Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu seitsme resolutsiooni ettepaneku üle Venezuela, eeskätt María Lourdes Afiuni juhtumi kohta(1).
Santiago Fisas Ayxela, esitaja. − (ES) Austatud juhataja! Kohtunik Afiuni vabastas Eligio Cedeño tingimisi vastavalt Venezuela seadustele ja kooskõlas ÜRO omavolilise kinnipidamise töörühma arvamusega. See tõi kaasa kohtuniku vangistamise maksimaalselt turvatud vanglasse tingimustes, mis ohustavad tema elu. President Chávez on avalikult nõudnud, et prokurör rakendaks maksimaalset karistust ja rahvusassamblee võtaks vastu seaduse, et muuta tema karistus tagasiulatuvalt rangemaks.
Amnesty International ja ÜRO inimõiguste ülemvolinik on väljendanud suurt muret.
Kallid kolleegid, see ei ole ainus seesugune juhtum. Vastupidi, see näitab kulgemist autokraatia ja autoritaarsuse poole riigis, mis pealtnäha demokraatlike valimiste kõrval sulgeb vastuseisu väljendavad meediakanalid, nõuab konfiskeerimisi ja vahistab poliitilised oponendid, ei austa inimõigusi ega õigusriigi põhimõtteid.
Seepärast oleme nõudnud kohtunik Afiuni viivitamatut vabastamist.
Renate Weber, esitaja. − Austatud juhataja! Taas arutame Euroopa Parlamendis Venezuela olukorda – ja mitte seepärast, et me seda soovime, vaid seepärast, et me peame.
Olukord ei ole meie viimasest resolutsioonist saadik paranenud, hoopis vastupidi. Õigusriigi aluspõhimõte mattub praegu niivõrd suure surve alla, mida avaldatakse kohtunikele ja kohtuvõimule, ning see mõjutab kõikide inimõiguste kasutamist, alates sõnavabadusest – eriti ajakirjandusvabadusest – ja lõpetades eraomandiga.
Venezuela põhiseaduse artikkel 26 on väga selge. Selles on öeldud, et kohtuvõim on sõltumatu ja president tagab selle sõltumatuse. Kuid president Hugo Chávez lihtsalt dikteerib aina enam oma avalikes pöördumistes prokuröridele ja kohtunikele, kuidas tegutseda ja otsustada.
Mitu kohtunikku on sattunud presidendi sellise käitumise ohvriks. Mõni on ametist vabastatud, teised on riigist lahkunud. Kohtunik María Lourdes Afiuni juhtum on vaid kõige hiljutisem ja silmapaistvam selle poolest, et kohtunik vangistati süüdistatuna tema langetatud otsuses. Kuidas saavad tema juhtumiga tegelevad kohtunikud tegutseda sõltumatult, kui riigi president, selle asemel et oodata kohtumenetlust ja tõendite analüüsi kohtuvõimu poolt, nimetab avalikult kohtunik Afiunit bandiidiks ja nõuab maksimaalset karistust?
María Lourdes Afiuni on veetnud viimased seitse kuud kohas, kus tema füüsiline puutumatus ja isegi tema elu on ohus. Ta viibib vanglas koos rohkem kui 20 naisvangiga, kelle ta on aastate jooksul süüdi mõistnud väga rasketes kuritegudes. Kahtlemata võeti selline meede tema alandamiseks ja hirmutamiseks.
Et ma ei oota Venezuela kohtutelt eriti palju, siis julgen nõuda tema vabastamist president Chávezilt.
esitaja. − (ES) President Chávez! Kohtunik Afiuni tuleb kohe vabaks lasta. Viivitamata tuleb viia läbi õiglane kohtumenetlus koos kõikide tagatistega, et ta saaks end prokuröri süüdistuste vastu kaitsta. See poleks teist mitte üksnes õiglane, vaid ka märkimisväärne humanitaarne tegu.
Véronique De Keyser, esitaja. − (FR) Austatud juhataja! Kas María Lourdes Afiuni juhtumi puhul Venezuelas on tegemist korruptsioonivastase võitlusega, mis on ametlik versioon, või poliitilise oponendi süüdimõistmisega, mis on New York Timesi versioon, mille avaldas selle korrespondent Simon Romero?
See küsimus tasuks kindlasti esitada, sest mõlemad kombinatsioonid on karmikäeliste riigikordade puhul tavalised. Ent minu fraktsioon loobus kompromissettepanekule alla kirjutamast ja on valmis esitama oma resolutsiooni. Minu arvates tahtsite te üle pingutada, kallid kolleegid, ja ma ei taha kasutada seda juhtumit, mis minu arvates vajab selgitamist, kogu Venezuela riigikorra kritiseerimiseks, mida teie soovite teha.
Millega siin tegu on? Kasutades erakorralist menetlust, vabastas kohtunik Afiuni pankuri, keda süüdistatakse riigiasutuselt 27 miljoni USA dollari varastamises võltsitud impordilepingu abil. Kohtunik vahistati ja peeti kinni pärast seda vabastamist. On tõsi, et tema kinnipidamise tingimused on täiesti kohutavad, nii nagu kõikides Venezuela vanglates. Ent me ei pea siin kiireloomulist arutelu vanglate teemal. Seepärast ei tee see kohtunikust veel inimõiguste aktivisti – ta ei ole kunagi sel teemal sõna võtnud.
Nagu teiegi, kutsun ma üles viima läbi õiglane ja kiire kohtumenetlus kõikide asjaomaste kaitsetagatistega, jätkama võitlust kohtusüsteemis esineva korruptsiooniga ning lahutama poliitika rangelt kohtuvõimust. Selles olen teiega nõus, aga ülejäänud punktides ei saa ma nõustuda.
Raül Romeva i Rueda, esitaja. − (ES) Austatud juhataja! Ma olen samal arvamusel kui Véronique De Keyser. Kui meil paluti mõni päev tagasi seda küsimust kiireloomuliselt arutada, ütlesin ma, et just kohtunik Afiuni juhtum väärib tähelepanu. Võib-olla mitte erakorralise resolutsiooni kujul. Võib-olla kirja kujul, millele liikmesriigid võiksid alla kirjutada, et näidata meie muret ja kirjeldada üksikasjalikult nõudmist, mille me esitame – või õigemini, mille me peaksime ja alles peame esitama – õiguslike tagatiste kohta seoses kõikide kohtumenetlustega, sealhulgas kohtunik Afiuni juhtumiga.
Selline oli kavatsus ning selle kavatsusega esitas meie fraktsioon ka resolutsiooni ettepaneku, milles me pakkusime välja mitu punkti, mis langesid kokku mõne avaldatud arvamusega, ja mida tuleks minu arvates meelde tuletada.
Ent meie oleme selle protsessi jooksul tähele pannud, et tegemist pole mitte niivõrd resolutsiooniga inimõiguste rikkumise konkreetse juhtumi kohta või konkreetse olukorraga, kuhu kohtunik on nüüd sattunud, vaid sellega, et väide on esitatud Venezuela opositsiooni vaatepunktist.
Kellelegi pole jäänud märkamata, et peagi on valimised. Liiatigi pole kellelegi jäänud märkamata, et seda resolutsiooni kasutatakse Venezuelas poliitiliselt – ma rõhutan, poliitiliselt.
Ma ei tunne kindlasti mingit poolehoidu ega poliitilist sümpaatiat Hugo Chávezi suhtes, mitte mingit. Samas ei soovi ma ka seda, et Euroopa Parlamenti kasutatakse ära opositsiooni kampaanias. Praegusel juhul kasutab see üht juhtumit selleks, et kahjustada kogu poliitikat, millega võib rohkem või vähem nõus olla, aga mida tuleb alati poliitiliselt arutada. Me ei aruta täna selle üle. Seda arutelu tuleb võib-olla pidada teises kontekstis, aga mitte täna, mitte siin ja praegu.
Inimõiguste rikkumise juhtumite, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete teemalised resolutsioonid on väga spetsiifilise mandaadi ja kindla eesmärgiga ning te olete kulutanud siin hulga aega, et teha muid asju, millel ei ole mingit pistmist inimõiguste rikkumiste üksik- ja erijuhtumitega. Mulle tundub, et juba mõnda aega on olnud vaja, et kogu parlament, kõik fraktsioonid mõtleksid selle peale inimõiguste nimel.
