Istungi stenogramm

Kolmapäev, 16. juuni 2010 - Strasbourg

18. Esimese raudteepaketi direktiivide rakendamine (arutelu)

  Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on komisjoni avaldus esimese raudteepaketi direktiivide rakendamise kohta (2010/2556(RSP)).

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan teid, et tõite mind nüüd õhust maa peale, täpsemalt raudteele toonud. Minu jaoks on privileeg parlamendi ees seista ja sellel teemal sõna võtta.

Sooviksin parlamenti väga tänada toetuse eest Euroopa Komisjoni jõupingutustele juhtida esimese raudteepaketi nõuetekohast rakendamist liikmesriikides, mis kuuluvad nende vastutuse alla! Komisjon on täitnud oma kohustusi lepingu kontrollijana, saates 22 liikmesriigile esimese paketi ebaõige rakendamise eest põhjendatud seisukohad. Võin teile kinnitada, et komisjon ei kõhkle kaebamast Euroopa Kohtusse liikmesriike, kes ikka veel Euroopa õigusakte ei täida.

Ehkki rikkumismenetluste konkreetsed juriidilised üksikasjad on komisjoni ja liikmesriikide vaheline asi, esitasid meie teenistused aasta alguse poole juba transpordi- ja turismikomisjonile täieliku loetelu kõikidest rikkumistest. Jagame samuti komisjonis väljendatud kahetsust, et raudteeinfrastruktuuri tehtavate investeeringute tase on paljudes liikmesriikides jätkuvalt ebapiisav.

Komisjon ei saa aga nõustuda avaldusega, et see ei olevat keskendanud seiret piisavalt raudteesüsteemi finantsalustele. Esimese raudteepaketi direktiivid näevad ette ainult, et liikmesriikidel tuleb tagada infrastruktuuriettevõtjate tasakaalustatud eelarve mõistliku aja jooksul. Kui komisjon leidis tõendeid, et liikmesriigid ei ole sättest kinni pidanud, algatati rikkumismenetlused.

Osa huvirühmadest tahavad minna kaugemale ja arvavad, et komisjon võiks kohustada liikmesriike suurendama investeeringuid raudteesektorisse üldiselt. Meile võib-olla meeldiks seda näha, kuid selle toeks puudub õiguslik alus. Olles seda öelnud, on komisjon mitmel puhul esitanud liikmesriikidele poliitilise pöördumise, sest tunnistame raudteeinfrastruktuuri tehtavate investeeringute olulisust Euroopas säästliku transpordisüsteemi edendamisel. Veel hiljaaegu oli siin istungisaalis sellest küsimusest juttu vulkaanilise tuhapilve ja tagajärgede kontekstis, mis sellel oli ühenduvusele Euroopa piires ning Euroopa ja ülejäänud maailma vahel.

Märgin ära soovi, et esimese raudteepaketi parandustega peaks lahendatama prioriteetselt ebapiisavate ressursside ja reguleerivate asutuste volituste küsimus. Võin teile kinnitada, et komisjoni eelseisvad ettepanekud just seda teevadki. Esimese paketi uuestisõnastamine aitab kaasa ka infrastruktuurile juurdepääsu tasude põhimõtete selgitamisele kooskõlas parlamendi sooviga.

Põhifunktsioonide küsimuses on komisjon oma seisukoha juba väga selgeks teinud 2006. aasta mai teatises. Infrastruktuuriettevõtjad peavad olema sõltumatud raudtee-ettevõtjatest ja valdusettevõtjatest. Valdusettevõtja ei tohiks teostada infrastruktuuri-tütarettevõtja operatiivjuhtimist. Juhtimine ja sõltumatus välistavad teineteist: mõlemat korraga olla ei saa. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt oleme kehtestanud selged kriteeriumid, kuidas hinnata infrastruktuuriettevõtja sõltumatust valdusettevõtjast. Olen seetõttu kindel, et komisjon selle argumendiga eelseisvates kohtuvaidlustes võidab.

Resolutsioonis nõutakse ka vastastikkuse põhimõtte kohaldamist. Tegemist ei ole aga põhimõttega, mida Euroopa õigusaktides üldiselt aktsepteerida saame. Iga liikmesriik peab täitma Euroopa direktiive sellisel kujul nagu need on olenemata sellest, mida teevad teised liikmesriigid. Vastasel juhul läheks rakendamine alati kõige aeglasema liikmesriigi teed.

