Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2713(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0346/2010

Arutelud :

PV 16/06/2010 - 19
CRE 16/06/2010 - 19

Hääletused :

PV 17/06/2010 - 7.17
CRE 17/06/2010 - 7.17
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0241

Arutelud
Kolmapäev, 16. juuni 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

19. Üleujutused Kesk-Euroopa riikides, eelkõige Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Ungaris (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on komisjoni avaldus üleujutuste kohta Kesk-Euroopa riikides, eelkõige Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Ungaris (2010/2713(RSP)).

 
  
MPphoto
 

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tõepoolest on üleujutused Kesk-Euroopas väga dramaatiliseks meenutuseks meie kaitsetusest loodusõnnetuste ees ja tegelikult, samal ajal, kui siin istungisaalis täna õhtul sõna võtame, on tulvaveed Lõuna-Prantsusmaal nõudnud 19 inimese elu. Seega ei piirdu suurõnnetused piirkondadega, mis on tänaõhtused teemad (Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja Ungari). Tänavu on üleujutustelt saanud kõva löögi riik, kus täna õhtul koos oleme.

Oleme kõik teadlikud, et loodusõnnetuste arv on suurenemas, kuna kliimamuutus toob kaasa äärmuslikuma ilmastiku, ja kui silmitsi seistakse sellises suurusjärgus suurõnnetustega, jääb riigisisene reageerimissuutlikkus lihtsalt vajaka. Taolistel juhtudel on oluline Euroopa solidaarsus nii elude kui ka kriitilise tähtsusega infrastruktuuri päästmisel ja kaitsmisel. Täna õhtul arutletavad üleujutused rõhutasid koordineeritud ELi reageeringu lisaväärtust.

Lubage mul meile meenutada üleujutuste algust Poolas, Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias! Mai esimeses pooles mõjusid Visla, Oderi ja Warta jõgede valgaladele väga tihe vihmasaju ja rängad üleujutused. Neljapäeval, 19. mail, palus abi Poola – konkreetselt palusid nad kõrge võimsusega pumpasid – ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu, mille eest vastutan. ELi reageering palvele oli kiire ja helde, kusjuures kaheksa liikmesriiki pakkus täpselt seda, mida vaja oli – Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Taani ja Madalmaad toimetasid tundidega kohale kõrge võimsusega pumbad ja tehnilise asjatundlikkuse. ELi kaasrahastatav riikidevaheline moodul, mille on töötanud välja Eesti, Läti ja Leedu lähtuvalt ettevalmistavast tegevusest ELi kiirreageerimissuutlikkuse saavutamiseks, mida parlament toetas, paigutati samuti positsioonidele. Kokku paigutati positsioonidele üle 55 pumba, 22 eksperdirühma ja 300 päästja, lisaks üks kontaktametnik komisjoni seire- ja teabekeskusest.

Kuus päeva hiljem palus Ungari, mida olid samuti tabanud rängad üleujutused, liivakotte üleujutuste isoleerimise suutlikkuse tugevdamiseks. ELi kodanikukaitse mehhanismil õnnestus hankida üle kolme miljoni liivakoti Sloveeniast, Rumeeniast, Madalmaadest, Bulgaariast, Saksamaalt, Tšehhi Vabariigist, Norrast, Slovakkiast ja Horvaatiast.

Samal ajal kui siin kõneleme, ei ole üleujutused ega nende tagajärjed veel vaibunud. Kesk-Euroopa puudutatud piirkonnas vihmad jätkuvad. Eile ja täna tabasid Prantsusmaad tulvaveed. Ootame teise laine üleujutusi Lõuna-Poolas, kus üheksa Euroopa rühma on veel sündmuskohal. Ungaris on olukord järk-järgult paranemas. Hoiame liikmesriikidega iga päev sidet, jälgides olukorda pidevalt, ning oleme valmis sooviavalduse korral täiendavat ELi asjatundlikkust rakendama.

Peale selliste erakorraliste meetmete saaks rakendada samuti ELi solidaarsusfondi teatud parandamise ja taastamisega seotud kulude katmiseks ning komisjon teeb juba koostööd puudutatud riikidega, juhendades neid taotluste koostamisel.

Üleujutused on tõestanud kodanikukaitse mehhanismi väärtust platvormina teabe levitamiseks ja reageerimise koordineerimiseks reaalaajas. Mehhanism, nagu mäletate, käivitati samuti Haiti ja Mehhiko lahe toornafta merrevoolu puhul ning näitab selgest vahendi potentsiaali.

Selle aasta lõpuks võtab komisjon vastu teatise ELi suurõnnetustele reageerimise suutlikkuse tugevdamise kohta. Selleks vaadeldakse reageerimist eri liiki suurõnnetustele ELi piires ja lisaks ka väljaspool ELi.

ELi mitterahalise abirakendamise parandamisest saab üks põhiküsimustest. Enamikku – mitte kõike, kuid enamikku – sellest abist suunatakse juba komisjoni seire- ja teabekeskuse kaudu. Süsteem tagab, et rahuldatakse tegelikke vajadusi ja välditakse dubleerimist. See rajaneb aga sihtotstarbelistel pakkumistel ning seetõttu ei ole lihtsalt võimalik tagada, et õige abi olemas on. Niisiis juhtub suurõnnetus ja palume, et seda ei juhtuks nii paljudes liikmesriikides, et oleksime silmitsi suutmatusega nõudlust rahuldada.

Pakume välja, et seda lahendataks võrdlusstsenaariumide väljatöötamisega olulisemate suurõnnetuse liikide tarbeks, nii et oskame oodata abi liiki, mida vaja läheb, ja kasutada olevate ressursside kaardistamisega liikmesriikides juhuks, kui suurõnnetus juhtub. Me püüame ka jõuda kokkuleppele liikmesriikidega pearessursside vabatahtliku reservi osas, mida saab panna ootele viivitamatuks positsioonidele paigutamiseks.

Nende ideede arendamiseks peame laiaulatuslikku arutelu ning jätkame seda, parlamendi, liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega.

Hiljutised üleujutused on samuti meenutuseks, et EL ja selle liikmesriigid peavad tõhustama tööd suurõnnetuste ennetamise nimel. Nüüd on hea hetk puudutatud riikidel tugevdada teadmisi üleujutuste riskidest, koostada riskide hindamisi ja kaarte, valmistada üleujutuste riskijuhtimise kavu ning rakendada kõiki üleujutuste direktiivi tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke meetmeid.

Õnnetuste suurem sagedus ja intensiivsus Euroopas peaks olema valmidusse investeerimisel ja suutlikkuse väljaarendamisel liikmesriikidele täiendavaks stiimuliks. ELi solidaarsus käib käsikäes riigisisese vastutustega ning valmidus kuulub ettepanekutesse, mida komisjon esitab.

Austatud juhataja! Lubage mul seega kokku võtta, öeldes, et hädaolukordadel on tohutud inim-, majanduslikud ja keskkonnakulud. Kuna suurõnnetuste sagedus ja intensiivsus kasvab, ootavad Euroopa kodanikud meilt tulemuslikkust nendega võitlemisel ELi sees ja väljaspool ELi.

Oleme teinud suurõnnetuste tagajärgede likvideerimisest prioriteedi ja olen isiklikult pühendunud sellele, et tulla välja pakkumistega Euroopa suurõnnetustele reageerimise suutlikkuse tugevdamiseks.

Sooviksin tänada parlamenti huvi ja toetuse eest! Olete olnud väga tugev tegur suutlikkuse arendamisel, millest raporteerisin, ja loodan, et jätkate selle kriitilise tähtsusega rolli etendamist, et ajendada meid tulevikus parema reageerimissuutlikkuse suunas.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski, fraktsiooni PPE nimel. (PL) Üleujutused on esinenud Euroopas tänavu kaks korda. Esimene laine tuli mai keskel, teine juuni alguses. See puudutas järgmisi riike: Tšehhi Vabariiki, Poolat, Slovakkiat, Ungarit ja Austriat ning lisaks ka Saksamaad teatud määral ning isegi Ukrainat ja Serbiat. Oleme täna Kristalina Georgieva käest kuulnud üleujutuste kohta Prantsusmaal.

Poola üleujutus oli üks suurimaid üldse. Üleujutus oli haripunktis kaua, kestes tervelt mitu päeva Poola kahe suurima jõe Visla ja Oderi ääres. Puudutatud oli enamik riigi piirkondadest. Hävis olulist infrastruktuuri, sealhulgas mitmed veevarustus- ja reoveepuhastusrajatised, ning üleujutuse alla jäi palju ühiskondlikke hooneid, sealhulgas koole ja haiglaid. Paljud tuhanded pered kandsid tohutuid kaotusi. Neile osutasid abi eri avalikud teenistused ja eraisikud. Saime abi ka välismaalt paljudest ELi liikmesriikidest ja teistest riikidest. Sooviksime selle eest tänu avaldada!

Poola kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused osutavad abi. Kahjude hindamine on alanud. Rahaline abi Euroopa Liidult on oluline ja oodatud.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni S&D nimel. (PL) Austatud juhataja! Hiljutised üleujutused Kesk-Euroopas ja praegused üleujutused Prantsusmaal näitavad looduse tohutut jõudu ja loodusõnnetuste ennustamatust. Euroopa Parlamendi resolutsioon, milles väljendatakse empaatiat ja solidaarsust üleujutust ohvrite ja kõigi kannatanutega, kohustab Euroopa Komisjoni eelkõige andma kiiret ja tõhusat abi solidaarsusfondi raames. Resolutsioon juhib tähelepanu õigusmeetmetele, mis on olulised üleujutuste kahjulike tagajärgede piiramiseks tulevikus. Lihtsalt väljendudes on kõne all üleujutuste direktiivi õige rakendamine, mis kohustab liikmesriike looma üleujutuste riskijuhtimissüsteemi esialgse riskide hindamise ja piirkondade täpsustamisega, kus on kõrge või keskmine üleujutuste tõenäosus. Liikmesriigid on direktiivist lähtuvalt kohustatud koostama üleujutuste ohtude kaarte ja kehtestama üleujutuste riskijuhtimiskavu.

