ka jalakäijad ning teistes sõidukites reisijad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Täna hääletasime töötajate tervise ja ohutuse kaitse valdkonda puudutava paketi üle, mis tekitas olulise arutelu. Ettepanekus, mille komisjon parlamendile esitas, sooviti direktiivi kohaldamisalast välja jätta FIEna töötavad autovedajad ehk vabakutselised sõidukijuhid, kes ei tööta kellegi teise alluvuses.

Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raport aga soovitas komisjoni ettepaneku tagasi lükata. Minu arvates on siin kaks põhiprobleemi: esiteks on tarvis Euroopa tasemel määratleda mõiste FIE ja teiseks peavad kõik liikmesriigid tegema täiendavaid jõupingutusi selleks, et töötajatega, kes ise vabalt oma tööalast tegevust korraldada ei saa ja keda seetõttu FIEna värvata ei tohiks, sõlmitaks korrektsed lepingulised suhted. Kuigi minu arvates tuleks nn vale-FIEdega seonduvat käsitleda riigisisesel tasemel reguleerimise, kontrollimise ja asjakohaste karistustega, võib alanud arutelu asja vajalikus suunas edasi viia. Sellepärast leidsin pärast teemaga hoolikalt tutvumist, et õige valik oli komisjoni ettepaneku vastu hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Head kolleegid! Kui lubate, esitan selles küsimuses ka Leedu seisukoha. Leedu veoautojuhid on saavutanud hea maine üle kogu Euroopa. Nad on meie noore iseseisva Leedu riigi ettevõtluse teerajajad ning kangelased, kes on sunnitud oma perekondadest tihti pikka aega eemal olema. Euroopa lõpmatutest kiirteedest on saanud nende teine kodu. Jah, on esinenud juhtumeid, kus veoautojuhid on rikkunud ELi ohutus- ja tööalaseid määruseid. Siiski ei ole sellised intsidendid alati aset leidnud veoautojuhtide süü läbi. Mõnikord ei jäta nende tööandjad neile muud võimalust, kui eeskirju eirata. Olen saanud kirju Leedu veoautojuhtidelt, milles palutakse mul ja Euroopa Parlamendil neid kuulda võtta. Nad kirjutavad, et neid ohustab palgakaotus, kui nad oma veoautode sõidumeerikutel näha oleva läbitud vahemaa pikkust ei muuda. Seadusega nõutud puhkepäevi tihti lihtsalt ei anta või nende andmisega viivitatakse. Neid juhte, kes selle üle kaebavad, hakatakse hiljem diskrimineerima. Siinkohal on tegu juhtide õiguste ja ELi määruste selge rikkumisega – lisaks eiratakse ka rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) sätteid ning rahvusvahelist kaupade autoveolepingu konventsiooni. Mõned juhid on pöördunud Leedu ametiasutuste poole, kuid nende palveid pole kuulda võetud. Juhtide ning teetranspordi sektori teiste ringi liikuvate töötajate tervise ning ohutuse osas tuleb veel palju ära teha. See ei ole mitte ainult Leedu probleem – see puudutab kogu Euroopat. Probleemi eiramisel võivad olla saatuslikud tagajärjed.

 
  
  

Raport: Renate Sommer (A7-0109/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin toidu märgistamist käsitleva määruse poolt, sest selle eesmärk on aidata tarbijatel teha teadlikumaid valikuid – laiendades kohustuslikku märgistamist teistele toitainetele ja kehtestades päritolumaa suhtes uusi eeskirju –, ning seepärast, et selle ettepanekuga lihtsustatakse, ajakohastatakse praegu jõus olevad seitse toidu märgistamist käsitlevat direktiivi ja üks määrus ning ühendatakse need üheks õigusaktiks, muutes nõnda õiguse lihtsamaks. Ma toetasin ka nõuet, et määrusega ei reguleeritaks käsitööna valmistatud tooteid ja veine nende eripära tõttu, mis ongi juba toonud kaasa veini käsitleva omaette määruse koostamise. Päritoluriigi märgistamist, mis oli juba kohustuslik teatavate toiduainete puhul, nagu veiseliha, mesi, puuvili, köögivili ja oliivõli, tuleks laiendada ka kõigi liha-, linnuliha- ja piimatoode suhtes.

Päritoluriik tuleb näidata ka liha, linnuliha ja kala puhul, mida on kasutatud töödeldud toiduainete koostisosadena. Liha ja liha sisaldavate toiduainete puhul tuleb päritoluks määratleda riik, kus loom sündis, kus teda kasvatati ja kus ta tapeti, mitte riik, kus liha töödeldakse, nagu seda praegu tehakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ettepanekuga toidu märgistamise kohta ei püüta tarbijaid kaitsta, kinnitab EL. Sellega sätestatakse tarbijate, töötajate ja põllumajandustootjate kulul monopoolsete ettevõtete peale sunnitud konkurentsitingimused. Tarbijate õigust teada, mida nad tarbivad, toodete märgistamine ei rahulda ja – veelgi täpsemalt – nende õigust tervislikule ohutule ja kvaliteetsele toidule ei kaitsta. Tarbijad ei pruugi olla tuttavad pidevalt arenevate tehnoloogiliste ja teaduslike rakendustega ning nad ei saa aru vastavatest märgistest, toidu omadustest ja eri suuruste mõõtühikutest. Riigi, riigisiseste õigusaktide ja nende kohaldamist kontrollivate mehhanismide, mis peaksid tagama, et turustatav toit on ohutu ja tervislik, kohustust ei saa viia isiklikule alusele ega suunata üksiktarbijatele, kes peavad otsustama, kas toiduaine on nende tervisele hea või halb ja kas see on toiteväärtuse poolest kasulik.

Olemasolevad toiduskandaalid, mille on põhjustanud nende rahvusvaheliste ettevõtete vastutusvõimetus, mis toiduaineid toodavad, töötlevad ja turustavad, ei ole tingitud viletsast märgistusest, vaid kapitalistlikust tootmisest endast, mis järgib vaid kasumiseadust. Praegust vajadust tervisliku toidu järele on võimalik rahuldada vaid tootmisviisi ja toiduainete tootmise eesmärgi muutmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Sommeri raporti poolt, sest see kujutab endast tasakaalustatud kompromissi tarbijatele mõeldud teabe – millega ei tohiks liiale minna, kuna see võib olla ebatulemuslik ja liiga kulukas – ja sellise teabe puudumise vahel, mis võib kahjustada tarbija tehtavate valikute kvaliteeti. Eelkõige teeb mulle heameelt see, et Euroopa Parlament on loobunud valgusfooriskeemi põhimõttest, mis peaks näitama, milline on toiduainest tingitud terviseohu tase. Kõik teavad väga hästi, et natuke šokolaadi ja natuke veini on kasulik. Liiga palju šokolaadi ja liiga palju veini on halb. Värvikood roheline-oranžkollane-punane ei oleks üldse mõttekas olnud. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on Euroopa Parlamendi mõistuse häält kuulama pannud...

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Tarbijatel on õigus selgele, arusaadavale teabele toiduainete kohta, mida nad ostavad, ning õigus teada, millises riigis need tooted toodeti.

Eelnevalt pakitud toidu märgistamist käsitlevad selged eeskirjad on abiks tarbijaile, kes püüavad teha õigeid otsuseid ja osta tervislikku toitu. Kuna hinnanguliselt liigitatakse selle aasta lõpuks 20% Euroopa elanikkonnast rasvunuks, on selge, et tuleks kehtestada meetmed tasakaalustatud toitumise toetamiseks.

Toiduainete pakkumise, selge teabe ja liiga rohke teabe märkimise vahel märgistel, mis võib tarbijad segadusse ajada, tuleb aga saavutada tasakaal. Toidu märgistamine ei tohiks jätta liiga suurt koormust toidusektorile, eelkõige väike- ja kohalikele tootjatele. Euroopa tarbijad hindavad Euroopa põllumajandustootjate toodetud kvaliteetset toitu ning märgistele tuleks lisada selge teave riigi kohta, kus kaup toodeti. Seda tüüpi liha, linnuliha, köögivilja ja puuvilja märgistamine on vajalik selleks, et tagada, et tarbijaid ei eksitataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Renate Sommeri koostatud raporti raames toidualase teabe esitamise kohta tarbijaile hääletasin ma muudatusettepaneku 351 poolt, kuna tarbijaid tuleb toidukaupade päritoluriigist nõuetekohaselt teavitada. Seepärast toetasin ma liha, piima, köögivilja ja puuvilja ning ühte koostisosa sisaldavate toodete märgistusel kohustuslikku päritoluriigi näitamist.

Esiteks peame tagama, et Euroopa kodanikele pakutaks paremat kaitset ning et neid ei eksitataks, et toodet ei toodetaks ühes liikmesriigis, kui tegelikult on see pärit teisest riigist. See aitab tarbijatel valida mis tahes toodet, kui tarbijad on kõigist asjaoludest täiesti teadlikud ja söövad konkreetse päritolu ja kvaliteediga tooteid. Teiseks on parema märgistamisega võimalik vähendada maksudest kõrvalehoidmise juhtumeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Pakendatud toidu märgistamist reguleerivate Euroopa määruste ühendamine pakub tarbijatele võimaluse teadlikumaid otsuseid teha, ilma et tekiks komplikatsioone või et tootjad oleksid sunnitud suuri rahalisi vahendeid kulutama. Euroopa Parlamendi kolmapäevane arutelu toodete märgistamise kohta tekitas Euroopa Parlamendi liikmetes väga palju huvi, kuna see mõjutab meist igaüht. Elame maailmas, kus valitseb ebatervislik elustiil, kus rasvumine ja südame-veresoonkonna haigused on võtnud epideemia mõõtmed ning ähvardavad terviseseisundit kogu Euroopas. Seepärast on oluline, et iga tarbija teeks teatavate toidukaupade valimisel teadliku valiku. Määruste standardimine Euroopa tasandi ja toodetes sisalduvate lipiidide, küllastunud rasvhapete ja suhkru koguse ning energiasisalduse näitamine nähtaval kohal ületab keelebarjääri, mida mõned tarbijad argumendina kasutada võivad.

Euroopa Parlamendi sel nädalal tehtud otsuses rõhutatakse, et parlament mõistab vajadust kaitsta Euroopa tarbijaid, ning tunnustatakse teadlike otsuste tegemise tähtsust. Kui uued määrused on rakendatud, on tarbijate otsustada, mida nad tarbida tahavad. Ma loodan siiralt, et need määrused läbivad kiiresti ELi institutsioonilised menetlused ja saavad lähitulevikus kohustuslikeks.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton, David Campbell Bannerman and Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) hääletas Euroopa Parlamendis Sommeri raporti vastu, kuna see on lohakalt koostatud tobe tekst, mis ei toeta selgelt selliste lihtsate toiduainete päritoluriikide märgistamist nagu liha ja munad. UKIPi poliitika on toetada päritoluriigi märgistamist selleks, et aidata tootjatel kaupa müüa ja selleks, et tarbijad teaksid kindlalt, kust nende toit pärit on. Lükkasime raporti tagasi, kuna see ei kaitse põllumajandustootjate ja tarbijate huve, võimaldades samal ajal suurtel jaemüügiettevõtetel tarbijat segadusse ajada. Raportöör ise on väitnud, et ta kardab, et ettepanekuga liigutakse edasi liiga kiiresti. UKIP usub, et Euroopa Parlamendi liikmed tegutsevad, ilma et neil oleks antud teema kohta piisavalt teavet.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Tarbijatel on õigus teada, mida nende tarbitavad toiduained sisaldavad. Seepärast on toidukaupade koostis ja toiteväärtus hädavajalik, kuna see on peamiseks teguriks, mis tarbijal konkreetseid valikuid teha võimaldab.

Komisjoni ettepaneku eesmärk seoses toidukaupade märgistamise suhtes kohaldatavate ELi õigusaktide ümbersõnastamisega on olemasolevat raamistikku sel eesmärgil lihtsustada. Ettepaneku eesmärk on ka anda toiduahela sidusrühmadele suurem õiguskindlus, suurendades Euroopa toiduainetetööstuse konkurentsivõimet ja tagades toiduohutuse. Samuti anda tarbijatele toidukaupade kohta täielikku teavet ning toetada tervislikku toitumist kui üht osa Euroopa Liidu strateegias rasvumise vastu võitlemisel.

Ma tervitan järgmisi põhitähtsusega ettepanekuid määruses:

· kogu kohustuslik teave tuleb esitada minimaalse kirjasuurusega 3 mm;

· lisada tuleb põhjalik ülevaade toitainetest pakendi kõige nähtavamal osal;

· kohustuslikud andmed toidu energeetilise väärtuse ja selle rasva-, küllastunud rasvhapete ja süsivesikute sisalduse kohta konkreetse viitega suhkrutele ja soolale tuleb esitada pakendi esiküljel sobivas järjekorras.