Charles Tannock, esitaja. − Austatud juhataja! Venezuela presidendi Hugo Chávezi selge demagoogia ei paista tundvat piire. Nüüd on ta võtnud sihikule kohtuvõimu sõltumatuse kui järgmise takistuse absoluutse võimu haaramisel. Kohtunik María Lourdes Afiuni Mora vahistamine ja vangistamine on tema kõige jultunum ja häbematum katse sundida eriarvamusel olijaid vaikima ning õõnestada võimude lahususe ja õigusriigi põhimõtet.
Ma ei mõista, kuidas see kohtunik saab loota õiglasele kohtumõistmisele. Chávez on juba nimetanud teda bandiidiks, süüdistanud teda altkäemaksu võtmises ja öelnud, et ta tuleks 30 aastaks vangi mõista. Ta on öelnud ka seda, et Simón Bolívar oleks saanud sama karistuse, mis on äärmiselt provokatiivne väide Chávezi aina diktaatorlikumas režiimis ja minu arvates hoolimatu vägivalla õhutamine.
Ent Chávez pääseb sellisest käitumisest hoolimata puhta nahaga peamiselt seetõttu, et ta on endiselt meeleheitlik Ameerika Ühendriikide kritiseerija ning seetõttu populaarne paljude Euroopa ja Euroopa Parlamendi vasakpoolsete seas. See paradoks õõnestab jätkuvalt ELi ühiseid pingutusi näidata Venezuela murettekitavat kaldumist totalitaarsuse poole.
(Aplaus.)
Bernd Posselt (PPE). - (DE) (Sinise kaardi küsimus kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel Raül Romeva i Ruedale.) Austatud juhataja! Tahaksin küsida kolleeg Romevalt, kas ta teab, et mitte üksnes kodukorras ei mainita inimõigusi, vaid et selle arutelu teema on ka demokraatia ja õigusriik. Ja kas ta teab, et Hugo Chávez on oht demokraatiale ja õigusriigile?
Raül Romeva i Rueda, esitaja. – (ES) Austatud härra Posselt! Küsimus on prioriteetides. Kaks kuud tagasi arutasime siin täpselt sedasama küsimust seoses erakorralise resolutsiooniga Venezuela kohta. Ma ütlen eelkõige seda, et me peaksime väljenduma selgelt, mis on oluline ja millised on prioriteedid. Kui me peame pidama arutelu Venezuela teemal väliskomisjonis, siis tehkem seda, aga me ei peaks kasutama seda istungit asjadeks, millel ei ole mingit pistmist elementaarse, konkreetse ja õigeaegse inimõiguste rikkumistest teatamisega.
Joe Higgins, esitaja. − Austatud juhataja! See resolutsioon, mis peaks käsitlema inimõigusi Venezuelas, näitab laialdast silmakirjalikkust Euroopa Parlamendi parempoolsete fraktsioonide seas. Tegelikult pole siin küsimus inimõiguste kaitsmises, vaid hoopis selles, et saavutada Hugo Chávezi valitsuse kukutamine Venezuelas ja abistada sealset parempoolset suurettevõtteid pooldavat opositsiooni, kes kontrollib endiselt suurt osa eraõiguslikust ajakirjandusest, tööstusest ja maavaldustest ning kuhu kuuluvad need, kes üritasid vähem kui kümme aastat tagasi avalikku riigipööret.
Chávezi valitsus on võtnud mõningaid edumeelseid meetmeid, mis on parandanud ühiskonna vaeseimatesse kihtidesse kuuluvate inimeste elu, aga see on tähendanud, et Chávez on seisnud vastu neoliberaalsele majanduspoliitikale, mida Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on paljudele Ladina-Ameerika riikidele peale surunud. See poliitika hõlmab nende majanduse dereguleerimist, liberaliseerimist ja erastamist ning toob kasu eeskätt rahvusvahelistele suurettevõtetele, mis asuvad ELis või Ameerika Ühendriikides. Sellepärast käib meil see teotamiskampaania.