Mis puudutab Poola olukorda, sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et enne tänavust üleujutust olid looduskeskkonnaga tegelevad valitsusvälised organisatsioonid korduvalt juhtinud tähelepanu üleujutuste direktiivi ebaõigele rakendamisele Poola seaduses ja iseäranis sobiva süsteemi puudumisele ülevaate koostamiseks üleujutuste ohus piirkondadest ja nende piirkondade ebaselgele õiguslikule staatusele. Seetõttu sooviksin selle resolutsiooni võimalust kasutades juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu ka vajadusele jõustada tulemuslikult liidu seadust üleujutuste valdkonnas, nii et tulevikus ei pea Poola ja teised ELi riigid taotlema solidaarsusfondist ELi vahendeid.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Lubatagu mul ühineda eelmiste sõnavõtjatega kaastundeavaldustes kõigile neile, kes on saanud kannatada hiljutistes üleujutustes, sealhulgas täna siin Prantsusmaal!

Taolised loodusõnnetused on muutunud viimastel aastatel vägagi sagedasteks. 2008. aasta septembris tabasid Kirde-Inglismaad rängad üleujutused, kusjuures eriti raskesti said kannatada alevid Morpeth ja Rothbury. Tulvaveed vaibusid mõne tunni pärast, kuid kahjustuste parandamisele kulus mitu kuud ja see läks maksma miljoneid naelu.

Kahtlemata on need üleujutused äratuseks, meenutuseks, et kliimamuutuse tagajärgedega võitlemise kulu on kaugelt kõrgem kui üleilmse soojenemise ohjamise kulu, nagu on toonud välja Nicholas Stern ja teised.

Olen väga mures, et sellele lihtsale tõsiasjale läbi sõrmede vaadatakse. Kuuleme mõnda ettevõtjat kurtmas süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kärpimise kulu üle, mistõttu on väga oluline avalikustada arutelu sõnum: et üleujutused tekitavad kogukondadele ja majandusele tohutut kahju.

Loodusõnnetuste kuluka sagenemise peatamiseks on ainult üks moodus: järgida tegevuskava meie heitkoguse vähendamise eesmärkideks 2020. ja 2050. aastaks .

 
  
MPphoto
 

  Bas Eickhout, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (NL) Austatud juhataja! Meie mõtted on kõikide Kesk-Euroopa üleujutuste ja ka tänase Prantsusmaa üleujutuse ohvritega. Need üleujutused on järjekordne valus tõestus jõust, mis jõgedest meie suunas vallanduda võib.

Tahame ennetada üleujutusi ja peame seega vaatama peamiselt tulevikku. Kuidas saab seda ennetada? Teame samuti, et kliimamuutus on tähendanud, et jõed peavad üha sagedamini mahutama rohkem vett lühema ajaga. See tähendab, et peame kõvasti intensiivistama oma uuringuid mooduste osas, kuidas anda meie jõgedele ruumi ennetada seda liiki suurõnnetust Euroopas. Lõppude lõpuks on ennetus ravist parem.

Euroopal on selles etendada tõeliselt oluline roll. Esiteks peab olema riikide vahel palju rohkem piiriülest koostööd. Kui üks riik võtab midagi ette oma jõeäärse piirkonnaga, aga teine ei võta, ei vii see meid kuhugi. Meil on tarvis koostööd riikide vahel, mis võtaksid jõed käsile. Teiseks peab EL samuti oma rahalisi vahendeid tulevikus vastutustundeliselt kasutama. ELi struktuurifonde kasutatakse ikka veel liiga tihti projektideks, mis vaid suurendavad üleujutuste ohtu. Peame tagama, et tulevikus ELi projektid, mille eest maksame, seda liiki riski ei suurenda. Tegemist on olulise ülesandega.

Lõpuks peab EL uurima samuti, kuidas paremini kasutada jõgede looduslikku puhverdusvõimet selliste üleujutuste ennetamiseks. Betoon ja veel rohkem betooni ainult suurendab sagedasemate üleujutuste riski. Seega on meil siis tarvis jõgede jaoks hingamisruumi ning meil on tarvis kasutada ära nende loodusliku puhverdusvõimet. Tulevikus üleujutuste ennetamiseks on see ainuke moodus. Tõepoolest peab see tulevikus olema meie keskne eesmärk. Nagu ütlen, lõppude lõpuks on ennetus ravist parem.

 
  
MPphoto
 

  Tomasz Piotr Poręba, fraktsiooni ECR nimel. (PL) Katastroofilised üleujutused, mis viimastel nädalatel on tabanud Poolat ja piirkonna teisi riike, sealhulgas Ungarit, Tšehhi Vabariiki ja Slovakkiat, on põhjustanud kujuteldamatuid kahjustusi tööstus-, avalikus ja tsiviilinfrastruktuuris ning jätnud tuhandeid inimesi ilma kõigest, mis neile kuulus. Podkarpacie’ piirkonnas nägin oma silmadega, kuidas kaks järjestikust üleujutust, mis olid tohutud ja ulatusega, mida sealkandis varem ei oldud kogetud, pühkis minema piirkonna paljudes külades ja alevites elanike vara. Üleujutus puudutas Gorzycet, Tarnobrzegi, Jasłot, Mielecki piirkonda ja seejärel Małopolskie, Lubelskie ja Świętokrzyskie provintsi, Mazowszet, Kesk-Poolat ja Varssavit.

Kutsun seetõttu Euroopa Parlamendis täna Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni üles rakendama kõiki võimalikke tehnilisi ning finantsmeetmeid võimalikult kiiresti, et aidata Poolal ja piirkonna teistel riikidel, mida see traagiline üleujutus tabas, selle tagajärgedega võidelda. Mõtlen siinkohal iseäranis vahendite väljastamist Euroopa solidaarsusfondist, mis rajati just otstarbel aidata liikmesriike seda liiki kataklüsmide puhul.

Arvestades tragöödia üüratust, mis on tabanud Poolat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki ja Slovakkiat, teame, et selle Euroopa solidaarsuseta ja Euroopa Liidu abita kujuneb meil üleujutustest puudutatud piirkondades tavaelu taastamine väga raskeks. Sooviksin seetõttu avaldada tänu juba tehtu eest – tehnilise abi, inimabi ja kaastundeavalduste eest, mis Poola jõudnud on. Palun tehke sellest alles algus, rakendage täiendavaid meetmeid ja osutage Poolale, minu riigile, täiendavat tuge, nii et me ei tunneks end selle suure ja kohutava üleujutuse traagiliste tagajärgede likvideerimisel üksijäetuna.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. (SK) 2010. aasta mais ja juuni alguses põhjustas erakordselt vaenulik ilmastik äärmuslikke üleujutusi, mis tabasid Poolat, Tšehhi Vabariiki, Ungarit ja tervet Slovakkia Vabariiki.

Üleujutustest põhjustatud olukorra endeks oli 2010. aasta aprill, mis oli keskmise üleilmse õhutemperatuuri seisukohast kõige soojem aprill alates 1880. aastast. Aurumine ookeanide ja merede pinnalt põhjustas atmosfääri veeaurukoguste sisenemise, mis olid tolleks aastaajaks ülemäära suured, ning võis ainult arvata, kuhu ja millal see kondenseeruks ja vihmana maha sajaks. See juhtus Kesk-Euroopa kohal, Tšehhi Vabariigi, Poola, Slovakkia ja Ungari kohal. Pidev vihmasaju vaheldus seejärel jõuliste tormidega Slovakkia kohal rohkem kui kuu aega, 12. aprillist 5. juunini 2010. aastal. Tihe vihm tõstis veetaset kõikides Slovakkia Vabariigi jõgedes. Veetasemete kiire tõusu põhjustajaks aga ei olnud ainult vihmasadu, vaid ka üleujutusi põhjustava olukorra teke, mida oluliselt tugevdas ja kiirendas pinnase erakordselt suur vettimus pikkade vihmaperioodide tõttu. Loodus ei suutnud enam vett kinni pidada ja enamik vihmasajust voolas teekatetele, mitte jõgedesse, ujutades üle asustatud piirkondi, tootmisobjekte, teid ja raudteeliine.

Veetaseme ja -voolu äärmuslikke väärtusi registreeriti praktiliselt kõikides veeseire jaamades ning erakordsetel juhtudel ületas sellise olukorra voolukiiruse, mille esinemist võib oodata kord 100–500 aasta jooksul. Vallandunud vesi ületas esmalt jõesängid ja seejärel hakkas lõhki ajama jõekaldaid, üle ujutama põldu, hävitama teid, minema pühkima teid ja õõnestama rööbasteede alust. Järk-järgult ujutas see üle põllud, laskus alevitesse ja küladesse ning hävitas elamuid. Tormiline vesi ei kandnud minema mitte ainult sildu, teid ja maju, vaid ka inimelusid. Mitte kaugel Košices Ida-Slovakkias läks liikvele terve küla ning pereelamutega 11–20 meetri paksune kiht vettinud mulda liigub aeglaselt libisevast pinnasest alla, kusjuures iga päev liigub hävingu ohus 190 kahjustatud maja. Pärast vihmasid jäi Slovakkias üleujutatuks üle 300 000 hektari põllumajandusmaad. Seetõttu oleks kahtlemata kohane selles olukorras solidaarsusfond aktiveerida, et maksta kinni üleujutustest tekitatud kahjud ja kulud. Esialgsel hinnangul ületab Slovakkia kogu kahju 260 miljonit eurot.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI).(HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lubage mul kõigepealt kasutada võimalust õnnitleda László Tőkési valituks osutumise puhul. Kõikidele ungarlastele on suur rõõm fraktsioonikuuluvusele vaatamata, et meie Ungari vend Transilvaaniast võib täita Euroopa Parlamendis seda väga olulist ametikohta. Viimastel nädalatel tabasid Kesk-Euroopat tohutuid territooriume laastavad üleujutused. On iseäranis traagiline, et see loodusõnnetus, mis tabas mitut riiki, on nõudnud ka inimelusid. Ungaris on täna ikka veel mõned asustatud alad vee all. Olukorra teeb Ungaris veel keerulisemaks asjaolu, et suurimaid kahjustusi tekitasid üleujutused kõige vaesemates maakondades.

Sooviksin Jobbiki nimel tänada veel kord kõiki üleujutuskaitses osalenuid! Olen pärit Borsod-Abaúj-Zempléni maakonnast ja mul oli võimalik koguda suurõnnetusest isiklikke kogemusi. Üleujutuskaitse osas on omandatud kaks olulist õppetundi. Esiteks, et kui tuletõrjujad välja arvata, oli riigiinstitutsioonide organiseeritus hale. Positiivne kogemus oli aga kodanike ja Ungari Rahvuskaardi ühistegevus. Just tänu Ungari Rahvuskaardile ei olnud Ungari kahjustused veel suuremad. Sooviksin samuti kasutada võimalust tänada terve Euroopa Parlamendi nimel siin Strasbourgis rahvuskaarti.

Euroopa Liit peab osutama abi võimalikult kiiresti, jälgides samas vahendite kasutamist. On oht, et mõned inimesed üritavad kasutada solidaarsusfondi raha ebaseaduslikult. Tuge ei tohi osutada nendele inimestele, kellest enamik on romi päritolu, kes üleujutuskaitses ei osalenud, vaid hoopis hülgasid majad lootuses saada eri abiallikaid, lootes, et ülesehituse käigus avaneb neile võimalus tasuta uutesse majadesse kolida.

Tänaseks on Jobbik ehk Liikumine Parema Ungari Eest, andnud umbes 10 miljonit forintit abi neile, kes seda vajavad, et tagada, et me inimesi ei hülgaks. Nad võivad ka tulevikus jätkuvalt Jobbikile loota!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on registreerunud sõnavõtjate järjekord. Soovin avaldada solidaarsust nii ungarlastest kui ka romidest üleujutuste ohvritega ning annan esimese sõnavõtjana üleujutustest puudutatud riikidest sõna Tamás Deutschile.

 
  
MPphoto
 

  Tamás Deutsch (PPE).(HU) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Lubage mul esmalt sõna võtta teemal, mida ei olnud päevakorras. Kui ligi kakskümmend aastat tagasi oleks mulle keegi öelnud, et piiskop László Tőkés annab Euroopa Parlamendi asepresidendina sõna Tamás Deutschile, Euroopa Parlamendi liikmele, ei oleks ma seda uskunud, ent ometi on saatuse ja looja teed imelikud. Mõtlen tänuliku südamega võimalusele töötada juhatajaga siin Euroopa Parlamendis.

Tervitan teid Euroopa Parlamendi asepresidendi ja inimesena, kes koos Jerzy Buzekiga kehastab kaht olulist Euroopa väärtust; tegutsemist inimväärikust rikkuvate diktatuuride vastu ja lojaalsust meie ühistele kristlikele väärtustele. Head kolleegid! Lubage mul samuti väljendada solidaarsust Kesk-Euroopa katastroofiliste üleujutuste ohvritega ning mõistagi Prantsusmaa loodusõnnetuste ohvritega.

Samas on tänusõnad õigel kohal. Täname kõiki üleujutuskaitses isiklikult osalenuid ja kõiki neid Euroopa kaaskodanikke, kes rakendasid isiklikke ressursse ja aitasid kaitsejõupingutusi vabatahtlike pakkumistega ning annavad nüüd taastusabi. Just tänu erilisele olukorrale või pigem – kuna sõna „tänu” on siin ilmselgelt ebatäpne – erilise olukorra tõttu ajasid peamiselt väiksemad ojad ja jõed kaldad lõhki, mis taolist suurõnnetust varem põhjustanud ei olnud. See tõestab samuti, et traditsioonilised üleujutuskaitsevõtted ei ole enam piisavad.

Sooviksin väljendada tänu Euroopa Komisjonile Euroopa institutsioonide rakendamise eest üleujutuskaitseks nii kiiresti ja tulemuslikult. Soovin väljendada lootust, et Euroopa Parlamendi eeskujul teeb Euroopa Komisjon samuti kiired ja tulemuslikud otsused taastusabiks vajaliku finantsabi osas.

 
  
MPphoto
 

  Adam Gierek (S&D).(PL) Austatud juhataja! Üleujutuste riski saab vähendada ja see on väiksem, kui veeliikumisi täpselt simuleeritakse ja jälgitakse. Poolas kohalike üleujutustega alanud loodusõnnetuse põhjustas sadeveekanalisatsiooni puudumine ja madal suurveepidurdus ning sellele järgnesid ulatuslikud üleujutused. Kogumismahutid ja kaasaegsed kaldavallid vähendavad üleujutuste tõenäosust ning on olulised, kuid üksnes turule orienteeritud odava riigi, väikse eelarve ja madalate maksude neoliberaalne poliitika viivitab kulukaid hüdrotehnilisi investeeringuid.

Suur jõgi Euroopa keskel – Visla – on rikkumata jõgi, mis võib vaid ökoloogidele meeldida, kuid on minu riigi seisukohast häbiväärne. 1970. aastatel alustatud Visla programmi rakendamine, mille eesmärk oli seda kaunist jõge tsiviliseerida, hüljati poliitilistel põhjustel. Poola Rahvavabariigi ametiasutused ja nende järeltulijaid süüdistati suurusehullustuses, kuid nüüd on meil hiiglaslikud kahjud ja õnnetus. Ühtekuuluvusfondidel rajanevad kaasaegsed investeeringud on olulised.

 
  
MPphoto
 

  Sergej Kozlík (ALDE). (SK) Eri Euroopa piirkonnad on korduvalt loodusõnnetustele (üleujutuste kujul) alla jäänud. Hiljuti olid üleujutused jälle Kesk-Euroopas, Poolas, Tsehhi Vabariigis, Slovakkias ja Ungaris. Need on põhjustanud tohutuid kahjustusi, mis nõuavad rahastamise kaasamist Euroopa Liidu solidaarsusfondist.

Laastavad üleujutused aga on tabanud kaugelt laiemat ala Euroopast. Näib, et hoolimata abi paindlikumaks ja kiiremaks osutamiseks rakendatud meetmetest peab Euroopa hindama ümber oma prioriteedid, mis puutub ühiste Euroopa ressursside arvelt maksmisse. Üleujutuste ennetamisele suunatud ühiste investeeringute rakendamine, investeeringud piisava vee tagamiseks joogiveevarustuse tarbeks ja samuti niisutamise ja elektritootmise otstarbeks peavad muutuma infrastruktuuri ehitamisel programmi prioriteediks liikmesriikide ja ELi kui terviku tasandil.

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Palju õnne uue ametikoha puhul!

Üleujutustest põhjustatud kahjustuste statistikaga ei saa mõõta puudutatute inimkannatusi. Palju inimesi Ida-Euroopas ja täna Prantsusmaal on kaotanud kõik, mille nimel nad eluaeg töötanud on. Nad on vastamisi laostumisega. Paljud on kaotanud isegi sõpru või sugulasi. Need üleelamised on pidevaks kordamiseks liiga valusad. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni seisukohast on probleemile ainult üks vastus ja minu kolleeg Bas Eickhout on seda juba maininud. Võtku jõed neile vajaliku ruumi ja küündigu loodusliku sügavuseni! Oderi jõe puhul tähendab see näiteks, et laiendamiskavad piiri Poola ja Saksa poolel tuleb peatada. See tähendab, et peame veenduma mitte ainult, et ehitatakse tammid, vaid et lammidele jääks piisavalt ruumi, nii et otsustavaks põhimõtteks jääb ennetus. See on ainuke põhjus, miks hääletame resolutsiooni poolt, sest meie läbirääkimised on toonud tekstis kaasa suurema rõhuasetuse ennetusele.

On aga ilmselgeid nõrku kohti. Resolutsioonis ei mainita võitlust kliimamuutusega. Kui vaatame 2020. aasta piirkondade uurimust, siis selgub, et tulevikus tuleb kodu jätta 150 miljonil inimesel, kui me kliimamuutuse osas midagi nüüd ette ei võta. Peame sel põhjusel seadma kliimamuutuse edaspidi Euroopa piirkondliku poliitika südamesse eesmärgiga ennetada üleujutustest suurõnnetusi.

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák (ECR). (CS) Head kolleegid! Üleujutuste probleem on kahtlemata tõsiseim teema, millega see nädal siin Strasbourgis tegelenud oleme. Meie kaaskodanike jaoks on üleujutused muutumas korduvaks ohuks, millel on reaalne mõju nende varale ja mõistagi tervisele.

Euroopa Liit, mis sümboliseerib sidusust, tuge ja koostööd, aitab kannatanud piirkondi solidaarsusfondi kaudu. Fond võimaldab pakkuda rahalist tuge riikidele, kus hinnanguliselt ületavad kahjustused eeldatavalt 3 miljardit eurot või kus nende ulatus küündib enam kui 0,6%-ni liikmesriigi SKTst. Hiljutised üleujutused Kesk-Euroopas on sellele vaatamata näidanud, et hoolimata tihedatest vihmadest põhjustatud üldisele kahjule, ei suuda mõned riigid – eriti väiksemad – täita sätestatud piire üksinda ega suuda seetõttu tuge hankida. Kuna solidaarsusfondi otstarve peaks eelkõige olema Euroopa kannatanud piirkondade taastamine, on vaja tagada suurem paindlikkus ühistaotluste esitamisel, milles kajastuks üldine kahju ja mitte lihtsalt üksikus liikmeriigis dokumenteeritud konkreetne kahju. Seetõttu sooviksin kutsuda komisjoni selles suhtes üles rakendama meetmeid asjakohase määruse läbivaatamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Jan Březina (PPE). (CS) Austatud juhataja! Head kolleegid! Seisan teie ees esindajana riigist, mida on tabanud viimaste nädalate üleujutused. Ehkki nende laastavad tagajärjed ei ole Tšehhi Vabariigis nii hullud kui naaberriigis Poolas, on need põhjustanud erilist hävingut Moraavia aladel. Mul on seetõttu hea meel, et muu hulgas minu hoiatusest lähtuvalt mainitakse arutletavas resolutsioonis mitte ainult Poolat, vaid tervet Kesk-Euroopa piirkonda. Solidaarsuse idee on Euroopa koostöö eredamaid väljendusi ja just sealt sooviksin nüüd abi paluda. Eurooplastena peaksime olema alati valmis jõude ühendama ja abivajajaid aitama. Oleme juba näidanud, et me ei ole ükskõiksed loodusõnnetustest puudutatute saatuse suhtes: 2002. aastal loodi solidaarsusfond reageeringuna ulatuslikele üleujutustele Kesk-Euroopa riikides.

Fondi aastaeelarvest, mis on umbes miljard eurot, peaks jätkuma tänavuste üleujutuste tekitatud kahjude katmiseks. Siiski peavad puudutatud riigid Euroopa abi paluma. Selles kontekstis sooviksin mainida Tšehhi Vabariigi rasket olukorda, mis tuleneb asjaolust, et arvutatav üleujutustest põhjustatud kahju ei ole seni küündinud sätestatud miinimumini, mis on 0,6% SKTst. Tšehhi Vabariigi ainuke lootus saada toetust Solidaarsusfondist on solidaarsusfondi käsitleva määruse teise alalõigu artikli 2 lõike 2 kohaldamise kaudu, millest lähtuvalt võib erandlike asjaolude korral toetusi paluda ka naaberliikmesriik, mida loodusõnnetus on vähemal määral puudutanud. Side üleujutuste vahel Poolas ja Tšehhi Vabariigi on kahtlemata ilmne. Lõppude lõppuks tõuseb mõlemas riigis üle kallaste voolanud jõgede tase Tšehhi Vabariigis. Viivitada ei ole võimalik. Taotlus abi saamiseks solidaarsusfondilt tuleb esitada kümne päeva jooksul esimese kahjustuse esinemisest, mis meie puhul tähendab juuli lõppu. Meil ei ole palju aega, eriti olukorras, kus Tšehhi Vabariigis jätkuvad kõnelused valitsuse moodustamise üle. Sooviksin lõpetada tänuavaldusega Euroopa Parlamendi presidendile Jerzy Buzekile minu riigi idaosa puudutatud piirkondade isikliku külastamise eest!

 
  
MPphoto
 

  Joanna Senyszyn (S&D).(PL) Parlament on pöördunud Euroopa Komisjoni poole palju kordi rahaliste vahendite tõhusama eraldamise asjus, mis aitaks loodusõnnetuste ohvreid.

Lõpuks on aeg kehtestada paindlik mudel solidaarsusfondist abi andmiseks. Ennetustöö tõhustamine on oluline. Loodusõnnetuste ennetamise ja nende tagajärgede piiramise rahastamisel peaks etendama olulisemat rolli struktuurifondid. Rahareserv selleks otstarbeks peab sisaldama olulisi vahendeid teadusuuringuteks, riskijuhtimiseks, kodanikukaitseks ja ohtude seireks. Euroopa Keskkonnaagentuuri peaks kaasatama ennetusmeetmetesse suuremal määral.

Tunnen kaasa üleujutuse kõikidele ohvritele ning sooviksin väljendada siirast tänu ELi kodanikele Poolale osutatud abi eest. Ka mina korraldasin sõpradega – põllumajandusettevõtjatega Puckist ja Redast –, et 22 tonni näljastele loomadele mõeldud teraviljasööta saadetaks Świętokrzyskie provintsi üleujutusest puudutatud piirkondadesse. Individuaalne abi on kiirem ja paremini sihistatud kui institutsionaalne abi. On aeg, et sellest õpiksime.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Ziobro (ECR).(PL) Austatud juhataja! Nähes Poolas ja Kesk-Euroopas üleujutusest põhjustatud kahju üüratust (tuhanded inimesed, kes mõnel juhul kaotasid kogu vara; ainuüksi Poolas jäi üle 300 000 inimese üleujutuste kätte ja 40 000 inimest tuli evakueerida), tegime koos rühma kolleegidega Euroopa Konservatiivide ja Reformistide seast ettepaneku, et Euroopa Parlament võtaks midagi ette selle kohutava draama ja loodusõnnetuse osas, arutades küsimust ja koostades resolutsiooni. Sooviksin tänada kõiki, kes on aidanud kaasa algatuse kinnitamisele, sealhulgas kõikide fraktsioonide esimeestele, sest see väljendab meie solidaarsust kõigi kannatanute ja samuti puudutatud riikidega, kuid peaasjalikult inimestega, kes on kannatanud suurimaid kaotusi. Eelkõige on meie eesmärk veenda Euroopa Komisjoni andma võimalikult palju abi seda vajavatele inimestele ja riikidele ning et abi oleks paindlik ja kohandatud võimalusel üksikute piirkondade vajadustele. Veel kord, suur tänu!

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Siin parlamendis meeldib meil kasutada sõnu nagu „ühine Euroopa”, „Euroopa ühtsus” ja „kodanike Euroopa”.

Iga aasta avame parlamendi uksed tuhandetele külastajatele kõikidest liikmesriikidest. Püüame õigusaktide kaudu edendada ideaali Euroopast kui ühtsest rahvuste ühendusest. Kõik need toredad sõnad ja üllad ideaalid aga jäävad pelgalt jutuks, kui me ei toeta neid praktiliste tegudega. Kesk-Euroopat, Saksamaad ja eilsest saadik lisaks ka Prantsusmaad tabanud loodusõnnetus on seadnud ohtu elusid ja tekitanud tohutut kahju. Teame nüüd, et nendes linnades elavad inimesed ei tule omapäi üleujutuste tagajärgedega toime. Nad ootavad õigusega abi oma valitsustelt ja solidaarsust naabreilt, sest nad ise teeksid sarnases olukorras sama. Inimene ei saa loodusjõude kontrollida. Inimeste kogukonnana aga, kes on seotud solidaarsuse kaudu, suudame tulla toime mis tahes loodusõnnetusega.

Esitatud resolutsiooni vastuvõtmisega saadame selge signaali, et Euroopa ei ole vaid juriidiline tarind ega anonüümne turg, vaid eelkõige toimiv rahvaste ühendus, kes teineteist vajaduse korral aitavad.

See on signaaliks, et Euroopal on mitte ainult pea, vaid samuti inimlik süda.

Head kolleegid! Hetkel, kui neid sõnu lausun, sajab Slovakkias jälle lakkamatult.

 
  
MPphoto
 

  Olga Sehnalová (S&D). (CS) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Hiljutised üleujutused Kesk-Euroopas on tekitanud tohutut kahju ja maksnud inimelusid. Kui Euroopa Liit osutab abi – nagu ma arvan, et see ka teeb, peaks see olema suunatud koos riigisisese rahastamisega mitte ainult hävinud infrastruktuuri ülesehitamisele, vaid pikaajalisele eesmärgile seada sisse vahetult üleujutuskaitsemeetmeid, tihedas piiriüleses koostöös. Kõik meetmed peaks olema suunatud taoliste suurõnnetuste kordumise ennetamisele ning – juhul kui need korduvad – nende mõju võimalikult ulatuslikule piiramisele. Lõppude lõppuks korduvad sarnaselt laastavad üleujutused 13 aastast pärast ülesehitamist Moraavias, Tšehhi Vabariigi idaosas.

Üleujutused on aga samuti võimalus mõelda hoolega selle üles, millised üleujutuskaitse meetmed on kõige kulusäästlikumad, avaldades samas vähim mõju keskkonnale ja kohalikele inimestele. Üleujututest on saanud üleeuroopaline probleem, mis puudutas Kesk-Euroopat eile ja puudutab Lõuna-Prantsusmaad täna. Seetõttu on kohane kaaluda üleujutuskaitse Euroopa strateegiat. Selles arutelus peaks toimima EL sõltumatu moderaatori ja nõustajana, kes aitab leida kõige tulemuslikuma lahenduse.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (ECR).(PL) Austatud juhataja! Kristalina Georgieva! Poolas tuli üleujutus kahe lainena. Esimene laine võttis inimeste vara, teine lootuse, kuid saab ka öelda nii, nagu Ernest Hemingway on öelnud: „ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule” – seda lüüakse ka sakslastele ja samuti lüüakse seda täna prantslastele.

Sooviksin öelda väga selgesti: Euroopa Liit on väga tihti aidanud põuatsüklitest puudutatud Lõuna-Euroopa riike – Prantsusmaad, Hispaaniat, Itaaliat, Portugali, Kreekat. Kesk- ja Ida-Euroopas esineb perioodiliselt üleujutusi. Täna teeb Euroopa Liit eksamit solidaarsuses – solidaarsuses, mis ei tohi olla vaid loosung või klišee, vaid peab olema ka konkreetse rahalise sisuga vahend, ja selle peale loodavad poolakad, tšehhid, ungarlased ja slovakid.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Joachim Zeller (PPE).(DE) Austatud juhataja! Kristalina Georgieva! Head kolleegid! Ainult mõni päev tagasi nägime televiisorist šokeerivaid pilte tohututest üleujutatud piirkondadest Poolas ja teistes Kesk-Euroopa riikides. Inimesi on nendes üleujutustes surnud ja avaldame kaastunnet nende sugulastele ja sõpradele!

Külad, linnad, põllumajandusmaa ja infrastruktuur on kõik hävinud. Televisioonipildid on asendunud juba muude piltidega, kuid ulatuslikke kahjustusi tuleb nüüd aeglaselt ja vaevaliselt parandada. Euroopa Liidu teistel riikidel peaks olema sellises ulatuses kahjustuste parandamiseks tehtavate tööde ajal nende riikidega solidaarsus. 1997. aasta üleujutuste suurõnnetuse järel on tabanud Poolat ja teisi Kesk-Euroopa riike järjekordselt laastavad üleujutused. Me ei saa juhtida ilmastikku ja jõgede loomuses on teatud aegadel ujutada. Küsimused aga, mida esitama peame, on, kas, arvestades, et loodusõnnetused võivad mis tahes hetkel juhtuda, on rakendatud õigeid meetmeid seda liiki loodusnähtustest põhjustatud kahjustuste ennetamiseks ja kas näiteks on piisavat tähelepanu pööratud säästliku suurõnnetuste ennetuse küsimustele maastikuarhitektuuri kavandamisel.

Kui tahame osutada abi, peame tagama esiteks, et see läheb otse loodusõnnetustest puudutatuile, et kaitsta nende elatusvahendeid. Siis on küsimus liikmesriikide koostöös, sest loodusõnnetused ei peatu riigipiiridel, kooskõlas Euroopa tasandil, et ennetada seda liiki suurõnnetustest põhjustatud kahju. Üleujutuskaitsesüsteem Oderi jõel, mille ehitasid ühiselt Poola ja Saksa ametiasutused, on selge ilming, et ühised ennetusmeetmed suudavad tõelist kaitset pakkuda. Me ei ole aga veel piisavalt teinud.

Meil ei ole tarvis suurõnnetuste ennetamise Euroopa programmi. Iga riigi valitsus peaks võtma esmase vastutuse selle riigi kaitsmisel suurõnnetuste eest, sealhulgas suurõnnetuste ohjamiskava koostamisel. Kui on juhtunud aga suurõnnetus ja kui on põhjustatud kahjustusi, saab pakutavat abi tulemuslikult Euroopa tasandil koordineerida ning abiosutavate vabatahtlike organisatsioonide kulud tuleks hüvitada kiiresti ja bürokraatiata. Toetan seetõttu Kristalina Georgieva kavu, mis lubavad meil kõigil need eesmärgid kiiresti teostada.

 
  
MPphoto
 

  Monika Smolková (S&D). (SK) Enamikku Kesk-Euroopast puudutanud üleujutused on nendele riikidele katastroofilised olnud.

Slovakkias oli kõige rängemini puudutatud piirkond riigi idaosa, kus mina elan, ning nägin oma silmadega, kuidas mõnede inimeste puhul hävitas vesi terve elutöö. See on hävitanud teid, maju, sildu, põllusaake ja kahjuks nõudnud ka inimelusid. Terve aasta sademed langesid ühe kuu jooksul. Üleujutuskaitse meetmed olid taolise veemahu vastu lihtsalt mõjutud. Ainuüksi Košice haldusüksuses on veel all üle 4000 maja. Väike Kežmaroki linn, kus on 17 000 elanikku, oli peaaegu täielikult üleujutatud. Inimesed toibuvad sellisest suurõnnetusest ainult vaevaliselt. Vee oht ei ole veel täielikult möödas ja on oht, et sajab veel.

Veepuhastusjaamad jäid pärast üleujutust vee all, joogiveeallikad on saastatud, palava ilma tagajärjed ähvardavad sääskede vohamise hädaga ning paljud teed ja sillad on ikka veel läbimatud. Maalihetes on hävinud suur arve pereelamuid, mis ei ole enam elamiskõlblikud. Hoolimata inimeste ilmutatud solidaarsusest ja riigi abist on vaja viivitamatult rakendada solidaarsusfondi ressursse. Mida kiiremini puudutatud piirkondi aitame, seda kiiremini leevendame nendes piirkondades elavate inimeste kannatusi. Samuti on olulist ruumi vahendite rakendamiseks ühtekuuluvusfondist. Parlamendiliikmete rühma ühise resolutsiooni eelnõus pakutakse abiks igat liiki lahendusi.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR).(PL) Austatud juhataja! On hea, et peame seda arutelu, mille pakkus välja Zbigniew Ziobro parlamendi kõikide Poola liikmete kohtumisel. Hea on see sellepärast, et Poolas, Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias juhtunu nõuab Euroopa Liidu sekkumist ja abi. Kui juhtub tragöödia, kui on üleujutus, šokeerib meedia meid majade ja neist väljauhutud inimeste, õhus turritavate puujuurte, pisarate ja nutu piltidega. Kaamerad on, kaastunne on ning isegi rakendamine ja abi on. Tõeline draama aga algab just pärast üleujutust. Siis jäetakse inimesed oma hädaga üksi. Poolas on selliseid kohti nagu Wilków, millest 90% on vee all. Samuti on kohti, nagu Lanckorona, kus maalihke tõttu on vajunud kokku 50 maja. Euroopa Liit peab reageerima, kui esinevad sellised kahjustused, kui on põud, kui on üleujutus või maavärin. Kui suutsime aidata Haitit, peame aitama seda enam oma liikmesriike. Poolas ütleme, et sõpra tuntakse tõepoolest hädas. Palun seetõttu suurimat võimalikku abi Poolale ja kõikidele teistele sellest suurõnnetusest tabatud riikidele.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Üleujutus on suur tragöödia. Inimesi on surma saanud, infrastruktuuri on hävinud ja tuhanded pered on kaotanud kogu oma vara. Sellest draamast on puudutatud nii linna- kui ka maapiirkondade inimesed. Põllumajandusettevõtjate viljad on hävinud, masinad ja hooned hävinud ning nad on kaotanud töö tegemiseks vajalikud asjad. Neile on jäänud tagasimaksmata laenud ja päästetud loomad on jäänud toiduta.

Poola ametiasutused ja ka teiste üleujutustest suurõnnetusest puudutatud riikide ametiasutused on rakendanud aitamiseks meetmeid, kuid oluline on, et sarnaseid meetmeid rakendaks Euroopa Liit. Mida varem see juhtub, seda parem on ELi tegevuse kuvand ja hinnang.

Sooviksin kasutada võimalust väljendada tänu kõikidele valitsustele ja riikidele ning meie naabritele, kes meid aidanud on, ning sooviksin tänada kõiki veelgi siiramalt selles tragöödias meile osutatud lihtsa isikliku solidaarsuse eest!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). (SK) Räägime täna õhtul kümnetest miljonitest inimestest.

Räägime inimestest, kes viimastel nädalatel on kaotanud minutite jooksul kõik: vara, elukoha, kõik, mille nimel nad terve elu säästsid. Räägime samuti põllumajandusettevõtjatest, kes on kaotanud oma maa ja viljad, mis oli neile ainus sissetulek terve aasta elatiseks. Kõik need inimesed vaatavad täna õhtul meie parlamendi poole ja ootavad, millise otsuse me teeme. Sooviksime aidata neid ka oma riigisiseste eelarvete arvelt, kuid meie riigisisesed eelarved on ammendatud, sest oleme pidanud võitlema majandus- ja finantskriisiga kogu ulatuses ja sest olime pühendunud kasvu- ja stabiilsuspakti eeskirjade täitmisele. Just seepärast on nad Euroopa Parlamenti pöördunud.

Räägime siin samuti millestki, mida keegi veel maininud ei ole – kindlustusseltsidest. Need on kasumlikud kindlustusseltsid, mis on keeldunud korduvalt kindlustamast inimeste kodusid, mis asusid niinimetatud üleujutuspiirkondades. Oleksin tänulik, kui ka kindlustusseltsid pööraksid sellele rohkem tähelepanu ja kui leiaksime mooduse, kuidas kohustada kindlustusseltse neid inimesi kindlustama selliste kindlustusmaksete eest, mis ei tähendaks liigkasuvõtmist.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz (S&D).(HU) Ungari on üks riikidest, mida üleujutus tabas kõige rängemini. Sooviksin esmalt avaldada tänu saadud solidaarsuse ja abi eest ning öelda, et Ungaris olid üleujutustest ja kõrgveest siseveekogudes puudutatud peamiselt vaesemad piirkonnad ja vaesema pered. Paljud neist on romide pered. Nende asulad on üldjuhul vähem ohutud ja asuvad halvimates kohtades, mis on üleujutuste eest kõige kaitsetumad. Seetõttu on väga oluline, et ilmutame nendega erilist solidaarsust.

On tehtud mitu ettepanekut, kuidas abi kiiresti saata. Mul on selles suhtes mõned ettepanekud. Ühest küljest peavad liikmesriigid tegema otsuseid solidaarsusfondi ressursside suurendamise ning nende kiirema ja paindlikuma kasutamise kohta. Ettepaneku muudatus, mis oleks praegu iseäranis oluline, on olnud nõukogu ees pikka aega. Küsimuses võiks olla suurt abi eesistujariigist Hispaaniast. Pealegi oleks hea, kui ka ühenduse ressursse saaks sel otstarbel ümber suunata, see tähendab, et põllumajanduspoliitika allikaid saaks kasutada ka selle tagamiseks, et ka tõsiseid kahjustusi kannatanud põllumajandusettevõtjatel oleks võimalik hüvitist saada.

 
  
MPphoto
 

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE).(HU) Soovin komisjoni avalduse eest tänada ja olen sellega nõus! Lubage mul lisada mõned täiendavad punktid! Võime Ungaris rääkida läinud sajandi suurimast üleujutusest. Kokku varises väga palju maju, tegelikult isegi mitusada. Evakueerida tuli üle 4000 inimese. Täna on paljud ikka veel peavarjuta. Paljude veel seisvate majade stabiilsus on samuti küsitav. Kahjustuste likvideerimine, koristamine ja disinfetseerimine on hetkel käimas. Infektsiooni ennetamiseks tehakse inokulatsioone. Suured põllumajandusmaade pinnad on ujutatud üle kodanikukaitse huvides. Meetmetest põhjustatud kahju tõsidus ja ulatus on mõõtmatud.

Mul on väga hea meel Euroopa Liidu uue kava üle, millega võimaldatakse varajast hoiatamist loodusõnnetuste eest. Sooviksin aga juhtida voliniku tähelepanu asjaolule, et loodusõnnetused on muutumas üha sagedasemaks ning seetõttu on suurõnnetuste tagajärgede likvideerimise intensiivistamine väga pakiline. Ungaris on suur solidaarsus, kuid meil tarvis ka üleeuroopalist koostööd, et väljendada üht Euroopa Liidu olulisimatest põhimõtetest – solidaarsus. Solidaarsuse üheks ilminguks on solidaarsusfondi avamine.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D).(RO) Tervitan praeguses kontekstis arutelu olukorra üle seoses jõgede valgalade majandamise ja planeerimisega Euroopas. Euroopa on läbimas sotsiaalsest ja majanduslikust seisukohast rasket perioodi, mis tähendab, et loodusõnnetused avaldavad praegusel ajal ühiskonnale suuremat mõju. Hetkel on ilmselge, et üksi ei suuda liikmeriigid investeerida oma jõgede valgalade kavandamise projektidesse. Nagu riigid, mis on hetkel üleujutustest puudutatud, on Rumeenia ja Bulgaaria iga aasta üleujutustest puudutatud. Ainult jumal on meid tänavu säästnud!

Sooviksin, et komisjon koostaks samamoodi nagu Doonau strateegia puhul tegevuskava, mis aitaks liikmesriikidel ohustatud riikides kavandada riigi piires jõgede valgalasid.

Sooviksin samuti küsida komisjonilt, kas see kaalub erisihtotstarbeliste rahade eraldamist nii piiriüleste kui ka riigisiseste jõgede valgalade kavandamisprojektidele, et tulevikus üleujutusi ennetada.

 
  
MPphoto
 

  Mirosław Piotrowski (ECR).(PL) Hiljuti tabas Poolat kaks ränka üleujutust ja tuhanded inimesed on kaotanud kõik ning neil ei ole kuskil elada. Paljud piirkonnad on üleujutatud – kusjuures eriti kannatab Lublini ümbruskond – ning kohast nimega Wilków, mis oli täielikult vee all, on saanud sümbol. Kaotused on nii suured ja nii rängad, et José Manuel Barroso teadaanne, et solidaarsusfondi raames antaks ELi abi, andis ohvritele palju lootust. Selleks et seda usaldust mitte petta, peaks Euroopa Komisjon rakendama kiireid ja otsustavaid meetmeid.

Loodame, et võimaldatav summa ei ole sümboolne. Praeguses olukorras tuleks eemaldada kõik tõkked ja rakendada viivitamatult meetmeid korra paindlikumaks muutmiseks ning märkimisväärseid ressursse tuleks saata otse loodusõnnetuse ohvritele enim puudutatud piirkondadesse.

Resolutsiooni vastuvõtmine parlamendis annab José Manuel Barrosole tugeva mandaadi viivitamatuks tegutsemiseks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Austatud juhataja! Sooviksin kõigepealt väljendada kaastunnet ohvritele ja neile, kes üleujutustest puudutatud on. Austrias räägivad inimesed mitte lihtsalt üleujutusest, vaid aastatuhande üleujutusest Ida-Euroopas. Üleujutus on ohustanud tuhandete inimeste elusid Slovakkias, Poolas ja Ungaris. Siin on küsimus vajaduses viivitamatu abi järele ning samuti harimises ja teadlikkuse suurendamises, et aidata näiteks inimestel teha üleujutuse juhtudes inimohvrite vältimiseks seda, mis on õige. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana on küsimus ennetamise ja eelkõige põhjuse kohta. Võin vaid kõigile meenutada, et meil on kõigil tarvis pakkuda kaitset, arvestades samas ka keskkonnaga.

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Grzyb (PPE).(PL) Austatud juhataja! Sooviksin kasutada võimalust, et õnnitleda teid asepresidendi kohale asumise puhul, kuid sooviksin öelda midagi Kristalina Georgievale ja tervele Euroopa Komisjonile. Kaotused – inim-, rahalised ja keskkonda puudutavad kaotused – nõuavad tõelist Euroopa solidaarsust. Tegemist on katsega, kas Euroopa Liit suudab reageerida ja vastata kodanike vajadustele. Tegemist ei ole tühja loosungiga, sest meie teine põhimõte on subsidiaarsuse põhimõte. Liikmesriigid ei tule olukorraga toime, mistõttu on neil tarvis solidaarsust ja Euroopa subsidiaarsust. Solidaarsusfond saab aidata infrastruktuuri ülesehitamisel, päästetööde kulude hüvitamisel ja kahjustatud seadmete taastamisel. On aga ka inimeste vajadused. See nõuab, et tehtaks teatavaid korrektuure piirkondliku arengu fondidesse ja ühise põllumajanduspoliitika fondi, nii et oleks võimalik neid fonde kasutada inimeste aitamiseks, kes on kannatanud üleujutusega seotud kaotusi, kes on kaotanud oma vara ja tihti kõik vajaliku töötamiseks ning kellel lähitulevikus millestki elada ei ole.

 
  
MPphoto
 

  Piotr Borys (PPE).(PL) Üleujutused, nagu oleme näinud, piire ei tunnista. Uuesti, 13 aastat hiljem, tabasid üleujutused mitut riiki Kesk- ja Ida-Euroopas. Tahan kinnitada kõigile, et inimeste vajaduste mõttes ja mis puutub päästeteenuste tulemuslikkust, tegid vähemalt Poola teenistused kõik võimaliku vara päästmiseks igal pool, kus see võimalik oli. Paljudes piirkondades, sealhulgas Alam-Sileesias, sooritasid nad eksami hiilgavalt.

Sooviksin rääkida kolmest asjast. Esiteks tuleks vähendada solidaarsusfondiga seotud halduskulusid, nii et abi saaks saata tulemuslikult kõikidele ohvritele, kes olid nii traagiliselt puudutatud kõikides riikides, mida üleujutus tabas. Teiseks tuleks meil sätestada tulemuslikult õigusaktid, nagu mittekohustuslikud rahastamisvahendid, mis sisaldaks kindlustamise kohustust. Siis oleks kohustuslik kindlustus oluliselt odavam ja täiendav abi oleks saadaval kõigile – nüüd ja ka tulevikus – üleujutustes kannatanutele. Kolmandaks peaks tulevikus ühtekuuluvusfond toetama kogumismahutite ja poldrite ehitust, sest üleujutustega võitlemine on Euroopas põhiprobleem. Arvan, et uus finantstöökava peaks tegema sellest absoluutse prioriteedi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE).(PL) Austatud juhataja! Sooviksin lisada oma õnnitlused kolleegide omadele!

Sooviksin tänada teid kõiki oma valijate nimel! Lõuna-Poola, mida tabasid niivõrd kohutavad ja rängad üleujutused, on minu valimisringkond. Mul on heameel viia neile kaunid sõnad solidaarsusest, mida teie käest meie hilisõhtusel arutelul täna kuulnud olen. Seda, mis seal toimunud on, ja inimeste tohutut ebaõnne, on tõesti raske ette kujutada. Olen käinud paljudes nendest kohtadest ja näinud inimesi, kes on jäetud koduta ning – nagu kaasparlamendiliikmed on öelnud – tööta, sest hiljuti ehitatud töökohad uhtus vesi minema. See kõik aga on lisaks toimunud Euroopa nendes osades, mis alles hiljaaegu jalule sai, kus ehitati uus infrastruktuur tohutu tööga, samuti tänu Euroopa solidaarsusele. Osa sellest on hävitatud, kuid see, mis on hävitamata, on usk Euroopa solidaarsusse. Nende võitlustahe on murdmata, nagu ka nende tahe olukorda või ettevõtmist parandada. Need inimesed on vaprad ja valmis kõvasti vaeva nägema. Kristalina Georgieva, ulatagem neile abikäsi võimalikult ruttu ning nad ehitavad kiiresti ja tõhusalt üles ühise Euroopa Liidu kahjustatud piirkonnad!

 
  
MPphoto
 

  Jacek Protasiewicz (PPE).(PL) Olen pärit teisest Lõuna-Poola piirkonnast, Alam-Sileesiast, mida üleujutused viimastel aastatel palju kordi tabanud on.

Suur üleujutus oli 13 aastat tagasi. Eelmine aasta oli veidi väiksem üleujutus ja see aasta on piirkond uuesti üleujutatud. On vahe, mitte ainult 13 aastat tagasi ja tänavu esinenud vete ulatuses, üleujutuse ulatuses ning kaoses, vaid ka asjaolus, et tollal ei olnud Poola Euroopa Liidu liige, nüüd aga on. Seetõttu on oluline, et tänavuse üleujutuse ohvrid erinevalt 13 aasta tagustest ajast saaks Euroopa institutsioonidelt abi. Selles dramaatilises olukorras on seetõttu tõeliselt oluline, et ELi kodanikud, nagu Alam-Sileesia ja Poola teiste piirkondade elanikud, näeksid, et liit teeb midagi ja et see aitab mitte ainult tööstuskorporatsioone, mitte ainult panku ja mitte ainult rahandusprobleemidega riike, vaid tavalisi inimesi, kui need abi vajavad. Ei ole vahet, kas tegemist on Kesk- või Lääne-Euroopaga – nagu Prantsusmaa puhul tänavu –, ja ei ole vahet, kas rakendatakse solidaarsus-, ühtekuuluvus- või piirkondliku arengu fondi.

Liit peab olema olemas, kui inimesed vajavad abi ja tuge.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Eelkõige soovin väljendada kaastunnet ja vendlust puudutatud piirkondadega Poolas, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris, aga ka Austrias, Saksamaal ning tänasest ka Prantsusmaal ja lisaks mu sünnimaal Slovakkias ning väljendan samuti kaastunnet ohvrite perekondadele!

Üleujutused Kesk-Euroopas on põhjustanud ulatuslikku materiaalset kahju, kahjustades tervet infrastruktuuri, võttes katuse tuhandete inimeste pea kohalt ja nõudes palju ohvreid. Ent määruses, millega asutati Euroopa Liidu solidaarsusfond, ilmneb nüüd palju puudusi. Fond oli algselt mõeldud suurte loodusõnnetuste puhuks ning senised kogemused viitavad vajadusele seda vahendit veelgi kaasajastada. See kehtib peamiselt puuduliku kiiruse kohta rahastamise pakkumisel ja kriteeriumide läbipaistvuse kohta. Sooviksin seetõttu kutsuda komisjoni üles võtma arvesse kaasajastamise vajadust.

Kuna ressursside rakendamine solidaarsusfondist oleneb Euroopa Parlamendi heakskiidust, soovitan tungivalt koos oma kaasparlamendiliikmetega, et heakskiit antaks võimalikult kiiresti.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Sonik (PPE).(PL) Austatud juhataja! Ainuüksi ühes üleujutatud provintsidest, Małopolskie provintsis, nõudis vesi üheksa elu. See ujutas üle 645 linna ja küla ning rohkem kui 2000 maja ei ole enam kasutuskõlblikud. Mägede ja mäejalamite piirkonnad kannatasid üleujutuse ajal eriti. Nendele piirkondadele vaatab iga päev vastu võitlus raskustega, mis on tingitud nende maastiku konkreetsetest eripäradest ja nende kehvast infrastruktuurist. Małopolskat tabanud loodusõnnetus on muutnud tõsisemaks juba olemas olnud probleeme, ujutades üle kilomeetrite viisi teid ja raudteeliine, pühkides minema sildu ja ujutades üle koole, talusid, ettevõtteid ja elumaju. Üleujutuse tagajärjel esines selles iseloomulikus piirkonnas üle 1000 maalihke, mis põhjustasid täiendavaid kadusid, viies mõnel juhul minema terveid külasid.

Selle loodusõnnetuse taustal palun Euroopa Komisjonil võtta arvesse üleujutusest puudutatud üksikute piirkondade eripärasid vahendite võimaldamisel solidaarsusfondist, et pakkuda selle vapustuse ohvritele parimat võimalikku abi.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Soovin avaldada solidaarsust üleujutuste ohvritega, mis on tabanud Poolat, Tšehhi Vabariiki, Slovakkiat ja Ungarit. Doonau veed tõusid kõrgele tasemele ka Rumeenias, ohustades mitmeid paikkondi üleujutustega, sealhulgas Doonau delta piirkonda.

Kliimamuutus põhjustab kõrbestumist ja tõstab äärmuslike loodusnähtuste, nagu tormid, paduvihm ja üleujutused, esinemissagedust. Üleujutusriski ennetamise ja juhtimise tulemuslik süsteem on Euroopas täiesti hädavajalik. Asjaomase Euroopa direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid hindama jõgede valglates üleujutusriske 2011. aastaks ja koostama lammide kaardid 2013. aastaks.

Kutsun komisjoni üles veenduma, et üleujutuste vähendamise kavad ja strateegiad tähendavad midagi enam kui lihtsalt paberitükke. Soovitan komisjonil samuti tungivalt koostada ühine siseveekogude poliitika, mis tagaks integreeritud lähenemise majandus- ja sotsiaalse arengu korraldamisele Euroopa jõgede valglapiirkondades ning lisaks ka keskkonnakaitse, veekvaliteedi ning üleujutusriskide ennetamise ja piiramise.

 
  
MPphoto
 

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada kõiki tänaõhtuseid sõnavõtjaid! Sõidan järgmine nädal Poola ja paljud teie tähelepanekud annavad mulle palju sügavama arusaama sellest, millele seal tähelepanu pöörama pean.

Lubage mul rääkida esimesest küsimusest, mille sõnavõtjad kõige sagedamini tõstatasid! See on komisjoni suutlikkus mitte ainult rakendada hädaabi ja paigutada positsioonidele rühmi, kui võitleme suurõnnetusega, vaid samuti leevendada inimeste valu ja kannatusi pärast suurõnnetust, pakkudes juurdepääsu solidaarsusfondile. Sooviksin selles osas kaks tähelepanekut teha.

Esiteks, mis on meil juba praegu? Paljud sõnavõtjad on olnud selgelt kaasatud ja huvitatud sellest, kuidas solidaarsusfond toimib, mistõttu lubage mul lihtsalt üle korrata, mida inimesed seni öelnud on. Künnis on 0,6% SKTst ehk vähemalt 3 miljardit eurot kahju. Poola puhul on see kahjukünnis näiteks 2,1 miljardit eurot, Ungari puhul 591 miljonit eurot, Slovakkia Vabariigi puhul 378 miljonit eurot. Ainult pärast künnise ületamist pääseb fondile juurde.

Taotlus tuleb esitada kümme nädalat pärast suurõnnetust ja seejärel, taotluse alusel, käivitub solidaarsusfond. Nagu paljud teist varem tõenäoliselt märganud on, võib mõnikord reageerimisperiood – aeg, mis rahal kasusaajateni jõudmiseks kulub – venida tulevikku, ehkki see on mõeldud olema lühem. Niisiis on tegelikkus praegu selline.

Mu teine tähelepanek on, et komisjon on esitanud nõukogule ettepaneku, mis samuti parlamendis tugeva toetuse pälvis – isegi enne neid väga tõsiseid üleujutusi. Ettepaneku eesmärk ongi just suurendada paindlikkust, tõsta kiirust ja lubada kohalike olude paremat arvessevõtmist reageeringus.

Ettepanek on aga nõukokku peamiselt kriisist tulenevatel rahalistel kaalutlustel kinni jäänud. Oleme komisjonis väga lootusrikkad, et üleujutustega tungib see läbi, ning meie kavatsus on arvestada üleujutuste kogemustega ja täiendada ettepanekut veelgi. Oleksin kahtlemata parlamendile toetuse eest tänulik. Kordame täna õhtul kuuldud sõnu selle kohta, mida sooviksite solidaarsuse osas näha. Seega võib sõpra tõesti hädas tunda.

Arvame, et see on tõesti oluline, ja oleme väga sellega edasiminemise poolt. Arvestades asjaolusid ja sõnumeid, mida täna õhtul siin kuulnud oleme, teeme kõik võimaliku solidaarsusfondi praeguste parameetrite raames, et minna abi osutamisega edasi niivõrd kiiresti kui võimalik. Fond ei ole minu vastutusalas, kuid töötan volinik Hahniga, kes – nagu mina – on väga huvitatud sellest, et fond oleks paindlik ja väle, nii et saaksime tegutseda kohe, kuid tegutseda paremini tulevikus.

Teiseks, tähelepanekud, mis tehti võimaluse kohta – lisaks solidaarsusfondile – rakendada struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi. Jah, tõepoolest on ELi finantsinstrumentidega võimalik kaasrahastada laia valikut riskijuhtimismeetmeid. Nendega on võimalik kaasrahastada asju, millest inimesed rääkisid – nagu jõesängide ümberehitamine, metsastamine, vee loodusliku voolu taastamine, kavandamine ja mitmes riigis korraldatavad uuringud.

Toon lihtsalt näite sellest, mis liiki vahendeid hetkel kasutada on: Poola puhul on kasutada 700 miljonit eurot ja Slovakkia Vabariigi puhul 120 miljonit eurot. Ilmselgelt on väga oluline vaadata olemasolevaid eraldisi ning võimalusi nende fondide paindlikuks kasutamiseks, et pakkuda abi puudutatuile.

Kolmandaks on leidnud aset üsna oluline arutelu üleujutuste direktiivi teemal. On kahju öelda, et mõned riigid, keda üleujutused tabavad kõige rängemini, ei ole seda veel üle võtnud. Käimas on rikkumismenetlused, sealhulgas Poola vastu, ja loodan, et toimunu on äratuseks, nii et näeme, kuidas liikmesriigid üleujutuste direktiivi rakendamise osas väga ettevaatlikult toimima hakkavad. Mainitud on kuupäevi 2011, 2013 ja 2015, kui kinni on vaja pidada väga kriitilise tähtsusega tähtpäevadest.

Kuulsin, kuidas mitmed sõnavõtjad tõstatasid ennetuse küsimuse, mis on ravist tõesti palju parem. Oma teatises, mis ilmub aasta lõpus, rakendame seda kõikehõlmavat lähenemist, milles ühendatakse ennetusmeetmed reageeringu ning tagasisidemehhanismidega taastusabi kaudu. Taolise lähenemiseta istume minu arvates siin ruumis ka tulevikus, arutades samu küsimusi samamoodi nagu täna õhtul.

See toob mu palju laiema küsimuse, nimelt kliima muutlikkuse ja -muutusega kohanemise juurde. Kliimamuutus ei kao kuhugi. Austatud parlamendiliikmed on rääkinud moskiitode naasmisest. See näib võimatu! Kas nad mitte ei pidanud olema läinud? Aga kliimamuutuse tõttu näeme võib-olla malaaria naasmist isegi Euroopa mandrile. Mõistagi on ainus viis toimetulekuks hinnata väga ettevaatlikult, mis suundumused on ja mida on võimalik teha, et olla nendeks suundumusteks kõige paremini ettevalmistunud. Kliimasüsteemid ei ole lineaarsed. Teisisõnu peame olema valmis paljudeks eri stsenaariumiteks ja just sellega tahaksime minu rühmas välja tulla, et meie meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud.

Lubage mul teha veel üks tähelepanek, mis puudutab kindlustusskeeme! Maailma piirkonnad, mis on meist Euroopast kauem kliimamuutuste ohus olnud, eriti Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond, on leiutanud riskide maandamiseks kindlustusskeemid, mis minu arvates pakuvad meie piirkonnale huvi. Kui mõtleme finantssektori arengule Euroopas, on minu arvates oluline soodustada uuendusi, mis lubaks meil suhtuda riski paremini, seda vähendada ja pakkuda enam kindlust neile, kes suurõnnetusi kannatavad. Täna räägime üleujutustest. Mind ei üllataks üldse, kui suve lõpu poole räägiksime metsatulekahjudest. Kõik need riskid nõuavad, et mõtleksime viisil, mis ühiselt vähendab riski kulusid neile, kellele risk on suurim.

Tulen järgmistel kuudel kindlasti parlamenti, kui on juba kogunenud ideid selle osas, kuidas saame Euroopat kõige paremini suurõnnetustele reageerimiseks ette valmistada ja relvastada. Tulen kindlasti parlamenti tihti, sest see, mida ma täna õhtul kuulsin – mis muide puudutab minu riiki Rumeeniat ning ka Bulgaaria ei ole täiesti pääsenud, kuna Doonau on kõrgem kui tavaliselt sel aastaajal –, on tohutu mure, millest peab saama võrdselt kõrgel tasemel tegutsemise vastastikkus.

Lubatagu mul kokkuvõte teha, kuna paljud sõnavõtjad on teie poole pöördunud, austatud juhataja, õnnitledes teid valituks osutumise puhul, ja öelda, et mul on väga suur au olla esimene volinik, kes seisab teie ees teie uues ametis!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut(1), mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 17. juunil 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  János Áder (PPE), kirjalikult.(HU) Austatud juhataja! Eelmine aasta kuulsime arutelude ajal Kopenhaageni kliimakonverentsi üle ennustust, et üks kliimamuutuse vältimatuid tagajärgi on äärmusliku ilmastiku sageduse kasv. Meil ei tulnud oodata kaua, et kogu see jutt lähedal tegelikkuseks muutuks. Kesk-Euroopa riike on tabanud viimastel nädalatel pretsedenditud üleujutused. Ungari ei ole unustamatutest aegades saadik näinud üleujutusi niivõrd ulatuslikel territooriumidel ja niivõrd tihedate vihmadega, mille jooksul riigis sadas keskmistest kuusademetest kaks – ja mõnedes piirkondades kolm – korda rohkem nelja päevaga. Probleemi teeb veel tõsisemaks asjaolu, et suured veekogused ei tulnud mitte piki suuri jõgesid, vaid siiani leebeid väikseid ja keskmise suurusega ojasid, mille äärde viimastel aastatel sobivat üleujutuskaitset ehitatud ei ole.

Üleujutusest põhjustatud tohutu kahju ja kohalike elanike meeleheitlik võitlus meenutavad otsusetegijatele, et peame viivitamatult valmis saama kogu selle veekaitse infrastruktuuri, mida on vaja sarnaste suurõnnetuste ennetamiseks tulevikus. „Sõpra tuntakse hädas” on vana ütlemine. Euroopa rahvaste solidaarsusele rajanev liit teostab asutajate unistust, kui pakub taolistes rasketes olukordades hädasolijatele abi. Seetõttu soovitan, et komisjon uuriks, kuidas saaks kasutada sobivaid finantsvahendeid üleujutusmahutite ja muude veekaitserajatiste ehitamiseks nendes riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult.(PL) Austatud juhataja! Elan Warta jõe lähedal ja nägin, kuidas jõe taseme kasvades kasvas ka jõe ääres elavate inimeste ärevus ja hirm. Hirmu suurendasid teated, mis tulid juba üleujutatud piirkondadest.

Poolas on üleujutuse ohvrid saanud tuge ja empaatiat paljudelt inimestelt, organisatsioonidelt ning institutsioonidelt. Nad on saanud abi ka välismaalt. Minu fraktsioon Kodanikuplatvorm ja Bronisław Komorowski, meie kandidaat Poola Vabariigi presidendiks, on päästetöödel abistanud.

Euroopa on juba ühinenud oma põhimõtete alusel ja mitte ühinemisüleskutsete tõttu, mida esitab Poola opositsioon. Solidaarsusfond ja selle mehhanismid toimivad sõltumatult arutelust ja poliitikast ning on väga hea, et see mehhanism on sõltumatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE), kirjalikult.(PL) Jälle kord on tabanud Poolat üleujutus. Kannatanud on palju inimesi ja majapidamisi, sealhulgas on paljud neist Lublini ümbruskonnas, mida esindan. Lähikuudel on meie prioriteet parandada põhjustatud kahju ja laastamistöö. Peame nüüd mõtlema sellele, kuidas sarnaseid olukordi tulevikus ennetada.

Me ei tohi lubada sarnasel laastamislainel meid tulevikus muserdada, sest viimaste aastate kogemused näitavad meile, et Euroopas loodusõnnetuste arv kasvab ja ka Poolal on eriline üleujutusrisk. On tulnud ilmsiks, et Poola on kasutanud ainult mitu miljonit kahest miljardist eurost, mis Euroopa Liit meile üleujutuskaitsetöödeks andis. Me ei ole ikka veel koostanud seda liiki tööde tarbeks kava.

Paljud liikmesriigid ei ole Euroopa Liidu üleujutuste direktiivi täielikult rakendanud. Seda tuleks teha nüüd võimalikult kiiresti. Euroopa Komisjon peab olema paindlik, aidates tragöödiast puudutatud piirkondi, mis koostavad nüüd kavu heakorra taastamiseks ja ülesehitamiseks pärast üleujutust. Samuti peaks see koostöös liikmesriikidega vaatama läbi üleujutuste riskijuhtimiskavad ja suurõnnetuste ennetamise meetodid ning samuti viisi, kuidas ELi raha selleks otstarbeks võimaldatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ádám Kósa (PPE), kirjalikult.(HU) Hiljutised üleujutused Kesk- ja Ida-Euroopas on pakkunud täiendavaid tõendeid, et paljudel juhtudel põhjustab inimeste kannatusi mitte inimtööjõu puudus, vaid pigem ühtse logistikasüsteemi või -teenistuse puudumine. Tuleb märkida, et kodanikukaitse või suurõnnetuste eest kaitsmise vallas ei ole olemasolev kord ei piisav ega küllaldane. Kaitsesüsteem, mis tagab kodanike elude ja vara julgeoleku, peab suutma ühilduda kaasaegse teabe ning kommunikatsioonivahendite ja -teenustega. Puuetega inimeste juurdepääs teabele on ikka veel loodusõnnetuste ajal piiratud, nagu juhtus pärast Islandi vulkaani purset ja järgnenud õhuliikluse kaost. Meil on vaja siin uut perspektiivi. On hädavajalik, et kõik massiteabevahendid edastaksid teavet viisil, mis on ligipääsetav ja takistamata (subtiitritega, koos selgelt nähtava visuaalse teabega), ning aitaks inimesi loodusõnnetuste ajal. Lisaks peaks mobiilsideoperaatorid tegema koostööd, et pakkuda liitujatele soovitavalt individuaalsetele eelistustele ning vajadustele kohandatud tasuta ja vahetut teavet. Need täiustused on saavutatavad ainult juhul, kui Euroopa Komisjon rakendab otsustavaid algatusi ja teeb liikmesriikide valitsustega koostööd ühtse korra arendamise jätkamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult.(PL) Austatud juhataja! Üleujutused, mille valusaid tagajärgi on olnud tunda mitte ainult Poolas, vaid Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, on põhjustanud tohutud kahjusid. Tegemist on järjekordse kataklüsmiga, mis on näidanud meile, kui abitud loodusjõudude ees oleme, ning see sunnib meid rakendama kiireid ja tulemuslikke meetmeid. On palju ohvreid, kes on kaotanud oma lähedased ja kogu vara – paluksin neil võtta vastu mu kaastundeavaldused!

Praegusel iseäranis raskel ajal on rakendatud kõik meie käsutuses olevad jõud. On arvukaid näiteid, kuidas päästetöid teevad hädaabiteenistused ja tavalised inimesed. See raske hetk peaks pakkuma meile mõtteainet ja ajendama meid rakendama kiireid meetmeid, et selgitada välja, mida täpselt veel peaks tegema taolistes olukordades tulevikus. Hea mõte oleks korraldada üksused, mis ei oleks eriti kallid, kuid mis tagaks ohu korral kiire reageeringu. Lisaks peaksime samuti veenduma, et need suudavad teha ELi raames üksteisega koostööd.

Tervitan raporti vastuvõtmist Maa seire Euroopa programmi (GMES) kohta, mis võimaldab paremini jälgida loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimist. Kriisijuhtimine peab olema tõhusam, sest kõik teenistused, nii riigisisesel, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, saavad tasuta juurdepääsu andmetele, mida GMES kogub. Sooviksin väljendada lootust, et hoolimata raskest finantsolukorrast ELis võimaldatakse vahendeid, et aidata suurõnnetustest puudutatud riike.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Mais ja juunis üle Poola laskunud üleujutus puudutas eriti Podkarpacie’ provintsi, kus mina elan. Kahju on tohutu. Inimesed on jäänud ilma kõigest, mis neile kuulus: elamutest, taluhoonetest, põllumajandusmaast ja karjast. Tragöödia, millega need inimesed silmitsi seisavad, ei mahu sõnadesse.

Sooviksin avaldada kaastunnet Poola kaasmaalastele ja sooviksin tänase arutelu valguses rõhutada inimtragöödia tähtsust ja ulatust ning samuti rõhutada lootust, et EList on abi tulemas. Praegusel raskel ajal on olnud nähtav inimeste solidaarsus ja sooviksin tänada kõiki inimesi Poolast ja välismaalt, kes meid aidanud on! Meie suurim prioriteet aga on rahaline abi puudutatud piirkondadele laastatud infrastruktuuri ülesehitamiseks, mistõttu on just nii oluline, et Poola ja poolakad saaksid abi ja solidaarsust tervelt ELilt ning et neil oleks võimalik saada kasu solidaarsusfondist.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Viimastel nädalatel on Poola olnud üleujutuse ohver, mis on nõudnud 20 inimese elu. Hävinud on tuhandeid elamuid, jättes üleujutatud piirkondade elanikkonna elatiseta ja paljudel juhtudel lootuseta sellest dramaatilisest olukorrast pääseda. Pärast selle kogemist, mida nimetati 1997. aastal aastatuhande üleujutuseks, loodeti, et kaitseinfrastruktuuri on tehtud täiustusi, mis aga osutusid ebapiisavaks. Seni on üleujutus tulnud kahe lainena, mis on laastanud maju ja terveid elamupiirkondi ning linnu, kuid põhjustanud samuti tohutut kahju põllumajanduses. Hinnanguliselt on riigi lõunaosas pöördumatult kaotsi läinud üle 50% tomati- ja kurgisaagist ning kaubavedu läbi üleujutatud piirkondade on muutunud rakseks või võimatuks, mis põhjustab juba toiduhindade nähtavat tõusu. Hinnanguliselt võib põhjustada selline olukord tervelt 0,2% SKT langemise. Taipame, et taolise jõuga on raske võidelda. Selle neutraliseerimiseks on aga võimalik rakendada meetmeid. Välja on tarvis töötada tulemuslik üleujutuskaitse süsteem, konsulteerides eri rühmadega, sest tegemist on paljusid sektoreid puudutava probleemiga. Me ei tohiks keskenduda mitte ainult taoliste meetmete riigisisesele ulatusele, sest üleujutused on nähtus, mis suudab ületada riigipiire. Oluline on, et riikidest kõrgemal tasandil oleks lähenemine kaitse- ja hoiatusmeetmetele. Samuti on oluline teha hästi läbimõeldud infrastruktuuriinvesteeringuid, sest ilma tulemusliku kaitseta ja vastutustundeliku ruumilise planeerimiseta ei suuda me teistele üleujutustele vastu seista.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult.(DE) Üleujutused Kes- ja Ida-Euroopas on põhjustanud tohutuid kahjustusi ja sundinud tuhandeid inimesi kodust põgenema. Visla jõgi oli mai lõpuks oma kaldad juba lõhki ajanud. Sellise ulatusega loodusõnnetustel ei ole mõju mitte ainult humanitaarabi ja keskkonna osas, vaid samuti drastilised majanduslikud tagajärjed puudutatud riikidele. Asjaomaste riikide valitsused võivad paluda abi liikmesriikidelt ja ELilt nendest suurõnnetustest põhjustatud kahjustuste parandamiseks lähtuvalt Lissaboni lepingu solidaarsuspunkti tingimustest. Kui seda liiki sündmused esinevad, peab Euroopa Liit ilmutama solidaarsuspõhise ühenduse põhieelist, pakkudes abi kiiresti, tõhusalt ja tarbetu bürokraatiata. Euroopa Liidu olemasolevad rahastamisvahendeid, nagu solidaarsusfond, saab kasutada toe osutamiseks puudutatud piirkondade ülesehitamisel. Kodanikukaitse peab aga jääma liikmesriikide vastutuseks, kes on tuttavad oma piirkondade eriliste vajadustega ning suudavad seetõttu reageerida kiiremini ja kohasemalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – Head kolleegid! Lubage mul alustada tänuavaldusega päästeüksuste meestele ja naistele, kes on väsimatult töötanud kõikjal Kesk-Euroopa puudutatud piirkondades. Sooviksin samuti tänada eri liikmesriike, mis on pakkunud praegusel hädaajal abi ja tuge. Ühest laastavatest üleujutustest puudutatud riikidest valitud Euroopa Parlamendi liikmena toetan väga ühist resolutsiooni ettepanekut üleujutuste kohta Kesk-Euroopa riikides. Viimased üleujutused on toonud teravasse fookusesse vajaduse reageerida taolistele olukordadele ennetavamalt. Nõustun seetõttu resolutsiooniga, milles kutsutakse üles looma uut Euroopa Liidu Solidaarsusfondi käsitlevat määrust, mis suudaks reageerida loodusõnnetustele paindlikumalt ja tulemuslikumalt. Just nagu loodusõnnetused annavad oma löögi kiiresti ja hoiatamata, ei piirdu nad ühe geograafilise paigaga. Arvan, et peaksime olema valmis reageerima sama kiiresti, et aidata puudutatuid. Inimestel, kes meid valisid, on tarvis teada, et oleme nende jaoks olemas, kui neil meid enim tarvis on. Suur tänu!

 
  

(1)Vt protokoll

Õigusteave - Privaatsuspoliitika