Ma kutsun liikmesriike üles võtma need standardid vastu...

(Avaldus lühendatud vastavalt kodukorra artikli 170 lõikele 1)

 
  
MPphoto
 
 

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE), kirjalikult. (DE) Tarbijaile toidu kohta teabe andmine on kahtlemata oluline. Arutelust Brüsselis on saanud aga lobitöö lahing suurte toiduainetetööstuse ettevõtete ja tarbijakaitseorganisatsioonide vahel. Arutelul ei olnud tarbijate igapäevaelu tegelikkuse jaoks kohta. Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei esindajad Euroopa Parlamendis pooldavad minimaalset märgistamist. Tarbijad peaksid saama teha oma ostuotsused läbipaistva loetava teabe alusel. Värvikoodidega märgistamine mõjutab tarbijaid ega ei moodusta alust läbipaistvale teabele. Nn soovituslikel päevastel tarbimiskogustel (GDA) on samuti oma nõrgad kohad. Pakendile loetavalt trükitud erapooletu teabe asemel, mis käsitleb toitaineid 100 grammi või milliliitri kohta, arutas parlament seda, kas 40-aastase naise päevast tarvet võib kasutada võrdluspunktina või et kas toitainete värvkoodiga esitamine on kasulik otsustamisvahend.

Kavandatud kaugeleulatuvaid kohustuslikke nõudeid toitainete algsele märgistamisele ei saa praktikas rakendada. Oleme jätnud kõrvale ka mõtte erilistest riigisisestest sätetest, sest märgistamissüsteem peab olema võimalikult suures ulatuses standarditud. Nendel põhjustel ei saa me kavandatud ettepaneku poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kontrollimata toodete ja teabe puudumise, valeteabe ja tarbijate eksitamise tõttu esineb tohutult terviseriske (rasvumine, diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja teatavad vähitüübid). Sellele vaatamata kulutab toiduainetetööstus aastas ligikaudu kümme miljardit laste toitumisharjumuste mõjutamisele. Kaasaegne tarbijate ebakindlus seoses toidu kvaliteediga peab lõppema. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekud olid mõeldud selleks, et aidata tarbijatel teada saada, mida nad söövad, et nad õigeid otsuseid teha võiksid.

Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja kohustus on võtta vastu õigusakte, mis ei eksita tarbijaid ega sea nende tervist ohtu. Ma hääletasin raporti vastu, kuna vastu võetud muudatusettepanekud tõestasid kahjuks, et vastastikuses sõltuvuses olevad huvid on tugevamad kui tarbijaohutus, ja toiduainetetööstus – üks suuremaid investoreid reklaami alal – on saanud juhtpositsiooni, sekkudes tootmisesse ja tarbimisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – UKIP hääletas Euroopa Parlamendis Sommeri raporti vastu, kuna see on halvasti koostatud ja ebapiisavate määratlustega. Päritoluriigi määratlus oli halvasti sõnastatud, tekitades segadust. UKIPi poliitika on toetada päritoluriigi märgistamist selleks, et aidata tootjatel kaupa tarbijatele müüa ja selleks, et tarbijad teaksid kindlalt, kust nende toit pärit on. Me lükkasime raporti tagasi, kuna see ei kaitse põllumajandustootjate ja tarbijate huve, võimaldades samal ajal suurtel jaemüügiettevõtetel üldsust segadusse ajada. UKIP usub, et Euroopa Parlamendi liikmed tegutsevad piisava teabeta antud teema kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin raporti poolt, kuigi olen ikka veel teatavate aspektide pärast segaduses.

Ma usun, et oluline on lihtsustada toidukaupade märgistamist, et võimaldada tarbijatel koostisosadest, kasutusviisidest paremini aru saada ja neid paremini jälgida. Siiski ei nõustu ma meetoditega, mille abil me selle eesmärgi saavutama peaksime. Teadlikkus toodete ostmisel toiteväärtuse profiilide näitamise, suuniste ja valgusfoorisüsteemi abil ei suurene. Sellistel meetoditel puuduvad konkreetsed alused ning seetõttu ei saa neid usaldusväärseteks pidada. Seepärast on mul hea meel, et valgusfoorisüsteem on kõrvaleheidetud, kuid toiteväärtuse profiilide ja suuniste vastuvõtmise üle mul eriti hea meel ei ole.

Viimasena kiidan heaks muudatusettepaneku, milles nõutakse, et mõne toiduaine päritolu tuleb täpsustada. Usun kindlalt toote päritolu näitamisse, kuna arvan, et hädavajalik on teavitada tarbijaid nende ostetavate toodete päritolust. Loodan, et teise lugemise ajal on võimalik leppida kokku tekstis, mis on kõigile vastuvõetavam ja mis pakub paremat tasakaalu kaalul olevate huvide vahel: ühelt poolt tervis ja teiselt poolt toiduainetetööstused.

 
  
MPphoto
 
 

  Jürgen Creutzmann (ALDE), kirjalikult. (DE) Olen koos enamiku Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liikmetega otsustanud hääletada Sommeri raporti poolt. On tõsi, et liberaalidel ei õnnestunud igas valdkonnas oma eesmärke saavutada. Töödeldud toodetes sisalduva liha ja piima päritolu märgistamise vastuvõtmine on kahetsusväärne samm, kuna sellega kaasnevad tootjatele märkimisväärsed kulud ning tundub, et seda on praktikas peaaegu võimatu ellu viia. Minu jaoks aga kaaluvad hääletuse positiivsed tulemused negatiivsed selgelt üles. Esimest korda on meil kogu siseturu ulatuses ühtlustatud määrused, milles käsitletakse toidu märgistamist ning milles ei jäeta üksikutele riikidele võimalust omaette tegutseda. Lisaks sellele on minu jaoks üks hääletuse otsustavamaid õnnestumisi asjaolu, et eksitav valgusfoorimudel tagasi lükati.

Kohustuslikku värvikoodiga esitavat teavet toitainete kohta ei lubata Euroopa ega riigisisesel tasandil. Ühtsed üleeuroopalised märgistamiseeskirjad toovad ettevõtetele ja tarbijatele selget kasu. Toodete tootmis- ja müügikulu väheneb, sest tootjad peavad järgima ainult üht määrust. Tarbijad saavad ühtsest toidu märgistusest kasu Euroopast pärit toodete võrdlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Me oleme teadlikud sellest, et nende kaitseks on olemas Euroopa tarbijapoliitika. Selle eesmärgiks on kohaldada üldkehtivaid määrusi kõrgel tasemel kogu Euroopa Liidus. Tarbijad peavad aga saama toiduainete oluliste toitainete aspektide kohta selget kõikehõlmavat teavet, mis võimaldab neil teha täiesti teadlikke valikuid. Usun lisaks sellele, et vajadus võtta vastu uus määrus, et tarbijatele toiduainete kohta teavet esitada, tekib üldiste jõupingutuste raames teadlikkuse tõstmiseks sellest, kui oluline on minna üle tervislikumale toitumisele, ja selleks, et tarbijad toiduainete koostise suhtes üha tundlikumaks muuta. Ma arvan, et samuti julgustab see nii põllumajandustootjaid kui ka tööstuskontserne võtma vastu meetmed toodete märgistamise parandamiseks vastuseks tarbijate nõudmisele. Märgisele trükitud teave ei tohi tarbijaid toiduainete ostmisel seoses toidu tunnusjoonte ja eriti selle olemuse, identsuse, omaduste, koostise, kvantiteedi, säilivusaja, päritolu ning ka valmistamis- või tootmismeetoditega eksitada. Nagu ka Hipokrates on öelnud, peaks toit olema meie ravim ning meie ravim peaks olema meie toit.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Ühtne siseturu toiduainete märgistamissüsteem ei ole ülioluline ja vajalik üksnes selleks, et tagada Euroopa tarbijatele toiduohutuse kõrge tase, vaid see on ka oluline vahend ettevõtete konkurentsivõime jaoks selles ELi kaubandussektoris. Hääletan seepärast üldiselt raportööri kavandatud muudatusettepanekute poolt. Ma toetan valgusfoorisüsteemi kui rasvade, süsivesikute ja valkude taseme kohta teabe andmise vahendi tagasilükkamist ja toetan sellise ELi-ülese märgistamissüsteemi vastuvõtmist, mis on lihtne, läbipaistev ja kergesti mõistetav. Aidates tarbijatel teadlikke valikuid ja oste teha, on hädavajalik teha neile kättesaadavaks teave toiduainete koostise ja toiteväärtuse kohta ning ka peamiste toitainete ja nende vastava energiaväärtuse kohta. Olen seetõttu arvamusel, et püüdes tarbijaid nende valikutes pigem juhtida kui teavitada, on komisjon teema suhtes vastu võtnud vastu paternalistliku lähenemisviisi. Usun ka, et neid määruseid ei tohiks kohaldada ei põllumajandustootjate otseturustuse suhtes ega kohalike ja piirkondlike toodete suhtes, kuna just need tooted aitavad kaasa Euroopa gastronoomiakultuuri mitmekesisusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. (IT) Ettepanek võtta vastu määrus on seadusandlikult teedrajav seoses Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtete jaoks põhilise tähtsusega teemaga – nimelt toidualase teabe esitamise läbipaistvuse ja levitamisega.

Samal ajal kui ühelt poolt on oluline saavutada siseturg, kus kõik kodanikud ja kõik ettevõtted saavad parimaid võimalikke valikuid teha, peame teisalt võtma arvesse toidu-, veini- ja gastronoomiakultuuri erakordset pärandit, mis kujundab paljude Euroopa piirkondade traditsioone, aidates nõnda kaasa tervishoiule ning ka majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonna jätkusuutlikkusele.

Ettepaneku muutmise – nii üksikasjalise kui ka üldises plaanis muutmise – protsessi vältel on tulnud ilmsiks, et täites seda Euroopa Parlamendi kohustuste jaoks nii olulist ülesannet, on Euroopa Parlament pöördumas kohta, kus rahvusvaheliste ettevõtete huvidega kaubeldakse tarbijate kahjuks.

Seistes silmitsi sellise ebavõrdse jõuvahekorraga, mida tuleks tasakaalustada institutsioonide avaliku huvi järgimisega, saame ainult imestada väheneva avaliku huvi üle Euroopa integratsiooni vastu. Need tähelepanekud ei ole ajendatud riiklikust huvist, vaid mõistlikest kaalutlustest seoses tüüpiliste kohalike toiduainete ning tootjate ja tarbijate vahelise tugeva kohaliku sideme säilitamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin raporti poolt, kuna mulle tundub, et on oluline täpsustada ja ühtlustada paljusid eri toiduainete märgistusi ja tagada, et neil oleks usaldusväärne teaduslik väärtus. Toetasin muudatusettepanekuid, et parandada muu hulgas loetavust, et pidada kinni minimaalsest kirjasuurusest; parandada läbipaistvust seoses toiduainete päritoluga, et saaksime teada, kust teises riigis töödeldud ja müügil olev liha pärit on; parandada teavet tarbimiseks väljalastud toiduainete kvaliteedi kohta – näiteks meil peab olema võimalik teada saada, kas see, mida me sööme, on valmistatud sügavkülmutatud või külmutatud koostisosadest; esitada toiteväärtuse profiile, mis sisaldavad teavet tarbimiseks välja lastud toodete samasuse, koostise, kvantiteedi, omaduste, säilivuse ning säilitamis- ja kasutamistingimuste kohta.

Lõpuks ei tohi kogu selle määrusega karistada väiketootjaid ega mikroettevõtteid. Käsitööndustooted peaks sellest määrusest vabastatud olema. Põllumajandussektori väiketootjad peavad saama eriabi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Täna me teame, et kehva toidu või mõnede toitainete (nagu sool või rasvad) liiga suures koguses söömine võib tuua kaasa paljusid haigusi, mis mitte ainult ei kujuta endast tõsiseid rahvatervise probleeme, vaid on ka tervishoiuteenustele äärmiselt kulukad. Paljudel juhtudel oleks neid haigusi (nagu hüpertoonia) hoolikama toitumise ja asjakohase teabe abil võimalik ära hoida.

