Märksõnaregister 
Arutelud
PDF 2400k
Teisipäev, 6. juuli 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Osaistungjärgu avamine
 2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)
 4. Hispaania eesistumise ülevaade (arutelu)
 5. ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist EList Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames (arutelu)
 6. Hääletused
  6.1. Liikmesriikide ühinemine 22. novembril 1928 Pariisis alla kirjutatud rahvusvaheliste näituste konventsiooniga (A7-0201/2010, George Sabin Cutaş) (hääletus)
  6.2. Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni rannikualade integreeritud majandamise protokolli sõlmimine (A7-0191/2010, Jo Leinen) (hääletus)
  6.3. ELi ning Islandi ja Norra vaheline leping, mis käsitleb nõukogu otsuste 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK teatavate sätete kohaldamist (A7-0173/2010, Simon Busuttil) (hääletus)
  6.4. Šveitsi ja Liechtensteini osalemine FRONTEXi tegevuses (A7-0172/2010, Philip Claeys) (hääletus)
  6.5. Parlamendiliikme Valdemar Tomaševski puutumatuse kaitsmise taotlus (A7-0214/2010, Bernhard Rapkay) (hääletus)
  6.6. Statistiliste andmete kvaliteet ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames (A7-0220/2010, Othmar Karas) (hääletus)
  6.7. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas (A7-0202/2010, Wojciech Michał Olejniczak) (hääletus)
  6.8. ELi regionaalpoliitika panus finants- ja majanduskriisiga võitlemisse, erilise viitega eesmärgile 2 (A7-0206/2010, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou) (hääletus)
  6.9. Bussisõitjate õigused (A7-0174/2010, Antonio Cancian) (hääletus)
  6.10. Meritisi ja siseveeteedel reisijate õigused (A7-0177/2010, Inés Ayala Sender) (hääletus)
  6.11. Intelligentsed transpordisüsteemid maanteetranspordis ja liidesed teiste transpordiliikidega (A7-0211/2010, Anne E. Jensen) (hääletus)
  6.12. Sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsused (A7-0064/2010, Dirk Sterckx) (hääletus)
  6.13. Transpordi jätkusuutlik tulevik (A7-0189/2010, Mathieu Grosch) (hääletus)
  6.14. Petitsioonikomisjoni 2009. aasta tegevuse aruanne (A7-0186/2010, Carlos José Iturgaiz Angulo) (hääletus)
  6.15. Noorte tööturule juurdepääsu soodustamine ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamine (A7-0197/2010, Emilie Turunen) (hääletus)
  6.16. Ebatüüpilised lepingud, kaitstud töökarjäär ja sotsiaalse dialoogi uued vormid (A7-0193/2010, Pascale Gruny) (hääletus)
  6.17. Komisjoni roheline raamat „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus” (A7-0203/2010, José Manuel Fernandes) (hääletus)
 7. Selgitused hääletuse kohta
 8. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 9. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 10. Majanduse juhtimine ELis ja euroalal ning riikide eelarvete järelevalve (arutelu)
 11. Euroopa Keskpanga eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega – Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitused – Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine – Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus – Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus – Piiriülene kriisijuhtimine pangandussektoris (arutelu)
 12. Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism ning kavandatav tegevus (arutelu)
 13. Kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuded ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamine - Noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamine ning finantsteenuste sektori tasustamispoliitika (arutelu)
 14. Infotund (küsimused komisjonile)
 15. Uuendtoit (arutelu)
 16. Tööstusheited (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (uuesti sõnastatud) (arutelu)
 17. Puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (arutelu)
 18. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 19. Istungi lõpp


  

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

 
1. Osaistungjärgu avamine
Sõnavõttude video
 

(Istung algas kell 9.05)

 

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

4. Hispaania eesistumise ülevaade (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  President. – Päevakorra esimene punkt on nõukogu ja komisjoni avaldused: Hispaania eesistumise ülevaade. Sooviksin tervitada soojalt José Luis Rodríguez Zapaterot, kes võtab sõna nõukogu nimel. José Luis Rodríguez Zapatero, teil on sõna!

 
  
MPphoto
 

  José Luis Rodríguez Zapatero, nõukogu eesistuja. (ES) Austatud president! Head kolleegid! Viibin arutelul, et teile ette kanda ja anda hinnang sellele, mis vahetuv eestistujariik Hispaania selle kuue kuuga korda saata on suutnud. Kui viibisin kohal ametiaja alguses, selgitasin teile, et mul on poliitikaperioodi ajal kaks põhieesmärki.

Neist esimene oli Lissaboni lepingu, Euroopale täielikumat liitu taotleva leppe, rakendamine ja jõustamine. Teine põhieesmärk, mis on vahetult seotud taotlusega üha tihedamale ühtsusele eurooplaste seas, oli saavutada majandusolukorra taastumise seisukohast majanduspoliitika mõttes palju sügavam liit, et lahendada meie majanduste tasakaalustamatused ja luua sobivamaid tingimused Euroopa Liidu konkurentsivõime parandamiseks ja heaolu säilitamiseks.

Need on olnud kaks põhieesmärki. Võin teile kinnitada, et Lissaboni lepingu rakendamisel on vahetuv eesistujariik Hispaania enda ülesandeid kohusetundlikult täitnud, et tagada institutsioonide uus tasakaal ja tugevdada uusi institutsioone, mida meie, eurooplased, endale Lissaboni lepingu kaudu loonud oleme: nimelt Euroopa Ülemkogu eesistujariik, mille otstarve on tugevdada Euroopa esindatust ja tagada poliitiliste tegevuskavade jätkuvus Euroopa Liidu raames, ning kõrge esindaja, kelle otstarve on tugevdada ühismeetmeid välispoliitika küsimustes. Institutsioonide uus tasakaal kätkeb ka pöördepunkti Lissaboni lepingu vaimus ja tekstis. Pöördepunkt on parlamendi uus roll: samm edasi Euroopa kodanike esindamise volitustes.

Selle kuue kuu jooksul, austatud president, oleme üritanud olla truud Lissaboni lepingu vaimule ja tekstile parlamendi, uue nõukogu eesistujaga ning dialoogis, mis on olnud alati viljakas, alati positiivne ning alati Euroopa Komisjoniga kergesti praktikasse rakendatav. Mainin Euroopa Komisjoni viimasena, et meenutada parlamendile, et ühenduse institutsioonide ja ühenduse meetodi kaitse peitub Euroopa Liidu olemuse ja edenemise lõpliku garantiina selle asutamise ja Lissaboni lepingu mõttes. Ühenduse institutsioonide tugevdamine ja kaasvastutus nendega on olnud ning on alati olemas Hispaanias ja Hispaania valitsuses.

Kui vahetuv eesistujariik Hispaania on Lissaboni lepingust midagi õppinud, on see asjaolu, et meil on tarvis nii palju ühenduse meetodit kui võimalik ja et meil on tarvis tugevdada ühenduse olulisemate institutsioonide rolli, seda peamiste Euroopa küsimustega tegutsemise ja kaasvastutamise seisukohast.

Head kolleegid! Ütlesin teile, et kahtlemata oli Euroopa eesistujariigi fundamentaalne eesmärk majandus – majanduskriis ja soov panna paika ühine majanduspoliitika ning suurem majanduslik liit. Sooviksin rõhutada, et oleme saavutanud selle aja jooksul väga olulisi tulemusi.

Majanduse juhtimises on toimunud oluline edasiminek. Selle selgeimaks tõendiks on, et keerukate olukordade lahendamiseks on loodud uued vahendid: liidus seni tundmatud koostöövahendid, nagu toetus Kreeka riikliku laenu probleemsele olukorrale või nõukogus ja Ecofinis kinnitatud finantsstabiilsusvahend, mida rakendab liidu 27 riiki.

Selle aja jooksul, nagu teate, oleme võtnud vastu ühise kasvu- ja tööhõivestrateegia 2020. aastani. Tegemist on strateegiaga, milles oleme teinud koostööd, pakkudes komisjonile tuge. Tegemist on ambitsioonikama strateegiaga meie konkurentsivõime, uuendustegevuse, töökohtade loomise ja sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks ning strateegiaga, millel on uus haldus. Kui Lissabonil oli haldusega probleem, siis ELi 2020. aasta strateegia otstarve on tugevdada uusi tegevuspõhimõtteid, et tagada, et rahuldatakse nii liidu eesmärgid tervikuna kui ka iga riigi eesmärgid individuaalselt.

Koos sellega oleme tugevdanud selle aja jooksul stabiilsuse ja kasvu pakti uut raamistikku, mille üksikasjad on alles lahendamisel. Uus raamistik on vajalik tagamaks, et rangemini täidetaks stabiilsuse pakti, uusi kriteeriume ning ennetusmeetmete ja Euroopa institutsioonide garantiide uusi mehhanisme.

Samuti oleme selle aja jooksul andnud rahanduse valdkonnas otsustava panuse uue määrustepaketi edenemisse. Teame, et kriis sai alguse rahandusest, mitte meie territooriumil, vaid Ameerika Ühendriikides. Teame, et sellel oli olulisi tagajärgi meie finantsinstitutsioonidele, ja võime täna öelda, et praktilises mõttes on tänu parlamendi otsustavale sekkumisele finantsjärelvalvega seonduvaid tahke oluliselt parandatud. Mõne kuu pärast on meil finantsjärelvalve jaoks uus õiguslik raamistik, mis katab kõiki finantstooteid ja tagab kriisiolukordades lahendused. See sisaldab võimalike süsteemsete riskide suhtes rohkem ennetusmehhanisme.

Sellest lähtuvalt tunnustan samuti Euroopa Ülemkogu otsust parandada usaldust Euroopa finantsasutuste vastu pankade nn stressitestide avaldamise kaudu. Ei ole kahtlust, et läbipaistvuse valem võimaldab taastada osaliselt usalduse, mis selle aja jooksul kahtluse alla on seatud.

Austatud president! Head kolleegid! Kokkuvõtteks on majandusolukorraga seoses olnud olulisi edusamme. Sooviksin vaid väita, et need edusammud peaksid minu arvates olema püsivad kahe sisulise teguri tõttu, mis iseäranis majanduskriisi tagajärjel on selle aja jooksul kutsunud eurooplaste seas esile sügava avaliku poliitikateemalise arutelu ning järelemõtlemise.

Üks puudutab stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamist nii selle ennetava kui ka korrigeeriva tahu osas, et rakendada nii stiimuleid kui ka sanktsioone, mida vahetuv eesistujariik Hispaania on algusest toetanud. Teine puudutab makromajanduslikku järelvalvet, millega töötatakse välja mõõtjad konkurentsivõime ja tasakaalustamatuste hindamiseks koordineeritud meetmete raames.

Lissaboni lepingu jõustumisega seoses sooviksin rõhutada institutsioonilist tasakaalu, nagu tegin ka sõnavõtu alguses. Esimese vahetuva eesistujariigina alates Lissaboni lepingust pean ütlema, et allkirjastasime hea lepingu. Tegemist on parema lepinguga. Tegemist on lepinguga, mis taotleb võimalikult tihedat liitu. Siiski on tegemist lepinguga, mis nõuab kõigilt 27 liikmesriigilt suurt poliitilist tahet. See nõuab, et 27 valitsusel oleks poliitiline tahe anda Euroopa Ülemkogu eesistujale üle volitused, võimaldada komisjonile ühe suuremat algatusvõimet ning mõistagi tunnistada Euroopa Parlamendi nüüdset otsustavat keskset rolli.

Kui Lissaboni leping on eeskätt tee võimalikult tiheda liiduni, siis isegi tihedaim liit ei ole tõeline ega nähtav, kui seda ei tunta ära väljastpoolt. Tee võimalikult tiheda liiduni kätkeb seetõttu möödapääsmatult üha ühtsemat välispoliitikat, üha ühtsemaid positsioone ning ühise hääle tugevdamist, mida paljud Euroopa pooldajad meie seast Euroopa jaoks maailmas soovivad.

Sellega seoses lubage mul põgusalt viidata meetmetele, mida oleme rakendanud välispoliitika tugevdamise eesmärgi saavutamise suunas. Esiteks täitis vahetuv eesistujariik aprillis Euroopa Ülemkogu mandaadi poliitilise otsuse vastuvõtmisega Euroopa välisteenistuse kohta. Selle aasta 21. juunil jõudsid parlament, nõukogu ja komisjon poliitilise kokkuleppeni Euroopa välisteenistuse käivitamises, mille suhtes on parlamendil tarvis teatavaks teha oma seisukoht täiskogus veel selle osaistungjärgu jooksul. Loodan, et tulemus on positiivne, kuna kahtlemata on tegemist ühise välis- ja julgeolekupoliitika uue ja olulise sambaga, mida endale sooviksime.

Ühes sellega oleme avaldanud eesistujariigina aktiivset toetust välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, kes on komisjoni ja nõukoguga osalenud selle aja jooksul mitmete tippkohtumiste ettevalmistamisel – Venemaa, Jaapani, Pakistani, Kanada, Maroko, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga. Need on kandnud olulist vilja ärikokkulepete kujul, mis tugevdavad Euroopa Liidu majanduslikku positsiooni, avavad väljavaateid paljudes Ladina-Ameerika riikides ja kahtlemata laiendavad Euroopa mandri ning Ladina-Ameerika juba tugevaid sidemeid kultuuri-, majandus-, poliitika- ja sotsiaalvaldkonnas.

Samamoodi oleme tugevdanud piirkondlikke suhteid. Meil oli tippkohtumine Venemaaga ning – ehkki vastupidiselt algsele tegevuskavale ei ole meil Ameerika Ühendriikidega tippkohtumist olnud – pean tooma välja, et oleme saavutanud Ameerika Ühendriikidega selle aja jooksul mitmeid väga olulisi kokkuleppeid. Nende hulka kuuluvad lepingud terrorismivastase võitluse kohta ning õiguslikult ja poliitiliselt kaugele ulatuvad lepingud, nagu SWIFT-leping, milles ka parlament otsustavat rolli etendas – küsimuses, mis kahtlemata ei olnud kergete killast – ja mille suhtes tal on tarvis täiskogus selle osaistungjärgu jooksul oma seisukoht teatavaks teha. Üks majanduslikult oluline leping allkirjastati ka 24. juunil seoses Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu lennuteenustega, mida tuntakse nn avatud õhuruumi lepinguna, millega luuakse ühine üleatlandiline lennunduspiirkond, mis annab 60% üleilmsest reisijate arvust.

Vahemere piirkonnas, ühes Euroopa Liidu seisukohast väga tundlikkus piirkonnas otsustas eesistujariik, nagu teate, ühel meelel institutsioonidega piirkonnas eksisteerinud konfliktiolukorra valguses lükata Vahemere-teemalise liidu tippkohtumise edasi novembrisse. Arvame samuti, et katse pidada see Vahemere-teemaline liidu tippkohtumine juunis võinuks tuua liidu jaoks kaasa nurjumisohu ning et tõenäoliselt tuleb palju sobivam ja konstruktiivsem aeg rolli jaoks, mida liidul on tarvis Vahemerel etendada – see tähendab, aidata kaasa dialoogile Lähis-Idas.

Rõhutaksin, et meie eesistujariigi ajal arutati Euroopa Ülemkogus koostööpoliitikat esimest korda konkreetse arutelu ajal selles auväärses institutsioonis. Sündmustel, mis olid kodanikele väga huvipakkuvad ning avaldasid hävitava jõu tõttu olulist mõju, nagu maavärinad Haitil ja Tšiilis, oli eesistujariik märkimisväärselt esindatud koostöö- ja solidaarsusmeetmetes koordineeritult komisjoni, liikmesriikide ja kõrge esindajaga.

Olulisi edusamme on olnud Horvaatiaga läbirääkimise protsessis, kusjuures suletud on kolm ja avatud viis peatükki. Türgi puhul avati ka 12. peatükk. Taaskäivitati stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu üle peetavad läbirääkimised Serbiaga, mille tulemusel on kõik hetkel Euroopa integratsiooniprotsessi kaasatud Balkani riigid ning Balkani Euroopa-väljavaated kogenud olulist edasiminekut.

Samamoodi on avatud läbirääkimised Islandiga, nagu viimasel Euroopa Ülemkogul heaks kiideti, pärast mõnede liikmesriikide vastuseisu ületamist. Selle riigi seisukohast on tegemist väga hea uudisega, mis näitab, et Euroopa jätkab kasvamist ja et Euroopa Liit on jätkuvalt kõikide naaberriikide jaoks magnet ning seetõttu stabiilsuse ja edumeelsuse suur eeskuju maailmale.

Austatud president! Sooviksin lõpetada põgusa viitega mõnedele algatustele, mis on vahetult seotud Euroopa Liidu laienemisega kodakondsuse kontekstis. Nagu hästi teatakse, oleme rakendanud meetmeid kodanikualgatuse käivitamise suunas. Selle rakendamisest täiskoguga läbirääkimiste teel kujuneb oluline panus kodanike osalemisesse Euroopa integratsiooniprotsessis. Kiitsime ühehäälselt heaks mandaadi liidu ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mis oli Euroopa eesistujariigi oluline prioriteet. Oleme ka rakendanud meetmeid võitlusel soolise vägivalla vastu ja võrdõiguslikkuse poolt Euroopa seirekeskuse loomise abil ning tehes jõupingutusi, et luua naiste vägivaldse kohtlemise ohvrite kaitseks Euroopa lähenemiskeeld.

Kiitsime ka heaks Stockholmi programmi rakendamise 2010. aasta tegevuskava koos sisejulgeolekustrateegiaga. Teistes valdkondades tegime esialgse hindamise Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktile, võtsime vastu elundidoonorlust ja -siirdamist käsitlevaid uusi määrusi ning direktiivi piiriülese tervishoiu kohta. Lühidalt väljendudes on tegemist oluliste küsimustega, mis puudutavad vahetult eurooplaste huve õiguste laiendamisel ja suurema osaluse edendamisel Euroopa poliitilise tahte kujundamise protsessis.

Sooviksin samuti lõpetada põgusa mõtisklusega, austatud president. Oleme selle kuue kuu jooksul üritanud tegelda institutsionaalsete muutustega, mis nõudsid möödapääsmatult poliitikavisiooni, heldekäelisust ja pühendumust kätkevat reageeringut. Võtsime selle kuue kuu jooksul eesmärgiks tegelda tõsise majanduskriisi tagajärgedega, luua usaldust ja ühtsust eurooplaste seas. Oleme olnud pühendunud ja teinud tööd Euroopa mõju ning esindatuse tugevdamise nimel maailmas veendununa – nagu seda oleme –, et ettevõtmisel on rohkem jõudu ja suurem elujõud kui alguses tänu niisugusele entusiasmile ja niivõrd võimsale potentsiaalile eurooplaste seisukohast. Oleme veendunud, et Lissaboni lepingu kaudu suudame panna Euroopa uuesti maailma juhtima poliitilise stabiilsuse, demokraatliku toimimise eeskuju näitamise, majandusjõu, konkurentsivõime ning sotsiaalse mudeli säilitamise poolest.

Lõpuks sooviksin tänada Euroopa Parlamenti koostöö ja Herman Van Rompuyd, Euroopa Ülemkogu eesistujat, siiralt näidatud vastutustundelisuse ning eestvedamise eeskuju eest! Sooviksin õnnitleda komisjoni enesele kindlaks jäämise, ühenduse vaimu säilitamise ja selle sõjaka kaitsmise puhul hoolimata asjaolust, et meie, valitsuste, jaoks see mõnikord raskusi valmistab. Just seda aga tähendabki Euroopa integreerimine, Euroopa huvide esikohale seadmine ning teadmine, et just see on õige rada.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president.(PT) Austatud president! Head parlamendiliikmed…

(ES) Austatud president! Head kolleegid! Hispaania eesistumine ja viimased kuus kuud on olnud Euroopa Liidu seisukohast väga eriline aeg.

Esiteks on olnud tegemist sügava üleminekuperioodiga, kuna hiljuti jõustus uus leping, mis on andnud parlamendile uusi volitusi, rajanud Euroopa Ülemkogu ja vahetuva eesistujariigi uue suhte ning toonud tänu parlamendi toetusele ellu uue komisjoni. Lisaks kõigele sellele on olnud samuti tegemist suure pinge perioodiga Euroopa majanduse, eriti euroala seisukohast. Kriis on esitanud meile uusi väljakutseid ja nõudnud meilt uusi reageeringuid.

Seni oleme katse edukalt sooritanud. Oleme näidanud, et suudame rakendada pretsedendituid meetmeid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Oleme seega hoidnud alal solidaarsuse ja vastutustundelisuse põhiprintsiibid, kinnitanud Kreeka päästepaketi, loonud stabilisatsioonimehhanismi – 750 miljardit eurot – ja alustanud Euroopa Liidu majanduse juhtimise tugevdamist kriiside vältimiseks ning ennetamiseks edaspidi.

Sooviksin tunnustada täna Hispaaniat nõukogu eesistujana, mis on olnud väga positiivne ning edukas ja mis on toimunud keerukas ja väga iseäralikus kontekstis. President Rodríguez Zapatero kindel isiklik pühendumus Euroopale ja ühenduse vaimule on olnud nende väljakutsetega toimetulekul olulised. Üliolulised on olnud ka kõikide Hispaania ametiasutuste tehtud jõupingutused. Tänan teid selle eest väga! Olen iseäranis rahul asjaoluga, et oleme teinud selle kuue kuu jooksul koostööd oluliste tulemuste saavutamiseks, pakkudes Euroopa Liidule uue kasvu saavutamiseks tegevuskava, mis on intelligentne, säästlik ja kaasav, ning võttes vastu olulisi otsuseid majanduse stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks Euroopa Liidus.

Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmisega oleme loonud esimest korda üleilmse lähenemise, mis ühendab intelligentse eelarvekonfiguratsiooni struktuurireformide, tugevdatud poliitilise ja majandusliku koordineerituse ning finantsturgude reformiga. Euroopa 2020 on meiepoolne Euroopa sotsiaalse turumajanduse tegevuskava 21. sajandil. See aitab kaasa kõikide kasutada olevate vahendite rakendamisele kõikidel tasanditel töökohtade loomise soodustamiseks ning kasvu uute allikate ärakasutamiseks.

Eesistujariik Hispaania on etendanud olulist rolli tegevuskavaga edasiminekul ning iseäranis kokkuleppe saavutamisel komisjoni esitatud viie põhieesmärgiga. Need eesmärgid on olulised. Need annavad Euroopa 2020. aasta strateegiale poliitilise sõnumi, millest saavad aru kõik ja millele keegi ei saa vastu seista: töökohad, haridus, uuendustegevus, keskkond ning sotsiaalne integratsioon. Sooviksin rõhutada eriti Hispaania toetust kokkuleppe saavutamisele vaesusevastase võitluse eesmärgiga. Palju inimesi väljendas kahtlusi taolise eesmärgi seadmise asjakohasuse suhtes Euroopa raamistikus. Arvan aga, et oleme lepinguga näidanud, et sotsiaalne mõõde on meie ühise projekti oluline osa.

Meie eesmärkidel on katalüütiline toime. Neid antakse hästi edasi ja need on hästi sihistatud. Lisaks pakuvad need meile struktuuri edusammude ajendamiseks ja kontrollimiseks. Pärast vastuvõtmist Euroopa Ülemkogus juunis on nüüd liikmesriikidel ja institutsioonidel vahendid Euroopa 2020. aasta strateegia praktikasse rakendamiseks, eriti seitsme juhtalgatuse ning riigisiseste reformiprogrammide kaudu. Järgmine väljakutse meile kõigile on need tegelikeks tulemusteks vormida.

Koos Euroopa Parlamendiga on eesistujariik Hispaania saavutanud olulisi edusamme finantsregulatsiooni vallas.

Kasutasin sõna „edusammud”, pidades silmas nõukogu ja parlamendi seisukohti vaid kuus kuud tagasi. Siiski ei öelnud ma sõna „läbimurre”. Jah, oleme finantsjärelvalve paketti käsitleva kokkuleppe äärel, kuid me ei tohi hoogu minetada. Kutsun liikmesriike ja selle täiskogu liikmeid kandma täit vastutust! Sihistatud kuupäev, kui uus süsteem peaks aasta lõpus käigus olema, ei ole vaid praktilise mugavuse pärast. See on ülioluline poliitiline signaal. Kõik kolm institutsiooni peavad nüüd astuma otsustavaid samme paketi kinnitamiseks enne suvevaheaega. Arvan, et oleks väga raske selgitada meie G20 partneritele, et meie, kes me protsessiga esimesena alustasime, ei suuda sellega esimesena lõpetada.

Eesistujariik asetas õigesti suurt rõhku Lissaboni lepingu uute vahendite rakendamisele ning sooviksin esile tõsta erilisi edusamme kahe toimikuga.

Esimene on Euroopa kodanikualgatus. Sellest kujuneb väga konkreetne ja käegakatsutav väljendus Lissaboni eesmärgile tugevdada Euroopa Liidus otsedemokraatiat. Komisjon toetab jõuliselt eesmärki see võimalikult kiiresti rakendada. Me ei ole kaotanud aega ettepaneku tegemisega pärast ulatuslikku arutelu, kuhu kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. Tervitan asjaolu, et nõukogu on eesistujariigi Hispaania juhtimisel sõnastanud oma seisukoha ning suudab asuda kõnelustele parlamendiga, kellel on küsimuses muidugi eriline huvi ja õigusjärgsus.

Teiseks nõustus nõukogu eesistujariigi Hispaania ajal läbi rääkima direktiivide üle, et liit ühineks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Tegemist on võimsa väljendusega meie väärtustele ja pühendumusele seista inimõiguste ning õigusriigi eest.

Lõpetuseks sooviksin kiita Hispaania panust ELi poliitikate välismõõte edendamisse! Eesistujariik on aidanud valmistada ette pretsedenditu arvu tippkohtumisi Euroopa strateegiliste partneritega maailmas. Sooviksin mainida iseäranis Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna tippkohtumiste tähelepanuväärseid tulemusi, kus leidis aset läbirääkimiste lõpposa Andide Ühendusega, Peruu ja Colombia lepingute allkirjastamine ning Mercosuri läbirääkimiste taaskäivitamine. Sooviksin mainida samuti – iseäranis seetõttu, et see toimus esimest korda – tippkohtumist Marokoga.

Siinkohal on samuti oluline mainida üliolulist panust, mis eesistujariik Hispaania on andnud terroristide rahastamise jälgimisprogrammi lepingut puudutavate ELi-USA läbirääkimiste lõpetamisse. Tänu tema ja volinik Malmströmi jõupingutustele on meil nüüd tekst, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi konkreetseid huve. Tean, et täiskogu hakkab arutama täna Alexander Alvaro raportit, ja loodan, et uus kompromiss ning arutelu toovad meile parlamendis järgmiseks neljapäevaks positiivse hääletustulemuse.

Ka Hispaania on andnud hindamatu panuse Euroopa välisteenistuse rajamisse. Tänu selle jõupingutustele, Catherine Ashtoni pühendumusele ning Euroopa Parlamendi abile on meil nüüd poliitiline lepe, mis, olen veendunud, käivitab eduka välisteenistuse. Teenistus ühildub kavatsetud kujul hästi tööga, mida parlament, nõukogu ja komisjon välissuhetega teevad. Seetõttu arvan kindlalt, et lepe väärib parlamendi toetust.

Arutelu on meid viinud samuti kaugele hädavajalike personalieeskirjade ja finantsmääruse muudatustega, kus nõukogu ja parlament on nüüd valmis ette võtma täit kaasotsustusmenetlust. On ütlematagi selge, et parlament etendab täit rolli 2010. aasta paranduseelarve ning 2011. aasta eelarve parandusettepaneku üle otsustamisel, mille komisjon esitab pärast suvevaheaega. Seniks on kõrgel esindajal, komisjoni asepresidendil, toetus, mida tal teenistuse käivitamiseks vaja on.

Eesistujariik Hispaania võib vaadata rahuloluga tagasi mitmetele olulistele saavutustele majandus-, sotsiaalsete ja institutsiooniliste muutuste aegadel. Viimase kuue kuu jooksul, kui Euroopa on olnud silmitsi pretsedenditute väljakutsetega, on Hispaania ilmutanud järjekordselt tõsidust ja Euroopa pühendumust nõukogu vahetuva eesistujariigi hoidmisel. Riik on teinud kõik võimalikud jõupingutused, et näidata, et Euroopa toimib ja sooritab, haarates meie kodanikke puudutavatel küsimustel sarvist. Enesega rahuloluks ei ole aga ruumi ning peame jätkama tugeva vundamendi ehitamist tulevikuks. Euroopa Komisjon töötab eesmärgi nimel täiskiirusel koos parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja praeguse vahetuva eesistujariigi Belgiaga, mis võttis Hispaanialt üle kaalukad saavutused. Hispaaniale: tänan, muchas gracias!

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel.(FR) Lugupeetud istungi juhatajad, austatud peaminister! Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Hispaania on üritanud leida endale kohta uues põhiseaduslikus kontekstis nõukogu uue eesistuja ja kõrge esindaja ning Euroopa Parlamendi vahel, kellel on Euroopa kaasseadusandjana suurem enda võim.

Samas on saadud eesistujaks Euroopa jaoks suurte majandusraskuste ajal, nagu euro kriis Kreekas ja kasvav sotsiaalne rahulolematus, nagu oleme näinud Hispaanias, kus tööta on peaaegu viis miljonit inimest. Selles kontekstis on tehtud mitu edusammu: finantsstabiliseerimise Euroopa mehhanismide loomine, edusammud finantsturgude reguleerimisel – siin paluksin teil, peaminister, jätkata sama rada, nii et saaksime need määrused kätte – ja lisaks ka Euroopa välisteenistuse korraldus.

Raske on aga tunnustada nende positiivsete meetmete eest mingit konkreetset vahetuvat eesistujariiki, Euroopa Ülemkogu või parlamendi eesistujat, ja niikuinii on olnud meetmetes eri tagasikäike või viibimisi, nagu olete rõhutanud. Mõtlen iseäranis Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahelise tippkohtumise tühistamisele, mis kujutas käest lastud võimalust olulise üleatlandilise partnerluse taaskäivitamiseks. Minu fraktsioon sooviks, et Euroopa Ülemkogu teeks septembris peetava strateegiliste partnerluste teemalise tippkohtumise ajal tasa kaotatud aja, ning pakume välja üleatlandilise turu loomise, mis pakuks kahtlemata tõsise mooduse kasvu ja tööhõive ajendamiseks meie mõlemal mandril.

Head kolleegid! Kaalul on palju ja meil on seetõttu kohustus saata usaldusväärsuse signaale mitte ainult turgudele, vaid ka eurooplastele: usaldus meie ühisesse uuendustegevusse ja ettevõtlussuutlikusse ning samuti usaldus Euroopa suutlikusse naasta konkurentsivõime ning seega kasvu juurde.

Nende tulemuste saavutamiseks peab etendama iga liikmesriik oma osa ja ammutama inspiratsiooni asjadest, mida tema naabrid paremini teevad. Selleks et kontsert harmooniline oleks, on meil aga tarvis dirigenti ja see dirigent peab olema eurooplane. Minu fraktsioon ootab Euroopa juhtidelt ühtsuse ja usaldusväärsuse sõnumi saatmist ning vastavat organiseeritust. Minu fraktsioon ootab samuti, et ühenduse meetod oleks ülemuslik valitsustevahelise meetodi suhtes, mille piiratust kriis näidanud on.

Peaminister, nagu ütlesite, kavatseme isegi pärast eesistujariiki Hispaaniat säilitada sama väga jõulise seisukoha ühenduse meetodi osas. Eesistujariiki Belgiat ootab niivõrd palju väljakutseid ja soovitaksin neil ning ka meil kõigil ilmutada tasasust, aga ka tõhusust.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel.(DE) Austatud president! Head kolleegid! Alustan isikliku, ehkki väga olulise tähelepanekuga. José Luis Rodríguez Zapatero, poliitiline loogika dikteerib, et peaksin olema rõõmus, kui Angela Merkel on kurb, ning tavaliselt peaksin teie rõõmu jagama. Homme õhtul aga on teisiti, sest Angela Merkel ja mina pühitseme koos, teile ma aga kaasa ei tunne.

(Kiiduavaldused)

Daniel Cohn-Bendit lahutab natukese aja pärast meie meelt ka puudulike jalgpalliteadmistega, kuid räägiksin nüüd eesistujariigist Hispaaniast.

José Luis Rodríguez Zapatero, eestistujariigil Hispaanial on olnud silmapaistvaid õnnestumisi, millest nüüd kõnelda sooviksin. Pärast Euroopa välisteenistust puudutavaid läbirääkimisi, mis olid tegelikult äärmiselt rasked – sooviksin selle selge sõnaga teatavaks teha –, saavutati viimasel paaril päeval tihedas koostöös Catherine Asthoniga, olulises koostöös kolleegidega siit täiskogust edukas lõpplahendus. Lõppjärkudes aga andis otsustava panuse eesistujariik. Tegemist on eesistujariigi Hispaania õnnestumisega. Sooviksin mainida iseäranis teie välisministrit Miguel Ángel Moratinost, kes andis olulise panuse edukasse lõpplahendusse.

Eesistujariik Hispaania andis olulise panuse SWIFT-lepingu saavutamisse. Sooviksin iseäranis tänada Alfredo Pérez Rubalcabat, kelleta SWIFT-leping praegusel kujul teoks ei oleks saanud. Komisjoni presidendile on mul öelda järgnevat. Kui komisjoni ja iseäranis volinik Malmströmi mehhanistlik mõtlemine oleks peale jäänud, ei oleks me SWIFT-lepingut saanud. Tunnustus selle eest kuulub selgelt parlamendile ja eesistujariik Hispaaniale.

Loodan, et suudame jõuda lahenduseni seoses meetmetega, mis on ikka veel vajalikud panganduse järelvalve ja finantsturu määruse suhtes. Oleme selles viimase mõne päevaga olulisi edusamme teinud. Lõpus me ei ole, kuid loodan, et suudame jõuda mõistlike kompromisside ning mõistlike järeldusteni. Lisaks peab meil olema Euroopa jaoks juhtroll. Meil on seda samuti vaja, sest oleme näinud, et kui eurooplased tegutsevad ühtselt – ja tegemist on ka ühe eesistujariigi Hispaania edulooga –, siis on meil suur võimalus määratleda Euroopa standardid, mida saame kohaldada ka rahvusvaheliselt.

Heitkem uuesti pilk viimase kahe nädala tegelikkusele! Spekulatiivne rünnak eurole on esialgu kõrvale juhitud. Mis on toimumas? Kursispekulandid näevad, et Euroopa meetmed kaitsevad vääringut, niisiis suunavad nad nüüd tähelepanu Ameerika Ühendriikidele ja dollariga spekuleerimisele. Muu seas oleks see mõjusaks argumendiks kõigile G20 tippkohtumisel viibinuile, et öelda Ameerika Ühendriikide presidendile ja teistele, et nad ei arvaks, et kapitalistidel oleme sihikul ainult meie. Nad suunduvad sinna, kus nad enda arvates kasumi kõige kiiremini kätte saavad. Hetkel on selleks dollar, ent kes teab, järgmine kord on selleks võib-olla naelsterling või mõni muu vääring. Meil on tarvis ülemaailmseid eeskirju. Kui neid nüüd osaliselt, Euroopa tasandil, rakendame, siis teeme õigesti, sest saame võimsa Euroopa Liiduna neid siis rahvusvaheliselt rakendada. Ka see on samm õiges suunas.

José Luis Rodríguez Zapatero, olen tänulik, et olete nõukogu eesistujana selgelt siin öelnud, et toetate komisjoni. Mulle ei jää alati muljet, et see kõigi puhul nõukogus nii on. Joseph Daul viitas õigusega ühenduse meetodi kaitsele. Meil on tarvis Euroopa institutsioonide liitu taasriigistamise kohutava kalduvuse vastu, mis eksisteerib eriti Euroopa Ülemkogus. Peame nimetama asju õigete nimedega. Seega suur tänu Herman Van Rompuyd kiitmast! Ka minu arvates on ta üsna vaimustav, kuid täiskogu liikmena pean ütlema, et meie esindaja on vahetuv eesistujariik. Olen juba toonud kolm näidet sellest, kuidas vahetuva eesistujariigi (mida muu seas juhivad poliitikud ja mitte mingid Brüsseli haldusmasinavärgis istuvad bürokraadid) ning poliitikutena – ja ministrina olete ka parlamendi liige – on meil reeglina oluliselt parem arusaamine parlamendis toimuvast kui mõnel peasekretariaadis istuval ametnikul, isegi kui seda juhib Herman Van Rompuy. Just seepärast arvangi, et vahetuv eesistujariik on end õigustanud. Eriti meie seisukohast parlamendis on ta vahetu esindaja, kellega saame lahendada probleeme vahetult konkreetsetes õigusloomeprotsessis. Üks Lissaboni lepingu tulemus, mida pean samuti sammuks edasi, on tõsiasi, et Euroopa institutsioonid suudavad juhul, kui nad koostööd teevad, kui nad üksteist vastastikku täiendavana näevad, saavutada suuremat edu kui siis – nagu nõukogus väga tihti juhtub – kui nad sarvipidi kokku minna üritavad.

Üleüldse oli eesistujariik Hispaania edukas eesistujariik. Tänan väga jõupingutuste eest ja tänan tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 

  Alexander Graf Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. (DE) Austatud president! Kui jalgpall ei loe, kasutan minagi nüüd jalgpallianaloogiat. Eesistujariik Hispaania näib mulle veidi nagu Fernando Torresi maailmakarikas. Algas suurte ootustega, kuid seni on turniir üsnagi pettumustvalmistav. Loodan tõesti, et mis puudutab Fernando Torrest, on homme seis samasugune ja me ei pea uuesti läbi elama seda, mida 2008. aasta juba kogesime.

Majanduspoliitika suhtes seadis eesistujariik Hispaania endale tõeliselt ambitsioonika tegevuskava: EL 2020, rangemad omakapitalinõudmised pankadele, riskifondide määrus ja Euroopa finantsjärelvalve reform. See oli kriisis absoluutselt õige lähenemine.

Pean aga ütlema oma fraktsiooni nimel, et oleme tulemuses pettunud. Mitte niivõrd nõukogu eesistujariigis kui sellises, vaid liikmesriikides. Teame kõik, kui diplomaatlik José Manuel Barroso on. Kui ta ütleb, et on edusamme, kuid mitte läbimurret, siis tema puhul on tegemist otseütlemisega.

On tõsi, et oleks võimalik saavutada kokkulepe kapitalinõuete, kuid mitte riskifondide määrusega. Siin läbirääkimised takerdusid, sest nõukogus ei suudeta jõuda ühisele seisukohale, ehkki ka siin peab kauplema. Nõukogus on probleeme ka finantsjärelvalvega. Kas liikmesriigid arvavad tõesti, et finantsteenuste ühisturul peaks kõige paremal juhul järelvalve olema korraldatud riigisisesel tasandil? Kriis on näidanud, et see lähenemine on läbi kukkunud. Nõukogu ei tohiks seista tõhusal Euroopa finantsjärelvalvel jalus. Maksumaksja ei suuda ega taha pangandussüsteemi veel kord päästa.

Enam-vähem sama käib ELi 2020. aasta strateegia kohta. Nõukogus käitutakse nagu Lissaboni strateegia ei oleks väärate ideede tõttu läbi kukkunud. Nii see aga just ongi. Koordineerimise avatud meetod läks rikki. Ka siin on meil tarvis enam Euroopa koostööd. Edu taotlev töökohtade ja kasvustrateegia peab rajanema ühenduse meetodil. Uus strateegia seda piisaval määral ei tee. See täiskogu on nõudnud teistsugust lähenemist.

Kui me Euroopas ei soovi leppida jõukuse kaotamisega pikas perspektiivis, siis peame muutuma konkurentsivõimelisemaks. Selleks otstarbeks on meil tarvis edupotentsiaaliga tõhusat kasvustrateegiat. Selleks otstarbeks on meil tarvis finantsturgude määrust ja ümberorienteerimist, mis keskenduks uuesti jõulisemalt reaalmajanduse finantseerimisele. Selleks otstarbeks on meil tarvis tulemuslikku kriisiennetust ja -ohjamist Euroopa finantsjärelvalveameti kujul, mis oleks oma nime vääriline, ning Euroopa valuutafondi.

Selleks otstarbeks aga on meil samuti vaja, et liikmesriikide valitsused lõpuks oma eelarved korda teeks, ja majanduspoliitika paremat koordineerimist Euroopas. Tegemist ei saa olla võidujooksuga põhja, tegemist peab olema võidujooksuga tippu. Tahame suuremat konkurentsivõimet enamates liikmesriikides.

Välispoliitikas oleksime kahtlemata saavutanud enam, kui Hispaania oleks tunnustanud Kosovot. See nõrgestas nõukogu seisukohta küsimusest kohe algusest peale. USA-ELi tippkohtumine ja Vahemere Liidu kohtumine tühistati.

Lõpuks sooviksin teha ühe tähelepaneku. Minu fraktsioonil on äärmiselt konstruktiivne lähenemine läbirääkimistele Türgiga, kuid avada uus peatükk eesistujariigi viimasel päeval, peaaegu justkui see oleks preemia Türgile hääletamisest hoidumise eest Iraani-vastaste sanktsioonide küsimuses ÜRO Julgeolekunõukogus, on kutsunud esile kriitikat isegi Türgi toetajailt. Arvan, et Türgi kaasamist peab teostama teisiti, diferentseeritumalt ja suurema pühendumusega ning läbimõeldumalt, selle asemel et viimasel minutil otsustega edasi tormata.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Austatud president! Jalgpalli teemal ma sõna ei võta. Tean, et olete kõik selleks liiga nutikad. Ütlen vaid, et on kahju, et Ghana elimineeriti. Selles oleme kõik ühel meelel, eks? Tore!

Täna täiskogus tehtud avalduste suhtes ilmutatud hoiak – nimelt, et oleme kõik rahul – üllatab mind. Oleme lubanud endale tühje sõnu. Tehtud on edusamme, edusamme ja veel edusamme, aga miskipärast on mul mulje, et välja arvatud siin, selles istungisaalis, ei ole keegi märganud. Võiks öelda, et asi on meie suutmatuses hetkel piisavalt hästi teavet edastada, kuid probleem ei ole selles. On lihtsalt selge, et probleem on selles, et meil tuleb ükskord tegelikkusele silma vaadata. Tegelikkus on selline: võtame vastu resolutsioone 2020. aastaks, kuid ei suuda võimaldada pennigi seitsme-kaheksa väga olulise projekti tarvis. See ei toimi. Näen juba, kuidas nõukogu ütleb, et peame kriisi tõttu Euroopa eelarvet vähendama. See tähendab, et 2020. aasta võib juba sisse pakkida.

Ütleme alati, et tahame kasvu, kasvu, kasvu. Jah, aga mis liiki kasvu? Nendel, kes kasvu tahavad, ei ole võimalik saavutada kasvu ainult säästes. Meil on tarvis Euroopa fondi. Jah, aga see fond peab olema solidaarsuseks ja investeeringuteks. Kus Euroopa täna investeeringutest räägib? Kus? Ma ei ole üheski sõnavõtus kuulnud, et seda oleks mainitud. Mõistagi, olete täiustanud stabiilsuse pakti, mis tähendab veel rohkem sanktsioone, mis ei toimi, kui te majandusele hoogu ei anna. Võite kuulutada välja nii palju sanktsioone kui tahate, kuid neist ei ole kasu. Positiivse majanduskasvu ehk teisisõnu säästva kasvu ja keskkonnasõbraliku kasvu saavutamiseks peab investeerima teatud valdkondadesse. Selle kohta ei ole ma kuulnud täna midagi – mitte sõnagi.

Sooviksin korrata midagi seoses SWIFTiga. Martin Schulz, täiskogu on teinud SWIFTi osas otsuse ühe lõigu kohta. Kui ameeriklased nõude esitavad, peab olema õigusasutus, kes jälgiks, kas nõue on õiguspärane või mitte. Nüüd tuleb leping, mille heaks kiidate, ja vastuseks on Europol. Ma ei teadnud, et Europol on õigusasutus – inimesed õpivad iga päev. Ameerika politseinik küsib Euroopa politseinikult, kas miski sobib, ja arvate, et Euroopa politseinik ütleb Ameerika politseinikule, et ei sobi? See on jaburus, kuna politseinikud peavad üksteisega koostööd tegema. Ühed jõud ei saa teisi jälgida. Üheski õigussüsteemis ei ole sätestatud, et ühed politseijõud jälgiks teisi politseijõudusid. SWIFT ei rahulda olemasoleval kujul seetõttu Euroopa Parlamendi nõudmisi, nagu siin hääletanud oleme. Ka teie peaks midagi selle kohta ütlema ja mitte lihtsalt seda taevani kiitma, kuna see ei ole lihtsalt tõsi.

(FR) Peaminister! Lähtuvalt teie kogemustest vahetuva eesistujariigiga on minu arvates olemas institutsiooniline probleem.

Arvan, et kuue kuu pärast… noh, küll vaatame pärast järgmisi eesistujariike. Ma ei usu, et vahetuv eesistujariik ja alaline eesistumine suudavad toimida lähtuvalt institutsioonide Lissaboni määratlustest. On tõeline mittetoimimise probleem. Meil peaks jätkuma selget mõistust probleemi tulevikus arutada.

 
  
MPphoto
 

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Eesistujariik asus ametisse kriitilisel ajal, kui oli palju kaalul. Esimese vahetuva eesistujariigina, kes oli samuti Euroopa Ülemkogu ja üldasjade nõukogu eesistuja, oleks tal olnud võimalik kujundada uut liiki eesistumine, arendades konstruktiivseid suhteid eesistuja ja kõrge esindajaga. Nõukogu jooksvas töös ja ettevalmistustes Euroopa Ülemkoguks oleks sellel võinud olla etendada ülioluline roll edasiminekul kaasaegse ja progressiivse Euroopa reformitegevuskavaga, ning kui vaadata otsa kriisidele majanduses, seoses riigivõlaga ja euroalal, siis võlgneti Euroopa Liidule positiivset jõudu, mis tegutseks.

Kurb on, et selle asemel näis eesistujariik liiga tihti rohkem huvitatud kõlavatest fraasidest kui sisust. Väljapakutud üleatlandiline tippkohtumine, millega see hakkama ei saanud, rakendades samas Kuubaga seotud poliitikat, mis on Atlandi suhte destabiliseerinud ja ei aita kuidagi kaasa selle olulise saare vangistatud inimeste vabastamisele. Ta taotles Vahemere Liidu tippkohtumist, kuid see tühistati.

Välispoliitikas näib nende ainuke järjekindel eesmärk olevat olnud katse õõnestada kõrget esindajat teda kritiseerides näiteks kohtumistelt puudumise eest, ent kui aus olla, siis arvestades seda, kuidas eesistujariik tippkohtumisi korraldanud on, mõistan päris hästi tema vastumeelsust eraldada kohtumisteks aega.

Kui vaadata majandust, on eesistujariik Hispaania praktiliselt nähtamatu olnud. Pankade stressitestide avaldamine on selgelt oluline samm, kuid ärgem teeselgem, et see kujutab tervet strateegiat taastumiseks! Raske on vältida muljet, et eesistujariigi eesmärk euroala kriisi ajal ei ole olnud end ära peita, kuid arvestades üle 11% eelarvepuudujääki, nägid nad võib-olla rahvusvahelise kontrolli vältimiseks mõjuvat põhjust. Suure puudujäägi ja riigisisese majanduse kartliku reformikava tõttu ei olnud neil võimalik olla Euroopas eestvedajaks või eeskujuks ning seega lasti käest ajalooline võimalus, mis tulenes sellest, et oldi esimene eesistujariik pärast Lissaboni lepingut.

Oma uhke pärandi ja elujõulise kaasaegse demokraatiaga on Hispaania Euroopa Liidu oluline liige. Sellel on niivõrd palju pakkuda ja meil on täiskogus palju silmapaistvaid esindajaid Hispaaniast. Ometi on see vaimuta tuhm eesistujariik vedanud alt nõukogu, vedanud alt Euroopa Liitu ning, pean seda kahetsusega ütlema, vedanud alt lisaks ka Hispaaniat.

 
  
MPphoto
 

  Willy Meyer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero! José Manuel Barroso! Vaadake, José Luis Rodríguez Zapatero, kui ei muutu liidu põhjapanev majandusorientatsioon, on määratud see, kes iganes vahetuv eesistujariik on, Euroopa sotsiaalmudelit lammutama. See on selge tõde. See on Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa, Portugali ja – järgmise – 29. septembri Hispaania üldstreigi põhjus.

Need üldstreigid on tööliste ja pensionäride vastused majandusorientatsioonile, mille teie ja oluline enamus siit istungisaalist kokku on leppinud. On suur konsensus. Te ainult vaadake riigisiseste arutelude vaidlusi, kuid siia tulles on kõik ühel meelel. See on seepärast, et siin olete ühel meelel majanduspoliitika sisulise orientatsiooni osas, mis karistab töölisi ja pensionäre, kes kriisi eest ei vastuta. Nad ei vastuta, ent ometi maksavad kriisi eest nemad.

Austatud president! Arvan seetõttu, et fundamentaalne küsimus on, kas meil on piisavalt jõudu, et muuta majandusorientatsiooni, mis ohustab sotsiaalset mudelit ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Washingtoni konsensus kolis 1980. aastate lõpus Brüsselisse. Majandusse ei tohiks sekkuda, kõik avalikus omandis strateegilised teenused peaksid olema erastatud ja turu vabastamiseks peaks rakendama meetmeid. Mittesekkumispoliitika on viinud meid Euroopa Liidus pretsedenditusse kriisi ja seadnud ohtu Euroopa sotsiaalse mudeli, mistõttu ei ole eesistujal võimalik olukorda päästa, muutmata mudelit, mis on teinud Brüsseli konsensusest läbikukkunud Washingtoni konsensuse valguskoopia. Tegemist on valguskoopiaga, austatud president!

Alustasite hiilgava läbikukkumisega – Lissaboni strateegiaga. See ei olnud osa teie volitusest, ent ometi hoolimata sellest hiilgavast läbikukkumisest – mille eesmärk oli 3% kasvu, 20 miljoni töökoha saavutamine ja 3% eraldamine SKTst uurimis- ja arendustegevuseks – rakendatakse hetkel üht teist strateegiat samal alusel, kus ei sekkuta majandusse ja ei ole avalikke vahendeid, Euroopa riigikassat, Euroopa fiskaalpoliitikat, aktiivseid tööhõivepoliitikaid ega tööstusliku tööhõive poliitikaid. Meil ei ole ühtset vahendit ja oleme jätkuvalt pühendunud sellele läbikukkunud poliitikale. Seetõttu on loogiline, et Euroopa töölisliikumise reageering ei saa olla teistsugune. Tegemist on liikumisega, mis on näinud väga palju vaeva sotsiaalse mudeli alalhoidmisega ja seetõttu on selle vastus üldstreigid. Üldstreigid.

Austatud president! Me ei ole seetõttu eesistujariigi tulemusega nõus ning ütlen teile, nagu ütlesin alguses, et kui majanduspoliitika ei muuta, siis on määratud see, mis iganes vahetuv eesistujariik on, olema vahend, mis lammutab Euroopa sotsiaalse mudeli.

Lõpetuseks, mis puutub välispoliitikasse, ei ole me nõus, et kohaldatakse Euroopa doktriini naabruspoliitikana riikides, kus ei täideta assotsiatsioonilepingute punkti 2. Iisraeli toimepandud sõjakurjateole humanitaarflotilliga oleks pidanud järgnema reaktsioon, millega külmutatakse...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! Sooviksin kõnetada José Luis Rodríguez Zapaterot! Olete teostanud ELi vahetuvat eesistumist samamoodi nagu olete valitsenud oma riiki Hispaaniat – see tähendab seljaga kodanike poole. Täna tulen tagasi siia, et meenutada teile kurikuulsat Hispaania maadekahmamist, asjaolu, millele esimest korda jaanuaris teie tähelepanu juhtisin. Te ei ole teinud midagi, et lahendada hullust, mis puudutab sadu tuhandeid inimesi terves Hispaanias, kes seisavad vastamisi majade konfiskeerimise ja lammutamisega.

Mõni päev tagasi tunnistas planeerimisinspektsiooni juhataja Andaluusias, et üksnes selles piirkonnas on puudutatud 300 000 maja. Tegemist ei ole peotäie Briti kodanikega, nagu mõned tahavad meid uskuma panna. Pakutud lahendus on, et omanikud võivad lasta majad teatud tasu eest seadustada. Nad on juba maksnud, José Luis Rodríguez Zapatero. Minu valijad küsivad regulaarselt, kes Hispaaniat juhib. Gordon Westerdale kirjutab, et kardab, et ta sarnases olukorras, mida kogesid Briti alamad president Mugabe all Zimbabwes, ja küsib endalt, miks teda niiviisi sõbralikus Euroopa riigis koheldakse. Just seepärast arvab ta, et Euroopa Liit on võimetu Briti kodanikke kaitsma.

(ES) Kas taipate, José Luis Rodríguez Zapatero, et praegune olukord kujutab inimõiguste rikkumist ja lisaks ka olulist komponenti kriisist, mida Hispaania üle on elamas? Kas ootate, et Euroopa Liit tuleb appi riigile, kus esineb jätkuvalt rikkumine, ilma et keskvalitsus sekkuda otsustaks?

fraktsiooni EFD nimel.Mis puudutab mind, võite olla kindel, et jätkan võitlemist kõikide inimeste – brittide, hispaanlaste ja kõikide eurooplaste – kaitseks, kes selle ebaõigluse käes kannatavad.

 
  
MPphoto
 

  Francisco Sosa Wagner (NI). – (ES) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero, tegite oma lähenemises vea. Arvasite, et olete tegelik Euroopa eesistuja ja mõjutate hammasrattaid, mis Euroopa keerulise masinavärgi käima panevad. Hakkasite seda uskuma, sest just seda lasite kuulutada teid ümbritsevatel inimestel, et maailm kogeb teie eesistumise ajal tähelennulist hetke. Sellest ei tulnud midagi.

Liikugem edasi üksikasjade juurde! Eesistujariigi Hispaania kuue kuu suhtes sooviksin eristada poliitilist juhtimist ühelt poolt ja masinaruumi tööliste tehtud tööd teiselt poolt. Just esimene neist on läbi kukkunud ja seda piisava tõuke puudumise tõttu valitsuse eesistumiselt, mis on kujundanud Euroopa eesistumise pendli kiikumisele vastavalt. Sooviksin aga esile tõsta tööliste tehtud jõupingutusi ja nende austusväärset soovi teenida Euroopat ning Hispaaniat. Austatud president! On tõsiasi, et Hispaanial on suurepärane elukutseline personal ning on kahetsusväärne, et neid tegelikkuses taolisel määral marginaliseeritakse.

Kui see on öeldud, peab tunnustama selle kuu jooksul vastuvõetud mitut kiiduväärt algatust. Neist on mul hea meel mainida elundidoonorluse ja -siirdamise kava ning piiriülese tervishoiuga seotud haigete õigustega tehtud tööd.

Kokkulepped uue Euroopa 2020. aasta strateegias ja iseäranis Euroopa välisteenistuses, mis mõlemad on ikka veel liiga haprad, on pigem õhku jäänud.

See, mis sündis naiste vägivaldse kohtlemise ohvreid kaitsva Euroopa lähenemiskeeluga, oli kahetsusäärne, ja ühenduse aluspatent, mis takerdus osaliselt Hispaania õigusaktide tekitatud keeleprobleemidesse, andis tuhandete ettevõtete elatise seisukohast sama sünge tulemuse.

Just mastaapsed poliitilised žestid aga kujutavad silmapaistva läbikukkumise lõppsaldot: Vahemere tippkohtumisest Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumiseni, kusjuures teie enda valitsus vastutab ülemääraste ootuste tekitamise eest viimase kohtumise suhtes. Peaksime aga nõustuma, et suutmatus liikuda edasi teie poliitikaga Kuuba suhtes on olnud kuubalaste seisukohast äärmiselt positiivne.

Lõpuks ei saa siduda edusamme teel parema Euroopa majanduse haldamise suunas kuidagi teie eesistumisega, mis kõikide olulisimate küsimustega seoses silmapaistvat äraolekut ilmutas.

Seega, hüvasti, eesistujariik Hispaania! Sooviksin teha sellest kogemusest ühe positiivse kokkuvõtte: Euroopa veendunud pooldajana erutab minu kujutlusvõimet, kui mõtlen, et see võib tähendada vahetuvate eesistujariikide lõppu senisel kujul. See oleks hea uudis, sest kuniks Euroopa tugevdab oma ühiseid institutsioone nende kildude tugeva ühendamisega, on see jätkuvalt ebaolulisuse vaakumis lämbumise ohus.

 
  
MPphoto
 

  Jaime Mayor Oreja (PPE). – (ES) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero! Need Lissaboni lepingu jõustumisele järgnenud kuus kuud nõudsid ja väärisid muutust poliitilises hoiakus.

Kui majandus- ja finantskriis on olnud nn reaalmajandusest eemaldumise ja nn ebareaalse majanduse korratu arengu tagajärg, siis sama võib öelda poliitilises kontekstis.

20. jaanuaril tegi José Luis Rodríguez Zapatero parlamendis teatavaks oma eesistumise neli – mitte kaks – prioriteeti: esiteks energia ühisturg; teiseks investeeringud infoühiskonda; kolmandaks säästlik majandus või tööstus, sealhulgas kavaga arendada elektrisõiduk; neljandaks Bologna kõrgharidusvaldkonna valmissaamine. Küsin endalt, mil määral eesmärkide teatavakstegemine läheneb tegelikkusele, mille üle oleme elanud?

Oma sõnavõtu ajal, kui ta eesmärgid teatavaks tegi, ei maininud ta kordagi sõnu „puudujääk” või „võlg”. Terve eesistumine muutus radikaalselt selle aasta 9. ja 10. mail toimunud Ecofini kohtumisel ning päevavalgele tuli euro kriis.

Ta hilines pidevalt ja ei olnud edukas. Vajalikud meetmed tuli Euroopa Liidus improviseerida kriisi diagnoosis puudunud ettenägelikkuse ja sügavuse tõttu. Oli ka lisaraskus: tema majanduspoliitika tulemuste tõttu ei olnud vahetuvat eesistumist hoidval isikul võimalik osaleda lahenduseks vajalikus eestvedamises, kuna ta oli muutunud osaks probleemist.

Ehkki vahetuvad eesistujariigid on kahtlemata lepingu järgimisel erinevad, siis taolises teravas majanduskriisi olukorras nad kas kehtestavad end või vastasel juhul on usalduse ja tõsiseltvõetavuse puudumise tõttu veelgi piiratumad ja pärsitumad oma majanduspoliitikate suhtes oma konkreetsetes riikides, nagu praegusel juhul.

Austatud president! Suurim kriis, mida meie, poliitikud, üle elame, on usalduskriis. Taolise suurusjärgu usalduskriisi saab lahendada ainult siis, kui söandame tõtt rääkida.

Meil on võimalik leida kirjeldus selle eesistujariigi kolmandale väljamõeldisele tänahommikusest sõnavõtust, kus eestistujariik näis huvitatud vaid oma eesistumise ülistamisest.

Küsimus, mida endile esitame peame, on, kas suudame hoiduda improviseerimisse naasmisest või hoopis kas suudame diagnoosida ja ette näha konkreetset kriisistsenaariumi, millel on sotsiaalne dimensioon.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). (ES) Austatud president! Hispaania on olnud 25 aasta vältel Euroopa Liidu eesistujariik neli korda ning, nagu viimasel kolmel korral, on ta seda olnud jõuliselt Euroopa-meelse andumuse ja vastutustundelisusega.

Eelkõige oli see tulemuslik eesistujariik. Hispaania ei ole kunagi olnud eesistujariik niivõrd keerulises kontekstis kui praegu, mis on kahtlemata keerulisim, mida Euroopa Liit oma terve ajaloo kestel tundnud on. Sellises kriisikontekstis on President Rodríguez Zapatero avaldus kahekordselt tähelepanuväärne, kuna kriis ei ole vaid majanduslik. See on olnud ka poliitiline. See on puudutanud usaldussidet, mis seob avalikkust liikmesriikides Euroopa üritusega ning Euroopa institutsioonidega. Järjestikustel valimistel on paljud kodanikud valimiskastidest eemale jäänud, küsides endalt, kes selle kriisi eest vastutab: finantsturud, mis ei vastuta kellegi eest, või valitsused, kes vastutavad demokraatlikult kodanike ees?

Sellest kõigest hoolimata on Euroopa Liidu majanduslik ja poliitiline haldamine viimasel kuuel kuul edasi liikunud – alates viibimisega Lissaboni käimalükkamisel – ning see on julgustav. Aga vastavalt Lissaboni lepingus kehtestatud kolmiku dünaamikale kandub eesistujariigi Euroopa-meelne hoog üle järgmistele eesistujariikidele: Belgiale ja Ungarile. Nagu vist kõik teavad, ei ole võimalik ületada ühtki üleilmastumise väljakutsetest – demograafilist, energiaga seonduvat, sotsiaalset ja võitlust vaesusega – ühel riigil omaette. Peame koos sõudma. Vastasel juhul võib Euroopa Liit libiseda ebaolulisuse suunas.

Õppetund sellest on selge. See on näidanud meile meie haavatavust: ühisraha haavatavust fiskaal-, eelarve- ja majandusliku koordineerituse puudumisel; reageerimisaegade haavatavust, kui väljakutsed on tohutud ja kiired. Seega on meie Euroopa Liidu juhtlause: „Ühendatud mitmekesisuses!” Mingil juhul ei tohiks me olla rasketel aegadel lõhenenud. Nüüdsest peale peab igal eesistujariigil olema üleilmne, mitte kohalik mõtlemine. Lisaks peab iga eesistujariik lisaks õiguspärastele riigisisestele huvidele toimima n-ö euroopalikul moel, reageerides Euroopast ja Euroopa eest.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud president! President Rodríguez Zapatero, kriis on sundinud meid rakendama majandusjuhtimise meetmeid eile pool kaks öösel kokkuvarisenud finantsjärelvalve paketi, päästefondi loomise, Euroopa välisteenistuse väljaarendamise ning Euroopa 2020. aasta strateegia ja selles väljendatud uuendustegevusele pühendumuse suhtes.

Lisaks prestiižile nõuab nende projektide eestvedamine autoriteeti ja tunnustust. Selles kontekstis on teid kammitsenud ja piiranud Hispaania õõvastavad näitajad ja pidevad kuulujutud tema maksevõime ning riigieelarve puudujäägi kohta. Lisaks on improviseerimine ja kiirustamine kuvandi müümisel mõjutanud negatiivselt edasiminekut heade ideedega, nagu Euroopa lähenemiskeeld. Võib küsida, kas vahetuvad eesistujariigid aitavad tegelikku Euroopa eestvedamist tugevdada.

Baskimaa puhul lisaksin raudteede loendisse terve Y Vasca liini. Edasiminekut ei ole toimunud ei baski keele tunnustamisel vähemuskeelena Euroopas, ei Baski majanduslepinguga ega Ertzaintza, Baski politsei, integreerimisel Schengeni süsteemi. Hispaania ja Prantsusmaa on juhtinud anšoovise tegevuskava, mis oli valdkonna jaoks väga oluline, kui see nende ja parlamendiga kokku lepiti.

Lissaboni leping ei ole edenenud, nagu välja kuulutasite, piirkondlike tahkude ega subsidiaarsuste või proportsionaalsust käsitlevate lisade osas. Jällegi ei ole lõpus parlamendist eriti lugu peetud. Te ei kutsunud meid eesistujariigi Hispaania alguse juurde ja tegite kokkuvõtte kongressil enne siia tulekut. Jätkame hääle nõudmist Euroopa piirkondadele!

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – (ES) Austatud president! Pean teile ütlema, et eesistujariik on vedanud meid fundamentaalselt alt, kuna selle asemel et olla pühendunud rahvaste ja kodanike Euroopale, nagu lootsime, on see jätkanud pühendumust riikide ja turgude Euroopale.

Me ei oodanud tulemusi – lõppude lõpuks ei ole süüdi konkreetselt teie, vaid süsteem, kuid ootasime tõesti eestvedamist. Näitasite seda näiteks – ja siinkohal õnnitlen teid – Euroopa lähenemiskeelu edendamisega. Kena olnuks aga näha sellist eestvedamist teistes valdkondades: näiteks finantsjärelvalve soodustamist Euroopa ulatuses, pühendumist fiskaalreformile Euroopa ulatuses või tegelikult pühendumist maksule finantstehingute pealt. Keskkonnaküsimustes väldite jätkuvalt energiatõhususe olulisuse tunnistamist, jätkate söe subsideerimist ja ei tegele ikka veel rannajoonte hävimisega. SWIFT ei ole minu jaoks hea uudis; see on väga halb uudis.

Lõpetuseks, mis puutub rahvastest lugupidamist, pean teile ütlema, et oleme Kataloonias, nagu teate, sügavalt pettunud. Läinud nädala otsus on pannud paljusid Euroopa-meelseid kataloonlasi, nagu mina, tõsiselt üle vaatama, mis on meie roll selles Euroopas, mida rajada sooviksime ja millesse tunneme end kuuluvat, ning selles suhtes ei ole te meie arvates adekvaatsed olnud.

 
  
MPphoto
 

  Paweł Robert Kowal (ECR).(PL) Austatud president! Mulle näib, et on väga raske hinnata eesistujariiki, kes seadis endale väga ambitsioonikad eesmärgid. Võib-olla oli üks eesistujariigi probleemidest need ambitsioonikad eesmärgid ja ühes sellega asjaolu, et eesistujariigiks saadi ajal, kui liidu institutsioonilist süsteemi Lissaboni lepinguga muudeti. Lisaksin eesistujariigi positiivsete tahkude hulka asjaolu, et lõppude lõpuks koostati ja võeti vastu Euroopa 2020. aasta strateegia, ehkki on ka hirm, et tulevikus jagab see Lissaboni strateegia saatust – kuid eesistujariigil Hispaanial selle üle mõju ei ole.

Kahjuks on ilmne, et Hispaania ei olnud välispoliitikas oma ülesannete kõrgusel. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumine ei olnud tervenisti edukas ja ka küsimustes, mis mind huvitavad – idapartnerlus –, ei tehtud üldse edusamme. Isegi uue voliniku Štefan Füle abi kasutades ei osutunud minu arvates võimalikuks liikuda sammugi edasi Ukrainale viisavaba või paindlikuma viisarežiimi võimaldamise küsimuses, mis oleks võinud olla teatavat liiki lähtekohaks, millegi konkreetse alguseks idapartnerluses. Muidugi oleks võinud selles vallas Catherine Ashton midagi teha, kuid ka see oli puudu. Me ei saa aktsepteerida olukorda, kus Euroopa Liidu eesmärgid olenevad vaid sellest, mis riik hetkel eesistuja on. Kui tegemist on liikmesriigi eesistumisega lõunast, töötatakse lõunaga seotud eesmärkidega, ja kui idast, töötatakse teistsuguste eesmärkidega.

 
  
MPphoto
 

  Niki Tzavela (EFD).(EL) Austatud president! Asjad kujunesid viimasel kuuel kuul nii, et eesistujariigil Hispaanial jäi väga vähe aega ülesannete täitmiseks ja võib-olla ei tuleks meil olla ülemäära kriitilised. Sellest hoolimata sooviksin praktilises mõttes juhtida tähelepanu kahele silmanähtavale eesistujariigi Hispaania tegematajätmisele.

Esiteks raiskasite olulise võimaluse sõnastada tegevuskava energiaturu ratsionaalseks konfigureerimiseks Euroopa Vahemere piirkonnas. Seal valitseb kaos ja me kõik ootasime eesistujariigilt Hispaanialt kaose kordategemist.

Teiseks, mis puudutab Euroopa väljavaateid kasvuks, raiskasite võimaluse edendada veeldatud maagaasi institutsionaalset raamistikku, mis on valdav energiat andev kütus Euroopa Vahemere piirkonnas.

Sellele vaatamata tänan ja õnnitlen teid nõukogus tehtud töö puhul!

 
  
MPphoto
 

  Werner Langen (PPE).(DE) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero! Hispaania eesistumine kujutas endast poolt aastat käest lastud võimalusi. Jaanuaris tuli José Luis Rodríguez Zapatero siia nagu härjavõitleja, kes tahtis suruda finantsturu põlvili, kuid lõpuks saime teada, et tal ei ole selleks tööks mõõka.

Eesistujariik Hispaania ei ole jätnud püsivaid jälgi, José Luis Rodríguez Zapatero. Meile jäi mulje, et riik oli innutu, see ei teinud peaaegu ühtegi algatusi ja oli täielikult edutu hoolimata üksikisikute parimatest jõupingutustest. Tunnistame tõepoolest, et lahendamist vajasid tohutud riigisisesed probleemid, mistõttu võis valitsus jagada süüd nende eest. Selle asemel et taastada stabiilsus Euroopas ja olla finantskriisi ajal seal eestvedaja, valas Hispaania õli tulle. Jalgpallikeeles tuleks öelda, et tegemist oli oma väravaga.

Mainin vaid paari asja. Ütlesite, et olete jäänud truuks Lissaboni lepingu sättele ja mõttele. Seaksin selle kahtluse alla. Päästepakett on vastuolus lepingute ja parlamendi eelarveõigustega, mis tulenevad artiklist 352. Kaasatud ei olnud isegi selle täiskogu presidenti. Meil ei ole kokkulepet finantsturgude järelvalve ega reguleerimise osas; hakkame sellega nüüd hoopis tööle eesistujariigi Belgiaga. Meil ei ole konkreetset edasiminekut stabiilsuse ja kasvu pakti osas. Sellised on asjaolud. Lisaks, mis puutub majandus- ja rahapoliitikat, siis Monnet’ meetod – ehk ühenduse meetod – saadeti viimsele teele 9. mail 2010.

Seega ei ole hoopiski tegemist oivalise hinnetelehega. Teil ei ole – ja minu jaoks on see äärmiselt kahetsusväärne, soovin, et olnuks teisiti – püsivadi jälgi.

(Sõnavõtja on nõus vastama teise parlamendiliikme küsimusele lähtuvalt kodukorra artikli 149 punktist 8)

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz (S&D).(DE) Werner Langen, palun kas suunaksite sama kriitika, mis olete suunanud José Luis Rodríguez Zapaterole, samuti kantsler Merkelile? See parandaks teie argumendi sisemist sidusust.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Werner Langen (PPE).(DE) Martin Schulz, me ei ole siin Saksa Bundestag’is ega Saksamaal. Arutleme just eesistujariigi Hispaania üle. José Luis Rodríguez Zapatero ütles, et on heauskselt kõik korda saatnud. Tegelikkus on teine.

Loomulikult väljendame oma arvamust selgelt Prantsusmaa ja Saksamaa valitsustele; olen seda komisjoni presidendi puhul juba teinud. Siin arutleme aga nõukogu eesistuja üle, kes on vastutav. Me ei arutle riigisiseste poliitiliste vaidluste üle Saksamaal. Võiksime veel ka seda teha, Martin Schulz.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Linda McAvan (S&D). – Austatud president! Peaminister Zapaterol on olnud Hispaania eesistumise ajal keerulisi probleeme ja tegemist on Euroopa seisukohast proovilepanevate aegadega, kuid mul on hea meel, et ta hoidis tähelepanu keskmes ka muid õigusakte, mis kodanikele olulised on – läbimurre piiriülese tervishoiu osas, kokkulepe elundidoonorluse osas ning poliitiline kokkuleppe ravimiohutuse järelevalve osas. Sooviksin tunnustada Hispaania riigiteenistujaid, kes tegid minuga koostööd, kui selle toimiku raportöör olin. Nad olid äärmiselt professionaalsed ja saavutasid Euroopa Parlamendiga tõeliselt hea õigusakti. Sel nädalal hääletame ka ebaseadusliku metsaraie ja tööstusheidete üle. Tegemist on tõsiste saavutustega.

Austatud peaminister! Hispaania kinnisvara küsimustes olete täna näinud inimesi, kes tahavad teha poliitilist kapitali oma elusäästude pärast kartvate tavaliste inimeste tegelikest probleemidest. Oleme arutlenud sel teemal teie ja teie valitsuse ning ametnikega ning loodan, et võtate seda kuulda – nagu ma tean, et võtate, sest teame, et hoolite kodanikest; mistõttu ootame pikisilmi konstruktiivsemaid kõnelusi.

Aitäh keskkonna ja tervishoiuga tehtud töö eest ja ootame pikisilmi teiega edaspidist koostööd!

 
  
MPphoto
 

  Ramon Tremosa i Balcells (ALDE). – (ES) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero! Jaanuaris ütlesite, et tulete taaskäivitama Euroopa Liitu, kuid just Euroopa on sundinud teid kriisi foonil teie isetoimetuleku poliitikat muutma.

Olukord Hispaania majanduse suhtes 2010. aastal meenutab 1959. aasta oma. Nagu tollalgi, on tulnud ületada Hispaania valitsuse tardumus, ja nagu tollalgi, on Hispaania puhul soovitatav tööturu põhjalik reform.

Olete olnud väga kehv Euroopa eesistuja. Olete vältinud suuri otsuseid. Eelmisest aasta Euroopa finantsjärelvalve ehk spekulatiivseid fonde käsitlev direktiiv pidanuks juba vastuvõetud olema, kuid teil puudub juhtimisoskus. Kui kasutada jalgpalliväljendit, siis Felipe González oleks selle palliga kindlasti värava löönud.

Teie eesistumine on langenud kokku Hispaania majanduse kokkulangemisega, mille eest teid hoiatati. Meenutasin teile ise jaanuaris Euroopa Komisjoni süngeid ennustusi, mis teie tegevusetuse tõttu teoks on saanud: suurenenud töötus, ohjeldamatu riigieelarve puudujääk ja vähenenud laenud pankadelt ettevõtetele. Selle tulemusena jäävad mitmetele Hispaania ettevõtetele rahvusvahelised finantsturud suletuks.

José Luis Rodríguez Zapatero! Pakkusin teile välja, et siin istungisaalis oleks tänaseks kasutusel katalaani keel, aga teie pesite käed kogu asjast puhtaks. Näen, et nõustute katalaani keelega seotud nn lõpplahendusega.

Ajendatuna teie kergemeelsustest, lõpetan Machado värsiridadega: „Kastiilia [...], eile ülevõimul, kaltsudesse mähitult, põlgab ära kõik, mida ta ei tunne”.

 
  
MPphoto
 

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (ES) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero! Hoolimata teie lubadustest selle aasta jaanuaris ei ole Hispaania näidanud teed kriisist välja ega ilmutanud eestvedamist Euroopa Liidu välismõju suhtes.

Mis täpselt juhtus Euroopa Vahemere tippkohtumise või Ameerika Ühendriikide tippkohtumisega? Millal tunnustatakse Kosovot? Kus on meetmed Euroopa 2020. aasta strateegia täitmise tagamiseks? Mis on olnud teie panused finantsturu, ühise energiaturu või kõrghariduse valdkonna kordategemiseks? Millistes dokumentides olete määranud Vahemere telje prioriteediks?

Kuus kuud on olnud rohkem kui küllalt, et Euroopa taipaks, et teie eesistumine ja valitsus on vigane mudel. Paljud meist on leppinud selle mudeliga palju kauem.

Kahtlemata kujutate teie ja teie valitsus oivalist õppevahendit sellest, miks tahame teha endast riiki Euroopa Liidu piires.

 
  
MPphoto
 

  Mario Mauro (PPE).(IT) Austatud president! Head kolleegid! Hispaania on olnud tänavu tõeliselt fantastiline, president Zapatero, ent mitte teie Hispaania. Tõepoolest on tänavu olnud fantastiline just Del Bosque, Casillase ja Villa Hispaania ning mitte liidu eesistujariik Hispaania, kes on kriisi küüsis mandri saatuse suhtes jätnud liiga kaua täieliku eemaldumise ja ükskõiksuse mulje.

Kuus kuud tagasi aga, kui oma tegevuskava teatavaks tegite, nägin teie sõnades positiivseid märke – iseäranis inimõiguste võrdsuse osas – hoolimata meievahelistest ideoloogilistest erimeelsustest. Kahjuks ei ole usaldus, mida algselt eesistujariigi Hispaania vastu ilmutasime, mitte mingeid dividende toonud.

José Luis Rodríguez Zapatero! Ma ei tee midagi muud, kui väljendan paljude parlamendiliikmete mõtteid, sealhulgas mõnede nende omi, kes poliitiliselt teile lähedal on. Arvame, et täpselt nagu Barcelona protsessis, olete võtnud appi tühja nominalismi, kus tulemuste teatavakstegemine on sama, mis nende saavutamine.

Seisukoha taga olev põhjus pärineb radikaalsest poliitilisest hoiakust, mis ei ole hüljanud teie rasket ideoloogilist jalajälge isegi tõsise kriisi ajal. Selle kuue kuu ajal oli meil tarvis pragmaatilisust ja soovi kasutada täielikult ära Euroopa Liidu põhiväärtusi. Olete paljudes sõnavõttudes eelistanud viidata utoopiatele, millel ei ole enam mingit seost tegelikkusega, ja lepite lahja kuue kuuga hoolimata parlamendilt saadud abist, näiteks Euroopa välisteenistuse küsimuses.

José Luis Rodríguez Zapatero! Ärge pange neid avalikke kriitikasõnu pahaks! Nad ei ole kantud eelarvamuslikust vastuseisust, vaid kujutavad hinnangut, mida teil tasuks hädasti arvesse võtta…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 

  Jens Geier (S&D).(DE) Austatud president! José Manuel Barroso! José Luis Rodríguez Zapatero! Nende seisukohast, kes selles täiskogus eelarvekontrolli eest vastutatavad, on eesistujariik Hispaania ajalugu teinud. Oleme tänulikud, et eesistujariigil on õnnestunud tuua selgus nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse. Eelnevalt on nõukogu keeldunud Euroopa Parlamendile piisavat arvepidamist esitamast.

Istungjärkudel oli parimal juhul vabakujunduslik iseloom. Dokumente tuli koguda raashaaval. Vastasel juhul ei saanud neid kätte. Vastused küsimustele ei olnud rahuldavad. Nõukogu viitas täie tõsidusega 1970. aastast pärit kokkuleppele, nn aumeeste kokkuleppele, milles väidetavalt täpsustatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavaid küsimusi, ehkki selles aumeeste kokkuleppes küsimuse teemal sõnagi ei poetata.

See on nüüd muutunud. Nõukogu eesistuja on nõustunud kehtestama läbipaistva menetluse kujul eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse, mis on väärt nime, mis vastab demokraatlikele nõuetele. Eesistujariigi Hispaania edu on tunnistus Hispaania valitsuse demokraatlikele ja euroopalikele veendumustele. Selle eest väärib riik selle täiskogu kiitust.

 
  
MPphoto
 

  Luis de Grandes Pascual (PPE). – (ES) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero, uskuge mind, oleksin soovinud, et te täna teistsuguse sõnavõtuga esinete. Kuulutasite välja kuus kuud eesmärke ja seadsite lati oma väidetega nii kõrgele, et neid tegelikult saavutatuga võrreldes oli pettumus möödapääsmatu. Kindel on see, et te ei ole suutnud ületada keerukat olukorda, mille tarvis oli teil puudu eestvedamisest ja tõsiseltvõetavusest.

Nimetasite kord ise, et Euroopa Liit on reeglitega klubi, ja ma olen nõus. Teie asi oli aga nõuda nende reeglite järgimist. Tegelikkus on, et just Hispaania valitsusel oli tarvis edasilükkamatult oma kohustusi täita.

Selles kontekstis on olnud positiivsed saavutused silmapaistmatud, ehkki mitte puudu. Erinevalt minust on teil olnud aega nendest rääkida.

Demokraatia on avalik arvamuspõhine süsteem. Näib nii, et president Obama põlastav hoiak ja lisaks ka Vahemere tippkohtumise ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumise tühistamine kujutavad väga olulisi läbikukkumisi.

Kiirustamine improviseeritud kokkulepete saavutamiseks mis tahes hinna eest ei ole Hispaania juhtimise kuvandile kasuks tulnud: auväärse eesmärgi saavutamise moodusena võiks seda kirjeldada amatöörlikuna.

Hispaania on võimas rahvus ja on seda jätkuvalt hoolimata selle perioodi kehvast juhtimisest. Meie diplomaadid ja ametnikud on säilitanud meelekindluse ja tänu sellele säilib Hispaania prestiiž.

Tõde on, et Hispaania olukorda hinnatakse rohkem eesistuja riigi väärtushinnangu kui selle järgi, mida siin tehti või mitte. Isikul, kes on oma riigi ebamäärasuse ja rahutuse faasi viinud, oleks raske ilmutada eestvedamist niivõrd raske ettevõtmise tarvis.

On kurb, et parimal juhul on see eesistujariik tähtsusetu olnud.

 
  
MPphoto
 

  Zita Gurmai (S&D). – Austatud president! Ehkki EL sai uue õigusraamistiku 2009. aasta lõpuks, oli eesistujariigi Hispaania ülesanne panna Euroopa liikuma ja raamistik toimima.

Eesistujariik Hispaania täitis ootused olulisimate institutsiooniliste küsimuste osas. Me ei nõustunud kõiges, kuid hakkasime täitma Lissaboni raamistikku elu ja konkreetsete üksikasjadega. Nende näiliselt tehniliste küsimuste kõrval ei olnud meie Hispaania sõprade eesistumise tegevuskavas puudu poliitilistest eesmärkidest. Need kujunesid eeskujuks soolise võrdõiguslikkuse nimel tehtava töö ja naiste õiguste soodustamise seisukohast. Suur tänu sellele eesistujariigile, eriti Diego López Garridole ja tema meeskonnale, tegemast sellest tihtipeale hooletusse jäetud küsimusest viimase kuue kuu keskseks küsimuseks. Meil ei ole veel õnnestunud lõplikult lahendada Euroopa lähenemiskeeldu, kuid loodan, et teeme seda eesistujariigi Belgia ajal.

Hispaania on täitnud kõrgeid ootusi ka demokraatlike õiguste osas. See kajastub selgesti nende püüdlikes jõupingutustes panna Euroopa kodanikualgatus toimima võimalikult varsti. Tänutäheks selle eest on raportöörid – Alain Lamassoure ja mina – juba koostanud põhiseaduskomisjonis Euroopa kodanikualgatuse teemalise töödokumendi.

(ES) Tänan väga veel kord tehtud töö eest ja loodan jätkata töötamist eesmärkide saavutamiseks, mille välja kuulutanud olete! Palju õnne!

 
  
MPphoto
 

  Jan Olbrycht (PPE).(PL) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero! Eesistujariigi Hispaania hindamine on meile iseäranis oluline, sest tegemist on esimese eesistujariigiga Lissaboni lepingu ajal, ja see on oluline meie, näiteks poolakate, seisukohast, sest valmistume Poola eesistumiseks. Sooviksin küsida, kas tegelikult saavutatud asjade seis tugevdab edaspidiseid eesistujariike või mitte.

Pean ütlema, et eesistumise ajal osutus tõeks oodatu – Lissaboni leping, mille mõte oli toetada tugevat Euroopat, viib tegelikult ühenduse meetodi nõrgenemiseni. Kahjuks oli see eesistujariigi Hispaania ajal väga selge, kusjuures parim näide oli parlamendi rolli nõrgenemine 2020. aasta strateegia rajamisel.

Eesistujariik Hispaania oli kaasatud huvitavasse töösse, sealhulgas väga huvitavasse kohtumisse Toledos linnade rolli teemal, ning see väärib tunnustamist. Meie, teistest liikmesriikidest pärit Euroopa Parlamendi liikmete jaoks on aga väga oluline jälgida ka Hispaanias toimuvat, sest eesistumine ei tähenda ainult eestvedamist, vaid terve Euroopa Liidu eestvedamist. Selles suhtes on väga oluline meile see, milline majandusolukord on Hispaanias, sealhulgas eesistumise ajal, ja lisaks ka argumendid, mida esitatakse. Meile on samuti oluline, millist sotsiaalset ja tsiviilasjade mudelit Hispaanias propageeritakse, ning lisaks ka, kuidas see kaitseb lepingu sätteid – milles öeldakse, et perekonnaasjad on eranditult ainult liikmesriikide vastutus. Tegemist on millegagi, mis tekitab meile väga suurt muret.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud president! Hispaania eesistumine on langenud kokku sügava finants- ja tõsiseltvõetavuse kriisiga liidus. Kriis on tabanud eesistujariiki väga raskelt. Usalduse puudumine ELi majanduse ja ühisraha vastu on tingitud tohutust võlakoormast, mis ikka veel eluviisis esiplaanil on: tänane elu homse hinnaga. Läinud nädala ajalehes Economist küsiti: „Kas on elu pärast võlga?”

Peaminister viitas konkurentsivõime tõhustamisele eesistujariigi ühe põhieesmärgina, kuid välja ei ole pakutud tegelikku retsepti, kuidas lahendada väärtuste kriisi, moraalset kriisi ning isegi kuidas oleks praktikas võimalik naasta tasakaalustatud eelarve juurde.

Me ei ole mitmel korral Strasbourgi infotunni ajal nõukogu näinud. Arvukad Euroopa Parlamendi liikmed ootavad ikka veel võimalust esitada nõukogule küsimust, kuidas võiks kohaldada uut Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat relvade müügi puhul kolmandatele riikidele ning kas suudaksime lõpuks leppida kokku, et meil on nõukogus arutelud, enne kui otsustatakse müüa kaasaegset sõjatehnoloogiat partneritele väljapoole ELi.

Viimasena tunnen muret, et Hispaania tegevuskavas ei ole kõrgel kohal olnud küberohud. Küberrelvi arendatakse salaja ja meil ei ole aimugi, kuidas ja millal neid kasutatakse. EL peab hakkama eestvedajaks arutelus selle üle, kuidas vähendada kübersõja ohtu, kuidas piirata küberrünnakuid, enne kui on liiga hilja, ja väljaselgitamisel, kas on võimalust leppida kokku küberruumi hea käitumise reeglite osas.

 
  
MPphoto
 

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud president! Eesistujariigi Hispaania ajal rakendatud ELi institutsioonide poliitikad olid Euroopa töölisklassi inimeste jaoks katastroofilised. Nägime armetut allaandmist väljapressijatele finantsturgudel, mistõttu röövellikel pankadel ja riskifondipiraatidel lubati teostada rohkem kontrolli majanduspoliitika üle kui oletatavalt usaldusväärsetel valitsustel. President Barroso ja ELi komisjon tegutsesid turgudel nende väljapressijate musta töö tegijatena, nõudes läbivaid kärpeid riiklikes kulutustes ja teenustes, ning ka teie, Señor Zapatero, tegutsesite spekulantide musta töö tegijana turgudel. Nende vastu võitlemise asemel, nagu võitleks tõeline sotsialistlik partei, kehtestasite nende käsul hispaanlaste elatustasemes metsikuid kärpeid. Nüüd on meil õudusunenägu massilisest töötusest ja elatustasememaks terves Euroopas. Tunnustan Hispaania töölisi nende kärbetega võitlemise eest jõuliste streigimeetmete abil. Selge on, et kapitalistlik süsteem sisaldab üha rohkem katastroofe, mida sügavamale kriisi see satub. Meil tuleb see minema pühkida ja asendada sotsialistliku ning demokraatliku ühiskonnaga, mis suudab tegelikult inimeste elud Euroopas ümber kujundada.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Arvan, et peame tunnustama erilisi jõupingutusi, mida eesistujariik Hispaania selle äärmiselt raske aja jooksul tegi. Üks oluline saavutus on Euroopa finantsstabiliseerimise mehhanismi loomine, milles nähakse ette riikidele erandkorras finantstoetuse pakkumist maksimaalselt 60 miljardit eurot.

Välispoliitika rindel saavutas eesistujariik Hispaania positiivseid tulemusi pärast kõrgetasemeliste kohtumiste toimumist, iseäranis Ladina-Ameerikaga.

Konkreetselt rääkides luuakse ELi ja Mercosuri riikide assotsiatsioonilepingu üle läbirääkimiste jätkamisega vabakaubanduspiirkond 750 miljonile inimesele. Põhjalikku hindamist on aga vaja lepingu mõjule, sest nagu ütles volinik Cioloş, võib lepingul olla negatiivne mõju Euroopa põllumajandusettevõtjatele põllumajandustoodete impordi suurenemise tõttu.

 
  
MPphoto
 

  Glenis Willmott (S&D). – Austatud president! Kõigepealt sooviksin õnnitleda José Luis Rodríguez Zapaterot arvukate õnnestumiste puhul, mis tal Hispaania eesistumise ajal olnud on.

Kuulsime enne kriitikat Hispaania kinnisvaraga seotud küsimustes. On tõsi, et see puudutab tuhandeid Hispaania kodanikke ja tavalisi inimesi, kes on valinud koduks Hispaania. Lihtne on kõrvalt hüüda ajalehepäiste täiteks, kuid kui oleme probleemi lahendamises tõsised, on meil tarvis konstruktiivset kaasamist. Just seda meie Briti leiboristide delegatsioonis teha tahame. Mul on hea meel, et mu kolleegil Michael Cashmanil ja minul oli hiljuti kohtumine Hispaania kolleegidega Euroopa Parlamendis lootusega luua Hispaanias komisjon, mis uuriks neid juhtumeid, kus inimesed on ostnud kinnisvara heausklikult ja kasutanud kohaselt õigussüsteemi. See oleks suur samm edasi paljude inimeste seisukohast, kes nende probleemide tulemusena kannatavad. Loodame, et see pälvib teie täieliku toetuse, ja ootame pikisilmi selle nimel teiega edaspidist koostööd.

 
  
MPphoto
 

  Mirosław Piotrowski (ECR).(PL) Austatud president! José Luis Rodríguez Zapatero, kuuekuine Hispaania eesistumine sattus erilisele ajale – raskele ja eksperimentaalsele ajale. See oli esimene kord, kui eesistujariik tegutses pärast Lissaboni lepingu jõustumist, mis määratles ja määras uuesti selle õiguspädevuse. Poliitiliste, majandus- ja finantsäparduste taustal ei kujunenud eesistujariigi rolli kohandamisest tööks vast ametisse nimetatud nõukogu eesistujaga oluline probleem.

Ei olnud võimalik minna edasi kavandatud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumisega, sest president Obama keeldus osalemast, või asjaga, mis oli Hispaania seisukohast oluline – Vahemere riikide liidu projektiga. Kui liit seisis silmitsi tohutu majanduskriisiga, astusid etteotsa Saksamaa ja Prantsusmaa, määrates Kreekale võimaldatava finantsabi kava suuna. Finantsvaring viirastus ka Hispaania enese kohal. Seega on vaevalt üllatav, et just teiste riikide kaasatus selle eesistujariigi puhul esiplaanile kerkis. Rohkem võeti arvesse euroala tulevikku kui eesistujariigi Hispaania prioriteete. Nende probleemidega peab nüüd tegelema ka eesistujariik Belgia.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud president! On üldiselt teada, et eesistujariik Hispaania oli äärmiselt problemaatiline. Selle asemel et traditsioonilisel hispaania viisil härjal sarvist haarata ning vajalik finantsturgude ja reitinguagentuuride uus määrus kiiresti ning vapralt läbi lükata, varjus eesistujariik Hispaania rahusobitamiskatsetesse ning lükkas edasi kaalukaid projekte, et nendega tegeleks järgmine eesistujariik.

Eesistujariik Hispaania kuulutati aasta alguses välja ajaloolise maamärgina. Tegelikult raisati mõttetult kuus kuud ja Lissaboni lepingus sätestatud tsentralismi valet käsitlust järgiti sõgedalt veelgi. Kuna on hästi teada, et Hispaanial endal on tohutud finantsprobleemid, jäi ta muu seas jänni finantskriisi ohjamisega. Hispaania eestvedamisel on juhitud maailma tähelepanu uuesti ELi poliitilisele tähendusetusele. Ära on jäänud olulised kohtumised ja kokku oli võimalik leppida ainult hädaabinõudes.

Sellele vaatamata oli eesistujariik ainulaadne. Mitte kunagi varem ei ole ELi lepinguid rikutud nii ulatuslikult päästepakettidega, mis maksid miljoneid, mis varsti kolinal meile pähe sajavad, kuna nad on pelgalt ELi tegelike probleemide lahendamist edasi lükanud.

 
  
MPphoto
 

  Danuta Jazłowiecka (PPE).(PL) Austatud president! Alustasime aastat üleilmse kriisi tõttu hirmunult, kuid Lissaboni lepingu jõustumise tõttu samuti lootusrikkalt. Jaanuaris esitas Hispaania peaminister ambitsioonikad kavad, mida saaks teostada riigi eestvedamise ajal. Kahjuks ei osutunud võimalikuks sellest palju saavutada. See aga ei ole peamine põhjus, miks eesistujariiki Hispaaniat positiivselt hinnata ei ole võimalik.

Riigi põhiviga oli kaos, mida kuulutas prohvetlikult ette Mr Beani nägu, mille häkker Hispaania veebilehele paigutas. Kaos ilmnes asjaolus, et ühest küljest tekitas Madrid tohutut kaost liidu välistegevuses, tungides kõrge esindaja õiguspädevusse, samas rakendamata aktiivseid meetmeid, et reageerida hullemaks muutuvale eelarvekriisile. José Luis Rodríguez Zapatero ei suutnud aduda meeleolu liidus, kui vajadus oli tugeva juhi järele mitte rahvusvahelisel areenil, vaid liidu sees. Liidu põhiprobleem ei olnud poliitika Kuuba suunal, relvaembargo Hiinale või rahuprotsess Lähis-Idas, vaid Euroopa nõrgenemine Kreeka, Itaalia, Portugali ja Hispaania enese eelarveprobleemide tulemusel.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). (HU) Sooviksin õnnitleda peaminister Zapaterot ja eesistujariiki Hispaaniat, kuna nad suutsid keskenduda täielikult Euroopale hoolimata raskest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast kodus. Eesistujakolmiku Hispaania, Belgia ja Ungari nimel sooviksin tänada peaministrit rakendamast Lissaboni lepingut, mis on nüüd jõus! Eesistujariik Hispaania on pannud samuti aluse majanduslikule juhtimisele. Eesistujariigil Belgial ja kardan, et isegi eesistujariigil Ungaril jääb selles suhtes aga palju teha. Eesistujariik Hispaania on hakanud samuti looma korda rahvusvahelistes rahatehingutes ja -turgudel. Eesistujariigid Belgia ja Ungari peavad seda poliitikat jätkama. Lõpuks sooviksin tänada eesistujariiki Hispaaniat jätkuva pingsa keskendumise eest ühisele põllumajanduspoliitikale! Komisjoni dokument saab tänavu lõpliku kuju ja eesistujariik Ungari saab osa tulistest aruteludest. Sooviksin samuti tänada eesistujariiki Hispaaniat riigisekretäri Alicia Villaruizi külaskäigu eest Ungari põllumajandusakadeemiasse, kus ta tutvustas 500 Ungari põllumajandustootjale ühise põllumajanduspoliitika kontseptsiooni.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud president! Kõigepealt pean jalgpallifanaatikuna ütlema, et mul on hea meel näha Euroopa Liidu riike maailmakarika viimase nelja hulgas, ja võin öelda vastuolu kartmata, et kui minu riik Iirimaa asjasse segatud oleks, oleksime samuti viimase nelja hulgas!

Mis puudutab eesistujariiki Hispaaniat, arvan, et hindamise mõttes on dünaamika täiesti vale. Me ei ole võtnud arvesse asjaolu, et uus Lissaboni leping on täielikult muutnud viisi, kuidas eesistumine toimib ja kuidas teda edaspidi hindama peaks. Liiga palju räägitakse eestvedamisest, edust, olulistest projektidest ja nii edasi. Eesistujariigi roll on tegelikult kaasa aidata ja just nii tuleks seda edaspidi hinnata.

Kui hispaanlaste suhtes õiglane olla, siis nad tegid tubli töö üleminekul Lissaboni-eelsest Lissaboni-järgsele ajale. Eriti finantsvaldkonnas on nüüd paigas meetmed, et ohjeldada allumatuid panku ja nõrku valitsusi. Niisiis ei läinud hispaanlastel nii kehvasti ja neid tuleb tunnustada ülemineku sooritamise eest kõigi aegade raskeima eesistumise ajal.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  José Luis Rodríguez Zapatero, nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud president! Head kolleegid! Kõigepealt sooviksin tänada teid Euroopa Liidu Hispaania eesistumise vastu ilmutatud huvi eest! Mõnede sõnavõttude ajal, millele ma ajakitsenduste tõttu individuaalselt viidata ei saa, näis mulle nagu oleks see huvi enam kooskõlas sooviga olla või sõna võtta pigem Hispaania parlamendis kui Euroopa Parlamendis. Tegelikult võib olla, et mõnedel inimestel on nostalgia selle koha järele, ja sellest saan ma täielikult aru. Neil on minu lugupidamine ja austus, kuid hetkel on oluline praegune olukord ja me otsustame Euroopa Parlamendis otsustame muid asju kui Hispaania parlamendis.

(Kiiduavaldused)

Oli üks teine sõnavõtja, kellel minu arvates näis olevat suundumus jagada kolleegide vastustusalasid Hispaania parlamendis või kavatsus sekkuda sellesse, mida nemad teevad – minna appi poliitilistele ja ideoloogilistele kolleegidele. Minu arvates on neil aga siin muid asju teha. Oleme siin, et hinnata eesistujariigi põhiteemasid ja kuuekuist ametiaega. On tõsi, et teil on olnud võimalik esitada individuaalseid küsimusi, kuid mul ei ole võimalik neile kõigile viidata. Oma algse sõnavõtu ajal tahtsin rakendada kaht perspektiivi, mis minu arvates peaks olema selle kuue kuu läbimõeldud, rahuliku ja objektiivse analüüsi osaks.

Kõigepealt oli tegemist esimese vahetuva eesistujariigiga, mis pidi tegelema uue lepingu kohaldamisega, mis eelkõige on leping, mis muudab institutsionaalsed reeglid ja valitsuse vormi üldteada institutsionaalse keerukusega 27 riigiga liiduks. Minu arvates oli Euroopa ja Euroopa-meelse valitsusena esimene kohustus, mida selle kuue kuu jooksul arvesse võtsin, et ei oleks ühtki kaebust, ühtki läbikukkumist, ühtki institutsionaalset riket ja et esimesest päevast alates oleks uutel institutsioonidel kogu poliitiline ja funktsionaalne õiguspärasus, mida nende rolli teostamiseks vaja on. See muudaks lihtsamaks suhte piisavalt hästi toimimise nii-öelda juba konsolideeritud institutsioonide – nagu komisjon – ja uue institutsionaalse raamistiku vahel.

Võin öelda rahuloluga, et eesistujariik Hispaania on pälvinud ainult toetust ja tunnustust konstruktiivse hoiaku eest komisjonilt, nõukogult ja Euroopa Parlamendilt, ning rõõmustan, et täna ei ole väljendatud mingitki kriitikat hoiakus suuremate institutsioonide suhtes. Tegemist oli meie esimese suure väljakutsega Euroopa Liidus sellisel kujul nagu selle rajanud oleme. Pean ütlema tagasihoidlikult – sama tagasihoidlikult, kui ütleksin Martin Schulzile, keda hetkel siin ei ole, sest ta pidi minema kohtumisele, et arutleda lähenemise üle, mida rakendada finantsjärelvalvet puudutava dialoogi suhtes, ja mille pärast ta vabandust palub –, et loodame muidugi, et homme õhtul on tulemuseks loovuse võit ja et meie, hispaanlased, saame võidupäeva, mida jagan kõikide poliitiliste esindajatega, nagu Martin Schulz jagaks võimalusel kantsler Merkeliga. Lõppude lõpuks jääb see kõik Euroopasse ja see pakub alati rahuldust. Rahuldust pakub, et Hispaania on etendanud oma osa tagamaks, et Lissaboni leping toimiks rahuldavalt, ja on teinud seda esimesest päevast alates, nii et kõigil institutsioonidel oleks oma rollides mugav olla ja me saaksime liikuda edasi võimsama liidu suunas.

Teine põhieesmärk, Jaime Mayor Oreja, oli liikuda edasi eesistumise esimesest päevast majandusliidu ja ühise majanduspoliitika suhtes. Elektrooniline turg, kuivõrd see on edasi liikunud, ja elektrisõiduki tegevuskava, kuivõrd ka see on edasi liikunud, ei ole muud kui vahendid nii majandusliidu kui ka siseturu soodustamiseks. Tehkem seetõttu vahet põhieesmärkidel ja nendel, mis on vahendid tagamaks, et majandusliit soodustaks suuremat konkurentsivõimet ja ühendaks kõikide eurooplaste energia, tööstuse, uuendustegevuse, teadusuuringute, konkurentsivõime ja loodetavasti ka töökohtade ning muude valdkondade sünergiad!

Vaatame nüüd tulemust! Võib-olla ei jagata eesmärki, mis on täiesti õiguspärane. Kui aga eesmärk, nagu väljendas seda eesistujariik Hispaania, oli suurem liit majanduspoliitika mõttes, on see üle ootuste hästi saavutatud. Esiteks, kuna meil on finantsjärelvalve, loodan kokkulepet, millega saavutataks soovitud eesmärgid ja kõikide finantstoodete määrus. Teiseks oleme saanud sisse hoo stabiilsuse pakti reformimiseks, et saavutada seoses eelarvega suurem nõudlikkus ja rangus stabiilsuse pakti uute vastavust tagavate vahenditega. Muuseas, samal ajal kui räägime nii palju eeskirjadest, pean ütlema, et euro sünnist saadik on Hispaania täitnud stabiilsuse pakti palju täpsemalt kui teised riigid nende seas, keda üks täiskogu liikmetest maininud on.

(Kiiduavaldused)

Vaadakem seetõttu fakte! Ja-jah, vaadakem seetõttu fakte! Hispaania on riik, mis on pidanud stabiilsuse paktist kinni kõige täpsemalt, ja on teisi, kes on seda kuni seitse korda rikkunud: nad on kasutanud teatavaid abivahendeid kuni seitse korda. Lõpuks on asjad aga just nii. Kindel on see, et selle kuue kuu jooksul oleme teinud edusamme uute eeskirjade suunas stabiilsuse paktis, et oleks rohkem stiimuleid, sanktsioone ja nõudmisi. Liikugem ühe teise küsimuse ja riikide olukorra, sealhulgas konkurentsivõime, makromajandusliku analüüsi juurde!

Hispaania on taotlenud komisjonilt konkurentsivõime hinnangut koos Soomega – ma arvan – ja liigume edasi Euroopa 2020. aasta strateegiaga, mis kiideti samuti sel perioodil heaks kavatsusega korrigeerida Lissaboni strateegia viga: haldus. See on nii seetõttu, kuna riigisisesed eesmärgid on palju nõudlikumad, sest tuleb seire, sest tulevad soovitused ja sest tuleb, ja peaks tulema, suurem ühine vastutus iga riigi eest ning mõistagi komisjoni eest Euroopa 2020. aasta strateegia täitmisel. Kõik see moodustab senise olukorra suurema majandusliidu suhtes, millele lisaksin – riigivõlakriisi aegsete sündmuste tagajärjel – vastuvõetud finantsstabiliseerimise vahendid või Kreeka toetust puudutavad eesmärgid. Need on eesmärgid, mida Hispaania on mõistagi algusest peale toetanud ja jälginud, nagu oleme ka meie teinud Kreekale osutatava toetuse suhtes. Algusest peale. Täidame viimase kui ühe oma eesmärkidest.

See kõik on tõsi ja mõned teist, head kolleegid, on teinud sõnu – mõned rohkem, mõned vähem hiilgavalt. Kui aga teie eesmärk on saavutada Lissaboni lepingu rahuldav rakendamine, siis oleme seda teinud. Kui otsustasime liikuda koos komisjoniga majandusliidu suunas, mis on palju usaldusväärsem, tugevam ja ühtsemate majanduspoliitikatega, siis oleme ka seda teinud. Mis puudutab välispoliitikat, siis on tõsi, et meil ei ole olnud tippkohtumist Ameerika Ühendriikidega, kuid oli kaks olulist lepingut. Samuti on tõsi, et oli olulisi lepinguid ja tippkohtumisi Ladina-Ameerikaga. On ka tõsi, et Vahemere Liidu seisukohast oli mõistlikum, et tippkohtumine ei toimuks, mis ei tähenda, et Vahemere Liiduga seotud kavad on peatatud, ja võimaluse avanedes toimub tippkohtumine, et aidata kaasa rahule Lähis-Idas. Seetõttu, tippkohtumistega või nendeta – Ameerika Ühendriikidega praegusel juhul – oli olulisi lepinguid.

Mõistagi, ehkki eesistujariik tahtis panna maha märgi esimesest päevast, ei tahtnud see laskuda vaidlusse selle üle, kellel on Euroopa institutsioonides eestvedaja roll. Oluline oli, et vastu võetaks Euroopa 2020. aasta strateegia, ja see on vastu võetud; oluline oli, et vastu võetaks riikide finantstoetuse süsteem, ja see on vastu võetud; oluline oli, et rakendataks finantsjärelvalve pakett, ja nii see on olnud; oluline oli, et võetaks vastu SWIFT, ja loodan, et see parlamendis vastu võetakse; oluline oli, et käivitataks nn eurokord, ja see on käivitatud; oluline oli piiriülene leping tervishoiu suhtes, ja see on paigas. Oluline on lepingute lõpparvestus. Eesistujariik Hispaania enda püüdlikkuse või enda, Hispaania ametnike nähtud vaeva kaudu aitas kõigele sellele kaasa ja seda tuleb igal juhul tunnustada, ehkki on neid, kes ei taha tunnustada selle poliitilisi tahke, et poliitikud peaks julgustama ja tunnustama neid ametnikke.

Üks selle täiskogu liikmetest võttis sõna Euroopa – sisuliselt Briti – kodanike olukorra kohta meie riigis, mis puutub kinnisvarasse, iseäranis rannikul. Pean ütlema, et Hispaania valitsuse eesistujana ei ole mul võimalik nõustuda võrdlusega, mis ühe Suurbritannia fraktsiooni esindaja tegi või üritas teha, mainides tegelikult Zimbabwet. Mul ei ole võimalik sellega kuidagi nõustuda: see on vastuvõetamatu, mistõttu ei aktsepteeri ma seda. Lükkan selle täielikult tagasi. Minu riigis kehtib õigusriik.

(Kiiduavaldused)

Minu riigis kehtib õigusriik, mis on seaduskuulelik ja tagab, et seadusi täidetaks, ning just kohtud peavad neid seadusi kohaldama. Oleksime esimesed kaasa tundma inimestele, praegusel juhul Briti kodanikele, kes võib-olla osutusid kinnisvaravaldkonna väljapressija pettuse ohvriks, ja töötame selle nimel Euroopa Parlamendi ning fraktsioonidega. Töötame ja teeme kõik, mis meie võimuses. Lisaks on nõudnud Euroopa Parlament enam kui ühel juhul, et Hispaania kaitseks oma rannajoont ning keskkonda ja meil on rannikupiirkondade seadus, mille otstarve on neid kinnisvarakriisi eest kaitsta: peame seda kohaldama. Peame sellest suurest institutsioonist – Euroopa Parlamendist – toetama ka rannajoone kaitsmist ja võitlust rikkumistega, mis puudutavad looduspiirkondi ja rannajoont, mida nii eesmärgikindlalt kaitseme.

Austatud president! Lõpetuseks sooviks tänada fraktsioonide eesistujaid ja iseäranis Joseph Dauli ja Martin Schulzi mõistliku tooni eest sel istungil. Eesistujariik Hispaania on täitnud kohustusi euroopaliku ja Euroopa-meelse valmidusega. See on täitnud oma kohustusi lojaalse ning koostöövalmi hoiakuga komisjoni, parlamendi ning nõukogu suhtes ja on võtnud tõsiselt tööd majandus- ja välistegevuse eesmärkidega, mida riik on täitnud enamaltjaolt rahuldavalt. Selge on, et mitte kõikidel juhtudel ja mitte kõikide punktide suhtes, mille välja pakkusime, kuid kui vaatame – ja ma kõnetan kõige vahetumalt kuulajaid oma riigist – veel kord seda, mis Hispaania parlamendis vastu võeti, näeme, et see saavutati rahuldaval moel.

Igatahes sooviksin nõukogu vahetuva eesistujana väljendada sügavat tänu Euroopa Parlamendile ja iseäranis Euroopa Parlamendi presidendile kogu meile kuue kuu jooksul tagatud koostöö eest. Oleme tundnud teie toetust, austatud president! Oleme tundnud teie mõistmist, julgustust. Oleme tundnud selle institutsiooni lähedust, ehkki aeg-ajalt on kostunud karme hääli. Sellele vaatamata oleme tundnud Euroopa Parlamendi lähedust ja juubeldanud, et see on nende poolt nagu need meie seast, kes on tõeliselt Euroopa-meelse kutsumusega, kes teenivad Euroopa lojaalsust ja kes on veendunud, et ei ole paremat eluteed kui ühine teekond – liikudes ühiselt ja jättes vahel mõned väiksemad erimeelsused kõrvale.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president.(PT) Austatud president! Teen lühidalt. Küsimused olid suunatud sisuliselt Hispaania peaministrile, kuid sooviksin kasutada võimalust, et mõtiskleda murettekitava punkti üle, mida väljendasid eri austatud parlamendiliikmed. Pean silmas kolleege Joseph Dauli, Martin Schulzi ja Alexander Graf Lambsdorffi. Tegemist on institutsioonilise küsimusega ning jällegi sooviksin tänada Hispaania peaministrit José Luis Rodríguez Zapaterot pühendumuse eest Euroopale ja ühenduse meetodile!

Arvan, et on õige tõsta esile, et sellest esimesest vahetuvast eesistujariigist olenes palju. Kuidas tõlgendaks Lissaboni lepingut vahetuv eesistujariik? Tõsi on see, et nagu Hispaania peaminister ütles, tõlgiti seda ühendusele iseloomulikus tähenduses.

Sooviksime, et meie süsteem, mis on väga keerukas süsteem ja on jätkuvalt keerukas seoses Lissaboni lepinguga, toimiks tõhusamalt. Arvan, et tuleb aeg, kui peame oma institutsioonide arengu jõuliselt ümber korraldama, sest tõde on, et isegi Lissaboni lepinguga on mõnikord keskmisel kodanikul raske Euroopa Liidu toimimist selgelt tõlgendada.

Sooviksin aga rõhutada, nagu enne öeldi, et Hispaania on toonud selle Euroopa impulsi meie ühisprojekti ülesehitusse – hoo, mida minu teada jagab suur enamus siin parlamendis.

Lissaboni leping on tähendanud alati rohkem Euroopat, mitte vähem Euroopat. Lissaboni leping jätkab ühenduse mõtet selle parlamendi pädevuse tugevdamise, Euroopa Nõukogu alalise eesistumise loomise, kõrge esindaja kuju loomisega, kes on samuti Euroopa Komisjoni asepresident, ning komisjoni pädevuse suurendamisega välisküsimustes või näiteks stabiilsuse ja kasvu pakti maksustamismehhanismide puhul.

Lissaboni leping tähendab rohkem Euroopat, mitte vähem Euroopat. See aga ei tähenda Euroopat mitte tsentraliseeritud pädevuse, vaid suurema väärtuse mõttes, mida ühiselt saavutada võime: liikmesriigid / Euroopa institutsioonid. Ja eesistujariigi Hispaania tõlgendus soosis rohkem Euroopat.

Nagu aga Hispaania peaminister väga hästi ütles, ei lahenda leping kõiki probleeme. On oluline, et 27 valitsust teostaks lepingu poliitilist tahet, sest oma kalduvuse poolest on Euroopa institutsioonid tegelikult vaistlikult ühendusele orienteeritud. Peame samuti paluma liikmesriikidelt, 27 liikmesriigilt, et nad kohaldaks Lissaboni lepingut selles ühenduse mõttes.

Hispaania annab nüüd eeskuju. Olen kindel, et Belgia jätkab pärast nõukogu vahetuvaks eesistujariigiks saamist sama lähenemise rakendamist või isegi intensiivistab seda lähenemist, teades, nagu meie teame, Belgia võimsat Euroopa traditsiooni.

Oluline on aga, et parlament, komisjon, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu oleksid tõeliselt pühendunud lepingu Euroopas rakendamisele, mis võimaldaks meil reageerida tõhusamalt kaaskodanike ootustele ja ärevuste allikatele. Seetõttu sooviksin veel kord tänada Hispaania valitsust, selle peaministrit, kõiki kaastöölisi ja tervet Hispaania meeskonda, kes on töötanud viimastel kuudel niivõrd pühendunult. Oli aegu, kui oli äärmiselt raske.

On tõsi, et tegemist oli raskeimate kuudega Euroopa integratsiooni ajaloos, mille ajal see proovile pandi. Tegelik stressitest ei ole mitte pankadel, vaid Euroopa Liidul ja meie valmidusel olla ühtsed euroalal ja Euroopas. Just sellises äärmiselt raskes kontekstis – uue lepingu jõustumisel – sai Hispaania vahetuvaks eesistujariigiks komisjoniga, mis asus ametisse veebruaris. Komisjon on vähem kui viis kuud vana. Oleme teinud kõik võimaliku üleminekust tingitud viibimistest toibumiseks ning tõde on, et peame tunnistama siiralt ja ausalt eesistujariigi Hispaania tehtud jõupingutusi.

Seetõttu, piiramata ilmselgelt siin parlamendis eksisteerivate poliitiliste seisukohtade paljusust, sooviksin rõhutada, et kõik, kes meist usuvad Euroopasse, peavad olema ühtsed, kas keskelt, vasemalt või paremalt, nagu ka eri institutsioonid. Peame olema ühtsed selleks, et tugevdada oma Euroopa üritust.

 
  
MPphoto
 

  President. – Tänan, José Manuel Barroso! Sooviksin veel kord tänada eesistujariiki Hispaaniat ja José Luis Rodríguez Zapaterot! Sellega on päevakorrapunkt lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Tunnustan eesistujariigi Hispaania tehtud tööd, võttes arvesse iseäranis keerukaid asjaolusid, mis iseloomustasid selle aasta esimest poolt. Esiteks langes eesistujariigi Hispaania mandaat kokku perioodiga, kui Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena toimus üleminek uuele institutsioonilisele ülesehitusele. Nüüd on uusi osalejaid, nagu nõukogu eesistuja ja välisasjade kõrge esindaja. Uues institutsioonilises kontekstis sooviksin tõsta samuti esile parlamendi pädevuste ja volituste täiustamist. Teiseks on olnud eestistujariik silmitsi ränga finants- ja sotsiaalse kriisi perioodiga Euroopas. See on olnud silmitsi rünnakuga eurole ja Kreeka kriisiga ning maadelnud töötuse ja eelarvepuudujäägi murettekitava kasvuga enda riigis. Riik on aidanud kaasa finantsstabiliseerimismehhanismi loomisel väärtuses 75 miljardit eurot ja finantsturgude regulatsiooni täiustamisele. Samas ei kaotanud eesistujariik Hispaania kunagi silmist Euroopa poliitika prioriteetide rakendamist, iseäranis keskkonna suhtes. Seda arvesse võttes sooviksin tõsta esile eesistujariigi Hispaania koostööd minu biojäätmete raporti koostamisel ja arutelul, mida see tingimusteta toetas ja mis võeti see nädal siin istungisaalis vastu ülekaaluka enamusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) On kahetsusväärne, et eesistujariik Hispaania ei otsinud vastuseid tõsistele probleemidele, mida Euroopa Liit üle on elamas. Lisaks rakendati sel ajal vastuvõetamatuid meetmeid, mis näitavad solidaarsuse puudumist. Pealegi on väga tõsine see, mida nad riigivõlaga tegid.

Tegelikult ootas eesistujariik Saksamaa otsuseid ja lubas probleemil venida, millel olid tõsised tagajärjed Kreeka ja Portugali ning Hispaania enese jaoks. See tõendab ka seda, kellel lõppude lõpuks Euroopa Liidus võim on. Võimsaimate jõudude loend piirdub üha enam Saksamaa ja parimal juhul Prantsusmaaga.

Järgnenud aeglaste lahenduste kvaliteet oli kehv. Solidaarsuse soodustamise asemel rikkaimate riikide seas ja ühenduse eelarve suurendamise asemel solidaarsusmeetmete tarbeks, et tagada tõelist sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, pöördus eesistujariik Hispaania Rahvusvahelise Valuutafondi poole ning laenas Kreekale raha intressiga, mis on kõrgem kui see, mida Euroopa Keskpank erapankadelt võtab. Asjad tegi hullemaks see, et nad kehtestasid vastuvõetamatud tingimused, mis suunasid kriisi maksumuse, mille EL tekitada aitas, töölistele ja ühiskonna vaeseimatele liikmetele, et soodustada pelgalt majandus- ja finantsrühmade kasumeid. Euroopa 2020. aasta strateegia kinnitamine tähendab sama lähenemise rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Hiljuti lõppenud Euroopa Liidu Nõukogu Hispaania eesistumine oli vähemalt mõnel põhjusel viimase kümnendi tähtsaimaid.

Esiteks vaatas Hispaaniale vastu Lissaboni lepinguga kehtestatud muutuste katsetamise raske ülesanne. Muutused rakendati tõhusalt hoolimata asjaolust, et peaaegu kuni eesistumise alguseni ei teadnud valitsus Madridis, millisest lepingust saab alus liidu tegevuskava kujundamiseks.

Teiseks tuli Hispaanial olla silmitsi ajaloo suurima ühisraha euro finantskriisiga. Sooviksin meenutada kõigile, kes on hiljuti lõppenud eesistumise suhtes skeptilisel seisukohal, et Hispaania valitsus oli esimene, kes hindas nõuetekohaselt kriisi ulatust ja nõudis tulemuslike vastumeetmete, sealhulgas lubatava eelarvepuudujäägi üleandmise eest määratavad sanktsioonid, rakendamist.

Kolmandaks tuleks hinnata eesistujariiki Hispaaniat tohutu panuse eest töösse SWIFTi läbirääkimiste ning Euroopa välisteenistuse kujuga. Tänu Madridi tööle, mis esmapilgul ei olnud väga tulemuslik, on nüüd mõlemas valdkonnas kokkulepe käeulatuses. Euroopa Liidu Nõukogu Hispaania eesistumise tulemusi võib pidada täiesti kindlalt edukaks. Lootkem, et eesistujariik Belgia, mis alles alustas, säilitab praeguse töötempo ja läheb Madridis asuva valitsuse mahamärgitud teed.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Hiljuti avaldas komisjoni üks kõneisikutest avalikult kahetsust selle üle, kuidas Rumeenia parlament muutis Riikliku Usaldusväärsuse Ameti toimimist käsitlevat seadust. Rumeenia parlament rakendas aga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu otsust, milles algse seaduse mõned artiklid põhiseadusvastaseks kuulutati. Asjaolu, et Rumeenia valitsus – ajendatuna sisepoliitikast – ei ole reageerinud ja et komisjon peab tõenäoliselt talutavaks võidelda Rumeenias korruptsiooniga, kasutades vahendeid, mis ulatuvad seadusest kaugemale, ei muuda neid avaldusi vastuvõetavaks, sest tegelikult seatakse neis kahtluse alla põhiseadus, riigisisese parlamendi tegevuse ja liikmesriigi suveräänsus ning on seetõttu põhimõtte- ja mitte poliitilise võimaluse küsimus. Pealegi, kui rumeenlased on n-ö korrumpeerunud, siis kes nad siis korrumpeeris?

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Õnnitlen eesistujariiki Hispaaniat liidu eestvedamise puhul viimasel kuuel kuul! Tegemist oli keeruka ja olulise eesistumisega. Keerukaga seepärast, et see oli esimene eesistumine pärast Lissaboni lepingu jõustumist, millega määrati ametisse Euroopa Nõukogu eesistuja ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Eesistujariigi tegevuskava koostati vanast lepingust lähtuvalt, sest ettevalmistuste järgus ei olnud Lissaboni lepingu saatus kindel. Kriis Kreekas aeglustas eesistuja eesmärkide teostamist. Teine raskus oli hilinenud heakskiit 2010. aasta veebruaris Euroopa Komisjoni uuele koosseisule ning sellest tulenev viibimine selle õigusloomekava vastuvõtmisel.

Eesistumine oli oluline: a) institutsionaalselt, sest uue lepingu vastuvõtmisega kehtestati teatud põhimõtted institutsioonide toimimiseks ja b) pikas perspektiivis kehtestati 2020. aasta strateegia vastuvõtmise tõttu liidu töösuunad järgmiseks kümneks aastaks.

José Luis Rodríguez Zapatero sotsialistliku valitsuse saavutused, mida peaks tunnustama olulisimatena, on: a) Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava vastuvõtmine (siseasjade ja õigussüsteemi teemaline koostöö), b) eesistujariigi pühendumus naiste vägivaldse kohtlemise likvideerimisele, c) läbirääkimiste mandaadi vastuvõtmine nõukogus 3.–4. juunil 2010 ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, d) sisejulgeoleku operatiivkoostöö alalise komitee töö algus ning e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse projekti vastuvõtmine, millega kehtestatakse kodanikualgatuse puhul nõutav menetlus ja tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult.(RO) Euroopa Liidu eesistujariik Hispaania seadis eesmärgiks Lissaboni lepingu sätete täieliku kiire rakendamise. See on tekitanud uue institutsioonilise tasakaalu, suurema pädevuse võimaldamisega Euroopa Parlamendile ja riigisisestele parlamentidele ning Euroopa mõõte lisamisega põhiõigustest kinnipidamisele.

Eesistujariigi Hispaania ajal tehti olulisi edusamme sellistes valdkondades nagu kodanikualgatuse rakendamine, spetsialistide arvamused, mida on riigisisestel parlamentidel Lissaboni lepingu lisaprotokollide kohaselt tarvis esitada, komisjoni täidesaatva pädevuse delegeerimist reguleerivad uued eeskirjad ning lisaks ka Euroopa välisteenistus. Tervitame USA ja ELi avatud õhuruumi lepingu sõlmimist, mille eesmärk on 60% rahvusvahelisest reisijate veost, ning ELi ja Kanada lepinguid ühiste eeskirjade kohta tsiviillennunduse ja lennutranspordi ohutuse vallas. Sooviksin samuti tunnustada ELi ja Mercosuri koostöölepingu teemal tehtud edusamme.

Eesistujariigi Hispaania ajal oli aga ka Euroopa Liit silmitsi töötuse murettekitava suurenemisega 2008. aastal alanud majandus- ja finantskriisi foonil. Sel põhjusel arvan, et töötuse vähendamine ja säästliku majanduskasvu tagamine peaksid jääma ELi eesistujariigi Belgia jaoks prioriteediks.

 
  
  

(Istung katkestati mitmeks minutiks)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

 

5. ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist EList Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Alexander Álvaro kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel esitatud raport, mis puudutab ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist EList Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames (11222/2010 – C7-0158/2010 – 2010/0178(NLE)) (A7-0224/2010).

 
  
MPphoto
 

  Alexander Alvaro, raportöör.(DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Olen väga tänulik, et volinikul on võimalik siin olla! Olen kindel, et eesistujariigi Hispaania vajadus arutelu järele on kohe-kohe lõpule jõudmas. Kui SWIFTis oli meil andmete suurtarne, siis nüüd on meil parlamendis suurkogunemine. Aga las see olla!

Veebruaris saatsime parlamendina väga selge signaali, et Lissaboni leping mitte ainult ei anna meile enam võimalusi, vaid eelkõige ka enam vastutust Euroopa Parlamendina. Valitseme komisjoni ja nõukogu kaudu ning koos nendega Euroopa tasandil. Komisjonil on palutud esitada meile täiustatud leping ja alustada veel kord läbirääkimisi ning läbirääkimiste mandaadi on kinnitanud Euroopa Parlament. Arvestades kõiki erinevusi, mis võivad olla fraktsioonidel ja eelkõige eri rõhuasetustel, arvan, et ei oleks auväärne eitada, et komisjon on teinud mõned tõelised edusammud. See on asi, mille eest neid kõrgelt tunnustama peame, eriti korralduse kontekstis, mille raames see on töötanud, ning kättesaadavate võimaluste kontekstis.

Samas aga ilmnes järgnenud läbirääkimistel, et palju kasutatakse sõna „võimatu”. Võimatu oli muuta teatud asju või taasavada lepingut. Võimatu oli nõuda Ameerika Ühendriikidelt järeleandmisi, veelgi võimatum Euroopa Parlamendil nõukogule mõju avaldada. Kui sellest arutelust isiklikult midagi õppinud olen, siis seda, et poliitikas ei ole olemas sõna „võimatu”, kui on olemas poliitiline tahe. Põhjus on, et oleme näinud, et Euroopa Parlamendil oli võimalik koostöös komisjoniga tagada, et lepingu teksti lisataks täiendusi. Pärast lepingu allkirjastamist oli volinikul võimalik Ameerika Ühendriikidega kokku leppida, et lepingusse, nimelt artikli 12 lõikesse 1 tuleks lisada oluline nõue – et Euroopa ametnikel oleks võimalik olla kohal Washingtonis jälgimaks andmete väljavõtmist ja takistamaks seda vajaduse korral kuritarvitamiste juhtudel.

Lisaks oli kõikide fraktsioonide seisukohast oluline küsimus andmete suurtarne Ameerika Ühendriikidesse. See on asi, mille oleme saavutanud koostöös nõukoguga – ja peab tunnistama, et teatava surve avaldamise teel –, et meil oleks keskpikas perspektiivis võimalik probleem lahendada. Seda ei tehta üleöö, kuid meil on selge järeleandmine nõukogult, mis on sätestatud nõukogu dokumendis – möödaminnes võin öelda, et meil ei ole kunagi varem olnud võimalik muuta nõukogu dokumenti oma sõnastusega, mistõttu on tegemist ainulaadse sündmusega –, et ühe aasta pärast peab esitama komisjon meile tehnilise ja õigusraamistiku nende andmete väljavõtmiseks Euroopa pinnalt.

Kolme aasta pärast peab meile laekuma ka eduaruanne selle kohta, kui kaugele süsteem vahepeal on arenenud. Teksti on lisatud viide lepingu artiklile 11, nimelt et eduaruanne peab järgnema kolme aasta jooksul, ning lepingu artiklis 11 sätestatakse, et kui Euroopa Liit töötab menetlusega ise, peavad mõlemad pooled – Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit – tegema lepingu teksti vastavad muudatused. See tähendab, et meil on võimalik see uuesti läbi vaadata kedagi üllatamata või ühishuve kahjustamata. Meil on õnnestunud tagada, et juhul, kui seda süsteemi viie aasta pärast ei ole, peab toimuma tõsine arutelu ja seejärel läbirääkimine, et leping tuleb siis katkestada lähtuvalt artikli 21 punktist 2, ning et uus leping tuleb koostada sellest lähtuvalt, mis siis olemas on.

Pean eelkõige rahustama neid, kes tunnevad muret, et Ameerika Ühendriikides edastatakse nende isiklikud pangaandmed, üürimaksed ja eri rahasaadetised. Selles on selge sõnaga sätestatud, et andmete edastamine Ameerika Ühendriikidesse ei hõlma riigisiseste andmete edastamist. Samuti ei sooritata SWIFTi kaudu suuresti Euroopa pangaandmete sisetarneid. Need kujutavad hoopis SEPA-andmeid, mis on lepingust selge sõnaga välja arvatud. Seetõttu jäävad Euroopa Liidu andmed kolmandatele riikidele, mis edastatakse Ameerika Ühendriikidesse ja mida hinnatakse seal, kuni suudame seda ise teha.

Kokkuvõtteks, kuna meil on sõnavõtjate ringi järel veidi aega, sooviksin öelda, et need edusammud on õpetanud meile, et komisjon, nõukogu ja parlament peavad seljad tihedamalt kokku panema ning koordineerimise puhul veelgi paremat koostööd tegema. Arvan, et mis puudutab Lissaboni lepingus sätestatud muutusi, oleme näidanud, mis kuju need võivad võtta ja et koos komisjoni ning nõukoguga oleme olnud teadlikud vastutusest esitada mõistlik lahendus.

Nagu öeldi, ei ole mitte kõigil siin täiskogul hea meel, kuid sooviksin eraldi tänada oma kaasparlamendiliikmeid, sealhulgas neid, kes opositsioonis on, valmiduse eest pakkuda välja olulisi punkte. Tänan ka suuremate fraktsioonide kaasparlamendiliikmeid, kes on neljapäeval valmis meiega lepingu poolt hääletama, koostöö ning ühise töö eest, mis meil on olnud! Nagu olen juba öelnud, läheb minu eriline lugupidamine nendele kaasparlamendiliikmete seast, kes hääletavad vastu, kuna nad on protsessis väga konstruktiivset rolli etendanud. Iialgi ei saavutata aga 100%, kui on neli läbirääkimiste partnerit.

 
  
MPphoto
 

  Stefaan De Clerck, nõukogu eesistuja.(NL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustuseks sooviksin mõistagi õnnitleda raportööri nähtud vaeva puhul ja samuti volinik Malmströmi võrratu ning konstruktiivse töö puhul! Üleandmise kunsti kontekstis sooviksin mõistagi tänada suuliselt eesistujariiki Hispaaniat; José Luis Rodríguez Zapatero oli siin minut tagasi. Mul on au olla eesistujariigi Belgia esimeste liikmete seas, kes siin täiskogul viibivad. Püüame olla innustunud ning rohke Belgia veenvusega vahetuv eesistujariik. Kohe-kohe teeme viimased viimistlused küsimusega, millega tegid eeltöö eesistujariigid Rootsi ja Hispaania.

Parlament on selles selgelt oma rolli etendanud. 11. veebruaril 2010 otsustas ta vahelepingu tagasi lükata. Uus leping kinnitati 28. juunil 2010. See on tõesti tõendiks Euroopa otsusekindlusest, et saavutasime tulemuse niimoodi, kõikide institutsioonide vahelise aruteluga. Ma ei loetle kõiki arvukaid täiustusi – seda on juba tehtud –, vaid puudutan hoopis kolme neist, mis on põhjapanevad. Üks oluline tahk on tulemuslike õiguskaitsevahendite kehtestamine, nii et kõigil on võimalik näha, kas on rakendatud andmete kõrvaldamisi, kustutamist või blokeerimist. Artikkel 18 on hea artikkel. Artikkel 12 kujutab teist täiustust. Möönan tingimusteta, et sõltumatute seireasutuste järelvalve on enesestmõistetav ning parlamendi soovitud muutus on konstruktiivne. Seetõttu, võttes arvesse samuti lisatud täpsustusi ja soovitusi, kujutab viis, kuidas SWIFT-andmete väljavõtmine argialusel teostatakse, positiivset täiustust.

Kolmandaks on mul väga hea meel, et tegemist on Euroopa lahendusega ning et Europolil on oma osa etendada. See on metoodika, mis mille peame selgeks õppima. Meil on tarvis oma institutsioone veelgi tugevdada. Meil on tarvis nendesse uskuda. Europolil on kogemusi andmekaitse-eeskirjadega ning peame oletama, et tegemist oli hea valikuga.

Samuti tuleb öelda, et terroristide rahastamise jälgimise programm (Terrorist Finance Tracking Programme, TFTP) on andnud juba olulisi tulemusi ning peame jätkama oma kodanike julgeoleku kaitsmist. Terrorismivastane võitlus on vajalik ning peame tagama, et seda teostataks. Sel moel on antud üle juba tuhat viissada toimikut. Seetõttu arvan, et peaksime lähenemist jätkama, kuna meie, nõukogu, oleme kohustunud rakendama meetmeid Euroopas edusammude ja meie oma süsteemi arendamise suunas, selle asemel et pelgalt partneritele loota või Ameerika süsteemi uuesti kasutusel võtta. Meetmed, mis kuuluvad rakendamisele ühe, kolme ja võib-olla viie aasta pärast, on raportöör välja toonud ja need on lisatud nõukogu otsuse projekti.

Head kolleegid! Kokkuvõtteks peame seetõttu pakkuma maksimumgarantiisid oma kodanike julgeolekuks. Ka meie peame selle eest vastutama ning tegema seda samuti edukalt andmekaitsega tasakaalustades, pidades samas silmas oma pühendumust kaitsemehhanismide tugevdamisele. Tänan teid ette toetuse eest, mida loodan, et osutate sellele olulisele sammule, sellele olulisele Euroopa Parlamendi sekkumisele!

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Mul tõeliselt hea meel olla täna arutelu puhul tagasi täiskogus. Mul eriti hea meel, et oleme saavutanud, nagu ütlesid raportöör ja president, hea kolme institutsiooni koostöö, et saada tekst, mille loodetavasti nädala lõpu poole heaks kiidate.

See on olnud võimalik ainult tiheda koostöö tõttu, mis meil olnud on: kõikide institutsioonide, raportööri, fraktsiooni, parlamendikomisjoni ja parlamendiväliste esindajate nimel. Sooviksin teid kõiki südamest tänada!

Olen väga rahul, et leping, mille allkirjastasime 28. juunil, annab meile uue aluse ja uue alguse ELi-USA koostööks. Mul on väga hea meel, et struktuurid ja menetlused on hästi toiminud – mitte ilma raskusteta, kuid need on toiminud hästi –, ja see on võimaldanud meil rekordilise ajaga läbi rääkida lepingu üle, mis tagab isiklike andmete korraliku kõrgetasemelise kaitse, säilitades samas terrorismivastase tegevuskava, mis aitab säästa elusid Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja mujal.

Leping, milleks teie nõusolekut sel nädalal palun, on oluliselt erinev veebruaris tagasilükatud vahelepingust. Mainin vaid paari asja.

Sellega antakse Euroopa ametiasutusele, nimelt Europolile, pädevus kontrollida, et iga viimane kui nõue on kujundatud võimalikult kitsalt, et viia nõutud andmete kogus miinimumini.

Selles võetakse arvesse parlamendi nõudmist, et rakendataks kahetasandilist lähenemist, säilitades keskpikas perspektiivis väljavaate ELi mehhanismiks, mis võimaldaks võtta välja andmeid Euroopa pinnal, ning andmete sihistatumat edestamist.

Raportöör esitas sätted, mida rakendame. Vahetult pärast hääletust alustan uurimust, et kaaluda võimalikku Euroopa süsteemi kasutuselevõttu. Süsteem kujutab alust täielikuks mõjuhindamiseks, milles võetakse arvesse tulevase Euroopa TFTPi mehhanismi õiguslikke, tehnilisi, majanduslikke ja muid tahke.

Leping sisaldab ka olulist andmekaitset läbipaistvuse, juurdepääsuõiguste, kõrvaldamise, kustutamise ja hüvitamise osas. See võimaldab komisjonil määrata isik, kes jälgib andmete väljavõtmist TFTPi andmebaasist igapäevaselt ja kellel on pädevus otsinguid kahtluse alla seada ning isegi blokeerida. See inimene on ruumides, kus töötavad USA analüütikud, ja tal on täielik juurdepääs TFTPi otsingutele, et tagada pidev seire. See on oluline saavutus.

Lisaks annab leping ELile pädevuse teostada TFTPi korrapäraseid ja üksikasjalikke läbivaatamisi. Esimene taoline läbivaatamine toimub kuus kuud pärast lepingu jõustumist. Läbivaatamise meeskonda kuuluvad andmekaitseasjatundjad ja õigustaustaga asjatundja ning neil on võimalik teha pistelisi kontrolle.

Paljud nendest muutustest tulenevad vahetult aruteludest, mis mul on olnud Euroopa Parlamendi raportööride – mõlemaga, ja sooviksin tänada mõlemat – ning fraktsioonide teiste põhiliikmetega. Tegemist on tõesti Euroopa saavutusega: nõukogu, parlamendi ja komisjoni saavutusega.

Teine oluline punkt siinkohal, millele president viitas, on, et terroristide rahastamise jälgimise programm aitab muuta meie elud ohutumaks. Liikmesriigid on kinnitanud selle TFTPist tuleneva teabe tohutut väärtust, mida USA ametiasutused meiega jagavad.

Teame samuti, et alates aasta algusest on teadaolevaid kahtlusaluseid puudutavad juhtlõngad minetanud aktuaalsuse, sest ELis säilitatavad TFTPi andmed on jäänud viimasel kuuel kuul USAsse edastamata. Tegemist on olnud tõsise olukorraga ja tunnen kergendust, et nüüd selle julgeolekulünga täidame.

Londoni pommitamised toimusid täpselt viis aastat tagasi. See kurb aastapäev sunnib meid meenutama ohvreid ja nende peresid ning soovime, et seda tragöödiat ei oleks kunagi sündinud ja et seda kunagi uuesti ei sünniks. Peame tegema oma parima, et takistada edaspidi rünnakuid ja leping on oluline vahend selletaoliste õõvastavate rünnakute ennetamise võitluses.

Kõikidel nendel põhjustel paluksin teil anda neljapäeval lepingule oma nõusolek. Olen kindel, et enamik teist jagavad raportööri arvamust ning tunnistavad, et lepingusse on tehtud palju olulisi täiustusi.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Ernst Strasser, fraktsiooni PPE nimel. (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Leping ei ole lihtsalt mingisugune leping; vaid see on Lissaboni lepingu rakendamise verstapost. Siinkohal on antud parlamendile vastutus; siinkohal on parlament võtnud endale vastutuse ja siinkohal on parlament ka vastutust ilmutanud.

Teiseks on tegemist suure poliitilise eduga, mille parlament saavutas ameeriklaste, nõukogu ja komisjoni suhtes. Kolmandaks on tegemist suure eduga seoses sisuga, kuna lepinguga on parlamendi algatusel loodud meie enda TFTPi paigaldis, mida on vaja, kui tahame siinkohal Euroopas edusamme teha.

Me ei ole saavutanud kõike, kuid paljugi on pandud liikuma tänu komisjoni ja nõukogu tublile koostööle – nõukogu on olnud väga aktiivne – ning fraktsioonide koostööle parlamendis. Pean eriti tänama raportööre tehtud tubli töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Arvestades, et meie fraktsioon lükkas TFTPi vahelepingu tagasi, tervitame eesistujariigi Hispaania ja USA otsust taaskäivitada läbirääkimised, et võtta arvesse andmekaitse põhitagatisi kõikidele ELi kodanikele.

Täna on meie fraktsioonil võimalik Alvaro raportit toetada, mitte sellepärast, et see kujutab täiuslikku lepingut, vaid sellepärast, et see sisaldab olulisi kaitsemehhanisme, mida kõik ootaksime niivõrd oluliselt andmete vahetamist puudutavalt rahvusvaheliselt kokkuleppelt See annab märku parlamendi suutlikkusest pärast Lissaboni esindada kõikide ELi kodanike huve asjaajamistes nõukogu, komisjoni ja kolmandate riikidega. See on uus algus, nagu Cecilia Malmström ütles.

Keskse olulisusega punkti, ELi kodanike andmete suurtarnega seoses oleme saavutanud läbirääkimiste teel edukalt niinimetatud kahetasandilise lähenemise, mis ühendab ranged tagatised, nagu ELi poolne ELi töötajate ametisse nimetamine USA rahandusministeeriumis, kusjuures konkreetne ajakava viib Euroopa lahenduseni andmete väljavõtmiseks ELi pinnal.

Lepingu sisu on tõsine tasakaal terrorismivastase võitluse ja meie kodanike vabaduste kaitsmise vahel. Homme tähistame Londonis minu valimisringkonnas 7/7 pommitamise aastapäeva. Teame kõik, mis on lepingu sisu, kuid ülioluline on tasakaal. Mis tahes läbirääkimistel peab olema vastastikusi nõudmisi ja järeleandmisi, kuid minu fraktsiooni arvab, et ELi kodanikud võivad olla veendunud, et nende parlament koostöös tulemusliku eesistujariigiga saavutas paljud tagatistest, mida nad ootavad, ning lepingu, mis kaaluks lõputult üles 27 kahepoolse lepingu negatiivse potentsiaali. Kahepoolsed lepingud ei saa sisaldada selliseid elemente nagu mittediskrimineerimise põhimõttel kohtu kaudu pakutav hüvitamine ja andmete kustutamine ning andmeotsingute ja andmete profileerimise keeld. Parem ELi kokkulepe tõeliste tagatistega kui teadmata tagajärgedega kahepoolsed lepingud.

Kõikidel nendel põhjustel toetab meie fraktsioon läbirääkimised uuesti läbinud kokkulepet ning jääb uhkusega kindlaks tagatistele, mida oleme aidanud saavutada raportööri ja kõikide teiste fraktsioonidega ELi kodanike ning nende vabaduste nimel.

 
  
MPphoto
 

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Lubage mul alustada õnnesoovidega kolleegile Alexander Alvarole tänase tulemuse puhul! Tean, et ta on näinud kõva vaeva, et saavutada seda, mis meil täna on. Lubage mul samuti tänada Jeanine Hennis-Plasschaerti suure töö eest, mis ta selle raske toimikuga tegi, kui oli selle täiskogu liige.

Lepingu tekst ei ole täiuslik. Siiski on parlament kuude jooksul alates veebruarist, kui esimese versiooni tagasi lükkasime, kuni tänaseni ilmutanud usaldusväärsust ja vastutustundelisust. Oleme olnud algusest peale konstruktiivsed. Kunagi ei ole olnud meie eesmärk takistada tervet protsessi ilma põhjuseta, sest võitlus terrorismiga on meie jaoks sama oluline kui meie Ameerika partneritele, kuid samas soovime jääda oma väärtuste ja põhimõtete juurde.

Seega hääletagem uue lepingu üle ja keskendugem tulevikule ning veendugem, et nii komisjon kui ka nõukogu täidavad oma vastavaid lubadusi, nagu need lepingus on sätestatud või lepingule lisatud, sest meie ülim eesmärk on jätkuvalt kestev ja juriidiliselt usaldusväärne Euroopa lahendus. Lubasime oma kodanikele andmete väljavõtmist Euroopa pinnal – seda lubadust tuleb meil pidada.

 
  
MPphoto
 

  Jan Philipp Albrecht, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea vastand on head kavatsused. Viisid ja moodused, mille abil eelnenud konservatiividest, sotsiaaldemokraatidest ja liberaalidest sõnavõtjad on õigustanud ettekorraldatud toetust uuele SWIFTi lepingule, osutavad mulle, et nad järgivad põhimõtet, et parim kaitse on rünnak, selle asemel et oma sõnades tegelikult veendunud olla.

Tõsiasi on, et uus SWIFTi leping ei ole teinud praktiliselt midagi, et muuta kriitika sisu, mida täiskogu ülekaalukas enamus väljendas tagasilükkamisega veebruaris ning resolutsiooniga märtsis. Tohutus koguses jätkatakse mitte vähematki kahtlust äratavaid kodanikke puudutavate isiklike pangaandmete edastamist USA ametiasutustele, kus neid talletatakse viis tervet aastat ilma igasuguse sõltumatu õigusasutuse läbivaatamiseta.

Ainult Euroopa politseiamet Europol, mis on ise huvitatud uurimiste tulemustest, kinnitab USA ametiasutuste nõuded. Kõik see ei ole mitte ainult poliitiliselt vale ja kahjulik Euroopa põhiõiguste kaitsele, vaid samuti täiesti vastuolus Euroopa riigiõigusega. Nii Euroopa Inimõiguste Kohus, riigisisesed konstitutsioonikohtud kui lisaks ka andmekaitseametnikud on otsustanud, et lepingus sätestatud alusmehhanismid rikuvad seadust. Euroopa Parlamendina ei ole meil õnnestunud isegi küsida oma õigusteenistustelt hinnangut enne hääletuse toimumist.

Nendel põhjustel ei tohiks me parlamendina taolise lepingu poolt hääletada. Oleksime rohelistena sel põhjusel teise tagasilükkamise poolt ning samuti ka läbirääkimiste poolt Ameerika Ühendriikidega ühiste põhimõtete üle enne teabevahetuse laiendamist sellises ulatuses.

 
  
MPphoto
 

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada Alexander Alvarot ja tema eelkäijat Jeanine Hennis-Plasschaerti ning lisaks ka USA ametiasutusi ja iseäranis Ameerika suursaadikut William E. Kennardit nähtud vaeva, püsivuse ja sihikindluse eest veel ühe lepingu koostamisel ning ELi ja USA positiivse suhte säilitamise eest! Peaksime õnnitlema USAd nende jätkuva uskumuse puhul, et siin edusammud võimalikud on, ning veel kord ELi-USA rahvusvahelise lepingu tee ettevõtmise puhul.

Arvan, et hetkel oleme kõik siin palju rohkema hea tahte ja ühtekuuluvusega pärast kuut kuud peamiselt edukaid, aga kurnavaid läbirääkimisi. Parlament on pidanud avaldama tugevat survet, et seda kuulda võetaks ning selle häält arvestataks. See, mis meile lõpuks esitatakse, on leping, mis ei ole ainult uus, vaid täiustatud: leping, millega võime leppida ja millega peaksime olema rahul, eriti arvestades parlamendis ja ELi institutsioonides omandatud eluliselt olulisi õppetunde. Kokkulepe on eelmise korraga võrreldes hea, sisaldades nüüd kohtulikku kontrolli, ELi järelvalvet, läbivaatamise korda ja blokeerimismehhanisme. See kujutab meie jaoks edaspidi meie enda ELi TFTPi süsteemi võimalust. Kahtlemata on see võrdsem, avatum ja demokraatlikum.

Nende parlamendiliikmete seisukohast, kellel on veel muresid, ei ole see täiuslik, kuid lubatagu mul täiskogule meenutada, et me ei ela täiuslikus maailmas. Tõepoolest, elame ohte täis maailmas, nagu Claude Moraes tõi rõhutas hetk tagasi seoses Londoniga. Just seepärast on seda lepingut vaja. Just seepärast ei ole meil lihtsalt kohustust kaitsta andmeid ja kodanike õigusi, vaid kaitsta ka jooksvalt nende julgeolekut ja ohutust.

Eile õhtul võeti parlamendikomisjonis leping ülekaalukalt vastu. Tegemist oli kaine mõistuse võiduga ja loodan, et sama tulemus kajab täiskogus, kui koos hääletame. Nüüd on aeg asetada kõrvale meie individuaalsed ideaalid ja olla praktiline inimeste pärast, keda esindame. Nüüd on aeg uuendada ELi kui tõsise rahvusvahelise organi mainet. Nüüd on aeg meil käituda mõistlikult ja vastutustundlikult. Nüüd on aeg täiskogul hääletada teksti poolt, mida minu fraktsioon teeb kindlasti.

 
  
MPphoto
 

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (PT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Millest me räägime? Jutt on umbes ligi 90 miljonist finantstehinguid käsitlevast sõnumist kuus, arvust, mis võrdub enam kui miljardi finantstehinguid käsitleva sõnumiga aastas. Need finantssõnumid pärinevad Euroopast, kas Euroopa riikide vahel või Euroopa ja ülejäänud maailma vahel. Kuid ja aastaid oleme nimetanud just seda andmete suurtarneteks.

Parlament kaalus andmete suurtarnest keeldumast esimest korda veebruaris lepingut tagasi lükates. Teist korda tegi ta seda mais resolutsiooniga, milles väljendas selgelt, et andmete suurtarne on ebaseaduslik. Nüüd on andmete suurtarne siin. Tegemist on lepingu sisuga; lepingu sisu ei muutu ja kõik siin täiskogus teavad seda väga hästi. Seetõttu on mõjuvaid põhjuseid jätkuvalt selle vastu hääletamiseks.

Lepingus on palju nõrku kohti. Kui meile öeldakse, et see annab õiguse kohtulikuks kontrolliks, läbipaistvuseks...kallid kolleegid! Teame kõik liigagi hästi, et see kujutab täideviiva tasandi lepingut Valge Majaga. Ameerika seadus ei muutu; see ei läbi kongressi. Ameerika Ühendriikides resideerivaid Euroopa kodanikke diskrimineeritakse taolise lepingu tõttu. Paljudel kaunitel sõnadel lepingus ei ole praktikas mingit alust ja me teame seda hästi.

Ometi esitatakse seejärel meile ülioluline küsimus, mis puudutab Europoli rolli. Tuleb aga selgelt väljendada, et Europoli pädevusse ei kuulu andmekaitse. Meil on Euroopa andmekaitseinspektor, keda Euroopa Komisjon ja nõukogu kunagi lepingusse lülitada ei tahtnud.

Europol on amet, mida peab kontrollima, sest see saab lepingust kasu. See saab politseivihjeid, kuid ei kujuta filtreerivat ametit, mille otstarve on kaitsta Euroopa kodanike andmeid. Teame, et see on vale; teame, et see on nii ebaseaduslik kui ka põhiseadusevastane. Alles eile osutas aga kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon karuteene, keeldudes küsimast parlamendi õigusteenistuse arvamust Europoli rolli kohta siin, mis, me teame, on väga vale.

Vasakpoolsete fraktsioon palub õigusteenistuselt seda arvamust – ja sooviksin tänada kolleegi Alexander Alvarot, kes on näinud kõva vaeva ja ilmutanud oma töös läbipaistvust, tehes koostööd raportööridega igast fraktsioonist – sest, kallid sõbrad, meil on võimalik valida, kas tahame teada või mitte. Meie ülesanne seadusandjatena on näha ette lepingu õiguslikud tagajärjed ning vasakpoolsete fraktsioon hääletab resoluutselt lepingu vastu.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Lepingut pakutakse välja lähtuvalt Lissaboni lepingust ja sellel puudub seetõttu seda enam demokraatlik õiguspärasus. Euroopa rahvastele keelati süstemaatiliselt referendumeid Lissaboni lepingu üle, sest Euroopa-meelne poliitiline eliit teadis, et nad selle tagasi lükkavad.

Tegemist on probleemiga, mis eelseisvatel aastatel meid pidevalt uuesti kummitama tuleb. Olete loonud ebaseadusliku riigi ja nüüd teete ebaseaduslikke seadusi. Vaadake, kuidas seda tehti! Nendel vähestel Euroopa Parlamendi liikmetel, kellele võimaldati juurdepääsu sellele salaraportile või salakokkuleppele, lubati seda näha ainult pärast autõendi allkirjastamist, et nad selle sisu ei avalikusta. Mis kõige tähtsam, Euroopa inimesed, kellele teave tegelikult kuulub, ei ole selle sisust üldse teadlikult. Konkreetsemalt on väljapakutud õigusakt ebaseaduslik lähtuvalt olemasolevast Ühendkuningriigi andmekaitseseadusest, mis reguleerib eraisikutest kodanike isiklike üksikasjade edastamist. Seadusest lähtuvalt ei või vahetada taolist teavet asjaomaste üksikisikute nõusolekuta. USA ametiasutused on juba näidanud, et nad lihtsalt võtavad endale ise taolisi andmeid täpselt oma äranägemise järgi. USAd ei saa usaldada teiste riikide õigustest kinnipidamisel.

Need konfidentsiaalsed ja privaatsed finantsandmed kuuluvad üksikisikule – ja mitte Euroopa Liidule või Euroopa Parlamendile. Neil ei ole õigust neid vahetada USA või kellegi teisega. Briti esindaja nõukogus näib olevat lepingu saavutamiseks möödunud olemasolevast riigisisesest seadusest. Mis õigusega? Teame aga kõik, et täiesti ebademokraatlikud ja -seaduslikud ELi õigusaktid on ülimuslikud riigisisese demokraatliku seaduse suhtes.

Terrorismiga tuleb võidelda, kuid seda ei tohi kasutada kattena kodanike õiguste ja kaitse eemaldamiseks. Tegemist on vaid värskeima näitega sellest, kuidas EL loob ebademokraatlikku, ebaseaduslikku poliitilist riiki. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei hääletab selle vastu.

 
  
MPphoto
 

  Daniël van der Stoep (NI).(NL) Austatud juhataja! Hollandi Vabaduse Partei (Dutch Party for Freedom, PVV) hääletab Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu ja seetõttu selle aluseks oleva raporti poolt.

Koostöö terrorismivastases võitluses on äärmiselt oluline minule ja samuti minu parteile. Ärgem aga unusta, miks – kahetsusväärselt – on vaja niiviisi Ameerika Ühendriikidega koostööd teha! Üleilmne jihad kujutab maailmale kasvavat ohtu. Lääne-vastast võitlust rahastatakse ja julgustatakse ideoloogiliselt Lähis-Idast. Teeme endale selle väga selgeks!

Austatud juhataja! Olin ise Washingtonis Columbia ringkonnas 11. septembril 2001. aastal ja külastasin katastroofi sündmuspaika Pentagonis mõni tund pärast rünnakuid. Õhus rippus hoone vastu lennanud lennuki läbistamatut määratlematut lehka. See oli õõvastav lehk, terrorismi lehk. Kui see nädal suudame ennetada terroristide rünnakuid nõusoleku andmisega lepingule Ameerika Ühendriikidega, oleks see fantastiline.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE). – Austatud juhataja! Olen seaduskuulekas kodanik ja tahan, et mu julgeolekut kaitstaks minu eraelu puutumatuse liigse rikkumiseta. Samavõrd tahan aga, et mu eraelu puutumatust austataks, ilma et seda tehtaks minu julgeoleku arvelt.

Oleme selle lepinguga teinud just seda. Oleme näidanud, et eraelu puutumatust ja julgeolekut ei pea tasakaalustama teineteise arvelt. Oleme näidanud, et on võimalik, et meil oleks mõlemad. Oleme näidanud, et suudame saavutada õiglase tasakaalu. See ei ole nullsummamäng. Arvan, et tegemist on just seda liiki tasakaaluga, mida meie seaduskuulekad kodanikud meilt ootavad. Just seepärast peaksime lepingut toetama ning olema uhked selle toetamise üle, sest oleme etendanud selle kujundamisel olulist rolli.

 
  
MPphoto
 

  Birgit Sippel (S&D).(DE) Austatud juhataja! Sissejuhatav tähelepanek: nii nõustumine kui ka tagasilükkamine väärib lugupidamist. Vastuvõetamatud aga on teatud liialdused, pooltõed ja valed, mis tihti eiravad asjaolusid, mida on samuti väljendatud avalikustatud arutelul. Kahtlemata oleks olnud kohasem enam objektiivsust ja vähem emotsiooni.

Kui rääkida asjast, siis terrorismivastane võitlus puudutab samavõrd demokraatlike väärtuste ja vabaduste kaitsmist. Üks neist nõuab ka andmete kasutamist, samas kui teine nõuab kõrgel tasemel andmekaitset. Just siinkohal suutsime Euroopa Parlamendi survel palju saavutada: kontroll, et nõue rajaneb tegelikult õigustatud terrorismikahtlustusel, ja ELi ametnike igapäevane kontroll USA rahandusministeeriumis, et uuritaks ainult kahtlusaluseid terroriste puudutavaid andmeid, sealhulgas andmete väljavõtu peatamise võimalus. Meie siin parlamendis oleme veendunud, et seda olulist funktsiooni peab reguleerima kõikide institutsioonidega sõlmitava lepingu kaudu. Standardite täitmist, kaasates andmekaitseinspektoreid, tuleb kontrollida iga aasta ja viieaastase talletamisperioodi jooksul on vajalik iga-aastane kontroll tagamaks, et andmed, mida ei vajata, kustutatakse aegsasti.

Kordan, et Euroopa-sisene edastamine ei puutu asjasse. Sellele vaatamata ei saavutatud kõike.

Toon näiteks Europoli. Sooviksin paluda Euroopa Komisjonilt, et ei oodataks 2013. aastani, vaid koostataks kiiresti õigusakti eelnõu, mis tagaks parlamentaarse kontrolli kaasotsustamise teel.

 
  
MPphoto
 

  Sophia in 't Veld (ALDE). – Austatud juhataja! Hääletan poolt, kuid väga vastumeelselt ja kõheldes. Lepingul on tõsiseid puudusi, mis jätavad selle kaitsetuks õigusliku vaidlustamise eest. See annab lõpliku otsuse kohtu, mitte aga poliitikakujundajate kätesse, kus on selle koht. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, mis ei ole juriidiliselt vettpidavad, on riskantne strateegia Leping ei kujuta seega põhjust juubeldamiseks, ent tegemist on halbadest variantidest parimaga.

Ehkki jagan paljusid hääletajate kahtlusi ja muresid, ei too tagasilükkamine paremat lepingut ja me kõik teame seda. Miks? Sest liikmesriikide valitsused – mitte USA valitsus, vaid meie valitsused – nõuavad, et kolmandad riigid menetleks Euroopa kodanike pangaandmeid. Ainult tänu Euroopa Parlamendile filtreerivad meie isiklikke andmeid tulevikus Euroopa ametiasustused, mis on meie võimu all. Lõpu tegemine andmete suurtarnele pikemas perspektiivis on oluline edasiminek, mida meil tuleks tunnistada.

Lõpetuseks, kolleegid, on täiskogul eitavalt hääletades raske kohustus tagada nõukogu otsuse kiire ja täielik rakendamine.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre (Verts/ALE).(FR) Austatud juhataja! Sooviksin tänada Sophia in ’t Veldi sõnavõtu eest. Vähemalt selgitatakse selles selgelt tema poolthääle põhjused, sest ma ei ole algusest peale kahe suure fraktsiooni sõnavõttudes kuulnud midagi muud kui suitsukatteid.

Tegelikkus on, et leping ei ole ilmselgelt kuidagi erinev vähemalt põhipunktides, mis ajendasid Euroopa Parlamendi vastuseisu veebruaris. On ikka veel plaanitud andmetarne juhtumeid ja ikka veel hoitakse andmeid viis aastat alles. Ikka veel ei ole sisuliselt Euroopa kodanikel õigust õiguskaitsevahenditele Ameerika territooriumil ning on väga oluline küsimus, mille tõstatas Rui Tavares Europoli kohta. Europol ei ole õigusasutus ja seda ei ütle mina, vaid tekstid, lepingud. Euroopa ja riigisisesed andmekaitseinspektorid on nendes olulistes punktides kõik üht meelt.

Mis puutub minusse, siis mul on tunne, et pärast jõudemonstratsiooni – nagu ütlesite, Stefaan De Clerck – nüüd põlvitame ja see ei ole Euroopa kodanike seisukohast hea uudis.

(Kiiduavaldused)

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja! See, mille üle SWIFTi lepingu tarvis läbi räägiti ja mida nüüd andmekaitsena müüakse, on tegelikult piinlik eurooplaste enesepettuse akt. Kuniks kodanikud, kes ei ole kuriteos süüdi, võivad sattuda USA salateenistuste sihikusse ainult Euroopa-välise tarnete kaudu tänu andmepakettidele, on ilmselge, et andmekaitsest tehakse naljanumber.

Öeldakse ikkagi üsna napisõnaliselt, et piiritlemine konkreetsete üksikisikutega ei ole hetkel tehniliselt võimalik. Kui andmetarne piiritlemine konkreetsete nõuetega ei ole veel saavutatav, siis ei tohiks neid andmeid lihtsalt anda, ja asi peaks sellega lõppema. Võib olla kindel, et pärast lepingu rakendamist ei hooli keegi mitte vähimalgi määral piiride seadmisest.

ELi omaenda rajatav seiresüsteem, mis tuleb välja mõne aasta pärast, on näiline ravim, rahusti kriitikutele. Piiritute andmepakettide talletamine nii kaua – ja teabeseaduse seisukohast on viis aastat terve igavik – mis tahes kohtuliku sekkumise puudumisel on vastuolus meie arusaamaga kaasaegsest õigusriigile rajanevast riigist. Nõnda ei ole lepingus andmekaitse suurenemist nähagi.

 
  
MPphoto
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). (ES) Austatud juhataja! Õnnitleme Cecilia Malmströmi ja Alexander Alvarot ning iseend toetuse puhul, mida täiskogu eri fraktsioonide enamused lepingule avaldasid. Austagem ka neid, kes on eriarvamusel!

Demokraatlikest tagatistest ümbritsetud üleatlandiline julgeolek on oluline terrorismi rahastamise lühistamiseks. Täna kinnitame taas oma toetust uuele lepingule, mis kaitseb enam avalikkuse huvi ja milles parlament on suuremat osa etendanud. Nõukogul on tarvis mõista, kuulata ja teha koostööd enam ning paremini teistsuguse parlamendiga lähtuvalt Lissaboni lepingust.

ELil on tarvis oma terroristide rahastamise jälgimisprogrammi kujul, mil andmete väljavõtmine toimuks liidu territooriumil ja Euroopa ametnike järelevalve all. Komisjonil on selle edendamisel etendada oluline roll.

Kokkuvõtteks: me ei tohi unustada, et teave, mis Ameerika Ühendriigid saavad, kasutades SWIFTi, on olnud määrav tegur rünnakute ennetamisel Barcelonas, Madridis ja Londonis ning jihadis Saksamaal.

Arvan, et leping on kasulik.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! 1. veebruarist 2010 lakkas toimimast eelmine SWIFT-leping USAga ja nüüd on uus leping. Võiks lihtsalt öelda, et peale jäi vastutustunne, kuid minule see nii ei näi. Piisaks sellest, et seada eelmine reguleeriv hüpotees kõrvuti viimastel päevadel kokkulepituga, et täielikult aduda olulisi täisustusi, mis saavutati tänu Euroopa Parlamendi panusele ning tänu komisjoni ja eesistujariigi Hispaania läbirääkimisele.

Minu avaliku õiguse õppejõud tavatses öelda, et parim kokkulepe on see, mida tuleb täiustada. Seega tuleb meil ajada läbi hea lepinguga, milles sätestatakse terrorismivastane soov ja ühine strateegia, kuid nüüd on meil tarvis kaasata kolmandaid riike, kes on terrorismivastase võitluse protsessi puhul olulised. Viimasena arvan, et lepingus on saavutatud nõuetekohane tasakaal eraelu puutumatuse õiguse ja julgeoleku õiguse vahel.

 
  
MPphoto
 

  Carlos Coelho (PPE).(PT) Austatud juhataja! Soovin õnnitled volinik Malmströmi, raportööri, Alexander Alvarot, ja kõik neid, kes toimikuga koostööd on teinud! Parlamendi häält on kuulda; läbirääkimised on toimunud. Leping on nii erinev kui ka parem veebruaris tagasilükatust.

See öeldud, sooviksin samuti väljendada selgelt, et mul on ikka veel kahtlusi artikliga 20. Sõnastus näib seadvat kahtluse alla õiguste tulemuslikkuse, mida eeldatakse terves lepingus, ning ma ei ole ikka nõus Europoli valikuga, mis ei ole ei sõltumatu õigusasutuse ega andmekaitseamet.

Ma ei arva tõsisel, et saame lepingu tagasi lükata. See erineb veebruaris nähtust, kuid selle heakskiiduga seoses on mul kõhklusi, mistõttu keeldun hääletamast.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Lükkan tagasi oponentide esitatud argumendid. Sooviksin öelda, et veebruarist saadik, kui SWIFTi lepingu blokeerisid vasakpoolsed ja euroskeptikud, on edastatud pangaandmeid mingisuguse lepingulise aluseta. Ärge unustage, et 2001. aasta septembrist ei ole teadaolevalt esinenud eurooplaste tundlike andmete kuritarvitamise juhtumeid! Tunnustan tõsiasja, et tänu Lissaboni lepingule on Euroopa Parlament taganud, et nüüd otsustab Euroopa ametnik – mitte Ameerika ametnik või Europoli liige – liikmesriikides mis tahes liiki individualiseeritud andmete edastamise üle.

Sooviksin paluda, et komisjon täpsustaks tähtpäeva, milleks selle rolli tarvis kolme kandidaadi nimed teada on. Sooviksin teavitada ELi-USA koostöö visasid vastaseid, et meie kohus on kaitsta kaaskodanike elusid terroristide rünnakute eest tulemuslikult. Leping annab nüüd kindlad tagatised ja samas kaitseb andmeid ning pakub kohtumenetluse võimaluse hüvitise saavutamiseks äriandmete kuritarvitamise puhul. Sooviksin tänada tulemuse eest komisjoni liikmeid ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni!

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz (S&D).(HU) Võtan tõesti lühidalt sõna. Leping ei ole ei ideaalne ega täiuslik, kuid arvan, et tegemist on parima võimaliku variandiga, mida suutsime niivõrd lühikese ajaga saavutada. See on tasakaalustatud selles mõttes, et selles pööratakse tähelepanu Euroopa kodanike julgeolekule ja lisaks nende vabaduse ning andmekaitse õigusele. Meie jaoks on ülioluline sellega juulis nõustuda, kuna sellest saab julgeoleku võti. Oluline on ka andmekaitsega seotud põhjustel, et andmeid ei edastaks kontrollita. Teksti on lisatud täiendavaid tagatisi, osaliselt andmete avaldamise õigustamise ning osaliselt andmete prioritiseerimise õigustamise osas. Nüüdsest on pakutavad õiguskaitsevahendid läbipaistvad. On mõistagi lahendamata küsimusi, nagu ennist minu kaasparlamendiliikmed mainisid: mõte EUROPOLi taga ja talletamisperioodi pikkus. Lisaks sellele sisule on samuti oluline, et meil on nüüd selge ajakava Euroopa TFTPi arendamiseks – saame ettepaneku selleks aasta jooksul – ning et nõukogu, komisjoni ja parlamendi suhe on nüüdsest teistsugune.

 
  
MPphoto
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE).(SV) Austatud juhataja! Olen selle lepingu poolt, mis sätestab konkreetse teabe üksikisiku suhtes, kes aktiivselt ja tahtlikult toetab terrorismi ning kelle õigusi kaitstakse kohtus. Sooviksin tänada Alexander Alvarot ja Cecilia Malmströmi vähemalt proovimast seda saavutada! Ütlesime ei andmete suurtarnele ja ometi tuleb meil vähemalt kolm aastat andmete suurtarnet. Ütlesime, et õiguskindluse huvides on meil tarvis kohut, mis kaitseks inimõigusi, ja ometi saame Europoli, kes peab õigustama asjaolu, et leping peab kinni lepingust, mitte inimõigustest. Samuti on meil terrorismi mõiste, mis ühildub mõistega Ameerika Ühendriikides, nimelt veniva osaga, mida saab kergesti kohaldada abiorganisatsioonidele, kes ei tööta lojaalselt Ameerika Ühendriikide välispoliitika huvides.

Ei, kahjuks on inimõiguste kaitse lepingus sama alasti kui kuulus kuningas.

 
  
MPphoto
 

  Cornelia Ernst (GUE/NGL).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie arutelu peab keskenduma kahele tahule. Üks tahk, nimelt andmekaitse, on leidnud nüüd väga sagedast käsitlemist. Vastab täiesti tõele, et mõned asjad on paranenud, kuid lihtne fakt on, et andmete suurtarnet ei ole kõrvaldatud. See, mis minus tegelikult pahameelt tekitab, on see, et andmekaitses on antud Europolile tegelikult täiendav pädevus: mis õiguslikul alusel, küsime meie?

Soovin aga väga selgelt öelda, et on teine tahk, mille kohta väga tõsiselt küsima peame, mida väga tõsiselt arutama peame – nimelt, et isegi kui kõik andmekaitseprobleemid, viimnegi kui üks, lahendataks, jääks küsimus, kas põhimõte, millest lähtuvalt miljonite Euroopa inimeste pangaandmeid ennetamise otstarbel edastatakse, aitab tegelikult kaasa terrorismivastasele võitlusele. Kahtlen selles sügavalt ja ei ole olnud hindamist ega midagi seda toetavat. Selle asemel võetakse kasutusele kodanike de facto seire ning soovin teile meenutada, et isegi andmekaitseinspektor ei näe taolise määruse vajadust.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) 28. juunil allkirjastati uus leping Euroopa Liidu kodanikke puudutavate andmete edastamise kohta Ameerika Ühendriikidesse. Minu arvates ei olnud lepingus tehtud muutused tervenisti veenvad.

Rääkisime sellest, kuidas ELi ametnikel Washingtonis on võimalik mõjutada andmete valikut menetlemiseks. Mõistagi oleneb see ametnike pädevusest, kuid meil ei ole neid seal vaja arvamuse väljendamiseks, kuna andmeid menetlevad peamiselt Ameerika luureohvitserid.

Ütlesime samuti, et otsust saaks muuta sõltumatu kohus. Kohus aga tegutseb apellatsioonkaebuste alusel, mille esitavad kodanikud, aga kodanikud ei tea, kas luureteenistus neid jälgib. Seega, kuidas saab kohus millegi üle otsustada, kui kohus ei tea, et kodanikku jälgitakse?

Samuti oli juttu sellest, kuidas EL koostab oma menetluse edaspidiseks, kuid menetlus tulnuks juba vastu võtta ja kinnitada.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Niinimetatud tagatis lepingu uues projektis on ELi kontrolli element andmete suurtarne väljavõtmise üle Ameerika Ühendriikides. Isegi kui kontrolli teostataks heauskselt, ei arva ma, et üksikisikutel oleks enesekindlust keelduda väljavõtmisnõuetest Ameerika Ühendriikidest, kui need väidetavalt, vägagi ebatõeselt, terrorismiga võitlevad. Siiski on USA välispoliitika terrorismivastasest võitlusest palju laiem ning on üsna tõenäoline, et Ameerika Ühendriigid taotleksid juurdepääsu finantsandmetele, mida kasutataks laiemate poliitiliste vastaste ja mitte lihtsalt tegelike terroristide vastu.

Minu vastuseis lepingule aga ei piirdu selle sisuga. Vastutus tundlikku konfidentsiaalset teavet puudutavate lepingute eest kuulub õigupoolest suveräänsetele riikidele ja mitte ELi-taolistele riigiülestele organitele.

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE).(HU) Sooviksin tänada Cecilia Malmströmi ja Alexander Alvarot raporti eest! Võime tunda heameelt edusammude üle, mida selle palju arutatud, kuid väga olulise lepinguga on tehtud. Ehkki hääletasin selle poolt juba veebruaris ühes Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni enamusega, arvan, et uus sõnastus tagab ELi kodanikele soodsamad tingimused, ükskõik kui ebamugav viibimine ei ole. Pidime leidma sobiva andmekaitse ja julgeoleku tasakaalu ning arvan, et oleme selle suurel määral saavutanud. Sellest hoolimata on oluline, et rajame tulevikus oma terrorismi rahastamise vastase julgeolekusüsteemi; süsteemi, mis suudab ELis sõltumatult toimida. Süsteemi arendamise ja toimimise ajal peame veenduma, et kodanike andmekaitseõigustest peetaks kinni täielikult.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Sooviksin õnnitled raportööri Alexander Alvarot ja teha teatavaks kohe alguses, et toetan pangaandmete edastamist käsitleva ELi-USA lepingu vastuvõtmist terrorismivastases võitluses.

Lepingu uues versioonis sätestatakse paremini Euroopa kodanike õiguste kaitse. Euroopa pankade klientidel on nüüd võimalik saada teavet selle kohta, kuidas nende isiklikke pangaandmeid kasutatakse.

Arvan, et Europolil on etendada äärmiselt oluline roll, kuna see kontrollib, kas panga kliendi olek terrorismis kahtlustatavana on õigustatud või mitte. Euroopa Komisjoni poolne inimese määramine andmete väljavõtmise igapäevaseks järelvalveks tugevdab Euroopa Liidu rolli.

Lõpuks soovin rõhutada, et peame säilitama tasakaalu kodanike ohutuse tagamise vastutuse ning isikuandmete kaitse vahel.

 
  
MPphoto
 

  Stefaan De Clerck, nõukogu eesistuja.(NL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on olnud kirgliku aruteluga. Hindan eri fraktsioonide ja sõnavõtjate ettepanekuid, ent võin vaid järeldada, et Euroopas kõikides parlamentides peetav arutelu puudutab julgeoleku ja terrorismivastase võitluse tasakaalu, ühest küljest, ning andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse vahel, teisest. Peame hoidma tasakaalul tähelepanelikult silma peal. Tegemist on evolutsioonilise protsessiga. Saavutasime lepingud, mis lükati siin täiskogul tagasi ja nüüd oleme saavutanud uue lepingu, mis on oluliselt parem ja arenev. Olen kindel, et leping kujutab olulist sammu edasi ja et Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide andmekaitset käsitlev raamleping, mis nõuab täiendavat läbirääkimist ja mis võib asjasse puutuda, võetakse samuti vastu. Võtame vaatluse alla, kuidas on korraldatud järelevalve, seda osaliselt komisjoni järelevalve all, nii et suudaksime teostada Ameerika Ühendriikides professionaalset Euroopa järelvalvet. Need on kõik positiivsed sammud.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vastab aga samuti tõele, et kui kritiseerime siin Euroopa ja Ameerika Ühendriikide partnerlust, peame võtma endale vastutuse oma süsteemi kujundamise eest, mida oleme ka teinud. Meie süsteem on välja pakutud ja sellega tehakse tööd. Lihtne on kritiseerida Ameerika Ühendriike kaasavat süsteemi, kuid sel juhul peame olema järjekindlad ja tegema, mis nüüd siin kokku on lepitud; see tähendab, arendama Euroopa oma süsteemi. Arvan, et see on järgmine samm, ning olen täiesti kindel, et nõusoleku andmine kujutab positiivset panust suuremasse julgeolekusse Euroopas, ning samas arendatakse enam meie oma vahendeid, et võimaldada meil rakendada veelgi ulatuslikumalt Euroopa tööviisi. Loodan seetõttu, et leping pälvib nüüd parlamendi nõusoleku.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan arutelu eest! Leping võib meeldida või mitte. Kõik saavutatud lepingud – olgu sisemiselt institutsioonide vahel või kolmanda riigiga – on raskete läbirääkimiste, tugevate jõupingutuste ja kompromissi tulemus. Kompromiss ongi ühenduse meetodi sisu. Alati ei ole see 100%, kuid tavaliselt on see korralik kompromiss ja me rahuldume sellega.

See ei pruugi meeldida, kuid minu arvates on ebaõiglane öelda, et leping on võrdväärne veebruaris mahahääletatuga. See ei vasta lihtsalt tõele. Olulisi täiendusi on tehtud andmekaitse, põhiõiguste ja usaldusväärsusega. Nõuded kujundatakse nüüd võimalikult kitsalt: on mitu läbivaatamis- ja kontrollmehhanismi ning samuti on arutatud ELi TFTPi mehhanismi ideed. Mõni kuu tagasi ei olnud see isegi päevakorras ja nüüd on see tehtud tänu teile, teie väga konstruktiivsele ja vastutustundelisele lähenemisele sellele ning väga raskete läbirääkimiste teel.

See on saanud võimalikuks ka tänu meie USA osapoolte väga konstruktiivsele ja väga sihikindlale lähenemisele. Nad on kuulanud, nad on mõistnud meie muresid ning koos oleme jõudnud kokkuleppele, milles neid arvesse võetakse, kuid samuti on see vahend terrorismivastaseks võitluseks, mis loodetavasti säästab tulevikus elusid. Olen valmis arutama täiendavaid üksikasju ja selle, TFTPi mehhanismi, edaspidist arengut ning lepingu rakendamist.

Sooviksin veel kord tänada kõiki, kes on olnud kaasatud – raportööri, variraportööre, nõukogu ja fraktsioone –, väga konstruktiivse raporti eest!

 
  
MPphoto
 

  Alexander Alvaro, raportöör.(DE) Austatud juhataja! Arvan, et peame aruteluga seoses märkima kahte punkti. Esimene on, et Euroopa Parlament on esitanud tõenduse asjaolust, et on Lissaboni lepingu järel valmis koostööd tegema. Diego López Garrido teatas, et alahindas Euroopa Parlamenti. Arvan, et ta ei ole mitte ainult valmis koostööd tegema, vaid ka vastutustundlikkust ilmutama. Arvan, et oleme käesolevaga avanud ELi õigusloomes uue ajastu.

Pöördun nüüd kaasparlamendiliikmete poole, kes äsja sõnavõttudes vastuseisu väljendasid. Ehkki austan täielikult teie vastuseisu, ootan sama austust tõe vastu. On tõsi, et oleme saavutanud keskpikas perspektiivis andmete suurtarnete ennetamise lahenduse. Enne puudus lepingust sätte, mis tagaks andmete suurtarnete õiguslikult siduva peatamise keskpikas perspektiivis.

Väita nüüd, et me oleks pidanud seda tegema üleöö, on sama realistlik kui tuumaenergia järkjärguline kaotamine üleöö, mis on samuti poliitiliselt ja praktiliselt võimatu. Seega peame võimaldama veidi enam aususel valitseda, mida ootan täie vastastikuse austusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 8. juulil kell 12.00.

Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

kirjalikult. – N-ö kiire SWIFTi lepingu asemel, mis nende eesmärk oli, sundis parlamendi kaasamine komisjoni ja USA valitsust kokku leppima n-ö hea SWIFTi lepingu suhtes. See kujutaski olulist võitu Euroopa ning üleatlandiliste suhete tuleviku seisukohast. Jah, lõpliku lepingu saavutamiseks kulus natuke kauem, kuid selles saavutati palju parem tasakaal terrorismivastase võitluse ning põhiõiguste kaitse vahel kui mõni kuu tagasi. See näitas, et parlament on tõsine esindaja, kes suudab teostada oma uut pädevust vastutustundlikult ja tulemuslikult. Ja see tõi uue – ning vägagi vajaliku – avatuse ja koostöö vaimu Ameerika valitsuse suhetesse ELiga. Tegemist ei ole täiusliku lepinguga. Loodan näiteks, et komisjon suudab tulla välja moodusega, kuidas paigutada Europoli Euroopa andmekaitseinspektori esindaja, kes teostaks järelvalvet nende esimeste andmete suurtarnete üle, täpselt nagu meil on õnnestunud paigutada ELi järelevalve esindaja rahandusministeeriumi. Kuid lõppkokkuvõttes usun kindlalt, et see oluliselt täiustatud leping – vastandinda läinud veebruari äärmiselt problemaatilisele vahelepingule – väärib parlamendi nõusolekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult.(FR) Sooviksin õnnitleda komisjoni nende raskete läbirääkimiste lõpus saavutatud tulemuse eest! Leping rahuldab mõni kuu tagasi parlamendis väljendatud nõudmisi. USA ametiasutused on nõustunud rakendama arvukalt andmekaitse tagatisi, mis olid eelmisest lepingust puudu. Nende andmeedastuste tulemuslikkust terrorismivastases võitluses on viimasel paaril kuul palju kordi rõhutatud. Nüüd aga on aeg, et liidul oleks kasutada oma mehhanism terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks. Selles suhtes tervitan komisjoni ilmutatud soovi minna selles vallas edasi ning sooviksin paluda neil tulla võimalikult pea välja konkreetsete meetmetega. Lõpuks on nn Swifti afäär olnud parlamendile võimalus teostada uut pädevust, mis Lissaboni leping sellele andnud on. Liikmesriigid ja lisaks ka meie partnerid kolmandatest riikidest teavad nüüd, et peavad nende lepingute vastuvõtmisel töötama käsikäes selle täiskoguga. Lepingu sisu on tunnistuseks meie uutest institutsionaalsetest suhetest. Meie muresid on võetud kuulda ja leitud on mõistlikke vastuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Terrorismiga võitlemise varjus tehakse Ameerika Ühendriikidele ausate Euroopa kodanike kontoandmete suurtarnet. Ülessoojendatud SWIFT-leping muudab olukorda väga vähe. Me ei saa lubada kodanikele piisavat andmekaitset, sest tundlikke andmeid talletatakse hulgi, mitte aga ainult konkreetsetel juhtudel, kui kahtlustamiseks on alust. Andmeid talletatakse meelevaldselt viis tervet aastat. Andmekaitsest kinnipidamise tagamist kavandab vaid Europol, ehkki sellelgi ametil on andmete vastu huvi. Täidesaatev võim jälgib seega end ise – kas see peaks olema tõesti sõltumatu järelvalveorgan? ELi kodanikel, kelle õigusi on rikutud, ei ole tegelikult võimalustki edukalt õiguslikke meetmeid rakendada. Kodanikel tuleks esmalt toime tulla kohtumenetluste algatamise maksumusega Ameerika Ühendriikides. Sellest, mida algselt veebruaris tähistati Euroopa Parlamendi eduloona, on nüüd saanud läbikukkumine. Isegi raportöör möönab, et ta ei ole täielikult rahul. Sellega ei pakuta mingit tegelikku tulemuslikku andmekaitset ja see tuleks seetõttu tagasi lükata!

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult.(DE) SWIFT-lepingut pakutakse nüüd välja selge paranemisena, kuna SEPA on eemaldatud ja see sisaldab terrorismi määratlust. Poliitilised arutelud SWIFTi teemal aga osutavad selgesti, kui raske ja oluline on leida ning hoida tasakaalu kodanike õiguste ja maailma julgeolekule pühendumuse vahel. Paljud küsimused jäävad lahtiseks ja vajavad vastuseid, näiteks: 1) miks tuleb talletada andmeid viis tervet aastat? 2) Arvan, et kui meil oleks olnud pikem läbirääkimist periood, oleks meil olnud kindlasti võimalik töötada ümber nõrgad valdkonnad ja kaasata oma õigusteenistus. Oleksime siis suutnud koostada kõigile – nii ELile kui ka Ameerika Ühendriikidele – vastuvõetava lepingu. Minu arvates ei võta leping isegi pärast ümbertöötamist ja eri järeleandmisi arvesse julgeolekuhuvide ning eraelu puutumatuse proportsionaalsust. Olen veendunud, et pikem läbirääkimiste periood mõlema poole – USA ja Euroopa – seisukohast oleks võimaldanud meil saavutada paremad täpsemad tulemused. Tänan teid!

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Sooviksin Euroopa Liidu tähelepanu juhtida 250 eritrealase saatusele, kes saadavad oma abipalveid nüüd tekstsõnumite abil, sest Liibüa ametivõimud peavad neid Sahara kõrbes kinni. Nad on suremas ja vajavad abi ning ma palun Euroopa Liidul selle probleemiga tegeleda.

 

6. Hääletused
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). (ES) Austatud juhataja! Kas palun katkestaksite mõneks ajaks hääletuse, kuna hetkel jaotatakse fraktsiooni PPE hääletusnimekirju. Vaadake, palun!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Jätkame nüüd hääletustega.

 

6.1. Liikmesriikide ühinemine 22. novembril 1928 Pariisis alla kirjutatud rahvusvaheliste näituste konventsiooniga (A7-0201/2010, George Sabin Cutaş) (hääletus)

6.2. Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni rannikualade integreeritud majandamise protokolli sõlmimine (A7-0191/2010, Jo Leinen) (hääletus)

6.3. ELi ning Islandi ja Norra vaheline leping, mis käsitleb nõukogu otsuste 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK teatavate sätete kohaldamist (A7-0173/2010, Simon Busuttil) (hääletus)

6.4. Šveitsi ja Liechtensteini osalemine FRONTEXi tegevuses (A7-0172/2010, Philip Claeys) (hääletus)

6.5. Parlamendiliikme Valdemar Tomaševski puutumatuse kaitsmise taotlus (A7-0214/2010, Bernhard Rapkay) (hääletus)

6.6. Statistiliste andmete kvaliteet ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames (A7-0220/2010, Othmar Karas) (hääletus)
 

Enne hääletust

 
  
MPphoto
 

  Othmar Karas, raportöör. (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Sooviksin teie tähelepanu juhtida asjaolule, et tänase otsusega saadame korda midagi, mida tahtsime teha juba 2004. aastal ning mille nõukogu 2004. aasta kevadel tagasi lükkas: mõtlen siinkohal Eurostati auditeerimisvõimaluste laiendamist, selle volituste suurendamist ning auditeerimisprotsessi automatiseerimist.

Vähemalt kriisi mõttes on see esimene tähtis õigusloomega seotud samm, mis on paari viimase nädala kogemuste põhjal tehtud. Peame tugevdama Eurostati sõltumatust ning vähendama selle sõltuvust liikmesriikide esitatud andmetest. Tänased sündmused on küll samm õiges suunas, kuid minu arvates ei ole me veel lahenduseni jõudnud. Peab olema võimalus ükskõik millal toimuvateks ilma eelneva etteteatamiseta kontrollvisiitideks, mille puhul peavad kõik vajalikud andmed läbivaatamiseks valmis olema.

Koostööd Euroopa Keskpangaga tuleb tihendada ning lisaks peame kindlustama selle, et Eurostatile eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid ning rohkem töötajaid, kes on saanud ka kvaliteetse koolituse.

Mida Euroopa Parlament veel soovib? Sanktsioone liikmesriikide vastu, kus võltsitakse statistikat ja esitatakse valestatistikat. Komisjon peab parlamendile esitama põhjaliku raporti viimase kuue aasta vigade kohta. Soovime teada, kus vigu tehti ja milles need seisnesid – kas tegu oli poliitilise, õigusliku või pädevuse küsimusega –, et saaksime sellest vastavad järeldused teha.

Komisjon peaks liikmesriikide statistikaasutustele kohalduvate kriteeriumide ühtlustamise ja statistiliste andmete kogumisvõtete ühtlustamise päevakorda esitama ning seda teemat edasi arendama. Täna teeme küll õige ja tähtsa sammu sõltumatuse ja volituste suurendamise suunas, kuid meie eesmärk ei ole veel saavutatud. Meil seisab ees veel pikk teekond.

(Aplaus)

 

6.7. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas (A7-0202/2010, Wojciech Michał Olejniczak) (hääletus)

6.8. ELi regionaalpoliitika panus finants- ja majanduskriisiga võitlemisse, erilise viitega eesmärgile 2 (A7-0206/2010, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou) (hääletus)
 

Enne hääletust

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE).(NL) Austatud juhataja! Teen lühidalt – meie fraktsioon taotleb selles küsimuses elektroonilist nimelist hääletust.

 
  
 

(Nimelise hääletuse taotlus rahuldati)

 

6.9. Bussisõitjate õigused (A7-0174/2010, Antonio Cancian) (hääletus)

6.10. Meritisi ja siseveeteedel reisijate õigused (A7-0177/2010, Inés Ayala Sender) (hääletus)

6.11. Intelligentsed transpordisüsteemid maanteetranspordis ja liidesed teiste transpordiliikidega (A7-0211/2010, Anne E. Jensen) (hääletus)

6.12. Sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsused (A7-0064/2010, Dirk Sterckx) (hääletus)

6.13. Transpordi jätkusuutlik tulevik (A7-0189/2010, Mathieu Grosch) (hääletus)
 

Enne lõpphääletust

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE).(NL) Austatud juhataja! Taotlen selles küsimuses fraktsiooni PPE nimel lõpphääletusel nimelist hääletust.

 
  
 

(Nimelise hääletuse taotlus rahuldati)

 

6.14. Petitsioonikomisjoni 2009. aasta tegevuse aruanne (A7-0186/2010, Carlos José Iturgaiz Angulo) (hääletus)

6.15. Noorte tööturule juurdepääsu soodustamine ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamine (A7-0197/2010, Emilie Turunen) (hääletus)
 

Pärast hääletust

 
  
MPphoto
 

  Graham Watson (ALDE). – Austatud juhataja! Indiaga suhtlemise delegatsiooni eesistujana tekkis mul küsimus, kas võin juhtida täiskogu tähelepanu sellele, et rõdul viibib praegu rühm külalisi Lok Sabhast, India parlamendist. Olen kindel, et täiskogu soovib nende tervitamisega ühineda.

(Aplaus)

 

6.16. Ebatüüpilised lepingud, kaitstud töökarjäär ja sotsiaalse dialoogi uued vormid (A7-0193/2010, Pascale Gruny) (hääletus)

6.17. Komisjoni roheline raamat „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus” (A7-0203/2010, José Manuel Fernandes) (hääletus)
MPphoto
 

  Juhataja. − Hääletamine on lõppenud.

 

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Othmar Karas (A7-0220/2010)

 
  
MPphoto
 

  Ivo Strejček (ECR). (CS) Sooviksin selgitada oma hääletust Othmar Karase raporti üle, kus käsitleti statistikaandmete kvaliteeti. Loomulikult on raportis esitatud palju väga häid mõtteid, kuid keeldusin hääletamisest seetõttu, et ma ei jaga raportööri nägemust, mille kohaselt peaks Eurostatil olema dominantne õigus ilma igasuguse eelneva etteteatamiseta riiklike statistikaasutuste õiguste kasutamisse sekkuda.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kreekas aset leidnud sündmuste kujutamine tragöödiana on saanud lausa ajakirjanduslikuks klišeeks – pean siiski nõustuma, et võime neid sündmusi tragöödiana käsitleda klassikalises Sophoklese antud tähenduses. Olime majandusbuumi aastatel liiga enesekindlad, kui tegime näo, et Kreeka ja Saksamaa võlad on samaväärsed. Nüüd on meil probleeme turuolukorra hilinenud parandamisega.

Katarsis on aga peatatud tehislikul viisil. Selle asemel et lasta turuolukorral loomulikul viisil paraneda, mis tähendaks seda, et Kreeka annaks välja omaenda raha ning tooks end selle alusel Euroopa turgudele tagasi, järgime hetkel endiselt poliitikat, mille kohaselt teeme näo, nagu lükkaks parem statistika, suurem piirkondlik abi, müügimaksudest saadava tulu ümberpaigutamine või Euroopa võlaagentuurid vältimatut kuidagi edasi.

Tegelikult tähendab niisugune tegevus seda, et määrame Kreeka ja – loodan, et ma siinkohal eksin – võib-olla ka teiste Vahemere riikide elanike saatuseks mitmeid aastaid kestva majanduslanguse, arenguseisaku ja tööpuuduse, kuid nii loome enda eksisteerimist õigustades vähemalt endale töökohti. Nõnda tulebki välja Euroopa Liidu tõeline eesmärk – oma töötajate töölevõtmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Mõnede liikmesriikide esitatud statistilistele andmetele tagasi vaadates – kui oli üsna selge, et andmeid näidati paremas valguses ning need ei peegeldanud riigi majanduse tegelikku olukorda – saan ma paremate statistiliste andmete nõudmisest täiesti aru. Usun, et me kõik mõistame, kui vajalik on tõhusam andmete kogumine riikide majanduste valdkonnas. Probleem on aga selles, et seda ei tohiks kasutada ettekäändena nn Euroopa majandusjuhtimise rakendamiseks. Seda ei tohiks kasutada ettekäändena, mis annaks ELi asutustele ja komisjonile juurdepääsu liikmesriikide riigieelarvetele enne seda, kui need vastavate riikide parlamentidele esitatakse.

Ärgem kasutagem kriisi ning selle ajal tehtud vigu ettekäändena Euroopa majandusjuhtimise täiendavaks süvendamiseks! Peaksime kriisist oma järeldused tegema ja tagama parema andmete kogumise ning kindlustama olukorra, kus ka meil endil on selles valdkonnas kõik korras.

 
  
  

Raport: Wojciech Michal Olejniczak (A7-0202/2010)

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Toetasin Läänemere piirkonna strateegiat käsitlevat raportit ja tunnen heameelt, et minu esitatud muudatusettepanekud heaks kiideti, kuid teatud punktides oleksin soovinud siiski veidi selgesõnalisem olla. Palume lõikes 34 komisjonil hinnata energiainfrastruktuuri projektide keskkonnamõju, kuid unustasime mainida, et komisjon ei ole täitnud oma kohust teostada projekti Nord Stream objektiivne erapooletu keskkonnamõju hindamine. Kutsume üles kõiki Läänemere maid Espoo konventsiooniga liituma, kuid minu arvates oleks mõistlik veel eraldi ka Venemaad kutsuda. Nõnda saaks meie eesmärk täidetud.

 
  
MPphoto
 

  Erminia Mazzoni (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma toetasin seda resolutsiooni. Usun, et Läänemere riikide esitatud algatus on väga tähtis ning neile riikidele tuleb au anda selle eest, et nad meie süsteemi lõpuks makropiirkondade mõistega täiendasid.

Arvan, et seda algatust tuleb tervitada nii poliitilisel kui ka strateegilisel tasandil, kuna selle abil lisatakse piirkonna tegevusstrateegiasse mitmeid tähtsaid aspekte. Eelkõige pean aga siinkohal tähtsaks seda, et see algatus aitab meil ette kujutada ka teiste makropiirkondade loomist, mille puhul oleks meil võimalik kasutada praegusest pilootprojektist saadavaid kogemusi, et ühtekuuluvuspoliitikale veelgi tuult purjedesse puhuda.

Algatusega soovitaksin komisjonil suuremat tähelepanu pöörata rahaliste vahendite eraldamisele, kuna nõustun täielikult uute ressursside, täiendavate ressursside kasutamise osas kõigil tasanditel väljendatud selge eitava vastusega. Ometigi olen veendunud, et kui nendele suurprojektidele – makropiirkondade projektidele – ressursse ei eraldata, siis need projektid ei käivitu, mistõttu on nendele ressursside eraldamise regulatsioon eriti tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Hääletasin selle dokumendi poolt ning mul on väga hea meel, et see vastu võeti. Selles dokumendis arutatakse Läänemere piirkonna strateegiat ning selle põhieesmärki, milleks on liikmesriikide piirkondliku mõjuga poliitiliste tegevuste kooskõlastamise edendamine. See toetub neljale põhipoliitikale, millest üks on ökoloogiliselt säästliku keskkonna kaitsmine. Seetõttu on mul väga hea meel, et dokumendis on arvesse võetud ka minu parandusettepanekuid Läänemere piirkonna energiainfrastruktuuri projektide kavandamise ja rakendamise kohta, kuna need võivad Läänemere ökosüsteeme mõjutada. Lisaks peame tagama sobivad merenduspõhimõtted ja vähendama põllumajanduse mõju Läänemerele – ühtlasi nõustun ma täielikult Euroopa Parlamendi arvamusega, et selle strateegia põhipunkt on koostöö tugevdamine kolmandate riikidega. Eriti tähtis on see just keskkonnaküsimustes. Seetõttu loodan ma, et enne 2011. aastal toimuvat strateegia rakendamise hindamist oleme jõudnud strateegiaga veel suuri edusamme teha ning suutnud uue standardi luua.

 
  
MPphoto
 
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Viitan oma sõnavõtus Läänemere piirkonna strateegiale. Läänemere piirkond pakub suurepäraseid arendusvõimalusi ning see strateegia on Euroopa Liidult juba mõningal määral rahalist toetust saanud. Ometigi vajame väikest töörühma, mille ülesandeks oleks Läänemere piirkonna strateegia rakendamine. Vajame ka spetsiaalseid kooskõlastatud programme koostööks eraettevõtetega, uuendustegevuseks ning teadustegevuse arendamiseks. Läänemere piirkonna strateegia tegevuskava tagab ühtse patendisüsteemi, individuaalsete väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöövõrgustiku ning Läänemere piirkonna teadus- ja innovatsioonifondi loomise. Läänemere piirkonna tulevane majanduskasv sõltub, nagu ka igal pool mujal, otseselt innovatsioonipoliitika edust. Projekti Rail Baltic rakendamist on liiga kaua edasi lükatud – see tuleb esimesel võimalusel ära teha. Läänemere piirkonna strateegia raportis tuuakse välja vajadus suurendada Läänemere piirkonna konkurentsivõimet, kuid selle punkti eeltingimuseks on uuendustegevuse ja infrastruktuuriprojektide arendamine, mille tõttu toetasin ka mina seda raportit.

 
  
  

Raport: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (A7-0206/2010)

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Regionaalpoliitika raporti kohaselt tagatakse ühtekuuluvuspoliitika teises eesmärgis abi andmine Euroopa piirkondadele, kus on probleem töötuse, kuritegevuse ning rahvaarvu kiire vähenemisega. Finantsraamistikus eraldatakse selleks eesmärgiks 54,7 miljonit eurot, kuid Euroopa Liidu liikmesriikide vahel esineb endiselt suurt majanduslikku ebavõrdsust ning majanduskriisi tõttu on kannatada saanud just eelkõige vaeseimad piirkonnad. Nende riikide aitamine peab olema Euroopa Liidu regionaalpoliitika tähtsaim eesmärk. Esimene samm, mille Euroopa Liit peab astuma ja ilma milleta säästlik areng võimalik ei ole, on ausa konkurentsi ja majandusliku võrdsuse tagamine. Regionaalpoliitika vahendusel tuleb jätkuvalt toetada neid Euroopa piirkondi, mille SKP jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Tuleks toetada seisukohta, mille kohaselt tuleb paindliku rahastamise arendamist jätkata. Olen täielikult selle poolt, et peaksime pakkuma sellist rahalist ning praktilist tuge uuendustegevusega tegelevatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kindlasti tuleb toetada ka vastavaid tehnoloogiaid ning ettevõtteid. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Daniel Hannan, palun rääkige meile veelgi rohkem Kreeka klassikute kohta!

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). (ES) Austatud juhataja! Annan endast kindlasti parima ning mul on väga hea meel teid presidenditoolis näha.

– Austatud juhataja! Millised on Euroopa rikkaimad riigid – või pigem – millistes riikides elavad Euroopa rikkaimad kodanikud? Uurisin paar päeva tagasi OECDi andmeid ning 2008. aastal, mis on ühtlasi viimane aasta, mille kohta meil andmeid on, olid kõige rikkamad riigid Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed – hoolimata kõigest, mida nad on pidanud läbi elama! Olenemata panganduskriisist, mis mõjutas ebaloomulikult ka Šveitsi ja Islandit, on EMP riikide sissetulek ühe inimese kohta ülejäänud Euroopa Liidu riikidega võrreldes 214%. EFTA riikide kodanikud on ELi liikmesriikide kodanikest kaks korda rikkamad!

Miks see nii on? Pakun välja, et see võib olla seotud nende ja Euroopa Liidu riikide vahel sõlmitud lepinguga, mille kohaselt naudivad nad vabaturuga kaasnevat nelja vabadust – kaupade ja teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist –, kuid jäävad seejuures välja ühisest kalanduspoliitikast ning ühisest põllumajanduspoliitikast. Lisaks kontrollivad nad ise oma piire ning otsustavad nende ületamise tingimused, lahendavad ise kõik inimõiguste küsimused, kontrollivad oma energiavarusid ning võivad kolmandatele riikidele müüa ning neilt osta, ilma et neile kohalduks seejuures ühine välistariif.

Kas meie riik, Ühendkuningriik, ei võiks hakkama saada millegi sama heaga kui seitse miljonit šveitslast ja neli miljonit norralast? Meid on 60 miljonit ja oleme kaubandusega tegelev ettevõtlik rahvas, kelle koloniseerimisjõud on puudutanud igat maailmajagu. Kindlasti saaksime ju oma asju enda huvides vähemalt sama hästi ajada?

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Mil iganes me ka majandus- ning finantskriisist ei räägiks, on väga tähtis, et vaataksime seejuures tagasi ning näeksime kriisi antud õppetunde. Kas oleme selgeks saanud õppetunni, et just sobimatud õigusnormid põhjustasid olukorra, kus Ameerika Ühendriikide pangad olid sunnitud mittemaksuvõimelistele klientidele laenu andma, tekitades seega situatsiooni, mis lõppes kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude tekitatud vältimatu kriisiga, kui selgus, et iga kümnes laenusaaja oli maksuvõimetu klient, kes ei suutnud laene tagasi maksta? Selle mõjusid tundsime kõik üle kogu maailma. Kas oleme selgeks saanud õppetunni, mis puudutab valitsusi, kelle juhtimisel prinditi raha nii, justkui ei oleks sellel mingit väärtust, kuid unustanud seejuures finantskriisi ainsana ennustanud Austria majandusteadlase Ludwig von Misese sõnades peituva tarkuse? Ta ütles, et rahal on väärtus ja kui raha odavaks muuta, teevad ettevõtted ja üksikisikud nn väärinvesteeringuid, mis panevad aluse krediidimulli tekkele – lõpuks saab turg olukorrast teadlikuks ning kogu üritus kukub kokku. Meiega just nii juhtuski, täpselt nii see finantskriis algas – peame olema kindlad, et need õppetunnid on meil nüüd selged.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Antonio Cancian (A7-0174/2010)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Toetan täielikult Antonio Canciani raportit bussisõitjate õiguste kohta. Hoolimata ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisest diskrimineeritakse puuetega inimesi endiselt transpordile juurdepääsul.

Võrdne juurdepääs transpordile on iseseisva elu üks põhilisi eeltingimusi. Pidades silmas seda, et enamik reise võetakse ette kohalikul tasandil, on juurdepääs bussitranspordile ülimalt tähtis puuetega (sh pimedate ja nägemispuuetega) inimeste jaoks.

Olen tehtud muudatuste ja täiendustega täielikult nõus, sest need suurendavad füüsilise puudega inimeste õigusi eriti just selles, mis puudutab õigust transpordile, õigust abile ning õigust saada teavet kasutataval kujul (sh rahvusvahelises pimedate kirjas ja suures kirjas).

Tervitan eriti nõuet, mille kohaselt peavad bussijuhid ja lõpp-peatustes töötavad isikud saama füüsiliste puuete alast koolitust.

Nende õiguste tagamine teeb meie pimedate ning nägemispuudega kaaskodanike elu palju kergemaks.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Antonio Canciani raporti hääletuse tulemus näitab, et vastupidiselt nõukogule on Euroopa Parlamendil selged prioriteedid eriti just selles punktis, mis puudutab Euroopas bussiga reisivate kodanike õiguste tagamist. Meie tugev seisukoht võimaldab reisijate õigusi paremini kaitsta ning selle raames pööratakse erilist tähelepanu füüsilise puude või piiratud liikumisvõimega inimeste õigustele. Ettepaneku sisuks on tühistada artikkel 11, mille kohaselt on vedajal õigus keelduda puudega isikult broneeringu vastuvõtmisest, ning lisaks soovime ettevõtetele panna kohustuse tagada puudega inimestele tasuta abi bussi sisenemisel ning reisi ajal, nagu seda õhutranspordi puhul pakutakse. Sel moel on füüsilise puudega inimestel võimalik Euroopas iseseisvalt reisida ning nõnda paraneb nende elukvaliteet. Parlamendi võetud tugev seisukoht võimaldab meil esitada väljakutse liikmesriikidele, kellel ei ole nüüd minu arvates võimalik nõukogu teise lugemise käigus meie ettepanekut nõrgendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Toetasin muudatusettepanekut 15, kuna pooldan kodumaistele, piirkondlikele, linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja maakonnaliinidega seonduvatele bussiteenustele piiratud aja jooksul tehtavat erandit.

Tunnen siin muret seetõttu, et mõned VKEdele esitatavad nõuded ning kulud võivad just väikeettevõtjatele nii suureks osutuda, et tagajärjeks on lausa äritegevuse lõpetamine. Olen kindel, et mõnedel juhtudel tõmbuvad nad teatud liinidelt ja turgudelt tagasi, mis jätab kliendid ilma juurdepääsust ühistranspordile. Kõige enam teeb mulle muret maapiirkondade transport. Linna- ja regionaaltranspordiga tõenäoliselt probleeme ei teki, kuid maapiirkondade transpordi osas esineb küllaltki reaalne oht – kui see õigusakt vastu võetakse –, et leiame end olukorrast, kus maapiirkondade transporditeenuse osutajad vastavatel liinidel enam ei tegutse.

Räägime siin parlamendis alati VKEde ülekoormamisest ja kuludest ning muust sellisest. Arvan, et praegust majandusseisu arvesse võttes oleks mõistlikuks kompromissiks see, kui teeksime neile siinkohal kindlaks ajaperioodiks erandi.

 
  
  

Raport: Dirk Sterckx (A7-0064/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin raporti poolt, kus arutati ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi, sest usun, et piirideta meretranspordiruumi loomine muudaks rannikulaevanduse tõhusamaks. Kaupade meretransport on tõepoolest allutatud väga keerukatele haldusmenetlustele.

Lisaks sellele puuduvad sektoris ka ühtlustatud õigusnormid, kuna liikmesriigid rakendasid 2002. aasta direktiivi üsna erinevalt. Seega vajame kindlasti täpset ja üksikasjalikku direktiivi, mis vähendaks eri tõlgenduste võimalust nii palju kui võimalik.

Selle uue seaduse põhieesmärk on lihtsustada haldusmenetlusi, unustamata seejuures ka moodsat infotehnoloogiat. Loodan siinkohal kõrgetasemelist koostööd mitmete asjassepuutuvate pädevate organite vahel.

 
  
  

Raport: Mathieu Grosch (A7-0189/2010)

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Transpordisektor on üks neid valdkondi, mis ühendab endas mitmeid Euroopa Liidule üliolulisi ja esmatähtsaid küsimusi, alustades siseturu konkurentsivõimest ja lõpetades meie kodanike tervisega, alustades linnaliiklusest ja lõpetades teeohutusega ning alustades eri transpordiliikide rajamise ja edendamise eest vastutavatest agentuuridest ja lõpetades CO2 heitkoguste vähendamisega.

Väidan seetõttu, et just Euroopa Liidu kohuseks on luua transpordistrateegia, mis tagab tõhususe ja säästlikkuse, ning finantsraamistik, mis võimaldab eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda. Toetan seetõttu täielikult Mathien Groschi raportit ning soovin teda ühtlasi õnnitleda suurepäraselt tehtud töö eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! On väga tähtis, et üritaksime transpordile luua säästlikku tulevikku ning seeläbi kindlustada, et tulevikus on heitkogused väiksemad hoolimata sellest, et praegust üldolukorda vaadates on liiklus üsna väike faktor, põhjustades alla 10% kõigist heitkogustest. Üldises plaanis on aga siiski tähtis, et kui pingutame säästliku tuleviku nimel, leiab see aset kõigis sektorites.

Minu arvates on väga tähtis tagada, et samad eeskirjad saaksid kehtida kogu Euroopa Liidu piires. Hetkel on veel mõned probleemid: nagu teame, kehtivad eri piirkondades eri laevandust reguleerivad õigusnormid, mistõttu peame tagama, et eeskirjad kohaldataks pärast formuleerimist ning transpordisektori säästliku arengu kavandamist terve Euroopa Liidu raames. On väga tähtis, et saaksime investeerida teadustegevusse, tehnoloogiasse ning uuendustegevusse, sest nõnda saame avastada õiged transpordiviisid ning lisaks vähendada tulevikus ka sõidukite heitkoguseid.

 
  
  

Raport: Carlos José Iturgaiz Angulo (A7-0186/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni lepingu jõustumine kinnitas veelgi, et petitsioonide esitamise õigus on Euroopa kodanikustaatuse üks nurgakive. See esindab ilma igasuguse kahtluseta vahendit, mis annab kodanikele võimaluse juhtida parlamendi tähelepanu kõigile nende muredele ja mõjudele, mida Euroopa Liidu eri poliitikad ja õigusaktid nende igapäevaellu ellu toovad.

Taas kord näitab statistika ka sel aastal tõusvat vajadust abi järele sellistes valdkondades nagu keskkond, põhiõigused, õigus, ühtne turg ja Euroopa poliitikate arendamine. Nagu ka eelmiste aastate raportites välja toodud, ei saa me teha muud, kui loota, et kodanikele Euroopa tasemel kättesaadavaks tehtud teavitusmehhanismidega seonduv asutuse tasemel suhtlus paraneb – olukorda võiks parandada universaalteenistuste loomine, kus abivajajatele pakutakse vajalikke suuniseid, mille abil neil oleks võimalik oma õiguste võimalike rikkumiste korral lahendusi leida.

Nõustume raportööriga, kelle sõnul võiks välja arendada interaktiivsema veebilehe, mis võimaldaks kodanikel saada vajaliku teabe enne, kui nad abi saamiseks ühe või teise asutuse poole edasi pöörduvad või kui nad üht või teist mehhanismi kasutada otsustavad.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, austatud juhataja! 2009. aastal laekus Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile 1924 petitsiooni, kuid vaid 46% neist tunnistati komisjonile edasisaatmiskõlblikeks. See kinnitab asjaolu, et kodanikud ei ole piisavalt teadlikud, kuidas Euroopa Parlamendiga Interneti teel ühendust võtta. Sooviksin veel lisada, et täiustada tuleks ka komisjoni enda veebilehte, sest enamik eurooplastest ei ole SOLVITist, veebipõhisest probleemide lahendamise võrgustikust, mitte midagi kuulnud. Ühtlasi sooviksin kindlasti rõhutada seda, kui vajalik on leida teabeedastusviise, mis on mõeldud neile kodanikele, kellel puudub hetkel juurdepääs Internetile. Tahaksin lisada, et petitsioonikomisjon on kõige vahetum ja kiirem viis, kuidas Euroopa Parlamendi kui tervikuga ühendust võtta, ning selle komisjoni töö peab minu arvates muutuma palju vastutusrikkamaks ja ennetavamaks. Sel põhjusel olen raporti poolt. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Petitsioonikomitee on Euroopa Liidu üks suurimaid läbimurdeid. Olen koos teiste parlamendiliikmetega näinud, kuidas see komisjon on pakkunud tuge ja tröösti inimestele, kes on oma kodumaal tunda saanud vaid pettumust ja jäist bürokraatiat. Siiski saab selle mehhanismi tõhustamiseks nii mõndagi ette võtta: esiteks peame kodanikke rohkem teavitama, teiseks tuleb seda protsessi kiirendada ja kolmandaks tuleb liikmesriikidele panna kohustus vastata päringutele kiiremini, kui nad seda praegu teevad. Vastuse viibimine tekitab vaid meelepaha ega vii rahuldava lahenduseni.

Ometigi on see suurepärane mehhanism ning ma õnnitlen siinkohal komisjoni ja kõiki teisi, kes on abivajavatele inimestele tröösti pakkunud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Seán Kelly, palun ärge unustage end järgmine kord nimekirja lisamast, enne kui me hääletusi selgitama hakkame, sest praegusel hetkel ei olnud teid nimekirjas ja seetõttu ma teid ka ei kutsunud!

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Kelly (PPE).Mea culpa. Katsun meeles pidada.

 
  
  

Raport: Emilie Turunen (A7-0197/2010)

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskriis on eriti tugevalt mõjutanud Euroopa noori, võttes neilt tööväljavaated ning paisates nad ebakindluse võrku. 20% alla 25-aastastest noortest on töötud – kokku teeb see 5,5 miljonit ebakindla tulevikuga inimest.

Õnneks ennustavad majanduslikud ja demograafilised uuringud järgmise kümne aasta jooksul Euroopas 80 miljoni uue töökoha loomist, millest enamik eeldab kõrgetasemelist tööprofiili. Seega on tegelik väljakutse tulevaste põlvkondade toetamine, mis on ühtlasi ka ainus kindel investeering Euroopa Liidu olevikku ja tulevikku. Aitab väljaõppeperioodidest ja internatuuridest, mis meenutavad pigem ekspluateerimist kui koolitust. Loodan seetõttu, et nüüdsest alates, osaliselt ka täna vastu võetud dokumendi tõttu, on kõik tööhõivet parandavad algatused keskendatud – aitab kuidest ja agadest – noortele ning nende vajadustele.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Noorte inimeste tööturule juurdepääsu soodustamine ja edendamine on väga tähtis ning väga tähtis on ka see, et Emilie Turunen esitas selleteemalise raporti ja et parlament selle vastu võttis. Ainult sellest aga ei piisa. Vajame tugevat muutust suhtumises ja seda mitte ainult parlamendi vaid ka liikmesriikide tasandil, kuna on näha, et noorte töötusel on lastud ilmselgelt liiga kõrgele tõusta. Noorte töötus on Euroopa Liidus lausa ligikaudu 20% ja selline olukord ei tohi enam kauem kesta. Teisisõnu vajame praktilisi meetmeid nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil, mitte paljusid eri resolutsioone ja kõnesid. Rääkimise aeg on möödas, aeg on tegudele asuda!

Tööturg ei toimi hetkel nii nagu peaks ning mingil põhjusel puudub noortel sellele juurdepääs või vajalik kogemus. Praegust olukorda arvestades on väga tähtis, et määraksime selged rajad, sellised võimalused, mis aitavad noorte tööhõivevõimalusi suurendada, pannes seejuures ühtlasi säästvama aluse ka lootusele ja tulevikule. Loodan, et seda raportit ei jäeta lihtsalt kõrvale, vaid et selle sisu leiab ka liikmesriikides rakendamist – nõnda on meil võimalik noorte olukorda kergendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Noorte tööhõive on tänapäeval eriti terav probleem. 20% minuealistest Euroopa Liidu kodanikest on töötud. Hääletasin selle Euroopa Parlamendi seisukoha poolt, sest usun, et saadame sellega noorte tööhõive olukorda puudutava väga olulise poliitilise sõnumi nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriikidele. Nõustun täielikult raportis esitatud mõtetega, et peame edendama ja arendama selliseid programme nagu „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning et on ülimalt tähtis rõhutada informaalse õppimise tähtsust noorte elus ning kutseõppe puhul. Seejuures ei saa me unustada Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eesmärke. Jätkuvalt ennustatakse, et majanduse taastumise aluseks saab uuendustegevus, rohelised tehnoloogiad ning noorte kaasamine tööturule – see kõik on väga tähtis. Sooviksin jagada Leedu kogemust, kus tööandjatele tehakse maksusoodustusi, kui nad võtavad tööle esimest korda tööturule tulnud noori. Loodan, et liikmesriigid asuvad nüüd selliste tulemuste saavutamiseks tihedat koostööd tegema.

 
  
  

Raport: Pascale Gruny (A7-0193/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõige paindlikumat tüüpi töödega kaasnevad tihti ebatüüpilised lepingud, mis ei taga töötajate sotsiaalset kaitstust. Võitlus tööalase ebakindluse uute vormide vastu peab algama parlamendist, mis peab suutma tagada kõigile töötajatele suurema turvalisuse ja paindlikkuse.

Austatud juhataja, selle resolutsiooni vastuvõtmine paneb aluse tööhõivealase turvalisuse uuele tasemele. Euroopa majanduse veelgi kiiremaks taastumiseks peame keskenduma häid arenguvõimalusi pakkuvate töökohtade leidmise võimaluste suurendamisele. Loodan seetõttu, et liikmesriigid investeerivad tulevikus rohkem üha enam spetsialiseeruvatesse ning kõrgetasemelistesse tööalastesse lähenemisviisidesse.

Ütleme „jaa” teadmistepõhisele Euroopale ning tööle ja seega „ei” tööalase ning sotsiaalse ebakindluse Euroopale.

 
  
  

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0203/010)

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletus tänase José Manuel Fernandese raporti üle, kus ma olin fraktsiooni S&D nimel variraportööri rollis, on selge märk parlamendilt, kes kutsub Euroopa Komisjoni üles looma konkreetset biojäätmete käitlust käsitlevat direktiivi, keskendudes seejuures eriti kohustusliku jäätmete liigiti kogumise süsteemi kehtestamisele.

Biojäätmetest – kui neid on hästi käideldud – võib saada Euroopa Liidu tooraine, millest toota taastuvenergia alla kuuluvat biogaasi, mida saab muundada biometaaniks või kasutada baaskoormuselektri tootmiseks. Mind tegi murelikuks ühe Euroopa Komisjoni hiljutine teatis, milles oldi konkreetse õigusakti vastu võtmise kohta tehtava ettepaneku osas üsna skeptilised. Seetõttu koostasime koostöös teiste parlamendiliikmetega olukorda kirjeldava kirja, mille saatsime volinik Potočnikule. Loodan, et komisjon võtab meie kirja arvesse ning esitab meile varsti vastava ettepaneku.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Biojäätmed, nagu ka üldjäätmed, kujutavad endast kõigile Euroopa Liidu kodanikele tähtsat ja elulist küsimust. Olukord on ELi liikmesriikide lõikes vägagi erinev. Mõnedes liikmesriikides ladestatakse prügilatesse 10% biojäätmeid, teistes on see osakaal aga kahjuks kuni 90%. Seetõttu on meie ülesanded järgmised: esiteks peame soodustama jäätmeteket vältivaid ning vähendavaid käitumisharjumusi ning teiseks peab ELi ühiskonnast saama jäätmekäitlusühiskond – viimane punkt on eriti tugevalt seotud just praegu valitseva olukorraga. Komposti osas, eriti biojäätmeid sisaldava komposti puhul, peame kaaluma ja hindama madala kvaliteediga komposti kasutusvõimalusi, et inimesi või keskkonda mitte kahjustada. Kui oleme Euroopa Liidu tasandil madala kvaliteediga komposti kasutusvõimalused määratlenud ning kindlaks teinud, millal on komposti puhul tegu toote ja millal jäätmetega, on liikmesriikidel seejärel lihtsam komposti kasutamisega seonduvaid probleeme lahendada. Vajame seetõttu hetkel Euroopa Liidu tasandil pädevat õiguslikku reguleerimist.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Tänan, et andsite mulle võimaluse selgitada, miks ma biojäätmete käitluse rohelise raamatu „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus” poolt hääletasin! See moodustab üldise raamistiku ja ma olen selle eesmärkidega nõus. Siiski soovin viidata sellele, et komisjon oleks pidanud enne õigusaktide eelnõude projekti koostamist lisama sellele ajakohastatud globaalse plaani, milles oleks arvesse võetud meie kohustusi seoses toiduainetega kindlustatuse ning optimaalsete struktuuridega nii ELis kui ka arengumaades, kus nälgib hetkel miljoneid inimesi. Lisaks peaks komisjon teostama põhjalikumaid uuringuid, milles käsitletakse üldiseid keskkonnamõjusid, mis kaasnevad biomassi töötlemisel alternatiivse energiaallikana. Kuna olen arst, pean väga tähtsaks liikmesriikide järelevalvet ohtlike mürgiste ja bioloogiliste jäätmete ohutu ladestamise osas.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: George Sabin Cutaş (A7-0201/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Pariisi konventsioonis reguleeritakse rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda. Raportöör, keda toetasin, palus liikmesriikidel, kes on selle konventsiooniga küll liitunud, kuid ei ole selle nõudeid veel täitnud, vastavad nõuded esimesel võimalusel täita. Pean seda küsimust väga tähtsaks. Pariisi konventsioonile saavad alla kirjutada vaid liikmesriigid, mitte Euroopa Liit. Seetõttu on ülimalt oluline, et selle konventsiooni allkirjastaks võimalikult palju riike, kuna see võimaldab uutel allakirjutanud riikidel uuendustegevuse levikule kaasa aidata, nagu teised riigid seda enne neid on teinud, ning Euroopa rahvast harida.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Pooldan tugevalt tehnilist meedet, millega hõlbustatakse rahvusvaheliste näituste korraldamist. Vaid tõhus ja eelkõige funktsioneeriv teadmistebaas, mille raames esitletakse tipptaset ja uuendustegevust kogu maailmale, võimaldab Pariisi konventsioonis sätestatud näituste eesmärki ka reaalselt saavutada – teisisõnu ei oleks tegu vaid poliitilise propagandaga, vaid seejuures edendaksime ka teaduslikul alusel põhinevat majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle soovituse poolt ja olen sellega kogu südamest nõus. Siiski sooviksin teie tähelepanu siinkohal sisult korraks kõrvale juhtida ning keskenduda hoopis kodukorra artiklist 81 lähtunud ning algselt ühtse Euroopa akti kaudu ühenduse õigustikku lisatud nõusolekumenetlusele, sest arvan, et see soovitus on hea näide sujuvast koostööst, mis nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel valitsema peaks. Nõukogu esitas algdokumendi selle aasta 5. veebruaril, viis kuud tagasi, ning nõusolekumenetlus on Euroopa Parlamendis juba lõpetatud. Tean, et tulevikus ei jaga me mitte kõigis küsimustes nii laialdast üksmeelt. Sellest hoolimata on see hea näide.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kui rahvusvahelise kaubanduse komisjonil paluti avaldada arvamust kodukorra artiklite 81 ja 90 ühistingimuste suhtes liikmesriikide osalemise lubamise kohta Pariisis allakirjutatud rahvusvaheliste näituste konventsioonil, oli komisjon ülekaalukalt eespool mainitud loa poolt ning lõpphääletusel jäi erapooletuks vaid kaks liiget.

Loa lihtsuse ja üldise konsensuse tõttu ei vaja luba muutmist, kuna see aitab kaasa liikmesriikide vahel eksisteeriva võrdsuse säilitamisele. Teiseks sooviksin teada, kas see küsimus on parlamendi tähelepanu vääriline ning piisavalt tähtis, et seda täiskogu istungil hääletusele panna?

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) ELi menetluskorda puudutava suurema ühtsuse ning inimtegevuse eri valdkondades saavutatud edu tutvustamise ja rahvast hariva kultuuritegevuse huvides toetan nõukogu algatust, millega võimaldada liikmesriikidel, mis senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust. On ülimalt tähtis, et oleksid sätestatud pädevad tollieeskirjad, millega lubatakse esemeid ajutiselt ning tollivabalt importida ja reeksportida rahvusvahelistele näitustele, mis kestavad kolmest nädalast kuni kolme kuuni.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Rahvusvahelised näitused on suurepärane võimalus riikidele, kes soovivad oma kultuuri, majandust ja traditsioonilisi tooteid teistest riikidest pärit inimestega jagada. Sellistel näitustel esitletud toodetele kohalduvad erilised tollieeskirjad, mis on reguleeritud Pariisi konventsioonis. Hetkel on selle konventsiooniga liitunud 24 liikmesriiki. Nõukogu otsuse eesmärk on võimaldada liikmesriikidel, kes senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. (HU) Selgitus hääletuse kohta: kuna Euroopa Liit ei saa ise Pariisi konventsiooniga ühineda, sest see õigus on vaid suveräänsetel riikidel, olen ma veendunud, et on ülimalt tähtis, et liikmesriigid neile Lissaboni lepinguga antud õigust kindlasti kasutaksid. Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid sel moel rahvusvaheliste näituste korraldamist toetaksid, kuna sellised üritused pakuvad Euroopa kodanikele juurdepääsu uuenduslikule teadustegevusele. Olen täiesti nõus, et üritusi korraldavad riigid peavad võimaldama osalejatel kaupu ajutiselt importida. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Pariisi konventsioonis reguleeritakse selle vastutusalasse kuuluvate rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda. Selles reguleeritakse täpselt ka individuaalsete riikide tollieeskirju rahvusvahelistel näitustel osalejate kaupade impordi kohta. Seetõttu on riigid kohustatud kaupade importi lubama. Näitusel osalejate jaoks tähendab see tunduvalt lihtsamaid osalemiseeskirju. Hääletasin raporti poolt, kuna kultuurilisest vaatepunktist on vaja näitusel esitlemiseks mõeldud kaupade impordieeskirju kindlasti lihtsustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Pariisi rahvusvaheliste näituste konventsiooni ülesanne on reguleerida näituste sagedust ja kvaliteeti. Konventsioon kohaldub kõigile näitustele, mis kestavad vähemalt kolm nädalat, kuid mitte kauem kui kolm kuud, ja mis ei ole oma olemuselt kaubanduslikku laadi.

Võttes arvesse, et konventsiooniga reguleeritakse mõnda Euroopa Liidu tollialaste õigusaktide vastutusalasse jäävat aspekti, peavad Pariisi konventsiooniga liituda soovivad liikmesriigid esmalt liidu luba taotlema. Euroopa Liit ei saa ise Pariisi konventsiooniga ühineda, kuna see õigus on vaid suveräänsetel riikidel. Toetan siiski nõukogu otsust võimaldada liikmesriikidel, mis senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Pariisi rahvusvaheliste näituste konventsiooni ülesanne on reguleerida oma vastutusalasse kuuluvate rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda.

Võttes arvesse, et Pariisi konventsioonis reguleeritakse Euroopa Liidu tollialaste õigusaktide reguleerimisalasse jäävaid valdkondi ja kuna Euroopa Liit ise ei saa Pariisi konventsiooniga ühineda, sest seda saavad teha üksnes suveräänsed riigid, on kõnealuse konventsiooniga ühineda soovival riigil selleks vaja liidu luba.

Hääletasin selle raporti poolt, et ka kolm Pariisi konventsiooniga veel mitteliitunud liikmesriiki saaksid sellega liituda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Pariisi rahvusvaheliste näituste konventsiooni ülesanne on reguleerida oma vastutusalasse kuuluvate rahvusvaheliste näituste sagedust, kvaliteeti ja korda. Pariisi konventsiooni kohaselt on rahvusvaheliste näituste peamine eesmärk tutvustada inimtegevuse eri valdkondades saavutatud edu ja harida rahvast. Kuna see konventsioon reguleerib Euroopa Liidu tollialaste õigusaktide reguleerimisalasse jäävaid valdkondi, on selle konventsiooniga ühineda soovival riigil selleks vaja liidu luba. Euroopa Liit ei saa ise Pariisi konventsiooniga ühineda, kuna see õigus on vaid suveräänsetel riikidel. Senini on Pariisi konventsiooniga ühinenud 24 liikmesriiki. Ühinenud ei ole Läti, Luksemburg ja Iirimaa, kuid Läti on avaldanud soovi konventsiooniga ühineda

Nõukogu otsuse eesmärk on võimaldada liikmesriikidel, mis senini ei ole Pariisi konventsiooniga ühinenud, seda teha, võttes arvesse Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud ainupädevust. Fraktsioon Verts/ALE toetab raportööri seisukohta, mille kohaselt Euroopa Parlament peaks andma nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega liikmesriikidel lubatakse ühineda Pariisi konventsiooniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasime raporti projekti poolt, kuna selle eesmärgiks on inimtegevuse eri valdkondades saavutatud edu tutvustamise hõlbustamine ja rahva harimise edendamine. Itaalia on sellest ettepanekust eriti huvitatud Milanos toimuva maailmanäituse EXPO 2015 tõttu.

 
  
  

Raport: Jo Leinen (A7-0191/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit on allkirjastanud Barcelona konventsiooni, mille eesmärgiks on kaitsta Vahemerd reostuse eest ja edendada rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

Protokoll sisaldab sätteid, mis puudutavad Vahemere rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendustegevust. Protokolli mehhanismid aitavad kaasa rannikualade integreeritud majandamist puudutavate tegevuste kooskõlastamise edendamisele riigi ametiasutuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel.

Hääletasin selle raporti poolt, sest see hõlmab eesmärke ja põhimõtteid, mis toetavad rannikualade nõuetekohast majandamist ning edendavad järelevalvemehhanismide abil loodusvarade säästlikku kasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll. Barcelona konventsioonis peegeldub kõigi Vahemere rannikuala jagavate riikide ühine mure selle piirkonna loodusvarade integreeritud ja säästliku majandamise üle.

Siiski ei tohiks EL jääda vaid osalise rolli. EL peaks täitma ennetavat rolli, et tagada protokollis sätestatud eesmärkide täitmine (nt loodusvarade säästev kasutamine ja rannikualade ökosüsteemide kaitse) ning rannikualadel toimuvat majandustegevust reguleerivate õigusaktide tõhus järgimine. ELi roll võiks lausa laieneda kuni nende piirkondade integreeritud majandamisel kasutatavate seadmete nõuetekohase kasutamise järelevalveni, võttes seejuures arvesse nende alade ökoloogilist ja maastikualast tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Tervitan Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli vastuvõtmist, kuna see sisaldab nende piirkondade kaitse parandamise peamisi põhimõtteid, sh loodusvarade säästvat kasutamist, rannikualade ökosüsteemide säilitamist ning erisätteid, mis puudutavad rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendustegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli eesmärgiks on anda vastassuund kahe viimase kümnendi suundumustele, mille käigus on Vahemeres mõõdetud keskkonnanäitajad pidevalt halvenenud, mille on hukka mõistnud mitmed keskkonnakaitsjad ning kultuuriinimesed, nagu Hispaania kirjanik Arturo Pérez-Reverte. Kalavarude liigkasutus, tõusvad temperatuurid, reostus, kohaliku loomastiku ja taimestiku kadumine ning võõrliikide hulga suurenemine vajab viivitamatult võimalikult paljude Vahemere rannikuriikide integreeritud ja kooskõlastatud sekkumist. Euroopa Liidul on selles ühisettevõtmises täita eriti tähtis roll.

Peame kindlustama olukorra, kus Vahemeri, lääne tsivilisatsiooni häll, säilitaks oma tasakaalu mitte ainult ökoloogilises ja maastikualases mõttes, vaid ka majanduslikul tasandil – see peab olema kõlblikus seisus, et seda saaks pärandada tulevastele põlvkondadele, kes näeksid seda kui märki minevikust, oskaksid sellest rõõmu tunda ning teaksid, kuidas selle eest ka tulevikus hoolt kanda.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Barcelona konventsiooni osalised on nii Euroopa Liit kui ka kõik Vahemere rannikul asuvad ELi liikmesriigid. Konventsiooni artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad konventsiooniosalised edendama rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist. Protokoll sisaldab rannikualade integreeritud majandamise eesmärke ja üldpõhimõtteid, kaasa arvatud loodusvarade säästev kasutamine ja rannikualade ökosüsteemide kaitse. See sisaldab ka erisätteid, mis puudutavad rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendustegevust ning rannikualade integreeritud majandamise vahendeid (nagu keskkonnamõju hindamine, riiklikud rannikualade strateegiad ja järelevalvemehhanismid).

Euroopa Liit on selle protokolli juba heaks kiitnud. Eelnimetatud ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus teeb komisjon nüüd ettepaneku, et nõukogu jätkaks protokolli sõlmimist Euroopa Liidu nimel. Enne protokolli sõlmimise kohta otsuse vastuvõtmist peab nõukogu saama Euroopa Parlamendilt nõusoleku.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll sümboliseerib Euroopa Liidu suurt pingutust, millega edendada rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist. Rannikualadel toimuv majandustegevus, kaasa arvatud ehitus, turism, kalapüük, vesiviljelus ja merendustegevus, tuleb uuesti läbi mõelda, uuesti hinnata ning seda tuleb põhjalikumalt uurida, et mitte ohtu seada piirkonna jätkusuutlikkust, mis on tulevastele põlvkondadele ülimalt tähtis. Arvan, et kui soovime selle algatuse tulemusi juba lähiajal näha, peab selleks valitsema Vahemere rannikuriikide täielik omavaheline koostöö.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) EL on juba praegu kaasa aidanud paljudele keskkonnakaitset ning loomade heaolu edendavatele vahenditele. Enamasti jääb puudulikuks rakendamis- ja järelevalvetegevus (nt kalastuskvoodid). Ökosüsteemide kaitsmine tulevaste põlvkondade huve arvestades peab olema ELi peamine eesmärk isegi siis, kui vesiviljelus suudab õigete tingimuste juures keskkonnale kasu tuua. Põhieesmärgiks on säilitada õrn tasakaal ühest küljest keskkonnakaitse ja loomade heaolu ning teisest küljest majandustegevuse vahel. Selle raportiga saaks EList Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli täieõiguslik liige. ELi liikmesriigid, mis on ühtlasi ka Vahemere rannikuriigid, on juba protokolliga liitunud. Kuna see läheb aga subsidiaarsuse põhimõtetega vastuollu, hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) 19. veebruaril 2010 avaldas komisjon ettepaneku nõukogu otsuse kohta, milles käsitleti Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli järeldusi, mida tuntakse ka Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli ja Barcelona protokollina.

Just nagu kõik Euroopa Liitu kuuluvad Vahemere rannikuriigid, on ka EL konventsiooni osaline ning edendab seetõttu rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

Protokollis püstitatakse veel teisigi eesmärke, nagu loodusvarade säästev kasutamine ning rannikualade ökosüsteemide kaitse. Lisaks käsitletakse selle mitmetes sätetes näiteks turismi, kalapüügi ja vesiviljelusega seonduvaid majandustegevusi. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon teeb parlamendile ettepaneku anda nõusolek protokolli sõlmimiseks. Toetan täielikult komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks nõukogu ELi nimel protokolli lähiajal vastu võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Vahemere rannikualadel on surve keskkonnale endiselt suur ja rannikuressursid vähenevad.

Vahemere ääres toimub intensiivne valglinnastumine, mistõttu looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus kaovad järk-järgult ning kasvab konkurents veevarude pärast. Rannikuala erosiooni ja madalamal asuvate rannajoonte üleujutamise probleemi süvendab veelgi linnade laienemine kaldalähedasse piirkonda ja lammidele. Tõenäoliselt suurendavad survet prognoositud rahvastikukasv, mis koondub rannikuäärsetesse linnastutesse, turismivoogude kasv ligi kahekordseks ja veelgi suurem transpordikasv. Aastaks 2025 võib rannajoonest olla täis ehitatud ligi 50%, võrreldes 2000. aasta 40%ga. Lisaks sellele kuulub Vahemere bassein kliimamuutuse mõju kõige ohualtimate alade hulka.

Protokolliga nähakse ette raamistik paremini kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviisi soodustamiseks, mis on vajalik nimetatud probleemide tõhusamaks käsitlemiseks ja Vahemere rannikualade säästlikuma arengu tagamiseks. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE ei ole veendunud, et peaksime toetama Jo Leineni ettepanekut ning selles küsimuses nõukogu seisukohaga nõustuma. Tõsiasi see, et 19. veebruaril 2010 avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (konventsiooni tuntakse üldiselt rohkem Barcelona konventsiooni nime all, see allkirjastati algselt 16. veebruaril 1976. aastal ja seejärel muudeti seda 10. juunil 1995) rannikualade integreeritud majandamise protokolli (protokoll) sõlmimise kohta Euroopa Liidu poolt.

Barcelona konventsiooni osalised on nii Euroopa Liit kui ka kõik Vahemere rannikul asuvad ELi liikmesriigid. Konventsiooni artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad konventsiooniosalised edendama rannikualade integreeritud haldamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

Pean isiklikult ettepanekut siiski liiga jõuetuks: pidades meeles, et kaitsealade osakaal peab olema vähemalt 40%, ei näe ma selles suhtes eriti tugevat seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Olen ettepaneku poolt, sest protokoll sisaldab rannikualade integreeritud majandamise eesmärke ja üldpõhimõtteid, kaasa arvatud loodusvarade säästev kasutamine ja rannikualade ökosüsteemide kaitse. Samuti sisaldab see erisätteid, mis puudutavad rannikualadel toimuvat majandustegevust, kaasa arvatud ehitust, turismi, kalapüüki, vesiviljelust ja merendusalast tegevust.

 
  
  

Raport: Simon Busuttil (A7-0173/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) 2005. aastal sõlmitud Prümi lepingus sätestati seadusvõrgustik, mille eesmärgiks on piiriülese koostöö tõhustamine, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega. 2007. aastal otsustati see leping ELi seadusvõrgustikku inkorporeerida. Prümi otsus ja selle rakendamine võimaldavad DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisega seotud teavet vahetada ning piiriülese mõõtmega suursündmuste ja terroriaktide tõkestamisega seonduvas teabevahetuses osaleda. Lepingu eesmärgiks on võimaldada Islandil ja Norral ELi liikmesriikidega eelnimetatud teabevahetuses osaleda, tugevdades sel viisil koostööd kuritegude vastu võitlemise ja kuritegude ennetamisega tegelevate organite vahel.

Kuna Island ja Norra on ühinenud Schengeni infosüsteemiga, on tähtis, et EL toetaks nende pingutusi terrorismi ennetamisel ja terrorismivastase ning piiriülese kuritegevuse kõigi esinemisvormide vastu võitlemisel, austades seejuures kõiki põhiõigusi, eriti isikuandmete kaitse ning proportsionaalsuse ja vajaduse põhimõtetega seonduvat.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletan Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra lepingu poolt. Usun, et tihedam piiriülene koostöö, eriti terrorismi- ja kuritegevusevastases võitluses, tuleb kasuks kõigile pooltele. Tihe ELi ja tema naabrite koostöö sellistes valdkondades nagu võitlus organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga, teabe jagamine ning politsei ja kohtuvõimu koostöö tagab eurooplastele turvatunde mitte ainult ELis, vaid ka Euroopas üldiselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Hääletasin nõukogu otsuse poolt sõlmida Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra leping piiriülese koostöö tihendamise kohta terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. Otsuses on välja toodud vajalikud haldus- ja rakendussätted, mille alusel automaatselt DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisega seotud teavet vahetada. Schengeni alaga kaasnevate vabaduste alusel tuleb ELil piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võidelda ka nendes Schengeni lepinguga liitunud riikides, mis ei kuulu ELi. Toetan seda lepingut, kuna see tugevdab Schengeni alas toimuvat võitlust terrorismi ja kuritegevuse vastu. Soovin siinkohal meelde tuletada, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) täielik rakendamine suurendab Schengeni ala julgeolekut veelgi. Komisjon peaks kogu oma energia suunama SIS II tabanud jätkuvate viivituste kõrvaldamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Terrorism on tänapäeva ühiskonna üks suurimaid ohte, mistõttu vajab selle väljajuurimine kogu meie tähelepanu ja parimaid võimalikke ühispingutusi. Nüüdseks on selge, et mitmed liikmesriigid ei ole individuaalselt võimelised üha suurenevale globaalsele ohule vastu seisma ja et selle puhul aitab vaid jõudude ühendamine, teabe tõhus ja kiire jagamine ning tegevuste tõhus määratlemine meetodite ja vahendite osas.

Seda arvesse võttes usun, et peaksime tervitama Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra lepingut – nad on naabrid, kes jagavad meie väärtuseid, eriti demokraatia edendamise ning õigusriigi põhimõtte osas ja võitluses kaitsetute kodanike vastu suunatud pimeda ning ekstremistliku vägivallaga. Loodan, et nende vastuvõtmine toob kaasa kindlamad ja paremad rakendatavad ühismeetmed väljakutsete puhul, mida terrorism ning piiriülene kuritegevus õigussüsteemidele ja politseijõududele esitavad.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See puudutab Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahelise lepingu (mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa teatavate sätete kohaldamist) teksti (05060/2009). Kuna mul ei olnud ühtegi vastuväidet, hääletasin lepingu sõlmimise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Toetan tugevalt selle lepingu vastuvõtmist, mille alusel laieneks Prümi otsuste mõju ka Islandile ja Norrale. Kuigi need kaks riiki ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, on nad sellest hoolimata meiega seotud Schengeni koostöölepingu kaudu, mis tähendab seda, et vastavate riikide ning teiste Schengeni ala riikide sisepiiridel ei kasutata kontrollmeetmeid.

Selline olukord õigustab täielikult nende riikide kaasamist piiriülesesse koostöösse, mille eesmärgiks on tõhus võitlus terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. Tänu sellele lepingule on Norra ja Islandi võimudel võimalik nendes valdkondades aktiivsemat koostööd teha, rakendades seejuures kahte Prümi otsust, millega tagatakse DNA-profiilide, sõrmejälgede ning sõidukite registreerimisega seotud andmeid puudutav teabevahetus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletan Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahel sõlmitava piiriülese koostöölepingu vastu. See võimaldab kogutud andmete vahetamist, võttes seejuures aluseks kriteeriumid, mis on ühtlasi nii ebaselged kui ka omavolilised, nagu terrorismi eeldamine või suurtel meeleavaldustel osalemine. Taas kord rikutakse julgeolekut ettekäändeks tuues arvamusvabadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Selleks et Euroopa ala julgeolek ja sotsiaalabi üha paraneksid, peame jätkuvalt pingutama koostöö nimel, mida teeme väljaspool ELi ala asuvate riikidega. See ELi, Islandi ja Norra leping kuulub just sellise lähenemisviisi alla, kuna seeläbi paraneb koostöö terrorismi ja piiriülese kuritegevusega peetavas võitluses.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Hääletasin tänasel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil nõukogu ettepaneku eelnõu poolt sõlmida Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahel leping piiriülese koostöö tihendamise kohta terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. See leping on oma olemuselt järjekordne algatus, mille eesmärgiks on välja juurida terrorism ja mis aitab kaasa teistele pingutustele, mida Euroopas selles vallas ette võetakse. Kui soovime terroristlikke tegevuste vastu tõhusalt võidelda, tuleb selliseid algatusi pidevalt ette võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi parlament toetas Simon Busuttili ettepanekut, milles taotleti nõusolekut nõukogu ettepanekule, kus arutati ELi ning Islandi ja Norra vahelist lepingut, mis käsitleb nõukogu otsuste 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK teatavate sätete kohaldamist, tekkis fraktsioonil Verts/ALE liiga palju küsimusi selle rakendamise kohta, mistõttu meie seda lähenemisviisi ei toeta ning hääletasime selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin ettepaneku poolt, sest see tugevdab ELi, Islandi ja Norra piiriülest koostööd võitluses terrorismi ja kuritegevusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Olen kogu südamest selle raporti poolt, kuna see aitab kaasa Islandi liitumisele ELiga.

 
  
  

Raport: Philip Claeys (A7-0172/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Philip Claeysi raporti poolt, sest jagan tema soovi sõlmida võimalikult kiiresti kõigile kasulik kokkulepe, mis liidaks Frontexi tegevustes osalemises Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi.

Nende riikide käegakatsutav panus ELi välispiiri kontrolli ja valvesse kujutaks tegelikult täiendavat kasu Frontexile, mille tähtis töö praegusel hetkel, enam kui viis aastat pärast selle loomist, hakkab andma tulemusi võitluses ebaseadusliku sisserändega ning liikmesriikide abistamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Selle raporti hääletuse eesmärgiks on välja selgitada parlamendi arvamus Frontexi töö rakendamise kohta. Frontexi tegevuste laiendamisel Šveitsi ja Liechtensteini on praktiline tähtsus, kuid eelkõige on see oluline sümboolsest ning kavanduslikust seisukohast. Euroopa peab Frontexile tagama kõik võimalikud vahendid, pakkuma täielikku tuge ning pingutama selle nimel, et agentuur oleks geograafiliselt nii laiahaardeline ning kvalitatiivselt nii tõhus kui võimalik. Sisseränne ja piirikontroll on siiani olnud Euroopa Liidu ühed kõige alahinnatumad väljakutsed – liit on liiga tihti üritanud eirata asjaolu, et piirikontroll ning kontrollimatu sisseränne on ülesanded, millega Euroopa peab tegelema tervikuna.

Sel põhjusel tervitan igat sammu, mis viib meie kontinenti lähemale migratsiooni- ning piirikontrolli ühisala loomisele. Euroopa organid peavad sisserände ohuga pädevalt tegelema: hetkel ei ole mõeldav, et jätame liikmesriigid üksi selliste väljakutsetega nagu ulatuslik sisseränne, mis mõjutab otseselt või kaudselt ju tegelikult kogu kontinenti. Seetõttu tuleb tervitada kõiki Frontexit tugevdavaid pingutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin raporti vastu, kus käsitleti Šveitsi ja Liechtensteini kaasamist Frontexi tegevustesse, kuna tegu on põhimõttelise küsimusega. Olen Frontexi olemasolu ja selle üldise toimimisviisi vastu. Tegu on mehhanismiga, mille raames keskendutakse nende inimeste jahtimisele, kes üritavad ELi piiri ületada ilma reisidokumentideta, ning seda tehakse viisil, millega mitte ainult ei austata nende põhilisi inimõiguseid, vaid luuakse ka olukord, kus paljud neist on sunnitud kasutama palju ohtlikumaid sisenemisviise – selline käitumine ohustab tihti nende elusid ning tugevdab ühtlasi ka inimkaubandusega tegelevate grupeeringute tegevust.

See on äärmiselt kulukas sõjaline mehhanism, mille eelarvet võiks kasutada vaesuse vastu võitlemiseks sisserändajate päritoluriikides ning talitluste hüvanguks, mis tegutsevad vastavate riikide sotsiaalse integreerimisega ELi liikmesriikide hulka. Sisserände küsimuse lahenduseks ei ole kindlust meenutava Euroopa loomine, sisserände vähendamine ning sellevastane võitlus sõjaliste vahenditega või Frontexi raamistikus rakendatavad massilised väljasaatmised.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) 2005. aastal loodud Frontexi kõige olulisem ülesanne on koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel. Kõik Schengeni acquis’ teostamisse, rakendamisse ja arendamisse kaasatud riigid peavad agentuuri töös osalema – koostöö täpsemad tingimused sätestatakse ELi ja vastava riigi vahel sõlmitud individuaalsetes kokkulepetes. Kuigi Šveits liitus Schengeniga 12. detsembril 2008 ning sai Norra ja Islandiga võrdse liikmestaatuse, ei ole Liechtensteiniga 28. veebruaril 2008 allkirjastatud protokolli võimalik enne Lissaboni lepingu jõustumist liita, kuna hetkel tegeleb parlament selle analüüsiga.

Sellest hoolimata langetati hetkel otsus Liechtenstein tõhususe kaalutlustel selle kokkuleppega liita, kuigi tegelikult kohaldub see otsus alles pärast protokolli vastuvõtmist. Olen sel põhjusel kokkuleppe heakskiitmise poolt, kuna selles sätestatakse õigused ja kohustused, mis tagavad Šveitsi ja Liechtensteini tõhusa osalemise Frontexi töös, pidades siinkohal eriti silmas hääletusõigusi, rahalisi toetusi ning andmekaitset, andmete salastatust jms puudutavates küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Olen ettepaneku poolt, mille eesmärgiks on Šveitsi Konföderatsiooni ning Liechtensteini Vürstiriigi liitumine Frontexiga. Frontexi määruses sätestatakse, et Schengeni acquis’ rakendamise ja edasiarendamisega seotud riigid osalevad agentuuri töös. Osalemise tingimused on aga määratletud vastava riigi ja Euroopa Liidu sõlmitud lepingutes. See tähendab, et osalemislepingu võimalikult kiire sõlmimine ELi ja kahe kõnealuse riigi vahel mõjub positiivselt kõigile pooltele. Frontexil, mis kujutab endast Euroopa strateegia olulist vahendit võitluses ebaseadusliku sisserändega, peavad olema vahendid ja tingimused, millega tõhusalt koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd Euroopa Liidu välispiiri haldamisel. Seega võimaldab selle kokkuleppe sõlmimine anda Šveitsi Konföderatsioonil ning Liechtensteini Vürstiriigil oma panus välispiiri kontrolli ja valve tõhusamasse koordineerimisse selles osalevate riikide ja ELi pädevate haldusteenistuste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Philip Claeysi raporti poolt, kus vaadeldi ELi ning Šveitsi ja Liechtensteini kokkulepet, kus käsitleti Frontexi tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju. Šveitsi ja Liechtensteini osalemine vaid tugevdaks Frontexi olulist rolli liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud, kuid ELi liikmesriigi staatust mitteomavate riikide piirihaldust puudutava koostöö koordineerimisel. Soovin siinkohal meelde tuletada, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) täielik rakendamine suurendab Schengeni ala julgeolekut veelgi. Komisjon peaks kogu oma energia suunama SIS II tabanud jätkuvate viivituste kõrvaldamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi osalemine Frontexi tegevuses suurendab Frontexi käsutuses olevaid vahendeid ning selle reageerimisvõimet võitluses ebaseadusliku sisserändega – nõnda saaksid Euroopa Liidu ääreriigid selles võitluses sama tõhusat ning ulatuslikku abi kui ülejäänud ELi liikmesriigid. Tervitan nende kahe riigi koostöövalmidust ning loodan, et selle kokkuleppe rakendamine saab olema tõhus ja viljakas. Loodan ka, et siinkohal saadav koostöökogemus laieneb teistesse valdkondadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Frontex asutati 2004. aastal vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punktile a ja artiklile 66 ning alustas oma tegevust 1. mail 2005. Agentuuri ülesanne on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände alases ühises strateegias. Nõusolekumenetluse subjektiks oleva nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine.

Tervitan selle kokkuleppe vastuvõtmist, kuna see võimaldab neil kahel riigil anda oma panuse välispiiri kontrolli ja valve tõhusamasse koordineerimisse. Loodan, et liikmesriigid teevad kõik selleks, et Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi Frontexiga ühinemiseks vajalikud ratifitseerimismenetlused võetakse vastu nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuna esindasin selles küsimuses variraportöörina fraktsiooni ALDE, hääletasin selle raporti poolt, sest sellega võimaldatakse Šveitsi ja Liechtensteini osalemine Frontexi tegevuses. 2004. aastal loodud Frontexi agentuuri kõige olulisem ülesanne on koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel. Tõhususega seonduvatel põhjustel on väga tähtis, et Schengeni lepinguga liitunud riigid selles protsessis osaleksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle nõukogu otsuse ettepaneku poolt, sest usun, et Frontex – mis on tegutsenud juba 2005. aastast – on praeguseks juba vaieldamatult näidanud, et selle ülesandeks on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände alases ühises strateegias, ja arvan, et seda tuleb selles suunas ka edasi arendada.

See küsimus puudutab kokkuleppe loomist käsitlevat õigusakti, milles on sätestatud kõigi kolmandate riikide osalemine Frontexi tegevustes, võttes siinkohal aluseks Schengeni acquis’ teostamisse, rakendamisse ja arendamisse kaasatud riigid – kõige selle eesmärgiks on abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel ja teha riskianalüüse.

Kuigi Šveitsi Konföderatsioon on Schengeni alasse kuulunud alates 1. märtsist 2008, ent Liechtensteini Vürstiriik ootab seniajani ühe teatud protokolli jõustumist, tervitame kokkuleppe vastuvõtmist igal juhul, kuna usume, et see võimaldab kahel kõnealusel riigil panustada tõhusamasse koordineerimisse kokkuleppega liitunud riikide pädevate haldusteenistuste vahel. Loodame, et liikmesriigid teevad kõik selleks, et Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi Frontexiga ühinemiseks vajalikud ratifitseerimismenetlused võimalikult kiiresti vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin kokkuleppe poolt, milles sätestati üksikasjalikud operatiivkoostöö eeskirjad Šveitsi ja Liechtensteini osalemise kohta Frontexi tegevuses.

2005. aastast tegutsenud agentuuril on kaalukas kohustus koordineerida liikmesriikide koostööd välispiiride valve osas. Seetõttu on Frontexi tegevustes osalevate riikide arvu suurendamisel tegu algatusega, mida peaksime tervitama, kuna see tugevdab veelgi Frontexi agentuuri operatiivtöö ja eelarvega seonduvaid volitusi. Oma asukohast sõltuvalt osalevad need riigid rohkem lennujaamade ja maapiiride kui sadamate kontrolli tugevdamises. Igal aastal toimuvaid maapiiride ebaseaduslikke ületamisi arvestades on nende piiride kontrolli tugevdamine liidu üks suurimaid väljakutseid.

Kokkuleppe kohaselt toimub osalemine muidugi vabatahtlikult, kuid loodan siiski südamest, et pärast järgmisel aastal toimuvat Frontexi agentuuri asutamise määruse läbivaatamist kehtestatakse liikmesriikidele meie ühise välispiiri haldamisalase koostöö osas rohkem kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Hääletan selle raporti vastu. See kiidab heaks Šveitsi ja Liechtensteini osalemise Frontexi tegevuses – sellesama agentuuri tegevuses, mis sümboliseerib Euroopa Liidu pooldatavat poliitikat vireluses vaevlevaid migrante küttida. Frontexi kava „European patrols against illegal immigration” (ee Euroopa patrullid ebaseadusliku sisserände vastu) tulemuseks on vaid see, et migrandid võtavad meie kallasteni jõudmiseks üha suuremaid ja suuremaid riske.

Vaid majanduspartnerluslepingu lõpetamine ja jõukuse õiglase jaotumise poliitika võimaldab meil näljast tingitud sisserändele piiri panna. Liberaalide ja sotsiaaldemokraatide propageeritav pidevalt konkureeriva Euroopa printsiip vaid suurendab sedasorti sisserännet.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Frontexi agentuuri ülesanne on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände alases ühises strateegias. Frontexi kõige olulisem ülesanne on koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel. Sellise koostöö laiendamine ka teistesse Euroopa riikidesse on ebaseadusliku sisserände vastases võitluse seisukohast väga tähtis, sest nõnda antakse agentuuri käsutusse rohkem ressursse ja inimtööjõudu, millega seatud eesmärke saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. (HU) Selgitus hääletuse kohta: alates Frontexi loomisest 2004. aastal on see saanud oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände ühises strateegias. Sellised rahvusvahelised konventsioonid on paljudel kordadel tõhusateks osutunud ning näidanud, et seda tüüpi operatiivkoostööd tuleks laiendada ka Schengeni lepinguga mitteliitunud riikidesse. Seetõttu tuleks ka Šveitsile ja Liechtensteinile pakkuda võimalust selle ühise koostöökokkuleppe täieõiguslikeks liikmeteks saada. Tervitan seda kokkulepet ning loodan, et liikmesriigid teevad kõik neist oleneva, et vastuvõtmine võimalikult kiiresti toimuks. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Usun, et välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontexi) loomine on lubamatu. Immigratsiooniküsimus vajab strateegiat vaesuse vastu ning tööhõive ja rahu poolt – lisaks vajame ELi liikmesriikide ausat kaubandusstrateegiat, mis aitaks tuntavalt kaasa ELiga külgnevate piirkondade stabiilsuse parandamisse. Minu arvates tekitab see, kuidas EL migratsiooniküsimusega tegeleb, Euroopale häbi. Sellise migratsiooni kriminaliseeriva ning migrantide põhiõigusi jalge alla tallava poliitika esindajateks on laiduväärne häbidirektiiv ning Frontexi tegevused. Liikmesriigid vähendavad arengumaadele antavat arenguabi ega lase neil aastatuhande arengueesmärke saavutada. Olen kindlust meenutava Euroopa vastu, kuna seal kasutatakse migrante odava tööjõuna, kellel puuduvad tööga kindlustatus ning õigused, ning lisaks laidan ka ELi hetkel rakendatavat rõhuvat sisserändepoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine. Frontex loodi 2005. aastal ning selle eesmärgiks on ebaseadusliku sisserände ennetamine ELi välipiiril.

Selle kokkuleppega avaneb Šveitsil ja Liechtensteinil võimalus tagada ELi ja vastavate kohalike asutuste tihedam kooskõlastatus välispiiri kontrolli ja valve osas. Olen kogu südamest selle poolt, mistõttu hääletasin Philip Claeysi laitmatu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine.

Agentuuri ülesanne on olla oluliseks vahendiks Euroopa ebaseadusliku sisserände ühises strateegias. Lisaks on agentuuri ülesanneteks abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel ning samuti anda liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks. Euroopa Liidu ning Šveitsi ja Liechtensteini kokkulepe sisaldab ka sätteid, nagu Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi esindajate piiratud hääleõigus Frontexi haldusnõukogus, mõlema riigi rahaline panus Frontexi eelarvesse ning andmete konfidentsiaalsus.

Olen kahe käega selle kokkuleppe sõlmimise poolt, kuna see võimaldab neil kahel riigil tagada tihedama kooskõlastatuse välispiiri kontrolli ja valve osas. Loodan, et liikmesriigid teevad kõik selleks, et Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi Frontexiga ühinemiseks vajalikud ratifitseerimismenetlused võimalikult kiiresti vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevuses osalemise eeskirju käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamine ja sõlmimine. Fraktsioon Verts/ALE ei näe siin probleemi ning seetõttu hääletasime raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin ELi ning Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini sõlmitud kokkuleppe poolt, millega need kaks riiki osalevad edaspidi Frontexi tegevuses.

 
  
  

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0214/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Leonidas Donskis (ALDE), kirjalikult. (LT) Olen kategooriliselt vastu kaasparlamendiliikme Valdemar Tomaševski tehtud avaldustele, mis puudutavad Poola vähemuste olukorda Leedus, ning pean neid subjektiivseteks ja küllaltki liialdatuteks. Meie seimi ametliku eetika põhikomisjoni katse käsitleda Euroopa Parlamenti Leedu teenistujana või riigiteenistujana oli aga üsna ebaõnnestunud ega vastanud reaalsetele oludele. Moraalsed hoovad, avaliku arvamuse ning etniliste mõjude kasutamine meedias on üks asi, kuid katsed mõjutada Euroopa Parlamendi liikme mõtte- ning väljendusvabadust poliitilistes otsustes on aga hoopis midagi muud. Tegime vea ning seega on meil ainsaks võimaluseks ausalt tunnistada, et selles küsimuses on Valdemar Tomaševskil tehnilisest ja menetluslikust vaatepunktist õigus, kuid samuti on õige ka Euroopa Parlamendi esitatud hinnang tekkinud olukorrale. Hääletan sel põhjusel Euroopa Parlamendi seisukoha poolt. Teisiti käitumine oleks vääritu mitte ainult Euroopa Parlamendi vaid ka Leedu seisukohast

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustun raportiga, sest Valdemar Tomaševski suhtes ei ole seega käimas kohtumenetlust Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 8 tähenduses ning seetõttu ei käsitle juhtum parlamendiliikme puutumatust, kuna parlamendiliikmete põhimääruse artiklis 2 on sätestatud, et „parlamendiliikmed on vabad ja sõltumatud”. Lisaks on artiklis 3 sätestatud: „1) Parlamendiliikmed hääletavad individuaalselt ja isiklikult. Neid ei seo mingid korraldused ega juhised. 2. 2. Kokkulepped mandaadi täitmise viisi kohta on kehtetud.” Niisiis on selge, et ametliku eetika põhikomisjoni otsusega rikutakse Euroopa Liidu õiguse hulka kuuluva Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega sätestatud parlamendiliikme vabaduse ja sõltumatuse põhimõtet. See, et Leedu seadusega anti ametlikule eetika põhikomisjonile pädevus jälgida Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikme tegevust, on ühenduse õiguse rikkumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa Parlamendis tegutseme tihti põhiõiguste ning kodanikuvabaduste kaitsmise nimel juhtumitega üle kogu maailma. Parlament autasustab Sahharovi auhinnaga neid, kes on kodaniku- ning vähemuste õigusi eriti silmapaistavalt kaitsnud. Kahjuks rikutakse neid õigusi aga ka Euroopa Liidus. Põhiliselt puudutavad sellised õigusrikkumised just rahvusvähemusi. Teatud liikmesriigid, näiteks Leedu, ei võta Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse raamkonventsiooni eriti tõsiselt. Leedu Parlament kutsus Euroopa Parlamendi liikme Valdemar Tomaševski selgitusi andma Euroopa Parlamendis esitatud Leedu vähemuste õiguste kaitse kohta tehtud avaldustele. Selline olukord on laiduväärne, vastuvõetamatu ja skandaalne. Pöördun Euroopa Parlamendi inimõiguste ja demokraatia allkomitee ning Euroopa Komisjoni poole, et Euroopa Liidu standardeid järgitaks küsimustes, mis puudutavad põhiõigusi, -vabadusi ja rahvusvähemuste õigusi, ja et neid käsitletaks ning jõustataks tõhusalt kõrgeimal võimalikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikme mandaadi sõltumatuse eest võitlemine on parlamendi kohustus ning seda sõltumatust ei tohi ohustada. Leedu Vabariigi ametliku eetika põhikomisjoni langetatud otsusele järgnevalt peab parlament kaitsma oma liikme Valdemar Tomaševski parlamendiliikme puutumatust, sest ametliku eetika põhikomisjoni otsus õõnestas tema mandaadi sõltumatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Meie kaasparlamendiliikme Valdemar Tomaševski juhtum kujutab endast kaheosalist probleemi. Esimene probleem on Leedus elavate Poola vähemuste olukord, kelle õigusi Valdemar Tomaševski sõnul rikutakse. Võib tunduda, et teine probleem on tekkinud esimese probleemi tõttu, kuid nii see siiski ei ole. Leedu Vabariigi ametlik eetika põhikomisjon võttis vastu otsuse teha Valdemar Tomaševskile Leedu Vabariigi riigi poliitikute käitumisjuhiste alusel avalik noomitus. Olukord, kus liikmesriigi avalik asutus noomib Euroopa Parlamendi liiget avalikult tema tegevuse käigus avaldatud arvamuste tõttu, on täiesti vastuvõetamatu. See, et juhtum puudutab rahvusvähemuse avalikku kaitsmist, ei muuda olukorda kuidagi vähemtähtsaks. Vastupidi – olukord on seetõttu veelgi skandaalsem. Seetõttu hääletasin Valdemar Tomaševski puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse poolt.

 
  
  

Raport: Othmar Karas (A7-0220/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et Eurostati tugevdamine on vajalik samm, kui soovime vältida teisi Kreeka-laadseid juhtumeid ning ebatäpseid statistikaandmeid. Tegelikult muudab Eurostatile suuremate volituste andmine ning Eurostati ja EKP tihedam koostöö võimalikuks majandus- ning finantsvaldkonna statistikaandmete põhjalikumate uurimiste kavandamise ja teostamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Othmar Karase raport on kooskõlas Euroopa vastusega Kreeka kriisile. Kontrolli ja majandusvaldkonna juhtimise tõhustamine on tänapäeval ülivajalik eriti seepärast, et vähendada turgude usaldamatust, mis on Kreeka ning kogu Euroopa Liidu suhtes veel endiselt väga suur. Raporti eesmärgiks on tugevdada Eurostati, et vältida tulevikus Kreeka olukorra kordumist ning, mis veelgi tähtsam, eksitavaid statistikaandmeid. Hääletasin raporti poolt, sest pean Euroopa Komisjoni praegusel kujul esitatud ettepanekut vastuvõetavaks, kuid ühtlasi on see ka minimaalne, mida täiendava kontrolli osas ette võtta saab. Lisaks toetab raportöör minu arvates väga õigesti Euroopa Komisjoni (Eurostati) ja Euroopa Keskpanga tihedama koostöö väljavaadet, austades seejuures siiski nende kahe asutuse rolli ning iseseisvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Pärast Kreekat mõjutanud tähtsaid sündmusi on Othmar Karase raporti poolt hääletamine lausa vastutuse küsimus. Võltsitud statistika, kvantitatiivsed komisjoni ja Kreekat tugevalt mõjutavad arusaamatused ei nõua ainult seda, et Eurostati ja selle volitusi liikmesriikide esitatud andmete kontrolli osas tuleb otsustavalt ning loogilisel viisil tugevdada, vaid ka seda, et seda järsku piirangut tasakaalustataks minimaalsete garantiidega, mis tagavad riiklike statistikaasutuste sõltumatuse. Pidades siinkohal silmas statistikaandmete rolli hea ja toimiva Euroopa juhtimisel, ühinen Othmar Karasega ning kutsun komisjoni üles selles valdkonnas otsustavalt ja kindlalt sekkuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit sai Kreeka sündmustest hea õppetunni. Komisjoni algatus, mille kohaselt reguleeritakse ning laiendatakse Eurostati volitusi, välistab sarnaste olukordade kordumise tulevikus.

Seetõttu arvan, et parlamendi muudetud komisjoni ettepanekud tuleb rakendada võimalikult kiiresti, sest nii on võimalik meetmeid võtta kohe, kui mõne liikmesriigi puhul tekib võltsitud statistikaandmete esitamise kahtlus. Euroopa Liit ei saa endale lubada olukorda, kus liidu usaldusväärsus või positsioon finantsturgudel satub ohtu – Euroopa Liitu vaadeldakse tervikuna ning süü jaguneb kõigi vahel isegi siis, kui olukorras on süüdi vaid üks riik.

Ettepanek Eurostat auditiasutuseks muuta lükati viie aasta eest tagasi. Ei ole mõtet mõelda, mis kõik juhtuda oleks võinud, kui tol korral oleks teisiti otsustatud. Hetkel on tähtis aga see, et praegu on meil kõik võimalused see ettepanek vastu võtta. Täpsed ja usaldusväärsed statistikaandmed on majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise eeltingimused. Tegelikult saab Eurostati funktsioonide läbivaatamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel valitsevat usaldust ja nende usaldusväärsust vaid suurendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi tehtud vastavate muudatustega. Muudatustega seoses sooviksin teie tähelepanu juhtida sellele, et liikmesriigid peaksid komisjonile (Eurostatile) esitama kogu ühtlustatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusmeetodil põhineva statistika ja eelarvealase teabe. Lisaks peaksid liikmesriigid kindlustama, et kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad liikmesriikide poolt jooksvaks aastaks kehtestatud summasid. Tegemist peab olema kõige värskemate ametlike prognoosidega, milles võetakse arvesse kõige hilisemad eelarvet puudutavad otsused ning majandusarengu suunad ja väljavaated ning täitmise tulemused kuu ja kvartali kaupa. Nimetatud arvud töötatakse võimaluse piires välja vahetult enne andmete esitamise tähtaega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kvaliteetsed, usaldusväärsed ning täpsed statistikaandmed on kriisiajal, mida praegugi läbi elame, ülimalt vajalikud, kui soovime kindlad olla, et Kreeka sündmused tulevikus ei korduks. Seetõttu pean ülioluliseks seda, et küsimuses rakendatakse vastavat poliitikat tõhusalt ja rangelt ja et statistikaandmeid käsitledes tuleks ühtlasi järgida ühenduse kehtivaid õigusakte, esitades komisjonile (Eurostatile) näiteks riigi julgeoleku aruandeid.

Teisest küljest tuleb laiendada komisjoni (Eurostati) uurimisvolitusi, võimaldades riiklikes statistikaasutustes teostada ilma eelneva etteteatamiseta kontrolle, mille puhul peab olema komisjonile (Eurostatile) kättesaadaval kogu raamatupidamist ja eelarvet puudutav teave. See võimaldab hinnata riigi rahanduse olukorda. Ühenduse õigusaktidele mittevastavate statistikaandmete esitamise puhul tuleks kaaluda ka rahaliste ja mitterahaliste sanktsioonide kehtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See raport on järjekordne samm riikide sisemehhanismide kontrollimise poole, seekord läbi statistika. Tehti näiteks ettepanek, et kontrollkülastuste tegemisel liikmesriiki, mille statistilisi andmeid kontrollitakse, peaks komisjonil (Eurostatil) olema õigus juurdepääsuks valitsemissektori arvepidamise andmetele kesksel, riiklikul ja kohalikul tasandil ning sotsiaalkindlustuse andmetele, samuti tuleb komisjonile esitada nende aluseks olev üksikasjalik raamatupidamisteave, olulised statistilised vaatlused ja küsimustikud ning muu asjaomane teave, sh bilansivälised tehingud. Lisaks kõigele sellele tuleb veel järgida andmekaitset käsitlevaid õigusakte ja tagada andmete konfidentsiaalsus.

Teisest küljest nõuab komisjon (Eurostat) stabiilsuse pakti ranget rakendamist ning arvab, et kui liikmesriigid esitavad moonutatud makromajanduslikku statistikat, peaks komisjon kaaluma sanktsioonide väljatöötamist stabiilsus- ja kasvupakti raames.

Kui komisjon ja nõukogu need ettepanekud vastu võtavad, on komisjonil (Eurostatil) praktikas õigus juurdepääsuks raamatupidamise ja eelarvega seonduvatele andmetele, et hinnata nii riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi rahvamajanduse arvepidamise, inventari, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite, eelarveväliste asutuste või mittetulundusorganisatsioonide andmeid ja muude sarnaste asutuste raamatupidamisaruanded, mis moodustavad osa rahvamajanduse arvepidamise üldise valitsemissektori andmetest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Praeguse kriisi põhjuseks ei ole mitte statistilised ebatäpsused, vaid juhtiva liberaalse eliidi dogmatism. Raportis tuntakse stabiilsuse ja kasvu pakti vastu vaid täielikku austust. Raportis kutsutakse üles liikmesriikide eelarveid ilma eelneva etteteatamiseta kontrollima. Seejuures külvatakse poliitilisele maastikule usaldamatust, nõudes, et statistikaandmeid võltsivaid riike ootaksid ees sanktsioonid.

Euroopa projekt ei saa endale lubada sellist eksitavat autoritaarsust, mis läheb vastuollu inimeste suveräänsusega. On aeg rajada koostöö ja solidaarsuse Euroopa, üksteise usaldamisel põhinev Euroopa, mida kõik vajame.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi liikmesriikide majandustulemusi käsitlevate statistikaandmete kvaliteet ja läbipaistvus on liikmesriikide tegelike majandustingimuste määratlemisel ülimalt tähtsad. Kreeka statistikaandmed, mis olid uudiste kohaselt erapoolikud ega peegeldanud majanduse tegelikku seisu, andsid inimestele tähtsa hoiatuse võtta meetmeid, et sellised olukorrad tulevikus enam kunagi ei korduks. Seetõttu on Eurostati volituste ja tehniliste ressursside suurendamine täiesti hädavajalik, kui soovime, et EL ei satuks enam kunagi olukorda, kus mõni liikmesriik esitab valet ettekujutust loovaid statistikaandmeid. Eurostati põhjalik kontroll, mis toimub ilma eelneva ettehoiatuseta, on tulevikus liikmesriikide majandusseisu kujutavate statistikaandmete usaldusväärsuse seisukohast väga oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Määruse muutmine statistikaandmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kujutab endast liikmesriikide praeguste riigieelarvete vaatepunktist eriti tähtsat ja kiireloomulist meedet. Stabiilsuse ja kasvu pakti, mida nüüd läbi vaatama ja rangelt järgima hakatakse, on võimalik mõistlikult jälgida vaid siis, kui Eurostatile esitatakse andmed, mida ei ole võltsitud ning mis vastavad tegelikkusele. Tänaseks teame, et Kreeka liitus euroga pettuse teel, esitades ELile teadlikult võltsitud andmeid.

Ilma ütlematagi on selge, et tegu on skandaaliga. Selline olukord ei tohi enam kunagi korduda. Seetõttu on eriti oluline, et Eurostati volitusi tuleb laiendada ja et sellele tuleb anda võimalus teha etteteatamata kontrollkülastusi eri riigiasutustesse. Ainult siis on stabiilsuse pakt väärt paberit, millele see on kirja pandud. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Kuna peame hetkel igale majanduse ohumärgile kiiresti reageerima, on statistikaandmete kvaliteet hetkel eriti tähtis. Kui endised andmed on teada, ei ole täiendavaid argumente vaja. Lisaks on statistikaandmed kasulik vahend igas sektoris, kus Euroopa Liidul on volitusi, kuna see on lühiajaliste, keskmise tähtajaga või pikaajaliste otsuste langetamisel ülimalt tähtis. Mida parem on statistikaandmete kvaliteet, seda paremini vastavad tehtavad otsused väljakutsetele, millega liikmesriigid ning Euroopa Liit tervikuna silmitsi seisavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Komisjoni ettepanek oli väga hea ning muudeti veelgi paremaks parlamendi tehtud vastavate muudatustega, mis on järgmised:

– komisjonile (Eurostatile) on väga oluline anda asjakohane pädevusraamistik, piisav personal ja võimalikult suur sõltumatus;

– statistikaandmete kogumise ühtlustamine;

– liikmesriikide esitatud statistika- ja eelarveteabe standardimine;

– kui liikmesriigid esitavad moonutatud makromajanduslikku statistikat, peaks komisjon kaaluma sanktsioonide väljatöötamist stabiilsuse ja kasvu pakti raames.

Seetõttu hääletasin poolt.

 
  
  

Raport: Wojciech Michal Olejniczak (A7-0202/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin raportit. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia on esimene ja siiani ainus katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne keerukas arengustrateegia. Tänaseks on selge, et individuaalsete liikmesriikide teostatud tegevused ei ole piisavalt tõhusad ning jäävad killustatuteks – seetõttu peame edendama koostööd piirkondlikul tasandil. Hetkel ei ole majanduse areng ning uuendustegevus proportsioonis ja seepärast peame suurendama potentsiaali kõigis valdkondades, sh transpordi, energia ja turismi alal. Me ei tohi käest lasta Läänemere strateegia ja muude tulevaste makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kasutamisega pakutavat võimalust uuel tasemel sünergia saavutamiseks, mis võib praegusi erinevusi vähendada, et luua ühise õitsenguga väga konkurentsivõimeline ala, mis on elanikkonna vananemise ja uute globaliseerumismustrite oludes vältimatult vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Tervitan Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat käsitlevat raportit. Makropiirkonna idee pakub konkreetseid vastuseid mitmetele piiriülestele probleemidele, millega hetkel silmitsi seisame. Läänemere strateegia on esimene makropiirkondade kasutamise katse. See võimaldab samade probleemidega võitlevatel eri piirkondadel paindliku institutsioonilise raamistiku piires ühismeetmeid võtta. Makropiirkonnast ei saa liikmesriikide konkurent – see hoopis täiendab neid. See põhineb eri tasandite riigiasutuste, erasektori ja vabatahtliku sektori partnerluse põhimõttel.

Selline uus juhtimisviis tugevdab kindlasti nii kohalikke, riigisiseseid kui ka Euroopa tasandi poliitikaid. Makropiirkonna ideed tasuks rakendada ka teistel territooriumidel, mida iseloomustavad tugev majanduslik, keskkondlik ja kultuuriline vastastikune sõltuvus.

Raportöör rõhutas õigustatult, et Läänemere strateegia on pilootprojekt, millest tulevased makropiirkondadega seonduvad strateegiad inspiratsiooni saavad. Sellistele tulevikustrateegiale mõeldes peaks Atlandi kaar olema minu arvates kõige keskpunkt. Võttes arvesse ühiseid probleeme, mida need rannikupiirkonnad – muu hulgas ka Bretagne, Cornwall, Galicia ning Algarve – jagavad, aitaks Atlandi makropiirkonna loomine ühisele ning harmoonilisele arengule tugevalt kaasa.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia on esimene katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne makropiirkonna arengustrateegia. Strateegia eesmärgiks on lahendada ühisprobleeme ning keskenduda ühiseesmärkide saavutamisele. Selles piirkonnas tuntakse suurt huvi eriti keskkonna ning teadusliku arendustegevuse valdkondade vastu. Tegu on keeruka strateegiaga, mis on samas ka huvitav, ning mida võiks ka Euroopa teistes piirkondades arendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Leonidas Donskis (ALDE), kirjalikult. (LT) Kuna olen Leedu kodanik ning fraktsioonist ALDE, toetan alati strateegiat, mis aitab Läänemere piirkonnal saada säästva arengu ja piirkondliku koostöö musternäiteks. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat käsitlev resolutsioon, mille Euroopa Parlament täna fraktsiooni ALDE toetusel heaks kiitis, pakub Leedule mitmeid võimalusi. Strateegiaga soovitakse Läänemere piirkonna sõltuvust Venemaa energiast, suurendada piirkonna liikmesriikide energiavõrkude vastastikust sidumist ja mitmekesistada energiavarustust, Berliinist Läänemere rannikuni ulatuva raudteetelje pikendamist ning lahendada Venemaa piiri ületamisega seonduvaid probleeme. Need neli punkti on Leedule eriti tähtsad. Lisaks suutsime koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon peab jälgima ning valvama, kas sama lähenemisviisi ja rahvusvahelisi konventsioone järgitakse ka naaberriikides, eriti neis, kus plaanitakse ELi välispiiri lähedale tuumajaamu ehitada. Kõik Läänemere piirkonna riigid, sh Venemaa ja Valgevene, peavad järgima kõige karmimaid tuumaohutus- ning keskkonnastandardeid. Just selle poole püüdlen oma kirjalikus avalduses tuumajaama ehitamise kohta Valgevenes – esitasin selle avalduse oma Euroopa Parlamendi kaasliikmetele allkirjastamiseks ning loodan, et see saab pärast praegust hääletust veelgi suurema toetuse osaliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu ma seoses Euroopa Liidu keskkonnaprobleemidega juba eelnevalt mainisin, peaks liit Läänemere piirkonna seda mõjutavate eriti tõsiste olude tõttu üheks oma prioriteediks võtma. Kuna hetkel on see liikmesriikide üks põhilisi teabevahetusteid, meenutab see meile ülesandeid, mida Läänemeri minevikus täitis. Selles tuuakse esile vajadus, mille kohaselt peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid tunnustama selliste piirkondade olemasolu, mida liikmesriigid näevad vastavate piirkondade identiteedi ning arengu probleemide ja väljakutsete tõttu funktsionaalselt integreeritud üksustena.

Läänemere ja selle kallastel asuvate liikmesriikide piirkondadel on vajalikud eeldused pilootmakropiirkondadega liitumiseks ning nende juhtimiseks. Loodan, et ELi Läänemere piirkonna strateegia praktilise rakendamise tulemused võimaldavad täpsemalt ja sobivamalt hinnata makropiirkondade tulevast rolli Euroopa ühtekuuluvuspoliitikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Baltimaade koostöö edendamine vastava piirkonna kaitsel ning ühiste väljakutsetega tegelemiseks majandus-, sotsiaal-, energia- ning transpordivaldkonnas ja mujalgi – miks ka mitte? Siiski tundub mulle, et koostöö võiks väga vabalt aset leida ka ilma Euroopa Komisjoni sekkumiseta.

Ausalt öeldes on selle raporti kandvaks ideeks makropiirkondade kui juhtimistasandite edendamine ja võib-olla tulevikus ka Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osaks saamine. See ühtekuuluvus hõlmaks mõlemal pool piiri asuvate piirkondade ühendamist, võimaluse korral Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste gruppidena – vastavatel gruppidel peaks kindlasti olema juriidiline staatus ning need peaksid suveräänsel viisil valima riigisisesed seadused, millest juhinduda. Kui peame selle saavutamiseks otsima või leiutama ühishuve, mis saaksid piirkondade ühendamise kriteeriumideks, ja looma kõige selle rahastamiseks Euroopa maksu, siis ei ole vahet.

Mida iganes raportöör ka riigipiiride kaotamise ja Euroopa maastiku rekonstrueerimise kohta ei ütleks, kõik paistab sobivat. Seetõttu, sõltumatult huvist Läänemere ja sellega seonduvate probleemide vastu, hääletasime selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ELi Läänemere piirkonna strateegiat ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas. Nõustun Wojciech Michal Olejniczaki arvamusega, mille kohaselt peab Läänemere piirkonna strateegia tulevaste makropiirkondlike strateegiate puhul toimima värava või katsepiirkonnana. Euroopa Liidu arengut aluseks võttes peab uus makropiirkondlik lähenemisviis looma tingimused, kus oleksid tagatud töökohad tulevastele põlvkondadele, ühtekuuluvuse edendamine ja keskkonnakaitseoperatsioonide teostamine, kasutades selleks Euroopa riikide uuendustegevust, säästvat arengut, täiendusi piirkondadega seonduva mobiilsuse ja juurdepääsetavuse vallas ning polütsentrilise arengu edendamist.

Need on ühised huvid ja eesmärgid, mis muudavad tänased Euroopa Liidu liikmesriigid iseseisvateks ja tasakaalukateks ning stimuleerivad ühtlasi ka uusi riike ELiga liituma, tuues Euroopa projekti kindlustamist ja selle arendamist naaberriikidele üha lähemale ja lähemale. Nõustun liikmesriikidele antud keskse rolliga, kuna vastavad riigid liiguvad sel juhul uue juhtimistasandi suunas, võimaldades neil äärealasid ja ebasoodsaid piirkondi aidata. Lõpetuseks soovin rõhutada komisjoni osa tähtsust ja palun sellel Läänemere piirkonna strateegia ning teiste makropiirkondade loomise ettepaneku kiiresti jõustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Selles raportis esitatud ainus hea nõue on see, et Läänemeri tuleb reostusest puhastada. Puhastamine on vajalik meie ökosüsteemi säilitamiseks. Seda tuleb teha esimesel võimalusel. Kahjuks iseloomustab aga teksti samasugune dogmatism, mida näeme ka teistes raportites, mille üle hääletame. Kuigi raportis edendatakse väidetavalt ökoloogilist vastutustundlikkust, märgitakse seal ära ka tuumajaamade rajamine kõlealusesse piirkonda, ilma et seda oleks hukka mõistetud. Mis puutub raportis esitatud soovi luua tiheda konkurentsiga Euroopa makropiirkonnad, siis see on täiesti vastuvõetamatu. Nende piirkondade kaudu üritatakse taas heaoluriiki maatasa teha. Läänemere piirkonna puhastamist ei saa teostada liberalismi põhimõtteid järgides.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Läänemeri on maailma üks kõige reostatuimaid meresid, mis tähendab seda, et makropiirkondade idee, mille puhul keskendume geograafiliste näitajate ja tingimuste tõttu ühistele jagatud eesmärkidele või arenguprobleemidele, ning see, et püüame luua sellele makropiirkonnale ühtset integreeritud arengustrateegiat, on täiesti loogiline. Läänemere ühisressursse jagavad paljud riigid, mille tagajärjeks on tugev vastastikune sõltuvus, mis õigustab ühtlasi ka selles piirkonnas ulatuslikuma strateegia rakendamist. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia on esimene ja siiani ainus katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne keerukas arengustrateegia, ning seda tuleks Euroopa Liidus käsitleda kui pilootprojekti ja eeskuju.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ELi Läänemere piirkonna strateegiat ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas eelkõige seepärast, et selle strateegia rakendusprotsess peab palju kiiremini kulgema – eriti energiapoliitika rakendmaise osas, mis on strateegia üks prioriteetseid valdkondi. See on tähtis osa ELi ja selle liikmesriikide välissuhetest. Peame edendama Baltimaade ja naaberriikide koostööd, pidades seejuures silmas piirkonna energiasõltuvuse vähendamise vajadust. On väga hea, et selles strateegias on leitud ruumi ka piirkonna tuumaohutuse küsimustele keskendumiseks. Võttes arvesse seda, et tuumaenergia kasutamist plaanitakse ka Läänemere piirkonda laiendada, loodan ma, et ELi riigid peavad järgima kõige karmimaid tuumaohutus- ning keskkonnastandardeid, et Euroopa Komisjon peab jälgima ning valvama, et need ei eksisteeriks vaid paberil, ja et sama lähenemisviisi ja rahvusvahelisi konventsioone järgitakse ka naaberriikides, eriti neis, kus plaanitakse ELi välispiiri lähedale tuumajaamu ehitada. Peame tagama, et nii ELi liikmesriigid kui ka naaberriigid, eriti Venemaa ja Valgevene, kus plaanitakse tuumajaamade rajamist, võtavad neid sätteid tõsiselt. Loodav Läänemere piirkonna tuumakolmnurk ei ole ainult Leedu, vaid ka kogu Euroopa probleem. Venemaa ja Valgevene plaan ehitada ELi idapiiri lähedale uusi tuumajaamu ohustab tõsiselt nii Skandinaavia maade kui Ida-Euroopa keskkonnaturvalisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) On väga tähtis, et ELil oleks Läänemere piirkonna makropiirkondlik visioon. Keskkonna-, energia- ja muude valdkondade koostöö ELi mittekuuluvate riikide, näiteks Venemaa ja Valgevenega, on samuti väga kasulik. Hääletasin kõhklematult raporti poolt, sest selles tuuakse väga õigesti välja, et ELi liikmesriigid peaksid olema eeskujuks keskkonna- ja tuumaohutuse vallas, eriti siis, kui tegu on uute tuumajaamade rajamisega. Lisaks peaksime oma naabritelt nõudma kõrgeimate standardite ning hea koostöö põhimõtete järgimist, eriti neilt, kes plaanivad ELi piiride lähedale tuumajaamu rajada. Seetõttu ei pea ma Valgevene otsust ehitada tuumajaam vaid 25 km kaugusele Leedu piirist, kõigest 50 km kaugusele pealinn Vilniusest, just eriti sõbralikuks. Ühegi teise ELi liikmesriigi pealinn ei ole liidu välispiirile nii lähedal ega saa seepärast analoogsesse olukorda sattuda. Valgevene valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on ärevil, sest nende arvates ei järgita tuumajaama kavandamisel ja ehitamisel rahvusvahelisi ohutus- ja keskkonnastandardeid. Kardetakse, et projekti tutvustatakse Valgevene ja Leedu ühiskonnale pealiskaudselt ja et selles ei käsitleta projektiga kaasnevaid põhiprobleeme. EL ei saa liidu piiride vahetusse lähedusse tuumajaamade rajamist keelata. Ometigi on meil võimalik Valgevene valitsusega tuumajaama kavandatava asukoha suhtes läbirääkimisi pidada. Brüsselis tuleb rakendada kõik meetmed, et tagada tuumajaama rajamise ajal järelevalve, mis selgitaks välja, kas Valgevene järgib rahvusvahelisi leppeid kõigis punktides, nagu Espoo ja Åarhusi konventsioonides sätestatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Läänemere piirkonna strateegia on esimene katse, mille eesmärk on kehtestada ühtne makropiirkonna arengustrateegia. Tegu on funktsionaalse alaga, millel on ühised arengueesmärgid või -probleemid ning millel on samad omadused ja ühised geograafilised tingimused. Fraktsioon Verts/ALE peab meie komisjoni faasis vastu võetud muudatusi väga tähtsaks – rõhutasime seda, et makropiirkondade arendamine on oma olemuselt siiski täiendavat laadi ega tohiks seetõttu asendada ELi teostatavat individuaalsete, kohalike ja piirkondlike programmide rahastamist, ning tähtsustasime kaupade meretranspordi rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis rõhutatakse Euroopa Liidu makropiirkondade strateegiate arendamise tähtsust. Makropiirkondi nähakse territooriumide kogumina, mis jagavad samu eesmärke ja väljakutseid. Raportis on keskendutud Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiale kui juhtalgatusele. Toetan seda ettepanekut, kuna usun, et integreeritud territoriaalplaan, mille raames edendatakse vastavate piirkondade territooriumide ühistel huvidel põhinevat strateegiat, mis peab toetuma kõigile samu eesmärke omavatele Euroopa poliitikatele ning juhinduma Euroopa regionaalpoliitika eesmärkidest, seda eriti ühtekuuluvuse osas, on äärmiselt vajalik.

Selles mõttes viitab ettepanek rohelisele raamatule ühtekuuluvuse kohta, tuues esile selle, kui tähtis on Euroopa Liidu eri piirkondade funktsionaalsete vajaduste põhjal sekkumine. Loodame, et see algatus on esimene paljude tulevaste algatuste seas, mille abil tagatakse Euroopa paljudele makropiirkondadele sobivad programmilised ja õigusloomega seotud raamistikud, mille aluseks on Euroopa territoriaalkoostöö idee.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – ELi strateegial on meie ja meie naabrite seisukohast mitmes poliitikavaldkonnas tohutu potentsiaal. Strateegia edukas rakendamine suurendaks piirkonna heaolu ja juurdepääsetavust ning tagaks piirkonna julgeoleku ja keskkonnakaitse.

Optimaalsed tulemused saavutame vaid siis, kui ühendame ressursid ühiselt seatud eesmärkide täitmiseks. Läänemere riikide tihedam koostöö vähendab riikide erinevusi, aitab meie turgusid ühtlustada ning tagab neile parema juurdepääsu.

Läänemere riikide unikaalne geograafiline asend ja vastastikune sõltuvus annab meile hea aluse ELi strateegia kasutamiseks ning ELi mittekuuluvate naabritega suhete parandamiseks. Läänemere riikide ja Venemaa võimalikud koostöövaldkonnad on näiteks transpordiühendus, turism, piiriülesed terviseohud, keskkonnakaitse ja energia. Lisaks peame tegelema sobiliku infrastruktuuri ning mitmete transpordivõrkude omavahelise juurdepääsetavuse puudumise küsimustega.

Läänemeri on maailma üks kõige reostatuimaid meresid – olukorda saame parandada vaid kooskõlastatud ühismeetmetega. Strateegia rakendamine on seni liiga aeglaselt kulgenud. Peame protsessile uuesti hoo sisse andma ning pingutusi suurendama.

Tulevikku vaadates usun, et strateegia eesmärkide saavutamine kiireneb, kui ELi eesistujariikideks saavad Läänemere riigid – Poola 2011. ja Leedu 2013. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Õnnitlen raportööri suurepärase töö eest! Loomulikult olin raporti poolt, kus käsitleti Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat ja makropiirkondade osa tulevases ühtekuuluvuspoliitikas. Dokumendis keskendutakse mitmetele tähtsatele probleemidele, nagu keskkond, energia ja välissuhted. Minu arvates on Läänemere piirkonna üheks tähtsaimaks väljakutseks tõhusa ja igakülgse transpordivõrgu loomine. Mul on hea meel, et dokumendi lõplikus versioonis olid sees ka minu muudatusettepanekud Kesk-Euroopa transpordikoridori tähtsuse rõhutamise kohta. Transpordivõrkude arendamine ning selle tagamine, et kõigil piirkondadel oleks piisav juurdepääs infrastruktuurile, garanteerib Euroopa Liidu tõelise ühtekuuluvuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. (DE) Mul on hea meel, et Läänemere piirkonna strateegiat käsitlev raport on parlamendis nii laialdase toetuse osaliseks saanud, ning kuna esindasin selle raporti raames oma fraktsiooni variraportöörina, soovin raportööri siinkohal konstruktiivse koostöö eest tänada. Raportis analüüsitakse mitmeid väljakutseid, millega Läänemere-äärsed riigid silmitsi seisavad – muu hulgas kutsuti seal üles käsitlema ja lahendama Läänemere keskkonnakahjustuste, majandusliku arengu ning piiriülese makropiirkondliku koostöö käigus transpordi infrastruktuuri arendamisega seonduvaid probleeme. Sellesse koostöösse tuleks kaasata ka Venemaa, Valgevene ja Norra. Vajame interdistsiplinaarset koostööd, sealhulgas ka Euroopa Parlamendi komisjonidega. Läänemere piirkonna makropiirkondlik strateegia on pilootprojekt. See, kas makropiirkondliku struktuur saab tulevikus ühtekuuluvuspoliitika kandvaks jõuks, sõltub suuresti praeguse pilootprojekti õnnestumisest. Läänemere piirkonnad teevad üksteisega küll koostööd, kuid nüüdsest kutsutakse neid (ja eriti liikmesriike) üles seda strateegiat tõhusalt rakendama. Euroopa institutsioonid, eriti Euroopa Komisjon, peaksid siinkohal kindlasti keskenduma oma kohustusele pakkuda tuge ja kooskõlastuslikku abi.

 
  
  

Raport: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (A7-0206/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et ELi regionaalpoliitika võimalik panus Euroopa majanduse taaselustamisse on ülimalt oluline. Regionaalpoliitikat tuleks vaadelda pikaajalise ELi arengupoliitikana, millega võideldakse liikmesriikide uuendatud konkurentsivõime ja tööhõive eest. Minu arvates on võitlus majandus- ja rahanduskriisiga endaga kaasa toonud eelarvepoliitika tõhusama parandamise seisukohast ülimalt tähtsate ühtekuuluvuspoliitika programmide lihtsustamise ning kiirema rakendamise. Seda vajame ka praegust keerukat olukorda arvesse võttes: programmide rakendamist kiirendades aitame kaasa ELi, liikmesriikide ja nende piirkondade tugevdamisele. Seetõttu oli hädavajalik, et jätkaksime globaliseerunud maailma kontekstis eesmärgiga saavutada nende programmide suurem konkurentsivõime, säästvus ning paindlikkus. Lisaks usun, et peame kindlasti jätkuvalt tähelepanu pöörama eesmärgis 2 mainitud piirkondadele, aidates neid alasid majandusliku ja sotsiaalse ümberkorraldamisega, tuues välja nende täieliku potentsiaali ning edendades kõigi nende meetmete ja vahendite kooskõlastatust, et seeläbi kasvu ja tööhõivet soodustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, sest mõistan, kui palju aitab regionaalpoliitika kaasa hetkel kogetava pikaajalise majandus- ja rahanduskriisi tagajärgedega tegelemisel. Kahjuks on Euroopa nn eesmärk 2 piirkonnad kriisi tõttu tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse läbi väga kallist hinda maksnud. Seetõttu pean väga heaks vastavate piirkondade VKEde aktiivse toetamise ettepanekut, mille eesmärgiks on säilitada olemasolevaid ja võimalusel luua ka uusi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Peame mõistma, et Euroopa Liidu regionaalpoliitika on Euroopa majanduse taaselustamise peamine faktor – nagu raportiski rõhutatakse, on tegu kõige olulisema ELi investeerimisallikaga reaalmajandusse. On väga tähtis, et meie piirkondade majanduslik taaselustumine ei toimuks mitte ainult praegu, vaid ka keskpikas ja pikas perspektiivis. Just seetõttu keskendutakse Rodi Kratsa-Tsagaropoulou raportis, mille poolt ma hääletasin, võitlusele struktuuriliste ning eriti konkurentsi ja tööhõivet puudutavate probleemidega. Täna tunnevad kriisi mõjusid meie piirkondade kõik tegijad. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel on näiteks üha enam ja enam probleeme mikrofinantseerimise ja mikrokrediidi kasutamisega. Seetõttu on meie põhieesmärk muuta meie piirkonnad atraktiivsemaks, mis võimaldab lõpptulemusena vastavatesse piirkondadesse vajaduse korral rohkem investeerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin raportit. Nõuetekohaselt kooskõlastatud ELi regionaalpoliitika võib tugevdada ELi piirkondade konkurentsivõimet ja tööhõivet. Ülemaailmset rahandus- ja majanduskriisi ning majanduslangust arvestades on ELi regionaalpoliitika põhiline vahend, mis Euroopa majanduse elavdamise kavale otsustavalt kaasa aitab. Arvan, et tulevikus peab regionaalpoliitika põhinema ELi 2020. aasta strateegias sätestatud prioriteetidel, nagu nutikas säästev kasv, mille saavutamiseks võetakse kasutusele uusi säästva majanduskasvu saavutamise meetodeid – paremate äritingimuste loomiseks edendatakse ausat konkurentsi, töökohtade loomist, ettevõtlust ja uuendustegevust kõigis piirkondades, arendades VKEsid ning toetades nende kasvupotentsiaali. Struktuurifondide kasutamine on regionaalpoliitika kontekstis eriti tähtis ja seetõttu arvan, et struktuurifondide suurem paindlikkus võimaldaks meil kavandatud programmidega alustada kohe, kuna nende rakendamine aitaks kaasa individuaalsete piirkondade majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopa Liit on VKEdele alati liiga vähe tähelepanu pööranud, paistes konkurentsi ja uuendustegevusega seonduvate poliitikatega seoses silma pigem sõnade kui tegudega. Eelkõige on see Euroopa liiga kaugel kohalikest institutsioonidest ning nendest haldusasutustest, mis on keskmest kõige kaugemal, kuid kodanikele kõige lähemal.

Raportis esitatud põhiargumendid, mille üle täna hääletame, nende fundamentaalne loogika, on kiiduväärt, sest minu arvates pööratakse neis vajalikku tähelepanu vajadusele kasutada kriisi, eriti suures majanduslanguses olevate piirkondade ning majandusliku ja sotsiaalse allakäigu ohus olevate piirkondade vaesumise vastu võitlemiseks rohkem ELi vahendeid. Nagu ka raportis välja tuuakse, peaks EL suunama pilgu VKEde suurele ja mitmekülgsele maailmale ning tegema nende olukorra lihtsustamisel uusi ja jätkuvaid pingutusi, kui eesmärgiks on tõepoolest kontinent kriisist välja aidata.

Meie VKEd, mis moodustavad Euroopa tootmisjõust 99%, vajavad vähem bürokraatiat. Võttes arvesse nende rasket olukorda, vajavad nad aga ka praegusel ajal meie tuge, et saada jagu krediidile juurdepääsu ja üha keerukamaks ning konkureerivamaks muutuvama maailmaturu tingimustega kohenemise raskustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit ja selle liikmesriigid seisavad silmitsi suure rahandusliku, majandusliku ja sotsiaalse kriisiga. Peame tegema suuri jõupingutusi, et tagada nii palju töökohti kui võimalik ning saavutada Euroopas parim võimalik tööhõive määr.

Kriisi ületamiseks peab EL pingutusi suurendama ning investeerima oskustesse, kutseõppesse ning säästvate töökohtade loomisesse. ELi 2020. aasta strateegia peaks olema Euroopa ulatusliku tööhõivealgatuse tõhus käivitamine, millega tugevdataks näiteks töötajate tööturule tagasitoomise kavasid (eriti madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul), rakendades selleks individuaalset töönõustamist, intensiivkoolitust või ümberõpet ja enesetäiendust, väljaõppeperioode, subsideeritud tööhõivet ja mittetagastatavaid starditoetusi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ettevõtetele.

Neid meetmeid võiks rahastada Euroopa Sotsiaalfondi maksete komitee. Vajame kiiret sekkumist hetkel, mil töökohti reaalselt kaotatakse – sugugi mitte väikest rolli ei mängi siinkohal see, et nii vähendame inimeste tööturult kõrvalejäämise ohtu. Neid meetmeid vajame ajal, mil töötuse määr on ELi 27 liikmesriigis tõusnud 2009. aasta tasemelt 8% tänase seisuga tasemele 9,6%.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Ühtekuuluvuspoliitika mängib Euroopa piirkondade rahastamisel tähtsat rolli ning on seetõttu majandus- ja rahanduskriisi vastases võitluses asendamatu tähtsusega.

Ühinen raportööri arvamusega, et eesmärk 2 on eriti tähtis. Kuigi struktuurifondid peavad eelkõige kindlasti aitama arengus mahajäänud piirkondadel järele jõuda, peab ka teistel piirkondadel olema juurdepääs nende konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud rahalistele vahenditele. Alates 2006. aasta reformist on eesmärk 2 raames pühendutud regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele, kusjuures abistatavaid piirkondi rahastatakse aastatel 2007–2013 kokku 54,7 miljardi euro ulatuses. Selline investeering regionaalmajanduste konkurentsivõimesse on majanduskriisi ajal veelgi olulisem.

Euroopa Liit saab säästvat arengut ja kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti säilitada ja stabiliseerida läbi teadus-, arendus- ning uuendustegevuse. Võttes arvesse arutelu, mis puudutab Euroopa finantsperspektiive 2013. aastale järgneval perioodil, on ülimalt tähtis, et Euroopa Parlament peaks meeles pühendumist eesmärgile 2. Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma tugevaks ja hästirahastatud poliitikaks, mistõttu rõhutaksin eesmärgi 2 rahaliste vahendite säilitamist veel kord. See on kõigi Euroopa piirkondade lähenemise soodustamiseks äärmiselt oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis keskendutakse ELi regionaalpoliitika panusele rahandus- ja majanduskriisiga võitlemisel. Struktuurifondid on tootlikkuse parandamisse ja majanduskasvu suurendamisse panustavatesse valdkondadesse investeerimise seisukohalt ülimalt tähtsad. Struktuurifondide roll on veelgi tähtsam praeguste eelarvepiirangute puhul, kui liikmesriigid kärbivad avalikke investeeringuid. Fondid on äärmiselt olulised vahendid, millega rahastada algatusi, mille eesmärgiks on valmistada Euroopa ette kriisijärgseks olukorraks (nt suutlikkuse arendamine uutes valdkondades ning eurooplastele uute tehnoloogiate pakkumine).

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna nägin, et hiljuti vastu võetud ELi 2020. aasta strateegia on üles ehitatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ja et struktuurifondid on asendamatud vahendid, kui soovime saavutada liikmesriikide säästva ja kaasava arengu, eriti nende piirkondades, hääletasin täielikult selle raporti ettepanekute poolt. Võttes arvesse hetkel ELi kimbutavat rahandus- ja majanduskriisi, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat ning kindlasti ka seda, et eesmärk 2 programmid muutuvad majanduse taastumise seisukohast üha tähtsamaks, kujutades endast stiimulit konkurentsivõime suurendamisel, töökohtade loomisel nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning vajaliku toe pakkumisel avalike investeeringute valdkonnas.

Seetõttu usun, et suurema paindlikkuse tagamine annab häid tulemusi ja et ühtekuuluvuspoliitika programmide lihtsustamine on äärmiselt tähtis. Teisest küljest tähendab see ELi vahendite eraldamise paindlikkuse suurendamist – nii saavad piirkonnad maksimaalset kasu infrastruktuuri investeeringute toest, sest toetatakse äriringkondi, mis koosnevad peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest, ning stimuleeritakse teadustegevust ja kaasajastamist tööstus- ja põllumajandussektorites.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Solidaarsuse põhimõtte tähtsust arvestades usun, et ühenduse vahendite tõhus rakendamine ühtekuuluvuspoliitika edendamiseks on äärmiselt oluline. Nagu mul on võimalik olnud juba mitmel korral mainida, on ELi ühtekuuluvusvahendite tõhus eraldamine äärmiselt tähtis, kui soovime vähendada tasakaalutusi ELi 27 liikmesriigi eri piirkondade vahel, neid leevendada ning Euroopa konkurentsivõimet edendada. On ülimalt tähtis, et aitaksime ebasoodsas olukorras piirkondadel areneda, tagaksime uuendustegevusele, tehnoloogiale ning haridusele määratavate vahendite tõhusama eraldamise ning rakendaksime kindlasti meetmeid, mis stimuleerivad tööhõivet ja konkurentsivõimet. ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid peavad ühtlasi olema ka selle küsimuse edasiviivaks jõuks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Piirkondlik ühtekuuluvus on Euroopa Liidu üks põhieesmärk ning eriti tähtis on see praeguse raske ja kestva majanduskriisi ajal, kui see avaldab tugevat mõju töötuse tasemele, eriti vaesemates piirkondades.

2006. aasta reformiga keskendutakse eesmärgi 2 puhul nüüd regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele 19 liikmesriigi 168 piirkonnas, kus elab 314 miljonit elanikku, kusjuures neid rahastatakse aastatel 2007–2013 kokku 54,7 miljardi euro ulatuses (veidi alla 16% koguressurssidest), lisaks väärib märkimist, et ligi 74% sellest summast on ette nähtud teadmiste ja innovatsiooni täiendamisele (33,7%) ja rohkemate ning paremate töökohtade loomisele (40%).

Pooldan reaalmajandusse investeerimist ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist, prioritiseerides seega uuendustegevust, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Tegu on suunisega, mis määratleb ja tugevdab ELi 2020. aasta strateegiat nutika, säästva ja kaasava kasvu saavutamiseks.

Seetõttu sooviksin rõhutada, et liikmesriigid ja nende vastavad piirkonnad peaksid neile kättesaadavaks tehtud Euroopa vahendeid kindlasti taotlema. Tegu on probleemiga, mis on majandus- ja rahanduskriisi tõttu palju tähtsamaks muutunud, nagu ma nii siin parlamendis kui ka Portugalis peetud mitmetes kõnedes olen hoiatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport ei ole järjekordne katse hetkel kestva majandus- ja rahanduskriisi tegelikke põhjustajaid süüst vabastada, kuid samas ei ole tegu ka katsega väidetava kriisist väljumise au ainult töötajatele ja avalikkusele anda. Dokumendis toetatakse palavalt ELi 2020. aasta strateegia põhieesmärke ning loodetakse, et neid poliitikasuundi tugevdataks veelgi, muu hulgas Euroopa ühtse turu eeliste väärtustamise abil. Peaksime meeles pidama, et sellised prioriteedid ühtivad ajakohastatud Lissaboni strateegia prioriteetidega; nendega, milles õigustati ja edendati avalike teenuste erastamist, vallandamiste lihtsustamist ning töötingimuste halvenemist ja suurendati töötust ning sotsiaalset langust – tegu on hetkel kestva kapitalismisüsteemi kriisi algpõhjustega.

Struktuurifondid või ükskõik millised muud regionaalpoliitika finantsvahendid, mis on suunatud peamiselt ühtekuuluvusele, tuleks rakendada tõelise majandusliku ning sotsiaalse arengu, territoriaalse ühtekuuluvuse ning piirkondlike erinevuste vähendamise hüvanguks. Neid ei tohiks kasutada teadlikult loomuvastasel viisil, rahastades nõnda poliitikaid, mille tulemused on määratud eesmärkidele vastupidised ning mis valmistavad ette pinnase uute ja tõsisemate kriiside tekkeks tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Austatud juhataja! Täna arutleme majandus- ja rahanduskriisi üle, kuid kas meil on tegelikult võimalik kriisi õppetundidest õppida? Ameerika Ühendriikide ebapädevad õigusnormid, mille tõttu andsid pangad laenu maksujõuetutele klientidele, kes ei suutnud neid hiljem tagasi maksta, põhjustasid lõpuks vältimatu halbade laenude kriisi, mille mõjusid tunneme üle kogu maailma veel pikka-pikka aega. Seetõttu on Euroopa Liidu regionaalpoliitikast saamas Euroopa majanduse elavdamise kava üks põhielemente, moodustades ühenduse põhilise reaalmajandusse investeerimise allika, kuid ELil puuduvad tõhusad mehhanismid majandustegevuse kooskõlastamiseks ning tasakaalustatud kasvuks. Läbi struktuurifondide ja teiste meetmete rakendatav ühtekuuluvuspoliitika on ülimalt tähtis. Regionaalpoliitika ei ole mitte ainult vahend majandus- ja sotsiaalkriisi kiireks leevendamiseks, vaid ka pikaajaline poliitika, millega võidelda kriisi taustal tekkinud ja avaldunud struktuuriliste probleemidega, seda eriti liikmesriikide konkurentsivõime ja tööhõive valdkonnas. Leedu seisukohast on väga tähtis kriisist võimalikult kiiresti taastuda ning pöörata erilist tähelepanu liikmesriikide konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest pean piirkondlikku konkurentsivõimet ning tööhõivet ühtekuuluvuspoliitika üheks põhielemendiks, võttes siinkohal arvesse rahanduskriisi, mis on majanduskasvu tuntavalt aeglustanud.

On tähtis, et pööraksime tähelepanu ELi 2020. aasta strateegia prioriteetidele, sest nii saame tuvastada ja rakendada uusi elemente, millega edendada majanduskasvu ning ELi sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse konsolideerimist. Territoriaalne ühtekuuluvus aitab tõsta eri piirkondade konkurentsivõimet, et need seeläbi võimalikult atraktiivseteks muuta. Muu hulgas tagab see ideaalsed tingimused ettevõtluse ja VKEde arendamiseks.

Lisaks on selle raporti keskseks teemaks selliste meetmete kasutamine, mis kiirendavad ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist. Eesmärk on mobiliseerida ressursid ja vahendid, millega tagada rahaline toetus kohalikul ning piirkondlikul tasandil. Seda silmas pidades on tähelepanu pööratud nii praegusest majandusolukorrast tingitud hetkevajadustele, eriti reaalajas toimiva reageerimisviisi leidmise vajadusele, kui ka pikaajaliste meetmete tuvastamisele.

Struktuuriprogramme tuleb rakendada mitte kui majanduslikuks ellujäämiseks mõeldud kaitsvaid sekkumisi, vaid kui tulevikku suunatud säästva arengu eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Rahandus- ja majanduskriisiga võitlemisele saadud positiivne tagasiside on selge näide ELi regionaalpoliitika tähtsusest. Sellest hoolimata kaetakse eesmärk 2 raames ligi 300 miljonit vaesematest piirkondadest pärit inimest, kes peavad tõsise kriisi tõttu hetkel kannatama. Seetõttu peame just praegu eesmärk 2 raames rakendatavaid vahendeid tugevdama, et ELi 2020. aasta strateegia ülitähtsad prioriteedid saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Rodi Kratsa-Tsagaropoulou raporti poolt, milles käsitleti ELi regionaalpoliitika panust finants- ja majanduskriisiga võitlemises. ELi regionaalpoliitika, ühenduse põhiline reaalmajandusse investeerimise allikas, võib anda otsustava panuse Euroopa majanduse elavdamise kavasse. Aastateks 2007–2013 eraldati ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid ettevõtete toetusmeetmeid ligikaudu 55 miljardi euro eest. Selline toetus on ülimalt oluline – eriti peab aitama VKEsid, mis on majanduskriisi tõttu tõsiselt kannatada saanud – ning seda tuleb suurendada. Lisaks tuleb suurendada investeeringuid teadus-, arendus-, ning uuendustegevusse ja haridusse, et toetada majanduskasvu ning tööhõivet meie territooriumidel – mõtlen siinkohal eelkõige Edela-Prantsusmaa valimisringkonda, mida ma esindan. Lõpetuseks soovin veel mainida, et ELi regionaalpoliitika on tõhus vaid siis, kui selle raames saavutatakse kohaliku, piirkondliku, riikliku, piiriülese ja Euroopa tasandi võimude reaalne koostöö.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ülemaailmset rahandus- ja majanduskriisi arvestades panustab ELi regionaalpoliitika Euroopa majanduse elavdamise kavasse, kiirendades ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist. Ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide eelrahastamine võimaldas 2009. aastal igal liikmesriigil kohe investeerida kokkulepitud rahastamispakettide raames 6,25 miljardit likviidset eurot.

Komisjoni faasis võeti vastu fraktsiooni Verts/ALE järgmised muudatusettepanekud: pakkuda tuge, kasutades selleks rahastamisvahendeid, mis on eraldatud eesmärk 2 sotsiaalse ja kaasava majanduse heaks töötavate organite toetamiseks; lisada keskkonnakaitse ning taastuvenergia potentsiaalne arendamine valdkondadena, kus on võimalik näidata ELi meetmete ilmset lisandväärtust; ja arvestada sellega, et linnapiirkondades ja linnakeskustes tekivad nende eripära tõttu spetsiifilised ja olulised sotsiaalsed probleemid (kõrge tööpuuduse määr, sotsiaalne tõrjutus jne), mis kriisi mõjul suurenevad, ning et on vaja teha põhjalikud uuringud asjakohaste lühi- ja pikaajaliste meetmete võtmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – On ülimalt tähtis, et rakendaksime hetkel kestva ülemaailmse majanduskriisiga võitlemisel kogu ELi hõlmavaid kollektiivmeetmeid. Toetan seda raportit täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. (SV) Keeldusin selle raporti üle hääletamisest. Selles oli mitmeid lõike, milles esitatud mõtetega ma kogu südamest nõustusin, näiteks eesmärk suurendada naiste kaasamist tööturule. Ometigi on mul teatavaid kahtlusi lepingu läbivaks teemaks olevale konkurentsivõime küsimusele keskendumise suhtes. Omaalgatuslikus raportis kutsutakse üles eesmärgis 2 välja toodud piirkondade rahastamist 25% suurendama, et seeläbi konkurentsivõimet tõsta. Selleks otstarbeks plaanitakse kasutada regionaalpoliitika eelarvet. Vastavas küsimuses ei ole teostatud ühtegi mõjuhinnangut. Tuleb korraldada ühtekuuluvusfondi, ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ning hiljaaegu 2007. aastal loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi alla kuuluva 450 programmi üldine hindamine, et välja selgitada nende toetusviiside toimivus nii sotsiaalsest kui ka soolisest vaatepunktist. Nende kattuvuse tõttu puudub selles küsimuses hetkel kahjuks selgus. Samuti ei nõustu ma raportis esitatud väitega, et ELi regionaalpoliitika on Euroopa taastumise seisukohalt ülimalt tähtis. Tegelikult on see hoopis stabiilsuse pakti valesti toimiv kriteerium, millega soovitatakse liikmesriikidel vähendada palkasid, pensioneid ning sotsiaalkindlustust, mis tähendab seda, et taastumine võtab veelgi kauem aega – ELi panustest hoolimata.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Selles regionaalarengukomisjoni raportis võetakse Euroopas võimutsevat majandus- ja rahanduskriisi arvestades liikmesriikide ja nende piirkondade olukorra osas realistlik ning väga ajakohane lähenemisviis. Kuna olen pärit Madeirast, äärepoolsest piirkonnast, mis kuulub piirkondliku konkurentsivõime ning tööhõive suurendamise eesmärgi alla, on raportis käsitletud probleemid mulle väga tuttavad ning olulised, mistõttu otsustasingi selle raporti poolt hääletada. Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika eesmärgis 2 üritatakse stimuleerida piirkondi, kus esineb tõsine töötuse probleem ning mille struktuurilisi raskusi praegune kriis veelgi süvendab.

Kui soovime Euroopa 2020. aasta strateegiat täielikult rakendada, peame kindlasti suurendama piirkondade konkurentsivõimet, arendades selleks tööhõive- ja majanduspoliitikaid. Vaid nii on Euroopal võimalik saavutada tõhus, nutikas, säästev ja kaasav kasv. Nendel põhjustel toetan raportööri ettepanekut ühenduse vahendite ja abi eraldamine paindlikumaks muuta, sest nõnda saavad kannatavad piirkonnad kasu moderniseerimisest ja toetusest, mis muutub reaalseks arenguks ning aitab aja jooksul teed sillutada säästvamale majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – Kuna meil puudub Euroopa Liidus ühtne tõhus mehhanism majandustegevuse kooskõlastamise ning tasakaalustatud kasvu saavutamiseks, mängib ühtekuuluvuspoliitika meie taas jalule tõusmises põhirolli. Struktuurifondide eesmärk 2 on olnud – ja on ka tulevikus – ühtekuuluvuspoliitika üks tähtsaimaid tugisambaid, eriti just majanduskriisist väljumisel. Leedu olukorras olevate riikide puhul aitaks paindlikum juurdepääs ELi regionaalfondidele tunduvalt kaasa nende valdkondade taastumisele, mis kriisi käigus enim kannatada said. Seesugune paindlik rahastamine võib kaasa tuua uute töökohtade loomise ja peaks hõlmama mitmekülgseid valdkondi, nagu investeerimine infrastruktuuri, väikefirmade toetamine, kutsekoolitus ning tööstus- ja põllumajandussektori moderniseerimine. On tähtis, et neid vahendeid ei kasutataks ainult tulekahjukustutuse stiilis sekkumiste korral. Meie pingutused peavad ühtlasi olema suunatud pikaajalisele restruktureerimiseesmärkidele ning säästvamale majanduse saavutamiseni – paindlikkus on pikaajalise poliitika puhul samuti ülimalt oluline. Eesmärk 2 ja teised ühtekuuluvuspoliitika harud võivad meil taas kord aidata vähendada lõhet ELi liikmesriikide vahel. Leedu puhul on eriti tähtis jätkata sealt, kus asi enne rahanduskrahhi pooleli jäi, ning taastada raskelt kätte võidetud nn Balti tiigri staatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, sest ELi regionaalfondid on praeguse majanduskriisi tõttu kõige rohkem kannatada saanud piirkondade aitamisel esmatähtsad. Paindlik juurdepääs neile vahenditele on ülimalt tähtis, kui piirkonnad soovivad infrastruktuuri tehtud investeeringutest ning väikefirmasid toetamisest ka kasu saada. Nõustun täielikult eesmärk 2 piirkondadele antava abi suurendamisega – viimastel aastatel on nende piirkondade arengut saatnud suur edu ja me peame kindlustama selle, et praegune kriis ei takistaks nende vaesete piirkondade järgmisi edusamme. Ühtekuuluvuspoliitika rakendamist tuleks kiirendada, et saaksime vastavaid piirkondi viivitamatult aidata. Lisaks peame kindlustama selle, et konkurentsivõime säilib ka pärast 2013. aastat ja et seda regionaalpoliitika valdkonnast ei eemaldata.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Antonio Cancian (A7-0174/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et peame tugevalt toetama Euroopa Parlamendi esitatud hinnanguid ja soovitusi selle dokumendi kohta, mille eesmärgiks peaks olema bussitranspordi sektori kvaliteedi tõstmine lennundus- ja raudteetranspordisektori kvaliteeditasemeteni. Kahjuks on nõukogu tugevasti nõrgendanud nii komisjoni õigusakte kui ka enamikku Euroopa Parlamendi päevakorda esitatud muudatusettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Selle raportiga üritatakse parandada bussisõitjate õigusi, mis on minu meelest väga hea eesmärk ning mille poolt ma ka hääletasin. Lisaks pooldan ma transpordiviiside mugavamaks muutmist puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele ja kõigile sõitjatele kohalduvaid täiendavaid garantiisid õnnetuste ning reisi hilinemise või tühistamise korral.

Pidasin mõistlikuks muudatusettepaneku 14 suhtes siiski erapooletuks jääda. Kuigi selle kohaselt võivad liikmesriigid jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja linnaliiniveod ja linnalähised liiniveod ning piirkondlikud liiniveod, kardan ma, et ettepanek jääb siiski liiga tagasihoidlikuks ja et sellega kaasneb liiga palju piiranguid, eriti just abistamises, mis võib väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid ebaausalt mõjutada.

Kõik see oli seotud hääletamisega teisel lugemisel. Hetkel on tähtis saavutada kokkulepe Euroopa Liidu Nõukoguga, et see määrus jõustuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Tervitan ettepanekus esitatud eesmärki, millega kehtestatakse bussisõitjate puude alusel diskrimineerimist keelavad eeskirjad. Tervitan ettepaneku punkti, kus reisi ärajäämise või hilinemise korral tuleb sõitjatele pakkuda võrdelist hüvitist ning vajalikku abi.

Kindlasti tuleb seista selle eest, et ettepaneku tagajärjel ei peaks väikevedajad bürokraatia ning tunduvalt suuremate kindlustuskulude tõttu maakonnaliinidel teenuse pakkumist lõpetama. Väga paljusid Iirimaa bussiteenuseid vahendavad kohalikud vedajad, väikeettevõtjad ja perefirmad. Kohalike ja piirkondlike teenuste liigne reguleerimine asetaks juba praegu raskes olukorras viibivatele ettevõtjate õlgadele täiendava rahandus- ja halduskoorma.

Maapiirkondade bussiteenused on maaelu seisukohast ülitähtsad. Tegu on rohelisema transpordisüsteemiga ning tihti on see kaugetes maapiirkondades elavate inimeste ainus transpordivahend. Peame tagama, et selliseid ettevõtjaid liialt ei koormataks, kuna see võib lõppeda nende tegevuse lõpetamisega. Sõitjad ei tohiks selle ettepaneku tõttu kannatada ei piiratumate teenuste ega ka kõrgemate hindade läbi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan seda määrust, milles käsitletakse bussisõitjate õigusi. Määruse eesmärk on kehtestada bussisõitjate õigused, et suurendada huvi ja usaldust reisijateveo vastu maanteel ning luua eri liikmesriikide ja eri transpordiliikide vedajate jaoks võrdsed tingimused õigused. Sellega kehtestatakse ka kvaliteedistandardid, mis on võrreldavad lennundus- ja raudteetranspordisektoris juba kehtestatud standarditega. Sõitjatel peab olema õigus saada hüvitist, kui nende reis hilineb või tühistatakse, kui nende pagas läheb kaotsi ning ühtlasi ka sõitjate surma või vigastuste korral. Kindlasti tuleb luua ka süsteem kaebuste käsitlemiseks ning kahjude tasumiseks. Peame tagama transporditeenuste kasutamise õigused puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele ning vajaduse korral tasuta abi pakkuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Bussitransport on ainus transpordiliik, kus puudub endiselt üleeuroopaline meede sõitjate õiguste kohta. On vastuvõetamatu, et sõitjate kaitse tasemed sõltuvad veel praegugi sellest, millist transpordiviisi kasutada. Seetõttu hääletasin bussisõitjate õigusi käsitleva raporti poolt. Kahjuks teevad liikmesriigid transporditeenuste osutajatega selles tihedat koostööd ning on ühiselt sõitjate õiguste suurendamise vastu. Siiski tagab Euroopa Parlament, et bussiga sõitjatel saavad olema samad õigused kui nendel, kes sõidavad lennuki või rongiga. Tunnen suurt heameelt selle üle, et kui saabumine hilineb teenusepakkuja süü tõttu, on sõitjal õigus saada hüvitist 25 % piletihinnast, kui reis hilines üle ühe tunni, ja 50 % piletihinnast, kui reis hilines üle kahe tunni. Minu arvates suurendab sõitjate õigusi ka see, et kui sõit tühistatakse või see hilineb enam kui kaks tundi, on sõitjatel õigus valida, kas nad soovivad reisi lõppsihtkohta jõudmiseks ilma lisatasudeta jätkata või soovivad piletiraha tagasi saada ning saada hüvitist 50% pileti hinnast.

Teine saavutus on sõitjate õigus nõuda toidu, hotellimajutuse ja alternatiivse transpordivahendi leidmisel tekkinud kulutuste hüvitamist, kui väljumine tühistatakse või see hilineb kaugliinidel rohkem kui tund aega. Ühtlasi kiitis Euroopa Parlament heaks nõude, mille kohaselt on vedaja kohustatud hüvitama kahju kuni 1800 eurot pagasi ning kuni 1300 eurot käsipagasi kaotsimineku või kahjustumise korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Selle määrusega soovitakse rajada bussisõitjate ühtne õigusraamistik, millega tagatakse neile samaväärne kaitsetase, mis on juba kehtestatud teiste transpordivahendite puhul, nagu rongid ja lennukid. Reisijateveoga tegeleva maanteetranspordi tasandil on tähtis saavutada tingimused, mida saaks võrrelda eri liikmesriikide vedajate ja transpordivahendite vahel – tingimustes peab kindlasti olema sätestatud vastutus sõitjate surma ja vigastuste korral, sõidu tühistamise või hilinemise puhul pakutav hüvitis ja viivitamatu abi, unustamata siinkohal seda, et sõitjatel on võimalik esitada kaebus, kui nad arvavad, et nende õigusi on rikutud.

Olen pettunud, et nõukogu ettepanek on nii ambitsioonitu mitte ainult seetõttu, et sellega vähendati oluliselt määruse kohaldusala, vaid ka seepärast, et sellega vähendati ELi piires bussitransporti kasutavate sõitjate kaitse taset. Ma ei kahtle, et on tähtis säilitada ettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust ja võtta arvesse selle sektori ettevõtjatega seonduvaid eripärasid, sest üldjoontes on siiski tegu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatega. Ometigi on väga tähtis kindlustada tasakaal majandusliku samba ning sõitjate õiguste kaitse samba vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin bussisõitjate õigusi käsitleva raporti poolt, kuna see tähendab seda transpordivahendit kasutavate kodanike õiguste tugevdamist, sh sõidu hilinemise, tühistamise või õnnetuste korral sõitjatele hüvitise maksmist ning puudega inimeste aitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Sõitjatel peab transpordivahendist sõltumatult olema õigus kvaliteetsele ja ohutule teenusele. Seepärast arvan, et ettepanek võtta kasutusele ühtlustatud eeskirjad reisijate õiguste kohta bussiveos lähi- ja kaugliinidel kogu ELis on positiivne samm. Lisaks sellele usun ma, et reisijate õigused peaksid peaasjalikult olema samad, olenemata kasutatavast transpordiliigist, välja arvatud juhul, kui see ei sobiks kokku nimetatud transpordiliigi olemusega. Tundub mõistlik, et liikmesriigid kaitsevad oma õigust jätta määruse reguleerimisalast välja teatud linnaliinivedude, linnalähiste liinivedude ning piirkondlike liinivedude teenusepakkujad, tingimusel et selliste erandite tegemise korral järgitakse rahvusvahelisi õigusi või sõitjate õigusi tagavaid lepingulisi kohustusi. Me ei tohiks unustada, et Euroopas ei tegutse ainult suured vedajad vaid ka väikese ja keskmise suurusega transpordiettevõtjad ning et me peame viimaste eest erilist hoolt kandma. Lõpetuseks soovin õnnitleda raportööri ja variraportööre tehtud töö eest nõukoguga ühise keele leidmisel ja loodan, et suudame varsti kokkuleppele jõuda ka selle määruse lõppversiooni osas.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit peaks strateegiliselt juhinduma ning prioritiseerima selliste tingimuste loomist, millega edendatakse ja suurendatakse ühistranspordi kasutamist. Tegu on küsimusega, mis on kliimamuutuste ja linna keskkonnamõjude vastu võitlemise, taastuvenergia kasutamise edendamise ning fossiilkütustest sõltumise vähendamise seisukohast ülimalt tähtsad.

Selles kontekstis rõhutaksin kindlasti veel seda, et raportiga ei kindlustata mitte ainult tõhus ühendusvõrk, vaid ka tingimused mugavuse, kvaliteetsete teenuste, julgeoleku ja abi tagamiseks. Raportis üritatakse vastavusse viia üldsuse õigusi – siinkohal rõhutan veel kord oma muret puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste õiguste osas – ja vajadust arvestada seejuures ka vedajate jätkusuutlikkust, mis on tõsise majanduskriisi kontekstis eriti oluline.

See tähendab, et peame ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse vastavusse viima sõitjate kaitse kõrge tasemega, mis oleks võrreldav teiste transpordivahendite puhul kohaldatud kaitse tasemetega, arvestades seejuures bussitranspordi valdkonna eripärasid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Teiseks lugemiseks esitatud muudatused suurendavad üldjoontes bussisõitjate õigusi ja me toetame neid. Panime tähele, et heaks kiidetud muudatused täiustasid ka eelmist versiooni, tagades näiteks järgneva:

– sõitjatele peaksid surma või kehavigastustega lõppenud õnnetuste puhul kohalduma vastutuseeskirjad, mis oleksid võrreldavad teistes transpordivahendites rakendatud vastutuseeskirjadega;

– vedajad peaksid vastutama reisijate pagasi kaotsimineku või kahjustamise eest ning sel puhul peaksid kohalduma teistes analoogsetes transpordivahendites rakendatud vastutuseeskirjad;

– vedajad peavad looma nõuetekohased juurdepääsutingimused puudega ning piiratud liikumisvõimega isikutele;

– liikmesriigid peaksid edendama ühistranspordi kasutamist ning looma koostalitusvõimelised ja ühendveopõhised infosüsteemid, kust oleks võimalik saada teavet ajakavade ja hindade kohta – lisaks optimeeriks mitmeliigiline piletimüük eri transpordivahendite kasutamist ja koostalitlusvõimet. Need teenused peaksid olema juurdepääsetavad ka puudega inimestele;

– bussitransporti pakkuvat ettevõtted peaksid vastutama sõitjate surma või kehavigastuste tõttu tekkinud kahjude ja kahjustuste eest, kui need tekkisid transporditeenuste kasutamisega seonduvate õnnetuste korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Juba mitmeid kuid on komisjon tähelepanu pööranud tarbijate õigustele, eriti nendele õigustele, mis puudutavad eri transpordiliike kasutavaid sõitjaid. Siiski ei saa komisjon kohelda bussitranspordisektorit, mis koosneb põhiliselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest, nii nagu lennundus- või raudtee-ettevõtjaid ega kehtestada neile kohustusi, mis on võrdeliselt palju piiravamad ja kulukamad väikeettevõtjale, mida ohustab tegevuse lõpetamine, kui suurele rahvusvahelisele ettevõtjale.

Parlamendi ülimalt dogmaatiliste muudatusettepanekute ja nõukogu tunduvalt pragmaatilisema kompromissi vahel haigutav tohutu lõhe on küllaltki kõnekas. Lisaks arvan ma, et tegu on fundamentaalse ebaõiglusega, kui definitsiooni kohaselt Euroopa territooriumi nn vangideks olevad ettevõtted peavad õnnetusjuhtumite puhul kohalduvaid kohustusi täies mahus järgima, samal ajal kui lennundus- ja merendusettevõtjad lähtuvad rahvusvahelistest eeskirjadest, mis võimaldavad neil tegeliku kahju hüvitamisest pääseda, nagu traagiline Rio-Pariisi lennu juhtum tundub näitavat.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Bussisõitjatel peavad olema samad õigused, mis on Euroopa õigusaktidega antud lennu- ja meretransporti kasutavatele isikutele. Bussisõitjad ei saa ega tohi olla ainsad, kellele ühenduse õigusaktide kaitse ei laiene. See on põhiline sõnum, mida ma selle raporti poolt hääletades edastada soovin, ning ma kahetsen tugevalt, et meil ei olnud võimalik kõiki transpordiliike hõlmavat ühist raamistikku luua. Hääletasin paljude muudatusettepanekute poolt, millega sooviti transpordiettevõtetele pagasi kaotsimineku või kahjustamise ning eriti sõitjate vigastuste või surma korral suurem vastutus määrata. Eelkõige toetasin kindlalt ettepanekuid, millega sooviti puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi suurendada ja transport neile juurdepääsetavaks muuta, pakkudes neile ühtlasi teavet juurdepääsetaval moel, kuna see on meie kohus. Olen pettunud, et me ei suutnud leida kompromissi nõukoguga, mis näitas end edasimineku osas üsna vastakast küljest. Kuna tegu ei ole lihtsa teemaga, peab selliste sõitjate õigusi kaitsma Euroopa raamistik ning sügisene lepitusmenetlus annab meile põhjuse seda küsimust uuesti arutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Antonio Canciani raporti poolt kõigi nende sõitjate nimel, kes peavad kehavigastuste ja pagasi kahjustamise või vedajate teenuste tühistamiste ning hilinemiste korral õiglase hüvitise saama. Sel juhul vastutaksid vedajad sõitjate pagasi kaotsimineku ja kahjustamise eest analoogsetel tingimustel, mis reguleerivad hetkel teiste transpordiliikide teenusepakkumist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjate õiguste kaitsmisele, sest neil peab olema võimalik saada vastavat abi ning kasutada võimalusi, mis muudavad nende jaoks lihtsamaks eelkõige juurdepääsu ühistransporditeenusele. Seetõttu loodan ma, et liikmesriigid teevad hetkeolude ja infrastruktuuri parandamiseks tõsiseid jõupingutusi, et puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele pakutaks nende vajadustele vastavat teenust.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Bussisõitjad vajavad kindlasti suuremaid õigusi ning määruse eelnõu teisel lugemisel taastati mõned hädavajalikud sätted, mis puudutasid vedajate vastutust, sõitjate õigusi sõitude hilinemiste ja tühistamise korral ja eelkõige puudega ning piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi. Praegusel hetkel, mil peaksime edendama ühistransporti kui tõhusat ja keskkonnasõbralikku valikut, tagaksid need uued sätted sõitjatele ärateenitud õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Bussisõitjate õiguste ebapiisav reguleerimine on viinud selle õigusloomega seotud resolutsiooni vastuvõtmise vajaduseni, sest sõitjate õigusi peab kaitsma alati olenemata sellest, mis transpordiliiki nad kasutavad. Lisaks on väga tähtis kohandada transpordi infrastruktuur, uued sõidukid ja remonditud kasutatud sõidukid vastavalt piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) ELi asutuste üks ülesandeid on tekkinud konfliktides kodanike poolele astuda, sest ärimaailm teeb kasumi maksimeerimiseks kõik võimaliku. Sellised tegevused riivavad aga tihti puudega inimeste õigusi, keda tihti diskrimineeritakse, kui nad üritavad liikuvad olla ja soovivad transporditeenuseid kasutada. Piiratud liikumisvõimega seonduva diskrimineerimise kaotamine bussitranspordis on suur samm edasi võitluses puudega inimeste võrdse osaluse eest ühiskonnas. Bussitransporditeenuste määruse tähtis funktsioon on teenuse tühistamiste ja hilinemiste hüvitamine, millega oleme tuttavad lennutranspordi valdkonnast. See peaks olema standard kõigi transpordiliikide puhul, kuna see näitab vedaja austust sõitjate vastu. Sama arvan ma eeskirjade kohta, mis kohustavad transpordifirmasid õnnetuste ohvritele hüvitist maksma nii tervisekahjustuste kui ka pagasi kahjustamise korral. Need on sammud õiges suunas, sest need tugevdavad kodanike positsiooni transpordifirmadega suhtlemisel. Neid eeskirju arvestades otsustasin heaks kiita ettepaneku saata teisele lugemisele nõukogu seisukoht nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin poolt ning õnnitlen Antonio Canciani tema raporti eest, mis on minu meelest väga põhjalik! Lisaks tervitan tähelepanu, mida pöörati puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjatele, kelle jaoks tähendab ühistransport ühte põhilist ühiskonda integreerumise viisi, ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele. Enamikul juhtudel pakuvad bussitransporditeenust väikeettevõtjad. Bussisõitjatele tuleks kehtestada õiguste ja tagatiste kogu, mis on juba olemas rongi- ja lennureisijatel, arvestades seejuures ka seda tüüpi teenuse eripärasid. Seetõttu toetan täielikult Antonio Canciani ettepanekut ja tema väga hästi tasakaalustatud lähenemisviisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Tegu on Euroopa kodanike igapäevaelu mõjutava määrusega, mille vastuvõtmisega on aga kahjuks hiljaks jäädud, kuna Euroopa Parlamendi arvates jääb nõukogu seisukohal puudu ambitsioonikusest ning see on vastuvõetamatu. Just nagu teiste transpordivahenditega reisimisel, on ka bussisõitjatel põhiõigused, mida selle määrusega tagada üritame: õigus saada hüvitist sõidu hilinemise, tühistamise ning pagasi kaotsimineku või kahjustamise eest, puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjate õigus mittediskrimineerimisele ning eelkõige bussijuhtide vastutamine kehavigastuste või surmaga lõppenud õnnetuste korral.

Reisid on viimastel aastatel tunduvalt demokraatlikumateks muutnud ja võime selle üle heameelt tunda. Siiski ei saa me hindu alandada, kui peaksime seejuures ohvriks tooma igal aastal Euroopa maanteedel reisivate sadade tuhandete laste, vanurite ja perede ohutuse. Seda määrust vastu võttes näitas parlament ühtlasi üles soovi teha lõpp ettevõtjate ebaausatele võtetele, mis teevad ahvatlevaid pakkumisi, millega meelitatakse ligi kliente, kellel ei ole just alati alternatiivseid reisimisvõimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Antonio Canciani raporti poolt, milles käsitleti bussisõitjate õigusi. See määrus on reisijate õiguste kaitsmise seisukohast äärmiselt tähtis, sest sellega kehtestatakse üleeuroopalised eeskirjad sõitjatele enne reisi ja reisi ajal antava teabe, reisi katkemise korral antava abi ja hüvitiste ning piiratud liikumisvõimega inimeste puhul võetavate erimeetmete kohta.

Kuna nõukogu on ilmselgelt eemale tüürinud esimese lugemise ajal meie täiskogu vastu võetud ambitsioonikast lähenemisviisist, näitab meie tänane hääletus seda, kui väga soovime laiaulatuslikku raportit ning kuidas rahulikult lepitusmenetluse poole liigume. Sellest vaatepunktist tunnen erilist rahulolu selge signaali üle, mille nõukogule saadame, kui võtsime täna vastu kõik transpordiettevõtjate vastutust puudutavad muudatusettepanekud, puudutagu need siis pagasi kaotsiminekul ja kahjustamisel makstavat hüvitist või hüvitist, mis tuleb tasuda reisijate vigastuste või, mis veel traagilisem, surma korral. Olen kindel, et nõukogu on meie meelekindlust tähele pannud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Antonio Canciani soovitus bussisõitjate õiguste kohta võeti vastu – ühtlasi kiideti heaks ka muudatusettepanekud, milles käsitleti tähtsaid aspekte, nagu vastutuseeskirjad õnnetuste korral (2), vastutus pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral (3), vastutus surma või kehavigastuste korral (4) ja täpsem määratletus selle osas, mis puudutab sõitjate eest hoolitsemist reisi hilinemise ja katkemise puhul. Nüüd ootab meid ees lepitusmenetlus.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Kuigi nõukogu ettepanekus jäetakse välja linnaliiniveod ja linnalähised liiniveod ning piirkondlikud liiniveod ning piiriülesed teenused, andes liikmesriikidele võimaluse vältida õigusakti kohaldamist riiklikele teenustele kuni 15 aastat, taastati selles raportis suurel määral algraporti tähtsad meetmed. Need hõlmavad vedajate vastutust, mis peab vastama teiste transpordiliikide puhul rakendatava vastutusega, pöörates siinkohal erilist tähelepanu õnnetuste korral kohustuslikus korras antavale abile ja tehtavatele ettemaksetele, sõitjate õigusi reisi tühistamise ja väljumise hilinemise korral ning puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste õigusi. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänane hääletus bussisõitjate õigusi käsitleva raporti üle toob kaasa muudatusi, mis on ühte pidi küll kulukad, ent samas ka vajalikud tagamaks kõigile eurooplastele võrdsed võimalused antud teenuse kasutamisel. Leian, et igati väärib toetamist põhimõte, et tulevikus ostetavad bussid ja ehitatavad bussijaamad oleksid kasutuskõlblikud ka puuetega ja erivajadustega inimestele. Samuti pean oluliseks täiendavate täpsustuste sisseviimist ja reeglite kehtestamist, et tagada reisijate õigused nii reiside ärajäämisel kui ka seoses pagasi käitlemisega. Euroopa inimesed väärivad täpseid ja konkreetseid reegleid, mis tagavad teenuse kvaliteedi ja täpsustavad osapoolte õigusi ja kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasime täna kahe raporti üle, mis on sõitjate igapäevaelu seisukohast ülimalt tähtsad ning millega üritatakse tagada olukord, kus vastavate teenuste kasutajatel on laialdased õigused, mida on võimalik võrrelda teiste transpordivahendite puhul juba kohaldatud õigustega. Nõukogu seisukoht määruse ettepaneku kohta mitte ainult ei tühista komisjoni 2008. aastal esitatud ettepanekut, vaid lisaks tühistatakse sellega ka seisukoht, mille parlament pärast esimest lugemist võttis. Kui me sellega nõustunud oleksime, piiraksime sel moel tuntavalt raporti ulatust ning jätaksime suurema osa bussiteenuse pakkujatest tulevase määruse kohaldusalast välja. Selle asemel sooviksin näha õiguskaitseraamistikku, millega oleksid kaetud olukorrad, nagu pagasi kaotsiminek, hilinemised ja teenuste tühistamine ning millega saaks ettevõtjaid sõitjate vigastuste või surma korral vastutusele võtta.

Seetõttu hääletasin kolleeg Antonio Canciani esitatud muudatusettepanekute poolt, et kindlustada bussireisijatele, eriti puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, selle transpordiliigi kasutamise võimalus ning piisav kaitse tase, pidades siinkohal silmas praegu valitsevaid raskeid majandusolusid ning selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtjate säilitamise vajadust.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Inés Ayala Sender (A7-0177/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Hääletatud raportiga seotud probleemid on järgmised:

– määruse kohaldamisala laiendamine nii, et see hõlmab ka väikelaevu, paneks väikelaevadega tegelevatele ettevõtjatele lisakoormuse ning paljudel juhtudel ei oleks neil võimalik määruse nõudeid järgida;

– mitmes muudatusettepanekus on nõuetele vastamise kohustused esitatud sadamaasutustele. Kui reisiterminalid on erastatud, nagu Malta puhul, peaksid sellised kohustused lasuma sadamaterminalidel, mitte sadamaasutustel;

– hüvituse tasemeid peetakse väga sageli liiga kõrgeteks, samal ajal kui raportis kavandatud viivitusaegu peetakse liiga piiravateks, kui arvestada, et väljumis- ja saabumisaegadest kinnipidamisel sõltub vedu laevadega ilmastikutingimustest palju rohkem kui ükski teine transpordiliik;

– rakendamiseks kavandatud tähtaeg 12 kuud on liiga lühike; sobivam on 24–36 kuu pikkune ajavahemik.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin määruse eelnõu poolt, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi, sest minu meelest on ülioluline suurendada minu eurooplastest kaaskodanike õigusi. Eelkõige tuleb tänu kõnealusele raportile ja reisijate kaitsmise protsessile Euroopa Liidus tugevdada puuetega inimeste ja liikumispuudega inimeste õigusi. Ma hindan ka asjaolu, et raportis võeti arvesse erandlikke asjaolusid. Isegi kui need asjaolud jäävad erakordseteks, siis nende tekkimisel võivad need reisijatele tõsiseid probleeme põhjustada. Raporti eesmärgiks on ka hõlbustada sellistes oludes reisijatele abi andmist, raha tagastamist ja hüvitise maksmist. Kõik see oli seotud hääletamisega teisel lugemisel. Praegu on oluline jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu Nõukoguga, et määrus jõustuks niipea kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Meritsi toimuva reisijateveo turu täielik liberaliseerimine on võimalik saavutada vaid siis, kui tarbijad (mitte ainult ettevõtted) saavad suurimat võimalikku kasu. On ülioluline, et tarbijatele antaks tõhusad õigused tagamaks, et liberaliseerimine võimaldab tegelikku valiku tegemist. Me ei tohiks unustada, et ELi 27 liikmesriigist 22 on rannikuriigid, ning seetõttu on kohustuslik tagada nende transpordiliikide turvalisus ja kindlus, et saaksime nende reisijate kaitsmise meetmed teiste transpordiliikide reisijate kaitsmise meetmetega kooskõlla viia. Tasub meeles pidada, et mõnes küsimuses oli meritsi reisijate õigusi käsitlev määrus killustatud ja riikide lõikes põhjalikult erinev. Selle uue õigusliku struktuuriga saab üldsus eeldada, et viivitus-, tähistamis- ja pardale mitte lubamise olukorrad lahendatakse viivitamatult, ning oodata reisijate kohustuslikku teavitamist ja kaebuste esitamise ja hüvitamise viise.

Ma arvan, et Euroopa Parlamendi sätestatud sätted, milles käsitletakse puudega isikuid ning liikumispuudega reisijaid, on eriti olulised, eelkõige seoses juurdepääsu, mittediskrimineerimise ja abi andmisega. Selliste inimeste vedamisest keeldumise üldine keelamine aitab kaasa võitluse sotsiaalse tõrjutuse vastu ning inimeste Euroopa Liidu, millel ei ole sisepiire.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast ühenduse algatuste õnnestumist määruses reisijate õiguste kohta lennu- ja raudteetranspordis on meil nüüd ettepanek võtta vastu määrus reisijate õiguste kohta meritsi ja siseveeteedel osutatavate veoteenuste puhul. Nendes – nagu ma ütlesin soovituste kohta, mille üle just hääletasime – sätestatakse, et olenemata sellest, millist transpordiliiki reisijad kasutavad, on neil õigus hea kvaliteediga ohutule teenusele. Seepärast arvan, et ettepanek võtta kasutusele ühtlustatud eeskirjad reisijate õiguste kohta bussiveos lähi- ja kaugliinidel kogu ELis on positiivne samm. Lisaks sellele usun ma, et reisijate õigused peaksid peaasjalikult olema samad, olenemata kasutatavast transpordiliigist, välja arvatud juhul, kui see ei sobiks kokku nimetatud transpordiliigi olemusega.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma toetan raportit, kuna see toetab eri ühistranspordiliikide – kas lennu-, mere- või maatransport – kasutajate võrdset kohtlemist ja neile ette nähtud kriteeriume, et tagada, et kodanikud oleksid kaitstud erakorralistes ja erandlikes olukordades, mida meretranspordi puhul ette võib tulla. Kohustus tõendada, et laev ei saa erandlike olude või kahjulike ilmastikutingimuste tõttu veoteenust osutada, peaks lasuma selgelt vedajal. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et ohutuid tingimusi ei tohi unustada ning et need tuleb kõikides oludes oluliseks teha.

Kaebuste süsteem peaks olema reisijatele kättesaadav ja selge. Mulle teeb heameelt see, et kaebuste esitamise, teatamisega viivitamiste, seadmete väljavahetamise ja hüvitamise tähtaega on reisija seisukohast parandatud. Tõrjutuse vastu võitlemine on ELi prioriteet. Seepärast usun ma, et kindlalt tuleks tagada puuetega reisijate ja liikumispuudega reisijate õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin Ayala Senderi raporti poolt, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi, sest minu meelest on oluline, et nendel reisijatel oleksid samad õigused ja tagatised nagu lennureisijatel. Olgu tegemist viivituse, rikke, pagasi kaotuse või – mis veelgi tõsisem – õnnetusega, veoettevõtted peavad oma kohustustest kinni pidama ning reisijaid tuleb kaitsta ning vajaduse korral neile nõuetekohast hüvitist maksta. Mul on hea meel konkreetsete meetmete vastuvõtmise üle, millega kohustatakse veoettevõtteid teenindama liikumispuudega inimesi ja oma töötajaid vastavalt koolitama.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Laevadel viibivate reisijatele pakutavad uusi õigusi tuleb tervitada. Paljude Šotimaa piirkondade ellujäämine sõltub reisiparvlaevadest ning on õige, et samades kogukondades elavatele inimestele tagatakse jõuline tarbijakaitse. Õigusakti ELi-ülene iseloom pakub samuti kaitset minu valijatele, kes reisivad välisriikidesse, ja ka paljudele tuhandetele inimestele kogu maailmas, kes Šoti mägismaade ja saarte hiilgust nautima tulevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Ma olen nõus, et ettepanek, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi koos bussireisijate õiguste ettepanekuga, on osa paketist, mille Euroopa Komisjon esitas 2008. aasta detsembris. Nende ettepanekute alus on lennu- ja rongireisijate õigused, mis on sätestatud kehtivates Euroopa Liidu õigusaktides – need õigusaktid on näide väga edukast ELi õigusloomest, mis on andunud liidu kodanikele tegelikud õigused – ja mida on asjaomaste sektorite eripära arvesse võttes laiendatud meritsi ja siseveeteedel osutatavatele reisijateveoteenustele. See transpordiliik muutuks atraktiivsemaks, usaldusväärsemaks ja eri liikmesriikidest pärit vedajatel oleksid võrdsed võimalused. Määruse, milles sätestatakse uued eeskirjad, vastuvõtmine tõhustab üldiselt kõigi reisijate kaitset ning eelkõige puuetega ja liikumispuudega inimeste kaitset. Määruse reguleerimisala liigne laiendamine nii, et see hõlmab ka väikelaevu, tooks aga väikelaevadega tegelevatele ettevõtjatele lisakoormuse ning sellest tulenevalt ei pruugiks paljudel juhtudel neil olla võimalik määruse nõudeid järgida.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit peaks tegelema meritisi ja siseveeteedel reisivate isikute õigustega, et neil oleks kõrgetasemeline kaitse, mis on võrreldav teiste transpordiliikide puhul juba olemasoleva kaitsega. Haiguse, vanuse või mõne muu teguri tõttu liikumispuudega reisijatel peaksid olema täpselt samasugused tingimused nagu teistel reisijatel. See tähendab, et terminalidesse ja sadamatesse tuleb investeerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Laevadel viibivatele reisijatele tuleb anda – olenemata sellest, kas nad reisivad siseveeteedel või meritsi – samad õigused nagu neile, kes reisivad lennutransporti või raudteetransporti kasutades. Reisijatel peaks olema ka võimalus esitada nõudeid hüvitise saamiseks. Ka sellisel juhul on eelkõige küsimus erivajadustega inimestele teenuste osutamisest. Ma hääletasin raporti poolt, kuna ma tervitan kogu südamest üldist paketti, mille hulka kuuluvad ka lähi- ja kaugliinibusside reisijate õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ayala soovituse vastuvõtmisega, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi, kinnitati täielikult kokkulepe transpordinõukoguga ja seega lõpetatakse määruse koostamine teisel lugemisel. Pean aga väljendama muret seoses asjaoluga, et üks lisatud muudatusettepanek (muudatusettepanek 82), mille esitasid ühiselt fraktsioonid S&D, PPE, ALDE ja ECR, nõrgestab märkimisväärselt liikumispuudega inimeste õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hoolimata asjaolust, et raportis pööratakse erilist tähelepanu liikumispuudega reisijate õigustele ja et reisijaid toetavat õigusakti on tugevdatud, hääletame ettepaneku vastu, kuna usume, et on olemas arvulised piirmäärad, mis õigusakti täiel määral kohaldamist takistavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Laurence J.A.J. Stassen (NI), kirjalikult. (NL) Hollandi Vabaduspartei muretseb väga reisijate, eelkõige puuetega reisijate õiguste pärast ja seega soovime pakkuda nende reisijate õigustele parimat võimalikku kaitset. Me ei pea aga Euroopa õigusakti õigeks vahendiks reisijate õiguste kaitsmisel. Hollandi Vabaduspartei on seisukohal, et reisijate õiguste piisava kaitse tagamine peaks jääma liikmesriikide kohustuseks. Madalmaad ise on parimal positsioonil spetsiaalselt selleks kohandatud poliitika kujundamiseks. Näiteks Madalmaadel on juba kohalikul tasandil kehtestatud reisijate infrastruktuuri ning meritsi ja siseveeteedel reisivate puuetega reisijate juurdepääsu poliitika. Liikmesriigid, provintsid ja omavalitsusüksused on ise parimal positsioonil, et otsustada, mida riiklike ja kohalike vajaduste rahuldamiseks vaja on.

Lisaks sellele võib Euroopa kehtestatud õigusakt tuua kaasa lisakulusid väikestele terminalidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, mis võib need ettevõtlusest välja tõrjuda. Lisaks sellele toob ettepanek kaasa selle, et Madalmaad maksavad tulevikus lõivu kohanduste eest riikides, kus on enda probleemid. See sundis meid ettepaneku vastu hääletama.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Raporti eesmärk on anda meritsi reisijatele õiguskaitseraamistik, mis on sarnane raudtee- ja lennutranspordis juba olemasolevale raamistikule, pannes eelkõige rõhku puuetega reisijatele ja liikumispuudega reisijatele. Mul on hea meel taas kord märkida, et ettepanekus on viide looduskatastroofidele, mida esineb Euroopas üha rohkem ja rohkem ning mis tekitavad tohutut kahju ja võivad kaasa tuua traagilisi olukordi. Seepärast tuleks neid arvesse võtta, et võimaldada võtta ettevaatusabinõusid ning seejärel nõudeid abi saamiseks esitada.

Ma usun ka, et asjakohane on rõhutada, kui oluline on tagada, et reisijatele, eelkõige kui nad on välismaalased, antav teave esitataks selgelt, eriti kui see on seotud nende õigustega viivituste ja kaebuste korral. Nimetatud põhjustel hääletasin ma nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ma toetan täielikult otsust anda parvlaeva- ja laevareisijatele viivituste või reiside tühistamiste korral hüvitist. Nagu lennundustööstuse puhulgi, väärivad reisijad seda, et neid häirete vastu kaitstakse. Juurdepääs teenustele peaks olema prioriteet ning mul on hea meel näha, et määruses puuetega inimeste õigusi arvesse võetakse – puue ei tohiks olla põhjus reisija pardale mittelubamiseks. Ma loodan, et lähitulevikus astutakse edasisi samme, et jõuda kokkuleppele bussireisijate õigustes, et tagada Euroopas reisivate inimeste kaitse.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Antonio Cancian (A7-0174/2010) ja Inés Ayala Sender (A7-0177/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Tarbijate õigusi tuleb kaitsta. Õigusaktis liigutakse õiges suunas, andes laeva- ja bussireisijatele rohkem õigusi. Meretransporti kasutavatel reisijatel on lennu- ja rongireisijatele Euroopa õigusaktides sätestatud õigustega sarnased õigused. Reisijatel on näiteks õigus hüvitisele reisi hilinemise, tühistamise või õnnetuste korral ning puuetega reisijatel on õigus saada abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. (IT) Oleksime võinud täna pidutseda, kui oleksime kiitnud ühiselt heaks kaks määrust, milles käsitletakse meritsi ja siseveeteedel reisijate ning bussisõitjate õigusi, kuid selle asemel lasime oma võimaluse käest. Ma tervitan määruse vastuvõtmist, milles käsitletakse meritsi ja siseveeteedel reisimist! Kaks eelkõige väga positiivset aspekti on uute eeskirjade vastuvõtmine hilinemiste ja tühistamiste ning kõikehõlmava abi tagamise kohta puuetega reisijatele. Hoolimata aga parlamendi suurepärasest tööst, ei ole see suutnud teisel lugemisel võtta vastu määrust, milles käsitletakse bussisõitjate õigusi. Jääb peaaegu mulje, nagu nõukogu ei soovi seda määrust, piirates liialt selle reguleerimisala, lükates edasi selle jõustumise ning pakkudes puuetega inimestele minimaalset kaitset. Me ei taha sektori tuhandetele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele liiga suurt koormust panna, kuid nõuetekohane kaitsestandard tuleb tagada. Ma loodan, et lepitusmenetlusel on võimalik saavutada vastuvõetav kompromiss.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Anne E. Jensen (A7-0211/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Raporti eesmärk on intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu ja koostalitlusvõime kiirendamine Euroopa Liidu tasandil maanteetranspordis. Ma muretsen alati territoriaalse ühtekuuluvuse parandamise pärast liidus ning usun, et direktiiv kujutab endast sammu edasi selles suunas. Sel põhjusel toetasin seda ning veelgi enam seepärast, et parlamendi transpordi- ja turismikomisjonis vastu võetud kujul seab direktiiv ohtu isikuandmete tasakaalustatud kaitse küsimuse. Loodan seetõttu, et teisel lugemisel saavutatakse nõukoguga kokkulepe, kuna see on direktiiv, mis võib eurooplaste usaldust transporti Euroopa Liidus ainult suurendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetasin määrust intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kohta maanteetranspordi valdkonnas ja ühenduste kohta teiste transpordiliikidega. Selleks et lahendada üha suurenevaid maanteeinfrastruktuuri probleeme, on ettepanekuid võtta kasutusele tipptasemel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Eelkõige tuleks aga koostada kõik kirjeldused nende transpordiliikide kohta, nagu teave reiside kohta transpordiliikidega, liiklusteenuste osutamise kohta, teave ohutute ja kindlate parkimiskohtade kohta veokitele ja tarbesõidukitele ning hädaabikõnede ühtlustatud kasutuselevõtu kohta kogu Euroopas. Komisjon peaks siiski koostama esmalt aastase tööprogrammi, mida liikmesriigid ellu peavad viima. Liikmesriigid peaksid omakorda võtma vajalikud meetmed, et tagada ühenduses transpordiliikide ja -teenuste tõhus ja ühtlane kasutuselevõtt: maanteetransporditeabe ajakohastamine ning juhtimiskeskuste koostöö.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise tõhusus maanteetranspordi valdkonnas on vaieldamatult oluline. On aga kontrollitud, et intelligentseid transpordisüsteeme kasutatakse killustatult ja ebatõhusalt. Tungivalt on vaja sätestada õiguslik raamistik, mis ühtlustab süsteemide toiminguid ja loob mehhanismi tõhusaks kõigi intelligentsetest transpordisüsteemidest huvitatud osapoolte koostööks. Seepärast toetan intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi vastuvõtmist niipea kui võimalik, et kiirendada selle tehnoloogia rakendamist maanteetranspordi sektoris ja ühendustes teiste transpordiliikidega. See uus direktiiv aitab märkimisväärselt kaasa keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe, maanteetranspordi ohutuse ning reisijate ja kauba liikuvuse parandamisele. Tagada tuleb siseturu nõuetekohane toimimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse intelligentseid transpordisüsteeme maanteetranspordi valdkonnas ja ühendustes teiste transpordiliikidega, arvestades, et need võimaldavad korraldada paremini Euroopa transpordisüsteeme, muutes need majanduse ja keskkonna seisukohalt tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ettepaneku eesmärk on luua õiguslik raamistik intelligentsete transpordisüsteemide rakendamiseks Euroopas maanteetranspordi valdkonnas ja ühendustes teiste liikidega (ülemaailmne positsioneerimissüsteem, automaatne signalisatsioonisüsteem ja liikluse kontrollimise vahendid). Selle direktiivi eesmärk on tagada transpordisüsteemis suurem koostalitlusvõime ja luua kõigi intelligentsetest transpordisüsteemidest huvituvate osapoolte tõhus koostöösüsteem. Neli prioriteetset valdkonda on: (i) liikumisteede ja reiside andmete parem kasutamine; (ii) Euroopa transpordikoridoride haldamine; (iii) maanteeohutus; (iv) sõidukite integreerimine transpordi infrastruktuuri. Kõik need eesmärgid aitavad maanteetranspordil saada tõhusamaks, ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks ning tagavad parema koostalitlusvõime teiste transpordiliikidega ning loovad seetõttu tingimused intelligentsete transpordisüsteemide tõhusaks kohaldamiseks. Soovituses esitatud nõukoguga tehtud leping sillutab raportööri sõnul „teed viivituste kaotamiseks intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes ja teenustes ning kaotama vajakajäämised reisimises, muutes transpordi tõhusamaks, turvalisemaks ja ohutumaks, ning aidates kaasa poliitika üldeesmärgi, milleks on muuta transport keskkonnasäästlikumaks, saavutamisele.”

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raamistiku kehtestamisel sellise süsteemi rakendamiseks, mis edendab kooskõlastatud ühendust ja teabe jagamist eri intelligentsete ja maatranspordi süsteemide vahel, on tulevikus keskne roll suurema tõhususe tagamisel maismaal liikumisel Euroopa Liidus.

Selliste maismaaliiklust käsitlevate eri infosüsteemide täielikku potentsiaali ühendamisel ja ühtlustamisel, mis praegu töötavad eraldatult, üksteisest sõltumatult, on suur majanduslik ja sotsiaalne eelis, samuti eelis seoses elukvaliteediga, võimaldades ohutumat ja keskkonnasõbralikumat reiside kavandamist ning lühemaid ja kiiremaid reise. Ülioluline on ka infrastruktuuri ja transpordipoliitika arendamise parem avalik haldus. Kui sellel algatusel peab olema suurem mõju, tahaksin rõhutada, kui oluline on maanteetranspordi tehniliste kirjelduste arendamine, eelkõige seoses ühendustega teiste transpordiliikidega.

Toetan parlamendi seisukohta liikmesriikide kaasamises intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja koostalitlusteenuste kasutuselevõtus ja rõhu asetamist vajadusele tagada tõrgeteta juurdepääs tõhusale koostöömehhanismile kõigi huvipoolte vahel ning selle loomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin entusiastlikult raporti poolt, sest see edendab nn intelligentsete transpordisüsteemide arendamist; s.t uute tehnoloogiate kasutamist transpordivaldkonnas. Need süsteemid võimaldavad maanteeliikluse paremat jälgimist ja haldamist ning maanteetranspordi kasutajate suuremat ohutust ja kindlust. Need võimaldavad ohutuma ja odavama maanteetranspordi tagamist ning liiklusummikute ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Sellega seoses kujutab raporti vastuvõtmine endast suurt edasiminekut eurooplaste jaoks, kes on nende uute transpordiga seotud tehnoloogiate tulekust esmased kasusaajad, ja mul on selle üle hea meel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin dokumendi poolt, sest see kiirendaks intelligentsete transpordisüsteemide lahenduste rakendamist. Mõne viimase aasta jooksul on neid süsteeme rakendatud aeglasemalt kui teiste transpordiliikide süsteeme ning kasutuselevõtt on olnud killustatud, mis toob kaasa riiklike, piirkondlike ja kohalike lahenduste rägastiku. Täiustatud transpordisüsteemide kasutuselevõttu tuleks tervitada ning peame tegema seda tihedas koostöös kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejatega. Seepärast sillutab kokkulepe teed viivituste korvamiseks ning reisimisega seotud puuduste kõrvaldamiseks, muutes transpordi tõhusamaks, ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks ning vähendades sõiduaegu – see oleks transpordi kasutajatele selgelt kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt maanteetranspordi ja selle ühenduste jaoks teiste transpordiliikidega on hädavajalik süsteemide toimivuse tagamisel, tõrgeteta juurdepääsu tagamisel kõigile transpordivormidele ja mehhanismide loomisel kõigi sidusrühmade vaheliseks koostööks intelligentsete transpordisüsteeide rakendamisel. Selle õigusloomega seotud ettepaneku projekti heakskiitmine on oluline samm intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtul.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kui intelligentseid liiklussüsteeme tegelikult rakendatakse, peavad need olema koostalitlusvõimelised. See on see koht, kus segadus mobiiltelefonitasudega oli meile õppetund: ühised standardid tuleb eelnevalt kehtestada. Mõeldi ka vastastikuse tunnustamise ja andmekaitse üle ja seega annan oma heakskiidu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE on toetanud Jenseni soovitust intelligentsete transpordisüsteemide kohta. Kokkulepe nõukoguga kiideti heaks ja direktiivi koostamine lõpetati teisel lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasime raporti poolt, kuna see annab raamistiku intelligentsete transpordisüsteemide jõustamiseks liikmesriikides eesmärgiga luua kooskõlastatud ja ühtne süsteem. Erilist tähelepanu tuleb pöörata eraelu puutumatuse küsimusele, tuues välja kesksed põhimõtted, mida edasiste meetmete puhul kasutada tuleb.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. (ET) On väga tervitatav, et tänasel hääletusel kiideti heaks intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine maanteetranspordis ja selle liidesed teiste transpordiliikidega. Olen korduvalt transpordikomisjonis tähelepanu juhtinud intelligentsete transpordisüsteemide kasulikkusele ja vajalikkusele ning muidugi nende kasutamisega kaasnevale mõjule nii transpordile kui ka keskkonnale. On meeldiv, et nõukogu on võrreldes algse seisukohaga oma positsioone muutnud ning toetab antud süsteemide kiiremat ja laialdasemat rakendamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et intelligentsed transpordisüsteemid aitavad meile tagada sujuva ja tõrgeteta liikluse, et suurendada reisijate turvalisust ja säästa keskkonda.

 
  
  

Raport: Dirk Sterckx (A7-0064/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kõik meetmed, mille eesmärk on lihtsustada menetlusi ja vabastada ELis transport tarbetutest formaalsustest on tervitatavad ja väärivad minu toetust. Me ei saa unustada, et rohkem bürokraatiat tähendab suuremaid kulusid äriühingutele ja sageli tõhususe kaotust, mida ei saa lubada kriisiaegadel, millest praegu läbi trügime. Me teame, et halduskulud (ja nendest tulenevad lisakulud) on muutnud kauba meritsiveo vähem atraktiivsemaks ning on olnud tõsine takistus selle täielikule väljaarendamisele; seda hoolimata sellest, et see transpordiliik on keskkonnale vähem kahjulik ja seepärast transpordiliik, mida keskkonnasäästliku arengu kontekstis kõige rohkem edendada ja toetada tuleks. Toetangi seetõttu entusiastlikult praegu tutvustatavat ettepanekut haldusmenetluste lihtsustamiseks (tolliformaalsuste vähendamise, tehaste tervisekontrollide suuniste ja dokumentide ratsionaalsemaks muutmise kaudu) ning ma loodan, et see edendab ELis meretransporti.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Praegusel raske majanduskriisi ja loiduse ajal mitmetes eri sektorites koos raskustega liikmesriikide rahanduses usun ma, et õigusaktide ja määruste lihtsustamine peaks olema prioriteet, et ettevõtete ja institutsioonide tegutsemistingimused tõhusamaks muuta.

Meritsiveos kohaldatakse keerulist haldusmenetlust isegi nende laevade suhtes, mis liiklevad ELi territooriumil asuva kahe sadama vahel ega külasta kolmanda riigi sadamaid, ning see toob kaasa tasusid ja tarbetuid kulusid. Toetan seepärast meetmeid bürokraatia vähendamiseks, mis muudavad uute tehnoloogiate kasutamise kasulikuks ning edendavad ühtse Euroopa ala mõistet, keelates keerukad haldusmenetlused ja tagades halduskoormuste vähendamisega edasise kasu.

See algatus vabastada Euroopa-sisene kaupade meretransport bürokraatiast ning ühtlustada menetlusi eri liikmesriikide sadamates on ülioluline Euroopa piirideta meretranspordi piirkonna edendamisel ja tõhusamate, säästlikumate ja keskkonnasõbralikumate transporditeenuste tingimuste tagamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin veendunult õigusloomega seotud resolutsiooni vastuvõtmise poolt, kuna sellega tehakse haldusformaalsuste lihtsustamissätted kohaldatavaks liikmesriikidesse sisenevate ja sealt väljuvate laevade suhtes. Mul on hea meel, et see kindla häälteenamusega vastu võeti. Nüüd ei kohaldata laevade suhtes enam keerulisi ja korduvaid haldusformaalsusi: kehtestatakse standardeeskiri ning ka uus elektrooniline süsteem, mis võimaldab kiiret ja lihtsat teabe vahetamist laeva ja sadamaasutuse vahel. Raport kujutab endast sammu edasi suure takistusteta Euroopa merevõrgustiku loomise suunas, mida ma mitu aastat nõudnud olen.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Ma toetasin raportit, kuna meretranspordis kehtib keeruline haldusmenetlus isegi nende laevade kohta, mis liiklevad ELi territooriumil asuva kahe sadama vahel ega külasta kolmanda riigi sadamaid. Selle tulemus on kaupade laevaveoga seotud täiendav halduskoormus ning vastavalt ka täiendavad kulud. See muudab kaupade meretranspordi vähem atraktiivseks, mis omakorda tähendab, et seda ei kasutata optimaalses ulatuses. Peame edendama elektroonilise teabevahetuse laialdasemat kasutamist ning e-merendussüsteemide, ühtse kontrollpunkti kehtestamist, muutma sadamate liiklusvoo ja ruumikasutuse ratsionaalsemaks, kasutama ühist keelt ning lihtsustama lootsitasõidu loa taotlemise menetlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Meretransport on kahtlemata üks kõige keskkonnasõbralikumatest transpordiliikidest ning seepärast tuleks seda toetada, et see saaks ELi 2020. aasta strateegias sätestatud keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Rahvusvahelise kriisi ajal hõlmab selle transpordiliigi kasutamise suurendamine laevandusettevõtetelt nõutavate halduskohustustes sisalduvate kulude vähendamist. Seega tuleks ELi õigusaktidega nõutavaid formaalsusi lihtsustada ja ühtlustada. Hädavajalik on luua suur takistusteta Euroopa transpordipiirkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE toetas Sterckxi raportit formaalsuste kohta laevadele meresadamates. Kokkulepe nõukoguga kiideti seega heaks ja direktiivi koostamine lõpetati esimesel lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hoolimata asjaolust, et Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomine on Euroopa meretranspordi jaoks ülioluline, kuna see laiendab siseturgu Euroopa-sisesele meretranspordile takistuste kaotamise ja haldusmenetluste lihtsustamise kaudu, mida selle suhtes kohaldatakse, jäime raporti hääletusest kõrvale, kuna raport sisaldab mõnda tundlikku teemat, nagu andmekaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Vaba liikumise saavutamine Euroopa Liidus hõlmab ka arusaamist Euroopa piirideta merepiirkonna mõistest, mille eesmärk on ELis laevade ja kaupade suhtes kohaldatavate kontrollide kaotamine ja lihtsustamine. Deklareerimisformaalsusi, mida nõutakse laevadelt, mis sisenevad liikmesriigi sadamas või väljuvad sealt, tuleks seepärast lihtsustada ning kehtestatud elektroonilise andmeedastuse süsteem (SafeSeaNet) koos riigisiseste süsteemidega peaks olema koostalitlusvõimeline, juurdepääsetav ja kokkusobiv.

Arvestades, et vähemate formaalsete takistustega merepiirkond võimaldab meretranspordil muutuda atraktiivsemaks ja tõhusamaks ning sellest tulenevalt aitab kaasa seotud tegevuste edendamisele, eriti seotud rannikualadel, näiteks saarte puhul, hääletan ma raportis kavandatud meetmete poolt.

 
  
  

Raport: Mathieu Grosch (A7-0189/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Üks põhiprobleem lennunduses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel on see, et lennundusel on väga piiratud heitkoguste vähendamise potentsiaal, kuigi siin räägitakse 2% inimtekkelistest heitkogustest (need moodustavad 3% kõigist heitkogustest, arvestades, et loodus tekitab 97%). Ainsad valdkonnad, kus lennundusel on võimalik süsinikdioksiidi vähendada, on: parema tehnoloogia abil – uusimaid juba kasutatakse; tegevuskorra kaudu – kütusehind kindlustas selle, et see kord kehtestati; Ühtse Euroopa Taeva (Single European Sky, SES) kaudu – see sõltub valitsustest ja kujutab endast arutelu, mis algas 40 aastat tagasi: ainus asi, mille me möödunud aprillis saime, oli ühtne tühi Euroopa taevas koos vulkaanituha kriisi – jumala teoga, mille eest lennuettevõtjad on lõivu maksma pidanud –; ja biokütuste abil – kui tõsist valitsuse/ELi investeeringut ei tehta, ei näe need kaubanduslike kogustena iial ilmavalgust.

ELi lennundustööstus on juba raskes olukorras. Raportis soovitatu ei ennusta transpordi jätkusuutlikuks tulevikuks head, eelkõige juhul, kui tahetakse tagada aluslepingus sätestatud liikumisvabadust sellistele inimestele nagu maltalased, kellel puudub ülejäänud ELi piirkondadesse ning maailma piirkondadesse jõudmiseks alternatiivne transpordiliik.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Peame Euroopa transpordisüsteemi üle kolmel põhjusel sügavalt järele mõtlema: Euroopa Liidu laienemine 27 liikmesriigiks, meie keskkonnakohustused ja meie kohustus tagada reisijate ohutus. See mõte on raporti teema, mis minu arvates on vähemalt kahes mõttes asjakohane: esiteks seoses ideega transpordiliikide tõhusast koostalitlusest, mis kinnitab pigem eri transpordiliikide vahelist täiendavust kui konkurentsi, ja teiseks, seoses vajadusega transpordi jätkusuutlikkuse järele, mis nõuab, et teeksime tööd süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgil transpordis ja ka intelligentsete transpordisüsteemide arendamise nimel. Toetasin siiski punkti 32 kohta esitatud muudatusettepanekut, millega võeti kasutusele Euroopa transpordifondi mõiste. Mulle tudub, et sõltumatu transpordi jaoks määratud fond võib kahjustada ühtekuuluvuspoliitika sidusust, mille fondidest 60% on eraldatud transpordile. Struktuurifondide korralduse üle tuleb ühiselt ja ülemaailmselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis järele mõelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Ma hääletasin raporti poolt, sest transpordisektoris on vaja selget ja järjepidevat poliitikat. Transpordiküsimused on ühtses turus kesksel kohal: transpordisektor loob töökohti, annab toetust ja abi ettevõtlusele kogu Euroopas ja toetab Euroopas jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Raportis taotletakse paremaid tulemusi ja kõrgemaid keskkonnastandardeid. Lisaks sellele tuleb anda prioriteet kindlusele transpordipoliitikas ning raportis palutakse, et komisjon laseks teha uuringu turvastandardite ja sätete kohta, mis käsitlevad liikmesriikides kiiruse ületamist, et edendada parimaid tavasid.

Kui on vaja saavutada märkimisväärseid tulemusi, tuleb minu arvates püstitada kindlad eesmärgid. Raportis mainitakse eesmärki vähendada maanteekasutajate, jalakäijate ja sõidukijuhtide surmajuhtumite ning raskete vigastuste arvu 40%. Iirimaa on sellega seoses juba tubli olnud ning saanud sel aastal Euroopa Transpordiohutuse Nõukogult kiita. Alates 2001. aastast on surmaga lõppenud õnnetuste arv Iirimaa teedel vähenenud 41% ja raportiga on võimalik seda veelgi parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Transpordisektor on Euroopa ühisturu loomiseks väga oluline. Lisaks sellele on see sektor ELi ja selle piirkondade arengu oluline element, sest sektor vastutab ELi sisemajanduse koguproduktist 10% ja rohkem kui 10 miljoni töökoha loomise eest. Peame sel põhjusel tagama suurema juurdepääsu transpordile, infrastruktuuri ühenduste loomise ja täiustamise ning edendama eri transpordiliike. Peame ka võitlema põhiprobleemiga – liikluse negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale – ja saavutama transpordist lähtuva süsinikdioksiidi hulga vähendamise, kasutades jätkusuutlikke meetmeid, nagu eri allikatest saadud energialiikide kooskõlastamine, teadusliku uurimistegevuse toetamine ja keskkonnale vähemohtlike tehnoloogiate ja transpordiliikide arendamine. Selleks aga, et neid ülesandeid täita, vajame suuremat rahastamist mitte ainult liikmesriikidest, vaid ka ELi fondidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Transpordisektor on Euroopas ülioluline seoses teenusega, mida see Euroopa avalikkusele pakub ning ka seoses tööhõive ja keskkonnamõjuga. Resolutsioon loob Euroopa transpordipoliitika põhiidee järgmiseks kümneks aastaks, kusjuures põhitähelepanu pööratakse transpordisüsteemide mõju vähendamisele kliimamuutuste probleemile reageerimisel. 25% kogu süsinikdioksiidi heitkogusest Euroopas johtub transpordist. Ülioluline on, et oleks keskkonnasäästlikumaid sõidukeid ja tõhusamaid transpordisüsteeme, et seda mõju vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Raport transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta on positiivne signaal tõhusa ja ühtse transpordi Euroopa kasuks. Sõidukite vastastikuse tunnustamise ja neile loa andmise menetluste kiirendamiseta on juurdepääs turule jätkuvalt pikk ja kulukas. Vähem maanteetransporti, rohkem raudtee-, jõe- ja mereühendusi kaubaveoks, keskkonda, mis on kaitstud – need kavad maalivad meile pildi ideaalsest Euroopast. Tegelikkus on siiski natuke erinev. Kõik need kavad on poliitilise tahte, liikmesriikidevahelise kooskõlastamise ja rahastamise puudumise tõttu hiljaks jäänud. Ühise eesmärgi kohta ei ole just eriti palju tõendeid. Euroopa Liit peab kuni 2020. aastani silmitsi seisma paljude väljakutsetega: järgmine Euroopa Komisjoni valge raamat transpordipoliitika kohta järgmiseks kümneks aastaks kujutab endast võimalust töötada välja ülemaailmne, ühtne ja kõikehõlmav strateegia, mis suudab eelolevate aastate väljakutsetele reageerida. Resolutsioon, mille just vastu võtsime, on tugev signaal Euroopa Komisjonile, esimene hüppelaud sellele strateegiale, ning selle eesmärk on anda transpordile Euroopa poliitikas taas kord oma koht.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin transpordi jätkusuutlikku tulevikku käsitleva raporti poolt, kuna transpordi jätkusuutlikkus on põhilise tähtsusega mitte üksnes keskkonna seisukohast, vaid ka ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse huvides. Vaja on suuremaid jõupingutusi ja uuenduslikke investeerimisviise, mis võimaldavad üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamise lõpetamist ning tagavad kekspikas ja pikas perspektiivis transpordi jätkusuutliku arengu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vastavalt raportis sisalduvatele andmetele moodustab ELi transpordisektor 10% maailma SKPst, annab tööd rohkem kui 10 miljonile inimesele ning põhjustab 25% kogu süsinikdioksiidi heitkogusest. Need arvud näitavad veelgi ilmsemalt, et rääkimine ELi tulevikust, ELi 2020. aasta strateegiast või isegi ühtekuuluvuspoliitikast, tähendab rääkimist transpordist. Kui transpordipoliitika peaks seadma esikohale reisijate ja kasutajate ohutuse (ja sel põhjusel oleme täna kiitnud heaks kaks reisijate õigusi käsitlevat algatust), ei tohi see unustada teisi eesmärke, nagu kõigi piirkondade sidus ja ühtlane areng, rannikuala ja sisemaa ning suurte linnade ühendamine ebasoodsas olukorras olevate piirkondadega või keskkonnakaitse ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, seades esikohale kõige vähem saastava transpordiliigi, nagu mere- ja raudteetransport, mis tuleks kaubaveos prioriteediks seada. Siseturu väljakujundamiseks praktikas ja inimeste ning kaupade vaba liikumise võimaldamiseks on sobiv ja tõhus transpordivõrgustik põhitähtsusega. Ka sel põhjusel hääletasime täna intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva ettepaneku poolt, mis teeb võimalikuks ühtsema, ohutuma ja tõhusama Euroopa.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Transpordisektor on Euroopa siseturul väga oluline. See sektor võimaldab tõhusalt inimeste ja kaupade vaba liikumist kogu ELis. Transpordisektor on ka ELi ja selle piirkondade arengu jaoks oluline element ning sellel on otsene mõju piirkondade sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Sel põhjusel ei tohiks transpordipoliitikat teistest poliitikavaldkondadest lahutada, olgu nendeks siis regionaal-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- või tööhõivepoliitika. Transpordisektorist tuleneb 10% ELi jõukusest ja sellega luuakse rohkem kui kümme miljonit töökohta, kuid see põhjustab ka umbes 25% kogu süsinikdioksiidi heitkogustest. Tahaksin sel põhjusel juhtida tähelepanu sellele, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine transpordis peaks olema prioriteet. Sellega seoses väärib mainimist väliskulude sisestamise võimalus.

Väliskulude sisestamine võib aga ainult kahel tingimusel anda olulise panuse heitgaaside ja liiklusmüra ning ka transpordi kitsaskohtade vähendamiseks: ühelt poolt peaks väliskulude sisestamine hõlmama kõiki transpordiliike ja teiselt poolt peab tulusid kasutama infrastruktuuri jätkusuutlikkuse huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport sisaldab suuniseid transpordisektori tuleviku jaoks, mida peame kahtlemata hädavajalikuks, nagu selliste transpordiliikide uurimine, mis on keskkonna seisukohalt jätkusuutlikumad, ning nende sobiv ühendamine, jätkusuutlike linnaliikluse kavade koostamine, ühistranspordi edendamine, reisijate õiguste – eriti liikumispuudega reisijate õiguste – tunnistamine, maanteeohutuse suurendamise nimel meetmete vastuvõtmine ning sektori töötajate õiguste austamine. Sellest hoolimata on see suuniseid käsitlev deklaratsioon, mida tuleb täita vastuolus rõhuasetusega lõplikule siseturu väljakujundamisele. Teisisõnu on see vastuolus nõudmisega, et sektorit käsitlevaid õigusakte tuleb lihtsustada, olgu siis raudtee-, mere- ja rannikutranspordis või lennutranspordis.

Nagu näitab selgelt eri liikmesriikide kogemus (raportist välja jäetud), toob ühistranspordisektori lammutamine, selle erastamine ja seejärel kasumiloogikale allutamine, kaotades sellelt avalikkuse demokraatliku kontrolli, kaasa tulemused, mis on raportis väljendatud kavatsustele täpselt vastupidised. Tulemuseks on häbiväärne teenuse halvenemine, mille puhul kaob selle sotsiaalne funktsioon ega kujuta endast enam kvaliteedi ja juurdepääsetavuse eripära ohutuse tasandil või muu hulgas töötajate õiguste eripära.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. (IT) Groschi raport on suurepärane lähtepunkt ajal, mil ootame Euroopa Komisjoni valget raamatut. Koostalitluse ja koostalitlusvõime arendamine, eelkõige keskendumine ohutuse küsimusele (mis tuleb mõnes sektoris tagada ametite tõhustatud rolli abil), lõplik ühtse turu väljakujundamine ja investeerimine intelligentsetesse transpordisüsteemidesse ning arendustegevus on suunised, mida järgida tuleb. Kuid üks suurimatest ees ootavatest väljakutsetest, milleta teisi eesmärke eirata võidakse, on TEN-T võrkude piisava rahastamise tagamine, alates järgmisest finantsperspektiivist asjakohase fondi loomise kaudu. Sellest perspektiivist tuleb Vahemerd käsitleda loodusliku ühendusena ELi ja maailma idaosa tekkivate turgude vahel. Lõpetuseks olen nõus vajadusega suuremateks investeeringuteks linlikku liikumiskeskkonda ja kaasaegsesse kaubaveo logistikasse, et vähendada ummikuid ja saasteainete heitkoguseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Raportis nõutakse ohutumat tõhusamat transporti, mis tekitab vähem saastet. Teisisõnu, vaid väga konventsionaalseid ja ilmseid asju.

Siiski köitsid mõned punktid meie tähelepanu ja ajendasid meid raporti vastu hääletama: pidev keskendumine CO2 heitkogustele koos siduvate eesmärkidega, kusjuures samal ajal mainitakse meretranspordi SOx ja NOx heitkogused üksnes möödaminnes ning tegelikult omistatakse neile ökoloogilisi eeliseid; ettepanek luua Euroopa maanteetranspordi amet, mille asjakohasus on rohkem kui kahtlane, arvestades tõhususe vähenemise, märkimisväärsete kulude ja arvukate Euroopa ametite juhusliku haldamisega seotud kriitikat; ettepanek luua Euroopa transpordifond ning sellest tulenevad lisakulud, ilma et esitataks üksikasju selle kohta, kuidas seda rahastatakse; ja eelkõige taas kord väitmine, et sektori suurem liberaliseerimine ja rannikunavigatsiooni suurendamine lahendaks kõik meie probleemid.

Ometi teame, et sellel liberaliseerimisel oli negatiivne mõju, eelkõige olemasoleva raudteeinfrastruktuuri korrashoidmisele ja seega ohutusele. Teame ka või peaksime teadma, kui suuri ebaõiglase konkurentsi probleeme tekitab riigisisese transpordi avamine välisriikide ettevõtjatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Parlament on saatnud täna välja jõulise sõnumi, et Euroopa peab liikuma jätkusuutlikuma transpordi suunas. Minu kodumaal Šotimaal on üks kõige ambitsioonikamaid kliimamuutuste õigusakte maailmas ning Šoti valitsus edendab aktiivselt jätkusuutliku transpordi algatusi, sealhulgas rattasõidu ja jalgsikäimise toetamine, vähe süsinikdioksiid heitkoguseid tekitavad sõidukid ja alternatiivsed kütused. Tänane hääletus nõuab tihedamat ühendamist kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma kiitsin raporti viimase versiooni heaks. Mul on suuri lisatingimusi seoses hääletamisega muudatusettepaneku nr 6 üle, mille esitas üks Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmete rühm.

Esialgse teksti põhiidee oli, et ühtekuuluvusfondi kasutamata vahendeid võib kasutada transpordi investeeringuvajaduste investeerimiseks. Seda õigustavad abisaajate liikmesriikide investeerimisvajadused, mida võib Poola näitel väga lihtsalt näha. Lisaks sellele eeldasime, et TEN-T saab ligi 23 miljardi euro suuruse summa, kuid saime sellest kolm korda väiksema summa. Muudatusettepanekuga 6 ei anta transpordile lisavahendeid ega vabastata vahendeid, mida kavandatud rakendusteks ei kasutata. Selle asemel, et fondi paindlikumaks muuta, oleme saavutanud fondi, millel ei ole üldse mingit paindlikkust. Sooviksin tänada kaasparlamendiliikmeid Euroopa Parlamendist, kes hääletasid muudatusettepaneku nr 6 tagasilükkamise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Transpordil on mitmeotstarbeline iseloom, mida mõjutavad otseselt majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed küsimused. See on oluline tegur Euroopa Liidu ja selle piirkondade arengus ning ülioluline Euroopa majanduse jaoks. Transpordisektor loob orienteeruvalt 7% Euroopa Liidu SKPst ja annab rohkem kui 5% kõigist töökohtadest.

Samal ajal pakub transport kodanikele juurdepääsu paljudele vabadustele, mida nad naudivad, nagu vabadus töötada ja elada eri maailma osades, vabadus teha äri ja luua isiklikke kontakte.

Ma hääletasin raporti poolt ja toetan Euroopa transpordipoliitika eesmärki: luua jätkusuutlik transpordisüsteem, mis vastab kõigile meie kodanike majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele vajadustele, ja toetada ühiskonda, mis soodustab kaasatust, ja täiesti ühtse, konkurentsivõimelise Euroopa loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) See tekst ei taga vahendeid kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kehtestamiseks, mis on transpordisektoris hädavajalikud. Asetades end süsinikdioksiidituru konteksti, võimaldades suurema lennuliikluse võimalust, toetades selle sektori kindlat liberaliseerimist, et suurendada konkurentsivõimet, nullib raport kõik oma nime väärivad ökoloogilised nõuded.

Sellega, et raportis käsitletakse üksnes infrastruktuuri ja üldse mitte sektori töötajate palgatingimusi, kajastab raport sotsiaalset ükskõiksust, mis kujutab endast kahjutekitava liberalismi allkirja, mis Euroopa projekti tapab. Ma hääletan selle raporti vastu!

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Transpordisektor on ELi ja selle piirkondade arengu jaoks ülioluline ning sellel on otsene mõju piirkondade konkurentsivõimele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. See aitab ka kaasa siseturu arengule ja konsolideerimisele. Arvestades transpordisektori olulisust majanduses, mängib sektor ELi 2020. aasta strateegias olulist rolli, eriti seoses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega. Seega on vaja – hoolimata sektori tähtsusest majandusele, tööhõivele ja tööalasele ning eraviisilisele liikuvusele üldsuse seas – investeeringuid transpordi parendamiseks keskkonna seisukohalt, eriti seoses maanteetranspordi ja ohutusega, kuna sektor põhjustas 2008. aastal orienteeruvalt 39 000 inimese surma. Seega on hoolimata kriisist, mis kõnealusele sektorile kahjulikku mõju avaldas, aeg võtta ette sektori suurem ümberkujundamine, muutes selle ohutumaks, jätkusuutlikumaks ja tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Oleme jätkusuutlikkuse saavutamisel transpordis sama kaugel nagu alati. Probleem ei seisne ainult kooskõlastamise puudumises riikides endis, vaid ka riikide vahel, nagu näeme piiriülese raudteetranspordi puhul. Oleme ajakavast kaugel maas isegi TEN-projektides sisalduvate oluliste transpordiühendustega, rääkimata sellest, et oleme kilomeetrite kaugusel kooskõlastatud ajakavadest, mida jälle nõutud on. Raport on peaaegu vanade täitmata strateegiate kordamine, mistõttu keeldusin hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. (IT) Täiskogul vastuvõetud tekstis nõutakse, et Euroopa astuks sammu edasi sellises eriti tundlikus sektoris nagu transport, mis on ühtse turu tugipunkt. Sellest sõltub inimeste ja kaupade liikumine ning see tagab tööhõive ja majanduskasvu jaoks vajaliku territoriaalse ühtekuuluvuse koos kulude jagunemise ja keskkonnakaitsega.

Me oleme arvamusel, et rohkem tuleks tähelepanu pöörata ka ohutusele transpordisektoris seoses transporditavate kaupade ja reisijate ohutuse ning võrgu ohutusega üldiselt.

Euroopa majandus ja seega ka tööhõive sõltuvad transpordi jätkusuutlikust tulevikust. Selle tulemusel peab liit tegema kiiresti tööd, et anda liikmesriikidele kiireloomulised eesmärgid, nagu väikeinfrastruktuuri väljakujundamise tähtaeg, mille puudumine takistab kaupade ja inimeste tõrgeteta liikumist, tekitades majandusele tõsist kahju ja suurendades saastet.

Vajame seepärast kogu Euroopas sarnaseid tähtaegu nende tööde lõpetamiseks ning ka teatavaid tähtaegu maanteede või raudteede parandamiseks, mis loodusnähtuste või ettenägematute sündmuste tõttu suletud on. Maanteetranspordi mingi osa ümberkujundamine raudtee- või veetranspordiks, mida on tänaseni aeglustanud liiga rohked viivitused, on vajalik selleks, et vältida töökohtade kaotust ja selle tagajärjel ühe elanikkonna osa vaesumist.

Lõpuks tuleb erilist tähelepanu pöörata äärepoolsemate ja elujõulise infrastruktuuri puudumise tõttu jätkuvalt ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Groschi raporti poolt, sest usun, et raportis sisalduvad suunised ja nõuded on tasakaalustatud ning nende eesmärgiks on transpordi jätkusuutlik areng, mis toetab majanduskasvu ja Euroopa enda kasvu jaoks strateegiliselt olulist sektorit ja tegeleb samas ka keskkonnaküsimustega.

Transpordisektor aitab kaasa ELi arengule ja konkurentsivõimele ning siseturu lõplikule väljakujundamisele ning mõjutab ka kodanike elukvaliteeti. Koostalitlus, avalike teenuste kvaliteet, täiustatud pikaajalised infrastruktuuri- ja tehnilise koostalitlusvõime kavad ning tehnoloogilise uuendustegevuse, teadusuuringute, energiatõhususe, keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ohutuse toetamine on üliolulised tegurid, mida komisjon loodetavasti eelolevat valget raamatut koostades arvesse võtab.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine liikluses on oluline poliitiline eesmärk, millega tuleb tulevikus suurema pühendumusega tegelda, kuna lisaks sellele on suur probleem transpordi mõju tervisele ja keskkonnale, eriti seoses jõupingutustega kliimamuutusevastases võitluses.

Selline süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine võib ainult kahel tingimusel anda olulise panuse heitgaaside hulga ja liiklusmüra ning transpordi kitsaskohtade vähendamiseks: väliskulude sisestamine peab hõlmama kõiki transpordiliike ja saadud tulusid tuleb kasutada infrastruktuuri jätkusuutlikkuse parandamiseks.

Arvesse tuleb võtta finants- ja majanduskriisi mõju transpordisektorile, kuna selgus, et see sektor oli kriisi suhtes väga haavatav. Kriisi peab nägema kui võimalust investeeringute toetamise kaudu tulevikus transpordivaldkonda sihipäraselt toetada. Need investeeringud ei peaks tagama üksnes kiire abi, vaid aitama ka parandada keskkonnatulemusi ning ohutust ja luua ka uusi keskkonnasäästlikke töökohti nii riigisiseste vahendite kui ka Euroopa poliitiliste vahendite arendamise kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peavad jätkama parimate tavade vahetamist (näiteks linnapeade pakti ja CIVITASe algatuse raames), võimaldades kogukondadel teiste Euroopa kodanike kogemustest õppida.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Groschi omaalgatuslik raport transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta võeti vastu suure häälteenamusega (559 poolt-, 34 vastuhäält ja 82 erapooletut). Fraktsioon Verts/ALE hääletas poolt. Kahjuks lükati tagasi meie muudatusettepanek 4 (CO2 vähendamise kohta 30% kogu transpordisektoris (169 poolt- ja 497 vastuhäält)) ning muudatusettepanek 5 (ELi jätkusuutliku infrastruktuuri kaasrahastamiskriteeriumide kohta (123 poolt- ja 540 vastuhäält)). Ka regionaalarengu komisjoni muudatusettepanek 6 (transpordifondi loomise asemel ELi transpordi kaasrahastamise kohta) lükati tagasi napi häälteenamusega (311 poolt- ja 364 vastuhäält).

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Ettepanek on komisjoni valge raamatu, milles pööratakse erilist tähelepanu keskkonnakaitsele, koostamise alus. Toetame resolutsiooni hoolimata parlamendi juba võetud liiga äärmuslikest seisukohtadest tulenevatest riskidest. Peame tasakaalustama vajadust kaitsta keskkonda praeguse majanduskriisiga, mida läbi elame. Suhtume positiivselt suure rõhu asetamisele ohutusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. (SV) Raport mõjutab eelolevat rohelist raamatut ühtse transpordipoliitika kohta. Hääletasin raporti vastu, kuna selles toetatakse transpordipoliitika täielikku liberaliseerimist. Liikmesriike sunnitakse loobuma suurest osast oma rahandus- ja sotsiaalpoliitikast ning ka sellistest valdkondadest nagu haridus ja koolitus – küsimustest, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on transpordisektor Euroopa Liidu ja selle piirkondade arengu jaoks oluline, arvestades selle otsest mõju piirkondade konkurentsivõimele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning selle olulist panust Euroopa siseturu tõhusasse loomisesse. Oluline on näha ette transpordi tulevikku seoses jätkusuutlikkuse ja koostalitlusvõimega ning selles mõttes tervitan dokumendi ettepanekuid, milles sätestatakse eesmärgid, mis on vaja saavutada 2020. aastaks, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja nende kahjulikke tagajärgi. Näen positiivses valguses ka tõhusa koostalitluse ideed, mis on veelgi asjakohasem äärepoolseimates piirkondades, nagu Madeira, eelkõige selles osas, mis puudutab maantee-, mere- ja lennutranspordi ühendamist.

Ma ei toeta siiski algatust luua erifond transpordisektori edendamiseks, kuna olen seisukohal, et selline rahastamine peaks toimuma jätkuvalt juba olemasolevate vahenditega, mis juhinduvad ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidest, mille kooskõlastamist tuleks eri Euroopa poliitikavaldkondade elluviimisel hõlbustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin transpordi jätkusuutlikku tulevikku käsitleva Groschi raporti poolt, kuna usun, et raporti soovitused peaksid sisalduma tulevases valges raamatus üleeuroopalise transpordi arengu kohta.

Transpordisektor on ELi majandusliku arengu ja konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt keskse tähtsusega sektor. Kahjuks on sellele sektorile eraldatavad rahalised vahendid siiski ebapiisavad. TEN-T eelarve ajavahemikuks 2007–2013 on kõigest 8,013 miljardit eurot, samas kui ühtekuuluvuspoliitika kaudu transpordile eraldatud vahendid moodustavad kõigest 11% sellele poliitikavaldkonnale eraldatud eelarvest.

Ma kutsun ELi üles eraldama üleeuroopalise transpordisüsteemi arendamiseks ning selle integreerimiseks teiste transpordisüsteemidega ELi naaberriikides täiendavaid rahalisi vahendeid, mistõttu hääletasin muudatusettepaneku nr 6 vastu. Selle muudatusettepaneku eesmärk on luua transpordifondi – millel on rohkem vahendeid kui juba ELi eelarves olevad vahendid – asutamise asemel mehhanism praeguste eri transpordi rahastamise vahendite kasutamise kooskõlastamiseks. On enesestmõistetav, et EL peab paremini kooskõlastama olemasolevaid transpordi rahastamise allikaid, kuid tingimata on vaja luua uusi vahendeid transpordi infrastruktuuri arendamisega kaasneva töö rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – Praegu on Balti riigid suures ulatuses Euroopa transpordivõrgust eraldatud. Peame püüdma Läänemere piirkonda integreerida tihedamalt TEN-T prioriteetsetesse telgedesse, sealhulgas telge Berliinist läänemere rannikule (TEN-T 1) ja merekiirteedesse (TEN-T 21). Suuremat rõhku tuleks panna lähimereveole ja siseveeteede transpordile, mis on kulutõhus ja üha keskkonnasõbralikum. Selleks et tulevikus konkurentsivõimeliseks jääda, peavad paljud sadamad – nagu Klaipeda Leedus – oma infrastruktuuri kaasajastama. Siiski ei tohi unustada finantskriisi mõju transpordisektorile. Arvestades vajalike transpordiinvesteeringute ulatust, on ülioluline tagada Euroopa koostöö ja kaalutletult projekte prioritiseerida. Transport tähendab rohkemat kui pelgalt veokeid, liiklust ja tariife. Transport on seotud ka inimeste ja kaupade vaba liikumise ning Euroopa ühtse turu väljaarendamisega. Samuti hoogustab see tööhõivet. Eelkõige, nagu hiljutised väga olulised rongi- ja lennuõnnetused traagiliselt meile meelde tuletasid, peab ohutus kuuluma jätkuvalt tulevase transpordipoliitika prioriteetsete valdkondade hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul on tänase hääletuse tulemuste pärast hea meel. Groschi raportis on kavandatud ebatavaliselt ambitsioonikate eesmärkide saavutamine 2020. aastaks. Muu hulgas toetatakse raportis maanteeohutuse parandamist, surmaga lõppevate õnnetuste vähendamist 40%, maanteetranspordist tuleva süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist 20% ning bussi-, trammi- ja rongireisijate arvu kahekordistamist.

Ma nõustun dokumendi üldise sõnumiga: oluline on luua transpordi kui siseturu põhitähtsusega sektori tulevikust jätkusuutlik ja sidus nägemus, mis tagaks inimeste ja kaupade vaba liikumise ning kogu Euroopa Liidu territoriaalse ühtekuuluvuse.

Siiski ei saa ma nõustuda ühega raportööri ettepanekutest. Mul on kahtlusi seoses ettepanekuga luua transpordifond. Tulevikus võib see põhjustada eemaldumist praegusest süsteemist, mille puhul struktuurifondid eraldatakse ühtekuuluvusfondist.

 
  
  

Raport: Carlos José Iturgaiz Angulo (A7-0186/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Lissaboni leping võimaldas meil kinnitada õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, mis sobib hästi Euroopa kodakondsuse protsessi loomisega. Jätkuv segadus Euroopa ja riiklike pädevuste ning Euroopa institutsioonide pädevuste vahel rõhutab aga asjaolu, et Euroopa kodanikud ei ole veel täielikult oma õigustest teadlikud. Seepärast toetasin raporti poolt hääletamisega parema teabe andmise kehtestamist seoses petitsioonide esitamise korraga. Petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole pöördumine peab lubama kodanikel jagada Euroopa Parlamendiga oma muresid seoses eri Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja nende igapäevaelu käsitlevate õigusaktidega. Raportis on kavandatud eri võimalusi, mis tunduvad mulle mõistlikena, nagu petitsioonidele pühendatud veebilehtede täiustamine parlamendi portaalis või ühtse teabepunkti loomine, mis kodanikke juhendada võiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Parlamendi valib rahvas otse. Euroopa avalikkusel on petitsiooniõiguse kaudu võimalus pöörduda oma esindajate poole, kui leitakse, et isikuõigusi on rikutud. Parlamendil on kohustus olukorda uurida ja teha kõik võimalik, et sellised rikkumised lõpetada, tagades avalikkusele kõige asjakohasemad ja kiiremad õiguskaitsevahendid. Petitsioonide arv on üha suurenenud, kuigi kõiki neid ei ole vastu võetud, mis näitab, et üha rohkem üksikisikuid saab sellest õigusest teadlikuks. See võimaldab hinnata Euroopa õigusaktide mõju kodanike igapäevaelule.

Lissaboni lepingus kinnitati see õigus kui Euroopa kodakondsuse nurgakivi ning loodi vajalikud tingimused avalikkuse laialdasemaks osalemiseks ELi otsuste tegemise protsessis, et tugevdada selle legitiimsust ja aruandekohustust. Arvan, et on ülioluline luua stiimuleid suuremaks osaluseks. Sellise portaali loomine, mis hõlmab interaktiivset mudelit koos petitsioonide esitamiseks vajalike sammudega, võiks sellele avalikkuse teavitamisega petitsioonide võimalikest tulemustest ja käsitletud valdkondadest abiks olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletan raporti põhipunktide poolt ja õnnitlen petitsioonikomisjoni 2009. aastal tehtud töö puhul. See oli eriti suuri väljakutseid pakkuv aasta parlamendikomisjonile, mille tegevuskava paneb paika avalikkus, kasutades oma õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole.

Lissaboni lepingu jõustumine kinnitab veel kord, et õigus esitada petitsioone on üks Euroopa kodakondsuse nurgakive. Statistilised andmed vastuvõetamatute petitsioonide kohta näitavad aga, et kõik, kes parlamendi poole pöörduvad, ei kasuta nõuetekohaselt õigust esitada petitsioone kui vahendit, mis võimaldab Euroopa avalikkusel pöörduda parlamendi poole muredega poliitikavaldkondade ja Euroopa õigusaktide mõju pärast igapäevaelule.

See asjaolu näitab vajadust jätkata jõupingutusi teavitada Euroopa avalikkust ja anda Euroopa avalikkusele selgitusi nende käsutuses olevate ELi mehhanismide ja vahendite kohta. Seega tervitan ettepanekut luua ühtne Euroopa Liidu aken, mille eesmärk on juhendada Euroopa avalikkuse liikmeid, kui nad kõigile oma õiguste rikkumisena käsitletavatele küsimustele vastuseid ja lahendusi otsivad.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni leping, mis jõustus 1. detsembril 2009, lõi vajalikud tingimused avalikkuse laialdasemaks osalemiseks ELi otsuste tegemise protsessis eemärgiga tugevdada selle legitiimsust ja vastutust. On selge, et Euroopa õigusaktidel on avalikkusele otsene mõju, mispärast tuleks toetada avalikkuse jõulist osalevat lähenemisviisi, et teha märkusi õigusaktide tugevate, nõrkade külgede ja seaduselünkade kohta. Lissaboni lepingus sätestatud petitsiooniõigusega sätestatakse Euroopa avalikkuse võimalus pöörduda parlamendi poole alati, kui inimesed tunnevad, et nende õigusi on rikutud.

Parlament korraldab petitsioonikomisjoni kaudu uurimuse ja püüab kõigile rikkumistele lahenduse leida. Ma olen kindel, et parlament osaleb kodanike algatuse õiguse sõnastamisel, nii et see vahend saavutab täielikult oma eesmärgi ning tagab ELi otsuste tegemise protsessi suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse, võimaldades avalikkusel anda soovitusi ELi õiguse parandamiseks või täiendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Petitsioonikomisjoni aastaaruanne näitas, et Euroopa avalikkusel on petitsiooniõiguse kaudu üha suurem võimalus pöörduda oma esindajate poole, kui leitakse, et isikuõigusi on rikutud. Seepärast on oluline parandada huvitatud isikute juurdepääsu petitsioonide esitamisele, eelkõige Interneti ja elektroonilise meedia kaudu. Enamik petitsioone väljendavad muret seoses siseturgu ja keskkonda käsitlevate Euroopa õigusaktide rakendamisega, kuna need on valdkonnad, mille puhul liikmesriigid kõige tõenäolisemalt Euroopa direktiivid rakendamata jätavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin petitsioonikomisjoni aastaaruande poolt.

Lissaboni lepingu jõustumisega on loodud vajalikud põhialused selleks, et kodanikud saaksid Euroopa Liidu otsustamisprotsessist rohkem täiel määral ja vastutustundlikumalt osa võtta. Petitsioonid on suurepärane ja põhiline vahend ELi õiguse kohaldamise jälgimiseks liikmesriikides ning sellest seisukohast on ülioluline pädev koostöö riiklike ja kohalike asutuste ning komisjoni vahel, millega on ülioluline edendada koostöö erinevat ja tõhusamat taset.

Kodanike algatuse edendamine on tegelikult hädavajalik selle lõhe vähendamiseks, mida kodanikud endi ja Euroopa institutsioonide vahel tunnevad. Seda mehhanismi, mille eesmärk on vähendada kuulsat demokraatiapuudujääki, tuleb veelgi tugevdada ning arendada ja eelkõige sellele Euroopa kodanike tähelepanu juhtida. Seepärast tervitan algatusi, mis on kavandatud seoses arendustegevuse ja teabe levitamisega uute tehnoloogiate, eelkõige ka Interneti kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Iturgaizi raport petitsioonikomisjoni arutelude kohta 2009. aasta tööperioodil võeti vastu laialdase häälteenamusega, nimelise hääletamiseta. Olen aga ka veidi häiritud, sest meie, fraktsioon Verts/ALE, kaotasime viiest muudatusettepanekust neli: muudatusettepaneku petitsioonikomisjoni õiguse kohta vaadata läbi riigisiseste kohtute otsused, kui nendega rikutakse ELi õigust; muudatusettepaneku rikkumismenetlustega seotud komisjoni kohustuste kohta; muudatusettepaneku konkreetsete näidete väljatoomise kohta aastaaruandes seoses petitsioonijuhtumitega ning muudatusettepaneku petitsioonikomisjoni sisekorra ja töömeetodite kohta. Ainus meie muudatusettepanek, mis vastu võeti, oli põhjendus kohtumenetluste ülemääraste kulude kohta mõnes liikmesriigis. Seega oleks tulemus võinud olla parem.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, kuna selles käsitletakse parlamendi petitsioonikomisjoni 2009. aasta tegevusaruannet. Terves selles resolutsioonis teeb see parlamendikomisjon läbivalt kokkuvõtteid olukorra kohta seoses ühega Euroopa kodanike vahetutest õigustest väljendada oma arvamust Euroopa institutsioonide tasandil. Seepärast on see demokraatia ja kodakondsuse instrument.

Petitsioonide põhiteemad on seotud keskkonna, põhiõiguste, õigluse ja siseturuga ning pärinevad peaasjalikult Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast ja Rumeeniast.

Mul on väga hea meel edusammude üle, mis Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni soovituste rakendamisel selle parlamendikomisjoni töö parendamiseks tehtud on, kuid ka ettepanekute üle, mis on tehtud selleks, et Euroopa kodanikel seda õigust parem kasutada oleks, nagu nõue menetluste lihtsustamise järele ja eelkõige võimalus petitsiooni Interneti teel algatada.

Mul on ühest asjast natuke kahju: et Prantsusmaa kodanikud seda korda väga vähe kasutavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin Carlos Iturgaizi raporti poolt, milles käsitletakse 2009. aasta petitsioonikomisjoni arutelusid. Kuigi raport oli peamiselt tehnilist laadi, usun, et see puudutas nii mõndagi olulist küsimust, millega tulevikus tegelda tuleks. Vastavalt raportile peeti 46% 2009. aastal esitatud petitsioone vastuvõetamatuteks. See arv on kaugelt liiga suur. Sellisel kujul toetan jõuliselt raporti soovitust täiendada kodanikele kättesaadavat teavet ja seda petitsioonide veebilehe kaudu Euroopa Parlamendi portaalis. Petitsioonid on olulised, sest need annavad Euroopa Parlamendile vahendi oma valijaskonnaga ühendust võtta ja vastupidi. On ülioluline, et kodanikud mõistaksid, milliseid konkreetseid küsimusi petitsioonides käsitletakse, ning sellest tulenevalt, millised tegevussuunad on neile kättesadavad.

 
  
  

Raport: Emilie Turunen (A7-0197/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Tööturule juurdepääsu soodustamine ja kvaliteetsed töökohad olid Lissaboni strateegia majanduskasvu ja uute töökohtade loomise ning Euroopa noortepakti põhiprioriteedid. Eesmärgid tuleb saavutada nii liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni järjepidevate jõupingutuste abil. Omaalgatuslik raport, mille üle täna hääletatakse, sisaldab mitmeid sätteid, mis rõhutavad liikmesriikide vajadust suurendada jõupingutusi sidusa poliitilise strateegia koostamisel, mis keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele ning käsitleb nii tööhõivevõimaluste kvantiteeti kui ka kvaliteeti, aidates seeläbi soodustada noorte juurdepääsu tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin dokumendi poolt, sest olen teadlik majanduskriisi rasketest tagajärgedest noortele eurooplastele, kelle tööpuuduse määr on umbes 20%, mis on kaks korda suurem kui ELi üldine tööpuuduse määr, ning kahjuks suureneb see tõenäoliselt veelgi. Seega on vajadus strateegiate järele, mille eesmärgiks on edendada ja soodustada noorte juurdepääsu tööturule ning muuta üleminek koolist / akadeemilisest keskkonnast töökeskkonda tugevamaks ja sujuvamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Majanduslangus, mis on mõjutanud kogu Euroopa Liitu, on seadnud noored inimesed tööturu ebakindluse ning eelkõige tööpuuduse ohtu rohkem kui kunagi varem. Tööturu ebakindlusel noorte seas on hind, mis ei ole üksnes majandusalane, vaid eelkõige sotsiaalne. Selle omaalgatusliku raportiga püüti tuvastada praegused probleemid ja pakkuda mõned lahendused. Oluliste aspektide seisukohalt nõutakse majanduslike ja poliitiliste investeeringute arendamist, mis edendavad töökohtade loomist, haridust ja koolitust, sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamist, muutes tööturgu dünaamilisemaks ja edendades korralikku tööd. Kuna nõustun täielikult nende eesmärkidega, hääletasin raporti poolt. Loomulikult ei seisne küsimus üksnes eesmärkide kõva ja selge häälega kinnitamises. Selle asemel peame nüüdsest alates käivitama Euroopa tasandil siira majandus- ja sotsiaalpoliitika, et parandada noorte juurdepääsu tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Saan üksnes toetada Emilie Turuneni raportit noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta. Tõepoolest on noorte tööhõive kriis praegu üks kõige murettekitavamaid küsimusi ja üks majanduskriisi tagajärgedest, mis nõuab kiiret ja konkreetset sekkumist.

Minu sellega seotud muudatusettepanekud lisati tekstile. Minu sekkumised rõhutavad ühest küljest koolitusmaailma ja Euroopa ettevõtete seose olulisust, et luua vajalikke oskusi, ning teisest küljest paindlikkuse ja turvalisuse olulisust, millega sobitatakse ettevõtete ja noorte töötajate vajadused.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Ligikaudu neljandikul alla 25 aasta vanustest noortest Euroopa Liidus ei ole hetkel töökohta. Tegelikes arvudes tähendab see, et hetkel on tööta peaaegu kuus miljonit noort. Reaalsus peegeldub ka riigieelarvete vähesuses, milles kulutatakse rohkem raha selliste noorte ülalpidamiseks neilt makse ja lõive kogumata.

Programmide väljatöötamine Euroopa tasandil ja riiklikul tasandil igas liikmesriigis, mille eesmärk on ergutada suure inimressursside kogumi – kes on värskelt koolist tulnud ja endiselt tulvil entusiasmist – tööhõivet, saab majanduslikust vaatenurgast tuua kõigi jaoks vaid suurepäraseid tulemusi.

See on esimene kord viimase 30 aasta jooksul, kui Euroopa seisab noorte tööhõives silmitsi nii drastiliste näitajatega. Nagu teatavates uuringutes rõhutatakse, on noorte töötute puhul täiesti võimalik, et selline asjade seis kordub uuesti kogu nende elu vältel. Selle ainus võimalik tagajärg on asjatu pikaajaline koorem, mida kannavad Euroopa ja riigieelarved.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hoidusin raporti hääletusest, sest vaatamata positiivsetele punktidele noorte töötajate õiguste kohta raporti esialgses versioonis võeti tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis kahjuks vastu mõned väga negatiivsed muudatusettepanekud. Vaatamata enda püüdlustele toetada noorte töötajate tööõigusi ning tagada neile sotsiaalteenused, on raportöör kahjuks ka nõudnud paindlikkust ja turvalisust arvestavat lähenemisviisi. Teame siiski, et nn tasakaalustatud paindlikkuse ja julgeoleku kombinatsioon noorte tööhõives ei ole üksnes võimatu, vaid et lähenemisviis on kutsunud esile ka töösuhete ümberstruktureerimise ja põhiliste tööõiguste kaotamise ning see toimib kapitali, mitte töötajate ja ühiskonna huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Praegune majanduskriis on toonud kaasa tööpuuduse määra suure tõusu ning mõjutab eriti karmilt noori. Umbes 21,4% noortest ELis on töötud ja asuvad majanduse piirimail. See muutub veel tõsisemaks, kui võtame arvesse, et elanikkonna vananemisega seame ohtu ELi enda majandusliku ja sotsiaalse tuleviku. Just noorte töötajate töökohad on ka kõige ebakindlamad: sageli ajutised ja ebakvaliteetsed, väiksemate palkade ja vähema sotsiaalse kindlustusega.

On oluline, et leitaks uusi tööhõivevõimalusi, mis on väärtuslikuma, regulaarsema ja püsivama iseloomuga ning mis võimaldavad noortel sõltumatud olla. Investeerimine töökohtade loomisesse poliitilisel ja majanduslikul tasandil sõltub liikmesriikidest. Nad peaksid tagama võrdse juurdepääsu haridusele, investeerimise haridusse ja koolitusse ning koolisisese suunamise süsteemi tugevdamise, et vähendada puudumise või halbade hinnete ohtu.

ELi vastutus on määratleda ühtne strateegia ja seetõttu toetan raportööri ettepanekut kehtestada nn Euroopa noorte tagatis, millega kindlustatakse, et igal ELi noorel on õigus saada tööpakkumine, praktikakoht või ametikoolitus pärast maksimaalselt nelja kuud tööpuudust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Noorte tööpuudus on Euroopa üks olulisemaid ja pakilisemaid probleeme, mis hetkel puudutab 5,5 miljonit alla 25 aasta vanust inimest kogu Euroopa Liidus: struktuuriprobleem, mille majanduslikku ja sotsiaalset mõju on hiljutine majanduskriis kõvasti suurendanud. Hääletan seega raporti poolt vastutustunde ja teadlikkusega, et noored tuleb asetada poliitilise kava prioriteetide sekka. Muud sotsiaalsed ja majanduslikud ohud ja kulu meie ühiskondadele on seotud silmatorkava noorte tööpuuduse probleemiga. Nende seas on näiteks võimaluste kaotus majanduskasvuks, maksubaasi kaotamine ja viimaste vastavad tagajärjed riiklikele investeeringutele, suurenenud kulutused sotsiaalsele abile või isegi pikaajalise töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht. Tunnen, et me ei saa lubada noorte eurooplaste kaotamist sotsiaalsele tõrjutusele. Vastupidi, Euroopal on palju võita, kaasates noored tööturule ja ühiskonda läbi integreeritud lähenemisviisi, ühiste strateegiate ning haridus-, finants-, töö- ja sotsiaalpoliitika sidusa koosluse, mis tugevdab meie noorsoopoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, mis julgustab liikmesriike looma tõhusaid algatusi, nagu tööhõivetoetused või kindlustusmaksed noortele, mis tagavad korralikud elamis- ja töötingimused. Noorte lapsevanemate jaoks peaks olema paremad lapsehooldusvõimalused, näiteks terve päeva koolid, ning stiimulid luua tööandjatele nii avalikus kui ka erasektoris lastehooldusstruktuure, soodustades noorte emade võimalust osaleda tööturul. Liikmesriike julgustatakse ka tagama, et kõikidel noortel on individuaalselt õigus korralikule sissetulekule, mis tagab neile võimaluse iseseisva täiskasvanuelu loomiseks. Parlament teeb ettepaneku, et nõukogu ja komisjon käivitaksid nn Euroopa noorte tagatise, mis tagab igale noorele ELis õiguse saada töökoht, väljaõpe, täiendkoolituskursus või töökoht koos koolitusega pärast maksimaalselt kuus kuud kestnud töötust. Praeguse kriisiga võivad meie noored osutuda kadunud põlvkonnaks. Euroopal on vaja aidata noortel koolilõpetajatel ja teistel noortel siseneda esimest korda tööturule, et saada juurdepääs kvaliteetsetele praktikatele ja töökohtadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. (FR) Täna on rohkem kui 20% noortest inimestest Euroopas töötud ja paljud teised teevad juhuslikke tööotsi ilma sotsiaalkaitseta. Koolituskursuste arvu tõus toob ohvriks aktiivsed noored ja on sotsiaalse dumpingu kandja, mis mõjutab teisi tööandjaid, avaldades ettevõtetele survet vähendada palkasid ning asendab normaalsed töökohad. Turuneni raportis palutakse komisjonil ja liikmesriikidel korraldada oma tegevus nii, et noorte juurdepääs kvaliteetsetele koolituskursustele ja töökohtadele muutuks prioriteediks ning tagaks neile korraliku sissetuleku.

On vastuvõetamatu, et mõned liikmesriigid kavatsevad vähendada noorte inimeste miinimumpalka. Raportis nõuab parlament ka nn Euroopa noorte tagatise kasutuselevõtmist, mis võiks anda igale noorele ELis õiguse saada töökoha, väljaõppe, täiendkoolituskursuse või töökoha koos koolituskursusega, kui noor on olnud tööta neli kuud. Sellega nõutakse ka Euroopa kvaliteediharta praktika väljatöötamist, mis hõlmaks norme ajaliste piirangute kohta, miinimumtasu ja kursustega seotud sotsiaalkindlustushüvesid.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Majanduskriis on loomulikult toonud kaasa ka suurema tööpuuduse Euroopa Liidus. Viimase mõju on olnud suurim noortele ja pensionieale lähenevatele inimestele. Meil on rohkem kui 5,5 miljonit kuni 25 aasta vanust noort töötut – teisisõnu 21,4%, mis on peaaegu topelt keskmisest töötuse tasemest ELis. Töötus noorte seas on suur probleem. Ühest küljest toob see kaasa lootuse ja eesmärkide kaotuse mõjutatud inimeste seas ning nende järkjärgulise täieliku sotsiaalse tõrjutuse, riigi maksubaasi kaotamise ja suuremad sotsiaalsed kulutused riigile. Teisest küljest toob see kaasa rohkem vaesust, haigusi ja kuritegevust. Eeldame Euroopas traditsioonist tulenevalt, et noored aitavad oma vanemaid ja vanavanemaid, eelkõige rahaliselt ning majanduskriisi perioodil.

Kuidas saavad nad täita meie ootusi, kui nad ise on töömaailma sisenemise hetkel töötud? Kõik liikmesriigid peaksid võtma vastu prioriteedid ja strateegiad, mille aluseks on nende riigisisene olukord, kuid peaksime omama ühtset ELi strateegiat, et võidelda noorte tööpuuduse vastu kogu liidus. Emilie Turuneni raport on esimene samm ja toetan seda täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Tervitan raporti heakskiitmist noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta sammuna töö kvaliteedi parandamiseks Euroopas, mis on üks ELi 2020. aasta strateegia eesmärke.

Noorte tööpuudus on üks kõige pakilisemaid probleeme Euroopas. Kõik liikmesriigid peavad võtma meetmeid ja võitlema noorte tööpuuduse vastu poliitiliste prioriteetide ja strateegiate abil, mis peegeldavad konkreetset olukorda vastavas riigis. Samas peab EL olema ühisstrateegiate puhul terviklik. Noori mõjutav väljakutse nõuab integreeritud ühtset lähenemisviisi, mis ühendab sekkumismeetmed makromajandus- ja mikromajandustasemel, keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele ning käsitleb nii tööhõivevõimaluste kvantiteeti kui ka kvaliteeti. Vajalik on ühtne haridus-, finants-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kooslus.

Majanduslikud ja poliitilised investeeringud uutesse töökohtadesse, haridusse ning kutsekoolitusse dünaamilisemal tööturul ja samuti korralikku töösse võimaldavad meil Euroopa tööturgu ümber kujundada ning anda teine suund praegustele trendidele noorte inimeste parema tuleviku nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta, millest mõlemad on olulised tagamaks, et noored ei ole need, kes peavad praeguse kriisi eest maksma. Noorte emade osalemist tööturul, laiendades kvaliteetse lastehoolduse struktuuride võrgustikku, tuleb samuti edendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Raportöör lõpetab oma põhjuste selgitamise järgmise manitsusega: „Muudame kadunud põlvkonna lootuse põlvkonnaks”. Kiidan heaks avalduse soovi ja hea tahte ning tahaksin olla kindlam, et see muutus on veel võimalik. Tunnistan, et selgelt eristatakse kooli ja akadeemilist elu ning tööturgu. Vajalik on ka kaotada lõhe, et üleminek koolist tööle oleks lihtsam, ning liiguksin edasi tööeluks õpetatava sobivuse hindamise juurde. Kui praegu koolitatavate inimeste seisund on selgelt parem võrreldes minevikus toimunuga, on siiski tõsi ka see, et paljudel juhtudel ei saa praegused praktikandid tõhusat koolitust, mis vastaks nende vajadustele ja ootustele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades praegust majanduskriisi, on meil hetkel ELis üle 5,5 miljoni alla 25 aasta vanuse noore töötu, mis on kaks korda suurem kui üldine tööpuuduse määr. Noorte tööpuuduse tagajärg on kõrge sotsiaalne ja majanduslik hind meie ühiskonnale, mis toob kaasa kaotatud võimalused majanduskasvuks; maksubaasi kaotamine, mis tõkestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse; suurenenud kulutused sotsiaalsele abile ning investeeringute alakasutuse haridusse ja koolitusse. Euroopa noored on kasutamata inimressursside varu ning majandus- ja sotsiaalse olukorra prognoos näitab, et on vaja võtta meetmeid.

Olen seega rahul sellise raporti vastuvõtmisega, millega püütakse tuua rohkem kaasatust tööturul läbi paremate töökohtade, sujuvama ülemineku tööturule ning võitluse abil ebakindlate töötingimuste vastu. Tahaksin selles kontekstis rõhutada enda tehtud ettepanekuid, et ELi 2011. aasta eelarves peaksid noored olema prioriteediks. Tahaksin viidata veel kord ettepanekule aidata noortel leida esimene töökoht Euroopa tööturul Erasmuse esimese töökoha programmi abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport teeb kindlasti nähtavaks noorte tööpuuduse tõsise probleemi, mis on hetkel kaks korda suurem kui üldine tööpuudus, kuid selles ei esitata baasmeetmeid olukorra tegelikuks lahendamiseks, mis eeldaks praeguse stabiilsuspakti poliitika ning praegu kehtivate rahaliste, liberaalsete ja antisotsiaalsete poliitikate muutust.

Ehkki selles rõhutatakse võitlust noorte tööpuuduse vastu, koolituse ja tööhõive soodustamist noortele ning vajadust lõpetada kuritarvitamine seoses praktika ja koolitusega, mida sageli ei tasustata ning käsitletakse töö asendusena, mitte hariduse ja koolituse täiendusena, ei nimetata raportis turvalisi viise olukorrast vabanemiseks.

Veel rohkem muret teeb siiski paindlikkuse ja julgeoleku mõiste tegevusviisina peatada noorte tööpuudus ning üleminekuviisina haridussüsteemist tööturule. Tegelikult näitab reaalsus, et viimane tähendab halvasti tasustatud ja ebakindla töökoha ohtlikkust, mis takistab igasuguseid noorte jaoks mõeldud eluprojekte. Sel põhjusel keeldusime hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Praegu on 5,5 miljonit – st peaaegu iga viies – töötut alla 25 aasta vanust eurooplast ning seejuures ei võeta arvesse neid, kes teevad juhuslikke tööotsi. Alla 25 aasta vanuseid inimesi mõjutab praegune majanduskriis esimesena. Noorte koolituspoliitika peab seetõttu olema ambitsioonikas, et võimaldada noortel omandada oskusi, mis sobivad paremini ettevõtete vajadustega. Suurem vajadus on praktika ja väljaõppe järele, kuid peame ka tagama, et see on kvaliteetne praktika sisu, väljaõppe pikkuse ja praktikantidele makstava tasu suhtes, et kaitsta noori potentsiaalse tööandjate kuritarvitamise eest. Euroopa Liit peab seega vaatamata oma piiratud nn sotsiaalsetele pädevustele edendama selles valdkonnas mobiliseerimist ning see on põhjus, miks hääletasin veendunult selle resolutsiooni poolt, milles esitatakse mõned edasiminekuviisid, kuidas tulla toime raske olukorraga, milles Euroopa noored on.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Arvestades arvukaid raskusi, millega noored eurooplased silmitsi seisavad – tööpuudus, ning palgaga seotud rahaline ja sotsiaalne ebakindlus –, tuli Euroopa Parlamendil kiiresti otsustavamalt tegutseda, et olukorda leevendada. Hääletasin seetõttu Emilie Turuneni raporti poolt, sest arvan, et selles esitatakse palju garantiisid eesmärgiga kaitsta noori eurooplasi – nt Euroopa kvaliteediharta praktika väljatöötamine, iga noore jaoks miinimumpalga kehtestamine ning samuti nn Euroopa noorte tagatise käivitamine. Isegi kui kõik ettepanekud ei ole siduvad, arvan, et noori eurooplasi tuleb liidu poliitikas tõhusamalt arvesse võtta, sest nemad esindavad Euroopa Liidu tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Nadja Hirsch, Britta Reimers ja Michael Theurer (ALDE), kirjalikult. (DE) Kindlasti on oluline muuta määrused praktika kohta rangemaks. Saksamaa Vabade Demokraatide Partei esindajad Euroopa Parlamendis on seda toetanud. Noored töötavad sageli kuude viisi, saamata tasu, lootes, et nad võivad hiljem ikka püsiva töökoha saada. See ei ole jätkusuutlik olukord. Praktika ei tohiks töökohti hävitada. Tänane täiskogu hääletus sillutab siiski teed tulevikus täielikule tasustamata praktika keelule. Usume, et see kannab vale sõnumit. Endiselt peaks olema võimalik läbida näiteks kolme kuu pikkust tasustamata praktikat. On arvukaid mittetulunduslikke või sotsiaalseid organisatsioone, kus noor inimene saab omandada põnevaid, huvitavaid kogemusi. Sellised organisatsioonid ei ole aga sageli võimelised praktika eest tasuma. Võtmetegur peaks olema praktika kestus. Mis tahes praktika puhul, mis kestab kauem kui kuus kuud, võib tööandja olla kindel praktikandi tootlikus väljundis. Sellest ajast alates tuleks maksta ka töötasu. Täna vastu võetud otsus on ebapraktiline ja läheb liiga kaugele, mistõttu me ei toeta seda resolutsiooni osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Noored ei tohiks olla tööta kauem kui kuus kuud – see on väide, millega ma nõustun. Raportis noorte tööhõive kohta tehakse ettepanek Euroopa noorte tagatise kohta, et noored saaksid korralikku palka ja kvaliteetset praktikat. Teravdatud äärepoolseimate piirkondade, eelkõige Réunion’i, noorte tööpuuduse kontekstis toetan täielikult iga meedet noorte kaasamiseks töömaailma ja nende ohvriks toomise vastu. Kui peaks jõustuma tagatis, et pärast kuut kuud töötu olemist on igal noorel õigus saada töökoht, väljaõpe, täiendkoolituskursus või töökoht koos koolituskursusega, tuleb selles parlamendi raportis esitada konkreetsed meetmed. Hääletasin seepärast raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kolleeg Emilie Turuneni raportiga kutsutakse liikmesriike üles oluliselt rohkem ja paremini toetama väljaõppeskeeme. Väljaõpe tagab noortele olulise sisenemise töömaailma, mis aitab meil omakorda majanduse taas käima panna. Eelmisel aastal seadis Šotimaa valitsus eesmärgiks tagada 18 500 väljaõppekohta aastas. Märtsiks oli see eesmärk ületatud ja kindlustatud oli kuskil 20 000 kohta. On oluline, et taolist head tööd jätkatakse, ning valitsused ELis peavad püüdma luua meie nooremale põlvkonnale rohkem võimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga, sest majanduslangus on Euroopa Liidus põhjustanud suure tööpuuduse kasvu ning noored on väga kõvasti lüüa saanud. Täna on enam kui 5,5 miljonit (21,4%) alla 25 aasta vanust noort töötud, mis on kaks korda suurem üldisest töötuse tasemest. Noorte tööpuudus on üks Euroopa pakilisemaid probleeme. Selle tagajärjed on kadunud võimalused majanduskasvuks ning maksubaasi kaotamine, mis tõkestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse, suurenenud kulutused sotsiaalsele abile ning investeeringute alakasutus haridusse ja koolitusse. Kõik liikmesriigid peavad võtma meetmeid ja võitlema noorte tööpuudusega, võttes arvesse riiklikke eripärasid. Peame tagama majanduskasvu ja looma uusi töökohti, eelkõige noortele, ning muutma prioriteetseks ettevõtete ja haridusandjate koostöö. Liikmesriigid peavad tagama võrdse juurdepääsu haridusele kõikide jaoks, tagades minimaalse õiguse tasuta hästirahastatud haridusele lasteaiast ülikoolini ning rahalise toetuse noortele üliõpilastele. Peame julgustama liikmesriike investeerima rohkem haridusse ja koolitusse isegi rahaliste ja sotsiaalsete piirangute tingimustes. Noorte jaoks on oluline olla rahaliselt sõltumatu, et tagada neile võimalus elada majanduslikult iseseisvat elu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta, sest usun, et on väga oluline soodustada ja toetada noorte tööhõivet. Kahjuks seisame täna silmitsi tõsise majanduskriisi perioodiga, mis on põhjustanud olulist tööpuuduse, eelkõige noorte tööpuuduse, määra kasvu. Hiljutine statistika näitab tegelikult, et enam kui 5,5 miljonit alla 25 aasta vanust noort on töötud, mis on võrdne 21,4% Euroopa noorest elanikkonnast, mis on kaks korda suurem üldisest töötuse tasemest. Seistes silmitsi sellise olukorraga, oli vaja paluda nõukogul ja komisjonil töötada välja tööhõivestrateegia, mis keskendub poliitika loomisele, mille eesmärgiks on tagada noortele eurooplastele juurdepääsu tööturule eesmärgiga takistada sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid, mis noorte tööhõive meie ühiskonnale kaasa toob. Teine prioriteet oli meetmete pakettide vastuvõtmine tugeva stiimuli tagamise eesmärgil investeerimiseks haridusse, uurimistegevusse ja liikuvusse ning ka võimalused rahastamisvahenditele lihtsamaks juurdepääsuks noortele inimestele, kes tahavad luua oma ettevõtte.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin täna omaalgatusliku raporti poolt noorte tööpuudusega võitlemise kohta. Võttes vastu kõnealuse raporti, oleme otsustanud võtta tõsiseid meetmeid praktika kuritarvitamise vastu. Parlament palus komisjonil ja liikmesriikidel soovitada praktikale miinimumnõudeid. Esitatakse Euroopa kvaliteediharta praktika. Olen pakkunud paludele noortele aastaid võimalust läbida praktikat oma Euroopa Parlamendi liikme kontorites Brüsselis või Strasbourgis. Seega olen praktika staatuse soodustamise poolt. Praegusel globaliseerunud tööturu ja finantskriisi ajastul on kindla, praktiliselt asjakohase praktika saamine eriti oluline. Praktika pakub noortele suurepärase võimaluse saada teadmisi tööelu nõudmiste kohta ja panna proovile oma oskused.

Selle eeldus on, et praktikandid töötavad õiglastel tingimustel, kus keskendutakse koolituse pakkumisele, mitte püsivate töötajate asendamisele. Lisaks praktika kirjelduse tagamisele ja võimalikele kvalifikatsioonidele peaks harta sisaldama piiranguid töötundide ja soovitusi töötasu kohta. See edastab selge signaali meie noortele eurooplastele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See on äärmiselt oluline raport, mis julgustab liikmesriike pöörama erilist tähelepanu noorte tööhõivele. Finantskriisi mõju noorte töötusele, mis on praegu mõnedes liikmesriikides juba 40%, on olnud märkimisväärne. Tõkete tuvastamine, millega noored silmitsi seisavad, nt elatusraha teenimine ning noorte lapsevanemate juurdepääs lapsehooldusele, on väga oluline nende tagasi tööle aitamisel. Toetan parlamendi nõuet Euroopa noortetagatise kohta, et tagada koolitust, praktikat ja töökohti Euroopa noortele, ning tunnustada noorte kõrge tööpuuduse pikaajalist mõju ühiskonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Ütleme sageli, et noored on Euroopa tulevik. Vaatamata sellest asjaolust innustatud strateegiatele näitab statistika, et noori mõjutab tööpuudus ebaproportsionaalselt. On kohutav, et noorte tööpuuduse määr on kaks korda suurem Euroopa keskmisest määrast. Kahjuks ei ole ka väljavaated paljutõotavad.

Just seetõttu tervitan raporti projekti noorte tööturule juurdepääsu soodustamise kohta, seda enam, et me ei suuda praegu täpselt ennustada, millal täpselt majanduslangus läbi saab. Esitasin isiklikult mitmed muudatusettepanekud, mille aluseks oli kultuuri- ja hariduskomisjoni koostatud arvamus raporti projekti kohta, mida täna hääletatakse. Rõhutasin ettevõtlushariduse olulisust keskse osana selliste oskuste arendamisel, mis on vajalikud uut tüüpi teenuste puhul, ning ka vajadust töötada välja konkreetsed programmid puuetega noortele. Kui me ei suuda võtta neid meetmeid, muutub raskeks tagada maksimaalseid võimalikke võimalusi tööturule sisenemisel.

Viimaseks usun, et samuti on kasulik soodustada liikuvusprogramme, mis on suunatud noortele tööandjatele, nagu on äärmiselt oluline meie jaoks kehtestada üldpraktika võimalused, mille eesmärgiks on täiendada õppekava ning pakkuda noortele võimalust saada kogemusi ja juurdepääsu tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Noorte töötus on Euroopa üks pakilisemaid probleeme. Ülemaailmse majanduslanguse kontekstis on see probleem saanud veel murettekitavamad mõõtmed, sest seisame silmitsi enam kui 5,5 miljoni alla 25 aasta vanuse noore töötuga. See tähendab, et riskime kaotada põlvkonna sotsiaalsele tõrjutusele, seades ohtu ELi majandusliku ja sotsiaalse tuleviku. Noorte tööpuuduse tagajärg on kõrge sotsiaalne ja majanduslik hind meie ühiskonnale, mis mõjutab tõsiselt võimalusi majanduskasvuks. See toob kaasa maksustamise kaotuse, mis tõkestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse, suurenenud kulutused sotsiaalsele abile ning investeeringute alakasutuse haridusse ja koolitusse. Seepärast hääletasingi nii.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Tööpuudus puudutab peamiselt noori ja naisi. Trend kasvab majanduslanguse käigus jätkuvalt. Töökoharedelile saamise tegelik protsess muutub üha raskemaks. Olukorda kasutatakse ära ja noori töötajaid sunnitakse võtma ebakindlaid ajutisi töökohti või kasutatakse neid ära mitmetel järjestikustel praktikakohtadel. Üksnes siis, kui hoolitseme noore põlvkonna eest ja parandame nende võimalusi tööturule sisenemisel, saavad nad ühelt poolt panustada oma potentsiaali ühiskonnale ja teiselt poolt mõelda ühel päeval perekonna loomisele. Ebakindlad töökohad tähendavad, et meid ei tohiks üllatada madal sündimus. Keeldusin hääletamisest, sest raportis pakutakse välja üks lähenemisviis, kuid esineb probleeme, mida ei ole piisavalt üksikasjalikult uuritud.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) Tahaksin õnnitleda Emilie Turuneni raporti puhul, milles tehakse ettepanek, et nõukogu ja komisjon kehtestaksid Euroopa noorte tagatise, mis võiks anda igale noorele ELis õiguse saada töökoht, väljaõpe, täiendkoolituskursus või töökoht kooskoolituskursusega, kui noor on olnud tööta neli kuud.

Kutsun komisjoni ja nõukogu üles raporti valguses välja töötama Euroopa kvaliteediharta praktikat, et tagada kursuste haridusväärtus ja vältida ärakasutamist. Me ei tohi unustada, et mõnda riigisisest õigusakti võib pidada sissetuleku seisukohalt diskrimineerivaks, sest need takistavad noortel olemast majanduslikult iseseisvad. Püüame koos nõukogu ja komisjoniga tagada noortele korraliku palga!

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. (IT) Täiskogul heakskiidetud meede rõhutab õigustel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmise olulisust seoses noorte ja tööhõivega, rõhutades väärika töö kvalitatiivset aspekti, mida ei tohi ohustada parameetrid, mis jäävad kaugele põhilistest tööstandarditest, nt töö kvaliteet, tööaeg, miinimumpalk, sotsiaalkindlustus ning praktikantide ja töötajate tervis ja ohutus.

Raskel ajal majanduses ja tööhõives tasub meeles pidada, et noored peavad selgesõnaliselt kinnitama, et Euroopa tulevik ei saa olla seotud üksnes teenusemajanduse tugevdamisega, vaid tuleb kaitsta tootmistööstust ja arendada uurimistegevust Euroopa rahastamise abil, mis globaliseerumise ajastul peab olema suunatud ka intellektuaalomandi ja käsitöösektori kaitsele vahendina väikeste ja väga väikeste ettevõtete jaoks arengu ja tööhõive juhtimiseks.

Lisaks on veel vaja teha palju ja kiiresti, et tagada kõikide hariduslike kvalifikatsioonide kooskõlastamine. Liikmesriigid peavad tegema ühiseid jõupingutusi lepingute ühtlustamiseks, et lihtsustada noorte sisenemist töömaailma ja soodustada hõlbustatud juurdepääsu laenudele, et aidata osta või vähemalt üürida kodu, kus elada, ja koht, kus ehk teostada tegevusi füüsilisest isikust ettevõtjana.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Kriis on kõige rängemini mõjunud neile, kes alles sisenevad tööturule. Ma ei kahtle üldse, et tööpuudus noorte seas on hetkel üks ELi suurimaid probleeme. Isegi kui noored leiavad tööd, sõlmitakse nendega sageli vaid ajutised lepingud. Praktika põhjustab samuti palju emotsioone. Ühelt poolt on nende roll väga kasulik, muutes noorte jaoks võimalikuks oluliste praktiliste kvalifikatsioonide saamise. Teiselt poolt tähendavad need praktikas sageli seda, et praktikant teeb tasuta tööd, mida peaks tegema töötaja. Mõned ettevõtted Poolas töötavad põhimõttel, et mis tahes hästi tasustatud spetsialisti saab asendada teatava arvu tasuta praktikantidega. Sellise lähenemisviisi mõju tööturule ei ole hea ja lisaks ei aita see töötajate olukorda. Tervitan väga asjaolu, et parlament on probleemi käsile võtnud, ning selle tulemuseks on mitmed meetmed, mille eesmärk on parandada noorte töötajate olukorda. Toetan meetmeid, mistõttu otsustasin toetada raportit noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan Emilie Turuneni raportis väljendatud lähenemisviisi: noorte tööpuudus on üks kõige pakilisemaid probleeme, millega Euroopa Liit peab silmitsi seisma. Riskime kaotada terve põlvkonna sotsiaalse tõrjutuse tõttu ning seame ohtu Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse tuleviku.

Noorte töötus tingib meie ühiskonnale suuri sotsiaalseid ning majanduslikke kulusid majanduskasvu võimaluste kaotuse, maksubaasi kadumise, mis õõnestab investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse, sotsiaalkulude suurenemise ja investeeringute alakoormuse kujul haridusse ja koolitusse. Euroopa Liidul peavad olema ühised strateegiad.

Vajame integreeritud ja järjekindlat lähenemisviisi, mis ühendab meetmed makromajandus- ja mikromajandustasemel, mille aluseks on tööjõu pakkumine ja nõudlus ning mis suudab tagada nii töökohtade kvantiteeti kui ka kvaliteeti Majanduslike ja poliitiliste investeeringute abil uutesse töökohtadesse, haridusse ja koolitusse, tugevamatesse sotsiaalsete tagatiste skeemidesse, dünaamilisemasse tööturgu ja korralikku töösse on võimalik muuta ELi tööturgu ning suunata praeguseid trende paremale tulevikule noorte jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Raporti lõikes 63 tunnustatakse noorte inimeste majandusliku iseseisvuse tähtsust ning palutakse liikmesriikidel tagada, et kõigil noortel inimestel oleks individuaalselt õigus korralikule sissetulekutasemele, mis tagab neile võimaluse luua majanduslikult iseseisev elu. See konkreetne lõige, mis on suunatud kogu Euroopale, on lisatud noorte jaoks eriti raskel ajal. Tööpuudus on mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides saavutanud enneolematu taseme. Tüüpiline näide on Kreeka, kus tööpuudus noorte seas on hetkel 27,5%. Samas takistab palkade alandamise surve finantskohanduste tõttu noortel saamast iseseisvaks ja lahkumast kodust, et luua oma pere. Noored vajavad tänapäeval korralikku sissetulekut, et nad saaksid olla iseseisvad ja ise oma elutee valida. Ehkki lõige 63 on deklaratiivse iseloomuga, on see samm õiges suunas ja seetõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Väljakutsed, millega seisame silmitsi teekonnal noore põlvkonna Euroopa saavutamise poole, hõlmavad aktiivset investeeringute suurendamist, uute töökohtade loomist ja kutseõppevõimaluste pakkumist.

Liikmesriigid peavad julgustama tööandjaid pakkuma noortele stabiilseid pikaajalisi töökohti ning palka, mis kajastab nende jõupingutuste taset ning ameti- ja intellektuaalseid võimeid, et kaitsta neid lepingute eest, mis sisaldavad neid tööandja suhtes ebakindlasse olukorda asetavaid klausleid, et tagada tööhõive tingimustes noorte naiste ja meeste sooline tasakaal nende karjääri alguses, ning viimaks, et tagada noortele ja noortele emadele juurdepääs sotsiaalhoolekande mehhanismidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Ideaalses maailmas oleks noorte tööpuudus seadusega keelatud. Reaalsus on teistsugune: 5,5 miljonit alla 25 aasta vanusel noorel eurooplasel ei ole töökohta ega sissetulekut ning nende igapäevaelu on täis ebakindlust ja kahtlusi. Ehkki enimmõjutatud riigid on Suurbritannia, Hispaania ja Prantsusmaa, ei ole olukord Belgias kuigi erinev. Alates 2000. aastast ei ole noorte tööpuudus Brüsselis kunagi langenud alla 30%. See tuleneb sellest, et õppurid jätavad enneaegselt haridustee pooleli, puudulikust keelteoskusest ning koolide ja ettevõtete partnerlussuhete puudumisest.

Seetõttu peab Euroopa Liit vaatamata piiratud pädevustele sotsiaalpoliitikas soodustama noorte juurdepääsu tööturule. See on Emilie Turuneni raporti põhisisu. Selles visandatakse uusi viise tööpuuduse vähendamiseks. Uus soovitus Euroopa kvaliteediharta praktika kohta, mille eesmärgiks on ennetada koolituskursuste alahindamist, on osa sellest loogikast. Selle kõrval on ambitsioonikas idee tagada koolituskursus igale noorele, kes on olnud töötu kauem kui kuus kuud. Samuti kaitstakse selles nn korraliku sissetuleku ideed aktiivsetele noortele inimestele sõltumata sellest, kas neil on diplom või mitte. Seda seetõttu, et mäletame alati oma esimest palka.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Toetasin oma kaasparlamendiliikme Emilie Turuneni raportit, mille eesmärgiks on pakkuda vastuseid raskele olukorrale, milles Euroopa noored on, seistes silmitsi tööpuuduse, mis Eurostati andmetel mõjutab hetkel ühte viiest alla 25 aasta vanusest noorest, tööturu ebakindluse ja tööandjate kuritarvitamisega. Noorte koolituspoliitika peab seetõttu olema ambitsioonikas ja võimaldama neil omandada oskusi, mis sobivad paremini ettevõtete vajadustega, et nad saaksid tööturule hõlpsamini siseneda. Peame suurendama kursuste ja väljaõppevõimaluste arvu, mis võimaldab neid oskusi arendada ja parandada, ning peame julgustama ettevõtteid suurendama noortele pakutavaid võimalusi. Peame tagama, et need on hea kvaliteediga. Sellega seoses aitaks kaasa miinimumnõuete kehtestamine koolituste ja väljaõppe pedagoogilise sisu kohta. Kui neid laiendataks ametiväljaõppele ning selliste inimestele makstava tasu määrale, kes osalevad koolitustel ja väljaõppel, aitaksid nõuded meil kaitsta noori ka tööandjate kuritarvitava kohtlemise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie kolleegi Emilie Turuneni propageeritud raport võeti vastu nii, nagu tööhõivekomisjonis hääletati. Säilitasime kogu hea teksti, eelkõige majandusliku iseseisvuse ja juurdepääsu kohta tasuta haridusele (fraktsiooni PPE eraldi hääletus). Raport võeti vastu suure poolthäälte enamusega. See on hea roheliste omaalgatuslik raport, millel on suurepärane tekst, mida saab kasutada praktiliselt, töötades noorte ja noorte valitsusväliste organisatsioonidega. Põhipunktid on Euroopa noortetagatis, Euroopa kvaliteediharta praktika, ELi noortega tegelev rakkerühm ning üleskutse ELi institutsioonidele peatada tasustamata väljaõppe ja praktika propageerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Tuleviku Euroopa jaoks on oluline tagada noorte inimeste täielik ja kindel tööhõive. Euroopal peab olema julgust investeerida nendesse ettevõtetesse, mis ei paigutu ümber, vaid loovad töökohti. Samuti peab sellel olema julgust keelata kauplemist kaupadega kolmandatest riikidest, kus ei austata töötajate õigusi. Kutseõpe on möödapääsmatu. Hääletasime raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Jalustrabav arv – 5,5 miljonit noort ehk 21,4% kõikidest alla 25 aasta vanustest noortest on hetkel töötud. See on peaaegu kaks korda kõrgem keskmisest tööpuuduse määrast. Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal ei tule Emilie Turuneni praktilised ettepanekud päevagi liiga vara. Peame ennetama terve põlvkonna noorte sotsiaalset tõrjutust ning Euroopa majandusliku ja sotsiaalse tuleviku ohtu seadmist. Pärast nelja kuud töötu olemist peaks igal noorel olema õigus saada töökoht või tasustatud väljaõpe, koolituskursus või kombinatsioon neist kahest. Peaks olema kvaliteediharta, mis tagab, et väljaõpe pakub mõistliku sissetuleku ja on piiratud kestusega. Lisaks nõutakse resolutsioonis Euroopa Sotsiaalfondist 10% reserveerimist projektide jaoks, mis aitavad noortel tööd leida. Peale selle peaks Euroopa Komisjon tagama, et olemasolevate õigusaktidega eri liikmesriikides ei diskrimineerita noori ning neile tagatakse juurdepääs sotsiaalsetele hüvedele seoses tööhõivega. Pikaaegse töötuse mõju noore inimese enesehinnangule ja optimismile tuleviku suhtes on hävitav. Selle käsitlemine on oluline ülesanne vastutustundlike poliitikute jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Tervitan Turuneni raporti vastuvõtmist noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta, milles tehakse ettepanekuid meetmete kohta noorte töötusega võitlemiseks, mis on ambitsioonikad, kuid siiski konkreetsed ja realistlikud. Kui 21,4% alla 25 aasta vanustes noortest eurooplastest on töötud, on kindlasti aeg tegutseda. Tahaksime kasutusele võtta ka Euroopa noorte tagatise, et noored ei peaks olema tööta kauem kui neli kuud ja saaksime neile tagada nii kvaliteetse praktika kui ka korraliku palga.

Rõhutaksin eelkõige vajadust tagada noortele kvaliteetne praktikavõimalus, et vältida kuritarvitamist, mis leiab aset paljudes ettevõtetes ja haldusorganites. Praktikandid ei ole tasuta tööjõud ega saa asendada töötajat. Nad peavad saama hariduslikku järelevalvet ja miinimumpalka.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – On traagiline, et majanduskriisi all kannatavad kõige rohkem need, kelle najal seisab meie tulevik. 5,5 miljoni alla 25 aasta vanuse noore töötuga on noorte tööpuuduse määr ELis peaaegu kaks korda suurem kui kogu tööealise elanikkonna seas.

Eelmisel aastal oli Leedus iga üheteistkümnes noor töötu võrreldes iga kahekümne neljandaga 2008. aastal. Peame parandama noorte töökonkurentsivõimet, aidates kohandada hariduslikke oskusi tööturu vajadustele. Toetusmeetmed, nagu kvaliteetne praktika, väljaõpe ja koolitus, võivad aidata kaasa sujuvale üleminekule haridusest tööle. On siiski oluline, et praktika ei asendaks tõelisi töökohti – peame kaitsma noori töötajaid kuritarvitamise eest. Samuti ei tohiks unarusse jätta mitteformaalse õppe eeliseid.

Leedu jaoks on oluline ennetada üha suurenevat oskustööliste väljavoolu. ELi liikmesriigid peaksid välja töötama noorte säilitamise strateegiad, kuigi sellised skeemid saavad olla edukad üksnes siis, kui noored tunnevad, et nad on väärtuslik osa ühiskonnast. Kui me ei suuda vähendada noorte tööpuudust, seisame silmitsi kadunud põlvkonna töötajatega, kes kasvavad üles kehvade tööhõive väljavaadetega, istudes harali üha suureneva riigivõla otsas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Keeldusin hääletamisest raporti üle noorte tööhõive kohta, mille kesksel positsioonil on endiselt paindlikkus ja turvalisus – n-ö paindlikud ja usaldusväärsed lepingud – ning ettevõtete lühiajalised vajadused, kuigi see sisaldab ka positiivseid punkte, sealhulgas mõnede muudatusettepanekute vastuvõtmine, mille kohta esitasin ettepaneku kultuuri- ja hariduskomisjonis: töökohtade loomine sotsiaalmajanduses, võitlus diskrimineerimise vastu, keeldumine alahindamast koolituskursuseid ning mitteformaalse hariduse tunnustamine.

Selles rõhutatakse suure noorte tööpuuduse tagajärgi – ka seoses kriisiga –, kuid samas toetatakse endiselt abimeetmete säilitamist ettevõtjatele, mis ei ole osutunud edukaks ning on üksnes teravdanud olukorda seoses noorte inimeste töökohtade ohverdamisega.

Lisaks jäädakse raportis lojaalseks dogmale hariduse n-ö ajakohastamise kohta. Selles räägitakse isegi koostöö prioriteetseks muutmisest ettevõtete ja haridusteenuste pakkujate vahel ning nõutakse varajases staadiumis koolide ja töömaailma koostööd.

 
  
  

Raport: Pascale Gruny (A7-0193/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Praegusel raskel majanduskriisi perioodil peab meie Euroopa sotsiaalmudel rohkem kui kunagi varem saama taastumise ja kasvu võtmeks. Seda ei tohiks näha koormana, vaid vastupidi käivitajana meie ühiskondade edasiminekuks. Hääletasin Gruny raporti poolt, mille eesmärk on käivitada laialdane Euroopa tööhõivealgatus. Idee seisneb selles, et igal pool Euroopa Liidus oleks võimalik luua ettevõte kolme päevaga ja ilma kuludeta. Esimeste töötajate töölevõtmisega seotud formaalsusi saab teostada ühe liidese abil, tugevdades töötajate abistamise kavasid – eelkõige madala kvalifikatsiooniga inimeste puhul – individuaalse nõustamise, töötajate intensiivse välja- või ümberõppe, nende kvalifikatsiooni tõstmise kaudu jne. Arvan, et tööhõive säilitamine ning uute tööhõive väljavaadete loomine noorimatele, aga ka neile, kes on tööturul, aga kellel ei ole enam töökohta, on eurooplaste jaoks vältimatu tingimus usalduse taastamiseks meie sotsiaalmudelisse. Lisaks on selline usaldus vajalik meie tuleviku huvides nii sotsiaalsetel kui ka majanduslikel ja poliitilistel põhjustel.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt ebatüüpiliste lepingute, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta. Ebatüüpilist tööhõivet määratlevad uued lepinguvormid, mis vastavad ühele või mitmele järgmistest tunnustest: osalise tööajaga, juhuslik, ajutine, töö tähtajalise töölepingu alusel, kodus töötamine, kaugtöö või osaline tööaeg 20 või vähem tundi nädalas. Finants- ja majanduskriis, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, võib kaasa tuua ebakindla tööturu ja suureneva sotsiaalse tõrjutuse. Seetõttu on pakiline vajadus aidata liikmesriikidel tagada võimalikult palju töökohti ja võimalikult suur tööhõive Euroopas. Peame tõhustama jõupingutusi oskustesse, koolitusse ja jätkusuutlikku tööhõivesse investeerimisel koos paindlikkuse ja turvalisuse põhimõtete edendamise arendamisega. Selged ettepanekud ja konkreetsed meetmed töökohtade kaitsmiseks ning tööhõive võimaluste loomiseks tuleks esitada osana ELi 2020. aasta strateegiast.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Ma saan kasutada oma häält üksnes Pascale Gruny raporti toetamiseks, millele andsin oma panuse, esitades mitmeid muudatusettepanekuid, mis võeti vastu tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis.

Minu panus puudutas kahte valdkonda. Esiteks koolituskursuste ja tööturu vajaduste seose olulisus. Sellega seoses peavad noored hindama ümber oma arusaama füüsilise tööga seotud ametitest, mida nähakse täna inimest ja tema sotsiaalset staatust alandavalt, kuigi andmed kinnitavad, et sellised ametid pakuvad olulist ametialast valikut nii seoses integreerumisega tööjõu sekka kui ka majandusliku tasuga.

Teiseks: teatava paindlikkuse kaitse, mis ei taandu inimese ärakasutamisele, mõistes töötaja eluks ajaks ebakindlusele, ning mis ei varja ebaseaduslikke kavatsusi asendada püsivate töösuhete vorme. Pigem toetan intelligentset paindlikkust, mida on võimalik arusaadavalt kohandada ettevõtte töömeetodi muutunud tingimustele, vastates turu vajadustele, tagades tööhõive ja isegi aidates kaasa töömaailma kõige nõrgemate rühmade integratsioonile.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin Gruny raporti vastu, sest vaatamata parandustele, mis tehti pärast tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis kokku lepitud muudatusettepanekuid, on tegemist raportiga, mis propageerib paindlikkuse ja turvalisuse lähenemisviisi ning teisi neoliberaalseid korraldusi, mille tagajärjeks on tööturu ebakindlus. Vaatamata asjaolule, et raport näib olevat algsest versioonist tasakaalukam, on see siiski kooskõlas komisjoni tööõigust käsitleva rohelise raamatuga ning selles usutakse endiselt, et paindlikkus on ja peab jääma majanduse põhitööriistaks.

Selle aluseks on elukestva õppe mõistest töövahendi tegemine kapitali ja ettevõtete huvides ja mitte töötajate isikliku ja ametialase arengu huvides. Samuti propageeritakse selles seisukohta, et füüsilisest isikust ettevõtja tüüpi tööd tuleks soodustada. Samadel põhjustel, mille all pean silmas rõhumist tasakaalustatud paindlikkuse ja turvalisuse lähenemisviisile, hääletasin Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud resolutsiooni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan enamiku raportis esitatud meetmete poolt. On tõsiasi, et majanduskriis on märkimisväärselt suurendanud ebatüüpiliste töölepingute ja ebakindlate tööalaste olukordade arvu. Viimastel on suurem mõju noortele ja naistele. Usun siiski, et Euroopa sotsiaalne mudel, mille eesmärgiks on jätkusuutlik majandusareng, täistööhõive, heaolu ja sotsiaalse kaitse edendamine, suudab tagada vajalikud tingimused ja vahendid, et juhtida EL ja selle liikmesriigid läbi kriisi. Sellega seoses tahaksin rõhutada kahte küsimust, mis minu arvates on väga olulised praeguses majanduskriisi olukorras ja ebanormaalselt kõrge töötuse määra juures ELis, eesmärgiga kaitsta kvaliteetset, korralikku tööhõivet ning luua 2020. aasta strateegia raames uusi töövõimalusi. Esimene on seotud suurenenud investeerimisega oskustesse ning ametialasesse ja elukestvasse õppesse. Teine on seotud kaitstud paindlikkuse strateegiate tõhusa rakendamise olulisusega, võimaldades seeläbi tõelist võitlust ebaseadusliku tööhõive vastu ja tööhõivealase ebakindluse vähendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, mille eesmärk on käivitada ELi tasandil meede, et kaitsta ebatüüpiliste lepingutega töötajaid ning parandada täiendavalt sotsiaalset dialoogi nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Samuti püütakse selles ümber määratleda paindlikkuse ja turvalisuse poliitika, mis on minevikus keskendunud liiga palju paindlikkusele, kuid mitte piisavalt töötajate turvalisusele. Ebatüüpiline töö hõlmab osalise tööajaga, tähtajalise töölepinguga, ajutist, kaugtööd, aga ka uut tüüpi lepinguid, nagu nn null-töötundidega lepingud, ning kasvavat trendi fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjatena. Kuigi lepingute eesmärk on rakendada paindlikkust tööturul nii tööandjate kui ka töötajate puhul, näitavad uurimused, et neid seostatakse sageli ebakindlate töösuhete ja sellest tuleneva ebakindla sissetulekuga. Sellistele töötajatele keelatakse sageli olulised õigused, sealhulgas õigus koolitusele või õigus liituda ametiühinguga. Meie prioriteet peaks olema igasuguse ebakindla tööhõivega võitlemine ja see on muutunud eriti oluliseks praeguse kriisi puhul. Kriis ei tohiks olla ettekääne veel ebakindlama tööhõive tekkimiseks. Kõiki töötajaid tuleks kohelda võrdselt, sõltumata nende töölepingust. Selliseid õigusi nagu juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja koolitusele ning õigus liituda ametiühinguga ei tohiks kunagi keelata ühelegi töötajale.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Raport ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta on vastus olukorrale tööturul praeguses majanduskriisis. Peaksime tegema suuri jõupingutusi, et säilitada nii palju töökohti kui võimalik, kuid need peavad olema kvaliteetsed töökohad. Praegu suureneb kiiresti inimeste arv, keda võetakse tööle nn ebatüüpiliste ja äärmiselt ebatüüpiliste lepingute alusel kogu Euroopa Liidus. Need on lepingud vähem kui kuue kuu pikkuseks perioodiks tööajaga vähem kui kümme tundi nädalas või suusõnalised lepingud. Enamasti kuni 25-aastased noored, pensionieale lähenevad inimesed ja – soolisest vaatenurgast – naised, kes on majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu sunnitud nõustuma töötama sellistel tingimustel. Peaksime ka kaaluma, kas see on mõistlik reaktsioon turuolukorrale ning kas selgitada või piirata selliste lepingute sõlmimise võimalust, tehes kõik jõupingutused, et saavutada kvaliteetsemad töökohad, selle asemel et hoida üleval töökohtade arvu, kui need on enamasti sellise väärtusega. Toetan raportit täielikult ja hääletan selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Viimastel aastatel, pärast globaalset majanduskriisi on tööpuudus ELis astmeliselt suurenenud (umbes 10% 2009. aasta lõpus). Kuna on tõestatud, et praegune mudel ei toimi ega ole kõige sobivam tööhõive kaitsmiseks, on äärmiselt oluline, et leiaksime uusi viise kriisist ülesaamiseks ja looksime jätkusuutliku pikaajalise tööhõivepoliitika. Seetõttu arvan, et võti seisneb töötajate koolitamises, iga inimese puhul konkreetsetes oskustes ja uuendustegevuses. Paindumatud tööseaduse mudelid on läbi kukkunud. Ameerika Ühendriikide näitest selgub, et paindlikkus ei võrdu ebakindluse, vaid dünaamilise tööturuga. Raportis toodud arvud näitavad seda, kui öeldakse, et ainult 10% töötuse perioodidest USAs kestab kauem kui üks aasta võrreldes ELi 45%-ga (!). Seda peaks Euroopa minu arvates püüdma saavutada ELi paindliku turvalisuse mõistega. Ebatüüpilisi lepinguid (osaline tööaeg; vahetustega, juhuslik või ajutine töö; kodus töötamine; kaugtöö jne) ei tohiks umbusaldada üksnes seetõttu, et need on ebatüüpilised. Ühiskond on arenenud, maailm on muutunud ning töösuhted peavad paratamatult selle muutusega kaasas käima.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ebatüüpilist tööhõivet määratlevad uued lepinguvormid, mis vastavad ühele või mitmele järgmistest tunnustest: osalise tööajaga, juhuslik, ajutine, töö tähtajalise töölepingu alusel, kodus töötamine, kaugtöö või osaline tööaeg 20 või vähem tundi nädalas. Praeguse majanduskriisi tulemusena on kõige rohkem töökohti kadunud nn ebatüüpilise tööhõive sektoris, kus olid suuremad raskused uue töökoha leidmisel. Rohkem kui viiendik Euroopa töötajatest vahetab igal aastal töökohta. ELis kestab 45% kõikidest töötuse perioodidest kauem kui üks aasta võrreldes umbes 10%-ga USAs.

Nõukogu peab sellisest reaalsusest õppima ja võtma vastu konkreetsed meetmed, et kaitsta kvaliteeti, korralikke töökohti ja looma püsiva töö võimalusi ELi 2020. aasta strateegia raames. Kõigile töötajatele tuleks tagada teatavad põhiõigused olenemata nende tööstaatusest. Propageerin endiselt ebatüüpiliste töösuhetega hõivatud töötajate kaitse hädavajalikku laiendamist. EL ei saa hüljata oma sotsiaalset mudelit, vaid peaks seda pigem tugevdama.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime raporti vastu ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta, sest ehkki see sisaldab mõnda positiivset punkti, nt algatus muuta ebatüüpilised töö vormid ametlikeks töö vormideks, propageeritakse raportis kõige enam turvalist paindlikkust. Paljud raporti artiklid on head näited selle kohta, nimelt, kui öeldakse:

„on veendunud selle tähtsuses, et praegust lähenemist turvalisele paindlikkusele tuleb praegust kriisi arvestades Euroopa tasandil ajakohastada, nii et see aitaks suurendada nii tootlikkust kui ka töökohtade kvaliteeti, tagades turvalisuse ning tööhõive ja töötajate õiguste kaitse, […] võimaldades samal ajal ettevõtetele töökohtade loomiseks või vähendamiseks vajalikku korralduslikku paindlikkust vastusena turu muutuvatele vajadustele […]”

Teame seda, et suurettevõtted ja valitsused ELi tasandil ei ole püüelnud turvalise paindlikkuse põhimõtte õiglase ja tasakaalustatud rakendamise poole, mis aitab struktuurimuutuste puhul kaasa tööturu paindlikumaks muutmisel. Vastupidi, nagu on juhtunud Portugalis, on suurenenud ebakindlus ning vähenenud turvalisus, nõrgestades üha enam töösuhteid ja töötajate õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) See, mida väidetav iseseisva töötamise populaarsus näitab, ei ole uuenenud entusiasm ettevõtete loomiseks, vaid sügav vastumeelsus töötute seas, kes seisavad silmitsi tööhõiveteenuste võimetuse ja ebatõhususega.

Lepingute ja tööhõive ohverdamine on poliitika tagajärg, mis on avanud turud väliskonkurentsile. Selline avamine surub alla palga- ja tööhõivetaseme, mis on peaaegu viimane allesjäänud reguleeritav muutuja ettevõtete jaoks ebaõiglase konkurentsi maailmas. Nagu väga paljud statistilised uurimused näitavad, tõmbab praegune sisserändepoliitika kõige vähem kvalifitseeritud töötajate jaoks Euroopas alla palkasid ja tööhõive tingimusi. Seda isegi siis, kui ei arvestata nende ebaproportsionaalseid kulusid riigi rahanduses ning seega nende vastutust puudujääkides ja riigivõlas ega ka rahalist kulu Euroopa avalikkusele.

Siiski, ignoreerides kõike seda, jääb raportöör kindlaks üldisele poliitilisele loogikale, mille tagajärg on ebakindlus, tööpuudus ja vaeste töötajate arvu suurenemine. Selles propageeritakse turvalist paindlikkust, teades, et Euroopa Liidu loodud maailmas on ettevõtetel paratamatult meeles ainult paindlikkus. Töötud inimesed ja töötajad ei peaks ootama Brüsseli külalislahkust – otse vastupidi!

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin Gruny raporti poolt ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta, sest viimase paari aasta jooksul on ebatüüpilised töö vormide – osalise ajaga töö, kaootilised vahetused – arv märkimisväärselt suurenenud, ning sellepärast, et peame kaitsma töötajaid. See kriis ei tohiks olla ettekääne juhusliku tööhõive tekkimiseks. Tööseadus peab kaitsma kõiki töötajaid sõltumata nende töölepingu vormist. Samuti palutakse raportis liikmesriikidel läbi vaadata paindliku turvalisuse poliitika, et töötajaid paremini kaitsta, ning tuletatakse meelde sotsiaalse dialoogi ja sotsiaalsete partnerlussuhete olulisust nende väljakutsete puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Tänast tööturgu ja sellega seotud tööhõivesuhteid saab kirjeldada lühidalt: turvaline paindlikkus. Selle taustal tuleb arvesse võtta kahte asja: ühelt poolt peab olema võimalik olla paindlik selles, kuidas konventsionaalsetesse raamidesse mitte mahtuvad tööhõivesuhted on üles ehitatud ning teiselt poolt tuleb tagada sotsiaalkindlustus töötajatele sellistes n-ö ebatüüpilistes tööhõive vormides. Toetan raportööri ettepanekuid suurendada jõupingutusi, et luua püsivaid töökohti ning koolitust ja samal ajal aidata töötuid ja tööotsijaid nende otsingutes, pakkudes aktiivset nõustamist, ja nad uuesti töökohta integreerida. Seega toetan täielikult Pascale Gruny raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin Gruny omaalgatusliku raporti poolt ebatüüpiliste töölepingute kohta ELis. See võimaldab meil saata tööturule kaks selget sõnumit. Ebatüüpilised töölepingud peavad jääma Euroopas erandiks. Tuleb teha üleminek stabiilsetele, kaitstud, kvaliteetsematele töölepingutele. Struktuuriliste muutuste kiire tempo tekitab vajaduse paindlikemate töövormide järele. Ebatüüpilised lepingud ei tohi siiski saada normiks, kui neid seostatakse halva sotsiaalkaitse või isegi tahtliku kuritarvitamisega. Ebatüüpilise tööhõive kuritarvitamine rikub Euroopa sotsiaalset mudelit. Mudel erineb liikmesriikides kohaldamiselt ning moodustab avaliku toetuse selgroo vastutustundlikule poliitilisele tegevusele. Ei ole alternatiivset võimalust ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaitseks, mitte üksnes praegusel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal ega ka kriisiperioodil, pärast kokkuvarisemist 2008. aastal.

Osalemine, õiglased töötingimused ja põhiõiguste kaitse tuleb tagada neile, keda ebatüüpiline tööhõive ebaproportsionaalselt mõjutab: naised, eakad inimesed ja noored. Riiklikul ja Euroopa tasemel tuleb selle käsitlemiseks võtta vastu ennetavaid meetmeid, nt massiline kampaania ebaseadusliku tööhõive vastu, ebakindlatest töökohtadest vabanemine ning juurdepääsu tagamine täiendavale koolitusele, kvalifikatsioonidele ja elukestvale õppele. Tuleb leida tasakaal ühelt poolt tootlikkuse ja teiselt poolt töötaja õiguste kaitse vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kui Euroopa tahab pöörata rohkem tähelepanu avalikkusele, peab see püüdma kaasata rohkem tööturgu. Praegusel raskel majandus- ja finantskriisi ajal peab kasutama kõiki Euroopa käsutuses olevaid vahendeid töökohtade päästmiseks, eelkõige nende seas, kellel on tööturul kõige vähem kaitset. Dialoog ja kollektiivne läbirääkimine võivad palju kaasa aidata tööturu parandamisele ja säilitamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) Kõigepealt tahaksin õnnitleda Pascale Grunyt kohusetundliku töö puhul, millega on püütud leida parim võimalik kompromiss ebatüüpiliste lepingute kohta – oluline teema. Me ei tohi unustada, et reformid, mis on seotud õigusega töötada, peavad keskenduma ebatüüpiliste lepingutega töötajate kaitsmise laiendamisele ja üleminekute hõlbustamisele eri tüüpi töö ja tööhõive vahel. Seega kutsuksin komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles vastutama n-ö tõrjutute olukorra eest (töötajad, kellel on ebatüüpilised või väga ebatüüpilised töölepingud) ning leidma tasakaalu nende õiguste ja sotsiaalkaitse nõuete ning nn insaiderite (tööturul olevad töötajad) omade vahel. Lõpuks tahaksin eelkõige rõhutada asjaolu, et tähtajatud lepingud peavad olema reegliks ning turvaline paindlikkus ei saa toimida ilma tugeva sotsiaalkaitseta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Pascale Gruny raporti poolt, mis on minu arvates tasakaalustatud ja käsitleb mitmeid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Ebatüüpilised töötajad võivad esindada lisaväärtust praeguses majandusliku taastumise kontekstis, mistõttu tuleb ka neid kaitsta ja kaasata juba jõustunud direktiivides.

Raportis võetakse vastu hästi määratletud suunised ja konkreetsed meetmed töökohtade kindlustamiseks, kvaliteetse tööhõive tagamiseks kogu Euroopas. Usun, et on väga oluline julgustada liikmesriike toetama aktiivselt töötajaid ning tagama, et neil on paindlikud töötingimused, õigus töölt puududa, töökorraldus, mis hõlmab osalise ajaga tööd ning stiimuleid kodus töötamiseks.

Euroopa peab liikuma ühiste põhimõtete suunas, keskendudes eelkõige tootlikkuse ja tööhõive kvaliteedi tõstmisele ning turvalisuse, sotsiaalkaitse ja eritoetuse tagamisele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit seisab silmitsi suure rahalise, majandusliku ja sotsiaalse kriisiga. Sellisest kriisist jagu saamiseks, tuleb suurendada jõupingutusi seoses investeerimisega oskustesse, ametikoolitusse ja püsivate töökohtade loomisesse.

Selle taustal on ebatüüpiliste lepingute arv tuntavalt suurenenud, mille mõju on olnud raskeim noortele töötajatele vanuses 19–29 või üle 50 aasta vanustele, naistele ja väheste oskustega töötajatele. Töö kvaliteedi seisukohalt on sellised töötajad silmitsi töösuhte püsivuse madala tasemega ilma struktureeritud karjääriplaanita, vähemate võimalustega koolituseks ja karjääri kujundamiseks ning suuremate raskustega töö- ja pereelu tasakaalustamisel.

Järelikult tuleb laiendada kaitset selliste ebatüüpiliste lepingute alusel töötavatele töötajatele, võtta meetmeid mitteametliku töötamise vastu ja tagada eri tööhõive olukordade ja töötuse sujuv üleminek.

Mis tahes tööhõivega peavad kaasnema teatavad õigused, mis hõlmavad: võrdset kohtlemist, töötajate tervise ja ohutuse kaitset, juurdepääsu koolitusele, kollektiivläbirääkimisi ning ühinemis- ja esindamisvabadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raport on nii täiskogus kui ka komisjonis vastu võetud. Tekst ei ole kahjulik, kuid see on suhteliselt nõrk. Meie fraktsioonis Verts/ALE esitasime alternatiivse resolutsiooni läbipaistvusega seotud põhjustel ning oma seisukoha väljendamiseks täiskogus. Kahjuks ei olnud võimalust tagada sellele häälteenamust. Nagu arvata oli, lükati see tagasi, kuid seda toetasid fraktsioon S&D ja osa fraktsioonist GUE/NGL.

Negatiivse külje pealt arvame: puudub viide võrdsete õiguste õiguslikule raamistikule; puudub viide töötaja määratluse kohta (oluline möödahiilimise seisukohast); liiga palju paindlikkust ja halduskoormat fraktsiooni PPE sõnastustes ning liiga palju turvalise paindlikkuse kohta, sealjuures tekst tervikuna pooldab liigselt turvalist paindlikkust.

Positiivse külje pealt tagatakse tekstis töötaja põhiõigused sõltumata tööstaatusest; laiendatakse ebatüüpiliste töötajate kaitset; sätestatakse, et üleminek tööhõives peab olema turvaline; väljendatakse muret Euroopa Kohtu juhtumite kohta ning rõhutatakse vajadust tugevdada sotsiaalpartnereid.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasime raporti poolt, sest ühelt poolt on õige omada tööturul paindlikkust ja et noored oleksid valmis leppima ebatüüpiliste lepingutega, mis on kasulikud nende arengule, teiselt poolt peame olema valvsad tagamaks, et neid võimalusi ei kasuta hoolimatud ettevõtjad, kes kasutavad noori ära neile vähe makstes.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE), kirjalikult. (DE) Ebatüüpiliste töölepingute sagedus on Euroopa Liidus märkimisväärselt suurenemas. Seega on Gruny raportis esitatud analüüs hea ja tervitatav. Kultuur, meedia ja eelkõige uus meedia on sektorid, kus ei ole enam peaaegu üldse tavapäraseid lepinguid. Operaatoreid ja tehnikuid kirjeldatakse filmimeeskondades näiteks vabakutselistena, kuigi tegelikult on olemas teatav sõltuvus. Siiski ei mainita raportis selles valguses vajalikke poliitilisi samme, et tagada asjaomastele töötajatele oma positsioonil õigusi, nt pensioni- ja esindamisõigused. Seetõttu läheme oma alternatiivses resolutsioonis kaugemale. Nõuame, et samad õigused kehtiksid kõikide töölepingute puhul ning et põhimõte ELis õiguslikult sätestataks. Ei tohi olla kahte klassi töölepinguid. Meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis arvame ka seda, et fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate määratlematust on vajalik piirata. Seega tahame saavutada seda, et kui on olemas organisatsiooniline ja rahaline sõltuvus, tunnustatakse seda tööhõive suhet töötaja staatusega. See on ainus viis tagamaks, et kogu elu töötanud inimesed saavad ka oma vanaduspõlve väärikalt nautida.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Tänapäeval töötavad inimesed igasugustes ametiseisundites: töötajate või (fiktiivsete) füüsilisest isikust ettevõtjatena, täistööajaga või osalise tööajaga, tähtajaliste või tähtajatute lepingute alusel, kodus töötajate või ajutiste töötajatena. Tõsiasi on see, et tööandjate nõutav paindlikkus tuleb sageli töötajate vajaliku kaitse arvelt. Täna esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon alternatiivse resolutsiooni, mille eesmärk oli keskenduda peamiselt üheselt mõistetavale töötaja staatusele (mis tahes pädevuses) ning nõuda direktiivi, mis tagab võrdsed õigused kõikidele töötajatele. Resolutsioon ei pääsenud läbi ja parlament lasi käest võimaluse luua tugevam sotsiaalne Euroopa. Toetan siiski ka esialgset resolutsiooni, sest selles nõutakse töötajate kaitse laiendamist ja püütakse tagada töötajate põhiõigused ning turvaline üleminek töökohtade vahel ning tugevdada ametiühingute rolli.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal on selline lähenemisviis kindlasti kasulik, eelkõige pidades silmas, et üha enam inimesi töötab ebatüüpiliste lepingute alusel. Euroopas elab 8% töötajatest töötamisest hoolimata vaesuses ja 17% eurooplastest on madalapalgalised. Seetõttu on vajalik võtta meetmeid ning tervitan kogu Euroopa Parlamendi seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL) , kirjalikult. (SV) Hääletasin raporti vastu, milles propageeritakse ebatüüpilisi töökohti, kuid parematel tingimustel kui need, millele viidatakse raportis väga ebatüüpiliste töökohtadena, mis on täiesti reguleerimata ja mis sageli sõlmitakse tööandja ja töötaja käesurumisega. Kui võrdleme raportit komisjoni teatisega, mille aluseks on komisjoni roheline raamat „Tööõiguse ajakohastamine”, on protsessi käigus tehtud parandusi. Samuti rõhutatakse raportis muret ametiühinguvastaste otsuste mõju kohta tööturule Euroopas. See on tähtis. Suurtes riikides, nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik, on üks neljast töökohast praegu madalapalgaliste sektoris. Tööpuudus ning sotsiaalne dumping ELi siseturul on pannud ametiühingud ja töölisliikumised kaitsepositsioonile. Usun siiski, et EL ei peaks sekkuma tööhõive vormidesse. Selle küsimusega tuleks tegeleda riiklikul tasandil. Minu kodumaal peavad selliseid küsimusi käsitlevate kollektiivlepingute kohta läbirääkimisi sõltumatud osapooled. Alustada tuleks õigusest täistööajaga tööle, millele lisaks on võimalik töötada osalise tööajaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Hääletasin resolutsiooni vastu, sest selles nõustutakse paindliku tööhõive, paindliku turvalisuse ja sellega tavapäraselt kaasnevate asjade propageerimisega: töökonkurentsivõime, võimekus ja kohanemine tööhõivega ning ettevõtlusvaim.

Resolutsioonis püütakse ka lihtsustada eri töölepinguid, kasutades ettekäändena ebatüüpiliste töölepingute vähendamist ning ülemineku hõlbustamist eri tüüpi töölepingute vahel.

On tõsi, et resolutsioonis tunnustatakse praeguse kriisi sotsiaalseid tagajärgi, eelkõige vaeste töötajate arvu ja ebatüüpiliste tööhõive vormide suurenemist, kuid samuti avaldatakse kahetsust asjaolu üle, et ettevõtted ei suuda luua uusi töölepingu vorme, mis pakuvad piisavalt paindlikkust kriisiolukordadele reageerimiseks.

Lühidalt iseloomustab resolutsiooni endiselt neoliberaalne lähenemisviis, mille katastroofilist mõju tööhõivele ja tööhõive õigustele oleme saanud juba näha mitmeid aastaid.

 
  
  

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0203/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Ressursside tõhususe suurendamine Euroopas on üks ELi 2020. aasta strateegia prioriteetseid eesmärke. Lubage mul tuua selle kohta üks näide! Biogaas on hinnaline ressurss, mida kasutatakse elektri ja kütuse tootmiseks transpordi jaoks ja gaasivõrgu varustamiseks. Biogaasi tootmise kõige tõhusam meetod on orgaaniliste jäätmete kasutamine, mis on kasulik samaaegselt tööstusele, majandusele ja keskkonnale.

Biojäätmete ringlussevõtuga on võimalik vähendada ka keemiliste väetiste kasutamist põllumajanduses, eriti fosforil põhinevate väetiste kasutamist, ja suurendada mulla veemahutavust, et säilitada tootlikkuse kõrge tase. See tihe seos jäätmeid ringlussevõtvale ühiskonnale üleminekule, vähese CO2 heitkogustega majanduse väljaarendamise ja keskkonnasõbralike töökohtade loomise võimaluse vahel selles valdkonnas on praeguses majanduslikus, keskkonna- ja sotsiaalses kliimas oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin raporti poolt, sest usun, et biojäätmete tõhus ja jätkusuutlik majandamine on ELi jaoks absoluutne prioriteet, arvestades ka seda asjaolu, et hinnanguliselt tekib ELis igal aastal 76,5–102 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja aiajäätmetest ning 37 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja joogitööstusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) José Manuel Fernandes sai minu toetuse oma raportile komisjoni rohelise raamatu kohta „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus”. Ma arvan, et tal on õnnestunud üsna õigesti kaaluda kõiki väljakutseid, millest olulisimad on ennetus ja ringlussevõtt. Biojäätmetel on oma roll ühes ülemaailmsema tähtsusega küsimuses: kliimamuutustevastases võitluses. Seepärast peame biojäätmed täielikult tavajäätmetest eraldama, mis on pikas perspektiivis halvim lahendus. Selle asemel peaksime kasutama seda kompostimiseks või bioenergia tootmiseks, nagu raportis jõuliselt rõhutatakse. Lõpuks esineb praegu biojäätmete käitlemisel liikmesriikide suhtes suuri erinevusi. Mis minusse puutub, siis olen raportis kavandatud ühe õigusakti vastuvõtmise poolt. Lõpetuseks tahaksin lisada, et biojäätmete käitlemine võib toetada Euroopa Liidu sotsiaalset ühtekuuluvust, kuna näiteks ringlussevõtuga tegelev ettevõte on tugev töökohtade looja.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) ELi majanduse kasvades ja territooriumi suurenedes toodetakse jätkuvalt järjest suuremaid jäätmekoguseid. Selleks et biojäätmeid tõhusalt käidelda, peavad esmatähtsal kohal olema jäätmete ennetamine ja vähendamine. Selleks et seda eesmärki saavutada, peavad kodanikud ise kaasatud olema. Lisaks sellele võib biojäätmeid kasutada bioenergeetika-, elektri- ja transpordisektoris kasutatava biokütuse valmistamise toorainena. Tõhus biojäätmete käitlemine võib aidata kaasa ELi eesmärgile saavutada 2020. aastaks vähemalt 20% taastuvenergia osakaal. Kuid selleks, et saavutada eesmärk käidelda tõhusamalt jäätmeallikaid ja vähendada biojäätmete käitlemise kulusid, peaks Euroopa Komisjon koostama direktiivi biojäätmete käitlemise kohta. See direktiiv peaks sisaldama jäätmete kogumise süsteemi loomist, mis oleks liikmesriikidele kohustuslik, ja sätestama riiklikud biojäätmete töötlemise meetodid, et vältida vähemsobivaid meetodeid, nagu prügilasse ladestamine ja põletamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Hoolimata mõnedest reservatsioonidest seoses raportis esitatud teatavate eesmärkide teostatavusega, otsustasin ma José Manuel Fernandese raportit toetada ja seega selle poolt hääletada. Ilmneb, et biojäätmete käitlemise tehnikate rakendamine, mille eesmärk on vältida selliste jäätmete prügilates lõppladestamist, ei ole mitte ainuüksi vastutuse avaldus keskkonna ja kogukondade suhtes, vaid et see on ka strateegiline investeering potentsiaalse uute töökohtade allika tugevdamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Biojäätmete valikuline kogumine ja ringlussevõtt on Euroopa jätkusuutlikuks arenguks hädavajalik. Hääletasin raporti poolt, kuna selles palutakse Euroopa Komisjonil koostada aasta lõpuks ettepanek võtta vastu eridirektiiv biojäätmete kohta. Uues õigusaktis tuleks sätestada nõue luua valikulise biojäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteem.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Jäätmekäitlus on probleem, mis mõjutab Euroopat ja kogu inimkonda. Iga päev tekitatakse tonnide kaupa jäätmeid, tekitades kahju keskkonnale ning negatiivset mõju rahvatervisele ja elukvaliteedile. Tahaksin esmalt õnnitleda raportöör José Manuel Fernandest suurepärase töö puhul! Praegused biojäätmete õigusaktid ei vasta materjali reguleerimise nõuetele. Ma kiidan algatust teha ettepanek konkreetseks korralduseks saavutada biojäätmete tõhusa ja jätkusuutiku käitlemise eesmärgid (parem õigusloome, õigusaktide lihtsustamine, selgus ja kindlus). Küsimus ei ole ainult nende jäätmete kahjulikus keskkonnamõjus tavaprügilatele; tegemist on ka olulise rolliga mulla väetamisel ja kogu põhilise energiapotentsiaaliga (biogaasi kaudu), mida on võimalik kasutada elektri tootmiseks, kütmisel või sõidukikütusena.

Erikorraldus biojäätmete käitlemiseks tundub minu jaoks jäätmeid käsitlevas raamdirektiivis sisalduvate põhimõtete elluviimise põhilise lisandusena. Keskkonna, ringlussevõtu ja keskkonnasõbralike töökohtade loomise kaudu tuleb koostada mitmeid standardeid, ühtlustada tavasid ning edendada siseturgu. Ressursside mõttes tõhus Euroopa ei ole üksnes 2020. aasta Euroopa; see on tuleviku Euroopa.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) biojäätmete tõhus majandamine ei tule kasuks mitte ainult keskkonnale, vaid annab ka sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Seetõttu hääletan raporti ettepanekute poolt. Tõhususe parandamise olulisus biojäätmete käitluses ja nende ennetamise/vähendamise prioritiseerimine aitab kaasa jätkusuutliku arengu ja loodusvarade majandamise edendamisele. Oluline on ka mitte unustada biojäätmete parema käitlemise positiivset mõju, nimelt mõju siseturu toimimisele, põllumajanduse tulevikule mulla viljakuse säilitamise ja taastumise kaudu, ja ka mõju taastuvenergia edendamisele. Seepärast tuleks anda prioriteet tohutu hulga biojäätmete käitlemist käsitlevate õigusaktide ühendamisele üheks õigusaktiks, nagu ka liikmesriikide poliitika ühtlustamisele biojäätmete alase erikorralduse kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Jäätmed on elektrienergia, tööstuse ja põllumajanduse järel suuruselt neljas kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas Euroopa Liidus, kusjuures heitkoguste põhiallikaks on prügilad. Prügilad kujutavad endast tohutusuurt ohtu mitte üksnes metaani tekitamise, vaid ka põhjavee, mulla ja muidugi prügilate pinna võimaliku saastamise kaudu. Isegi suurematel aladel esineb siin parandamatut mulla olukorra halvenemist. Kogu maailmas ladestatakse biojäätmed kõige sagedamini prügilatesse ja vaid üliväike osa sorteeritakse ja taastöödeldakse. Euroopa Liidus tekib igal aastal kuni 100 miljonit tonni biojäätmeid köögi- ja aiajäätmetest ning 37 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja joogitööstusest. Biojäätmetel on aga oluline roll kliimamuutuste vastu võitlemisel ning kui neid saab kasutada, kujutavad need endast tohutut potentsiaali taastuvenergia tootmiseks. Nüüd mõistavad eurooplased jäätmete sorteerimise vajadust. Siiski satuvad biojäätmed peaaegu alati lõpuks pügilatesse.

Mõnes vanemas liikmesriigis on võimalik biojäätmeid ladestada konteinerites ning neid töödelda ja edaspidi kasutada. Uutes liikmesriikides ei ole peaaegu mingit võimalust biojäätmete ning plasti, klaasi ja paberi eraldamiseks, kuna inimestel ei ole neid kusagil ladestada. Seepärast on hädavajalik luua tingimused ringlussevõtuks ja edasiseks energia tootmiseks biojäätmete kasutamise abil igas ELi liikmesriigis. Raportis käsitletakse seda küsimust piisavalt ja ma hääletan raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin komisjoni rohelise raamatu poolt, milles käsitletakse biojäätmete käitlemist Euroopa Liidus, arvestades, et kohustuslike eraldi kogumissüsteemide kehtestamine ja biojäätmete ringlussevõtt võimaldab jõulisemat keskkonnakaitset ELis ja toetab võitlust kliimamuutuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ainuüksi see, kui jälgida meie eratarbimise tulemusel tekkinud ja iga päev äravisatud biojäätmete kogust, peaks andma meile signaali vajaduseks uurida parimaid viise, kuidas biojäätmeid kasutada ja nende mõju keskkonnale vähendada. Kui eratarbimisele lisada tööstuslik tarbimine, võtab see vajadus ruttu kiireloomulise ulatuse ja peaks motiveerima nii poliitilisi otsustajaid kui ka spetsialiste jätkuvalt uurima kõige sobivamaid protsesse ja meetodeid. Ma usun, et direktiivist, mille eesmärk on parandada tõhusalt sellist liiki jäätmete käitlemist, oleks kasu kõigi liikmesriikide kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma tervitan selle resolutsiooni vastuvõtmist, mille raportöör ma olen ja mis toetab biojäätmeid käsitleva eridirektiivi koostamist 2010. aasta lõpuks ja eraldi kogumissüsteemi loomist liikmesriikide jaoks, välja arvatud juhul, kui see ei ole keskkonna või majanduse mõttes parim valikuvõimalus.

Hinnanguliselt moodustab ELis igal aastal tekitatavate biojäätmete hulk umbes 100 miljonit tonni. Seda liiki jäätmed on suuruselt neljas kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas ELis, eriti kui need on prügilatesse ladestatud. Siin tutvustatud resolutsioonis püütakse toetada biojäätmete prügilatesse mitteviimist, edendatakse kvaliteetse komposti tootmist selleks, et taastada ilma kemikaalideta mullastik ja toetada taastuvenergia tekitamist. Seni on Euroopa Komisjon rõhutanud igasuguse vajaduse puudumist seda jäätmevoogu käsitleva direktiivi vastuvõtmise järele.

Ma loodan, et keskkonna peadirektoraadi eest vastutav volinik loeb seda raportit, võtab teadmiseks parlamendi enamuse seisukoha ja loobub sellisest kitsarinnalisest seisukohast selles küsimuses. Meie seisukoht on ambitsioonikas ja realistlik. Me nõuame eridirektiivi, mis toob selgust ja kindlust, ja loodame, et volinik on parlamendi soovide suhtes positiivselt meelestatud.