Kokkuvõtteks tunnistan kriitilist seisukohta, mis võetakse resolutsiooni eelnõus selle suhtes, kuidas liikmesriigid esimest raudteepaketti rakendanud on. Kinnitan teile taas, et komisjon on teinud – ja kavatseb jätkuvalt teha – oma tööd lepingu kontrollijana.

Komisjoni ei tuleks jätta üksi raudteeturu avamise ja lõppkokkuvõttes raudtee kui säästliku ja tõhusa transpordiliigi taaselustamise taotlemisel. Loodame teie toele selle tagamisel, et Euroopa raudteepoliitika kujutaks täielikku õnnestumist ja panustaks Euroopa väljaaitamisele praegusest majanduskriisist.

  Carlo Fidanza, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Ei saa salata, et oleme raisanud liiga palju aega esimese raudteepaketi rakendamise peale. Nagu teate, võeti kolm direktiivi vastu 2001. aastal ja nõuti, et need võetaks üle riigisisesesse õigusesse 15. märtsiks 2003.

Pidades silmas esimese raudteepaketi uuestisõnastamist, sooviksin võtta üles mitte ainult investeeringute teema, mida volinik õigesti mainis, vaid samuti kolme ideed, mis on minu arvates olulised esimese paketi nõuetekohaseks rakendamiseks – kolm ideed, millega komisjon minu arust arvestama peaks.

Esiteks ilmnes erinevate raskuste seas, millega viimastel aastatel kokku puutusime, teatud täpsustamist nõudvaid tahke, mis puudutavad infrastruktuuriettevõtjate sõltumatuse eri juriidilist tõlgendust. Lugupeetud volinik! Arvan, et meil peaks olema võimalik saada küsimuses suurem selgus, sest tegemist oli ühega esimestest tõketest, millega aastate jooksul kokku puutusime, ja loodan, et suudame viimaks saavutada ühtse tõlgenduse, kui esimene pakett uuesti sõnatatakse.

Teiseks olen veendunud, et raudteepaketi liberaliseerimise saavutamist tuleb näha kui kõikide liikmesriikide esmast prioriteeti. Oleme vägagi teadlikud, et kõik on varmad ütlema, et nad on liberaliseerimise poolt, kuid väga vähesed on valmis sõnu koduriigis teoks tegema. Nendel põhjustel on esimese paketi rakendamine selle tulemuse saavutamiseks oluline tingimus. Kutsun seetõttu komisjoni üles kiirendama samme selles suunas.

Viimaseks on mõeldamatu, et juriidilised isikud, kes tegutsevad oma riigisisestes piirides täieliku monopoli süsteemi tingimustes, kasutaksid seda konkurentsieelist konkurentide kahjuks oma siseturud avanud riikides. Sel põhjusel, nõustudes liberaliseerimise strateegilise eesmärgiga, arvame – ning meie koos Mathieu Groschiga oleme selle lisanud ka resolutsiooni teksti, mille üle homme hääletame –, et peame kinnitama ja kohaldama vastastikkuse põhimõtet, mida turu avamiseks nüüd tarvis on.

  Saïd El Khadraoui, fraktsiooni S&D nimel. – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud Volinik! Kui vaadata raudteekaubaveo osa turust viimasel 20 aastal, tuleb märkida, et alguses see kahanes ning seejärel stabiliseerus ligikaudu 10%. Muidugi tuleb rakendada mitmeid meetmeid, juhul kui tahame selle nimel tööd teha. Need puudutavad mitte ainult turujõude, vaid muu seas ka tehnilist koostalitlusvõimet, Euroopa Raudteeagentuuri tugevdamist, uue infrastruktuuri rahastamise lahendust ning olemasoleva infrastruktuuri korrashoidu.

On selge, et tõhusad turujõud on samuti osa sellest. Esimese raudteepaketi eesmärk oli neisse panustada. See võeti vastu 2001. aastal ja oleks pidanud olema üle võetud 2003. aasta märtsiks, kuid seitse aastat hiljem peame märkima, et tegelikult 22 riiki ei täida seda ega ole seda piisavalt üle võtnud. See on mõistagi vastuvõetamatu ning komisjon ootas ka liiga kaua, enne kui sellele õigesti reageeris.

