Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2685(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0358/2010

Arutelud :

PV 16/06/2010 - 14
CRE 16/06/2010 - 14

Hääletused :

PV 17/06/2010 - 7.13
CRE 17/06/2010 - 7.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0237

Arutelud
Kolmapäev, 16. juuni 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Olukord Korea poolsaarel (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldus olukorra kohta Korea poolsaarel.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. – Austatud juhataja! Praegune arutelu Korea kohta on väga ajakohane. Olen kursis, et parlamendi delegatsioon on äsja tulnud tagasi visiidilt. Korea Vabariik on oluline samameelne partner üha tähtsamas maailma osas. Samuti on see tärkav globaalne osaleja, kes võõrustab novembris G-20 tippkohtumist.

Meie kahepoolne suhe areneb kiiresti. Hiljuti lõpetasime läbirääkimised kahe omavahel seotud lepingu osas: ambitsioonikas ja ulatuslik vabakaubandusleping ning ajakohastatud raamleping. Raamleping, mille allkirjastasime eelmisel kuul, tagab aluse tihedamaks koostööks olulistes poliitilistes küsimustes, nagu inimõigused, tuumarelva leviku tõkestamine, terrorismivastane võitlus, kliimamuutused ja energiavarustuskindlus.

Meie suhted Põhja-Koreaga on teistsuguse iseloomuga. EL toetab seoses tuumaküsimusega, mis on väga tõsine, täielikult kuuepoolseid läbirääkimisi. Oleme teinud selgeks, et edusammud tuumarelvastumises on eeltingimus laiemate suhete parandamiseks ning loomulikult rakendame sanktsioone ÜRO Julgeolekunõukogu 1718. ja 1874. aasta resolutsioonide kohaselt jõulisel viisil.

Praegustes tingimustes ei paku me normaalset arenguabi, kuid pakume humanitaartüüpi abi, mille sihtmärgiks on haavatavad piirkonnad ja inimrühmad, ning kasutame kahepoolset dialoogi, et sundida tagant kõiki probleemseid küsimusi. Inimõiguste valdkonnas, kus olukord on dramaatiline, on EL algatanud tugeva rahvusvahelise hukkamõistu, sealhulgas ÜRO suunas. Oleme öelnud, et nende küsimuste paranemine tooks kaasa paranenud kahepoolsed suhted. Seni ei ole reaktsioon olnud selline, mida oleme lootnud, kuid usun endiselt, et aus dialoog on parim lähenemisviis.

26. märtsil olime tunnistajaks Cheonani põhjaminemisele, kus hukkus 46 inimest. See šokeeriv sündmus on poolsaarel veelgi pingeid suurendanud. Uurimuse tulemused uppumise kohta on väga häirivad, eelkõige tõendusmaterjal seoses Põhja-Korea seotusega. Uurimustulemuste alusel mõistan täielikult hukka selle kohutava ja vastutustundetu teo.

Korea Vabariigi valitsus on meid juhtumi käsitlemisega täielikult kursis hoidnud ning rõhutanud, et ELi seisukoht on neile väga oluline. Olen arutanud küsimust otse välisministriga ja mõistnud hukka Korea Vabariigi ametivõimude vaoshoituse. Konsulteerime nende ja teiste huvitatud isikutega jätkuvalt tihedalt asjakohase reaktsiooni osas aruande tulemustele. Selles kontekstis toetame juhtumi üleviimist ÜRO Julgeolekunõukogule, mida Korea Vabariik 4. juulil tegi. Vaatamata hiljutistele tagasilöökidele on kõikidel asjaomastel riikidel oluline suurendada jõupingutusi kestva rahu ja julgeoleku edendamiseks Korea poolsaarel. Austatud liikmed! Euroopa Liit mängib oma täisrolli.

 
  
MPphoto
 

  Christian Ehler, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! On hea siin parlamendis kuulda kõrget esindajat. Kõrgem esindaja, kartsime, et teist saab eelarveasjatundja või asjatundja lepingute alal, ning tervitame teid siin meie peamise esindajana välispoliitikas!

(DE) Toetame täielikult teie seisukohta seoses teie selge avaldusega Lõuna-Korea fregati uppumise kohta. Meie partnerite jaoks Lõuna-Koreas oli äärmiselt oluline kuulda nii selget Euroopa Liidu seisukoha väljendamist.