Ma nõuan, et kohtunik Afiunit ja kõiki Venezuela vange koheldaks väärikalt ja et neile võimaldataks täiesti õiglane kohtumõistmine. Minul ja minu sotsialistidest kolleegidel Venezuelas, näiteks Socialismo Revolucionariol, on suuri probleeme Chávezi poliitika mõne aspektiga: kasvava kalduvusega suurema bürokraatia poole ning stalinistliku püüdlusega kuritarvitada ja mustata Venezuela vasakpoolset ja tööparteist tulenevat opositsiooni. Me soovime näha, et Venezuela peamised loodusvarad kuuluksid riigile, aga oleksid tõelise demokraatliku tööliste kontrolli ja juhtimise all, mis tagab aluse piisavale jõukusele ja teenustele, et muuta suurema osa Venezuela rahva elu, kaotada hirmsad probleemid nagu vaesus ja kuritegevus, ent anda ka kõikidele täielikud demokraatlikud sotsiaalsed ja inimõigused.
Bogusław Sonik, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja! Me esitame siin istungisaalis endale sageli küsimuse, mis esitatakse meile ka meie valimisringkondades: kui tõhus on teie töö inimõiguste kaitse vallas? Kuulates kommunistist kolleegi, kes ütleb, et siinsed sõnavõtud võivad põhjustada riigikorra kukutamise, on mul hea meel, ning ma tahaksin, et diktaatorlikud riigikorrad Valgevenes, Zimbabwes ja igal pool mujal, kus inimesed nende all kannatavad, langeksid tänu sellele, mida siin istungisaalis on öeldud.
Ma kurvastan väga ka Véronique De Keyseri ja Raül Romeva i Rueda seisukoha pärast. Kaks kuud tagasi ütlesite te sama – et see ei ole õige koht ega õige aeg Venezuelast kõnelda. Kuid praegu on just õige aeg ja õige koht ning me peaksime kaitsma neid inimesi sõltumata oma erinevatest poliitilistest eelistustest. President Chávez ja tema juhitav riigiaparaat panevad demokraatliku opositsiooni esindajate kallal pidevalt toime arvukaid poliitilise tagakiusamise ja ahistamise akte. Seda arvestades nõuan kohtunik Afiuni vabastamist ning pöördun liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poole, et ta esitaks – ma kohe lõpetan – Venezuela võimudele avalduse, milles väljendaks Euroopa Liidu kartusi inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ja avaliku korra rikkumiste pärast Venezuelas.
Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on lisanud kohtunik Afiuni juhtumi oma päevakorda ja võtab sõna Venezuelas toimuvate inimõiguste rikkumiste vastu.
Veelgi enam, ma kutsun Venezuela valitsust üles austama Venezuela rahvast, samuti rahvusvahelisi inimõiguste hartasid, ning astuma tegelikke samme tõelise demokraatia poole, kus inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet nüüd ja edaspidi austatakse.
Kohtunik Afiuni juhtum on kurb meeldetuletus Venezuela negatiivsest suhtumisest inimõigustesse. Kohtunik Afiuni kinnipidamine on tema põhiliste isikuõiguste rikkumine ja väga suur oht kohtuvõimu sõltumatusele.
Eija-Riitta Korhola (PPE). - (FI) Austatud juhataja! Eelmine kord arutasime siin demokraatia jätkuvat lagunemist Venezuelas kuus kuud tagasi. Eriti halba muutust on näha valitsuse rünnakutes ajakirjanduse ja internetivabaduse pihta ning ajalehtede, raadiojaamade, veebisaitide ja telejaamade sulgemises. Ilmselt ei teagi me kõiki fakte, aga igal juhul tuleb olukorras näha põhimõttelisi probleeme. Afiuni avaliku tagakiusamisega on president Chávez asunud ründama kohtuvõimu sõltumatust, ehkki ta peaks olema selle esmane kaitsja.