On kolm asja, mis on väga olulised. Meil on tarvis sõltumatut reguleerivat asutust, millel on piisavalt ressursse turu tõhususe kehtestamiseks ja selle kohaldamise tagamiseks. Teiseks on muidugi vajalik – ja seda on juba mainitud – infrastruktuuriettevõtja sõltumatus, et luua kõigile tegijatele võrdsed võimalused. Kolmandaks on meil tarvis uurida lähemalt infrastruktuuri tasude taset. Selles suhtes peame vaatama ka teiste transpordiliikide kulustruktuuri ja nendega võrdlema, et rajada võrdsed võimalused kõikide transpordiliikide lõikes. See aga on hoopis teine lugu.

Mis puutub liberaliseerimisse, peame suunama oma tähelepanu nüüd kaubavedudele ja esimese raudteepaketi nõuetekohasele rakendamisele. Mis puudutab aga riigisisest reisijatevedu, mille liberaliseerimist paljud meelsasti näeksid, sooviksin olla väga ettevaatlik. Toetaksin eriti järgmise põhimõtte silmas pidamist: igal juhul pigem kõrgetasemelised avalikud teenused ning ulatuslik, tõhus ja mugav raudteetransport kõigile kui liberaliseerimine eesmärgina omaette.

  Gesine Meissner, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Kristalina Georgieva, olete nüüd liikunud lennureisidest rongiga sõitmise juurde, mis on täna õhtul meie teine teema. Pean ütlema, et tihti on poliitikas nii, et toredatele sõnadele järgnevad teod, mis jätavad palju soovida – ja just see on siin ka juhtunud.

Meil on Euroopa Liidus palju oivalisi eesmärke. Oleme osa neist juba saavutanud, kuid teised on saavutatusest kaugel. Teha on veel kõvasti transpordi siseturu ja iseäranis raudteetranspordi osas. Meie kavatsused olid hea, kuid peame endilt küsima, kas Euroopa Liit ei ole mitte nn pabertiiger. Või kas meil ei ole vahendeid, et jõuda sinna, kuhu minna tahame? Minevikus on raudteeturul konkurents väga erinev olnud. Meil on tarvis sõltumatut regulatiivset asutust. See on toiminud Saksamaa raudteesüsteemi jaoks üsna hästi, kuid see ei tähenda, et ei saaks paremini. Meil on tõesti vaja võimalust liine sõltumatult jaotada, nii et kõik toimiks sujuvalt ja oleks võimalus tõelise konkurentsi jaoks. See on üks tähelepanekutest, mida teha tahtsin.

Mõistagi on meie jaoks piinlik, et 27 liikmesriigist on direktiivi rakendanud ainult Ühendkuningriik, Soome ja Madalmaad. Kahel raudteesüsteemita liikmesriigil – Maltal ja Küprosel – ei olnud seda ilmselgelt võimalik teha. Kõik teised on oma kodused tööd tegemata jätnud, aga sellega pääsenud, sest me ei ole neid noominud. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit võtaks kasutusele kohased karistusmehhanismid. Vastasel juhul ei võeta meid tõsiselt. Oluline on ka liikmesriikidele selgeks teha, et sellest saavad kasu kõik. Põhimõtteliselt tahavad kõik, et raudteeturg avataks konkurentsile. Just seda kõik räägivadki. Tegutsemise osas aga eriti palju ei toimu.

Peame tegema rahaasjades edusamme. Saragossas on lõpuks hiljuti selgunud, et kasutada olevatest vahenditest on üldine puudus. Meie töö võiks olla toetada rahaga piiriüleseid projekte ja mõistagi peame kutsuma liikmesriike üles tegema enam. Teame, et olukord on hetkel igal pool raske, kuid just seda on Euroopal tarvis.

  Michael Cramer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Kristalina Georgieva! Head kolleegid! Esimese raudteepaketi rakendamine oli kavandatud 2003. aasta märtsiks. Praeguseks on jätnud selle tegemata 22 liikmesriiki. Komisjon ei rakendanud meetmeid enne 2008. aasta juunit, mistõttu on Euroopa Parlament esitanud tulise noomituse 22 liikmesriigile ja ka komisjonile, mis on lepingute kontrollija.