Mainisite raamlepingut Koreaga. Parlamendi delegatsioon on just Koreast naasnud, kus strateegilist partnerlust võetakse väga tõsiselt. Seal öeldi meile, et Korea pool astub konkreetseid samme, et raamlepingut ellu viia. Tahaksin veel kord siinkohal selgitada, et parlament ja teie komisjon tegid väga head koostööd.

Teate, et otsustasime mitte sõita Põhja-Koreasse. See otsus võeti vastu tihedas koostöös paruness Ashtoniga, sest tahtsime selles küsimuses kasutada sama lähenemisviisi. Meie jaoks on olulised kaks asja. Peame sel aastal võtma vastu vabakaubanduslepingu. Oleme selgelt väljendanud, et Euroopa autotööstuse lobitöötegijate avaldatud surve on praeguses ulatuses vastuvõetamatu. Peame parlamendis tõsiselt uurima mõnede asjaomaste poolte väljendatud muresid, kuid parlamendile avaldatud surve on vastuvõetamatu.

Selles kontekstis on meie jaoks oluline saada liikmesriikidelt tekst, sest lobitöötegijad avaldavad survet ja parlament on valmis sellele vastupanu osutama. Peame siiski parlamendis hakkama lugemisi pidama, et olla aasta lõpus valmis võtma vastu vabakaubanduslepingut.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Maal on üks koht, kus raudne eesriie on sama tugev kui 20 aastat tagasi. Tormikad poliitilised arengud, mis tõid muutusi ja vabaduse mujal endises Nõukogude Liidus ja kiirendasid järkjärgulisi ümberkujundusi naaberriigis Hiinas, ei jõudnud Korea Demokraatlikku Vabariiki.

Siin parlamendis on täna arutusel järgmine suureneva pinge episood ühte riiki jagava kahe riigi vahel. Seekord on põhjuseks uppunud Lõuna-Korea laev – õnnetus, mille põhjustas Põhja-Korea torpeedo, mida on tõestanud ühine uurimisrühm.

Fraktsioon S&D mõistab hukka selle provokatiivse teo, milles hukkus 46 inimest ning mis seadis ohtu hapra rahu ja stabiilsuse Korea poolsaarel. Tervitame Lõuna-Korea ametivõimuse vaoshoitust, mille abil saadi pinge eskaleerumine kontrolli alla, enne kui see muutus relvastatud konfliktiks!

Iga kriisi puhul on siiski positiivne element. Sellega keskendatakse tähelepanu ja antakse võimalus uuteks jõupingutusteks peamiste osalejate poolt, et saavutada kestvaid lahendusi. Seetõttu ei ole kuuepoolsete läbirääkimiste taaselustamisele alternatiivi, eelkõige kui võtame arvesse jätkuvat selguse puudust Korea Demokraatliku Rahvavabariigi tuumaprogrammide ümber.

Homme hääletatav resolutsiooni ühisettepanek on selge märk, et enamik siin parlamendis jagab sama seisukohta hiljutise traagilise sündmuse kohta. Nemad ootavad ka huviga ELi uut kaasatust ja viimase kõrgemat poliitilist profiili jõupingutustes saavutada stabiilsus ja jõukus Korea poolsaarel.

Hindame väga ja toetame täielikult humanitaarabiprogrammide jätkamist põhjas ja kaubandussuhete parandamist lõunaga, kuid ootame rohkemat. Nüüd on meil olemas uued vahendid ja uus eesmärk ning eeldame, et EL toob uut väärtust ja dünaamikat läbirääkimistesse tulevikus.

Kokkupuutel mittedemokraatlike riikidega seisame alati dilemma ees, kuidas neile läheneda. Isoleeruda ja karistada või sekkuda ja pakkuda stiimuleid? Ei ole kerge diagnoosida ja valida parimat ravimit, kuid usun, et oleks suur viga näha Põhja-Korea juhtkonda nii, nagu seda näidatakse Hollywoodi filmides. Arvan, et muutuste aeg läheneb vältimatult ja nad teavad seda.

Riigis sees ei ole siiski kriitilist inimmassi, mis näeks muutusi pigem võimaluse kui ohuna. Minu nõuanne oleks võtta peamiseks suunaks vajadus kõrvaldada hirm muutuste ees Põhja-Koreas. See ei ole lihtne ülesanne, kuid koos teiste oluliste osapooltega piirkonnas suudaksime seda saavutada. See on ainus viis taoliste õnnetuste vältimiseks.

Lõpetuseks, kõrgem esindaja, lubage mul rõhutada meie rahulolu teie selge ja õigeaegse reageerimisega laeva uppumisele ning ka selge ettekandega parlamendi ees täna.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Jelko Kacin, fraktsiooni ALDE nimel.(SL) Korea sõjast saadik ei ole ükski intsident maailma selles piirkonnas olnud hullem ega kujutanud suuremat ohtu kui Lõuna-Korea sõjalaeva Cheonani põhjalaskmine.

Ehkki rünnakus sai surma koguni 46 meremeest, on Lõuna-Korea valitsus säilitanud oma väärikuse ja terve mõistuse ning, reageerides vaoshoitult ja kaitstes Lõuna-Korea riiklust, sellest hoolimata tegutsenud otsustavalt. Relvade vibutamine, eriti kui sellega kaasneb tuumarelvade arendamine, ohustab Korea poolsaare ning laiema piirkonna stabiilsust ja rahu.

Meie Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis peame traagilist intsidenti siiralt kahetsusväärseks ning kinnitame oma kaastunnet ja solidaarsust Lõuna-Korea valitsuse, surmasaanud meremeeste perekondade ja kõikide korealastega.

Seoul hoidus ründajat nimetamisest või süüdistamisest, kuni kõikehõlmava ja tõsiseltvõetava rahvusvahelise uurimiseni. Mul oli isiklikult võimalik laeva näha. Anname Lõuna-Korea valitsusele au seni tehtu osas ja toetame tugevalt tema palvet, et intsidenti käsitletaks ÜRO Julgeolekunõukogus. Ainult dialoog ja kuuepoolsete kõneluste jätkamine võimaldab Põhja-Koreal loobuda tuumaenergia arendamise programmist ja ergutada jõupingutusi parema tuleviku suunas.

Kahe Korea suhete paranemine aga nõuab ka meie abi. Teame samuti, et Euroopa Liit ja Lõuna-Korea peavad süvendama oma suhet kõikide tahkude osas, arendama suhteid rahvusvahelise poliitika, majanduse, teaduse, kultuuri ja hariduse valdkonnas ning suurendama õpilaste ja noorte poliitikute vahetust.

Nüüd oleks vabakaubanduslepingu ratifitseerimine kohane sõnum.

 
  
MPphoto
 

  Roger Helmer, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Olen Koreas elanud ja töötanud ning eelmine nädal olin Euroopa Parlamendi delegatsiooniga Seoulis. Kuulsin Cheonani põhjalaskmise kirjeldust otse meie Korea võõrustajatelt ja on selgemast selgem, et vastutav oli Põhja-Korea. Plahvatus vaidlusalustes vetes toimus laevakerest väljaspool, mitte sees, ning Põhja-Korea torpeedo jäänused leiti põhjalastud fregati lähedalt merepõhjast. Nagu üks asjatundlik kommenteerija tõendite läbivaatamise järel ütles: kui seda ei teinud põhja-korealased, siis vist marslased!

Samal ajal kui väljendame pahameelt selle sõdimisakti üle, ärgem unustagem inimõiguste õõvastavat olukorda Põhja-Koreas! Toidu-, vee- ja elektripuudus, meediasulg, koonduslaagrite 200 000 inimest, kes surevad ületöötamisest, näljast ja kehalisest väärkohtlemisest. Uksekoputus öösel kell 3. Lastele ja lastelastele laiendatud karistamine. Naasnud põgenike vastsündinute lämmatamine emade ees. Sõna tõelises tähenduses on terve Põhja-Korea muudetud hiiglaslikuks koonduslaagris.

Kui vaatame neid represseerimisakte riigi sees ja piraatlust ning agressiooni riigist väljaspool, tuumarelva sihikindlat tagaajamist, tõeväänamist kuuepoolsetel kõnelustel, pidevat relvadega vibutamist ja ähvardusi, siis on selge, et „kallis juht” Kim Jong II on ümbritsetud irratsionaalsete ja paranoiliste psühhopaatide kambast. Sel põhjusel tunnustan ühist ettepanekut täiskogule.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş (S&D).(RO) Korea poolsaarel on pinged tõusnud järsult pärast seda, kui Põhja-Korea torpeedoga lasti põhja Lõuna-Korea laev Cheonan, mida kinnitas plahvatuse põhjusi uurinud rahvusvaheline uurimisrühm. Arvan, et Euroopa Liit peab toetama kuuepoolseid kõnelusi ja säilitama Põhja-Koreaga humanitaarabi programmid ning sidekanalid. Peame ergutama arutelude jätkumist Põhja-Korea tuumaenergia programmi üle ning taotlema riigis elamistingimuste paranemist.

Samas peavad Hiina Rahvavabariik ja Vene Föderatsioon ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmetena ning piirkonna olulisemate poliitiliste ja majandusjõududena tegema koostööd pingete alandamiseks ja rahu ning julgeoleku soodustamiseks Korea poolsaarel.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sógor (PPE).(HU) Ma ei ole Põhja-Koreas käinud, kuid kasvasin üles peaaegu sama julmas süsteemis. Veetsin esimesed 24 aastat oma elust kommunistlikus riigis ning sooviksin paluda kõrgel esindajal – kuna tean täpselt, mis seal toimub ja millest siin räägin – mitte lasta end eksitada ja võtta otsustavam seisukoht. Teie koos Euroopa Liiduga saate aga tegutseda otsustavalt ainult siis, kui komisjonil palutakse tegutseda otsustavalt ELi territooriumil ning lisaks ka arvestades, et kommunistlik minevik mõjutab ikka veel paljusid Ida-Euroopa riike. Kui mainin, et ELis on ikka veel keeleseadusi, vähemuste diskrimineerimist, kehtestamisel on kodakondsusseadus ja ELis esineb ikka veel kollektiivse süü mõistet, siis mõistate ka teie, miks meil ei ole jõudu, häält ega tõsiseltvõetavust maailmas, sest Euroopa Liitu ei nähta tõsiseltvõetava organina. Meid ei peeta tõsiseltvõetavateks inimesteks, kui me kõigepealt oma kodu korda ei tee.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Władysław Zemke (S&D).(PL) Austatud juhataja! Erinevalt eelmisest sõnavõtjast olen viimastel aastatel mitu korda Koreas käinud. Kõnelen Põhja-Koreast. See on kurb kogemus ja mulle näib, et Euroopas toimuva võrdlemine olukorraga Põhja-Koreas on võrdlus, mis ei ole õigustatud. Kõneleme ju lõppude lõpuks kahest täiesti erinevast maailmast.

Siiski sooviksin öelda, et Põhja-Koreas viibides on mul jäänud mulje, et korealastel on tegelikult tarvis ühe riigiga arvestada. See üks riik, millega nad tegelikult arvestama peavad, on Hiina, sest see on Korea tohutu naaber ja riik, milleta Koreal oleks ellujäämisel kolossaalseid probleeme. Paluksin seetõttu, et asetaksime kokkupuudetes Hiinaga – ja liidul on selliseid kokkupuuteid – pidevalt rõhu tugevalt vajadusele suurendada Hiina rolli lõpetamisel Korea poolsaarel toimuv.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Lochbihler (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Catherine Ashton! Koostatud resolutsioon on oluline ja kujutab edasiminekut õiges suunas. Selles nõutakse selgitust laeva põhjamineku kohta ning kahe Korea riigi suhete paranemist. Siiski väärib raport tõsist kriitikat Põhja-Koreas toimepandavate inimõiguste tõsiste rikkumiste mõistetamatu mainimata jätmise pärast.

Oleme äsja terve tänase pealelõuna arutanud, kuivõrd oluline on, et sidus tõsiseltvõetav Euroopa välispoliitika tagaks, et inimõiguste kaitse seatakse süsteemselt ja järjekindlalt iga tegevuse keskmesse. Põhja-Korea osas tähendab see muu seas, et peame tegelema enam kui 200 000 poliitvangi saatuse küsimusega ja lähenema kriitiliselt kollektiivsele perekondlikule vastutusele kuritegude eest ja piinamise kasutamisele. Lisaks ei tohi me olla ükskõiksed asjaolu suhtes, et suur osa elanikkonnast kannatab alatoitumuse ja isegi nälgimise käes. EL peab kutsuma Põhja-Koread üles tegema koostööd ÜRO inimõiguste organitega. EL peab etendama samuti aktiivset ja äärmiselt intensiivset rolli selle tagamisel, et ÜRO looks uurimiskomisjoni, mis teostaks varasemate ja praeguste tõsiste inimõiguste rikkumiste kõikehõlmava hindamise ning samuti dokumenteeriks neid. Mis tahes muu lähenemine ei oleks tõsiseltvõetav.

 
  
MPphoto
 

  Anna Rosbach (EFD).(DA) Austatud juhataja! Rahvusvahelises raportis konstateeritakse selgelt, et Lõuna-Korea laevahuku eest vastutab Põhja-Korea. Lõuna-Korea on kehtestanud Põhja-Koreale sanktsioonid ja Kaesongi osas jätkuvad ainult humanitaarabi ja -tehingud. Teisest küljest provotseerib Põhja-Korea pidevalt ja väidab, et Lõuna-Korea manipuleerib faktidega. Mida teeme meie? Meie toetame loomulikult oma kaubanduspartnerit Lõuna-Koreas. Naasin äsja koju delegatsiooni reisilt Lõuna-Koreasse. Seal olles nägime, kuivõrd oluliseks küsimus muutunud on ja et see on jõudnud ummikseisu. Seetõttu on oluline, et EL aitaks olukorda rahustada, ehkki hetkel on see peaaegu võimatu. Samas on selge, et Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Korea ja EL ei ole ainsad, kellel selle küsimuse lahendamiseks tegutseda on tarvis. Meil on tarvis, et nii Venemaa kui ka Hiina tuleks välja ettepanekuga ja tegutseks. Meil on tarvis näidata tugevat reageeringut nii Põhja- ja Lõuna-Korea sõpradele kui ka mõlema riigi koostööpartneritele. Seetõttu toetan resolutsiooni sisu.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Põhja-Korea on ühisvangla, kus iga päev esineb kõige tõsisemaid inimõiguste rikkumisi – nälga ja piinamist.

Hetkel on koonduslaagrites hinnanguliselt umbes 150 000 inimest ja üle 100 000 on range sunnitöö tagajärjel hukkunud. Ülejäänud elanikkond kannatab alalise nälja ja tagakiusamise käes ning sõltub ellujäämiseks rahvusvahelisest abist. Oluline on, et Euroopa Parlament ja Liit võtaks selge seisukoha praeguse murettekitava olukorra suhtes, mis halvenes veelgi pärast hiljutist rünnakut Lõuna-Korea allveelaevale Cheonan. Taoline rünnak kujutab ohtu üldisele rahule ja julgeolekule Korea poolsaarel.

Soovin väljendada, et valmistab pettumust ja on kahetsusväärne, et resolutsiooni eelnõu ei sisalda selget hukkamõistu inimõiguste süsteemsetele ja ränkadele rikkumistele Põhja-Koreas. Usun kindlalt, et küsimus väärib täiendavat arutelu parlamendi täiskogu juuli istungjärgul.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Nii-nimetatud Korea Demokraatlik Rahvavabariik ehk Põhja-Korea on minu jaoks viimane näide jõhkrast stalinlikust totalitaarsest riigist terves maailmas, kus pealekauba on isikukultus, ja minu arvates koolitab „kallis juht” tegelikult praegu oma poega jõhkrat režiimi üle võtma. Põhja-Korea korraldatud Lõuna-Korea sõjalaeva põhjalaskmine, kus sai surma 46 meeskonnaliiget, on ennekuulmatute mõõtmetega mõrvarlik akt. Asjaolud on väga selged ning intsidendi rahvusvahelises uurimises osalesid Briti ja Rootsi asjatundjad.

Hiina Rahvavabariik peab nüüd selle paariariigi üle kasutama nii oma majanduslikku kui ka poliitilist mõjujõudu ja nõudma riigilt vastust ning Korea Demokraatlik Rahvavabariik peab paluma vabandust ning maksma hüvitist ohvrite perekondadele, kellele soovin nüüd tragöödiaga seoses sügavalt kaastunnet avaldada.

 
  
MPphoto
 

  Christian Ehler (PPE).(DE) Austatud juhataja! Soovin jagada veel kord selgitusi seoses sellega, mida ütles Barbara Lochbihler, et fraktsioonid siin parlamendis on leppinud kokku mitte lülitada humanitaarõiguste küsimust resolutsiooni kahel põhjusel. Esimene on, et ootame raportit inimõiguste ja demokraatia allkomiteelt, ja teine, et esitati mitmeid muid küsimusi surmanuhtluse kohta Lõuna-Koreas. Leppisime kokku, et esitame ühiselt nimetatud teema kiirmenetluse taotluse päevakorda kõigepealt juulis ja seejärel septembris või oktoobris, et vaadata allkomitee raport võimalikult kiiresti läbi.

Tegemist ei olnud poliitilise manööverdamise juhtumiga. Võtame küsimust väga tõsiselt. Delegatsioon, kuhu kuuluvad inimõiguste ja demokraatia allkomitee liikmed, käis Koreas ja tõstatas konkreetselt need küsimused. Tegemist ei ole poliitilise manööverdamisega. Me ei saa lihtsalt alati koostada mitmeid erinevaid punkte sisaldavaid resolutsioone, milles kaetakse kõik võimalikud küsimused. Kavatseme hoopis võimaldada inimõiguste küsimusele kiiremenetlust ja loomupärast olulisust.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. – Austatud juhataja! Lubatagu mul kõigepealt tänada Christian Ehlerit Korea delegatsiooni eestvedamise eest – see on väga oluline – ja samuti lausutud sõnade eest minu büroo kohta, kus töötajad näevad äärmiselt palju vaeva. Mul on hea meel, et koostöö on niivõrd hea olnud.

Nagu Christian Ehler teab, toetan samuti vabakaubanduslepingut Lõuna-Koreaga, muu hulgas seetõttu, et osaliselt rääkisin selle osas läbi. Minu arvates on 21. sajandi vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja meie partneri Lõuna-Korea majandusele tohutult kasulik. Kui üldse kunagi oli hetk, kui selle ratifitseerima peaksime, siis minu arvates on see nüüd.

Möönan samuti, et tahame oma tähelepanu keskendada, nagu äsja Kristian Vigenin, Jelko Kacin ja George Sabin Cutaş ütlesid, Põhja-Korea teemale ning kuuepoolsetele kõnelustele ja olulisusele, mis meie jaoks kõneluste jätkumisel ja õnnestumisel olema peaks.

Tunnistan, et on tarvis teha prioriteet suhtest, mis meil on, ning võimalustest, mis Euroopa Liit sellele võimaldada saaks. Minu ainuke väike palve on, et loodetavasti on mul varsti välisteenistus, mis suudab tegelikult ellu viia prioriteedid, mis parlament täiesti õigesti ja kohaselt selles minu jaoks seadnud on.

Olen vägagi teadlik, nagu Barbara Lochbihler, Anna Rosbach ja Charles Tannock ütlesid, et on oluline kaasata Hiinat või Venemaad, teisi üleilmseid osalejaid töösse, mida teeme. Üks teemadest, mida teenistuses arendame, on: kuidas kasutada strateegilisi partnerlusi, et püüda avaldada mõju ja teha koostööd mõnede nende oluliste ja väga raskete küsimuste lahendamiseks.

Olen samuti ühel meelel kõigi nendega, nagu väljendasid väga elavalt Roger Helmer, Janusz Władysław Zemke ja teised, inimõiguste olukorra osas Põhja-Koreas. See on täiesti õõvastav! Teeme, mida suudame, et toetada neid humanitaarabi kaudu ja survet avaldades, kuid teate juba, millised raskused ja väljakutsed ees ootavad.

Csaba Sógor, ütleksin teile, et inimõiguste osas on meil vaja olla valvsad nii sees- kui väljaspool Euroopa Liitu.

Lõpetuseks ütleksin, et jagan täielikult pahameelt Cheonani põhjalaskmise vahejuhtumi üle. Olen rääkinud sellest välisministriga silmast silma ja väljendanud pahameelt kõiges, mida teha olen üritanud, ning ühinenud lõpuks nendega, kes lõpuks avaldavad kaastunnet pardal viibinute ja hukkunute pereliikmetele ja lähedastele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut(1), mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 17. juunil 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Põhja-Korea on pälvinud rahvusvahelist kriitikat juba alates umbes 2000. aastast tuumarelvade programmi ja inimõiguste jätkuvate rikkumist tõttu. Lõuna-Korea fregati Cheonan põhjalaskmine 16. märtsil 2010, mille tagajärjel sai surma 46 inimest, kujutas uut madalpunkti. Lõuna-Korea, USA ja teiste lääneriikide asjatundjatest komisjon jõudis järeldusele, et laeva lasi põhja Põhja-Korea torpeedo. ÜRO Julgeolekunõukogu ja ELi relvaembargo täiendav tugevdamine on end õigustanud vahend suurema surve avaldamiseks Põhja-Korea juhtkonnale. Peame aga tagama, et see ei muudaks elanikkonna niigi väga kehvi elamistingimusi veel hullemaks. Pyongyang ei saa lubada endale rahvusvahelise üldsuse piiramatu provotseerimise jätkamist. Põhja-Koreal on tarvis vähemalt mõnd suhet teiste riikidega, et välisvaluutat teenida. Ainuüksi viimase aastaga on riigi eksport 10% langenud. Ettevaatlikult avaldatav majanduslik surve peaks võimaldama rahvusvahelisel üldsusel ergutada Põhja-Koread lugu pidama rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest.

 
  

(1)Vt protokoll

Õigusteave - Privaatsuspoliitika