Võimude lahusus on demokraatia ja põhiseadusliku riigi alus ning ajakirjandusvabadus on demokraatia ja põhivabaduste austamiseks vältimatult vajalik. Vabadus väljendada avalikult oma arvamusi ja mõtteid on demokraatlikus protsessis osalemise garantii ning teeb võimalikuks vabad ja õiglased valimised ja hea valitsemistava. Loodetavasti ei väida keegi vastupidist.
Monica Luisa Macovei (PPE). - Austatud juhataja! Demokraatia Venezuelas on ohus ning ma tahaksin lisada veel ühe juhtumi, mis on seotud sellega, et valitsus piirab sõnavabadust ja kontrollib kodanikuühiskonda.
Üks hiljutine juhtum, mis mõjutas kogu piirkonda, on Venezuela 2010. aasta juuni katse muuta resolutsiooni eelnõu kodanikuühiskonna osalemise kohta Ameerika Riikide Organisatsioonis. Venezuela soovis allutada kodanikuühiskonna osalemise oma riigi seadusele. See on halb pretsedent. Samasugust sätet Ameerika korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise lepingus kasutas Venezuela selleks, et takistada valitsusväliseid organisatsioone teatamast selles riigis esinevast korruptsioonist.
Komisjon ja nõukogu peavad kindlameelselt ja avalikult toetama Venezuela kodanikuühiskonda ning jälgima hoolikalt eelseisvaid parlamendivalimisi. Järgmise parlamendi õiguspärasus on praegusel nõrgeneva demokraatia ajal ülitähtis. Ma ühinen ka üleskutsega kohtunik vabastada.
Corina Creţu (S&D). – (RO) Tahaksin korrata, et inimõiguste kaitse on alati olnud ja on ka edaspidi meie esmatähtis eesmärk. Seepärast on loomulik, et me tunneme muret selliste kohtumenetluste läbiviimise tingimuste ja kinnipidamiskorra pärast.
Minu meelest peame me tagama, et kohtumenetlus oleks õiglane, läbipaistev ja kooskõlas õigusriigi põhinormidega. Ent ma ei arva sugugi, et me peaksime kasutama selliseid juhtumeid, millega me ei ole alati väga hästi kursis, ettekäändena poliitiliseks sisevõitluseks.
Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Mind ärritab see, kuidas president Chávez Venezuelas riiki juhib. Tema vasakpoolne valitsemisstiil tuletab meelde Ida- ja Kesk-Euroopa kõige hullemaid kommunistlikke valitsusi enne Berliini müüri langemist.
María Lourdes Afiuni on valedel alustel vangistatud ja tema põhiõigusi on rikutud, samuti tema vabadust teha kohtunikuna otsuseid. Käesoleval juhul on selge, et kohtuvõim ei ole sõltumatu ning Venezuela ja Chávez irvitavad demokraatia üle.
Gabriel Mato Adrover (PPE). – (ES) Austatud juhataja! See pole esimene kord, mil ma kõnelen Venezuelast ja sellel kaunil maal toimuvatest inimõiguste rikkumistest, ning ma kardan, et see pole ka viimane kord.
Oma varasemas sõnavõtus viitasin ma ajakirjanikele. Täna viitan kohtunikele, nagu kohtunik Afiuni, ning, nagu alati, tavalistele Venezuela kodanikele, kes nii nagu tuhanded seal elavad kanaarilinnud ei soovi muud kui elada rahus ja vabaduses. Nende inimeste püüdlus on kaitsta oma maad ja tegevust alalise ebakindluse eest tuleviku suhtes.
Venezuela on olnud paljude jaoks pelgupaik. Praegu on see kahjuks riik, kus sõnavabadus ja muud vabadused ja õigused on vaid mälestus. Me räägime siin täna inimõigustest ja nendest, kes neid rikuvad. Me toetame kohtunik Afiunit ja kõiki Venezuela elanikke ning loodame, et poliitiline vabadus saab uuesti tõeks.
Kristalina Georgieva, komisjoni liige. − Austatud juhataja! EL jälgib hoolikalt olukorda Venezuelas. Seoses sellega tahaksin märkida, et me jagame muret, mida siin kohtunik María Lourdes Afiuni vahistamise ja kinnipidamise pärast on väljendatud, ja oleme nõus avaldustega, mis puudutavad tema vahistamist Venezuela võimude poolt.