Meil on tarvis sõltumatuid regulatiivseid asutusi ja raudteevõrgustiku eraldamist operaatorettevõtetest. Rööbasteedele juurdepääsu tasud peavad olema ausad, õiglased ja läbipaistvad. Mul on sellest näide Saksamaalt, oma kodumaalt. Berliinis on linnalähirööbasteedele juurdepääsu tasud kaks korda kõrgemad kui Hamburgis, kus need on kaks korda kõrgemad kui Reini-Maini piirkonnas. See ei ole ei aus ega õiglane ega läbipaistev. Sellised tasud on puhtalt meelevaldsed ja teil on tarvis selles valdkonnas tegutseda. Võrgud tuleb avada ja tarvis on vastastikust lähenemist. Ei tohi olla nii, et raudtee-ettevõtjad on kodus konkurentsi eest kaitstud, kuid osalevad konkurentsis teistes riikides. Komisjon peab lepingute kontrollijana kohaldama asjaomaseid õigusakte.

Siiski ei ole meil vaja vaid ausat konkurentsi raudteedel. Peame samuti tegema viivitamatult lõpu ebaausale konkurentsile maantee- ja õhutranspordis. Iga veduri pealt võetakse iga kilomeetri rööbasteede eest ülempiirita tasu, samas kui maanteemaksudel on ülempiir, need on vabatahtlikud – liikmesriigid võivad otsustada, kas neid võtta või mitte – ja kohalduvad ainult kiirteedel ja veokitele üle 12 tonni. Slovakkias on raudteemaks Euroopa kõrgeim, aga maanteemaksusid ei ole slovakkidel üldse. See soodustab kaupade transportimise viisides muutust, kuid vales suunas.

Toetused õhutranspordile, mis on üks kliimamuutuse põhjustajaid, on samuti suur probleem. Stratosfääri jõudvad heitkogused on kliimale kolm-neli korda kahjulikumad kui maapinnal olevad. Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul küündivad toetused, mida lennuettevõtjad saavad, rohkem kui 30 miljardi euroni aastas. Samas kui maksu tuleb maksta diiselveduri kütuse pealt, petrooleumil maksu ei ole. Käibemaksu võetakse rahvusvaheliselt raudteetranspordilt, kuid mitte õhutranspordilt. Heitkogustega kauplemise süsteemis antakse lennuettevõtjatele 85% nende sertifikaatidest kätte, samas kui energiatootmisettevõtted, mis raudteesektorit varustavad, peavad kõik ise ostma.

Kõik see on lihtsalt pöörane ja olukord peab muutuma. Kliima kaitsmiseks ja inimeste liikuvuse säilitamiseks on meil tarvis ausat konkurentsi, mitte ainult raudteesektori piires, vaid eri transpordiliikide vahel. Komisjon on lepingute kontrollija ja seetõttu on sellel palju teha vaja. Kui see kunagi probleeme lahendama hakkab, võib see Euroopa Parlamendi toetusele kindel olla.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Liikumisvabadus on oluline õigus kõikide Euroopa Liidu kodanike seisukohast. Selle õiguse tegelikkuseks saamiseks on ülioluline, et meil oleks juurdepääs ohutule kvaliteetsele keskkonnasõbralikule transpordile, mis on kõigile taskukohane. See nõuab tõhusat heade ühendustega avalikku raudteeveoteenust, mis teenindaks kõiki piirkondi. See tähendab riigiomanduses integreeritud raudtee-ettevõtjaid, kellega saavutataks nii piirkondadevaheline standardimine kui ka teenused ja koostöö Euroopa tasandil. See tähendab, et peaksime kohtlema reisijaid õigustega kodanik-kasutajatena ja mitte lihtsalt klientidena, mille puhul loeb ainult nende rahakoti paksus.

Kahjuks on komisjon, nõukogu ja enamik sellest parlamendist teinud dogmaatilise valiku teha raudteetranspordist mitte vabaduse vahend, vaid hinnakaup, nagu iga teine, mis on jäetud turu ja konkurentsi võimusse. Oleme laostanud riiklikke raudtee-ettevõtjaid, lahutades infrastruktuuri veoteenustest, reisijad kaubast, opereerimise ohutusest. Oleme keelanud ristsubsideerimise, mis lubas standardimist üle piirkondade ja teenuste. Oleme rakendanud seni naeruväärset lähenemist: oleme kulutanud miljoneid eurosid selleks, et vedurid, mis enne suutsid vedada kauba- ja reisironge, ei saa enam kumbagi vedada.

Tulemus on hukatuslik: teenuse kvaliteedi halvenemine ja hindade kasv kasutajatele, liinide sulgemine, lagunev infrastruktuur ning eelkõige ohutustaseme oluline langus. Kui infrastruktuur lahutatakse teenustest, kui üha enam antakse kolmandale poolele vastutust ohutuse eest, seatakse ohtu kasutajate elud. Õnnetuste, sealhulgas surmaga lõppevate õnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud. See on üks teie vastutustundetu poliitika kohutavaid loogilisi tagajärgi.

Raudteepakettidega oleme Euroopa rööbasteede kaasajastamise ja neile eesmärkide saavutamiseks ressursside võimaldamise asemel põhjustanud selles transpordivahendis korratuse, et viskuda narri konkurentsi õhutranspordiga ning ebaausasse ja ebavõrdsesse konkurentsi maanteetranspordiga, võrkude sidususe ja kohalike teenuste arendamise kahjuks. Tänu teie paketile, kui kiirraudteevõrgud välja arvata, liigume Prantsuse raudteevõrkudel nüüd aeglasemini kui sada aastat tagasi. Meile lubati, et konkurents toob hinnad alla, kuid tegelikult on täiesti vastupidi. Nagu energiasektoris, põhjustab konkurents kasutajatele hindade teravat kasvu.

Lõpetuseks toon teile ühe viimase näite. SNCF, Prantsusmaa peamine elektritarbija, ostis varem energiat EDFilt konkreetse tariifiga. Raudteekonkurentsi kehtestamiseks sunnib komisjon aga Prantsusmaad õigusloomeks, mille tagajärjel 2011. aasta juunis on SNCFi elektriarve 25% suurem. Aitäh, komisjon, aitäh konkurentsi eest! Keset kriisi maksavad tööotsijad ja pered rongipiletite eest palju rohkem.

  Antonio Cancian (PPE). - (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Arvan, et oleme rääkinud selle raudteepaketi uuestisõnastamisest peaaegu 20 aastat, ning arvan, et see ei too tõesti head eeskuju.

Eile kiideti parlamendis heaks konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustiku eesmärgiga parandada liiklust suuremates Euroopa transpordikoridorides. Vaba liikumine tuleb tagada, lõhkudes maha igasugused füüsilised ja haldustõkked. Peame absoluutselt vabaks tagama ka turu, mis puudutab tõkkeid, mis puudutab korra lihtsustamist ja tõelist turgudele juurdepääsu vastastikkust. See sõna kerkis enne mitu korda täna tehtud sõnavõttudes üles.

Arvan, et infrastruktuuri eraldamine haldamisest ja investeeringutest avaliku ja erasektori süsteemi kaudu on hea. Kujutan ette, et see kõik võib sündida vabal turul läbipaistvalt, ja et need meetmed võimaldavad kõigil jõuda sinnamaani, kus nad saavad turule siseneda, mida meil täna nii hullusti tarvis on.

Arvan, et praegustel majanduslike ja finantsraskuste aegadel oleks Euroopal investeeringute osas mõttekas eraldada ja luua erifondid, et ahvatleda ja ergutada erasektorit investeerima ning kaotatud aega tasa tegema. Seda kõike tuleks loomulikult teha, tagades samas ohutust, kaitsmist ja keskkonna hoidmist. Neid tahke peab absoluutselt kaitsma. Nüüd on aga aeg, et komisjon meie küsimustele selgeid vastuseid annaks.

  Brian Simpson (S&D). – Austatud juhataja! Parlamendiliikmed mäletavad kindlasti eelmist arutelu siin istungisaalis, mil tõstsin transpordikomisjoni esimehena esile liikmesriikide haledad tulemused esimese raudteepaketi rakendamisel. Resolutsioon on selle arutelu jätk ja tõestab loodetavasti teistele institutsioonidele, et parlament mitte ainult ei oota liikmesriikidelt selle rakendamist, millega nad juba 2001. aastal nõustusid, vaid ootab ka komisjonilt oma õiguslike volituste kasutamist, et tagada, et see sünnib.

Esimene raudteepakett, nagu Carlo Fidanza ütles, oleks tulnud liikmesriikidel üle võtta 2003. aasta märtsis. Asjaolu, et 22 riiki ei ole seda teinud, osutab liikmesriikide haledale tegevusele ning hoolimata sellele, mida komisjon ütleb, komisjoni kaunis kehvale ja aeglasele tegevusele ELi seaduse kaitsel. Selline tegemata jätmine meenutab meile paljusid tõkkeid, mis on ikka veel alles, kui üritatakse anda uut hoogu Euroopa raudteesektorile ja retoorikale, mida tihti õhkub nii raudteesektori seest kui ka väljastpoolt seda.

Tõepoolest olema lausa sel nädalal näinud, kuidas üks riik ja selle põhiline raudtee-ettevõtja Marian-Jean Marinescu raporti vastu kõva lobitööd teevad. Õnneks on neid saatnud hale läbikukkumine, kuid see tõstab meie jaoks veel kord esile, et teatud raudtee-ettevõtjad ja liikmesriigid on huvitatud enam omahuvist kui Euroopa huvidest.

Arvan, et transpordikomisjonil hakkab toimiku osas tehtavate edusammude puuduse suhtes kannatus katkema. Edusammude puudus lämmatab aeglaselt Euroopa raudtee-ettevõtjate suutlikkust tulemuslikult konkureerida ja pikk loetelu liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlustest lihtsalt kinnitab uuesti meetmete rakendamise edasilükkamatust. Meil on tarvis oma raudteevõrgule tõelist Euroopa perspektiivi ja seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui kõik eri osalised sellele eesmärgile täielikult pühendunud on.

Ootame nõukogult oma lepingute täitmist ja ootame komisjonilt selle tagamist, et nad seda teevad. Volinik on teinud meile kinnitusi täna õhtul, kuid meie tahame näha just tegusid. Täna on Michael Crameri sünnipäev ja loodan, et suudame paketi rakendada tema ja meie kõigi eluajal!

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Raudteed on tüüpiline näide, kuidas riigi omanduses rahva vara on müüdud maha ja monopolide kätte antud.

Erastamise rakendamise aeglustumine raudteedel ja liberaliseerimise esimese etapi lõpetamine enamikus Euroopa Liidu riikides tuleneb tööliste, rahva tasandil võitlusest ja üha hullemaks muutuvast imperialistlikust sisevõitlusest selle üle, millised monopolid saavad raudteetranspordist suurima tüki.

Arengud raudteetranspordi vallas Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas ja teistes Euroopa Liidu riikides kinnitavad meie hinnangut. Kreeka raudtee kärbib ajakavu ümberstruktureerimise nimel ning PASOKi valitsuse, Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelises märgukirjas võetud kohustuste raames, võttes elanikelt õiguse reisida ja vedada kaupu paljudesse Kreeka piirkondadesse ning alandades Kreekas kasvupotentsiaali.

Raudteefirma Hellenic Railwaysi ülevõlgnevuse põhjustas Euroopa Liidu ja PASOKi ning Uue Demokraatia valitsuste rahvavastane poliitika, raudteede avaliku iseloomu taandareng ning nende ümberkujundamine allhankivate erahuvide paradiisiks, kuldhaneks, mis kasvataks monopolistlikke ärirühmade kasumeid, mis rüüstasid Hellenic Railwaysi.

Täna valmistub PASOKi valitsus müüma tükkhaaval raudteefirmat Hellenic Railways ning andma üle selle maid Thriasios ja muud infrastruktuuri Elefsina, Piraeuse ja Thessaloniki sadamates ning toetama rahaga ettevõtteid raudteeliinidel, rakendades ELi privatiseerimispoliitikat ning märgukirjas võetud kohustusi.

Suurettevõtjad käsitlevad kriisi uue võimalusena kaitsta ja suurendada kasumeid, tõhustades tööliste ja loodusvarade ekspluateerimist, ning müüa maha riigiomandis rahva.

Raudteefirma Hellenic Railwaysi mahamüümine sisaldab suurettevõtjate rühmadele mõeldud riiklike toetuste paketti ning selle tulemuseks on õnnetuste, massiliste koondamiste ja tööliste töö-, kindlustus- ja pensioniõiguste põhjalikud muutused.

Transport, kogu infrastruktuur ja majanduse teised strateegilised sektorid peavad olema rahva vara ja toimima töölis- ja rahvaklasside hüvanguks.

  Georges Bach (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kristalina Georgieva, resolutsioon kutsub komisjoni üles tegema suuremaid jõupingutusi raudteetranspordi ühe Euroopa määruse eesmärgi – reguleerimata, piiriülese, üleeuroopalise raudteeturu loomise – rakendamiseks. Sooviksin aga hetkel öelda, et olemasoleva direktiivi rakendamata jätmise põhjuseks ei ole ainult poliitilise tahte puudumine liikmesriikides, vaid ka õiguslikud ebaselgused.

Näiteks on leidnud mõned riigid infrastruktuuriettevõtjate puhul, kes ei kujuta tõket turu liberaliseerimisel, riigisiseseid lahendusi, mida peaks arvesse võtma. Infrastruktuuriprobleemid maapinnal ja iseäranis tehnilise ühildatuse puudumine liikmesriikide vahel, aga ka veeremis kasutatavad eri ohutussüsteemid teevad piiriülese transpordi jätkuvalt keeruliseks.

Üks tegur, millele minu arvates ei ole hindamise ja uue versiooni loomise ajal piisavalt tähelepanu pööranud, on sotsiaalne pool. Peame koondama tähelepanu haridusele ja koolitusele, töötingimustele ning raudteetööliste jälgimise määrustele.

Teist tõsist tõket kujutavad infrastruktuuri kitsaskohad piiridel. Selles vallas on vaja piiriülese transpordi edendamiseks pikas perspektiivis veel palju tasa teha. Üks konkreetne näide sellest on Saksamaalt Luksemburgi viiv liin. Aastaid on käinud arutelud infrastruktuuri laiendamise üle, kuid poliitilise tahte puudus ja majandusprioriteedid ühel pool piiri takistavad selle täideviimist.

Sooviksin kutsuda komisjoni üles rakendama jõupingutusi – mis oleksid seoses konkurentsiga tehtud jõupingutustega samas mahus –, et kiirendada edasiminekut teiste tahkudega, sealhulgas tehnilise ühildatuse ja infrastruktuuri laiendamisega.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Euroopa Liit nõuab ühendveopõhist, säästlikku ja tõhusat üleeuroopalist transpordisüsteemi, kus prioriteediks seatakse raudteetranspordi arendamine. Kutsume liikmesriike üles andma suuremat tuge raudteetranspordile, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri ja veeremi korrashoiuks ning kaasajastamiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamist.

Raudteetranspordi liberaliseerimise protsess käib. Raudteetranspordi turgusid ei tohi aga avada raudteetranspordi teenuste kvaliteedi kahjuks. Raudteetranspordi ohutus ja reisijate õiguste austamine on selle transpordiliigi puhul üliolulised maismaatranspordi turust suurema osa võitmisel.

Selle vajaduse rahuldamisel on olulised inimressursid. Just seetõttu kutsun komisjoni üles kaaluma järgmise raudteepaketi läbivaatamise ajal sotsiaalsete punktide lisamist, mis pakuks häid töötingimuste standardeid, et tagada, et hetkel riigisisesel tasandil liikmesriikides toimivaid sotsiaalkindlustussüsteeme rakendaks kõik operaatorid ja infrastruktuuriettevõtjad raudteesektoris.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Arutame Euroopa Liidu riikide esimese raudteepaketi rakendamist. Võime väita, et ehkki raudteetranspordile eeskirju sätestava direktiivi oleks pidanuks rakendama 2003. aastal, ei ole 22 riiki seda riigisisestesse õigusaktidesse veel üle võtnud.

Lugupeetud volinik! Kas ei oleks mõistlik kaaluda, kas esimese raudteepaketiga kehtestatud eeskirjad on head, arvestades, et enamik liikmesriike keeldub neid kohaldamast? Kas ei oleks hea mõte, kui liikmesriikide transpordiministrid kohtuksid sel teemal, et mõista olukorra põhjuseid? Seda liiki pragmaatilise arutelu teel saavutaksime ehk edu esimese raudteepaketi rakendamise küsimuse arengus raudteetranspordi tingimuste parandamise huvides terves Euroopas.

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada parlamenti veel kord väga kasuliku lävimise eest küsimuses, mis on tegelikult aeg-ajalt üsna emotsionaalne, sest tahame kõik näha oma eluajal integreeritud Euroopa raudteesüsteemi. Loodetavasti elame selleks kõik piisavalt kaua!

Olin varem kaasatud raudteede ümberstruktureerimisse kahes riigis, mis on nüüd ELi liikmesriigid. Tean, kui raske on liikuda edasi süsteemiga, millel on pikad traditsioonid ja mida ümbritseb tohutus hulk investeerinud huvipooli, kuid arvan, et meil kõigil on tarvis jääda sihikindlaks, sest integreeritud ja kõrge tõhususega raudteesüsteem on absoluutselt hädavajalik eurooplaste heaolu ning samuti meie piirkonna konkurentsivõime seisukohast.

Meie komisjonis võtame teie tähelepanekuid väga tõsiselt ja jätkame tööd, et liikuda edasi algatustega, mis selles vallas edu nõuavad. Ma ei arva, et tegemist on nn pabertiigriga, kui otsustada rikkumismenetluste arvu järgi.

Miks on sellega nii kaua läinud? Sellega on nii kaua läinud, sest on toimunud liikmesriikide kaasamisprotsess. Samuti toimus laienemine, mis tõi süsteemi uusi elemente, ja komisjon on üritanud teha kaasamist midagi tähendavaks – teisisõnu saata tõsiseid küsimustikke, analüüsida tähelepanelikult vastuseid ja seejärel rakendada liikmesriikidega järeltegevusi. Seega käib tulemus jalul ja hammustab!

Rikkumismenetlused ei ole eesmärk omaette. See, mida taotleme, on hästi toimiv raudteeturg, mis suudaks pakkuda kodanikele ja ettevõtetele arvukamaid, ohutumaid, tarbijakesksemaid teenuseid. Seda silmas pidades kujundatakse esimese raudteepaketi uus sõnastus selliselt, et see lihtsustaks ja täpsustaks olemasolevaid sätteid eesmärgiga hõlbustada nende rakendamist ja ka neid kaasajastada.

Sooviksin tuua välja kaks punkti vastusena meile esitatud tähelepanekutele ja küsimustele. Üks on ohutuse tasandil. Andmed on kategoorilised – ohutuse tase on tegelikult turu avanemisest saadik kasvanud, kuid kuna kõneleme inimeste eludest, siis isegi kui meil on üks õnnetus, on seda üks liiga palju, mistõttu on meil ilmselgelt tarvis püüelda ohutuse taseme tõstmise poole.

Kuna kahes sõnavõtus esitati küsimus avaliku teenuse kohustuste kehtestamise osas, sooviksin täpsustada, et esimene pakett ei kujuta tõket sellele. Neid kohustusi reguleeritakse eraldi õigusaktidest lähtuvalt ja seetõttu on nendega edasiminek võimalus.

Paljud parlamendiliikmed võtsid sõna strateegia ja suundade teemal. Jagan parlamendiga kolme põhiprioriteeti, milles kajastuvad paljud juba tehtud tähelepanekud. Esiteks, turule juurdepääsu tingimuste parandamine ja nende muutmine läbipaistvamaks ning vähem diskrimineerivaks; teiseks, õigusliku raamistiku rajamine, raudteesektorisse tehtavate nii riiklike kui ka erainvesteeringute soodustamine; kolmandaks – midagi, mille osas paljud teist sõna võtsid –, raudteeturu õigusliku järelvalve tugevdamine, et tagada aus konkurents operaatorite vahel ning, lõppkokkuvõttes, madalamad kulud teenuse kasutajaile.

Komisjon kaasab nende küsimuste puhul dialoogi ministrid transpordiministrite alalisel kujul. Raudteesektor on olnud tähelepanu keskmes ja kanname hoolt, et see nii jääks ning et selle osatähtsus nende töökavas tegelikult laieneks. Võtame varsti vastu uuesti sõnastatud ettepaneku, mistõttu on võimalik, et see esitatakse parlamendi septembris, ja me ootame huviga väga viljakat koostööd teiega eelseisva õigusloome menetluses ning kahtlemata nähtavaid ja käegakatsutavaid tulemusi veel meie eluajal.

  Juhataja. – Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut,⁽¹⁾ mis esitati vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. juunil 2010 kell 12.00.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Tänase arutelu kontekstis tuleks märkida, et eri liikmesriikides opereeritakse raudteid eri tingimustes. Esimene raudteepaket võeti vastu 2001. aastal ja võib oletada, et see koostati peamiselt EL-15 riikides raudteeturgudel valitsevast olukorrast lähtuvalt. Olukord uutes liikmesriikides aga oli ja on väga erinev – eriti selle kontekstis, mida nimetatakse finantseerimise ülesehituseks, mis tähendab infrastruktuuri sobivat rahastamist, mitmeaastasi riigi ja infrastruktuuriettevõtja lepinguid, varasemaid võlgu ja avalike teenuste rahastamist. Prioriteetselt on tarvis tagada, et raudteedel oleks võrdsed opereerimistingimused, ja jõustada raudteesüsteemi piisavat rahastamist käsitlevaid õigusakte, sest see on põhjapaneva tähtsusega transpordisektori selle haru arengu seisukohast.

(1) Vt protokoll