Istungi stenogramm

Teisipäev, 6. juuli 2010 - Strasbourg

13. Kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuded ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamine - Noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamine ning finantsteenuste sektori tasustamispoliitika (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– raport, mille majandus- ja rahanduskomisjoni nimel esitas Arlene McCarthy ja mis käsitleb kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõudeid ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamist (KOM(2009)0362 – C7-0096/2009 – 2009/0099 (COD)) (A7-0205/2010) ja

– raport, mille majandus- ja rahanduskomisjoni nimel esitas Saïd El Khadraoui ja mis käsitleb noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamist ning finantsteenuste sektori tasustamispoliitikat (2010/2009(INI)) (A7-0208/2010).

  Arlene McCarthy, raportöör. – Austatud juhataja! Esiteks soovin, et protokolli saaksid kirja minu tänuavaldused kõigile neile, kes aitasid meil jõuda kokkuleppele pankade kapitali ja pankurite tasustamist ning preemiaid reguleeriva kapitalinõuete kolmanda direktiiviga seoses. Erilist tänu soovin avaldada oma variraportööridele majandus- ja rahanduskomisjonist, personalile, aga ka volinik Barnier’le meie komisjoni ettepanekute jätkuva toetamise eest, ning loomulikult eesistujariik Hispaaniale, kes südikalt pingutas ning 12-tunniseid parlamendi meeskonna ja 27 liikmesriigi vahelisi kolmepoolseid kohtumisi vahendas.

Täna arutatava viimase õigusaktiga rakendame täielikult Baseli eeskirjad kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetes, ja G20 tippkohtumisel kokkulepitud ranged rahvusvahelised tasustamise eeskirjad. Kõik rahanduseksperdid on ühisel seisukohal, et 2008. aasta üleilmse finantskriisini viisid kaks omavahel seotud põhjust: tava maksta kõrge riskiastmega lühiajalise kasumi pealt tohutuid preemiaid ning kapitalipuudus. Kõikjal Euroopa Liidus pidid riikide valitsused ja maksumaksjad pangandussektorit päästma asuma, kulutades selleks ligikaudu 3,9 triljonit eurot. Minu kodumaal Ühendkuningriigis toetati panku hinnanguliselt 1,2 triljoni naelaga, mis vastab peaaegu terve aasta SKPle. Pankade riskantse tegutsemise tõttu kahanes hoiustajate pensionide ning investorite investeeringute väärtus. Pankurid said neist riskantsetest tehingutest kiire kasumi, pankade raamatupidamises aga kajastuvad need riskid veel aastaid.

Kapitalinõuete direktiivi muutva õigusaktiga likvideeritakse kriisini viinud põhimõttelised puudused ja nõrkused. Pankadel tuleb kauplemisportfelli riskantsemate tehingute tagamiseks rohkem kapitali välja käia. Samuti nõuab õigusakt pankade tasustamise ja preemiate maksmise süsteemide ümberkorraldamist nõnda, et tasu suuruse ja ülemäärase riskeerimise seos kaob. Parlamendi muudatusettepanekute eesmärk on saavutada olukord, kus tasustamine sõltub esmajoones finantsasutuse heast seisundist ja stabiilsusest ning muidugi ka reaalmajandusele laenuandmisest.

Pangad korrutavad meile pidevalt, et nad on kriisist oma õppetunnid saanud. Kui see nii on, siis miks võisime Inglise Keskpanga juuni finantsstabiilsuse aruandest lugeda, et pankade tulust palkadele ja preemiatele eraldatud summa on panganduskriisist alates hoopiski tõusnud? Need täiendavad kümme miljardit naela, mis Ühendkuningriigi pangad palkade ja preemiatena välja maksid, oleksid Inglise Keskpanga arvamusel võinud kuluda hoopis pankade kapitali tugevdamisele ning nõnda toetada umbes 50 miljardi naela suuruses laenusid väikeettevõtetele ja peredele. Inglise Keskpanga aruandeist selgub, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele antud laenude maht on viimastel kuudel hoopis vähenenud, samuti ennustatakse hüpoteeklaenude mahu vähenemist lähikuudel.

Seega, head kolleegid, sel ajal kui valitsused kõikjal ELis teevad suuri eelarvekärpeid, vähendavad avalikke teenuseid ja perede ning ettevõtete toetusi, ei saa me lubada sellise panganduskultuuri jätkumist, kus pankurite palgad ja soodustused on tähtsamad kui kapitali ja krediitide säilitamine Euroopa majanduse elavdamiseks. Sellepärast peavad preemiaid käsitlevad eeskirjad ilmtingimata hakkama alates 2011. aastast kehtima.

Eeskirjad kätkevad järgmist: preemiate väljamaksmise edasilükkamine vastavalt äritsüklile ning igaaastane läbivaatamine koos tagasivõtmise võimalusega; ranged meetmed valitsuse abiga päästetud pankade suhtes; preemia maksimaalse suuruse määramine võrreldes töötasuga; tasustamine lisaks aktsiatele ka tingimusliku kapitalina; suurem läbipaistvus ja aruandekohustuslikkus ning parem äriühingu üldjuhtimine ning loomulikult preemiataoliste pensionide arvessevõtmine, et oma panga kokkukukkumise eest vastutav pankur ei saaks enam lahkuda, kaasas 16 miljoni naelane nn pensionisammas.

Parlament nõudis G20 põhimõtete karmi tõlgendamist, selleks et algselt rahalise preemiana makstav osa oleks rangelt piiratud. Parlament leiab, et kui suur osa preemiast makstakse välja sularahas ilma edasilükkamiseta ning töötulemusi tegelikult hindamata, siis on pankurid endiselt motiveeritud ohtlikke lühiajalisi riske võtma ning see ei ole vastuvõetav.

Head kolleegid, seadusandjana on meie kohus maksumaksjate huvide eest seista. Meie kohus on reageerida üldsuse muredele. Meie valijad nõuavad ja eeldavad, et pangad seavad stabiilsuse ja laenuandmise pankurite palgast ja preemiatest ettepoole. Viimase kahe aasta jooksul, s.o 2008. aastast alates, ei ole pangad suutnud oma struktuure reformida. Nad ei ole hakkama saanud ja nüüd teeme meie selle töö nende eest ära, et taastada Euroopa panganduse usaldusväärsus.

  Saïd El Khadraoui, raportöör. – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahaksin alustada tänuavaldustega variraportööridele. Tänu nende konstruktiivsele koostööle saime minu arvates kokku väga sidusa arvamuste ja soovituste paketi.

Finantskriis näitas neile, et finantssektori tasustamispoliitika oli liigselt kallutatud lühiajalise kasumi tagaajamisele, soosides riskeerimist, nõnda et panganduskriis tõi kaasa rasked tagajärjed kogu majandusele. Peale selle on mittesiduvad tasustamispoliitika soovitused andnud vaid väheseid tulemusi ning nüüd on vaja kehtestada põhireeglid, mille eesmärgiks on asjaomaste firmade ning kogu majanduse jätkusuutlik kasv. Minu kolleeg Arlene McCarthy kõneles siin hetk tagasi poliitilisest kokkuleppest kapitalinõuete direktiivi suhtes ja see on tähtis edasiminek, kuna direktiivis sätestatakse esmakordselt siduvad nõuded finantssektori preemiate ülesehitusele ja väljamaksmisele. Eriti olulised tunduvad minule piirangud rahaliste preemiate maksmisel, võimalus halbade tulemuste puhul preemiad vähendada ning preemiate väljamaksmine mitmeaastase perioodi jooksul.

Minu raporti eesmärk on näidata, et sellest veel ei piisa ja et meil tuleb tasustamispoliitikale läheneda laiemalt ning tugevdada äriühingute üldjuhtimise eeskirju, nõnda et pangandussektori ja noteeritud äriühingute põhireeglid ning sise-eeskirjad vastavad ühesugustele kriteeriumidele.

Esmalt tuleb tagada usaldusväärne sisemine ja väline järelevalve tasustamispoliitika üle ja seda laiendada. Seetõttu peab äriühingutel olema sõltumatu tasustamiskomitee, mis annab aru osanikele ja järelevalveorganitele ning omab juurdepääsu kogu potentsiaalselt asjakohasele teabele. Tasustamiskomitee peab tasustamissüsteemi raames loodud stiimulite hindamisel tegema tihedat koostööd äriühingu riskikomiteega. Riskijärelevalvega tegelevad isikud peavad olema sõltumatud nende järelevalve all asuvatest äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ning neid tuleb tasustada sõltumata äriüksuste tulemuslikkusest.

Järelevalveasutus peab üksikasjalikult läbi vaatama riskijuhtimise korra ning äriühingud peavad kehtestama sisemenetluse, et käsitleda võimalikke probleeme ja konflikte nende riskijuhtimisüksuste ja tegevusüksuste vahel.

Nii palju kui võimalik, peab tasu ise peegeldama äriühingu pikaajalist tulemuslikkust. Preemiad ei tohi olla tagatud. Muutuvate töötasude tase peab põhinema ette kindlaksmääratud ja mõõdetavatel tulemuslikkuse kriteeriumidel, mis ei peaks olema ainult kvantitatiivsed, vaid ka kvalitatiivsed, ning lähtudes sotsiaalsest õiglusest ning eetilistest kaalutlustest peaks äriühingu kõrgeima ja madalaima töötasu vahe olema mõistlik. Osa töötasu muutuvkomponendist tuleks välja maksta piisava ajavahemiku jooksul. Lisaks peaks üle poole maksma välja aktsiates või aktsiatega seotud instrumentides ning osa taolistest preemiatest peaks olema võimalik vaevata tagasi võtta. Lahkumishüvitise ülempiiriks tuleks seada kahe aasta tasu ning kohustuse rikkumise või omal soovil lahkumise puhul ei tohi lahkumishüvitist mingil juhul maksta.

Läbipaistvuse tagamiseks on oluline avalikustada äriühingute pensioni- ja lisapensionisüsteemid ning anda osanikele võimalus äriühingu tasustamispoliitika kohta arvamust avaldada. Samuti kutsume üles looma rahvusvaheline struktuur, mis võimaldaks avalikustada need üksikisikud, kes teenivad miljon eurot või rohkem, tehes avalikuks andmed nende töötasu, preemiate, pikaajaliste hüvitiste ja pensionimaksete kohta.

Palume, et Euroopa Komisjon jätkaks tööd ja töötaks finantssektori jaoks välja ranged ja siduvad tasustamispõhimõtted lisaks nendele, millega seoses oleme juba kokkuleppele jõudnud. Samuti soovime noteeritud äriühingute kohta täielikku läbipaistvust võimaldava süsteemi loomist, nõnda et oleks teada, kes põhimõtteid järgivad ja kes mitte. Leian, et võiksime selles asjas veelgi kaugemale minna. Lugupeetud volinik! Ootan huviga teie ettepanekuid äriühingute üldjuhtimise kohta, mis kuulutati välja rohelises raamatus; selle probleemistikuga jätkame kindlasti tööd lähikuudel ja -aastatel.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arutame järjekordset majanduskriisile reageerimise aspekti – sellest saadud õppetunde. Järgmine teema pärast järelevalveküsimuste lahendamist on see, kuidas kõige paremini reformida hullumeelse riskeerimiseni viinud tasustamise tavasid ning kuidas reformida kõige paremini kapitalinõudeid.

Seoses nende kahe teemaga väärivad tänu ja kiitust teie kaks kolleegi: Arlene McCarthy ja Saïd El Khadraoui, samuti nendega koos töötanud variraportöörid, sest nad näitasid, et parlament seisab vankumatult vastutustundlikuma, usaldusväärsema, stabiilsema majanduse eest, ning turgude eest, mis – rõhutan veel kord – rakendatakse taas reaalmajanduse teenistusse, kodanike teenistusse, aga mitte vastupidi. See on eesmärk, millega komisjon üldiselt ja mina isiklikult täielikult päri oleme.

Kuulamisest saadik olen toetanud kodanikele pühendunud vastutustundlikke Euroopa ettevõtjaid, selleks et parandada finantsasutuste juhtimist. Tahaksin tänada parlamenti nende teemade ja ülesannete toetamise eest! Olen teie tähelepanekutega nõus, Saïd El Khadraoui. Finantsasutuste tasustamispoliitika jaoks on vaja siduvaid meetmeid. Seepärast on mul väga hea meel, et kolm institutsiooni saavutasid kapitalinõuete direktiivi (CRD 3) läbivaatamise osas kompromissi. Tegemist on hea ja tasakaalustatud kompromissiga, mis on pankadele ja üldsusele kindlaks poliitiliseks sõnumiks.

Läbivaadatud direktiiviga tugevdatakse õigusnorme ja tõstetakse alakapitaliseeritud riskide kapitalinõudeid. Rõhutan veel kord, et sellega piiratakse niisuguseid tasustamistavasid, mis soodustasid ülemäärast riskeerimist ning mida Euroopa kodanikud õigusega hukka mõistavad. Tegemist on väga olulise reformiga, millega käsitletakse hiljutisele kriisile väga palju kaasa aidanud aspekte: kauplemisportfell, keerukad väärtpaberistamised ja tasustamistavad. Selle tekstiga võetakse Euroopa tasandil üle finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted, milles lepiti kokku G20 tippkohtumisel 2009. aasta septembris Pittsburghis, samas aga minnakse veelgi kaugemale, sätestades muutuvtasudele selged ja ranged piirid, jättes krediidiasutustele ja investeerimisühingutele siiski veidi mänguruumi.

Riigiabi saavate pankade juhtidele makstavaid preemiaid piiratakse oluliselt. Minu arvates on see õiglane. Halbade tulemuste puhul võimaldab tagasivõtmise mehhanism osa preemia tagastamist. Samuti olen rahul sellega, et liikmesriikidel tuleb nimetatud meetmeid rakendada alates 1. jaanuarist 2011. Minu meelest on väga oluline, et kõigi 2010. aastal määratud, kuid 1. jaanuariks 2011 välja maksmata preemiate suhtes kehtiks uus kord.

Head kolleegid! Lugupeetud raportöörid! Meil on kavas esitada samasugused ettepanekud ka ülejäänud finantssektori, s.t kindlustuse ja investeerimisfondide reguleerimiseks, austades ja võttes täiel määral arvesse nende eripära.

Paar sõna ka äriühingu üldjuhtimisest laiemalt, sest lisaks eelmainitule näitab Saïd El Khadraoui’ raport, kuivõrd vajalik on parandada ka teiste äriühingute üldjuhtimist. See on kindlama ja stabiilsema õigusliku raamistiku saavutamise üks põhielement. Olen selle tööga alustanud. Hiljuti tulin välja rahvusvahelise tegevuskavaga, mille eesmärgiks on finantssektorit kasvu nimel reguleerida. 2. juunil 2010 avaldatud roheline raamat äriühingu üldjuhtimise kohta finantsasutustes on esimene samm selles suunas. Analüüsime audiitorite ja juhatuse liikmete rolli, et kindlaks teha, kas kõigil vastutajatel on ka selleks vajalik pädevus. Seda taotlete ka teie oma raportis, Saïd El Khadraoui, teie raportis käsitletakse veel huvide konflikte finantsasutustes, nende juhtivorganite rolle ja ülesandeid, riskijuhtimist ning osanike, järelevalveorganite ja audiitorite rolle. Meil on kavas kõigi nende teemade arutamiseks algatada kahekuuline tõsine konsulteerimisprotsess.

Plaanin ka järgmisel aastal algatada uuringu, mis käsitleb äriühingu üldjuhtimist laiemalt, väljaspool finantssektorit, ja milles pööratakse erilist rõhku osanike rollile, mitmekesisusele ja naiste osakaalule, näiteks äriühingute juhtorganite koosseisus.

Kolmandaks on küsimus kapitali käsitlemise kaasajastamisest. Mainisin just kapitalinõuete kolmandat direktiivi ja tasustamist. See teema eristub kõrge riskiastmega tegevuste ja panga kauplemisportfelli kapitalinõuetest – need mõlemad olid kriisi ajendiks. Nüüd teame, et finantskriisi ajal oli nende varade tagamiseks tollane kapitali tase täiesti ebapiisav. Kapitalinõuete kolmas direktiiv tugevdab selle valdkonna õiguslikku regulatsiooni, likvideerib puudused kauplemisportfelli tagamiseks vajaliku kapitali arvestamisel ning suurendab oluliselt kauplemisportfelli varade tagamiseks nõutava kapitali taset.

Head kolleegid! Mõned teist on kindlasti mures sellepärast, et need olulised reformid ei teostu enne 2011. aasta lõppu. Olen sellega seonduvatest riskidest vägagi teadlik, kuid kui minu hiljutisel USA visiidil selgus, et Ameerika Ühendriigid ei jõua Baseli komitee uusi kauplemisportfelliga seotud eeskirju 2010. aasta lõpuks rakendada, analüüsisime USA rahandusministri Tim Geithneriga olukorda ning leppisime kokku kuupäeva, millest alates hakatakse uusi eeskirju rahvusvaheliselt rakendama. Nimetatud rahvusvaheline kokkulepe saavutati mais, kui Baseli komitees otsustati, et liikmed rakendavad uued eeskirjad 2011. aasta lõpuks.

Leian, et väga paindlike ja rahvusvaheliseks muutunud turgude puhul on üleilmne lähenemine, eriti ameeriklaste ja eurooplaste vahel, ülioluline. Usun ka, et selle tähtpäeva läbirääkimistega on meil õnnestunud tagada see, et kõik meie rahvusvahelised partnerid, peamiselt aga USA, on valmis eeskirju vastavalt parandatud ajakavale rakendama.

Mulle ei ole saladus, et kapitalinõuete kolmanda direktiivi arutelud ei ole kergesti läinud. Austatud juhataja! Tahaksin veel kord tänada Arlene McCarthy’t ja variraportööre ülesnäidatud püsivuse, loovuse ja vastutulelikkuse eest. Avaldan koos oma peadirektoraadi töötajate ja kolleegidega suurt heameelt selle üle, et saame teiega sellises mõistvas õhkkonnas töötada!

  Ole Christensen, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DA) Austatud juhataja! Finantskriisi tekkele aitasid olulisel määral kaasa finantssektoris preemiatega loodud finantsstiimulid, mis mõjutasid börsimaaklerite, portfellihaldurite ja direktorite käitumist. Teame, mis sellest kõigest johtus ning sellepärast on direktiivi muutmine ilmselgelt väga õige tegu, mis aitab meil vältida samasugust olukorda tulevikus. Sellega seoses tahaksin kiita raportööri uue kokkuleppe saavutamise nimel ning teda tehtud töö eest tänada!

Meie tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis arutasime tegelikult ka tasustamise poliitikat ja seepärast oleme rahul kokkuleppe nende aspektidega, mis rõhutavad enamat avatust ning läbipaistvust kõikide sidusrühmade, s.t osanike, töötajate, üldsuse ja võimude teavitamisel.

Lisaks olime tööhõivekomisjonis peaaegu täielikul üksmeelel aktsiaoptsioonide keelustamise küsimuses. Just aktsiaoptsioonide olemasolu preemiapakettides on mittevajalikku riskeerimist enim motiveerinud ja kahjumeid tekitanud. Isegi finantssektor ise möönab seda ja sellepärast on mul kahju, et kokkulepe ei sisalda aktsiaoptsioonide keelustamist.

  Othmar Karas, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nõukogu esindajat ei ole jälle kohal. Tuleb eeldada, et nõukogu ei ole teadlik, millise poliitilise sõnumi me nende õigusaktide või nõukogu puudumisega saadame.

Läbirääkimiste käigus asus nõukogu preemiasaajate poolele. Euroopa Parlament pooldab selgeid Euroopa reegleid. Meie pooldame ülempiire. Meie pooldame vähem riskantseid tasustamise viise. Meie pooldame vastutust. Meie pooldame kitsendusi avaliku sektori abi saavate pankade juhtidele preemiate maksmisel. Meie ei taha, et rahalise preemia osa oleks suurem kui seotud kapitali osa. Meil õnnestus oma tahtmist saada ajakava osade kaupa rakendamisega. Meil on väga hea meel, et volinik Barnier’il õnnestus ameeriklastega kokkuleppele jõuda teise osa, s.t. pangaportfelli ja kauplemisportfelli üheaegse ülemaailmse rakendamise osas.

Samuti on tähtis, et meil õnnestus kohandada kauplemis- ja pangaportfelli. Avalikustamise nõudeid on muudetud ilmselgelt rangemaks, edasiväärtpaberistamise riski lülitamine kauplemisportfelli on kohandatud pangaportfelliga ning kauplemisportfelli suhtes tuleb hakata teostama stressiteste, et koguda kriisiperioodide ajaks kapitalireserve.

Tähtis on ka see, et tugevdasime ennetavaid meetmeid, et hoida ära kauplemisportfelli maksejõuetust, kuid siinkohal tahaksin öelda, et meil on kõigele sellele lisaks tarvis veel ühtlustatud Euroopa maksejõuetuse õigusakti. Toetame kompromissi selle tõttu, et see viib meid õiges suunas edasi.

  Olle Ludvigsson, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud juhataja! Preemiatest ja tasustamissüsteemidest on viimastel aastatel palju räägitud. Samas on vähe konkreetseid meetmeid võetud. Sel põhjusel on väga positiivne, et valmistame nüüd ette õigusakti, mis on nii selge kui ka kergesti rakendatav. Tõenäoliselt vähendab see finantssektoris lühinägelikku ja ülemäärast riskeerimist. Nõnda alanevad riskid ja kasvab stabiilsus.

Finantsteenuste sektor oleks ammugi pidanud kaotama ühiskonnale kahjulikud elemendid preemiate maksmise süsteemidest, aga kuna seda ei ole tehtud, ei jäänud meil muud üle kui probleemi õigusaktiga reguleerida. Ühiskonna jaoks on taolise muutumatu olukorraga leppida liiga riskantne. Maksumaksjad on niigi juba liiga palju pidanud oma raha välja käima, et ülemäära suuri riske võtnud pankade kahjumeid katta. Nüüd on hädavajalik, et liikmesriigid direktiivi kohaselt rakendaksid ja eeskirju tõhusalt kasutaksid, et aidata nõnda kaasa praeguse preemiakultuuri muutmisele.