Oluline on märkida, et ÜRO kohtunike ja juristide sõltumatuse eriettekandja ning ÜRO omavolilise kinnipidamise töörühm liigitasid kohtunik María Lourdes Afiuni vahistamise kohtuvõimu sõltumatuse jämedaks rikkumiseks. ÜRO eksperdid märkisid lisaks, et nende põhiseadusega tagatud ülesannete suhtes survevahendite kasutamise ning kohtunike ja juristide seas hirmu külvamise ainus eesmärk oli õõnestada õigusriiki ja takistada õigusemõistmist, ning väitsid, et kohtunik Afiuni kiire ja tingimusteta vabastamine on tungivalt vajalik. Üleameerikaline inimõiguste komisjon andis välja kaitsemeetme kohtunik María Lourdes Afiuni toetuseks, rõhutades kohustust kaitsta tema elu ja füüsilist puutumatust ning samuti viia ta üle ohutusse kohta. Ehkki Venezuela võimud teatasid, et teda on hoitud teistest vangidest eraldi, on ta, nagu siin öeldud, endiselt trellide taga INOFis (Instituto Nacional de Orientación Femenina), mille kinnipeetavate hulgas võib olla ka inimesi, kelle ta on süüdi mõistnud.
Oma dialoogis Venezuela võimudega oleme alati rõhutanud, kui tähtis on igati austada rahvusvahelisi kohustusi ja inimõiguste valdkonna kohustusi, sealhulgas sõnavabadust, õigusriigi põhimõtteid ja eelkõige kohtuvõimu sõltumatust. Nendel teemadel on kindel koht meie dialoogis Venezuela võimudega ning ehkki need võimud on väitnud, et see vangistamine on kooskõlas Venezuela õigusaktidega, oleme ÜRO ja üleameerikalise inimõiguste komisjoni hinnangu ja meie enda hinnangu põhjal selle küsimuse pärast suures mures.
Me jälgime murelikult selles riigis taas ilmneva poliitilise polariseerumise suundumust. Septembris toimuvaid seadusandliku kogu valimisi nähakse ulatuslikult riigi tuleviku verstapostina ning nüüd on ELil õige aeg rõhutada, kui tähtis on, et need valimised toimuksid rahumeelses, läbipaistvas ja täiesti demokraatlikus keskkonnas. Tahaksin kasutada võimalust rõhutada, et EL julgustab kõiki osalisi olema valimiste käigus sallivad ja tsiviliseeritud ning austama arvamuste paljusust.
Me jälgime ka edaspidi pinevalt Venezuelas toimuvat, arvestades oma kohustusi toetada ja tugevdada demokraatiat ning edendada inimõigusi ja põhivabadusi kõikjal maailmas, sealhulgas Venezuelas.
(Aplaus.)
Juhataja. − Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub peatselt.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)
Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) María Lourdes Afiuni juhtum on täiesti kohutav igaühe jaoks, kes kaitseb demokraatlikke väärtusi. See näitab, et õigusriik pole Venezuelas muud kui tähenduseta sõna. Kohtuvõimu politiseerimine on pärast Hugo Chávezi võimuletulekut suurenenud. Kohtuasutused ei söanda tavaliselt valitsusele vastu astuda. Kui see juhtub, on tagajärjed karmid. On vastuvõetamatu, et kohtunik, kes vaid täidab oma kohust kodanike põhiõiguste tagamisel, võib sattuda selliste survevahendite ohvriks. Venezuela valitsus peab kiiresti kohtunik Afiuni vabastama ja lõpetama rünnakud kohtuvõimu sõltumatuse vastu.
Samal ajal peame vaatlema seda juhtumit ka septembris toimuvate parlamendivalimiste taustal. Valitsuse kritiseerimise tembeldamine kuriteoks peab lõppema, samuti peavad lõppema püüded piirata sõna- ja ajakirjandusvabadust. Chávezi režiimi kalduvus autoritaarsusele on ülimalt murettekitav ja minu arvates ei tohiks me karta seda välja öelda.