Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2771(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0412/2010

Arutelud :

PV 07/07/2010 - 18
CRE 07/07/2010 - 18

Hääletused :

PV 08/07/2010 - 6.6
CRE 08/07/2010 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0284

Arutelud
Neljapäev, 8. juuli 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Alexander Alvaro (A7-0224/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Austatud juhataja! Ma andsin oma poolthääle Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele lepingule, mis käsitleb finantsandmete vahetamist terroristide rahastamise jälgimise eesmärgil.

Me teame, millist ohtu kujutab terrorism meie enda ja meie Atlandi-taguse partneri julgeolekule. Ma ei pea teile meelde tuletama kõiki neid terrorirünnakuid, mis Euroopa pinnal kogu viimase kümnendi jooksul on toime pandud. Samuti on selge, et meie Ameerika partner on väga oluline strateegiline liitlane, mitte ainult üleilmse julgeoleku vallas, vaid ka majanduses ja ka teistes valdkondades.

Asepresident Joe Biden väljendas vaid paar kuud tagasi siin Euroopa Parlamendis selgelt pühendumist sellisele strateegilisele partnerlusele. Niisiis peaksime olema uhked, et andsime lõpuks nõusoleku lepingule, mis on terroristliku tegevuse jälgimiseks nii oluline, eriti kuna uus leping sisaldab olulisi parandusi ja Euroopa Parlamendi täpsustusi on suuresti arvesse võetud.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). - Austatud juhataja! Selle resolutsiooni vastu hääletamiseks on hulk põhjuseid, kuid 60 sekundit on nende käsitlemiseks liiga lühike aeg. Me peame muidugi terrorismile vastu seisma, kuid valitsused ei tohi seda kasutada ettekäändena oma kodanike järele nuhkimiseks. See konfidentsiaalne teave kuulub kodanikule, mitte Euroopa Liidule, Euroopa Parlamendile ega isegi mitte riigile.

Selliseid lepinguid tuleks sõlmida suveräänsete riikide vahel, kes oma rahvale demokraatliku protsessi kaudu aru annavad. Igal juhul on see ühepoolne leping ja meil pole mingit põhjust uskuda, et USA sellest kinni peab. See leping on vastuolus Ühendkuningriigi andmekaitseseadusega, mis keelab ilma nõusolekuta vahetada teavet kolmandatest riikidest partneritega. Briti valitsusel on selles küsimuses erandi õigus ja ma loodan, et ta saab üle oma tavalisest selgrootusest ja hääletab selle lepingu vastu, nagu mina seda tegin.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE).(PL) Ma hääletasin Alexander Alvaro raporti poolt. Et meie tegevus oleks tulemuslik, peavad meil terrorismi vastu võitlemiseks olema toimivad vahendid. Üks väga oluline ennetav vahend hõlmab järelevalvet ning terroristideni jõudvate ja neile kuuluvate rahaliste vahendite vähendamist. Tegelikult sõltub terroristide tegevus väga sageli just rahast. Kui raha ei ole, on terrorismi vähem, ja see muidugi ongi meie jõupingutuste eesmärk. Raha liikumise parem jälgimine võib terroristlikku tegevust ja terrorismiaktide ettevalmistamist suuresti takistada. Seetõttu on mul väga hea meel, et meil on õnnestunud jõuda kokkuleppele ja et me oleme vastu võtnud nii selle lepingu kui ka raporti.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Ma hääletasin Alvaro raporti poolt. Minu arvates on väga tähtis, et meil on võimalik terrorismi vastu ühiselt võidelda. Samuti on väga tähtis, et samade väärtushinnangutega riigid teevad koostööd. On oluline tugevdada Atlandi-üleseid suhteid Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Me teame, et meil on samad väärtushinnangud.

Kahtlemata tuleb järgida andmekaitsealaseid õigusakte, kuid sellegipoolest ei saa me terrorismi puhul andmekaitse taha pugeda. See peab täiesti selge olema. Ma usun ja loodan, et saame sel moel jätkata võitlust terrorismiga ja tuua nõnda maailma rahu.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Kodanikuvabaduste ja turvalisuse vahel peab alati valitsema habras tasakaal. Mulle näib, et pärast üheksa aasta tagust kaksiktornide ründamist on see tasakaal mitmel korral paigast ära läinud.

Tasakaal on paigast ära poliitikas valitseva väära eelduse tõttu, sest poliitikute arvates peab nende tegevus olema proportsioonis rahva pahameelega, mitte aga tuvastatud probleemi lahendamise vajadusega. Ka Euroopa Parlament on selle vea teinud, kuid ta pole olnud ainuke. Riikide parlamendid on samamoodi käitunud – mõlemal pool Atlandi ookeani.

Kuid praegu arvan ma siiski, et see tasakaal on paigas. Me pole kiirustanud, me oleme lisanud mõistlikud tagatised, ja ma arvan, et me võimaldame maailma julgeolekujõududel teha tulemuslikku koostööd võitluses terrori vastu ilma, et selle eest tuleks maksta vastuvõetamatut hinda kodanikuvabaduste näol. Just sellistele asjadele peakski Euroopa Liit keskenduma: piiriülestele probleemidele, mida ei saa jätta liikmesriikide hooleks. Kui Euroopa Liit alati nii tegutseks, poleks ülejäänutel meist sellist probleemi.

 
  
  

Raport: Elmar Brok (A7-0228/2010)

 
  
MPphoto
 

  Joe Higgins (GUE/NGL).(GA) Austatud juhataja! Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti vastu. Välisteenistust tuleb vaadelda ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning selles ühises poliitikas Lissaboni lepinguga tehtud muudatuste taustal.

Lissaboni leping annab rohkem vahendeid Euroopa laskemoona- ja sõjatööstuse tugevdamiseks ning sellesama lepingu tõttu on suurtel Euroopa riikidel – suure sõjalise võimekusega riikidel – lihtsam sõjalistele missioonidele asuda. Ei ole kahtlust, et tulevikus on Euroopa Liidu tugevaimad riigid valmis alustama sõjalisi kampaaniaid väljaspool Euroopat, kui nende arvates on see neile majanduslikult kasulik – täpselt nii, nagu Ameerika Ühendriigid on teinud.

Välisteenistusest saab Euroopa kapitalistide majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste huvide edendamise tööriist ning see ei aita kaasa rahu saavutamisele kogu maailmas, vaid teenib hoopis vastupidist eesmärki.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Mina toetasin Elmar Broki raportit. Euroopa Parlamendi ühisseisukohas kasutatakse maksimaalselt ära need uued võimalused, mida Lissaboni leping pakub. Ma toetan eelkõige Euroopa Parlamendi poliitilist ja rahalist järelevalvet Euroopa välisteenistuse üle. Olen rahul, et kõrge esindaja on nõustunud looma välisteenistuse peakorteris spetsiaalse inimõiguste ja demokraatia struktuuriüksuse. Kõige tähtsam on aga see, et me toetame jätkuvalt asjakohase geograafilise tasakaalu loomist praktiliste sammudega, mis tähendab, et välisteenistuse töötajad esindavad kõiki 27 liikmesriiki. See protsess on alles alanud. Minu arvates on oluline, et 2013. aastaks kavandatud läbivaatamine hõlmaks ka võrdse esindatuse küsimust.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma hääletasin selle raporti poolt, sest olen veendunud, et Euroopa välisteenistuse loomine on ELi välispoliitika arendamises ja muutumises oluline ja ajalooline samm.

Ma olen iseäranis rahul raporti lõiguga, milles rõhutatakse vajadust tagada ELi kogu välistegevuse suurem poliitiline kooskõlastatus Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste konsultatsioonide kaudu. Nii välditakse kattuvat tööd ning tagatakse ELi strateegiliste huvide ja põhiväärtuste edendamise pikaajaline järjekindlus välisriikides.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Ma hääletasin selle raporti vastu. Kuigi paljud siin on kahtlemata vaimustuses Euroopa välisteenistuse loomisest, mis on järjekordne samm teel liidu poole, vihastab Ühendkuningriigi valijaid riikliku suveräänsuse vähenemine. Ka hämmeldab neid mõte, et Ühendkuningriigi välispoliitika tuleks – või seda võiks – allutada kellelegi, keda britid ei ole valinud.

Meie välisminister lubab nüüd teha kõrge esindajaga tihedat koostööd, sest Euroopa välisteenistusel on arvestatav mõju sellele, kui edukas Euroopa maailmaareenil tulevikus on. Ühendkuningriigi maksumaksjate jaoks on irooniline, et seesama valitsus, kes palub ministeeriumidel oma kulusid 40% võrra kärpida, pooldab teenistust, millega kaasnevad kulud moodustavad hinnanguliselt 900 miljonit eurot ja mida Briti maksumaksjad ei vaja ega taha. Need meie hulgast, kes olid 2008. aastal põhimõtteliselt Euroopa välisteenistuse loomise vastu, on jäänud oma seisukoha juurde.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE). - (FI) Lugupeetud juhataja! Euroopa välisteenistuse loomise hääletusel toetasin ma muudatusettepanekuid, milles rõhutatakse riikide parlamentide kaasamist välisteenistuse üle teostatavasse järelevalvesse. Muudes punktides hääletasin ma vastavalt oma fraktsiooni seisukohale. Vajadus on ilmne: on aeg, et Euroopa Liitu tunnustataks selgemalt mitte ainult kui üleilmset maksjat, vaid ka kui üleilmset jõudu. Muutuse vajalikkusele osutab see, et meie roll ÜRO suurima rahastajana on suuresti jäänud märkamatuks.

Lisaks loodan ma, et selle rolli muutus kajastub ka ÜRO Julgeolekunõukogu struktuuris. Loodetavasti õnnestub sellistel rahvusvahelistel organisatsioonidel vaadata üle oma arusaamad praegustest üleilmsetest struktuuridest.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, juhataja. Euroopa välisteenistus pakub võimalust muuta Euroopa Liidu välispoliitika tõhusamaks, ühtsemaks ja strateegiliselt sidusamaks. Meil on viimane aeg tõestada, et suudame tegutseda kooskõlastatult ja et meie mõjuvõim ei ole maailmas vähenenud. Euroopa välisteenistus esindab kogu Euroopa Liidu ühiseid seisukohti. Eri liikmesriikide huve ja tundlikke küsimusi arvesse võtmata ei suuda välisteenistus aga tulemuslikult toimida. Selline praktika peab muutuma Euroopa Liidu välispoliitika prioriteediks. Välisteenistuse moodustamise ühemõtteliseks juhtpõhimõtteks peab olema piisav geograafiline esindatus. Juba välisteenistuse töö esimestest päevadest peale tuleb tagada liikmesriikide diplomaatiliste korpuste professionaalne ja proportsionaalne esindatus selles. Kavandatud kompromiss – märkimisväärne esindatus – paneb välisteenistuse moodustajatele erilise vastutuse tagada, et kõik liikmesriigid oleksid vastloodud teenistuses tõepoolest korralikult esindatud. Ma olen kolleeg Brokile tänulik tema suurepärase töö eest selle raportiga. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Me tegime täna otsuse, millega kiirendatakse Euroopa välisteenistuse loomist. Ma tahan juhtida tähelepanu mõningatele olulistele probleemidele, mida me peaksime arvesse võtma.

Esiteks tuleb välispoliitikat kooskõlastada paljude teiste valdkondadega ning on keeruline eraldada välispoliitikat tööst sellistes valdkondades nagu arengupoliitika, kaubanduspoliitika, üleilmsete finantseerimisasutuste toimimine või majandusküsimused üleilmastuvas maailmas. Teiseks peaks ELi diplomaatiline teenistus peegeldama Euroopa Liidu olemust. Vastutus oluliste regulatiivsete, järelevalve ja eelarvega seotud ülesannete eest lasub Euroopa Parlamendil. Kolmandaks tekitab suurt muret ebaselgus küsimuses, kes välisteenistust kontrollib. See võib viia veel ühe Euroopa Liidu institutsiooni loomiseni. Neljandaks ei ole liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega tehtava koostöö vormide valdkonnas pädevus selgelt määratletud. Viiendaks ja viimaseks pidagem meeles, et hea diplomaatia ehitatakse üles paljude aastate jooksul. Euroopa välisteenistus peaks tuginema Euroopa Liidu väärtushinnangutele ja identiteedile.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et Euroopa Liit peaks olema paremini ette valmistatud kriiside ohjamiseks maailma tasandil ning tsiviil- ja sõjalise võimekuse...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti poolt, sest tean, et see on Lissaboni reformilepingu tulemus. Sellegipoolest on mul seoses selle uue teenistusega mõningaid küsimusi ja probleeme. Juba esimestel päevadel, kui seda ideed arendama hakati, öeldi, et välisteenistusega ei kaasne suuri kulusid. Nüüd aga teame kõik, et see läheb Euroopa maksumaksjatele väga palju maksma.

Muidugi vajab kõrge esindaja vahendeid. Kuid siiski, kui me loome uusi institutsioone, uusi süsteeme, tasub alati kohe alguses välja öelda, mis nendega kaasneb, vältimaks muljet, et me liigume edasi justkui süütute valede abil.

Mulle teeb muret, et suured liikmesriigid saavad välisteenistuse kaudu veel suurema sõnaõiguse. Seetõttu loodan, et inimeste valimisel välisteenistuse eri ametikohtadele saab kogu Euroopa võrdselt esindatud ja et ka Euroopa riikide parlamentidel oleks selles oma osa. Nii saaksime tagada välisteenistuse õiglasema toimimise.

 
  
MPphoto
 

  David Martin (S&D). - Austatud juhataja! Ma olen välisteenistust puudutava hääletusega rahul, kuid nüüd, mil me oleme hääletanud, tuleks minu arvates liikuda protseduuri ja struktuuride juurest edasi ning keskenduda välisteenistuse tööle. On oluline, et nüüd, mil Catherine Ashtonil on meeskond olemas, rakendaks ta Euroopa põhiväärtusi tegelikkuses.

Ennekõike peab ta tähelepanu pöörama inimõigustele. Ta on muu hulgas lubanud, et igas välisbüroos saab olema inimõiguste küsimustega tegelev ametnik. Ta peab selle lubaduse täitma, kuid samas tuleb paika panna struktuur, mille raames see ametnik keskusele aru annab, nii et selles, kuidas Euroopa Liit inimõigustega tegeleb, oleks tagatud teatud ühtsus.

Praegu on meil paljude riikide, muu hulgas Hiinaga seatud sisse inimõigustealane dialoog, millel puudub igasugune tähendus. Et välisteenistus oleks väärt seda raha ja vaeva, mida me sellele kulutame, peab ta hakkama näitama tulemusi eelkõige Euroopa väärtushinnangute ja inimõiguste vallas.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Neis aruteludes Euroopa välisteenistuse loomise teemal on midagi veidrat, peaaegu liigutavat – justkui polekski Euroopa Liidul juba praegu diplomaatilise teenistuse täielikku aparaati. Minge ükskõik millisesse kolmandasse riiki ja te leiate sealt Euroopa Liidu saatkonna, mis kõrgub mis tahes liikmesriigi diplomaatilise esinduse üle. Euroopa Liidu diplomaatiline korpus on riikide teenistused juba välja surunud. Paruness Ashtoni palk on peaaegu kaks korda suurem kui Suurbritannia välisministri William Hague’i oma ja tema kontrolli all olev eelarve ületab välisministeeriumi eelarvet umbes 20 korda.

Mõnes mõttes ei olekski nii halb, kui Euroopa Liidu ühine välispoliitika oleks liikmesriikide välispoliitikast ilmselgelt parem, kuid see ei ole ju nii. Mida teeb Euroopa Liit? Ta isoleerib Taiwani ja poeb Pekingi türannide embusse, ta keeldub suhtlemast Castro-vastaste Kuuba teisitimõtlejatega, ta arendab sooje suhteid Teherani ajatolladega ja suunab raha Hamasile. Ma arvan, et me suudaksime tegutseda paremini. Me oleme suuruselt neljas sõjaline jõud ja suuruselt viies majandus maailmas. Ma arvan, et suudaksime ajada oma välispoliitikat nii, et see oleks meie huvides!

 
  
MPphoto
 
 

  Ingeborg Gräßle (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Mina hääletasin Elmar Broki raporti vastu neljal põhjusel. Välisteenistuse struktuuris on mitmeid puudujääke, mille üksikasjad teevad meile endiselt suurt muret.

Teine põhjus on see, et Euroopa Liidu saadik hakkab tulevikus haldama komisjoni rahalisi vahendeid. See seab need vahendid mitmel moel ohtu ja tagatised, mis peaksid pakkuma kaitset nende ohtude eest, on endiselt täiesti ebaselged.

Kolmas põhjus on Euroopa Parlamendi õiguste loovutamine nõukogu õigusaktis. Me oleme faktiliselt selles menetluses kaasotsustajad, ent ometi oleme lubanud oma parlamentaarsetest õigustest nõukogu õigusaktiga üle astuda. Seetõttu ütleksin seoses oma teemaga – finantsmäärusega –, et ma ei pea tänaseid otsuseid enesele siduvaks.

Neljas põhjus on see, kuidas me üksteist tegelikult Euroopa Parlamendis kohtleme. Me leppisime Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal kokku parlamentaarses reformis ja menetlustes, mis kõik on nüüd jalge alla trambitud – muu hulgas juhatuse ja presidendi heakskiidul. Mis mõte on parlamentaarsel reformil, kui me hiljem selle raames sätestatud menetlusi ei järgi, vaid rikume neid?

Kõigi nende põhjuste tõttu ei saa ma selle raporti poolt hääletada.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: Kosovo (B7-0409/2010)

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda (PPE).(RO) Ma hääletasin Kosovo resolutsiooni Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist erinevalt. Kahjuks ei olnud mul muud võimalust kui hääletada selle dokumendi vastu.

Selles resolutsioonis on mitmeid sisulisi küsimusi, millega ma olen nõus ja mida me kõik ilmselt võime toetada. Kosovo elanikele peab olema tagatud elujõuline demokraatia, õiglane ja erapooletu kohtusüsteem ning korruptsioonivaba ühiskond, kus austatakse inimõigusi ja eelkõige vähemuste õigusi. Lühidalt öeldes tahaksin näha Lääne-Balkani Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete raames Kosovo provintsis püsivat stabiilsust ja majandusarengut.

Samas esindan ma riiki, mis ei ole Kosovo iseseisvust tunnustanud. Seetõttu on minu jaoks vastuvõetamatud selles tekstis sisalduvad arvukad viited riikluse tunnustele, näiteks sõnad „riik”, „valitsus”, „kodanikud”, „piirid” jne.

Mul on kahju, et nende riikide seisukohta, kes ei tunnusta Kosovo iseseisvust, ei võetud rohkem arvesse.

 
  
MPphoto
 

  María Muñiz De Urquiza (S&D).(ES) Lugupeetud juhataja! Nagu me oleme teistelgi puhkudel öelnud, ei või ühtki Hispaania sotsialistide delegatsiooni hääletust tõlgendada nõusolekuna Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise otsese või kaudse rahvusvahelise tunnustamisega.

Samuti tahame oma vastuhäälega väljendada oma vastuseisu Euroopa Parlamendi nõudmisele, et Euroopa Liidu liikmesriigid annaksid rahvusvahelise tunnustuse territooriumile, mille lahkulöömist ei toeta ükski ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon ega poolte omavaheline kokkulepe. Me kinnitame, et kohaldatava rahvusvahelise õiguse määravad ära ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 sätted.

Samas ei sea me kahtluse alla Balkani riikide ja nende elanike väljavaateid Euroopa Liitu astumiseks ning meie arvates võib sellele tulemuslikult kaasa aidata piirkondadevaheline dialoog, mida eesistujariik Hispaania edendas 2. juunil Sarajevos toimunud kõrgetasemelisel konverentsil.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt. Minu arvates on kiiduväärne, et Euroopa Parlament arutab koos komisjoni ja nõukoguga Kosovo tulevikku, mis on väga oluline küsimus.

Kosovot võib pidada Balkani keerulise poliitilise piltmõistatuse viimaseks tükiks. Seega on väga tähtis, et see tükk paigutataks õigesse kohta ning et seda protsessi suunataks tasakaalukalt ja rahulikult. Kosovo iseseisvust on juba tunnustanud 69 riiki, sealhulgas 22 Euroopa Liidu liikmesriiki. On oluline märkida, et Euroopa Liiduga lõimumise väljavaated on Balkani riikide jaoks tugevaim stiimul vajalike reformide läbiviimiseks, aga see on ka piirkonna stabiilsuse tagamise üks tegureid.

Kosovo ei ole erand. Nii et kui me tahame Kosovo Euroopa külge kinnitada ja tagada Balkani piirkonnas stabiilsuse, peab meil olema ühine lähenemine kogu piirkonna ja eriti Kosovo suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni raportöörina tahaksin tänada Ulrike Lunaceki suurepärase koostöö eest. Tekst, mille me täna vastu võtsime, on palju parem kui parlamendikomisjoni esitatud tekst, sest me oleme selgelt välja öelnud, et Kosovo jagamine ei tule kõne allagi. See on väga oluline. Me oleme nõudnud – ja sama nõuet sisaldas ka parlamendikomisjonis koostatud projekt –, et ka ülejäänud viis liikmesriiki tunnustaksid Kosovot. Selline käitumine oleks loogiline, sest Euroopa Parlament nõudis juba 2005. ja 2007. aastal kolmeneljandikulise häälteenamusega Kosovo tunnustamist. Enamik liikmesriike on seda nüüdseks teinud.

Seega tuleb olukorda selgust tuua: me peame selgelt välja ütlema, et uusi läbirääkimisi Kosovo staatuse üle enam pidama ei hakata. Täna tsiteeriti ajakirjanduses kolleeg Panzerit, kellest ma väga lugu pean. Ta olevat öelnud, et pooldab uusi läbirääkimisi Kosovo staatuse üle. See oleks väga ohtlik ja seetõttu on oluline olukorda selgust tuua. Samuti on tähtis, et see raport kinnitab Kosovo jagamatust ja tunnustamist ning Kosovo kaasamist sõelumisprotsessi, s.t hõlmamist ühinemiseelse strateegiaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Juba Pariisi ja Rooma lepingute sõlmimisest peale on Euroopa Liidus riigiülesuse eesmärk tõstetud kõrgemale vabaduse ja demokraatia eesmärgist. Nüüd tegeleb Euroopa Liit selle ideoloogia eksportimisega. Me säilitame Kosovos – nagu ka Bosnias – protektoraati ainsa eesmärgiga hoida paljurahvuselist riiki kunstlikult koos.

Ma olin algusest peale Kosovo iseseisvuse toetaja. Mulle tundus ilmselge, et kui üle 90% inimestest on rahvahääletusel pooldanud omariiklust, siis tuleks seda neile võimaldada. Kuid samas tuleks seda põhimõtet kindlasti laiendada sellel territooriumil elavatele rahvusvähemustele ja lähtuda etnilistest piiridest, teisisõnu võimaldada serblastel, kes on sobivalt koondunud Serbia riigi piiri lähedale, teha ka de jure seda, mida nad teevad de facto, ehk lasta end valitseda oma kaasmaalastel.

Tegemist on riigiülesuse ja demokraatia vastuoluga. Te võite hoida koos paljurahvuselist riiki, nagu oli Jugoslaavia föderatsioon, Ottomani impeerium, Habsburgide impeerium ja Nõukogude Liit, kuid niipea kui te lasete inimestel hääletada, valivad nad demokraatliku enesemääramisõiguse. Me peaksime seda tunnustama.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: Albaania (B7-0408/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Austatud juhataja! Ma hääletasin sellegi resolutsiooni poolt, sest minu arvates tuleks meil veel kord rõhutada oma toetust Balkani piirkonna riikide Euroopa Liiduga lõimumise püüdlustele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames.

Albaania on kindlasti üks neid riike, kus on reformide elluviimisel tõelisi edusamme tehtud. Siiski on tegemist ka riigiga, kus tuleb teha rohkem, et liikuda lähemale Euroopa Liidu normidele ja täita ühinemiskriteeriume. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kinnistamiseks ning riigi jätkusuutliku arengu tagamiseks on veel vaja teha tublisti jõupingutusi. Poliitiline kriis, mis järgnes 2009. aasta juunis toimunud parlamendivalimistele, on taunimisväärne. Me peame oma Albaania partneritele selgeks tegema, et täielikult toimivad esindusorganid – eelkõige parlament – on tugeva demokraatliku süsteemi selgroog ja vahest kõige olulisem poliitiline kriteerium Euroopa Liiduga ühinemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Austatud juhataja! Albaania ekskommunistidest sotsialistid üritavad Albaania edukat valitsust destabiliseerida. Me taunime seda, kuid kahjuks üritatakse praegu täpselt sama Makedoonias. Kaks päeva tagasi viibis Euroopa Parlamendis selle riigi sotsialistidest opositsiooni juht Branko Crvenkovski. Ta pidas volinik Fülega salajasi kõnelusi ja hiljem avaldas – vastuolus kõigi Euroopa Liidu normidega – nende eraviisiliste kõneluste kohta pressiteate, milles väitis, et volinik nõustub tema sisepoliitiliste argumentidega. Nii see ei olnud, ja ma rääkisin eile sellest ka volinik Fülega. Euroopa Komisjoni liiget ei tohi sotsialistliku propaganda huvides ja sisepoliitilistel eesmärkidel ära kasutada.

Makedoonia valitsusel on demokraatlik legitiimsus. Valitsus teeb suurepärast tööd, et Makedoonia võiks saada Euroopa Liidu liikmeks. Opositsioonil on õigus olla valitsuse vastu, kuid tal ei ole õigust sel eesmärgil Euroopa Liitu ära kasutada.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: olukord Kõrgõzstanis (B7-0419/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest tahan ühineda kolleegidega ja mõista hukka Kõrgõzstanis eelmisel kuul puhkenud vägivalla.

On taunitav, et sajad relvastatud kirgiisid vallutasid linnatänavad, tulistasid tsiviilelanikke ja süütasid kauplusi ning valisid oma sihtmärke ainuüksi rahvuse järgi. Ma soovin väljendada kaastunnet ligikaudu 300 hukkunu ja 2000 vigastatud või haiglasse sattunud inimese perekondadele. Euroopa Liit peab jätkuvalt nõudma, et Kõrgõzstani ametivõimud viiksid läbi nende vägivallaaktide usaldusväärse, erapooletu ja sõltumatu uurimise.

 
  
MPphoto
 
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Juunis Lõuna-Kõrgõzstanis tekkinud rahvuspõhise vägivallapuhangu tagajärjel kaotasid sajad inimesed elu, tuhanded on vigastatud ja kümned tuhanded on olnud sunnitud kodunt põgenema. See annab tunnistust vajadusest, et Euroopa Liit oleks aktiivsemalt kaasatud Kesk-Aasias aset leidvate protsesside lahendamisse. Kõrgõzstanile antav abi peaks olema suunatud inimestele, mitte konkreetsele valitsusele. Veel 22. juunil toimunud Kesk-Aasia delegatsiooni kohtumisel väitis Kõrgõzstani suursaadik Azilov, et kõnealuste vägivallaaktide näol ei olnud tegu etnilise puhastusega ja et välisajakirjandus ei kajasta olukorda objektiivselt. Usbekistan on selles küsimuses teist meelt. Raportist nähtub, et Kõrgõzstanis on piisava põhjuseta vahistatud mitu inimõiguste kaitsjat. Neid asjaolusid tuleb meeles pidada, kui hakatakse hindama Euroopa Liidu strateegiat Kõrgõzstani praeguse poliitilise võimu suhtes. Samal ajal tuleb pidada kõnelusi ka piirkonna teiste riikide, eeskätt Kõrgõzstani naabrite Venemaa ja Hiinaga. Neil riikidel on selles piirkonnas suur mõju. Raportis esitatakse Kõrgõzstani valitsusele üleskutse viia läbi konflikti usaldusväärne ja vastutustundlik uurimine, võimaluse korral välisvaatlejate juuresolekul. Ma toetan seda raportit, sest see uurimine on hädavajalik. Tänan teid.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: AIDS/HIV ja XVIII rahvusvaheline AIDSi konverents (18.–23. juuli 2010, Viin) (RC-B7-0412/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Ehkki Euroopa Liit on peaaegu 30 aastat viinud ellu aktiivset poliitikat, eriti Aafrika riikides, nenditakse täna esitatud raportis, et HIVsse/AIDSi nakatunud inimeste arv on kasvanud. Raportis öeldakse, et ainuüksi 2008. aastal nakatus 2,7 miljonit inimest. Euroopa Liit on panustanud miljardeid eurosid, ent nakatunud inimeste arv kasvab.

Tahaksin küsida, kas see annab alust arvata, et me teeme ehk midagi valesti? Kas me oleme juba 30 aastat valesti tegutsenud? Näib, et kondoomide jagamine ei aita võidelda HIV/AIDSi leviku vastu sama tõhusalt kui partneritevaheline truudus.

Ka õigus teha aborti ei ole lahendus, sest arstid suudavad juba võimaldada HI-viirusega nakatunud naisel sünnitada terve laps. Meie Aafrika sõbrad ütlevad meile sageli: „Vähe sellest, et me oleme vaesed, te tahate, et meid oleks ka vähem.”

Seksuaal- ja reproduktiivõiguste poliitika ei aita Aafrikat. Seetõttu paluksin Euroopa Komisjonil hinnata, mil määral on HIV/AIDSi vastu võitlemisele kulutatud raha tulemusi andnud.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: kassettlahingumoona konventsiooni (KLK) jõustumine 1. augustil 2010 ja ELi roll (RC-B7-0413/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Dan Preda (PPE).(RO) Ma eelistasin jääda selle resolutsiooni puhul erapooletuks, sest lõikes 2 märgitud tähtaeg, mis kehtib ka Rumeenia kohta, võib olla liiga lühike, arvestades Genfis peetavaid läbirääkimisi teatavat liiki tavarelvastuse keelamise konventsiooni üle.

Ma leian, et ÜRO mehhanism on piisav mitmepoolne raamistik kassettlahingumoona käsitleva rahvusvahelise õigusakti käsitlemiseks ja selle üle läbirääkimiste pidamiseks, kui läbirääkimistel osaleb 110 riiki.

 
  
  

Raport: George Lyon (A7-0204/2010)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Ühine põllumajanduspoliitika on olnud edukas. Seetõttu oli mul hea meel Euroopa Parlamendi laialdase toetuse üle, sest me oleme juba palju saavutanud: esiteks elanikkonna stabiilse varustamise toiduga, teiseks kultuurmaastike hooldamise ja säilitamise ning kolmandaks oluliste ressursside uuendamise ning keskkonna, taimede ja loomade kaitsmise.

Muidugi on meil ka uusi ja tulevikus esile kerkivaid ülesandeid. Nende hulka kuuluvad keskkonnahoidlik majanduskasv, taastuvenergia ja võitlus näljahädaga maailmas. Ühise põllumajanduspoliitikaga tekitame kõikjal Euroopa Liidus teatud mõttes töökohtade allika, mis ei sõltu ettevõtte suurusest ega vormist. George Lyoni raportis on need Euroopa ühise põllumajanduspoliitika ülesanded väga hästi välja toodud ja raportis tunnustatakse sõnaselgelt ühise põllumajanduspoliitika kahesambalist struktuuri. Nüüd tuleb meil ühiselt leida sobivad rahalised vahendid nende poliitiliste ülesannete täitmiseks.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma hääletasin Lyoni raporti poolt. Ma olen raportööriga nõus selles, et tuleb töötada välja ühine põllumajanduspoliitika, millega jätkataks viimastel aastatel ellu viidud ulatuslikke reforme ning mis pakuks konkreetseid ja uuenduslikke lahendusi arvukatele probleemidele, mis meil tuleb lähiaastatel lahendada.

Ma arvan, et raportis kirjeldatud viis põhivaldkonda – toiduga kindlustatus, jätkusuutlikkus, põllumajandus kogu Euroopa territooriumil, bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnakaitse ning keskkonnahoidlik majanduskasv – moodustavad suurepärase lähtealuse tulevase ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks, mis võtab arvesse praegust kiiret arengut nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! George Lyoni raport Euroopa põllumajanduspoliitika tuleviku teemal on võimaldanud meil kujundada selge seisukoha ning esitada komisjonile ühemõttelised ja rakendatavad standardid.

Ma hääletasin selle raporti poolt ja mul on hea meel, et see pälvis Euroopa Parlamendis laialdase toetuse. Arvestades kasvavaid nõudmisi, mis on seotud tervisliku keskkonna ja tervisliku toiduga ning ettenägelikkuse ja jätkusuutlikkusega põllumajandustootmises, peab Euroopa Liit olema valmis neid olulisi valdkondi subsideerima ja toetama.

Euroopal on kohustus tagada oma kodanike varustamine toiduga. Euroopal kui looduslikult soodsa kliimaga piirkonnal on ka kohustus hoolitseda selle eest, et kogu maailma inimesed oleksid toiduga varustatud. Seejuures peab aga Euroopa Liit tegema paremat ja sidusamat koostööd ülejäänud maailmaga. Euroopa peab tagama maapiirkondade elanikele sobiva elatise. Me peame meeles pidama üht asja: me võime vajaduse korral toitu ka importida, kuid mitte viisil, mis ei vasta meie tingimustele. Me peame Euroopas looma tervisliku keskkonna ja seda hoidma. Meie põllumajandustootjad vajavad õiglast palka.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Ma hääletasin selle raporti poolt. Samas olen selle poolt, et säilitataks võimalus põllumajandusturgudesse rasketes olukordades osaliselt sekkuda. See ei ole vastuolus vaba turu põhimõtetega.

Me peame pöörama rohkem tähelepanu maapiirkondade arengule, infrastruktuuri laiendamisele, haridusküsimustele ja demograafilisele olukorrale. Noorte põllumajandustootjate arv väheneb pidevalt ja eakate põllumajandustootjate arv kasvab. Elutingimused ja elatustase on põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades märksa kehvemad kui linnapiirkondades. Lisaks moodustavad põllumajandusega tegelevate perede sissetulekud ligikaudu 60% nende perede sissetulekutest, kes elatavad end muul moel. Põllumajandustootjad on selle vastu protestinud.

Kokkuvõttes peaksime eesmärgiks seadma põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutliku arengu.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, juhataja. Ma toetan seda resolutsiooni, sest selles rõhutatakse mitmeid tulevase ühise põllumajanduspoliitika eeldusi, mis väärivad toetust. Selles toonitatakse, et põllumajanduspoliitika rahastamine peab säilima vähemalt järgmise pikaajalise rahastamisperioodi jooksul. Teiseks nõutakse selles, et põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi tuleks jätkuvalt täies ulatuses rahastada Euroopa Liidu eelarvest. Kolmandaks viidatakse selles vajadusele tagada aus konkurents – kõige olulisem element, mis praeguses ühises põllumajanduspoliitikas puudub. Kuigi minu kodumaa Läti on nüüdseks juba mõnda aega olnud Euroopa Liidu liikmesriik, saavad meie põllumajandustootjad toetust ligikaudu 90 eurot hektari kohta, samas kui Kreeka põllumajandustootjatele makstakse umbes 550 eurot ning Saksa ja Prantsuse põllumajandustootjatele üle 300 euro hektari kohta. Need laastavad erinevused moonutavad konkurentsi ja kogu Euroopa Liidu turgu. Pealekauba suurendatakse nendega lõhet uute ja vanade liikmesriikide vahel, eiratakse ühtekuuluvuse põhimõtteid, aeglustatakse nende põhimõtete rakendamist ning takistatakse riikide majanduslikku arengut. Uus poliitika tuleb kujundada õiglaselt, toetades võrdsust, et kõrvaldada laastavad erinevused ja tagada aus konkurents kogu Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Austatud juhataja! Ma pean ütlema, et hääletasin George Lyoni raporti poolt. Mõnes punktis oli mul nii-öelda riiklikke reservatsioone või siis hääletasin ma veidi erinevalt. Me peame mõistma, et kuigi see Lyoni ettepanek on väga hea ning hõlmab terviklikult põllumajandust ja selle reformimist Euroopa Liidus, ei ole ühine põllumajanduspoliitika kõikides olukordades täiesti ühtemoodi sobiv – mina esindan väikest riiki Soomet, kus põllumajandusega tegelemise tingimused on väga erinevad suurte liikmesriikide nagu Prantsusmaa ja Saksamaa tingimustest. Seetõttu tegin ma hääletamisel mõned erandid.

Loodan, et tulevikus pööravad Euroopa Parlament ja Euroopa Liit suuremat tähelepanu ka väikepõllumajandusele, väikeriikidele ja sealsele põllumajandusele, sest põllumajandus on teatud mõttes riigi elukindlustus. Iga liikmesriik vajab omaenda põllumajandust ja peab tagama selle säilimise.

 
  
MPphoto
 

  David Martin (S&D). - Austatud juhataja! Ma hääletasin George Lyoni raporti vastu, sest kõik Euroopa riikide valitsused kärbivad praegu eelarvet. Ühendkuningriigis vähendatakse õdede ja õpetajate palku ja pensione. Politseinike arvu vähendatakse ja vange vabastatakse, sest nende vanglas hoidmine on liiga kulukas. Ometi peavad Euroopa Parlamendi liikmed, kes kuuluvad konservatiivide ja liberaalide parteidesse, mis moodustavad Ühendkuningriigi valitsuse, võimalikuks hääletada selle poolt, et hoida põllumajanduskulud 2013. aastani senisel tasemel ja pärast seda 2013. aasta tasemel.

Minu arvates on see täiesti vastuvõetamatu. Minu meelest on vale, et põllumajandustootjad võetakse erikaitse alla, nii nagu ei ühtegi teist ühiskonnaosa. Kui riigiteenistujad peavad leppima oma sissetulekute vähenemisega, siis peavad samasuguste kärbetega leppima ka ülejäänud ühiskonnaliikmed. Ühendkuningriigi valitsus ja teiste Euroopa riikide valitsused tavatsevad öelda, et me oleme praeguses olukorras koos. Kui me oleme selles koos, siis peame ka tagajärgi kandma koos.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). - Austatud juhataja! Ilmselt on mõistetav, miks seadsid Euroopa poliitilised liidrid pärast Teist maailmasõda oma sõjast laastatud riike vaadates eesmärgiks toiduga kindlustatuse ja ühise põllumajanduspoliitika.

Nüüd, 60 aastat hiljem, vaadakem ka seda, millised kulud kaasnevad selle poliitikaga Euroopa Liidu kodanikele. Vaadakem näkku faktile, et kodanikud maksavad kolm korda: esiteks maksudena, et maksta kinni bürokraatia, teiseks maksudena, et maksta kinni toetused, ning kolmandaks kõrgemate hindadena, mida nad kaupluses peavad tasuma. Selle asemel et rääkida ühise põllumajanduspoliitika reformimisest, peaksime hoopis seadma eesmärgiks selle kaotamise. Ühisest põllumajanduspoliitikast loobumine võimaldaks tõhusatel põllumajandustootjatel edukalt tegutseda. Nii jääks maksumaksjatele rohkem raha alles ja nad saaksid seda kasulikumalt tarvitada, tarbijad aga peaksid maksma madalamat hinda.

Reformimisest ei piisa – on aeg ühisest põllumajanduspoliitikast loobuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Ma hääletasin George Lyoni raporti poolt. See on tasakaalustatud raport, mis tagab, et kogu Euroopas on võimalik tegelda põllumajandusega ja toota toitu ning selle kaudu kindlustada kodanike varustamine toiduga.

Raportis olid mõned punktid, mille puhul ma hääletasin oma fraktsioonist erinevalt, sest minu arvates on teatud olukordades vaja turu reguleerimist ja sekkumist. Need meetmed on vajalikud, et tagada toiduga varustamine ja jätkusuutlik areng.

 
  
  

Raport: Alain Cadec (A7-0207/2010)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Ma hääletasin selle raporti poolt. Kaks tahku on selle raporti puhul minu jaoks eriti olulised. Esimene neist on keskkonnaalast, sotsiaalset ja kvalitatiivset laadi. On tähtis, et imporditud tooted vastaksid samadele nõuetele, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toodangu suhtes, sest mis kasu on sellest, kui me majandame oma kalavarusid säästvalt, samal ajal kui teised kaubanduspartnerid peaaegu hävitavad kalavarud maailma ookeanides?

Teine tahk on majanduslik. Kui Euroopa Liidu toodang katab ainult 40% tarbimisest ja kalavarud on maailmaturgudel ohus, siis on vesiviljelusel ilmselgelt väga hea võimalus. Me peaksime seda majandusharu arendama ja teadusuuringutega toetama ning ennekõike struktureerima selle jätkusuutlikult, sest vesiviljelussektor annab inimestele tööd ja lõpptulemusena Euroopa Liidule ka lisandväärtust.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, juhataja. Selles raportis rõhutatakse vajadust säilitada Euroopa Liidus keskkonda säästev ja majanduslikult elujõuline kalandus, sealhulgas püsivate mahtudega mittetööstuslik kalapüük rannikuvetes, mis aitaks säilitada asjaomaste piirkondade kultuurilist identiteeti, tagada tootmise kõikides etappides töökohad ning pakkuda ohutuid ja kvaliteetseid tooteid. Kahjuks on aga reaalsus selline, et Läti kaluritele eraldatavad püügikvoodid ja Euroopa Liidu toetused on nii väikesed, et majanduslikult kasulikum on paadid vanarauaks anda ja kalapüügist loobuda. See on tõeliselt traagiline olukord, kui 550 kilomeetri pikkuse rannajoonega riigis hävitatakse traditsiooniline majandussektor – kalapüük. Kahju tekitatakse väikesemahulisele kalapüügile tervikuna, sest Euroopa Liidu poliitika toetab suurettevõtteid, kelle püügitavad on sageli keskkonnale kahjulikud. Seetõttu toetasin ma seda raportit, sest selles nõutakse praeguse olukorra muutmist.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Alain Cadeci suurepärase raporti poolt ja osalesin enne ka Euroopa Parlamendi arutelus, kuid kuna siis polnud registreerimata sõnavõttudeks aega, kasutaksin ma praegu juhust, et öelda paar sõna.

Esiteks on Euroopa Liidu esmane kohustus hoolitseda oma kodanike eest, eriti kalandussektoris, sest inimesed on seal töötanud aastaid, enne neid on seal aga sadu ja tuhandeid aastaid olnud hõivatud nende esivanemad. Kalandussektori töötajaid tuleb kaitsta.

Teiseks peavad Euroopa Liitu imporditavad tooted vastama samadele standarditele või ehk isegi rangematele standarditele kui Euroopa Liidus valmistatud tooted.

Kolmandaks peame vesiviljeluse edendamiseks palju rohkem ära tegema. See aitaks probleemi lahendamisele suuresti kaasa.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). - Austatud juhataja! Ma tahaksin tänada teid ja kõiki teie töötajaid kannatlikkuse eest. Ma pean ütlema, et kui ma ühise kalanduspoliitika kohta esimest korda lugesin, arvasin, et lühendis CFP viitab täht C kommunistlikule (communist), mitte aga ühisele (common) kalanduspoliitikale. Selles poliitikas on tegelikult lähtutud tsentraalse planeerimise ideest, mille puhul tsentraalsed planeerijad otsustavad, kui palju iga riigi kalurid võivad kala püüda. Nagu ka kommunismi puhul, on tulemuseks katastroof. See on toonud kaasa kalavarude kahanemise, ja üha rohkem kalureid kaebab neile eraldatud kvootide nappuse üle.

Meil tuleks kindlasti õppida kalavarude eduka säilitamise ja kaitsmise kogemustest. Vaadakem omandiõigustel põhinevaid süsteeme Islandil ja Uus-Meremaal, kus, nagu eelmine kõneleja ütles, hoolitsetakse rannikualade kogukondade eest – neile antakse alalised õigused, mida nad võivad edasi müüa, vahetada või tulevastele põlvedele jätta. Kahtlemata on see parim lahendus, sest see on toonud edu ja aidanud kalavarusid kaitsta, erinevalt ühise kalanduspoliitika süsteemist, mis on Euroopas täiesti läbi kukkunud.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Alexander Alvaro (A7-0224/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Me hääletasime vastu sellele häbiväärsele terrorilepingule, mille alusel hakatakse niinimetatud terrorismivastase koostöö raames Euroopa Liidu kõikide elanike andmeid Ameerika Ühendriikide salateenistustele edastama. Euroopa Parlamendis olevad kapitali esindajad, kes hääletasid SWIFTi lepingu poolt, ei tea selle lepingu sisu, sest „konfidentsiaalse” tekstiga lubati tutvuda vaid „usaldusväärsetel” parlamendiliikmetel, kusjuures Euroopa Parlament on viimase kuue kuu jooksul selle lepingu kahel korral tagasi lükanud. Neile antud kinnituste kohaselt garanteerib USA, et salateenistused tagavad isikuandmete kaitse.

Selle terrorilepingu heakskiitmine annab tunnistust, et Euroopa Parlament, kes tegutseb väidetavalt demokraatlikult, seadustab sellise sügavalt tagurliku, lihtrahvavaenuliku, ühtlustava europoliitika. Peale selle täidab Euroopa Parlament juhtivat rolli riikliku terrorismi ja represseerimise õigusliku raamistiku institutsionaliseerimises, mille tulemuseks on täielik kontroll demokraatlike õiguste ja kodanikuvabaduste üle. Ükski terrorileping ei austa kodanikuvabadusi. Nende meetmete sihtmärk on rahvaste ja nende avangardi, kommunistliku liikumise ning orjastava kapitalistliku süsteemi barbaarsusele allumast keelduvate radikaalsete jõudude võitlus ja vastupanu. Mida enam kapital ja tema poliitilised esindajad tõhustavad meetmeid, et piirata ja lämmatada töötajate õigusi ning tugevdada ja kaitsta iseenda suveräänsust, seda suurem on vastupanu ja allumatus ning vältimatu võitlus monopolide ja nende tagurlike liitude võimu kukutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) 2010. aasta veebruaris keeldus Euroopa Parlament allkirjastamast Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut finantsandmete edastamise kohta ning nõudis läbirääkimiste taasalustamist. Nüüdseks on selle lepingu tingimusi Euroopa kodanike huvides märkimisväärselt paremaks muudetud. Seetõttu hääletasin ma seekord selle lepingu poolt, eriti kuna sellega nähakse pikas plaanis ette andmetest väljavõtete tegemise täielikult Euroopa süsteemi loomine. Kõnealune leping on seega ajutine lahendus, mis võimaldab Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel terrorismi vastu võidelda, ent seda ei saa pidada lõplikuks lepinguks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletusel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu üle, mis käsitleb pangaandmete edastamist SWIFTi kaudu terrorismivastase võitluse eesmärgil, otsustasin ma jääda erapooletuks. Võrreldes eelmise sõnastusega on selle lepinguga astutud suur samm edasi. Euroopa Parlamendil õnnestus saavutada mitmed tagatised, mis tugevdavad andmekaitset ja asjaomaste inimeste õigusi.

Sellele vaatamata ei ole Europoli määramine andmete edastamise eest vastutavaks asutuseks minu arvates õige. Europol ei ole sõltumatu asutus, vaid politseiasutus, ja ma kahtlen, kas Europol on võimeline erapooletult kontrollima Ameerika Ühendriikide ametiasutuste edastamistaotluste nõuetelevastavust. Arvestades edastatavate isikuandmete väga tundlikku olemust, ei saanud ma selle lepingu poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) On kindel, et pärast 11. septembrit 2001 ei pea ükski inimene oma julgeolekut ja füüsilist turvalisust enam enesestmõistetavaks. Seega tuleb iga meetme puhul, mille eesmärk on taastada eurooplaste usk, arvesse võtta isikuandmete kaitset: on väga tähtis tagada, et selline teave ei muutuks avalikuks. Sellise teabe (eriti finantsandmete) töötlemine on aga oluline vahend võitluses rahvusvahelise terrorismi vastu. Seetõttu andsin poolthääle Alexander Alvaro raportile lepingu kohta, milles määratletakse tingimused, mille alusel USA riigikassa saab alates 1. augustist juurdepääsu 200 riigis asuva ligikaudu 8000 asutuse ja panga finantsandmetele, mida haldab Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication (SWIFT). Pidades silmas vajalikke tagatisi, näiteks Euroopa kodanike õigust esitada halduskaebus ja olla koheldud samamoodi nagu USA kodanikud, ning teabe säilitamise tähtaja lühendamist, võib öelda, et selline koostöö Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on sobiv vastus üleilmastumise kahjulikele mõjudele.

 
  
MPphoto
 
 

  Emine Bozkurt (S&D), kirjalikult. (NL) PvdA (Hollandi tööpartei) delegatsioon Euroopa Parlamendis toetab seda lepingut, lootes, et Euroopa kodanikke puudutavate andmete massiline edastamine lõpeb peagi. Lepingus on sätestatud, et Euroopa töötab välja omaenda süsteemi pangaandmete kogumiseks ja sorteerimiseks. See võimaldab andmete edastamist individualiseerida. Hoides andmed enda järelevalve all, on meil paremad võimalused oma kodanike õigusi kaitsta. Komisjon esitab sellekohase ettepaneku ühe aasta jooksul ja meil peaks olema võimalik oma süsteem kolme aasta jooksul juurutada. Sellest hetkest muutub oluliseks vastastikkuse küsimus. Euroopa järelevalveametnikud kontrollivad Ameerika Ühendriikides igapäevaselt, mida Euroopa pangaandmetega tehakse. Ameerika Ühendriikide taotluste kontrollimine ja kinnitamine tehakse ülesandeks Europolile. Euroopa Parlamendi surve tulemusena on sätestatud, et sõlmitud leping tuleb läbi vaadata. Kõigile meie soovidele küll vastu ei tuldud, kuid see, mille me saavutasime, tagab, et Ameerika Ühendriigid ei saa niisama lihtsalt meie andmetes nuhkida. Uues lepingus on leitud tasakaal eraelu puutumatuse kaitsmise ja turvalisuse tagamise vahel. Võitlus terrorismi vastu jääb alati meie peamiseks eesmärgiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin uut SWIFTi lepingut käsitleva Alexander Alvaro raporti poolt. Selles lepingus on sätestatud tingimused, mille alusel edastatakse terrorismivastase võitluse raames teatavaid SWIFTi hoitavaid pangaandmeid Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile. Kasutades meile Lissaboni lepingu jõustumisel antud uusi volitusi, sundisime komisjoni pidama Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi tasakaalustatuma lepingu sõlmimiseks. Ehkki see leping on rahuldav, võinuks mõningaid punkte siiski paremaks teha. Tänane pooldav hääletus ei anna ameeriklastele täielikku tegevusvabadust – Euroopa Parlament on eelseisvatel kuudel ülimalt valvas, eriti seoses menetlusega, mille käigus muudetakse Europoli volitusi, pannakse paika Washingtonis asuv sõltumatu asutus ja luuakse terrorismi rahastamise jälgimise Euroopa programm.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin uut SWIFTi lepingut käsitleva raporti poolt, sest nõukogu ja Ameerika Ühendriikidega on kokku lepitud tagatistes, mis Euroopa Parlamendile neli kuud tagasi esitatud lepingus puudusid. Lepingus, mis käsitleb pangaandmete edastamist Ameerika Ühendriikidele, on sätestatud, et Euroopa Liit peab andmeplokkide edastamise vältimiseks välja töötama oma süsteemi. Eelmises lepingus seda sätet ei olnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin selle raporti vastu, mis käsitleb pangaandmete edastamist Euroopa Liidu poolt Ameerikale, samadel põhjustel, mille tõttu minu fraktsioon oli vastu juba eelmisele katsele lepingut peale suruda, ehkki praeguses lepingus on tehtud mõningaid „tehnilisi” parandusi. Euroopa Parlament ei tohiks heaks kiita komisjoni nõusolekut edastada Ameerika Ühendriikide valitsusele ja salateenistustele isikuandmeid terrorismivastase võitluse ettekäändel. Ma olen vastu komisjoni nõudmisele, et Ameerika Ühendriikidele edastataks üldist teavet finantstehingute kohta, sest sellega rikutakse isikuandmete kaitse põhimõtet ning Ameerika Ühendriikide salateenistused kasutavad selliseid andmeid ja materjale enda eesmärkidel ilma igasuguse sisulise kontrollita.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei hääletas täna Alexander Alvaro raporti vastu, sest me ei taha anda Euroopa Liidule rohkem võimu isikuandmete üle. Selle meetmega rikutakse rängalt eraelu puutumatuse põhimõtet. Konfidentsiaalsed ja isiklikud finantsandmed kuuluvad inimesele endale, mitte Euroopa Liidule ega Euroopa Parlamendile.

Me oleme otsustavalt terrorismi leviku vastu, kuid isikuandmete konfidentsiaalsust tuleb kaitsta, kui pole põhjust inimest kuriteos kahtlustada. Kui Ühendkuningriik sõlmib Ameerika Ühendriikidega lepingu, peab see olema täielikult vastastikune leping, mitte selline peaaegu ühepoolne leping, milles Euroopa Liit on nõustunud osalema. Selliste küsimuste üle peavad otsustama liikmesriikide valitsused, mitte Euroopa Parlament.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Veebruaris hääletasin ma selle lepingu vastu, sest see oli vastuolus vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning Euroopa finantsandmete terviklikkuse ja turvalisuse põhimõtetega. Uus leping on parem kui eelmine. Parandused hõlmavad näiteks terrorismi mõiste kitsamat määratlust, ühtse euromaksete piirkonna andmete edastamise välistamist, järelevalvemehhanismi ja Euroopa elanike õiguste tunnustamist. Samas lubab see leping jätkuvalt andmeplokke edastada. Europoli valik on vale. Europol ei ole kohtu- ega andmekaitseasutus. Europolile uute ülesannete andmise eelduseks on õigusliku aluse muutmine, milles on oma sõna öelda ka Euroopa Parlamendil. Lepingu artikli 20 sõnastus kahandab mitmesuguste Euroopa Parlamendi taotlusel arvesse võetud õiguste tunnustamise tõhusust. Ma ootan, et komisjon esitaks algatuse terrorismi rahastamise jälgimise Euroopa programmi loomise kohta, ja loodan, et see pakuks veenvamat lahendust ning lubaks andmete hankimist üksnes Euroopa Liidus. Kõigi nende põhjuste tõttu otsustasin jääda erapooletuks, sest minu südametunnistus ei luba mul otsustada, et see leping on nüüd vastuvõetav.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Võitlus terrorismi vastu peab olema Euroopa Liidu jaoks üks esmatähtsaid ülesandeid. Ennetav koostöö Ameerika Ühendriikidega selles valdkonnas, nimelt teabe ja andmete jagamisel, on vajalik, et tõhustada võitlust terrorismi vastu, ennetada edaspidiseid rünnakuid ja tagada Euroopa üldsuse julgeolek. Seetõttu hääletan raportis kavandatud meetmete poolt. Lepingus tehtud muudatused kajastavad enamikku küsimusi, mille pärast Euroopa Parlament 11. veebruaril lepingut tagasi lükates muret väljendas, aga ka vajadust tagada asjaomaste andmete käsitlemisel, s.t töötlemisel, säilitamisel ja hilisemal kustutamisel proportsionaalsus. Ma rõhutan ka tugevdatud tagatisi, mida see uus leping andmekaitse vallas Euroopa kodanikele annab, nimelt õigust esitada kohtu- ja haldusotsuste peale kaebusi, õigust läbipaistvusele, asjaomastele kodanikele teabe edastamist ja andmete kasutamise valdkonna piiritlemist tegevusega, mis on otseselt seotud terrorismi või selle rahastamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuus kuud tagasi tegutses Euroopa Parlament põhiõiguste kaitsjana, kui lükkas tagasi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu pangaandmete edastamise ja töötlemise kohta ehk niinimetatud SWIFTi lepingu. Tänu parlamendiliikmete ja eelkõige meie fraktsiooni tegevusele on koostatud uus versioon. See sisaldab olulisi sisulisi parandusi, näiteks andmeplokkide edastamise lõpetamist. Seega tagatakse üksikisikute õiguste parem kaitse, ent samas tunnistatakse terrorismivastase võitluse raames finantsandmete jälgimise tähtsust. Seetõttu otsustasin ma hääletada uue lepingu poolt. Sellegipoolest kavatsen jätkuvalt pöörata erilist tähelepanu järgmistele punktidele: Euroopa andmekaitseasutuste eesõigused ja Europoli määramine kontrollivaks asutuseks, nende inimeste tegelik õiguskaitse, kelle õigust eraelu puutumatusele on rikutud, ning Ameerika ametiasutustele edastatavate andmete asjakohasuse jälgimine ja hindamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle poolt, et sõlmida uus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist terroristide rahastamise jälgimise programmi raames, sest minu arvates pakub komisjoni esitatud uus ettepanek Euroopa Liidu kodanikele paremaid tagatisi, eelkõige seoses andmekaitsega. Tegelikult leian, et igasugusel eurooplaste isikuandmete edastamisel kolmandale riigile julgeoleku eesmärgil tuleb järgida menetluslikke tagatisi ja kaitseõigust ning see peab olema kooskõlas kohaldatavate riiklike ja Euroopa andmekaitsealaste õigusaktidega.

Mõni kuu tagasi oli selle lepingu esimene versioon liiga ebamäärane ega pakkunud samalaadseid tagatisi. Seepärast lükkasime selle tagasi. Täna on mul hea meel, et meie parandusettepanekuid on arvesse võetud, sealhulgas ettepanekut luua Euroopa tasandil samalaadne andmevahetussüsteem ja tagada, et järelkontroll usaldatakse Euroopa ametnikele, kellel peab olema õigus seista vastu andmetest väljavõtete tegemisele Ameerika Ühendriikide pinnal.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. Ma toetasin Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames. Tänu raportööri ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmete märkimisväärsetele jõupingutustele sisaldab lepingu praegune tekst eelmise versiooniga võrreldes olulisi parandusi. Tulevase terrorismivastase võitluse seisukohalt, mille puhul on samas tagatud kodanike põhiõigus oma isikuandmete kaitsele, on eriti oluline artikkel 2, mis käsitleb õigusliku ja tehnilise raamistiku väljatöötamist Euroopa Liidu piires andmetest väljavõtete tegemiseks. Komisjon peaks selle ülesande täitma hoolsalt ja õigel ajal. Lepingule artikli 2 lisamine võib suuresti vähendada väljapoole Euroopa Liidu piire analüüsimiseks saadetavate andmeplokkide hulka. Artiklid 15 ja 16 tagavad kodanikele parema õiguskaitse ja suurema läbipaistvuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin oma poolthääle raportile SWIFTi lepingu kohta, mis käsitleb pangaandmete edastamist Ameerika Ühendriikidesse, sest minu arvates sisaldab nõukogu ja Ameerika Ühendriikidega läbi räägitud leping nüüd kodanike andmete kaitse tagatisi, mis välistavad töötlemata andmete edastamise kolmandatele riikidele. Tegemist on terrorismivastase võitluse seisukohalt olulise lepinguga ja see tagab Euroopa kodanike põhivabaduste kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Terrorism kui nähtus ja selle suurenev mõju Euroopa ühiskonnale seab löögi alla niisugused põhiväärtused nagu inimese eraelu puutumatuse tagamine ja vajadus kaitsta kollektiivset julgeolekut.

Euroopa Parlament kritiseeris varem Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut andmete käsitlemise kohta, sest ei pidanud seda piisavalt heaks. Uus versioon on eelmisest parem. Ma loodan, et leping vastab selle sõlmimise põhjustele ja et lepinguosalised oskavad lepingu sätteid õigesti tõlgendada, pärssimaks ja tõkestamaks terroristide finantstegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles protsessis tehtud edusammud annavad tunnistust kasust ja eelistest, mida institutsiooniline koostöö Euroopa integratsiooni edukal tugevdamisel pakub. Pärast seda, kui Euroopa Parlament oli tõstatanud probleemid ja teinud ettepanekuid, saavutati Ameerika Ühendriikidega tasakaalustatud leping finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemise ja nende edastamise kohta, arvestades eelkõige, et seda tehakse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames. Tahaksin rõhutada, et lepingusse on lisatud tagatised kodanike õiguste kaitseks ja tingimused, mille alusel toimub andmete võimalik edaspidine edastamine kolmandatele riikidele ning ennetatakse andmete lubamatu kasutamise ja majandusluure riske. Samuti on tagatud võimalus korrigeerida selliseid andmete edastamisega seotud olukordi, kus hilisema otsuse kohaselt on tegu olnud lubamatu tegevusega. See leping reguleerib paremini menetlusi ja koostööd, mis on institutsioonilistele suhetele Ameerika Ühendriikidega kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) On vastuvõetamatu, et neli kuud pärast seda, kui Euroopa Parlament lükkas SWIFTi lepingu tagasi, jõudsid parlament ja nõukogu Ameerika Ühendriikide ametiasutustega kokkuleppele lepingu sõlmimises, mis ei taga turvalisust ega eraelu puutumatust, tuues ettekäändeks terrorismivastase võitluse. On kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi enamus hääletas selle lepingu poolt.

Andmebaaside vahetamist ja kasutamist, olgu Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liidu ametiasutuste poolt, ümbritseb suur määramatus, mis võib tekitada kontrollimatuid ohte. Nii kurjategijad, kahtlusalused kui ka süütud inimesed haaratakse protsessi, mille tulemuslikkus ei ole kuidagi tagatud, nagu on ilmnenud.

Nagu me ka varem ütlesime, tähendab selle lepingu rakendamine, et säilitatakse ebaõiged meetmed, mis võetakse õiguste piiramise eesmärgil niinimetatud terrorismivastase võitluse raames.

Me oleme nõus, et igasuguse kuritegevusega tuleb võidelda, kuid seda tehes tuleb keskenduda ennekõike selliste nähtuste päritolule ja ennetamisele, mitte panna rõhku ebamäärastele turvameetmetele, mis on vastuolus kodanikuvabaduste ning kodanike põhiõiguste ja tagatistega ning mis nõrgendavad veelgi demokraatiat, milles me elame.

Me ei ole nõus vahetama vabadust suurema turvalisuse vastu, sest nii kaotame lõpuks mõlemad. Me toetame turvalisemat ühiskonda, kus inimestel on ulatuslikud demokraatlikud õigused ja vabadused.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyne Gebhardt (S&D), kirjalikult. (DE) Terrorismivastane võitlus eeldab lepingutega reguleeritud rahvusvahelist koostööd. Samas ei tohi need lepingud nõrgendada kodanike põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Tänapäeval hõlmavad need õigused ka andmete kaitset. Ameerika Ühendriikidega sõlmitav SWIFTi leping aga ei taga andmete piisavat kaitset. Terrorismivastast võitlust ei tohi kasutada ebapiisava andmekaitse ettekäändena. Selle lepingu teised tõsised puudused on näiteks pangaandmete kontrollimine ilma kohtu loata, andmete säilitamise pikk tähtaeg, mis on Saksa riigiõiguse alusel lubamatu, ning inimeste ebapiisavad võimalused end andmete ebaõiglase kasutamise eest kohtus kaitsta. Need on tõsised põhiõiguste rikkumised. Kuid Euroopa Liidul ei ole lubatud põhjendamatult piirata olemasolevaid põhiõigusi. Seetõttu olen ma endiselt SWIFTi lepingu vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Goulard (ALDE), kirjalikult. (FR) Täna, pärast põhjalikku kaalumist, hääletasin ma muudetud SWIFTi lepingu poolt. Kompromiss ei ole kindlasti täiuslik, kuid me peame ühendama terrorismivastase võitluse vajadused kodanikuvabaduste tagamisega. Lepingu uut versiooni on parandatud, eriti mis puudutab andmete edastamise eesmärki.

Nii tundlikus küsimuses nagu isikuandmete kaitse oleksin ma soovinud näha veel rangemaid tingimusi, eriti seoses sõltumatule ametiasutusele (milleks ei ole Europol) antud ülesandega kontrollida taotluste nõuetelevastavust või seda, kui tulemuslikult saavad inimesed, kelle õigusi on rikutud, kasutada õigust hüvitisele.

Olles solidaarne oma fraktsiooniga, kellele me võlgneme tänu veebruaris peetud lahingu ja mitmete selle tulemusel tehtud paranduste eest, otsustasin ma seda lepingut toetada. Nagu kolleegid, kavatsen ka mina väga tähelepanelikult jälgida lepingu tingimuste täitmist Ameerika Ühendriikide poolt ning nõukogu ja komisjoni lubaduste täitmist. Kui lubadusi rikutakse, soovitan ma lepingu läbivaatamise ajal lepingu lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma olen erilise tähelepanuga jälginud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi läbirääkimisi SWIFTi lepingu üle pärast seda, kui see viimati Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni eestvedamisel tagasi lükati. Alates veebruarist on Euroopa Parlamendil oma uusi volitusi kindlakäeliselt kasutades õnnestunud saavutada märkimisväärseid parandusi ja täiendavaid tagatisi. Nende hulka kuuluvad näiteks meie fraktsiooni toetatud paralleelne lähenemisviis, lepingu korrapärane läbivaatamine, esialgne hindamine kuue kuu pärast, eduaruande esitamine kolme aasta pärast, õigus andmeid vaadata ja parandada, võimalus blokeerida teatud andmete edastamist, järelevalve andmetest väljavõtete tegemise üle Euroopa ametiisiku poolt Ameerika Ühendriikides jne. Vaatamata suurtele edusammudele ei ole see leping siiski täiuslik ja selles on palju puudusi. Pärast põhjalikku kaalumist otsustasin ma hääletada uue lepingu poolt, sest terrorismivastase võitluse õiguslik raamistik on vajalik ja me oleme lõpuks ometi teel andmete edastamise kontrollimise Euroopa süsteemi poole, mis võimaldab andmetest väljavõtete tegemist Euroopa pinnal. Nüüdsest on Euroopa institutsioonide ülesanne lepingu tingimuste täitmist rangelt ja hoolikalt kontrollida.

 
  
MPphoto
 
 

  Matthias Groote ja Bernhard Rapkay (S&D), kirjalikult. (DE) Saksa sotsiaaldemokraatide (SPD) delegatsioon Euroopa Parlamendis toetab võitlust rahvusvahelise terrorismi vastu ning isikuandmete alalist kaitsmist nii otsusekindlalt ja tulemuslikult kui võimalik. Arvestades andmete kaitsmise tähtsust, ei teinud SPD delegatsioon oma otsust kergekäeliselt. Pärast pikka ja hoolikat kaalumist on meil nüüd siiski võimalik hääletada selle lepingu poolt: sotsiaaldemokraatidel õnnestus sätestada Euroopa alaline kontroll andmetest väljavõtete tegemise üle kohapeal, Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumis, sealhulgas võimalus peatada andmetest väljavõtete tegemine. Meie jaoks oli esmatähtis piirata andmeplokkide edastamist. Leping ei hõlma ühtse euromaksete piirkonna andmeid, enamik ülekandeid jääb üldse puutumata. Viieaastane andmete säilitamise tähtaeg kavatsetakse igal aastal üle vaadata ja ebavajalikud andmed kustutatakse varem. Lisaks on ette nähtud andmekaitse standardite täitmise iga-aastane kontroll, milles osalevad andmekaitseinspektorid. Kuigi meie oleksime eelistanud järelevalve ja andmete edastamise ülesannete andmist mõnele kohtuasutusele, peab Europol täitma lepingus ette nähtud volitusi andmete edastamise heakskiitmisel Euroopa Liidu range kontrolli all. Ehkki Europolil on olemas usaldusväärne andmekaitsesüsteem, tuleb see viia kooskõlla Lissaboni lepinguga, et Europol saaks täita oma ülesandeid täieliku demokraatliku kontrolli all.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle Alvaro raportile Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist terrorismi vastu võitlemise raames, sest minu arvates on selles lepingus nüüd saavutatud tasakaal kahe eesmärgi vahel, milleks on julgeoleku tagamine terrorismivastase võitluse raames ning vabadus ja kodanike eraelu puutumatus.

Erinevalt veebruaris esitatud SWIFTi lepingust, mille vastu ma hääletasin, kaitseb uus leping isikuandmeid paremini: kodanikel on õigus oma andmeid vaadata ja parandada, neile on tagatud õigus esitada haldus- ja kohtulikke kaebusi ning lepingus on sätestatud mitmed andmete edastamisega seotud piirangud.

Sellegipoolest peab Euroopa Parlament valvsalt jälgima andmete edastamist kontrolliva Europoli volituste muutmist ja terroristide rahastamise jälgimise Euroopa programmi väljatöötamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. (SV) Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ning eesistujariik Hispaania olid Ameerika Ühendriikidega pangaandmete vahetamist käsitleva lepingu parandamise üle peetud läbirääkimistel edukad. Edastatavate pangaandmete hulka on piiratud (Euroopa Liidu siseste tehingute andmeid ei edastata) ning Euroopa Liidu määratud töötajad hakkavad andmete edastamist reaalajas kontrollima ja kinnitama.

Vaatamata mõningastele läbirääkimistel saavutatud edusammudele on endiselt suureks probleemiks andmeplokkide edastamine. See tähendab, et Ameerika Ühendriikide ametiasutustele on ikkagi kavas edastada süütute kodanike andmeid ja meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, ei saa sellega nõustuda. Lisaks näeme tõsiseid õiguslikke ja praktilisi puudusi Europoli määramises andmete edastamist kontrollivaks asutuseks.

Seetõttu otsustasime mitte hääletada Ameerika Ühendriikidega sõlmitava andmete edastamist käsitleva lepingu poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. Arvestades järeleandmisi ja tingimusi, mille Euroopa Liit finantsandmete jagamist käsitleva SWIFTi lepingu puhul saavutas, on mul nüüd hea meel seda lepingut toetada. Ma olen eriti rahul sellega, et meie fraktsioon aitas saavutada pisteliste päringute keelamise, otsese järelevalve programmi üle Euroopa Liidu ametiisiku poolt ja andmete säilitamise tähtaegade iga-aastase ülevaatamise. Siiski on edasine järelevalve selle lepingu üle väga oluline, et tagada lepingu tingimuste jätkuv vastuvõetavus Euroopa Parlamendile ja Euroopa kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult.. (IT) Ma hääletasin poolt, sest leian, et komisjoni ja Ameerika Ühendriikide vahel läbi räägitud lepingu toetamine on õige tegu ja märk suurest vastutustundest.

Isikuandmete edastamine on Euroopas ülimalt tundlik küsimus, arvestades Euroopa valusaid kogemusi totalitaarsete režiimidega, mis selliseid andmeid võltsisid ja moonutasid. Uue lepingu kohaselt on võimalik edastada teatud hulk pangaandmeid Ameerika Ühendriikide ametiasutustele tingimusel, et andmete edastamine vastab rangetele isikuandmete kaitse eeskirjadele. Euroopa Parlamendi liikmed kavatsevad seda jälgida. Sellist teavet võib kasutada ainult siis, kui seda peetakse terrorismivastaste uurimiste läbiviimise seisukohalt oluliseks: andmetele juurde pääsemise eelduseks on piisavate tõendite esitamine Ameerika Ühendriikide ametiasutuste poolt.

Uus leping on võit kõigi Euroopa institutsioonide, eriti aga Euroopa Parlamendi jaoks. Meie nõudmine tagada Euroopa kodanike eraelu puutumatuse parem kaitse täideti. Eurooplastele pakutakse kahekordset garantiid: esiteks on tagatud nende andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise täielik läbipaistvus ning teiseks on ette nähtud nõuetekohased menetlused kaebuste esitamiseks, et kaitsta oma eraelu puutumatust. Need on piisavad tagatised, millega kindlustatakse, et neid kaht tingimust – julgeolekut ja eraelu puutumatust – on võimalik täita ja tagada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle raporti vastu. Raportis kiidetakse heaks Ameerika Ühendriikide sissetung Euroopasse selliste organisatsioonide nagu SWIFT kaasosalusel. Selles toetatakse kõikide kodanike isikuandmete edastamist Ameerika Ühendriikidele – nii lai on nõukogu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu kohaldamisala. Selles ei nõuta nende andmete kaitse ega õiguskaitsevahendite kohta ühtki tõelist tagatist. See raport ja leping, mis sellega heaks kiidetakse, sümboliseerivad Euroopa orjastamist Ameerika imperialismi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Võitlus terrorismiga on Euroopa ja kogu demokraatliku maailma mure. Et see võitlus oleks edukas, on ülimalt vajalikud igasugused mehhanismid, mis aitavad võimalikke rünnakuid avastada. SWIFTi leping on võitluses terrorismiga väga võimas relv, sest see annab juurdepääsu privilegeeritud finantsteabele, mis puudutab riikidevahelisi rahaülekandeid. Uute läbirääkimiste pidamine Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu üle annab Euroopa Liidule võimaluse aidata tulemuslikult kaasa uute terroristide ja võimalike rünnakute paljastamisele. Ameerika Ühendriigid on ilmutanud suurt koostöötahet, soovides sõlmida lepingu, mille alusel edastatud andmeid kaitstakse tõhusalt ja mille puhul on tagatud võimalikult suur vastastikkus. Täna heaks kiidetud resolutsiooni projekt on hea lähtepunkt eelseisvate keeruliste läbirääkimiste pidamiseks Ameerika Ühendriikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma hääletasin veel kord vastu SWIFTi lepingule, mis käsitleb Euroopa pangaandmete töötlemist ja nende edastamist Ameerika Ühendriikidele terrorismivastase võitluse ettekäändel, sest minu arvates on Ameerika Ühendriikide sellekohane nõue vastuvõetamatu ning see seab ohtu Euroopa kodanike vabadused ja õigused. Selle ettepanekuga on konservatiivseimad jõud püüdnud meid seotud käte ja jalgadega üle anda Ameerika Ühendriikide huvidele, hoolimata põrmugi kodanike julgeolekust või nende eraelu puutumatusest. Euroopa Parlament ei saa lubada eurooplaste kodanikuõiguste ja -vabaduste kahjustamist terrorismivastase võitluse ettekäändel.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) SWIFTi lepingu puhul on andmekaitse puhas teesklus. Piiramatute andmehulkade säilitamine nii pika aja jooksul ilma igasuguse kohtuliku menetluseta on vastuolus meie arusaamaga tänapäevasest riigist, mis on rajatud õigusriigi põhimõtetele. Kui Euroopa politseiasutus Europol, millel on terrorismi vastu võitlemisel andmete suhtes omad huvid, määratakse asutuseks, mis hakkab jälgima andmekaitse eeskirjade täitmist ja terrorismikahtluse tegelikku olemasolu, siis on see niisama hea, kui panna rebane kanala valvuriks. Pealegi on mõte, et andmekaitsevolinikud, kes on sageli osutunud hambutuks, võiksid saavutada andmete edastamise tõkestamise või andmete kustutamise Ameerika Ühendriikides, lausa naeruväärne. Seega pole tõhusamat andmekaitset isegi mitte plaanis tagada ja seetõttu sai SWIFTi leping minult selge „ei”.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin Alexander Alvaro raporti poolt, sest minu arvates on võitlus terrorismi vastu oluline. Terrorism on oht ja selle vastu tuleb võidelda. Ameerika Ühendriigid on võitluses terrorismi vastu oluline partner ning me peame tegema temaga koostööd, et tuvastada ja peatada võimalik rahastamine, sest selle najal terroristid tegutsevadki.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Terrorismivastase võitluse varjus hakatakse ausate Euroopa kodanike kontoandmeid plokkide viisi Ameerika Ühendriikidesse saatma. Uuesti kokkukäkerdatud SWIFTi leping seda olukorda kuigivõrd ei muuda. Me ei saa garanteerida oma kodanikele piisavat andmekaitset järgmistel põhjustel. Tundlikke andmeid salvestatakse plokkide kaupa, mitte aga üksikjuhtudel, kui on põhjust isikut kahtlustada. Andmeid säilitatakse põhjendusi esitamata viie aasta jooksul. Vastavust andmekaitse eeskirjadele peab hakkama tagama Europol, kuid sellel asutusel on andmete suhtes omad huvid. Seega kontrollib täitevasutus iseennast – kas see peaks tõepoolest olema sõltumatu kontrollorgan? Euroopa Liidu kodanikel, kelle õigusi on rikutud, pole faktiliselt mingit võimalust kohtusse pöörduda ja seal edu saavutada. Nad peaksid kõigepealt suutma tasuda Ameerika Ühendriikides kohtumenetluse algatamise kulud! Sellest, mida veebruaris tähistati Euroopa Parlamendi eduna, on saanud läbikukkumine. Isegi raportöör tunnistab, et ta ei ole täiesti rahul. See leping ei taga mingit reaalset ja tõhusat andmekaitset ning tuleks seetõttu tagasi lükata.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Lõplik leping vastab enamikule Euroopa Parlamendi nõudmistele, sest see kaitseb nii julgeolekut kui ka Euroopa Liidu kodanike eraelu puutumatust ning tagab käsitletavatele probleemidele õiguslikult siduvad lahendused. See leping tähistab ka uut etappi Euroopa Parlamendi pädevuses, tagades Euroopa demokraatliku järelevalve rahvusvaheliste lepingute üle. Lisaks lepingus tehtud parandustele on nõukogu ja komisjon võtnud õiguslikult siduva kohustuse luua õiguslik ja tehniline raamistik, mis võimaldab teha andmetest väljavõtteid Euroopa Liidu pinnal. See kohustus tagab keskpikas perspektiivis, et andmeplokkide edastamine Ameerika Ühendriikide ametiasutustele lõpetatakse. Andmetest väljavõtete tegemise Euroopa süsteemi loomine on väga oluline parandus, sest andmeplokkide jätkuv edastamine läheb vastuollu Euroopa Liidu õigusaktide ja tavade aluseks olevate põhimõtetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi tänasel täiskogu istungil uue SWIFTi lepingu poolt. Tegemist on väga olulise lepinguga, mille eesmärk on ebaseaduslikku rahastamist tõkestades teha lõpp terrorismile ja organiseeritud kuritegevusele. On oluline, et see uus leping tagab ka Euroopa kodanike isikuandmete kaitse. Uues lepingus viidatakse vajadusele luua terroristide rahastamise jälgimise Euroopa programm. See on kohustus, mis tuleb täita viie aasta jooksul. Seega peavad Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu hakkama kohe seda kohustust täitma, et Euroopa saaks lähitulevikus veel paremad vahendid oma kodanike julgeoleku kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin poolt, sest nõustun saavutatud kokkuleppega ning tahan täita oma kohust ja kanda oma vastutust, toetades Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel läbi räägitud lepingut. Me teame, et eraelu puutumatuse austamine peab olema tasakaalus vajadusega kaitsta kollektiivset julgeolekut, kuid selline nähtus nagu terrorism, mida paljud eurooplased iga päev peavad pelgama, nõuab erakorralisi meetmeid. Ma pean märkima, et kuna ma olin kaasatud oma erakonna Partido Social Democrata sisesesse valimisprotsessi, ei olnud mul võimalik hääletada eelmise lepingu poolt, nagu ma kavatsesin. Ma tean, et tegemist on Euroopas tundliku küsimusega. Selle põhjuseks on inimeste kogemused elust totalitaarsete režiimide all, mis ilma igasuguse legitiimsuseta tungisid oma kodanike eraellu. See leping ei ole selline. Me võitleme õiguspäraselt terrorismi vastu ja teeme seda uutmoodi, aina uuenduslikumalt. See on ainus viis tagada Euroopa kodanike põhivabaduste kaitse. See leping võimaldab edastada pangaandmeid, ent näeb ette korralikud julgeoleku- ja eraelu puutumatuse tagatised. Sätestatud on ranged isikuandmete kaitse nõuded, mille kohaselt isikuandmetele juurde pääsemiseks tuleb tõendada, et pädev asutus viib läbi terrorismivastast uurimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Uue SWIFTi lepingu vastuvõtmine Euroopa Parlamendi enamuse poolt kahjustab läbirääkimisi põhiõiguste siduva kaitse üle rahvusvahelises julgeolekukoostöös. Ehkki esimest projekti on veidi parandatud, on suurte andmeplokkide edastamine ilma algse kahtlustuseta ja ülemäära pikad andmete säilitamise tähtajad pälvinud suurt kriitikat. Konservatiivide, sotsiaaldemokraatide ja liberaalide suur koalitsioon on niisiis nõustunud kehtivatest õigusriigi põhimõtetest nõrgemate standarditega ning riskib sellega, et see õigusakt on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Meie, rohelised, oleme uue lepingu vastu ning edumeelse jõuna nõuame me tugevamat eraelu puutumatuse kaitset ja õigusriigi põhimõtete järgimist Atlandi-üleses koostöös.

Euroopa Parlamendi raportöörina tervikliku andmekaitselepingu teemal, mida kavandab õigusküsimuste volinik Viviane Reding, teen ma isiklikult koostööd Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Kongressiga, et töötada välja selle valdkonna siduvad eeskirjad. Seepärast on tõesti kurb näha, et täna SWIFTi lepinguga nõustudes on Euroopa Parlament nõrgendanud oma mõjuvõimu Ameerika Ühendriikide suhtes. Tõeline muutus põhiõiguste siduva kaitse poole terrorismivastases võitluses nõuab suuremat julgust ja vaeva.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Ma ei taha, et minu vastuhäält uuele lepingule tõlgendataks vastuhäälena terrorismivastasele võitlusele. Terrorirünnakuid tuleb ennetada ja iga terroriakt tuleb karmilt hukka mõista. Teiselt poolt tuleb aga arvesse võtta kodanike õigusi. Kodanike õigused ei ole enesestmõistetavad – me oleme nende eest võidelnud. Olen kindel, et kui seda lepingut oleks pikemalt arutatud, olnuks mõlemal poolel – Ameerika Ühendriikidel ja Euroopa Liidul – võimalik saavutada täiesti rahuldav tulemus.

 
  
  

Raport: Elmar Brok (A7-0228/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kreeka Kommunistlikku Parteisse kuuluvad parlamendiliikmed hääletasid vastu konservatiivide, liberaalide ja sotsiaaldemokraatide resolutsiooni ühisettepanekule Euroopa välisteenistuse loomise kohta, sest see põhineb tagurlikul Lissaboni lepingul. Lissaboni lepingu sätteid rakendatakse Euroopa Liidu militariseerimiseks (tsiviil-sõjaline komitee, kriisiohjamise keskus, satelliidikeskus, sõjaline komitee, euroarmee, EULEX jne), et kohaldada Ameerika Ühendriikide ennetava sõja doktriini. See on NATO strateegia ja sõjapidamise tööriist. See annab Euroopa Liidule õiguse sõjaliseks ja tsiviilsekkumiseks terrorismivastase võitluse ettekäändel, isegi liikmesriikide sees. Välisteenistus piirab veelgi liikmesriikide etnokraatlikke suveräänseid õigusi, omistades Euroopa Liidule ülesandeid peaaegu kõigis riigi poliitikavaldkondades. Sellest saab vahend, millega tagatakse ühenduse õiguse ülimuslikkus liikmesriikide õiguse suhtes. Sellega tugevdatakse Euroopa Liidu olemasolevaid imperialistlikke sekkumis- ja repressioonimehhanisme (Frontex jne) ning luuakse uusi (näiteks Euroopa prokuratuur). Me mõistame hukka Euroopa Parlamendi esindajate, komisjoni, eesistujariigi ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi vastuvõetamatu salajase tegutsemise, mille eesmärk on varjata süvenevat antagonismi ja vastasseisu suurte imperialistlike jõudude vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ma toetasin kompromissi, milles kolleegid Elmar Brok ja Guy Verhofstadt kõrge esindaja, nõukogu ja komisjoniga kokku leppisid, ning seega Euroopa välisteenistuse loomist. Sellele kompromissile eelnesid ulatuslikud läbirääkimised ning mulle näib, et kompromiss on rahuldav ja tasakaalustatud. See võimaldab Euroopa Parlamendil tugevdada oma õigusi ja säilitada ühendusemeetod. Täna oli eelkõige vaja tagada Euroopa välisteenistuse kiire moodustamine, et jääks aega ametissenimetamisteks ja et saaks tulla välja viimastel kuudel kehtinud ebarahuldavast süsteemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult.(LT) Läbirääkimised Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa Liidu ühtse sõltumatu asutuse loomise üle on jõudmas lõpule. Ma loodan, et ka nõukogu peab kokkuleppest kinni ja otsus Euroopa välisteenistuse kohta võetakse vastu juuli lõpus. Me peame tagama, et Euroopa välisteenistus alustaks tööd nii kiiresti kui võimalik ning et tema tegevus aitaks kaasa Euroopa kõrgetasemelise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisele, tagaks Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse ja tugevdaks Euroopa Liidu rolli maailmaareenil. Euroopa Parlament peab püüdma tugevdada parlamentaarset kontrolli, rakendades ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning täites aktiivselt oma ülesandeid, mis on seotud õigusloomega ning eelarve koostamise ja täitmisega. Me peame kandma hoolt selle eest, et Euroopa välisteenistuse töö rajaneks eelarve neutraalsuse põhimõttel ning et välditaks Euroopa välisteenistuse ülesannete, funktsioonide ja ressursside dubleerimist teiste institutsioonide omadega. Lisaks tuleb meil lahendada vastutuse ja aruandluskohustuse küsimus nii Euroopa Liidu eelarveliste vahendite kasutamise kui ka pädevuse jagamise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Elmar Broki koostatud raporti vastuvõtmise poolt, sest see tähistab olulist sammu Euroopa välisteenistuse töölehakkamisel.

Euroopa Parlamendil on Euroopa välisteenistuse toimimises oluline roll, sest parlamendiga tuleb konsulteerida enne igasuguste Euroopa Liidu missioonide alustamist kolmandates riikides. Lisaks kuulub välisteenistuse eelarve Euroopa Parlamendi poliitilise kontrolli alla.

Rumeenia on valmis pakkuma Euroopa välisteenistuses töötamiseks vajalike teadmistega personali teenuseid niipea, kui välisteenistus moodustatakse. Minu kodumaa on näidanud tahet osaleda Euroopa kriisiohjamismissioonidel. Me oleme enamikule Euroopa Liidu tsiviil- ja sõjalistele missioonidele saatnud üle 200 eksperdi, politseiniku, sõjaväepolitseiniku, diplomaadi, kohtuniku ja sõduri.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et personali värbamise poliitikas tuleb järgida pädevuse ja geograafilise tasakaalustatuse põhimõtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit peab Lissaboni lepingu vastuvõtmisega saadud uusi volitusi kasutades toetuma tugevale diplomaatiale. Euroopa välisteenistuse loomine tähistab märkimisväärset edasiminekut selles valdkonnas.

Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest oma ülesannete edukaks täitmiseks vajab kõrge esindaja kiiresti pädevate diplomaatide tuge. Minu otsuse aluseks on lõppjäreldused, mis tehti 21. juunil toimunud Madridi konverentsil, kus saavutati institutsiooniline tasakaal.

Võrreldes esialgse projektiga keskendub seegi resolutsioon Euroopa Liidu huvidele. Komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil on nüüd võimalik ühiselt luua tõhus ja toimiv Euroopa diplomaatiline teenistus. Ma olen kindel, et edasistel läbirääkimistel Euroopa välisteenistuse loomise üle austatakse seda tasakaalu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopa välisteenistuse loomise mõningad asjaolud on algusest peale olnud ebaselged ja vastuolulised. Me peaksime teatava murega uurima võimalikke vastuolusid, mis võivad esile kerkida Euroopa Liidu tulevase diplomaatilise teenistuse tegevuse ja tavakohaselt liikmesriikide poolt ellu viidava tegevuse vahel. Kas liikmesriigid ei saa enam oma välispoliitikat vabalt määratleda? See, mille pärast ma muret väljendan, ei pruugi juhtuda kohe, kuid sellegipoolest tasub endalt küsida, millist mõju avaldab sellise Euroopa teenistuse loomine keskpikas ja pikas perspektiivis. Lühidalt: kui sisuline eesmärk on jäljendada Ameerika Ühendriikide mudelit, mille kohaselt välispoliitikat haldab otseselt ja eranditult föderaalvalitsus üle 50 osariigi peade, siis tuleks meeles pidada, et Ameerika Ühendriikide valitsuse valib rahvas ja tema välispoliitikale antakse iga nelja aasta tagant demokraatlik legitiimsus, mis Euroopa Komisjonil, Euroopa Ülemkogul ja isegi tulevasel Euroopa välisteenistusel puudub. Hääletades Elmar Broki raporti vastu, tahan ma niisiis öelda, et eelistaksin valitsustevahelist Euroopa välispoliitikat, sest tuginemine ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale Euroopa tasandil ei tagaks nii tundlikus valdkonnas tehtavate otsuste riigiülesust.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa maksumaksjad saavad suurema kontrolli selle üle, kuidas Euroopa välisteenistus Euroopa Liidu rahalisi vahendeid kulutab. On kiiduväärt, et Euroopa Parlament on saanud suurema eelarvepädevuse selles valdkonnas ajal, mil seadusandja hakkab selle teenistuse eelarvet kontrollima. Euroopa Liidus töötab praegu umbes 7000 diplomaati ja ametnikku, kes tagavad Euroopa Liidu eesmärkide ülimuslikkuse liikmesriikide eesmärkide ja isegi valitsustevaheliste eesmärkide suhtes. Kõik Euroopa välisteenistuse töötajad on poliitiliselt vastutavad Euroopa Parlamendi ees, kelle pädevus on pärast Lissaboni lepingu jõustumist laienenud. Euroopa Parlament saavutas võidu, surudes läbi põhimõtte, et suur osa Euroopa välisteenistuse tööst peaks hõlmama inimõiguste edendamist ja rahu tagamist maailmas. See näitab, et Euroopa Liit võtab enesele teadlikult väga tähtsa ülesande eksportida põhilisi inimõigusi, mida praegu paljudes maailma riikides paraku teadlikult rikutakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist käsitleva raporti poolt. See on väga oluline samm, mis aitab tugevdada Euroopa rolli maailmas ja kooskõlastada 27 liikmesriigi välispoliitikat. Läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga nägi Euroopa Parlament välisteenistuse Euroopa Liidu mõõtme tugevdamist, mille tulemusena suurenes Euroopa Parlamendi enda roll selle uue teenistuse poliitika ja eelarve valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti vastu, sest see teenistus luuakse arusaamatuid menetlusi kasutades, selle pädevus on ebaselge ja Euroopa Parlamendi kui Euroopa Liidu ainsa valitava institutsiooni roll piirdub selgelt ainult eelarveliste aspektidega. Ma hääletasin välisteenistuse vastu ka seetõttu, et sellest peab saama Euroopa Liidu edasise militariseerimise vahend, sest teenistuse tegevus hõlmab ka sõjalist tegevust, isegi humanitaarabi ja -sekkumise juhtudel. Euroopa Liit ei tohiks siduda välispoliitikat ega kriisi korral rakendatavat solidaarsuspoliitikat sõjalise tegevusega ega sõjaväestatud struktuuride ja mehhanismidega. Euroopa Liit peaks kujundama tegevuspõhimõtted ja asutused, mis tagavad meie autonoomse ja rahumeelse rolli rahvusvahelistes suhetes, millel ei ole midagi tegemist Ameerika Ühendriikide militaarse oportunismi ja sekkumisega. Euroopa Liit peaks järgima rahvusvahelist õigust ja ÜRO asutamishartat, et tagada maailmas rahu ja solidaarsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. Ma jäin muudatusettepaneku 80 hääletamisel erapooletuks, sest kuigi välisteenistuse juhtimise kontroll liikmesriikide valitsuste poolt peab olema tagatud, annab see muudatusettepanek Euroopa Parlamendile õiguse teha sama. Suveräänse riigi jaoks ei ole vastuvõetav, et mingi Euroopa Liidu organisatsioon kontrollib tema välisteenistust. See ei ole Euroopa Parlamendi asi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin suure rahuloluga Elmar Broki raporti poolt. Pärast mitu kuud kestnud arutelusid Euroopa Parlamendis, nõukogu ja komisjoniga on lõpuks ometi saavutatud kokkulepe. Ma loodan, et nüüd hakkab Euroopa välisteenistus kohaldama põhiõiguste hartat, lähtudes Lissaboni lepingu mõttest ja eesmärgist, nii et arengupoliitikas ja Euroopa Liidu välisabi jaotamisel eelistataks ühendusemeetodit, ning et liikmesriigid (täpsemalt teatud liikmesriikide teatud välisministeeriumid) suhtuvad tõsiselt selle uue üksuse loomisse ning Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena kõrgele esindajale antud uutesse volitustesse ja ametitunnustesse. Loodan ka, et seda, mida mõningad liikmesriigid või nende valitsuste vastutavad ametnikud peavad sekkumiseks oma riigi või valitsuse pädevusse, ei juhtu ning et Portugali valitsus võitleb välja esindatuse, mis tänu meie riigi esindajate väärtustele, pädevusele, omadustele ja proportsionaalsele arvule lisab meile prestiiži. Euroopa Parlamendi liikmetena ei taha me välisteenistust, mis oleks valitsustevahelise kontrolli ja tasakaalu tulemus, vaid välisteenistust, mis kuuluks Euroopa Liidule.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. (IT) Ühine välispoliitika ja ühine majanduspoliitika on Euroopa lõimimiseks vajalikud eesmärgid. Tuleb meeles pidada, et ka ühisraha kasuks otsustati vajaduse tõttu kiirendada lõimimist, mis oli Nice’is seisakuni jõudnud. Arvestades, kuidas Euroopa välisteenistust korraldatakse, on oht, et see hakkab lähtuma halvavast mittemidagitegemise põhimõttest, selle asemel et tähistada moraalse ühendava protsessi algust.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. Ma olen Elmar Broki raportiga muudetud kujul rahul. Oli oluline seista vastu ettepanekule kaasata arengupoliitika ühe osana meie välispoliitikasse. Me vajame sõltumatut arenguteenistust, mis annab aru sõltumatule arengu- ja humanitaarabi volinikule. Sellest raportist tulenevalt vastutab arengupoliitika volinik arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi programmide koostamise, kavandamise ja rakendamise kogu tsükli eest. Me peame tagama, et rakendamine toimuks vastavalt kokkuleppe sõnastusele ja mõttele. Mõned ettepaneku osad võivad olla altid erinevatele tõlgendustele. Kuid Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud tugevdavad komisjoni pädevust tegevuseelarve suhtes ning tagavad parlamentaarse järelevalve ja selge demokraatliku aruandlusliini.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist käsitleva raporti poolt, sest saavutatud kokkulepe tugevdab välisteenistuse ühendusepõhist identiteeti ning tema poliitilist ja eelarvealast vastutust Euroopa Parlamendi ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2006. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles tunnustati Euroopa universaalsete suhtluskeelte – inglise, hispaania, portugali ja prantsuse keele (järjekord põhineb kõnelejate arvul) – strateegilist tähtsust suhtlusvahendite ning solidaarsuse, koostöö ja majanduslike investeeringute vahenditena. 2008. aastal tõdes komisjon, et need keeled moodustavad olulise silla maailma eri piirkondade rahvaste ja riikide vahel.

Nüüd, mil pannakse paika Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist, on minu arvates väga tähtis, et välisteenistus kasutaks täielikult ära nimetatud Euroopa keelte potentsiaali suhtlusvahenditena ja kinnitaks need oma töökeeltena. Teenistuses kasutatavaid keeli puudutavad välisteenistuse eeskirjad ja tavad peegeldavad seda, mil määral see teenistus keskendub välissuhtlusele.

Eeltoodule lisaks kinnitan, et olen Euroopa välisteenistuse loomise üle väga rõõmus, ja loodan, et välisteenistuse tegevus vastab talle pandud lootustele. Pädev ja tõhus välisteenistus, mis suudab Euroopa Liitu rahvusvahelisel areenil esindada ja teeb aktiivset koostööd liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega, on Euroopa Liidule väga kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine. Euroopa välisteenistus on kõrgele esindajale alluv funktsionaalselt sõltumatu liidu organ, mis on loodud Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõike 3 kohaselt. Ka Euroopa Parlamendil on Euroopa Liidu välispoliitikas oma osa, sest ta täidab Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikes 1 sätestatud poliitilise kontrolli funktsiooni ning aluslepingutes ette nähtud seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Kõrge esindaja peab Euroopa Parlamendiga regulaarselt konsulteerima ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja põhiotsuste suhtes ning tagama, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse. Euroopa välisteenistus abistab selles tegevuses kõrget esindajat. Seoses Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsuga ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna salajastele dokumentidele ja teabele tuleks kehtestada erikord. Et mul mingeid vastuväiteid ei olnud, hääletasin selle otsuse vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. (PT) Me hääletasime selle raporti vastu, mille aluseks on nõukogu ja Euroopa Parlamendi enamuse vahel peetud läbirääkimised Lissaboni lepingu ühe olulisema aspekti ja Euroopa Liidu föderalismi nurgakivi üle, kusjuures Euroopa Liidule on nüüd Euroopa põhiseaduse toel omistatud juriidilise isiku tunnused. Välisteenistus hõlmab enam kui 5000 inimest Euroopa Liidu saatkondades maailma eri riikides.

Olukorda teravdab veelgi asjaolu, et meie fraktsiooni ettepanekuid ei võetud vastu, iseäranis neid, milles öeldi, et Euroopa Liidu sõjalised struktuurid ei peaks olema Euroopa välisteenistuse osa ja et nende vahel ei peaks olema isegi mingit institutsioonilist seost. Sama toimus Euroopa Liidu luurestruktuuridega.

Eriti murettekitav on see, et tagasi lükati meie poolt nõukogule esitatud ettepanek lõpetada nõukogu volialas tegutsevate sõjaväeliste ja tsiviil-sõjaväeliste struktuuride arendamine ja need struktuurid laiali saata ning lõpetada sõjaväelise ja tsiviil-sõjaväelise tegevuse rahastamine. Seega annavad Euroopa Liidu tulevik ja Euroopa Liidu valitud tee palju põhjust muretsemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Üheksa aastat tagasi, Belgia eelmise eesistumise ajal, alustati Laekenis tööd põhiseaduse lepinguga, mille eesmärk oli tugevdada Euroopa Liidu välispoliitikat, muuta see ühtseks ja rahvusvahelisel areenil nähtavaks. Vaatamata paljudele Euroopa Liidu aluslepingute reformimisega seotud raskustele on belglastel nüüd võimalik oma pingutused lõpule viia ja panna tööle Euroopa välisteenistus – Lissaboni lepingu jõustumise (1. detsember 2009) esimesel aastapäeval. Meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, kellele see leping andis suuremad volitused, on võimalik sellele kaasa aidata. Pärast mitu kuud kestnud läbirääkimisi Euroopa Parlamendi delegatsiooni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Ashtoni vahel areneb välisteenistus nüüd Euroopa Parlamendi soovitatud moel. Elmar Broki ja Guy Verhofstadti raport on oluline dokument, milles kogu see töö on kokkuvõtlikult esitatud, ja see väärib toetust. Mida õnnestus Euroopa Parlamendil kõrge esindajaga peetud läbirääkimistel saavutada? Esiteks valitsustevahelise teenistuse asemel Euroopa Liidu diplomaatilise teenistuse, mis tähendab kindlustunnet, et 60% töötajatest nimetab ametisse Euroopa Liit. Teiseks Euroopa Parlamendi poliitilise ja eelarvelise kontrolli Euroopa välisteenistuse üle, mis tähendab õigust vestelda delegatsioonijuhtide ametikohtadele kandideerivate inimestega ja kontrollida välisteenistuse rahaasju, nagu me teeme komisjoni ja nõukogu puhul. Kolmandaks ametikohtade võrdse rahvuselise ja soolise jaotuse ning teenistuse koosseisu ülevaatamise 2013. aastal, et kõrvaldada võimalik tasakaalustamatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel kokkuleppe üle, mille kolm Euroopa Liidu institutsiooni ja paruness Ashton Euroopa välisteenistuse loomise küsimustes saavutasid. Tegemist on korralduse ja koosseisu mõttes tasakaalustatud teenistusega ning see luuakse eesmärgiga abistada paruness Ashtonit tema töös Euroopa Liidu kõrge esindajana. Lisaks tugevdatakse selle kokkuleppega Euroopa Parlamendi poliitilise ja eelarve kontrolli volitusi. Loodan siiralt, et välisteenistus leiab Euroopa Liidu huvides parimat rakendust. Euroopa Liit näitab sellega tõelist poliitilist ühtsust ja kõneleb rahvusvahelisel areenil ühel häälel. Euroopa Liit saab nii vaid tugevneda ning tema tegevus muutub õiguspärasemaks ja tulemuslikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Paruness Ashtoni ettepanek on vastuvõetamatu. See toob kaasa Euroopa diplomaatia standardimise tema enda ja komisjoni egiidi all ning tähendab liikmesriikide välispoliitilise pädevuse eitamist. Selle raporti väike voorus seisneb asjaolus, et see nõuab kõikide liikmesriikide esindatust Euroopa diplomaatilise personali hulgas paruness Ashtoni ja komisjoni käsul. Selliseks siis ongi muutunud meie roll Euroopa Liidus – anuda õigust olla vait, kuid see-eest võrdselt! Ma hääletan selle dokumendi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu vastuvõtmise tulemusena moodustatakse Euroopa välisteenistus, mis loob aluse tugeva Euroopa diplomaatilise teenistuse tekkeks. Euroopa välisteenistuse loomise eesmärk on tagada Euroopa välistegevuse ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise sidusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult.(ES) Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti vastu, sest minu arvates institutsionaliseeritakse selle asutusega Euroopa Liidu militariseerimine. Oma antud häälega tahtsin ma väljendada täielikku vastuseisu Euroopa välisteenistuse loomise teemal peetud läbirääkimistele, sest raportöörid ja paruness Ashton andsid järele mõne liikmesriigi survele ning unustasid täielikult demokraatia reeglid. Välisteenistus muutub sui generis institutsiooniks, mis tegutseb väljaspool igasuguse demokraatliku süsteemi põhilisi kontrollimehhanisme. Minu arvates on vaja tagada, et Euroopa Parlamendil kui Euroopa Liidu ainsal demokraatlikult valitaval institutsioonil ja liikmesriikide parlamentidel oleks lisaks eelarvekontrollile ka poliitiline kontroll Euroopa välisteenistuse üle. Minu fraktsioonile teeb eriti tõsist muret välisteenistuse märkimisväärne sõjaline suund ja asjaolu, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika alla koondatakse suurem osa Euroopa välispoliitika tsiviilkaitselistest aspektidest – täpsemalt kõik, mis on seotud arengukoostöö ja konfliktide lahendamisega. Seetõttu ei saa Euroopa välisteenistuse loomine toetust Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonilt, mis on pühendunud rahule ja Euroopa Liidu demilitariseerimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) Pärast pädevates parlamendikomisjonides ja eri fraktsioonides viimastel nädalatel peetud vaevanõudvaid arutelusid Euroopa välisteenistuse teemal tahaksin ma tänada kolleeg Broki tema suure pühendumise eest sellele teemale. Tänane hääletus paneb aluse tugevale diplomaatilisele teenistusele Euroopa Liidu tasandil. Nii tugevdatakse välisteenistuse ühendusepõhist identiteeti ning tagatakse tema poliitilise ja eelarvelise aruandluse kohustus Euroopa Parlamendi ees. Lisaks on vähemalt 60% uue teenistuse töötajatest Euroopa Liidu ametnikud. Siiski on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendis peetavad välisasjade eriesindajate kuulamised jäävad mitteametlikuks. Loodetavasti saab see küsimus mõne aasta jooksul lahenduse. Kõigest hoolimata muutuvad Euroopa Parlamendi kontrollivolitused tugevamaks, eelkõige seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud missioonidega, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. Ma otsustasin hääletada Euroopa välisteenistust käsitleva raporti poolt ning väljendada oma täielikku poolehoidu selle institutsiooni loomisele, mis on Lissaboni lepingu peamisi uuendusi ja mille näol on tegemist Euroopa tuleviku seisukohalt ajaloolise otsusega. Me suutsime vaid seitse kuud pärast uue lepingu jõustumist leida üksmeele ning kindlustada uue teenistuse poliitilise ja eelarvelise aruandluse kohustuse Euroopa Parlamendi ees. See järelevalve tagab tõeliselt demokraatliku kontrolli välisteenistuse üle, mis on minu jaoks ülimalt tähtis.

Raport tagab geograafilise tasakaalu ja Euroopa välisteenistuse tegevuse eri tahkude parema sidususe. Euroopa Liidu diplomaatiliste teenistuste töö dubleerimise asemel on eesmärk nende teenistuste tugevdamine. Selline kokkulepe annab selgelt tunnistust Euroopa Liidu soovist oma jõud koondada ja oma väärtushinnanguid tõhusamalt propageerida. Nii saab Euroopa Liit rahvusvahelisel areenil tegelikku mõju avaldada. See on võimalus nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu välispoliitika eri valdkondade õigeaegne kooskõlastamine komisjoni poolt on ilmselgelt oluline. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi alluvuses tegutseva Euroopa välisteenistuse loomine võimaldab muuta Euroopa Liidu välistegevuse maailmaareenil tulemuslikumaks, eelkõige selleks, et vältida vastuolusid ja töö dubleerimist ning tagada pikaajaline järjepidevus Euroopa Liidu strateegiliste huvide ja põhiväärtuste edendamisel välisriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kuuludes põhiseaduskomisjoni, kus Euroopa välisteenistuse loomist laialdaselt arutati ja kus mul oli võimalus oma seisukohti väljendada, ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, hääletan ma selle raporti poolt. Euroopa Parlament esitas fraktsioonide ühise seisukoha. Fraktsioonide ühine huvi oli kasutada võimalikult palju ära Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile antud uued volitused poliitilise ja rahalise kontrolli teostamiseks Euroopa välisteenistuse üle. Ma kordan oma esialgset ja sageli – sealhulgas raporti projektide muutmiseks esitatud ettepanekutes – korratud muret, mille võib kokku võtta vajadusena tagada loodavas välisteenistuses geopoliitiline tasakaal. Tahaksin rõhutada kõrge esindaja lubadust luua geograafilise tasakaalu põhimõttel meeskond, mis koosneb kõigi 27 liikmesriigi esindajatest, välistades igasuguse diskrimineerimise ja edendades võrdõiguslikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernhard Rapkay (S&D), kirjalikult. (DE) Õiguskomisjoni raportöörina Euroopa välisteenistuse teemal tahaksin rõhutada, et muu hulgas seoses kõrge esindaja ettepaneku artikli 6 kohta tehtud muudatusettepanekutega ei ole täna heakskiidu saanud raport personalieeskirjade kohandamise üle peetavates aruteludes minu kui raportööri ega kogu Euroopa Parlamendi suhtes mingil moel siduv. See puudutab eriti joonealuseid märkusi täna vastu võetud tekstis. Raport õigusakti ettepaneku kohta, mille üle Euroopa Parlamendiga on üksnes konsulteeritud, ei saa olla siduv valdkondades, kus Euroopa Parlamendil on teistsuguse õigusliku aluse tõttu kaasotsustuspädevus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Euroopa Parlamendi heakskiit sillutab teed ühtsemale ja tulemuslikumale Euroopa välispoliitikale, mis vastab paremini kodanike ootustele. Siiski olnuks võimalik luua parem välisteenistus.

Meil on kahju, et Catherine Ashtonil, komisjonil ja mitme liikmesriigi valitsusel ei olnud julgust seada sihiks edasipüüdlikumat lahendust. Me toetame kompromissi, sest Euroopa Parlamendil õnnestus Catherine Ashtoni esialgset ettepanekut tublisti parandada. Ma pean silmas tugevat inimõigustega tegelevat struktuuriüksust, arengupoliitika tagatisi ja ühenduse poliitika taasriigistamise vältimise tagatisi, tugevdatud demokraatlikku kontrolli, läbipaistvamat välisasjade eelarvet ja soolist tasakaalu töölevõtmisel.

See kompromiss ei ole siiski täiuslik. Nõrkadeks külgedeks on näiteks ebaselgelt määratletud kriisiohjamisega tegelevad struktuuriüksused, Catherine Ashtoni alaliste asetäitjate puudumine ja välisteenistuse poolt kodanikele osutatavate konsulaarteenuste piiratud ulatus. Palju sõltub nüüd sellest, kuidas seda kompromissi rakendatakse – pall on seega jälle Catherine Ashtoni, liikmesriikide ja komisjoni väljakupoolel. Nad peavad tegema koostööd, tekitama ühtekuuluvustunde ja saama üle lõhestavast võistlemisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Nagu ikka, on erinevaid huve ja seisukohti raske arvesse võtta ja tasakaalustada. Kuid praeguses vägikaikaveos ei tohiks me unustada peaeesmärki saavutada tõhus ja ühtne Euroopa Liidu välispoliitika. Selgitamist vajavad veel järgmised küsimused. • Personal – kes ja kui palju? • Võrdõiguslikkus – personal tuleks valida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete alusel. • Milline on Euroopa välisteenistuse pädevus? • Eelarvealane järelevalve peaks jääma Euroopa Parlamendile. • Maksumaksjate jaoks väga tähtis küsimus: kui suured on kulud? Igal juhul peaksid need kulud jääma mõistlikesse ja arusaadavatesse piiridesse. Seoses sellega peame rakendama sünergiat, et saavutada maksimaalne kvaliteet ja kulude kokkuhoid.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: Kosovo (B7-0409/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kreeka Kommunistliku Partei esindajad Euroopa Parlamendis hääletasid selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest selle eesmärk on kinnistada Kosovo ebaseaduslik lahkulöömine, mis suruti läbi NATO jõu ja relvadega ning Euroopa Liidu ja teiste imperialistlike jõudude survel. Resolutsioon mõistab NATO õigeks Serbia sõjas ja tükeldamises ning toetab NATO vägede ja baaside pikaajalist kohalolekut Kosovos ja kogu piirkonnas, aga ka Euroopa Liidu sekkumist EULEXi kaudu saadetavate vägede abil. Selle resolutsiooniga püütakse õõnestada Haagi Rahvusvahelise Kohtu otsust Kosovo lahkulöömise seaduslikkuse kohta. Euroopa Liidu imperialistlik poliitika, mis on selle resolutsiooni aluseks, süvendab Kosovo töötajate probleeme, ärakasutamist, korruptsiooni, kuritegevust ja kapitalistlikke ümberkorraldusi, pakkudes neile ainsa väljapääsuna sisserännet. See süvendab piirkonnas ebastabiilsust, serblaste ja kõigi teiste Kosovo elanike rõhumist ning teravdab EULEXi ja NATO kohalviibimisest tulenevaid probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Kosovo on osa väga tundlikust geograafilisest alast, millel Euroopa Liit peaks pidevalt silma peal hoidma. Ma tahaksin kõigepealt rõhutada, et kahetsusväärselt puudub Euroopa Liidus ühtne poliitiline kurss selle riigi suhtes. Seda ühtsuse puudumist taunitakse ka resolutsioonis. Viis Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole veel Kosovo iseseisvust tunnustanud, ehkki seda taotleti 2008. aastal. Et tagada nii Euroopa Liidu sisemine ühtsus kui ka usaldusväärsus muu maailma silmis, peab meil seega olema ühine poliitiline seisukoht, eriti sellistes elementaarsetes küsimustes nagu viisade väljastamine. Mulle näib ka, et kõigi selle piirkonna riikide lõimimine Euroopaga on väga vajalik piirkonna stabiliseerimiseks, mis on omakorda meie ühenduse kui terviku huvides. Kosovo puhul annab Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade tugeva stiimuli viia ellu vajalikud reformid, eriti inimõigustega seotud reformid, mida on juba algatatud ja mida me peame julgustama. Ma toetan kõhklematult seda resolutsiooni, mis käsitleb neid olulisi küsimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin Kosovo Euroopa väljavaateid käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu, sest selles käsitatakse Kosovot iseseisva riigina. See resolutsioon eirab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 ja kutsub koguni Euroopa Liidu viit liikmesriiki, sealhulgas Kreekat, kes ei ole tunnustanud Kosovo ühepoolset iseseisvuse väljakuulutamist, seda tegema – teisisõnu minema vastuollu ÜRO resolutsiooniga. Seega ei aita see resolutsioon probleemi lahendada ega tagada piirkonnas stabiilsust ja rahu. Lisaks nõutakse resolutsioonis EULEXi veelgi tugevamat kohalolekut Kosovos.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle resolutsiooni vastu. See resolutsioon, olukorra analüüs ja soovitatud tegevussuund kinnitavad, et kõigil neil, kes olid Kosovo eraldumise vastu, oli täiesti õigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Liikmesriigid ei ole Kosovot veel üksmeelselt tunnustanud. Ettevaatus, millega mõned sellesse uude riiki suhtuvad, tuleneb kindlasti poliitilistest ja strateegilistest ajenditest, ent neile lisanduvad ka praktilisemat laadi põhjused, mis on tingitud eelkõige korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse murettekitavast levikust Kosovos, mistõttu Kosovo puhul ei saa tõetruult väita, et seal järgitakse õigusriigi põhimõtteid.

Oleks hea, kui Kosovo esitaks nagu ka teised Balkani piirkonna riigid tõendeid selle kohta, et on hakanud pöördumatult elu viima poliitilisi põhimõtteid ja reforme, mis ühelt poolt toetavad tema soovi kuuluda Euroopasse ja teiselt poolt tugevdavad tema poliitilist ülesehitust, luues alused, mis võimaldavad kodanikel demokraatia omaks võtta ja välistada vägivald, eriti etniline vägivald konfliktide lahendamise viisina. Kosovol on veel pikk tee käia.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Käesolevas resolutsioonis meenutatakse, et Kosovo kuulutas iseseisvuse välja 17. veebruaril 2008 ja seda on tunnustanud 69 riiki, ning julgustatakse liikmesriike töötama välja ühist lähenemist Kosovo suhtes, pidades silmas Kosovo kavandatud ühinemist Euroopa Liiduga. Minu arvamus on, et vaatamata relvastatud konflikti väga raskele pärandile on Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade tugev stiimul vajalike reformide elluviimiseks Kosovos, ja ma kutsun üles võtma praktilisi meetmeid, et muuta see väljavaade Kosovo kodanikele käegakatsutavamaks, tagades inimõigusi ja tugevdades õigusriiki.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Juba asjaolu, et mitu Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole ikka veel Kosovo iseseisvust tunnustanud, ütleb meile, et selle resolutsiooni sisu on vastuvõetamatu. Kahjuks kaitseb Euroopa Parlamendi enamus taas akti, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekus, mille enamus tagasi lükkas, öeldakse, et dialoogi ja läbirääkimiste taasalustamine vastavalt rahvusvahelisele õigusele on ainus tee, mis võib sellesse piirkonda tuua stabiilsuse ja püsiva rahu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Ulrike Lunaceki resolutsiooni ettepanek näitab selgelt, kui vähe on see riik edusamme teinud, ja minu arvates muudavad välja toodud probleemid Kosovo ühinemise Euroopa Liiduga veelgi vähem usutavaks, sest see süvendaks Euroopa Liidu heterogeensust, millele aitasid kaasa eelmised laienemised. Sarnaselt sellele, mida ma olen öelnud Albaania lõimimise kohta Euroopa Liiduga, leian, et me oleme teelahkmel: Euroopa Liit peab valima, kas ta on pelgalt liit, mille aluseks on üksnes geograafilised kriteeriumid, või tahab ta saada orgaanilisemaks ja ühtsemaks liiduks, mis koosneks riikidest, millel on oma erinevustele vaatamata Euroopa ideaaliga kooskõlas olevad ühisjooned. Keskne asjaolu, et viis liikmesriiki ei tunnusta selle riigi suveräänsust, jääb takistuseks, mis praeguse seisuga muudab Kosovo ühinemise Euroopa Liiduga paradoksaalseks. Neil põhjustel ei saa ma Lunaceki resolutsiooni ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Resolutsiooni projekt, mis käsitleb Kosovo lõimimist Euroopaga, on dokument, mille autor ei ela ilmselgelt reaalses maailmas ega mõista, et Kosovot ei tunnustata rahvusvahelise üldsuse liikmena. Püüe vähendada pinget Kosovo majandusliku olukorra parandamisega, et teha võimalikuks põliselanike, teisisõnu serblaste, goranide, romade ja teiste olemasolevate rahvusrühmade kooseksisteerimine albaanlastest enamusega, vältida vähemusrahvustesse kuuluvate elanike tagakiusamist ja tegelda kindlakäeliselt klannidega, kes kõikjal Euroopas narkootikume levitavad – need on peamised küsimused, mis võivad kaasa aidata olukorra paranemisele selles piirkonnas ja tugevdada piiriülest koostööd. Endiselt ei ole õnnestunud hakata kodanikke uuesti registreerima ja riik on ikka veel täielikult sõltuv välisriikide majandusabist. Puudub poliitiline tahe tagada vähemalt ausad kohalikud valimised ja kohalike omavalitsuste toimimiseks vajalikud tingimused. Võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega on sellel territooriumil endiselt üksnes vormiline ning sama võib öelda detsentraliseerimise ja avaliku teenistuse reformimise kohta. Need meetmed ei ole riigis valitsevale olukorrale seni mingit tegelikku mõju avaldanud. Lokkav, laialt levinud korruptsioon ning relvade ja narkootikumide salakaubavedu külvab piirkonnas rahutust. On veider, et sellel territooriumil kasutatakse vääringuna eurot, eriti kuna Euroopa ühisraha kasutamise peamised eeldused ei ole isegi mitte pealiskaudselt täidetud. Ilmselgelt ei saa Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon sellise projektiga nõustuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. (RO) Ma olin väga ebameeldivalt üllatunud, kui lugesin selle nädala algul ajalehtedest, et üks relvastatud mees tulistas neli kuuli Kosovo parlamendi serblasest liikme pihta. See rünnak pandi toime neli päeva pärast Mitrovicës serblaste meeleavaldusel toimunud plahvatust. Põhimõtteliselt peab Euroopa Liit tegelema demokraatia juurutamise ja stabiilsuse tugevdamisega Kosovos. Seetõttu pidanuks see ettepaneku projekt kajastama eelkõige tegelikku olukorda kõnealuses piirkonnas, näiteks kohtusüsteemi pikaleveninud reformi ja Euroopa missioonide raskusi Priština kohaliku omavalitsusega suhtlemisel. Piirkondlik koostöö Lääne-Balkani riikide vahel on väga oluline nende majandusliku arengu seisukohalt, eriti aga vastastikuse austuse ja õigusriigi põhimõtete järgimise seisukohalt. Belgradi ja Priština koostöö, eriti kohalikul tasandil, on kodanike jaoks põhimõttelise tähtsusega, ennekõike halvimas olukorras olevates sektorites, näiteks keskkonna, infrastruktuuri ja kaubanduse valdkonnas. Lõpetuseks ütlen, et mis puudutab Kosovo staatuse tunnustamist, siis resolutsioonis sisalduvas sõnumis, mille üle me vaidleme, tulnuks selgelt öelda, et see ei peegelda kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Viis Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Prantsusmaa, ei ole Kosovo iseseisvust tunnustanud. Seetõttu on vastuvõetamatu, et täna esitati raport, milles soovitatakse Kosovo lõimimist Euroopa Liiduga. Pealegi austan ma liiga palju selle provintsi elanikke, et sundida neid lisaks hiljutiste konfliktide tagajärgede talumisele kohaldama Kopenhaageni kriteeriume. Ma hääletan selle vastuvõetamatu ja provokatiivse teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lääne-Balkani piirkonna riikide piirkondlik stabiilsus ja nende lõimimine Euroopa Liiduga on alati kuulunud Euroopa Liidu prioriteetide hulka. Selles keerulises protsessis on mõned kõnealuse piirkonna riigid liikunud Euroopa Liidule lähemale teistest kiiremini, näiteks Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Montenegro. Kosovos on see protsess mitmesugustel põhjustel olnud aeglasem ja Kosovo kodanikud ei saa ikka veel Euroopa Liidu riikidesse viisavabalt reisida. Sellest olukorrast tuleb kiiresti välja tulla, kuid see sõltub täielikult ja eranditult Kosovost, kes peab ellu viima selleks vajalikud reformid.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma hääletasin Kosovot käsitleva resolutsiooni vastu, sest selles kutsutakse viit liikmesriiki, kes ei ole tunnustanud Kosovo ühepoolset iseseisvuse väljakuulutamist, seda tegema. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon on alati olnud vastu Kosovo ühepoolsele iseseisvuse väljakuulutamisele, sest see akt on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Me pooldame hoopis dialoogi taasalustamist viisil, mis rahuldab mõlemat poolt, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1244/99 ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sest see on ainus võimalik viis saavutada selles piirkonnas rahu ja stabiilsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Francisco José Millán Mon ja José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE), kirjalikult.(ES) Me tahaksime Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Hispaania delegatsiooni nimel märkida, et lähtusime Kosovo Euroopaga lõimimist käsitleva resolutsiooni hääletamisel sellest, et resolutsioonis käsitatakse Kosovot nii, nagu oleks tegemist täiesti normaalses olukorras oleva iseseisva riigiga, võtmata arvesse asjaolu, et selle territooriumi staatus on rahvusvahelise üldsuse seas endiselt väga vastuoluline – ka Rahvusvaheline Kohus ei ole veel oma nõuandvat arvamust esitanud – ja viis Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Hispaania, ei ole Kosovot tunnustanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Euroopa Parlament edastas täna selge sõnumi, et iseseisva Kosovo tulevik peitub Euroopa Liiduga lõimumises. See sõnum on julgustav nii Kosovo valitsuse kui ka kodanike jaoks. Lisaks esitatakse resolutsioonis selge üleskutse viiele Euroopa Liidu liikmesriigile, kes pole Kosovot riigina veel tunnustanud, seda kiiresti teha, et suurendada meie toetuse mõjukust. Euroopa Parlamendi liikmete selge enamus lükkas edasised arutelud Kosovo staatuse üle tagasi, pidades silmas, et juulis on oodata Rahvusvahelise Kohtu avaldust. Selle resolutsiooniga pooldab Euroopa Parlament võimalikult kiiret kõneluste alustamist viisanõude kaotamise teemal. Kosovo elanikele ei tohiks enam keelata reisimisvabadust, mida Euroopa Liit tõenäoliselt aasta lõpuks selle piirkonna teistele riikidele võimaldab. Minu resolutsioonis nõutakse selle vajaliku sammu astumist kiiremas korras, et vabastada Kosovo elanikud nii piirkondlikust kui ka rahvusvahelisest isolatsioonist.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: Albaania (B7-0408/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kreeka Kommunistlik Partei hääletas selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest ta on vastu Albaania ühinemisele Euroopa Liiduga – samadel põhjustel, miks ta on vastu Kreeka astumisele ja jätkuvale kuulumisele sellesse imperialistlikku rahvusvahelisse liitu. Ühinemine on kasulik Euroopa Liidu ja Albaania kapitalistidele, eriti energeetika-, kaevandus- ja transpordisektoris. See teenib agressiivsete ja imperialistlike Euroopa Liidu ning NATO huve, ent on kahjulik töötajatele, vaestele põllumajandustootjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Resolutsiooni ettepanekus kutsutakse üles kiirendama ja edendama kapitalistlikke ümberkorraldusi, mida Albaania kodanlikest erakondadest koosnev autu, lihtrahvavaenulik poliitiline süsteem koostöös Euroopa Liiduga peale surub. Selline rünnak lihtrahva vastu, mis põhjustas 1990ndatel rahvaülestõuse, toob enesega kaasa erastamised, massilise tööpuuduse, rände, maapiirkondade mahajätmise, suurema ekspluateerimise, kuritegevuse ja korruptsiooni. Sellega püütakse ennenägematul moel avalikult sekkuda riigi siseasjadesse ja poliitilise opositsiooni süsteemi ning nõutakse erakondade ja parlamendi tegevuse ebademokraatlikku korraldamist. Euroopa Liidu ja Albaania kodanlike jõudude poliitika, milles seatakse eesmärgiks ühinemine, teravdab Albaania arenguprobleeme, raskendab töötajate olukorda, suurendab kapitali väljavoolu ja rändevooge ning seab piirkonna julgeoleku suurde ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Andes poolthääle resolutsiooni projektile, mis käsitleb Albaania ühinemist Euroopa Liiduga, otsustasin ma väljendada poolehoidu resolutsiooni kahele peamisele ideele. Ühelt poolt toetan ma selle riigi pikaajalist kaasamist, mida õigustavad eelkõige need suured pingutused ja edusammud, mida on juba tehtud. Albaanias on tõepoolest võetud positiivseid meetmeid, et tõkestada korruptsiooni ja tugevdada riigis demokraatlikku süsteemi. Teiselt poolt on vaja veel väga palju teha, et kinnistada demokraatiat ja tagada riigi jätkusuutlik areng. 2009. aasta juunis Albaanias toimunud parlamendivalimistele järgnenud poliitiline kriis näitas meile kõigile, et see riik võib veel sattuda tõsistesse raskustesse. Seetõttu vajab ta kogu meie toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) See raport näitab, mida suudab Euroopa propaganda, kui minevikus tehtud vigadest tahetakse mööda vaadata. Kolleeg Chountise raportis rõhutatakse tõepoolest Albaania probleeme, kuid samal ajal näib see peaaegu ütlevat, et me oleme kohustatud Balkani riigid Euroopa Liitu vastu võtma, justkui oleks see saatuse poolt ette määratud ja sellele ei võiks keegi vastu vaielda. Ma pole sellega üldse nõus. Albaanial on praegu ilmselgeid probleeme sisemise poliitilise stabiilsusega ja korruptsioon on seal väga laialt levinud. Albaania ühinemine tooks kaasa uusi probleeme lisaks neile, millega Euroopa Liit sattus silmitsi ja millega ta peab tänini tegelema pärast suurt laienemist, mille tulemusena liikmesriikide arv peaaegu kahekordistus. Peale Euroopa Liidu bürokraatide võimujanu ja tsentraalse juhtimise soovi pole ühtki põhjust tõugata jätkuvalt Albaaniat Euroopa Liiduga ühinemise poole. Arvestades praegust olukorda selles Balkani vabariigis, ei saa ma aru, kuidas aitaks Albaania ühinemine kaasa Euroopa lõimumisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arusaama kohaselt peaks Albaania jätkama oma teed võimaliku ühinemise poole Euroopa Liiduga. Liit peaks oma laienemisstrateegiat ellu viima järk-järgult ja rangeid reegleid järgides. Samuti peaks liit toimima liikumapaneva jõuna oluliste reformide elluviimisel Euroopa Liiduga ühineda soovivates kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides. Samas teavad kõik, et Euroopa Liiduga ühinemise tee on raske. Euroopa Liitu astumise tingimused on selged ja hästi teada ning neid ei ole alati lihtne täita. Albaanial on veel pikk tee käia, nagu raportis ka selgelt öeldakse. Kõigepealt on Albaanial vaja täita Kopenhaageni kriteeriumid, sealhulgas stabiliseerida demokraatlikud institutsioonid. Sellega seoses tahaksin ma rõhutada ja toetada peaminister Sali Berisha jõupingutusi praegusele poliitilisele kriisile tulemusliku lahenduse leidmiseks ning samas kritiseerida sotsialistliku opositsiooni alatut käitumist. See, kui kiiresti iga riik Euroopa Liiduga ühinemise poole liigub, sõltub niisiis kandidaatriigist või potentsiaalsest kandidaatriigist endast. Loodan, et Albaania liigub Euroopa Liidu poole otsusekindlalt ja kõhklematult.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult.(GA) Kuigi ma hääletasin selle raporti poolt, peaksid minu arvates albaanlased ise otsustama, kas nad tahavad kuuluda Euroopa Liitu või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Albaania ei ole Lääne-Balkani piirkonna ebastabiilses olukorras mingi erand. Albaanias teatakse, et praegune kriis ähvardab kahjustada reforme, mille elluviimisega on algust tehtud ja mille eesmärk on suuresti kiirem lähenemine Euroopa Liidule. Kui meenutada Enver Hoxha diktatuuri aega, siis on selge, et Albaania pakub vähe kindlustunnet selle suhtes, et ta suudab alustatud teed järjekindlalt jätkata ning parandada oma arengutaset ja austust õigusriigi põhimõtete ja isikuvabaduste vastu vastuvõetava määrani, arvestades Euroopa standardeid. Albaania liitumisel NATOga on tehtud oluline samm, kuid sellest ei piisa, et Euroopa Liit võiks pidada Albaaniat tugevaks kandidaatriigiks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi resolutsioonis tunnustatakse Albaania reformiprotsessi edusamme, rõhutatakse samas, et nii demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kinnistamiseks kui ka riigi jätkusuutliku arengu tagamiseks on veel vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi. Ma usun, et Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade on ajend mitmeteks reformideks Lääne-Balkani riikides ning aitab oluliselt kaasa piirkonna rahu ja stabiilsuse suurendamisele ning konfliktide vältimisele, soodustab heanaaberlikke suhteid ning aitab jätkusuutliku arengu kaudu lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi. Iga riigi edusammud Euroopa Liiduga ühinemise suunas sõltuvad aga riigi enda jõupingutustest Kopenhaageni kriteeriumide ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga kaasnevate tingimuste täitmisel. Loodetavasti suudab riik need tingimused edukalt täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle dokumendi vastu, sest olen albaanlaste sõber. Kuidas me saame tahta, et nad astuksid Euroopa Liitu, mis teenib oma finantseliidi huve kõigi teiste arvelt? Ükski laienemine ei ole mõeldav nii kaua, kuni Euroopa Liit soodustab rahvastevahelist konkurentsi ja privilegeeritute huvide kaitset. Lisaks ei ole postkommunistlik Albaania kuigivõrd näidanud oma suutlikkust võidelda selles riigis vohava organiseeritud kuritegevusega. Ma hääletasin selle dokumendi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Piirkondlik stabiilsus ja Lääne-Balkani piirkonna riikide lõimimine Euroopa Liiduga on liidu jaoks alati olnud esmatähtsad eesmärgid. Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade sunnib selle piirkonna riike tegema täiendavaid jõupingutusi, et viia ellu reformid, mis on vajalikud selleks, et täita Euroopa Liidu täisliikmeks saamiseks seatud eesmärgid. Rõhutada tuleks nende riikide püüdlusi suurendada rahu ja stabiilsust, vältida konflikte ja soodustada heanaaberlikke suhteid. Albaania on lõimisprotsessis kaugele jõudnud ning juba vastanud komisjoni küsimustikule, mida komisjon vajab Albaania ühinemistaotlust puudutava arvamuse koostamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. Ma hääletasin Albaaniat käsitleva resolutsiooni poolt, sest selles kinnitatakse Euroopa Parlamendi toetust Albaania väljavaadetele ühineda Euroopa Liiduga, kui riik on saavutanud poliitilise stabiilsuse ja usaldusväärsuse ning täielikult täitnud Kopenhaageni kriteeriumid. Resolutsioonis tunnustatakse reformiprotsessis tehtud edusamme ning rõhutatakse, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja jätkusuutliku arengu kinnistamiseks on veel vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi. Resolutsioonis kiidetakse heaks viisanõude kaotamise ettepaneku vastuvõtmine ja nõutakse Albaania kodanikele kehtiva viisanõude kaotamist 2010. aasta lõpuks. Samuti rõhutatakse võimude lahususe põhimõtte ja sõltumatu kohtusüsteemi tagamise tähtsust, nõudes, et selles valdkonnas tehtaks edusamme. Korruptsioon, organiseeritud kuritegevus ja inimkaubandus kuuluvad selle riigi puhul kõige murettekitavamate probleemide hulka ning resolutsioonis võetakse nende suhtes seisukoht. Lisaks käsitletakse raportis vähemuste õigusi, romasid, ametiühinguõigusi ja sotsiaalset olukorda, naiste õigusi ning valitsuse poolt kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetavaid konsultatsioone seaduseelnõude ja läbiviidavate reformide küsimustes. Raportis kutsutakse üles arendama ja kasutama taastuvenergiat, ühistransporti ja keskkonnaalaseid õigusakte.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Mul on selle resolutsiooni vastuvõtmise üle hea meel, sest selles väljendatakse heameelt kohtusüsteemiga seotud edusammude üle, kuid rõhutatakse, et reformid on alles algusjärgus; väljendatakse arvamust, et kohtusüsteemi reform, sealhulgas kohtuotsuste täitmine, on Albaania ELi liikmesuse taotlemise protsessis oluline eeltingimus, ning rõhutatakse, et demokraatlikus ühiskonnas on oluline võimude lahususe põhimõte; samuti rõhutatakse, et läbipaistev, erapooletu ja tõhus kohtusüsteem, mida ei mõjuta poliitiline ega muu surve või kontroll, on õigusriigi seisukohast põhjapaneva tähtsusega, ning nõutakse, et selles valdkonnas võetaks viivitamatult vastu ulatuslik pikaajaline strateegia, mis hõlmaks juhiseid vajalike õigusaktide ja rakendusmeetmete vastuvõtmiseks; kutsutakse opositsiooni üles osalema selle väljatöötamisel ja toetama täiel määral kohtusüsteemi reformi; rõhutatakse lisaks, et kohtusüsteem vajab kogu riigis tõhusalt toimimiseks piisavaid rahalisi vahendeid; oodatakse seetõttu komisjonilt uusi abialgatusi ning väljendatakse sellega seoses rahulolu, et hiljuti alustas Tiranas tööd raskeid kuritegusid menetlev kohus.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. (DA) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see sisaldab mitmeid õigeid üleskutseid olukorra parandamiseks Albaanias. Samas ei tohi minu poolthäält mingil juhul tõlgendada otsese või kaudse üleskutsena, et albaanlased ühineksid Euroopa Liiduga. See küsimus on täielikult albaanlaste endi otsustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. Kuigi ma hääletasin selle raporti poolt, on minu kindel seisukoht, et albaanlased peaksid ise otsustama, kas nad soovivad Euroopa Liiduga ühineda või mitte.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanekud: Kosovo (B7-0409/2010) ja Albaania (B7-0408/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Nii Albaania kui ka Kosovo on teinud demokraatlike reformide elluviimisel edusamme, et tugevdada õigusriiki ja tagada riigi jätkusuutlik areng. Sellegipoolest tuleb jätkuvalt nende eesmärkide poole püüelda, eelkõige võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, riigiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisel ja õigusriigi põhimõtete järgimisel. Albaanias on parlamendivalimiste tulemuste tõttu tekkinud poliitilised pinged kestnud juba üle aasta. Need on kahjustanud riigi püüdlusi saada Euroopa Liidu liikmesriigiks. Albaania poliitilised jõud peavad alustama konstruktiivset dialoogi, et jõuda kokkuleppele tulemustes ja valimisseaduses, mis tagab uue, täiesti läbipaistva valimisprotsessi. Ma hääletasin nende resolutsioonide poolt, sest neis kutsutakse ka Euroopa Liidu liikmesriike üles otsima uusi viise kõnealuste Balkani riikidega suhtlemiseks. Üks võimalus on edendada inimestevahelisi sidemeid õpilaste, üliõpilaste ja teadlaste akadeemiliste vahetuste kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. (DE) Me tahaksime teha järgmise märkuse resolutsioonis sisalduva viisanõude kaotamise teema kohta. Me peaksime põhimõtteliselt toetama Lääne-Balkani riikidele kehtiva viisanõude kaotamist, kuid selle eelduseks on kõigi kehtestatud tingimuste igakülgne täitmine.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: olukord Kõrgõzstanis (B7-0419/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin eri fraktsioonide koostatud resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Selles resolutsioonis kinnitatakse vajadust eraldada Kõrgõzstanile suurem summa kui see, mis maksti juba välja vastuseks ÜRO hädaabipalvele eraldada 71 miljonit USA dollarit humanitaarabiks. Lisaks on minu arvates vaja sellele riigile peale hädaabi anda ka vahendeid riigi olukorra stabiliseerimiseks ja sedalaadi sündmuste kordumise vältimiseks. Seega tuleks töötada välja vahendid, mis aitaksid kaasa julgeoleku taastamisele Kõrgõzstanis.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vaatamata ametlikul poliitilisel tasandil tehtud edusammudele valitsevad Kõrgõzstanis endiselt ebastabiilsus ja konfliktid ning pole märkigi, et olukord võiks peagi stabiliseeruda. See riik, mis saavutas iseseisvuse pärast Nõukogude Liidu lagunemist, on näidanud, et ei suuda inimõiguste ja isikuvabaduste tagamiseks kehtestada paremaid standardeid.

Minu arvates saab Euroopa Liit vahendajana täita stabiliseerivat rolli ning praeguses konfliktijärgses olukorras peaks ta selles riigis, mille naabriteks on Venemaa ja Hiina, aktiivselt kaasa aitama tulemusliku rahusobitamise ja demokratiseerimise keerulise ülesande täitmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis väljendatakse sügavat muret Lõuna-Kõrgõzstanis puhkenud traagiliste ja vägivaldsete kokkupõrgete pärast ning avaldatakse kaastunnet kõigi ohvrite perekondadele. Tahaksin rõhutada resolutsioonis sisalduvat üleskutset teha kõik mis võimalik, et olukord normaliseerida ning luua vajalikud tingimused pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud inimeste vabatahtlikuks ohutuks ja väärikaks naasmiseks kodudesse. Samuti kutsutakse resolutsioonis komisjoni üles kiirendama koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega humanitaarabi andmist ning alustama hävitatud kodude lühi- ja keskpika perspektiiviga ülesehitusprogramme, kaotatud varade asendamist ja rehabilitatsiooniprojekte koostöös Kõrgõzstani ametivõimude ja muude abiandjatega, et luua soodsad tingimused pagulaste ja siseriiklikult ümberasustatud isikute tagasipöördumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult.(PL) Seoses rahutuste ja kokkupõrgetega, mis toimusid 11. juunil Lõuna-Kõrgõzstanis, eriti Oši ja Džalalabati linnades, ning mille käigus kaotas elu umbes 300 inimest ja üle 2000 sai haavata, leian ma, et Euroopa Parlament kui demokraatia, avaliku korra ja inimõiguste kaitsja peaks otsustavalt reageerima igale sellisele sündmusele ning püüdma takistada niisuguseid destabiliseerivaid protsesse, mis Kõrgõzstanis praegu aset leiavad. Seetõttu tahaksin väljendada solidaarsust ja toetust Kõrgõzstani rahvale, toetades seda resolutsiooni ja hääletades selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lõuna-Kõrgõzstani linnades Ošis ja Džalalabatis hiljuti aset leidnud vägivaldsed kokkupõrked on minu jaoks väga murettekitavad. Arvestades Euroopa Liidu kohustusi selle piirkonna ees, mis on võetud eelkõige Kesk-Aasia strateegia kaudu, tuleb meil niisiis pöörata rohkem tähelepanu Kõrgõzstani abistamisele. Olukord on murettekitav. See tähendab, et Euroopa Liidu antavat humanitaarabi on vaja oluliselt suurendada ja see tuleb toimetada kõigi inimesteni, kes nende tõsiste konfliktide tõttu on kannatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Ma väljendan heameelt selle resolutsiooni vastuvõtmise üle peamiselt seetõttu, et selles kutsutakse üles suurendama oluliselt Euroopa Liidu humanitaarabi Lõuna-Kõrgõzstanis hiljuti puhkenud vägivalla tõttu kannatavatele inimestele ja nõutakse stabiliseerimisvahendi ulatuslikku kasutamist, ning kuna selles rõhutatakse meie veendumust, et Euroopa Liit peaks Lõuna-Kõrgõzstanis võtma endale olulisema rolli ka pikemas plaanis. Samuti korratakse resolutsioonis Euroopa Parlamendi üleskutset komisjonile koostada ettepanekud arengukoostöö rahastamisvahendi summade ümberpaigutamiseks, aitamaks tagada Euroopa Liidu piisava reageerimise muutunud olukorrale Kõrgõzstanis, ning korratakse ka üleskutset keskenduda Euroopa Liidu Kesk-Aasia poliitikas inimeste julgeolekule.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: AIDS/HIV ja XVIII rahvusvaheline AIDSi konverents (18.–23. juuli 2010, Viin) (RC-B7-0412/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto, Louis Grech ja Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. Malta Tööpartei delegatsioon andis poolthääle resolutsiooni ühisettepanekule Euroopa Liidu HIV- ja AIDSi-vastase tegevuse kohta, eriti kuna see käsitleb põhiküsimusi ja esmatähtsad eesmärke, mis on seotud selle ülemaailmse ja traagilise probleemiga. See probleem mõjutab väga suurel määral paljude inimeste elu, iseäranis aga naisi ja lapsi niisugustes vaesuse tõttu kannatavates piirkondades nagu Sahara-tagune Aafrika, kus HIV/AIDS on 22,4 miljonil inimesel. Kuigi esmapilgul tundub, et resolutsioonis puuduvad otsesed viited abordi propageerimisele, ei toeta meie delegatsioon lõikeid, mis võiksid abordi tegemist õigustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. (IT) Meil on taas kord tegemist kahetsusväärse olukorraga, kus arutelus reaalse ja tõsise probleemi üle (milleks antud juhul on võitlus HIV vastu) kasutatakse argumente, millega pakutakse välja ebaõigeid lahendusi eluõiguse küsimusele. See teeb poolt hääletamise võimatuks. Väljendist „seksuaal- ja reproduktiivtervis” on saanud vahend, mille abil veendakse parlamente abordi tegemist propageerima. Me ei tohi lasta end eksitada.

Igaüks, mina sealhulgas, peab edendama seksuaal- ja reproduktiivtervist, kuid kui nende sõnade all mõeldakse teistsugust ja tegelikult lausa vastupidist olukorda (kusjuures inimese tapmist käsitatakse naise õigusena vabadusele), tuleb pettus paljastada. Abort on maailmas tõeline tragöödia, kuid see on tõeline tragöödia ka siin, Euroopas! Selle resolutsiooni vastu hääletades ei taha ma takistada laiaulatuslikke jõupingutusi võitluses AIDSiga, vaid väljendada vastuseisu sellele meetodile ja sisule, mida ma mainisin.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin oma poolthääle HIVd/AIDSi ning XVIII rahvusvahelist AIDSi konverentsi käsitlevale resolutsioonile, sest tuleb suurendada jõupingutusi, et seada HIV/AIDS maailma rahvatervises prioriteediks ning hõlbustada kõikide seda viirust kandvate inimeste juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja tööhõivele. Väga oluline on tõkestada HIV/AIDSi kandjate häbimärgistamist ja diskrimineerimist ning tagada nende õiguste kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Fraktsioonid peaksid sellise teema puhul jõudma laialdase üksmeeleni ja hoiduma selle teema kasutamisest mingitel muudel eesmärkidel. Resolutsiooni ühisettepanek, millele on alla kirjutanud vaid Euroopa Parlamendis esindatud vasakpoolsed ja äärmusvasakpoolsed erakonnad, viitab ilmselgelt resolutsiooni eesmärgi kahetsusväärsele õõnestamisele. Me peaksime tundma muret inimeste pärast, nende haiguse ja sellest tingitud kannatuste pärast ning mõtlema, millist mõju avaldab see ühiskonnale, eriti vähim arenenud riikides. Me peame neid inimesi meeles pidades töötama selle nimel, et leida paremad lahendused selle nuhtluse vastu võitlemiseks ja tema tagajärgede leevendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) AIDS on jätkuvalt kogu maailmas tõsine humanitaarprobleem ning seetõttu eeldab üleilmset seostatud vastutegevust, millesse on kaasatud eri piirkondade ja mandrite riigid, institutsioonid ja ühiskonnad. AIDSiga seotud sotsiaalse häbimärgistamise jätkumine ja selle suure suremusega haiguse levik, millel on eriti laastav mõju vähim arenenud riikidele ja väga kehva humanitaarolukorraga riikidele, peavad sundima Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioone rohkem mõtlema ja pühenduma sellele, et eraldada reaalseid vahendeid igakülgseks ja tulemuslikuks vastutegevuseks, mille raames tagatakse ennetuspoliitika vajalik ühtlustamine ja selle haiguse piisav ravi. Sellegipoolest ei ole ma nõus HIV-vastase võitluse ühendamisega nii tundliku küsimusega nagu abort.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Resolutsioonis kirjeldatakse laiaulatuslikku käsitust AIDSi/HIV probleemist, tuginedes praegustele andmetele. Selles rõhutatakse kõige tähtsamaid küsimusi, mida me kahtlemata toetame, sealhulgas tervishoiu üldise kättesaadavuse edendamist ning valitsuste kohustust seda põhimõtet järgida ja võimaldada tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile. Toonitatakse vajadust edendada, kaitsta ja austada HIV/AIDSi kandjate inimõigusi, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi. Samuti juhitakse tähelepanu majanduslikele, õiguslikele, sotsiaalsetele ja tehnilistele tõketele ning karistavatele õigusaktidele ja meetmetele, mis takistavad tulemuslikku võitlust HIVga, ning vajadusele tagada õiglane ja paindlik rahastamine uue ennetustehnoloogia, sealhulgas vaktsiinide ja mikrobitsiidide uurimiseks. Ka nõutakse, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid taas seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise ning ­õiguste valdkonna meetmete rahastamist arengumaades, kus see on murettekitavalt vähenenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin täie veendumusega selle resolutsiooni poolt, mis järgmise Viinis peetava rahvusvahelise AIDSi konverentsi eel kohustab Euroopa Liidu liikmesriike jõustama uusi õigusakte, et tagada taskukohased ja mõjusad HIV ravimid, soodustada arenguriikides täiendavate teadlikkuse suurendamise kampaaniate läbiviimist, suurendada rahastamist uute vaktsiinide ja mikrobitsiidide uurimiseks ning võidelda patsientide diskrimineerimise vastu. Kogu maailmas on AIDS enam kui 33 miljonil inimesel, kellel on väga piiratud juurdepääs retroviirusvastasele ravile. Ma loodan, et tuleval nädalal toimuval rahvusvahelisel konverentsil järgitakse neid soovitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Enne järgmist rahvusvahelist AIDSi konverentsi, mis peetakse juulikuus Viinis, pidasid Euroopa Parlamendi liikmed vajalikuks edastada valitsustele tugev sõnum. Seetõttu andsin ma poolthääle sellele resolutsioonile, mis kutsub komisjoni ja nõukogu üles suurendama jõupingutusi HIV/AIDSi kui ülemaailmse rahvatervise prioriteediga tegelemisel, pidades inimõigusi keskse tähtsusega küsimuseks HIV/AIDSi ennetamisel ja ravis ning haigete toetamisel.

Ravi saavate haigete osakaal on praegu ikka veel liiga väike ning taskukohaste ja mõjusate HIV ravimite pakkumiseks on vaja seadusi. Ma mõistan kindlalt hukka kahepoolsed kaubanduslepingud, milles seatakse majandushuvid jätkuvalt tervishoiust kõrgemale, eirates Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud lepingut. Lisaks toonitatakse selles resolutsioonis, et me peame võitlema igasuguste õigusaktide vastu, milles HIVga nakatamist käsitatakse kuriteona ning millega soodustatakse haiguse või viiruse kandjate häbimärgistamist ja diskrimineerimist.

Lõpetuseks: statistika nakatunud naiste ja tüdrukute kohta näitab, et senine ennetuspoliitika on läbi kukkunud, ning seetõttu on minu arvates vaja võtta lõpuks vastu realistlik lähenemisviis, suurendades uute vaktsiinide ja mikrobitsiidide uurimise rahastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) HIV/AIDS on endiselt kogu maailmas üks sagedasemaid surmapõhjusi – 2008. aastal suri selle tõttu kaks miljonit inimest ning prognooside kohaselt jääb see tähtsaks enneaegse surma põhjuseks ka eelseisvatel kümnenditel. Nakatunute arv kasvab kiiremini kui ravi maht ja 2009. aastal jäi kaks kolmandikku ravi vajavatest inimestest sellest ilma, mis tähendab, et kümnele miljonile inimesele ei olnud vajalik tõhus ravi kättesaadav. Seetõttu väidan, et Euroopa Liit peab tegema kõik endast oleneva, suurendamaks investeeringuid teadusuuringutesse, ravisse ja haridusse, et seda olukorda parandada. Edendada tuleb ka HIV/AIDSi kandjate häbimärgistamise ja diskrimineerimise lõpetamist. Samuti väidaksin, et Euroopa Liit peab erilist tähelepanu pöörama Sahara-tagusele Aafrikale, kus HIV/AIDS on 22,4 miljonil inimesel ja kus see probleem on jätkuvalt kõige teravam.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma andsin poolthääle Euroopa Parlamendi kõigi fraktsioonide ühisresolutsioonile, mis käsitleb HIV/AIDSi probleemi olulisi elemente, näiteks vajadust tagada avalike tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigi kodanike jaoks. Resolutsioonis nõutakse, et valitsused täidaksid oma kohustust teha avalikud tervishoiuteenused kättesaadavaks kõikidele kodanikele. Lisaks kaitseb see resolutsioon HIV-positiivsete seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi. Samuti rõhutatakse selles vajadust tagada rahastamine, mis vastab uute ennetusmeetmete, sealhulgas vaktsiinide uurimise vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) HIV/AIDS on siiani kogu maailmas levinud katk, millega maailm kuidagi toime ei tule. Nakatunute arv ja seega ka suremus on jätkuvalt eriti suur arenguriikides. Samas registreeritakse ka Euroopa Liidus aina rohkem uusi nakatunuid ja registreerimata nakatunute arv võib olla palju suurem. Hirm haiguse teadvustamise ja häbimärgiga elamise ees on endiselt väga levinud. Selle haiguse tõkestamiseks viiakse läbi palju teadusuuringuid, sealhulgas Euroopa Liidus. Et teadusuuringud HIV/AIDSi valdkonnas on olulised, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) 18.–23. juulil 2010 Viinis peetava järgmise rahvusvahelise AIDSi konverentsi eel pean ma toetama täna vastu võetud resolutsiooni, millega edastatakse riikide valitsustele selge sõnum. On tõepoolest vaja jõustada uued õigusaktid, et tagada taskukohased ja tõhusad HIV ravimid, sealhulgas retroviirusvastased ning muud ohutud ja mõjusad ravimid. Ma rõhutaksin, et Euroopas ja Kesk-Aasias on vaid 23% HIV-patsientidest retroviirusvastasest ravist teadlikud. Näiteks Balti riigid on need Euroopa Liidu liikmesriigid, kus vajadus AIDSi ennetamise poliitika järele on kõige suurem. Seetõttu pöördun ma Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poole palvega koguda rohkem teavet HIV/AIDSiga inimeste olukorra kohta ning tagada neile õigus elada täisväärtuslikku ühiskondlikku ja seksuaalelu ja saada järglasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma esitan selle selgituse hääletuse kohta, sest tahaksin rõhutada, et kuigi ma hääletasin enamiku lõigete poolt, jäin lõike 17 suhtes erapooletuks. Ma jäin erapooletuks ainult seetõttu, et prantsuskeelses versioonis – erinevalt portugalikeelsest – viidatakse võimalusele, et seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine võiks hõlmata abordi aktsepteerimist. Ma kaitsen õigust elule ja seetõttu ei saanud ma puhta südametunnistusega poolt hääletada. Tahaksin rõhutada, et väljendi „seksuaal- ja reproduktiivtervis” kasutamist ei või muuta vahendiks, millega parlamente veendakse abordi tegemist propageerima. Sellegipoolest kordan, et pooldan täielikult võitlust HIV/AIDSi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. See ühisresolutsioon võeti kokkulepitud sõnastuses vastu 400 poolt- ja 166 vastuhäälega vaatamata sellele, et fraktsioon PPE taotles seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õiguste puhul osade kaupa hääletamist, nagu ta teeb iga kord. See näitab ka, et fraktsioonis PPE on seisukohad selles küsimuses lahknenud. Olen tulemusega rahul, eriti kuna kõik meie ettepanekud, mis puudutasid seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi, jäid teksti alles.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) HIVsse/AIDSi nakatumine on ülemaailmne nähtus ja see ei ole kuidagi seotud niinimetatud riskirühmade ega konkreetsete piirkondadega. Tänapäeval ei ole see enam narkomaanide või homoseksuaalide probleem, vaid kõikide inimeste probleem. Kõige suuremas ohus on noored, haritud inimesed, valgenahalised inimesed ja suurettevõtete töötajad.

Peaaegu pooled HIV kandjad on naised. Nemad on nakatumisele vastuvõtlikumad, sest viirus levib meestelt naistele palju kergemini kui vastupidi. Käesoleval aastal 18.–23. juulini Viinis peetaval XVIII rahvusvahelisel AIDSi konverentsil rõhutatakse vajadust tugevdada naistele ja noortele suunatud teavituskampaaniaid. Kõigil naistel peab olema lihtne juurdepääs teabele seksiga seotud tervishoiuaspektide, järglaste saamise ja raviteenuste kohta. Samuti on oluline jagada rasedatele HIV ravimeid tasuta, et vältida haiguse kandumist emalt lapsele. HIV/AIDSi ennetamiseks tuleb koolides anda õpetust seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õiguste kohta.

Koolis antava seksuaalhariduse puudumise mõju ilmneb kõige selgemalt HIVsse ja teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatunud noorte hulgas ning noorte naiste varajastes, planeerimata rasedustes. HIV/AIDSi epideemia levik, sellest tulenev surmaoht ja noorte haigete suur osakaal peaksid olema piisavad põhjused, et hakata koolides andma korralikku seksuaalharidust. Seetõttu hääletasin ma HIVd/AIDSi ja XVIII rahvusvahelist AIDSi konverentsi käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (ECR), kirjalikult. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon pooldab kogu südamest seisukohta, et inimõigused peavad olema tagatud kõikidele inimestele, sõltumata rassist, soost ja seksuaalsest sättumusest. Me toetame täielikult ravi ja ennetustöö edendamist ning kõikide inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele, samuti teadlikkuse suurendamist ja hariduse edendamist võitluses HIV ja AIDSiga.

Samas leiame, et soo jätkamisega seotud õigused, mille hulka kuulub õigus teha aborti, on iga inimese südametunnistuse küsimus ning et selles resolutsioonis sisalduvad ettepanekud riivavad suveräänse riigi õigust kehtestada ise oma tervishoiu- ja abordipoliitikaga seotud eesmärgid.

Seetõttu jäi Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon selle resolutsiooni hääletamisel erapooletuks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: kassettlahingumoona konventsiooni (KLK) jõustumine 1. augustil 2010 ja ELi roll (RC-B7-0413/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Kassettlahingumoona konventsiooni eesmärk on keelustada kassettlahingumoona kui relvaliigi kasutamine, tootmine, ladustamine ja edasiandmine ning konventsioonis nähakse ette kassettlahingumoona kõrvaldamine ja hävitamine. Ma toetasin resolutsiooni ühisettepanekut, milles kutsutakse kõiki liikmesriike üles seda konventsiooni ratifitseerima, et Euroopa Liidul oleks võimalik seda järgida. Seetõttu on oluline võtta vajalikke meetmeid, et riigid, kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, seda teeksid. Nende liikmesriikide puhul, kes on konventsiooni juba allkirjastanud, annab jõustumine võimaluse võtta vajalikke meetmeid konventsiooni rakendamiseks lahingumoona varude hävitamise, mahajäänud lahingumoona kõrvaldamise, ohvrite abistamisega jne.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin kassettlahingumoona konventsiooni jõustumist ja ELi rolli käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest see küsimus on ülimalt tähtis, ent ka seetõttu, et Kreeka on kahjuks üks neist riikidest, kes ei ole sellele konventsioonile isegi mitte alla kirjutanud. Kõik riigid peavad seda konventsiooni viivitamata rakendama hakkama. Kassettlahingumoonaga seostub sageli suur surmade arv ja see kujutab endast tõsist ohtu tsiviilisikutele, eriti kui seda kasutatakse asustatud alade lähedal. See lahingumoon tekitab traagilisi tagajärgi ka konfliktijärgses olukorras, põhjustades tsiviilelanike hulgas vigastusi ja surmajuhtumeid, sest maasse jäänud lõhkemata lõhkekehasid leiavad sageli lapsed ja teised pahaaimamatud süütud ohvrid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kõik riigid, kes mäletavad veel sõjas osalemist, on teadlikud kassettlahingumoona hävitavatest tagajärgedest. Euroopa Parlamendi toetus kassettlahingumoona keelustamisele ja likvideerimisele on täiesti põhjendatud. Kardan siiski, et poliitikute valmisolek ja konventsiooni ratifitseerimine mitme riigi poolt ei pruugi olla soovitud tulemuste saavutamiseks piisav.

Sellele vaatamata on vaieldamatult tegemist olulise sammuga õiges suunas ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on kohustatud seda toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades Euroopa Liidu võõrandamatut rolli rahu ja julgeoleku ning rahvaste vabaduse, elu, inimõiguste ja elukvaliteedi kaitsmisel, toetan ma seda resolutsiooni ja rõhutan, et kõik liikmesriigid peavad positiivselt ja kiiresti reageerima üleskutsele kassettlahingumoona konventsioon viivitamata allkirjastada ja ratifitseerida. Ma tõstaksin esile asjaolu, et kassettlahingumoon on äärmiselt surmav ja kujutab endast tõsist ohtu tsiviilelanikkonnale, sealhulgas konfliktijärgsel ajal. Kahetsusväärselt on sedalaadi lõhkematerjali peamisteks ohvriteks lapsed. Toetan Euroopa pühendumist võitlusele valimatult tapvate relvade leviku vastu ning loodan, et liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võtavad sellega seoses ühtseid ja otsustavaid meetmeid kolmandate riikide suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Paweł Robert Kowal (ECR), kirjalikult.(PL) Meie resolutsiooni ettepanek on tasakaalustatud. Selles tunnustatakse neid liikmesriike, kes on kassettlahingumoona konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, ent nenditakse samas, et mõned liikmesriigid ei saa oma olukorrast tulenevalt seda konventsiooni praegu allkirjastada. Meie tekstis kutsutakse neid riike (sealhulgas näiteks Poolat) üles võtma nõuete täitmiseks tavarelvade Genfi konventsiooni lisaprotokolli raames meetmeid (näiteks oluliselt vähendama lõhkemata lõhkekehade arvu ja laialipaiskumise raadiust), et vähendada võimalikke kaotusi tsiviilelanike hulgas. Selle tee on valinud Poola ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid, näiteks Soome, Läti, Eesti, Rumeenia ja Slovakkia, aga ka Ameerika Ühendriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. Kahjuks sisaldavad selle ühisresolutsiooni põhjendused positiivset viidet Euroopa julgeolekustrateegiale ning ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, mida mina ja minu fraktsioon ei poolda. Et aga kassettlahingumoona konventsioon, mille on vastu võtnud 107 riiki, on väga tähtis, allkirjastas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ühisresolutsiooni kassettlahingumoona konventsiooni jõustumise ja ELi rolli kohta, sest kassettlahingumoona keelustamise seisukohalt tuleb seda ühisresolutsiooni pidada suureks edusammuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kassettlahingumoona konventsiooni allkirjastamine 20 liikmesriigi poolt annab tunnistust Euroopa Liidu pühendumisest võitlusele valimatult tapvate relvade leviku vastu. Me ei saa unustada, et sedalaadi relvad on tuhandete tsiviilisikute hukkumise peamine põhjus, sest need tapavad valimatult, eriti lapsi ja muid süütuid inimesi, kes ei ole ohust teadlikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Kahjuks sisaldab see ühisresolutsioon positiivseid viiteid Euroopa julgeolekustrateegiale ning ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, mida mina ja minu fraktsioon ei poolda. Et aga kassettlahingumoona konventsioon, mille on vastu võtnud 107 riiki, on väga tähtis, toetab ka Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, sealhulgas mina, ühisresolutsiooni selle konventsiooni jõustumise ja Euroopa Liidu rolli kohta. Minu arvates võib seda ühisresolutsiooni pidada kassettlahingumoona keelustamise seisukohalt edusammuks ja seetõttu hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kassettlahingumoon on üks salakavalamaid relvi, sest selle kasutamise tõttu saavad surma peamiselt süütud inimesed. Ennekõike on ohus lapsed, kes võivad lõhkemata seadeldised kogemata plahvatama panna ja selle tulemusena raskeid vigastusi saada. Kassettlahingumoona konventsioon, mille on allkirjastanud 20 liikmesriiki, keelab selliste relvade kasutamise ja kohustab kassettlahingumoona omavaid riike seda hävitama. Ma nõustusin resolutsiooniga, sest kassettlahingumoona konventsioon on esimene samm nende surmavate relvade lõpliku keelustamise poole. Siiski hääletasin ma resolutsiooni vastu, sest ma ei usu, et leping saaks sundida riike kassettlahingumoona keelustama.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Euroopa Parlamendi valdav enamus on andnud kindlalt märku, et on selle salakavala relva vastu, mis ohustab inimesi sõja- ja kriisipiirkondades. Kassettlahingumoon mõjutab siiamaani tuhandeid inimesi – peaaegu eranditult tsiviilisikuid, eriti aga paljusid lapsi, kes peavad sageli väikesi pomme pallideks ja muudeks mänguasjadeks. Niisiis võttis Euroopa Parlament selle valimatult tapva ja ebainimliku relva suhtes ainsa võimaliku seisukoha ning ütles üksmeelse „ei” kassettlahingumoona kasutamisele Euroopas ja mujal maailmas. Euroopa Parlament nõuab, et kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid, kes ei ole veel kassettlahingumoona keelustamise rahvusvahelist lepingut allkirjastanud ega ratifitseerinud, teeksid seda nii kiiresti kui võimalik, soovitatavalt enne aasta lõppu. Meie, rohelised, surusime läbi nõude, et riigid, keda ei ole veel nimepidi esile tõstetud, tuleb esile tuua, et kodanikuühiskond saaks avaldada survet seal, kus seda on kõige enam vaja. Eesti, Soome, Kreeka, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Türgi pole veel seda lepingut allkirjastanud ega ratifitseerinud. Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Itaalia, Leedu, Holland, Portugal ja Rootsi on lepingu allkirjastanud, kuid peavad selle veel oma parlamendis ratifitseerima.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon pooldab igati jõupingutusi, mille eesmärk on vähendada sõdurite ja tsiviilisikute kannatusi, ning hääletas seetõttu kõnealuse resolutsiooni poolt. Me oleme siiski arvamusel, et meie relvajõudude tegutsemisvõimet ja julgeolekut ei tohi kuidagi kahjustada. Seetõttu tuleks selgelt välja öelda, et kassettlahingumoona konventsioonis esitatud kassettlahingumoona määratlus ei hõlma lahingumoona, mis hävitab või inaktiveerib end ise, s.t lahingumoona, mida kasutavad meie riikide vastutustundlikud relvajõud.

Mina isiklikult taunin lõike 10 sõnastust, milles kutsutakse kõrget esindajat üles tegema kõik, et „saavutada liidu ühinemine KLKga”. Lissaboni lepingu üks paljudest kahetsusväärsetest tagajärgedest on see, et Euroopa Liit saab nüüd ise rahvusvaheliste konventsioonidega ühineda. See eesõigus peaks kuuluma suveräänsetele riikidele, mitte sellistele organisatsioonidele nagu Euroopa Liit, kuigi on selge, et leidub neid, kes püüavad muuta liitu suveräänseks riigiks. Sellest on äärmiselt kahju.

 
  
  

Raport: George Lyon (A7-0204/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi ning pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib ÜPP reformi, nagu ka kõiki uusi põllumajandust käsitlevaid õigusakte, heaks kiita üksnes Euroopa Parlamendi nõusolekul.

Põllumajandustootjad toodavad kaupu, mida tarbib kogu ühiskond, kuid nemad ei ole ainsad, keda ühine põllumajanduspoliitika mõjutab, sest põllumajandus, keskkond, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutus ja loodusvarade, näiteks vee ja maa säästev majandamine on omavahel seotud. Selge seos on ka põllumajanduse ning Euroopa Liidu suurte maapiirkondade mõistliku majandusliku ja sotsiaalse arengu vahel. Põllumajandustootjad pakuvad ka toitu, mida me vajame selleks, et elada.

See esimene resolutsioon ÜPP tuleviku kohta on meie, Euroopa Parlamendi liikmete panus arutelusse selle üle, kuidas reformida ÜPPd seoses uue mitmeaastase eelarve kehtestamisega 2013. aastal ning kuidas määratleda peamised põhimõtted, mis peaksid reguleerima uue ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamist. Selle hääletuse puhul keskendus Euroopa Parlament küsimusele, kuidas lahendada uusi ülesandeid, milleks on näiteks võitlus kliimamuutusega ning toiduga kindlustatuse, toidu kvaliteedi, ettevõtete konkurentsivõime ja põllumajandustootjate sissetulekute tagamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Raport ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat edendab ühtlustavat europoliitikat, mille eesmärk on juurida vaesed põllumajandustootjad keskmise suurusega põllumajandusettevõtetest välja ja tugevdada suuremahulist kapitalistlikku põllumajandustootmist. Ühisel põllumajanduspoliitikal, niinimetatud tervisekontrolli-reformidel ja WTO otsustel on olnud vaestele keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele ränk mõju. Enne seda, kui Kreeka ühines EMÜ/ELiga, eksportis ta põllumajandussaadusi. Nüüd kulutab Kreeka 2,5 miljardit eurot, et importida tooteid, mida ta suudaks ise toota. Igal aastal kaob põllumajandussektoris 20 000 töökohta, tootmine väheneb, aastatel 2000–2008 kahanes põllumajanduslik tulu 20% võrra ja 75% põllumajandusettevõtete aastane brutokasum jääb vahemikku 1200–9600 eurot.

Selles raportis käsitatakse väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jaoks valusaid tagajärgi eduna. Raporti eesmärk on kohandada ühist põllumajanduspoliitikat monopoolse kapitali põllumajandusstrateegiaga (ELi 2020. aasta strateegias nimetatakse seda konkurentsivõimeliseks põllumajanduseks), suurte põllumajandusettevõtetega, mis koondavad enda kätte maa ja ühenduse toetused vaeste, keskmise suurusega põllumajandusettevõtete arvelt, ning metsiku konkurentsiga turuosade võitmise nimel Euroopa Liidu ja maailmaturul. Komisjoni otsus peatada või tühistada ühenduse toetused/abi kõigi nende liikmesriikide põllumajandusele, mis ei vasta stabiilsuspakti finantsdistsipliini nõuetele, liigub samas suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Praegu on Euroopa Liidu liikmesriikides 13,6 miljonit elanikku otseselt hõivatud põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris. Neile lisandub viis miljonit inimest, kes töötavad põllumajanduslikus toiduainetööstuses. Nende iga-aastane toodang moodustab Euroopa Liidus kokku enam kui 337 miljardit eurot.

Arvestades, et Euroopa Liidul on kohustus tagada oma kodanike toiduga kindlustatus ja põllumajandussektorite pikaajaline areng, peab põllumajandus läbi tegema suured muutused, et säilitada tootlikkus ajal, mil ta peab kohanema praegusest rangemate keskkonnaalaste piirangutega.

Maa harimise vähendamise poliitika, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuse vastu, vähendab haritava maa pindala ja kehtestab põllumajanduslikule tootmisele lisatingimusi, et vähendada keskkonnale ja kliimale avaldatavat mõju. Lisaks tuleb Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat kohandada uue sotsiaal-majandusliku kliimaga kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse energiakulude suurenemist.

Raportis on õigesti välja toodud peamised probleemid, mis tuleb ühise põllumajanduspoliitika raames alates 2013. aastast lahendada, mistõttu ma hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) George Lyoni raporti eesmärk on kindlustada ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat ja muuta seda paremaks, võttes arvesse majanduskriisi ja tõsiseid finantsraskusi, mis liikmesriikide, maksumaksjate, põllumajandustootjate ja tarbijate ees seisavad. Seetõttu peab Euroopa Liit reageerima kasvanud demograafilisele survele, aga ka nõudluse kasvule siseturul. Kuid raportis, mille poolt ma hääletasin, märgitakse ka, et lihtsalt intensiivsemast tootmisest ei piisa. Sisuliselt seisab ühise põllumajanduspoliitika ja meie põllumajandustootjate ees ülesanne toota rohkem toiduaineid vähesema maa, vee ja energiaga. Täiskogu osaistungjärgul esitati mitu muudatusettepanekut. Ma hääletasin muudatusettepaneku 1 poolt, mille kohaselt peab põllumajandustoodetel olema suur toiteväärtus. Samas hääletasin muudatusettepaneku 2 vastu, milles kutsuti üles loobuma ühise põllumajanduspoliitika kahesambalisest struktuurist.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt. Ühise põllumajanduspoliitika reformi taustaks on majanduskriis ning liikmesriikide, maksumaksjate, põllumajandustootjate ja tarbijate tõsised finantsraskused. Uus ühine põllumajanduspoliitika tuleb kohandada muutuva olukorraga Euroopas ja maailmas ning see peab võimaldama täita mitmesuguseid ülesandeid. Euroopa põllumajandus peab tagama toiduga kindlustatuse oma tarbijatele ja aitama kaasa pidevalt kasvava maailma rahvastiku toitmisele. See kujuneb väga keeruliseks, sest tootmise kasvu piiravad energiakriis, energiahinna tõus ja vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks takistab kliimamuutuse mõju täiendavate suurte maa-alade kasutuselevõtmist tootmise eesmärgil, mistõttu Euroopa Liidu ja maailma põllumajandus peab tootma rohkem toitu vähesema maa, vee ja energiaga. Ma leian, et ühise põllumajanduspoliitika nurgakiviks peaks ikkagi olema selle tagamine, et Euroopa põllumajandus suudaks konkureerida tugevalt subsideeritud kaubanduspartneritega nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Šveits ja Norra ning et Euroopa Liidu põllumajandustootjatele oleksid tagatud õiglased kaubandustingimused. Samuti tuleb jätkata põllumajandusliku tegevuse toetamist kogu Euroopas, et tagada kohalik toiduainete tootmine ja tasakaalustatud territoriaalne areng.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. (NL) Kolleeg Lyoni algatusraport on oluline. Komisjon teab nüüd Euroopa Parlamendi seisukohta kõnealusel teemal ja peab uute ettepanekute esitamisel seda nõuetekohaselt arvesse võtma. Minu erakonna seisukoht on, et ühine põllumajanduspoliitika jätkub ka pärast 2013. aastat. Põllumajandus on meie kodanike jaoks tähtis. Toiduga kindlustatus, maastik, keskkond, loomade heaolu, kliima jne on väärtused, millele põllumajandus saab palju kaasa aidata. Ent sihikindlat poliitikat tuleb toetada piisavate rahaliste vahenditega. On probleeme, mida on juba mainitud, ja tekib uusi, mis tuleb lahendada. Liit koosneb nüüd suurest hulgast liikmesriikidest. Ma toetan seda raportit, sest selles nõutakse põllumajandusele 2013. aastale järgnevast eelarvest võrreldavate rahaliste vahendite eraldamist. On vaja teha mõningaid ümberkorraldusi. Esiteks vajame lihtsustatud korda ja vähem bürokraatiat. Teiseks tuleb meil loobuda mudelist, mille puhul kõik põllumajandustootjad ei saa toetust, ja võtta kasutusele mudel, mille puhul toetus põhineb põllumajandusmaa pindalal. Sellega seoses on eriti tähtis üleminekuperiood, mil me liigume ettevaatlikult selle mudeli poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) 2007.–2013. aasta programmiperioodi lõppedes peab uus ühine põllumajanduspoliitika lahendama meie põllumajandustootjate jaoks väga olulise probleemi: tuleb tagada vähemalt samal hulgal rahalisi vahendeid kui varem ning jagada need võrdselt vanade ja uute liikmesriikide vahel, tuginedes peale hektarite arvu ka muudele objektiivsetele hindamiskriteeriumidele. Ma hääletasin George Lyoni raporti poolt, sest toetan täielikult selles esitatud eesmärki säilitada tootmisega seotud toetused ebasoodsatele põllumajanduspiirkondadele ja sektoritele, kohandades toetusi konkreetsete piirkondadega. Ma pean tähtsaks ka geograafiliste tähiste edendamise poliitikat, kolmandatest riikidest kauba importimise lihtsustamist kooskõlas Euroopa Liidu standarditega ja toiduainete tarneahela eri osaliste positsiooni tugevdamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Selle raportiga omistatakse põllumajanduspoliitikale strateegiline tähtsus toiduga kindlustatuse ja säästva arengu tagamisel. Keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamine põllumajanduse valdkonnas võimaldab luua palju töökohti ja aitab otsustavalt kaasa Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Euroopa Parlament on selles raportis esitanud oma seisukoha ühise põllumajanduspoliitika reformimise ja rahastamise kohta pärast 2013. aastat. Raport käsitleb ka seoseid põllumajanduspoliitika ja kliimamuutuse tõkestamise vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. (DA) Raport tervikuna: „Meie, Taani sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada vastu raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat, sest meie arvates ei väljenda see piisavalt soovi reformimise järele, mis oleks väga vajalik. Me oleksime tahtnud näha, et Euroopa Liidu eestvedamisel lõpetatakse hiljemalt 2013. aastaks igasuguste eksporditoetuste maksmine, olenemata teiste WTO kaubanduspartnerite tegevusest. Raport seda teemat ei käsitle. Mis puudutab toetuste maksmist, siis oleksime soovinud praeguste tagasihoidlike nõuete asemel näha rangemaid keskkonna-, kliima- ja säästvusnõudeid. Raport seda teemat ei käsitle. Me oleksime soovinud näha ka Euroopa Liidu eelarve põllumajandustoetuste osa olulist vähendamist. Raport ei käsitle ka seda teemat. Seetõttu ei saa Taani sotsiaaldemokraadid toetada lõplikku raportit Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kohta pärast 2013. aastat.”

Muudatusettepanek 3: „Meie, Taani sotsiaaldemokraadid, leiame, et Euroopa Liidu toetused tuleks Euroopa põllumajanduspoliitikast kõrvaldada. Põllumajanduses peaks juhtpõhimõte olema vaba ja õiglane kaubandus ning säästvus. Me hääletasime selle muudatusettepaneku vastu, sest meie arvates on see vastuoluline, kuna nõuab Euroopa Liidu abi eraldamist vaba ja õiglast kaubandust moonutamata. Samas on Euroopa Liidu toetusskeemidel praegu just nimelt vaba ja õiglast kaubandust moonutav mõju.”

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. (RO) Ma hääletasin kindlalt selle poolt, et tagataks uute ja vanade liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate toetuste võrdne jaotumine alates 2013. aastast kehtima hakkava ühise põllumajanduspoliitika raames, sest see aitaks kõrvaldada ebaõigluse hiljuti ühinenud liikmesriikide, sealhulgas Rumeenia suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Me oleme ühise põllumajanduspoliitika tulevase reformi määratlemisel teelahkmel. Tegemist on küsimusega, mis puudutab muidugi eurooplasi, ent ka muu maailma kodanikke. Seetõttu ei peaks reformimisega tegelema mitte eksperdid, vaid põllumajandustootjad ja tarbijad. Me peame uuesti läbi mõtlema uue ühise põllumajanduspoliitika üldeesmärgid. Eurooplastel on toidu tootmise ja pakkumise suhtes uued ootused. Nad tahavad põllumajandust, mis hoiab keskkonda ning vastab kvaliteedi, jälgitavuse, toiduohutuse ja ökoloogilise jalajäljega seotud rangetele standarditele. See uus poliitika peaks moodustama osa üldisest kaugemast eesmärgist ja täitma suure ülesande – suutma vastata toiduainete tootmise ja toiduga varustamise nõudluse kahekordistumisele, mis toimub praegusest ajast kuni 2050. aastani, olukorras, mida iseloomustab veenappus, haritava maa vähenemine ja kliimamuutusega võitlemise vajadusest tingitud uus energialepe. Põllumajandusturgude üldine korraldus tuleb ümber vaadata, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika kaht peamist eesmärki: tagada toiduohutus ning säilitada väiketootjate ja nende perekondade elatis nii Euroopas kui ka maailma kõige vaesemates riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuid pean rõhutama, et minu edasine toetus sõltub sellest, kas komisjon võtab nüüd arvesse järgmisi eesmärke ja tagab nende täitmise.

1. Ühise põllumajanduspoliitika eelarve peab andma meie põllumajandustootjatele piisava ja kindla sissetuleku ning tarbijatele toiduga kindlustatuse.

2. Me peame säilitama esimese samba maksed, et hüvitada põllumajandustootjatele nende töö ja kindlustada põllumajandussektorile otsetoetused.

3. Me peame määratlema, mida me mõistame ühise põllumajanduspoliitika raames õiglase jaotuse all, ja uurima tootmiskulusid. Kui Põhja-Iirimaale tehtavaid pindalapõhiseid toetusi praegusega võrreldes vähendataks, hävitataks sellega majandussektor, mis niigi vaevalt elus püsib. Piirkondade vahel tuleb kindlasti vahet teha.

4. Me peame säilitama turukontrollimeetmed, et ohjata hindade kõikumist ja tagada tasuvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Leonidas Donskis (ALDE), kirjalikult.(LT) Euroopa Parlamendi resolutsioon ühise põllumajanduspoliitika kohta käsitleb kaugelevaatavat ja sihikindlat reformi. See resolutsioon saab minu ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni poolthääle. Kõige tähtsam on, et selles tunnistatakse senist ebaõiglust uute liikmesriikide põllumajandustootjate suhtes. Resolutsioonis nõutakse, et me täidaksime alates 2004. aastast ühinenud 12 uue liikmesriigi ootused ja kohtleksime neid Euroopa Liidu rahaliste vahendite jaotamisel õiglaselt. Euroopa Parlamendi pädevus on selles küsimuses pärast Lissaboni lepingu jõustumist kasvanud ja ma loodan, et nõukogu ei pöördu tagasi vanade ja uute liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate ebavõrdsete otsetoetuste juurde ega kiida heaks mingit täiendavat üldist rahastamist, mis võib kahjustada ausat konkurentsi Euroopa Liidu ühtsel turul. Uus ühine põllumajanduspoliitika peab tagama, et põllumajandustootjad saaksid tõhusat ja eesmärgipärast toetust, mis oleks kasulik ühiskonnale laiemalt, eriti tarbijatele. Resolutsioonis juhitakse tähelepanu toiduga kindlustatusele ja kvaliteetsete toodete pakkumisele mõistliku hinnaga. Liberaalina võin ma praegust ühise põllumajanduspoliitika eelarvet pooldada üksnes juhul, kui uus ühine põllumajanduspoliitika loob lisaväärtust, mitte ei moonuta turgu, kui see muudab Euroopa Liidu oma kaubanduspartnerite suhtes konkurentsivõimelisemaks, loob töökohti ning soodustab põllumajanduse ja maapiirkondade tasakaalustatud arengut, kaitstes keskkonda ja maastikke. Euroopa Parlamendi soovitatud muudatused on õige samm, mida Euroopa liberaalid, mina nende hulgas, pooldame ja ootame.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2013. aastat, sest ühist põllumajanduspoliitikat on vaja tugevdada ning tarvis on piisavat eelarvet, et täita Euroopa põllumajanduse ees seisvad ülesanded, nagu võitlus kliimamuutuse vastu, toiduga kindlustatuse ja toidu kvaliteedi ning sektori konkurentsivõime tagamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin väljapakutud resolutsiooni muudatusettepaneku 69 vastu, sest see muudab küsitavaks ühise põllumajanduspoliitika üldise käsituse ja ohustab Portugali põllumajanduse huve, soovitades kaotada struktuurimeetmete rahastamise, tagamata selle asendamist esimese samba muudatuste kaudu. Lisaks tähendab selline ettepanek menetluslikke probleeme Euroopa Liidu rahaliste vahendite tulevasel jaotamisel põllumajandustootjatele. Praegust süsteemi tuleb lihtsustada, mitte keerulisemaks muuta. Ma rõhutaksin ka asjaolu, et Portugali riik on esimese samba vahenditest raisanud sadu miljoneid eurosid. Kui teine sammas kaotatakse ja mõned meetmed kantakse teisest sambast esimesse üle, jäävad paljud praegu toetatavad meetmed toetuseta, sest eelarve ei võimalda seda ilmselgelt, ja tulemuseks on ühise põllumajanduspoliitika nõrgenemine. Tegelikult ei saa me aru, millist kasu annaks ühise põllumajanduspoliitika vahendite ülekandmine teiste poliitikavaldkondade alla. Selle asemel pooldame meetmeid, mis kindlustaksid ainsa tõeliselt ühise poliitika, mis Euroopa Liidus olemas on.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ühine põllumajanduspoliitika on suurendanud tootlikkust, taganud varustuskindluse ja varustanud tarbijaid kvaliteetse toiduga mõistlike hindade eest. Uus ühine põllumajanduspoliitika peab lahendama uued kiireloomulised ülesanded ning sellest peaks kujunema tulevikuraamistik, mille aluseks on stabiilsus, prognoositavus ja kriisiaegne paindlikkus.

Ühise põllumajanduspoliitika reformimisel tuleb arvesse võtta majanduskriisi ja võitlust kliimamuutuse vastu ning vajadust säilitada konkurentsivõime maailmas. Eeldatakse, et põllumajandussektor suudab oluliselt kaasa aidata uue Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele kliimamuutuse vastu võitlemise, uuenduslikkuse ja keskkonnahoidliku majanduskasvu kaudu uute töökohtade loomise vallas ning tagada jätkuvalt Euroopa tarbijate varustamise ohutu ja kvaliteetse toiduga.

Ma leian siiski, et ühises põllumajanduspoliitikas tuleks esmatähtsaks eesmärgiks seada niinimetatud esimese põlvkonna avalike hüvede pakkumine ja juhtpõhimõtteks peaks olema sõltumatus toiduga varustamisel, s.t et liikmesriigid suudaksid end ise varustada. Ma pooldan ka turu reguleerimist piimasektoris, tootmisest kuni turustamiseni. Sellega seoses leian, et piimakvootide säilitamine on eluliselt tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Muude põhjalike muudatuste seas, mis ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) tuleb teha, tuleks kehtestada põhimõte, mis puudutab õigust toidule ja sõltumatusele toiduga varustamisel; seada prioriteediks suutlikkus end ise toiduga varustada ning riikide ja piirkondade võime arendada tootmist, et rahuldada oma riiklikud või piirkondlikud toiduvajadused; ning toetada meetmeid, millega edendatakse kohalikku tootmist ja hoitakse kohalikku keskkonda, kaitstakse vett ja pinnast, suurendatakse GMO-vaba toidu tootmist, soodustatakse põllumajandustootjateni jõudvate seemnete bioloogilist mitmekesisust ja koduveiste liikide mitmekesisust. Selline põhisisu oli mitmesugustel muudatusettepanekutel, mille me käsitletava raporti kohta esitasime.

Selle muudatusettepaneku ja selles sisaldunud põhimõtete tagasilükkamine Euroopa Parlamendi suuremate fraktsioonide poolt vaid rõhutab, millist kurssi nad kavatsevad järgida. Sellele viidatakse ka raportis. Vaatamata sellele, et raportis toetatakse mõningaid olulisi asjaolusid, näiteks ÜPP taasriigistamise ja üldeelarve vähendamise välistamist, ning soovitatakse toetusi riikide ja tootjate vahel õiglasemalt jaotada, on seal säilinud ÜPP varasemates reformides valitsenud seisukoht – põllumajandusturgude täielik liberaliseerimine ja ÜPP allutamine Euroopa Liidu huvidele WTOga peetavatel läbirääkimistel. Meie peame sellist seisukohta vastuvõetamatuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne E. Jensen (ALDE), kirjalikult. (DA) Taani liberaalide partei kolm liiget andsid täna poolthääle raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat. Raportis käsitletakse põllumajanduse ajakohastamist ja tõhustamist, keskkonna olukorra ja loomade heaolu parandamist ning põllumajanduse osatähtsust energia- ja kliimapoliitikas, aga ka põllumajandussektorile kohaldatavate eeskirjade lihtsustamist. Me ei nõustu mõningate avaldustega Euroopa Liidu põllumajanduseelarve kohta ja Taani liberaalide partei jätkab tööd selle nimel, et Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmine järk-järgult lõpetataks. Üldiselt osutab see raport siiski viimastel aastatel ellu viidud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformide tugevdamisele ja edasiarendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa Liidu uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) kavatsetakse jõustada alates 2014. aastast. George Lyoni raport on sissejuhatus järgmisel kolmel aastal peetavatele pingelistele läbirääkimistele pärast 2013. aastat kehtiva ÜPP üle. Euroopa Liidu põllumajanduse reformimisel on Euroopa Parlamendil nüüd esimest korda täielik kaasotsustuspädevus ja õigus tegutseda liikmesriikide, nõukogu ja komisjoni kõrval olulise läbirääkijana. George Lyoni raportis sisalduvate esimeste ettepanekutega seab Euroopa Parlament väga selge suuna: kindel pühendumine ühisele põllumajanduspoliitikale koos selle kahe samba, otsetoetuste ja maaelu arenguga, mis väärivad kaitsmist ka pärast 2013. aastat rakendatavas põllumajandusmudelis. Ainult ÜPP, mille rahastamine järgmisel finantsplaneerimise perioodil jätkub vähemalt 2013. aasta eelarve tasemel, võib tagada mitmeotstarbelise põllumajanduse kõikjal Euroopas ja seega ka varustamise kvaliteetse toiduga. Minu kodumaa Austria jaoks tuleb leida sobiv mudel, eelkõige selline, mis kaitseb väikesemahulisi struktuure ja tagab toimiva tasakaalu mägipiirkondade jaoks. Lisaks toidu tootmisele on põllumajandusel märkimisväärse osatähtsus kultuurmaastike säilitamisel. Ma toetan Lyoni raportit, sest selles sisaldub minu muudatusettepanek, mille eesmärk on kaitsta põllumajandust kõikjal Euroopa Liidus, milles on arvestatud mägipiirkondi ning mis tagab noortele põllumajandustootjatele stabiilsed tulevikuväljavaated.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Minu arvates vajab Euroopa põllumajandus alalist ühist poliitikat, mis tasandaks paratamatuid erinevusi liikmesriikide vahel. Lisaks tuleb tagada, et ühist põllumajanduspoliitikat rahastataks täies ulatuses ja õiglaselt Euroopa Liidu eelarvest. Seetõttu hääletasin ühise põllumajanduspoliitika taasriigistamise vastu, sest uus poliitika eeldab piisavalt rahalisi vahendeid ja seda tuleb rohkem toetada, arvestades keerulisi ülesandeid, mis selles Euroopa Liidu toiduga kindlustatuse seisukohalt olulises sektoris järgmistel aastatel täita tuleb. Toiduga kindlustatus on tõepoolest tarbija õigus, mida tuleb kaitsta samamoodi nagu niinimetatud teise põlvkonna avalikke hüvesid, milleks on näiteks keskkond, piirkondlik areng ja loomade heaolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Kuigi mul on hea meel selle raporti üle, mis käsitleb põllumajanduse tulevikku, ei jaga ma seisukohta, et ühise põllumajanduspoliitika abil on õnnestunud saavutada eesmärgid kindlustada õiglane elatustase, stabiliseerida turud, toota mõistliku hinnaga kvaliteetset toitu, arendada maapiirkondades majandustegevust ning tagada toiduga kindlustatus ja sõltumatus toiduga varustamisel. Tegelikkus on hoopis teistsugune. Tarvitseb vaid vaadata suure põllumajandusriigi Prantsusmaa olukorda: tulud on vähenenud 34% võrra.

Ka pärast 2013. aastat ei suuda ühine põllumajanduspoliitika kaitsta meie põllumajandustootjaid spekulantide ja metsiku üleilmse konkurentsi eest ega korvata toiduainetööstuses tegutsevate rahvusvaheliste kontsernide ja suurte turustajate ülemäärast arvu. Pärast 2013. aastat kehtima hakkav ühine põllumajanduspoliitika on kiilutud komisjoni ultraliberaalse ja internatsionalistliku turuloogika ning tulevase keskkonnahoidliku ühise põllumajanduspoliitika vahele, teenides tegelikult ökoäri uuskapitalistide huve. Selle loogikaga tuuakse ohvriks meie maaelu, ent sellest ei saa kasu vaesed riigid ega Euroopa vähem soodsad või kõrbestunud alad. See õigustab ühise põllumajanduspoliitika võimalikult kiiret taasriigistamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Põllumajandus on nüüd ja edaspidi Euroopa Liidu majanduse strateegiline sektor, mis peab ühise põllumajanduspoliitika kaudu lahendama tulevased ülesanded ning tagama sõltumatuse ja eurooplaste kindlustatuse toiduga. Ma hääletasin selle erakordselt tähtsa raporti poolt, sest minu arvates vajab ühine põllumajanduspoliitika järgmisel programmiperioodil toetust tugevast, hästi liigendatud eelarvest, mis oleks lahendamist vajavaid ülesandeid arvestades piisav. Ma leian, et me peame maaelu arengu tihedalt siduma regionaalpoliitikaga, et tagada konkreetses piirkonnas võetavate samalaadsete meetmete piisav sidusus ning soodustada sellega ka Euroopa Liidu territoriaalset ühtekuuluvust. Samuti on minu arvates vaja arvesse võtta piirkondade territoriaalseid erijooni ja prioriteete. Me peame edendama ühtseid norme ja eesmärke, võttes arvesse iga piirkonna eripära. See võimaldab meil Euroopas saavutada dünaamilise, universaalse ja säästva põllumajanduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat, sest minu arvates näitab Euroopa Parlament, kellele on Lissaboni lepingu jõustumisel antud uued volitused, selle suurepärase raportiga selgelt, et ta on võtmas endale uusi ülesandeid.

Euroopa Parlament on selle poolt, et ka pärast 2013. aastat säiliks ühine põllumajanduspoliitika, mis on oma nime väärt ja mille eelarve on vähemalt võrdne praegusega, et tagada kvaliteetne toodang ja varustuskindlus 27 liikmesriigis. Mul on hea meel, et minu sellesuunalised muudatusettepanekud on selles tekstis oma koha leidnud.

Minu üleskutse, et me säilitaksime teatud turumeetmed, mis toimivad põllumajandustootjate ja nende toodete hindade puhul turvavõrguna, leidis samuti suure toetuse. Me peame suutma ennetada ületootmise kriise, muu hulgas selleks, et kaitsta põllumajanduslikku tegevust kõigis Euroopa piirkondades. Samuti on soovitatav säilitada konkreetsed tootmispotentsiaali haldamise vahendid, mis on mõnes sektoris kasutusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolhääle ühise põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlevale George Lyoni raportile, eriti aga kahe samba säilitamisele. Täna täiskogu istungil toimuv Lyoni raporti hääletus on väga tähtis ja sümboolne, sest Euroopa Parlamendi liikmed on esimesed, kes võtavad seisukoha ja esitavad oma ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta. Ma olen täiesti kindel, et volinik Cioloş arvestab novembris esitatavates komisjoni ettepanekutes selle hääletuse tulemusi.

Taas leidsid selgelt kinnitust sellised Euroopa põllumajanduse esmatähtsad valdkonnad nagu toiduga kindlustatus, turu reguleerimine ja ruumiline planeerimine ning nendega seotud eelarvelised vahendid, mis peavad vastama ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele. Unustada ei tohi bioloogilise mitmekesisuse toetamise meetmeid. Bioloogiline mitmekesisus peab olema ühise põllumajanduspoliitika keskmes, sest bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole enam luksus, vaid tegemist on liikide ja elupaikade alleshoidmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) 2009. aasta kriis osutas põllumajanduse toetamise meetmete süsteemi nõrkustele. Kriisi mõju oli tunda põllumajandustootjate sissetulekutes, mis vähenesid 12%, kuigi need on juba niigi ligikaudu 50% väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2013. aasta järgne strateegiline plaan peab vastama selle umbes 30 miljonile töötajale tööd andva sektori tähtsusele. See peab hõlmama ühise põllumajanduspoliitika tugevdamist, asjakohast fiskaalpoliitikat ja eelarve haldamist, arvestades põllumajanduse mitmekülgset kasulikku mõju keskkonnale, tervisele ja kliimamuutusele. Oluline on tagada mõistlikud tarbijahinnad ja põllumajandustootjate õiglased sissetulekud, kasutades eesmärgipäraseid toetusi. Põllumajandusel peab olema suurem roll ELi 2020. aasta strateegias ning tuleb panna paika kavad aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu tagamiseks. Mida rohkem võetakse meetmeid toodete ohutuse ja säästvuse nimel, seda rohkem kasvab turu ebastabiilsus, sest nendega asetatakse Euroopa tootjad impordiga võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Mõistlikke tarbijahindu ja õiglasi sissetulekuid on raske tagada, kui ei kehtestata rangemaid reegleid Euroopa toodangu eelistamise põhimõtte järgimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE), kirjalikult. Euroopa Parlamendil on Lissaboni lepingu alusel suuremad volitused, eriti põllumajanduspoliitika valdkonnas. Lisavolitustega kaasneb vastutus ja 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku käsitleva Lyoni raporti heakskiitmine näitab, et Euroopa Parlament võtab oma vastutust tõsiselt. Me mõistame, et ÜPP peab säilima, et sellel peab olema piisav eelarve ja et toit on osa avalikest hüvedest, mida põllumajandustootjad meile pakuvad ja mille eest neile tuleb tasuda. Me hääletasime kahesambalise struktuuri säilitamise poolt. Turutoetusmeetmeid käsitatakse ÜPP olulise osana. Me lükkasime tagasi katsed seda poliitikat taasriigistada. Raportis nõutakse vanast toetussüsteemist loobumist 2020. aastaks ja tehakse ettepanek kasutada praeguse süsteemi asendamiseks pindalapõhiseid makseid, millele lisanduvad objektiivsed kriteeriumid. Komisjon peab esitama sellekohased ettepanekud, kuid tegutseda on vaja ettevaatlikult. George Lyoni raport võimaldab riigisisest paindlikkust ÜPP kohandamisel kohalike, piirkondlike ja riiklike vajadustega, sealhulgas vajadusega kasutada tootmisega seotud toetusi, kui selleks on erilised põhjused. Meie esmatähtis ülesanne on tagada eelarve – kui see on saavutatud, saame hakata korralikult üksikasju arutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Selle dokumendi voorusteks on turutõrgete möönmine ja kliimamuutusega võitlemise pooldamine. Sellega voorused ka lõpevad. Mööndes turutõrkeid, propageerib see dokument siiski turgude liberaliseerimist, põllumajandustootjate reageerimist turusignaalidele, Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet maailma ja piirkondlikel turgudel ning ökokapitalismi. Selline raamistik on kliimamuutuse vastu võitlemisel sama kasutu kui CO2-turg, biokütused ja GMOd, mille üle selles tekstis uhkust tuntakse. Vastupidi, see toetab produktivismi ja kohalike põllukultuuride kasvatamise hävitamist nii Euroopas kui ka kõikjal mujal maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin väljapakutud resolutsiooni muudatusettepaneku 69 vastu, sest see muudab küsitavaks ühise põllumajanduspoliitika üldise käsituse ja ohustab Portugali põllumajanduse huve, soovitades kaotada struktuurimeetmete rahastamise, tagamata selle asendamist esimese samba muudatuste kaudu. Lisaks tähendab selline ettepanek menetluslikke probleeme Euroopa Liidu rahaliste vahendite jaotamisel põllumajandustootjatele. Praegust süsteemi tuleb lihtsustada, mitte keerulisemaks muuta. Ma rõhutaksin ka asjaolu, et Portugali riik on esimese samba vahenditest raisanud sadu miljoneid eurosid. Kui teine sammas kaotatakse ja mõned meetmed kantakse teisest sambast esimesse üle, jäävad paljud praegu toetatavad meetmed toetuseta, sest eelarve ei võimalda seda ilmselgelt, ja tulemuseks on ühise põllumajanduspoliitika nõrgenemine. Tegelikult ei saa me aru, millist kasu annaks ühise põllumajanduspoliitika vahendite ülekandmine teiste poliitikavaldkondade alla. Selle asemel pooldame meetmeid, mis kindlustaksid ainsa tõeliselt ühise poliitika, mis Euroopa Liidus olemas on.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Praeguse ühise põllumajanduspoliitika kaudu toetatakse ümberpaigutatud ja spekulatiivset tööstusliku tootmise süsteemi, mis toob kasu suurtele põllumajandusettevõtetele, mitte aga väiketootjatele. Toetuste lahtisidumine tootmisest soosib suurmaaomanikke ning ohustab väike- ja pereettevõtteid. Vaatamata Lissaboni strateegia läbikukkumisele ei ole Euroopa Liit oma majanduspoliitikat muutnud. Liit ei sea eesmärgiks mitte toiduga kindlustatust, vaid konkurentsivõimet, mis on kasulik üksnes suurtele rahvusvahelistele kontsernidele. Minu arvates tuleb põllumajandussektorit pidada Euroopa Liidu strateegiliseks sektoriks. Seetõttu pean vajalikuks ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku reformi, et tagada väiketootjate juurdepääs toetustele, maale, seemnetele ja veele ning toetada sellega sotsiaalset, tootlikku ja säästvat põllumajandusmudelit.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Viimaseid aastakümneid on iseloomustanud põllumajanduse suur langus kogu Euroopa Liidus. Ühist põllumajanduspoliitikat on lugematuid kordi reformitud ning iga kord on põllumajandustoetusi reguleerivad eeskirjad muutunud keerulisemaks ja bürokraatiakulud suuremaks. Samuti on sellega seoses probleemne see, et Euroopa Liit kohustab järgima rangeid kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja loomade heaolu tagamise nõudeid, ent samas lubab importi riikidest, kus selliseid nõudeid ei kohaldata ja kus tootmine on mõistagi tunduvalt odavam. Et säilitada Euroopa Liidus toiduga kindlustatus ja suutlikkus end ise varustada, vähemalt osaliselt, on oluline toetada väikesi põllumajandusettevõtteid ja äärepoolseimate piirkondade põllumajandust. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisest on kasu üksnes siis, kui sellega ei kaasne ümberkorraldused, mis sunnivad veel suuremat hulka põllumajandustootjaid tegelema põllumajandusega kõrvaltegevusena või koguni põllumajandusettevõtteid sulgema ning mis kiirendavad põllumajanduse väljasuremist. Raportis kirjeldatud lihtsustused teevad põllumajandustootjate elu kindlasti kergemaks ja seetõttu hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma toetan Lyoni raporti ülesehitust ja lähenemisviisi. See algatusraport on oluline alus suuniste määratlemiseks, mida Euroopa Parlament kavatseb tulevase põllumajanduspoliitikaga seoses järgida kuni komisjoni teatise avaldamiseni selle aasta lõpul. Euroopa Parlament on esimest korda ühehäälselt välja öelnud, kuidas algatada konstruktiivne dialoog sisu ja esmatähtsate eesmärkide üle, mis tuleb omistada põllumajandusliku toidutootmise konkurentsivõimele ja maapiirkondade säästvale arengule. Euroopa põllumajanduse ees on palju ülesandeid, millel on märkimisväärne mõju paljude liikmesriikide majandusele. Need ülesanded on ka Euroopa Liidu eelarvet puudutavate arutelude teemaks, sest eesmärk on muuta need ülesanded põllumajandussektori kasvuvõimaluseks ja paljude Euroopa põllumajandustootjate arenguvõimaluseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament võttis George Lyoni raporti vastu. See on raportööri suurepärase töö tulemus ning selles abistasid teda variraportöörid ja kõik parlamendiliikmed, kes esitasid muudatusettepanekuid, osalesid arutelus ja püüdlesid üksmeele poole. See raport peegeldab tõelist üksmeelt 27 liikmesriiki ja eri fraktsioone esindavate parlamendiliikmete seas, mis on juba iseenesest tähtis, eriti aga arvestades Euroopa Parlamendi uut kaasotsustuspädevust. Mitmete läbirääkimisvoorude lõpptulemusena valminud raportis võetakse seisukohad, mis on tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) aluseks ja mis on meie arvates eriti olulised: mitte vähendada eelarvet, mitte taasriigistada ÜPPd, säilitada ÜPP kaks sammast, rakendada toetuste jagamise uut süsteemi, eristada esimese ja teise põlvkonna avalikke hüvesid, mitte muuta nõukogu jaoks võimatuks tunnistada kehtetuks otsus piimakvootide kaotamise kohta, tunnistada vajadust turvavõrgu järele, suurendada toiduainete tarneahela läbipaistvust ja möönda vajadust ÜPPd lihtsustada. Nüüd on tarvis jälgida komisjonis tehtavat tööd kuni lõpliku teatise avaldamiseni novembris.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, ent esitan selgituse hääletuse kohta, rõhutamaks, et turu haldamist käsitleva lõike 44 puhul hääletasin ma raportööri väljapakutud lõike esimese osa vastu ja teise osa poolt, sest selles sisalduv Euroopa Parlamendi seisukoht on kooskõlas Portugali strateegiliste huvidega. Raportööri väljapakutud sõnastusest tulenes – paindliku tõlgenduse korral – piimakvootide kaotamise võimalus. Ma tean ja toetan Portugali põllumajandussektori korduvalt väljendatud seisukohta, mille kohaselt võib piimakvootide süsteemi kaotamine Portugali tootjatele tõsist kahju põhjustada. Tuleb tõdeda, et 93% Euroopa Liidus toodetud piimast müüakse Euroopa turul ja see annab suure osa Euroopa Liidu piimatööstusettevõtete sissetulekutest. Piimakvoodid võimaldavad jätkata ja püsivalt kasvatada piimatootmist 27 liikmesriigis. See aitab kohandada pakkumist (Euroopa ja rahvusvahelise) nõudlusega piimasektoris ning võimaldab hindadel ja seega ka sissetulekutel stabiliseeruda. Selle süsteemi kaotamine alternatiivi välja pakkumata viib tootmisest loobumiseni riikides, kus see on vähem konkurentsivõimeline, ja Portugal kuulub nende hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonil õnnestus sisse viia suur hulk muudatusettepanekuid, milles käsitleti otsetoetuste maksmise keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eeltingimusi, kliimamuutuse vastu võetavaid meetmeid, laiemat ja kaasavamat käsitust maapiirkondade arendamisest ning põllumajandustootjate õiglast sissetulekut. Lisaks viisime sisse selge vahetegemise põllumajanduses ja toiduainete turustamisel konkureerimise eri tasandite vahel ning toetasime kindlat seisukohta, et praegune põllumajandustootjatele maksete tegemise süsteem, mille aluseks on varasemad saagid ja sissetulekud, tuleks asendada süsteemiga, milles otsetoetuste arvutamisel võetakse arvesse avalike hüvede põhimõtet. Seega teeb selle raporti vastuvõtmine meile suurt rõõmu.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Ma toetasin seda raportit, sest minu arvates peab Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika jääma ühiseks poliitikaks ja mingit taasriigistamist selles valdkonnas tulevikus olla ei tohiks. Ühise põllumajanduspoliitika üks tähtis eesmärk peab olema Euroopa Liidu põllumajandustootjatele võrdsete tingimuste loomine, eriti mis puudutab otsetoetusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. Euroopa Parlament on taas taganenud oma kohustustest, jättes ühise põllumajanduspoliitika reformimata. Minu arvates tuleks see raport ümber nimetada ebatõhusatele põllumajandustootjatele suuremate toetuste maksmise raportiks. Miks peaks maksumaksja raha kasutama selleks, et stabiliseerida turge, hoida hindu kunstlikult kõrgel ja toetada majanduslikult rasketel aegadel põllumajandust, kui põllumajandustootjad saavad maksumaksjalt juba niigi muid toetusi? Mina kui Tööpartei esindaja Euroopa Parlamendis ei usu, et see raport võiks mingilgi moel kaugeleulatuvaid muutusi esile kutsuda. Sellega karistatakse tõhusaid põllumajandustootjaid ja toetatakse ebatõhusaid. Sellega karistatakse arenguriike, nõudes viivitamist eksporditoetuste järkjärgulise kaotamisega, mis peegeldab kõige hullemat ja jultunumat protektsionismi. Sellega ei lahendata suurt maaelu jätkusuutlikkuse probleemi, vaid hoitakse jäigalt kinni otsetoetuste süsteemist, mis pidurdab mitmekesisuse edendamist ja maapiirkondade kaitset. Me hääletame selle vastutustundetu raporti vastu, lootes, et ühel päeval hakatakse väärtustama tõhusat põllumajandust, maapiirkondade haldamist hakatakse pidama oluliseks, tarbijaid ei röövita enam kunstlikult kõrgele aetud hindadega ja arenguriigid saavad õiglase kohtlemise osaliseks. Need peaksid olema ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Ma toetasin seda raportit, sest see on strateegiliselt tähtis niisugustele riikidele nagu Portugal ja Euroopa äärepoolseimatele piirkondadele ning Euroopa Parlament on teinud suuri pingutusi, et hääletada selle poolt oma ametiaja esimesel aastal.

Ühine põllumajanduspoliitika moodustab olulise osa Euroopa Liidu 2013. aasta järgsest finants- ja eelarveraamistikust ning väärib üksikasjalikku analüüsi. Selle poliitika üks olulisemaid tahke on kodumaine põllumajanduslik tootmine, mis võib oluliselt kaasa aidata toiduga kindlustatusele ja kaubavahetusele kolmandate riikidega ning vähendada liikmesriikide kaubandusbilansi puudujääki.

Euroopa põllumajandustootjad tagavad toiduainete tootmisel ohutuse ja kvaliteedi, sest järgivad rangeid keskkonna- ja loomakaitse-eeskirju, ning neile tuleks selle eest tasuda, mitte kahju teha. Selleks tuleb kolmandatele riikidele, kellega Euroopa Liit on sõlminud kaubanduslepingud, kehtestada tingimused, mis on samaväärsed standarditega, mida peavad järgima Euroopa siseturu tootjad.

Mulle tundub, et endiselt on vajadus niisuguse põllumajanduseelarve järele, millest eraldatakse vahendeid õiglaselt ja mille raames pööratakse erilist tähelepanu sellistele piirkondadele nagu Madeira ja Assoorid, mida mõjutavad kaugusest ja eraldatusest, väikesest pindalast, ebasoodsast kliimast ja geograafilisest asendist tulenevad püsivad piirangud ning mis peaksid seetõttu saama alalist toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) Hea põllumajanduspoliitika on selline, mis põhineb tarbijate vajadustel, mitte tootjate soovidel. Põllumajanduses on hõivatud vaid 5% Euroopa Liidu, sealhulgas Slovakkia elanikest, kuid igaüks meist on põllumajandussaaduste tarbija. Tarbija jaoks on oluline kvaliteet ja hind. See ei kehti ainult autode ja televiisorite, vaid ka leiva, köögivilja, liha ja piima kohta. Kuid ühine põllumajanduspoliitika pöörab kogu selle asja täiesti pea peale, sest lähtub sellest, mida vajavad põllumajandustootjad. Esitatud raport on koostatud Euroopa Liidu endise käsitusviisi vaimus, selles pööratakse liiga palju tähelepanu tagajärgedele ja eiratakse põhjusi. Piisab ühest näitest: raportis soovitatakse soodustuste ja toetuste abil suurendada noorte senist väikest huvi põllumajandusliku töö ja maaelu vastu. Samas lahendaksid toimiv turg ja konkurentsil põhinev keskkond selle probleemi loomulikul viisil. Ilmselt seisneb selle raporti ainus vähemalt osaliselt positiivne külg nõudmises tagada õiglus, mis on Slovakkia ja uute liikmesriikide jaoks eriti oluline. Kui Euroopa Liit otsustab ka pärast 2013. aastat jätkata senist kulukat ja ebatõhusat põllumajandustoetuste poliitikat, tuleks selle raames kohaldada kõigile võrdseid reegleid.

 
  
  

Raport: Alain Cadec (A7-0207/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Kalandussektor on elanikkonna varustamise seisukohalt Euroopa Liidus strateegilise tähtsusega ning täidab olulist osa rannikuäärsete kogukondade kohalikus arengus, tööhõives ja kultuuritraditsioonide säilitamises. Kahjuks oleme viimastel aastatel olnud tunnistajaks tootmise järkjärgulisele vähenemisele, muu hulgas mõningate mere ökosüsteemi kaitseks kehtestatud Euroopa Liidu õigusnormide tõttu, näiteks Vahemere määruse tõttu, mille eesmärk on edendada säästvat kalapüüki, kuid mis tegelikult on kogu sektori põlvili surunud. Meie kalureid sunnitakse vähem kala püüdma, kuid kuna nõudlus kasvab, siis kasvab ka import kolmandatest riikidest. Et vältida ebaausat konkurentsi ja kaitsta tarbijaid, peavad imporditud tooted vastama samadele eeskirjadele nagu Euroopa Liidu tooted. Imporditud tooted on sageli odavamad, kuid nad on ka kehvema kvaliteediga ja nende ohutust ei ole võimalik tagada. Seetõttu on oluline tugevdada ausat, läbipaistvat ja jätkusuutlikku kaubandust selles sektoris. Muu hulgas on vaja kehtestada ranged sertifitseerimise ja märgistamise kriteeriumid seoses kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja jälgitavusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda käsitleva algatusraporti eesmärk on kaitsta pikas plaanis keskkonna suhtes vastutustundliku ja majanduslikult elujõulise kalandus- ja vesiviljelussektori püsimajäämist Euroopa Liidus. See, mida me praegu näeme, on sisuliselt kalandus- ja vesiviljelustoodete impordi kasv ühenduse toodangu arvelt. Nagu raportöörile, tundub ka mulle kõige tähtsam olevat ühenduse tootmise taastamine. Samas mõistan, nagu ka raportöör, et see peab toimuma kooskõlas säästva majandamisega. Näiteks tuleb meie loodusvarade majandamist silmas pidades piirata väljapüütava kala kogust. Lisaks näib olevat vajalik edendada vastutustundlikku tarbimist, milles peetakse tähtsamaks tootmise kvaliteeti ja säästlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. (NL) Kolleeg Cadeci raport esitati õigel ajal. Sellele eelnesid konsultatsioonid ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu teemal ja see on esitatud aegsasti enne komisjoni uusi õigusaktide ettepanekuid. Kalandus- ja vesiviljelustoodete import on tohutult kasvanud, kuid see kasv on olnud vajalik. Kala tarbimine on Euroopas endiselt tõusuteel ja seda suurenenud nõudlust ei ole võimalik piisavalt täita väljapüütava loodusliku kala koguse ega Euroopa kalakasvanduste toodangu suurendamisega. Sellegipoolest on väga oluline, et imporditud tooted vastaksid samadele nõuetele nagu Euroopa kalandustooted, ja me ei või piirata seda nõuete samaväärsust üksnes toiduohutusega. Minu arvates tuleb arvesse võtta keskkonna- ja sotsiaalseid tingimusi. Import on vajalik. Ma ei poolda varjatud protektsionismi, kuid me peame vältima ebaausat konkurentsi. Odava importkala suured kogused ohustavad Euroopa tootmist nii kalapüügi- kui ka kalakasvatussektoris. Seetõttu hääletan ma selle algatusraporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin Alain Cadeci raporti poolt. Praegusel ajaloolisel hetkel on kalandus- ja vesiviljelustoodete importimise korra küsimus või pigem väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevate toodete ühtsele turule importimise tingimuste määratlemise küsimus määrava tähtsusega. Arvestades, et eksport katab 60% sisenõudlusest ja et nõudlus peaks 2030. aastaks märkimisväärselt kasvama, peab Euroopa leidma vastused selle sektori ettevõtjate küsimustele ja õigustatud muredele. Ma olen kolleeg Cadeci seisukohaga nõus: olukorda on vaja uurida ja jälgida, et Euroopa Liidu selle valdkonna poliitika kujundamine ei tooks kaasa liikmesriikide ja kolmandate riikide tootjate erinevat kohtlemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) See raport käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete importimist Euroopa Liitu ja tingimusi, mille alusel importimine peaks toimuma. Imporditud tooted peavad vastama samadele kvaliteedinõuetele nagu Euroopa Liidu toodang. Raportis nõutakse kalandustoodete ökomärgise loomist. See tähendaks, et tarbijad saavad teavet toodete päritolu ning nende püüdmise sanitaar-, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tingimuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. (RO) Arvestades kalandussektori strateegilist tähtsust elanikkonna varustamise ning eri liikmesriikide ja kogu Euroopa Liidu tasakaalustatud toitumise seisukohast, leian, et sarnaselt põllumajandussektorile on kalandus strateegiliselt tähtis sektor, mis sõltub loodusvarade kaitsest ja säästvast kasutamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Sarnaselt põllumajandusega ei saa kalanduse ja vesiviljeluse puhul aluseks võtta puhtalt vaba kauplemise põhimõtet. Euroopa Liidu toodang ei suuda Euroopa nõudlust rahuldada ja imporditud tooted täidavad praegu 60% nõudlusest. Sellegipoolest tuleb meil tagada, et Euroopa Liidu tulevased impordiskeemid võimaldavad saavutada õige tasakaalu, nii et Euroopa tootmine, mis on juba niigi kriisis, ei kannataks kolmandatest riikidest tuleneva ebaausa konkurentsi tõttu. Läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) tuleks kalandustooteid sarnaselt teatavate põllumajandustoodetega käsitada tundlike toodetena. See hõlbustaks kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul imporditollimaksude säilitamist. Sel moel oleksid Euroopa kalurid kaitstud nii mõistliku ja paindliku tollimaksu kui ka ökomärgisega. Samal ajal peab arenguriikidel olema võimalik arendada oma kalapüüki. Selleks peame kahtluse alla seadma, kui asjakohased on rahvusvahelised lepingud, mis võimaldavad osta arenguriikides püügilube ja lubavad kolmandate riikide laevastikel tegelda nende riikide rannikualadel tööstusliku kalapüügiga, mis jätab need riigid ilma suurest osast oma loodusvaradest.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda ühise kalanduspoliitika reformi silmas pidades, sest minu arvates tuleb kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimisega seotud küsimustele pöörata erilist tähelepanu, arvestades ühise kalanduspoliitika käimasolevaid reforme.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Me hääletasime eelmisel osaistungjärgul Guido Milana raportit Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale uue hoo andmise kohta. Nüüd kutsutakse meid üles hääletama järgmist raportit, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete importimise korda.

Raportist ilmneb, et Euroopa impordib praegu 60% tarbitavast kalast. Lisaks eeldatakse, et tarbimine kasvab 2030. aastaks veelgi ja see kasv kaetakse peaaegu täies mahus täiendava impordiga.

Me ei saa teha nägu, nagu rahuldaks Euroopa toodang meie nõudlust (see oleks võimatu nii praegu kui ka tulevikus). On tõsiasi, et ühise kalanduspoliitika tulevase reformi raames ei saa jätta käsitlemata impordiküsimust ja otsimata paremat lahendust, olgu see siis Euroopa toodangu suurendamine (mitte üksnes püügikoguse suurendamise, vaid ka vesiviljelusse investeerimise teel), nõudmine, et imporditud kala vastaks samadele standarditele nagu Euroopa Liidus püütud või toodetud kala, või tarbijale kala päritolu kohta piisava teabe andmine. Nagu raportöör märgib, on tegemist küsimusega, mis väärib ühise kalanduspoliitika reformi raames tõsist kaalumist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu turg, mille maht oli 2007. aastal ligikaudu 12 miljonit tonni ja väärtus 55 miljardit eurot, on maailma suurim kalandus- ja vesiviljelustoodete turg, edestades Jaapani ja USA turge. Alates 2005. aastast kiiresti suurenenud nõudlusega turg sõltub üha enam impordist. ELi toodang katab praegu alla 40% tarbimisest, mis tähendab, et impordist sõltuvuse määr on üle 60%. Tarbimisprognooside kohaselt võib nõudlus aastaks 2030 suureneda veel ligikaudu 1,5 miljoni tonni võrra, mis tuleks peaaegu täies mahus katta täiendava impordiga.

Ma pooldan ettepanekut võtta vastu määrus, mis koondaks kõik vesiviljelust käsitlevad ühenduse õigusnormid ühte dokumenti, nagu ma soovitasin ka juunis täiskogu osaistungjärgul. Sellega seoses, ja arvestades, et Portugalis tarbitakse ühe elaniku kohta Euroopas kõige rohkem kala, leian ma, et vesiviljelus on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtis valdkond. Seetõttu on mul eriti hea meel, et toetust on leidnud säästva vesiviljeluse poliitika, mille eesmärk on vähendada kalandus- ja vesiviljelustoodete sektoris sõltuvust impordist.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Andmete kogumisel ja süstematiseerimisel tehtud tööd, mis sai võimalikuks tänu sellele raportile, tuleb hinnata, sest see aitab meil saada ülevaate praegusest olukorrast, mis on mitmeski mõttes murettekitav, nagu raportis õigesti nenditakse.

Euroopa Liidu liikmesriikide säästva kalandus- ja vesiviljelussektori olemasolu on majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest vaatevinklist vastuolus kaubanduspoliitikaga, mida Euroopa Liit rakendab. Rahvusvahelise kaubanduse dereguleerimine ja liberaliseerimine ning juhtimine täiendavuse loogika (mis peaks olema rahvusvahelise kaubanduse aluseks) asemel konkurentsivõimelisuse loogika poole tähendab importijate ja turustajate huvide edendamist. Seejuures määratakse tuhanded tootjad hävingule, sundides neid loobuma oma elatisest, suurendatakse toidupuudust ning ohustatakse selliseid põhikriteeriume nagu toidu ja keskkonna ohutus ja kvaliteet.

Kalandus ja vesiviljelus (nagu ka põllumajandus) on eluliselt tähtis strateegiline sektor, mis ei sobi kokku kaupmeheliku suhtumisega. Sellest tuleneb vajadus kaubanduse reguleerimise järele, mis võib hõlmata kaubanduse kaitsemeetmete kasutamist, nagu raportis soovitatakse. Me sooviksime rõhutada ka vajadust reformida kiiresti kalandustoodete ühist turukorraldust, mida me samuti toetame.

 
  
MPphoto
 
 

  Christofer Fjellner (PPE), kirjalikult. (SV) Ma hääletasin täna kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda käsitleva algatusraporti vastu. Ma toetan täielikult Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori muutmise ja taaselustamise vajadust. Samas eeldatakse raportis, et teatud määral on probleeme võimalik lahendada välismaailmast tuleneva konkurentsi eest kaitse pakkumisega. Pikas plaanis ei suuda Euroopa kalandus protektsionismi ja toetuste abil ellu jääda. Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori probleemid tuleks lahendada ühise kalanduspoliitika eelseisva läbivaatamise raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. (IT) On aeg parandada alahindamisest ja viivitustest tulenenud minevikuvead. Kalandus on meie majandus- ja sotsiaalsüsteemis võtmetähtsusega sektor ning väärib seega austust. Ühise kalanduspoliitika eelseisval reformimisel on meie kohus võtta otsustavaid meetmeid, et tagada sissetulekud, turgude stabiilsus ning toodete, sealhulgas vesiviljelustoodete parem turustamine. Lisaks tuleb suuremat tähelepanu pöörata toiduga kindlustatuse teemale, et kaitsta tarbijaid.

Seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt. Arvestades turgude liberaliseerimise negatiivset mõju kohalikule majandusele, rõhutatakse resolutsioonis mõistliku tollikaitse strateegilist tähtsust. Me peame tõepoolest ohjeldama konkurentsi, mis tuleneb väljastpoolt Euroopa Liitu imporditavatest odavatest toodetest, mis sageli ei vasta sotsiaalsetele, keskkonna-, tervishoiu- ja kvaliteedistandarditele.

Toodete jälgitavuse huvides peame kehtestama ka ranged sertifitseerimis- ja märgistamiskriteeriumid, et teavitada tarbijaid müügil olevate toodete geograafilisest päritolust, nende tootmise või püüdmise tingimustest ja ennekõike nende kvaliteedist. Lõpuks tahaksin rõhutada, et suuresti impordist sõltuval turul ei ole enam põhjendatud, kui tooteid eemaldatakse turult, et need hävitada. Säästetud raha võiks eraldada programmidele, mida viivad ellu tootjate organisatsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa vesiviljeluse, kalakasvatuse ja looduslike kalatiikide säästev arendamine ning paremate põhitingimuste loomine on Euroopa kalandussektori konkurentsivõime jaoks oluline. Selles kontekstis on ülimalt tähtis imporditud kalandustoodete kvaliteet. Arvestades kolmandatest riikidest imporditava toodangu mahu pidevat kasvu, tuleb meil tagada, et see toodang vastaks Euroopa standarditele. Euroopa kalandussektoris lähtutakse rangetest kvaliteedistandarditest ja tuginetakse suurele hulgale erialateadmistele – neid kaubamärke peame jätkuvalt kaitsma. Sellega seoses on mul hea meel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise direktiivi üle, mis jõustus jaanuaris. See on oluline samm, mille eesmärk on vältida üleilmseid konkurentsimoonutusi ja toetada ausaid, seaduskuulekaid kalureid. Ma toetan Alain Cadeci raportit, milles tõstetakse esile Euroopa kalandussektori ulatuslikku ja olulist tahku.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda ühise kalanduspoliitika reformi silmas pidades, sest minu arvates on väga oluline kehtestada eeskirjad, mis on kooskõlas selle sektori vajadustega. Euroopa Liit on maailma suurim kalandustoodete turg ja on hästi teada, et Euroopa Liidu omatoodang ei suuda sisenõudlust rahuldada. Seega on esmatähtis tagada kolmandatest riikidest imporditud toodete vastavus Euroopa Liidus kehtestatud sotsiaalsetele, keskkonna­, tervishoiu­ ja kvaliteedistandarditele, et vältida odavatest, halva kvaliteediga toodetest tulenevat ebaausat konkurentsi. Euroopa Parlamendi poolt täna vastu võetud raportis nõutakse tungivalt, et kalandustoodete kvaliteedi, jälgitavuse ja märgistamise suhtes rakendataks rangemaid ja läbipaistvamaid kriteeriume.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit kui maailma suurim kalandustoodete importija jagab teiste suuremate kala importivate riikidega poliitilist vastutust selle eest, et WTO kaubanduseeskirjad oleksid kooskõlas kalavarude kaitse ja majandamise võimalikult rangete ülemaailmsete standarditega. Euroopa Liit peab pingutama vesiviljeluse kalatoodangu jätkusuutlikuks suurendamiseks, et vähendada kalandus- ja vesiviljelustoodete sektoris importi. Mulle teeb eriti suurt muret geneetiliselt muundatud kala importimise ja turustamise võimalus. Minu arvates tuleb sellise kala müük Euroopa Liidus välistada. Seetõttu toetan rangeid sertifitseerimisnõudeid, mille abil oleks seda probleemi võimalik tulemuslikult ohjata. Ma toetan ka ettepanekut pöörata suurt tähelepanu teadus- ja arendustegevusele Euroopa vesiviljelustoodete valdkonnas, sest see annab ainult 2% maailma toodangust.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Püsimajäämiseks peab iga riik suutma end ise toiduga varustada. Kalandus on toiduga varustamise ja mitmesuguste töökohtade pärast tähtis. Nagu ka põllumajanduses, peavad meie kalurid järgima rangeid keskkonna-, loomakaitse- ja kvaliteedistandardeid, mis mõistagi kajastub toodete hinnas. Imporditud toodete puhul pole aga vastavust meie eeskirjadele kuidagi võimalik kontrollida. Seda olulisem on kehtestada importimise, toidu märgistamine ja kvaliteedi kohta selged eeskirjad ning vältida sisemajandusega konkureerimise soodustamist. Me peame hoolitsema ka selle eest, et me ei lööks vesiviljeluse puhul palli omaenda väravasse, kui koormame ökosüsteeme veel enam või jätame kohalikud kalurid tööta, selle asemel et tagada parem keskkonnakaitse. Väljapakutud meetmed on samm õiges suunas ja ma hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise kord ning eriti tingimused, mille alusel lubatakse liitu kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid, mis konkureerivad Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodetega või mida müüakse Euroopa toodete kõrval, on ülimalt tähtis küsimus ja seda tuleb tingimata käsitleda iga kõnealust majandussektorit puudutava analüüsi käigus. Selle valdkonna reguleerimine on vajalik, arvestades, et Euroopa suutlikkus end ise varustada on praegu väga väike ja 60% nõudlusest kaetakse impordiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selle raporti näol oli algselt tegemist kaitsekõnega impordi suhtes võetud protektsionistlikule hoiakule, mille aluseks oli suuresti veendumus, et Euroopa Liidu kaluritel peaks olema eelisjuurdepääs Euroopa Liidu turule, selle erandiga, et kui nende püütud kalast ei piisa, võivad Euroopa Liidu töötlejad kala importida. Kuna meie seisukoht on, et ülemäärane rahvusvaheline kaubandus viib kalavarude ülekasutamise ja ammendumiseni, sest riigid püüavad eksporti suurendada, oli üksmeelele jõudmiseks hea alus olemas. Hea hulk meie muudatusettepanekuid võeti vastu. Kõige olulisemas neist meenutatakse, et kuigi kalatoodete rahvusvaheline kaubandus võib tuua kaasa arenguriikide suurema toiduga kindlustatuse, on see toonud kaasa ka suurema kalapüügi ekspordituru varustamiseks ning see võib suurendada varude ammendumist. Teistes muudatusettepanekutes rõhutati vajadust tugevdada varude majandamist ja järelevalvet kalanduse üle, aga ka vastutustundliku tarbimise vajadust, ning märgiti, et kala on loodusvara, mille hulk on piiratud – see aga tähendab, et kala püüdmisel, eksportimisel ja tarbimisel on piirid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Hiljuti võeti vastu Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia. Nüüd on õige aeg reguleerida kalandus- ja vesiviljelustoodete importi, sest Euroopa Liidu turg on praegu maailma suurim kalandus- ja vesiviljelustoodete turg. Et aga tootmine ei ole nõudluse rahuldamiseks piisav, sõltub Euroopa Liit nimetatud toodete impordist. Seetõttu on vaja reguleerida nende toodete importimise viisi, et tagada ühenduse tootjate kohta kehtivate kvaliteedinõuete ja hea tava laienemine ka kolmandatele riikidele.

Ma olen raportööriga tollikaitse küsimuses sama meelt. Tundub, et praegusel ajal ei ole võimalik tollimakse kaotada ja samas eeldada, et meie omatooted suudaksid kolmandate riikide toodetega konkureerida ja neid asendada.

Nagu ma olen varem märkinud, on kalanduse ja vesiviljeluse valdkond Madeira kehtiva majandusliku ja sotsiaalse arengu kava üks prioriteete. Madeira on seadnud eesmärgiks edendada selle sektori konkurentsivõimet varude säästva majandamise, kalatootmise mitmekesistamise, toodete kvaliteedi hindamise ja tootlikkuse suurendamiseks kalanduses hõivatud töötajate koolitamise kaudu.

Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult.(PL) Ma andsin täna poolthääle Alain Cadeci raportile, milles tõstatatakse palju olulisi küsimusi seoses Euroopa Liidu vesiviljelustoodete turu kaitsmisega, pidades silmas ühise kalanduspoliitika reformi. Ma toetasin seda raportit, sest tahtsin eriti esile tõsta ühe ohu, mida selles mainitakse: tarbijad ei saa usaldusväärset, põhjalikku teavet eri kalatoodete tervisealaste omaduste, koostise ja päritolu kohta. Kui tarbijatel teadmised puuduvad, muutub ainsaks ostuteguriks hind. Euroopa tootjad pakuvad tooteid, mis on imporditud toodetega võrreldes sageli palju parema kvaliteediga, kuid selles ebavõrdses võitluses on nad määratud kaotama. Seetõttu on vaja karmistada märgistamist käsitlevaid õigusnorme. Tänan teid.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika