Kas nõukogu saaks anda ülevaate sellest, mida ta kavatseb ette võtta toiduainete tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks, võttes eeskätt arvesse suurte selvehallide kettide osa ja jõupositsiooni ELis?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu on täiesti teadlik, et toiduahela toimimise parandamise küsimuses on vaja leida rahuldavaid ja tõhusaid lahendusi ning üks lahendus on meetmete võtmine süsteemi läbipaistvuse suurendamiseks.

Toiduainete tarneahelas täheldatud hindade volatiilsus on viimastel aastatel olnud ELi institutsioonide poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal. Nõukogu jälgib hoolikalt tagajärgi, mis tulenevad tasakaalu puudumisest toiduahelas, mis tähendab, et väike arv turustajaid on saanud miljonite põllumajandustootjate ainupartneriks.

Nõukogu esitas 18. jaanuari ja 29. märtsi koosolekutel oma seisukoha vajaduse kohta tagada, et põllumajandustootjate ja suurte turustajate vahel tekiks jätkusuutlikud ja tasakaalustatud suhted. Nõukogu on juba leidnud, et kogu toiduahela läbipaistvust peetakse konkurentsi edendamisel ja hindade volatiilsuse vastu võitlemisel põhiteguriks.

Mis puutub konkreetsetesse meetmetesse, siis eesistujariigi 29. märtsi 2010. aasta järeldustes, milles käsitletakse komisjoni teatist toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas, kutsus eesistujariik komisjoni üles pakkuma välja sobivaid meetmeid toiduahela läbipaistvuse suurendamiseks. Need meetmed hõlmasid eelkõige hinnakujunduse tõhusamat jälgimist kulude analüüsi, mehhanismide ja lisandväärtuse kaudu kooskõlas konkurentsiõiguse ja ärisaladuse kaitsmise põhimõtetega. Eesistujariik rõhutas, kui oluline on kasutada parimal viisil ära olemasolevaid statistilisi andmeid selle asemel, et kehtestada uusi ja kulukaid teabe edastamise kohustusi, mille eesmärk on vältida soovimatuid halduskulusid.

Kui komisjon esitab ettepanekud konkreetsete meetmete kohta, vaatab nõukogu need õigel ajal läbi.

Millise hinnangu annab nõukogu inimõiguste ja poliitilisele olukorrale Tšetšeenias? Kas nõukogu arvates on võimalik selle piirkonna rahu- ja demokratiseerimisprotsessi rahvusvaheliselt toetada?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu jagab auväärt parlamendiliikme muret poliitilise ja inimõiguste olukorra pärast Põhja-Kaukaasia piirkonnas ja eriti Tšetšeenias ning jätkab selle olukorra põhjalikku jälgimist. Osana oma poliitilisest ja inimõigustealasest dialoogist, mille viimane näide oli 31. mail ja 1. juunil Rostovis Doni ääres toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumine, käsitlevad EL ja Venemaa pidevalt seda, kui oluline on anda oma panus piirkonna konflikti leevendamisele, sotsiaal-majandusliku arengu edendamisele, karistamatuse vastu võitlemisele ja inimõiguste austamisele, mis hõlmab ka ajakirjanike ja inimõiguslaste kaitset.

Paljudes Venemaal elluviidavates ELi abiprojektides keskendutakse kogu Põhja-Kaukaasia piirkonna sotsiaal-majanduslikule taastumisele, inimõiguste edendamisele ja kodanikuühiskonna arendamisele. Venemaa ei ole siiani taotlenud rahvusvahelist abi konkreetselt Tšetšeenia rahu- ja demokratiseerimisprotsessi jaoks, mida nimetas lugupeetud parlamendiliige.

Milline on eesistujariigi Belgia seisukoht Mercosuri läbirääkimiste suhtes, võttes arvesse, et üheksa liikmesriiki on juba väljendanud muret kõnesolevate läbirääkimiste taasalustamise pärast?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nagu auväärt parlamendiliige teab, on Euroopa Liidu ja Mercosuri läbirääkimised enam kui kuus aastat ummikseisus olnud. Siiski jätkati 2009. aastal mitteametlike suhetega tehnilisel tasandil. Pidades silmas mitteametliku dialoogi tulemusi ning eriti kahte viimast kohtumist, mis toimusid 18.–19. märtsil 2010 Buenos Aireses ja 26.–27. aprillil 2010 Brüsselis, otsustas komisjon 4. mail alustada Mercosuriga uuesti läbirääkimisi. Madridis toimunud kuuendal ELi ja Ladina-Ameerika tippkohtumisel tuletasid Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riigipead ja valitsusjuhid meelde taasalustatud läbirääkimiste olulisust.

Eesistujariik Belgia on kirjeldanud oma prioriteete selles valdkonnas nõukogu 18 kuulises tööprogrammis eesistujariikide Hispaania, Belgia ja Ungari kohta. Kooskõlas tööprogrammiga pööratakse eriti suurt tähelepanu assotsieerimislepingu sõlmimisele ja allkirjastamisele Kesk-Ameerika riikidega ja mitmepoolse lepingu allkirjamisele Andide Ühenduse riikidega ning nende läbirääkimiste jätkamisele ja edendamisele, mille eesmärk on sõlmida Mercosuriga assotsieerimisleping.⁽¹⁾ Eesistujariik Belgia on täiesti teadlik murest, mida on väljendatud seoses komisjoni otsusega läbirääkimiste taasalustamise kohta. Nagu te oma küsimuses väidate, esitasid üheksa liikmesriiki mais toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel ühisdokumendi, mida toetasid kohtumise käigus ka paljud teised liikmesriigid ja milles nad väljendavad oma muret ELi ja Mercosuri vahelise lepingu pärast Euroopa põllumajanduse kohta. Samuti oleme täiesti teadlikud arvamustest, mis avaldati Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis 1. juunil toimunud kohtumisel.

Samal ajal tahaksin rõhutada, et Mercosuri läbirääkimiste puhul tuleb komisjonil täita läbirääkimisvolitusi, mis kiideti heaks 1999. aastal. Nagu president José Manuel Barroso 4. mail teatas, kaasneb läbirääkimiste taasalustamise otsusega palju tingimusi eelkõige säästva arengu, intellektuaalomandi ja geograafiliste tähiste valdkonnas. Konkreetsed meetmed kehtestatakse ka negatiivse mõju korral teatud sektoritele, eriti põllumajandussektorile.

Teatavasti tunnistas volinik Dacian Cioloş tõepoolest, et ELi põllumajandussektori seisukohalt on tegemist tundlike läbirääkimistega.

Oleme igati arvestanud komisjoni antud lubadusega täita 1999. aastal sätestatud volitusi ja olla tähelepanelik igasuguse negatiivse mõju suhtes, mida leping võib avaldada eriti kõige vähem kaitstud toodetele.

Mis puutub Mercosuriga sõlmitava vabakaubanduslepingu üldistesse eelistesse, siis loomulikult ei sõlmiks Euroopa Liit lepingut, mis on vastuolus selle üldise majandushuviga või mis ohustab Doha arenguvooru läbirääkimiste kulgu WTOs.

Nagu muudegi kaubandusläbirääkimiste puhul jälgib nõukogu komisjoni aruannete põhjal hoolikalt läbirääkimiste edusamme ja tagab läbirääkimisjuhistes kehtestatud tingimuste täitmise. Et saavutada edu, tuleb ELi ja Mercosuri läbirääkimiste käigus käsitleda kõiki aspekte ning eriti põhivaldkondi, milleks on tööstuskaubad, teenused ja põllumajandus ning intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste ja riigihankelepingute kaitse.

Euroopa Liit on teinud noorte ettevõtluse toetamiseks mitmeid algatusi, nagu näiteks noortele ettevõtjatele mõeldud Erasmuse programm. Paljusid liikmesriike kahjustav majanduskriis toob endaga kaasa uusi ülesandeid, nagu näiteks vajadus toetada majanduslikult noori inimesi, kes soovivad oma ettevõtet asutada.

Kas nõukogu on valmis tegema algatusi eesmärgiga edendada liikmesriikide koostööd ja kooskõlastamist, et noortel ettevõtjatel oleks kogu Euroopa Liidus kergem finantsturule pääseda?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu ei ole saanud komisjonilt ei ettepanekut ega soovitust selle kohta, et noortele tuleks anda oma ettevõtte asutamiseks soodustatud juurdepääs rahalistele vahenditele.

Hoolimata sellest on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), võetud ELi tasandil palju meetmeid, et hõlbustada assigneeringute eraldamist olemasolevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele algatusteks, mis suurendavad nende konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali.

Kõigepealt tuleks mainida ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi, mis on osa konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist (2007–2013). Selle raames toetatakse kõige uuenduslikumaid (kiiresti kasvavaid) äriühinguid, mis paistavad silma oma meisterlikkusega ning mis saavutavad suure tõenäosusega edu ja hakkavad kiiresti kasvama.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” ja muud taolised algatused on väga edukalt toimima hakanud, kuna need pakuvad noortele eelnevaid oskusi ja kogemusi, mida neil on vaja selleks, et olla valmis asutama oma ettevõtet, ja tänu millele neil on paremad eduvõimalused.

Lisaks pakub Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” mikrokrediiti väikeettevõtjatele ja inimestele, kes on kaotanud oma töö ja tahavad asutada oma ettevõtet. Rahastu esialgne eelarve on 100 miljonit eurot ja koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, näiteks Euroopa Investeerimispangaga, peaks see laenudena välja jagama 500 miljonit eurot.

Teatavad Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole seni heaks kiitnud nõukogu direktiivi, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426) (diskrimineerimise vastane direktiiv). Eelmise aasta aprillis võttis Euroopa Parlament vastu õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku võtta vastu diskrimineerimise vastane direktiiv, kuid selle direktiivi peavad ühehäälselt heaks kiitma 27 liikmesriigist koosneva ELi 27 liikmesriiki. Diskrimineerimine on keerukas nähtus, mida tuleb arutada eri tasanditel. Seepärast peavad liikmesriikide valitsused järgima, kaitsma ja jõustama isikute õigust diskrimineerimiseta kohtlemisele.

Kas nõukogu, võttes arvesse, et Euroopas on juba üle 65 miljoni puudega isiku, peab vajalikuks kiirendada selle direktiivi heakskiitmist kõigis ELi liikmesriikides, et puudega isikud saaksid elada täisväärtuslike kodanikena? Mida arvab nõukogu konkreetselt puudega isikuid käsitleva õigusakti vastuvõtmisest, sest isegi kui nimetatud isikute õigusi kaitseb diskrimineerimise vastane ELi direktiiv, on siiski vaja veel puudega isikute õigusi käsitlevat konkreetset õigusraamistikku?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu on teadlik auväärt parlamendiliikme tõstatud küsimuste olulisusest. Nõukogu on juba vastu võtnud direktiivi erinevatel alustel, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise keelamise kohta tööhõive- ja tööjõuvaldkonnas.

Lisaks võttis nõukogu 26. novembril 2009. aastal vastu otsuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta. Mõned liikmesriigid peavad konventsiooni veel ratifitseerima. Seega mängib komisjoni koostatav uus strateegia puuetega inimeste kohta konventsiooni rakendamisel ülitähtsat osa.

Nõukogu ja liikmesriigid kutsuvad 7. juunil 2010. aastal vastu võetud resolutsioonis liikmesriike ja komisjoni edendama oma volituste raames ÜRO konventsiooni ratifitseerimist ja kohaldamist, jätkama püüdlusi käitumisjuhendi heakskiitmiseks ning viima vajaduse korral ELi ja riiklikud õigusaktid kooskõlla konventsiooni sätetega.

Samuti tahan teile teatada, et nõukogu organid vaatavad alles läbi komisjoni ettepanekut võtta vastu diskrimineerimise vastane direktiiv, mida lugupeetud parlamendiliige oma küsimuses nimetab. Nagu auväärt parlamendiliige rõhutab, ei saa direktiiv jõustuda enne selle ühehäälset heakskiitmist nõukogus. Seega ei saa nõukogu läbirääkimiste tulemusi ega kestust ette ennustada.

Mis puutub aga konkreetselt puudega isikute õiguste kaitset käsitleva õigusakti ideesse, siis on oluline juhtida tähelepanu sellele, et nõukogu saab tegutseda seadusandjana vaid komisjoni ettepaneku alusel. Praegu ei ole komisjon sellel teemal ettepanekut esitanud.

Euro devalveerumise jätkudes levib hirm, et võlaprobleem kandub eurotsoonis edasi. EKP tegevusetus on ainult õhutanud kartusi, et Kreeka võlg destabiliseerib pangandussektori. Kas nõukogu selgitaks üldjoontes, milliseid Euroopa tasandi meetmeid võetakse usalduse suurendamiseks meie valuuta vastu?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 alusel kuulub rahapoliitika Euroopa Keskpangast ja riikide keskpankadest koosneva Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) vastutusalasse. EKPSi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ja kaitsta euro väärtust.

Nõukogu on teadlik euroala finantsstabiilsusega seotud mureküsimustest ning jätkab liikmesriikide eelarvepoliitika hoolikat jälgimist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel, et tagada riikide rahanduse elujõulisus. Lühi- ja pikaajaline eelarve konsolideerimine tuleb saavutada kasvu edendavate strateegiate abil ning selle raames tuleb keskenduda kulude piiramisele. Samuti peab eelarve konsolideerimisega kaasnema sellise pikaajalise poliitika rakendamine, mille eesmärk on kõrvaldada kõik kasvu takistavad tegurid.

Euroala finantsstabiilsuse säilitamiseks on viimastel kuudel võetud kasutusele mitu meedet, et aidata raskustesse sattunud euroala liikmesriike. Nende hulka kuuluvad Kreeka jaoks mõeldud stabiilsuse toetamise vahend, Euroopa stabiilsusmehhanism ja Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend.

Kui Kreeka jaoks mõeldud stabiilsuse toetamise vahend ja Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend on mõlemad ajutised mehhanismid praeguse olukorra lahendamiseks, kavandatakse euroala ja kogu ELi majanduspoliitikat ühtlustada ka edaspidi. Selleks töötab märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel asutatud töörühm praegu välja meetmeid, mis on vajalikud kriiside lahendamise täiustatud raamistiku ja suurema eelarvedistsipliini saavutamiseks ning mille kohta esitab töörühm oma lõpparuande oktoobris.

Sellega seoses on töörühm juba otsustanud tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti, parandades eelnevat eelarvealast järelevalvet, milles pööratakse tähelepanu ennetusele ja mõjusamate karistustele pakti rikkumise eest, ning tõhustades valitsemissektori võla taseme ja osakaalu jälgimist. Samuti lepiti kokku makromajanduslike erinevuste põhjalikuma jälgimise vajaduses.

Töörühm kavatseb koostada nende aspektide üksikasjalikuma analüüsi oktoobriks, et töötada välja konkreetsed meetmed. Samuti kavatseb töörühm arutleda võimaluste üle luua alaline kriisiohjamise mehhanism ja tugevdada juhtimist.

Juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel tunnustati töörühma esimehe koostatud majanduse juhtimise eduaruannet ning nõustuti esialgsete suunistega: tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavaid ja korrigeerivaid aspekte, ühendades vajaduse korral stabiliseerimisprotsessi karistuste keskpika eesmärgiga. Euroopa Ülemkogu kutsus töörühma ja komisjoni üles neid suuniseid viivitamatult täiustama ja kohaldama.

Kas nõukogu võiks parlamenti teavitada edusammudest, mida on tehtud läbirääkimistel nõukogus seoses ettepanekuga patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Mõistagi on nõukogu on teadmiseks võtnud selle, et Euroopa Parlament võttis 24. aprillil 2009. aastal vastu resolutsiooni, milles toetate planeerimis- ja haldusvahendina eelloa süsteemi tingimusel, et see on läbipaistev, prognoositav ja mittediskrimineeriv ning selle kohta antakse patsientidele selget teavet. Mis puutub sellesse, kuhu on jõutud nõukogus peetavate aruteludega ettepaneku üle patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, siis võeti nõukogu 8. juuni 2010. aasta koosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu poliitiline kokkulepe.

Kokkulepe sisaldab mõningaid uusi elemente eelkõige kahe õigusliku aluse kohta, mis on seotud ettepanekuga võtta vastu direktiiv (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 168), direktiivi kohaldamisala ja selle kohaldamise suhtes tehtud erandite, kvaliteeti ja ohutust käsitlevate sätete, tegeliku maksumuse arvutamise, eelloa süsteemi tingimuste, lepinguväliste tervishoiuteenuste osutajate pakutud ravi kulude hüvitamise, välisriigis elavate pensionäride tervishoiukulude katmise ja liikmesriikide vahelise koostöö kohta näiteks elektrooniliste tervishoiuteenuste valdkonnas.

Poliitilise kokkuleppe teksti vaadatakse praegu läbi õiguskeele seisukohalt, et nõukogu saaks koostada oma esimese lugemise seisukoha ja seletuskirja. Euroopa Parlamendile esitatakse dokument ametlikult 2010. aasta septembris ning läbirääkimised teisel lugemisel kokkuleppe saavutamiseks toimuvad Belgia eesistumisajal.

Rahvusvaheline ajakirjandus on laialdaselt kajastanud nn „Operatsioon Euroopat”, teatades Euroopa kohtusüsteemi, „Euroopa Parlamendi inimõiguste komisjoni”, „inimõiguste ülemvoliniku” ja Euroopa valitsuste vastasest laimu-, neutraliseerimis- ja „kohtusõja” kampaaniast, mida korraldas vahetult Colombia presidendile Alvaro Uribele alluv luureteenistus DAS. See teave tugevdab muude tunnistuste usaldusväärsust, mis teatavad arvukatest nii Colombia kui ka Euroopa territooriumil Euroopa kodanike ja organisatsioonide vastu toime pandud ebaseaduslikest tegudest: pildistamistest, jälgimistest, kodanikuühiskonna üritustele sisseimbumistest jms. DAS on toetanud ja koordineerinud Euroopa VVOde ja üksikisikute vastaseid laimukampaaniaid, mille tingis nende tegevus inimõiguste kaitseks Colombias.

Kuidas on nõukogu reageerinud Euroopa pinnal toimunud „Operatsioon Euroopale”?

Kas nõukogu võib öelda, millised Euroopa luureteenistused tegid DASiga koostööd sellise operatsiooni läbiviimisel Euroopas?

Kas nõukogu arvates on Colombia valitsus endiselt vabakaubanduslepingu jaoks sobiv lepinguosaline?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu suhtub auväärt parlamendiliikme küsimuses viidatud väidetesse äärmiselt tõsiselt ning jälgib seda olukorda hoolikalt ja kogu tähelepanuga, tehes seda esmajoones liidu delegatsiooni ja liikmesriikide kohapealsete suursaatkondade edastatud teave alusel. Nõukogul on hea meel Colombia valitsuse viimaste otsuste üle selles küsimuses ning eriti DASile antud uute volituste, selle uue struktuuri ja selles toimunud organisatsiooniliste muutuste kohta. Samuti on nõukogule teatatud, et paljude endiste DASi töötajate vastu on algatatud kohtumenetlused.

EL on võtnud oma kohuseks väljendada järjepidevalt muret kõikidel inimõiguste ja põhivabaduste austamisega seotud teemadel kaks korda aastas toimuval inimõigustealasel dialoogil Colombia ametiasutustega.

Samuti jälgib nõukogu hoolikalt teavet DASi väidetava „Operatsioon Euroopa” kohta, millele osutab lugupeetud parlamendiliige. Siiski ei ole nõukogu selles küsimuses praegu ametlikku seisukohta võtnud. Mis puudutab auväärt parlamendiliikme tõstatatud küsimust liikmesriikide luureteenistuste väidetava seotuse kohta, siis nõukogu ei ole sellistest väidetest teadlik. Siinkohal tuleks märkida, et see teema ei kuulu nõukogu pädevusse. Niisiis ei saa nõukogu teha otsust küsimustes, mis kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse.

Lugupeetud parlamendiliikme viimase küsimuse puhul tahaksin rõhutada, et nõukogult palutakse arvamust lepingu projekti kohta, mille üle peab läbirääkimisi komisjon, selleks ettenähtud ajal ehk siis, kui saabub vastavasisuline ettepanek võtta vastu otsus lepingu sõlmimise kohta. Loomulikult kaalub nõukogu lepingu projektiga seotud otsuse tegemisel selles küsimuses kõiki asjakohaseid tegureid.

Nõukogu märgib sellega seoses, et kooskõlas aluslepingu sätetega peab Euroopa Parlament võtma selles küsimuses samuti seisukoha.

Ameerika Ühendriike tabas hiljuti üks kohutavamaid keskkonnakatastroofe ajaloos – Mehhiko lahes toimuv naftareostus.

Võttes arvesse, et Euroopa vetes toimuv mis tahes naftareostus on olemuselt rahvusvaheline, mida teeb nõukogu tagamaks, et liikmesriigid võtavad kõik ettevaatusabinõud vältimaks sarnast õnnetust ning on võimelised tegutsema kiiresti, kooskõlastatult ja tulemuslikult, kui selline olukord peaks tekkima?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(EN) Kuigi liikmesriigid vastutavad oma ennetuspoliitika eest eelkõige ise, usub nõukogu, et solidaarsuse vaimus oleks soovitav võtta ELi tasandil täiendavaid meetmeid, et toetada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil katastroofide ennetamiseks astutud samme. 2009. aasta novembris vastu võetud järeldustes ühenduse raamistiku kohta katastroofide ennetamiseks ELis⁽¹⁾ kutsus nõukogu komisjoni üles võtma koostöös liikmesriikidega esialgseid meetmeid ennetuspoliitika tugevdamiseks. Meetmete raames on kavandatud eelkõige järgmist: 2010. aasta lõpuks koostatakse ühenduse suunised riskide hindamise ja kaardistamise kohta; 2012. aasta lõpuks luuakse sektoriülene ülevaade peamiste looduslike ja inimese põhjustatud ohtude kohta, millega Euroopa Liit tulevikus tõenäoliselt silmitsi on, ning kehtestatakse suunised iga juhtumiga seotud miinimumnormide kohta katastroofide ennetamise seisukohalt ja seda eelkõige sellist liiki riskide puhul, mis on mitmes liikmesriigis või mitme liikmesriigi piirkondades ühised.

Kui naftareostus mõjutab ELi rannikut, on Euroopa Liidu käsutuses mitu mehhanismi, mis aitavad reageerida katastroofile kiiresti, kooskõlastatult ja tulemuslikult.

Niisiis on üks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ülesandeid pakkuda täiendavaid varuressursse, millega toetatakse liikmesriikide reostusele reageerimise mehhanisme, kui nad seda taotlevad. Euroopa Meresõiduohutuse Amet, mis saab lepingu alusel kasutada varulaevade teenuseid naftareostuse tõrjeks kogu ELis, saab täiendada liikmesriikide ressursse merereostuse vastu võitlemisel.

Lisaks saab komisjon liidu kodanikukaitse mehhanismi alusel, mis hõlmab juhuslikku merereostust, aidata liikmesriike oma järelevalve- ja teabekeskuse kaudu suurõnnetuste korral, mis toimuvad kas Euroopa Liidus või mujal. See mehhanism käivitati USA ametiasutuste palvel pärast Mehhiko lahes toimuva naftareostuse algust.

Lõpetuseks teatas komisjon oma 31. mai 2010. aasta kohtumisel nõukogule, et tema teenistused alustasid selles valdkonnas kehtivate ELi õigusaktide läbivaatamist, et minimeerida Mehhiko lahes toimuvale katastroofile sarnase õnnetuse ohtu.

Turism on Euroopa majanduse oluline osa, mis moodustab rohkem kui 5% ELi SKPst ja annab tööd umbes 5,2% Euroopa tööealisest elanikkonnast. Praegust majanduskliimat arvesse võttes on tähtis, et seda sektorit toetatakse ja edendatakse.

Lissaboni lepingus osutatakse konkreetselt turismile ja seatakse eesmärgiks ELi edendamine maailma tähtsaima turismisihtkohana. Eespool nimetatud põhjustel annab see Euroopa Liidule antud valdkonnas eripädevuse ja nõuab, et otsuseid langetataks kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt täiendab liit liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris (artikli 195 XXII jaotis turismi kohta).

Mida on siiani tehtud ELi turismitööstuse toetamiseks, arendamiseks ja konkurentsivõime edendamiseks? Mida on tehtud Euroopa tasandil selle sektori toetamiseks majanduskriisi ajal?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) ELi turismipoliitika peaks liikmesriikide elluviidavat poliitikat täiendama, sest turismipoliitika elluviimine kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse.

Selle tegevuse raamistik, millega toetatakse ELi turismisektorit ning edendatakse selle arengut ja konkurentsivõimet, on siiani olnud piiratud, sest enne Lissaboni lepingu jõustumist ei olnud Euroopa Liidul ametlikke volitusi turismi valdkonnas. Sellest hoolimata võttis komisjon 2006. ja 2007. aastal vastu kaks teatist⁽¹⁾, mille peamine eesmärk on suurendada Euroopa turismimajanduse konkurentsivõimet ning luua rohkem ja paremaid töökohti Euroopa ja ülemaailmse turismi jätkusuutliku arengu kaudu.

Meetmete puhul, mida võeti ELi tasandil turismisektori toetamiseks vaatamata majanduskriisile, võiks nimetada sotsiaalturismi ettevalmistavat tegevust, mis käivitati 2009. aastal CALYPSO nime all ning mille 2009. aasta eelarve oli 1 miljon eurot ja kasutusiga vähemalt 3 aastat.

Euroopa tasandil on loodud Euroopa ettevõtlusvõrgustik, et edendada turismisektorit ja tugevdada selle seoseid tööstuse, asjaomaste organisatsioonide, ametiasutuste, sihtkohtade ja akadeemiliste ringkondadega.

Samuti sooviksin teatada, et 15. aprillil 2010 toimus turismiministrite mitteametlik kohtumine, kus nimetatud ministrid võtsid vastu Madridi deklaratsiooni nimega „Sotsiaaliselt vastutustundlik turismimudel”. Ministrid rõhutasid oma huvi konsolideeritud turismipoliitika arendamise vastu ELi tasandil kooskõlas lähimuspõhimõttega ning oma toetust vastutustundliku ja eetilise turismi edendamisele, võttes seejuures arvesse sotsiaalset, keskkonnaalast, kultuurilist ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Samuti pakkusid nad välja, et kasutusele tuleks võtta uued vahendid ja uus meetod, mille alusel pööratakse turismivaldkonnas rohkem tähelepanu teadmistele ja uuenduslikkusele eelkõige uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamise, võrgustike loomise ja parimate tavade vahetamise teel.

Milliseid konkreetseid meetmeid võtab nõukogu järgmise poole aasta jooksul, et tagada laiaulatusliku kokkuleppe saavutamine eelseisval ÜRO kliimamuutuste konverentsil Cancúnis?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu hakkab Euroopa Liidu positsiooniga seotud tööd tegema enne Cancúnis toimuvat konverentsi, millele eelneb kaks ettevalmistavat koosolekut: 2010. aasta augustis Bonnis ja 2010. aasta oktoobris Hiinas.

Euroopa Ülemkogu kohtumisel, mis toimus 25.–26. märtsil 2010, jõuti järeldusele, et laiaulatuslik rahvusvaheline õiguslik kokkulepe on ainuke tõhus vahend, et saavutada eesmärk hoida maailma õhutemperatuuri tõus alla 2°C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. Samuti leiti, et rahvusvahelistele läbirääkimistele tuleb anda nüüd uus tõuge. Seda silmas pidades leidis Euroopa Ülemkogu, et kasutusele tuleks võtta Kopenhaageni lõplikul dokumendil põhinev astmeline meetod. Esiteks tuleks eelseisvatel kohtumistel, mis toimuvad Bonnis, teha ülevaade tegevuskavast, mille eesmärk on liikuda läbirääkimistega edasi. Teiseks tuleks Cancúnis toimuval osaliste konverentsil võtta vastu vähemalt mõni konkreetne otsus, et Kopenhaageni lõpliku dokumendi saaks kaasata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel peetavatesse läbirääkimistesse ning et käsitleda saaks ka teisi probleeme näiteks seoses kohanemise, metsade ja tehnoloogiaga ning järelevalve, aruandluse ja kontrollimisega. EL on valmis andma sellele protsessile oma panust: EL ja selle liikmesriigid peavad kinni lubadusest anda 2010–2012 kestval ajavahemikul 2,4 miljardit eurot aastas.

Mis puutub täpsemalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni, siis Euroopa Ülemkogu on sellele jätkuvalt täiel määral pühendunud ning on palunud, et seda täiendataks ja toetataks kasulikult ka muudes foorumites peetavatel arutelude abil konkreetsete küsimuste üle. Selle tagamiseks kiirendab EL oma tööd, et suurendada teadlikkust kolmandate riikide kohta. Eesistujariik ja komisjon peavad aktiivselt nõu teiste partneritega ning edastavad nõukogule selle kohta teavet. Siinkohal saab eesistujariik kindlalt väita, et kliimamuutused on jätkuvalt üks võtmeküsimusi, mida käsitletakse lähikuudel Euroopa Liidu ja selle põhipartnerite kohtumiste käigus.

ELi-ülese patendi loomine on ELi 2020. aasta strateegia üks peamisi eesmärke. Kas eesistujariik Belgia kavatseb käsitleda seda olulist küsimust prioriteetsena järgmise poole aasta jooksul?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu on teadlik sellest, et Euroopa patendisüsteemi täiustamine on üks eeldus kasvu edendamiseks uuenduslikkuse kaudu ja Euroopa ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, abistamiseks majanduskriisi ja rahvusvahelise konkurentsiga toimetulemisel. Täiustatud patendisüsteemi loetakse siseturu peamiseks elemendiks ja see peaks põhinema kahel sambal – Euroopa Liidu patendi (edaspidi: ELi patent) loomisel ning konsolideeritud ja spetsiaaliseerunud integreeritud kohtusüsteemi rakendamisel patendivaidluste lahendamiseks –, et tugevdada patentide kaitset ja suurendada õiguskindlus.

Kahjuks ei ole me 10 aastat pärast komisjoni ettepanekut ikka veel suutnud luua õigusraamistikku, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

Siiski pean ütlema, et me ei ole sellest enam kaugel. Eelmise aasta detsembris suutsime leppida kokku ELi patendi loomist käsitleva määruse tekstis ja mitmes järelduses muude selle teemaga seotud küsimuste kohta.

Teatavasti on see määrus tegelikult vaid üks ELi patendi loomiseks vajalik element. Et ELi patendi saaks luua, peab nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 118 lõikega 2 kehtestama eelnevalt selle dokumendi keeli reguleeriva eeskirja. 1. juulil 2010 esitas komisjon ettepaneku keelte kasutamise kohta. Eesistujariik Belgia püüab arutelude käigus saavutada edu. Peale selle tuleb tegeleda veel muude aspektidega, näiteks ELi patentide aastamaksude asjakohase määraga ja sobiva skaalaga, mille alusel eraldatakse osa maksudest riiklikele patendiametitele. Samuti ei tohi unustada Euroopa patendikohtu asutamist ega Euroopa patendikonventsiooni võimalikke muudatusi.

Lissaboni lepingu alusel on Euroopa Parlamendile antud kaasseadusandja roll, mille üle on meil hea meel. Lisaks oleme selles valdkonnas igati arvestanud teie 5. mai resolutsiooniga, milles kinnitate oma 2002. aasta arvamust esimese lugemise seisukohana.

Eesistujariik Belgia kavatseb oma pingutusi nõukogus suurendada, et kehtestada ELi patendi loomiseks sobiv õigusraamistik. See eesmärk on siseturu valdkonnas eesistujariik Belgia üks eelisvaldkondi.

Kuidas hindab nõukogu Lissaboni lepingu jõustumise järgse nõukogu eesistujariigi (kõnealusel juhul Hispaania) ja Euroopa Ülemkogu eesistuja vahelise koostöö esimese kuue kuu kogemust? On üldteada asjaolu, et seda aega iseloomustasid pädevuskonfliktid juhtudel, kui aluslepingu sätted olid ebaselged. Millised järeldused on sellest tehtud eelseisva Belgia eesistumisaja jaoks?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Euroopa Ülemkogu ja nõukogu rollid on aluslepingus selgelt määratletud.

Niisiis annab Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõike 1 alusel liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.

Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikes 1 on Euroopa Liidu Nõukogu rolli määratletud järgmiselt: „Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid.”

Peale selle on Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikes 6 sätestatud, et „üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse. Üldasjade nõukogu valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumised ja tagab ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise järelevalve koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoniga.”

Nimetatud uusi sätteid rakendati esimest korda Hispaania eesistumisajal. Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistujariik on alates eesistumisaja algusest teinud väga tihedat koostööd, et tagada Euroopa Ülemkogu ja nõukogu töö järjepidevus.

Niisiis kohtus Euroopa Ülemkogu eesistuja 8. jaanuaril Hispaania peaministri José Luis Rodríguez Zapateroga Madridis, et luua alus koostööle. Ka edaspidi kohtusid nad väga tihti. Euroopa Ülemkogu eesistuja kohtus üldasjade nõukogu eesistujaga samuti vähemalt korra kuus ning vajaduse korral ka nõukogu teiste koosseisude eesistujatega. See tähendab, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu suutsid oma tegevust kooskõlastada ja teha koostööd.

Uue ELi 2020. aasta strateegia loomine on samuti hea näide kahe institutsiooni vahelisest suurepärasest koostööst, sest nõukogu eesistujariik on alati hoolitsenud selle eest, et nõukogu eri koosseisud rakendaks suuniseid, mille Euroopa Ülemkogu kehtestab veebruaris ja märtsis.

Lisaks oli 2010. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel võimalik uus strateegia lõpule viia tänu olulisele tööle, mis tehti Hispaania eesistumisajal nõukogu eri koosseisude, eriti aga tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning hariduse, noorte ja kultuuri nõukogu toetusel.

Praktilisi mehhanisme, mis on kehtestatud Hispaania eesistumisajal koostöö optimeerimiseks, kavatsetakse loomulikult säilitada ning neid arendatakse edasi Belgia eesistumisajal.

Milliseid arutelusid peab ja milliseid plaane kaalub nõukogu seoses Euroopa Liidu liikmesriikide poolt Iraani suhtes kehtestatavate täiendavate sanktsioonidega nüüd, kui ÜRO Julgeolekunõukogu on leppinud kokku Iraani suhtes kehtestatavas uues sanktsioonirežiimis?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta juuli osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Euroopa Ülemkogu rõhutas 17. juunil toimunud kohtumisel oma süvenevat muret seoses Iraani tuumaprogrammiga. Ülemkogu tervitas Iraani vastu suunatud täiendavate piiravate meetmete kehtestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1929 vastuvõtmist.

Arvestades valitseva olukorraga teatas Euroopa Ülemkogu, et uute piiravate meetmete kehtestamine oli muutunud paratamatuks. Tuletades meelde oma 11. detsembri 2009. aasta deklaratsiooni ning võttes arvesse tööd, mida välisasjade nõukogu pärast seda tegi, kutsus Euroopa Ülemkogu välisasjade nõukogu võtma selle järgmisel, 26. juuli istungil meetmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1929 ettenähtud meetmete rakendamiseks. Samuti kutsus ta nõukogu võtma kaasnevaid meetmeid, et toetada läbirääkimiste teel lahenduse leidmist kõikidele muredele, mis seonduvad Iraani tuuma- ja raketiprogramme toetavate tundlike tehnoloogiate väljatöötamisega. Need meetmed peaksid keskenduma järgmistele valdkondadele:

kaubandussektor, eriti kahesuguse kasutusega kaubad ja täiendavad piirangud seoses kaubandusega seotud kindlustusega; finantssektor, sealhulgas täiendavate Iraani pankade vara külmutamine ning panganduse ja kindlustusega seotud piirangud;

Iraani transpordisektor, eelkõige Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja (Islamic Republic of Iran Shipping Lines) ja selle tütarettevõtjad, ning lastilennud;

gaasi- ja naftatööstuse võtmesektorid, mis hõlmab uute investeeringute keelamist ning selliste sektorite ja eelkõige rafineerimise, veeldamise ja veeldatud maagaasi tehnoloogiaga seotud tehnilise abi osutamise ning tehnoloogiate, seadmete ja teenuste üleandmise keelamist;

uued viisakeelud ja varade külmutamine eriti Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) puhul.

Euroopa Liit on võtnud oma kohustuseks teha tööd diplomaatilise lahenduse leidmiseks Iraani tuumaprogrammi küsimusele. Ta nõuab, et Iraan näitaks oma tahet usalduse rajamiseks rahvusvahelise ülduse silmis ning vastaks läbirääkimiste jätkamise kutsele. Ta kinnitab veelkord 2008. aasta juunis Iraanile tehtud ettepanekute kehtivust.

Iraani tuumaprogrammi ning muude ühise huvi küsimuste üle on vaja pidada tõsiseid läbirääkimisi. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on valmis sellel teemal läbirääkimisi jätkama.

Hiljaaegu deblokeeris nõukogu ELi ja Serbia vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimise menetluse. Menetlus oli peatatud osalt seetõttu, et Serbia ei andnud endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule (ICTY) välja kohtu eest kõrvale hoidvaid sõjakuritegudes kahtlustatavaid isikuid.

Serbia ELiga integreerimine on tähtis lõppeesmärk. Et samas on süüdistatavad Ratko Mladic ja Goran Hadzic endiselt vabaduses, siis millised abinõud võtab komisjon kasutusele, et tagada mitte üksnes jätkuvalt Serbia täielik koostöö ICTYga, vaid ka teiste sõjakuritegudes süüdistatud isikute vahistamine?

(EN) Otsus alustada Serbiaga sõlmitava stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimise menetlust oli väga positiivne samm. Täielikult kehtiv stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping tähendab seda, et Serbia jätkab õiguslikult siduva lepingu kaudu kõikide ELi põhimõtete ülevõtmist. Nüüd loodab komisjon, et ratifitseerimise menetlus toimub kiiresti ja sujuvalt.

Mis puutub koostöösse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY), siis see tingimus saadab Serbiat kogu ELiga lõimumise teel. Täielik koostöö ICTYga on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu oluline tingimus ja EL võib lepingu ratifitseerimise igal ajal peatada, kui Serbia ei täida olulisi tingimusi.

Serge Brammertz küsitles 14. juunil 2010 isiklikult välisasjade nõukogu. Tegevuslikult on vaja teha täiendavaid pingutusi ja komisjon loodab, et Serbia ametiasutused võtavad täiel määral arvesse härra Brammertzi soovitusi, et saavutada edasisi häid tulemusi.

Komisjon jälgib jätkuvalt suure tähelepanuga Serbia koostööd ICTYga ning kutsub Serbia ametiasutusi üles tegema kõik endast oleneva, et saada kätte kaks järelejäänud ICTY eest kõrvale hoidvat süüdistatavat – Ratko Mladic ja Goran Hadzic – ja anda nad üle Haagile.

Lõpetuseks käsitleb komisjon jätkuvalt neid küsimusi eelkõige Serbia ametiasutustega peetava struktuurse dialoogi raamistikus ning oma aastaaruandes, mis antakse välja 2010. aasta novembris.

Viimasel ajal toimuvad Kreekas suured laevatöötajate meeleavaldused PASOKi valitsuse kava vastu tühistada ELi väliste kolmandate riikide lipu all sõitvate kruiisilaevade kabotaažipiirangud. Euroopa Kruiisilaevade Nõukogu 2008. aasta andmetel töötab Euroopa Liidus kruiisilaevadel üle 50 000 inimese. Väited, et „terve konkurents” tooks kasu turismi arengule, on ümberlükatavad andmete abil, mis tõendavad, et enamik kruiisilaevu on kantud ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide laevaregistrisse mugavuslipu all, kusjuures laevatöötajaid kasutatakse julmalt ära. 83% kruiisilaevadest kuulub viide monopoolsesse laevandusklastrisse.

Kas komisjoni hinnangul tuleb kruiisilaevade kabotaažipiirangute tühistamine kasuks selle valdkonna monopoolsetele kontsernidele, kes saavad laevatöötajate julmast ärakasutamisest hiigeltulu? Kas kreeklastest laevatöötajate massiline kruiisilaevadelt vallandamine jätkub edaspidi veelgi suurema hooga?

(EN) Nagu komisjon juba oma vastuses suuliselt vastavalt küsimusele H-0227/10 märkis, nõutakse ELi õigusaktides liikmesriikidelt kabotaaži avamist ELi lipu all sõitvate laevade, sealhulgas kruiisilaevade puhul, kuid seda ei nõuta ELi väliste kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade puhul. Liikmesriikidel on niikuinii õigus seda teha. Komisjon ei kavatse sekkuda Kreeka otsusesse avada kabotaaž merematketeks ELi väliste kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade puhul ega teha oletusi sellise valiku majanduslike hüvede kohta.

Teiste liikmesriikide laevade suhtes kohaldatavad ELi sotsiaalõigusnormid on samasugused nagu need, mida kohaldatakse Kreeka lipu all sõitvatel laevadel. Need õigusnormid tagavad asjakohased miinimumnõuded, mis hoiavad ära töötingimuste „julmaks” muutumise, nagu mainis auväärt parlamendiliige.

Lisaks soovib komisjon rõhutada, et direktiivi 1999/63/EÜ⁽¹⁾, millega rakendati tööturu osapooltega sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, kohaldatakse meremeeste suhtes, kes töötavad kas eraisikule või avalik-õiguslikule isikule kuuluval merelaeval, mis on registrisse kantud mõne liikmesriigi territooriumil ning tavapäraselt tegeleb kaubandusliku meresõiduga. Selles on kehtestatud miinimumnõuded meremeeste töötingimuste kohta ning eelkõige maksimaalse tööaja kohta nädalas, miinimumvanuse kohta öötööks või laeval töötamiseks, iga-aastase tasulise puhkuse kohta jne ... Lisaks on direktiivis 1999/95/EÜ⁽²⁾ kehtestatud kord, mille alusel saab kontrollida, kas liikmesriikide sadamates peatuvad laevad järgivad direktiivi 1999/63/EÜ, et parandada meresõiduohutust, töötingimusi ja meremeeste tervist ja ohutust laevadel. Niisiis kohaldatakse seda kohaldatakse iga liikmesriikide sadamates peatuva laeva suhtes, hoolimata selle registreerimiskohast.

Sama kord on ette nähtud direktiivi 2009/13/EÜ⁽³⁾ jõustamiseks ja selleks, et tagada nende meretöönormide kohaldamine, mis on direktiivis kehtestatud liikmesriikide sadamates peatuvate ELi ja ELi väliste kolmandate riikide laevade pardal, kui jõustunud on meretöönormide konventsioon.

Käesoleva aasta märtsis kiideti heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus mikrokrediidi andmise kohta mikrokrediidirahastu „Progress” kaudu. Komisjon lubas, et kõnealune otsus jõustub sel suvel ja alates järgmise aasta algusest võivad liikmesriikide krediidiandjad alustada krediidi andmist kohe, kui nad on Euroopa Investeerimisfondist vahendid saanud. Komisjon on juba mõnda aega pidanud EIFiga (Euroopa Investeerimisfond) läbirääkimisi rahastamisvahendite ümberpaigutamise konkreetsete tingimuste üle (otsuse artikli 5 lõige 2), aga veel ei ole teada, millal läbirääkimised lõpevad, kuigi komisjon on võtnud endale kohustuse nõukogu läbirääkimiste arengust teavitada. Kas komisjon võiks öelda, kui kaua läbirääkimised EIFiga veel kestavad ja millal need kavatsetakse lõpetada?

(EN) Komisjonil on hea meel lugupeetud parlamendiliikmele teatada, et Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” vahendeid antakse kahe väljundi raames:

lõplikele abisaajatele antavate (kuni 25 000 euro suuruste) mikrokrediitide tagatised;

laenud ja kapital finantsvahendajatele, et laiendada nende võimalusi anda lõplikele abisaajatele mikrokrediiti.

Euroopa Investeerimisfondiga peetud läbirääkimised Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” tagatiste rakendamise kohta on lõppenud. Pärast raamlepingu allkirjastamist avaldab Euroopa Investeerimisfond juulikuu esimestel nädalatel pakkumiskutse, et vahendajad saaksid oma huvi üles näidata. Pakkumiskutse on avatud kõikide liikmesriikide finantsvahendajatele ja see avaldatakse Euroopa Investeerimisfondi veebilehel (http://www.eif.org" ). Selle tulemusel antakse laenu, mida tagatakse ELi vahenditest. Tagatiseks eraldatakse Euroopa mikrokrediidirahastusse „Progress” 25 miljoni euro suurune Euroopa Liidu toetus.

Läbirääkimised teise väljundi üle on praegu pooleli. Selleks on vaja luua Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja komisjoni vaheline ühine konkreetne investeerimisvahend. Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” teine väljund planeeritakse käiku lasta 2010. aasta lõpuks. Ülejäänud Euroopa Liidu toetus (75 miljonit eurot) investeeritakse nimetatud konkreetsesse vahendisse, mis luuakse sel sügisel. Eelduste kohaselt lisab Euroopa Investeerimispank Euroopa Liidu toetusele kuni 100 miljonit eurot.

Lisateavet Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” kohta saab aadressilt www.ec.europa.eu/epmf.

Vahemere Liit on andnud uue hoo oma tegevusele sekretariaadi loomisega, kes tagab operatiivtoe andmise suurte piirkondlike strateegiliste projektide teostamisele. Lisaks kindlustavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank järgmisteks aastateks asjakohase rahalise toetuse energia- ja veesektoris, infrastruktuuri- ja transpordivaldkonnas ning ettevõtluse arendamise valdkonnas. Seevastu ei ole aga Vahemere Liidu tegevus ELi rändepoliitika osas olnud eriti tõhus.

Kas komisjon võiks selgitada, milliseid meetmeid on võetud selleks, et parandada koostööd kolmandate riikidega rändevoogude juhtimises?

Arvestades, et peagi määratakse kindlaks 2014.–2020. aasta finantsperspektiiv, mida kavatseb komisjon teha selle kindlustamiseks, et Euroopa – Vahemere piirkonna õiglase rändepoliitika toetamiseks kasutatakse piisavaid rahastamisvahendeid?

(EN) Komisjon on võtnud oma kohustuseks Stockholmi programmis seatud edasipüüdike eesmärkide saavutamise. Programmis nähakse rände valdkonnas ette paljude uute algatuste võtmist ja elluviimist nii seadusliku rände puhul kui ka ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ja välispiiride tugevdamisel. Hiljutine komisjoni ettepanek⁽¹⁾ Frontexi suutlikkuse tugevdamise kohta ja varsti vastuvõetavad ettepanekud hooajatöötajate ja ettevõtjate vahel ümberpaigutatavate töötajate kohta on nendesse eesmärkidesse sisse kirjutatud.

Kolmandate riikide puhul toetatakse Stockholmi programmis rände päritolu- ja transiidiriikidega tehtava koostöö edasist arendamist kooskõlas rände suhtes võetud üldise lähenemisviisiga. Selles valdkonnas peab komisjon ülioluliseks rändevoogude juhtimist Vahemere piirkonnas ning ta pöörab sellele teemale erilist tähelepanu.

Komisjoni pingutused kajastuvad nii kahepoolse kui ka piirkondliku dialoogi ja koostöö suurendamises Põhja-Aafrika ja Sahara-taguse Aafrika riikidega, kust on pärit rändevood, mis suundvad Vahemere piirkonda. Lisaks on komisjon rahastanud projekte, mille eesmärk on rändevoogude parema juhtimise edendamine, sealhulgas projekte, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku rände vastu, hõlbustada seaduslike rändekanalite kasutamist ja seoste loomist rände ja arengu vahel, edendada rändajate õigusi ning toetada pagulaste õiguste austamist.

Euroopa Liidu välistes Vahemere maades rände valdkonnas võetud ELi algatusi, mida komisjon toetab, on rahastatud nii ELi rahastamisvahendist, mille eesmärk on soodustada koostööd konkreetse piirkonnaga (2006. aastani MEDA programm ja 2007. aastast Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument), ning ELi rahastamisvahendist, mille eesmärk on soodustada ELi koostööd kolmandate riikidega rände valdkonnas (2006. aastani Aenease programm ja nüüd teemaprogramm).

Tegemata ennatlikku järeldust tulevase 2014.–2020. aasta finantsraamistiku üle peetavate arutelude tulemuste kohta, leiab komisjon, et ELi jaoks on ülimalt tähtis kasutada ühtselt ja tasakaalustatult piisavaid rahalisi vahendeid rände valdkonnas esinevate probleemide lahendamiseks ning intensiivse koostöö võimaldamiseks kõikide, eriti aga Vahemere piirkonna partneritega.

Turism on ELis käibe ja tööhõive poolest suuruselt kolmas majandussektor, mille panus ELi SKPsse on 5%. ELis tegeleb turismiga ligi 2 miljonit ettevõtjat, kellest enamik on VKEd ja kes annavad tööd 9,7 miljonile inimesele.

Kas komisjon on neid tõsiasju silmas pidades välja töötanud strateegia ELi turismi edendamiseks üleilmsel turul, pöörates erilist tähelepanu BRIC-riikidele, kelle jõukuse ja elatustaseme tõus peaks märkimisväärselt suurendama kauplemise võimalusi ELi turismisektori jaoks?

(FR) Euroopa Liit on maailma soosituim turismisihtkoht ning Euroopat külastas 370 miljonit välisturisti, mis moodustab 40% kogu maailma välisturistide arvust⁽¹⁾. Brasiiliast, Venemaalt, Indiast ja Hiinast saabus kokku 7,6 miljonit turisti – see on 4,2 miljonit turisti rohkem võrreldes 2004. aastaga. Eriti hea näide on Hiina, sest hoolimata majanduskriisist kasvas välismaale reisivate Hiina turistide arv 2009. aastal 5,2% ehk 42,2 miljoni inimeseni. 2001. aastal oli see näitaja 7 miljonit. Veelgi suuremat kasvu täheldati nende kulutustes, mis suurenesid näiteks 2008. ja 2009. aastal 16% võrra ehk ligikaudu 42 miljardi USA dollarini.

Maailma Turismiorganisatsiooni hinnangu kohaselt peaks Euroopa Liitu saabuvate välisturistide arv lähiaastatel märkimisväärselt suurenema. Siiski peab Euroopa turismisektor toime tulema üha karmima rahvusvahelise konkurentsiga, sest kiiresti areneva majandusega riigid ja arenguriigid paeluvad turiste üha enam, vaatamata nende riikide potentsiaalile Euroopa turismiturul.

Euroopa peab selles konkurentsis pakkuma jätkusuutlikku ja kvaliteetset turismiteenust ning töötama välja ühise strateegia, et tõsta Euroopa mainet ja nähtavust turismisihtkohtade kogumina kolmandate riikide ja eriti BRIC-riikide hulgas, pidades silmas nende suurt potentsiaali turismiturul. Selleks peab Euroopa oma turismisektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse töösse rakendama⁽²⁾. Lisaks on ülioluline tugevdada koostööd nende riikidega, mille kodanikud võivad tulevikus, kui nende elatustase tõuseb, Euroopasse reisida.

Arvestades rahvusvahelist konkurentsi, aga ka kolmandate riikide potentsiaali Euroopa turismiturul, on esmatähtis võtta meetmeid Euroopa-suunalise turisminõudluse ergutamiseks.

Selle saavutamiseks on 30. juunil vastu võetud uues teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” esitatud ülevaade strateegiast, mille eesmärk on tõsta Euroopa mainet ja nähtavust säästvate ja kvaliteetsete turismisihtkohtade kogumina⁽³⁾:

- luua koostöös liikmesriikidega Euroopa kaubamärk, mis täiendaks riikliku ja piirkondliku tasandi meetmeid ning eristaks Euroopa turismisihtkohti teistest maailma sihtkohtadest;

- reklaamida internetiportaali visiteurope.com, et suurendada Euroopa kui jätkusuutlike ja kvaliteetsete sihtkohtade kogumi atraktiivsust, eriti areneva majandusega riikides;

- korraldada ühisesitlusi olulisematel rahvusvahelistel üritustel või tähtsamatel turismimessidel ja -näitustel;

- tõhustada Euroopa Liidu osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide töös, nagu Maailma Turismiorganisatsioon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, T20 ja Euro-Med;

- tõsta Euroopa mainet ja nähtavust säästvate ja kvaliteetsete turismisihtkohtade kogumina kõikjal maailmas, eriti BRIC-riikides (kuid ka USAs and Jaapanis) liikmesriikide ja Euroopa turismitööstuse ühisalgatuste kaudu.

Komisjon tegi Euroopa 2020. aasta strateegia raames ettepanekuid konkreetsete eesmärkide püstitamiseks tööpuudusega võitlemise, teadusuuringute rahastamise ja kliimamuutusega võitlemise valdkondades, kuid unustas kultuuri osa üldise heaolu suurendamisel Euroopas. Komisjoni 2009. aasta juuli aruande põhjal oli 2003. aastal kultuurisektori käive liidus 654 miljardit eurot, mis moodustas 2,6% liidu SKPst. Pariisi muuseumide aastakäive on 1,84 kuni 2,64 miljardit eurot ja nad annavad tööd ligi 43 000 inimesele. Kultuuri mõju majanduse arengule ei saa tänapäeval enam eitada. See loob töökohti ja aitab muuta piirkondi turistidele atraktiivsemaks.

Kuidas kavatseb komisjon ära kasutada kultuuri ja loometööstuse potentsiaali Euroopa 2020. aasta strateegia raames? Miks ei pööratud strateegia eelnõus eritähelepanu kultuurile? Kas digitaliseerimise toetamine on komisjoni ainus idee? Miks jäeti teatisest välja sellised esmatähtsad valdkonnad nagu ELi kultuuripärandi kaitse?

(EN) Komisjon jagab auväärt parlamendiliikme arvamust, et kultuuril ja sellega seotud valdkondadel on Euroopa majanduses ning eriti Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärkide saavutamisel täita oluline roll. Kui neid ei ole komisjoni dokumendis selge sõnaga nimetatud, on põhjuseks see, et Euroopa 2020. aasta strateegia ei ole sektoripõhine. Kultuur ning kultuuri- ja loomemajandus mängivad aga selget rolli vähemalt neljas Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuses: „Innovatiivne liit”, „Euroopa digitaalne tegevuskava”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ning „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

Üldsusega konsulteerimine seoses 27. aprillil 2010. aastal vastu võetud rohelise raamatuga kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta aitab komisjonil luua nende valdkondade jaoks toetav keskkond ja suurendada nende panust eelnimetatud algatustesse. Komisjon kasutab saadud panust tegevuslike järelduste tegemiseks ning neid järeldusi rakendatakse kas olemasolevate ELi vahendite abil või osana järgmisest finantsperspektiivist. Eesmärk on tagada, et ELi programmid ja poliitika, mis mõjutavad kultuuri- ja loomemajandust, aga ka kultuurisektorit tervikuna, oleksid otstarbekad.

Seda silmas pidades võtab komisjon loomemajanduse toetuseks erinevaid algatusi juba 2010. ja 2011. aastal. Programm MEDIA raames luuakse audiovisuaalsektori jaoks garantiifond ja viiakse sisse toetus kinode digitaliseerimiseks. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel on Euroopa loomemajanduse liidu (European Creative Industries Alliance) eesmärk koguda rohkem ja paremat uuendustegevusega seotud toetust loomemajanduse edasiseks arendamiseks vastastikkuse õppimise ja katsemeetmete kaudu.

Komisjon nõustub täielikult sellega, et Euroopa kultuuripärand mängib olulist rolli kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas ning samuti on see hädavajalik vahend majanduslikuks ja piirkondlikuks arenguks. Komisjon edendab seda aktiivselt osana Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavast, tehes seda ELi kultuuriprogrammi (2007–2013) ja ELi muude rahastamisprogrammide, eriti ühtekuuluvuspoliitika struktuurifondide kaudu. Peale selle tekib juurde uusi vahendeid. Komisjon võttis hiljuti vastu ettepaneku, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandi märgise loomist Euroopa Liidus. Ettepanek oli üks esimesi dokumente, mille komisjoni uus koosseis kohe pärast ametisseasumist vastu võttis, ja selle eesmärk on tõsta esile mälestised, millega tähistatakse ja sümboliseeritakse Euroopa lõimumist, ideaale ja ajalugu. Komisjon on veendunud, et märgisel on suured võimalused saada äärmiselt silmapaistvaks ja väärtuslikuks Euroopa Liidu algatuseks.

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivis 2001/88/EÜ⁽¹⁾ (mis on kaasatud nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ⁽²⁾) on kehtestatud, et 2013. aastast alates peavad kõik emised saama vabalt liikuda. 2013. aastaks on liikmesriikidel olnud 12 aastat üleminekuaega.

Kas komisjon nõustub seda tausta arvesse võttes, et eespool toodud eeskirjadest kõrvalekaldumine või nende läbivaatamine praegusel hetkel oleks konkurentsi moonutav või ebasoodne riigile, mis eeskirjade alusel on läbi viinud ulatusliku reformi?

Kas komisjon esitaks või koguks andmeid selle kohta, kui suur on liikmesriikides vabapidamisel olevate emiste osakaal ning milline on olnud areng eeskirjade vastuvõtmisest saadik?

Kas on olemas üleminekusätted riikide jaoks, kes on ELi raames toimuvasse koostöösse lülitunud alles pärast eeskirjade vastuvõtmist?

Mida kavatseb komisjon teha selleks, et eeskirjadest kinni peetaks? Millised on kohaldatavad sanktsioonid?

(EN) Komisjon nõustub lugupeetud parlamendiliikmega, et nõukogu direktiivis 2008/120/EÜ⁽³⁾ kehtestatud, 1. jaanuaril 2013 saabuva tähtaja edasilükkamine emiste ja nooremiste rühmitamise kohta asetaks ebasoodsasse konkurentsiolukorda tootjad, kes on investeerinud sellest tähtajast kinnipidamisse.

Komisjonil puuduvad andmed selliste emiste ja nooremiste osakaalu kohta, keda ELis praegu rühmades peetakse. Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi kontrolliasutuse (Iirimaal Granges asuva Toidu- ja Veterinaarameti) aruannete alusel on mõned liikmesriigid 1. jaanuari 2013. aastal saabuvaks tähtajaks võrreldes teistega paremini ette valmistunud.

Kõik uued liikmesriigid teadsid, et tähtaeg saabub 1. jaanuaril 2013. Peale selle pakuti ELi rahastamisprogrammide raames kandidaatriikidele võimalust vajadusel oma ettevõtteid uuendada.

Direktiivi 2008/120/EÜ rakendamise eest vastutavad esmajoones liikmesriigid. Komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peab tagama, et liikmesriigid kohaldavad ELi õigusakte. Selleks teeb Toidu- ja Veterinaaramet liikmesriikides korrapäraselt kohapealseid kontrolle. Nende käigus kontrollitakse seakasvatusettevõtteid ja liikmesriikide kehtestatud kontrollisüsteemi, et hinnata ELi õigusaktide kohaldamist.

Kui on piisavalt tõendeid, mis näitavad, et liikmesriigi halduspraktika ei ole vasta üldiselt ja järjepidevalt direktiivi eeskirjadele, võib komisjon kaaluda rikkumismenetluse algatamist selle liikmesriigi suhtes kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258.

Pärast Prantsusmaad, Suurbritanniat ja Iirimaad on nüüd ka Saksamaa otsustanud kehtestada rahvusvaheliste lennupiletite maksu. Maks määratakse kindlaks eri kriteeriumite alusel, milleks on näiteks hind, müra ja kütusekulu.

Niisugused maksud loovad Euroopa eri lennuväljade vahel ebavõrdsed tingimused. Kas komisjon kavatseb sellega seoses võtta meetmeid niisuguste maksude kooskõlastamiseks Euroopa tasandil?

Kas komisjon kavatseb vaadata läbi lennundussektori käibemaksusüsteemi, kuna kõnealused maksud tasandavad osaliselt asjaolu, et rahvusvaheliste lennupiletite suhtes käibemaksu ei kohaldata?

(EN) Komisjon on võtnud range seisukoha, et liikmesriikides kehtestatud lennundussektori maksud ei tohi takistada lennundusteenuste siseturu tõhusust.

Niisiis on komisjon uurinud liikmesriikide poolt viimastel aastatel kehtestatud erinevaid makse, et tagada, et need ei põhjustaks siseturul takistusi, asetades piiriülestele lennuteenustele liikmesriigi siseste teenustega võrreldes ebaproportsionaalse koorma.

Siiski toimub lennujaamade tegevus ja neis pakutavate teenuste osutamine poliitilises keskkonnas, mida reguleerivad osaliselt Euroopa ning osaliselt riiklikud või piirkondlikud eeskirjad. Peale selle ei ole liikmesriikides piletihindade ja lastitariifide suhtes kehtivad erinevad maksustamissüsteemid iseenesest takistuseks lennujaamade vahelisele ausale konkurentsile.

Mis puutub piletihindade/lastitariifide maksustamisse, siis tuleb arvesse võtta ka direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ)⁽¹⁾ artikli 1 lõiget 3, milles sätestatakse, et liikmesriikidel on õigus kehtestada kaudseid makse teenustele (näiteks piletihinnad/lastitariifid) tingimusel, et neid ei saa kirjeldada kumuleeruva käibemaksuna ning need ei too kaasa piiriületamisega seotud formaalsusi.

Komisjon viitab samuti 1. septembri 2005. aasta talituste töödokumendile⁽²⁾, mis sisaldab analüüsi selle kohta, kuidas ELi liikmesriigid saaks arenguabi allikana kasutada lennupiletite solidaarsusmaksu, et aidata saavutada aastatuhande arengueesmärke. Dokumenti on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus arutatud, kuid seal seda võimalust ellu ei viidud.

Komisjon kavatseb tegeleda kehtiva käibemaksusüsteemi puudustega, et luua muu hulgas tõhusam ühtne turg, hoida ära pettusi ja võidelda nende vastu, tugevdada käibemaksu kogumist ja aidata ettevõtjatel muutuda konkurentsivõimeliseks. Selleks plaanib komisjon esitada selle aasta lõpus rohelise raamatu. Sellele järgeb tõenäoliselt kõrgetasemeline kohtumine liikmesriikidega. Samuti küsitakse üldsuse, ettevõtjate ja käibemaksuekspertide arvamusi, mida tehakse üldusega konsulteerimise ja konverentsi kaudu. Tulemuseks on 2011. aasta teatis, milles kehtestatakse uued käibemaksualased prioriteedid.

Hiljuti paljastasid Kolumbia ja rahvusvaheline ajakirjandus Kolumbia salateenistuse Euroopa-operatsiooni. Selle operatsiooni eesmärk oli diskrediteerida ja mõjutada Euroopa õigussüsteemi, Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni, ÜRO inimõiguste kõrget volinikku, mitmeid ametiasutusi ja valitsusväliseid organisatsioone ning Euroopa kodanikke.

Kas komisjon oli teadlik, et Kolumbia Vabariigi ametiasutused proovivad aktiivselt Euroopa institutsioone õõnestada ja diskrediteerida? Kuidas mõjutavad need paljastused ELi ja Kolumbia vahel vabakaubanduslepingu sõlmimist?

(EN) Komisjon on nendest väidetest teadlik ja suhtub neisse väga tõsiselt. Seetõttu on ta korduvalt tõstatanud selle küsimuse Colombia valitsusega peetavas dialoogis ja tegi seda muu hulgas ka DASi (riikliku julgeolekuteenistuse) direktori Felipe Muñozi märtsikuise külaskäigu ajal komisjoni. Samuti on ta seda teinud sidemete kaudu DASiga suhtlemise delegatsiooni ja teiste valitsusasutuste vahel.

Komisjoni andmetel on nende juhtumite uurimine ja vastavasisulised toimikud ebaseadusliku jälitustegevuse kohta antud kriminaaljuurdluse läbiviimiseks üle peaprokuratuurile (Fiscalía). Juurdlus käib ning selle tagajärjel on vahistatud ja/või ametist vabastatud juba palju DASi töötajaid. Mõne töötaja vastu on esitatud kriminaal- või distsiplinaarsüüdistus.

Komisjon on aru saanud, et taolise skandaali kordumise vältimiseks on algatatud rida sisereforme, mille hulka kuulub DASi likvideerimine, parlamentaarse järelevalve alla kuuluva uue agentuuri loomine ja DASi arhiivide põhjalik puhastamine. Colombia valitsuse sõnaselge taotluse alusel on protsessi kaasatud ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Bogotá esindus.

Komisjoni arvamuse kohaselt, mille aluseks on osaliselt varasemad kogemused, on Colombia valitsus valmis osutama abi nende sündmuste asjaolude väljaselgitamisel ning ta on avatud mõttevahetuseks meetmete üle, mida saaks selleks võtta. Komisjon võtab samuti teadmiseks selle, et Colombia suursaadik märkis Andide Ühenduse riikidega suhtlemise Euroopa Parlamendi delegatsiooni ja Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni ühiskohtumisel 27. aprillil 2010, et Colombia valitsus on valmis saatma DASi direktori Muñozi Brüsselisse põhjalikumaks mõttevahetuseks Euroopa Parlamendiga.

Üha enam levib meremeeste ekspluateerimine laevandusmonopolide poolt. Selle ilmekaks näiteks on Ühendkuningriigi lipu all sõitvad laevad ROPAX 1 ja ROPAX 2, mis kuuluvad laevandusettevõttele V – SHIPS”/”Adriatic Lines & Spa, mis on registreeritud Itaalias ja teenindab regulaarliini Kreeka linna Kórinthose ja Itaalia linna Ravenna vahel. Esimese laeva meeskonnas on 33 ja teise laeva meeskonnas 29 meremeest, samal ajal kui seaduse järgi peaks neid olema vähemalt 48; meeskonnaliikmed on kõik Rumeenia kodanikud, kes on kindlustamata ja saavad häbiväärselt madalat palka, kuid peavad töötama laevaomanike ja vahendusfirma hirmuvalitsuse all. Meremeeste töökoormus on äärmiselt suur, mis on vastuolus tööaja pikkust käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga 180 ja seab ohtu inimeste elu merel. Ettevõte, kelle omanduses on laevad, mitte ainult ei riku niigi ebapiisavaid õigusakte, vaid on alustanud kohtuasja nende meremeeste suhtes, kes julgevad kaitsta oma seaduslikke õigusi.

Millise seisukoha kavatseb komisjon võtta meremeeste ekspluateerimise suhtes kõnesolevate laevaomanike poolt? Kas regulaarliini teenindav ettevõte ja laevad ROPAΧ 1 et ROPAX 2 saavad ühenduse toetust? Kas komisjon mõistab hukka meetmed, mida ettevõte on võtnud nimetatud meremeeste suhtes?

(EN) Komisjonil puuduvad andmed olukorra kohta, mida kirjeldab auväärt parlamendiliige.

Komisjon rõhutab, et direktiivis 1999/63/EÜ⁽¹⁾ on kehtestatud selged miinimumnõuded töö- ja puhkeaja kohta merelaeval, mis on registrisse kantud mõne liikmesriigi territooriumil ning tavapäraselt tegeleb kaubandusliku meresõiduga. Kõik liikmesriigid on selle direktiivi oma õiguskorda üle võtnud. Direktiivi artikli 3 alusel peavad liikmesriigid „võtma vajalikud meetmed, et tööturu osapooled saaksid igal ajal tagada käesolevas direktiivis ettenähtud tulemuste saavutamise”. Direktiiviga 1999/63/EÜ jõustatakse ELi tasandil samad normid nagu need, mis sisalduvad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis 180. Komisjon tuletab meelde, et ELi õigusaktide alusel vastutavad liikmesriigid selle eest, ELi direktiive rakendavate liikmesriikide õigusaktide nõuetekohane ja tulemuslik kohaldamine oleks tagatud.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 alusel ei ole ELil pädevust tasustamise valdkonnas. Siiski tuleb kohaldada töötajate vaba liikumist käsitlevaid ELi õigusnorme, mille alusel on diskrimineerimine kodakondsuse alusel keelatud.

Kui lugupeetud parlamendiliikme kirjeldatud olukord leiab kinnitust, kutsub komisjon asjaosalisi üles otsima abi, sealhulgas kasutama vajaduse korral riiklikku kohtuvälist või kohtulikku menetlust.

Mis puutub rahastamisse, siis nimetatud ettevõte komisjoni teenistuste otseselt hallatavatest rahalistest vahenditest toetust ei saa.

Euroopa Liit on teinud idapartnerluse tugevdamiseks Venemaale ettepaneku algatada moderniseerimispartnerlus.

Millisel määral tugevdavad moderniseerimispartnerluse eesmärgid liidu poliitika sidusust idapartnerluse raames?

Millisel määral kavatsetakse moderniseerimispartnerluse puhul kohaldada põhimõtet, et majandussuhete arendamise tingimuseks seatakse inimõiguste järgimine, eeskätt sõna- ja ajakirjandusvabaduse järgimine?

Kas EL kavatseb Venemaa Föderatsiooni ja idapartnerlusega seotud riikide kodanike viisarežiimi kaotamise korral kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet?

(EN) Idapartnerluse eesmärk on edendada kuue idapoolse naaberriigi ja ELi vahelist poliitilist ühinemist ja majanduslikku lõimumist. Nagu moderniseerimispartnerluse puhul Venemaaga, püütakse ka idapartnerluse abil põhiliselt panna alus laiaulatuslikele riiklikele reformipingutustele. Mõlemad algatused on oma olemuselt vastastikku sidusad ja toetavad üksteist.

Et saavutada edu, peavad kõik reformide ja moderniseerimisega seotud jõupingutused põhinema õigusriigi põhimõttel, demokraatlikel väärtustel ja austusel kodanike õiguste vastu. Samuti tuleb nendesse aktiivselt kaasata kodanikuühiskonda. Seepärast on ELi ja Venemaa moderniseerimispartnerluse eelisvaldkonnad kohtusüsteemi tõhus toimimine, korruptsioonivastase võitluse tugevdamine ja dialoogi suurendamine kodanikuühiskonnaga.

Mis puutub viisanõude kaotamisse, siis see on ELi pikaajaline eesmärk nii Venemaa kui ka idapartnerlusega seotud riikide suhtes. Kui piirkondlik ühtekuuluvus on tõesti üks meie viisapoliitika oluline element, siis viisanõude kaotamise eesmärgi elluviimine sõltub eelkõige igas riigis kehtestatavatest hästi juhitud ja turvalise liikuvuse tingimustest.

Mis puudutab aga edasiminekut, siis leppisime Ukrainaga hiljuti kokku, et liigume viisadialoogi täielikult toimiva etapi poole ja teeme tööd selleks, et koostada tegevuskava, milles on kehtestatud kõik tehnilised tingimused, mida Ukraina peab enne viisavaba reisimise korra võimalikku kehtestamist täitma. Venemaa puhul püüame liikuda edasi samm-sammult tulemustele orienteeritud lähenemisviisi alusel. Ka teiste idapartnerlusega seotud riikide suhtes astutakse järkjärgulisi samme, mis toetavad kodanike liikuvust ja pikaajalise eesmärgina viisanõude kaotamist.

Belgia pressis on korduvalt räägitud kodanikust, kes on välja töötanud mobiili internetipõhise teekonnaplaneerija rongireisijatele. Ta pakkus seda rakendust tasuta veebilehel http://www.irail.be" . NMBS/SNCB töötas ise hiljuti välja samasuguse rakenduse ja väidab nüüd, et tema intellektuaalomandi õigusi, nagu autoriõigus ja andmebaasi kaitse õigus, on rikutud.

Kui lähtuda sellest, et eesmärgiks on välja arendada jätkusuutlik ja integreeritud Euroopa transpordivõrk, kas komisjon toetab seisukohta, et reisijatele peaks kogu informatsioon olema vabalt kättesaadav, isegi kui see saadakse mujalt kui ametlikest kanalitest? Kas komisjon on seisukohal, et selliseid rakendusi tuleks tegelikult eriti toetada, et luua kõiki transpordiliike hõlmav integreeritud info- ja piletisüsteem?

(EN) Komisjon ei ole küsimuses nimetatud juhtumi täpsetest asjaoludest teadlik. Kuigi on tõsi, et teatud andmebaasid on autoriõiguste kaitse all tulenevalt investeeringust, mis on tehtud andmebaasis sisalduva teabe hankimisega, keeldutakse tavaliselt kaitse andmisest siis, kui andmeid ei ole hangitud erinevatest sõltumatutest allikatest. Niisiis on üheks väga tähtsaks küsimuseks see, kas raudtee-ettevõtja avaldab oma andmeid või muudest erinevatest allikatest kogutud andmeid (vt 9. novembri 2004. aasta otsust kohtuasjas C-302/02: British Horseracing Board vs. William Hill).

Mis puutub reisijatele vabalt kättesaadavasse informatsiooni, siis sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1371/2007 (rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta) artikkel 10 ja II lisa sätteid üleeuroopaliste rongireiside broneerimisvõimaluste kohta, mille eesmärk on parandada raudtee-ettevõtjate broneerimissüsteemide kooskõlastamist ja standardimist eri liikmesriikides. Raudtee-ettevõtjad ja piletimüüjad peavad määruse artikli 10 alusel kasutama raudteeveo arvutipõhist teabe- ja broneerimissüsteemi (CIRSRT).

Kõiki transpordiliike hõlmava integreeritud info- ja piletisüsteemi loomine oleks oluline edasiminek Euroopa ühtse transpordipiirkonna rajamisel ning tõhusate, jätkusuutlike ja usaldusväärsete veoteenuste pakkumisel kodanikele ja ettevõtjatele. Komisjon on oma linnalise liikumiskeskkonna tegevuskavas⁽¹⁾ seadnud lõppeesmärgiks avada internetis kogu ELi ühistransporti hõlmav ühtne reisiportaal, kus erilist tähelepanu pööratakse üleeuroopalise transpordivõrgu peamistele transpordisõlmedele. Sellest tulenevalt toetab komisjon äärmiselt aktiivselt integreeritud reisiteabe ja piletisüsteemidega seotud teadus- ja arendustegevust ning nende süsteemide kasutuselevõttu.

Selles valdkonnas on mitu paljutõotavat teadus- ja arendusprojekti (nt iTravel, WISETRIP, LINK) ning see on eriti tähtis eelisvaldkond intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskavas ja kavandatavas direktiivis intelligentsete transpordisüsteemide kohta. Intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava alusel pööratakse erilist tähelepanu hõlpsale juurdepääsule liiklus- ja reisiandmetele ja nende vahetamisele, et pakkuda reisijatele „uksest ukseni” teenuseid. 21. juuni 2010. aasta teematilise seminari arutelud avaldatakse varsti EUROPA veebilehel (vt Transport/Intelligentsed transpordisüsteemid/Maanteetransport/Intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava). Kui direktiiv intelligentsete transpordisüsteemide kohta (COD/2008/0263) võetakse vastu, töötab komisjon välja siduvad spetsifikatsioonid seoses mitmeliigiliste liikumisvõimaluste teabega.

Samuti kavatseb komisjon võtta 2011. aastal vastu raudteetranspordi ühtse standardi (mida tuntakse nime reisijateveo telemaatiliste seadmete tehnilised koostalitlusnõuded all), mis hõlmab ühendusi teiste transpordiliikidega⁽²⁾, mis on esimene samm selle eesmärgi suunas. Selle standardi alusel väljatöötatud transpordialaste mobiilirakenduste kasutamise võimalus on kodanike liikuvuse seisukohalt kasulik. Reaalajas täpsete andmete kättesaadavaks tegemine on selle protsessi põhiküsimus. Komisjon kaalub võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks.