Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2715(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

O-0063/2010 (B7-0306/2010)

Arutelud :

PV 16/06/2010 - 20
CRE 16/06/2010 - 20

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 16. juuni 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

20. Õigusalane koolitus (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on suuliselt vastatav küsimus komisjonile õigusalase koolituse kohta. Autor: Klaus-Heiner Lehne õiguskomisjoni nimel (O-0063/2010 – B7-0306/2010).

 
  
MPphoto
 

  Luigi Berlinguer, autori asendaja.(IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Nõudsime seda suuliselt vastatavat küsimust ja parlamendi resolutsiooni, et teadvustada komisjonile, kui eluliselt oluline on edendada Stockholmi programmi raames ühist kohtukultuuri kultuuri terves Euroopas.

Sooviksin öelda kohe alguses, et see on oluline, kuid samuti, et silmas pidades teatist, mille komisjon peab koostama edaspidiste pilootprojektide kohta, nagu juba arutatud, sooviksime mõnda punkti täpsustada. Kõigepealt sooviksime, et peagi algaks parlamendis arutelu, et me ei jõuaks algfaasi, kui hakkame visandama ideed nende tulevikuprojektide tarbeks, liiga hilja, kui projektid on juba enam-vähem määratletud.

Ütlen seda sellepärast, et meil on üldisi tähelepanekuid. Riigisisesed kohtunikud ja prokurörid konkreetsetes riikides on nüüd olulised etturid Euroopa rajamisel, sest riigisiseste õiguste tõlgendamisel Euroopa valguses suudavad need rajada aluse vaidluste lahendamiseks ja kodanike argielu reguleerimiseks. Seda tehes tekitavad nad Euroopa kodakondsuse tunnetuse; nad tekitavad Euroopa taju kõigis, kes nendel maadel elavad. See sünnib sellepärast, et inimesi pannakse tundma Euroopa elementide ja seega ühenduse õiguse riiklikusse õigusse juurutamise käegakatsutavaid hüvesid, nii et meie kodanikel oleks võimalik elada paremat elu. See pakub tõelisi eeliseid probleemide ületamisel, mis muidu jääksid lahendamata.

Seda öeldes on mu eesmärk pöörata terve süsteem veidi pea peale. Me ei ole näiteks nõus, et need projektid peaksid olema Erasmuse projektide laadi, sest Erasmuse laadi projektidesse kaasatud kohtunike ja prokuröride arve oleks väga madal. Füüsilise liikuvuse kõrge maksumuse tõttu selles valdkonnas ei saaks see teisiti olla ja seetõttu ei oleks kohtunike seas tervikuna arvud eriti märkimisväärsed.

Olulisim küsimus puudutab terminit „tutvumiskursused”, mille oma töödokumendis kasutusele võtsime. Kohtunikud ei ole pinkide taga istuvad koolilapsed, kes ootavad, et neile õppetund antaks. Nad on küpsed ja äärmiselt professionaalsed inimesed, kellel on vähe vaba aega ja kes seetõttu ei saa lihtsasti ringi liikuda. Sellest hoolimata kätkevad nad väärtuslikku teadmistepagasit ja neid tuleks ajendada rakendama oma teadmisi Euroopa õiguse ning Euroopa kultuuri uute probleemidega. See loob viljaka pinnase lävimiseks, pigem virtuaalseteks kui füüsilisteks, kasutades tehnoloogiaid, Internetti ja eri võimalusi, mida taoline lävimine loob. Lähtekohaks ei tohiks olla niivõrd üldine lähenemine, vaid pigem üksikud kohtuasjad, üksikud probleemid, millega kohtunikud ja prokurörid tegelema peavad. Kohtuasjad ja probleemid on uued ning peavad ajendama nende õiguses osalejate professionaalset arengut, pakkudes neile vajalikku stiimulit, et anda tulemuslikku panust lähtuvalt autobiograafilistest mõtisklustest kogemuste ja õpitu üle, et vastata positiivselt väljakutsetele, mida Euroopa kujutab.

Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Nagu näete, kavatseme hüljata seni peetud kursuste traditsiooni, mis meie arvates tegelikult otstarbeks sobilikud ei ole. Sooviksime teada, kui palju ja milliseid vahendeid meil kasutada on, ja väljendada oma kahtlusi – nagu oma teatises öelnud oleme – Kesk-Euroopa institutsiooni üle, mis protsessi juhiks, sest pooldame liikumist alt üles, ja oleme tsentraliseerimise vastu.

Tegemist on uue lähenemisega. See, mida välja tuua soovime, on aga, et kui me Euroopa vaimsust ei kujunda kohtunike ja prokuröride seas, kes sellisel moel oma teenuseid õigusele ja seda nõudvatele kodanikele pakuvad, siis meil Euroopa ei õnnestu. Seetõttu on tegemist mitte ainult olulise hartaga Euroopa õiguse seisukohast; tegemist on olulise hartaga Euroopa ühtsuse arengu seisukohast tervikuna.

 
  
MPphoto
 

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige.– Austatud juhataja! Tänan komisjoni nimel meile esitatud küsimuse eest! Mul on väga hea meel osaleda Euroopa Parlamendiga dialoogis selle küsimuse üle. Komisjon töötab Euroopa õigusalasele koolitusele juurdepääsu parandamise nimel mitte ainult kohtunikele ja prokuröridele, vaid ka kõikidele teistele õigusala töötajatele. Peame kontakte kõikide võrkude ja esindusorganisatsioonidega äärmiselt oluliseks. Liikmesriigid on samuti olulised, kuna neil on üldine vastutus kohtunike, prokuröride ja kohtupersonali koolitamise eest.

Komisjon hindab hetkel, millised rahalised vahendid oleksid vajalikud Euroopa õigusalase koolituse ja lävimise rakendamiseks suuremas ulatuses, ning esitada võidakse või tegelikult esitatakse ettepanekuid uue finantsperspektiivi kohta.

Senikaua on oluline teha enam ja paremini kasutada olevate vahenditega, sellega, mis meil praegu on. Oleme juba rakendanud meetmeid, et tagada, et 2011. aasta rahastamisprogrammides Euroopa õigusalast koolitust paremini arvesse võetaks.

Sooviksin aga rõhutada, et mitmeid aastaid on ergutatud sidusrühmi esitama konkursikutsete vastusena enam koolitusprojekte, kuid tulemused on valmistanud pettumust. Õigusalase koolituse osas laekus ainult piiratud arv hea kvaliteediga projekte ning komisjonil on iseäranis kahju, et väga vähe kvaliteetseid projekte on esitatud kohtupersonali, -täiturite, notarite või kohtutõlkide koolitamise osas.

Komisjoni teenistused töötavad juba juristidevahelise lävimise kontseptsiooni tõestamise projektide väljatöötamisega. Finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktist a lähtuvalt Me ei tööta me tänavu välja pilootprojekti.

Tasuvusuuringud on vajalikud, et aidata komisjonil määratleda, millised jooned peaksid olema ühised kõikidele õigusala töötajatele ja millised peaks arvestama konkreetsele õigusala elukutsele omaseid organisatsioonilisi tahke.

Ühise kohtukultuuri arendamiseks soovib komisjon väga ergutada Euroopa võrke, sidusrühmi ja liikmesriike korraldama võrdlevat õigust ja õigusaktide ühtlustamise teemailisi ühistegevusi, mis lõpuks võib-olla mahuvad Euroopa Õigusinstituudi alla, nagu osutatud komisjoni tegevuskavas.