  Sharon Bowles, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Pangakapitali reform on siiamaani Euroopa kõige olulisem õigusloomeline vastus kriisile ning väärib taolisena ka esiletõstmist. Jah, tähtsuse poolest väärib see uute järelevalvestruktuuride kõrvale seadmist. Alakapitaliseeritud kauplemisportfellid olid kriisi vallandumise peapõhjuseks, muutes väga atraktiivseks spekulatiivse oma arvel kauplemise, mis ei maksnud peaaegu midagi. Sellepärast on väga tervitatav, et nüüd nõutakse niisuguste kauplemispositsioonide tagamiseks kolm kuni neli korda rohkem kapitali, sest nõnda jõutakse kriisi aluspõhjuste väljajuurimiseni ning väheneb ka motivatsioon tegelda kasiinopangandusega.

Kui ma seoses tasustamisega esimest korda nimetasin, et suuri preemiaid ja korraga väljamakstavaid pensione võiks maksta allutatud võla vormis, siis paljud arvasid, et see ei lähe läbi. Sestap tänan raportööri ja teisi variraportööre, kes seda mõtet toetasid. Vormisime selle tingimuslikuks kapitaliks ning mujalgi on hakatud sedalaadi mõtteviisiga harjuma. Kahetsen küll, et minu ettepanek kontrollida otseselt maksustamise vältimist ei läinud läbi, kuid oleme samas keelustanud direktiivi eesmärki kahjustavad makseviisid.

  Pascal Canfin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Meie fraktsioonil on eriti hea meel direktiivi vastuvõtmise üle. Direktiiv kätkeb endas kaheldamatult maailma kõige ambitsioonikamaid tasustamist reguleerivaid eeskirju. Tuleb tunnistada, et tegemist on väga oluliste eeskirjadega, mis Euroopa tasandil G20 tippkohtumisel antud lubadustele ka tegeliku arvulise sisu annavad, olgu see siis avaliku sektori rahaga päästetud pankade direktorite tasu muutuvosa range piiramine või võimalus panga pikaajalistes huvides edasi lükata kauplejate preemiate väljamaksmist isegi kuni 70% ulatuses, et võtta arvesse riskeerimise võimalikku negatiivset mõju ja preemiaid vähendada.

Samas tuleb tunnistada, et läbirääkimistel seisime meie variraportööridena ja raportöör ise pidevalt silmitsi liikmesriikide vähese valmidusega omalt poolt midagi lubada – nõukogu ja peamiste riikide sõnade ja läbirääkimise positsioonide vahel valitses tohutu tühimik: tehti küll suuri sõnu kapitalismi ohjeldamise ja kapitalismi moraalse palge parandamise kohta, kuid pidevalt keelduti konkreetsetes arvudes kokku leppimast, püüti kitsendada kohaldamisala ja meie ambitsioonikaid ettepanekuid lahjendada. Lugupeetud volinik! Tuleb tunnistada, et selles võitluses on komisjon peamiselt meie poolel olnud, mistõttu võiks ka au selle saavutuse eest jagamisele kuuluda.

Üks tähtis asi on veel. Kuna kaotasime, pidime tegema kompromisse. Kaotasime mitu numbrite paikapanemise lahingut ja meil tuli numbrid asendada sõnadega, mõned neist vägagi mitmetähenduslikud, näiteks „põhjendatud”, „kohane” või „tasakaalustatud”. Tulevase Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ülesanne on need põhimõtted ja mitmetähenduslikud sõnad nüüd numbriteks vormida, et kõik pangad ja liikmesriigid saaksid neid kohaldama hakata. Michel Barnier! Ma tahaksin teada, kuidas kavatsete seda protsessi mõjutada ja rangelt jälgida, nõnda et ei moonutataks teksti, mille üle homme hääletama hakkame.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Oleme kriisist midagi ilmselt ka õppinud, sest vastutustundetut majandustegevust enam ei soosita ega tunnustata. Süsteem, mis lubab ainult osa, näiteks 20% või 30%, preemiast välja maksta, toetab ettevõtete jätkusuutlikumat juhtimist. Eeskirjad peaksid ühtlasi olema hea näide kodanikele, sest nemad on juba küllalt pidanud kriisi eest maksma ning neile on arusaamatu, miks nende maksurahast makstakse vastutustundetutele juhtidele preemiaid.

Meil on ka üleilmses plaanis unikaalsed eeskirjad. Kui EL soovib vältida võimalikku väljarändamist New Yorki või Tokyosse, peab tal nüüd uus kavalus varuks olema, s.t tuleb rohkem survet avaldada ühiste rahvusvaheliste eeskirjade rakendamiseks. Lõppude lõpuks soovivad edukad ja vastutustundlikud juhid ka edaspidi hästi elada.

Võib-olla tuleks kaaluda nende äriühingu üldjuhtimise nõuete kohaldamist, mis ei mõjuta tippjuhtide tasude ülempiiri, ka noteerimata äriühingute suhtes. See on põhimõtteline muudatus jätkusuutlikkuse ja kulutõhususe suurendamise ning loodetavasti mängurlusest eemaldumise suunas.

  Sławomir Witold Nitras (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Näib, et tasustamispoliitika reguleerimise või sellele uue raamistiku loomisega on meil õnnestunud korda saata midagi märkimisväärset. Me suutsime kokku leppida selles, et tasude kasvatamine oli üks põhjusi, mis aitas finantskriisi tekitada. Samuti oleme jõudnud isekeskis üksmeelele selles, et äriühingute juhtimisorganite ning eriti (äriühingusiseste ja -väliste) järelevalveorganite rolli tuleb tugevdada. Ühel meelel oleme ka selles, et tuleb töötada välja ühised põhimõtted ende olukordade jaoks, kui äriühingus on tarvis luua täiesti sõltumatu juhtimiskomitee. Ja nagu eelkõnelejad mainisid, õnnestus meil lõpuks kokku leppida ka selles, et preemiad tuleb siduda pikaajaliste finantstulemustega ja et nende maksmist võib edasi lükata.

Lisaks leppisime veel ühes, minu meelest mitte vähemtähtsas asjas kokku – nimelt selles, et tasustamispoliitika, mis oli kahtlemata vale, ei olnud siiski finantskriisi peamine ja kindlasti mitte ainuke põhjus. Selle viimase üle on mul eriti hea meel, sest kui oleksime nõnda raportisse kirjutanud (ja selliseid ettepanekuid oli), siis oleksime aktsepteerinud väidet, mis lihtsalt ei ole tõsi, ja see ei oleks meil aidanud kriisi põhjustega võidelda. Tänan kõiki kaasparlamendiliikmeid, kes selle raportiga koostööd tegid!

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Olin teise raporti variraportöör ning esmalt tahaksingi tänada meie raportööri suurepärase koostöövalmiduse eest!

Pärast sellist laiaulatuslikku finantskriisi on ainult loomulik, et me sektori tasustamispoliitika üle vaatame. Samas tuleb tunnistada, et teema on olnud poliitiliselt huvipakkuv ning seda on käsitletud ka populistlikult. Selge see, et meil on tarvis põhimõtteid, millele üles ehitada usaldusväärse tasustamispoliitika eeskirjad. Teadupärast on olnud üksikjuhtumeid, mille puhul tasustamispoliitika võis olla viimastel aastatel tekkinud probleemide põhjuseks.

Samas tuleb vältida suuri üldistusi ja kogu sektori süüdistamist. Ehk tuleks meil meeles pidada seda, et ülemäärase riskeerimise soosimine ei saa kuidagi ühe konkreetse äriühingu huvides olla. Sestap olen rahul, et me muu hulgas saime kokkuleppele ka täida-või-selgita-põhimõtte osas. Lõpuks õnnestus meil saavutada suhteliselt tasakaalustatud tulemus. Leian, et tulemus on hea, kuigi arvan, et poliitikutena ei peaks me ehk põhimõtteliselt nii peentesse üksikasjadesse laskuma kui sel korral.

  Burkhard Balz (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Othmar Karas nimetas juba mõnda põhiteemat. Olen temaga nende suhtes täiesti ühel meelel. Leian, et finantsasutuste kapitalinõudeid tuleb paremaks muuta nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. Seejuures on üks asi selge – Baseli eeskirju tuleb edasi arendada. Survet ei tohi aga avaldada, sest siis võiksime saada hoopis vastupidise tulemuse.

Finantskriis on ilmselgelt üleilmne kriis, mistõttu tuleb meil ka kriisist järeldused teha üleilmsel tasandil. Ehk kui muudame kapitalinõuded rangemaks, peab sedagi meedet rahvusvaheliselt koordineerima. Võrdne mänguruum peab alles jääma. Kui aga vaatame, milliseid otsuseid on meie USA sõbrad viimaste päevade jooksul vastu võtnud, tekib mul selles suhtes teatud kahtlusi.

Minu jaoks on väga oluline veel see, et praegustest eelnõudest saaksid omavahel kooskõlas olevad dokumendid. Näiteks ei tohi õigusaktide ja lisade tekst vastuolus olla. Ka lisas toodud arvutusnäited peavad sõnastusega haakuma. Tõlgendamise eest hakkab aga vastutama tulevane järelevalveasutus.

Me ei tohi unustada ka seda, et finantsmajandus ja reaalmajandus ei ole kaks üksteisest lahus olevat süsteemi. Kapitalinõuete eeskirjad mõjutavad ka reaalmajandust. Hetkel me ei tea aga, milline täpselt see mõju saab olema. Sellepärast tuleb meil enne õigusliku raamistiku edasist muutmist vähemalt mõju hindamine teha. Seda joont on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon läbirääkimistel algusest peale hoidnud. Minu meelest on nõukoguga saavutatud kompromiss seetõttu ainus mõistlik lahendus. Tahaksin eriti tänada Arlene McCarthy’t ja Othmar Karast raportiga tehtud töö eest.

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahaksin mõlemat raportööri suurepärase töö eest tänada. Tippjuhtide preemiate piiramine on väga oluline märk: esiteks sellepärast, et esmakordselt maailmas on pangajuhtide tasudele seatud ülempiir; teisteks sellepärast, et meil on paigas selged reeglid – juhtide preemiaid ei tohi enam maksta välja prognooside alusel, vaid siis, kui pank on kasumi tegelikult kätte saanud; ja kolmandaks sellepärast, et uute meetmetega lõpetatakse soov ülemäära riskeerida. Ühtlasi suureneb läbipaistvus ja vastutus, kuna osanikud saavad võtta osa osanike koosolekutest ning kasutada oma õigust juhtkonna tasude osas hääletada.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Sobimatud tasustamisskeemid soosisid liigset ja läbimõtlemata riskeerimist töötajate, hoiustajate, investorite ja üldise majanduskasvu arvel, ning aitasid lõpuks kaasa ka finants- ja majanduskriisi tekkele.

Sellepärast tervitan finantsteenuste sektori tasustamispoliitika reguleerimise algatust, mis võtab arvesse asjaolu, et juhid lähtuvad äriühingu juhtimisel tihti iseenda finantshuvidest ja mitte äriühingu huvidest.

Ülemäärane riskeerimine on paljudel juhtidel ka vastuolus äriühingu ja selle osanike pikaajaliste huvidega. Pealegi on pankade ja teiste finantsasutuste puhul oht, et maksumaksjatel tuleb nende rahalistesse raskustesse sattumisel osaleda päästeoperatsioonides.

Leian, et tasustamisel peab valitsema suur läbipaistvus ning tugevdada tuleb osanike õigust teostada järelevalvet äriühingute juhtide tasustamispoliitika osas ja õigust üldkoosolekul arvamusi avaldada.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Austrias suletakse praegu massiliselt postkontoreid, samas kui Post AG tippjuhtide palgad on 40% tõusnud. Just eriti kriisiaegadel on üldsusel raske aru saada, miks makstakse selliseid fantastilisi palku, tohutuid preemiaid ja hulgakaupa lahkumishüvitisi. Selliste arengute peatamine ei ole aga nii kerge.

On hästi teada, et Saksa seadus juhatuseliikmete kohase tasustamise kohta tekitas juurde vaid bürokraatiat ning suurendas välisinvestorite õigust mõjutada tasustamispoliitikat ja äriühingu strateegiat. Katse panna tippjuhte oma tegude eest rohkem vastutama väljamaksete edasilükkamisega ebaõnnestus, sest kasutusele võeti uus kindlustuspoliitika. ELi õigusakti projekti väljatöötamisel tuleks sellest arengust õppust võtta.

Uudis, et USAs põhjustas juhtide palkade avaldamine hoopis nende tõusu, näitab selgesti, et meie plaan on sama hea kui võitlus seitsmepealise lohemaoga. Igal juhul on järelevalvejuhil raske vastutada üheaegselt kahe omavahel konkureeriva äriühingu eest. Preemiate määramise alused peavad igal juhul läbipaistvad olema.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Tahaksin tänada raportööre ja komisjoni. Tegemist on kitsast erialast pädevust nõudva valdkonnaga, kuid iga Euroopa kodanik rõõmustab selle üle, et parlament, komisjon ja nõukogu ülemääraste preemiate teema luubi alla on võtnud. Saime liialdustest teada ainult tänu toimunud katastroofidele. Väidaksin, et isegi siis, kui panganduses teenitaks kasumeid, leiaks üldsus siiski, et sektoris makstavad tasud on kaugelt liiga suured.

Läbipaistvus on siin kõige tähtsam. Kui teame, mis toimub, saame ka tegutseda. Avaldasime põllumajandustootjate maksed alates kõige pisematest summadest lõpuni välja ning leiame, et selline on läbipaistvus. Minu arvates teenivad pankurid kasumeid avaliku sektori arvelt: nad saavad raha oma osanikelt ja meilt, kes me laenusid võtame, ja nõnda on aeg ka selle probleemiga tegelda. Samas ei ole ma sugugi veendunud, et paljud pankurid oleksid oma meelelaadi muutnud ja kardan, et kui kogu asi lõpuks vaibub (kui komisjon just väga suurt tugevust üles ei näita), siis pöörduvad nad vanade mallide juurde tagasi.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Ma olen sügavalt liigutatud, et teil ikka jätkub veel kannatlikkust mind kuulata, kuigi olen siin juba neli tundi viibinud, ja mul on siin suur heameel viibida ja kuulata teie arutelu neil väga tähtsatel teemadel.

Tänan veel kord Arlene McCarthy’t ja Saïd El Khadraoui’d ning kõiki majandus- ja rahanduskomisjoni liikmeid pühendunud töö ja kaasalöömise eest ning samuti nende oluliste muudatuste eest, mida teie, raportöörid, olete komisjoni tekstide paremaks muutmiseks teinud.

Meil on ees ikka veel palju tööd finantssektori, teiste finantssektori osade tasustamise, äriühingu üldjuhtimise, kapitalinõuete neljanda direktiivi (CRD 4), tuletisväärtpaberite ja lühikeseks müügiga seoses ning septembris kavatsen esitada neis valdkondades mõned ettepanekud.

Tänagi kiitis volinike kolleegium heaks kaks õigusakti ettepanekut: üks hoiuste garantiide ja teine investorite hüvitiste ning valge raamatu tagatiste kohta kindlustussektoris.

Pöördun nüüd taas tekstide juurde, mida täna arutate ja mille üle homme hääletate – leian, et need on tugevad tekstid, mis on läbirääkimiste käigus tehtud paljude ettepanekute kaudu veelgi paremaks saanud, eriti tänu teie komisjoni pakutud positiivsetele muudatustele, mis käsitlevad tasu arvutamise üksikasju, tasustamispoliitika läbipaistvust, piiranguid riigiabi saanud pankades makstavatele preemiatele ning makstud preemia tagasivõtmist.

Seoses rahvusvahelise konkurentsivõimega tahaksin teile meenutada, et finantsstabiilsuse nõukogu tasustamispõhimõtted on üldpõhimõtted, mis mõeldud väga erineva majandusliku arengutasemega riikide jaoks. Nende riikide vahelised erinevused on suured ning seal, kus finantsstabiilsuse nõukogu jättis riikidele nende põhimõtete rakendamisel liiga palju mänguruumi, oli tarvis hoolitseda selle eest, et liikmesriigid Euroopa tasandil direktiivi teksti ühetaoliselt kohaldaksid. Oleme rakendanud selged eeskirjad, mida ei saa mitmeti tõlgendada. Olen juba korduvalt seda öelnud ning kordan veel: mina ei usu, et selge ja ühetaoline õiguslik raamistik meie rahvusvahelist konkurentsivõimet kuidagi vähendada võiks. Veelgi enam ma usun, et kui Euroopa esimese maailmajaona need arukad eeskirjad ja aruka järelevalvesüsteemi rakendab, siis annab see meile hoopis konkurentsieelise.

Seoses sellega, mida rääkisite uute Euroopa asutuste töö kohta, meenutan teile, et need asutused tuleb meil alles luua. Praegu neid veel ei ole. Just nendel teemadel väitleme praegu nõukoguga. Minu arvates tuleb uutele asutustele anda tõelised volitused koordineerimiseks, et tagada ühiste eeskirjade sidus ja ühetaoline kohaldamine. Veelgi enam leian, et neil asutustel peab olema õigus võtta vastu otseselt konkreetsete finantsasutustega seotud otsuseid, kui viimased Euroopa õigust valesti kohaldavad. Pascal Canfin, need otsused hõlmavad ka tasustamiseeskirjade kohaldamist.

Kinnitan teile, et seepärast on komisjon lähipäevil nende paljude teemadega seoses eriti valvas.

Järgnevalt tahaksin öelda paar sõna uute eeskirjade kohaldamise kohta. Neid tuleb kohaldada kõigi investeerimispankade suhtes. Direktiiv sisaldab üldist proportsionaalsuse põhimõtet, mis võimaldab neid eeskirju kohandada eri krediidiasutustele, arvestades nende õiguslikku ülesehitust, suurust, keerukust ja tegevuse olemust. Usume kindlalt, et kapitalinõuete kolmanda direktiiviga õnnestub meil tänu teie panusele teha põhjapanevaid muudatusi seniste tavade osas, mida siiani liigagi sagedasti kasutati, mis lubasid pankadel ülemääraseid riske võtta ja mis põhjustasid majanduskriisi, mille tagajärgede all täna kannatame.

Tahaksin tänada Othmar Karast selle eest, et ta toetas kokkulepet maksejõuetuse õigusaktide paralleelse rakendamise kohta USAga. Töötame selle teemaga kriisi lahendamise kava raames, kuid see on pikaajaline projekt.

Ole Christensen! Te rõhutasite läbipaistvuse tähtsust. See on väga oluline aspekt ning Euroopa Parlamendil on siin veel palju ära teha, et komisjoni esialgseid ettepanekuid paremaks muuta. Tänan teid selle eest!

Sharon Bowles – ja hetk tagasi ka Burkhard Balz – mainis kapitalisatsiooni, mis on siin põhiküsimus. Kapitalisatsioon on tõepoolest tähtis. Leian aga, et võrdselt tähtis on kohane sisemine ja väline järelevalveraamistik, millega seoses meil samuti arutelu käib. Seoses pankadega läbiräägitava kapitalinõuete neljanda direktiiviga tahan öelda teile, Burkhard Balz, et soovin väga, et suure hoolega lõpetataks mõju hinnang ja makromajanduslik uuring, mis on vajalikud kapitalinõuete kolmandas ja neljandas direktiivis sisalduvate meetmete kohandamiseks. Esmalt on kohandamine vajalik Baseli meetmete siseselt; seejärel Baseli meetmete ja ülejäänud meetmete vahel, mis on seotud ettevaatuse ja ennetusega, sisemise ja välise järelevalvega, äriühingu üldjuhtimisega, pangakriiside lahendamise fondidega ning mitmete ettevaatuse eesmärgil kasutatavate vahenditega; ja lõpuks on vajalik kohandamine selle vahel, mida Ameerika Ühendriigid teevad ja peavad tegema ning mida meie Euroopa Liidu seisukohalt peame tegema, ja see kohandamine peab toimuma usalduse alusel, kuid lahtiste silmadega. Just sellega seoses olen ma eriti valvel ning tahtsin seda teile lõpetuseks viimast korda üle korrata.

Meil tuleb saavutada täpselt ühesugused eesmärgid. Need püstitati G20 tippkohtumisel. Meil tuleb need saavutada paralleelselt ning ma valvan hoolikalt seda, et nii ka läheks.

  Arlene McCarthy, raportöör. – Austatud juhataja! Tahan väga lühidalt märkida, et nõustun Mairead McGuinnessiga selles, et meelelaad ja tavad ei ole muutunud. Läinud nädalal püüdsid mõned pangad ja finantsinstitutsioonid isegi õõnestada ning kõrvale lükata neid ettepanekuid, mille üle homme hääletama hakkame. Sellepärast ongi jõustamine ülioluline, sellepärast peavad liikmesriikide järelevalveorganid näitama, et neil on selgroogu nende õigusaktide jõustamisel, ja sellepärast peavad kaasparlamendiliikmed homme selgesti hääletama, et pangad ja üldsus saaksid selge sõnumi selle kohta, et meil on kindel kava seda häbiväärset preemiate maksmise tava reformida ja edaspidi üleni ümber kujundada. Head kolleegid, arvan, et seisame selle tee alguses ja mitte lõpus. Sestap kutsun teid üles homme täiskogul kindlalt hääletama!

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Saïd El Khadraoui, raportöör. – (NL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina ei räägi pikalt. Usun, et me kõik oleme ühel meelel selles, et tasustamispoliitika vajab põhireegleid, ning usun, et hinnangust komisjoni aasta tagasi avaldatud tasustamispoliitika soovitustele on selge, et reeglid peavad olema võimalikult siduvad. Loomulikult tean ma, et kõik ei soovi selles asjas nii kaugele minna ega ole nõnda ambitsioonikad, kuid siiski tuleb meil kõigil möönda, et see, mida täna arutame ja homme loodetavasti vastu võtame, on vaid esimene samm õiges suunas. Sellega lugu ei lõpe.

On selge, et tööd tuleb edasi teha. Järelevalveasutusi tuleb tugevdada, et äriühingute tasustamispoliitika üle saaks teostada järelevalvet ka väljastpoolt. Tasustamiskomiteede rolli tuleb täpsustada, samuti ka nende seost riskijuhtimise üksustega. Ka osanike rolli tuleb tugevdada. Sellepärast, volinik, on mul rõõm kuulda, et toetate äriühingu üldjuhtimise raamistiku kohaldamist kõikidele äriühingutele ja, kui ma õigesti aru sain, siis lähikuudel hakatakse seda teemat sidusrühmadega põhjalikult arutama. See on tähtis, aga samavõrd tähtis on signaal, mille kodanikele saadame, nimelt et meil on kindlate põhireeglite loomisega tõsi taga, sest see on nii äriühingute endi kui ka kogu majanduse huvides.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme (kolmapäeval, 7. juulil 2010).