Istungi stenogramm

Teisipäev, 6. juuli 2010 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Othmar Karas (A7-0220/2010)

  Ivo Strejček (ECR). – (CS) Sooviksin selgitada oma hääletust Othmar Karase raporti üle, kus käsitleti statistikaandmete kvaliteeti. Loomulikult on raportis esitatud palju väga häid mõtteid, kuid keeldusin hääletamisest seetõttu, et ma ei jaga raportööri nägemust, mille kohaselt peaks Eurostatil olema dominantne õigus ilma igasuguse eelneva etteteatamiseta riiklike statistikaasutuste õiguste kasutamisse sekkuda.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kreekas aset leidnud sündmuste kujutamine tragöödiana on saanud lausa ajakirjanduslikuks klišeeks – pean siiski nõustuma, et võime neid sündmusi tragöödiana käsitleda klassikalises Sophoklese antud tähenduses. Olime majandusbuumi aastatel liiga enesekindlad, kui tegime näo, et Kreeka ja Saksamaa võlad on samaväärsed. Nüüd on meil probleeme turuolukorra hilinenud parandamisega.

Katarsis on aga peatatud tehislikul viisil. Selle asemel et lasta turuolukorral loomulikul viisil paraneda, mis tähendaks seda, et Kreeka annaks välja omaenda raha ning tooks end selle alusel Euroopa turgudele tagasi, järgime hetkel endiselt poliitikat, mille kohaselt teeme näo, nagu lükkaks parem statistika, suurem piirkondlik abi, müügimaksudest saadava tulu ümberpaigutamine või Euroopa võlaagentuurid vältimatut kuidagi edasi.

Tegelikult tähendab niisugune tegevus seda, et määrame Kreeka ja – loodan, et ma siinkohal eksin – võib-olla ka teiste Vahemere riikide elanike saatuseks mitmeid aastaid kestva majanduslanguse, arenguseisaku ja tööpuuduse, kuid nii loome enda eksisteerimist õigustades vähemalt endale töökohti. Nõnda tulebki välja Euroopa Liidu tõeline eesmärk – oma töötajate töölevõtmine.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Mõnede liikmesriikide esitatud statistilistele andmetele tagasi vaadates – kui oli üsna selge, et andmeid näidati paremas valguses ning need ei peegeldanud riigi majanduse tegelikku olukorda – saan ma paremate statistiliste andmete nõudmisest täiesti aru. Usun, et me kõik mõistame, kui vajalik on tõhusam andmete kogumine riikide majanduste valdkonnas. Probleem on aga selles, et seda ei tohiks kasutada ettekäändena nn Euroopa majandusjuhtimise rakendamiseks. Seda ei tohiks kasutada ettekäändena, mis annaks ELi asutustele ja komisjonile juurdepääsu liikmesriikide riigieelarvetele enne seda, kui need vastavate riikide parlamentidele esitatakse.

Ärgem kasutagem kriisi ning selle ajal tehtud vigu ettekäändena Euroopa majandusjuhtimise täiendavaks süvendamiseks! Peaksime kriisist oma järeldused tegema ja tagama parema andmete kogumise ning kindlustama olukorra, kus ka meil endil on selles valdkonnas kõik korras.

Raport: Wojciech Michal Olejniczak (A7-0202/2010)

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Toetasin Läänemere piirkonna strateegiat käsitlevat raportit ja tunnen heameelt, et minu esitatud muudatusettepanekud heaks kiideti, kuid teatud punktides oleksin soovinud siiski veidi selgesõnalisem olla. Palume lõikes 34 komisjonil hinnata energiainfrastruktuuri projektide keskkonnamõju, kuid unustasime mainida, et komisjon ei ole täitnud oma kohust teostada projekti Nord Stream objektiivne erapooletu keskkonnamõju hindamine. Kutsume üles kõiki Läänemere maid Espoo konventsiooniga liituma, kuid minu arvates oleks mõistlik veel eraldi ka Venemaad kutsuda. Nõnda saaks meie eesmärk täidetud.

  Erminia Mazzoni (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma toetasin seda resolutsiooni. Usun, et Läänemere riikide esitatud algatus on väga tähtis ning neile riikidele tuleb au anda selle eest, et nad meie süsteemi lõpuks makropiirkondade mõistega täiendasid.

Arvan, et seda algatust tuleb tervitada nii poliitilisel kui ka strateegilisel tasandil, kuna selle abil lisatakse piirkonna tegevusstrateegiasse mitmeid tähtsaid aspekte. Eelkõige pean aga siinkohal tähtsaks seda, et see algatus aitab meil ette kujutada ka teiste makropiirkondade loomist, mille puhul oleks meil võimalik kasutada praegusest pilootprojektist saadavaid kogemusi, et ühtekuuluvuspoliitikale veelgi tuult purjedesse puhuda.

Algatusega soovitaksin komisjonil suuremat tähelepanu pöörata rahaliste vahendite eraldamisele, kuna nõustun täielikult uute ressursside, täiendavate ressursside kasutamise osas kõigil tasanditel väljendatud selge eitava vastusega. Ometigi olen veendunud, et kui nendele suurprojektidele – makropiirkondade projektidele – ressursse ei eraldata, siis need projektid ei käivitu, mistõttu on nendele ressursside eraldamise regulatsioon eriti tähtis.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt ning mul on väga hea meel, et see vastu võeti. Selles dokumendis arutatakse Läänemere piirkonna strateegiat ning selle põhieesmärki, milleks on liikmesriikide piirkondliku mõjuga poliitiliste tegevuste kooskõlastamise edendamine. See toetub neljale põhipoliitikale, millest üks on ökoloogiliselt säästliku keskkonna kaitsmine. Seetõttu on mul väga hea meel, et dokumendis on arvesse võetud ka minu parandusettepanekuid Läänemere piirkonna energiainfrastruktuuri projektide kavandamise ja rakendamise kohta, kuna need võivad Läänemere ökosüsteeme mõjutada. Lisaks peame tagama sobivad merenduspõhimõtted ja vähendama põllumajanduse mõju Läänemerele – ühtlasi nõustun ma täielikult Euroopa Parlamendi arvamusega, et selle strateegia põhipunkt on koostöö tugevdamine kolmandate riikidega. Eriti tähtis on see just keskkonnaküsimustes. Seetõttu loodan ma, et enne 2011. aastal toimuvat strateegia rakendamise hindamist oleme jõudnud strateegiaga veel suuri edusamme teha ning suutnud uue standardi luua.

  Inese Vaidere (PPE). – (LV) Viitan oma sõnavõtus Läänemere piirkonna strateegiale. Läänemere piirkond pakub suurepäraseid arendusvõimalusi ning see strateegia on Euroopa Liidult juba mõningal määral rahalist toetust saanud. Ometigi vajame väikest töörühma, mille ülesandeks oleks Läänemere piirkonna strateegia rakendamine. Vajame ka spetsiaalseid kooskõlastatud programme koostööks eraettevõtetega, uuendustegevuseks ning teadustegevuse arendamiseks. Läänemere piirkonna strateegia tegevuskava tagab ühtse patendisüsteemi, individuaalsete väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöövõrgustiku ning Läänemere piirkonna teadus- ja innovatsioonifondi loomise. Läänemere piirkonna tulevane majanduskasv sõltub, nagu ka igal pool mujal, otseselt innovatsioonipoliitika edust. Projekti Rail Baltic rakendamist on liiga kaua edasi lükatud – see tuleb esimesel võimalusel ära teha. Läänemere piirkonna strateegia raportis tuuakse välja vajadus suurendada Läänemere piirkonna konkurentsivõimet, kuid selle punkti eeltingimuseks on uuendustegevuse ja infrastruktuuriprojektide arendamine, mille tõttu toetasin ka mina seda raportit.

Raport: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (A7-0206/2010)

  Inese Vaidere (PPE). – (LV) Regionaalpoliitika raporti kohaselt tagatakse ühtekuuluvuspoliitika teises eesmärgis abi andmine Euroopa piirkondadele, kus on probleem töötuse, kuritegevuse ning rahvaarvu kiire vähenemisega. Finantsraamistikus eraldatakse selleks eesmärgiks 54,7 miljonit eurot, kuid Euroopa Liidu liikmesriikide vahel esineb endiselt suurt majanduslikku ebavõrdsust ning majanduskriisi tõttu on kannatada saanud just eelkõige vaeseimad piirkonnad. Nende riikide aitamine peab olema Euroopa Liidu regionaalpoliitika tähtsaim eesmärk. Esimene samm, mille Euroopa Liit peab astuma ja ilma milleta säästlik areng võimalik ei ole, on ausa konkurentsi ja majandusliku võrdsuse tagamine. Regionaalpoliitika vahendusel tuleb jätkuvalt toetada neid Euroopa piirkondi, mille SKP jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Tuleks toetada seisukohta, mille kohaselt tuleb paindliku rahastamise arendamist jätkata. Olen täielikult selle poolt, et peaksime pakkuma sellist rahalist ning praktilist tuge uuendustegevusega tegelevatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kindlasti tuleb toetada ka vastavaid tehnoloogiaid ning ettevõtteid. Tänan teid!

  Juhataja. – Daniel Hannan, palun rääkige meile veelgi rohkem Kreeka klassikute kohta!

  Daniel Hannan (ECR). – (ES) Austatud juhataja! Annan endast kindlasti parima ning mul on väga hea meel teid presidenditoolis näha.

– Austatud juhataja! Millised on Euroopa rikkaimad riigid – või pigem – millistes riikides elavad Euroopa rikkaimad kodanikud? Uurisin paar päeva tagasi OECDi andmeid ning 2008. aastal, mis on ühtlasi viimane aasta, mille kohta meil andmeid on, olid kõige rikkamad riigid Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed – hoolimata kõigest, mida nad on pidanud läbi elama! Olenemata panganduskriisist, mis mõjutas ebaloomulikult ka Šveitsi ja Islandit, on EMP riikide sissetulek ühe inimese kohta ülejäänud Euroopa Liidu riikidega võrreldes 214%. EFTA riikide kodanikud on ELi liikmesriikide kodanikest kaks korda rikkamad!

Miks see nii on? Pakun välja, et see võib olla seotud nende ja Euroopa Liidu riikide vahel sõlmitud lepinguga, mille kohaselt naudivad nad vabaturuga kaasnevat nelja vabadust – kaupade ja teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist –, kuid jäävad seejuures välja ühisest kalanduspoliitikast ning ühisest põllumajanduspoliitikast. Lisaks kontrollivad nad ise oma piire ning otsustavad nende ületamise tingimused, lahendavad ise kõik inimõiguste küsimused, kontrollivad oma energiavarusid ning võivad kolmandatele riikidele müüa ning neilt osta, ilma et neile kohalduks seejuures ühine välistariif.

Kas meie riik, Ühendkuningriik, ei võiks hakkama saada millegi sama heaga kui seitse miljonit šveitslast ja neli miljonit norralast? Meid on 60 miljonit ja oleme kaubandusega tegelev ettevõtlik rahvas, kelle koloniseerimisjõud on puudutanud igat maailmajagu. Kindlasti saaksime ju oma asju enda huvides vähemalt sama hästi ajada?

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Mil iganes me ka majandus- ning finantskriisist ei räägiks, on väga tähtis, et vaataksime seejuures tagasi ning näeksime kriisi antud õppetunde. Kas oleme selgeks saanud õppetunni, et just sobimatud õigusnormid põhjustasid olukorra, kus Ameerika Ühendriikide pangad olid sunnitud mittemaksuvõimelistele klientidele laenu andma, tekitades seega situatsiooni, mis lõppes kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude tekitatud vältimatu kriisiga, kui selgus, et iga kümnes laenusaaja oli maksuvõimetu klient, kes ei suutnud laene tagasi maksta? Selle mõjusid tundsime kõik üle kogu maailma. Kas oleme selgeks saanud õppetunni, mis puudutab valitsusi, kelle juhtimisel prinditi raha nii, justkui ei oleks sellel mingit väärtust, kuid unustanud seejuures finantskriisi ainsana ennustanud Austria majandusteadlase Ludwig von Misese sõnades peituva tarkuse? Ta ütles, et rahal on väärtus ja kui raha odavaks muuta, teevad ettevõtted ja üksikisikud nn väärinvesteeringuid, mis panevad aluse krediidimulli tekkele – lõpuks saab turg olukorrast teadlikuks ning kogu üritus kukub kokku. Meiega just nii juhtuski, täpselt nii see finantskriis algas – peame olema kindlad, et need õppetunnid on meil nüüd selged.

Soovitus teisele lugemisele: Antonio Cancian (A7-0174/2010)

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Toetan täielikult Antonio Canciani raportit bussisõitjate õiguste kohta. Hoolimata ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisest diskrimineeritakse puuetega inimesi endiselt transpordile juurdepääsul.

Võrdne juurdepääs transpordile on iseseisva elu üks põhilisi eeltingimusi. Pidades silmas seda, et enamik reise võetakse ette kohalikul tasandil, on juurdepääs bussitranspordile ülimalt tähtis puuetega (sh pimedate ja nägemispuuetega) inimeste jaoks.

Olen tehtud muudatuste ja täiendustega täielikult nõus, sest need suurendavad füüsilise puudega inimeste õigusi eriti just selles, mis puudutab õigust transpordile, õigust abile ning õigust saada teavet kasutataval kujul (sh rahvusvahelises pimedate kirjas ja suures kirjas).

Tervitan eriti nõuet, mille kohaselt peavad bussijuhid ja lõpp-peatustes töötavad isikud saama füüsiliste puuete alast koolitust.

Nende õiguste tagamine teeb meie pimedate ning nägemispuudega kaaskodanike elu palju kergemaks.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Antonio Canciani raporti hääletuse tulemus näitab, et vastupidiselt nõukogule on Euroopa Parlamendil selged prioriteedid eriti just selles punktis, mis puudutab Euroopas bussiga reisivate kodanike õiguste tagamist. Meie tugev seisukoht võimaldab reisijate õigusi paremini kaitsta ning selle raames pööratakse erilist tähelepanu füüsilise puude või piiratud liikumisvõimega inimeste õigustele. Ettepaneku sisuks on tühistada artikkel 11, mille kohaselt on vedajal õigus keelduda puudega isikult broneeringu vastuvõtmisest, ning lisaks soovime ettevõtetele panna kohustuse tagada puudega inimestele tasuta abi bussi sisenemisel ning reisi ajal, nagu seda õhutranspordi puhul pakutakse. Sel moel on füüsilise puudega inimestel võimalik Euroopas iseseisvalt reisida ning nõnda paraneb nende elukvaliteet. Parlamendi võetud tugev seisukoht võimaldab meil esitada väljakutse liikmesriikidele, kellel ei ole nüüd minu arvates võimalik nõukogu teise lugemise käigus meie ettepanekut nõrgendada.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Toetasin muudatusettepanekut 15, kuna pooldan kodumaistele, piirkondlikele, linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja maakonnaliinidega seonduvatele bussiteenustele piiratud aja jooksul tehtavat erandit.

Tunnen siin muret seetõttu, et mõned VKEdele esitatavad nõuded ning kulud võivad just väikeettevõtjatele nii suureks osutuda, et tagajärjeks on lausa äritegevuse lõpetamine. Olen kindel, et mõnedel juhtudel tõmbuvad nad teatud liinidelt ja turgudelt tagasi, mis jätab kliendid ilma juurdepääsust ühistranspordile. Kõige enam teeb mulle muret maapiirkondade transport. Linna- ja regionaaltranspordiga tõenäoliselt probleeme ei teki, kuid maapiirkondade transpordi osas esineb küllaltki reaalne oht – kui see õigusakt vastu võetakse –, et leiame end olukorrast, kus maapiirkondade transporditeenuse osutajad vastavatel liinidel enam ei tegutse.

Räägime siin parlamendis alati VKEde ülekoormamisest ja kuludest ning muust sellisest. Arvan, et praegust majandusseisu arvesse võttes oleks mõistlikuks kompromissiks see, kui teeksime neile siinkohal kindlaks ajaperioodiks erandi.

Raport: Dirk Sterckx (A7-0064/2010)

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin raporti poolt, kus arutati ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi, sest usun, et piirideta meretranspordiruumi loomine muudaks rannikulaevanduse tõhusamaks. Kaupade meretransport on tõepoolest allutatud väga keerukatele haldusmenetlustele.

Lisaks sellele puuduvad sektoris ka ühtlustatud õigusnormid, kuna liikmesriigid rakendasid 2002. aasta direktiivi üsna erinevalt. Seega vajame kindlasti täpset ja üksikasjalikku direktiivi, mis vähendaks eri tõlgenduste võimalust nii palju kui võimalik.

Selle uue seaduse põhieesmärk on lihtsustada haldusmenetlusi, unustamata seejuures ka moodsat infotehnoloogiat. Loodan siinkohal kõrgetasemelist koostööd mitmete asjassepuutuvate pädevate organite vahel.

Raport: Mathieu Grosch (A7-0189/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Transpordisektor on üks neid valdkondi, mis ühendab endas mitmeid Euroopa Liidule üliolulisi ja esmatähtsaid küsimusi, alustades siseturu konkurentsivõimest ja lõpetades meie kodanike tervisega, alustades linnaliiklusest ja lõpetades teeohutusega ning alustades eri transpordiliikide rajamise ja edendamise eest vastutavatest agentuuridest ja lõpetades CO2 heitkoguste vähendamisega.

Väidan seetõttu, et just Euroopa Liidu kohuseks on luua transpordistrateegia, mis tagab tõhususe ja säästlikkuse, ning finantsraamistik, mis võimaldab eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda. Toetan seetõttu täielikult Mathien Groschi raportit ning soovin teda ühtlasi õnnitleda suurepäraselt tehtud töö eest!

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! On väga tähtis, et üritaksime transpordile luua säästlikku tulevikku ning seeläbi kindlustada, et tulevikus on heitkogused väiksemad hoolimata sellest, et praegust üldolukorda vaadates on liiklus üsna väike faktor, põhjustades alla 10% kõigist heitkogustest. Üldises plaanis on aga siiski tähtis, et kui pingutame säästliku tuleviku nimel, leiab see aset kõigis sektorites.

Minu arvates on väga tähtis tagada, et samad eeskirjad saaksid kehtida kogu Euroopa Liidu piires. Hetkel on veel mõned probleemid: nagu teame, kehtivad eri piirkondades eri laevandust reguleerivad õigusnormid, mistõttu peame tagama, et eeskirjad kohaldataks pärast formuleerimist ning transpordisektori säästliku arengu kavandamist terve Euroopa Liidu raames. On väga tähtis, et saaksime investeerida teadustegevusse, tehnoloogiasse ning uuendustegevusse, sest nõnda saame avastada õiged transpordiviisid ning lisaks vähendada tulevikus ka sõidukite heitkoguseid.

Raport: Carlos José Iturgaiz Angulo (A7-0186/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni lepingu jõustumine kinnitas veelgi, et petitsioonide esitamise õigus on Euroopa kodanikustaatuse üks nurgakive. See esindab ilma igasuguse kahtluseta vahendit, mis annab kodanikele võimaluse juhtida parlamendi tähelepanu kõigile nende muredele ja mõjudele, mida Euroopa Liidu eri poliitikad ja õigusaktid nende igapäevaellu ellu toovad.

Taas kord näitab statistika ka sel aastal tõusvat vajadust abi järele sellistes valdkondades nagu keskkond, põhiõigused, õigus, ühtne turg ja Euroopa poliitikate arendamine. Nagu ka eelmiste aastate raportites välja toodud, ei saa me teha muud, kui loota, et kodanikele Euroopa tasemel kättesaadavaks tehtud teavitusmehhanismidega seonduv asutuse tasemel suhtlus paraneb – olukorda võiks parandada universaalteenistuste loomine, kus abivajajatele pakutakse vajalikke suuniseid, mille abil neil oleks võimalik oma õiguste võimalike rikkumiste korral lahendusi leida.

Nõustume raportööriga, kelle sõnul võiks välja arendada interaktiivsema veebilehe, mis võimaldaks kodanikel saada vajaliku teabe enne, kui nad abi saamiseks ühe või teise asutuse poole edasi pöörduvad või kui nad üht või teist mehhanismi kasutada otsustavad.

  Inese Vaidere (PPE). – (LV) Tänan teid, austatud juhataja! 2009. aastal laekus Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile 1924 petitsiooni, kuid vaid 46% neist tunnistati komisjonile edasisaatmiskõlblikeks. See kinnitab asjaolu, et kodanikud ei ole piisavalt teadlikud, kuidas Euroopa Parlamendiga Interneti teel ühendust võtta. Sooviksin veel lisada, et täiustada tuleks ka komisjoni enda veebilehte, sest enamik eurooplastest ei ole SOLVITist, veebipõhisest probleemide lahendamise võrgustikust, mitte midagi kuulnud. Ühtlasi sooviksin kindlasti rõhutada seda, kui vajalik on leida teabeedastusviise, mis on mõeldud neile kodanikele, kellel puudub hetkel juurdepääs Internetile. Tahaksin lisada, et petitsioonikomisjon on kõige vahetum ja kiirem viis, kuidas Euroopa Parlamendi kui tervikuga ühendust võtta, ning selle komisjoni töö peab minu arvates muutuma palju vastutusrikkamaks ja ennetavamaks. Sel põhjusel olen raporti poolt. Tänan teid!

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Petitsioonikomitee on Euroopa Liidu üks suurimaid läbimurdeid. Olen koos teiste parlamendiliikmetega näinud, kuidas see komisjon on pakkunud tuge ja tröösti inimestele, kes on oma kodumaal tunda saanud vaid pettumust ja jäist bürokraatiat. Siiski saab selle mehhanismi tõhustamiseks nii mõndagi ette võtta: esiteks peame kodanikke rohkem teavitama, teiseks tuleb seda protsessi kiirendada ja kolmandaks tuleb liikmesriikidele panna kohustus vastata päringutele kiiremini, kui nad seda praegu teevad. Vastuse viibimine tekitab vaid meelepaha ega vii rahuldava lahenduseni.

Ometigi on see suurepärane mehhanism ning ma õnnitlen siinkohal komisjoni ja kõiki teisi, kes on abivajavatele inimestele tröösti pakkunud.

  Juhataja. – Seán Kelly, palun ärge unustage end järgmine kord nimekirja lisamast, enne kui me hääletusi selgitama hakkame, sest praegusel hetkel ei olnud teid nimekirjas ja seetõttu ma teid ka ei kutsunud!

  Seán Kelly (PPE). – Mea culpa. Katsun meeles pidada.

Raport: Emilie Turunen (A7-0197/2010)

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskriis on eriti tugevalt mõjutanud Euroopa noori, võttes neilt tööväljavaated ning paisates nad ebakindluse võrku. 20% alla 25-aastastest noortest on töötud – kokku teeb see 5,5 miljonit ebakindla tulevikuga inimest.

Õnneks ennustavad majanduslikud ja demograafilised uuringud järgmise kümne aasta jooksul Euroopas 80 miljoni uue töökoha loomist, millest enamik eeldab kõrgetasemelist tööprofiili. Seega on tegelik väljakutse tulevaste põlvkondade toetamine, mis on ühtlasi ka ainus kindel investeering Euroopa Liidu olevikku ja tulevikku. Aitab väljaõppeperioodidest ja internatuuridest, mis meenutavad pigem ekspluateerimist kui koolitust. Loodan seetõttu, et nüüdsest alates, osaliselt ka täna vastu võetud dokumendi tõttu, on kõik tööhõivet parandavad algatused keskendatud – aitab kuidest ja agadest – noortele ning nende vajadustele.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Noorte inimeste tööturule juurdepääsu soodustamine ja edendamine on väga tähtis ning väga tähtis on ka see, et Emilie Turunen esitas selleteemalise raporti ja et parlament selle vastu võttis. Ainult sellest aga ei piisa. Vajame tugevat muutust suhtumises ja seda mitte ainult parlamendi vaid ka liikmesriikide tasandil, kuna on näha, et noorte töötusel on lastud ilmselgelt liiga kõrgele tõusta. Noorte töötus on Euroopa Liidus lausa ligikaudu 20% ja selline olukord ei tohi enam kauem kesta. Teisisõnu vajame praktilisi meetmeid nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil, mitte paljusid eri resolutsioone ja kõnesid. Rääkimise aeg on möödas, aeg on tegudele asuda!

Tööturg ei toimi hetkel nii nagu peaks ning mingil põhjusel puudub noortel sellele juurdepääs või vajalik kogemus. Praegust olukorda arvestades on väga tähtis, et määraksime selged rajad, sellised võimalused, mis aitavad noorte tööhõivevõimalusi suurendada, pannes seejuures ühtlasi säästvama aluse ka lootusele ja tulevikule. Loodan, et seda raportit ei jäeta lihtsalt kõrvale, vaid et selle sisu leiab ka liikmesriikides rakendamist – nõnda on meil võimalik noorte olukorda kergendada.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Noorte tööhõive on tänapäeval eriti terav probleem. 20% minuealistest Euroopa Liidu kodanikest on töötud. Hääletasin selle Euroopa Parlamendi seisukoha poolt, sest usun, et saadame sellega noorte tööhõive olukorda puudutava väga olulise poliitilise sõnumi nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriikidele. Nõustun täielikult raportis esitatud mõtetega, et peame edendama ja arendama selliseid programme nagu „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning et on ülimalt tähtis rõhutada informaalse õppimise tähtsust noorte elus ning kutseõppe puhul. Seejuures ei saa me unustada Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eesmärke. Jätkuvalt ennustatakse, et majanduse taastumise aluseks saab uuendustegevus, rohelised tehnoloogiad ning noorte kaasamine tööturule – see kõik on väga tähtis. Sooviksin jagada Leedu kogemust, kus tööandjatele tehakse maksusoodustusi, kui nad võtavad tööle esimest korda tööturule tulnud noori. Loodan, et liikmesriigid asuvad nüüd selliste tulemuste saavutamiseks tihedat koostööd tegema.

Raport: Pascale Gruny (A7-0193/2010)

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõige paindlikumat tüüpi töödega kaasnevad tihti ebatüüpilised lepingud, mis ei taga töötajate sotsiaalset kaitstust. Võitlus tööalase ebakindluse uute vormide vastu peab algama parlamendist, mis peab suutma tagada kõigile töötajatele suurema turvalisuse ja paindlikkuse.

Austatud juhataja, selle resolutsiooni vastuvõtmine paneb aluse tööhõivealase turvalisuse uuele tasemele. Euroopa majanduse veelgi kiiremaks taastumiseks peame keskenduma häid arenguvõimalusi pakkuvate töökohtade leidmise võimaluste suurendamisele. Loodan seetõttu, et liikmesriigid investeerivad tulevikus rohkem üha enam spetsialiseeruvatesse ning kõrgetasemelistesse tööalastesse lähenemisviisidesse.

Ütleme „jaa” teadmistepõhisele Euroopale ning tööle ja seega „ei” tööalase ning sotsiaalse ebakindluse Euroopale.

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0203/010)

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletus tänase José Manuel Fernandese raporti üle, kus ma olin fraktsiooni S&D nimel variraportööri rollis, on selge märk parlamendilt, kes kutsub Euroopa Komisjoni üles looma konkreetset biojäätmete käitlust käsitlevat direktiivi, keskendudes seejuures eriti kohustusliku jäätmete liigiti kogumise süsteemi kehtestamisele.

Biojäätmetest – kui neid on hästi käideldud – võib saada Euroopa Liidu tooraine, millest toota taastuvenergia alla kuuluvat biogaasi, mida saab muundada biometaaniks või kasutada baaskoormuselektri tootmiseks. Mind tegi murelikuks ühe Euroopa Komisjoni hiljutine teatis, milles oldi konkreetse õigusakti vastu võtmise kohta tehtava ettepaneku osas üsna skeptilised. Seetõttu koostasime koostöös teiste parlamendiliikmetega olukorda kirjeldava kirja, mille saatsime volinik Potočnikule. Loodan, et komisjon võtab meie kirja arvesse ning esitab meile varsti vastava ettepaneku.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Biojäätmed, nagu ka üldjäätmed, kujutavad endast kõigile Euroopa Liidu kodanikele tähtsat ja elulist küsimust. Olukord on ELi liikmesriikide lõikes vägagi erinev. Mõnedes liikmesriikides ladestatakse prügilatesse 10% biojäätmeid, teistes on see osakaal aga kahjuks kuni 90%. Seetõttu on meie ülesanded järgmised: esiteks peame soodustama jäätmeteket vältivaid ning vähendavaid käitumisharjumusi ning teiseks peab ELi ühiskonnast saama jäätmekäitlusühiskond – viimane punkt on eriti tugevalt seotud just praegu valitseva olukorraga. Komposti osas, eriti biojäätmeid sisaldava komposti puhul, peame kaaluma ja hindama madala kvaliteediga komposti kasutusvõimalusi, et inimesi või keskkonda mitte kahjustada. Kui oleme Euroopa Liidu tasandil madala kvaliteediga komposti kasutusvõimalused määratlenud ning kindlaks teinud, millal on komposti puhul tegu toote ja millal jäätmetega, on liikmesriikidel seejärel lihtsam komposti kasutamisega seonduvaid probleeme lahendada. Vajame seetõttu hetkel Euroopa Liidu tasandil pädevat õiguslikku reguleerimist.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Tänan, et andsite mulle võimaluse selgitada, miks ma biojäätmete käitluse rohelise raamatu „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus” poolt hääletasin! See moodustab üldise raamistiku ja ma olen selle eesmärkidega nõus. Siiski soovin viidata sellele, et komisjon oleks pidanud enne õigusaktide eelnõude projekti koostamist lisama sellele ajakohastatud globaalse plaani, milles oleks arvesse võetud meie kohustusi seoses toiduainetega kindlustatuse ning optimaalsete struktuuridega nii ELis kui ka arengumaades, kus nälgib hetkel miljoneid inimesi. Lisaks peaks komisjon teostama põhjalikumaid uuringuid, milles käsitletakse üldiseid keskkonnamõjusid, mis kaasnevad biomassi töötlemisel alternatiivse energiaallikana. Kuna olen arst, pean väga tähtsaks liikmesriikide järelevalvet ohtlike mürgiste ja bioloogiliste jäätmete ohutu ladestamise osas.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: George Sabin Cutaş (A7-0201/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Pariisi konventsioonis reguleeritakse rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda. Raportöör, keda toetasin, palus liikmesriikidel, kes on selle konventsiooniga küll liitunud, kuid ei ole selle nõudeid veel täitnud, vastavad nõuded esimesel võimalusel täita. Pean seda küsimust väga tähtsaks. Pariisi konventsioonile saavad alla kirjutada vaid liikmesriigid, mitte Euroopa Liit. Seetõttu on ülimalt oluline, et selle konventsiooni allkirjastaks võimalikult palju riike, kuna see võimaldab uutel allakirjutanud riikidel uuendustegevuse levikule kaasa aidata, nagu teised riigid seda enne neid on teinud, ning Euroopa rahvast harida.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Pooldan tugevalt tehnilist meedet, millega hõlbustatakse rahvusvaheliste näituste korraldamist. Vaid tõhus ja eelkõige funktsioneeriv teadmistebaas, mille raames esitletakse tipptaset ja uuendustegevust kogu maailmale, võimaldab Pariisi konventsioonis sätestatud näituste eesmärki ka reaalselt saavutada – teisisõnu ei oleks tegu vaid poliitilise propagandaga, vaid seejuures edendaksime ka teaduslikul alusel põhinevat majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle soovituse poolt ja olen sellega kogu südamest nõus. Siiski sooviksin teie tähelepanu siinkohal sisult korraks kõrvale juhtida ning keskenduda hoopis kodukorra artiklist 81 lähtunud ning algselt ühtse Euroopa akti kaudu ühenduse õigustikku lisatud nõusolekumenetlusele, sest arvan, et see soovitus on hea näide sujuvast koostööst, mis nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel valitsema peaks. Nõukogu esitas algdokumendi selle aasta 5. veebruaril, viis kuud tagasi, ning nõusolekumenetlus on Euroopa Parlamendis juba lõpetatud. Tean, et tulevikus ei jaga me mitte kõigis küsimustes nii laialdast üksmeelt. Sellest hoolimata on see hea näide.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kui rahvusvahelise kaubanduse komisjonil paluti avaldada arvamust kodukorra artiklite 81 ja 90 ühistingimuste suhtes liikmesriikide osalemise lubamise kohta Pariisis allakirjutatud rahvusvaheliste näituste konventsioonil, oli komisjon ülekaalukalt eespool mainitud loa poolt ning lõpphääletusel jäi erapooletuks vaid kaks liiget.

Loa lihtsuse ja üldise konsensuse tõttu ei vaja luba muutmist, kuna see aitab kaasa liikmesriikide vahel eksisteeriva võrdsuse säilitamisele. Teiseks sooviksin teada, kas see küsimus on parlamendi tähelepanu vääriline ning piisavalt tähtis, et seda täiskogu istungil hääletusele panna?

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi menetluskorda puudutava suurema ühtsuse ning inimtegevuse eri valdkondades saavutatud edu tutvustamise ja rahvast hariva kultuuritegevuse huvides toetan nõukogu algatust, millega võimaldada liikmesriikidel, mis senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust. On ülimalt tähtis, et oleksid sätestatud pädevad tollieeskirjad, millega lubatakse esemeid ajutiselt ning tollivabalt importida ja reeksportida rahvusvahelistele näitustele, mis kestavad kolmest nädalast kuni kolme kuuni.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelised näitused on suurepärane võimalus riikidele, kes soovivad oma kultuuri, majandust ja traditsioonilisi tooteid teistest riikidest pärit inimestega jagada. Sellistel näitustel esitletud toodetele kohalduvad erilised tollieeskirjad, mis on reguleeritud Pariisi konventsioonis. Hetkel on selle konventsiooniga liitunud 24 liikmesriiki. Nõukogu otsuse eesmärk on võimaldada liikmesriikidel, kes senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Selgitus hääletuse kohta: kuna Euroopa Liit ei saa ise Pariisi konventsiooniga ühineda, sest see õigus on vaid suveräänsetel riikidel, olen ma veendunud, et on ülimalt tähtis, et liikmesriigid neile Lissaboni lepinguga antud õigust kindlasti kasutaksid. Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid sel moel rahvusvaheliste näituste korraldamist toetaksid, kuna sellised üritused pakuvad Euroopa kodanikele juurdepääsu uuenduslikule teadustegevusele. Olen täiesti nõus, et üritusi korraldavad riigid peavad võimaldama osalejatel kaupu ajutiselt importida. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt. Tänan teid!

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Pariisi konventsioonis reguleeritakse selle vastutusalasse kuuluvate rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda. Selles reguleeritakse täpselt ka individuaalsete riikide tollieeskirju rahvusvahelistel näitustel osalejate kaupade impordi kohta. Seetõttu on riigid kohustatud kaupade importi lubama. Näitusel osalejate jaoks tähendab see tunduvalt lihtsamaid osalemiseeskirju. Hääletasin raporti poolt, kuna kultuurilisest vaatepunktist on vaja näitusel esitlemiseks mõeldud kaupade impordieeskirju kindlasti lihtsustada.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Pariisi rahvusvaheliste näituste konventsiooni ülesanne on reguleerida näituste sagedust ja kvaliteeti. Konventsioon kohaldub kõigile näitustele, mis kestavad vähemalt kolm nädalat, kuid mitte kauem kui kolm kuud, ja mis ei ole oma olemuselt kaubanduslikku laadi.

Võttes arvesse, et konventsiooniga reguleeritakse mõnda Euroopa Liidu tollialaste õigusaktide vastutusalasse jäävat aspekti, peavad Pariisi konventsiooniga liituda soovivad liikmesriigid esmalt liidu luba taotlema. Euroopa Liit ei saa ise Pariisi konventsiooniga ühineda, kuna see õigus on vaid suveräänsetel riikidel. Toetan siiski nõukogu otsust võimaldada liikmesriikidel, mis senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Pariisi rahvusvaheliste näituste konventsiooni ülesanne on reguleerida oma vastutusalasse kuuluvate rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda.

Võttes arvesse, et Pariisi konventsioonis reguleeritakse Euroopa Liidu tollialaste õigusaktide reguleerimisalasse jäävaid valdkondi ja kuna Euroopa Liit ise ei saa Pariisi konventsiooniga ühineda, sest seda saavad teha üksnes suveräänsed riigid, on kõnealuse konventsiooniga ühineda soovival riigil selleks vaja liidu luba.

Hääletasin selle raporti poolt, et ka kolm Pariisi konventsiooniga veel mitteliitunud liikmesriiki saaksid sellega liituda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Pariisi rahvusvaheliste näituste konventsiooni ülesanne on reguleerida oma vastutusalasse kuuluvate rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda. Pariisi konventsiooni kohaselt on rahvusvaheliste näituste peamine eesmärk tutvustada inimtegevuse eri valdkondades saavutatud edu ja harida rahvast. Kuna see konventsioon reguleerib Euroopa Liidu tollialaste õigusaktide reguleerimisalasse jäävaid valdkondi, on selle konventsiooniga ühineda soovival riigil selleks vaja liidu luba. Euroopa Liit ei saa ise Pariisi konventsiooniga ühineda, kuna see õigus on vaid suveräänsetel riikidel. Senini on Pariisi konventsiooniga ühinenud 24 liikmesriiki. Ühinenud ei ole Läti, Luksemburg ja Iirimaa, kuid Läti on avaldanud soovi konventsiooniga ühineda

Nõukogu otsuse eesmärk on võimaldada liikmesriikidel, mis senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust. Fraktsioon Verts/ALE toetab raportööri seisukohta, mille kohaselt Euroopa Parlament peaks andma nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega liikmesriikidel lubatakse ühineda Pariisi konventsiooniga.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasime raporti projekti poolt, kuna selle eesmärgiks on inimtegevuse eri valdkondades saavutatud edu tutvustamise hõlbustamine ja rahva harimise edendamine. Itaalia on sellest ettepanekust eriti huvitatud Milanos toimuva maailmanäituse EXPO 2015 tõttu.

Raport: Jo Leinen (A7-0191/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on allkirjastanud Barcelona konventsiooni, mille eesmärgiks on kaitsta Vahemerd reostuse eest ja edendada rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

Protokoll sisaldab sätteid, mis puudutavad Vahemere rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendustegevust. Protokolli mehhanismid aitavad kaasa rannikualade integreeritud majandamist puudutavate tegevuste kooskõlastamise edendamisele riigi ametiasutuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel.

Hääletasin selle raporti poolt, sest see hõlmab eesmärke ja põhimõtteid, mis toetavad rannikualade nõuetekohast majandamist ning edendavad järelevalvemehhanismide abil loodusvarade säästlikku kasutamist.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll. Barcelona konventsioonis peegeldub kõigi Vahemere rannikuala jagavate riikide ühine mure selle piirkonna loodusvarade integreeritud ja säästliku majandamise üle.

Siiski ei tohiks EL jääda vaid osalise rolli. EL peaks täitma ennetavat rolli, et tagada protokollis sätestatud eesmärkide täitmine (nt loodusvarade säästev kasutamine ja rannikualade ökosüsteemide kaitse) ning rannikualadel toimuvat majandustegevust reguleerivate õigusaktide tõhus järgimine. ELi roll võiks lausa laieneda kuni nende piirkondade integreeritud majandamisel kasutatavate seadmete nõuetekohase kasutamise järelevalveni, võttes seejuures arvesse nende alade ökoloogilist ja maastikualast tähtsust.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Tervitan Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli vastuvõtmist, kuna see sisaldab nende piirkondade kaitse parandamise peamisi põhimõtteid, sh loodusvarade säästvat kasutamist, rannikualade ökosüsteemide säilitamist ning erisätteid, mis puudutavad rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendustegevust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli eesmärgiks on anda vastassuund kahe viimase kümnendi suundumustele, mille käigus on Vahemeres mõõdetud keskkonnanäitajad pidevalt halvenenud, mille on hukka mõistnud mitmed keskkonnakaitsjad ning kultuuriinimesed, nagu Hispaania kirjanik Arturo Pérez-Reverte. Kalavarude liigkasutus, tõusvad temperatuurid, reostus, kohaliku loomastiku ja taimestiku kadumine ning võõrliikide hulga suurenemine vajab viivitamatult võimalikult paljude Vahemere rannikuriikide integreeritud ja kooskõlastatud sekkumist. Euroopa Liidul on selles ühisettevõtmises täita eriti tähtis roll.

Peame kindlustama olukorra, kus Vahemeri, lääne tsivilisatsiooni häll, säilitaks oma tasakaalu mitte ainult ökoloogilises ja maastikualases mõttes, vaid ka majanduslikul tasandil – see peab olema kõlblikus seisus, et seda saaks pärandada tulevastele põlvkondadele, kes näeksid seda kui märki minevikust, oskaksid sellest rõõmu tunda ning teaksid, kuidas selle eest ka tulevikus hoolt kanda.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Barcelona konventsiooni osalised on nii Euroopa Liit kui ka kõik Vahemere rannikul asuvad ELi liikmesriigid. Konventsiooni artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad konventsiooniosalised edendama rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist. Protokoll sisaldab rannikualade integreeritud majandamise eesmärke ja üldpõhimõtteid, kaasa arvatud loodusvarade säästev kasutamine ja rannikualade ökosüsteemide kaitse. See sisaldab ka erisätteid, mis puudutavad rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendustegevust ning rannikualade integreeritud majandamise vahendeid (nagu keskkonnamõju hindamine, riiklikud rannikualade strateegiad ja järelevalvemehhanismid).

Euroopa Liit on selle protokolli juba heaks kiitnud. Eelnimetatud ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus teeb komisjon nüüd ettepaneku, et nõukogu jätkaks protokolli sõlmimist Euroopa Liidu nimel. Enne protokolli sõlmimise kohta otsuse vastuvõtmist peab nõukogu saama Euroopa Parlamendilt nõusoleku.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll sümboliseerib Euroopa Liidu suurt pingutust, millega edendada rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist. Rannikualadel toimuv majandustegevus, kaasa arvatud ehitus, turism, kalapüük, vesiviljelus ja merendustegevus, tuleb uuesti läbi mõelda, uuesti hinnata ning seda tuleb põhjalikumalt uurida, et mitte ohtu seada piirkonna jätkusuutlikkust, mis on tulevastele põlvkondadele ülimalt tähtis. Arvan, et kui soovime selle algatuse tulemusi juba lähiajal näha, peab selleks valitsema Vahemere rannikuriikide täielik omavaheline koostöö.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) EL on juba praegu kaasa aidanud paljudele keskkonnakaitset ning loomade heaolu edendavatele vahenditele. Enamasti jääb puudulikuks rakendamis- ja järelevalvetegevus (nt kalastuskvoodid). Ökosüsteemide kaitsmine tulevaste põlvkondade huve arvestades peab olema ELi peamine eesmärk isegi siis, kui vesiviljelus suudab õigete tingimuste juures keskkonnale kasu tuua. Põhieesmärgiks on säilitada õrn tasakaal ühest küljest keskkonnakaitse ja loomade heaolu ning teisest küljest majandustegevuse vahel. Selle raportiga saaks EList Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli täieõiguslik liige. ELi liikmesriigid, mis on ühtlasi ka Vahemere rannikuriigid, on juba protokolliga liitunud. Kuna see läheb aga subsidiaarsuse põhimõtetega vastuollu, hääletasin raporti vastu.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) 19. veebruaril 2010 avaldas komisjon ettepaneku nõukogu otsuse kohta, milles käsitleti Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli järeldusi, mida tuntakse ka Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli ja Barcelona protokollina.

Just nagu kõik Euroopa Liitu kuuluvad Vahemere rannikuriigid, on ka EL konventsiooni osaline ning edendab seetõttu rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

Protokollis püstitatakse veel teisigi eesmärke, nagu loodusvarade säästev kasutamine ning rannikualade ökosüsteemide kaitse. Lisaks käsitletakse selle mitmetes sätetes näiteks turismi, kalapüügi ja vesiviljelusega seonduvaid majandustegevusi. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon teeb parlamendile ettepaneku anda nõusolek protokolli sõlmimiseks. Toetan täielikult komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks nõukogu ELi nimel protokolli lähiajal vastu võtma.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Vahemere rannikualadel on surve keskkonnale endiselt suur ja rannikuressursid vähenevad.

Vahemere ääres toimub intensiivne valglinnastumine, mistõttu looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus kaovad järk-järgult ning kasvab konkurents veevarude pärast. Rannikuala erosiooni ja madalamal asuvate rannajoonte üleujutamise probleemi süvendab veelgi linnade laienemine kaldalähedasse piirkonda ja lammidele. Tõenäoliselt suurendavad survet prognoositud rahvastikukasv, mis koondub rannikuäärsetesse linnastutesse, turismivoogude kasv ligi kahekordseks ja veelgi suurem transpordikasv. Aastaks 2025 võib rannajoonest olla täis ehitatud ligi 50%, võrreldes 2000. aasta 40%ga. Lisaks sellele kuulub Vahemere bassein kliimamuutuse mõju kõige ohualtimate alade hulka.

Protokolliga nähakse ette raamistik paremini kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviisi soodustamiseks, mis on vajalik nimetatud probleemide tõhusamaks käsitlemiseks ja Vahemere rannikualade säästlikuma arengu tagamiseks. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE ei ole veendunud, et peaksime toetama Jo Leineni ettepanekut ning selles küsimuses nõukogu seisukohaga nõustuma. Tõsiasi see, et 19. veebruaril 2010 avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (konventsiooni tuntakse üldiselt rohkem Barcelona konventsiooni nime all, see allkirjastati algselt 16. veebruaril 1976. aastal ja seejärel muudeti seda 10. juunil 1995) rannikualade integreeritud majandamise protokolli (protokoll) sõlmimise kohta Euroopa Liidu poolt.

Barcelona konventsiooni osalised on nii Euroopa Liit kui ka kõik Vahemere rannikul asuvad ELi liikmesriigid. Konventsiooni artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad konventsiooniosalised edendama rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

Pean isiklikult ettepanekut siiski liiga jõuetuks: pidades meeles, et kaitsealade osakaal peab olema vähemalt 40%, ei näe ma selles suhtes eriti tugevat seisukohta.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen ettepaneku poolt, sest protokoll sisaldab rannikualade integreeritud majandamise eesmärke ja üldpõhimõtteid, kaasa arvatud loodusvarade säästev kasutamine ja rannikualade ökosüsteemide kaitse. Samuti sisaldab see erisätteid, mis puudutavad rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendusalast tegevust.

Raport: Simon Busuttil (A7-0173/2010)

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) 2005. aastal sõlmitud Prümi lepingus sätestati seadusvõrgustik, mille eesmärgiks on piiriülese koostöö tõhustamine, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega. 2007. aastal otsustati see leping ELi seadusvõrgustikku inkorporeerida. Prümi otsus ja selle rakendamine võimaldavad DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisega seotud teavet vahetada ning piiriülese mõõtmega suursündmuste ja terroriaktide tõkestamisega seonduvas teabevahetuses osaleda. Lepingu eesmärgiks on võimaldada Islandil ja Norral ELi liikmesriikidega eelnimetatud teabevahetuses osaleda, tugevdades sel viisil koostööd kuritegude vastu võitlemise ja kuritegude ennetamisega tegelevate organite vahel.

Kuna Island ja Norra on ühinenud Schengeni infosüsteemiga, on tähtis, et EL toetaks nende pingutusi terrorismi ennetamisel ja terrorismivastase ning piiriülese kuritegevuse kõigi esinemisvormide vastu võitlemisel, austades seejuures kõiki põhiõigusi, eriti isikuandmete kaitse ning proportsionaalsuse ja vajaduse põhimõtetega seonduvat.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra lepingu poolt. Usun, et tihedam piiriülene koostöö, eriti terrorismi- ja kuritegevusevastases võitluses, tuleb kasuks kõigile pooltele. Tihe ELi ja tema naabrite koostöö sellistes valdkondades nagu võitlus organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga, teabe jagamine ning politsei ja kohtuvõimu koostöö tagab eurooplastele turvatunde mitte ainult ELis, vaid ka Euroopas üldiselt.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Hääletasin nõukogu otsuse poolt sõlmida Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra leping piiriülese koostöö tihendamise kohta terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. Otsuses on välja toodud vajalikud haldus- ja rakendussätted, mille alusel automaatselt DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisega seotud teavet vahetada. Schengeni alaga kaasnevate vabaduste alusel tuleb ELil piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võidelda ka nendes Schengeni lepinguga liitunud riikides, mis ei kuulu ELi. Toetan seda lepingut, kuna see tugevdab Schengeni alas toimuvat võitlust terrorismi ja kuritegevuse vastu. Soovin siinkohal meelde tuletada, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) täielik rakendamine suurendab Schengeni ala julgeolekut veelgi. Komisjon peaks kogu oma energia suunama SIS II tabanud jätkuvate viivituste kõrvaldamisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Terrorism on tänapäeva ühiskonna üks suurimaid ohte, mistõttu vajab selle väljajuurimine kogu meie tähelepanu ja parimaid võimalikke ühispingutusi. Nüüdseks on selge, et mitmed liikmesriigid ei ole individuaalselt võimelised üha suurenevale globaalsele ohule vastu seisma ja et selle puhul aitab vaid jõudude ühendamine, teabe tõhus ja kiire jagamine ning tegevuste tõhus määratlemine meetodite ja vahendite osas.

Seda arvesse võttes usun, et peaksime tervitama Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra lepingut – nad on naabrid, kes jagavad meie väärtuseid, eriti demokraatia edendamise ning õigusriigi põhimõtte osas ja võitluses kaitsetute kodanike vastu suunatud pimeda ning ekstremistliku vägivallaga. Loodan, et nende vastuvõtmine toob kaasa kindlamad ja paremad rakendatavad ühismeetmed väljakutsete puhul, mida terrorism ning piiriülene kuritegevus õigussüsteemidele ja politseijõududele esitavad.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See puudutab Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahelise lepingu (mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa teatavate sätete kohaldamist) teksti (05060/2009). Kuna mul ei olnud ühtegi vastuväidet, hääletasin lepingu sõlmimise poolt.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetan tugevalt selle lepingu vastuvõtmist, mille alusel laieneks Prümi otsuste mõju ka Islandile ja Norrale. Kuigi need kaks riiki ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, on nad sellest hoolimata meiega seotud Schengeni koostöölepingu kaudu, mis tähendab seda, et vastavate riikide ning teiste Schengeni ala riikide sisepiiridel ei kasutata kontrollmeetmeid.

Selline olukord õigustab täielikult nende riikide kaasamist piiriülesesse koostöösse, mille eesmärgiks on tõhus võitlus terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. Tänu sellele lepingule on Norra ja Islandi võimudel võimalik nendes valdkondades aktiivsemat koostööd teha, rakendades seejuures kahte Prümi otsust, millega tagatakse DNA-profiilide, sõrmejälgede ning sõidukite registreerimisega seotud andmeid puudutav teabevahetus.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletan Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahel sõlmitava piiriülese koostöölepingu vastu. See võimaldab kogutud andmete vahetamist, võttes seejuures aluseks kriteeriumid, mis on ühtlasi nii ebaselged kui ka omavolilised, nagu terrorismi eeldamine või suurtel meeleavaldustel osalemine. Taas kord rikutakse julgeolekut ettekäändeks tuues arvamusvabadust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Selleks et Euroopa ala julgeolek ja sotsiaalabi üha paraneksid, peame jätkuvalt pingutama koostöö nimel, mida teeme väljaspool ELi ala asuvate riikidega. See ELi, Islandi ja Norra leping kuulub just sellise lähenemisviisi alla, kuna seeläbi paraneb koostöö terrorismi ja piiriülese kuritegevusega peetavas võitluses.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Hääletasin tänasel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil nõukogu ettepaneku eelnõu poolt sõlmida Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahel leping piiriülese koostöö tihendamise kohta terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. See leping on oma olemuselt järjekordne algatus, mille eesmärgiks on välja juurida terrorism ja mis aitab kaasa teistele pingutustele, mida Euroopas selles vallas ette võetakse. Kui soovime terroristlikke tegevuste vastu tõhusalt võidelda, tuleb selliseid algatusi pidevalt ette võtta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi parlament toetas Simon Busuttili ettepanekut, milles taotleti nõusolekut nõukogu ettepanekule, kus arutati ELi ning Islandi ja Norra vahelist lepingut, mis käsitleb nõukogu otsuste 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK teatavate sätete kohaldamist, tekkis fraktsioonil Verts/ALE liiga palju küsimusi selle rakendamise kohta, mistõttu meie seda lähenemisviisi ei toeta ning hääletasime selle vastu.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin ettepaneku poolt, sest see tugevdab ELi, Islandi ja Norra piiriülest koostööd võitluses terrorismi ja kuritegevusega.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Olen kogu südamest selle raporti poolt, kuna see aitab kaasa Islandi liitumisele ELiga.

Raport: Philip Claeys (A7-0172/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Philip Claeysi raporti poolt, sest jagan tema soovi sõlmida võimalikult kiiresti kõigile kasulik kokkulepe, mis liidaks Frontexi tegevustes osalemises Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi.

Nende riikide käegakatsutav panus ELi välispiiri kontrolli ja valvesse kujutaks tegelikult täiendavat kasu Frontexile, mille tähtis töö praegusel hetkel, enam kui viis aastat pärast selle loomist, hakkab andma tulemusi võitluses ebaseadusliku sisserändega ning liikmesriikide abistamises.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Selle raporti hääletuse eesmärgiks on välja selgitada parlamendi arvamus Frontexi töö rakendamise kohta. Frontexi tegevuste laiendamisel Šveitsi ja Liechtensteini on praktiline tähtsus, kuid eelkõige on see oluline sümboolsest ning kavanduslikust seisukohast. Euroopa peab Frontexile tagama kõik võimalikud vahendid, pakkuma täielikku tuge ning pingutama selle nimel, et agentuur oleks geograafiliselt nii laiahaardeline ning kvalitatiivselt nii tõhus kui võimalik. Sisseränne ja piirikontroll on siiani olnud Euroopa Liidu ühed kõige alahinnatumad väljakutsed – liit on liiga tihti üritanud eirata asjaolu, et piirikontroll ning kontrollimatu sisseränne on ülesanded, millega Euroopa peab tegelema tervikuna.

Sel põhjusel tervitan igat sammu, mis viib meie kontinenti lähemale migratsiooni- ning piirikontrolli ühisala loomisele. Euroopa organid peavad sisserände ohuga pädevalt tegelema: hetkel ei ole mõeldav, et jätame liikmesriigid üksi selliste väljakutsetega nagu ulatuslik sisseränne, mis mõjutab otseselt või kaudselt ju tegelikult kogu kontinenti. Seetõttu tuleb tervitada kõiki Frontexit tugevdavaid pingutusi.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin raporti vastu, kus käsitleti Šveitsi ja Liechtensteini kaasamist Frontexi tegevustesse, kuna tegu on põhimõttelise küsimusega. Olen Frontexi olemasolu ja selle üldise toimimisviisi vastu. Tegu on mehhanismiga, mille raames keskendutakse nende inimeste jahtimisele, kes üritavad ELi piiri ületada ilma reisidokumentideta, ning seda tehakse viisil, millega mitte ainult ei austata nende põhilisi inimõiguseid, vaid luuakse ka olukord, kus paljud neist on sunnitud kasutama palju ohtlikumaid sisenemisviise – selline käitumine ohustab tihti nende elusid ning tugevdab ühtlasi ka inimkaubandusega tegelevate grupeeringute tegevust.

See on äärmiselt kulukas sõjaline mehhanism, mille eelarvet võiks kasutada vaesuse vastu võitlemiseks sisserändajate päritoluriikides ning talitluste hüvanguks, mis tegutsevad vastavate riikide sotsiaalse integreerimisega ELi liikmesriikide hulka. Sisserände küsimuse lahenduseks ei ole kindlust meenutava Euroopa loomine, sisserände vähendamine ning sellevastane võitlus sõjaliste vahenditega või Frontexi raamistikus rakendatavad massilised väljasaatmised.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) 2005. aastal loodud Frontexi kõige olulisem ülesanne on koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel. Kõik Schengeni acquis’ teostamisse, rakendamisse ja arendamisse kaasatud riigid peavad agentuuri töös osalema – koostöö täpsemad tingimused sätestatakse ELi ja vastava riigi vahel sõlmitud individuaalsetes kokkulepetes. Kuigi Šveits liitus Schengeniga 12. detsembril 2008 ning sai Norra ja Islandiga võrdse liikmestaatuse, ei ole Liechtensteiniga 28. veebruaril 2008 allkirjastatud protokolli võimalik enne Lissaboni lepingu jõustumist liita, kuna hetkel tegeleb parlament selle analüüsiga.

Sellest hoolimata langetati hetkel otsus Liechtenstein tõhususe kaalutlustel selle kokkuleppega liita, kuigi tegelikult kohaldub see otsus alles pärast protokolli vastuvõtmist. Olen sel põhjusel kokkuleppe heakskiitmise poolt, kuna selles sätestatakse õigused ja kohustused, mis tagavad Šveitsi ja Liechtensteini tõhusa osalemise Frontexi töös, pidades siinkohal eriti silmas hääletusõigusi, rahalisi toetusi ning andmekaitset, andmete salastatust jms puudutavates küsimustes.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen ettepaneku poolt, mille eesmärgiks on Šveitsi Konföderatsiooni ning Liechtensteini Vürstiriigi liitumine Frontexiga. Frontexi määruses sätestatakse, et Schengeni acquis’ rakendamise ja edasiarendamisega seotud riigid osalevad agentuuri töös. Osalemise tingimused on aga määratletud vastava riigi ja Euroopa Liidu sõlmitud lepingutes. See tähendab, et osalemislepingu võimalikult kiire sõlmimine ELi ja kahe kõnealuse riigi vahel mõjub positiivselt kõigile pooltele. Frontexil, mis kujutab endast Euroopa strateegia olulist vahendit võitluses ebaseadusliku sisserändega, peavad olema vahendid ja tingimused, millega tõhusalt koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd Euroopa Liidu välispiiri haldamisel. Seega võimaldab selle kokkuleppe sõlmimine anda Šveitsi Konföderatsioonil ning Liechtensteini Vürstiriigil oma panus välispiiri kontrolli ja valve tõhusamasse koordineerimisse selles osalevate riikide ja ELi pädevate haldusteenistuste vahel.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Philip Claeysi raporti poolt, kus vaadeldi ELi ning Šveitsi ja Liechtensteini kokkulepet, kus käsitleti Frontexi tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju. Šveitsi ja Liechtensteini osalemine vaid tugevdaks Frontexi olulist rolli liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud, kuid ELi liikmesriigi staatust mitteomavate riikide piirihaldust puudutava koostöö koordineerimisel. Soovin siinkohal meelde tuletada, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) täielik rakendamine suurendab Schengeni ala julgeolekut veelgi. Komisjon peaks kogu oma energia suunama SIS II tabanud jätkuvate viivituste kõrvaldamisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi osalemine Frontexi tegevuses suurendab Frontexi käsutuses olevaid vahendeid ning selle reageerimisvõimet võitluses ebaseadusliku sisserändega – nõnda saaksid Euroopa Liidu ääreriigid selles võitluses sama tõhusat ning ulatuslikku abi kui ülejäänud ELi liikmesriigid. Tervitan nende kahe riigi koostöövalmidust ning loodan, et selle kokkuleppe rakendamine saab olema tõhus ja viljakas. Loodan ka, et siinkohal saadav koostöökogemus laieneb teistesse valdkondadesse.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Frontex asutati 2004. aastal vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punktile a ja artiklile 66 ning alustas oma tegevust 1. mail 2005. Agentuuri ülesanne on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände alases ühises strateegias. Nõusolekumenetluse subjektiks oleva nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine.

Tervitan selle kokkuleppe vastuvõtmist, kuna see võimaldab neil kahel riigil anda oma panuse välispiiri kontrolli ja valve tõhusamasse koordineerimisse. Loodan, et liikmesriigid teevad kõik selleks, et Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi Frontexiga ühinemiseks vajalikud ratifitseerimismenetlused võetakse vastu nii kiiresti kui võimalik.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuna esindasin selles küsimuses variraportöörina fraktsiooni ALDE, hääletasin selle raporti poolt, sest sellega võimaldatakse Šveitsi ja Liechtensteini osalemine Frontexi tegevuses. 2004. aastal loodud Frontexi agentuuri kõige olulisem ülesanne on koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel. Tõhususega seonduvatel põhjustel on väga tähtis, et Schengeni lepinguga liitunud riigid selles protsessis osaleksid.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle nõukogu otsuse ettepaneku poolt, sest usun, et Frontex – mis on tegutsenud juba 2005. aastast – on praeguseks juba vaieldamatult näidanud, et selle ülesandeks on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände alases ühises strateegias, ja arvan, et seda tuleb selles suunas ka edasi arendada.

See küsimus puudutab kokkuleppe loomist käsitlevat õigusakti, milles on sätestatud kõigi kolmandate riikide osalemine Frontexi tegevustes, võttes siinkohal aluseks Schengeni acquis’ teostamisse, rakendamisse ja arendamisse kaasatud riigid – kõige selle eesmärgiks on abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel ja teha riskianalüüse.

Kuigi Šveitsi Konföderatsioon on Schengeni alasse kuulunud alates 1. märtsist 2008, ent Liechtensteini Vürstiriik ootab seniajani ühe teatud protokolli jõustumist, tervitame kokkuleppe vastuvõtmist igal juhul, kuna usume, et see võimaldab kahel kõnealusel riigil panustada tõhusamasse koordineerimisse kokkuleppega liitunud riikide pädevate haldusteenistuste vahel. Loodame, et liikmesriigid teevad kõik selleks, et Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi Frontexiga ühinemiseks vajalikud ratifitseerimismenetlused võimalikult kiiresti vastu võtta.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kokkuleppe poolt, milles sätestati üksikasjalikud operatiivkoostöö eeskirjad Šveitsi ja Liechtensteini osalemise kohta Frontexi tegevuses.

2005. aastast tegutsenud agentuuril on kaalukas kohustus koordineerida liikmesriikide koostööd välispiiride valve osas. Seetõttu on Frontexi tegevustes osalevate riikide arvu suurendamisel tegu algatusega, mida peaksime tervitama, kuna see tugevdab veelgi Frontexi agentuuri operatiivtöö ja eelarvega seonduvaid volitusi. Oma asukohast sõltuvalt osalevad need riigid rohkem lennujaamade ja maapiiride kui sadamate kontrolli tugevdamises. Igal aastal toimuvaid maapiiride ebaseaduslikke ületamisi arvestades on nende piiride kontrolli tugevdamine liidu üks suurimaid väljakutseid.

Kokkuleppe kohaselt toimub osalemine muidugi vabatahtlikult, kuid loodan siiski südamest, et pärast järgmisel aastal toimuvat Frontexi agentuuri asutamise määruse läbivaatamist kehtestatakse liikmesriikidele meie ühise välispiiri haldamisalase koostöö osas rohkem kohustusi.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletan selle raporti vastu. See kiidab heaks Šveitsi ja Liechtensteini osalemise Frontexi tegevuses – sellesama agentuuri tegevuses, mis sümboliseerib Euroopa Liidu pooldatavat poliitikat vireluses vaevlevaid migrante küttida. Frontexi kava „European patrols against illegal immigration” (ee Euroopa patrullid ebaseadusliku sisserände vastu) tulemuseks on vaid see, et migrandid võtavad meie kallasteni jõudmiseks üha suuremaid ja suuremaid riske.

Vaid majanduspartnerluslepingu lõpetamine ja jõukuse õiglase jaotumise poliitika võimaldab meil näljast tingitud sisserändele piiri panna. Liberaalide ja sotsiaaldemokraatide propageeritav pidevalt konkureeriva Euroopa printsiip vaid suurendab sedasorti sisserännet.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Frontexi agentuuri ülesanne on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände alases ühises strateegias. Frontexi kõige olulisem ülesanne on koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel. Sellise koostöö laiendamine ka teistesse Euroopa riikidesse on ebaseadusliku sisserände vastases võitluse seisukohast väga tähtis, sest nõnda antakse agentuuri käsutusse rohkem ressursse ja inimtööjõudu, millega seatud eesmärke saavutada.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Selgitus hääletuse kohta: alates Frontexi loomisest 2004. aastal on see saanud oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände ühises strateegias. Sellised rahvusvahelised konventsioonid on paljudel kordadel tõhusateks osutunud ning näidanud, et seda tüüpi operatiivkoostööd tuleks laiendada ka Schengeni lepinguga mitteliitunud riikidesse. Seetõttu tuleks ka Šveitsile ja Liechtensteinile pakkuda võimalust selle ühise koostöökokkuleppe täieõiguslikeks liikmeteks saada. Tervitan seda kokkulepet ning loodan, et liikmesriigid teevad kõik neist oleneva, et vastuvõtmine võimalikult kiiresti toimuks. Tänan teid!

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Usun, et välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontexi) loomine on lubamatu. Immigratsiooniküsimus vajab strateegiat vaesuse vastu ning tööhõive ja rahu poolt – lisaks vajame ELi liikmesriikide ausat kaubandusstrateegiat, mis aitaks tuntavalt kaasa ELiga külgnevate piirkondade stabiilsuse parandamisse. Minu arvates tekitab see, kuidas EL migratsiooniküsimusega tegeleb, Euroopale häbi. Sellise migratsiooni kriminaliseeriva ning migrantide põhiõigusi jalge alla tallava poliitika esindajateks on laiduväärne häbidirektiiv ning Frontexi tegevused. Liikmesriigid vähendavad arengumaadele antavat arenguabi ega lase neil aastatuhande arengueesmärke saavutada. Olen kindlust meenutava Euroopa vastu, kuna seal kasutatakse migrante odava tööjõuna, kellel puuduvad tööga kindlustatus ning õigused, ning lisaks laidan ka ELi hetkel rakendatavat rõhuvat sisserändepoliitikat.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine. Frontex loodi 2005. aastal ning selle eesmärgiks on ebaseadusliku sisserände ennetamine ELi välipiiril.

Selle kokkuleppega avaneb Šveitsil ja Liechtensteinil võimalus tagada ELi ja vastavate kohalike asutuste tihedam kooskõlastatus välispiiri kontrolli ja valve osas. Olen kogu südamest selle poolt, mistõttu hääletasin Philip Claeysi laitmatu raporti poolt.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine.

Agentuuri ülesanne on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände ühises strateegias. Lisaks on agentuuri ülesanneteks abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel ning samuti anda liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks. Euroopa Liidu ning Šveitsi ja Liechtensteini kokkulepe sisaldab ka sätteid, nagu Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi esindajate piiratud hääleõigus Frontexi haldusnõukogus, mõlema riigi rahaline panus Frontexi eelarvesse ning andmete konfidentsiaalsus.

Olen kahe käega selle kokkuleppe sõlmimise poolt, kuna see võimaldab neil kahel riigil tagada tihedama kooskõlastatuse välispiiri kontrolli ja valve osas. Loodan, et liikmesriigid teevad kõik selleks, et Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi Frontexiga ühinemiseks vajalikud ratifitseerimismenetlused võimalikult kiiresti vastu võtta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine. Fraktsioon Verts/ALE ei näe siin probleemi ning seetõttu hääletasime raporti poolt.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin ELi ning Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini sõlmitud kokkuleppe poolt, millega need kaks riiki osalevad edaspidi Frontexi tegevuses.

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0214/2010)

  Leonidas Donskis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Olen kategooriliselt vastu kaasparlamendiliikme Valdemar Tomaševski tehtud avaldustele, mis puudutavad Poola vähemuste olukorda Leedus, ning pean neid subjektiivseteks ja küllaltki liialdatuteks. Meie seimi ametliku eetika põhikomisjoni katse käsitleda Euroopa Parlamenti Leedu teenistujana või riigiteenistujana oli aga üsna ebaõnnestunud ega vastanud reaalsetele oludele. Moraalsed hoovad, avaliku arvamuse ning etniliste mõjude kasutamine meedias on üks asi, kuid katsed mõjutada Euroopa Parlamendi liikme mõtte- ning väljendusvabadust poliitilistes otsustes on aga hoopis midagi muud. Tegime vea ning seega on meil ainsaks võimaluseks ausalt tunnistada, et selles küsimuses on Valdemar Tomaševskil tehnilisest ja menetluslikust vaatepunktist õigus, kuid samuti on õige ka Euroopa Parlamendi esitatud hinnang tekkinud olukorrale. Hääletan sel põhjusel Euroopa Parlamendi seisukoha poolt. Teisiti käitumine oleks vääritu mitte ainult Euroopa Parlamendi vaid ka Leedu seisukohast

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustun raportiga, sest Valdemar Tomaševski suhtes ei ole seega käimas kohtumenetlust Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 8 tähenduses ning seetõttu ei käsitle juhtum parlamendiliikme puutumatust, kuna parlamendiliikmete põhimääruse artiklis 2 on sätestatud, et „parlamendiliikmed on vabad ja sõltumatud”. Lisaks on artiklis 3 sätestatud: „1) Parlamendiliikmed hääletavad individuaalselt ja isiklikult. Neid ei seo mingid korraldused ega juhised. 2. 2. Kokkulepped mandaadi täitmise viisi kohta on kehtetud.” Niisiis on selge, et ametliku eetika põhikomisjoni otsusega rikutakse Euroopa Liidu õiguse hulka kuuluva Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega sätestatud parlamendiliikme vabaduse ja sõltumatuse põhimõtet. See, et Leedu seadusega anti ametlikule eetika põhikomisjonile pädevus jälgida Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikme tegevust, on ühenduse õiguse rikkumine.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlamendis tegutseme tihti põhiõiguste ning kodanikuvabaduste kaitsmise nimel juhtumitega üle kogu maailma. Parlament autasustab Sahharovi auhinnaga neid, kes on kodaniku- ning vähemuste õigusi eriti silmapaistavalt kaitsnud. Kahjuks rikutakse neid õigusi aga ka Euroopa Liidus. Põhiliselt puudutavad sellised õigusrikkumised just rahvusvähemusi. Teatud liikmesriigid, näiteks Leedu, ei võta Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse raamkonventsiooni eriti tõsiselt. Leedu Parlament kutsus Euroopa Parlamendi liikme Valdemar Tomaševski selgitusi andma Euroopa Parlamendis esitatud Leedu vähemuste õiguste kaitse kohta tehtud avaldustele. Selline olukord on laiduväärne, vastuvõetamatu ja skandaalne. Pöördun Euroopa Parlamendi inimõiguste ja demokraatia allkomitee ning Euroopa Komisjoni poole, et Euroopa Liidu standardeid järgitaks küsimustes, mis puudutavad põhiõigusi, -vabadusi ja rahvusvähemuste õigusi, ja et neid käsitletaks ning jõustataks tõhusalt kõrgeimal võimalikul tasandil.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi liikme mandaadi sõltumatuse eest võitlemine on parlamendi kohustus ning seda sõltumatust ei tohi ohustada. Leedu Vabariigi ametliku eetika põhikomisjoni langetatud otsusele järgnevalt peab parlament kaitsma oma liikme Valdemar Tomaševski parlamendiliikme puutumatust, sest ametliku eetika põhikomisjoni otsus õõnestas tema mandaadi sõltumatust.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Meie kaasparlamendiliikme Valdemar Tomaševski juhtum kujutab endast kaheosalist probleemi. Esimene probleem on Leedus elavate Poola vähemuste olukord, kelle õigusi Valdemar Tomaševski sõnul rikutakse. Võib tunduda, et teine probleem on tekkinud esimese probleemi tõttu, kuid nii see siiski ei ole. Leedu Vabariigi ametlik eetika põhikomisjon võttis vastu otsuse teha Valdemar Tomaševskile Leedu Vabariigi riigi poliitikute käitumisjuhiste alusel avalik noomitus. Olukord, kus liikmesriigi avalik asutus noomib Euroopa Parlamendi liiget avalikult tema tegevuse käigus avaldatud arvamuste tõttu, on täiesti vastuvõetamatu. See, et juhtum puudutab rahvusvähemuse avalikku kaitsmist, ei muuda olukorda kuidagi vähemtähtsaks. Vastupidi – olukord on seetõttu veelgi skandaalsem. Seetõttu hääletasin Valdemar Tomaševski puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse poolt.

Raport: Othmar Karas (A7-0220/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et Eurostati tugevdamine on vajalik samm, kui soovime vältida teisi Kreeka-laadseid juhtumeid ning ebatäpseid statistikaandmeid. Tegelikult muudab Eurostatile suuremate volituste andmine ning Eurostati ja EKP tihedam koostöö võimalikuks majandus- ning finantsvaldkonna statistikaandmete põhjalikumate uurimiste kavandamise ja teostamise.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Othmar Karase raport on kooskõlas Euroopa vastusega Kreeka kriisile. Kontrolli ja majandusvaldkonna juhtimise tõhustamine on tänapäeval ülivajalik eriti seepärast, et vähendada turgude usaldamatust, mis on Kreeka ning kogu Euroopa Liidu suhtes veel endiselt väga suur. Raporti eesmärgiks on tugevdada Eurostati, et vältida tulevikus Kreeka olukorra kordumist ning, mis veelgi tähtsam, eksitavaid statistikaandmeid. Hääletasin raporti poolt, sest pean Euroopa Komisjoni praegusel kujul esitatud ettepanekut vastuvõetavaks, kuid ühtlasi on see ka minimaalne, mida täiendava kontrolli osas ette võtta saab. Lisaks toetab raportöör minu arvates väga õigesti Euroopa Komisjoni (Eurostati) ja Euroopa Keskpanga tihedama koostöö väljavaadet, austades seejuures siiski nende kahe asutuse rolli ning iseseisvust.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Pärast Kreekat mõjutanud tähtsaid sündmusi on Othmar Karase raporti poolt hääletamine lausa vastutuse küsimus. Võltsitud statistika, kvantitatiivsed komisjoni ja Kreekat tugevalt mõjutavad arusaamatused ei nõua ainult seda, et Eurostati ja selle volitusi liikmesriikide esitatud andmete kontrolli osas tuleb otsustavalt ning loogilisel viisil tugevdada, vaid ka seda, et seda järsku piirangut tasakaalustataks minimaalsete garantiidega, mis tagavad riiklike statistikaasutuste sõltumatuse. Pidades siinkohal silmas statistikaandmete rolli hea ja toimiva Euroopa juhtimisel, ühinen Othmar Karasega ning kutsun komisjoni üles selles valdkonnas otsustavalt ja kindlalt sekkuma.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit sai Kreeka sündmustest hea õppetunni. Komisjoni algatus, mille kohaselt reguleeritakse ning laiendatakse Eurostati volitusi, välistab sarnaste olukordade kordumise tulevikus.

Seetõttu arvan, et parlamendi muudetud komisjoni ettepanekud tuleb rakendada võimalikult kiiresti, sest nii on võimalik meetmeid võtta kohe, kui mõne liikmesriigi puhul tekib võltsitud statistikaandmete esitamise kahtlus. Euroopa Liit ei saa endale lubada olukorda, kus liidu usaldusväärsus või positsioon finantsturgudel satub ohtu – Euroopa Liitu vaadeldakse tervikuna ning süü jaguneb kõigi vahel isegi siis, kui olukorras on süüdi vaid üks riik.

Ettepanek Eurostat auditiasutuseks muuta lükati viie aasta eest tagasi. Ei ole mõtet mõelda, mis kõik juhtuda oleks võinud, kui tol korral oleks teisiti otsustatud. Hetkel on tähtis aga see, et praegu on meil kõik võimalused see ettepanek vastu võtta. Täpsed ja usaldusväärsed statistikaandmed on majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise eeltingimused. Tegelikult saab Eurostati funktsioonide läbivaatamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel valitsevat usaldust ja nende usaldusväärsust vaid suurendada.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi tehtud vastavate muudatustega. Muudatustega seoses sooviksin teie tähelepanu juhtida sellele, et liikmesriigid peaksid komisjonile (Eurostatile) esitama kogu ühtlustatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusmeetodil põhineva statistika ja eelarvealase teabe. Lisaks peaksid liikmesriigid kindlustama, et kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad liikmesriikide poolt jooksvaks aastaks kehtestatud summasid. Tegemist peab olema kõige värskemate ametlike prognoosidega, milles võetakse arvesse kõige hilisemad eelarvet puudutavad otsused ning majandusarengu suunad ja väljavaated ning täitmise tulemused kuu ja kvartali kaupa. Nimetatud arvud töötatakse võimaluse piires välja vahetult enne andmete esitamise tähtaega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kvaliteetsed, usaldusväärsed ning täpsed statistikaandmed on kriisiajal, mida praegugi läbi elame, ülimalt vajalikud, kui soovime kindlad olla, et Kreeka sündmused tulevikus ei korduks. Seetõttu pean ülioluliseks seda, et küsimuses rakendatakse vastavat poliitikat tõhusalt ja rangelt ja et statistikaandmeid käsitledes tuleks ühtlasi järgida ühenduse kehtivaid õigusakte, esitades komisjonile (Eurostatile) näiteks riigi julgeoleku aruandeid.

Teisest küljest tuleb laiendada komisjoni (Eurostati) uurimisvolitusi, võimaldades riiklikes statistikaasutustes teostada ilma eelneva etteteatamiseta kontrolle, mille puhul peab olema komisjonile (Eurostatile) kättesaadaval kogu raamatupidamist ja eelarvet puudutav teave. See võimaldab hinnata riigi rahanduse olukorda. Ühenduse õigusaktidele mittevastavate statistikaandmete esitamise puhul tuleks kaaluda ka rahaliste ja mitterahaliste sanktsioonide kehtestamist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport on järjekordne samm riikide sisemehhanismide kontrollimise poole, seekord läbi statistika. Tehti näiteks ettepanek, et kontrollkülastuste tegemisel liikmesriiki, mille statistilisi andmeid kontrollitakse, peaks komisjonil (Eurostatil) olema õigus juurdepääsuks valitsemissektori arvepidamise andmetele kesksel, riiklikul ja kohalikul tasandil ning sotsiaalkindlustuse andmetele, samuti tuleb komisjonile esitada nende aluseks olev üksikasjalik raamatupidamisteave, olulised statistilised vaatlused ja küsimustikud ning muu asjaomane teave, sh bilansivälised tehingud. Lisaks kõigele sellele tuleb veel järgida andmekaitset käsitlevaid õigusakte ja tagada andmete konfidentsiaalsus.

Teisest küljest nõuab komisjon (Eurostat) stabiilsuse pakti ranget rakendamist ning arvab, et kui liikmesriigid esitavad moonutatud makromajanduslikku statistikat, peaks komisjon kaaluma sanktsioonide väljatöötamist stabiilsus- ja kasvupakti raames.

Kui komisjon ja nõukogu need ettepanekud vastu võtavad, on komisjonil (Eurostatil) praktikas õigus juurdepääsuks raamatupidamise ja eelarvega seonduvatele andmetele, et hinnata nii riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi rahvamajanduse arvepidamise, inventari, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite, eelarveväliste asutuste või mittetulundusorganisatsioonide andmeid ja muude sarnaste asutuste raamatupidamisaruanded, mis moodustavad osa rahvamajanduse arvepidamise üldise valitsemissektori andmetest.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Praeguse kriisi põhjuseks ei ole mitte statistilised ebatäpsused, vaid juhtiva liberaalse eliidi dogmatism. Raportis tuntakse stabiilsuse ja kasvu pakti vastu vaid täielikku austust. Raportis kutsutakse üles liikmesriikide eelarveid ilma eelneva etteteatamiseta kontrollima. Seejuures külvatakse poliitilisele maastikule usaldamatust, nõudes, et statistikaandmeid võltsivaid riike ootaksid ees sanktsioonid.

Euroopa projekt ei saa endale lubada sellist eksitavat autoritaarsust, mis läheb vastuollu inimeste suveräänsusega. On aeg rajada koostöö ja solidaarsuse Euroopa, üksteise usaldamisel põhinev Euroopa, mida kõik vajame.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi liikmesriikide majandustulemusi käsitlevate statistikaandmete kvaliteet ja läbipaistvus on liikmesriikide tegelike majandustingimuste määratlemisel ülimalt tähtsad. Kreeka statistikaandmed, mis olid uudiste kohaselt erapoolikud ega peegeldanud majanduse tegelikku seisu, andsid inimestele tähtsa hoiatuse võtta meetmeid, et sellised olukorrad tulevikus enam kunagi ei korduks. Seetõttu on Eurostati volituste ja tehniliste ressursside suurendamine täiesti hädavajalik, kui soovime, et EL ei satuks enam kunagi olukorda, kus mõni liikmesriik esitab valet ettekujutust loovaid statistikaandmeid. Eurostati põhjalik kontroll, mis toimub ilma eelneva ettehoiatuseta, on tulevikus liikmesriikide majandusseisu kujutavate statistikaandmete usaldusväärsuse seisukohast väga oluline.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Määruse muutmine statistikaandmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kujutab endast liikmesriikide praeguste riigieelarvete vaatepunktist eriti tähtsat ja kiireloomulist meedet. Stabiilsuse ja kasvu pakti, mida nüüd läbi vaatama ja rangelt järgima hakatakse, on võimalik mõistlikult jälgida vaid siis, kui Eurostatile esitatakse andmed, mida ei ole võltsitud ning mis vastavad tegelikkusele. Tänaseks teame, et Kreeka liitus euroga pettuse teel, esitades ELile teadlikult võltsitud andmeid.

Ilma ütlematagi on selge, et tegu on skandaaliga. Selline olukord ei tohi enam kunagi korduda. Seetõttu on eriti oluline, et Eurostati volitusi tuleb laiendada ja et sellele tuleb anda võimalus teha etteteatamata kontrollkülastusi eri riigiasutustesse. Ainult siis on stabiilsuse pakt väärt paberit, millele see on kirja pandud. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kuna peame hetkel igale majanduse ohumärgile kiiresti reageerima, on statistikaandmete kvaliteet hetkel eriti tähtis. Kui endised andmed on teada, ei ole täiendavaid argumente vaja. Lisaks on statistikaandmed kasulik vahend igas sektoris, kus Euroopa Liidul on volitusi, kuna see on lühiajaliste, keskmise tähtajaga või pikaajaliste otsuste langetamisel ülimalt tähtis. Mida parem on statistikaandmete kvaliteet, seda paremini vastavad tehtavad otsused väljakutsetele, millega liikmesriigid ning Euroopa Liit tervikuna silmitsi seisavad.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjoni ettepanek oli väga hea ning muudeti veelgi paremaks parlamendi tehtud vastavate muudatustega, mis on järgmised:

– komisjonile (Eurostatile) on väga oluline anda asjakohane pädevusraamistik, piisav personal ja võimalikult suur sõltumatus;

– statistikaandmete kogumise ühtlustamine;

– liikmesriikide esitatud statistika- ja eelarveteabe standardimine;

– kui liikmesriigid esitavad moonutatud makromajanduslikku statistikat, peaks komisjon kaaluma sanktsioonide väljatöötamist stabiilsuse ja kasvu pakti raames.

Seetõttu hääletasin poolt.

Raport: Wojciech Michal Olejniczak (A7-0202/2010)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin raportit. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia on esimene ja siiani ainus katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne keerukas arengustrateegia. Tänaseks on selge, et individuaalsete liikmesriikide teostatud tegevused ei ole piisavalt tõhusad ning jäävad killustatuteks – seetõttu peame edendama koostööd piirkondlikul tasandil. Hetkel ei ole majanduse areng ning uuendustegevus proportsioonis ja seepärast peame suurendama potentsiaali kõigis valdkondades, sh transpordi, energia ja turismi alal. Me ei tohi käest lasta Läänemere strateegia ja muude tulevaste makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kasutamisega pakutavat võimalust uuel tasemel sünergia saavutamiseks, mis võib praegusi erinevusi vähendada, et luua ühise õitsenguga väga konkurentsivõimeline ala, mis on elanikkonna vananemise ja uute globaliseerumismustrite oludes vältimatult vajalik.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Tervitan Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat käsitlevat raportit. Makropiirkonna idee pakub konkreetseid vastuseid mitmetele piiriülestele probleemidele, millega hetkel silmitsi seisame. Läänemere strateegia on esimene makropiirkondade kasutamise katse. See võimaldab samade probleemidega võitlevatel eri piirkondadel paindliku institutsioonilise raamistiku piires ühismeetmeid võtta. Makropiirkonnast ei saa liikmesriikide konkurent – see hoopis täiendab neid. See põhineb eri tasandite riigiasutuste, erasektori ja vabatahtliku sektori partnerluse põhimõttel.

Selline uus juhtimisviis tugevdab kindlasti nii kohalikke, riigisiseseid kui ka Euroopa tasandi poliitikaid. Makropiirkonna ideed tasuks rakendada ka teistel territooriumidel, mida iseloomustavad tugev majanduslik, keskkondlik ja kultuuriline vastastikune sõltuvus.

Raportöör rõhutas õigustatult, et Läänemere strateegia on pilootprojekt, millest tulevased makropiirkondadega seonduvad strateegiad inspiratsiooni saavad. Sellistele tulevikustrateegiale mõeldes peaks Atlandi kaar olema minu arvates kõige keskpunkt. Võttes arvesse ühiseid probleeme, mida need rannikupiirkonnad – muu hulgas ka Bretagne, Cornwall, Galicia ning Algarve – jagavad, aitaks Atlandi makropiirkonna loomine ühisele ning harmoonilisele arengule tugevalt kaasa.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia on esimene katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne makropiirkonna arengustrateegia. Strateegia eesmärgiks on lahendada ühisprobleeme ning keskenduda ühiseesmärkide saavutamisele. Selles piirkonnas tuntakse suurt huvi eriti keskkonna ning teadusliku arendustegevuse valdkondade vastu. Tegu on keeruka strateegiaga, mis on samas ka huvitav, ning mida võiks ka Euroopa teistes piirkondades arendada.

  Leonidas Donskis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kuna olen Leedu kodanik ning fraktsioonist ALDE, toetan alati strateegiat, mis aitab Läänemere piirkonnal saada säästva arengu ja piirkondliku koostöö musternäiteks. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat käsitlev resolutsioon, mille Euroopa Parlament täna fraktsiooni ALDE toetusel heaks kiitis, pakub Leedule mitmeid võimalusi. Strateegiaga soovitakse Läänemere piirkonna sõltuvust Venemaa energiast, suurendada piirkonna liikmesriikide energiavõrkude vastastikust sidumist ja mitmekesistada energiavarustust, Berliinist Läänemere rannikuni ulatuva raudteetelje pikendamist ning lahendada Venemaa piiri ületamisega seonduvaid probleeme. Need neli punkti on Leedule eriti tähtsad. Lisaks suutsime koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon peab jälgima ning valvama, kas sama lähenemisviisi ja rahvusvahelisi konventsioone järgitakse ka naaberriikides, eriti neis, kus plaanitakse ELi välispiiri lähedale tuumajaamu ehitada. Kõik Läänemere piirkonna riigid, sh Venemaa ja Valgevene, peavad järgima kõige karmimaid tuumaohutus- ning keskkonnastandardeid. Just selle poole püüdlen oma kirjalikus avalduses tuumajaama ehitamise kohta Valgevenes – esitasin selle avalduse oma Euroopa Parlamendi kaasliikmetele allkirjastamiseks ning loodan, et see saab pärast praegust hääletust veelgi suurema toetuse osaliseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu ma seoses Euroopa Liidu keskkonnaprobleemidega juba eelnevalt mainisin, peaks liit Läänemere piirkonna seda mõjutavate eriti tõsiste olude tõttu üheks oma prioriteediks võtma. Kuna hetkel on see liikmesriikide üks põhilisi teabevahetusteid, meenutab see meile ülesandeid, mida Läänemeri minevikus täitis. Selles tuuakse esile vajadus, mille kohaselt peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid tunnustama selliste piirkondade olemasolu, mida liikmesriigid näevad vastavate piirkondade identiteedi ning arengu probleemide ja väljakutsete tõttu funktsionaalselt integreeritud üksustena.

Läänemere ja selle kallastel asuvate liikmesriikide piirkondadel on vajalikud eeldused pilootmakropiirkondadega liitumiseks ning nende juhtimiseks. Loodan, et ELi Läänemere piirkonna strateegia praktilise rakendamise tulemused võimaldavad täpsemalt ja sobivamalt hinnata makropiirkondade tulevast rolli Euroopa ühtekuuluvuspoliitikas.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Baltimaade koostöö edendamine vastava piirkonna kaitsel ning ühiste väljakutsetega tegelemiseks majandus-, sotsiaal-, energia- ning transpordivaldkonnas ja mujalgi – miks ka mitte? Siiski tundub mulle, et koostöö võiks väga vabalt aset leida ka ilma Euroopa Komisjoni sekkumiseta.

Ausalt öeldes on selle raporti kandvaks ideeks makropiirkondade kui juhtimistasandite edendamine ja võib-olla tulevikus ka Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osaks saamine. See ühtekuuluvus hõlmaks mõlemal pool piiri asuvate piirkondade ühendamist, võimaluse korral Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste gruppidena – vastavatel gruppidel peaks kindlasti olema juriidiline staatus ning need peaksid suveräänsel viisil valima riigisisesed seadused, millest juhinduda. Kui peame selle saavutamiseks otsima või leiutama ühishuve, mis saaksid piirkondade ühendamise kriteeriumideks, ja looma kõige selle rahastamiseks Euroopa maksu, siis ei ole vahet.

Mida iganes raportöör ka riigipiiride kaotamise ja Euroopa maastiku rekonstrueerimise kohta ei ütleks, kõik paistab sobivat. Seetõttu, sõltumatult huvist Läänemere ja sellega seonduvate probleemide vastu, hääletasime selle raporti vastu.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ELi Läänemere piirkonna strateegiat ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas. Nõustun Wojciech Michal Olejniczaki arvamusega, mille kohaselt peab Läänemere piirkonna strateegia tulevaste makropiirkondlike strateegiate puhul toimima värava või katsepiirkonnana. Euroopa Liidu arengut aluseks võttes peab uus makropiirkondlik lähenemisviis looma tingimused, kus oleksid tagatud töökohad tulevastele põlvkondadele, ühtekuuluvuse edendamine ja keskkonnakaitseoperatsioonide teostamine, kasutades selleks Euroopa riikide uuendustegevust, säästvat arengut, täiendusi piirkondadega seonduva mobiilsuse ja juurdepääsetavuse vallas ning polütsentrilise arengu edendamist.

Need on ühised huvid ja eesmärgid, mis muudavad tänased Euroopa Liidu liikmesriigid iseseisvateks ja tasakaalukateks ning stimuleerivad ühtlasi ka uusi riike ELiga liituma, tuues Euroopa projekti kindlustamist ja selle arendamist naaberriikidele üha lähemale ja lähemale. Nõustun liikmesriikidele antud keskse rolliga, kuna vastavad riigid liiguvad sel juhul uue juhtimistasandi suunas, võimaldades neil äärealasid ja ebasoodsaid piirkondi aidata. Lõpetuseks soovin rõhutada komisjoni osa tähtsust ja palun sellel Läänemere piirkonna strateegia ning teiste makropiirkondade loomise ettepaneku kiiresti jõustada.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles raportis esitatud ainus hea nõue on see, et Läänemeri tuleb reostusest puhastada. Puhastamine on vajalik meie ökosüsteemi säilitamiseks. Seda tuleb teha esimesel võimalusel. Kahjuks iseloomustab aga teksti samasugune dogmatism, mida näeme ka teistes raportites, mille üle hääletame. Kuigi raportis edendatakse väidetavalt ökoloogilist vastutustundlikkust, märgitakse seal ära ka tuumajaamade rajamine kõlealusesse piirkonda, ilma et seda oleks hukka mõistetud. Mis puutub raportis esitatud soovi luua tiheda konkurentsiga Euroopa makropiirkonnad, siis see on täiesti vastuvõetamatu. Nende piirkondade kaudu üritatakse taas heaoluriiki maatasa teha. Läänemere piirkonna puhastamist ei saa teostada liberalismi põhimõtteid järgides.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Läänemeri on maailma üks kõige reostatuimaid meresid, mis tähendab seda, et makropiirkondade idee, mille puhul keskendume geograafiliste näitajate ja tingimuste tõttu ühistele jagatud eesmärkidele või arenguprobleemidele, ning see, et püüame luua sellele makropiirkonnale ühtset integreeritud arengustrateegiat, on täiesti loogiline. Läänemere ühisressursse jagavad paljud riigid, mille tagajärjeks on tugev vastastikune sõltuvus, mis õigustab ühtlasi ka selles piirkonnas ulatuslikuma strateegia rakendamist. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia on esimene ja siiani ainus katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne keerukas arengustrateegia, ning seda tuleks Euroopa Liidus käsitleda kui pilootprojekti ja eeskuju.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ELi Läänemere piirkonna strateegiat ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas eelkõige seepärast, et selle strateegia rakendusprotsess peab palju kiiremini kulgema – eriti energiapoliitika rakendmaise osas, mis on strateegia üks prioriteetseid valdkondi. See on tähtis osa ELi ja selle liikmesriikide välissuhetest. Peame edendama Baltimaade ja naaberriikide koostööd, pidades seejuures silmas piirkonna energiasõltuvuse vähendamise vajadust. On väga hea, et selles strateegias on leitud ruumi ka piirkonna tuumaohutuse küsimustele keskendumiseks. Võttes arvesse seda, et tuumaenergia kasutamist plaanitakse ka Läänemere piirkonda laiendada, loodan ma, et ELi riigid peavad järgima kõige karmimaid tuumaohutus- ning keskkonnastandardeid, et Euroopa Komisjon peab jälgima ning valvama, et need ei eksisteeriks vaid paberil, ja et sama lähenemisviisi ja rahvusvahelisi konventsioone järgitakse ka naaberriikides, eriti neis, kus plaanitakse ELi välispiiri lähedale tuumajaamu ehitada. Peame tagama, et nii ELi liikmesriigid kui ka naaberriigid, eriti Venemaa ja Valgevene, kus plaanitakse tuumajaamade rajamist, võtavad neid sätteid tõsiselt. Loodav Läänemere piirkonna tuumakolmnurk ei ole ainult Leedu, vaid ka kogu Euroopa probleem. Venemaa ja Valgevene plaan ehitada ELi idapiiri lähedale uusi tuumajaamu ohustab tõsiselt nii Skandinaavia maade kui Ida-Euroopa keskkonnaturvalisust.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) On väga tähtis, et ELil oleks Läänemere piirkonna makropiirkondlik visioon. Keskkonna-, energia- ja muude valdkondade koostöö ELi mittekuuluvate riikide, näiteks Venemaa ja Valgevenega, on samuti väga kasulik. Hääletasin kõhklematult raporti poolt, sest selles tuuakse väga õigesti välja, et ELi liikmesriigid peaksid olema eeskujuks keskkonna- ja tuumaohutuse vallas, eriti siis, kui tegu on uute tuumajaamade rajamisega. Lisaks peaksime oma naabritelt nõudma kõrgeimate standardite ning hea koostöö põhimõtete järgimist, eriti neilt, kes plaanivad ELi piiride lähedale tuumajaamu rajada. Seetõttu ei pea ma Valgevene otsust ehitada tuumajaam vaid 25 km kaugusele Leedu piirist, kõigest 50 km kaugusele pealinn Vilniusest, just eriti sõbralikuks. Ühegi teise ELi liikmesriigi pealinn ei ole liidu välispiirile nii lähedal ega saa seepärast analoogsesse olukorda sattuda. Valgevene valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on ärevil, sest nende arvates ei järgita tuumajaama kavandamisel ja ehitamisel rahvusvahelisi ohutus- ja keskkonnastandardeid. Kardetakse, et projekti tutvustatakse Valgevene ja Leedu ühiskonnale pealiskaudselt ja et selles ei käsitleta projektiga kaasnevaid põhiprobleeme. EL ei saa liidu piiride vahetusse lähedusse tuumajaamade rajamist keelata. Ometigi on meil võimalik Valgevene valitsusega tuumajaama kavandatava asukoha suhtes läbirääkimisi pidada. Brüsselis tuleb rakendada kõik meetmed, et tagada tuumajaama rajamise ajal järelevalve, mis selgitaks välja, kas Valgevene järgib rahvusvahelisi leppeid kõigis punktides, nagu Espoo ja Åarhusi konventsioonides sätestatud.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Läänemere piirkonna strateegia on esimene katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne makropiirkonna arengustrateegia. Tegu on funktsionaalse alaga, millel on ühised arengueesmärgid või -probleemid ning millel on samad omadused ja ühised geograafilised tingimused. Fraktsioon Verts/ALE peab meie komisjoni faasis vastu võetud muudatusi väga tähtsaks – rõhutasime seda, et makropiirkondade arendamine on oma olemuselt siiski täiendavat laadi ega tohiks seetõttu asendada ELi teostatavat individuaalsete, kohalike ja piirkondlike programmide rahastamist, ning tähtsustasime kaupade meretranspordi rolli.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis rõhutatakse Euroopa Liidu makropiirkondade strateegiate arendamise tähtsust. Makropiirkondi nähakse territooriumide kogumina, mis jagavad samu eesmärke ja väljakutseid. Raportis on keskendutud Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiale kui juhtalgatusele. Toetan seda ettepanekut, kuna usun, et integreeritud territoriaalplaan, mille raames edendatakse vastavate piirkondade territooriumide ühistel huvidel põhinevat strateegiat, mis peab toetuma kõigile samu eesmärke omavatele Euroopa poliitikatele ning juhinduma Euroopa regionaalpoliitika eesmärkidest, seda eriti ühtekuuluvuse osas, on äärmiselt vajalik.

Selles mõttes viitab ettepanek rohelisele raamatule ühtekuuluvuse kohta, tuues esile selle, kui tähtis on Euroopa Liidu eri piirkondade funktsionaalsete vajaduste põhjal sekkumine. Loodame, et see algatus on esimene paljude tulevaste algatuste seas, mille abil tagatakse Euroopa paljudele makropiirkondadele sobivad programmilised ja õigusloomega seotud raamistikud, mille aluseks on Euroopa territoriaalkoostöö idee.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – ELi strateegial on meie ja meie naabrite seisukohast mitmes poliitikavaldkonnas tohutu potentsiaal. Strateegia edukas rakendamine suurendaks piirkonna heaolu ja juurdepääsetavust ning tagaks piirkonna julgeoleku ja keskkonnakaitse.

Optimaalsed tulemused saavutame vaid siis, kui ühendame ressursid ühiselt seatud eesmärkide täitmiseks. Läänemere riikide tihedam koostöö vähendab riikide erinevusi, aitab meie turgusid ühtlustada ning tagab neile parema juurdepääsu.

Läänemere riikide unikaalne geograafiline asend ja vastastikune sõltuvus annab meile hea aluse ELi strateegia kasutamiseks ning ELi mittekuuluvate naabritega suhete parandamiseks. Läänemere riikide ja Venemaa võimalikud koostöövaldkonnad on näiteks transpordiühendus, turism, piiriülesed terviseohud, keskkonnakaitse ja energia. Lisaks peame tegelema sobiliku infrastruktuuri ning mitmete transpordivõrkude omavahelise juurdepääsetavuse puudumise küsimustega.

Läänemeri on maailma üks kõige reostatuimaid meresid – olukorda saame parandada vaid kooskõlastatud ühismeetmetega. Strateegia rakendamine on seni liiga aeglaselt kulgenud. Peame protsessile uuesti hoo sisse andma ning pingutusi suurendama.

Tulevikku vaadates usun, et strateegia eesmärkide saavutamine kiireneb, kui ELi eesistujariikideks saavad Läänemere riigid – Poola 2011. ja Leedu 2013. aastal.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Õnnitlen raportööri suurepärase töö eest! Loomulikult olin raporti poolt, kus käsitleti Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas. Dokumendis keskendutakse mitmetele tähtsatele probleemidele, nagu keskkond, energia ja välissuhted. Minu arvates on Läänemere piirkonna üheks tähtsaimaks väljakutseks tõhusa ja igakülgse transpordivõrgu loomine. Mul on hea meel, et dokumendi lõplikus versioonis olid sees ka minu muudatusettepanekud Kesk-Euroopa transpordikoridori tähtsuse rõhutamise kohta. Transpordivõrkude arendamine ning selle tagamine, et kõigil piirkondadel oleks piisav juurdepääs infrastruktuurile, garanteerib Euroopa Liidu tõelise ühtekuuluvuse.

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. – (DE) Mul on hea meel, et Läänemere piirkonna strateegiat käsitlev raport on parlamendis nii laialdase toetuse osaliseks saanud, ning kuna esindasin selle raporti raames oma fraktsiooni variraportöörina, soovin raportööri siinkohal konstruktiivse koostöö eest tänada. Raportis analüüsitakse mitmeid väljakutseid, millega Läänemere-äärsed riigid silmitsi seisavad – muu hulgas kutsuti seal üles käsitlema ja lahendama Läänemere keskkonnakahjustuste, majandusliku arengu ning piiriülese makropiirkondliku koostöö käigus transpordi infrastruktuuri arendamisega seonduvaid probleeme. Sellesse koostöösse tuleks kaasata ka Venemaa, Valgevene ja Norra. Vajame interdistsiplinaarset koostööd, sealhulgas ka Euroopa Parlamendi komisjonidega. Läänemere piirkonna makropiirkondlik strateegia on pilootprojekt. See, kas makropiirkondliku struktuur saab tulevikus ühtekuuluvuspoliitika kandvaks jõuks, sõltub suuresti praeguse pilootprojekti õnnestumisest. Läänemere piirkonnad teevad üksteisega küll koostööd, kuid nüüdsest kutsutakse neid (ja eriti liikmesriike) üles seda strateegiat tõhusalt rakendama. Euroopa institutsioonid, eriti Euroopa Komisjon, peaksid siinkohal kindlasti keskenduma oma kohustusele pakkuda tuge ja kooskõlastuslikku abi.

Raport: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (A7-0206/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et ELi regionaalpoliitika võimalik panus Euroopa majanduse taaselustamisse on ülimalt oluline. Regionaalpoliitikat tuleks vaadelda pikaajalise ELi arengupoliitikana, millega võideldakse liikmesriikide uuendatud konkurentsivõime ja tööhõive eest. Minu arvates on võitlus majandus- ja rahanduskriisiga endaga kaasa toonud eelarvepoliitika tõhusama parandamise seisukohast ülimalt tähtsate ühtekuuluvuspoliitika programmide lihtsustamise ning kiirema rakendamise. Seda vajame ka praegust keerukat olukorda arvesse võttes: programmide rakendamist kiirendades aitame kaasa ELi, liikmesriikide ja nende piirkondade tugevdamisele. Seetõttu oli hädavajalik, et jätkaksime globaliseerunud maailma kontekstis eesmärgiga saavutada nende programmide suurem konkurentsivõime, säästvus ning paindlikkus. Lisaks usun, et peame kindlasti jätkuvalt tähelepanu pöörama eesmärgis 2 mainitud piirkondadele, aidates neid alasid majandusliku ja sotsiaalse ümberkorraldamisega, tuues välja nende täieliku potentsiaali ning edendades kõigi nende meetmete ja vahendite kooskõlastatust, et seeläbi kasvu ja tööhõivet soodustada.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest mõistan, kui palju aitab regionaalpoliitika kaasa hetkel kogetava pikaajalise majandus- ja rahanduskriisi tagajärgedega tegelemisel. Kahjuks on Euroopa nn eesmärk 2 piirkonnad kriisi tõttu tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse läbi väga kallist hinda maksnud. Seetõttu pean väga heaks vastavate piirkondade VKEde aktiivse toetamise ettepanekut, mille eesmärgiks on säilitada olemasolevaid ja võimalusel luua ka uusi töökohti.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Peame mõistma, et Euroopa Liidu regionaalpoliitika on Euroopa majanduse taaselustamise peamine faktor – nagu raportiski rõhutatakse, on tegu kõige olulisema ELi investeerimisallikaga reaalmajandusse. On väga tähtis, et meie piirkondade majanduslik taaselustumine ei toimuks mitte ainult praegu, vaid ka keskpikas ja pikas perspektiivis. Just seetõttu keskendutakse Rodi Kratsa-Tsagaropoulou raportis, mille poolt ma hääletasin, võitlusele struktuuriliste ning eriti konkurentsi ja tööhõivet puudutavate probleemidega. Täna tunnevad kriisi mõjusid meie piirkondade kõik tegijad. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel on näiteks üha enam ja enam probleeme mikrofinantseerimise ja mikrokrediidi kasutamisega. Seetõttu on meie põhieesmärk muuta meie piirkonnad atraktiivsemaks, mis võimaldab lõpptulemusena vastavatesse piirkondadesse vajaduse korral rohkem investeerida.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin raportit. Nõuetekohaselt kooskõlastatud ELi regionaalpoliitika võib tugevdada ELi piirkondade konkurentsivõimet ja tööhõivet. Ülemaailmset rahandus- ja majanduskriisi ning majanduslangust arvestades on ELi regionaalpoliitika põhiline vahend, mis Euroopa majanduse elavdamise kavale otsustavalt kaasa aitab. Arvan, et tulevikus peab regionaalpoliitika põhinema ELi 2020. aasta strateegias sätestatud prioriteetidel, nagu nutikas säästev kasv, mille saavutamiseks võetakse kasutusele uusi säästva majanduskasvu saavutamise meetodeid – paremate äritingimuste loomiseks edendatakse ausat konkurentsi, töökohtade loomist, ettevõtlust ja uuendustegevust kõigis piirkondades, arendades VKEsid ning toetades nende kasvupotentsiaali. Struktuurifondide kasutamine on regionaalpoliitika kontekstis eriti tähtis ja seetõttu arvan, et struktuurifondide suurem paindlikkus võimaldaks meil kavandatud programmidega alustada kohe, kuna nende rakendamine aitaks kaasa individuaalsete piirkondade majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisele.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liit on VKEdele alati liiga vähe tähelepanu pööranud, paistes konkurentsi ja uuendustegevusega seonduvate poliitikatega seoses silma pigem sõnade kui tegudega. Eelkõige on see Euroopa liiga kaugel kohalikest institutsioonidest ning nendest haldusasutustest, mis on keskmest kõige kaugemal, kuid kodanikele kõige lähemal.

Raportis esitatud põhiargumendid, mille üle täna hääletame, nende fundamentaalne loogika, on kiiduväärt, sest minu arvates pööratakse neis vajalikku tähelepanu vajadusele kasutada kriisi, eriti suures majanduslanguses olevate piirkondade ning majandusliku ja sotsiaalse allakäigu ohus olevate piirkondade vaesumise vastu võitlemiseks rohkem ELi vahendeid. Nagu ka raportis välja tuuakse, peaks EL suunama pilgu VKEde suurele ja mitmekülgsele maailmale ning tegema nende olukorra lihtsustamisel uusi ja jätkuvaid pingutusi, kui eesmärgiks on tõepoolest kontinent kriisist välja aidata.

Meie VKEd, mis moodustavad Euroopa tootmisjõust 99%, vajavad vähem bürokraatiat. Võttes arvesse nende rasket olukorda, vajavad nad aga ka praegusel ajal meie tuge, et saada jagu krediidile juurdepääsu ja üha keerukamaks ning konkureerivamaks muutuvama maailmaturu tingimustega kohenemise raskustest.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit ja selle liikmesriigid seisavad silmitsi suure rahandusliku, majandusliku ja sotsiaalse kriisiga. Peame tegema suuri jõupingutusi, et tagada nii palju töökohti kui võimalik ning saavutada Euroopas parim võimalik tööhõive määr.

Kriisi ületamiseks peab EL pingutusi suurendama ning investeerima oskustesse, kutseõppesse ning säästvate töökohtade loomisesse. ELi 2020. aasta strateegia peaks olema Euroopa ulatusliku tööhõivealgatuse tõhus käivitamine, millega tugevdataks näiteks töötajate tööturule tagasitoomise kavasid (eriti madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul), rakendades selleks individuaalset töönõustamist, intensiivkoolitust või ümberõpet ja enesetäiendust, väljaõppeperioode, subsideeritud tööhõivet ja mittetagastatavaid starditoetusi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ettevõtetele.

Neid meetmeid võiks rahastada Euroopa Sotsiaalfondi maksete komitee. Vajame kiiret sekkumist hetkel, mil töökohti reaalselt kaotatakse – sugugi mitte väikest rolli ei mängi siinkohal see, et nii vähendame inimeste tööturult kõrvalejäämise ohtu. Neid meetmeid vajame ajal, mil töötuse määr on ELi 27 liikmesriigis tõusnud 2009. aasta tasemelt 8% tänase seisuga tasemele 9,6%.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Ühtekuuluvuspoliitika mängib Euroopa piirkondade rahastamisel tähtsat rolli ning on seetõttu majandus- ja rahanduskriisi vastases võitluses asendamatu tähtsusega.

Ühinen raportööri arvamusega, et eesmärk 2 on eriti tähtis. Kuigi struktuurifondid peavad eelkõige kindlasti aitama arengus mahajäänud piirkondadel järele jõuda, peab ka teistel piirkondadel olema juurdepääs nende konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud rahalistele vahenditele. Alates 2006. aasta reformist on eesmärk 2 raames pühendutud regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele, kusjuures abistatavaid piirkondi rahastatakse aastatel 2007–2013 kokku 54,7 miljardi euro ulatuses. Selline investeering regionaalmajanduste konkurentsivõimesse on majanduskriisi ajal veelgi olulisem.

Euroopa Liit saab säästvat arengut ja kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti säilitada ja stabiliseerida läbi teadus-, arendus- ning uuendustegevuse. Võttes arvesse arutelu, mis puudutab Euroopa finantsperspektiive 2013. aastale järgneval perioodil, on ülimalt tähtis, et Euroopa Parlament peaks meeles pühendumist eesmärgile 2. Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma tugevaks ja hästirahastatud poliitikaks, mistõttu rõhutaksin eesmärgi 2 rahaliste vahendite säilitamist veel kord. See on kõigi Euroopa piirkondade lähenemise soodustamiseks äärmiselt oluline.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis keskendutakse ELi regionaalpoliitika panusele rahandus- ja majanduskriisiga võitlemisel. Struktuurifondid on tootlikkuse parandamisse ja majanduskasvu suurendamisse panustavatesse valdkondadesse investeerimise seisukohalt ülimalt tähtsad. Struktuurifondide roll on veelgi tähtsam praeguste eelarvepiirangute puhul, kui liikmesriigid kärbivad avalikke investeeringuid. Fondid on äärmiselt olulised vahendid, millega rahastada algatusi, mille eesmärgiks on valmistada Euroopa ette kriisijärgseks olukorraks (nt suutlikkuse arendamine uutes valdkondades ning eurooplastele uute tehnoloogiate pakkumine).

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna nägin, et hiljuti vastu võetud ELi 2020. aasta strateegia on üles ehitatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ja et struktuurifondid on asendamatud vahendid, kui soovime saavutada liikmesriikide säästva ja kaasava arengu, eriti nende piirkondades, hääletasin täielikult selle raporti ettepanekute poolt. Võttes arvesse hetkel ELi kimbutavat rahandus- ja majanduskriisi, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat ning kindlasti ka seda, et eesmärk 2 programmid muutuvad majanduse taastumise seisukohast üha tähtsamaks, kujutades endast stiimulit konkurentsivõime suurendamisel, töökohtade loomisel nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning vajaliku toe pakkumisel avalike investeeringute valdkonnas.

Seetõttu usun, et suurema paindlikkuse tagamine annab häid tulemusi ja et ühtekuuluvuspoliitika programmide lihtsustamine on äärmiselt tähtis. Teisest küljest tähendab see ELi vahendite eraldamise paindlikkuse suurendamist – nii saavad piirkonnad maksimaalset kasu infrastruktuuri investeeringute toest, sest toetatakse äriringkondi, mis koosnevad peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest, ning stimuleeritakse teadustegevust ja kaasajastamist tööstus- ja põllumajandussektorites.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Solidaarsuse põhimõtte tähtsust arvestades usun, et ühenduse vahendite tõhus rakendamine ühtekuuluvuspoliitika edendamiseks on äärmiselt oluline. Nagu mul on võimalik olnud juba mitmel korral mainida, on ELi ühtekuuluvusvahendite tõhus eraldamine äärmiselt tähtis, kui soovime vähendada tasakaalutusi ELi 27 liikmesriigi eri piirkondade vahel, neid leevendada ning Euroopa konkurentsivõimet edendada. On ülimalt tähtis, et aitaksime ebasoodsas olukorras piirkondadel areneda, tagaksime uuendustegevusele, tehnoloogiale ning haridusele määratavate vahendite tõhusama eraldamise ning rakendaksime kindlasti meetmeid, mis stimuleerivad tööhõivet ja konkurentsivõimet. ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid peavad ühtlasi olema ka selle küsimuse edasiviivaks jõuks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Piirkondlik ühtekuuluvus on Euroopa Liidu üks põhieesmärk ning eriti tähtis on see praeguse raske ja kestva majanduskriisi ajal, kui see avaldab tugevat mõju töötuse tasemele, eriti vaesemates piirkondades.

2006. aasta reformiga keskendutakse eesmärgi 2 puhul nüüd regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele 19 liikmesriigi 168 piirkonnas, kus elab 314 miljonit elanikku, kusjuures neid rahastatakse aastatel 2007–2013 kokku 54,7 miljardi euro ulatuses (veidi alla 16% koguressurssidest), lisaks väärib märkimist, et ligi 74% sellest summast on ette nähtud teadmiste ja innovatsiooni täiendamisele (33,7%) ja rohkemate ning paremate töökohtade loomisele (40%).

Pooldan reaalmajandusse investeerimist ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist, prioritiseerides seega uuendustegevust, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Tegu on suunisega, mis määratleb ja tugevdab ELi 2020. aasta strateegiat nutika, säästva ja kaasava kasvu saavutamiseks.

Seetõttu sooviksin rõhutada, et liikmesriigid ja nende vastavad piirkonnad peaksid neile kättesaadavaks tehtud Euroopa vahendeid kindlasti taotlema. Tegu on probleemiga, mis on majandus- ja rahanduskriisi tõttu palju tähtsamaks muutunud, nagu ma nii siin parlamendis kui ka Portugalis peetud mitmetes kõnedes olen hoiatanud.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport ei ole järjekordne katse hetkel kestva majandus- ja rahanduskriisi tegelikke põhjustajaid süüst vabastada, kuid samas ei ole tegu ka katsega väidetava kriisist väljumise au ainult töötajatele ja avalikkusele anda. Dokumendis toetatakse palavalt ELi 2020. aasta strateegia põhieesmärke ning loodetakse, et neid poliitikasuundi tugevdataks veelgi, muu hulgas Euroopa ühtse turu eeliste väärtustamise abil. Peaksime meeles pidama, et sellised prioriteedid ühtivad ajakohastatud Lissaboni strateegia prioriteetidega; nendega, milles õigustati ja edendati avalike teenuste erastamist, vallandamiste lihtsustamist ning töötingimuste halvenemist ja suurendati töötust ning sotsiaalset langust – tegu on hetkel kestva kapitalismisüsteemi kriisi algpõhjustega.

Struktuurifondid või ükskõik millised muud regionaalpoliitika finantsvahendid, mis on suunatud peamiselt ühtekuuluvusele, tuleks rakendada tõelise majandusliku ning sotsiaalse arengu, territoriaalse ühtekuuluvuse ning piirkondlike erinevuste vähendamise hüvanguks. Neid ei tohiks kasutada teadlikult loomuvastasel viisil, rahastades nõnda poliitikaid, mille tulemused on määratud eesmärkidele vastupidised ning mis valmistavad ette pinnase uute ja tõsisemate kriiside tekkeks tulevikus.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Austatud juhataja! Täna arutleme majandus- ja rahanduskriisi üle, kuid kas meil on tegelikult võimalik kriisi õppetundidest õppida? Ameerika Ühendriikide ebapädevad õigusnormid, mille tõttu andsid pangad laenu maksujõuetutele klientidele, kes ei suutnud neid hiljem tagasi maksta, põhjustasid lõpuks vältimatu halbade laenude kriisi, mille mõjusid tunneme üle kogu maailma veel pikka-pikka aega. Seetõttu on Euroopa Liidu regionaalpoliitikast saamas Euroopa majanduse elavdamise kava üks põhielemente, moodustades ühenduse põhilise reaalmajandusse investeerimise allika, kuid ELil puuduvad tõhusad mehhanismid majandustegevuse kooskõlastamiseks ning tasakaalustatud kasvuks. Läbi struktuurifondide ja teiste meetmete rakendatav ühtekuuluvuspoliitika on ülimalt tähtis. Regionaalpoliitika ei ole mitte ainult vahend majandus- ja sotsiaalkriisi kiireks leevendamiseks, vaid ka pikaajaline poliitika, millega võidelda kriisi taustal tekkinud ja avaldunud struktuuriliste probleemidega, seda eriti liikmesriikide konkurentsivõime ja tööhõive valdkonnas. Leedu seisukohast on väga tähtis kriisist võimalikult kiiresti taastuda ning pöörata erilist tähelepanu liikmesriikide konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest pean piirkondlikku konkurentsivõimet ning tööhõivet ühtekuuluvuspoliitika üheks põhielemendiks, võttes siinkohal arvesse rahanduskriisi, mis on majanduskasvu tuntavalt aeglustanud.

On tähtis, et pööraksime tähelepanu ELi 2020. aasta strateegia prioriteetidele, sest nii saame tuvastada ja rakendada uusi elemente, millega edendada majanduskasvu ning ELi sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse konsolideerimist. Territoriaalne ühtekuuluvus aitab tõsta eri piirkondade konkurentsivõimet, et need seeläbi võimalikult atraktiivseteks muuta. Muu hulgas tagab see ideaalsed tingimused ettevõtluse ja VKEde arendamiseks.

Lisaks on selle raporti keskseks teemaks selliste meetmete kasutamine, mis kiirendavad ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist. Eesmärk on mobiliseerida ressursid ja vahendid, millega tagada rahaline toetus kohalikul ning piirkondlikul tasandil. Seda silmas pidades on tähelepanu pööratud nii praegusest majandusolukorrast tingitud hetkevajadustele, eriti reaalajas toimiva reageerimisviisi leidmise vajadusele, kui ka pikaajaliste meetmete tuvastamisele.

Struktuuriprogramme tuleb rakendada mitte kui majanduslikuks ellujäämiseks mõeldud kaitsvaid sekkumisi, vaid kui tulevikku suunatud säästva arengu eesmärke.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahandus- ja majanduskriisiga võitlemisele saadud positiivne tagasiside on selge näide ELi regionaalpoliitika tähtsusest. Sellest hoolimata kaetakse eesmärk 2 raames ligi 300 miljonit vaesematest piirkondadest pärit inimest, kes peavad tõsise kriisi tõttu hetkel kannatama. Seetõttu peame just praegu eesmärk 2 raames rakendatavaid vahendeid tugevdama, et ELi 2020. aasta strateegia ülitähtsad prioriteedid saavutada.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Rodi Kratsa-Tsagaropoulou raporti poolt, milles käsitleti ELi regionaalpoliitika panust finants- ja majanduskriisiga võitlemises. ELi regionaalpoliitika, ühenduse põhiline reaalmajandusse investeerimise allikas, võib anda otsustava panuse Euroopa majanduse elavdamise kavasse. Aastateks 2007–2013 eraldati ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid ettevõtete toetusmeetmeid ligikaudu 55 miljardi euro eest. Selline toetus on ülimalt oluline – eriti peab aitama VKEsid, mis on majanduskriisi tõttu tõsiselt kannatada saanud – ning seda tuleb suurendada. Lisaks tuleb suurendada investeeringuid teadus-, arendus-, ning uuendustegevusse ja haridusse, et toetada majanduskasvu ning tööhõivet meie territooriumidel – mõtlen siinkohal eelkõige Edela-Prantsusmaa valimisringkonda, mida ma esindan. Lõpetuseks soovin veel mainida, et ELi regionaalpoliitika on tõhus vaid siis, kui selle raames saavutatakse kohaliku, piirkondliku, riikliku, piiriülese ja Euroopa tasandi võimude reaalne koostöö.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ülemaailmset rahandus- ja majanduskriisi arvestades panustab ELi regionaalpoliitika Euroopa majanduse elavdamise kavasse, kiirendades ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist. Ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide eelrahastamine võimaldas 2009. aastal igal liikmesriigil kohe investeerida kokkulepitud rahastamispakettide raames 6,25 miljardit likviidset eurot.

Komisjoni faasis võeti vastu fraktsiooni Verts/ALE järgmised muudatusettepanekud: pakkuda tuge, kasutades selleks rahastamisvahendeid, mis on eraldatud eesmärk 2 sotsiaalse ja kaasava majanduse heaks töötavate organite toetamiseks; lisada keskkonnakaitse ning taastuvenergia potentsiaalne arendamine valdkondadena, kus on võimalik näidata ELi meetmete ilmset lisandväärtust; ja arvestada sellega, et linnapiirkondades ja linnakeskustes tekivad nende eripära tõttu spetsiifilised ja olulised sotsiaalsed probleemid (kõrge tööpuuduse määr, sotsiaalne tõrjutus jne), mis kriisi mõjul suurenevad, ning et on vaja teha põhjalikud uuringud asjakohaste lühi- ja pikaajaliste meetmete võtmiseks.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – On ülimalt tähtis, et rakendaksime hetkel kestva ülemaailmse majanduskriisiga võitlemisel kogu ELi hõlmavaid kollektiivmeetmeid. Toetan seda raportit täielikult.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – (SV) Keeldusin selle raporti üle hääletamisest. Selles oli mitmeid lõike, milles esitatud mõtetega ma kogu südamest nõustusin, näiteks eesmärk suurendada naiste kaasamist tööturule. Ometigi on mul teatavaid kahtlusi lepingu läbivaks teemaks olevale konkurentsivõime küsimusele keskendumise suhtes. Omaalgatuslikus raportis kutsutakse üles eesmärgis 2 välja toodud piirkondade rahastamist 25% suurendama, et seeläbi konkurentsivõimet tõsta. Selleks otstarbeks plaanitakse kasutada regionaalpoliitika eelarvet. Vastavas küsimuses ei ole teostatud ühtegi mõjuhinnangut. Tuleb korraldada ühtekuuluvusfondi, ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ning hiljaaegu 2007. aastal loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi alla kuuluva 450 programmi üldine hindamine, et välja selgitada nende toetusviiside toimivus nii sotsiaalsest kui ka soolisest vaatepunktist. Nende kattuvuse tõttu puudub selles küsimuses hetkel kahjuks selgus. Samuti ei nõustu ma raportis esitatud väitega, et ELi regionaalpoliitika on Euroopa taastumise seisukohalt ülimalt tähtis. Tegelikult on see hoopis stabiilsuse pakti valesti toimiv kriteerium, millega soovitatakse liikmesriikidel vähendada palkasid, pensioneid ning sotsiaalkindlustust, mis tähendab seda, et taastumine võtab veelgi kauem aega – ELi panustest hoolimata.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles regionaalarengukomisjoni raportis võetakse Euroopas võimutsevat majandus- ja rahanduskriisi arvestades liikmesriikide ja nende piirkondade olukorra osas realistlik ning väga ajakohane lähenemisviis. Kuna olen pärit Madeirast, äärepoolsest piirkonnast, mis kuulub piirkondliku konkurentsivõime ning tööhõive suurendamise eesmärgi alla, on raportis käsitletud probleemid mulle väga tuttavad ning olulised, mistõttu otsustasingi selle raporti poolt hääletada. Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika eesmärgis 2 üritatakse stimuleerida piirkondi, kus esineb tõsine töötuse probleem ning mille struktuurilisi raskusi praegune kriis veelgi süvendab.

Kui soovime Euroopa 2020. aasta strateegiat täielikult rakendada, peame kindlasti suurendama piirkondade konkurentsivõimet, arendades selleks tööhõive- ja majanduspoliitikaid. Vaid nii on Euroopal võimalik saavutada tõhus, nutikas, säästev ja kaasav kasv. Nendel põhjustel toetan raportööri ettepanekut ühenduse vahendite ja abi eraldamine paindlikumaks muuta, sest nõnda saavad kannatavad piirkonnad kasu moderniseerimisest ja toetusest, mis muutub reaalseks arenguks ning aitab aja jooksul teed sillutada säästvamale majandusele.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – Kuna meil puudub Euroopa Liidus ühtne tõhus mehhanism majandustegevuse kooskõlastamise ning tasakaalustatud kasvu saavutamiseks, mängib ühtekuuluvuspoliitika meie taas jalule tõusmises põhirolli. Struktuurifondide eesmärk 2 on olnud – ja on ka tulevikus – ühtekuuluvuspoliitika üks tähtsaimaid tugisambaid, eriti just majanduskriisist väljumisel. Leedu olukorras olevate riikide puhul aitaks paindlikum juurdepääs ELi regionaalfondidele tunduvalt kaasa nende valdkondade taastumisele, mis kriisi käigus enim kannatada said. Seesugune paindlik rahastamine võib kaasa tuua uute töökohtade loomise ja peaks hõlmama mitmekülgseid valdkondi, nagu investeerimine infrastruktuuri, väikefirmade toetamine, kutsekoolitus ning tööstus- ja põllumajandussektori moderniseerimine. On tähtis, et neid vahendeid ei kasutataks ainult tulekahjukustutuse stiilis sekkumiste korral. Meie pingutused peavad ühtlasi olema suunatud pikaajalisele restruktureerimiseesmärkidele ning säästvamale majanduse saavutamiseni – paindlikkus on pikaajalise poliitika puhul samuti ülimalt oluline. Eesmärk 2 ja teised ühtekuuluvuspoliitika harud võivad meil taas kord aidata vähendada lõhet ELi liikmesriikide vahel. Leedu puhul on eriti tähtis jätkata sealt, kus asi enne rahanduskrahhi pooleli jäi, ning taastada raskelt kätte võidetud nn Balti tiigri staatus.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, sest ELi regionaalfondid on praeguse majanduskriisi tõttu kõige rohkem kannatada saanud piirkondade aitamisel esmatähtsad. Paindlik juurdepääs neile vahenditele on ülimalt tähtis, kui piirkonnad soovivad infrastruktuuri tehtud investeeringutest ning väikefirmasid toetamisest ka kasu saada. Nõustun täielikult eesmärk 2 piirkondadele antava abi suurendamisega – viimastel aastatel on nende piirkondade arengut saatnud suur edu ja me peame kindlustama selle, et praegune kriis ei takistaks nende vaesete piirkondade järgmisi edusamme. Ühtekuuluvuspoliitika rakendamist tuleks kiirendada, et saaksime vastavaid piirkondi viivitamatult aidata. Lisaks peame kindlustama selle, et konkurentsivõime säilib ka pärast 2013. aastat ja et seda regionaalpoliitika valdkonnast ei eemaldata.

Soovitus teisele lugemisele: Antonio Cancian (A7-0174/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et peame tugevalt toetama Euroopa Parlamendi esitatud hinnanguid ja soovitusi selle dokumendi kohta, mille eesmärgiks peaks olema bussitranspordi sektori kvaliteedi tõstmine lennundus- ja raudteetranspordisektori kvaliteeditasemeteni. Kahjuks on nõukogu tugevasti nõrgendanud nii komisjoni õigusakte kui ka enamikku Euroopa Parlamendi päevakorda esitatud muudatusettepanekuid.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Selle raportiga üritatakse parandada bussisõitjate õigusi, mis on minu meelest väga hea eesmärk ning mille poolt ma ka hääletasin. Lisaks pooldan ma transpordiviiside mugavamaks muutmist puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele ja kõigile sõitjatele kohalduvaid täiendavaid garantiisid õnnetuste ning reisi hilinemise või tühistamise korral.

Pidasin mõistlikuks muudatusettepaneku 14 suhtes siiski erapooletuks jääda. Kuigi selle kohaselt võivad liikmesriigid jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja linnaliiniveod ja linnalähised liiniveod ning piirkondlikud liiniveod, kardan ma, et ettepanek jääb siiski liiga tagasihoidlikuks ja et sellega kaasneb liiga palju piiranguid, eriti just abistamises, mis võib väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid ebaausalt mõjutada.

Kõik see oli seotud hääletamisega teisel lugemisel. Hetkel on tähtis saavutada kokkulepe Euroopa Liidu Nõukoguga, et see määrus jõustuks.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Tervitan ettepanekus esitatud eesmärki, millega kehtestatakse bussisõitjate puude alusel diskrimineerimist keelavad eeskirjad. Tervitan ettepaneku punkti, kus reisi ärajäämise või hilinemise korral tuleb sõitjatele pakkuda võrdelist hüvitist ning vajalikku abi.

Kindlasti tuleb seista selle eest, et ettepaneku tagajärjel ei peaks väikevedajad bürokraatia ning tunduvalt suuremate kindlustuskulude tõttu maakonnaliinidel teenuse pakkumist lõpetama. Väga paljusid Iirimaa bussiteenuseid vahendavad kohalikud vedajad, väikeettevõtjad ja perefirmad. Kohalike ja piirkondlike teenuste liigne reguleerimine asetaks juba praegu raskes olukorras viibivatele ettevõtjate õlgadele täiendava rahandus- ja halduskoorma.

Maapiirkondade bussiteenused on maaelu seisukohast ülitähtsad. Tegu on rohelisema transpordisüsteemiga ning tihti on see kaugetes maapiirkondades elavate inimeste ainus transpordivahend. Peame tagama, et selliseid ettevõtjaid liialt ei koormataks, kuna see võib lõppeda nende tegevuse lõpetamisega. Sõitjad ei tohiks selle ettepaneku tõttu kannatada ei piiratumate teenuste ega ka kõrgemate hindade läbi.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan seda määrust, milles käsitletakse bussisõitjate õigusi. Määruse eesmärk on kehtestada bussisõitjate õigused, et suurendada huvi ja usaldust reisijateveo vastu maanteel ning luua eri liikmesriikide ja eri transpordiliikide vedajate jaoks võrdsed tingimused õigused. Sellega kehtestatakse ka kvaliteedistandardid, mis on võrreldavad lennundus- ja raudteetranspordisektoris juba kehtestatud standarditega. Sõitjatel peab olema õigus saada hüvitist, kui nende reis hilineb või tühistatakse, kui nende pagas läheb kaotsi ning ühtlasi ka sõitjate surma või vigastuste korral. Kindlasti tuleb luua ka süsteem kaebuste käsitlemiseks ning kahjude tasumiseks. Peame tagama transporditeenuste kasutamise õigused puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele ning vajaduse korral tasuta abi pakkuma.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Bussitransport on ainus transpordiliik, kus puudub endiselt üleeuroopaline meede sõitjate õiguste kohta. On vastuvõetamatu, et sõitjate kaitse tasemed sõltuvad veel praegugi sellest, millist transpordiviisi kasutada. Seetõttu hääletasin bussisõitjate õigusi käsitleva raporti poolt. Kahjuks teevad liikmesriigid transporditeenuste osutajatega selles tihedat koostööd ning on ühiselt sõitjate õiguste suurendamise vastu. Siiski tagab Euroopa Parlament, et bussiga sõitjatel saavad olema samad õigused kui nendel, kes sõidavad lennuki või rongiga. Tunnen suurt heameelt selle üle, et kui saabumine hilineb teenusepakkuja süü tõttu, on sõitjal õigus saada hüvitist 25 % piletihinnast, kui reis hilines üle ühe tunni, ja 50 % piletihinnast, kui reis hilines üle kahe tunni. Minu arvates suurendab sõitjate õigusi ka see, et kui sõit tühistatakse või see hilineb enam kui kaks tundi, on sõitjatel õigus valida, kas nad soovivad reisi lõppsihtkohta jõudmiseks ilma lisatasudeta jätkata või soovivad piletiraha tagasi saada ning saada hüvitist 50% pileti hinnast.

Teine saavutus on sõitjate õigus nõuda toidu, hotellimajutuse ja alternatiivse transpordivahendi leidmisel tekkinud kulutuste hüvitamist, kui väljumine tühistatakse või see hilineb kaugliinidel rohkem kui tund aega. Ühtlasi kiitis Euroopa Parlament heaks nõude, mille kohaselt on vedaja kohustatud hüvitama kahju kuni 1800 eurot pagasi ning kuni 1300 eurot käsipagasi kaotsimineku või kahjustumise korral.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle määrusega soovitakse rajada bussisõitjate ühtne õigusraamistik, millega tagatakse neile samaväärne kaitsetase, mis on juba kehtestatud teiste transpordivahendite puhul, nagu rongid ja lennukid. Reisijateveoga tegeleva maanteetranspordi tasandil on tähtis saavutada tingimused, mida saaks võrrelda eri liikmesriikide vedajate ja transpordivahendite vahel – tingimustes peab kindlasti olema sätestatud vastutus sõitjate surma ja vigastuste korral, sõidu tühistamise või hilinemise puhul pakutav hüvitis ja viivitamatu abi, unustamata siinkohal seda, et sõitjatel on võimalik esitada kaebus, kui nad arvavad, et nende õigusi on rikutud.

Olen pettunud, et nõukogu ettepanek on nii ambitsioonitu mitte ainult seetõttu, et sellega vähendati oluliselt määruse kohaldusala, vaid ka seepärast, et sellega vähendati ELi piires bussitransporti kasutavate sõitjate kaitse taset. Ma ei kahtle, et on tähtis säilitada ettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust ja võtta arvesse selle sektori ettevõtjatega seonduvaid eripärasid, sest üldjoontes on siiski tegu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatega. Ometigi on väga tähtis kindlustada tasakaal majandusliku samba ning sõitjate õiguste kaitse samba vahel.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin bussisõitjate õigusi käsitleva raporti poolt, kuna see tähendab seda transpordivahendit kasutavate kodanike õiguste tugevdamist, sh sõidu hilinemise, tühistamise või õnnetuste korral sõitjatele hüvitise maksmist ning puudega inimeste aitamist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Sõitjatel peab transpordivahendist sõltumatult olema õigus kvaliteetsele ja ohutule teenusele. Seepärast arvan, et ettepanek võtta kasutusele ühtlustatud eeskirjad reisijate õiguste kohta bussiveos lähi- ja kaugliinidel kogu ELis on positiivne samm. Lisaks sellele usun ma, et reisijate õigused peaksid peaasjalikult olema samad, olenemata kasutatavast transpordiliigist, välja arvatud juhul, kui see ei sobiks kokku nimetatud transpordiliigi olemusega. Tundub mõistlik, et liikmesriigid kaitsevad oma õigust jätta määruse reguleerimisalast välja teatud linnaliinivedude, linnalähiste liinivedude ning piirkondlike liinivedude teenusepakkujad, tingimusel et selliste erandite tegemise korral järgitakse rahvusvahelisi õigusi või sõitjate õigusi tagavaid lepingulisi kohustusi. Me ei tohiks unustada, et Euroopas ei tegutse ainult suured vedajad vaid ka väikese ja keskmise suurusega transpordiettevõtjad ning et me peame viimaste eest erilist hoolt kandma. Lõpetuseks soovin õnnitleda raportööri ja variraportööre tehtud töö eest nõukoguga ühise keele leidmisel ja loodan, et suudame varsti kokkuleppele jõuda ka selle määruse lõppversiooni osas.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit peaks strateegiliselt juhinduma ning prioritiseerima selliste tingimuste loomist, millega edendatakse ja suurendatakse ühistranspordi kasutamist. Tegu on küsimusega, mis on kliimamuutuste ja linna keskkonnamõjude vastu võitlemise, taastuvenergia kasutamise edendamise ning fossiilkütustest sõltumise vähendamise seisukohast ülimalt tähtsad.

Selles kontekstis rõhutaksin kindlasti veel seda, et raportiga ei kindlustata mitte ainult tõhus ühendusvõrk, vaid ka tingimused mugavuse, kvaliteetsete teenuste, julgeoleku ja abi tagamiseks. Raportis üritatakse vastavusse viia üldsuse õigusi – siinkohal rõhutan veel kord oma muret puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste õiguste osas – ja vajadust arvestada seejuures ka vedajate jätkusuutlikkust, mis on tõsise majanduskriisi kontekstis eriti oluline.

See tähendab, et peame ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse vastavusse viima sõitjate kaitse kõrge tasemega, mis oleks võrreldav teiste transpordivahendite puhul kohaldatud kaitse tasemetega, arvestades seejuures bussitranspordi valdkonna eripärasid.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Teiseks lugemiseks esitatud muudatused suurendavad üldjoontes bussisõitjate õigusi ja me toetame neid. Panime tähele, et heaks kiidetud muudatused täiustasid ka eelmist versiooni, tagades näiteks järgneva:

– sõitjatele peaksid surma või kehavigastustega lõppenud õnnetuste puhul kohalduma vastutuseeskirjad, mis oleksid võrreldavad teistes transpordivahendites rakendatud vastutuseeskirjadega;

– vedajad peaksid vastutama reisijate pagasi kaotsimineku või kahjustamise eest ning sel puhul peaksid kohalduma teistes analoogsetes transpordivahendites rakendatud vastutuseeskirjad;

– vedajad peavad looma nõuetekohased juurdepääsutingimused puudega ning piiratud liikumisvõimega isikutele;

– liikmesriigid peaksid edendama ühistranspordi kasutamist ning looma koostalitusvõimelised ja ühendveopõhised infosüsteemid, kust oleks võimalik saada teavet ajakavade ja hindade kohta – lisaks optimeeriks mitmeliigiline piletimüük eri transpordivahendite kasutamist ja koostalitlusvõimet. Need teenused peaksid olema juurdepääsetavad ka puudega inimestele;

– bussitransporti pakkuvat ettevõtted peaksid vastutama sõitjate surma või kehavigastuste tõttu tekkinud kahjude ja kahjustuste eest, kui need tekkisid transporditeenuste kasutamisega seonduvate õnnetuste korral.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Juba mitmeid kuid on komisjon tähelepanu pööranud tarbijate õigustele, eriti nendele õigustele, mis puudutavad eri transpordiliike kasutavaid sõitjaid. Siiski ei saa komisjon kohelda bussitranspordisektorit, mis koosneb põhiliselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest, nii nagu lennundus- või raudtee-ettevõtjaid ega kehtestada neile kohustusi, mis on võrdeliselt palju piiravamad ja kulukamad väikeettevõtjale, mida ohustab tegevuse lõpetamine, kui suurele rahvusvahelisele ettevõtjale.

Parlamendi ülimalt dogmaatiliste muudatusettepanekute ja nõukogu tunduvalt pragmaatilisema kompromissi vahel haigutav tohutu lõhe on küllaltki kõnekas. Lisaks arvan ma, et tegu on fundamentaalse ebaõiglusega, kui definitsiooni kohaselt Euroopa territooriumi nn vangideks olevad ettevõtted peavad õnnetusjuhtumite puhul kohalduvaid kohustusi täies mahus järgima, samal ajal kui lennundus- ja merendusettevõtjad lähtuvad rahvusvahelistest eeskirjadest, mis võimaldavad neil tegeliku kahju hüvitamisest pääseda, nagu traagiline Rio-Pariisi lennu juhtum tundub näitavat.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Bussisõitjatel peavad olema samad õigused, mis on Euroopa õigusaktidega antud lennu- ja meretransporti kasutavatele isikutele. Bussisõitjad ei saa ega tohi olla ainsad, kellele ühenduse õigusaktide kaitse ei laiene. See on põhiline sõnum, mida ma selle raporti poolt hääletades edastada soovin, ning ma kahetsen tugevalt, et meil ei olnud võimalik kõiki transpordiliike hõlmavat ühist raamistikku luua. Hääletasin paljude muudatusettepanekute poolt, millega sooviti transpordiettevõtetele pagasi kaotsimineku või kahjustamise ning eriti sõitjate vigastuste või surma korral suurem vastutus määrata. Eelkõige toetasin kindlalt ettepanekuid, millega sooviti puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi suurendada ja transport neile juurdepääsetavaks muuta, pakkudes neile ühtlasi teavet juurdepääsetaval moel, kuna see on meie kohus. Olen pettunud, et me ei suutnud leida kompromissi nõukoguga, mis näitas end edasimineku osas üsna vastakast küljest. Kuna tegu ei ole lihtsa teemaga, peab selliste sõitjate õigusi kaitsma Euroopa raamistik ning sügisene lepitusmenetlus annab meile põhjuse seda küsimust uuesti arutada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Antonio Canciani raporti poolt kõigi nende sõitjate nimel, kes peavad kehavigastuste ja pagasi kahjustamise või vedajate teenuste tühistamiste ning hilinemiste korral õiglase hüvitise saama. Sel juhul vastutaksid vedajad sõitjate pagasi kaotsimineku ja kahjustamise eest analoogsetel tingimustel, mis reguleerivad hetkel teiste transpordiliikide teenusepakkumist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjate õiguste kaitsmisele, sest neil peab olema võimalik saada vastavat abi ning kasutada võimalusi, mis muudavad nende jaoks lihtsamaks eelkõige juurdepääsu ühistransporditeenusele. Seetõttu loodan ma, et liikmesriigid teevad hetkeolude ja infrastruktuuri parandamiseks tõsiseid jõupingutusi, et puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele pakutaks nende vajadustele vastavat teenust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Bussisõitjad vajavad kindlasti suuremaid õigusi ning määruse eelnõu teisel lugemisel taastati mõned hädavajalikud sätted, mis puudutasid vedajate vastutust, sõitjate õigusi sõitude hilinemiste ja tühistamise korral ja eelkõige puudega ning piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi. Praegusel hetkel, mil peaksime edendama ühistransporti kui tõhusat ja keskkonnasõbralikku valikut, tagaksid need uued sätted sõitjatele ärateenitud õigused.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Bussisõitjate õiguste ebapiisav reguleerimine on viinud selle õigusloomega seotud resolutsiooni vastuvõtmise vajaduseni, sest sõitjate õigusi peab kaitsma alati olenemata sellest, mis transpordiliiki nad kasutavad. Lisaks on väga tähtis kohandada transpordi infrastruktuur, uued sõidukid ja remonditud kasutatud sõidukid vastavalt piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) ELi asutuste üks ülesandeid on tekkinud konfliktides kodanike poolele astuda, sest ärimaailm teeb kasumi maksimeerimiseks kõik võimaliku. Sellised tegevused riivavad aga tihti puudega inimeste õigusi, keda tihti diskrimineeritakse, kui nad üritavad liikuvad olla ja soovivad transporditeenuseid kasutada. Piiratud liikumisvõimega seonduva diskrimineerimise kaotamine bussitranspordis on suur samm edasi võitluses puudega inimeste võrdse osaluse eest ühiskonnas. Bussitransporditeenuste määruse tähtis funktsioon on teenuse tühistamiste ja hilinemiste hüvitamine, millega oleme tuttavad lennutranspordi valdkonnast. See peaks olema standard kõigi transpordiliikide puhul, kuna see näitab vedaja austust sõitjate vastu. Sama arvan ma eeskirjade kohta, mis kohustavad transpordifirmasid õnnetuste ohvritele hüvitist maksma nii tervisekahjustuste kui ka pagasi kahjustamise korral. Need on sammud õiges suunas, sest need tugevdavad kodanike positsiooni transpordifirmadega suhtlemisel. Neid eeskirju arvestades otsustasin heaks kiita ettepaneku saata teisele lugemisele nõukogu seisukoht nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin poolt ning õnnitlen Antonio Canciani tema raporti eest, mis on minu meelest väga põhjalik! Lisaks tervitan tähelepanu, mida pöörati puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjatele, kelle jaoks tähendab ühistransport ühte põhilist ühiskonda integreerumise viisi, ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele. Enamikul juhtudel pakuvad bussitransporditeenust väikeettevõtjad. Bussisõitjatele tuleks kehtestada õiguste ja tagatiste kogu, mis on juba olemas rongi- ja lennureisijatel, arvestades seejuures ka seda tüüpi teenuse eripärasid. Seetõttu toetan täielikult Antonio Canciani ettepanekut ja tema väga hästi tasakaalustatud lähenemisviisi.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tegu on Euroopa kodanike igapäevaelu mõjutava määrusega, mille vastuvõtmisega on aga kahjuks hiljaks jäädud, kuna Euroopa Parlamendi arvates jääb nõukogu seisukohal puudu ambitsioonikusest ning see on vastuvõetamatu. Just nagu teiste transpordivahenditega reisimisel, on ka bussisõitjatel põhiõigused, mida selle määrusega tagada üritame: õigus saada hüvitist sõidu hilinemise, tühistamise ning pagasi kaotsimineku või kahjustamise eest, puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjate õigus mittediskrimineerimisele ning eelkõige bussijuhtide vastutamine kehavigastuste või surmaga lõppenud õnnetuste korral.

Reisid on viimastel aastatel tunduvalt demokraatlikumateks muutnud ja võime selle üle heameelt tunda. Siiski ei saa me hindu alandada, kui peaksime seejuures ohvriks tooma igal aastal Euroopa maanteedel reisivate sadade tuhandete laste, vanurite ja perede ohutuse. Seda määrust vastu võttes näitas parlament ühtlasi üles soovi teha lõpp ettevõtjate ebaausatele võtetele, mis teevad ahvatlevaid pakkumisi, millega meelitatakse ligi kliente, kellel ei ole just alati alternatiivseid reisimisvõimalusi.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Antonio Canciani raporti poolt, milles käsitleti bussisõitjate õigusi. See määrus on reisijate õiguste kaitsmise seisukohast äärmiselt tähtis, sest sellega kehtestatakse üleeuroopalised eeskirjad sõitjatele enne reisi ja reisi ajal antava teabe, reisi katkemise korral antava abi ja hüvitiste ning piiratud liikumisvõimega inimeste puhul võetavate erimeetmete kohta.

Kuna nõukogu on ilmselgelt eemale tüürinud esimese lugemise ajal meie täiskogu vastu võetud ambitsioonikast lähenemisviisist, näitab meie tänane hääletus seda, kui väga soovime laiaulatuslikku raportit ning kuidas rahulikult lepitusmenetluse poole liigume. Sellest vaatepunktist tunnen erilist rahulolu selge signaali üle, mille nõukogule saadame, kui võtsime täna vastu kõik transpordiettevõtjate vastutust puudutavad muudatusettepanekud, puudutagu need siis pagasi kaotsiminekul ja kahjustamisel makstavat hüvitist või hüvitist, mis tuleb tasuda reisijate vigastuste või, mis veel traagilisem, surma korral. Olen kindel, et nõukogu on meie meelekindlust tähele pannud.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Antonio Canciani soovitus bussisõitjate õiguste kohta võeti vastu – ühtlasi kiideti heaks ka muudatusettepanekud, milles käsitleti tähtsaid aspekte, nagu vastutuseeskirjad õnnetuste korral (2), vastutus pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral (3), vastutus surma või kehavigastuste korral (4) ja täpsem määratletus selle osas, mis puudutab sõitjate eest hoolitsemist reisi hilinemise ja katkemise puhul. Nüüd ootab meid ees lepitusmenetlus.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Kuigi nõukogu ettepanekus jäetakse välja linnaliiniveod ja linnalähised liiniveod ning piirkondlikud liiniveod ning piiriülesed teenused, andes liikmesriikidele võimaluse vältida õigusakti kohaldamist riiklikele teenustele kuni 15 aastat, taastati selles raportis suurel määral algraporti tähtsad meetmed. Need hõlmavad vedajate vastutust, mis peab vastama teiste transpordiliikide puhul rakendatava vastutusega, pöörates siinkohal erilist tähelepanu õnnetuste korral kohustuslikus korras antavale abile ja tehtavatele ettemaksetele, sõitjate õigusi reisi tühistamise ja väljumise hilinemise korral ning puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt.

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänane hääletus bussisõitjate õigusi käsitleva raporti üle toob kaasa muudatusi, mis on ühte pidi küll kulukad, ent samas ka vajalikud tagamaks kõigile eurooplastele võrdsed võimalused antud teenuse kasutamisel. Leian, et igati väärib toetamist põhimõte, et tulevikus ostetavad bussid ja ehitatavad bussijaamad oleksid kasutuskõlblikud ka puuetega ja erivajadustega inimestele. Samuti pean oluliseks täiendavate täpsustuste sisseviimist ja reeglite kehtestamist, et tagada reisijate õigused nii reiside ärajäämisel kui ka seoses pagasi käitlemisega. Euroopa inimesed väärivad täpseid ja konkreetseid reegleid, mis tagavad teenuse kvaliteedi ja täpsustavad osapoolte õigusi ja kohustusi.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasime täna kahe raporti üle, mis on sõitjate igapäevaelu seisukohast ülimalt tähtsad ning millega üritatakse tagada olukord, kus vastavate teenuste kasutajatel on laialdased õigused, mida on võimalik võrrelda teiste transpordivahendite puhul juba kohaldatud õigustega. Nõukogu seisukoht määruse ettepaneku kohta mitte ainult ei tühista komisjoni 2008. aastal esitatud ettepanekut, vaid lisaks tühistatakse sellega ka seisukoht, mille parlament pärast esimest lugemist võttis. Kui me sellega nõustunud oleksime, piiraksime sel moel tuntavalt raporti ulatust ning jätaksime suurema osa bussiteenuse pakkujatest tulevase määruse kohaldusalast välja. Selle asemel sooviksin näha õiguskaitseraamistikku, millega oleksid kaetud olukorrad, nagu pagasi kaotsiminek, hilinemised ja teenuste tühistamine ning millega saaks ettevõtjaid sõitjate vigastuste või surma korral vastutusele võtta.

Seetõttu hääletasin kolleeg Antonio Canciani esitatud muudatusettepanekute poolt, et kindlustada bussireisijatele, eriti puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, selle transpordiliigi kasutamise võimalus ning piisav kaitse tase, pidades siinkohal silmas praegu valitsevaid raskeid majandusolusid ning selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtjate säilitamise vajadust.

Soovitus teisele lugemisele: Inés Ayala Sender (A7-0177/2010)

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Hääletatud raportiga seotud probleemid on järgmised:

– määruse kohaldamisala laiendamine nii, et see hõlmab ka väikelaevu, paneks väikelaevadega tegelevatele ettevõtjatele lisakoormuse ning paljudel juhtudel ei oleks neil võimalik määruse nõudeid järgida;

– mitmes muudatusettepanekus on nõuetele vastamise kohustused esitatud sadamaasutustele. Kui reisiterminalid on erastatud, nagu Malta puhul, peaksid sellised kohustused lasuma sadamaterminalidel, mitte sadamaasutustel;

– hüvituse tasemeid peetakse väga sageli liiga kõrgeteks, samal ajal kui raportis kavandatud viivitusaegu peetakse liiga piiravateks, kui arvestada, et väljumis- ja saabumisaegadest kinnipidamisel sõltub vedu laevadega ilmastikutingimustest palju rohkem kui ükski teine transpordiliik;

– rakendamiseks kavandatud tähtaeg 12 kuud on liiga lühike; sobivam on 24–36 kuu pikkune ajavahemik.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin määruse eelnõu poolt, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi, sest minu meelest on ülioluline suurendada minu eurooplastest kaaskodanike õigusi. Eelkõige tuleb tänu kõnealusele raportile ja reisijate kaitsmise protsessile Euroopa Liidus tugevdada puuetega inimeste ja liikumispuudega inimeste õigusi. Ma hindan ka asjaolu, et raportis võeti arvesse erandlikke asjaolusid. Isegi kui need asjaolud jäävad erakordseteks, siis nende tekkimisel võivad need reisijatele tõsiseid probleeme põhjustada. Raporti eesmärgiks on ka hõlbustada sellistes oludes reisijatele abi andmist, raha tagastamist ja hüvitise maksmist. Kõik see oli seotud hääletamisega teisel lugemisel. Praegu on oluline jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu Nõukoguga, et määrus jõustuks niipea kui võimalik.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Meritsi toimuva reisijateveo turu täielik liberaliseerimine on võimalik saavutada vaid siis, kui tarbijad (mitte ainult ettevõtted) saavad suurimat võimalikku kasu. On ülioluline, et tarbijatele antaks tõhusad õigused tagamaks, et liberaliseerimine võimaldab tegelikku valiku tegemist. Me ei tohiks unustada, et ELi 27 liikmesriigist 22 on rannikuriigid, ning seetõttu on kohustuslik tagada nende transpordiliikide turvalisus ja kindlus, et saaksime nende reisijate kaitsmise meetmed teiste transpordiliikide reisijate kaitsmise meetmetega kooskõlla viia. Tasub meeles pidada, et mõnes küsimuses oli meritsi reisijate õigusi käsitlev määrus killustatud ja riikide lõikes põhjalikult erinev. Selle uue õigusliku struktuuriga saab üldsus eeldada, et viivitus-, tähistamis- ja pardale mitte lubamise olukorrad lahendatakse viivitamatult, ning oodata reisijate kohustuslikku teavitamist ja kaebuste esitamise ja hüvitamise viise.

Ma arvan, et Euroopa Parlamendi sätestatud sätted, milles käsitletakse puudega isikuid ning liikumispuudega reisijaid, on eriti olulised, eelkõige seoses juurdepääsu, mittediskrimineerimise ja abi andmisega. Selliste inimeste vedamisest keeldumise üldine keelamine aitab kaasa võitluse sotsiaalse tõrjutuse vastu ning inimeste Euroopa Liidu, millel ei ole sisepiire.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast ühenduse algatuste õnnestumist määruses reisijate õiguste kohta lennu- ja raudteetranspordis on meil nüüd ettepanek võtta vastu määrus reisijate õiguste kohta meritsi ja siseveeteedel osutatavate veoteenuste puhul. Nendes – nagu ma ütlesin soovituste kohta, mille üle just hääletasime – sätestatakse, et olenemata sellest, millist transpordiliiki reisijad kasutavad, on neil õigus hea kvaliteediga ohutule teenusele. Seepärast arvan, et ettepanek võtta kasutusele ühtlustatud eeskirjad reisijate õiguste kohta bussiveos lähi- ja kaugliinidel kogu ELis on positiivne samm. Lisaks sellele usun ma, et reisijate õigused peaksid peaasjalikult olema samad, olenemata kasutatavast transpordiliigist, välja arvatud juhul, kui see ei sobiks kokku nimetatud transpordiliigi olemusega.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan raportit, kuna see toetab eri ühistranspordiliikide – kas lennu-, mere- või maatransport – kasutajate võrdset kohtlemist ja neile ette nähtud kriteeriume, et tagada, et kodanikud oleksid kaitstud erakorralistes ja erandlikes olukordades, mida meretranspordi puhul ette võib tulla. Kohustus tõendada, et laev ei saa erandlike olude või kahjulike ilmastikutingimuste tõttu veoteenust osutada, peaks lasuma selgelt vedajal. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et ohutuid tingimusi ei tohi unustada ning et need tuleb kõikides oludes oluliseks teha.

Kaebuste süsteem peaks olema reisijatele kättesaadav ja selge. Mulle teeb heameelt see, et kaebuste esitamise, teatamisega viivitamiste, seadmete väljavahetamise ja hüvitamise tähtaega on reisija seisukohast parandatud. Tõrjutuse vastu võitlemine on ELi prioriteet. Seepärast usun ma, et kindlalt tuleks tagada puuetega reisijate ja liikumispuudega reisijate õigused.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Ayala Senderi raporti poolt, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi, sest minu meelest on oluline, et nendel reisijatel oleksid samad õigused ja tagatised nagu lennureisijatel. Olgu tegemist viivituse, rikke, pagasi kaotuse või – mis veelgi tõsisem – õnnetusega, veoettevõtted peavad oma kohustustest kinni pidama ning reisijaid tuleb kaitsta ning vajaduse korral neile nõuetekohast hüvitist maksta. Mul on hea meel konkreetsete meetmete vastuvõtmise üle, millega kohustatakse veoettevõtteid teenindama liikumispuudega inimesi ja oma töötajaid vastavalt koolitama.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Laevadel viibivate reisijatele pakutavad uusi õigusi tuleb tervitada. Paljude Šotimaa piirkondade ellujäämine sõltub reisiparvlaevadest ning on õige, et samades kogukondades elavatele inimestele tagatakse jõuline tarbijakaitse. Õigusakti ELi-ülene iseloom pakub samuti kaitset minu valijatele, kes reisivad välisriikidesse, ja ka paljudele tuhandetele inimestele kogu maailmas, kes Šoti mägismaade ja saarte hiilgust nautima tulevad.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma olen nõus, et ettepanek, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi koos bussireisijate õiguste ettepanekuga, on osa paketist, mille Euroopa Komisjon esitas 2008. aasta detsembris. Nende ettepanekute alus on lennu- ja rongireisijate õigused, mis on sätestatud kehtivates Euroopa Liidu õigusaktides – need õigusaktid on näide väga edukast ELi õigusloomest, mis on andunud liidu kodanikele tegelikud õigused – ja mida on asjaomaste sektorite eripära arvesse võttes laiendatud meritsi ja siseveeteedel osutatavatele reisijateveoteenustele. See transpordiliik muutuks atraktiivsemaks, usaldusväärsemaks ja eri liikmesriikidest pärit vedajatel oleksid võrdsed võimalused. Määruse, milles sätestatakse uued eeskirjad, vastuvõtmine tõhustab üldiselt kõigi reisijate kaitset ning eelkõige puuetega ja liikumispuudega inimeste kaitset. Määruse reguleerimisala liigne laiendamine nii, et see hõlmab ka väikelaevu, tooks aga väikelaevadega tegelevatele ettevõtjatele lisakoormuse ning sellest tulenevalt ei pruugiks paljudel juhtudel neil olla võimalik määruse nõudeid järgida.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit peaks tegelema meritisi ja siseveeteedel reisivate isikute õigustega, et neil oleks kõrgetasemeline kaitse, mis on võrreldav teiste transpordiliikide puhul juba olemasoleva kaitsega. Haiguse, vanuse või mõne muu teguri tõttu liikumispuudega reisijatel peaksid olema täpselt samasugused tingimused nagu teistel reisijatel. See tähendab, et terminalidesse ja sadamatesse tuleb investeerida.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Laevadel viibivatele reisijatele tuleb anda – olenemata sellest, kas nad reisivad siseveeteedel või meritsi – samad õigused nagu neile, kes reisivad lennutransporti või raudteetransporti kasutades. Reisijatel peaks olema ka võimalus esitada nõudeid hüvitise saamiseks. Ka sellisel juhul on eelkõige küsimus erivajadustega inimestele teenuste osutamisest. Ma hääletasin raporti poolt, kuna ma tervitan kogu südamest üldist paketti, mille hulka kuuluvad ka lähi- ja kaugliinibusside reisijate õigused.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ayala soovituse vastuvõtmisega, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi, kinnitati täielikult kokkulepe transpordinõukoguga ja seega lõpetatakse määruse koostamine teisel lugemisel. Pean aga väljendama muret seoses asjaoluga, et üks lisatud muudatusettepanek (muudatusettepanek 82), mille esitasid ühiselt fraktsioonid S&D, PPE, ALDE ja ECR, nõrgestab märkimisväärselt liikumispuudega inimeste õigusi.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Hoolimata asjaolust, et raportis pööratakse erilist tähelepanu liikumispuudega reisijate õigustele ja et reisijaid toetavat õigusakti on tugevdatud, hääletame ettepaneku vastu, kuna usume, et on olemas arvulised piirmäärad, mis õigusakti täiel määral kohaldamist takistavad.

  Laurence J.A.J. Stassen (NI), kirjalikult. – (NL) Hollandi Vabaduspartei muretseb väga reisijate, eelkõige puuetega reisijate õiguste pärast ja seega soovime pakkuda nende reisijate õigustele parimat võimalikku kaitset. Me ei pea aga Euroopa õigusakti õigeks vahendiks reisijate õiguste kaitsmisel. Hollandi Vabaduspartei on seisukohal, et reisijate õiguste piisava kaitse tagamine peaks jääma liikmesriikide kohustuseks. Madalmaad ise on parimal positsioonil spetsiaalselt selleks kohandatud poliitika kujundamiseks. Näiteks Madalmaadel on juba kohalikul tasandil kehtestatud reisijate infrastruktuuri ning meritsi ja siseveeteedel reisivate puuetega reisijate juurdepääsu poliitika. Liikmesriigid, provintsid ja omavalitsusüksused on ise parimal positsioonil, et otsustada, mida riiklike ja kohalike vajaduste rahuldamiseks vaja on.

Lisaks sellele võib Euroopa kehtestatud õigusakt tuua kaasa lisakulusid väikestele terminalidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, mis võib need ettevõtlusest välja tõrjuda. Lisaks sellele toob ettepanek kaasa selle, et Madalmaad maksavad tulevikus lõivu kohanduste eest riikides, kus on enda probleemid. See sundis meid ettepaneku vastu hääletama.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on anda meritsi reisijatele õiguskaitseraamistik, mis on sarnane raudtee- ja lennutranspordis juba olemasolevale raamistikule, pannes eelkõige rõhku puuetega reisijatele ja liikumispuudega reisijatele. Mul on hea meel taas kord märkida, et ettepanekus on viide looduskatastroofidele, mida esineb Euroopas üha rohkem ja rohkem ning mis tekitavad tohutut kahju ja võivad kaasa tuua traagilisi olukordi. Seepärast tuleks neid arvesse võtta, et võimaldada võtta ettevaatusabinõusid ning seejärel nõudeid abi saamiseks esitada.

Ma usun ka, et asjakohane on rõhutada, kui oluline on tagada, et reisijatele, eelkõige kui nad on välismaalased, antav teave esitataks selgelt, eriti kui see on seotud nende õigustega viivituste ja kaebuste korral. Nimetatud põhjustel hääletasin ma nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute poolt.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ma toetan täielikult otsust anda parvlaeva- ja laevareisijatele viivituste või reiside tühistamiste korral hüvitist. Nagu lennundustööstuse puhulgi, väärivad reisijad seda, et neid häirete vastu kaitstakse. Juurdepääs teenustele peaks olema prioriteet ning mul on hea meel näha, et määruses puuetega inimeste õigusi arvesse võetakse – puue ei tohiks olla põhjus reisija pardale mittelubamiseks. Ma loodan, et lähitulevikus astutakse edasisi samme, et jõuda kokkuleppele bussireisijate õigustes, et tagada Euroopas reisivate inimeste kaitse.

Soovitus teisele lugemisele: Antonio Cancian (A7-0174/2010) ja Inés Ayala Sender (A7-0177/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbijate õigusi tuleb kaitsta. Õigusaktis liigutakse õiges suunas, andes laeva- ja bussireisijatele rohkem õigusi. Meretransporti kasutavatel reisijatel on lennu- ja rongireisijatele Euroopa õigusaktides sätestatud õigustega sarnased õigused. Reisijatel on näiteks õigus hüvitisele reisi hilinemise, tühistamise või õnnetuste korral ning puuetega reisijatel on õigus saada abi.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Oleksime võinud täna pidutseda, kui oleksime kiitnud ühiselt heaks kaks määrust, milles käsitletakse meritsi ja siseveeteedel reisijate ning bussisõitjate õigusi, kuid selle asemel lasime oma võimaluse käest. Ma tervitan määruse vastuvõtmist, milles käsitletakse meritsi ja siseveeteedel reisimist! Kaks eelkõige väga positiivset aspekti on uute eeskirjade vastuvõtmine hilinemiste ja tühistamiste ning kõikehõlmava abi tagamise kohta puuetega reisijatele. Hoolimata aga parlamendi suurepärasest tööst, ei ole see suutnud teisel lugemisel võtta vastu määrust, milles käsitletakse bussisõitjate õigusi. Jääb peaaegu mulje, nagu nõukogu ei soovi seda määrust, piirates liialt selle reguleerimisala, lükates edasi selle jõustumise ning pakkudes puuetega inimestele minimaalset kaitset. Me ei taha sektori tuhandetele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele liiga suurt koormust panna, kuid nõuetekohane kaitsestandard tuleb tagada. Ma loodan, et lepitusmenetlusel on võimalik saavutada vastuvõetav kompromiss.

Soovitus teisele lugemisele: Anne E. Jensen (A7-0211/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Raporti eesmärk on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu ja koostalitlusvõime kiirendamine Euroopa Liidu tasandil maanteetranspordis. Ma muretsen alati territoriaalse ühtekuuluvuse parandamise pärast liidus ning usun, et direktiiv kujutab endast sammu edasi selles suunas. Sel põhjusel toetasin seda ning veelgi enam seepärast, et parlamendi transpordi- ja turismikomisjonis vastu võetud kujul seab direktiiv ohtu isikuandmete tasakaalustatud kaitse küsimuse. Loodan seetõttu, et teisel lugemisel saavutatakse nõukoguga kokkulepe, kuna see on direktiiv, mis võib eurooplaste usaldust transporti Euroopa Liidus ainult suurendada.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma toetasin määrust intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kohta maanteetranspordi valdkonnas ja ühenduste kohta teiste transpordiliikidega. Selleks et lahendada üha suurenevaid maanteeinfrastruktuuri probleeme, on ettepanekuid võtta kasutusele tipptasemel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Eelkõige tuleks aga koostada kõik kirjeldused nende transpordiliikide kohta, nagu teave reiside kohta transpordiliikidega, liiklusteenuste osutamise kohta, teave ohutute ja kindlate parkimiskohtade kohta veokitele ja tarbesõidukitele ning hädaabikõnede ühtlustatud kasutuselevõtu kohta kogu Euroopas. Komisjon peaks siiski koostama esmalt aastase tööprogrammi, mida liikmesriigid ellu peavad viima. Liikmesriigid peaksid omakorda võtma vajalikud meetmed, et tagada ühenduses transpordiliikide ja -teenuste tõhus ja ühtlane kasutuselevõtt: maanteetransporditeabe ajakohastamine ning juhtimiskeskuste koostöö.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise tõhusus maanteetranspordi valdkonnas on vaieldamatult oluline. On aga kontrollitud, et intelligentseid transpordisüsteeme kasutatakse killustatult ja ebatõhusalt. Tungivalt on vaja sätestada õiguslik raamistik, mis ühtlustab süsteemide toiminguid ja loob mehhanismi tõhusaks kõigi intelligentsetest transpordisüsteemidest huvitatud osapoolte koostööks. Seepärast toetan intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi vastuvõtmist niipea kui võimalik, et kiirendada selle tehnoloogia rakendamist maanteetranspordi sektoris ja ühendustes teiste transpordiliikidega. See uus direktiiv aitab märkimisväärselt kaasa keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe, maanteetranspordi ohutuse ning reisijate ja kauba liikuvuse parandamisele. Tagada tuleb siseturu nõuetekohane toimimine.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse intelligentseid transpordisüsteeme maanteetranspordi valdkonnas ja ühendustes teiste transpordiliikidega, arvestades, et need võimaldavad korraldada paremini Euroopa transpordisüsteeme, muutes need majanduse ja keskkonna seisukohalt tõhusamaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepaneku eesmärk on luua õiguslik raamistik intelligentsete transpordisüsteemide rakendamiseks Euroopas maanteetranspordi valdkonnas ja ühendustes teiste liikidega (ülemaailmne positsioneerimissüsteem, automaatne signalisatsioonisüsteem ja liikluse kontrollimise vahendid). Selle direktiivi eesmärk on tagada transpordisüsteemis suurem koostalitlusvõime ja luua kõigi intelligentsetest transpordisüsteemidest huvituvate osapoolte tõhus koostöösüsteem. Neli prioriteetset valdkonda on: (i) liikumisteede ja reiside andmete parem kasutamine; (ii) Euroopa transpordikoridoride haldamine; (iii) maanteeohutus; (iv) sõidukite integreerimine transpordi infrastruktuuri. Kõik need eesmärgid aitavad maanteetranspordil saada tõhusamaks, ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks ning tagavad parema koostalitlusvõime teiste transpordiliikidega ning loovad seetõttu tingimused intelligentsete transpordisüsteemide tõhusaks kohaldamiseks. Soovituses esitatud nõukoguga tehtud leping sillutab raportööri sõnul „teed viivituste kaotamiseks intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes ja teenustes ning kaotama vajakajäämised reisimises, muutes transpordi tõhusamaks, turvalisemaks ja ohutumaks, ning aidates kaasa poliitika üldeesmärgi, milleks on muuta transport keskkonnasäästlikumaks, saavutamisele.”

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raamistiku kehtestamisel sellise süsteemi rakendamiseks, mis edendab kooskõlastatud ühendust ja teabe jagamist eri intelligentsete ja maatranspordi süsteemide vahel, on tulevikus keskne roll suurema tõhususe tagamisel maismaal liikumisel Euroopa Liidus.

Selliste maismaaliiklust käsitlevate eri infosüsteemide täielikku potentsiaali ühendamisel ja ühtlustamisel, mis praegu töötavad eraldatult, üksteisest sõltumatult, on suur majanduslik ja sotsiaalne eelis, samuti eelis seoses elukvaliteediga, võimaldades ohutumat ja keskkonnasõbralikumat reiside kavandamist ning lühemaid ja kiiremaid reise. Ülioluline on ka infrastruktuuri ja transpordipoliitika arendamise parem avalik haldus. Kui sellel algatusel peab olema suurem mõju, tahaksin rõhutada, kui oluline on maanteetranspordi tehniliste kirjelduste arendamine, eelkõige seoses ühendustega teiste transpordiliikidega.

Toetan parlamendi seisukohta liikmesriikide kaasamises intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja koostalitlusteenuste kasutuselevõtus ja rõhu asetamist vajadusele tagada tõrgeteta juurdepääs tõhusale koostöömehhanismile kõigi huvipoolte vahel ning selle loomine.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin entusiastlikult raporti poolt, sest see edendab nn intelligentsete transpordisüsteemide arendamist; s.t uute tehnoloogiate kasutamist transpordivaldkonnas. Need süsteemid võimaldavad maanteeliikluse paremat jälgimist ja haldamist ning maanteetranspordi kasutajate suuremat ohutust ja kindlust. Need võimaldavad ohutuma ja odavama maanteetranspordi tagamist ning liiklusummikute ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Sellega seoses kujutab raporti vastuvõtmine endast suurt edasiminekut eurooplaste jaoks, kes on nende uute transpordiga seotud tehnoloogiate tulekust esmased kasusaajad, ja mul on selle üle hea meel.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin dokumendi poolt, sest see kiirendaks intelligentsete transpordisüsteemide lahenduste rakendamist. Mõne viimase aasta jooksul on neid süsteeme rakendatud aeglasemalt kui teiste transpordiliikide süsteeme ning kasutuselevõtt on olnud killustatud, mis toob kaasa riiklike, piirkondlike ja kohalike lahenduste rägastiku. Täiustatud transpordisüsteemide kasutuselevõttu tuleks tervitada ning peame tegema seda tihedas koostöös kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejatega. Seepärast sillutab kokkulepe teed viivituste korvamiseks ning reisimisega seotud puuduste kõrvaldamiseks, muutes transpordi tõhusamaks, ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks ning vähendades sõiduaegu – see oleks transpordi kasutajatele selgelt kasulik.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt maanteetranspordi ja selle ühenduste jaoks teiste transpordiliikidega on hädavajalik süsteemide toimivuse tagamisel, tõrgeteta juurdepääsu tagamisel kõigile transpordivormidele ja mehhanismide loomisel kõigi sidusrühmade vaheliseks koostööks intelligentsete transpordisüsteeide rakendamisel. Selle õigusloomega seotud ettepaneku projekti heakskiitmine on oluline samm intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtul.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kui intelligentseid liiklussüsteeme tegelikult rakendatakse, peavad need olema koostalitlusvõimelised. See on see koht, kus segadus mobiiltelefonitasudega oli meile õppetund: ühised standardid tuleb eelnevalt kehtestada. Mõeldi ka vastastikuse tunnustamise ja andmekaitse üle ja seega annan oma heakskiidu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE on toetanud Jenseni soovitust intelligentsete transpordisüsteemide kohta. Kokkulepe nõukoguga kiideti heaks ja direktiivi koostamine lõpetati teisel lugemisel.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasime raporti poolt, kuna see annab raamistiku intelligentsete transpordisüsteemide jõustamiseks liikmesriikides eesmärgiga luua kooskõlastatud ja ühtne süsteem. Erilist tähelepanu tuleb pöörata eraelu puutumatuse küsimusele, tuues välja kesksed põhimõtted, mida edasiste meetmete puhul kasutada tuleb.

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. – (ET) On väga tervitatav, et tänasel hääletusel kiideti heaks intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine maanteetranspordis ja selle liidesed teiste transpordiliikidega. Olen korduvalt transpordikomisjonis tähelepanu juhtinud intelligentsete transpordisüsteemide kasulikkusele ja vajalikkusele ning muidugi nende kasutamisega kaasnevale mõjule nii transpordile kui ka keskkonnale. On meeldiv, et nõukogu on võrreldes algse seisukohaga oma positsioone muutnud ning toetab antud süsteemide kiiremat ja laialdasemat rakendamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et intelligentsed transpordisüsteemid aitavad meile tagada sujuva ja tõrgeteta liikluse, et suurendada reisijate turvalisust ja säästa keskkonda.

Raport: Dirk Sterckx (A7-0064/2010)

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik meetmed, mille eesmärk on lihtsustada menetlusi ja vabastada ELis transport tarbetutest formaalsustest on tervitatavad ja väärivad minu toetust. Me ei saa unustada, et rohkem bürokraatiat tähendab suuremaid kulusid äriühingutele ja sageli tõhususe kaotust, mida ei saa lubada kriisiaegadel, millest praegu läbi trügime. Me teame, et halduskulud (ja nendest tulenevad lisakulud) on muutnud kauba meritsiveo vähem atraktiivsemaks ning on olnud tõsine takistus selle täielikule väljaarendamisele; seda hoolimata sellest, et see transpordiliik on keskkonnale vähem kahjulik ja seepärast transpordiliik, mida keskkonnasäästliku arengu kontekstis kõige rohkem edendada ja toetada tuleks. Toetangi seetõttu entusiastlikult praegu tutvustatavat ettepanekut haldusmenetluste lihtsustamiseks (tolliformaalsuste vähendamise, tehaste tervisekontrollide suuniste ja dokumentide ratsionaalsemaks muutmise kaudu) ning ma loodan, et see edendab ELis meretransporti.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegusel raske majanduskriisi ja loiduse ajal mitmetes eri sektorites koos raskustega liikmesriikide rahanduses usun ma, et õigusaktide ja määruste lihtsustamine peaks olema prioriteet, et ettevõtete ja institutsioonide tegutsemistingimused tõhusamaks muuta.

Meritsiveos kohaldatakse keerulist haldusmenetlust isegi nende laevade suhtes, mis liiklevad ELi territooriumil asuva kahe sadama vahel ega külasta kolmanda riigi sadamaid, ning see toob kaasa tasusid ja tarbetuid kulusid. Toetan seepärast meetmeid bürokraatia vähendamiseks, mis muudavad uute tehnoloogiate kasutamise kasulikuks ning edendavad ühtse Euroopa ala mõistet, keelates keerukad haldusmenetlused ja tagades halduskoormuste vähendamisega edasise kasu.

See algatus vabastada Euroopa-sisene kaupade meretransport bürokraatiast ning ühtlustada menetlusi eri liikmesriikide sadamates on ülioluline Euroopa piirideta meretranspordi piirkonna edendamisel ja tõhusamate, säästlikumate ja keskkonnasõbralikumate transporditeenuste tingimuste tagamisel.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin veendunult õigusloomega seotud resolutsiooni vastuvõtmise poolt, kuna sellega tehakse haldusformaalsuste lihtsustamissätted kohaldatavaks liikmesriikidesse sisenevate ja sealt väljuvate laevade suhtes. Mul on hea meel, et see kindla häälteenamusega vastu võeti. Nüüd ei kohaldata laevade suhtes enam keerulisi ja korduvaid haldusformaalsusi: kehtestatakse standardeeskiri ning ka uus elektrooniline süsteem, mis võimaldab kiiret ja lihtsat teabe vahetamist laeva ja sadamaasutuse vahel. Raport kujutab endast sammu edasi suure takistusteta Euroopa merevõrgustiku loomise suunas, mida ma mitu aastat nõudnud olen.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ma toetasin raportit, kuna meretranspordis kehtib keeruline haldusmenetlus isegi nende laevade kohta, mis liiklevad ELi territooriumil asuva kahe sadama vahel ega külasta kolmanda riigi sadamaid. Selle tulemus on kaupade laevaveoga seotud täiendav halduskoormus ning vastavalt ka täiendavad kulud. See muudab kaupade meretranspordi vähem atraktiivseks, mis omakorda tähendab, et seda ei kasutata optimaalses ulatuses. Peame edendama elektroonilise teabevahetuse laialdasemat kasutamist ning e-merendussüsteemide, ühtse kontrollpunkti kehtestamist, muutma sadamate liiklusvoo ja ruumikasutuse ratsionaalsemaks, kasutama ühist keelt ning lihtsustama lootsitasõidu loa taotlemise menetlust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Meretransport on kahtlemata üks kõige keskkonnasõbralikumatest transpordiliikidest ning seepärast tuleks seda toetada, et see saaks ELi 2020. aasta strateegias sätestatud keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Rahvusvahelise kriisi ajal hõlmab selle transpordiliigi kasutamise suurendamine laevandusettevõtetelt nõutavate halduskohustustes sisalduvate kulude vähendamist. Seega tuleks ELi õigusaktidega nõutavaid formaalsusi lihtsustada ja ühtlustada. Hädavajalik on luua suur takistusteta Euroopa transpordipiirkond.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE toetas Sterckxi raportit formaalsuste kohta laevadele meresadamates. Kokkulepe nõukoguga kiideti seega heaks ja direktiivi koostamine lõpetati esimesel lugemisel.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Hoolimata asjaolust, et Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomine on Euroopa meretranspordi jaoks ülioluline, kuna see laiendab siseturgu Euroopa-sisesele meretranspordile takistuste kaotamise ja haldusmenetluste lihtsustamise kaudu, mida selle suhtes kohaldatakse, jäime raporti hääletusest kõrvale, kuna raport sisaldab mõnda tundlikku teemat, nagu andmekaitse.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaba liikumise saavutamine Euroopa Liidus hõlmab ka arusaamist Euroopa piirideta merepiirkonna mõistest, mille eesmärk on ELis laevade ja kaupade suhtes kohaldatavate kontrollide kaotamine ja lihtsustamine. Deklareerimisformaalsusi, mida nõutakse laevadelt, mis sisenevad liikmesriigi sadamas või väljuvad sealt, tuleks seepärast lihtsustada ning kehtestatud elektroonilise andmeedastuse süsteem (SafeSeaNet) koos riigisiseste süsteemidega peaks olema koostalitlusvõimeline, juurdepääsetav ja kokkusobiv.

Arvestades, et vähemate formaalsete takistustega merepiirkond võimaldab meretranspordil muutuda atraktiivsemaks ja tõhusamaks ning sellest tulenevalt aitab kaasa seotud tegevuste edendamisele, eriti seotud rannikualadel, näiteks saarte puhul, hääletan ma raportis kavandatud meetmete poolt.

Raport: Mathieu Grosch (A7-0189/2010)

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Üks põhiprobleem lennunduses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel on see, et lennundusel on väga piiratud heitkoguste vähendamise potentsiaal, kuigi siin räägitakse 2% inimtekkelistest heitkogustest (need moodustavad 3% kõigist heitkogustest, arvestades, et loodus tekitab 97%). Ainsad valdkonnad, kus lennundusel on võimalik süsinikdioksiidi vähendada, on: parema tehnoloogia abil – uusimaid juba kasutatakse; tegevuskorra kaudu – kütusehind kindlustas selle, et see kord kehtestati; Ühtse Euroopa Taeva (Single European Sky, SES) kaudu – see sõltub valitsustest ja kujutab endast arutelu, mis algas 40 aastat tagasi: ainus asi, mille me möödunud aprillis saime, oli ühtne tühi Euroopa taevas koos vulkaanituha kriisi – jumala teoga, mille eest lennuettevõtjad on lõivu maksma pidanud –; ja biokütuste abil – kui tõsist valitsuse/ELi investeeringut ei tehta, ei näe need kaubanduslike kogustena iial ilmavalgust.

ELi lennundustööstus on juba raskes olukorras. Raportis soovitatu ei ennusta transpordi jätkusuutlikuks tulevikuks head, eelkõige juhul, kui tahetakse tagada aluslepingus sätestatud liikumisvabadust sellistele inimestele nagu maltalased, kellel puudub ülejäänud ELi piirkondadesse ning maailma piirkondadesse jõudmiseks alternatiivne transpordiliik.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Peame Euroopa transpordisüsteemi üle kolmel põhjusel sügavalt järele mõtlema: Euroopa Liidu laienemine 27 liikmesriigiks, meie keskkonnakohustused ja meie kohustus tagada reisijate ohutus. See mõte on raporti teema, mis minu arvates on vähemalt kahes mõttes asjakohane: esiteks seoses ideega transpordiliikide tõhusast koostalitlusest, mis kinnitab pigem eri transpordiliikide vahelist täiendavust kui konkurentsi, ja teiseks, seoses vajadusega transpordi jätkusuutlikkuse järele, mis nõuab, et teeksime tööd süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgil transpordis ja ka intelligentsete transpordisüsteemide arendamise nimel. Toetasin siiski punkti 32 kohta esitatud muudatusettepanekut, millega võeti kasutusele Euroopa transpordifondi mõiste. Mulle tudub, et sõltumatu transpordi jaoks määratud fond võib kahjustada ühtekuuluvuspoliitika sidusust, mille fondidest 60% on eraldatud transpordile. Struktuurifondide korralduse üle tuleb ühiselt ja ülemaailmselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis järele mõelda.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Ma hääletasin raporti poolt, sest transpordisektoris on vaja selget ja järjepidevat poliitikat. Transpordiküsimused on ühtses turus kesksel kohal: transpordisektor loob töökohti, annab toetust ja abi ettevõtlusele kogu Euroopas ja toetab Euroopas jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Raportis taotletakse paremaid tulemusi ja kõrgemaid keskkonnastandardeid. Lisaks sellele tuleb anda prioriteet kindlusele transpordipoliitikas ning raportis palutakse, et komisjon laseks teha uuringu turvastandardite ja sätete kohta, mis käsitlevad liikmesriikides kiiruse ületamist, et edendada parimaid tavasid.

Kui on vaja saavutada märkimisväärseid tulemusi, tuleb minu arvates püstitada kindlad eesmärgid. Raportis mainitakse eesmärki vähendada maanteekasutajate, jalakäijate ja sõidukijuhtide surmajuhtumite ning raskete vigastuste arvu 40%. Iirimaa on sellega seoses juba tubli olnud ning saanud sel aastal Euroopa Transpordiohutuse Nõukogult kiita. Alates 2001. aastast on surmaga lõppenud õnnetuste arv Iirimaa teedel vähenenud 41% ja raportiga on võimalik seda veelgi parandada.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Transpordisektor on Euroopa ühisturu loomiseks väga oluline. Lisaks sellele on see sektor ELi ja selle piirkondade arengu oluline element, sest sektor vastutab ELi sisemajanduse koguproduktist 10% ja rohkem kui 10 miljoni töökoha loomise eest. Peame sel põhjusel tagama suurema juurdepääsu transpordile, infrastruktuuri ühenduste loomise ja täiustamise ning edendama eri transpordiliike. Peame ka võitlema põhiprobleemiga – liikluse negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale – ja saavutama transpordist lähtuva süsinikdioksiidi hulga vähendamise, kasutades jätkusuutlikke meetmeid, nagu eri allikatest saadud energialiikide kooskõlastamine, teadusliku uurimistegevuse toetamine ja keskkonnale vähemohtlike tehnoloogiate ja transpordiliikide arendamine. Selleks aga, et neid ülesandeid täita, vajame suuremat rahastamist mitte ainult liikmesriikidest, vaid ka ELi fondidest.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Transpordisektor on Euroopas ülioluline seoses teenusega, mida see Euroopa avalikkusele pakub ning ka seoses tööhõive ja keskkonnamõjuga. Resolutsioon loob Euroopa transpordipoliitika põhiidee järgmiseks kümneks aastaks, kusjuures põhitähelepanu pööratakse transpordisüsteemide mõju vähendamisele kliimamuutuste probleemile reageerimisel. 25% kogu süsinikdioksiidi heitkogusest Euroopas johtub transpordist. Ülioluline on, et oleks keskkonnasäästlikumaid sõidukeid ja tõhusamaid transpordisüsteeme, et seda mõju vähendada.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Raport transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta on positiivne signaal tõhusa ja ühtse transpordi Euroopa kasuks. Sõidukite vastastikuse tunnustamise ja neile loa andmise menetluste kiirendamiseta on juurdepääs turule jätkuvalt pikk ja kulukas. Vähem maanteetransporti, rohkem raudtee-, jõe- ja mereühendusi kaubaveoks, keskkonda, mis on kaitstud – need kavad maalivad meile pildi ideaalsest Euroopast. Tegelikkus on siiski natuke erinev. Kõik need kavad on poliitilise tahte, liikmesriikidevahelise kooskõlastamise ja rahastamise puudumise tõttu hiljaks jäänud. Ühise eesmärgi kohta ei ole just eriti palju tõendeid. Euroopa Liit peab kuni 2020. aastani silmitsi seisma paljude väljakutsetega: järgmine Euroopa Komisjoni valge raamat transpordipoliitika kohta järgmiseks kümneks aastaks kujutab endast võimalust töötada välja ülemaailmne, ühtne ja kõikehõlmav strateegia, mis suudab eelolevate aastate väljakutsetele reageerida. Resolutsioon, mille just vastu võtsime, on tugev signaal Euroopa Komisjonile, esimene hüppelaud sellele strateegiale, ning selle eesmärk on anda transpordile Euroopa poliitikas taas kord oma koht.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin transpordi jätkusuutlikku tulevikku käsitleva raporti poolt, kuna transpordi jätkusuutlikkus on põhilise tähtsusega mitte üksnes keskkonna seisukohast, vaid ka ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse huvides. Vaja on suuremaid jõupingutusi ja uuenduslikke investeerimisviise, mis võimaldavad üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamise lõpetamist ning tagavad kekspikas ja pikas perspektiivis transpordi jätkusuutliku arengu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vastavalt raportis sisalduvatele andmetele moodustab ELi transpordisektor 10% maailma SKPst, annab tööd rohkem kui 10 miljonile inimesele ning põhjustab 25% kogu süsinikdioksiidi heitkogusest. Need arvud näitavad veelgi ilmsemalt, et rääkimine ELi tulevikust, ELi 2020. aasta strateegiast või isegi ühtekuuluvuspoliitikast, tähendab rääkimist transpordist. Kui transpordipoliitika peaks seadma esikohale reisijate ja kasutajate ohutuse (ja sel põhjusel oleme täna kiitnud heaks kaks reisijate õigusi käsitlevat algatust), ei tohi see unustada teisi eesmärke, nagu kõigi piirkondade sidus ja ühtlane areng, rannikuala ja sisemaa ning suurte linnade ühendamine ebasoodsas olukorras olevate piirkondadega või keskkonnakaitse ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, seades esikohale kõige vähem saastava transpordiliigi, nagu mere- ja raudteetransport, mis tuleks kaubaveos prioriteediks seada. Siseturu väljakujundamiseks praktikas ja inimeste ning kaupade vaba liikumise võimaldamiseks on sobiv ja tõhus transpordivõrgustik põhitähtsusega. Ka sel põhjusel hääletasime täna intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva ettepaneku poolt, mis teeb võimalikuks ühtsema, ohutuma ja tõhusama Euroopa.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Transpordisektor on Euroopa siseturul väga oluline. See sektor võimaldab tõhusalt inimeste ja kaupade vaba liikumist kogu ELis. Transpordisektor on ka ELi ja selle piirkondade arengu jaoks oluline element ning sellel on otsene mõju piirkondade sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Sel põhjusel ei tohiks transpordipoliitikat teistest poliitikavaldkondadest lahutada, olgu nendeks siis regionaal-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- või tööhõivepoliitika. Transpordisektorist tuleneb 10% ELi jõukusest ja sellega luuakse rohkem kui kümme miljonit töökohta, kuid see põhjustab ka umbes 25% kogu süsinikdioksiidi heitkogustest. Tahaksin sel põhjusel juhtida tähelepanu sellele, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine transpordis peaks olema prioriteet. Sellega seoses väärib mainimist väliskulude sisestamise võimalus.

Väliskulude sisestamine võib aga ainult kahel tingimusel anda olulise panuse heitgaaside ja liiklusmüra ning ka transpordi kitsaskohtade vähendamiseks: ühelt poolt peaks väliskulude sisestamine hõlmama kõiki transpordiliike ja teiselt poolt peab tulusid kasutama infrastruktuuri jätkusuutlikkuse huvides.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport sisaldab suuniseid transpordisektori tuleviku jaoks, mida peame kahtlemata hädavajalikuks, nagu selliste transpordiliikide uurimine, mis on keskkonna seisukohalt jätkusuutlikumad, ning nende sobiv ühendamine, jätkusuutlike linnaliikluse kavade koostamine, ühistranspordi edendamine, reisijate õiguste – eriti liikumispuudega reisijate õiguste – tunnistamine, maanteeohutuse suurendamise nimel meetmete vastuvõtmine ning sektori töötajate õiguste austamine. Sellest hoolimata on see suuniseid käsitlev deklaratsioon, mida tuleb täita vastuolus rõhuasetusega lõplikule siseturu väljakujundamisele. Teisisõnu on see vastuolus nõudmisega, et sektorit käsitlevaid õigusakte tuleb lihtsustada, olgu siis raudtee-, mere- ja rannikutranspordis või lennutranspordis.

Nagu näitab selgelt eri liikmesriikide kogemus (raportist välja jäetud), toob ühistranspordisektori lammutamine, selle erastamine ja seejärel kasumiloogikale allutamine, kaotades sellelt avalikkuse demokraatliku kontrolli, kaasa tulemused, mis on raportis väljendatud kavatsustele täpselt vastupidised. Tulemuseks on häbiväärne teenuse halvenemine, mille puhul kaob selle sotsiaalne funktsioon ega kujuta endast enam kvaliteedi ja juurdepääsetavuse eripära ohutuse tasandil või muu hulgas töötajate õiguste eripära.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Groschi raport on suurepärane lähtepunkt ajal, mil ootame Euroopa Komisjoni valget raamatut. Koostalitluse ja koostalitlusvõime arendamine, eelkõige keskendumine ohutuse küsimusele (mis tuleb mõnes sektoris tagada ametite tõhustatud rolli abil), lõplik ühtse turu väljakujundamine ja investeerimine intelligentsetesse transpordisüsteemidesse ning arendustegevus on suunised, mida järgida tuleb. Kuid üks suurimatest ees ootavatest väljakutsetest, milleta teisi eesmärke eirata võidakse, on TEN-T võrkude piisava rahastamise tagamine, alates järgmisest finantsperspektiivist asjakohase fondi loomise kaudu. Sellest perspektiivist tuleb Vahemerd käsitleda loodusliku ühendusena ELi ja maailma idaosa tekkivate turgude vahel. Lõpetuseks olen nõus vajadusega suuremateks investeeringuteks linlikku liikumiskeskkonda ja kaasaegsesse kaubaveo logistikasse, et vähendada ummikuid ja saasteainete heitkoguseid.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Raportis nõutakse ohutumat tõhusamat transporti, mis tekitab vähem saastet. Teisisõnu, vaid väga konventsionaalseid ja ilmseid asju.

Siiski köitsid mõned punktid meie tähelepanu ja ajendasid meid raporti vastu hääletama: pidev keskendumine CO2 heitkogustele koos siduvate eesmärkidega, kusjuures samal ajal mainitakse meretranspordi SOx ja NOx heitkogused üksnes möödaminnes ning tegelikult omistatakse neile ökoloogilisi eeliseid; ettepanek luua Euroopa maanteetranspordi amet, mille asjakohasus on rohkem kui kahtlane, arvestades tõhususe vähenemise, märkimisväärsete kulude ja arvukate Euroopa ametite juhusliku haldamisega seotud kriitikat; ettepanek luua Euroopa transpordifond ning sellest tulenevad lisakulud, ilma et esitataks üksikasju selle kohta, kuidas seda rahastatakse; ja eelkõige taas kord väitmine, et sektori suurem liberaliseerimine ja rannikunavigatsiooni suurendamine lahendaks kõik meie probleemid.

Ometi teame, et sellel liberaliseerimisel oli negatiivne mõju, eelkõige olemasoleva raudteeinfrastruktuuri korrashoidmisele ja seega ohutusele. Teame ka või peaksime teadma, kui suuri ebaõiglase konkurentsi probleeme tekitab riigisisese transpordi avamine välisriikide ettevõtjatele.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Parlament on saatnud täna välja jõulise sõnumi, et Euroopa peab liikuma jätkusuutlikuma transpordi suunas. Minu kodumaal Šotimaal on üks kõige ambitsioonikamaid kliimamuutuste õigusakte maailmas ning Šoti valitsus edendab aktiivselt jätkusuutliku transpordi algatusi, sealhulgas rattasõidu ja jalgsikäimise toetamine, vähe süsinikdioksiid heitkoguseid tekitavad sõidukid ja alternatiivsed kütused. Tänane hääletus nõuab tihedamat ühendamist kogu Euroopas.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma kiitsin raporti viimase versiooni heaks. Mul on suuri lisatingimusi seoses hääletamisega muudatusettepaneku nr 6 üle, mille esitas üks Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmete rühm.

Esialgse teksti põhiidee oli, et ühtekuuluvusfondi kasutamata vahendeid võib kasutada transpordi investeeringuvajaduste investeerimiseks. Seda õigustavad abisaajate liikmesriikide investeerimisvajadused, mida võib Poola näitel väga lihtsalt näha. Lisaks sellele eeldasime, et TEN-T saab ligi 23 miljardi euro suuruse summa, kuid saime sellest kolm korda väiksema summa. Muudatusettepanekuga 6 ei anta transpordile lisavahendeid ega vabastata vahendeid, mida kavandatud rakendusteks ei kasutata. Selle asemel, et fondi paindlikumaks muuta, oleme saavutanud fondi, millel ei ole üldse mingit paindlikkust. Sooviksin tänada kaasparlamendiliikmeid Euroopa Parlamendist, kes hääletasid muudatusettepaneku nr 6 tagasilükkamise poolt.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Transpordil on mitmeotstarbeline iseloom, mida mõjutavad otseselt majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed küsimused. See on oluline tegur Euroopa Liidu ja selle piirkondade arengus ning ülioluline Euroopa majanduse jaoks. Transpordisektor loob orienteeruvalt 7% Euroopa Liidu SKPst ja annab rohkem kui 5% kõigist töökohtadest.

Samal ajal pakub transport kodanikele juurdepääsu paljudele vabadustele, mida nad naudivad, nagu vabadus töötada ja elada eri maailma osades, vabadus teha äri ja luua isiklikke kontakte.

Ma hääletasin raporti poolt ja toetan Euroopa transpordipoliitika eesmärki: luua jätkusuutlik transpordisüsteem, mis vastab kõigile meie kodanike majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele vajadustele, ja toetada ühiskonda, mis soodustab kaasatust, ja täiesti ühtse, konkurentsivõimelise Euroopa loomist.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See tekst ei taga vahendeid kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kehtestamiseks, mis on transpordisektoris hädavajalikud. Asetades end süsinikdioksiidituru konteksti, võimaldades suurema lennuliikluse võimalust, toetades selle sektori kindlat liberaliseerimist, et suurendada konkurentsivõimet, nullib raport kõik oma nime väärivad ökoloogilised nõuded.

Sellega, et raportis käsitletakse üksnes infrastruktuuri ja üldse mitte sektori töötajate palgatingimusi, kajastab raport sotsiaalset ükskõiksust, mis kujutab endast kahjutekitava liberalismi allkirja, mis Euroopa projekti tapab. Ma hääletan selle raporti vastu!

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Transpordisektor on ELi ja selle piirkondade arengu jaoks ülioluline ning sellel on otsene mõju piirkondade konkurentsivõimele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. See aitab ka kaasa siseturu arengule ja konsolideerimisele. Arvestades transpordisektori olulisust majanduses, mängib sektor ELi 2020. aasta strateegias olulist rolli, eriti seoses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega. Seega on vaja – hoolimata sektori tähtsusest majandusele, tööhõivele ja tööalasele ning eraviisilisele liikuvusele üldsuse seas – investeeringuid transpordi parendamiseks keskkonna seisukohalt, eriti seoses maanteetranspordi ja ohutusega, kuna sektor põhjustas 2008. aastal orienteeruvalt 39 000 inimese surma. Seega on hoolimata kriisist, mis kõnealusele sektorile kahjulikku mõju avaldas, aeg võtta ette sektori suurem ümberkujundamine, muutes selle ohutumaks, jätkusuutlikumaks ja tõhusamaks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Oleme jätkusuutlikkuse saavutamisel transpordis sama kaugel nagu alati. Probleem ei seisne ainult kooskõlastamise puudumises riikides endis, vaid ka riikide vahel, nagu näeme piiriülese raudteetranspordi puhul. Oleme ajakavast kaugel maas isegi TEN-projektides sisalduvate oluliste transpordiühendustega, rääkimata sellest, et oleme kilomeetrite kaugusel kooskõlastatud ajakavadest, mida jälle nõutud on. Raport on peaaegu vanade täitmata strateegiate kordamine, mistõttu keeldusin hääletamisest.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Täiskogul vastuvõetud tekstis nõutakse, et Euroopa astuks sammu edasi sellises eriti tundlikus sektoris nagu transport, mis on ühtse turu tugipunkt. Sellest sõltub inimeste ja kaupade liikumine ning see tagab tööhõive ja majanduskasvu jaoks vajaliku territoriaalse ühtekuuluvuse koos kulude jagunemise ja keskkonnakaitsega.

Me oleme arvamusel, et rohkem tuleks tähelepanu pöörata ka ohutusele transpordisektoris seoses transporditavate kaupade ja reisijate ohutuse ning võrgu ohutusega üldiselt.

Euroopa majandus ja seega ka tööhõive sõltuvad transpordi jätkusuutlikust tulevikust. Selle tulemusel peab liit tegema kiiresti tööd, et anda liikmesriikidele kiireloomulised eesmärgid, nagu väikeinfrastruktuuri väljakujundamise tähtaeg, mille puudumine takistab kaupade ja inimeste tõrgeteta liikumist, tekitades majandusele tõsist kahju ja suurendades saastet.

Vajame seepärast kogu Euroopas sarnaseid tähtaegu nende tööde lõpetamiseks ning ka teatavaid tähtaegu maanteede või raudteede parandamiseks, mis loodusnähtuste või ettenägematute sündmuste tõttu suletud on. Maanteetranspordi mingi osa ümberkujundamine raudtee- või veetranspordiks, mida on tänaseni aeglustanud liiga rohked viivitused, on vajalik selleks, et vältida töökohtade kaotust ja selle tagajärjel ühe elanikkonna osa vaesumist.

Lõpuks tuleb erilist tähelepanu pöörata äärepoolsemate ja elujõulise infrastruktuuri puudumise tõttu jätkuvalt ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Groschi raporti poolt, sest usun, et raportis sisalduvad suunised ja nõuded on tasakaalustatud ning nende eesmärgiks on transpordi jätkusuutlik areng, mis toetab majanduskasvu ja Euroopa enda kasvu jaoks strateegiliselt olulist sektorit ja tegeleb samas ka keskkonnaküsimustega.

Transpordisektor aitab kaasa ELi arengule ja konkurentsivõimele ning siseturu lõplikule väljakujundamisele ning mõjutab ka kodanike elukvaliteeti. Koostalitlus, avalike teenuste kvaliteet, täiustatud pikaajalised infrastruktuuri- ja tehnilise koostalitlusvõime kavad ning tehnoloogilise uuendustegevuse, teadusuuringute, energiatõhususe, keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ohutuse toetamine on üliolulised tegurid, mida komisjon loodetavasti eelolevat valget raamatut koostades arvesse võtab.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine liikluses on oluline poliitiline eesmärk, millega tuleb tulevikus suurema pühendumusega tegelda, kuna lisaks sellele on suur probleem transpordi mõju tervisele ja keskkonnale, eriti seoses jõupingutustega kliimamuutusevastases võitluses.

Selline süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine võib ainult kahel tingimusel anda olulise panuse heitgaaside hulga ja liiklusmüra ning transpordi kitsaskohtade vähendamiseks: väliskulude sisestamine peab hõlmama kõiki transpordiliike ja saadud tulusid tuleb kasutada infrastruktuuri jätkusuutlikkuse parandamiseks.

Arvesse tuleb võtta finants- ja majanduskriisi mõju transpordisektorile, kuna selgus, et see sektor oli kriisi suhtes väga haavatav. Kriisi peab nägema kui võimalust investeeringute toetamise kaudu tulevikus transpordivaldkonda sihipäraselt toetada. Need investeeringud ei peaks tagama üksnes kiire abi, vaid aitama ka parandada keskkonnatulemusi ning ohutust ja luua ka uusi keskkonnasäästlikke töökohti nii riigisiseste vahendite kui ka Euroopa poliitiliste vahendite arendamise kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peavad jätkama parimate tavade vahetamist (näiteks linnapeade pakti ja CIVITASe algatuse raames), võimaldades kogukondadel teiste Euroopa kodanike kogemustest õppida.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Groschi omaalgatuslik raport transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta võeti vastu suure häälteenamusega (559 poolt-, 34 vastuhäält ja 82 erapooletut). Fraktsioon Verts/ALE hääletas poolt. Kahjuks lükati tagasi meie muudatusettepanek 4 (CO2 vähendamise kohta 30% kogu transpordisektoris (169 poolt- ja 497 vastuhäält)) ning muudatusettepanek 5 (ELi jätkusuutliku infrastruktuuri kaasrahastamiskriteeriumide kohta (123 poolt- ja 540 vastuhäält)). Ka regionaalarengu komisjoni muudatusettepanek 6 (transpordifondi loomise asemel ELi transpordi kaasrahastamise kohta) lükati tagasi napi häälteenamusega (311 poolt- ja 364 vastuhäält).

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Ettepanek on komisjoni valge raamatu, milles pööratakse erilist tähelepanu keskkonnakaitsele, koostamise alus. Toetame resolutsiooni hoolimata parlamendi juba võetud liiga äärmuslikest seisukohtadest tulenevatest riskidest. Peame tasakaalustama vajadust kaitsta keskkonda praeguse majanduskriisiga, mida läbi elame. Suhtume positiivselt suure rõhu asetamisele ohutusele.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – (SV) Raport mõjutab eelolevat rohelist raamatut ühtse transpordipoliitika kohta. Hääletasin raporti vastu, kuna selles toetatakse transpordipoliitika täielikku liberaliseerimist. Liikmesriike sunnitakse loobuma suurest osast oma rahandus- ja sotsiaalpoliitikast ning ka sellistest valdkondadest nagu haridus ja koolitus – küsimustest, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu arvates on transpordisektor Euroopa Liidu ja selle piirkondade arengu jaoks oluline, arvestades selle otsest mõju piirkondade konkurentsivõimele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning selle olulist panust Euroopa siseturu tõhusasse loomisesse. Oluline on näha ette transpordi tulevikku seoses jätkusuutlikkuse ja koostalitlusvõimega ning selles mõttes tervitan dokumendi ettepanekuid, milles sätestatakse eesmärgid, mis on vaja saavutada 2020. aastaks, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja nende kahjulikke tagajärgi. Näen positiivses valguses ka tõhusa koostalitluse ideed, mis on veelgi asjakohasem äärepoolseimates piirkondades, nagu Madeira, eelkõige selles osas, mis puudutab maantee-, mere- ja lennutranspordi ühendamist.

Ma ei toeta siiski algatust luua erifond transpordisektori edendamiseks, kuna olen seisukohal, et selline rahastamine peaks toimuma jätkuvalt juba olemasolevate vahenditega, mis juhinduvad ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidest, mille kooskõlastamist tuleks eri Euroopa poliitikavaldkondade elluviimisel hõlbustada.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin transpordi jätkusuutlikku tulevikku käsitleva Groschi raporti poolt, kuna usun, et raporti soovitused peaksid sisalduma tulevases valges raamatus üleeuroopalise transpordi arengu kohta.

Transpordisektor on ELi majandusliku arengu ja konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt keskse tähtsusega sektor. Kahjuks on sellele sektorile eraldatavad rahalised vahendid siiski ebapiisavad. TEN-T eelarve ajavahemikuks 2007–2013 on kõigest 8,013 miljardit eurot, samas kui ühtekuuluvuspoliitika kaudu transpordile eraldatud vahendid moodustavad kõigest 11% sellele poliitikavaldkonnale eraldatud eelarvest.

Ma kutsun ELi üles eraldama üleeuroopalise transpordisüsteemi arendamiseks ning selle integreerimiseks teiste transpordisüsteemidega ELi naaberriikides täiendavaid rahalisi vahendeid, mistõttu hääletasin muudatusettepaneku nr 6 vastu. Selle muudatusettepaneku eesmärk on luua transpordifondi – millel on rohkem vahendeid kui juba ELi eelarves olevad vahendid – asutamise asemel mehhanism praeguste eri transpordi rahastamise vahendite kasutamise kooskõlastamiseks. On enesestmõistetav, et EL peab paremini kooskõlastama olemasolevaid transpordi rahastamise allikaid, kuid tingimata on vaja luua uusi vahendeid transpordi infrastruktuuri arendamisega kaasneva töö rahastamiseks.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – Praegu on Balti riigid suures ulatuses Euroopa transpordivõrgust eraldatud. Peame püüdma Läänemere piirkonda integreerida tihedamalt TEN-T prioriteetsetesse telgedesse, sealhulgas telge Berliinist läänemere rannikule (TEN-T 1) ja merekiirteedesse (TEN-T 21). Suuremat rõhku tuleks panna lähimereveole ja siseveeteede transpordile, mis on kulutõhus ja üha keskkonnasõbralikum. Selleks et tulevikus konkurentsivõimeliseks jääda, peavad paljud sadamad – nagu Klaipeda Leedus – oma infrastruktuuri kaasajastama. Siiski ei tohi unustada finantskriisi mõju transpordisektorile. Arvestades vajalike transpordiinvesteeringute ulatust, on ülioluline tagada Euroopa koostöö ja kaalutletult projekte prioritiseerida. Transport tähendab rohkemat kui pelgalt veokeid, liiklust ja tariife. Transport on seotud ka inimeste ja kaupade vaba liikumise ning Euroopa ühtse turu väljaarendamisega. Samuti hoogustab see tööhõivet. Eelkõige, nagu hiljutised väga olulised rongi- ja lennuõnnetused traagiliselt meile meelde tuletasid, peab ohutus kuuluma jätkuvalt tulevase transpordipoliitika prioriteetsete valdkondade hulka.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul on tänase hääletuse tulemuste pärast hea meel. Groschi raportis on kavandatud ebatavaliselt ambitsioonikate eesmärkide saavutamine 2020. aastaks. Muu hulgas toetatakse raportis maanteeohutuse parandamist, surmaga lõppevate õnnetuste vähendamist 40%, maanteetranspordist tuleva süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist 20% ning bussi-, trammi- ja rongireisijate arvu kahekordistamist.

Ma nõustun dokumendi üldise sõnumiga: oluline on luua transpordi kui siseturu põhitähtsusega sektori tulevikust jätkusuutlik ja sidus nägemus, mis tagaks inimeste ja kaupade vaba liikumise ning kogu Euroopa Liidu territoriaalse ühtekuuluvuse.

Siiski ei saa ma nõustuda ühega raportööri ettepanekutest. Mul on kahtlusi seoses ettepanekuga luua transpordifond. Tulevikus võib see põhjustada eemaldumist praegusest süsteemist, mille puhul struktuurifondid eraldatakse ühtekuuluvusfondist.

Raport: Carlos José Iturgaiz Angulo (A7-0186/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Lissaboni leping võimaldas meil kinnitada õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, mis sobib hästi Euroopa kodakondsuse protsessi loomisega. Jätkuv segadus Euroopa ja riiklike pädevuste ning Euroopa institutsioonide pädevuste vahel rõhutab aga asjaolu, et Euroopa kodanikud ei ole veel täielikult oma õigustest teadlikud. Seepärast toetasin raporti poolt hääletamisega parema teabe andmise kehtestamist seoses petitsioonide esitamise korraga. Petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole pöördumine peab lubama kodanikel jagada Euroopa Parlamendiga oma muresid seoses eri Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja nende igapäevaelu käsitlevate õigusaktidega. Raportis on kavandatud eri võimalusi, mis tunduvad mulle mõistlikena, nagu petitsioonidele pühendatud veebilehtede täiustamine parlamendi portaalis või ühtse teabepunkti loomine, mis kodanikke juhendada võiks.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlamendi valib rahvas otse. Euroopa avalikkusel on petitsiooniõiguse kaudu võimalus pöörduda oma esindajate poole, kui leitakse, et isikuõigusi on rikutud. Parlamendil on kohustus olukorda uurida ja teha kõik võimalik, et sellised rikkumised lõpetada, tagades avalikkusele kõige asjakohasemad ja kiiremad õiguskaitsevahendid. Petitsioonide arv on üha suurenenud, kuigi kõiki neid ei ole vastu võetud, mis näitab, et üha rohkem üksikisikuid saab sellest õigusest teadlikuks. See võimaldab hinnata Euroopa õigusaktide mõju kodanike igapäevaelule.

Lissaboni lepingus kinnitati see õigus kui Euroopa kodakondsuse nurgakivi ning loodi vajalikud tingimused avalikkuse laialdasemaks osalemiseks ELi otsuste tegemise protsessis, et tugevdada selle legitiimsust ja aruandekohustust. Arvan, et on ülioluline luua stiimuleid suuremaks osaluseks. Sellise portaali loomine, mis hõlmab interaktiivset mudelit koos petitsioonide esitamiseks vajalike sammudega, võiks sellele avalikkuse teavitamisega petitsioonide võimalikest tulemustest ja käsitletud valdkondadest abiks olla.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletan raporti põhipunktide poolt ja õnnitlen petitsioonikomisjoni 2009. aastal tehtud töö puhul. See oli eriti suuri väljakutseid pakkuv aasta parlamendikomisjonile, mille tegevuskava paneb paika avalikkus, kasutades oma õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole.

Lissaboni lepingu jõustumine kinnitab veel kord, et õigus esitada petitsioone on üks Euroopa kodakondsuse nurgakive. Statistilised andmed vastuvõetamatute petitsioonide kohta näitavad aga, et kõik, kes parlamendi poole pöörduvad, ei kasuta nõuetekohaselt õigust esitada petitsioone kui vahendit, mis võimaldab Euroopa avalikkusel pöörduda parlamendi poole muredega poliitikavaldkondade ja Euroopa õigusaktide mõju pärast igapäevaelule.

See asjaolu näitab vajadust jätkata jõupingutusi teavitada Euroopa avalikkust ja anda Euroopa avalikkusele selgitusi nende käsutuses olevate ELi mehhanismide ja vahendite kohta. Seega tervitan ettepanekut luua ühtne Euroopa Liidu aken, mille eesmärk on juhendada Euroopa avalikkuse liikmeid, kui nad kõigile oma õiguste rikkumisena käsitletavatele küsimustele vastuseid ja lahendusi otsivad.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni leping, mis jõustus 1. detsembril 2009, lõi vajalikud tingimused avalikkuse laialdasemaks osalemiseks ELi otsuste tegemise protsessis eemärgiga tugevdada selle legitiimsust ja vastutust. On selge, et Euroopa õigusaktidel on avalikkusele otsene mõju, mispärast tuleks toetada avalikkuse jõulist osalevat lähenemisviisi, et teha märkusi õigusaktide tugevate, nõrkade külgede ja seaduselünkade kohta. Lissaboni lepingus sätestatud petitsiooniõigusega sätestatakse Euroopa avalikkuse võimalus pöörduda parlamendi poole alati, kui inimesed tunnevad, et nende õigusi on rikutud.

Parlament korraldab petitsioonikomisjoni kaudu uurimuse ja püüab kõigile rikkumistele lahenduse leida. Ma olen kindel, et parlament osaleb kodanike algatuse õiguse sõnastamisel, nii et see vahend saavutab täielikult oma eesmärgi ning tagab ELi otsuste tegemise protsessi suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse, võimaldades avalikkusel anda soovitusi ELi õiguse parandamiseks või täiendamiseks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Petitsioonikomisjoni aastaaruanne näitas, et Euroopa avalikkusel on petitsiooniõiguse kaudu üha suurem võimalus pöörduda oma esindajate poole, kui leitakse, et isikuõigusi on rikutud. Seepärast on oluline parandada huvitatud isikute juurdepääsu petitsioonide esitamisele, eelkõige Interneti ja elektroonilise meedia kaudu. Enamik petitsioone väljendavad muret seoses siseturgu ja keskkonda käsitlevate Euroopa õigusaktide rakendamisega, kuna need on valdkonnad, mille puhul liikmesriigid kõige tõenäolisemalt Euroopa direktiivid rakendamata jätavad.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin petitsioonikomisjoni aastaaruande poolt.

Lissaboni lepingu jõustumisega on loodud vajalikud põhialused selleks, et kodanikud saaksid Euroopa Liidu otsustamisprotsessist rohkem täiel määral ja vastutustundlikumalt osa võtta. Petitsioonid on suurepärane ja põhiline vahend ELi õiguse kohaldamise jälgimiseks liikmesriikides ning sellest seisukohast on ülioluline pädev koostöö riiklike ja kohalike asutuste ning komisjoni vahel, millega on ülioluline edendada koostöö erinevat ja tõhusamat taset.

Kodanike algatuse edendamine on tegelikult hädavajalik selle lõhe vähendamiseks, mida kodanikud endi ja Euroopa institutsioonide vahel tunnevad. Seda mehhanismi, mille eesmärk on vähendada kuulsat demokraatiapuudujääki, tuleb veelgi tugevdada ning arendada ja eelkõige sellele Euroopa kodanike tähelepanu juhtida. Seepärast tervitan algatusi, mis on kavandatud seoses arendustegevuse ja teabe levitamisega uute tehnoloogiate, eelkõige ka Interneti kaudu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Iturgaizi raport petitsioonikomisjoni arutelude kohta 2009. aasta tööperioodil võeti vastu laialdase häälteenamusega, nimelise hääletamiseta. Olen aga ka veidi häiritud, sest meie, fraktsioon Verts/ALE, kaotasime viiest muudatusettepanekust neli: muudatusettepaneku petitsioonikomisjoni õiguse kohta vaadata läbi riigisiseste kohtute otsused, kui nendega rikutakse ELi õigust; muudatusettepaneku rikkumismenetlustega seotud komisjoni kohustuste kohta; muudatusettepaneku konkreetsete näidete väljatoomise kohta aastaaruandes seoses petitsioonijuhtumitega ning muudatusettepaneku petitsioonikomisjoni sisekorra ja töömeetodite kohta. Ainus meie muudatusettepanek, mis vastu võeti, oli põhjendus kohtumenetluste ülemääraste kulude kohta mõnes liikmesriigis. Seega oleks tulemus võinud olla parem.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, kuna selles käsitletakse parlamendi petitsioonikomisjoni 2009. aasta tegevusaruannet. Terves selles resolutsioonis teeb see parlamendikomisjon läbivalt kokkuvõtteid olukorra kohta seoses ühega Euroopa kodanike vahetutest õigustest väljendada oma arvamust Euroopa institutsioonide tasandil. Seepärast on see demokraatia ja kodakondsuse instrument.

Petitsioonide põhiteemad on seotud keskkonna, põhiõiguste, õigluse ja siseturuga ning pärinevad peaasjalikult Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast ja Rumeeniast.

Mul on väga hea meel edusammude üle, mis Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni soovituste rakendamisel selle parlamendikomisjoni töö parendamiseks tehtud on, kuid ka ettepanekute üle, mis on tehtud selleks, et Euroopa kodanikel seda õigust parem kasutada oleks, nagu nõue menetluste lihtsustamise järele ja eelkõige võimalus petitsiooni Interneti teel algatada.

Mul on ühest asjast natuke kahju: et Prantsusmaa kodanikud seda korda väga vähe kasutavad.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin Carlos Iturgaizi raporti poolt, milles käsitletakse 2009. aasta petitsioonikomisjoni arutelusid. Kuigi raport oli peamiselt tehnilist laadi, usun, et see puudutas nii mõndagi olulist küsimust, millega tulevikus tegelda tuleks. Vastavalt raportile peeti 46% 2009. aastal esitatud petitsioone vastuvõetamatuteks. See arv on kaugelt liiga suur. Sellisel kujul toetan jõuliselt raporti soovitust täiendada kodanikele kättesaadavat teavet ja seda petitsioonide veebilehe kaudu Euroopa Parlamendi portaalis. Petitsioonid on olulised, sest need annavad Euroopa Parlamendile vahendi oma valijaskonnaga ühendust võtta ja vastupidi. On ülioluline, et kodanikud mõistaksid, milliseid konkreetseid küsimusi petitsioonides käsitletakse, ning sellest tulenevalt, millised tegevussuunad on neile kättesadavad.

Raport: Emilie Turunen (A7-0197/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tööturule juurdepääsu soodustamine ja kvaliteetsed töökohad olid Lissaboni strateegia majanduskasvu ja uute töökohtade loomise ning Euroopa noortepakti põhiprioriteedid. Eesmärgid tuleb saavutada nii liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni järjepidevate jõupingutuste abil. Omaalgatuslik raport, mille üle täna hääletatakse, sisaldab mitmeid sätteid, mis rõhutavad liikmesriikide vajadust suurendada jõupingutusi sidusa poliitilise strateegia koostamisel, mis keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele ning käsitleb nii tööhõivevõimaluste kvantiteeti kui ka kvaliteeti, aidates seeläbi soodustada noorte juurdepääsu tööturule.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin dokumendi poolt, sest olen teadlik majanduskriisi rasketest tagajärgedest noortele eurooplastele, kelle tööpuuduse määr on umbes 20%, mis on kaks korda suurem kui ELi üldine tööpuuduse määr, ning kahjuks suureneb see tõenäoliselt veelgi. Seega on vajadus strateegiate järele, mille eesmärgiks on edendada ja soodustada noorte juurdepääsu tööturule ning muuta üleminek koolist / akadeemilisest keskkonnast töökeskkonda tugevamaks ja sujuvamaks.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Majanduslangus, mis on mõjutanud kogu Euroopa Liitu, on seadnud noored inimesed tööturu ebakindluse ning eelkõige tööpuuduse ohtu rohkem kui kunagi varem. Tööturu ebakindlusel noorte seas on hind, mis ei ole üksnes majandusalane, vaid eelkõige sotsiaalne. Selle omaalgatusliku raportiga püüti tuvastada praegused probleemid ja pakkuda mõned lahendused. Oluliste aspektide seisukohalt nõutakse majanduslike ja poliitiliste investeeringute arendamist, mis edendavad töökohtade loomist, haridust ja koolitust, sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamist, muutes tööturgu dünaamilisemaks ja edendades korralikku tööd. Kuna nõustun täielikult nende eesmärkidega, hääletasin raporti poolt. Loomulikult ei seisne küsimus üksnes eesmärkide kõva ja selge häälega kinnitamises. Selle asemel peame nüüdsest alates käivitama Euroopa tasandil siira majandus- ja sotsiaalpoliitika, et parandada noorte juurdepääsu tööturule.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Saan üksnes toetada Emilie Turuneni raportit noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta. Tõepoolest on noorte tööhõive kriis praegu üks kõige murettekitavamaid küsimusi ja üks majanduskriisi tagajärgedest, mis nõuab kiiret ja konkreetset sekkumist.

Minu sellega seotud muudatusettepanekud lisati tekstile. Minu sekkumised rõhutavad ühest küljest koolitusmaailma ja Euroopa ettevõtete seose olulisust, et luua vajalikke oskusi, ning teisest küljest paindlikkuse ja turvalisuse olulisust, millega sobitatakse ettevõtete ja noorte töötajate vajadused.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ligikaudu neljandikul alla 25 aasta vanustest noortest Euroopa Liidus ei ole hetkel töökohta. Tegelikes arvudes tähendab see, et hetkel on tööta peaaegu kuus miljonit noort. Reaalsus peegeldub ka riigieelarvete vähesuses, milles kulutatakse rohkem raha selliste noorte ülalpidamiseks neilt makse ja lõive kogumata.

Programmide väljatöötamine Euroopa tasandil ja riiklikul tasandil igas liikmesriigis, mille eesmärk on ergutada suure inimressursside kogumi – kes on värskelt koolist tulnud ja endiselt tulvil entusiasmist – tööhõivet, saab majanduslikust vaatenurgast tuua kõigi jaoks vaid suurepäraseid tulemusi.

See on esimene kord viimase 30 aasta jooksul, kui Euroopa seisab noorte tööhõives silmitsi nii drastiliste näitajatega. Nagu teatavates uuringutes rõhutatakse, on noorte töötute puhul täiesti võimalik, et selline asjade seis kordub uuesti kogu nende elu vältel. Selle ainus võimalik tagajärg on asjatu pikaajaline koorem, mida kannavad Euroopa ja riigieelarved.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hoidusin raporti hääletusest, sest vaatamata positiivsetele punktidele noorte töötajate õiguste kohta raporti esialgses versioonis võeti tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis kahjuks vastu mõned väga negatiivsed muudatusettepanekud. Vaatamata enda püüdlustele toetada noorte töötajate tööõigusi ning tagada neile sotsiaalteenused, on raportöör kahjuks ka nõudnud paindlikkust ja turvalisust arvestavat lähenemisviisi. Teame siiski, et nn tasakaalustatud paindlikkuse ja julgeoleku kombinatsioon noorte tööhõives ei ole üksnes võimatu, vaid et lähenemisviis on kutsunud esile ka töösuhete ümberstruktureerimise ja põhiliste tööõiguste kaotamise ning see toimib kapitali, mitte töötajate ja ühiskonna huvides.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune majanduskriis on toonud kaasa tööpuuduse määra suure tõusu ning mõjutab eriti karmilt noori. Umbes 21,4% noortest ELis on töötud ja asuvad majanduse piirimail. See muutub veel tõsisemaks, kui võtame arvesse, et elanikkonna vananemisega seame ohtu ELi enda majandusliku ja sotsiaalse tuleviku. Just noorte töötajate töökohad on ka kõige ebakindlamad: sageli ajutised ja ebakvaliteetsed, väiksemate palkade ja vähema sotsiaalse kindlustusega.

On oluline, et leitaks uusi tööhõivevõimalusi, mis on väärtuslikuma, regulaarsema ja püsivama iseloomuga ning mis võimaldavad noortel sõltumatud olla. Investeerimine töökohtade loomisesse poliitilisel ja majanduslikul tasandil sõltub liikmesriikidest. Nad peaksid tagama võrdse juurdepääsu haridusele, investeerimise haridusse ja koolitusse ning koolisisese suunamise süsteemi tugevdamise, et vähendada puudumise või halbade hinnete ohtu.

ELi vastutus on määratleda ühtne strateegia ja seetõttu toetan raportööri ettepanekut kehtestada nn Euroopa noorte tagatis, millega kindlustatakse, et igal ELi noorel on õigus saada tööpakkumine, praktikakoht või ametikoolitus pärast maksimaalselt nelja kuud tööpuudust.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Noorte tööpuudus on Euroopa üks olulisemaid ja pakilisemaid probleeme, mis hetkel puudutab 5,5 miljonit alla 25 aasta vanust inimest kogu Euroopa Liidus: struktuuriprobleem, mille majanduslikku ja sotsiaalset mõju on hiljutine majanduskriis kõvasti suurendanud. Hääletan seega raporti poolt vastutustunde ja teadlikkusega, et noored tuleb asetada poliitilise kava prioriteetide sekka. Muud sotsiaalsed ja majanduslikud ohud ja kulu meie ühiskondadele on seotud silmatorkava noorte tööpuuduse probleemiga. Nende seas on näiteks võimaluste kaotus majanduskasvuks, maksubaasi kaotamine ja viimaste vastavad tagajärjed riiklikele investeeringutele, suurenenud kulutused sotsiaalsele abile või isegi pikaajalise töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht. Tunnen, et me ei saa lubada noorte eurooplaste kaotamist sotsiaalsele tõrjutusele. Vastupidi, Euroopal on palju võita, kaasates noored tööturule ja ühiskonda läbi integreeritud lähenemisviisi, ühiste strateegiate ning haridus-, finants-, töö- ja sotsiaalpoliitika sidusa koosluse, mis tugevdab meie noorsoopoliitikat.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, mis julgustab liikmesriike looma tõhusaid algatusi, nagu tööhõivetoetused või kindlustusmaksed noortele, mis tagavad korralikud elamis- ja töötingimused. Noorte lapsevanemate jaoks peaks olema paremad lapsehooldusvõimalused, näiteks terve päeva koolid, ning stiimulid luua tööandjatele nii avalikus kui ka erasektoris lastehooldusstruktuure, soodustades noorte emade võimalust osaleda tööturul. Liikmesriike julgustatakse ka tagama, et kõikidel noortel on individuaalselt õigus korralikule sissetulekule, mis tagab neile võimaluse iseseisva täiskasvanuelu loomiseks. Parlament teeb ettepaneku, et nõukogu ja komisjon käivitaksid nn Euroopa noorte tagatise, mis tagab igale noorele ELis õiguse saada töökoht, väljaõpe, täiendkoolituskursus või töökoht koos koolitusega pärast maksimaalselt kuus kuud kestnud töötust. Praeguse kriisiga võivad meie noored osutuda kadunud põlvkonnaks. Euroopal on vaja aidata noortel koolilõpetajatel ja teistel noortel siseneda esimest korda tööturule, et saada juurdepääs kvaliteetsetele praktikatele ja töökohtadele.

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Täna on rohkem kui 20% noortest inimestest Euroopas töötud ja paljud teised teevad juhuslikke tööotsi ilma sotsiaalkaitseta. Koolituskursuste arvu tõus toob ohvriks aktiivsed noored ja on sotsiaalse dumpingu kandja, mis mõjutab teisi tööandjaid, avaldades ettevõtetele survet vähendada palkasid ning asendab normaalsed töökohad. Turuneni raportis palutakse komisjonil ja liikmesriikidel korraldada oma tegevus nii, et noorte juurdepääs kvaliteetsetele koolituskursustele ja töökohtadele muutuks prioriteediks ning tagaks neile korraliku sissetuleku.

On vastuvõetamatu, et mõned liikmesriigid kavatsevad vähendada noorte inimeste miinimumpalka. Raportis nõuab parlament ka nn Euroopa noorte tagatise kasutuselevõtmist, mis võiks anda igale noorele ELis õiguse saada töökoha, väljaõppe, täiendkoolituskursuse või töökoha koos koolituskursusega, kui noor on olnud tööta neli kuud. Sellega nõutakse ka Euroopa kvaliteediharta praktika väljatöötamist, mis hõlmaks norme ajaliste piirangute kohta, miinimumtasu ja kursustega seotud sotsiaalkindlustushüvesid.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Majanduskriis on loomulikult toonud kaasa ka suurema tööpuuduse Euroopa Liidus. Viimase mõju on olnud suurim noortele ja pensionieale lähenevatele inimestele. Meil on rohkem kui 5,5 miljonit kuni 25 aasta vanust noort töötut – teisisõnu 21,4%, mis on peaaegu topelt keskmisest töötuse tasemest ELis. Töötus noorte seas on suur probleem. Ühest küljest toob see kaasa lootuse ja eesmärkide kaotuse mõjutatud inimeste seas ning nende järkjärgulise täieliku sotsiaalse tõrjutuse, riigi maksubaasi kaotamise ja suuremad sotsiaalsed kulutused riigile. Teisest küljest toob see kaasa rohkem vaesust, haigusi ja kuritegevust. Eeldame Euroopas traditsioonist tulenevalt, et noored aitavad oma vanemaid ja vanavanemaid, eelkõige rahaliselt ning majanduskriisi perioodil.

Kuidas saavad nad täita meie ootusi, kui nad ise on töömaailma sisenemise hetkel töötud? Kõik liikmesriigid peaksid võtma vastu prioriteedid ja strateegiad, mille aluseks on nende riigisisene olukord, kuid peaksime omama ühtset ELi strateegiat, et võidelda noorte tööpuuduse vastu kogu liidus. Emilie Turuneni raport on esimene samm ja toetan seda täielikult.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Tervitan raporti heakskiitmist noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta sammuna töö kvaliteedi parandamiseks Euroopas, mis on üks ELi 2020. aasta strateegia eesmärke.

Noorte tööpuudus on üks kõige pakilisemaid probleeme Euroopas. Kõik liikmesriigid peavad võtma meetmeid ja võitlema noorte tööpuuduse vastu poliitiliste prioriteetide ja strateegiate abil, mis peegeldavad konkreetset olukorda vastavas riigis. Samas peab EL olema ühisstrateegiate puhul terviklik. Noori mõjutav väljakutse nõuab integreeritud ühtset lähenemisviisi, mis ühendab sekkumismeetmed makromajandus- ja mikromajandustasemel, keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele ning käsitleb nii tööhõivevõimaluste kvantiteeti kui ka kvaliteeti. Vajalik on ühtne haridus-, finants-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kooslus.

Majanduslikud ja poliitilised investeeringud uutesse töökohtadesse, haridusse ning kutsekoolitusse dünaamilisemal tööturul ja samuti korralikku töösse võimaldavad meil Euroopa tööturgu ümber kujundada ning anda teine suund praegustele trendidele noorte inimeste parema tuleviku nimel.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta, millest mõlemad on olulised tagamaks, et noored ei ole need, kes peavad praeguse kriisi eest maksma. Noorte emade osalemist tööturul, laiendades kvaliteetse lastehoolduse struktuuride võrgustikku, tuleb samuti edendada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportöör lõpetab oma põhjuste selgitamise järgmise manitsusega: „Muudame kadunud põlvkonna lootuse põlvkonnaks”. Kiidan heaks avalduse soovi ja hea tahte ning tahaksin olla kindlam, et see muutus on veel võimalik. Tunnistan, et selgelt eristatakse kooli ja akadeemilist elu ning tööturgu. Vajalik on ka kaotada lõhe, et üleminek koolist tööle oleks lihtsam, ning liiguksin edasi tööeluks õpetatava sobivuse hindamise juurde. Kui praegu koolitatavate inimeste seisund on selgelt parem võrreldes minevikus toimunuga, on siiski tõsi ka see, et paljudel juhtudel ei saa praegused praktikandid tõhusat koolitust, mis vastaks nende vajadustele ja ootustele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades praegust majanduskriisi, on meil hetkel ELis üle 5,5 miljoni alla 25 aasta vanuse noore töötu, mis on kaks korda suurem kui üldine tööpuuduse määr. Noorte tööpuuduse tagajärg on kõrge sotsiaalne ja majanduslik hind meie ühiskonnale, mis toob kaasa kaotatud võimalused majanduskasvuks; maksubaasi kaotamine, mis tõkestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse; suurenenud kulutused sotsiaalsele abile ning investeeringute alakasutuse haridusse ja koolitusse. Euroopa noored on kasutamata inimressursside varu ning majandus- ja sotsiaalse olukorra prognoos näitab, et on vaja võtta meetmeid.

Olen seega rahul sellise raporti vastuvõtmisega, millega püütakse tuua rohkem kaasatust tööturul läbi paremate töökohtade, sujuvama ülemineku tööturule ning võitluse abil ebakindlate töötingimuste vastu. Tahaksin selles kontekstis rõhutada enda tehtud ettepanekuid, et ELi 2011. aasta eelarves peaksid noored olema prioriteediks. Tahaksin viidata veel kord ettepanekule aidata noortel leida esimene töökoht Euroopa tööturul Erasmuse esimese töökoha programmi abil.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport teeb kindlasti nähtavaks noorte tööpuuduse tõsise probleemi, mis on hetkel kaks korda suurem kui üldine tööpuudus, kuid selles ei esitata baasmeetmeid olukorra tegelikuks lahendamiseks, mis eeldaks praeguse stabiilsuspakti poliitika ning praegu kehtivate rahaliste, liberaalsete ja antisotsiaalsete poliitikate muutust.

Ehkki selles rõhutatakse võitlust noorte tööpuuduse vastu, koolituse ja tööhõive soodustamist noortele ning vajadust lõpetada kuritarvitamine seoses praktika ja koolitusega, mida sageli ei tasustata ning käsitletakse töö asendusena, mitte hariduse ja koolituse täiendusena, ei nimetata raportis turvalisi viise olukorrast vabanemiseks.

Veel rohkem muret teeb siiski paindlikkuse ja julgeoleku mõiste tegevusviisina peatada noorte tööpuudus ning üleminekuviisina haridussüsteemist tööturule. Tegelikult näitab reaalsus, et viimane tähendab halvasti tasustatud ja ebakindla töökoha ohtlikkust, mis takistab igasuguseid noorte jaoks mõeldud eluprojekte. Sel põhjusel keeldusime hääletamisest.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Praegu on 5,5 miljonit – st peaaegu iga viies – töötut alla 25 aasta vanust eurooplast ning seejuures ei võeta arvesse neid, kes teevad juhuslikke tööotsi. Alla 25 aasta vanuseid inimesi mõjutab praegune majanduskriis esimesena. Noorte koolituspoliitika peab seetõttu olema ambitsioonikas, et võimaldada noortel omandada oskusi, mis sobivad paremini ettevõtete vajadustega. Suurem vajadus on praktika ja väljaõppe järele, kuid peame ka tagama, et see on kvaliteetne praktika sisu, väljaõppe pikkuse ja praktikantidele makstava tasu suhtes, et kaitsta noori potentsiaalse tööandjate kuritarvitamise eest. Euroopa Liit peab seega vaatamata oma piiratud nn sotsiaalsetele pädevustele edendama selles valdkonnas mobiliseerimist ning see on põhjus, miks hääletasin veendunult selle resolutsiooni poolt, milles esitatakse mõned edasiminekuviisid, kuidas tulla toime raske olukorraga, milles Euroopa noored on.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Arvestades arvukaid raskusi, millega noored eurooplased silmitsi seisavad – tööpuudus, ning palgaga seotud rahaline ja sotsiaalne ebakindlus –, tuli Euroopa Parlamendil kiiresti otsustavamalt tegutseda, et olukorda leevendada. Hääletasin seetõttu Emilie Turuneni raporti poolt, sest arvan, et selles esitatakse palju garantiisid eesmärgiga kaitsta noori eurooplasi – nt Euroopa kvaliteediharta praktika väljatöötamine, iga noore jaoks miinimumpalga kehtestamine ning samuti nn Euroopa noorte tagatise käivitamine. Isegi kui kõik ettepanekud ei ole siduvad, arvan, et noori eurooplasi tuleb liidu poliitikas tõhusamalt arvesse võtta, sest nemad esindavad Euroopa Liidu tulevikku.

  Nadja Hirsch, Britta Reimers ja Michael Theurer (ALDE), kirjalikult. – (DE) Kindlasti on oluline muuta määrused praktika kohta rangemaks. Saksamaa Vabade Demokraatide Partei esindajad Euroopa Parlamendis on seda toetanud. Noored töötavad sageli kuude viisi, saamata tasu, lootes, et nad võivad hiljem ikka püsiva töökoha saada. See ei ole jätkusuutlik olukord. Praktika ei tohiks töökohti hävitada. Tänane täiskogu hääletus sillutab siiski teed tulevikus täielikule tasustamata praktika keelule. Usume, et see kannab vale sõnumit. Endiselt peaks olema võimalik läbida näiteks kolme kuu pikkust tasustamata praktikat. On arvukaid mittetulunduslikke või sotsiaalseid organisatsioone, kus noor inimene saab omandada põnevaid, huvitavaid kogemusi. Sellised organisatsioonid ei ole aga sageli võimelised praktika eest tasuma. Võtmetegur peaks olema praktika kestus. Mis tahes praktika puhul, mis kestab kauem kui kuus kuud, võib tööandja olla kindel praktikandi tootlikus väljundis. Sellest ajast alates tuleks maksta ka töötasu. Täna vastu võetud otsus on ebapraktiline ja läheb liiga kaugele, mistõttu me ei toeta seda resolutsiooni osa.

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Noored ei tohiks olla tööta kauem kui kuus kuud – see on väide, millega ma nõustun. Raportis noorte tööhõive kohta tehakse ettepanek Euroopa noorte tagatise kohta, et noored saaksid korralikku palka ja kvaliteetset praktikat. Teravdatud äärepoolseimate piirkondade, eelkõige Réunion’i, noorte tööpuuduse kontekstis toetan täielikult iga meedet noorte kaasamiseks töömaailma ja nende ohvriks toomise vastu. Kui peaks jõustuma tagatis, et pärast kuut kuud töötu olemist on igal noorel õigus saada töökoht, väljaõpe, täiendkoolituskursus või töökoht koos koolituskursusega, tuleb selles parlamendi raportis esitada konkreetsed meetmed. Hääletasin seepärast raporti poolt.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kolleeg Emilie Turuneni raportiga kutsutakse liikmesriike üles oluliselt rohkem ja paremini toetama väljaõppeskeeme. Väljaõpe tagab noortele olulise sisenemise töömaailma, mis aitab meil omakorda majanduse taas käima panna. Eelmisel aastal seadis Šotimaa valitsus eesmärgiks tagada 18 500 väljaõppekohta aastas. Märtsiks oli see eesmärk ületatud ja kindlustatud oli kuskil 20 000 kohta. On oluline, et taolist head tööd jätkatakse, ning valitsused ELis peavad püüdma luua meie nooremale põlvkonnale rohkem võimalusi.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin raportiga, sest majanduslangus on Euroopa Liidus põhjustanud suure tööpuuduse kasvu ning noored on väga kõvasti lüüa saanud. Täna on enam kui 5,5 miljonit (21,4%) alla 25 aasta vanust noort töötud, mis on kaks korda suurem üldisest töötuse tasemest. Noorte tööpuudus on üks Euroopa pakilisemaid probleeme. Selle tagajärjed on kadunud võimalused majanduskasvuks ning maksubaasi kaotamine, mis tõkestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse, suurenenud kulutused sotsiaalsele abile ning investeeringute alakasutus haridusse ja koolitusse. Kõik liikmesriigid peavad võtma meetmeid ja võitlema noorte tööpuudusega, võttes arvesse riiklikke eripärasid. Peame tagama majanduskasvu ja looma uusi töökohti, eelkõige noortele, ning muutma prioriteetseks ettevõtete ja haridusandjate koostöö. Liikmesriigid peavad tagama võrdse juurdepääsu haridusele kõikide jaoks, tagades minimaalse õiguse tasuta hästirahastatud haridusele lasteaiast ülikoolini ning rahalise toetuse noortele üliõpilastele. Peame julgustama liikmesriike investeerima rohkem haridusse ja koolitusse isegi rahaliste ja sotsiaalsete piirangute tingimustes. Noorte jaoks on oluline olla rahaliselt sõltumatu, et tagada neile võimalus elada majanduslikult iseseisvat elu.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta, sest usun, et on väga oluline soodustada ja toetada noorte tööhõivet. Kahjuks seisame täna silmitsi tõsise majanduskriisi perioodiga, mis on põhjustanud olulist tööpuuduse, eelkõige noorte tööpuuduse, määra kasvu. Hiljutine statistika näitab tegelikult, et enam kui 5,5 miljonit alla 25 aasta vanust noort on töötud, mis on võrdne 21,4% Euroopa noorest elanikkonnast, mis on kaks korda suurem üldisest töötuse tasemest. Seistes silmitsi sellise olukorraga, oli vaja paluda nõukogul ja komisjonil töötada välja tööhõivestrateegia, mis keskendub poliitika loomisele, mille eesmärgiks on tagada noortele eurooplastele juurdepääsu tööturule eesmärgiga takistada sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid, mis noorte tööhõive meie ühiskonnale kaasa toob. Teine prioriteet oli meetmete pakettide vastuvõtmine tugeva stiimuli tagamise eesmärgil investeerimiseks haridusse, uurimistegevusse ja liikuvusse ning ka võimalused rahastamisvahenditele lihtsamaks juurdepääsuks noortele inimestele, kes tahavad luua oma ettevõtte.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin täna omaalgatusliku raporti poolt noorte tööpuudusega võitlemise kohta. Võttes vastu kõnealuse raporti, oleme otsustanud võtta tõsiseid meetmeid praktika kuritarvitamise vastu. Parlament palus komisjonil ja liikmesriikidel soovitada praktikale miinimumnõudeid. Esitatakse Euroopa kvaliteediharta praktika. Olen pakkunud paludele noortele aastaid võimalust läbida praktikat oma Euroopa Parlamendi liikme kontorites Brüsselis või Strasbourgis. Seega olen praktika staatuse soodustamise poolt. Praegusel globaliseerunud tööturu ja finantskriisi ajastul on kindla, praktiliselt asjakohase praktika saamine eriti oluline. Praktika pakub noortele suurepärase võimaluse saada teadmisi tööelu nõudmiste kohta ja panna proovile oma oskused.

Selle eeldus on, et praktikandid töötavad õiglastel tingimustel, kus keskendutakse koolituse pakkumisele, mitte püsivate töötajate asendamisele. Lisaks praktika kirjelduse tagamisele ja võimalikele kvalifikatsioonidele peaks harta sisaldama piiranguid töötundide ja soovitusi töötasu kohta. See edastab selge signaali meie noortele eurooplastele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See on äärmiselt oluline raport, mis julgustab liikmesriike pöörama erilist tähelepanu noorte tööhõivele. Finantskriisi mõju noorte töötusele, mis on praegu mõnedes liikmesriikides juba 40%, on olnud märkimisväärne. Tõkete tuvastamine, millega noored silmitsi seisavad, nt elatusraha teenimine ning noorte lapsevanemate juurdepääs lapsehooldusele, on väga oluline nende tagasi tööle aitamisel. Toetan parlamendi nõuet Euroopa noortetagatise kohta, et tagada koolitust, praktikat ja töökohti Euroopa noortele, ning tunnustada noorte kõrge tööpuuduse pikaajalist mõju ühiskonnale.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ütleme sageli, et noored on Euroopa tulevik. Vaatamata sellest asjaolust innustatud strateegiatele näitab statistika, et noori mõjutab tööpuudus ebaproportsionaalselt. On kohutav, et noorte tööpuuduse määr on kaks korda suurem Euroopa keskmisest määrast. Kahjuks ei ole ka väljavaated paljutõotavad.

Just seetõttu tervitan raporti projekti noorte tööturule juurdepääsu soodustamise kohta, seda enam, et me ei suuda praegu täpselt ennustada, millal täpselt majanduslangus läbi saab. Esitasin isiklikult mitmed muudatusettepanekud, mille aluseks oli kultuuri- ja hariduskomisjoni koostatud arvamus raporti projekti kohta, mida täna hääletatakse. Rõhutasin ettevõtlushariduse olulisust keskse osana selliste oskuste arendamisel, mis on vajalikud uut tüüpi teenuste puhul, ning ka vajadust töötada välja konkreetsed programmid puuetega noortele. Kui me ei suuda võtta neid meetmeid, muutub raskeks tagada maksimaalseid võimalikke võimalusi tööturule sisenemisel.

Viimaseks usun, et samuti on kasulik soodustada liikuvusprogramme, mis on suunatud noortele tööandjatele, nagu on äärmiselt oluline meie jaoks kehtestada üldpraktika võimalused, mille eesmärgiks on täiendada õppekava ning pakkuda noortele võimalust saada kogemusi ja juurdepääsu tööturule.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Noorte töötus on Euroopa üks pakilisemaid probleeme. Ülemaailmse majanduslanguse kontekstis on see probleem saanud veel murettekitavamad mõõtmed, sest seisame silmitsi enam kui 5,5 miljoni alla 25 aasta vanuse noore töötuga. See tähendab, et riskime kaotada põlvkonna sotsiaalsele tõrjutusele, seades ohtu ELi majandusliku ja sotsiaalse tuleviku. Noorte tööpuuduse tagajärg on kõrge sotsiaalne ja majanduslik hind meie ühiskonnale, mis mõjutab tõsiselt võimalusi majanduskasvuks. See toob kaasa maksustamise kaotuse, mis tõkestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse, suurenenud kulutused sotsiaalsele abile ning investeeringute alakasutuse haridusse ja koolitusse. Seepärast hääletasingi nii.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tööpuudus puudutab peamiselt noori ja naisi. Trend kasvab majanduslanguse käigus jätkuvalt. Töökoharedelile saamise tegelik protsess muutub üha raskemaks. Olukorda kasutatakse ära ja noori töötajaid sunnitakse võtma ebakindlaid ajutisi töökohti või kasutatakse neid ära mitmetel järjestikustel praktikakohtadel. Üksnes siis, kui hoolitseme noore põlvkonna eest ja parandame nende võimalusi tööturule sisenemisel, saavad nad ühelt poolt panustada oma potentsiaali ühiskonnale ja teiselt poolt mõelda ühel päeval perekonna loomisele. Ebakindlad töökohad tähendavad, et meid ei tohiks üllatada madal sündimus. Keeldusin hääletamisest, sest raportis pakutakse välja üks lähenemisviis, kuid esineb probleeme, mida ei ole piisavalt üksikasjalikult uuritud.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Tahaksin õnnitleda Emilie Turuneni raporti puhul, milles tehakse ettepanek, et nõukogu ja komisjon kehtestaksid Euroopa noorte tagatise, mis võiks anda igale noorele ELis õiguse saada töökoht, väljaõpe, täiendkoolituskursus või töökoht kooskoolituskursusega, kui noor on olnud tööta neli kuud.

Kutsun komisjoni ja nõukogu üles raporti valguses välja töötama Euroopa kvaliteediharta praktikat, et tagada kursuste haridusväärtus ja vältida ärakasutamist. Me ei tohi unustada, et mõnda riigisisest õigusakti võib pidada sissetuleku seisukohalt diskrimineerivaks, sest need takistavad noortel olemast majanduslikult iseseisvad. Püüame koos nõukogu ja komisjoniga tagada noortele korraliku palga!

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Täiskogul heakskiidetud meede rõhutab õigustel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmise olulisust seoses noorte ja tööhõivega, rõhutades väärika töö kvalitatiivset aspekti, mida ei tohi ohustada parameetrid, mis jäävad kaugele põhilistest tööstandarditest, nt töö kvaliteet, tööaeg, miinimumpalk, sotsiaalkindlustus ning praktikantide ja töötajate tervis ja ohutus.

Raskel ajal majanduses ja tööhõives tasub meeles pidada, et noored peavad selgesõnaliselt kinnitama, et Euroopa tulevik ei saa olla seotud üksnes teenusemajanduse tugevdamisega, vaid tuleb kaitsta tootmistööstust ja arendada uurimistegevust Euroopa rahastamise abil, mis globaliseerumise ajastul peab olema suunatud ka intellektuaalomandi ja käsitöösektori kaitsele vahendina väikeste ja väga väikeste ettevõtete jaoks arengu ja tööhõive juhtimiseks.

Lisaks on veel vaja teha palju ja kiiresti, et tagada kõikide hariduslike kvalifikatsioonide kooskõlastamine. Liikmesriigid peavad tegema ühiseid jõupingutusi lepingute ühtlustamiseks, et lihtsustada noorte sisenemist töömaailma ja soodustada hõlbustatud juurdepääsu laenudele, et aidata osta või vähemalt üürida kodu, kus elada, ja koht, kus ehk teostada tegevusi füüsilisest isikust ettevõtjana.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Kriis on kõige rängemini mõjunud neile, kes alles sisenevad tööturule. Ma ei kahtle üldse, et tööpuudus noorte seas on hetkel üks ELi suurimaid probleeme. Isegi kui noored leiavad tööd, sõlmitakse nendega sageli vaid ajutised lepingud. Praktika põhjustab samuti palju emotsioone. Ühelt poolt on nende roll väga kasulik, muutes noorte jaoks võimalikuks oluliste praktiliste kvalifikatsioonide saamise. Teiselt poolt tähendavad need praktikas sageli seda, et praktikant teeb tasuta tööd, mida peaks tegema töötaja. Mõned ettevõtted Poolas töötavad põhimõttel, et mis tahes hästi tasustatud spetsialisti saab asendada teatava arvu tasuta praktikantidega. Sellise lähenemisviisi mõju tööturule ei ole hea ja lisaks ei aita see töötajate olukorda. Tervitan väga asjaolu, et parlament on probleemi käsile võtnud, ning selle tulemuseks on mitmed meetmed, mille eesmärk on parandada noorte töötajate olukorda. Toetan meetmeid, mistõttu otsustasin toetada raportit noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan Emilie Turuneni raportis väljendatud lähenemisviisi: noorte tööpuudus on üks kõige pakilisemaid probleeme, millega Euroopa Liit peab silmitsi seisma. Riskime kaotada terve põlvkonna sotsiaalse tõrjutuse tõttu ning seame ohtu Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse tuleviku.

Noorte töötus tingib meie ühiskonnale suuri sotsiaalseid ning majanduslikke kulusid majanduskasvu võimaluste kaotuse, maksubaasi kadumise, mis õõnestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse, sotsiaalkulude suurenemise ja investeeringute alakoormuse kujul haridusse ja koolitusse. Euroopa Liidul peavad olema ühised strateegiad.

Vajame integreeritud ja järjekindlat lähenemisviisi, mis ühendab meetmed makromajandus- ja mikromajandustasemel, mille aluseks on tööjõu pakkumine ja nõudlus ning mis suudab tagada nii töökohtade kvantiteeti kui ka kvaliteeti Majanduslike ja poliitiliste investeeringute abil uutesse töökohtadesse, haridusse ja koolitusse, tugevamatesse sotsiaalsete tagatiste skeemidesse, dünaamilisemasse tööturgu ja korralikku töösse on võimalik muuta ELi tööturgu ning suunata praeguseid trende paremale tulevikule noorte jaoks.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Raporti lõikes 63 tunnustatakse noorte inimeste majandusliku iseseisvuse tähtsust ning palutakse liikmesriikidel tagada, et kõigil noortel inimestel oleks individuaalselt õigus korralikule sissetulekutasemele, mis tagab neile võimaluse luua majanduslikult iseseisev elu. See konkreetne lõige, mis on suunatud kogu Euroopale, on lisatud noorte jaoks eriti raskel ajal. Tööpuudus on mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides saavutanud enneolematu taseme. Tüüpiline näide on Kreeka, kus tööpuudus noorte seas on hetkel 27,5%. Samas takistab palkade alandamise surve finantskohanduste tõttu noortel saamast iseseisvaks ja lahkumast kodust, et luua oma pere. Noored vajavad tänapäeval korralikku sissetulekut, et nad saaksid olla iseseisvad ja ise oma elutee valida. Ehkki lõige 63 on deklaratiivse iseloomuga, on see samm õiges suunas ja seetõttu hääletasin selle poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Väljakutsed, millega seisame silmitsi teekonnal noore põlvkonna Euroopa saavutamise poole, hõlmavad aktiivset investeeringute suurendamist, uute töökohtade loomist ja kutseõppevõimaluste pakkumist.

Liikmesriigid peavad julgustama tööandjaid pakkuma noortele stabiilseid pikaajalisi töökohti ning palka, mis kajastab nende jõupingutuste taset ning ameti- ja intellektuaalseid võimeid, et kaitsta neid lepingute eest, mis sisaldavad neid tööandja suhtes ebakindlasse olukorda asetavaid klausleid, et tagada tööhõive tingimustes noorte naiste ja meeste sooline tasakaal nende karjääri alguses, ning viimaks, et tagada noortele ja noortele emadele juurdepääs sotsiaalhoolekande mehhanismidele.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ideaalses maailmas oleks noorte tööpuudus seadusega keelatud. Reaalsus on teistsugune: 5,5 miljonit alla 25 aasta vanusel noorel eurooplasel ei ole töökohta ega sissetulekut ning nende igapäevaelu on täis ebakindlust ja kahtlusi. Ehkki enimmõjutatud riigid on Suurbritannia, Hispaania ja Prantsusmaa, ei ole olukord Belgias kuigi erinev. Alates 2000. aastast ei ole noorte tööpuudus Brüsselis kunagi langenud alla 30%. See tuleneb sellest, et õppurid jätavad enneaegselt haridustee pooleli, puudulikust keelteoskusest ning koolide ja ettevõtete partnerlussuhete puudumisest.

Seetõttu peab Euroopa Liit vaatamata piiratud pädevustele sotsiaalpoliitikas soodustama noorte juurdepääsu tööturule. See on Emilie Turuneni raporti põhisisu. Selles visandatakse uusi viise tööpuuduse vähendamiseks. Uus soovitus Euroopa kvaliteediharta praktika kohta, mille eesmärgiks on ennetada koolituskursuste alahindamist, on osa sellest loogikast. Selle kõrval on ambitsioonikas idee tagada koolituskursus igale noorele, kes on olnud töötu kauem kui kuus kuud. Samuti kaitstakse selles nn korraliku sissetuleku ideed aktiivsetele noortele inimestele sõltumata sellest, kas neil on diplom või mitte. Seda seetõttu, et mäletame alati oma esimest palka.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin oma kaasparlamendiliikme Emilie Turuneni raportit, mille eesmärgiks on pakkuda vastuseid raskele olukorrale, milles Euroopa noored on, seistes silmitsi tööpuuduse, mis Eurostati andmetel mõjutab hetkel ühte viiest alla 25 aasta vanusest noorest, tööturu ebakindluse ja tööandjate kuritarvitamisega. Noorte koolituspoliitika peab seetõttu olema ambitsioonikas ja võimaldama neil omandada oskusi, mis sobivad paremini ettevõtete vajadustega, et nad saaksid tööturule hõlpsamini siseneda. Peame suurendama kursuste ja väljaõppevõimaluste arvu, mis võimaldab neid oskusi arendada ja parandada, ning peame julgustama ettevõtteid suurendama noortele pakutavaid võimalusi. Peame tagama, et need on hea kvaliteediga. Sellega seoses aitaks kaasa miinimumnõuete kehtestamine koolituste ja väljaõppe pedagoogilise sisu kohta. Kui neid laiendataks ametiväljaõppele ning selliste inimestele makstava tasu määrale, kes osalevad koolitustel ja väljaõppel, aitaksid nõuded meil kaitsta noori ka tööandjate kuritarvitava kohtlemise eest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie kolleegi Emilie Turuneni propageeritud raport võeti vastu nii, nagu tööhõivekomisjonis hääletati. Säilitasime kogu hea teksti, eelkõige majandusliku iseseisvuse ja juurdepääsu kohta tasuta haridusele (fraktsiooni PPE eraldi hääletus). Raport võeti vastu suure poolthäälte enamusega. See on hea roheliste omaalgatuslik raport, millel on suurepärane tekst, mida saab kasutada praktiliselt, töötades noorte ja noorte valitsusväliste organisatsioonidega. Põhipunktid on Euroopa noortetagatis, Euroopa kvaliteediharta praktika, ELi noortega tegelev rakkerühm ning üleskutse ELi institutsioonidele peatada tasustamata väljaõppe ja praktika propageerimine.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Tuleviku Euroopa jaoks on oluline tagada noorte inimeste täielik ja kindel tööhõive. Euroopal peab olema julgust investeerida nendesse ettevõtetesse, mis ei paigutu ümber, vaid loovad töökohti. Samuti peab sellel olema julgust keelata kauplemist kaupadega kolmandatest riikidest, kus ei austata töötajate õigusi. Kutseõpe on möödapääsmatu. Hääletasime raporti poolt.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Jalustrabav arv – 5,5 miljonit noort ehk 21,4% kõikidest alla 25 aasta vanustest noortest on hetkel töötud. See on peaaegu kaks korda kõrgem keskmisest tööpuuduse määrast. Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal ei tule Emilie Turuneni praktilised ettepanekud päevagi liiga vara. Peame ennetama terve põlvkonna noorte sotsiaalset tõrjutust ning Euroopa majandusliku ja sotsiaalse tuleviku ohtu seadmist. Pärast nelja kuud töötu olemist peaks igal noorel olema õigus saada töökoht või tasustatud väljaõpe, koolituskursus või kombinatsioon neist kahest. Peaks olema kvaliteediharta, mis tagab, et väljaõpe pakub mõistliku sissetuleku ja on piiratud kestusega. Lisaks nõutakse resolutsioonis Euroopa Sotsiaalfondist 10% reserveerimist projektide jaoks, mis aitavad noortel tööd leida. Peale selle peaks Euroopa Komisjon tagama, et olemasolevate õigusaktidega eri liikmesriikides ei diskrimineerita noori ning neile tagatakse juurdepääs sotsiaalsetele hüvedele seoses tööhõivega. Pikaaegse töötuse mõju noore inimese enesehinnangule ja optimismile tuleviku suhtes on hävitav. Selle käsitlemine on oluline ülesanne vastutustundlike poliitikute jaoks.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Tervitan Turuneni raporti vastuvõtmist noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta, milles tehakse ettepanekuid meetmete kohta noorte töötusega võitlemiseks, mis on ambitsioonikad, kuid siiski konkreetsed ja realistlikud. Kui 21,4% alla 25 aasta vanustes noortest eurooplastest on töötud, on kindlasti aeg tegutseda. Tahaksime kasutusele võtta ka Euroopa noorte tagatise, et noored ei peaks olema tööta kauem kui neli kuud ja saaksime neile tagada nii kvaliteetse praktika kui ka korraliku palga.

Rõhutaksin eelkõige vajadust tagada noortele kvaliteetne praktikavõimalus, et vältida kuritarvitamist, mis leiab aset paljudes ettevõtetes ja haldusorganites. Praktikandid ei ole tasuta tööjõud ega saa asendada töötajat. Nad peavad saama hariduslikku järelevalvet ja miinimumpalka.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – On traagiline, et majanduskriisi all kannatavad kõige rohkem need, kelle najal seisab meie tulevik. 5,5 miljoni alla 25 aasta vanuse noore töötuga on noorte tööpuuduse määr ELis peaaegu kaks korda suurem kui kogu tööealise elanikkonna seas.

Eelmisel aastal oli Leedus iga üheteistkümnes noor töötu võrreldes iga kahekümne neljandaga 2008. aastal. Peame parandama noorte töökonkurentsivõimet, aidates kohandada hariduslikke oskusi tööturu vajadustele. Toetusmeetmed, nagu kvaliteetne praktika, väljaõpe ja koolitus, võivad aidata kaasa sujuvale üleminekule haridusest tööle. On siiski oluline, et praktika ei asendaks tõelisi töökohti – peame kaitsma noori töötajaid kuritarvitamise eest. Samuti ei tohiks unarusse jätta mitteformaalse õppe eeliseid.

Leedu jaoks on oluline ennetada üha suurenevat oskustööliste väljavoolu. ELi liikmesriigid peaksid välja töötama noorte säilitamise strateegiad, kuigi sellised skeemid saavad olla edukad üksnes siis, kui noored tunnevad, et nad on väärtuslik osa ühiskonnast. Kui me ei suuda vähendada noorte tööpuudust, seisame silmitsi kadunud põlvkonna töötajatega, kes kasvavad üles kehvade tööhõive väljavaadetega, istudes harali üha suureneva riigivõla otsas.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Keeldusin hääletamisest raporti üle noorte tööhõive kohta, mille kesksel positsioonil on endiselt paindlikkus ja turvalisus – n-ö paindlikud ja usaldusväärsed lepingud – ning ettevõtete lühiajalised vajadused, kuigi see sisaldab ka positiivseid punkte, sealhulgas mõnede muudatusettepanekute vastuvõtmine, mille kohta esitasin ettepaneku kultuuri- ja hariduskomisjonis: töökohtade loomine sotsiaalmajanduses, võitlus diskrimineerimise vastu, keeldumine alahindamast koolituskursuseid ning mitteformaalse hariduse tunnustamine.

Selles rõhutatakse suure noorte tööpuuduse tagajärgi – ka seoses kriisiga –, kuid samas toetatakse endiselt abimeetmete säilitamist ettevõtjatele, mis ei ole osutunud edukaks ning on üksnes teravdanud olukorda seoses noorte inimeste töökohtade ohverdamisega.

Lisaks jäädakse raportis lojaalseks dogmale hariduse n-ö ajakohastamise kohta. Selles räägitakse isegi koostöö prioriteetseks muutmisest ettevõtete ja haridusteenuste pakkujate vahel ning nõutakse varajases staadiumis koolide ja töömaailma koostööd.

Raport: Pascale Gruny (A7-0193/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Praegusel raskel majanduskriisi perioodil peab meie Euroopa sotsiaalmudel rohkem kui kunagi varem saama taastumise ja kasvu võtmeks. Seda ei tohiks näha koormana, vaid vastupidi käivitajana meie ühiskondade edasiminekuks. Hääletasin Gruny raporti poolt, mille eesmärk on käivitada laialdane Euroopa tööhõivealgatus. Idee seisneb selles, et igal pool Euroopa Liidus oleks võimalik luua ettevõte kolme päevaga ja ilma kuludeta. Esimeste töötajate töölevõtmisega seotud formaalsusi saab teostada ühe liidese abil, tugevdades töötajate abistamise kavasid – eelkõige madala kvalifikatsiooniga inimeste puhul – individuaalse nõustamise, töötajate intensiivse välja- või ümberõppe, nende kvalifikatsiooni tõstmise kaudu jne. Arvan, et tööhõive säilitamine ning uute tööhõive väljavaadete loomine noorimatele, aga ka neile, kes on tööturul, aga kellel ei ole enam töökohta, on eurooplaste jaoks vältimatu tingimus usalduse taastamiseks meie sotsiaalmudelisse. Lisaks on selline usaldus vajalik meie tuleviku huvides nii sotsiaalsetel kui ka majanduslikel ja poliitilistel põhjustel.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt ebatüüpiliste lepingute, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta. Ebatüüpilist tööhõivet määratlevad uued lepinguvormid, mis vastavad ühele või mitmele järgmistest tunnustest: osalise tööajaga, juhuslik, ajutine, töö tähtajalise töölepingu alusel, kodus töötamine, kaugtöö või osaline tööaeg 20 või vähem tundi nädalas. Finants- ja majanduskriis, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, võib kaasa tuua ebakindla tööturu ja suureneva sotsiaalse tõrjutuse. Seetõttu on pakiline vajadus aidata liikmesriikidel tagada võimalikult palju töökohti ja võimalikult suur tööhõive Euroopas. Peame tõhustama jõupingutusi oskustesse, koolitusse ja jätkusuutlikku tööhõivesse investeerimisel koos paindlikkuse ja turvalisuse põhimõtete edendamise arendamisega. Selged ettepanekud ja konkreetsed meetmed töökohtade kaitsmiseks ning tööhõive võimaluste loomiseks tuleks esitada osana ELi 2020. aasta strateegiast.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Ma saan kasutada oma häält üksnes Pascale Gruny raporti toetamiseks, millele andsin oma panuse, esitades mitmeid muudatusettepanekuid, mis võeti vastu tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis.

Minu panus puudutas kahte valdkonda. Esiteks koolituskursuste ja tööturu vajaduste seose olulisus. Sellega seoses peavad noored hindama ümber oma arusaama füüsilise tööga seotud ametitest, mida nähakse täna inimest ja tema sotsiaalset staatust alandavalt, kuigi andmed kinnitavad, et sellised ametid pakuvad olulist ametialast valikut nii seoses integreerumisega tööjõu sekka kui ka majandusliku tasuga.

Teiseks: teatava paindlikkuse kaitse, mis ei taandu inimese ärakasutamisele, mõistes töötaja eluks ajaks ebakindlusele, ning mis ei varja ebaseaduslikke kavatsusi asendada püsivate töösuhete vorme. Pigem toetan intelligentset paindlikkust, mida on võimalik arusaadavalt kohandada ettevõtte töömeetodi muutunud tingimustele, vastates turu vajadustele, tagades tööhõive ja isegi aidates kaasa töömaailma kõige nõrgemate rühmade integratsioonile.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Gruny raporti vastu, sest vaatamata parandustele, mis tehti pärast tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis kokku lepitud muudatusettepanekuid, on tegemist raportiga, mis propageerib paindlikkuse ja turvalisuse lähenemisviisi ning teisi neoliberaalseid korraldusi, mille tagajärjeks on tööturu ebakindlus. Vaatamata asjaolule, et raport näib olevat algsest versioonist tasakaalukam, on see siiski kooskõlas komisjoni tööõigust käsitleva rohelise raamatuga ning selles usutakse endiselt, et paindlikkus on ja peab jääma majanduse põhitööriistaks.

Selle aluseks on elukestva õppe mõistest töövahendi tegemine kapitali ja ettevõtete huvides ja mitte töötajate isikliku ja ametialase arengu huvides. Samuti propageeritakse selles seisukohta, et füüsilisest isikust ettevõtja tüüpi tööd tuleks soodustada. Samadel põhjustel, mille all pean silmas rõhumist tasakaalustatud paindlikkuse ja turvalisuse lähenemisviisile, hääletasin Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud resolutsiooni ettepaneku vastu.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan enamiku raportis esitatud meetmete poolt. On tõsiasi, et majanduskriis on märkimisväärselt suurendanud ebatüüpiliste töölepingute ja ebakindlate tööalaste olukordade arvu. Viimastel on suurem mõju noortele ja naistele. Usun siiski, et Euroopa sotsiaalne mudel, mille eesmärgiks on jätkusuutlik majandusareng, täistööhõive, heaolu ja sotsiaalse kaitse edendamine, suudab tagada vajalikud tingimused ja vahendid, et juhtida EL ja selle liikmesriigid läbi kriisi. Sellega seoses tahaksin rõhutada kahte küsimust, mis minu arvates on väga olulised praeguses majanduskriisi olukorras ja ebanormaalselt kõrge töötuse määra juures ELis, eesmärgiga kaitsta kvaliteetset, korralikku tööhõivet ning luua 2020. aasta strateegia raames uusi töövõimalusi. Esimene on seotud suurenenud investeerimisega oskustesse ning ametialasesse ja elukestvasse õppesse. Teine on seotud kaitstud paindlikkuse strateegiate tõhusa rakendamise olulisusega, võimaldades seeläbi tõelist võitlust ebaseadusliku tööhõive vastu ja tööhõivealase ebakindluse vähendamist.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, mille eesmärk on käivitada ELi tasandil meede, et kaitsta ebatüüpiliste lepingutega töötajaid ning parandada täiendavalt sotsiaalset dialoogi nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Samuti püütakse selles ümber määratleda paindlikkuse ja turvalisuse poliitika, mis on minevikus keskendunud liiga palju paindlikkusele, kuid mitte piisavalt töötajate turvalisusele. Ebatüüpiline töö hõlmab osalise tööajaga, tähtajalise töölepinguga, ajutist, kaugtööd, aga ka uut tüüpi lepinguid, nagu nn null-töötundidega lepingud, ning kasvavat trendi fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjatena. Kuigi lepingute eesmärk on rakendada paindlikkust tööturul nii tööandjate kui ka töötajate puhul, näitavad uurimused, et neid seostatakse sageli ebakindlate töösuhete ja sellest tuleneva ebakindla sissetulekuga. Sellistele töötajatele keelatakse sageli olulised õigused, sealhulgas õigus koolitusele või õigus liituda ametiühinguga. Meie prioriteet peaks olema igasuguse ebakindla tööhõivega võitlemine ja see on muutunud eriti oluliseks praeguse kriisi puhul. Kriis ei tohiks olla ettekääne veel ebakindlama tööhõive tekkimiseks. Kõiki töötajaid tuleks kohelda võrdselt, sõltumata nende töölepingust. Selliseid õigusi nagu juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja koolitusele ning õigus liituda ametiühinguga ei tohiks kunagi keelata ühelegi töötajale.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raport ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta on vastus olukorrale tööturul praeguses majanduskriisis. Peaksime tegema suuri jõupingutusi, et säilitada nii palju töökohti kui võimalik, kuid need peavad olema kvaliteetsed töökohad. Praegu suureneb kiiresti inimeste arv, keda võetakse tööle nn ebatüüpiliste ja äärmiselt ebatüüpiliste lepingute alusel kogu Euroopa Liidus. Need on lepingud vähem kui kuue kuu pikkuseks perioodiks tööajaga vähem kui kümme tundi nädalas või suusõnalised lepingud. Enamasti kuni 25-aastased noored, pensionieale lähenevad inimesed ja – soolisest vaatenurgast – naised, kes on majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu sunnitud nõustuma töötama sellistel tingimustel. Peaksime ka kaaluma, kas see on mõistlik reaktsioon turuolukorrale ning kas selgitada või piirata selliste lepingute sõlmimise võimalust, tehes kõik jõupingutused, et saavutada kvaliteetsemad töökohad, selle asemel et hoida üleval töökohtade arvu, kui need on enamasti sellise väärtusega. Toetan raportit täielikult ja hääletan selle vastuvõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimastel aastatel, pärast globaalset majanduskriisi on tööpuudus ELis astmeliselt suurenenud (umbes 10% 2009. aasta lõpus). Kuna on tõestatud, et praegune mudel ei toimi ega ole kõige sobivam tööhõive kaitsmiseks, on äärmiselt oluline, et leiaksime uusi viise kriisist ülesaamiseks ja looksime jätkusuutliku pikaajalise tööhõivepoliitika. Seetõttu arvan, et võti seisneb töötajate koolitamises, iga inimese puhul konkreetsetes oskustes ja uuendustegevuses. Paindumatud tööseaduse mudelid on läbi kukkunud. Ameerika Ühendriikide näitest selgub, et paindlikkus ei võrdu ebakindluse, vaid dünaamilise tööturuga. Raportis toodud arvud näitavad seda, kui öeldakse, et ainult 10% töötuse perioodidest USAs kestab kauem kui üks aasta võrreldes ELi 45%-ga (!). Seda peaks Euroopa minu arvates püüdma saavutada ELi paindliku turvalisuse mõistega. Ebatüüpilisi lepinguid (osaline tööaeg; vahetustega, juhuslik või ajutine töö; kodus töötamine; kaugtöö jne) ei tohiks umbusaldada üksnes seetõttu, et need on ebatüüpilised. Ühiskond on arenenud, maailm on muutunud ning töösuhted peavad paratamatult selle muutusega kaasas käima.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ebatüüpilist tööhõivet määratlevad uued lepinguvormid, mis vastavad ühele või mitmele järgmistest tunnustest: osalise tööajaga, juhuslik, ajutine, töö tähtajalise töölepingu alusel, kodus töötamine, kaugtöö või osaline tööaeg 20 või vähem tundi nädalas. Praeguse majanduskriisi tulemusena on kõige rohkem töökohti kadunud nn ebatüüpilise tööhõive sektoris, kus olid suuremad raskused uue töökoha leidmisel. Rohkem kui viiendik Euroopa töötajatest vahetab igal aastal töökohta. ELis kestab 45% kõikidest töötuse perioodidest kauem kui üks aasta võrreldes umbes 10%-ga USAs.

Nõukogu peab sellisest reaalsusest õppima ja võtma vastu konkreetsed meetmed, et kaitsta kvaliteeti, korralikke töökohti ja looma püsiva töö võimalusi ELi 2020. aasta strateegia raames. Kõigile töötajatele tuleks tagada teatavad põhiõigused olenemata nende tööstaatusest. Propageerin endiselt ebatüüpiliste töösuhetega hõivatud töötajate kaitse hädavajalikku laiendamist. EL ei saa hüljata oma sotsiaalset mudelit, vaid peaks seda pigem tugevdama.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime raporti vastu ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta, sest ehkki see sisaldab mõnda positiivset punkti, nt algatus muuta ebatüüpilised töö vormid ametlikeks töö vormideks, propageeritakse raportis kõige enam turvalist paindlikkust. Paljud raporti artiklid on head näited selle kohta, nimelt, kui öeldakse:

„on veendunud selle tähtsuses, et praegust lähenemist turvalisele paindlikkusele tuleb praegust kriisi arvestades Euroopa tasandil ajakohastada, nii et see aitaks suurendada nii tootlikkust kui ka töökohtade kvaliteeti, tagades turvalisuse ning tööhõive ja töötajate õiguste kaitse, […] võimaldades samal ajal ettevõtetele töökohtade loomiseks või vähendamiseks vajalikku korralduslikku paindlikkust vastusena turu muutuvatele vajadustele […]”

Teame seda, et suurettevõtted ja valitsused ELi tasandil ei ole püüelnud turvalise paindlikkuse põhimõtte õiglase ja tasakaalustatud rakendamise poole, mis aitab struktuurimuutuste puhul kaasa tööturu paindlikumaks muutmisel. Vastupidi, nagu on juhtunud Portugalis, on suurenenud ebakindlus ning vähenenud turvalisus, nõrgestades üha enam töösuhteid ja töötajate õigusi.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) See, mida väidetav iseseisva töötamise populaarsus näitab, ei ole uuenenud entusiasm ettevõtete loomiseks, vaid sügav vastumeelsus töötute seas, kes seisavad silmitsi tööhõiveteenuste võimetuse ja ebatõhususega.

Lepingute ja tööhõive ohverdamine on poliitika tagajärg, mis on avanud turud väliskonkurentsile. Selline avamine surub alla palga- ja tööhõivetaseme, mis on peaaegu viimane allesjäänud reguleeritav muutuja ettevõtete jaoks ebaõiglase konkurentsi maailmas. Nagu väga paljud statistilised uurimused näitavad, tõmbab praegune sisserändepoliitika kõige vähem kvalifitseeritud töötajate jaoks Euroopas alla palkasid ja tööhõive tingimusi. Seda isegi siis, kui ei arvestata nende ebaproportsionaalseid kulusid riigi rahanduses ning seega nende vastutust puudujääkides ja riigivõlas ega ka rahalist kulu Euroopa avalikkusele.

Siiski, ignoreerides kõike seda, jääb raportöör kindlaks üldisele poliitilisele loogikale, mille tagajärg on ebakindlus, tööpuudus ja vaeste töötajate arvu suurenemine. Selles propageeritakse turvalist paindlikkust, teades, et Euroopa Liidu loodud maailmas on ettevõtetel paratamatult meeles ainult paindlikkus. Töötud inimesed ja töötajad ei peaks ootama Brüsseli külalislahkust – otse vastupidi!

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Gruny raporti poolt ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta, sest viimase paari aasta jooksul on ebatüüpilised töö vormide – osalise ajaga töö, kaootilised vahetused – arv märkimisväärselt suurenenud, ning sellepärast, et peame kaitsma töötajaid. See kriis ei tohiks olla ettekääne juhusliku tööhõive tekkimiseks. Tööseadus peab kaitsma kõiki töötajaid sõltumata nende töölepingu vormist. Samuti palutakse raportis liikmesriikidel läbi vaadata paindliku turvalisuse poliitika, et töötajaid paremini kaitsta, ning tuletatakse meelde sotsiaalse dialoogi ja sotsiaalsete partnerlussuhete olulisust nende väljakutsete puhul.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Tänast tööturgu ja sellega seotud tööhõivesuhteid saab kirjeldada lühidalt: turvaline paindlikkus. Selle taustal tuleb arvesse võtta kahte asja: ühelt poolt peab olema võimalik olla paindlik selles, kuidas konventsionaalsetesse raamidesse mitte mahtuvad tööhõivesuhted on üles ehitatud ning teiselt poolt tuleb tagada sotsiaalkindlustus töötajatele sellistes n-ö ebatüüpilistes tööhõive vormides. Toetan raportööri ettepanekuid suurendada jõupingutusi, et luua püsivaid töökohti ning koolitust ja samal ajal aidata töötuid ja tööotsijaid nende otsingutes, pakkudes aktiivset nõustamist, ja nad uuesti töökohta integreerida. Seega toetan täielikult Pascale Gruny raportit.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Gruny omaalgatusliku raporti poolt ebatüüpiliste töölepingute kohta ELis. See võimaldab meil saata tööturule kaks selget sõnumit. Ebatüüpilised töölepingud peavad jääma Euroopas erandiks. Tuleb teha üleminek stabiilsetele, kaitstud, kvaliteetsematele töölepingutele. Struktuuriliste muutuste kiire tempo tekitab vajaduse paindlikemate töövormide järele. Ebatüüpilised lepingud ei tohi siiski saada normiks, kui neid seostatakse halva sotsiaalkaitse või isegi tahtliku kuritarvitamisega. Ebatüüpilise tööhõive kuritarvitamine rikub Euroopa sotsiaalset mudelit. Mudel erineb liikmesriikides kohaldamiselt ning moodustab avaliku toetuse selgroo vastutustundlikule poliitilisele tegevusele. Ei ole alternatiivset võimalust ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaitseks, mitte üksnes praegusel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal ega ka kriisiperioodil, pärast kokkuvarisemist 2008. aastal.

Osalemine, õiglased töötingimused ja põhiõiguste kaitse tuleb tagada neile, keda ebatüüpiline tööhõive ebaproportsionaalselt mõjutab: naised, eakad inimesed ja noored. Riiklikul ja Euroopa tasemel tuleb selle käsitlemiseks võtta vastu ennetavaid meetmeid, nt massiline kampaania ebaseadusliku tööhõive vastu, ebakindlatest töökohtadest vabanemine ning juurdepääsu tagamine täiendavale koolitusele, kvalifikatsioonidele ja elukestvale õppele. Tuleb leida tasakaal ühelt poolt tootlikkuse ja teiselt poolt töötaja õiguste kaitse vahel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kui Euroopa tahab pöörata rohkem tähelepanu avalikkusele, peab see püüdma kaasata rohkem tööturgu. Praegusel raskel majandus- ja finantskriisi ajal peab kasutama kõiki Euroopa käsutuses olevaid vahendeid töökohtade päästmiseks, eelkõige nende seas, kellel on tööturul kõige vähem kaitset. Dialoog ja kollektiivne läbirääkimine võivad palju kaasa aidata tööturu parandamisele ja säilitamisele.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Kõigepealt tahaksin õnnitleda Pascale Grunyt kohusetundliku töö puhul, millega on püütud leida parim võimalik kompromiss ebatüüpiliste lepingute kohta – oluline teema. Me ei tohi unustada, et reformid, mis on seotud õigusega töötada, peavad keskenduma ebatüüpiliste lepingutega töötajate kaitsmise laiendamisele ja üleminekute hõlbustamisele eri tüüpi töö ja tööhõive vahel. Seega kutsuksin komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles vastutama n-ö tõrjutute olukorra eest (töötajad, kellel on ebatüüpilised või väga ebatüüpilised töölepingud) ning leidma tasakaalu nende õiguste ja sotsiaalkaitse nõuete ning nn insaiderite (tööturul olevad töötajad) omade vahel. Lõpuks tahaksin eelkõige rõhutada asjaolu, et tähtajatud lepingud peavad olema reegliks ning turvaline paindlikkus ei saa toimida ilma tugeva sotsiaalkaitseta.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Pascale Gruny raporti poolt, mis on minu arvates tasakaalustatud ja käsitleb mitmeid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Ebatüüpilised töötajad võivad esindada lisaväärtust praeguses majandusliku taastumise kontekstis, mistõttu tuleb ka neid kaitsta ja kaasata juba jõustunud direktiivides.

Raportis võetakse vastu hästi määratletud suunised ja konkreetsed meetmed töökohtade kindlustamiseks, kvaliteetse tööhõive tagamiseks kogu Euroopas. Usun, et on väga oluline julgustada liikmesriike toetama aktiivselt töötajaid ning tagama, et neil on paindlikud töötingimused, õigus töölt puududa, töökorraldus, mis hõlmab osalise ajaga tööd ning stiimuleid kodus töötamiseks.

Euroopa peab liikuma ühiste põhimõtete suunas, keskendudes eelkõige tootlikkuse ja tööhõive kvaliteedi tõstmisele ning turvalisuse, sotsiaalkaitse ja eritoetuse tagamisele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit seisab silmitsi suure rahalise, majandusliku ja sotsiaalse kriisiga. Sellisest kriisist jagu saamiseks, tuleb suurendada jõupingutusi seoses investeerimisega oskustesse, ametikoolitusse ja püsivate töökohtade loomisesse.

Selle taustal on ebatüüpiliste lepingute arv tuntavalt suurenenud, mille mõju on olnud raskeim noortele töötajatele vanuses 19–29 või üle 50 aasta vanustele, naistele ja väheste oskustega töötajatele. Töö kvaliteedi seisukohalt on sellised töötajad silmitsi töösuhte püsivuse madala tasemega ilma struktureeritud karjääriplaanita, vähemate võimalustega koolituseks ja karjääri kujundamiseks ning suuremate raskustega töö- ja pereelu tasakaalustamisel.

Järelikult tuleb laiendada kaitset selliste ebatüüpiliste lepingute alusel töötavatele töötajatele, võtta meetmeid mitteametliku töötamise vastu ja tagada eri tööhõive olukordade ja töötuse sujuv üleminek.

Mis tahes tööhõivega peavad kaasnema teatavad õigused, mis hõlmavad: võrdset kohtlemist, töötajate tervise ja ohutuse kaitset, juurdepääsu koolitusele, kollektiivläbirääkimisi ning ühinemis- ja esindamisvabadust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raport on nii täiskogus kui ka komisjonis vastu võetud. Tekst ei ole kahjulik, kuid see on suhteliselt nõrk. Meie fraktsioonis Verts/ALE esitasime alternatiivse resolutsiooni läbipaistvusega seotud põhjustel ning oma seisukoha väljendamiseks täiskogus. Kahjuks ei olnud võimalust tagada sellele häälteenamust. Nagu arvata oli, lükati see tagasi, kuid seda toetasid fraktsioon S&D ja osa fraktsioonist GUE/NGL.

Negatiivse külje pealt arvame: puudub viide võrdsete õiguste õiguslikule raamistikule; puudub viide töötaja määratluse kohta (oluline möödahiilimise seisukohast); liiga palju paindlikkust ja halduskoormat fraktsiooni PPE sõnastustes ning liiga palju turvalise paindlikkuse kohta, sealjuures tekst tervikuna pooldab liigselt turvalist paindlikkust.

Positiivse külje pealt tagatakse tekstis töötaja põhiõigused sõltumata tööstaatusest; laiendatakse ebatüüpiliste töötajate kaitset; sätestatakse, et üleminek tööhõives peab olema turvaline; väljendatakse muret Euroopa Kohtu juhtumite kohta ning rõhutatakse vajadust tugevdada sotsiaalpartnereid.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasime raporti poolt, sest ühelt poolt on õige omada tööturul paindlikkust ja et noored oleksid valmis leppima ebatüüpiliste lepingutega, mis on kasulikud nende arengule, teiselt poolt peame olema valvsad tagamaks, et neid võimalusi ei kasuta hoolimatud ettevõtjad, kes kasutavad noori ära neile vähe makstes.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE), kirjalikult. – (DE) Ebatüüpiliste töölepingute sagedus on Euroopa Liidus märkimisväärselt suurenemas. Seega on Gruny raportis esitatud analüüs hea ja tervitatav. Kultuur, meedia ja eelkõige uus meedia on sektorid, kus ei ole enam peaaegu üldse tavapäraseid lepinguid. Operaatoreid ja tehnikuid kirjeldatakse filmimeeskondades näiteks vabakutselistena, kuigi tegelikult on olemas teatav sõltuvus. Siiski ei mainita raportis selles valguses vajalikke poliitilisi samme, et tagada asjaomastele töötajatele oma positsioonil õigusi, nt pensioni- ja esindamisõigused. Seetõttu läheme oma alternatiivses resolutsioonis kaugemale. Nõuame, et samad õigused kehtiksid kõikide töölepingute puhul ning et põhimõte ELis õiguslikult sätestataks. Ei tohi olla kahte klassi töölepinguid. Meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis arvame ka seda, et fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate määratlematust on vajalik piirata. Seega tahame saavutada seda, et kui on olemas organisatsiooniline ja rahaline sõltuvus, tunnustatakse seda tööhõive suhet töötaja staatusega. See on ainus viis tagamaks, et kogu elu töötanud inimesed saavad ka oma vanaduspõlve väärikalt nautida.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Tänapäeval töötavad inimesed igasugustes ametiseisundites: töötajate või (fiktiivsete) füüsilisest isikust ettevõtjatena, täistööajaga või osalise tööajaga, tähtajaliste või tähtajatute lepingute alusel, kodus töötajate või ajutiste töötajatena. Tõsiasi on see, et tööandjate nõutav paindlikkus tuleb sageli töötajate vajaliku kaitse arvelt. Täna esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon alternatiivse resolutsiooni, mille eesmärk oli keskenduda peamiselt üheselt mõistetavale töötaja staatusele (mis tahes pädevuses) ning nõuda direktiivi, mis tagab võrdsed õigused kõikidele töötajatele. Resolutsioon ei pääsenud läbi ja parlament lasi käest võimaluse luua tugevam sotsiaalne Euroopa. Toetan siiski ka esialgset resolutsiooni, sest selles nõutakse töötajate kaitse laiendamist ja püütakse tagada töötajate põhiõigused ning turvaline üleminek töökohtade vahel ning tugevdada ametiühingute rolli.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal on selline lähenemisviis kindlasti kasulik, eelkõige pidades silmas, et üha enam inimesi töötab ebatüüpiliste lepingute alusel. Euroopas elab 8% töötajatest töötamisest hoolimata vaesuses ja 17% eurooplastest on madalapalgalised. Seetõttu on vajalik võtta meetmeid ning tervitan kogu Euroopa Parlamendi seisukohta.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL) , kirjalikult. – (SV) Hääletasin raporti vastu, milles propageeritakse ebatüüpilisi töökohti, kuid parematel tingimustel kui need, millele viidatakse raportis väga ebatüüpiliste töökohtadena, mis on täiesti reguleerimata ja mis sageli sõlmitakse tööandja ja töötaja käesurumisega. Kui võrdleme raportit komisjoni teatisega, mille aluseks on komisjoni roheline raamat „Tööõiguse ajakohastamine”, on protsessi käigus tehtud parandusi. Samuti rõhutatakse raportis muret ametiühinguvastaste otsuste mõju kohta tööturule Euroopas. See on tähtis. Suurtes riikides, nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik, on üks neljast töökohast praegu madalapalgaliste sektoris. Tööpuudus ning sotsiaalne dumping ELi siseturul on pannud ametiühingud ja töölisliikumised kaitsepositsioonile. Usun siiski, et EL ei peaks sekkuma tööhõive vormidesse. Selle küsimusega tuleks tegeleda riiklikul tasandil. Minu kodumaal peavad selliseid küsimusi käsitlevate kollektiivlepingute kohta läbirääkimisi sõltumatud osapooled. Alustada tuleks õigusest täistööajaga tööle, millele lisaks on võimalik töötada osalise tööajaga.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni vastu, sest selles nõustutakse paindliku tööhõive, paindliku turvalisuse ja sellega tavapäraselt kaasnevate asjade propageerimisega: töökonkurentsivõime, võimekus ja kohanemine tööhõivega ning ettevõtlusvaim.

Resolutsioonis püütakse ka lihtsustada eri töölepinguid, kasutades ettekäändena ebatüüpiliste töölepingute vähendamist ning ülemineku hõlbustamist eri tüüpi töölepingute vahel.

On tõsi, et resolutsioonis tunnustatakse praeguse kriisi sotsiaalseid tagajärgi, eelkõige vaeste töötajate arvu ja ebatüüpiliste tööhõive vormide suurenemist, kuid samuti avaldatakse kahetsust asjaolu üle, et ettevõtted ei suuda luua uusi töölepingu vorme, mis pakuvad piisavalt paindlikkust kriisiolukordadele reageerimiseks.

Lühidalt iseloomustab resolutsiooni endiselt neoliberaalne lähenemisviis, mille katastroofilist mõju tööhõivele ja tööhõive õigustele oleme saanud juba näha mitmeid aastaid.

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0203/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ressursside tõhususe suurendamine Euroopas on üks ELi 2020. aasta strateegia prioriteetseid eesmärke. Lubage mul tuua selle kohta üks näide! Biogaas on hinnaline ressurss, mida kasutatakse elektri ja kütuse tootmiseks transpordi jaoks ja gaasivõrgu varustamiseks. Biogaasi tootmise kõige tõhusam meetod on orgaaniliste jäätmete kasutamine, mis on kasulik samaaegselt tööstusele, majandusele ja keskkonnale.

Biojäätmete ringlussevõtuga on võimalik vähendada ka keemiliste väetiste kasutamist põllumajanduses, eriti fosforil põhinevate väetiste kasutamist, ja suurendada mulla veemahutavust, et säilitada tootlikkuse kõrge tase. See tihe seos jäätmeid ringlussevõtvale ühiskonnale üleminekule, vähese CO2 heitkogustega majanduse väljaarendamise ja keskkonnasõbralike töökohtade loomise võimaluse vahel selles valdkonnas on praeguses majanduslikus, keskkonna- ja sotsiaalses kliimas oluline.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin raporti poolt, sest usun, et biojäätmete tõhus ja jätkusuutlik majandamine on ELi jaoks absoluutne prioriteet, arvestades ka seda asjaolu, et hinnanguliselt tekib ELis igal aastal 76,5–102 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja aiajäätmetest ning 37 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja joogitööstusest.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) José Manuel Fernandes sai minu toetuse oma raportile komisjoni rohelise raamatu kohta „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus”. Ma arvan, et tal on õnnestunud üsna õigesti kaaluda kõiki väljakutseid, millest olulisimad on ennetus ja ringlussevõtt. Biojäätmetel on oma roll ühes ülemaailmsema tähtsusega küsimuses: kliimamuutustevastases võitluses. Seepärast peame biojäätmed täielikult tavajäätmetest eraldama, mis on pikas perspektiivis halvim lahendus. Selle asemel peaksime kasutama seda kompostimiseks või bioenergia tootmiseks, nagu raportis jõuliselt rõhutatakse. Lõpuks esineb praegu biojäätmete käitlemisel liikmesriikide suhtes suuri erinevusi. Mis minusse puutub, siis olen raportis kavandatud ühe õigusakti vastuvõtmise poolt. Lõpetuseks tahaksin lisada, et biojäätmete käitlemine võib toetada Euroopa Liidu sotsiaalset ühtekuuluvust, kuna näiteks ringlussevõtuga tegelev ettevõte on tugev töökohtade looja.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) ELi majanduse kasvades ja territooriumi suurenedes toodetakse jätkuvalt järjest suuremaid jäätmekoguseid. Selleks et biojäätmeid tõhusalt käidelda, peavad esmatähtsal kohal olema jäätmete ennetamine ja vähendamine. Selleks et seda eesmärki saavutada, peavad kodanikud ise kaasatud olema. Lisaks sellele võib biojäätmeid kasutada bioenergeetika-, elektri- ja transpordisektoris kasutatava biokütuse valmistamise toorainena. Tõhus biojäätmete käitlemine võib aidata kaasa ELi eesmärgile saavutada 2020. aastaks vähemalt 20% taastuvenergia osakaal. Kuid selleks, et saavutada eesmärk käidelda tõhusamalt jäätmeallikaid ja vähendada biojäätmete käitlemise kulusid, peaks Euroopa Komisjon koostama direktiivi biojäätmete käitlemise kohta. See direktiiv peaks sisaldama jäätmete kogumise süsteemi loomist, mis oleks liikmesriikidele kohustuslik, ja sätestama riiklikud biojäätmete töötlemise meetodid, et vältida vähemsobivaid meetodeid, nagu prügilasse ladestamine ja põletamine.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hoolimata mõnedest reservatsioonidest seoses raportis esitatud teatavate eesmärkide teostatavusega, otsustasin ma José Manuel Fernandese raportit toetada ja seega selle poolt hääletada. Ilmneb, et biojäätmete käitlemise tehnikate rakendamine, mille eesmärk on vältida selliste jäätmete prügilates lõppladestamist, ei ole mitte ainuüksi vastutuse avaldus keskkonna ja kogukondade suhtes, vaid et see on ka strateegiline investeering potentsiaalse uute töökohtade allika tugevdamiseks.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Biojäätmete valikuline kogumine ja ringlussevõtt on Euroopa jätkusuutlikuks arenguks hädavajalik. Hääletasin raporti poolt, kuna selles palutakse Euroopa Komisjonil koostada aasta lõpuks ettepanek võtta vastu eridirektiiv biojäätmete kohta. Uues õigusaktis tuleks sätestada nõue luua valikulise biojäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteem.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Jäätmekäitlus on probleem, mis mõjutab Euroopat ja kogu inimkonda. Iga päev tekitatakse tonnide kaupa jäätmeid, tekitades kahju keskkonnale ning negatiivset mõju rahvatervisele ja elukvaliteedile. Tahaksin esmalt õnnitleda raportöör José Manuel Fernandest suurepärase töö puhul! Praegused biojäätmete õigusaktid ei vasta materjali reguleerimise nõuetele. Ma kiidan algatust teha ettepanek konkreetseks korralduseks saavutada biojäätmete tõhusa ja jätkusuutiku käitlemise eesmärgid (parem õigusloome, õigusaktide lihtsustamine, selgus ja kindlus). Küsimus ei ole ainult nende jäätmete kahjulikus keskkonnamõjus tavaprügilatele; tegemist on ka olulise rolliga mulla väetamisel ja kogu põhilise energiapotentsiaaliga (biogaasi kaudu), mida on võimalik kasutada elektri tootmiseks, kütmisel või sõidukikütusena.

Erikorraldus biojäätmete käitlemiseks tundub minu jaoks jäätmeid käsitlevas raamdirektiivis sisalduvate põhimõtete elluviimise põhilise lisandusena. Keskkonna, ringlussevõtu ja keskkonnasõbralike töökohtade loomise kaudu tuleb koostada mitmeid standardeid, ühtlustada tavasid ning edendada siseturgu. Ressursside mõttes tõhus Euroopa ei ole üksnes 2020. aasta Euroopa; see on tuleviku Euroopa.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) biojäätmete tõhus majandamine ei tule kasuks mitte ainult keskkonnale, vaid annab ka sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Seetõttu hääletan raporti ettepanekute poolt. Tõhususe parandamise olulisus biojäätmete käitluses ja nende ennetamise/vähendamise prioritiseerimine aitab kaasa jätkusuutliku arengu ja loodusvarade majandamise edendamisele. Oluline on ka mitte unustada biojäätmete parema käitlemise positiivset mõju, nimelt mõju siseturu toimimisele, põllumajanduse tulevikule mulla viljakuse säilitamise ja taastumise kaudu, ja ka mõju taastuvenergia edendamisele. Seepärast tuleks anda prioriteet tohutu hulga biojäätmete käitlemist käsitlevate õigusaktide ühendamisele üheks õigusaktiks, nagu ka liikmesriikide poliitika ühtlustamisele biojäätmete alase erikorralduse kaudu.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Jäätmed on elektrienergia, tööstuse ja põllumajanduse järel suuruselt neljas kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas Euroopa Liidus, kusjuures heitkoguste põhiallikaks on prügilad. Prügilad kujutavad endast tohutusuurt ohtu mitte üksnes metaani tekitamise, vaid ka põhjavee, mulla ja muidugi prügilate pinna võimaliku saastamise kaudu. Isegi suurematel aladel esineb siin parandamatut mulla olukorra halvenemist. Kogu maailmas ladestatakse biojäätmed kõige sagedamini prügilatesse ja vaid üliväike osa sorteeritakse ja taastöödeldakse. Euroopa Liidus tekib igal aastal kuni 100 miljonit tonni biojäätmeid köögi- ja aiajäätmetest ning 37 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja joogitööstusest. Biojäätmetel on aga oluline roll kliimamuutuste vastu võitlemisel ning kui neid saab kasutada, kujutavad need endast tohutut potentsiaali taastuvenergia tootmiseks. Nüüd mõistavad eurooplased jäätmete sorteerimise vajadust. Siiski satuvad biojäätmed peaaegu alati lõpuks pügilatesse.

Mõnes vanemas liikmesriigis on võimalik biojäätmeid ladestada konteinerites ning neid töödelda ja edaspidi kasutada. Uutes liikmesriikides ei ole peaaegu mingit võimalust biojäätmete ning plasti, klaasi ja paberi eraldamiseks, kuna inimestel ei ole neid kusagil ladestada. Seepärast on hädavajalik luua tingimused ringlussevõtuks ja edasiseks energia tootmiseks biojäätmete kasutamise abil igas ELi liikmesriigis. Raportis käsitletakse seda küsimust piisavalt ja ma hääletan raporti vastuvõtmise poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin komisjoni rohelise raamatu poolt, milles käsitletakse biojäätmete käitlemist Euroopa Liidus, arvestades, et kohustuslike eraldi kogumissüsteemide kehtestamine ja biojäätmete ringlussevõtt võimaldab jõulisemat keskkonnakaitset ELis ja toetab võitlust kliimamuutuste vastu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ainuüksi see, kui jälgida meie eratarbimise tulemusel tekkinud ja iga päev äravisatud biojäätmete kogust, peaks andma meile signaali vajaduseks uurida parimaid viise, kuidas biojäätmeid kasutada ja nende mõju keskkonnale vähendada. Kui eratarbimisele lisada tööstuslik tarbimine, võtab see vajadus ruttu kiireloomulise ulatuse ja peaks motiveerima nii poliitilisi otsustajaid kui ka spetsialiste jätkuvalt uurima kõige sobivamaid protsesse ja meetodeid. Ma usun, et direktiivist, mille eesmärk on parandada tõhusalt sellist liiki jäätmete käitlemist, oleks kasu kõigi liikmesriikide kodanikele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma tervitan selle resolutsiooni vastuvõtmist, mille raportöör ma olen ja mis toetab biojäätmeid käsitleva eridirektiivi koostamist 2010. aasta lõpuks ja eraldi kogumissüsteemi loomist liikmesriikide jaoks, välja arvatud juhul, kui see ei ole keskkonna või majanduse mõttes parim valikuvõimalus.

Hinnanguliselt moodustab ELis igal aastal tekitatavate biojäätmete hulk umbes 100 miljonit tonni. Seda liiki jäätmed on suuruselt neljas kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas ELis, eriti kui need on prügilatesse ladestatud. Siin tutvustatud resolutsioonis püütakse toetada biojäätmete prügilatesse mitteviimist, edendatakse kvaliteetse komposti tootmist selleks, et taastada ilma kemikaalideta mullastik ja toetada taastuvenergia tekitamist. Seni on Euroopa Komisjon rõhutanud igasuguse vajaduse puudumist seda jäätmevoogu käsitleva direktiivi vastuvõtmise järele.

Ma loodan, et keskkonna peadirektoraadi eest vastutav volinik loeb seda raportit, võtab teadmiseks parlamendi enamuse seisukoha ja loobub sellisest kitsarinnalisest seisukohast selles küsimuses. Meie seisukoht on ambitsioonikas ja realistlik. Me nõuame eridirektiivi, mis toob selgust ja kindlust, ja loodame, et volinik on parlamendi soovide suhtes positiivselt meelestatud.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Biojäätmete käitlemist, mis on tingimata vajalik inimsoo tervislikuks eksisteerimiseks ja harmooniliseks kooseksisteerimiseks loodusega, ei tohi vaadelda rangelt kaubanduslikest huvidest lähtuvalt. Raportis viidatakse liikmesriikidele kohustusliku jäätmete liigiti kogumise süsteemi kehtestamisele ning biojäätmete sobivale käitlemisele anaeroobse kääritamise ja kompostimise kaudu. Kuigi oleme suures osas nende põhimõtetega nõus, ei saa me siiski jätta rõhutamata mõnda probleemi. Lisaks toetatud käitlemisele omastele tehnilistele raskustele, mida ei saa tähelepanuta jätta, on see palju kallim. Raportis ei vastata küsimusele, kes maksab.

Raport on n-ö lodev seoses jäätmete tekitamise ennetamismeetmetega, keskendudes peaaegu ainult jäätmete ringlussevõtule. Vähendamine on üks parimatest jäätmetega seotud probleemidega võitlemise viisidest. Ma viitan koduse kompostimise võimalusele, mis võimaldaks suurel osal biojäätmetest üldisest käitlussüsteemist mööda minna. See on küsimus, mis on raportist välja jäänud. Mis puudutab kompostimist, siis ei piisa sellest, kui öelda, et meil on vaja seda teha. Selle kasutamiseks on vaja luua piirangute ja tehniliste või teaduslike piiranguteta tingimused, mis üksnes soodustavad väetiste tootmise tööstuse tugevamat konkurentsi.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin biojäätmete (biolagunevate jäätmete) käitlust Euroopa Liidus käsitleva komisjoni rohelise raamatu poolt.

Liikmesriikide vahel, mis võtavad kõige vähem jäätmeid ringlusse (90% jäätmete prügilasse ladestamine, 10% jäätmete ringlussevõtt ning energiakasutus), ning kõige tõhusama lähenemise (10% jäätmete prügilasse ladestamine, 25% jäätmete energiakasutus ning 65% jäätmete ringlussevõtt) vastu võtnud liikmesriikide vahel on sügav lõhe.

Biojäätmetel on oluline roll kliimamuutuste vastu võitlemisel ning need pakuvad huvitavat potentsiaali seoses mullakaitse ja taastuvenergia tootmisega. Liikmesriigid peavad võtma meetmed biojäätmete eraldi kogumise – näiteks komposti tootmiseks – edendamiseks. Meil on vaja tõelist Euroopa kompostimisturgu, sest kompostimine on keskkonnasäästlike jäätmete kõige sobivama töötlemise viis ning selle eeliseks on võimalus seda kasutada mulla väetamiseks.

Biojäätmete rahuldav majandamine ei tuleks kasuks mitte ainult keskkonnale, vaid tooks ka majanduslikku kasu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Siinses parlamendis José Manuel Fernandese raportile antud laialdane toetus on tervitatav märk. See näitab, et siinne parlament võtab seda teemat ühtselt tõsiselt ja saadab teistele institutsioonidele ja liikmesriikidele selge sõnumi. Šotimaa valitsus avaldas alles möödunud kuul jäätmete mittetekitamise kava, milles käsitletakse paljusid komisjoni rohelises raamatus arutatud küsimusi. Meetmed tuleb võtta ELi tasandil ja tänane hääletus peaks tagama, et tehakse edusamme.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raportis võetakse õige lähenemisviis. Ettepaneku tegemisega prügilajäätmetest loobumiseks selleks, et soodustada kompostimist ja põletamist ja veenduda, et põletamine hõlmab energia taaskasutust, läheb raport osalt tagasi ökoloogilise kavandamise raamistiku juurde, mida toetame. Mul on selle üle hea meel. Biokütuste taaskasutuse ja jäätmekäitluse erastamise algatuste toetamisel kasutab raport aga kõiki vanu liberaalseid viise, ilma et nende ebaõnnestumisi arvesse võtaks. Seepärast keeldusin hääletamisest.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma usun, et meetmed, mille eesmärk on parandada biojäätmete käitlemist Euroopa Liidus, on üliolulised, arvestades ulatuslikku keskkonna- ja majanduslikku kasu, mis need endaga kaasa toovad. Euroopa Liidu majandusliku ja territoriaalse laienemisega suurenevad alati tekitatavate jäätmete kogused ja hinnanguliselt tekib ELis igal aastal orienteeruvalt 100 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja aiajäätmetest ning 37 miljonit tonni jäätmeid toidu- ja joogitööstusest. Suurt osa nendest biolagunevatest aia-, toiduvalmistamis- ja toidujäätmetest on võimalik kasutada ja tuleks kasutada taastuvenergiaallikana ning ringlussevõetavates materjalides. Niimoodi saame mitte üksnes aidata kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele, vaid ka tervemate muldade edendamisele ja elurikkuse kadumise aeglustamisele.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Keskkonna huvides on oluline kasutada mõistlikult olemasolevaid tooraineid, mis tähendab ka biojäätmete ringlussevõttu, kui jäätmeid ei ole võimalik vältida. Selline keskkonnateadlikkus kodanike hulgas suureneb pidevalt, võimaldades neil keskkonna- ja kliimakaitse-eesmärgist parem arusaam saada. Liikmesriikide vahel on olnud tavapäraselt erinevusi seoses näiteks sellega, kuidas biojäätmeid energia tootmiseks kasutada. Arvestades, et selles valdkonnas on juba tehtud üsna palju investeeringuid, oleks mõistlik tunnustada riikide erinevusi kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Seda ei ole kõnealuses raportis piisavalt kaalutud, mistõttu keeldun ka mina hääletamisest.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin komisjoni rohelise raamatu poolt, milles käsitletakse biojäätmete käitlemist ELis ja milles võetakse jõuline kohustus võidelda kliimamuutuste vastu ja vähendada negatiivset mõju majanduskasvule. Kuigi biojäätmete käitlemist on Euroopa institutsioonides juba laialdaselt arutatud, on vaid võimalik märgata, kui palju olukord viimase mõne aasta jooksul muutunud on. Arvestades, et aruteludesse tuleb kaasata tehnoloogilised edusammud, on vähemalt 11 liikmesriiki ühinenud ELiga – k.a Leedu – ja kõik need riigid toovad endaga kaasa eri jäätmekäitlustavasid. Samal ajal kui aastane biojäätmete kogus ulatub hinnanguliselt ELis 76,5–102 miljoni tonnini toidu ja aiajäätmetest ja 37 miljoni tonnini toidu- ja joogitööstuse jäätmetest, leian ma, et ülioluline on sillutada teed arutelule vajaduse üles võimalike edasiste poliitiliste meetmete järele. Biojäätmete käitluse parendamise ja biojäätmete kui ressursi arendamise tulemuseks on märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnakasu ning see aitab muuta ELi ressursitõhusaks nn ringlussevõtuühiskonnaks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Biolagunevad jäätmed – biolagunevad aia-, köögi- ja toidujäätmed – moodustavad umbes kolmandiku linnajäätmetest ning nendel on potentsiaalselt märkimisväärne keskkonnamõju. Kui sellised jäätmed lõppladestatakse prügilatesse, toodavad need metaani, mis mõjutab kliimamuutuseid 23 korda tugevamalt kui süsinikdioksiid, ja see on üks kliimamuutuste peapõhjuseid.

Sama ajal kui Euroopa Liidus reguleerib jäätmehooldust suur määruste kogumik, on biolagunevate jäätmete valdkonnas ruumi edasisteks täiendusteks, seda enam, kui arvestada, et selliseid jäätmeid on võimalik ringlusse võtta ja taastuvenergiaallikana kasutada.

Seepärast oleks biojäätmete käitluse eridirektiiv jäätmete raamdirektiivist ning muudest jäätmekäitlust üldiselt reguleerivate direktiividest tulenevate põhimõtete rakendamise ülioluline tegur. Mul on üks reservatsioon ja see puudutab paindlikkust, mis direktiivil peab kohalikul tasandil olema, et võimaldada parima keskkonna- ja majandusliku lahenduse võtmist.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma tervitan kõnealuse raporti vastuvõtmist ülisuure häälteenamusega, kuna see puudutab väljapaistvat küsimust biojäätmete käitlusest ELis ning kuna raportis on nõutud, et Euroopa Komisjon koostaks korralduse luua kõigi liikmesriikide jaoks kohustuslik jäätmete eraldi kogumise süsteem.

Tõepoolest, jäätmehooldus on tõsine ja päevakohane probleem, mis vajab kiiret lahendamist, pidades eriti silmas seda, et EL toodab aastas ligikaudu 100 miljonit tonni biojäätmeid. Samuti tuleks rõhutada, et kliimamuutuste vastu võitlemine, milleks EL on kohustunud ja milles see maailmas juhtival kohal on, nõuab nõuetekohast jäätmehooldust, arvestades, et jäätmed on kasvuhoonegaaside allikana ELis neljandal kohal.

Biojäätmeid on võimalik ka taaskasutada bioenergia ja -kütuste tootmiseks. Ringlussevõtutööstuses luuakse praegu ligikaudu 250 töökohta iga 10 000 tonni ringlussevõetud jäätmete kohta. Keelitamine koostada eridirektiiv, milles käsitletakse biojäätmete käitlust, on selle raporti oluliseks panuseks asjaolu tunnistamisel, et praegused biojäätmetega seotud standardid on hajutatud ja vajavad suuremat selgust, lihtsustamist ja juriidilist täpsust.

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Oleme otsustanud toetada José Manuel Fernandese raportit, et näidata, et keskkonnaohutu biojäätmete käitlus Euroopas on oluline, kui tahame kliimamuutusi vähendada ja keskkonna hävingu vastu võidelda. Me rõhutaksime aga, et seda tuleks täiendada kehtivate määruste nõuetekohase rakendamise ja järgimise, mitte määruste arvu keerulise suurendamise kaudu.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Üks jäätmete käitluspoliitika strateegiline eesmärk peab olema ELi muutmine ringlussevõtvaks ühiskonnaks. ELis igal aastal tekkivat tohutut hulka jäätmeid (hinnanguliselt 76,5–102 miljonit tonni biojäätmeid, sealhulgas Rumeenias ligikaudu 8 miljonit tonni biojäätmeid) ei tohi raisata. Biojäätmetel on oluline roll võitluses kliimamuutusega (2004. aastal lähtus jäätmesektorist kokku 109 miljonit tonni kasvuhoonegaase), pakkudes hinnalist võimalust mulla kaitsmiseks ning taastuvate energiaallikate tootmise edendamiseks.

See tähendab, et säästvat arengut saab ressursside tõhusa majandamise abil edendada. See toob kaasa biojäätmete nõuetekohase käitlemise vastavalt ELi tavamäärustele, tehnoloogiliste uuenduste edendamise ja keskkonnasõbralike töökohtade loomise (näiteks ringlussevõtutööstuses luuakse kuni 250 töökohta iga 10 000 tonni ringlussevõetud jäätmete kohta.

Sellest tulenevalt on majanduse ja keskkonna aitamiseks ning ELi 2020. aasta strateegia saavutamisele kaasaaitamiseks vaja kohustuslikku eraldi kogumissüsteemi, biojäätmete ringlussevõttu, biojäätmeid käsitlevat eridirektiivi, teadusuuringute ja uuendustegevuse edendamist ning kodanike teadlikkuse tõstmist jäätmete kuhjumise ärahoidmiseks võetavate meetmete kohta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raporti projekt juba sisaldas meie, roheliste, jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Keskendusime jäätmete põletamise vormis koos energia taaskasutusega biojäätmete taaskasutuse probleemide rõhutamisele, väites, et biojäätmete ringlussevõtt on tunduvalt eelistatum kui põletamine, kuna sellega mitte ainult ei hoita ära metaangaasi moodustumist, vaid see aitab kaasa ka võitlemisele kliimamuutuste vastu süsiniku sidumise ja mulla kvaliteedi parandamise kaudu. See lisati parlamendikomisjonis vastu võetud teksti põhjendustesse.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin biojäätmete käitlust käsitleva komisjoni rohelise raamatu poolt. Eraldi kogumisüsteemide kehtestamine, kompostimisstandardite kehtestamine, suunised orgaaniliste jäätmete ennetamiseks, elutsükli mõiste kohaldamine ja jäätmete hindamine on lähtepunktid suurema tõhususe ja kokkuhoiu tagamiseks lootuses, et ELi liikmesriikides kehtestatakse kohustuslik jäätmete eraldi kogumise süsteem, välja arvatud juhul, kui see ei ole majanduslikel või keskkonnapõhjustel otstarbekas.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Biojäätmete käitlemine ELis on nüüdisajal äärmiselt oluline küsimus mitte ainult igal aastal massiliselt tekitatavate jäätmete (hinnanguliselt 139 miljonit tonni), vaid ka pidevate kliimamuutuste tõttu, millele tunnistajaks oleme. Biojäätmete tootmine on kindlasti möödapääsmatu, kuid vältida saab ebapiisavat käitlemist, eelkõige siis, kui jäätmeid lõppladestatakse prügilatesse, mis kujutavad endast osoonikihti eralduvate gaaside põhiallikat.

Neid jäätmeid on võimalik muundada, moodustades ühiskonna jaoks lisaväärtuse, arvestades, et kui me sellest kasu saame, võime uuendada tööstusharusid ja kasutada ressursse, mida vastasel juhul ei kasutataks. Ma viitan muu hulgas selle võimele suurendada sellise bioenergia tootmise väärtust, mida saab muundada elektriks ja kütteks, või biokütuste tootmise väärtuse suurendamist, mis on alternatiiv fossiilkütustega varustamisele, mis lakkamatu kasutamise tõttu peaaegu ammendatud on. Raport on oluline samm liidu jätkusuutlikuks arenguks ja ma olen täielikult nõus raportööriga, et parim viis eesmärkide saavutamiseks nii keskkonnapoliitika kui ka siseturuga seoses saab võimaliuks biojäätmeid käsitleva korralduse loomisega.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka kommunistlikku parteid esindavad Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid raporti vastu, mis on kooskõlas komisjoni rohelise raamatuga ja järgib lojaalselt ELi vastu võetud keskkonnavastast suundumust segajäätmete massilise põletamise kasuks, mille ühenduse organid (nõukogu ja komisjon) ning monopolide poliitilised esindajad Euroopa Parlamendis vastu on võtnud. Raportis antakse prioriteet linna biojäätmetest anaeroobse kääritamise kaudu saadava energia taaskasutusele biogaasi tootmiseks ja põletamist peetakse seal elujõuliseks alternatiiviks, kuigi üldtuntud on asjaolu, et neil on kahjulik mõju seoses keskkonna saastamise ning kahju ja nullkasuga. Samal ajal langetab see teisele kohale aeroobse töötlemise, mis kujutab endast mõõdukat, lihtsat, kontrollitud ja ohutut tehnoloogiat, mis toodab palju väiksema kuluga stabiilset ja kvaliteetset toodet. Seda seepärast, et see ei taga kapitalile suurt kasumit ega ühendu teiste võrdselt keskkonna seisukohalt hävitavate euro-ühtsustamispoliitikaga, et edendada biomassi ja biokütuste põletamist. Raport tõestab, et EL ja kapitali poliitiline kuju Euroopa Parlamendis on olemas selleks, et teenida töötajate tervise ja elu arvelt monopolide kasumite huve.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, milles Euroopa Parlament kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma meetmed seoses biojäätmete töötlemise ja käitlemisega – nimelt selliste jäätmete töötlemise ja käitlemisega, mis tekivad toidu ja toidu valmistamisest, rohelistest jäätmetest (aiad, pargid jne), tööstusest (puit jne), ning seda eelkõige eridirektiivi eelnõu esitamise kaudu. Sellisel viisil kordab Euroopa Parlament nõuet, mille ta esitas jäätmeid käsitlevate ühenduse õigusaktide läbivaatamise ajal 2008. aastal.

Eelkõige palub Euroopa Parlament, et biojäätmete sorteerimine muutuks kohustuslikuks, et biojäätmeid võetaks ringlusse ja et komposte liigitataks vastavalt nende kvaliteedile.

Komisjon ja liikmesriigid peavad võtma meetmed selleks, et eurooplased bioloogiliste jäätmete töötlemise kasust teadlikud oleksid. Seda seepärast, et need jäätmed kujutavad endast 118–138 miljonit tonni orgaanilisi jäätmeid ning tipnevad seega suures osas tavajäätmete kogumisega, samas kui neid saaks teistel eesmärkidel taaskasutada.

Seepärast on tungivalt vaja, et komisjon haaraks härjal sarvist, liiatigi arvestades, et pärast Kopenhaageni tippkohtumise läbikukkumist on keskkonnaprobleemid praegu kõige tagasihoidlikumalt väljendudes fookusest kõrvale jäetud.