Seepärast arvan, et on hädavajalik, et toidu märgistamine oleks nõuetekohaselt reguleeritud. Me ei saa võtta vastu seadusi, et inimesi tervislikult sööma sundida, kuid saame anda tarbijatele teavet, mida nad vajavad, selleks et teada täpselt, mida nad tarbivad, et nad saaksid teha teadliku valiku. Need ei ole meetmed toiduainete tootjate vastu – tegelikult on ettepanek nii mõistlik, et see välistab traditsioonilised tooted ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtted, mis pakuvad eelnevalt pakkimata toitu. Need on hoopis rahvatervist soosivad meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma tervitan raporti vastuvõtmist, milles käsitletakse tarbijate toidualast teavitamist ja mis ühendab seitse direktiivi ja ühe määruse ning vahetab need välja. Toiduainete märgistamine on toiduohutuse tagamisel ülioluline. Ma toetan tarbijatele selge teabe andmist, vähemat bürokraatiat, õigusnormide lihtsustamist, suuremat õiguskindlust ja suuremat konkurentsivõimet toiduainetetööstuses, unustamata väikeettevõtjaid. Ma tervitan asjaolu, et ei põllumajandustootjate otseturustuse ega kohalike ega traditsiooniliste toodete suhtes ei kohaldata määruse sätteid, nagu komisjonil kavas oli. Just sellised tooted tagavad meie juured ja kultuurilise ning gastronoomilise mitmekesisuse. Samuti valmistab mulle heameelt asjaolu, et määrusega ei reguleerita eelnevalt pakitud tooteid, mida pakutakse väikestes hotellides ja toitlustusettevõtetes ning kohvikutes. Sama olukord kehtib veinide puhul. Veinidel tuleb juba näidata mitmeid kohustuslikke üksikasju ning seega oleks lisateave märgistusel liiast ning tarbijate teavitamisega seoses ebatulemuslik. Tarbijaid on vaja teavitada, kuid ilma et neile survet avaldataks või et nende valikuid juhitaks. Tarbijail peaks olema vabadus ise otsuseid teha ja nende eest vastutada.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tarbijatel on põhiõigus teada toiduainete koostisest nii palju kui võimalik ja nii palju kui see on õigustatud. Sellised teadmised on neile ka vajalik – kuigi mitte piisav – tingimus teadlike otsuste tegemisel oma toitumise kohta ning sellisel kujul aitavad teadmised edendada inimeste tervist ja heaolu. Me tunnistame ja kinnitame asjaolu, et ettepaneku struktuur on kohaldatav eriti eelnevalt pakitud toiduainete suhtes. Toitlustussektori, millest suur osa hõlmab mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, eripära tuleb kaitsta, kuna toite, mida need ettevõtted valmistavad, ei saa pidada standardseteks toodeteks.

Avaldame siiski kahetsust selle üle, et paljud olulised muudatusettepanekud on tagasi lükatud, jättes raporti sisu märkimisväärselt vaesemaks. Me võime ainult arvata, et siinse parlamendi enamus on teatavate võimsate toiduainetetööstuse sektorite huvidele järele andnud.

Näiteks pange tähele selle muudatusettepaneku tagasilükkamist, millega nõuti, et tarbijaid teavitataks alati, kui toiduks mõeldud toode on GMO-toode ja/või sisaldab saaduseid ja aineid, mida võib GMOdeks liigitada”

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Küsimus tarbijate varustamisest toidualase teabega, mis on Renate Sommeri raporti teemaks, väärib erilist tähelepanu.

Üksnes selge ja ammendava teabe andmisega toodete päritolu ja koostise kohta saame tegelikult kaitsta tarbijaid ohu suhtes teha kogematuid tarbijavalikuid, millel võib nende tervisele olla kahjulik mõju. Küsimus on seotud ka kvaliteetsete toodete kaitse poliitika ja üldisema tarbijakaitse strateegiaga, mis on mitu korda nii täiskogul kui ka põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis aruteluks üles kerkinud.

Kiidan oma kolleegi komisjoni dokumendiga tehtud töö eest ning üldiselt toetan ma tema kavandatud muudatusettepanekuid, eelkõige tema vastuseisu valgusfoorivormis märgistamise süsteemi kehtestamisele, mis on lihtsustatud ja eksitav. See süsteem oleks karistanud mõningaid looduslikke kvaliteetseid tooteid selliste toodete pärast, mida on kunstlikult muudetud eesmärgiga rohelist tuld saada.

Ma arvan, et laiendades kohustust näidata toote päritolu ja lisada töödeldud toodete tooraine koostisosad, oleme saavutanud märkimisväärne tulemus, kuigi oleksin eelistanud hääletada erandite vastu toote klassifitseerimismeetoditest, kuna need võivad kogu määruse ebatõhusaks muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin raporti vastu, milles käsitletakse nõndanimetatud toidualase teabe esitamist tarbijatele. „Põrgutee on sillutatud heade kavatsustega”, nagu märkis Jean-Paul Sartre. Euroopa Liidu „head kavatsused” seoses tarbijate teavitamisega on vastuvõetamatud ja bürokraatlikud ning meenutavad tarbijatele lapsehoidja mängimist eesmärgiga kasutada seadust, et sundida neid elama „tervislikult”, et nad ühel päeval hea tervise juures sureksid. Komisjon räägib meile ikka veel parematest õigusaktidest, bürokraatlike koormuste kaotamisest ettevõtetele ja kodanikele lähenemisest. Õigusaktid, mis on nii rasked ja sassis, nagu see reguleeriv ettepanek, ei too tarbijale mingit kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Tarbijate teavitamise reform on kokkulapitud ja politiseeritud. Komisjoni jaoks tähendab see vähem selge, kasuliku ja kergesti arusaadava teabe andmist ja rohkem moraali lugemist märgistamise kaudu. Raportöör on erilise edukuseta proovinud arvesse võtta mõistlikke muudatusettepanekuid, nagu nende kuulsate toiteväärtuse profiilide väljajätmine, millel ei ole mingit teaduslikku alust, vaid mis võrsuvad ideoloogilisest tahtest kontrollida, mis on meie taldrikutel, pannes meid end süüdi tundma. On tõsi, et selles valdkonnas on Brüsselil kindlasti vähem ebaõnnestumisi kui kõigil teistel, kes tema volitusalasse kuuluvad, nagu finantsspekulatsiooni või ebaseadusliku sisserände kontrollimine, võltsingute vastu võitlemine ja nii edasi.

See on märk nii suutmatusest kui ka türanniast: suutmatus suurte poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega silmitsi seista; türannia kaitsetute üksikisikute üle. Need profiilid on alles jäetud. Lootkem, et need teisel lugemisel kaovad! Ainus meeldiv üllatus on kohustus näidata, kas loom tapeti uimastamata ehk vastavalt tavale, et takistada meid seda tarbijate teadmata müümast tarbijaile, kes ei jaga usulisi veendumusi, mis sellist käitumist peale suruvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele.

Ma olen nõus selle hääletusega, mis võimaldab tarbijatele tulevikus juurdepääsu teatavate toiduainete selgele, loetavale ja usaldusväärsele märgistusele. Mõte värvikoodist pakendil, mis näitab, kas oluliste toitainete kogus on suur (roheline), keskmine (kollane) või väike (punane) – nagu taotlesid sotsialistid ja rohelised –, on tänu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile tagasi lükatud ja ma mul on selle üle hea meel. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesisus. Selle värvikoodi tulemuseks oleks olnud teatavate toiduainete stigmatiseerimine ja ma ei saa aru, kuidas see oleks aidanud meie kaaskodanikel tasakaalustatumalt toituda.

Meil õnnestus vältida määrust, mis on liiga raske, mis kahjustaks nii tarbijaid kui ka meie VKEsid. Mul on hea meel ka selle üle, et sõna otseses mõttes luksussektor viinamarjakasvatus saab kasu toitainetealasest märgistamisest vabastamisest. Me ei tohi seada ohtu oma veinisektorit, mille suhtes üksikasjalikku reguleerivat süsteemi juba kohaldatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma teatasin, et toetan toiteväärtuste selgemat märgistamist, mis tuleb esitada kõigi eelnevalt pakitud toiduainete pakendi esiküljel, toetades eelkõige värvikoodi kehtestamist, mis võimaldab meil oluliste toitainete taset kergemini kindlaks määrata, ja mida kaitsevad nii tarbijaühingud kui ka tervishoiutöötajad. Põllumajanduslik toiduainetööstus peab kaotama kahjuliku mõju toitainete tasakaalule, mida mõned toiduained selgelt põhjustavad. Ka mina olen võtnud seisukoha muudatusettepaneku poolt, et täiendada teavet toodete päritolu kohta, selgitades nende tegelikku päritolu ehk kohta, kust toit terviklikult saadud on. Lõpetuseks lükkasin ka tagasi ettepaneku lisada määruse raamistikku alkohol.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa Parlament võttis raporti toidu märgistamisega vastu selge häälteenamusega. See on hea uudis meie kõigi jaoks, kuna toiduainete pakendid sisaldavad olulist teavet, mis võimaldab meil, tarbijatel, oma toitumise kohta teadlikumaid otsuseid teha. Sellega teatas Euroopa Parlament, et see pooldab tarbijatele antava teabe muutmist loetavaks, kuid mitte ülemääraseks. Samuti toetas parlament nõuet värvikoodide tagasilükkamiseks, mille puhul kasutatakse valgusfoori mudelit, mis on sageli tarbijate jaoks segadusttekitav.

Euroopa Parlament otsustas ka, et teave toote energiaväärtuse kohta tuleks esitada pakendi esiküljel. Toidu märgistamise ühtlustatud ja lihtsustatud süsteem kogu Euroopa Liidus aitab kaasa ka siseturu suuremale sidususele, mis tähendab, et tootjad saavad suurema õiguskindluse, samas kui tarbijad saavad teavet, mida nad toiduainete tootjatelt saada soovivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Viimastel nädalatel ja kuudel on küsimusega pingelist lobitööd tehtud ning on ka kahetsetud, et tänasel lõplikul hääletusel saavutas mõne suurema toiduainetetööstuse mõjutaja lobitöö võidu tarbijate huvide üle. Sellest hoolimata annab lõplik raport märku edusammudest mõnes toidu märgistamise aspektis ja tasakaaluks tuleb seda tervitada kui sammu õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Holger Krahmer (ALDE), kirjalikult. (DE) Tarbijaile toidu kohta teabe andmine on kahtlemata oluline. Arutelust Brüsselis on saanud aga lobitöö lahing suurte toiduainetetööstuse ettevõtete ja tarbijakaitseorganisatsioonide vahel. Arutelul ei olnud tarbijate igapäevaelu tegelikkuse jaoks kohta. Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei esindajad Euroopa Parlamendis pooldavad minimaalset märgistamist. Tarbijad peaksid saama teha oma ostuotsused läbipaistva loetava teabe alusel. Värvikoodidega märgistamine mõjutab tarbijaid ega ei moodusta alust läbipaistvale teabele. Nn soovituslikel päevastel tarbimiskogustel (GDA) on samuti oma nõrgad kohad. Pakendile loetavalt trükitud erapooletu teabe asemel, mis käsitleb toitaineid 100 grammi või milliliitri kohta, arutas parlament seda, kas 40-aastase naise päevast tarvet võib kasutada võrdluspunktina või et kas toitainete värvkoodiga esitamine on kasulik otsustamisvahend.

Kavandatud kaugeleulatuvaid kohustuslikke nõudeid toitainete algsele märgistamisele ei saa praktikas rakendada. Me jätsime kõrvale ka mõtte riigisisestest erisätetest, sest märgistamissüsteem peab olema võimalikult suures ulatuses ühtne. Nendel põhjustel ei saa me kavandatud ettepaneku poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Isabella Lövin and Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Me otsustasime hääletada raporti poolt, kuna positiivsed küljed kaalusid negatiivsed üles. Kahjuks jäeti välja võimalused riigisiseste määruste koostamiseks, kuid usume, et need lisatakse uuesti läbirääkimiste ajal liikmesriikidega. Alkohol on ettepanekust välja jäetud ja me kaotasime hääletuse märgistamise valgusfoorisüsteemi kehtestamise üle, teisisõnu sellise süsteemi kehtestamise üle, mille puhul märgistatakse toit punase, oranžkollase või rohelisega, vastavalt sellele, kui palju eri toitaineid see sisaldab. Meil õnnestus aga suruda läbi mitmeid positiivseid muudatusettepanekuid: toidus sisalduvate nanomaterjalide märgistamine on muutunud kohustuslikuks, nagu ka liha, kala, piimatoodete, köögivilja ja puuvilja päritoluriigi ning transrasvhapete märgistamine. Samuti, kui toit sisaldab glutamiinhapet, tuleb koostisosade loetelus esitada fraas „sisaldab isu parandavaid koostisaineid”. Teiseks võiduks on asjaolu, et energia-, rasva-, küllastunud rasvhapete, suhkru-, soola- ja magusainete sisaldus tuleb märkida toote esiküljele. Lihaliim, millele parlament varem sel kevadel heakskiitu ei andnud, on pälvinud palju tähelepanu. Turul on teisi tooteid, mida kasutatakse lihatükkide kokkuliimimiseks, et jätta mulje, et see on tehtud ühest tükist – näiteks töödeldud sink. Need tooted tuleb nüüd märgistada sõnadega „liidetud lihatükkidest koosnev liha”. Need täiendused tähendavad seda, et tarbijatel on võimalik teha teadlikumaid valikuid seoses sellega, kas nad näiteks tahavad teha tervislikumaid valikuid või jätta kõrvale tooted, mida on transporditud pikkade vahemaade tagant.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni arvamuse koostajana põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis õnnitlen ma Renate Sommerit julguse ja terve mõistuse puhul!

Ma hääletasin tema ettepanekute poolt järgmistel põhjustel:

Eelnevalt pakendamata toit tuleb vabastada kohustuslikust toitainetealasest märgistamisest.

Alkohoolsetel jookidel ei ole selles direktiivis kohta.

Juustulaadne toode tuleb selgelt märgistada.

Ma ütleksin, et uus sõnastus seoses mee päritolu märgistamisega on suurepärane, sest praegu panevad suured pakendamisettevõtted oma pakenditele kirja „Euroopa Ühendusest ja väljastpoolt Euroopa Ühendust pärit mee segu”, isegi kui see segu sisaldab vaid imepisikest kogust Euroopa mett ja kui ülejäänu on kunstmesi või maitsestatud siirup, mis on pärit Hiinast.

Ma olen kindlalt vastu riigisisesele märgistamissüsteemile, mis takistab siseturgu. Lisaks sellele kardan, et need riigisisesed süsteemid võivad n-ö avada seaduselünga ja võimaldada valgusfoorisüsteemil tagauksest sisse tulla.

Vabatahtlik lisateave peaks olema teaduslikult põhjendatud, et tarbijaid mitte eksitada. Toiteväärtuse profiilid on mõiste, mis ei ole teaduslikult kaitstav teave ega ka teabe esitamise vahend, sest Euroopa Komisjoni kavandatud võrdlusalused, millele Euroopa Toiduohutusamet vastu vaidles, ei ole põhjendatud ning on täiesti prognoosimatud. See tähendaks tarbijale valeteabe andmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Gesine Meissner (ALDE), kirjalikult. (DE) Tarbijaile toidu kohta teabe andmine on kahtlemata oluline. Arutelust Brüsselis on saanud aga lobitöö lahing suurte toiduainetetööstuse ettevõtete ja tarbijakaitseorganisatsioonide vahel. Arutelul ei olnud tarbijate igapäevaelu tegelikkuse jaoks kohta. Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei esindajad Euroopa Parlamendis pooldavad minimaalset märgistamist. Tarbijad peaksid saama teha oma ostuotsused läbipaistva loetava teabe alusel. Värvikoodidega märgistamine mõjutab tarbijaid ega ei moodusta alust läbipaistvale teabele. Nn soovituslikel päevastel tarbimiskogustel (GDA) on samuti oma nõrgad kohad. Pakendile loetavalt trükitud erapooletu teabe asemel, mis käsitleb toitaineid 100 grammi või milliliitri kohta, arutas parlament seda, kas 40-aastase naise päevast tarvet võib kasutada võrdluspunktina või et kas toitainete värvkoodiga esitamine on kasulik otsustamisvahend. Kavandatud kaugeleulatuvaid kohustuslikke nõudeid toitainete algsele märgistamisele ei saa praktikas rakendada. Oleme jätnud kõrvale ka mõtte erilistest riigisisestest sätetest, sest märgistamissüsteem peab olema võimalikult suures ulatuses standarditud. Nendel põhjustel ei saa me kavandatud ettepaneku poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Toiduainete märgistamise eesmärk on tagada, et tarbijatele on tehtud kättesaadavaks täielik teave toodete sisu ja koostise kohta, et kaitsta tarbijate tervist ja huve. Oleme seepärast arvamusel, et toiduainete märgistamine on turu suurema läbipaistvuse saavutamisel põhilise tähtsusega, kuivõrd see võimaldab tootjatel tarbijaid reguleeritud ja usaldusväärsel viisil nende toodete kvaliteedist ja/või konkreetsest piirkondlikust päritolust teavitada. Samuti tervitame asjaolu, et toiduained, mida toodetakse traditsioonilisel viisil või käsitöönduslikult ning veinid väärivad erikohtlemist, võttes arvesse nende eripära.

 
  
MPphoto
 
 

  Judith A. Merkies (S&D), kirjalikult. (NL) Tervislik toitumine on oluline, ent kuidas sellega seoses valikuid tuleb teha? Suurt rolli mängib usaldusväärne ja arusaadav teave. See uus õigusakt annab tarbijatele paremat, arusaadavamat teavet, millest olulisim peab olema pakendi esiküljel nähtavas kohas, kusjuures tagaküljel esitatakse üksikasjalikum kirjeldus. See võimaldab tarbijatel tooteid ühe pilguheiduga võrrelda ja valida tervislikum toode, kui nad seda soovivad. Värvikoodi süsteemi, mille puhul pakendi esikaanel näidatakse, kas toidul on suur või väike soola- või rasvasisaldus, hääletas parlament maha. Mina hääletasin selle süsteemi poolt, kuna see andis tarbijatele selguse, ilma et oleks ülemäära õpetav olnud. Esialgset valgusfoorisüsteemi, mille puhul kasutati punast ja rohelist värvi näitamaks, kas toode on tervislik või ebatervislik, hääletusele ei pandud, sest see oli juba varasemas etapis tagasi lükatud. Ma pidasin seda süsteemi liiga lihtsustatuks ja mingis mõttes õpetavaks. Üks möödalastud võimalus nende uute eeskirjadega lisaks värvikoodi süsteemi tagasilükkamisele oli alkohoolsete jookide suhtes erandi tegemine. Häbilugu, et parlament ei hääletanud alkohoolsete jookide selge märgistamise vastu, mille puhul antakse sellist teavet nagu kilokalorite hulk ning suhkru ja teiste lisaainete sisaldus. Need uued eeskirjad pakuvad tarbijatele võimalust valida tervislikum toitumine, kui nad seda soovivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Minu seisukoht parlamendis arutletava raporti suhtes on muu hulgas ajendatud ettepanekust võtta kasutusele mitmevärviline märgistussüsteem. Toiduainete kvaliteet sõltub paljudest keerukatest teguritest, mida ei saa esitada ligikaudselt erivärviliste tabelite abil. Selle teema kohta tehtud usaldusväärsed uuringud on tegelikult näidanud, et ükski numbriline võrdlusalus ei võimalda toiduaineid täpselt kavandatud värvikategooriatesse liigitada. Mitmevärvilise märgistussüsteemi vastuvõtmine mõjutaks seega ebaõigesti tarbijate arusaama, kes peaksid hoopis läbipaistva teabe põhjal suutma otsuseid teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Kohustuslik päritoluriigi lisamine märgistusele toetab Euroopa tootjaid, kuna see pakub kõrgete kvaliteedinormide tunnustamist, mida nad kohaldavad. Meie kodanikud tahavad teada, kust nende ostetavad tooted pärit on, kas need on Euroopa või imporditud tooted. Samal ajal on teiste turgude tarbijail usk sellesse, mis on toodetud ja töödeldud Euroopa Liidus.

Tegelikult teenib kohustuslik päritoluriigi lisamine märgistusele kahte eesmärki: tarbijate teavitamist ja Euroopa toiduainete edendamist ülemaailmsetel turgudel. Ma tervitan värvikoode käsitleva muudatusettepaneku tagasilükkamist, sest sellel oleks olnud vastupidine mõju. See oleks tarbijad traditsioonilistelt, tervislikelt ja looduslikelt Euroopa toodetelt kavandatud hindamismeetodi lihtsustatud olemuse tõttu kõrvale juhtinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Ma toetasin raportit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, tegutsedes Euroopa Liidu tarbijate huvides. Üks ELi kodanike põhiõigusi on õigus teabele, sealhulgas toiduainetealasele teabele. Valikuvabadus ei ole täielik, kui see ei ole samal ajal ka teadlik valik. Raport kujutab endast olulist sammu edasi tarbijate teadlikumaks muutmisel, kehtestades ühtse märgistamissüsteemi, mis näitab toiduainete toiteväärtust, koostisosi ning päritoluriiki. Sellega kaasnevate täiendavate teavitusprogrammide kasutuselevõtuga võime saavutada eesmärgi, et tarbijad teevad toidu valikutes sobivaid otsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et võeti vastu raport, mis vastab üldjoontes tasakaalustatud viisil Euroopa Komisjoni esialgsele raportile, selles mõttes, et selles nõutakse eelnevalt pakendamata toodete ja piirkondlike toodete vabastamist määruse reguleerimisalast; veini ja veinitoodete vabastamist kohustuslikust märgistamisest; valgusfoorisüsteemi (punane, kollane, roheline, millega illustreerida süsivesikute, valkude ja rasvade taset) kaotamist; ja kohustuslikku päritoluriigi näitamist liha puhul, kuigi vastavalt Euroopa Komisjoni korraldatava mõju analüüsi tulemustele. Erandid üldiselt kohaldatavast süsteemist, mis on lubatud piirkondlikele toodetele, veinile ja teataval määral lihale, on positiivsed. Tõepoolest oleks Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek üsna kahjulik Portugalile, mis on tuntud oma ajalooliste gastronoomiatraditsioonide poolest: Portugali ootaksid lisaprobleemid konkurentsis seoses ELi põhjapoolsete liikmesriikidega, kellel on väga tööstuslik toiduainetetootmine ja traditsioonilisi tehnikaid ja/või vahendeid kasutatakse harva. Sellele on lisatud väga positiivne asjaolu, et raportis sätestatakse, et põllumajandustootjate otseturustuse üldmääruse eeskirju ei kohaldata.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Määrus peab tagama märgistamissüsteemi, mis kehtib kogu ELi suhtes ja mida on – mõne erandiga – võimalik kohaldada kõigi toiduainete suhtes ning seega mitte üksnes mõne tootekategooria suhtes. Märgistussüsteemi ühtlustamine on ka eriti oluline siseturu tõrgeteta toimimiseks, kuna praegu loovad täiendavad riigisisesed määrused ja olemasolevate, märgistamist käsitlevate Euroopa õigusaktide eri tõlgendused kaubandustõkkeid ja konkurentsiga seotud probleeme. Nende probleemide lahendamine võib aidata kaasa madalamatele hindadele tootjate ja jaemüüjate jaoks ning laiendamise abil ka tarbijate jaoks.