Kontaktid sidusrühmadega on näidanud, et Euroopa õigusalast koolitust on vaja paremini struktureerida, ja nad on koostanud mitmeid küsimusi, millele komisjon nüüd keskendunud on. Küsimused on näiteks järgmised. Mis liiki tegevustest räägime, kui kõne all on Euroopa õigusalane koolitus? Mis vahendeid meil on mõju hindamiseks, mis koolitus Euroopa tasandil avaldab? Kuidas hindame kvaliteedi taset? Kuidas saame kasutada uuesti häid tavasid ja edastada oskusteavet? Kuidas saame võimaldada õigusala töötajate koolitamist mitte ainult ELi õiguses või võrdlevas õiguses, vaid ka oskustes, mida on tarvis Euroopa õiguspiirkonnas töötamiseks, nagu teiste keelte oskus, piiriülese panganduse mõistmine ja sarnased küsimused? Kuidas saame saavutada Euroopa koolitussüsteemi, kus keskendutakse meie kodanike vajadustele?

Sooviksime kasutada tagasisidet Euroopa õigusalase koolituse tegevustest, et hinnata ELi õigusaktide kvaliteeti meie jooksvas töös ning saavutada parem regulatsioon.

Need on mõned tahud, millega komisjon töötab ja nendel rajaneb teatis, mille komisjon esitab 2011. aastal. Ja selles teatises on mõistagi rahastamisettepanek ning komisjonil on rahastamise osas hetkel kasutada olevast suuremad taotlused. Tervitame võimalusi arutada Euroopa õigusalast koolitust veelgi ning kaasame selles olulises küsimuses Parlamenti.

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Zwiefka, fraktsiooni PPE nimel. (PL) Vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis on üks aluspõhimõtteist, nõuab vastastikust usaldust ning usaldust teiste riikide õigussüsteemide vastu. Need väärtused saavad tulla ainult vastastikusest tunnustamisest ja mõistmisest, mis tekitavad siis Euroopa kohtukultuuri. Vastastikune tutvus ja mõistmine saavad ise tekkida ainult poliitika, sealhulgas kogemuste vahetuse, teabe jagamise ning eelkõige juristide ja kohtusüsteemis töötavate inimeste – eriti esimese astme kohtute kohtunike – koolituse ning ülikoolide õppekavade rakendamisel nende edendamiseks. Euroopa kohtukultuuri rajamise jätkamiseks tuleb etendada aktiivset rolli kohtusüsteemi üksikutes sektorites rajatud Euroopa võrkudel.

Kohtusüsteemis töötavate inimeste koolituse tulemuslikkuse valguses on oluline rõhutada mitmekeelse portaali e-Justice olulisust. Portaal peaks andma juurdepääsu õigusandmebaasidesse ning kohtulikele ja mitte kohtulikele elektroonilistele edasikaebamisvahenditele. Samuti juurdepääsu intelligentsetele süsteemidele, mis on töötatud välja abivahenditena kodanikele, kes otsivad mooduseid õigusprobleemide lahendamiseks või kes kasutavad mahukaid registreid, kohtusüsteemis töötavate inimeste nimekirjadele ja iga liikmesriigi õigussüsteemi teemalistele lihtsatele juhenditele.

Euroopa Parlament peaks osalema täielikult kohtusüsteemis töötavate inimeste koolituse põhimõtete väljatöötamisel ja heakskiitmisel, iseäranis lepingu artiklitest 81 ja 82 lähtuvalt komisjoni tegevuskavas ettenähtud pilootprojektides.

Samuti on väga oluline, et Euroopa Komisjon arutaks parlamendiga eraldi kavu olemasolevatel struktuuridel ja koostöövõrkudel, iseäranis Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustikul ning Euroopa Õigusakadeemial rajaneva instituudi avamiseks. Sobilik koolitus kohtusüsteemis töötavatele inimestele ja Euroopa kohtukultuuri loomine võivad kiirendada kohtumenetlusi piiriülestes kohtuasjades ja aidata nõnda oluliselt kaasa siseturu toimimisele nii ettevõtjate kui ka kodanike seisukohast, võimaldades kodanikel kohtusüsteemile kergemini juurde pääseda.

 
  
MPphoto
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni S&D nimel. (PL) Austatud juhataja! Töötan nüüd Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis oma teisel ametiajal ning olen vägagi teadlik tänase arutelu teema olulisusest. Euroopa õigusruumi loomine, mis on olnud meie taotluseks aastaid, on võimatu sobivalt koolitatud juristide ja kohtuniketa. Riigisiseste kohtunike rolli Euroopa õigusest kinnipidamise tagamisel ei saa üle hinnata. Ärgem unustagem, et just riigisisesed kohtunikud saavad edastada küsimuse Euroopa Kohtusse sooviavaldusega ELi õiguse tõlgendamiseks kohtuasjades, kus on kahtlust, et seda on riigisisesel tasandil rikutud. Seetõttu on ilmselge, et kohtunikel peavad olema ELi õigusest täiuslikud teadmised. Nii see täna alati ei ole. ELi õigust ei tunta hästi vaatamata selle vormilisele ülimuslikkusele riigisisese õiguse ees ja mõnikord nähakse selles isegi möödapääsmatut kurjust.

Toetan täielikult kohtunike koolitust puudutavaid ettepanekuid, kus nõutakse muu hulgas koolitusse segatud struktuuride, Euroopa Õigusakadeemia ja Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku tugevdamist. Arvan samuti, et taolisel koolitusel peaks olema suurem finantstugi liidult ja et seda tuleks arvesse võtta kohe algavatel läbirääkimistel finantsraamistiku (2014–2020) üle.

 
  
MPphoto
 

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Need vähesed meist õiguskomisjonist, kes on siia ruumi jäänud, on kõik väga huvitatud Stockholmi programmist, kuid meil ei ole mõtet istuda siin või Brüsselis ja võtta vastu uusi seadusi, kui meie kohtunikud liikmesriikides ei tunne seda õigust ega oska neid vabalt meie kodanike nimel tõlgendada.

Ausalt öeldes ei ole olukord hetkel hea. Nõuame oma riigisisestelt kohtunikelt palju: nad peavad tundma oma riigisisest õigust, Euroopa õigust, ootame neilt välisriikide õiguse – meie 27 liikmesriigi kõikide seaduste – tundmist, keelte oskamist ja võrdlevaid teadmisi eri õigussüsteemidest. Kõige selle saavutamine nõuab aega – tõenäoliselt mitme inimese eluaega – ja raha.

Selle saavutamine kujuneb raskeks meie praeguste kohtunike puhul, parima tahte korral maailmas. Neil on vaja leida selle tegemiseks aega ja ruum. Võime üritada anda endast parimat eri sidemete, vahetusprogrammide ja täiendõppe kaudu, kuid meid peavad aitama ka liikmesriigid.

Tahan aga vaadata tulevikku, sest just praegustest noortest juuratudengitest saavad tulevikus kohtunikud, ja meil tuleb keskenduda õigushariduse õigesti kujundamisele tulevaste kohtunike tarbeks Euroopa kohturuumis.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. (SK) Hästi toimiva Euroopa kohturuumi üldine eeltingimus on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte, riikide eri õigustraditsioonide ja -meetodite austamine ning kohtunike, õigusala töötajate ja kodanike vahelise vastastikuse usalduse alusel töötamine.

Eri liikmesriikide kohtusüsteemide vahelised erinevused ei tohiks mingil juhul õõnestada meie kodanike õiguskindlust või segada nende õigust õiglasele ja pädevale kohtumõistmisele nende probleemide üle. Seetõttu on väga oluline luua parimad võimalikud tingimused Euroopa õigusalase koolituse laiendamiseks.

Euroopa ja riigisisese õiguskeskkonna vastastikuse sõltuvuse parema mõistmise huvides peab Euroopa Liit tegema suuremaid jõupingutusi juristide kutsealase koolituse tarvis ka akrediteeritud institutsioonide loomiseks, mis suudaks pakkuda kutsealast õpet ja kursusi juristidele ja kohtunikele riigisisese, võrdleva ja Euroopa õiguse spetsiifika ning nendevaheliste vastastikuste sidemete teemal. Neid investeeringuid Euroopa Liidu kohtu- ja õiguskeskkonna täiustamisse tuleb näha oluliste kuludena äärmiselt olulise ühise eesmärgi, meie kõikide kodanike suurema rahulolu ja õiguskindluse, saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Wikström (ALDE).(SV) Austatud juhataja! Meie ülesanne on rajada koos tuleviku Euroopa, mis rajaneks ühistel väärtustel, vastastikusel usaldusel ja austusel erinevuste vastu, mis moodustavad koosvõetuna meie tugevuse. Neid väärtusi ei saa sätestada õigusloomega, nende üle otsustada ega neid nõuda. Neid saab arendada vaid inimestevahelistel vastastikustel kohtumistel. On äärmiselt oluline, et meie liikmesriikides õigusala elukutsel töötavatel meestel ja naistel oleks võimalus kohtuda, arutada ja üksteiselt õppida. Just sellistel kohtumistel kasvab meie erinevuste mõistmine ja austamine ning on võimalik saada teadmisi, mis tugevdavad meie konkreetseid traditsioone.

Meil on vaja tugevdada Euroopa kodanike vahelist õppimist ja dialoogi ning me saavutame selle, luues areene, kus pakutaks võimalusi arenguks ja kasvuks inimeste seas, kes on pühendanud oma elu meie liikmesriikide õigussüsteemidele. Nagu teisedki, rõhutaksin jõuliste meetmete vajadust ja ootan palju komisjonilt, mis puutub selle olulise valdkonna esiletõstmisse meie kõigi ühiseks hüvanguks.

 
  
MPphoto
 

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Siin tehtud tähelepanekud on vägagi kooskõlas komisjoni kavatsusega rakendada võimalikult palju suhtlusvõrgustikke, mis võimaldaks elukutsel õitseda, tuginedes selle parimate ja kõige targemate esindajate oskustele ning suutlikkustele, kuid pakuks samuti koolitusplatvormi riigisisesel, piirkondlikul ja Euroopa tasandil selliste aktiivsete võrkude kaasamiseks nagu Euroopa Avaliku Halduse Instituut, Euroopa Õigusakadeemia ja Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustik.

Teiseks tehti väga oluline tähelepanek tulevikule keskendumise kohta. Sellega on komisjon vägagi nõus. Küsimus on, kuidas seda rakendada koolitusprogrammide edasi arenedes 2011. aastal, kuid ka arvestades uue teatise väljastamist järgmise finantsperspektiivi kohta.

Kolmandaks lubatagu mul teha üks väga konkreetne tähelepanek. Mul on heameel teavitada parlamenti, et 16. juulil käivitatakse ELi õiguse portaal, sest meil ei tuleks oodata, kuni meil on uus teatis. Peaksime kasutama meile kättesaadavaid vahendeid. Lõppude lõpuks on asi Euroopa õiguse paremas rakendamises, kuid samuti kodanike usalduse tõstmises õiguse vastu, nii et neil oleks tegelikult võimalik toetuda ühistele edusammudele, mis lõpuks toovad kasu neile, meie kodanikele.

Seega lubage mul siin peatuda! Austatud juhataja! Olete oma uuel ametikohal esimest korda juhataja. Saate äärmiselt hästi hakkama! Alustasime täpselt viis minutit peale üheksat ning näib, et jõuame lõpetada viis minutit enne istungjärgu lõppu, kell 12. Palju õnne! Soovin teile koosolekute juhatamisel edaspidi sama head korraldust kui täna õhtul!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut,(1) mis esitati vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. juunil 2010 kell 12.00.

 
  

(1)Vt protokoll

Õigusteave - Privaatsuspoliitika