Vastavalt Rumeenias korraldatud uuringule, mis hõlmas valimit 1000 inimesest vanuses 18–50, tunnevad rumeenlased kõige rohkem muret tooteohutuse (75%), eksitavate tingimuste (67%) ja krediidi-/laenuteenuste (51%) pärast, kusjuures kõige vähem on nad mures turismiteenuste (28%) pärast. Seepärast on toidu märgistamine vaid üks paljudest toiduga seotud aspektidest. Selline teavitamise vorm võib täiendada, kuid mitte asendada püüdeid harivate kampaaniate ja üsna tervislikku elustiili edendavate meetmete kaudu elanikkonna teadlikkust tõsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. (DE) Liha, linnuliha, piimatoodete, värske puuvilja ja köögivilja ning ühest koostisosast valmistatud töödeldud toodete päritolu kohustuslik märgistamine, mida nõutakse raportis toidualase teabe andmise kohta tarbijaile, paneb toiduainete töötlemise ettevõtetele tarbetu koormuse. Hääletasin seetõttu raporti vastu. Toiduaineid toodetakse riigipiirideüleselt Euroopa siseturul. Näiteks piimatööstuses kogutakse ja töödeldakse eri riikidest pärit piima. Eri riikidest pärit töötlemisel olevate partiide eraldi märgistamine on tehniliselt võimatu. See asetab ülemaailmsel turul edukate Euroopa äriühingute teele bürokraatlikke takistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tänane hääletus raporti üle tarbijatele toidualase teabe andmise kohta on olnud pikk, kurnav ja teataval määral pettumust valmistav. Raport on saanud 562 poolt- ja 67 vastuhäält ning oleme hääletanud poolt, sest lõppude lõpuks oleme võitnud rohkem kui kaotanud. Näiteks saavutasime võidu sellistes aspektides nagu: nanomärgistamine; liha, linnuliha, piimatoodete, värske puuvilja ja köögivilja, teiste ühest koostisosast koosnevate toodete ja ka töödeldud toidus sisalduva liha, linnuliha ja kala päritolu kohustuslik märgistamine; liha puhul vajaduse korral kolme koha märgistamine (looma sünnikoht, kasvatuskoht, tapmiskoht); transrasvhapete ja tahkestatud õli kohustuslik märgistamine; pakendi esikülg: energia, suhkur, sool, rasvad ja küllastunud rasvhapped; magusaine pakendi esiküljel; omavahel kokku liidetud lihatükkidest valmistatud liha (lihaliim) märgistamine; õli päritolu kirjeldamine (et oleks võimalik nt vältida palmiõli); rõõsk piim võib olla märgistatud kui rõõsk piim üksnes siis, kui selle kasuta-enne-kuupäev on rohkem kui seitse päeva pärast villimiskuupäeva; söögiisu suurendavad koostisosad tuleb sellistena (glutamaadid) märgistada; mingi toidu laadsete toodete märgistamine; toiteväärtuse profiilide väljajätmata jätmine. Kuid me kaotasime valgusfoori! Samuti on riiklike kavadega seoses vabatahtlik ja kohustuslik võimatu: see oli suur kaotus, kuigi oleme kindlad, et nõukogu selle parandab.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. (CS) Minu arvates ei ole pidevalt juurdetulevatest nõuetest toidu märgistamisele võrreldes nende meetmete rakendamise kuludega toitumisharjumuste muutmisel suurt kasu. Samuti ei kõrvalda see peamist probleemi, mis seisneb rasvumisjuhtumite ja rasvumisega seotud haiguste esinemisele elanikkonnas laiemalt, mis on tingitud otseselt energia sisendi ja väljundi tasakaalustamatusest seoses füüsilise liikumise puudumisega. Minu vanaema tavatses öelda, et söö, kuni kõht on pooltäis, joo kuni oled poolpurjus ja sa elad palju aastaid. Ma palun selle lihtsustamise pärast vabandust, kuid see väljendab minu vaateid praegusele ettepanekule. Ma keeldusin hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Soullie (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on Sommeri raporti hääletuse pärast üle väga hea meel. Euroopa Parlament on valinud loetava ja teavitava märgistussüsteemi, mis soodustab tasakaalustatud tarbimisharjumusi. Lisaks sellele tervitan muudatusettepaneku 205 vastuvõtmist, mis võimaldab liha ja lihasaaduste kohustuslike osade kaasamist, mis on pärit loomadelt, mida ei ole enne tapmist uimastatud. Tarbijat tuleb teavitada austusest loomade heaolu tavade vastu – tavade vastu, mis on Euroopa toidupoliitikas kesksel kohal. See ei tähenda usukogukondade stigmatiseerimist või nende liha tootmisele ja turustamisele raskuste tekitamist, vaid seisneb lihtsalt selles, et Euroopa kodanikel lastakse tarbida nii, et nad on asjaoludest täiesti teadlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Mõnest tühisest punktist hoolimata on toidu märgistamist käsitlevate õigusaktide läbivaatamine samm õiges suunas. Määrus tähendab seda, et tulevikus on tarbijad toidust paremini teavitatud. Ma arvan, et on kahetsusväärne, et tööstussektori lobitöö tõttu ei läinud valgusfoorisüsteemi käsitlev muudatusettepanek läbi. Värvikoodi esitamine punase, oranžkollase või rohelisega annaks tarbijale lihtsa selge idee selle kohta, kui tervislik või ebatervislik toote koostis on.

Uue õigusakti tugevad punktid sisaldavad vajadust, et toiduainetetootjad tooksid esile toote energia-, soola-, suhkru-, rasva- ja küllastunud rasva sisalduse. Liha, kala ja piimatoodete päritolu tuleb nüüd pakendil välja tuua. Tarbijad saavad nüüd kindlaks teha, kus loomad sündisid, kus neid kasvatati ja kus nad tapeti. Nad saavad valida kohalikke ja piirkondlikke tooteid ja vältida toidu tarbetut kaugelt transportimist. Piima, mille säilivusaeg ületab seitset päeva, ei märgistata enam kui värsket piima.

Lahendatud on transrasvade ja rasvade ning maitsetugevdajate küsimus. Kui toodet on magustatud, tuleb see pakendil esitada. Kõik need otsused kujutavad endast edusamme tarbijate jaoks, kes on nüüd hästi teavitatud ning suudavad teha läbimõeldud valikuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Ma tervitan raportit, mis teeb kohustuslikuks toidu valgusfoorivärvidega märgistamise. See on tarbijate kõige eelistatum süsteem ning võimaldab neil oma toitumise üle kontroll saavutada. Ma tervitan ka Šotimaalt pärit šoti viski märgistamise kaitstud staatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Praegu meie ostukärud n-ö vaikivad teabe puudumise tõttu: kust on lasanjes kasutatud veiseliha pärit? Kust on pärit tomatid supis? Tarbija ei tea! See teabe puudumine takistab teda tegemast teadlikku valikut, eelkõige seoses toidu süsinikdioksiidi jalajäljega. Võin seepärast ainult tervitada asjaolu, et Euroopa Parlament on järginud minu seisukohta, kehtestades muu hulgas ühest koostisainest koosnevate toodete ja töödeldud toiduainetes kasutatud liha, linnuliha ning kala päritoluriigi kohustusliku esitamise. See on teine samm õiges suuna, et meie tarbijatele usaldusväärset ja kvaliteetset infot anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Selleks et tagada lihtsustatud teabe kaudu tarbijatele suurem läbipaistvus, toiduettevõtetele suurem õiguskindlus ja suurem selgus ühenduse õigustikus, on vaja kogu Euroopas ühtsemat toidu märgistamist. Minu arvates läks komisjon oma ettepanekus liiga kaugele, püüdes tarbijaid nende eelistustes harida.

Teave pakendil peab piirduma sellega, mis on oluline. Toetasin seetõttu raportööri muudatusettepanekuid, millega lükatakse tagasi valgusfoorisüsteem, mis illustreeriks süsivesikute, valgu ja rasva taset, ja tema ettepanekuid esitada teave energiaväärtuste ja toiteväärtuse kohta pakendil silmapaistval kohal. Ma usun siiski, et sellest ELi õigusaktist tuleb jätta välja kohalikud ja käsitöönduslikud tooted ning ka tooted, mida põllumajandustootjad otse turustavad. Piirkondlikud tooted tagavad kohaliku eripära jätkuvuse ja kättesaadavate toodete mitmekesisuse. Määrust ei tohiks tagada nende toodete suhtes nende eripära ja asjaolu tõttu, et need ise tagavad Euroopa mitmekesisust. Ma loodan ka, et täna vastu võetud määrus ei kahjusta sektoris väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning et vastuvõetud dokumendis sätestatud viieaastane üleminekuaeg võimaldab neil tõhusamalt kohaneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. (DE) Olen koos enamiku Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liikmetega otsustanud hääletada Sommeri raporti poolt. On tõsi, et liberaalidel ei õnnestunud igas valdkonnas oma eesmärke saavutada. Töödeldud toodetes sisalduva liha ja piima päritolu märgistamise vastuvõtmine on kahetsusväärne samm, kuna sellega kaasnevad tootjatele märkimisväärsed kulud ning tundub, et seda on praktikas peaaegu võimatu ellu viia. Minu jaoks kaaluvad hääletuse positiivsed tulemused aga negatiivsed üles. Esimest korda on meil kogu siseturu ulatuses ühtlustatud määrused, milles käsitletakse toidu märgistamist ning milles ei jäeta üksikutele riikidele võimalust omaette tegutseda. Lisaks sellele on minu jaoks üks hääletuse otsustavamaid õnnestumisi asjaolu, et eksitav valgusfoorimudel tagasi lükati. Kohustuslikku värvikoodiga esitavat teavet toitainete kohta ei lubata Euroopa ega riigisisesel tasandil. Ühtsed üleeuroopalised märgistamiseeskirjad toovad ettevõtetele ja tarbijatele selget kasu. Toodete tootmis- ja müügikulu väheneb, sest tootjad peavad järgima ainult üht määrust. Tarbijad saavad ühtsest toidu märgistusest kasu Euroopast pärit toodete võrdlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter van Dalen (ECR), kirjalikult. (NL) Ülioluliseks punktiks on siin see, et tarbijatel on õigus teada, millest nende toit koosneb. Nad peavad saama selge teabe põhjal teadlikke valikuid teha. Keskse tähtsusega on selgus tarbija jaoks ja teostatavus tööstusharu jaoks. Ometi ei ole rohkem alati parem, kui tegemist on teabega. Võtke näiteks toodete päritoluriigi märgistamine. See riigisisene lähenemisviis kujutab endast lihtsalt protektsionismi ning on seega Euroopa ja eelkõige Hollandi ekspordiettevõtetele kahjulik. Sellega saadetakse välja vale signaal, isegi iganenud signaal. Päritoluriigi märgistamine annab tegelikult tarbijatele vähe teavet, tekitades samal ajal tootjatele suuri kulusid. Arvan seepärast, et on häbi, et siinne parlament selle osa valis.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Raport tähendab, et eelnevalt pakendatud toiduainete pakendi esiküljel tuleb selgelt esitada energia-, rasva-, küllastunud rasvade, suhkru- ja soolatase. Sellega saadetakse tarbijatele selge sõnum tervisliku toitumise ja õigete valikute tegemise tähtsuse kohta. Kahjuks sai kaotuse osaliseks sotsialistide muudatusettepanek, millega oleks kehtestatud selge valgusfoorisüsteem, muutes valiku tegemise tarbijale lihtsamaks. Raportiga laiendati ka liha, linnuliha ja piimatoodete päritolu kohustuslikku märgistamist käsitlevaid eeskirju, mis peaks eemaldama sellised tooted, mis on valmistatud imporditud koostisosadest, mis on eksitavalt märgistatud, nagu Briti tooted – samm, mida peaksid tervitama nii põllumajandustootjad kui ka tarbijad kogu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Head kolleegid! Tarbijatel on õigus teada, milliseid aineid eri toiduained sisaldavad. Toidukaupade koostise ja toiteväärtuse teave on seetõttu hädavajalik, kuna see võimaldab tarbijal teadlikke ostuotsuseid teha. Inimeste jaoks, kellel on näiteks allergia, on konkreetne selge üksikasjalik ja võrreldav ning hästimõistetavas keeles teave hädavajalik. Lõpetuseks usun, et on oluline, et tarbijad saaksid omaenda otsuste eest vastutuse võtta, kuid see on võimalik vaid läbipaistva teabe alusel. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott (S&D), kirjalikult. – Fraktsiooni S&D raportöörina soovitasin oma fraktsioonil toetada muudetud raportit ja õigusloomega seotud resolutsiooni, millega muudetakse komisjoni ettepanekut toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele. Hääletasime vabatahtlike, mittesiduvate riigisiseste kavade jätkumise võimaluse väljajätmise vastu, millele minu fraktsioon kindlalt vastu on. See väljajätmine kiideti sellest hoolimata täiskogul heaks. Vaatamata sellele oli meil teistes aspektides palju positiivseid tulemusi, sealhulgas kohustuslik päritoluriigi märgistamine ning tagamine, et olulisimad koostisosad oleksid märgitud pakendi esiküljele ning et pakendi tagaküljele oleks pandud täielik toiteväärtusealane teave, mis kujutab endast komisjoni ettepaneku kindlat parendamist. Kutsun nüüd liikmesriike ja nõukogu üles viima taas sisse riigisisesed kavad ning kehtestama värvikoodid, et tarbijatel oleks juurdepääs selgele kohesele ja ausale toidualasele teabele.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) Toiduvaldkonna õigusaktid peaksid põhinema asjaoludel, mitte muljetel. Pakendil olev teave peaks olema täpne loetav ja arusaadav. Toiteväärtuse profiil on sellele üsnagi vastupidine. See ei ole asjaolu, see on mulje. Samal ajal on see viis, kuidas inimestele öelda, mida nad peaksid ja mida nad ei peaks sööma. Sellel tarbetul ja vahel eksitaval teabel ei ole toidu pakenditel kohta. Ettepaneku vastuvõtmise läbikukkumine toiteväärtuse profiili teabe kohustusliku esitamise lõpetamiseks on tõend etatismist, millel on ikka veel poliitikute ja riigiametnike üle suur võim. Ma usun kindlalt, et selline mõtteviis on Euroopa majanduskriisi tõeline põhjus.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek ELi 2020. aasta strateegia kohta (B7-0348/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ühisresolutsioonis, mida toetab viis fraktsiooni Euroopa Parlamendis, kutsutakse liikmesriike üles oma kohustustes seoses pikaajalise Euroopa Liidu majandusstrateegiaga kaugemale minema. Pärast Lissaboni strateegiat (2000–2010), mida me selle konkreetsete tulemuste puudumise pärast mäletame, ei tohi ELi 2020. aasta strateegia pettumust valmistada. Seepärast peavad liikmesriigid lõpuks reformid ellu viima ning võtma esitatud eesmärkide õnnestumiseks vajalikud meetmed. Isiklikult on mul väga hea meel, et mu kolleegid on toetanud mu nõuet lihtsustada veelgi struktuurifondidega seotud menetlusi ning on lisanud järgmise lause, mille ma resolutsioonis kavandasin. „nõuab seepärast ühtekuuluvuspoliitika rakenduseeskirjade jätkuvat lihtsustamist, et edendada kasutajasõbralikkust, järgida paremini vastutuse põhimõtet ja olla valmis reageerima tulevastele probleemidele ning majanduskriisi ohule”.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin resolutsiooni poolt, kuigi mul on kavandatud eesmärkide teostumise suhtes kahtlusi. 2020. aasta strateegias sätestatakse väga ambitsioonikad eesmärgid, mis tuleb eelolevatel aastakümnetel saavutada, nagu kvaliteetne tööhõive ja rohkem keskkonnasõbralikke töökohti, kliima- ja energiaeesmärgid ja palju muud. Ma usun aga, et strateegiast puuduvad üliolulised elemendid, nagu konkreetsete meetmete sätestamine, mis tuleb võtta, et väljakutsele reageerida. Komisjoni kavandatud strateegia on pigem üldist laadi ning komisjon peaks esitama viivitamatult üksikasjalikumad kavad, et selgitada, kuidas kavandatud algatusi rakendatakse. Vastasel juhul võib strateegia jääda pelgalt hüüdlausete kogumikuks, millel puudub konkreetne toetus ning mis kordab Lissaboni strateegia ebaõnnestumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Loomulikult pooldan ma 2020. aasta strateegia eesmärke, eelkõige tööhõive-, teadusuuringute, arendustegevuse, uuendustegevuse, kliimamuutuste vastasevõitluse, vaesuse vähendamise ja koolituse taseme parandamise valdkonnas. Ma kardan aga, et liikmesriikide võetud ja nende järgitavate siduvate kohustuste tõttu neid eesmärke ei saavutata. Tõepoolest, kui läheme hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest üleskutsetest kaugemale kui kooskõlastamise avatud meetod, on samadel põhjustel sama mõju. Mis ei toiminud Lissaboni strateegia puhul möödunud aastakümnel, ei toimi ka Euroopa 2020. aasta strateegia puhul. Me vajame rohkem ühenduse meetodit. Me vajame otseseid tegevusmeetmeid. See on hind, mida me ELi 2020. aasta strateegia õnnestumise nimel maksma peame.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. (HU) Head kolleegid! Ma tahaksin tervitada Euroopa Parlamendi uut resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta, milles kutsub parlament Euroopa Nõukogu üles koostama algatuse eesmärkide täitmiseks tulevikkuvaatavat ja sidusat strateegiat, ja küsida kesksete näitajate kindlaksmääramisel parlamendi arvamust. Ka riikide parlamendid, kohalikud omavalitsused ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid tuleks konsulteerimisse kaasata. Eesmärkide saavutamise käigus, mis on seotud tööturu ja vaesusevastase võitlusega, mis on määratletud Euroopa Komisjoni teemat käsitlevate ühtsete suuniste teises pooles, tuleks panna märkimisväärset rõhku meie mandri suurima ja vaeseima vähemuse – romide – sotsiaalsele kaasamisele. Ühelt poolt suureneb pidevalt romide osakaal sotsiaalkindlustussüsteemi toetava aktiivse elanikkonna segmendi hulgas, teiselt poolt toob sellise tohutusuure töötute hulga integreerimine tööturule kaasa suure majandusliku potentsiaali.

Strateegia peab looma üksikasjaliku ja jätkusuutliku ühtsete suuniste tegevuskava, eelkõige seoses tööhõive määra suurendamisega tööealise elanikkonna hulgas 75%ni, riiklikust vaesuspiirist allpool elavate inimeste arvu vähendamisega 25%ni ja koolist väljalangemise määra vähendamisega alla 10%ni vanuserühmast. Lisaks sellele peame vastavalt parlamendi resolutsioonile püstitama eesmärgiks 100% keskhariduse saavutamise. On siiski kahetsusväärne, et strateegia peaeesmärkide hulka ei kuulu sooline võrdõiguslikkus, kuigi see on Hispaania-Belgia-Ungari eesistumiskolmiku programmi põhisammas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Uue ELi 2020. aasta strateegia vastuvõtmisel tuleb võtta arvesse kogu ELi mõjutava majandus- ja finantskriisi üha suurenevat mõju. Seda silmas pidades tuleb võtta vastu ambitsioonikas ja sidus strateegia, mis on suunatud tulevikku. Selles uues ELi 2020. aasta strateegias on oluline, et inimeste ja keskkonna kaitse oleks juhtimise keskmes. Liikmesriigid peavad olema huvitatud oma avaliku sektori kulutuste vähendamisest suurte struktuurireformide abil. Jõupingutused tuleb koondada kodanikele nende osaluse ja iseseisvuse tugevdamise kaudu, toetades samal ajal nende ettevõtlus- ja uuendusvaimu, ja ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, pannes õigusaktid rohkem nende kasuks toimima. Tuleb rakendada strateegiat, mille eesmärgiks on kiirendada jätkusuutlikku majanduskasvu koos reformidega, mille eesmärk on konkurentsivõime taaskäivitamine ja parandamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma hääletasin Euroopa Liidu 2020. aasta strateegiat käsitleva resolutsiooni RC7-0348/2010 vastu, sest usun, et see strateegia ei ole midagi muud kui Lissaboni strateegia – läbikukkumise, mida praegune kriis näitab – jätkamine. On selge, et Lissaboni strateegia on olnud fiasko, nagu näitavad praegused töötuse tasemed, mida Euroopa alates 30ndatest näinud ei ole. ELi 2020. aasta strateegia on selle jätk ning see ei too kaasa ühtegi muudatust. Vaesuse vähendamise eesmärgid on küllaltki tagasihoidlikud, kuid isegi neid ei saavutata, kuna strateegia ei sisalda nende saavutamiseks ühtegi tõhusat vahendit. Selles mõttes on see mõttetu. Selle mudeli ebaõnnestumises ei ole süüdi üksnes turg või valitsused, vaid peamised fraktsioonid siinses parlamendis, kes jõudsid siin kokkuleppele Washingtoni konsensus Brüsseli konsensuseks muuta. Põhiline probleem seisneb majandusse mittesekkumises, mis takistab Euroopa integratsiooni ja muudab Euroopa sotsiaalmudeli olemasolu ja sidususe võimatuks. Reguleerimata turg ohustab demokraatiat ennast, mistõttu tahtsin hääletamisega näidata, et ma keeldun sellisest poliitikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Ma kuulasin huviga komisjoni presidendi Barroso ja presidendi Van Rompuy avaldusi.

Kuigi mul on hea meel näha Euroopa majandusjuhtimise paranemist ühise lähenemisviisi suunas, usun ma ausalt, et tippkohtumise tulemused kujutavad endast vaid tahteavaldust. Selles erilises ajaloolises pöördepunktis oleks tegelikult parim asi luua üksikute liikmesriikide bilansipuudujäägi lahendamiseks lihtsalt kindel ühine alus ning taastada usk finantsturgudesse ning meie kodanike usaldus.

Ma olen kindlasti nõus ELi 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärgiga, milleks on 27 liikmesriigi konkurentsivõime tugevdamine. Kui me tulevast majandusjuhtimise väljakutset võita soovime, on hädavajalik, et meil oleksid eeskirjad, mis on selged ja kõigi jaoks teostatavad. Peame vältima Lissaboni strateegia vigu, millel on tagajärjed kodanikele, töökohtadele ja majanduskasvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin ELi 2020. aasta strateegiat käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Arvestades selle finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi tõsidust, mida me läbi elame, tuleks EL 2020, mille nõukogu järgmisel nädalal vastu võtab, varustada selle väljakutse vastuvõtmiseks mõeldud vahendite ja eesmärkidega. Oleme praegu tunnistajateks liikmesriikide reageerimisvõime enneolematule nõrgenemisele. Peame seepärast määratlema ühised eesmärgid ja tegutsemisviisid ning tegutsema selgelt ja ühiselt nii Euroopa kui ka maailma areenil. Kui me vajalikke ühise korra ja aruandekohustuse meetmeid vastu ei võta, saadetakse Euroopa marginaliseerumise ja vaesumise teele.

Vaid tugev Euroopa, mis austab oma jagatud eeskirju, suudab uuele ajastule piisavalt reageerida. Selleks et strateegiat nõuetekohaselt rakendada ja ellu viia, tuleb tööhõive- ja eriti hariduse ning vaesuse vähendamise valdkonna jaoks püstitada selged kvantifitseeritavad eesmärgid. Samuti on ülioluline teha kõik mis võimalik selleks, et aidata liikmesriikidel oma riiklikud eesmärgid üle võtta ning tagada, et EL 2020 nõuetekohaselt rakendatakse. Viimasena pean rõhutama, kui oluline on, et parlament selle uue strateegia rakendamisse täiel määral koos komisjoni ja nõukoguga kaasatud oleks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin majandusjuhtimist käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku vastu, kuna see liigub rangemate aluslepingute ja isegi rangema korra suunas vastuvõetamatus ja ebaõnnestunud stabiilsuspaktis. See edendab koostöös IMFiga finantsdistsipliini ja konkurentsivõime nimel rangete karmistamisprogrammide kohaldamist peaaegu kogu Euroopas, mis võtab töötajatelt ära sissetuleku ja õigused ning määrab oma liikmesriikide majandused langusesse. Ettepanekus ei kummutata majandus- ja rahaliidu struktuurilisi ning institutsioonilisi probleeme ega sätestata ühenduse solidaarsusmehhanisme. Ettepanek teenib finantssüsteemi suveräänsust ning selles ei tegeleta spekulatiivsete mängudega, mis viivad ELi majandused koormavasse spekulatiivsesse laenuvõtmisesse. Lõpetuseks viib ettepanek Euroopa Liidu eemale majandusliku ja sotsiaalse lähenemise ning ühtekuuluvuse eesmärgist.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Mitmekesisus on see, mis Euroopale selle sarmi annab, kuid see kujutab endast alalist nõrkust eelkõige siis, kui me sotsiaalmajanduslikke otsuseid vastu peame võtma. Euroopa juhtide aeglane reageerimine on kahetsusväärne. Liikmesriigid lükkasid juba 1989. aastal tagasi Jacques Delors’i raporti, mille eesmärk oli luua stabiilsuse ja kasvu pakti kõrvale majanduspoliitika kooskõlastamise pakt. Nagu ütleb Jacques Delors, on see struktuuriline viga, mille eest me praegu maksame. Praegu on oluline säilitada see, mis meil on, ning eelkõige euro, mis on Euroopa integratsiooni kõige tähelepanuväärsem osa ning millest kõik kõige paremini aru saavad. Peame liikuma edasi tõelise Euroopa eelarveliidu poole.

Sellest hoolimata, et institutsioonilisel ja poliitilisel tasandil finantskontrollimehhanisme laiendada, on meil vaja Euroopa konsensust, mis parlamendis resolutsiooni üle hääletamisega juba saavutatud on. Peame reformima kogu reguleeriva raamistiku, nõudma majanduse ühist juhtimist ning finantssektori oma tegevuse kulusid katma panema. Lõpetuseks võime tunda heameelt uue Euroopa finantsstabilisatsioonimehhanismi üle, millega abistatakse riike, mis finantsraskustega silmitsi seisavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Praeguses etapis peab EL 2020 kavandatud tulemuste saavutamiseks keskenduma tõelistele konkreetsetele meetmetele, mida liikmesriigid saavutada saavad. Uuendustegevus, teadus- ja arendustegevus ning investeeringud töötajate koolitusse on hädavajalikud, selleks et Euroopa globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelisemaks muuta. See lähenemisviis võimaldab meil lahendada praegune kriis töötuse taseme vähendamise ja investeerimise toetamisega.

Oluline on ka kindlam ühtekuuluvuspoliitika piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisel, viies nõnda ellu liidu solidaarsuspõhimõtet. Ma toetan jõuliselt eri juhtalgatusi ning usun, et need toovad kaasa elamistingimuste parandamise liidus ning suurema konkurentsivõime seoses riikidega väljasool liitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin resolutsiooni EL 2020 ühisettepaneku vastu, sest kuigi selles kritiseeritakse mõningal määral komisjoni esitatud ettepanekut, ei jõuta selles probleemi tuumani ega tehta ettepanekut lahtiütlemiseks neoliberaalsest poliitikast, mis jääb komisjoni ettepanekute peamiseks suuniseks.

Selles karmis kriitikas kapitalismi suunal, mis paneb töötajad ja tavalised inimesed kannatama olulisemate tagajärgede all, milleks on töötuse süvenemine, suurenev ebavõrdsus ja vaesus, oli vaja lahtiütlemist selle aluseks olevast poliitikast.

See tähendab viivitamatut lõppu stabiilsuse ja kasvu paktile ning selle tobedatele kriteeriumitele, mis on vaid ettekäändeks, et hõlbustada töötajate üha suuremat ärakasutaist, nagu toimub Portugalis.

Vajati ka lõppu liberaliseerimisele, muu hulgas finants- ja energiasektoris, et tagada suurem riigi kontroll ning takistada neid jätkamast oma poliitikat, mis seisneb kasumi suurendamises tarbijatele ning klientidele kõrgemate hindade arvelt ning töötajate väärtustamise vähenemises.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin majanduspoliitika kooskõlastamist käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku vastu, sest selles tehakse praegusest kriisist valesid järeldusi. Kriis, mis puudutab ühisraha, ei ole mõne tsentraalse eeskirja tulemus. Selle on põhjustanud selliste riikide majanduste kokkupanemine, mis on tulemuste mõttes täiesti erinevad. Ei ole lihtsalt võimalik, et Saksamaal ning Kreekas või Hispaanias on sama majanduspoliitika. Siiski on see täpselt see, mida kavandatud meetmetega majanduspoliitika kooskõlastamiseks saavutada püütakse.

Lõpuks muudab see ELi nn siirdeliiduks. Teisisõnu kantakse tugevate riikide majanduse tulemused üle nõrgematele, ilma et lahendataks nende struktuurilisi probleeme. Olen selle vastu, sest lõpuks toob see kaasa suhteliselt tervete majanduste hävitamise ning selle tulemusel ei ole need enam ülemaailmsel turul konkurentsivõimelised. Sellega hävitatakse ka Euroopa ühendamisprojekt, mis kindlasti ei ole see, mida saavutada tahame.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) ELi 2020. aasta strateegiat käsitlev resolutsiooni ühisettepanek on mõeldud asendama mööndavasti ebaõnnestunud Lissaboni strateegiat. Tööhõive määrad Euroopas on keskmiselt 69% 20–64-aastaste inimeste hulgas ning on ikka veel märkimisväärselt madalamad kui teistes maailma osades. Noori on kriis rängalt mõjutanud – töötuse tase on suurem kui 21%. Demograafiline vananemine kiireneb. Investeeringutega innovatsiooniturgu on tõsiselt hiljaks jäädud. Uus strateegia nõuab nende suundumuste ümberpööramist eriti raskes majanduskeskkonnas. Selle raporti heidab kõrvale asjaolu, et selles rõhutatakse teadusuuringute ja uuendustegevuse kui majanduse elavnemise ning riikide majanduste kasvu stimuleerija tähtsust. Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles suurendama veelgi rohkem oma eelarvet selles konkreetses sektoris ning Kreeka jaoks on oluline, et me seda konkreetset punkti rõhutaksime. Madal tootlikkus on seotud otseselt uute ja uuenduslike ideede puudumisega. Uus strateegia on esmaklassiline võimalus, kuidas meie riik saaks kasutada ühenduse vahendeid ja tekitada uusi, uuenduslikke ideid, mis annavad positiivse panuse konkurentsivõime suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Markus Pieper, kirjalikult. (DE) Austatud juhataja, ma keeldusin hääletamisest Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitleva resolutsiooni üle hääletamisest. Muidugi usun ma, et ELi institutsioonide reform, parem kooskõlastamine ja uus keskendumine demograafilistele küsimustele ning uuendusstrateegiatele on vajalikud. Mulle valmistas pettumust aga parlamendi üldsõnaline lähenemine finantsturgudele ja stabiilsuse paktile. Ilma võlagraafiku ümbertegemise võimaluseta, mida me nõudnud oleme, on ELi päästepaketi tulemuseks kindlasti siirdeliidu loomine. See on liikmesriikide poliitikute jaoks keelatud valdkond. Lisaks sellele arvan, et siinse parlamendi enamuse keeldumine komisjonile suuremate kontrollivolituste andmisest ning suuremate volituste andmiseks sanktsioonide kehtestamiseks on märk tagasipöördumisest riigisisese egoistliku lähenemisviisi juurde. See ei ole Euroopa Parlamendi ajaloo hiilgav peatükk. See tähendab, et me justkui ütleksime, et Euroopa maksab oma vigade eest, kuid keegi ei saa meilt ära võtta meie õigust jätkuvalt, üha uuesti samu vigu teha. Tahaksin seepärast nõuda karistusena finantsrikkumiste eest automaatseid sanktsioonimehhanisme. Vajame ka võimalust organiseeritud eemaldumist päästefondist ning võlagraafiku ümbertegemise võimalust. Me peame praegu meetmeid ette valmistama hakkama, sest kui meid kutsutakse üles need ilma ettevalmistuseta kehtestama, on kulud kaks või kolm korda suuremad. Suur tänu teile!

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin ELi 2020. aasta strateegiat käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest ma arvasin, et see strateegia peab olema pikas perspektiivis ambitsioonikas seoses ELis tööhõive määra suurendamise ja vaesuse vähendamisega 50%. Enamik eurooplasi, kes praegu vaesuses või vaesusriskis elab, on naised, eriti eakad naised, üksikemad ning üksikemad, kellel on ülalpeetavaid, kelle eest hoolitseda.

ELi 2020. aasta strateegia keskseks prioriteediks peavad olema kvaliteetsed töökohad. Tööhõivetulemuste parandamisega seoses on hädavajalik pöörata suuremat tähelepanu tagamisele, et tööturud toimivad nõuetekohaselt, ning sotsiaalsetele tingimustele. Me peame edendama inimväärset tööd, kaitsma töötajate õigusi kogu Euroopas ning parandama töötingimusi.

Sellest tulenevalt peavad liikmesriigid võtma vastu meetmed, mille eesmärk on suurem kaasatus avatud tööturul, mis aitab vähendada deklareerimata töö taset ja tagada naiste täieliku osaluse tööturul, edendades naiste kutsealaseid võimalusi ja vajadust paremate tingimuste järele, mis aitavad neil oma töö- ja eraelu tasakaalustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Homme näeme loodetavasti ametlikku protsessi lubada Islandil ELiga ühineda, mis peaks olema meie prioriteet. Ma tahaksin näha, et luuakse ametlikult Euroopa Parlamendi ja Althingi vaheline parlamentaarne koostöökomisjon.

 
  
MPphoto
 
 

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE), kirjalikult. – Praegune finants- ja majanduskriis on näidanud, et muudatus Euroopa juhtimises on möödapääsmatu. Euroopa juhtimise töökond peaks keskenduma 27 liikmesriigi majanduspoliitika kooskõlastamise tugevdamisele. Isegi kui paljud liikmesriigid on stabiilsuse ja kasvu pakti eiranud, tuleks seda riigi rahandusdistsipliini instrumenti taaselavdada ja tugevdada liikmesriikide jaoks, kes ei rakenda meetmeid oma riigieelarve konsolideerimiseks ja oma puudujääkide kontrolli all hoidmiseks. Ka töökond peaks keskenduma liikmesriikidevahelisele kahjulikule eelarvekonkurentsile.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0349/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt järgmistel põhjustel:

– ma pean kokkulepet Euroopa finantsstabiilsuse vahendi suhtes euro stabiilsuse tagamiseks esimeseks oluliseks sammuks Euroopa Liidule kindlama ja jätkusuutlikuma majandus- ja rahapoliitika raamistiku andmise teel, kuid taunin asjaolu, et Euroopa poliitikakujundajad üha süvenevast finantskriisist hoolimata varem otsustavaid meetmeid ei võtnud;

– olen arvamusel, et hiljutised sündmused näitavad, et euroala vajab jõulisemat majandusjuhtimist ja et rahasammas ilma sotsiaalse ja majandusliku sambata on läbikukkumisele määratud;

– ma nõustun sellega, et selleks, et taastada kindlad kasvumäärad ja saavutada eesmärk, mis on jätkusuutlik majanduslik areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus, tuleb esmatähtsaks pidada tegelemist püsiva ja olulise makromajandusliku tasakaalustamatuse ning erinevustega konkurentsivõimes. Tervitan, et komisjon tunnistab selle vajadust oma teatises majanduspoliitika kooskõlastamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa kannatab selgelt majandusjuhtimise puudumise pärast. Kuigi rahapoliitika on koondunud euro ümber, jätkavad kõik liikmesriigid kahjuks omaenda majanduspoliitika elluviimist, arvestamata üsna sageli oma naabrite reformidega või vahel isegi võltsides oma avaliku sektori raamatupidamist. See oli Kreeka kriisi allikas ning võib tulevikus teisi kriise põhjustada, kui me ettevaatlikud ei ole. Seepärast kiidan ma 100% heaks selle majandusjuhtimist käsitleva resolutsiooni lõike 15 sõnastuse. Tõepoolest on õige öelda, et „liikmesriigid ei peaks oma vastavat majanduspoliitikat pidama mitte ainult riiklikuks huviks, vaid ka ühise huvi küsimuseks ja nad peaksid oma poliitika kujundama sellele vastavalt”. Lisaks tundub mulle, et kavandatud meetmed liiguvad tõesti õiges suunas: Eurostati volituste tugevdamine, Euroopa Valuutafondi loomine, eurovõlakirjade väljastamine, siduvate meetmete vastuvõtmine seoses ELi 2020. aasta strateegia rakendamisega, majanduspoliitika valdkonnas Euroopa Parlamendiga rohkem arvestamine ja nii edasi. Kõigil nendel põhjustel hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin resolutsiooni poolt ja toetan täielikult selle suundumust. Euroopa Liit peab oma majanduse juhtimise süsteemi reformima ja tagama riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse, mis on stabiilsuse ja kasvu jaoks oluline. Kavandatud Euroopa finantsstabiilsuse vahend on tõhus vaid juhul, kui rakendatakse nõuetekohaseid struktuurireforme. Ma usun, et Euroopa peaks asutama omaenda reitinguagentuuri ja laenuandmisfondi, mida saaks kasutada finantsabi andmiseks kõigile puudustkannatavatele liikmesriikidele, mitte üksnes euroala riikidele. Lisaks sellele nõuab tõhusam majanduse juhtimine tugevamat komisjoni, millele on vastavalt Lissaboni lepingu sätetele antud ülesanne kooskõlastada reformikavasid ja meetmeid ning kehtestada ühine strateegia.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, kuna usun, et majanduse juhtimise tugevdamine peab käima käsikäes Euroopa demokraatliku valitsemise seaduslikkuse tugevdamisega, mis tuleb saavutada Euroopa Parlamendi ning riikide parlamentide tihedama ja õigeaegsema osaluse kaudu kogu protsessi vältel. Ma nõustun sellega, et Euroopa 2020. aasta strateegia usaldusväärsuseks on vaja suuremat ühilduvust ja täiendavust 27 liikmesriigi riigieelarvete ja ELi eelarve vahel, ning toetan mõtet, et ELi eelarvel peaks olema olulisem roll vahendite koondajana. Ma nõustun ka sellega, et on oluline, et ELi eelarves peaks kajastuma vajadus rahastada üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan resolutsiooni, milles rõhutatakse vajadust tugeva majanduse juhtimise järele finants- ja majanduskriisiga silmitsi seistes. Praegune kriis on teinud selgeks, et vajame ühist sotsiaalmajanduslikku strateegiat ja vahendeid makromajandusliku tasakaalustamatusega, mis on meie probleeme teravdanud, kuid ELi konservatiivsed valitsused jäävad üksisilmi vahtima majanduskasvu lämmatamist, avalike teenuste lõhestamist ja erastamist ning heaolu vähendamist, kaitstes samal ajal kadedalt majanduse juhtimise privileege, mis kriisi üleelamiseks ühendada tuleb. Peame tegelema puudujääkidega, kuid meil ei õnnestu seda kriisi üle elada, kui iga riik vähendab avaliku sektori kulutusi ja sunnib kodanikke kandma finantssektori päästmise väljakannatamatut koormat, mis meie majandused katastroofi ääreni viis ja nüüd nende ellujäämisele vastu mängib. ELi valitsused peavad Torontos G20 tippkohtumisel ülemaailmse tehingumaksu kehtestamiseks survet avaldama ning seda ELi tasandil rakendades eeskuju näitama. Sama kehtib riskifondide ja erakapitali range reguleerimise suhtes. Peame looma Euroopa Valuutafondi, mis võimaldab ELi valitsustel oma majanduste kahjulike tingimusteta ümberkorraldamiseks vahendeid hankida.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Selleks et finantskriisist välja tulla, vajab Euroopa oma majanduse juhtimise ambitsioonikat ulatuslikku reformi. Euroopa Parlament rõhutab, et ühelt poolt on vaja toetuda pigem ühenduse meetodi suuremale ärakasutamisele kui valitsustevahelisuse tugevdamisele ning teiselt poolt tegevusmeetmetele, selle asemel et toetuda pelgale avatud kooskõlastamisele ja vastastikusele jälgimisele – meetodile, mis on toonud kaasa Lissaboni strateegia ebaõnnestumise. Parlamendi suure enamusega soovitatud strateegia toetub viiele sambale: ennetavam stabiilsuse ja kasvu pakt; tõeline majandusjuhtimine, mida juhib komisjon; jätkusuutlikule majandusele ülemineku kiirendamine, võttes aluseks Monti raporti ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa infrastruktuuridesse investeerimise Euroopa programmi; uued maksevahendid – Euroopa Valuutafond ja Euroopa ühendatud võlakirjaturg –, et tulevasteks kriisideks paremini valmistunud olla; parem kalibreeritud ELi 2020. aasta strateegia koos sanktsioonide ja stiimulitega selle nõuetekohaseks rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Majanduse juhtimine on väga oluline praegu, kui paljud liikmesriigid leiavad end oma puudujääkide ja võlgade tõttu eriti rasketest oludest ja kui on tehtud erakorralisi, rangeid majanduslikke otsuseid, millel sageli nende kodanikele olnud katastroofilised tagajärjed. Vastavalt sellele tuleb kogu majanduse juhtimise raamistik ning kogu stabiilsuse ja kasvu pakti ning riiklike kavade rakendamine uuesti läbi vaadata. Vastu tuleb võtta tõhusamaid meetmeid.

Nii Euroopa Liidu kui ka riikide valitsuste jaoks on oluline praegust olukorda võimalikult hästi ära kasutada, et oma olemasolevad majanduse juhtimise mehhanismid ning riikide rahandused ümber korraldada eesmärgiga saavutada Euroopa majanduses pikaajaline jätkusuutlikkus ja tõeline majanduskasv. Muus osas olen arvamusel, et liikmesriikide ja liidu institutsioonide vaheline kooskõlastamine on hädavajalik selleks, et töötada välja kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi riikide probleemidele, mis mõjutavad tervet liitu, eriti euroala.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma toetan suuremat poliitilist ühtsust ELis ning kooskõlastatud ja tugevdatud majandusjuhtimist. Euroopa vajab tõelist solidaarsust. See solidaarsus tähendab seda, et kõik liikmesriigid vastutavad selle eest, et nad teisi halva juhtimise või ebapädevuse või avaliku sektori raamatupidamise andmete varjamise tõttu ei kahjusta. Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, mis tagab euro stabiilsuse, on oluline esimene samm, mis annab Euroopa Liidule vastupidavama ja jätkusuutlikuma majandus- ja rahapoliitika raamistiku. Kahju, et selle vahendi loomine on nii palju aega võtnud. Ma toetan iga liikmesriigi avaliku sektori raamatupidamise ja puudujääkide jaoks järelevalvemehhanismi loomist, et tagada, et sanktsioone, millest teada on antud, ei kohaldata. Ma olen ka arvamusel, et olemas peaks olema Euroopa Valuutafond (EMF), millesse euroala riigid teeksid sissemakseid proportsionaalselt oma SKP suurusega. Riikide rahanduse jätkusuutlikkus on euroala stabiilsuse ja kasvu jaoks hädavajalik. Oluline on aga taastada kindlad kasvumäärad ja saavutada eesmärk, mis on jätkusuutlik majanduslik areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus, pidades esmatähtsaks tegelemist püsiva ja olulise makromajandusliku tasakaalustamatuse ning erinevustega konkurentsivõimes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Praegune kriis on Euroopa Liidu toetatud liberaalse poliitika otsene tagajärg. Stabiilsuse ja kasvu pakt on otseselt vastutav euroala elanike praeguste kannatuste eest. Soov seda rangemalt järgida on kõrvalekaldumine. Nõuda, et komisjonil oleks rohkem volitusi, on teine kõrvalekaldumine. Inimesed on need, kes toodavad rikkusi, mida valitsev Eurokraatia jagab. On viimane aeg, et inimesed Euroopas võimu enda kätte tagasi võtaksid, sest see, kes ehitab üles solidaarsuse Euroopa, mida me vajame, ei ole Barroso komisjon ega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon ega Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon – sellele resolutsioonile allakirjutanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Praegune finants- ja majanduskriis on näidanud, et EL vajab tugevamat majandus- ja rahandusjuhtimist, et euro ja rahaliidu enda stabiilsus ohtu ei satuks. ELi 2020. aasta strateegia eesmärk peaks seega olema majanduskasvu edendamine ja töökohtade loomine, kuna SKT märkimisväärne langus, tööstustootmise vähenemine ja kõrged töötuse näitajad on tõsine sotsiaalmajanduslik probleem, mida on võimalik lahendada ainult tugeva juhtimise, harmoonilise ja solidaarse koostöö abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma hääletasin majandusjuhtimise ühisresolutsiooni vastu, sest minu arvates on praegune majandusmudel läbi kukkunud. Selles ei ole süüdi mitte ainult turud ega valitsused, vaid põhifraktsioonid siin istungisaalis, kes leppisid kokku muuta Washingtoni konsensus Brüsseli konsensuseks. Põhiline probleem seisneb majandusse mittesekkumises, mis takistab Euroopa integratsiooni ja muudab Euroopa sotsiaalmudeli olemasolu ja sidususe võimatuks. Reguleerimata turg ähvardab demokraatiat ennast. Minu fraktsiooni GUE/NGL liikmed toetavad töötajate reaktsiooni kriisile, sealhulgas üldstreike Kreekas, Portugalis ja peagi ka Hispaanias. Ametiühingud on juba teatanud, et 29. septembril toimub Hispaanias üldstreik, mis langeb kokku Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni korraldatava töötajate mobilisatsiooniga. Selline on töötajate vastus sellele mudelile.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, kuna minu arvates peab majandusjuhtimise tõhustamine käima käsikäes Euroopa juhtimise demokraatliku legitiimisuse tugevdamisega ja see tuleb saavutada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide tihedama ja õigeaegsema kaasamisega kogu protsessi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Me toetasime ühisresolutsiooni, ehkki see ei ole täiuslik. Lõike 12 üle on käinud tulised vaidlused ja see jääb tervikuna sisse, ehkki me proovisime, et selle teine osa, millega tahetakse puudujääki trahvide abil piirata, jäetaks välja.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0348/2010, B7-0349/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. − Mu on kahju, et pidin nende ettepanekute vastu hääletama, sest suures osas ma toetan neid. Ma ei saa seda hääletust toetada, sest Iiri Tööpartei, millesse ma kuulun, poliitika on mitte toetada ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi.

 
  
  

Ettepanek võtta vastu otsus 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni loomise, selle volituste, arvulise koosseisu ja ametiaja kohta (B7-0295/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ühe aasta pärast, 2011. aasta juulis esitab Euroopa Komisjon arvutused mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 jaoks. On hädavajalik, et Euroopa Parlament arutaks enne saabuvaid väljakutseid ja töötaks välja oma eelarveprioriteedid. Ma hääletasin seetõttu parlamendi erikomisjoni loomise poolt, mille töö kestab üks aasta ja mille missioon on: a) määrata kindlaks Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid mitmeaastaseks finantsraamistikuks pärast 2013. aastat nii õigusloome kui ka eelarve seisukohalt; b) hinnata rahalisi vahendeid, mis on Euroopa Liidule vajalikud oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika teostamiseks 1. jaanuaril 2014 algaval ajavahemikul; c) määrata kindlaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestus; d) teha kooskõlas nende prioriteetide ja eesmärkidega ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri kohta, tuues välja liidu tegevuse põhivaldkonnad; e) anda suunised eraldiste soovituslikuks jaotuseks mitmeaastase finantsraamistiku erinevate kulurubriikide vahel kooskõlas poliitiliste prioriteetide ning kavandatava struktuuriga; f) määrata kindlaks seos ELi eelarve rahastamissüsteemi reformi ja kulutuste läbivaatamise vahel, et anda eelarvekomisjonile tugev alus läbirääkimisteks uue mitmeaastase finantsraamistiku üle. Lõpetuseks sooviksin soojalt tänada oma kolleege selle eest, et valisid mu lisaks Michel Dantinile, Alain Lamassoure’ile ja Damien Abadileselle komisjoni asendusliikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, kuna usun, et komisjoni loomine on põhimõttelise tähtsusega, et algatada 2013. aasta järgse finantsraamistiku arutelu, arvutada välja finantsressursid, mida liit vajab oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika teostamiseks perioodil, mis algab 1. jaanuarist 2014, määratleda järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestus ja teha kooskõlas kehtestatud eesmärkide ja prioriteetidega ettepanek tulevase mitmeaastase finantsraamistiku ülesehituse kohta, näidates ära liidu tegevuse peamised valdkonnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ma usun, et 2013. aasta järgse jätkusuutliku liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni loomine on hädavajalik, et töötada välja liidu järgmise eelarve konkreetsed prioriteedid ning määratleda ja võtta vastu mitmeaastase finantsraamistiku määrus. Praeguse kriisi taustal on tõepoolest vaja uuesti mõelda läbi, kuidas liidu finantsväljavaated aitavad heastada tehtud kahju ning ühtlasi luua raamistik, mille abil lahendada tulevikus esile kerkida võivad probleemid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin komisjoni loomise poolt, sest minu veendumuse kohaselt on otsustava tähtsusega see, et Euroopa Parlament võtaks talle Lissaboni lepinguga antud pädevuste raames vastu selge strateegilise kursi 2013. aasta järgseks finantsraamistikuks, et määratleda poliitilised prioriteedid, mis aitavad kaasa Euroopa integratsiooni kindlustamisele. Ma toetan suuremat poliitilist integratsiooni ning koordineeritud ja tõhustatud Euroopa juhtimist. Minu arvates on Euroopa projektiga võimalik edasi minna üksnes juhul, kui ka tegelikult on olemas solidaarsus, mis tagab tugeva majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse. Tähtis on, et see komisjon jõuaks konsensusele ELi eelarve rahastamise süsteemi reformi osas, nii et moodustustuks tugev baas uue mitmeaastase finantsraamistiku üle läbirääkimiseks. Ma esindan komisjonis Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja olen teadlik sellest, kui tähtis on töö, mida see komisjon tegema hakkab, ja milliseid raskusi see oma teel kohtab. Ma olen sellegipoolest veendunud, et Euroopa Parlamendis suudetakse võita raskused, mis on seotud konsensuse saavutamisega Euroopa üle, mis on tõhusalt solidaarne ja poliitiliselt rohkem lõimunud. Loodetavasti kehtib sama ka nõukogu kohta!

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Selle komisjoni koosseis ja kavandatud eesmärgid on põhjapaneva tähtsusega, et saavutada alates 2014. aastast mitmeaastase finantsraamistiku rakendamine, mis on ette valmistatud ennustatavate suurte väljakutsete lahendamiseks, eriti seoses säästliku ja kvalitatiivse majanduskasvu ning pikaajaliste investeeringute toetamine eesmärgiga lahendada ELis praegu kogetava kriisi pikaajalised mõjud.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on hädavajalik luua komisjon, et hakata arutama 2013. aasta järgset finantsraamistikku, eriti selleks, et täpsustada ELi eelarve rahastamise süsteemi reformi ja kulude läbivaatamise vahelist suhet, et eelarvekomisjonil oleks kindel alus läbirääkimisteks uue mitmeaastase finantsraamistiku üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, pooldame seda komisjoni, mis võimaldab meil leida strateegilise kursi tulevikuks tänu praegusest keerulisest kriisist väljatulemiseks viisi leidmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See oli puhtalt korralduslik hääletus ja meie fraktsioonil ei ole vastuväiteid otsuse ettepaneku vastuvõtmisele. Seetõttu hääletasime lihtsalt selle poolt.

 
  
  

Ettepanek võtta vastu otsus CARIFORUMi-EÜ parlamentaarses komitees osaleva delegatsiooni loomise ja arvulise koosseisu kohta (B7-0341/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See hääletus puudutab CARIFORUMi-EÜ parlamentaarses komitees osaleva delegatsiooni arvulise koosseisu ümberkujundamist. Mul ei ole vastuväiteid selle otsuse ettepaneku vastuvõtmisele. Seetõttu hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See oli puhtalt korralduslik hääletus ja meie fraktsioonil ei ole vastuväiteid otsuse ettepaneku vastuvõtmisele. Seetõttu hääletasime lihtsalt selle poolt.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika